Vaide edastamine

Kliimaministeerium Tallinn Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 17. jaanuar 2024. a. Lõkke tn 4, Tallinn 10122 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Vaide esitaja: Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Registrikood: 10349560 Tartu mnt 101, 10112 Tallinn Haldusorgan: Kliimaministeerium Registrikood 70001231 VAIE RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSE 18.12.2023 OTSUSELE NR 11.2-38/23/1524 1. TAOTLUS Tunnistada HMS § 72 lg 1 p 1 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.12.2023 otsus nr 11.2-38/23/1524 2. ASJAOLUD 1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) esitas 18.12.2023 Aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam (edaspidi toetuse saaja) otsuse nr 11.2-38/23/1524 (edaspidi otsus, Lisa 1). Otsus puudutas toetuse saaja projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“. Otsuses esitatu kohaselt tuvastas rakendusüksus, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019).  – 2/13 – Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 (edaspidi riigihange) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid. 2. Lühidalt kokkuvõetuna heidab rakendusüksus toetuse saajale ette seda, et toetuse saaja on riigihankes 215130 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt. Selle tõttu kohaldas rakendusüksus rikkumise suhtes finantskorrektsiooni ning luges mitteabikõlblikuks 1 200 302,34 eurot ja nõudis tagasi toetuse summas 600 151,16 eurot. 3. Otsusele eelnes kirjalik ärakuulamine, mille raames esitas rakendusüksus toetuse saajale 26.01.2023 otsuse eelnõu (Lisa 2), millele toetuse saaja esitas arvamuse ja vastuväited 09.03.2023 (Lisa 3) ning täiendava seisukoha 02.05.2023 (Lisa 4) ja 01.06.2023 ( 4. Lisa 5). 5. Otsuse õigusliku alusena on otsuses märgitud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 22 lõige 14 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise tingimused“ (kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga nr 1-7/21-008-TI, edaspidi lisa 1) punktid 11 ja 17, auditi lõpparuanne nr CF-195/2022 ning projekti raames esitatud riigihankega nr 215130 seotud kuludokumendid. 2.1. Toetuse saajale etteheidetav rikkumine 6. Kokkuvõtlikult heidab rakendusüksus toetuse saajale ette seda, et toetuse saaja seadis hankelepingu täitmisele tagatiste osas sellised tingimused, mis olid pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud seetõttu kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Toetuse saaja rikkus rakendusüksuse hinnangul sellega RHS § 3 lg-t 2. 7. Riigihanke 215130 alusdokumentide (edaspidi ka hankedokumentatsioon või HD) koosseisu kuuluva lepingu eelnõu (edaspidi HD osa II) eritingimuste osa 2 „Lepingu eritingimused“ punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt pidid olema töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud: (i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või (ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule1 pankade finantsnäitajate kohta (edaspidi tagatise tingimused). 8. Täpsemalt leidis rakendusüksus riigihanke 215130 auditi lõpparuande CF-195/2022 andemetele tuginedes, et HD osas II tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud endale esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul on seadnud välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, Moody's B reitinguga seotud piirangu. 9. Seetõttu koheldi rakendusüksuse hinnangul nende tingimustega ettevõtjaid ebavõrdselt ning need tingimused olid ebaproportsionaalsed ja pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei andnud nende tingimuste kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleks soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody´s B) tagatisi. 1 HD punkti 4.3 põhjal võib viidet Moody’s B-le lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“.  – 3/13 – 3. RAKENDUSÜKSUSE OTSUS ON ÕIGUSVASTANE 10. Toetuse saaja on seisukohal, et rakendusüksuse otsus on õigusvastane ning tuleb kehtetuks tunnistada järgmistel põhjustel: 1) rakendusüksus on tuginenud oma otsuses valele õiguslikule alusele; 2) toetuse saaja sätestatud tagatise tingimused ei olnud piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud pakkujaid ebavõrdselt (st ei esinenud RHS § 3 lg 2 rikkumist); 3) rakendusüksus ei ole teostanud õigesti kaalutlusõigust finantskorrektsiooni määra määramisel. 11. Toetuse saaja põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevalt. 3.1. Rakendusüksus on tuginenud oma otsuses valele õiguslikule alusele 12. Rakendusüksus on otsuse tegemise ühe alusena ette näinud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon) ehk ühendmääruse § 22 lõike 14. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus tuginenud valele ühendmääruse redaktsioonile. 13. Nimelt on Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 selgitanud, et kuivõrd ühendmääruse § 25 lg 5 tunnistati osaliselt kehtetuks2, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld. Seetõttu tuleb finantskorrektsiooni määramisel lähtuda toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normidest. Teisisõnu selgitas Riigikohus, et kohaldada tuleb ühendmäärust ja selles sätestatud finantskorrektsiooni alust, mis kehtis ajal, mil otsustati toetuse taotluse rahuldamine. 14. Toetuse saaja taotlus rahuldati 30.12.2015. Selliselt kehtis taotluse rahuldamise ajal ühendmääruse redaktsioon, mis jõustus 05.09.2014 ning kehtis kuni 06.05.2017. Tulenevalt Riigikohtu otsusest ei tohtinud rakendusüksus oma otsuses tugineda rakendusüksuse viidatud ühendmääruse redaktsioonile, st redaktsioonile, mis jõustus 21.09.2018 ning kehtis kuni 08.10.2020. 15. Kuigi ühendmääruse redaktsioonid kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas ei erine, on valele õiguslikule alusele tuginemine siiski oluline rikkumine. Näiteks leidis Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-23-355, et vale finantskorrektsiooni aluse kohaldamine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa finantskorrektsiooniotsuse õigusvastasuse (vt viidatud Tallinna Halduskohtu otsuse p 10-11). 3.2. Toetuse saaja ei ole rikkunud RHS § 3 lg-t 2 3.2.1. Rakendusüksus on varasemalt kontrollinud toetuse saaja poolt koostatud hankedokumentatsiooni ning ei leidnud rikkumisi RHS § 3 lõike 2 osas 16. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus kontrollinud lubamatult hankedokumentatsiooni osas, mida rakendusüksus on juba ka varasemalt kontrollinud ning mille osas on rakendusüksus varasemalt leidnud, et hankedokumentatsioon, sh tagatise tingimused on kooskõlas RHS-ga. Rakendusüksuse käitumine on vastuolus õigusriigi põhimõttega ning rikub toetuse saaja õiguspärast ootust (usalduskaitse põhimõtet; PS § 10). 17. Nimelt sätestab meetme määruse § 33 p 9, et rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele teostama 2 Mis nägi ette, et määruse § 223 kohaldub riigihangetele, mis on korraldatud enne VV määruse muudatuste jõustumist 9. oktoobril 2020.  – 4/13 – hankedokumentidele eelkontrolli, kontrollides hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti. 18. Käesoleval juhul rakendusüksus oma seadusest tulenevaid ülesandeid ka teostas ning kontrollis enne hanke läbiviimist hankedokumentatsiooni, kuid ei leidnud tagatise tingimuste osas vastuolusid RHS-ga. 19. Nii kooskõlastas toetuse saaja hankedokumentatsiooni rakendusüksusega vastavalt meetme määruse § 32 lg 1 p-le 3. Seda tõendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-12-/18/0002/2136 (Lisa 6), milles toonane rakendusüksus kinnitab, et kooskõlastab toetuse saaja poolt “saadetud riigihanke viitenumbriga 215130 “Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt” hanke alusdokumendid, võttes arvesse Teie poolt 26.11.2019, 27.11.2019 ja 28.11.2019 e-kirja teel edastatud vastuseid esitatud tähelepanekutele ning Teie poolt 05.11.2019, 26.11.2019, 27.11.2019 ning 28.11.2019 e-kirja teel edastatud korrigeeritud hanke alusdokumente”. 20. Sellest nähtub, et rakendusüksus hindas põhjalikult hankedokumentatsiooni, esitades sealjuures omad tähelepanekud, millest lähtuvalt toetuse saaja dokumentatsiooni ka korrigeeris. Tagatise nõude osas rakendusüksusel küsimusi või ettepanekuid ei tekkinud, millest saab järeldada, et rakendusüksuse hinnangul oli tagatise nõue RHS-ga kooskõlas. 21. Vastavust RHS-ga kinnitasid ka hankejärgselt korraldatud auditid. Näiteks 02.09.2021 kirjaga nr 10-5/6168-1 edastati toetuse saajale Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi lõpparuanne nr CF-181/2021 (Lisa 7). 22. Selle p-s 4 leiti, et struktuuritoetuse saaja on riigihanke läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi koostamiseks tehti audiitoritele seejuures juurdepääs riigihangete registris kõigile hanke dokumentidele, sh dokumentidele seoses riigihankes nõutud pakkumuse tagatisele esitatud nõudega. Mistahes etteheiteid toetuse saajale selle auditi käigus ega ka muude auditite käigus esitatud ei ole. (a) Samade asjaolude mitmekordne kontrollimine ei pruugi olla kooskõlas õigusriigi põhimõttega 23. Vaidlusaluse otsuseni viinud järelkontrolli raames kontrollis rakendusüksus hankedokumentatsiooni aga juba mitmendat korda, leides erinevalt varasemast, et tagatise tingimused ei olnud kooskõlas RHS § 3 lg-ga 2. Toetuse saaja hinnangul oli rakendusüksuse tegevus lubamatu. 24. Nimelt piirab rakendusüksuse võimalust korduvalt ja korduvalt samu asjaolusid uurida põhiseadusest tulenev õigusriigi põhimõte (PS § 19). 25. Seda kinnitab Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2020 otsus kohtuasjas nr 3-18-504 (p 81), milles kohus viitas sellele, et rakendusüksuse õigus kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust ei ole piiramatu ning seda võib piirata õigusriigi põhimõte. Kohus selgitas selles otsuses järgmist: „Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5-6.44/2015-009-2 kohaselt oli kaebaja tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. PRIA 14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud kehtiva riigihankeõiguse või mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa väljamaksmist PRIA poolt. Poolte vahel ei ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas, mis tähendab, et töid teostati ette nähtud mahus ja järelikult kulutati toetussumma sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et PRIA-l puudus igasugune  – 5/13 – esmane indikatsioon või alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise osas sadama rekonstrueerimise protsessi algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab ringkonnakohus kahtlust, kas PRIA tegevus kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017. aastal seisnes 2012. aastal avaldatud hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmises, oli üldse põhjendatud. Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust, ei pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust teostada selle algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui puuduvad igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele selles kontekstis.“ 26. Viidatud asjas tühistati PRIA otsus, nõuda tagasi Jõelähtme vallalt taotluse alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1“ toetus summas 53 125 eurot. 27. Toetuse saaja hinnangul on käesolev asi analoogne. Rakendusüksus on juba hankedokumentatsiooni varasemalt kontrollinud, sh on kontrollitud seda varasemate auditite raames, ning otsuse vastuvõtmisele eelnevalt ei ilmnenud uusi asjaolusid, mis ei olnud teada rakendusüksusele hankedokumentatsiooni kooskõlastamise ajal. 28. Toetuse saaja ei vaidle vastu rakendusüksuse õigusele teha järelkontrolli, kuid see kontroll ei tohiks hõlmata juba varasemalt kontrollitud asjaolusid, seda eelkõige olukorras, kus ükski asjaolu polnud muutunud ega tulnud ilmsiks uusi asjaolusid. 29. Analoogselt ei mõeldav ka kriminaal- või väärteomenetluse raames kontrollida samu asjaolusid kaks või rohkem kordi ning kui teisel korral kontrollides on teine menetleja asjaolude õigusliku tähenduse osas teistsugusele arvamusel kui esimene menetleja, määrata isikule selle põhjal karistuse või teha väärteootsuse. (b) Rakendusüksus rikkus usalduskaitse põhimõtet 30. Kuivõrd rakendusüksus on juba hankedokumentatsiooni, sh tagatise tingimusi hinnanud, on ametiasutuse käitumine tekitanud toetuse saajal õiguspärase ootuse, et korraldatud riigihange oli seaduslik ning toetuse saajal puuduvad takistused toetuse saamiseks. 31. HMS § 67 lõige 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. 32. HMS § 67 lõige 2 määratleb, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 33. Lisaks on Riigikohus leidnud (haldusasjas nr 3-3-1-48-06), et kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja teinud aktist lähtudes tehinguid oma vara käsutamiseks, siis sellisel juhul keelab HMS § 67 lg 2 haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks. 34. Haldusakti võib siiski kehtetuks tunnistada, kui avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise suhtes. Kui ei ole tuvastatud selliseid olulisi avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida haldusakt kahjustaks, siis on kehtetuks tunnistamine keelatud, olenemata sellest, kas haldusakt on õigusvastane või õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks kohustuslik igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine keelatud.  – 6/13 – 35. Ka Euroopa Kohus on oma praktikas selgitanud, et ei saa pidada ühenduse õigusega vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses võetakse haldusaktide kehtetuks tunnistamise ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja makstud finantsabi tagasinõudmise juures seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL õiguskorrast. Neid põhimõtteid tuleb eriti rangelt järgida, kui tegu on õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi (vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/06: Vereniging Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening jt, p 52, ja otsus kohtuasjas C-568/11: Agroferm, p 47). 36. Kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ametiasutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59). 37. Käesoleval juhul on rakendusüksus käitunud viisil, mis kinnitas toetuse saajale, et läbiviidav hange on seaduslik. Praegusel juhul on rakendusüksus käitunud aga sõnamurdlikult, mis on keelatud, tulenevalt õiguspärase ootuse ehk usalduskaitse põhimõttest. 38. Sealjuures on Euroopa Kohus selgitanud 03.09.2014 asja nr C-410/13 Baltana lahendi punktides 57-58, et pädevad siseriiklikud asutused peavad siseriiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemides ette nähtud menetluses tagama, et abisaaja täidab kohustused, mis annab talle õiguse saada ette nähtud rahalist abi ning et selleks võivad siseriiklikud ametiasutused nõuda niisuguse kohustuse täitmist taotlejalt, kellele on otsustatud anda oma projekti elluviimiseks rahalist abi, enne kui nimetatud projektist saab asjaomase abi osa. 39. Selle kohustuse täitmiseks sätestab meetme määruse § 32 lg 1 p 3 kooskõlastusmehhanismi, mille käigus oli rakendusüksusel koosmõjus meetme määruse § 33 p-ga 9 võimalus ja kohustus hinnata hankedokumentatsiooni kooskõla RHS-ga, sh RHS § 3 lg-ga 2. Seda rakendusüksus ka tegi. 40. Nii meetme määruse § 32 lg 1 p 3 kui § 33 lg 9 muutuksid sisutühjadeks normideks, kui hankedokumentatsiooni enda poolt kooskõlastamise järgselt saaks rakendusüksus hilisemas menetluses (antud juhul pärast riigihanke edukat läbiviimist) väita, et taotleja oli hankedokumentatsiooni koostanud siiski RHS reegleid rikkudes (nagu otsusega soovitakse teha). Riigikohus on selgitanud, et normi ei või tõlgendada selliselt, et see muudab selle mõttetuks3. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse otsus õigusvastane ning tuleb kehtetuks tunnistada. 3.2.2. Rakendusüksus on ebaõigesti tõlgendanud tagatise tingimusi 41. Rakendusüksus leidis ebaõigesti, et toetuse saaja jättis hankedokumentatsioonis endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. Selline tõlgendus ebaõige, sest ei võta arvesse tagatise tingimuse sõnastuse grammatilist tõlgendust. 42. Riigihanke 215130 alusdokumentide koosseisu kuuluva lepingu eelnõu eritingimuste osa 2 „Lepingu eritingimused“ punkt 4.2 ja oli sõnastatud järgmiselt: „Täitmistagatis peab olema väljastatud: (i) Tellija poolt aktsepteeritava Tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või (ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta.“ 3 Riigikohus III-4/1-6/94, p 1; vt ka 3-2-1-73-04, p 36 ja 3-4-1-1-09, p 19.  – 7/13 – 43. Punkt 14.2 kehtestas samasuguse tagatise esitamise nõude ettemaksule. 