OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tartu Ülikool [email protected] Ülikooli tn 18 10.01.2024 nr 11.3-4/24/24 50090, Tartu maakond, Tartu linn Registrikood: 74001073 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ raames otsuse Tartu Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-2020.4.01.20- 0279 „Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (teine etapp) E-VARAMU“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas projektiga seotud riigihanke nr 263576 „E-varamu portaali lahendus ja integratsioonitööd“ kontrollimisel, et toetuse saaja partner MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS1) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 17 500 eurot (käibemaksuta). Otsuse tegemise aluseks on haridus- ja teadusministri 24.07.2015 määruse nr 32 „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ (edaspidi meetme määrus) § 31 lg 1, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus2) § 223 lg 1 p 5 ja lg 2 p 1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr-d 156, 161, 163, 164 ja 166 ning toetuse saaja ja partneriga toimunud kirjavahetus. 1. Hanke nr 263576 tehnilises kirjelduses on nimetatud standard ilma märketa „või sellega samaväärne“ 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja partner MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (reg nr 80013459, edaspidi hankija) viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 263576 „E-varamu 1 Hanketeate avaldamise ajal, so 19.04.2023, kehtinud redaktsioon. 2 Toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal, so 30.10.2020, kehtinud redaktsioon. portaali lahendus ja integratsioonitööd“ (hanketeade avaldati 19.04.2023). Menetluse tulemusena sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga EBSCO International Inc 03.07.2023 hankeleping nr 2-4- 4/2023-01 maksumusega 350 000 eurot. Hankija on hanke tehnilise kirjelduse punktis 6.2.2 kehtestanud järgmise tingimuse: „Lõppkasutaja liides vastab WCAG 2.0 juurdepääsetavuse standardile (www.w3.org/TR/WCAG20/), välja arvatud juhul, kui standard nõuab teavet objekti kohta, mida alliksüsteem ei oma ega edasta. Siin ei võeta arvesse alliksüsteemi sisufailide vastavust juurdepääsetavuse standardile.“ Tehnilise kirjelduse sissejuhatuse viimane lõik sedastab: „Kõik käesolevas kirjelduses olevad võimalikud viited kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile (näiteks toodete brand’i nimed, tootetähised, tootjafirmade nimed jne) sisaldavad klauslit “või samaväärne”. Kõik samaväärsed tooted või süsteemid peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi ja muude toodet või süsteemi iseloomustavate tingimuste osas.“ Samas puudub eeltoodud loetelus viide standarditele. Seega on hankija nimetanud tehnilises kirjelduses konkreetse standardi, mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ ning on sellega rikkunud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.2. Toetuse saaja ja tema partneri selgitused Rakendusüksus palus 25.09.2023 päringus selgitada, mis standardiga on antud juhul tegemist ning miks ei ole sellele tehnilises kirjelduses lisatud viidet "või sellega samaväärne". Toetuse saaja ja partner selgitasid 06.10.2023 vastuses: „Viide samaväärsusele sisaldub tehnilise kirjelduse sissejuhatuse lõpus ja see laieneb kogu tehnilisele kirjeldusele. See viide sisaldab ka lauset, mille kohaselt kõik samaväärsed tooted või süsteemid peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi ja muude toodet või süsteemi iseloomustavate tingimuste osas. Nendeks muudeks toodet või süsteemi iseloomustavateks tingimusteks on ka nende standardikohasus ning seega laieneb see ka standarditele riigihangete seaduse § 88 lõike 3 kohaselt. Juurdepääsetavuse standard on kogumik soovitusi veebi sisu paremaks kättesaadavaks tegemiseks, peamisel puudega inimestele kuid ka agenttarkvarale, samuti soovitused veebi sisu kuvamiseks erinevate seadmetel näit. mobiiltelefonid.“ Täiendavalt lisati 26.10.2023: „Ehkki tõepoolest sõna „standard“ tehnilise kirjelduse sissejuhatuse lõpus puudub, oleme jätkuvalt seisukohal, et selle lõigu tekst tervikuna on üle kantav ka standardile. Kui selle lõigu lõpuosa ütleb, et kõik samaväärsed tooted või süsteemid peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi ja muude toodet või süsteemi iseloomustavate tingimuste osas, ja süsteemide mingid muud spetsifitseeritud nõuded on väljendatud standardiga, siis laieneb samaväärsus ka standardile. Oleme ka seisukohal, et nimetatud ebatäpsuse puhul finantsmõju tegelikult puudub, kuna ettevõtjad said sellest hoolimata esitada pakkumusi võrdsetel alustel, samuti ei kahjustatud vaidlusaluse riigihankega konkurentsi (RHS § 88 lg 7).“ 06.12.2023 antud selgitustes kordas toetuse saaja eelnevalt esitatud seisukohti ning täpsustas: „Oleme ka seisukohal, kui sõna „standard“ puudumine selles loetus ongi formaalne ebatäpsus RHS § 88 lõike 3 suhtes, siis nimetatud ebatäpsuse puhul finantsmõju tegelikult puudub, kuna ettevõtjad said sellest hoolimata esitada pakkumusi võrdsetel alustel, samuti ei kahjustatud nimetatud asjaoluga konkurentsi (RHS § 88 lg 7). Selleks, et nendel asjaoludel saaks tekkida finantskahju, peaksid esinema materiaalsed või materiaal-õiguslikud eeldused nimetatud kahju tekkimiseks, mida aga käesoleval juhul ei ole, kuna nendele asjaoludele ei tuginetud ühegi pakkumuse vastavuse või edukuse hindamisel. Seega võib tõdeda, et nimetatud ebatäpsus ei mõjutanud hanke käiku ja sellega ei kaasnenud finantsmõju.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda punktis 1.2 toodud selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. STS §-de 25 ja 26 kohaselt on nii toetuse saaja kui ka partner kohustatud järgima riigihangete seadust, kui tegemist on hankijaga RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on partneriks MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõistes ning sellest tulenevalt pidi järgima RHS-is sätestatud korda. Vastavalt RHS-is sätestatule peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub, võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale. Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88 lg-st 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis. Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites. Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“ Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud Euroopa Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“3 Tutvudes juhendi lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardi järgmise nõue ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav. Hankes nr 263576 on hankija jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse lisada tehnilises kirjelduses loetletud standardile märke „või sellega samaväärne“. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja ja partneri väitega, et tehnilise kirjelduse sissejuhatuse viimases lõigus sätestatu laiendab samaväärsuse ka standarditele ja sellega on RHS § 88 lg 3 nõude 3 Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete- valdkon täitmine tagatud. Kõnealuses lõigu esimeses lauses on esitatud konkreetne loetelu4, millistele viidetele nn „samaväärsuse klausel“ rakendub ja standardeid selles nimetatud ei ole. Selle lõigu teine lause selgitab, mida loetakse samaväärseteks eelnevas loetelus toodud aluste korral: „Peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi ja muude toodet või süsteemi iseloomustavate tingimuste osa.“ Kuna loetelus standardeid nimetatud ei ole, ei saa ka lõigu teist lauset lugeda standardeid hõlmavaks. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõikidele ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed. Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL punktist 74 tulenevalt peavad avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Riigihankes peab olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleb tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui viidatakse mingile kindlale standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Viidates konkreetsele standardile, peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata hankes osalevate pakkujate ringi. Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Seega ei ole välistatud, et antud hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud tehnilises kirjelduses nimetatud standardi osas pakkuda samaväärset lahendust. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu rakendusüksus väitega, et antud juhul on tegemist tehnilises kirjelduses esineva ebatäpsusega, millel finantsmõju puudub (kuna ettevõtjad said sellest hoolimata esitada pakkumusi võrdsetel alustel ning samuti ei kahjustatud vaidlusaluse riigihankega konkurentsi). Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab ta kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks eriregulatsioonile ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Tuginedes RHS § 3 punktidele 1 ja 2 tuleb hankijal ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu5. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke tehnilises kirjelduses kindlaid standardeid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu 4 Loetelu alus: RHS § 88 lg 6. Hõlmatud on võimalikud viited kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile. 5 Euroopa Kohtu otsus nr C-368/10, p 62. abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 5 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui tehnilises kirjelduses seatud kriteerium või tingimus on vastuolus RHS § 88 lõikega 3 või 6, välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lg 1 punktis 5 nimetatud olukorra puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et hanke tehnilises kirjelduses nimetatud standard ei puuduta vähetähtsat osa hankelepingust, samuti ei saa lugeda rikkumist formaalseks. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on „vähetähtis osa“ määratlemata õigusmõiste, seega tuleb iga hanke puhul hinnata seda vastavalt asjaoludele, eelkõige kas see hankeosa või tingimus võis mõjutada pakkujate ringi või pakkumise maksumust. Vähetähtis ei ole alati võrdne väikse osaga lepingu mahust. Kuivõrd rakendusüksus on eelnevalt selgitanud, et samaväärsusele viitamata jätmine võis mõjutada hankes osalevate pakkujate ringi, siis ei saa rikkumine puudutada hankelepingu vähetähtsat osa. Riigihangete registri vahendusel on siiski tuvastatav, et hankes nr 263576 esitati kaks pakkumust, millest mõlemad tunnistati vastavaks. Järelikult on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 11 tuleb juhtumil, mil hanke läbiviimisel kohaldati piiravaid tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud (s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele), kohaldada vähemalt 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus ühendmääruse § 228 ja § 21 lg 1 mõistes, on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuses kirjeldatud rikkumine vastaks ikkagi ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 5 ja lg 2 p-s 1 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 5-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr peaks 5 protsendist veelgi madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5. Hanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Hanke nr 263576 alusel tekkinud kulusid on projekti tegevuse nr 10 „Teaduse infrastruktuuri abil pakutavate teenuste väljaarendamine või olemasolevate teenuste parendamine ja teenuste pakkumiseks vajalike tingimuste loomine, sealhulgas infrastruktuuri ühiskasutusreeglistiku väljatöötamine“ raames esitatud summas 350 000 eurot (KD nr 156, 161,163,164 ja 166). Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks 17 500 eurot (350 000 *5%), millest toetus moodustab 16 625 eurot ja omafinantseering 875 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 30.10.2020 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.7- 4/1219 resolutsiooni ning vähendab projekti eelarvet mitteabikõlbliku summa võrra. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.12.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 04.01.2024. Toetuse saaja teavitas 03.01.2024, et jääb oma 06.10.2023. ja 06.12.2023.a antud seisukohtade juurde ja ei soovi täiendavalt esitatud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu suhtes midagi lisada. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (teine etapp) E-VARAMU“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 17 500 eurot, millest toetus moodustab 16 625 eurot ja omafinantseering 875 eurot; 2. vähendada hankega nr 263576 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet otsuse punktis 1 märgitud summas; 4. muuta 30.10.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.7-4/1219 punkti 2 alljärgnevalt: 4.1. „2.2. Projekti abikõlblikud kulud on 717 500 (seitsesada seitseteist tuhat viissada) eurot;“ 4.2. „2.3. Toetuse määr on 95,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 681 625 (kuussada kaheksakümmend üks tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot;“ 4.3. „2.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 5,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 35 875 (kolmkümmend viis tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) eurot.“ 5. vähendada järgnevates kuludokumentides otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks esitatud hankega nr 263576 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 5, STSi ja HMSi kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Marje Leppik 663 1495 [email protected]