44. Toetuse saaja hinnangul saab täitmistagatisega seotud tingimust tõlgendada üksnes nii, et nii Tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka Tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule. 45. Lisaks on ka tellija ehk toetuse saaja asukohamaa samuti Euroopa Liidu liikmesriik ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, mistõttu pidi tagatise nõudeid mõistma nii, et Moody’s B reiting kohaldus ka Eesti krediidiasutusele. Juhul kui toetuse saaja oleks tahtnud eristada tingimusi i) ja ii), siis oleks toetuse saaja sõnastanud tingimuse järgmisele „tellija poolt aktsepteeritava muu Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutuse poolt“. 46. HD-d tuleb käsitada avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mida tuleb TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi (Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-2650, p 17). VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel mh võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Käesoleval juhul on toetuse saaja seisukohal, et mõistlik isik pidi seda mõistma just selliselt, et reiting B oli nõutav nii tellija asukohamaa krediidiasutuste puhul kui ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul. 3.2.3. Tagatise tingimused ei olnud õigusvastased 47. Rakendusüksus on kokkuvõtlikult olnud seisukohal, et toetuse saaja poolt seatud tagatise tingimused oli õigusvastased ja rikkusid potentsiaalsete pakkujate õigusi ning need rikkumised võisid mõjutada hanke tulemusi. Kuidas rakendusüksus sellisele järeldusele jõudis, ei ole aga üheselt jälgitav. 48. Nimelt on rakendusüksus mitmel korral välja toodud väite, et tagatise tingimused polnud proportsionaalsed, asjakohased ega põhjendatud. Samas ei nähtu otsusest kuskilt argumentatsiooni, et millega kõrvutatuna polnud tingimused proportsionaalsed. Sisuliselt on rakendusüksuse otsus põhjendamata ning rakendusüksus näib omavahel segamini ajama ebavõrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse. 49. Sealjuures on rakendusüksuse seisukoht ebaselge ka küsimuses, kas tagatise tingimus välistas teatud pakkujate osalemise või mitte. Kohati väidab rakendusüksus, et tingimus välistas osalemise ja kohati väidab vastupidi, et kuigi ei välistanud, siis muutis selle ebasoodsamaks. 50. Rakendusüksuse otsuse argumentatsiooni puudulikkus (sh põhjenduste ja loogiliste järelduste puudumine), on toonud kaasa ebaõige järelduse ja otsuse tegemise (vt allpool järgnevad alapunktid). 51. Lisaks on rakendusüksus otsuses väitnud ka seda, et seatud tagatise tingimus oli krediidiasutuse suhtes õigusvastane. Seda väidet ei ole rakendusüksus kuidagi põhjendanud. Rääkimata sellest, et krediidiasutus on antud hanke mõttes kõrvaline isik, kelle diskrimineerimist oleks kohatu hankijale ehk toetuse saajale ette heita. Teisisõnu leidis rakendusüksus ekslikult, et nõuded krediidiasutusele olid õigusvastased ning seetõttu laienes ebavõrdne kohtlemine ka pakkujatele endile. (a) Tagatise tingimused olid asjakohased ning põhjendatud 52. Rakendusüksus jättis ebaõigesti arvesse võtmata toetuse saaja selgitused tagatise tingimuste seadmise vajalikkuse kohta.  – 8/13 – 53. Toetuse saaja nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse garantiid, kuna tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja likviidsusnõuded finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest oluliselt madalamad. 54. Kui võrrelda kindlustusandjaid ja muid finantseerimisasutusi krediidiandjatega, siis krediidiandjatele kohalduvad finantsturul kõige rangemad nõuded, sh kõige kõrgemad aktsiakapitalinõuded ning nõuded usaldusväärsuse tagamiseks ja klientide huvide kaitseks (vt KAS 7. peatükk). Lisaks teostatakse krediidiasutuste üle ka rangemat finantsjärelevalvet (näiteks kuuluvad osad krediidiasutused otse Euroopa Keskpanga järelevalve alla). 55. Põhjus, miks ei saa sama usaldusväärseks lugeda kindlustusandjaid ja muid finantseerimisasutusi, seisneb selles, et sõltuvalt asutusest ja tema tegevusest, kohalduvad neile erinevad nõuded (sh osa- ja aktsiakapitalinõuded, usaldatavusnõuded, piirangud töötajatele ja juhtorganitele jms) ja erineb ka järelevalve fookus ja rangus. 56. Näiteks, kuigi kindlustusandjate suhtes teostatakse järelevalvet ning neil on üsnagi kõrged osa- ja aktsiakapitalinõuded, siis võrreldes krediidiasutusega ei ole neile kehtestatud seadusega reeglistikku asutuse usaldusväärsuse ja klientide huvide kaitseks. Seetõttu võib eeldada, et olukorras, kus on vaja täitmistagatist kiiresti realiseerida, on krediidiasutus motiveeritum usaldusväärsuse säilitamiseks ja kliendihuvide kaitsmiseks garantiisummat koheselt välja maksma, samas kui kindlustusandjad on orienteeritud pigem juhtumi põhjalikumale menetlemisele ja oma finantshuvide kaitsele. 57. Samuti ei saa ega tohi toetuse saaja poolt riigihanke käigus finantsriskide juhtimine olla lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. Seda enam, et antud vahendid on Euroopa Liidu poolt riigile eraldatud vahendid, mille riik on andnud ettevõttele. 58. Riik on ette näinud määrusega riigi rahavoo juhtimise põhimõtted.4 Vastavalt riigieelarve seaduse § 66 lg 5 koosmõjus riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtete määruse § 15 lg-ga 2 kasutatakse krediidiriski hindamiseks rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s või Fitch krediidireitingut. 59. Samuti on riik seisukohal, et finantsriskidena tuleb arvestada ja juhtida mh krediidiriski, mis on oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest.5 Riik on sõnaselgelt väljendanud, et tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse Moody’s või Standard & Poor’s poolt antud krediidireitinguid. 60. Toetuse saaja ei mõista, miks tema poolt riigihanke käigus suurte finantsriskide juhtimine oleks pidanud olema rakendusüksuse arvates lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. Seega on asjakohatu rakendusüksuse seisukoht, et kuna kõik krediidiasutused peavad täitma EL määrusest nr 575/2013 tulenevaid tingimusi, siis ei tohiks krediidiasutuste maksevõimelisus oluliselt erineda. Juhul kui see ka nii oleks, siis ei peaks ka riik vajalikuks Moody’s või Standard & Poor’s poolt antud krediidireitingute jälgimist. 61. Lisaks tuleneb riigivaraseaduse § 88 lõikest 10, et riigiosalusega ettevõte peab rakendama vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid, mis sisaldab ka krediidiriski maandamist. Finantsriskide maandamiseks on hankijal tungiv soovitus võtta vastu pangagarantii ettemaksude või garantiitööde katmiseks. 62. Krediidiriski maandamisel on toetuse saaja lähtunud riigi krediidiriski juhtimise põhimõtetest. 4 Riigieelarve seadus § 66 lg 5 5 Riigieelarve seadus § 66 seletuskiri - SEN Seletuskiri RT I, 13.03.2014, 2 - jõust 23.03.2014  – 9/13 – Pank Krediidireiting Uuendatud uuendatud 2019.a 2020.a reiting reiting As Coop Pank Baa2 25.08.2020 AS LHV Baa1 08.11.2019 23.09.2020 Luminor Bank AS Baa1 08.11.2019 23.09.2020 Swedbank AB (koos Aa2 08.11.2019 23.09.2020 tütarettevõtetega sh. Swedbank Eesti AS) SEB AB (koos tütardega) Aa2 08.11.2019 23.09.2020 OP Pohjala Aa3 08.11.2019 23.09.2020 Bigbank Baa3 01.07.2022 63. Võttes arvesse, et riigihanke näol oli tegemist Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamisega, ei olnud toetuse saajal võimalik aktsepteerida madalamat nõuet, et vältida võimalust, et töövõtja ei oleks (mh ka rahaliselt) võimeline viima lõpuni nii suuremahulist ning olulist tööd. 64. Toetuse saaja on seisukohal, et krediidiasutuse garantiile eelneb krediidiasutuse taustauuring, mille tulemusena saab hankija kindluse, et töövõtja on jätkusuutlik ning maksejõuline. Sarnast loogikat rakendab ka Euroopa Liit CEF taotlejate vaates. 65. Juhul, kui töövõtja ei oleks olnud maksejõuline, oleks toetuse saajal väga kõrge risk selleks, et Tallinna lennujaama lennuliiklusala ei oleks võimeline teenindama sisse tulnud ning väljuvaid lende. Samuti ei oleks antud projekti raames toetuse saaja mahtunud etteantud ajakavasse ning seega oleks kõrgem risk toetuse saajale toetuse raha tagasiküsimiseks riigi poolt, kuna krediidiasutuse menetlusaeg on palju pikem, kui peaks tekkima olukord täitmistagatise realiseerimiseks. Eelnevast tulenevalt nähtub, et toetuse saaja poolt kehtestatud tagatise tingimused olid asjakohased ning põhjendatud. (b) Tagatise tingimused ei olnud põhjendamatult piiravad ega toonud kaasa pakkujate ebavõrdset kohtlemist 66. Rakendusüksus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et pakkujaid on koheldud ebavõrdselt, sest hankija asukohariigist pärit pakkuja oli eelisseisundis võrreldes välisriigi pakkujaga. Samas ei ole otsusest võimalik tuvastada, milles ebavõrdne kohtlemine täpsemalt seisnes: kas selles, et: a) välisriigist pärit pakkuja jättis pakkumuse esitamata, kuna ei jõudnud tagatist saada, või b) keegi esitas teistsuguse (kallima) pakkumuse, kui oleks teistsuguse tingimuse sõnastuse korral saanud. 67. Toetuse saaja hinnangul oleks hüpoteetiline välisriigi pakkuja, keda rakendusüksuse hinnangul väidetavalt ebavõrdselt koheldi, saanud lihtsasti nii Eesti krediidiasutuse tagatise kui ka Moody’s B reitingule vastava krediidiasutuse tagatise, kui ta oleks seda soovinud. 68. Rakendusüksus ei ole arusaadavalt ning usutavalt selgitanud, milles täpsemalt väidetav Eesti ettevõtja eelis sellise tingimuse puhul seisnes. Kui välisriigi ettevõtjal oli lihtsasti võimalik saada Moody’s B reitinguga krediidiasutusest tagatised ja vajadusel ka Eesti krediidiasutusest tagatised, siis ei olnud ta kuidagi pakkumuse esitamisel ega edukaks osutumisel ebavõrdses olukorras. Nii võis välisriigi pakkuja saada tagatise ka soodsamatel tingimustel kui Eesti pakkuja. 69. Eelnevat toetab esmalt asjaolu, et kõigil pakkujatel oli piisavalt aega, et saada sobiv tagatis sobivalt krediidiasutuselt. Nimelt avaldati hanketeade 02.12.2019 ning pakkumuste  – 10/13 – esitamise tähtaeg oli 02.04.2020 (Lisa 8). Seega oli pakkujatel aega 5 kuud sobiva krediidiasutuse leidmiseks ning tagatise saamiseks. 70. Rakendusüksus on oma otsuses küll viidanud, et Eesti pakkujatel on tagatise saamine ajaliselt lihtsam kui välisriigi pakkujatel, kuid seda asjaolu, kas 5 kuud võiks olla piisav aeg või mitte, pole rakendusüksus oma otsuses üldse analüüsinud ega arvesse võtnud. 71. Juhul kui pakkumuse esitamise aeg oleks 1 või 2 kuud võiks jõuda järeldusele, et välisriigi ettevõttel on keeruline registreerida ennast Eesti krediidiasutuse kliendiks ning saada vastavat tagatist. Käesoleval juhul oli see aeg aga piisavalt pikk, mistõttu ei saanud Eesti pakkujatel olla selle tingimuse osas eelist. Samuti on neid krediidiasutusi, millel on vähemalt Moody´s B reiting Euroopas vähemalt üle 200.6 Seega on põhjendamatu rakendusüksuse järeldus, justkui oleks välisriigi pakkujatel keerulisem saada Moody´s B reitinguga krediidiasutuse tagatist. 72. Teiseks jättis rakendusüksus arvesse võtmata selle, et hanke alusdokumentides nähti ette see, et lähtuda tuleb muuhulgas ka samaväärsusest. Nimelt, riigihanke tehnilise kirjelduse punkt 4.3 sätestas, et kõiki viiteid standarditele, ostuallikatele, protsessidele, kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele, päritolule ja tootmisviisidele hanke alusdokumentides tuleb lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“. Seetõttu on toetuse saaja seisukohal, et ei ole piiranud pakkujate võimalusi esitada tagatisi krediidiasutustelt, kellel on samaväärsed reitingud võrreldes Moody’s reitingu tasemega B pankade finantsnäitajate osas. Toetuse saaja kinnitab, et kontrollis mh ka pakkujate teisi, samaväärseid reitinguid. Toetuse saaja hinnangul pidi seega iga mõistlik pakkuja „või sellega samaväärne“ tingimusi lugema ja mõistma. 73. Kolmandaks jättis rakendusüksus arvesse võtmata selle, et mitte ükski isik ei esitanud riigihanke läbiviimise perioodil toetuse saajale küsimusi seoses hankelepingu täitmise tagamiseks nõutud tagatisega. Seega ei ole tõendatud, et mõni välisriigi pakkuja jättis oma pakkumise tagatise tingimuse tõttu esitamata. Kohtupraktikas on leitud, et tagasinõude esitamiseks puudub alus, kui ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-895, p 24).7 74. Neljandaks ei ole rakendusüksus tõendanud, et teistsuguse tingimuse sõnastuse korral oleks pakkujate ring olnud suurem. Nimelt märkis Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-23-355, et rakendusüksus peab tõendamiskoormise ise enda kanda võtma ning tõendama, et teistsuguste tingimuste korral oleks pakkujate ring suurem olnud. Näiteks leidis halduskohus selles asjas, et rakendusüksusel oleks võimalik „uurimispõhimõtet kohaldades võimalik võtta ühendust pakkujatega, kes jätsid pakkumuse esitamata, ning uurida, mis põhjustel nad seda ei teinud.“ Seda rakendusüksus teinud ega tõendanud pole. 75. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et tagatiste tingimused kujutasid ennast RHS § 3 lg 2 rikkumist ning tõid kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. 6 Internetis kättesaadav: https://www.moodys.com/researchandratings/market-segment/financial- institutions/banking/005001000/004001001?tb=2&po=2 (14.01.2024). 7 Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-895, p 23.2: „Kaebaja osundab õigesti, et kui välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud huvi, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad dokumendinõude kohta selgitusi või teevad vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud.“  – 11/13 – 4. KAUPADE JA TEENUSTE VABA LIIKUMISE TAKISTAMINE EI OLE FINANTSKORREKTSIOONI KOHALDAMISE ALUSEKS 76. Rakendusüksus on oma põhjendanud muuhulgas, sellega ”toetuse saaja kehtestanud välisriigi krediidiasutustele kõrgemad nõuded, kui Eesti krediidiasutustele ning sellest lähtuvalt kohelnud ettevõtjaid erinevalt, takistades kaupade ja teenuste vabaliikumist.” (vt otsuse lk 20). 77. Toetuse saaja juhib tähelepanu sellele, et käesolevas asjas kohaldatav ühendmääruse redaktsioon (ega ka rakendusasutuse poolt kohaldatud ühendmääruse redaktsioon) ei näe ette võimalust kohaldada finantskorrektsiooni kaupade ja teenuste vaba liikumise takistamise eest. 5. KOHALDATAV FINANTSKORREKTSIOONI MÄÄR EI OLE PROPORTSIONAALNE 78. Rakendusüksus kohaldas vaidlustatud otsuses 5%-list finantskorrektsiooni määra, mida on järgmiselt: „Samuti ka kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 punkt 4 ja 223 lg 2 punkt 1 näevad koosmõjus ette eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist.“ 79. Nagu vaide esitaja eelnevalt välja tõi, on kehtivale ühendmäärusele tuginemine ebaõige, kuivõrd vastavalt Riikohtu praktikale (põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-23-2) tuleb kohaldada ühendmäärust ja selles sätestatud finantskorrektsiooni alust, mis kehtis ajal, mil otsustati toetuse taotluse rahuldamine. Samuti on sellele sättele tuginemine ebaõige ja asjakohatu ka analoogia korras, kuivõrd ühendmääruse 223 lg 2 punkt 1 käsitleb piiravaid vastavus- või kvalifitseerimistingimusi. Toetuse saaja poolt sätestatud tagatise tingimused ei olnud kumbki neist. 80. Toetuse määramise ajal sisaldas ühendmääruse § 22 lg 14 võimalust vähendada RHS rikkumistel kuni 10%, kusjuures sõltuvalt rikkumise raskusest võis kohaldada ka 25%-list finantskorrektsiooni määra. 81. Rakendusüksus on kohaldanud 10%-list tagasinõude määra, kuna (1) rikkumise rahalise mõju suurust pole võimalik välja arvutada, (2) mõni pakkuja võis jätta hankele tulemata väidetavalt diskrimineerivate tagatiste tingimuste tõtu, (3) seetõttu pole tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning (4) pole välistatud, et EL finantshuvisid on kahjustatud. 82. 5%-lise määra rakendamisel on rakendusüksus arvestanud, et (1) kolm vastavat pakkumust siiski esitati ning minimaalne konkurents oli tagatud, mistõttu pole põhjendatud kõige rangemate 10%- ja 25%-liste määrade kohaldamine ning (2) tingimused siiski piirasid põhjendamatult pakkujate juurdepääsu hankele ning puudub kindlus, et konkurents võinuks olla veelgi laiem. 83. 5%-line finantskorrektsioonimäär on seega rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne rikkumise raskusega. Kuna RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra, ei saanud toetuse saajal tekkida rakendusüksuse hinnangul õigustatud ootust, et rakendatud määr oleks 5%-ist veelgi madalam. 84. Paraku on aga toetuse saajal mitte üksnes õigustatud ootus, vaid ka rakendusüksusel kohustus asjakohase määra kasutamist kaaluda. See hõlmab mitte ainult kõrgemate määrade kohaldamata jätmise põhjendamist, kuid ka kohaldatud määradest väiksemate määrade rakendamata jätmise selgitamist (nagu nt 2%). Sisuliselt on selles osas vaidlustatud otsus põhjendamata, kuivõrd selgitus, et „kuna rakendusüksus võinuks põhimõtteliselt veel rangem olla, siis on niigi hea, et me 5% juures pidama saime“ pole ei adekvaatne ega ka sisuline.  – 12/13 – 85. Arvestades rakendusüksuse kaalutlusi, pole toetuse saajale tegelikult otsusest arusaadav, miks oli 5%-line finantskorrektsioonimäär asjakohasem kui nt 2%-line määr. Toetuse saaja hinnangul esines aluseid ka madalama kui 5%-lise korrektsioonimäära rakendamiseks. 86. Üksnes juba seetõttu, nagu rakendusüksus ise ka nendib, et hankes esitati 24 miljonilise maksumusega lepingu saamiseks vähemalt kolm pakkumust. Põhjust, miks seda saab pidada „minimaalseks“ konkurentsiks, rakendusüksuse otsusest ei selgu. Toetuse saaja hinnangul on kolme pakkumuse esitamine aga väga hea tulemus, arvestades tööde spetsiifikat ja ka projekti ulatust. Lähtudes projekti maksumusest on vähetõenäoline, et konkurents saanuks väiksemate ettevõtjate arvelt suurem olla, kuivõrd, mida suurem on projekt, seda väiksem on ka nende ettevõtjate hulk, kes selliseid töid tegelikult ellu suudavad viia. Seega ei tähenda projekti suur maksumus seda, et sellele konkureerivad kümned ja kümned ettevõtjad. Pigem vastupidi. 87. Lisaks on rakendusüksus jätnud arvestamata ja kaalumata selle, et erinevatel rikkumistel võib olla väga erinev mõju, mis omakorda mõjutab seda, milline on asjakohane ja proportsionaalne finantskorrektsiooni määr. Käesoleval juhul pole pakkumuse esitamine olnud takistatud. Selle tõenduseks on juba kolme pakkumuse esitamine, mistõttu ei saa ka väidetavat rikkumist pidada 5% korrigeerimise vääriliseks. Võrdub see „väike protsent“ ju pea 1,2 miljoni euroga, mida tulnuks rakendusüksusel samuti asjakohase korrektsioonimäära valimisel arvestada. 88. Kohaldatav finantskorrektsiooni määr peaks sõltuma peamiselt kahest asjaolust. Esiteks sellest, milline on rikkumise raskusaste ja teiseks sellest, milline on rikkumise rahaline mõju. Võimalus või võimatus hankelepingu muudatuse väärtust välja arvutada kaalutlusõiguse osas tähendust omama ei peaks – väidetava ebaseadusliku tagatise tingimuste sätestamise ehk rikkumise raskusaste ja rikkumise rahaline mõju võib olla suur sõltumata sellest, kas rikkumise väärtust on võimalik välja arvutada. Sama kehtib ka vastupidises olukorras. Väidetavalt ebaseaduslike tingimust sätestamise ehk kaasneva rikkumise raskusaste ja selle rahaline mõju võib olla väike nii olukorras, mil väärtust on võimalik välja arvutada kui ka olukorras, mil seda ei ole võimalik välja arvutada. 89. Seega ei ole ühelgi moel mõistetav, miks peaks kaalutlusõiguse kohaldamise võimalus olema sõltuvusse seatud sellest, kas väidetava rikkumise väärtust on parasjagu võimalik välja arvutada. Sellises olukorras koheldakse samaväärseid olukordi põhjendamatult erinevalt. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 90. Toetuse saaja sai rakendusüksuse otsusest teada 18.12.2023. Seega on vaie HMS § 75 kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 17.01.2024. 91. Toetuse saaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2 p 6). Lisad: 1) Lisa 1 - Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.12.2023 otsus nr 11.2 38/23/1524; 2) Lisa 2 - Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.01.2023 otsuse eelnõu; 3) Lisa 3 – AS Tallinna Lennujaam 09.03.2023 seisukoht; 4) Lisa 4 - AS Tallinna Lennujaam 02.05.2023 seisukoht; 5) Lisa 5 – AS Tallinna Lennujaam 01.06.2023 seisukoht;  – 13/13 – 6) Lisa 6 - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-12-/18/0002/2136; 7) Lisa 7 - Auditi lõpparuanne nr CF-181/2021; 8) Lisa 8 – Väljavõte riigihangete registrist. Lugupidamisega Riivo Tuvike juhatuse esimees Aktsiaselts Tallinna Lennujaam  Aktsiaselts Tallinna Lennujaam [email protected] Lennujaama tee 2, Tallinn 18.12.2023 nr 11.2-38/23/1524 11101, Harju maakond Registrikood: 10349560 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Lennujaamadesse tehtud investeeringud“ raames finantskorrektsiooni otsuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi toetuse saaja, tellija või hankija) projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014- 2020.10.01.003.01.15-0020, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 30.12.2015 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirja nr 1-10/15-353 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus). Rahandusministeeriumi poolt viidi 12.10.2022 kuni 30.11.2022 läbi projektiaudit, mille lõppaurande nr CF-195/2022 kohaselt tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 (edaspidi riigihange nr 215130) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud hanke kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 1 200 302,34 eurot, sh toetuse summas 600 151,16 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 22 lõige 14 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise tingimused“ (kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga nr 1-7/21-008-TI, edaspidi lisa 1) punktid 11 ja 17, auditi 1 Alates 01.04.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri lõpparuanne nr CF-195/2022 ning projekti raames esitatud riigihankega nr 215130 seotud kuludokumendid. 1 Toetuse saaja on riigihankes nr 215130 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja avaldas 02.12.2019 hanketeate riigihanke nr 215130 rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi viimiseks. Riigihanke nr 215130 raames esitati kolm pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitanud pakkujatega KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ (edaspidi ka töövõtja) 27.05.2020 ehitustööde tellimiseks lepingukokkuleppe „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ (edaspidi hankeleping) maksumusega 24 805 352,07 (ilma käibemaksuta). Riigihanke nr 215130 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva lepingu eelnõu (edaspidi HD osa II ) eritingimuste osa 2 „Lepingu eritingimused“ punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt peavad olema töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud: -(i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või -(ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule2 pankade finantsnäitajate kohta. Rahandusministeeriumi läbiviidud projektiauditi raames auditeeriti mh riigihanke 215130 läbiviimise õiguspärasust. Auditi lõpparuande CF-195/2022 olulises tähelepanekus nr 4.1 leidsid audiitorid, et HD osas II tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud endale esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul on seadnud välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, Moody's B reitinguga seotud piirangu. Audiitorite hinnangul on ebavõrdselt koheldud kõiki neid ettevõtjaid, kes oleksid soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse tagatisi, kuid tagatist väljastaval krediidiasutusel puudus konkreetne reiting, võrreldes nende ettevõtjatega, kellel oli võimalik esitada mõne Eesti krediidiasutuse tagatis, mille puhul krediidiasutusele reitingu nõuet ei seatud. Audiitorid märkisid, et ettevõtjate erinev kohtlemine, küsides ühel juhul Moody's B reitingu olemasolu, teisel juhul mitte, pole õige ning toetuse saajal oleks tulnud reitingu küsimisel ettevõtjad võrdsustada. Audiitorid olid seisukohal, et antud juhul ei saa Moody’s B reitinguga seotud nõuet pidada õiguspäraseks. Audiitorid leidsid, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused tagatiste osas on pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks. Audiitorid olid seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks. 2 HD punkti 4.3 põhjal võib viidet Moody’s B-le lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja ei nõustunud audiitoritega ning jäi seisukohale, et Rahandusministeerium on asunud auditi lõpparuande nr CF-195/2022 punktis 4.1 ebaõigelt seisukohale, et hankija jättis endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiautuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. Toetuse saaja märkis, et täitmistagatisega seotud nõuet tuleb tõlgendada nii, et nii tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab toetuse saaja hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule. Toetuse saaja märkis, et audiitorite seisukoht – esineb võimalus, et potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse esitamisest riigihanke alusdokumentide tingimuste tõttu, on oletuslik. Toetuse saaja juhtis tähelepanu asjaolule, et hanke protsessi käigus ei küsinud ükski hankedokumente välja võtnud ettevõte täpsustavaid küsimusi reitingu nõude või garantiitingimuste kohta ning märkis, et tagasinõude aluseks ei saa olla audiitorite põhistamata ja tõendamata oletused. Toetuse saaja rõhutas, et need nõuded kehtisid võrdselt kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Meetme määruse § 32 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise. Vastavalt STS § 24 punkti 18 ja § 26 koosmõjule on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkti 11 kohaselt on toetuse saaja riigihangete seaduse mõistes hankija ja kohustatud projekti elluviimisel järgima riigihangete seaduses toodud nõudeid. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et riigihankes nr 215130 seotud hankelepingu täitmise tingimused, mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise ja ettemakse tagatise, mis on väljastatud tellija poolt aktsepteeritava: 1) tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või 2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse (edaspidi ka välisriigi krediidiasutus) poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, kohtlevad ettevõtjaid ebavõrdselt ning on ebaproportsionaalsed ja pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei ole andnud kõnealuse tingimuse kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleksid soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), tagatisi. Rakendusüksus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et HD-s seatud tingimust saab pidada ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt kohelda või on seatud tingimusega soovitud eesmärki võimalik saavutada ka ettevõtjaid vähem piiravamal moel. Igasuguste HD-s olevate tingimuste seadmiseks peavad hankijal esinema objektiivsed ja kehtiva õigusruumiga kooskõlas olevad põhjused, mida peab olema võimalik faktiliselt kontrollida. Rakendusüksus tugineb seatud tingimuse proportsionaalsuse hindamisel eelkõige hankija selgitustele tingimuse seadmist õigustavate põhjuste kohta ning kontrollib esitatud selgituste kooskõla muude asjasse puutuvate faktiliste asjaoludega. Toetuse saaja poolt esitatud selgitused ei võimalda rakendusüksuse hinnangul asuda muule seisukohale, kui auditi lõpparuandes on audiitorid välja toonud. Aktsepteerides Eesti krediidiasutuse väljastatud tagatisi, mille puhul krediidiasutuse reitingut ei nõutud, on ilmne, et Moody’s B reitingu olemasolu ei olnud tagatise andja puhul vältimatult vajalik. Rakendusüksus nendib, et hankija on HD osas II tagatiste tingimuste sätestamisel jätnud hankelepingu täitjale valiku tagatise väljastaja valimiseks, kuid see ei õigusta piirava ja ebaproportsionaalse tingimuse seadmist ning ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlusaluse tingimusega pidid potentsiaalsed pakkujad arvestama juba pakkumuse esitamise hetkel ning sellest lähtuvalt hindama, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes nr 215130 osaleda. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja tekitanud seatud hankelepingu täitmise tingimuste tõttu eelisseisundi nendele ettevõtjatele, kellel oli võimalik või mistahes põhjustel otstarbekas hankida ja esitada hankija asukohamaa krediidiasutuse poolt väljastatavaid tagatisi, kuivõrd sellisel juhul ei tulnud arvestada krediidiasutuse reitinguagentuuri (Moody’s ) finantstugevuse reitinguga (B). Rakendusüksus märgib, et kõik krediidiasutused peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevaid tingimusi krediidiasutuste kapitalinõuete kohta ja seega krediidiasutuste maksevõimelisus ei tohiks oluliselt erineda. Toimib ühtne pangajärelevalve mehhanism (nn SSM - (EL) 1024/2013), mille kohaselt krediidiasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank. Ka kolmandate riikide krediidiasutusi loetakse EL-is asuvate ja tegevusloa saanud krediidiasutustega ekvivalentseteks, kui selle riigi regulatsioone ja järelevalvet loetakse ekvivalentseks EL-i omadega (näiteks Šveits). Seega tagatise õigusjõud ei ole ühelgi juhul konkreetses seoses selle väljastanud krediidiasutuse registreerimise või tegutsemise asukohast. Rakendusüksuse hinnangul ei ole võimalik täitmistagatise ja ettemakse tagatise nõuet Moody’s B reitingu osas tõlgendada toetuse saaja poolt viidatud viisil. HD osa II lepingu eritingimuste punktide 4.2 ja 14.2 sõnastustest ja vormistusest on võimalik ühemõtteliselt järeldada, et reitingu nõue — vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, pidi olema täidetud just Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi tagatisi välja antava krediidiasutuse korral, mitte tellija asukohamaa krediidiasutuse puhul. Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd tingimus on väga konkreetselt sõnastatud ning selle sõnastus ja vormistus ei toeta toetuse saaja tõlgendust tingimuse osas, siis ei saa eeldada, et riigihankes osalemisest huvitatud isikud vajasid hankija täiendavat selgitust tingimuse sisu kohta, mistõttu ei pruukinud hankest huvitatud isikud esitada hankijale ka selgituspäringuid. Rakendusüksuse hinnangul väärib märkimist, et praktikas kasutavad Eesti pakkujad pigem Eesti krediidiasutuste teenuseid ning välispakkujad pigem oma asukohamaa krediidiasutuste teenuseid, millest võib järeldada, et kui hankelepingu tingimus seab töövõtja tagatisi väljastavale krediidiasutusele õigusvastased piirangud, laieneb ebavõrdne kohtlemine ka pakkujatele endile. Antud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, mille puhul tuleb välispakkujate huvi hankes osalemise vastu eeldada ning sellest eeldusest lähtuvalt ka riigihanke alusdokumentides tingimused kehtestada. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis hankija asukohariigist pärit pakkuja, kes olid Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse kliendid juba enne riigihanke nr 215130 menetluse algust. Eelduslikult on sellistel pakkujatel nõutava tagatise saamine nii ajaliselt kui menetluslikult lihtsam kui välisriigist pärit pakkujatel. Juhul, kui välispakkuja oleks soovinud esitada tellija asukohamaa krediidiasutuse väljastatud tagatist (nt pakkujal puudus võimalus esitada välisriigi krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), tagatisi), oleks pidanud nad esmalt tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni ja tegema läbi potentsiaalse kliendiks saamise menetluse, mistõttu on nad võrreldes Eestist pärit pakkujatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus. Rakendusüksus peab vajalikuks mh välja tuua, et töövõtja esitas hankelepingu täitmisel Swedbank AS-i, kellel endal Moody’s B reitingut ei olnud/ei ole (vastavale reitingule vastas/vastab tema nn emaettevõtja Swedbank AB), väljastatud tagatised. Samas ei oleks riigihankest huvitatud isik – näiteks välispakkuja, kes soovinuks esitada lepingu täitmisel Moody’s B reitingule mittevastava välisriigi krediidiasutuse tagatisi – saanud hankes osaleda. Seega võib vaidlusalust tingimust pidada nõudeks, mis küll ei pruugi välistada välisriigi pakkujate osalemist hankes, kuid seab siiski välisriigi pakkujatele takistuse hankel osalemiseks. Olenemata sellest, et pakkujal võib olla võimalik esitada vähemalt Moody’s B reitingule vastava krediidiasutuse väljastatud tagatised, ei saa väita, et välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes on eeldatavalt mõne Eesti krediidiasutuse kliendid või kelle osas on Eesti krediidiasutustel lihtsam informatsiooni hankida. Seega olid eelkõige Eesti pakkujad paremas olukorras võrreldes teiste hankest huvitatud isikutega. Riigihangete seaduse võrdsuspõhimõtte kohaselt ei tohi võrreldavaid olukordi käsitleda erinevalt ega erinevaid olukordi ühtemoodi, välja arvatud siis, kui selline erinev käsitlemine on objektiivselt põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankes tähendab eelkõige seda, et pakkujatel peavad olema võrdsed võimalused (sh ei ole mõnele pakkujale loodud ebakohast eelist), kui nad valmistavad ette oma pakkumusi, ja selle eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahel terve ja tegeliku konkurentsi arengut. Tõelise konkurentsi tekkeks tuleb pakkujaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine riigihangete läbiviimisel on oluline, et aidata kaasa konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele3. Kehtestatud tagatiste nõue aga ei ole eelpool nimetatud riigihangete seaduse üldpõhimõttega kooskõlas. Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada selliste ettevõtjate osalemist hankes, kes on tegelikult võimelised hankelepingut täitma. Nii riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Käesoleval juhul on hankija välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate riigihankes osalemise, kes oleksid olnud suutelised hankelepingut edukalt täitma, kuid kes soovisid või kellel oli võimalik või otstarbekas esitada täitmistagatis ja ettemakse tagatis, mis olid väljastatud väliriigi krediidiasutuse poolt, millel puudus nõutud reiting või ei vastanud see hankija poolt seatud nõudele. Rakendusüksuse hinnangul oli toetuse saajal võimalus sõnastada hankelepingu täitmise tingimused selliselt, et need oleks olnud hankest huvitatud isikute suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad. 3 Euroopa Kohus C-243/89, Komisjon vs Taani (Storebaelt), p 33. Antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatiste tingimusi ei oleks sellisel viisil kehtestatud, siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 215130 osalejate hulka ning edukaks ja soodsamaks pakkumuseks oleks võinud kujuneda mõne teise pakkuja pakkumus. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja objektiivsete põhjendusteta piiranud pakkujate ringi ja kohelnud potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kuna antud tingimuste kohta ei küsitud hankijalt selgitusi, pakkujad ei palunud tingimust muuta ega vaidlustanud seda, siis järelikult ei välistanud tingimus ühegi huvitatud isiku osalemist hankes ega piiranud efektiivset konkurentsi. Toetuse saaja hankijana vastutab tema korraldatud riigihanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei saa lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastastele hankelepingu tingimustele tähelepanu juhtimata (selle kohta selgitusi küsimata). Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise ehitustööde hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust hanke läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning kohustust kohelda kõiki isikuid võrdselt. 1.4 Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel. Ühendmääruse4 § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust 4 Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Riigikohus on sama otsuse punktis 93 selgitanud, et ühendmääruse § 25 lg 5 kehtetuks tunnistamine [kohtuotsuses] viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamise. Kui [ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamiseks] rakendussätet ei ole, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest (õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld) lähtudes toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normid. Võttes arvesse eespool viidatud Riigikohtu seisukohta ning asjaolu, et TTJA tegi toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse 30.12.2015 ja seetõttu kehtiva ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 1 antud juhul kohaldada ei saa, lähtub rakendusüksus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse redaktsioonist, mis kehtis kuni 8. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal. hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 215130 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks hankelepingu täitmise tingimuste seadmisel täitmistagatise ja ettemakse tagatise osas järginud RHS-i. Kuivõrd hanketingimused (sh HD osas II toodud tingimused) on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste tingimuste tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus. Ühendmääruse § 22 lõike 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2-11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus peab otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks rakendada 5%-list finantskorrektsiooni määra. Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et riigihanke nr 215130 raames esitati riigihanke alusdokumentidele kolm vastavat pakkumust. See tähendab, et hankes oli tagatud minimaalne konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine, mistõttu on põhjendamatu kohaldada kõige rangemaid 10- ja 25- protsendiseid määrasid. Samas tuleb arvestada, et hankelepingu täitmiseks on seatud tingimused, mis kohtlesid pakkujaid erinevalt/ebavõrdselt, polnud hankelepingu esemega proportsionaalsed ja piirasid põhjendamatult pakkujate juurdepääsu hankele. Seega on rikutud riigihangete seaduses sätestatud üldpõhimõtteid, eelkõige RHS § 3 punkti 2. Ei saa välistada, et riigihanke alusdokumente lugedes võisid osad hankest huvitatud isikud loobuda riigihankel osalemisest, sest neil puudus võimalus esitada nõutud tingimustega5 täitmistagatist ja ettemakse tagatist. Seetõttu puudub kindlustunne, et pakkujate ring ei oleks võinud olla laiem ning seega ka hankemenetluse lõpptulemus teistsugune, s.t toetuse saaja oleks võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskusega. Ühendmääruse seletuskiri selgitab mh, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema. 5 Tagatiste väljastajate osas. Rakendusüksus märgib, et eelnevat toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr С(2019) 34526 (edaspidi EK juhend) punkti 2.1 alapunkt 11, mille kohaselt loetakse rikkumiseks selliste lepingu täitmise tingimuste kasutamine, mis ei ole teiste juhendis nimetatud õigusnormi rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu piiravad ja vastavatele rikkumistele rakendatakse 10%-list korrektsioonimäära. Juhtumil, mil kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse ja vastasid kvalifitseerimistingimustele, võimaldab EK juhend rakendada 5%-list korrektsioonimäära. Samuti ka kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 punkt 4 ja 223 lg 2 punkt 1 näevad koosmõjus ette eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada. Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre, C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47). 1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 215130 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis kogumaksumusega 24 006 046,80 eurot. 6 Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihanke nr 215130 abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 1 200 302,34 eurot (5%*24 006 046,80), sh Ühtekuuluvusfondi toetus 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 30.12.2015 taotluse rahuldamise otsuse nr 1-10/15-353 lisa 1 ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 26.01.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht. Toetuse saaja esitas rakendusüksusele oma arvamuse ja vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 09.03.2023 ning täiendava seisukoha 02.05.2023 ja 01.06.2023, milledes leidis, et otsuse vastuvõtmine oleks õigusvastane ja rikuks AS-i Tallinna Lennujaama õigusi. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda esitatud argumendid käesoleva otsuses tehtud järeldusi otsuses käsitletud rikkumise osas, küll aga korrigeeris rakendusüksus esitatud selgituste valguses otsuse eelnõus toodud põhjendusi ja seisukohti ning tulenevalt Riigikohtu 28.06.2023 kohtuotsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 finantskorrektsiooni määra rakendamise aluseid. Toetuse saaja leidis esiteks, et finantskorrektsiooni otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik rakendusüksuse sõnamurdliku käitumise ning toetuse saaja õiguspärase ootuse tõttu. Toetuse saaja viitas Euroopa Kohtu praktikale, kus on asutud seisukohale, et ei saa pidada ühenduse õigusega vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses võetakse haldusaktide kehtetuks tunnistamise ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja makstud finantsabi tagasinõudmise juures seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL õiguskorrast. Toetuse saaja leidis, et neid põhimõtteid tuleb eriti rangelt järgida, kui tegu on õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi (vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/06: Vereniging Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening jt, p 52, ja otsus kohtuasjas C-568/11: Agroferm, p 47). Kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ameti-asutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59). Toetuse saaja märkis, et Euroopa Kohus on selgitanud 03. septembri 2014. aasta lahendi asjas nr C-410/13 Baltana punktides 57-58, et pädevad siseriiklikud asutused peavad siseriiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemides ette nähtud menetluses tagama, et abisaaja täidab kohustused, mis annab talle õiguse saada ette nähtud rahalist abi ning et selleks võivad siseriiklikud ametiasutused nõuda niisuguse kohustuse täitmist taotlejalt, kellele on otsustatud anda oma projekti elluviimiseks rahalist abi, enne kui nimetatud projektist saab asjaomase abi osa. Nimetatud kohustuse täitmiseks sätestab meetme määruse § 32 lg 1 punkt 3, et toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused. Nii rakendusüksus kui AS Tallinna Lennujaam on meetme määruse § 32 lg 1 punktis 3 tulenevaid nõudeid järginud ning hankedokumentatsiooni, sh vaidlusalused lepingu eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. kooskõlastanud, mida tõendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-12-/18/0002/2136. Lisaks tõi toetuse saaja välja, et enne finantskorrektsiooni otsuse eelnõu koostamist on vaidlusalust riigihanget ka peale selle väljakuulutamist korduvalt auditeeritud. Näiteks 02. septembri 2021. aasta kirjaga nr 10-5/6168-1 edastati AS-le Tallinna Lennujaam Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi lõpparuanne nr CF-181/2021, kus leiti punktis 4, et struktuuritoetuse saaja on riigihanke läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi koostamiseks tehti audiitoritele seejuures juurdepääs riigihangete registris kõigile riigihankega seotud dokumentidele, sh dokumentidele seoses riigihankes nõutud pakkumuse tagatisele esitatud nõudega. Mistahes etteheiteid AS-le Tallinna Lennujaam selle auditi käigus ega ka muude auditite käigus enne finantskorrektsiooni otsuse eelnõu vastuvõtmist ei ole esitatud. Toetuse saaja viitas 16. märtsi 2021. aasta lahendile põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20- 7, mille punktis 39 on Riigikohus selgitanud, et avalik-õigusliku varalise õiguse kaalu võib suurendada isikul tekkinud õiguspärane ootus, mis on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud, sh täitnud õigusaktis sätestatud tingimusi, mis on seatud soorituse eelduseks. Õiguspärane ootus ehk usalduskaitse põhimõte, mis on osa PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttest, annab igaühele õiguse tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima ja keelab riigil käituda sõnamurdlikult. „Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele“ (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 90). Toetuse saaja märkis, et jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on rakendusüksus käesolevaks ajaks enda varasemat seisukohta sõnamurdlikult muutnud ning soovib käesoleval ajal võtta vastu otsuse väidetava hankedokumentide vastuolu kohta RHS regulatsiooniga. Seda olukorras, kus rakendusüksus on varasemalt korduvalt tunnistanud vaidlusaluseid hankedokumente RHS regulatsiooniga kooskõlas olevaks ning milline kooskõla RHS regulatsiooniga seati AS-le Tallinna Lennujaam meetmest „Üleriigilise ja rahvusvahelise ühenduse arendamine“ toetuse saamise eelduseks. Meetme määruse § 32 lg 1 punkt 3 muutuks sisutühjaks normiks, kui hankedokumentatsiooni enda poolt kooskõlastamise järgselt saaks rakendusüksus hilisemas menetluses (antud juhul peale riigihanke edukat läbiviimist) väita, et taotleja oli hankedokumentatsiooni koostanud siiski RHS reegleid rikkudes (nagu finantskorrektsioon otsusega soovitakse teha). Täiendavalt viitas toetuse saaja 15. oktoobri 2020. aasta kohtuasjale nr 3-18-504, mille punktis 81 on Tartu Ringkonnakohus leidnud järgmist: Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5- 6.44/2015-009-2 kohaselt oli kaebaja tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. PRIA 14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud kehtiva riigihankeõiguse või mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa väljamaksmist PRIA poolt. Poolte vahel ei ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas, mis tähendab, et töid teostati ette nähtud mahus ja järelikult kulutati toetussumma sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et PRIA-l puudus igasugune esmane indikatsioon või alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise osas sadama rekonstrueerimise protsessi algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab ringkonnakohus kahtlust, kas PRIA tegevus kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017. aastal seisnes 2012. aastal avaldatud hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmises, oli üldse põhjendatud. Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust, ei pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust teostada selle algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui puuduvad igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele selles kontekstis. Kirjeldatud asjas tühistati PRIA otsus nõuda tagasi Jõelähtme vallalt taotluse nr 941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1“ toetus summas 53 125 eurot. Eelnevast tulenevalt leidis toetuse saaja, et analoogilistel põhjustel ei ole ka käesoleval juhul mistahes alust kohaldada peale projekti edukat lõpetamist ja selle mitmekordset varasemat auditeerimist, otsusega finantskorrektsiooni määra. Ka Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 22. novembri 2002. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-68-02 punktis 11, et isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seni teadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi. Toetuse saaja rõhutas, et ei ole rakendusüksuse eest midagi varjanud – ei ole esitanud mistahes valeandmeid ning mistahes uusi asjaolusid võrreldes rakendusüksuse poolt hankedokumentide kooskõlastamisega ilmnenud ei ole. Lisaks juhtis toetuse saaja rakendusüksuse tähelepanu HMS-le, mille § 67 lõige 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lõige 2 määratleb, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Samuti viitas toetuse saaja 12. oktoobri 2006. a. haldusasja nr 3-3-1-48-06 lahendile, milles Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja teinud aktist lähtudes tehinguid oma vara käsutamiseks, siis sellisel juhul keelab HMS § 67 lg 2 haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks. Haldusakti võib siiski kehtetuks tunnistada, kui avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise suhtes. Kui ei ole tuvastatud selliseid olulisi avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida haldusakt kahjustaks, siis on kehtetuks tunnistamine keelatud olenemata sellest, kas haldusakt on õigusvastane või õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks kohustuslik igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine keelatud. Lähtuvalt eelnevast oli toetuse saaja seisukohal, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga kavandatav AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamise otsuse lisade muutmine rikuks AS-i toetuse saaja ootust ja puuduvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused, mida AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamise otsus kahjustaks, mistõttu tuleks otsus jätta vastu võtmata juba ainuüksi tulenevalt HMS § 67 lõike 2 regulatsioonist. Rakendusüksuse seisukoht Rakendusüksus selgitab, et lõplik vastutus riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks lasub STS § 26 lõikest 1 ja meetme määruse § 32 lõikest 1 tulenevalt toetuse saajal. Toetust taotledes nõustus toetuse saaja mh toetuse kasutamise tingimustega, sh kohustusega järgida RHS-i. Seega kui toetuse saaja on rikkunud RHS-ist tulenevaid riigihanke menetlusreegleid, siis peab ta arvestama, et kui rakendusüksus või audiitorid rikkumise tuvastavad, järgneb sellele finantskorrektsioon. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele olenemata sellest, kas rakendusüksus või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on eelnevalt toetuse saaja hankedokumente kontrollinud või kas see kontroll oli piisavalt põhjalik. Olenemata põhjusest, miks TTJA toetuse saaja riigihanke alusdokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastanud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et toetuse saaja kehtestatud hankelepingu tingimused täitmistagatise ja ettemaksetagatise osas olid osaliselt õigusvastased ja rikkusid potentsiaalsete pakkujate õigusi ning need rikkumised võisid mõjutada hanke tulemusi. Seega on finantskorrektsiooni tegemiseks alus olemas ning sellisel juhul rakendusüksusel finantskorrektsiooni tegemise otsusest loobumiseks diskretsioon puudub. Rakendusüksus on seisukohal, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsusest asjas nr 3-19-346 ning Euroopa Kohtu selgitustest asjas nr C-6/20 ei saa toetuse saaja antud juhul õiguspärase ootuse põhimõttele tugineda. Varasematest kontrollidest ja audititest ei saa tuleneda toetuse saajale õiguskindlust, et hiljem rikkumisi ei tuvastata, mistõttu ei saa see luua ka mingit õiguspärast ootust. Auditi lõpparuandes on audiitorid selgitanud mh järgmist: „Asjaolu, et toonane hinnang riigihanke läbiviimisele oli olulises osas positiivne, ei tähenda tingimata seda, et hilisema hankekontrolli raames ei võiks auditeeriv asutus tuvastada ühtegi hankelepinguga seotud rikkumist. Selgitasime toetuse saajale auditi esimeses e-kirjas 21.10.2022, et kuigi oleme hanke nr 215130 läbiviimisele 2021.a juba osalise hinnangu andnud, said tööd teostatud ning hankeleping lõpetatud alles aastal 2022. Kuivõrd toonase auditi ajal oli hange lõpetamata, leping alles täitmisel ja tööd teostamisel, selgitasime, et viime hanke osas läbi täiendava kontrolli. Eeltoodust tulenevalt on hanke kontrollide fookus olnud mõneti erinev. Kui 2021.a hankekontrollis keskendusime hanke läbiviimise ajal just riigihankemenetluse aegsetele teemadele (mille osas ei ole toetuse saajale jätkuvalt ühtegi tähelepanekut tehtud), siis hankelepingu lõppemise järgselt oli praeguse hankekontrolli fookus kitsamalt hankelepingu sätetel, lepingutingimuste täitmisel ja hankelepingu muudatustel. Antud juhul tuvastasimegi me hankelepingu tingimustega seotud rikkumised, mille osas pidasime asjakohaseks tähelepaneku koostamist.“. Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-1809 kinnitas kohus, et üksnes hankija ise vastutab hankedokumentide õiguspärasuse eest ning varasemad rakendusüksuse õigusvastased/ekslikud kooskõlastused ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et hankija hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine. Teiseks leidis toetuse saaja, et finantskorrektsiooni otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik, kuna puudub mõju liidu eelarvele ning väidetav rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlblikkust Toetuse saaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. aasta otsusele haldusasjas nr 3-20-895, mille punktis 15 on öeldud, et kui lugeda STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg-t 1 ning määruse nr 143 § 22 lg 11 p 5, lg-t 12 ja lg-t 14 koostoimes määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2, järeldub nendest, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte üksnes õigusnormide rikkumise tuvastamine, vaid ka rahalise kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele. Tallinna Ringkonnakohus on täpsustanud eelviidatud otsuse punktis 17, et üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et kaebajale teha finantskorrektsiooni otsus ning punktis 20, et eelduslikult võib pakkujate ringi põhjendamatu piiramine ohustada liidu eelarvet, kui on piisavalt tõenäoline, et piirava tingimuse tõttu võis mõni pakkuja jätta pakkumuse esitamata ja see võis mõjutada hankelepingu lõpliku maksumust. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, kui reaalseks saab sellise kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust pidada. Tõenäosuse hindamisel ei tule võtta arvesse üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Toetuse saaja oli seisukohal, et antud juhul riigihanke alusdokumendid ühtegi isikut ei diskrimineerinud ning ei olnud ebaproportsionaalsed, kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et AS Tallinna Lennujaam võis rikkuda mistahes RHS nõudeid, ei mõjutanud etteheidetav rikkumine mistahes viisil käesoleva riigihanke tulemust. Toetuse saaja märkis, et Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole vastupidist finantskorrektsiooni otsuse eelnõus väitnud ega isegi püüdnud väita. Ja ainuüksi seetõttu puudub nii Euroopa Liidu kohtu praktikast kui ka Tallinna Ringkonnakohtu praktikast tulenevalt otsuse vastuvõtmiseks õiguslik alus. Toetuse saaja rõhutas, et ülal viidatud 30. novembri 2021. aasta lahend haldusasjas nr 3-20-895 (eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets) tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt praktiliselt samas koosseisus ajaliselt hiljem kui Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt otsuses viidatud 24. septembri 2021. aasta kohtulahend haldusasjas nr 3-19-346 (eesistuja Oliver Kask, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe). Tallinna Ringkonnakohus on seega ilmselgelt täiendanud enda varasemat praktikat. Toetuse saaja on järeldusel, kuigi need põhimõtted, millele on viidatud Euroopa Kohtu lahendis asjas C-6/20 ning millele on otsuses tuginenud Riigi Tugiteenuste Keskus, on jätkuvalt kohaldatavad, siis kui väidetavad rikkumised tõenäoliselt poleks mõjutanud hankemenetluse tulemust (nagu käesoleval juhul), ei saa liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks ning sellisel juhul eeldused finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad. Toetuse saaja selgitas, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise õigusliku alusena on märgitud STS § 45 lg 1 punkt 3, mille kohaselt finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Otsuses viidatud projekti rahastamise tingimuste punktist 4 tulenes, et projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on toodud meetme määruse § 7 lõigetes 2 ja 3. Toetuse saaja hinnangul ei ole finantskorrektsiooni otsuses käsitletud väidetava AS-i Tallinna Lennujaam poolt kohustuse või nõude täitmata jätmise mõju tehtud kulude abikõlbulikkusele. STS § 2 punktist 5 tuleneb, et abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Toetuse saaja oli seisukohal,, et kõik AS-i Tallinna Lennujaam poolt tehtud kulud on koosõlas meetme määruse § 7 lõigetes 2 tooduga, mistõttu väidetav RHS rikkumine ei saanud mistahes viisil mõjutada kulu abikõlblikkust. Euroopa Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsusele kohtuasjas nr C-743/18 punkti 51 kohaselt eeldab eeskirjade eiramine mh seda, et liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Seega, isegi teoreetiliselt, kui AS Tallinna Lennujaam oleks rikkunud RHS-s tulenevaid nõudeid (mida ta eitab), ei tähenda see asjaolu automaatselt, et väidetav rikkumine oleks omanud mistahes mõju kulu abikõlbulikkusele ning esineks STS § 45 lg 1 p 3 nimetatud õiguslik alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks, sest liidu eelarvele mistahes kahju tekkinud ei ole ega saanud ka tõenäoliselt tekkida. Rakendusüksuse seisukoht STS § 45 lg 1 punkti 3 osas selgitab rakendusüksus, et toetuse saaja poolt viidatud määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lõik 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36). Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades nr C-383/06-C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. Rakendusüksus on seisukohal, et rikkumise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, kuivõrd ei ole teada, milline oleks olnud hanke lõpptulemus, sh pakkujate ring, pakkumuste maksumused ja milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui hankija ei oleks sätestanud hankedokumentidega piiravat tingimust täitmistagatise ja ettemakse tagatise osas (eelkõige välispakkujate suhtes). Rakendusüksus kordab juba otsuse punktis 1.4 märgitut, et Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre, C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47). Rakendusüksus leiab, et käesoleval juhul on eeskirjade rikkumise eeldused täidetud. Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse ka nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole toetuse saaja tahtlus või hooletus (nn subjektiivne koosseisu tunnus) otsuse tegemise eelduseks (Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p-d 57–65). Toetuse saaja rikkus riigihanke korraldamisel Euroopa Liidu õigust sellega, et sätestas riigihanke alusdokumentides täitmistagatise ja ettemakse tagatise tingimused selliselt, et jättis endale esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul on seadnud välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, Moody's B reitinguga seotud piirangu. Selline tingimus ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2, mille kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlusalune tingimus ei taga nende hankest huvitatud isikute, kes omavad mujal kui Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse, millel puudus nõutud reiting, võrdset kohtlemist nende pakkujatega, kes saavad anda tagatise Eesti krediidiasutuselt, millel puudus samuti nõutud reiting. Toetuse saaja poolt läbi viidud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelise riigihankega, mille puhul tuleb hankijal iseäranis hoolikalt jälgida, et kõik pakkujatele pakkumuse esitamiseks ettenähtud tingimused oleksid sõnastatud selliselt, et välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Kuigi välisriigi pakkujatel on teoreetiliselt võimalik nõutav tagatis saada, peavad nad selleks nägema rohkem vaeva kui need pakkujad, kes on juba mõne Eesti krediidiasutuse kliendid. Seega ülalviidatud tingimust tuleb käsitada tingimusena, mis võib omada konkurentsi piiravat mõju ning sellise tingimuste kehtestamist toetuse saaja poolt tuleb lugeda liidu õiguse rikkumiseks. Sellest tulenevalt on täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olevad esimesed kaks eeldust: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest. Ühendmääruse kehtestamisel on aluseks võetud Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsus C(2013) 9527, millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide määramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke eeskirju7. Komisjoni määruse kohaselt on põhjendamatute takistuste loomine riigihanke avamisel konkurentsile selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele (juhendi p 2.1 alapunkt 11). Seega, kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toime panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, ei pea rakendusüksus finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et võimalik kahju liidu eelarvele oli reaalne. Siinjuures märgib rakendusüksus siiski, et käesoleval juhul seisneb kahjulik mõju liidu eelarvele selles, et seatud tingimus kohtles ebavõrdselt pakkujaid ja piiras konkurentsi ning mõni teise liikmesriigi pakkuja või tellija asukohamaa pakkuja, kes soovis esitada välisriigi krediidiasutuse tagatisi, võis jätta seatud tingimuse tõttu pakkumuse esitamata. Selle tulemusel võis hankelepingu esemeks olev töö kujuneda kokkuvõttes kallimaks kui vaidlusaluse piirava tingimuseta. Järelikult on täidetud ka finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks olev kolmas eeldus, mille kohaselt peab haku eelarvele olema tekkinud või selle tekkimine ei ole välistatud. Samuti on Euroopa Kohus 06.12.2017 otsuse nr C-408/16 punktis 63 väljendanud seisukohta, et liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada. Seega on piirava tingimuse puhul konkurentsi kahjustamine eeldatav, sest täielikult pole võimalik välistada selle heidutavat mõju hankes osalemisest huvitatud isikutele. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et finantskorrektsiooni 7 https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2013)9527&lang=et tegemisest loobumiseks ei piisa ainult kahju tekkimise ebatõenäosuse hindamisest, sest tulenevalt eelkirjeldatud Euroopa Kohtu lahenditest on vajalik jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise võimalus on välistatud. Seega isegi kui asuda seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on vähetõenäoline, siis ei ole selle tekkimise võimalus välistatud. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28.06.2023 kohtuasja nr 5-23-2 punktis 87 asunud seisukohale, et kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toimepanemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, siis ei pea rakendusüksus finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et võimalik kahju liidu eelarvele on reaalne. Samuti leidis toetuse saaja, et Euroopa Liidu õigus ega RHS-i regulatsioon ei reguleeri, millised peavad olema hankija kehtestatud nõuded lepingu täitmise tagatisele. Toetuse saaja oli seisukohal, et riigihanke alusdokumentide tingimused olid proportsionaalsed ja rakendusüksus on tõlgendanud neid ebaõigesti, kõigil pakkujatel olid riigihankes osalemiseks võrdsed võimalused. Toetuse saaja märkis, et vaidlust ei saa olla selles, et AS Tallinna Lennujaam viis läbi riigihanke, kuna ta tegutseb RHS § 150 mõttes lennuväljaga seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimisel lennuväljateenuse osutamiseks. Hankemenetluse läbiviimise õiguslik regulatsioon on Eesti õigusese üle võetud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (edaspidi võrgustiku hankedirektiiv). Toetuse saaja selgitas, et võrgustiku hankedirektiiv ei sätesta mistahes kriteeriume selles osas, millist tagatist võib hankija pakkujatelt lepingu täitmise tagatisena nõuda. Veelgi enam, selliseid nõudeid ei sätesta ka RHS regulatsioon. RHS § 90 lõike 1 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Erialases kirjanduses on selgitatud esiteks, et RHS § 90 regulatsioonile õiguslik alus EL õiguses puudub ning teiseks, et pakkumise tagatist tuleb eristada hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatisest – viimase viimane on mõeldud tagamaks hankelepingu kohast täitmist ning lihtsustamaks kahju hüvitamist hankelepingu rikkumise puhul.8 Samuti on toetuse saaja sõnul selgitatud erialases kirjanduses järgnevat: Seega tuleb RHS § 90 lõiget 1 tõlgendada selliselt, et pakkumuse tagatis katab hankemenetluse käigus pakkuja täitmata jäetud kohustused ja hankelepingu sõlmimisest või sõlmitud hankelepingu täitma asumisest keeldumisest tekkinud kahju, kuid mitte hankemenetlusest väljapoole jäävaid, nt hankelepingu rikkumisest tulenevaid kahjusid.9 Toetuse saaja märkis, et eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. on käsitletavad hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatisena, mitte pakkumuse tagatisena, sest eritingimuste punkti 4.2. kohaselt tagas täitmistagatis kõiki AS-i Tallinna Lennujaam nõuded töövõtja vastu, mis tulenevad hankelepingust, sealhulgas hankelepingu lisadest ning eritingimuste punkt 14.2. oli kehtestatud tagamaks AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankelepingu alusel tasutud ettemaksu. Tingimuse proportsionaalsuse osas märkis toetuse saaja, et AS-l Tallinna Lennujaam puudus 8 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 529. 9 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 531. kohustus anda võimalus riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleks soovinud esitada krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), tagatisi. Toetuse saaja oli arvamusel, et riigihanke tingimused pidid vastama üksnes RHS § 3 punktis 2 sätestatud nõuetele, millele nad vastasid. Rakendusüksus ei ole toetuse saaja hinnangul põhjendanud, miks ta ei ole pidanud AS-i Tallinna Lennujaam poolt pakkujate tagatisele seatud nõuet seoses Moody’s B reitinguga proportsionaalseks ning leidis, et kahtlemata võib iga HD tingimus seada piiranguid pakkujate poolt hankes osalemisele, kuid ainuüksi HD tingimuste piiravast iseloomust (milleks need nõuded pakkujatele üldse kehtestatakse) ei saa järeldada nende väidetavat ebaproportsionaalsust või mõju liidu eelarvele. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksuse seisukoht, et HD-s seatud tingimusi saab pidada ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt kohelda, väär. Mittediskrimineerimise põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte on erinevad õiguslikud põhimõtted, mida ei saa samastada, nagu rakendusüksus soovib finantskorrektsiooni otsuse eelnõus teha. Töövõtja poolt esitatud AS-i Swedbank väljastatud tagatise osas märkis toetuse saaja, et antud juhul oli HD-s sätestatud nõue täidetud, kuna nende emaettevõtja krediidireiting (krediidireitingud väljastatakse reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele) oli vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. 02. aprillil 2020. aastal on Moody’s avaldanud, et Swedbank AB (AS-i Swedbank emaettevõtja) krediidireiting on stabiilselt Aa3, mis on parem krediidireiting kui B ning ka 23. septembril 2020. aastal, kui Moody’s vaatas üle Swedbank AB krediidireitingu, oli see igas kategoorias vähemalt B. Toetuse saaja märkis, et AS Swedbank on seejuures AS-le Tallinna Lennujaam käesolevaks ajaks täiendavalt kinnitanud, et Swedbank AB krediidireiting vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta oli 02. aprillil 2020. aastal ja ka 26. juunil 2020. aastal järgnev: Seega sai AS Tallinna Lennujaam kontrollida ja kontrolliski töövõtja poolt esitatud krediidiasutuse reitingut lähtudes Moody’s andmetest vaidlusalusel ajal ning tuvastas, et see vastas HD-s sätestatud tingimustele. Toetuse saaja selgitas, et lähtub hindamisel sarnastest väärtustest nagu seda teeb riigikassa. Vastavalt riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtetele, on riik sätestanud, et raha võib hoida pangas, kui krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). AS Tallinna Lennujaam on oma varasemates vastustes juba märkinud, et AS Tallinna Lennujaam poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine ei saa ega tohi olla lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. Toetuse saaja märkis, et emaettevõtte krediidireiting sõltub tema tütarettevõtete maksevõimest, sh Moody’s krediidireitingut andes analüüsitakse kogu kontserni ning selgitas veelkord, et Swedbank Eesti AS, väljastades garantiikirja nende partnerile, on teadlik ehituslepingust ning sellest tulenevalt oli hankija jaoks ka lisameede, et kui Swedbank Eest AS väljastab garantiikirja, siis ta on teadlik esitatud nõuetest ning kui ta nendele ei vasta, siis ta ka viitab vastutustundliku partnerina sellele. Toetuse saaja rõhutas, et kohtles kehtestatud nõuetega kõiki potentsiaalseid hankes osalejaid võrdselt ehk mittediskrimineerivalt ning nõudis ka Eesti krediidiasutuste väljastatavate tagatiste puhul, et Eesti krediidiasutus vastaks vähemalt Moody’s B reitingule, mistõttu AS Tallinna Lennujaam ei ole riigihanke seaduse üldpõhimõtteid rikkunud. Võrdsete võimaluste osas oli toetuse saaja seisukohal, et rakendusüksuse tõlgendus – hankija jättis endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte – on väär. Toetuse viitas 6. novembri 2011. aasta lahendile haldusasjas nr 3-3-1-65-11, mille punktis 26 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et hankija poolt hankemenetluses kehtestatavate nõuete seas eristuvad muu hulgas hankelepingu esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele esitatavad nõuded. Seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Käesoleval juhul otsustas AS Tallinna Lennujaam arvestades hanke mahtu, millistele täiendavatele tingimustele peab vastama hankes esitatav tagatis. Seejuures nõudis hankija tagatist kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas, olenemata sellest, kas tegemist oli Eesti krediidiasutusega või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutusega. Toetuse saaja oli endiselt seisukohal, et nõuet seoses täitmistagatisega saab tõlgendada üksnes nii, et nii tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab toetuse saaja hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule. Toetuse saaja märkis, et ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 13. veebruari 2013. aasta lahendi haldusasja nr 3-12-2650 punktis 17, et HD-d tuleb käsitada avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mida tuleb TsÜS § 75 lõike 2 kohaselt tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. VÕS § 7 lõike 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel mh võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Samas, ei saaks toetuse saaja hinnangul finantskorrektsiooni otsust vastu võtta isegi siis, kui lähtuda rakendusüksuse poolt otsuse eelnõus märgitud HD ebaõigest tõlgendusest. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 23.2 märkinud järgnevat: Kaebaja osundab õigesti, et kui välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud huvi, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad dokumendinõude kohta selgitusi või teevad vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud. Toetuse saaja rõhutas, et mitte ükski isik ei esitanud hankes AS-le Tallinna Lennujaam küsimusi seoses hankelepingu täitmise tagamiseks nõutud tagatisega. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud eelviidatud lahendi punktis 24, et tagasinõude esitamiseks puudub alus, kui ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu. Toetuse saaja leidis, et käesoleval juhul on tegemist analoogilise olukorraga, mida lahendati Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. aasta lahendis haldusasjas nr 3-20-895. Ka antud juhul ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid riigihankes osalemast selle tõttu, millised nõuded AS Tallinna Lennujaam seadis hankelepingu täitmise tagatisele ning seetõttu puudub tagasinõude esitamiseks alus, mistõttu oleks finantskorrektsiooni otsus õigusvastane. Toetuse saaja oli kokkuvõttes seisukohal, et kehtestatud hankedokumendid ei sätestanud ebaproportsionaalseid tingimusi ega rikkunud RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et riigihankes nr 215130 mistahes rikkumine võis esineda, takistab AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärane ootus otsuse vastuvõtmist. Rakendusüksuse seisukoht Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõus käsitletud tagatised ei allu RHS § 90 regulatsioonile (nimetatud sättele ei ole ka rakendusüksus eelnõus viidanud), kuna rikkumise aluseks ei ole mitte pakkumuse tagatis vaid hoopis täitmistagatis ja ettemakse tagatis. Rakendusüksus selgitab, et Euroopa Liidu riigihangete regulatsiooni eesmärk on tagada eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtted ning nendest tulenevad võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. RHS § 1 kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb hankijatel riigihangete korraldamisel järgida muuhulgas ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega tuleb tingimused sõnastada selliselt, et pakkujad saaksid hankes osaleda võrdsetel alustel, sh välispakkujad võrdselt asukohariigi pakkujatega. Üldpõhimõtteid tuleb järgida nii alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete kui ka rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul. Kuna rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul eeldatakse välismaiste pakkujate huvi hankes osalemise vastu, tuleb selliste hangete läbiviimisel hankijal mh lisaks jälgida, et hankes seatud (sh hankelepingu täitmise) tingimused oleksid kehtestatud ka sellest eeldusest lähtuvalt. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et vaidlusaluse tingimuse sätestamisel on hankija järginud RHS § 3 punktis 2 sätestatud nõudeid. Rakendusüksus selgitab, et vastavalt riigihangete seaduse § 4 punktile 17 on riigihanke alusdokumendid kõik hankija koostatud dokumendid, milles sätestatakse riigihanke üksikasjad, sh hankelepingu tingimused. RHS § 110 lõike 3 kohaselt kinnitab pakkuja oma pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Seega ei saa pakkuja esitada oma pakkumuses erinevaid ega täiendavaid hankelepingu tingimusi, mistõttu on hankija kohustatud järgima, et hankelepingu tingimused oleksid kooskõlas riigihangete seadusega, sh proportsionaalsed ja kohtleksid ettevõtjaid võrdselt (RHS § 3 punkt 2). Tingimust saab pidada proportsionaalseks, kui see on vajalik. Tingimus on vajalik siis, kui seda ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad hankija põhjendamatuid eelistusi, võivad ettevõtjad pakkumuse esitamisest loobuda ja seega õigusvastaste tingimuste kehtestamine võib endaga kaasa tuua konkurentsivõimeliste pakkujate tõrjumise. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et ei heida hankijale ette mitte Moody’s B reitingu tingimuse seadmist ennast, vaid seda, et toetuse saaja on vastava nõude seadnud üksnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuste puhul, lubades samas esitada ükskõik missuguse Eesti krediidiasutuse tagatisi (mille puhul reitingu nõue puudus). Seega on toetuse saaja kehtestanud välisriigi krediidiasutustele kõrgemad nõuded, kui Eesti krediidiasutustele ning sellest lähtuvalt kohelnud ettevõtjaid erinevalt, takistades kaupade ja teenuste vabaliikumist. Seades täitmistagatise ja ettemakse tagatise väljastavatele välispankadele Moody’s B reitingu nõude, on toetuse saaja piiranud ühtlasi riigihankes osalejate ringi (eelkõige välispakkujate osas), sest ettevõtjatel (sh väiksema suuruse ettevõtjatel), kes soovisid esitada välispanga tagatisi, ei pruugi olla hankija nõutud reitingut (Moody’s B) omavate pankade garantiikirjad kättesaadavad või võib osutuda kogu protsess (kui ei ole tegemist nn „kodupangaga“) liiga aeganõudvaks ja keerukaks, et ettevõtja jõuaks RHS § 110 lõikest 3 tulenevalt hiljemalt pakkumuse esitamise hetkeks veenduda hankija seatud tingimuse täitmise võimalikkuses või jõuaks esitada nõutud tagatisi hankelepingus sätestatud tähtaegadeks. Seega on toetuse saaja mainitud potentsiaalseid pakkujaid kohelnud põhjendamatult ebavõrdselt, võrreldes nende ettevõtjatega, kes soovisid või kellel oli võimalik esitada Eesti krediidiasutuste tagatisi. Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja esitanud objektiivseid argumente, millest lähtuvalt võiks jõuda järeldusele, et tellija asukohamaa krediidiasutuste eelistamine oli põhjendatud ning toetuse saaja eesmärgi täitmine ei olnud võimalik pakkujaid vähempiiravamal moel, mistõttu on rikutud RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhjendamatult piirava tingimuse kehtestamisega ei kasuta hankija ka efektiivselt ära turul olevat konkurentsi RHS § 3 punkti 3 mõistes, kuivõrd piirava tingimuse tõttu saab hankes osaleda vähem pakkujaid. See omakorda riivab RHS § 3 punktis 5 toodud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet, kuivõrd väiksema pakkujate ringi korral ei pruugi hankija saada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega hankelepingut. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et Euroopa Liidus registreeritud krediidiasutused (pangad) on allutatud sarnastele regulatsioonidele ja järelevalvele (vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määrus nr 575/201310; nõukogu 15. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 1024/201311), mistõttu ei ole tagatise õigusjõud ühelgi juhul konkreetses seoses selle väljastanud krediidiasutuse registreerimise või tegutsemise asukohast. Eelnevast lähtuvalt ei ole samuti rakendusüksuse hinnangul asjakohane seada välisriigi krediidiasutuste suhtes Eesti krediidiasutustest rangemaid nõudeid ja puudub sisuline õigustus pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks12. Arvestades eeltoodut puudusid rakendusüksuse hinnangul vaidlusaluse hankelepingu täitmise tingimuste seadmiseks objektiivsed põhjendused, mistõttu on tegemist riigihangete seaduse üldpõhimõtetega (eelkõige RHS § 3 punktiga 2) vastuolus olevate hankelepingu täitmise tingimustega. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja eesmärgi täitmine oleks olnud võimalik ka pakkujaid vähempiiravamal moel. 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R0575 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32013R1024 12 Täiendavalt märgib rakendusüksus, et 2014.a on loodud pangandusliit, mille liikmeteks on kõik euroala liikmesriigid. Euroalasse mittekuuluvad EL-i liikmesriigid saavad pangandusliiduga ühineda, seades sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. Selleks, et kõrvaldada liikmesriikide vahelised õiguslikud erinevused, tagada tarbijate samal tasemel kaitse ning võrdsed võimalused pankadele kogu El-s on kehtestatud ühtsed eeskirjad. Krediidiasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank koostöös riiklike järelevalveasutustega. Ühtse järelevalvemehhanismi peamised eesmärgid on: tagada Euroopa pangandussektori tõhustatud järelevalve kooskõlas ühtse kõrgetasemeliste standardite ja nõuete kogumiga, tagada Euroopa pangandussektori töökindlus ning toetada finantsstabiilsust ja finantssektori integratsiooni euroalal ja ühtsel turul tervikuna. Vt lähemalt: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/banking-union/ . Rakendusüksus jääb oma seinise seisukoha juurde ning ei nõustu toetuse saaja väitega, et nõuet seoses tagatistega sai tõlgendada üksnes nii, et Moody’s B reitingu nõu kohaldus nii asukohamaa kui välisriigi krediidiasutustele. Rakendusüksus märgib, et Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses asjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused lähevad vastuollu RHS § 3 punktis 1 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Töövõtja poolt esitatud tagatiste väljastaja AS-i Swedbank osas selgitab rakendusüksus, et pöördus 15.05.2023 Swedbank AS-i poole küsimusega, kas Swedbank AB krediidireitingud kohalduvad ka Swedbank AS-le ehk Swedbank AB tütarettevõttele. Swedbank AS kinnitas 24.05.2023 saadetud e-kirjas, et Swedbank AB-le omistatud krediidireitingut ei saa omistada Swedbank AS- le, sest hinnang kehtib ainult hinnatud ettevõttele ning Swedbank AS-le ei ole ja ei olnud ka 2020.a kinnitatud eraldi krediidireitingut. Swedbank AS leidis, et Swedbank AB (public) kehtivale krediidireitingule saab viidata, kui seaduses, määruses või muudes tingimustes (nt hangetes) on see lubatud. Käesoleva riigihanke nr 215130 alusdokumendid vastavasisulist võimalust ette ei näinud. Toetuse saaja on viidanud mh Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusele asjas nr 3-20-895. Rakendusüksus juhib siinjuures tähelepanu, et 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-1239 (p 36) ja 07.10.2022 otsuses asjas nr 3-20-2402 (p 38) on Tallinna Ringkonnakohus omakorda leidnud, et kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära, tuleb hankijal eeldada piiriülese huvi olemasolu ja sellega arvestada (sh tingimuste sätestamisel). Lisaks selgitas kohus ringkonnakohtu 01.09.2023 otsuses asjas nr 3-21-2855, et asja 3-20-895 lahend on kohaldatav üksnes selles lahendis käsitletud konkreetsele juhtumile. Seega ei pea rakendusüksus tõendama reaalse piiriülese huvi esinemist ega ära näitama, et teise liikmesriigi ettevõtja on hanketeatele reageerinud küsimuste või vaidlustuste esitamisega ning piisav on üksnes potentsiaalse piiriülese huvi olemasolu, millele viitab mh riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületav eeldatav maksumus. Ka näiteks 24.09.2021 otsuses asjas nr 3-19- 346 on ringkonnakohus pidanud õigeks rakendusüksuse selgitust, et selline olukord välistab võimaluse hinnata, kes ja millise hinnaga oleks veel saanud pakkumuse hankemenetlustes esitada. Taolises olukorras ei oleks võimalik veenduda, et kahju ei tekkinud ja kõik ülejäänud pakkumused oleksid vältimatult olnud kallimad kui eduka pakkuja pakkumus (vt p 19). Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke puhul ei ole toetuse saajal alust eeldada, et ükski välispakkuja (sh naaberriikidest) ei tunne selle vastu huvi. Rakendusüksus rõhutab, et antud juhul ei ole võimalik välistada, et õiguspäraste hankelepingu tingimuste korral oleks võinud hankes osaleda potentsiaalseid pakkujaid rohkem ja hanke tulemus võinuks kujuneda teistsuguseks, mh võinuks hankelepingu hind kujuneda madalamaks. Struktuurivahenditest rahastatud projektis on rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul oluline toimida igakülgselt kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidega. Antud juhul on tegemist RHS § 3 punkti 2 rikkumisega, mis võis tekitada kahju (s.t selle mõju ei saa välistada) Euroopa Liidu eelarvele. Järelikult ei saa riigihankereeglite rikkumise tõttu kogu projekti kulu abikõlblikuks pidada ning esineb õigustatud alus finantskorrektsiooni tegemiseks.  3 Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot; 2. vähendada riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 seotud abikõlblikke kulusid projektis 5% võrra; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 600 151,16 eurot; 4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 600 151,16 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082909. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest; 5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Ehitamine“ summas 1 200 302,34 eurot; 6. muuta taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkte 1 ja 3 järgmiselt: 6.1 „Maksimaalsed abikõlblikud kulud, mida abi suuruse arvutamisel arvesse võetakse on 68 799 697,66 eurot“; 6.2 „ÜFist antava abi maksimaalne suurus on 34 399 848,84 eurot“. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu STS § 48 lõikele 4 ja ühendmääruse § 24 lõikele 1, mille kohaselt on toetuse saajal õigus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates esitada taotlus tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamiseks. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Kliimaministeeriumile STS-i ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kersti Metsalo 6632026 [email protected]  Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Registrikood: 10349560 Lennujaama tee 2, Tallinn 11101 Harju maakond OTSUS (EELNÕU) finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Lennujaamadesse tehtud investeeringud“ raames finantskorrektsiooni otsuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi toetuse saaja, tellija või hankija) projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 30.12.2015 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirja nr 1-10/15-353 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus). Rahandusministeeriumi poolt viidi 12.10.2022 kuni 30.11.2022 läbi projektiaudit, mille lõppaurande nr CF-195/2022 kohaselt tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 (edaspidi riigihange nr 215130) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud hanke kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 1 200 302,34 eurot, sh toetuse summas 600 151,16 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 223 lg 1 punkt 4 ja lg 2 punkt 1 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014 1 Alates 01.04.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise tingimused“ (kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga nr 1-7/21-008-TI, edaspidi lisa 1) punktid 11 ja 17, auditi lõpparuanne nr CF-195/2022 ning projekti raames esitatud riigihankega nr 215130 seotud kuludokumendid. 1 Toetuse saaja on riigihankes nr 215130 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt 1.1. Rikkumiste asjaolud Toetuse saaja avaldas 02.12.2019 hanketeate riigihanke nr 215130 rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi viimiseks. Riigihanke nr 215130 raames esitati kolm pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitanud pakkujatega KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ (edaspidi ka töövõtja) 27.05.2020 ehitustööde tellimiseks lepingukokkuleppe „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ (edaspidi hankeleping) maksumusega 24 805 352,07 (ilma käibemaksuta). Riigihanke nr 215130 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva lepingu eelnõu (edaspidi HD osa II ) eritingimuste osa 2 „Lepingu eritingimused“ punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt peavad olema töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud: -(i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või -(ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Rahandusministeeriumi läbiviidud projektiauditi raames auditeeriti mh riigihanke 215130 läbiviimise õiguspärasust. Auditi lõpparuande CF-195/2022 olulises tähelepanekus nr 4.1 leidsid audiitorid, et HD osas II tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud endale esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul on seadnud välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, väga kitsalt Moody's B reitinguga seotud piirangu. Audiitorite hinnangul on ebavõrdselt koheldud kõiki neid ettevõtjaid, kes oleksid soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse tagatisi, kuid tagatist väljastaval krediidiasutusel puudus konkreetne reiting, võrreldes nende ettevõtjatega, kellel oli võimalik esitada mõne Eesti krediidiasutuse tagatis, mille puhul krediidiasutusele reitingu nõuet ei seatud. Audiitorid märkisid, et ettevõtjate erinev kohtlemine, küsides ühel juhul Moody's B reitingu olemasolu, teisel juhul mitte, pole õige ning toetuse saajal oleks tulnud reitingu küsimisel ettevõtjad võrdsustada. Audiitorid olid seisukohal, et antud juhul ei saa Moody’s B reitinguga seotud nõuet pidada õiguspäraseks. Samuti olid audiitorid seisukohal, et õige ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutuselt – asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka näiteks krediidiandjatel. Audiitorid tõid välja, et Verston Ehitus OÜ soovis esitada toetuse saajale septembris 2020 AS-i Finora Capital täitmistagatise, kuid toetuse saaja keeldus sellest, kuna esitatu ei vastanud hankelepingu punktis 4.2 nõutule, mistõttu polnud seda võimalik aktsepteerida2. Toetuse saaja jättis seega mainitud täitmistagatise aktsepteerimata kuna viimasel puudus hankelepingu punkti 4.2 kohane Moody’s B reiting või konkreetselt krediidiasutuse tegevusluba. Audiitorid selgitasid, et tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 punkti 6 kohaselt finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses. Kuivõrd AS Finora Capital oli hea ärialase reputatsiooniga finantseerimisasutus ja Finantsinspektsiooni järelevalve all olev krediidiandja, tulnuks audiitorite hinnangul toetuse saajal aktsepteerida ka selle teenusepakkuja tagatist. Seda aktsepteerides oleks hankija saanud täitmistagatise teise poole vormistada oluliselt varem. Audiitorite hinnangul oleks eelpool nimetatud krediidiandja täitmistagatis olnud samaväärselt eesmärgipärane ning piisav, mistõttu puudus õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid krediidiasutusi. Audiitorid leidsid, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused tagatiste osas on pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks. Audiitorid olid seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja ei nõustunud audiitoritega ning jäi seisukohale, et Rahandusministeerium on asunud auditi lõpparuande nr CF-195/2022 punktis 4.1 ebaõigelt seisukohale, et hankija jättis endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiautuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. Toetuse saaja märkis, et täitmistagatisega seotud nõuet tuleb tõlgendada nii, et nii tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab toetuse saaja hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule. Toetuse saaja selgitas, et nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse garantiid, kuna tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja likviidsusnõuded finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest oluliselt madalamad. 2 Verston Ehitus OÜ 16.09.2020 e-kiri hankijale ning hankija inseneri 21.09.2020 vastus. KAS§ 35 lõige 1 sätestab, et panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. KAS § 5 lõike 1 kohaselt ei ole aga finantseerimisasutus krediidiasutus, mistõttu antud hankes antava tagatise suurust arvestades (10% heakskiidetud lepingusummast, kusjuures hanke eeldatav maksumus oli 20 000 000 eurot), ei kataks 2 000 000 eurot tavapärase finantseerimis- ega kindlustusandja omakapitaligi ega oleks seetõttu olnud käsitletav toetuse saaja jaoks tegeliku tagatisena hankelepingu täitmise tagamiseks. Samuti ei nõustunud toetuse saaja audiitorite seisukohaga, et riigihanke nr 215130 raames oleks toetuse saaja pidanud võimaldama täitmistagatise väljastamist näiteks krediidiandjatelt. Mitte ükski riigihankes nr 215130 huvitatud isik ei vaidlustanud riigihanke alusdokumentide nõudeid seoses pakkumuste tagatistega, mistõttu AS Tallinna Lennujaam pidi lähtuma hanke alusdokumentides sätestatust ja oli kohustatud mitte aktsepteerima AS Finora Capital täitmistagatist, kuna nimetatud äriühingu näol ei olnud tegemist krediidiasutusega. AS Finora Capital omakapital oli 2020. aasta septembris vaid 346 503,00 eurot, mis oli enam kui viis korda väiksem kui toetuse saaja poolt nõutav täitmistagatise suurus, mistõttu nimetatud äriühingu tagatis ei oleks mistahes viisil täitnud hankija eesmärki tagada töövõtja poolt hankelepingu täitmine. Toetuse saaja märkis, et audiitorite seisukoht – esineb võimalus, et potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse esitamisest riigihanke alusdokumentide tingimuste tõttu, on oletuslik. Toetuse saaja juhtis tähelepanu asjaolule, et hanke protsessi käigus ei küsinud ükski hankedokumente välja võtnud ettevõte täpsustavaid küsimusi reitingu nõude või garantiitingimuste kohta ning märkis, et tagasinõude aluseks ei saa olla audiitorite põhistamata ja tõendamata oletused. Toetuse saaja rõhutas, et need nõuded kehtisid võrdselt kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Meetme määruse § 32 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise. Vastavalt STS § 24 punkti 18 ja § 26 koosmõjule on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkti 11 kohaselt on toetuse saaja riigihangete seaduse mõistes hankija ja kohustatud projekti elluviimisel järgima riigihangete seaduses toodud nõudeid. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et riigihankes nr 215130 seotud hankelepingu täitmise tingimused, mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise ja ettemakse tagatise, mis on väljastatud tellija poolt aktsepteeritava: 1) tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või 2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse (edaspidi ka välisriigi krediidiasutus) poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, kohtlevad ettevõtjaid ebavõrdselt ning on hankelepingu eseme suhtes ebaproportsionaalsed ja pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei ole andnud kõnealuse tingimuse kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleksid soovinud esitada krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), või finantseerimisasutuse3 (nt krediidiandja) või kindlustusandja4 tagatisi. Rakendusüksus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et HD-s seatud tingimust saab pidada ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt kohelda või on seatud tingimusega soovitud eesmärki võimalik saavutada ka ettevõtjaid vähem piiravamal moel. Igasuguste HD-s olevate tingimuste seadmiseks peavad hankijal esinema objektiivsed ja kehtiva õigusruumiga kooskõlas olevad põhjused, mida peab olema võimalik faktiliselt kontrollida. Rakendusüksus tugineb seatud tingimuse proportsionaalsuse hindamisel eelkõige hankija selgitustele tingimuse seadmist õigustavate põhjuste kohta ning kontrollib esitatud selgituste kooskõla muude asjasse puutuvate faktiliste asjaoludega. Auditi raames esitatud toetuse saaja selgitused ei võimalda asuda muule seisukohale, kui auditi lõpparuande raportis on audiitorid välja toonud. 1) Aktsepteerides Eesti krediidiasutuse väljastatud tagatisi, mille puhul krediidiasutuse reitingut ei nõutud, on ilmne, et Moody’s B reitingu olemasolu ei olnud tagatise andja puhul vältimatult vajalik. Rakendusüksus nendib, et hankija on HD osas II tagatiste tingimuste sätestamisel jätnud hankelepingu täitjale valiku tagatise väljastaja valimiseks, kuid see ei õigusta piirava ja ebaproportsionaalse tingimuse seadmist ning ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlusaluse tingimusega pidid potentsiaalsed pakkujad arvestama juba pakkumuse esitamise hetkel ning sellest lähtuvalt hindama, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes nr 215130 osaleda. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja tekitanud seatud hankelepingu täitmise tingimuste tõttu eelisseisundi nendele ettevõtjatele, kellel oli võimalik või mistahes põhjustel otstarbekas hankida ja esitada hankija asukohamaa krediidiasutuse poolt väljastatavaid tagatisi, kuivõrd sellisel juhul ei tulnud arvestada krediidiasutuse reitinguagentuuri (Moody’s ) finantstugevuse reitinguga (B). Rakendusüksuse hinnangul ei ole võimalik täitmistagatise ja ettemakse tagatise nõuet Moody’s B reitingu osas tõlgendada toetuse saaja poolt viidatud viisil. HD osa II lepingu eritingimuste punktide 4.2 ja 14.2 sõnastustest ja vormistusest on võimalik ühemõtteliselt järeldada, et reitingu nõue — vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, pidi olema täidetud just Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi tagatisi välja antava krediidiasutuse korral, mitte tellija asukohamaa krediidiasutuse puhul. Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd tingimus on väga konkreetselt sõnastatud ning selle sõnastus ja vormistus ei toeta toetuse saaja tõlgendust tingimuse osas, siis ei saa eeldada, et 3 Finantseerimisasutused KAS-i (https://www.riigiteataja.ee/akt/KAS) mõistes. 4 Finantseerimisasutus Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022019 ) mõistes. riigihankes osalemisest huvitatud isikud vajasid hankija täiendavat selgitust tingimuse sisu kohta, mistõttu ei pruukinud hankest huvitatud isikud esitada hankijale ka selgituspäringuid. Rakendusüksuse hinnangul väärib märkimist, et praktikas kasutavad Eesti pakkujad pigem Eesti krediidiasutuste teenuseid ning välispakkujad pigem oma asukohamaa krediidiasutuste teenuseid, millest võib järeldada, et kui hankelepingu tingimus seab töövõtja tagatisi väljastavale krediidiasutusele õigusvastased piirangud, laieneb ebavõrdne kohtlemine ka pakkujatele endile. Antud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, mille puhul tuleb välispakkujate huvi hankes osalemise vastu eeldada ning sellest eeldusest lähtuvalt ka riigihanke alusdokumentides tingimused kehtestada. Rakendusüksus peab vajalikuks eraldi rõhutada, et töövõtja esitas hankelepingu täitmisel Swedbank AS-i, kellel endal toona avalike andmete kohaselt Moody’s B reitingut ei olnud (vastavale reitingule vastas tema nn emaettevõtja Swedbank AB), väljastatud tagatised. Samas ei oleks riigihankest huvitatud isik – näiteks välispakkuja, kes soovinuks esitada lepingu täitmisel Moody’s B reitingule mittevastava välisriigi krediidiasutuse tagatisi – saanud hankes osaleda. Seega võib vaidlusalust tingimust pidada nõudeks, mis küll ei pruugi välistada välisriigi pakkujate osalemist hankes, kuid seab siiski välisriigi pakkujatele arvestatava takistuse hankel osalemiseks. Olenemata sellest, et pakkujal võib olla võimalik esitada vähemalt Moody’s B reitingule vastava krediidiasutuse väljastatud tagatised, ei saa väita, et välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes on eeldatavalt mõne Eesti krediidiasutuse kliendid või kelle osas on Eesti krediidiasutustel lihtsam informatsiooni hankida. Seega olid eelkõige Eesti pakkujad paremas olukorras võrreldes teiste hankest huvitatud isikutega. Riigihangete seaduse võrdsuspõhimõtte kohaselt ei tohi võrreldavaid olukordi käsitleda erinevalt ega erinevaid olukordi ühtemoodi, välja arvatud siis, kui selline erinev käsitlemine on objektiivselt põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankes tähendab eelkõige seda, et pakkujatel peavad olema võrdsed võimalused (sh ei ole mõnele pakkujale loodud ebakohast eelist), kui nad valmistavad ette oma pakkumusi, ja selle eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahel terve ja tegeliku konkurentsi arengut. Tõelise konkurentsi tekkeks tuleb pakkujaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine riigihangete läbiviimisel on oluline, et aidata kaasa konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele5. Kehtestatud tagatiste nõue aga ei ole eelpool nimetatud riigihangete seaduse üldpõhimõttega kooskõlas. 2) Rakendusüksuse hinnangul on hankija, nõudes tagatiste väljastamist üksnes krediidiasutuselt, seadnud pakkujatele riigihankele juurdepääsu piirava iseloomuga tingimuse, kuivõrd tagatis – ja garantiitehingute teenuseid pakuvad lisaks krediidiasutustele ka näiteks finantseerimisasutused (sh krediidiandjad ja kindlustusandjad). Toetuse saaja on oma selgitustes põhjendanud garantii nõudmist krediidiasutuselt läbi nendelt nõutava omakapitali suuruse (toetuse saaja viide KAS § 35 lõikele 1, mille kohaselt panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot). 5 Euroopa Kohus C-243/89, Komisjon vs Taani (Storebaelt), p 33. Esmalt peab rakendusüksus märkima, et KAS § 35 lg 1 puudutab nõudeid aktsiakapitalile ja algkapitalile, ent mitte omakapitalile. Aktsiakapital ja omakapital ei ole samaväärsed mõisted. Lisaks ei ole välistatud, et ka finantseerimisasutustel, sh krediidiandjatel või kindlusandjatel võib osa- või aktsiakapital olla võrdväärne krediidiasutusele kehtestatud minimaalse aktsia- ja algkapitaliga ehk vähemalt viis miljonit eurot. Juhul, kui hankija soovinuks tugineda tagatist väljastava asutuse omakapitale, tulnuks vastav miinimumnõue ka õiguspäraselt riigihanke alusdokumentides defineerida, mida hankija aga ei teinud. Eelnevat toetab ka auditi lõpparuandes nr CF-195/2022 audiitorite toodud võrdlus: „Näiteks pole selles kontekstis võimalik väita, et ligikaudu 16 miljoni eurose omakapitaliga krediidiandja AS Hüpoteeklaen tagatis saaks olla kuidagi halvem, kui 18 miljoni eurose omakapitaliga krediidiasutuse AS-i Holm Bank tagatis.“. Rakendusüksus on seisukohal, et seatud tingimuse tulemusel on potentsiaalseid pakkujaid koheldud ebavõrdselt ning toetuse saaja oleks saanud kirjeldatud tingimust sätestada vähempiiravamal viisil. Toetuse saaja ei ole välja toonud sisulisi argumente, mille tõttu võiks arvata ja järeldada, et ilma seatud vaidlusaluse tingimuseta ei oleks olnud võimalik riigihanke nr 215130 raames hankelepingut täita. Rakendusüksus peab vajalikuks välja tuua, et toetuse saaja väite osas – AS-i Finora Capital omakapital oli toona hankelepingu kohase täitmistagatise mahust ligi viis korda väiksem, on audiitorid lõpparuandes mh märkinud, et nimetatud aktsiaselts lõpetas avalikel andmetel 2020. aasta 2,6 miljoni eurose omakapitaliga, mistõttu ei ole toetuse saaja argumentatsioon seoses konkreetse krediidiandja 346 503,00 eurose omakapitaliga täpne. Rakendusüksuse hinnangul on oluline märkida, et ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimuste punkti 6.1.1.1 kohaselt on ehituslepingute sõlmimisel soovituslik ning asjakohane küsida tagatisena garantiikirja krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandjatelt. Antud juhul ei ole hankija sama ministeeriumi haldusala ettevõttena neid soovitusi järginud, vaid tagatiste väljastajate ringi oluliselt kitsendanud. Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada selliste ettevõtjate osalemist hankes, kes on tegelikult võimelised hankelepingut täitma. Nii riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Käesoleval juhul on hankija välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate riigihankes osalemise, kes oleksid olnud suutelised hankelepingut edukalt täitma, kuid kes soovisid või kellel oli võimalik või otstarbekas esitada täitmistagatis ja ettemakse tagatis, mis olid väljastatud finantseerimisasutuse sh krediidiandja või kindlustusandja, või väliriigi krediidiasutuse poolt, millel puudus nõutud reiting või ei vastanud see hankija poolt seatud nõudele. Rakendusüksuse hinnangul oli toetuse saajal võimalus sõnastada hankelepingu täitmise tingimused selliselt, et need oleks olnud hankest huvitatud isikute suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad. Antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatiste tingimusi ei oleks sellisel viisil kehtestatud, siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 215130 osalejate hulka ning edukaks ja soodsamaks pakkumuseks oleks võinud kujuneda mõne teise pakkuja pakkumus. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja objektiivsete põhjendusteta piiranud pakkujate ringi ja kohelnud potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kuna antud tingimuste kohta ei küsitud hankijalt selgitusi, pakkujad ei palunud tingimust muuta ega vaidlustanud seda, siis järelikult ei välistanud tingimus ühegi huvitatud isiku osalemist hankes ega piiranud efektiivset konkurentsi. Toetuse saaja hankijana vastustab tema korraldatud riigihanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei saa lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastastele hankelepingu tingimustele tähelepanu juhtimata (selle kohta selgitusi küsimata). Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise ehitustööde hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust hanke läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning kohustust kohelda kõiki isikuid võrdselt. 1.4 Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel. Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 215130 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks hankelepingu täitmise tingimuste seadmisel täitmistagatise ja ettemakse tagatise osas järginud RHS-i. Kuivõrd hanketingimused (sh HD osas II toodud tingimused) on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste tingimuste tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus. Mõlema eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra, kui hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1 näeb ette lõike 1 punktis 4 nimetatud olukordade puhul 5%-list finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes ja riigihangete alusdokumentidele esitas vastava pakkumuse mitu ettevõtja, või kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes ja mitu ettevõtjat vastasid kvalifitseerimistingimustele. Ühendmääruse seletuskiri (lk 6) selgitab, et § 223 lõike 2 punktiga 1 sätestatakse 5%-lise finantskorrektsioonimäära kohaldamise võimalus lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtumitel, kui piiravate tingimuste või kriteeriumide puhul esines piisav/minimaalne konkurents, s.t vähemalt kaks taotlejat või pakkujat vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Kuivõrd riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et riigihanke nr 215130 raames esitati riigihanke alusdokumentidele kolm vastavat pakkumust, siis oli hankes tagatud minimaalne konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul asjakohane ja põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. Rakendusüksus märgib, et eelnevat toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr С(2019) 34526 (edaspidi EK juhend) punkti 2.1 alapunkt 11, mille kohaselt loetakse rikkumiseks selliste lepingu täitmise tingimuste kasutamine, mis ei ole teiste juhendis nimetatud õigusnormi rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu piiravad ja vastavatele rikkumistele rakendatakse 10%-list korrektsioonimäära. Juhtumil, mil kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse ja vastasid kvalifitseerimistingimustele, võimaldab EK juhend rakendada 5%-list korrektsioonimäära. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C- 383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab 6 Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada. Rakendusüksus selgitab, et 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse § 22 muudatus ning täiendavate paragrahvide (§ 22-228) lisamine tulenes Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsusest C(2019) 34521, kus komisjon on analüüsinud peamisi riigihanke eeskirjade rikkumisi, mis avaldavad mõju liidu eelarvele ning arvestanud välja kolmest kriteeriumist lähtuvalt (õigusnormide rikkumise olemus, raskusaste ja sellega fondidele põhjustatav rahaline kahju) rakendatavad korrektsiooni määrad. Seega on ühendmääruses sätestatud peamised riigihangete rikkumised, kus on juba eeldatav rahaline mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre, C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47). 1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 215130 on tuvastatud kaks rikkumist, mille mõlema osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 5% ulatuses. Toetuse saaja on riigihanke nr 215130 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis kogumaksumusega 24 006 046,80 eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihanke nr 215130 abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 1 200 302,34 eurot (5%*24 006 046,80), sh Ühtekuuluvusfondi toetus 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 30.12.2015 taotluse rahuldamise otsuse nr 1-10/15-353 lisa 1 ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 26.01.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 09.02.2023. 3 Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot; 2. vähendada riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 seotud abikõlblikke kulusid projektis 5% võrra; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 600 151,16 eurot; 4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 600 151,16 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082925. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest; 5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Ehitamine“ summas 1 200 302,34 eurot; 6. muuta taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkte 1 ja 3 järgmiselt: 6.1 „Maksimaalsed abikõlblikud kulud, mida abi suuruse arvutamisel arvesse võetakse on 68 799 697,66 eurot“; 6.2 „ÜFist antava abi maksimaalne suurus on 34 399 848,84 eurot“. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu STS § 48 lõikele 4 ja ühendmääruse § 24 lõikele 1, mille kohaselt on toetuse saajal õigus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates esitada taotlus tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamiseks. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile STS-i ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kersti Metsalo Järelevalve ekspert [email protected]  Järelevalve ekspert Kersti Metsalo Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10122 Tallinn Teie: 26.01.2023 Meie: 09.03.2022 AS-i Tallinna Lennujaam arvamus ja vastuväited Riigi Tugiteenuste Keskuse otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta 1. Sissejuhatus 1.1. Viitan Teie poolt koostatud otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta, millega Riigi Tugiteenuste Keskus kavandab võtta vastu otsuse (edaspidi Otsus) lugeda projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ raames läbi viidud riigihankes „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“, viitenumber 215130 (edaspidi Hange) mitteabikõlbulikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot. Palusite AS-l Tallinna Lennujaam esitada omapoolne seisukoht kavandatava Otsuse kohta hiljemalt 09. veebruariks 2023. aastal, millist tähtaega on pikendatud kuni 09. märtsini 2023. aastal. 1.2. AS Tallinna Lennujaam selgitab käesolevaga, miks Otsuse vastuvõtmine oleks õigusvastane ja rikuks AS-i Tallinna Lennujaam õigusi. AS Tallinna Lennujaam palub käesoleva arvamuse ja vastuväidete tõttu Riigi Tugiteenuste Keskusel loobuda Otsuse vastuvõtmisest, millega soovitakse kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. Kuivõrd Otsuse eelnõus ei ole adresseeritud valdavat osa AS-i Tallinna Lennujaam poolt juba audiitoritele esitatud vastuväidetest, siis kordab ja täiendab AS Tallinna Lennujaam seoses Otsuse eelnõuga ka neid vastuväiteid. 2. Otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik rakendusüksuse sõnamurdliku käitumise tõttu 2.1. Kõigepealt märgib AS Tallinna Lennujaam, et Riigi Tugiteenuste Keskus on Otsuse projektis viidanud küll asjakohaselt Euroopa Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsusele kohtuasjas nr C-743/18, kuid on jätnud arvestamata, et erinevalt viidatud kohtuasjas käsitletust ei ole AS Tallinna Lennujaam rikkunud Euroopa Liidu õigust ega ka RHS regulatsiooni, samuti puudub Otsuse vastuvõtmiseks Eesti õigusaktidest tulenev muu õiguslik alus. Otsus oleks ühtlasi käsitletav riigi sõnamurdliku käitumisena, mis on keelatud. 2.2. Euroopa Kohus on oma praktikas asunud seisukohale, et ei saa pidada ühenduse õigusega vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses võetakse haldusaktide kehtetuks 1  tunnistamise ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja makstud finantsabi tagasinõudmise juures seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL õiguskorrast. Neid põhimõtteid tuleb eriti rangelt järgida, kui tegu on õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi (vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-383/06– C-385/06: Vereniging Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening jt, p 52, ja otsus kohtuasjas C-568/11: Agroferm, p 47). Kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ameti- asutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59). 2.3. Euroopa Kohus on selgitanud 03. septembri 2014. aasta lahendi asjas nr C-410/13 Baltana punktides 57-58, et pädevad siseriiklikud asutused peavad siseriiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemides ette nähtud menetluses tagama, et abisaaja täidab kohustused, mis annab talle õiguse saada ette nähtud rahalist abi ning et selleks võivad siseriiklikud ametiasutused nõuda niisuguse kohustuse täitmist taotlejalt, kellele on otsustatud anda oma projekti elluviimiseks rahalist abi, enne kui nimetatud projektist saab asjaomase abi osa. Nimetatud kohustuse täitmiseks sätestab meetme määruse § 32 lg 1 p 3, et toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused. Nii rakendusüksus kui AS Tallinna Lennujaam on meetme määruse § 32 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid järginud ning hankedokumentatsiooni, sh vaidlusalused lepingu eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. kooskõlastanud, mida tõendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6- 12-/18/0002/2136 (lisa 1). 2.4. Enne Otsuse eelnõu koostamist on AS-i Tallinna Lennujaam Hanget ka peale selle väljakuulutamist korduvalt auditeeritud. Näiteks 02. septembri 2021. aasta kirjaga nr 10- 5/6168-1 edastati AS-le Tallinna Lennujaam Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi lõpparuande nr CF-181/2021, kus leiti punktis 4, et struktuuritoetuse saaja on riigihanke läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi koostamiseks tehti audiitoritele seejuures juurdepääs riigihangete registris kõigile Hanke dokumentidele, sh dokumentidele seoses riigihankes nõutud pakkumuse tagatisele esitatud nõudega. Mistahes etteheiteid AS-le Tallinna Lennujaam selle auditi käigus ega ka muude auditite käigus enne Otsuse eelnõu vastuvõtmist ei ole esitatud. 2.5. Riigikohus on selgitanud 16. märtsi 2021. aasta lahendi põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 5-20-7 punktis 39, et avalik-õigusliku varalise õiguse kaalu võib suurendada isikul tekkinud õiguspärane ootus, mis on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud, sh täitnud õigusaktis sätestatud tingimusi, mis on seatud soorituse eelduseks. Õiguspärane ootus ehk usalduskaitse põhimõte, mis on osa PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttest, annab igaühele õiguse 2  tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima ja keelab riigil käituda sõnamurdlikult. „Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele“ (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. aasta otsus asjas nr 3- 4-1-1-14, punkt 90). 2.6. AS-le Tallinna Lennujaam jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on rakendusüksus käesolevaks ajaks enda varasemat seisukohta sõnamurdlikult muutnud ning soovib käesoleval ajal võtta vastu Otsuse väidetava hankedokumentide vastuolu kohta RHS regulatsiooniga. Seda olukorras, kus rakendusüksus on varasemalt korduvalt tunnistanud vaidlusaluseid hankedokumente RHS regulatsiooniga kooskõlas olevaks ning milline kooskõla RHS regulatsiooniga seati AS-le Tallinna Lennujaam meetmest „Üleriigilise ja rahvusvahelise ühenduse arendamine“ toetuse saamise eelduseks. Meetme määruse § 32 lg 1 p 3 muutuks sisutühjaks normiks, kui hankedokumentatsiooni enda poolt kooskõlastamise järgselt saaks rakendusüksus hilisemas menetluses (antud juhul peale Hanke edukat läbiviimist) väita, et taotleja oli hankedokumentatsiooni koostanud siiski RHS reegleid rikkudes (nagu Otsusega soovitakse teha). 2.7. Tartu Ringkonnakohus on leidnud 15. oktoobri 2020. aasta kohtuasjas nr 3-18-504 punktis 81 järgmist: Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5-6.44/2015-009-2 kohaselt oli kaebaja tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. PRIA 14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud kehtiva riigihankeõiguse või mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa väljamaksmist PRIA poolt. Poolte vahel ei ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas, mis tähendab, et töid teostati ette nähtud mahus ja järelikult kulutati toetussumma sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et PRIA-l puudus igasugune esmane indikatsioon või alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise osas sadama rekonstrueerimise protsessi algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab ringkonnakohus kahtlust, kas PRIA tegevus kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017. aastal seisnes 2012. aastal avaldatud hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmises, oli üldse põhjendatud. Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust, ei pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust teostada selle algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui puuduvad igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele selles kontekstis. Viidatud asjas tühistati PRIA otsus nõuda tagasi Jõelähtme vallalt taotluse nr 941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1“ toetus summas 53 125 eurot. 2.8. AS Tallinna Lennujaam leiab, et analoogilistel põhjustel ei ole ka käesoleval juhul mistahes alust kohaldada peale projekti edukat lõpetamist ja selle mitmekordset varasemat auditeerimist, Otsusega finantskorrektsiooni määra. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 22. novembri 2002. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1- 68-02 punktis 11, et isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi. AS Tallinna Lennujaam ei ole rakendusüksuse eest midagi varjanud, ei ole esitanud mistahes valeandmeid ning mistahes uusi asjaolusid võrreldes rakendusüksuse poolt hankedokumentide kooskõlastamisega ilmnenud ei ole. Seetõttu Otsust vastu võtta ei saa. 3 3. Otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik, kuna puudub mõju liidu eelarvele, väidetav rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlbulikkust ega olnud seotud hankelepingu esemega 3.1. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 15, et kui lugeda STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg-t 1 ning määruse nr 143 § 22 lg 11 p 5, lg-t 12 ja lg-t 14 koostoimes määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2, järeldub nendest, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte üksnes õigusnormide rikkumise tuvastamine, vaid ka rahalise kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele. Tallinna Ringkonnakohus täpsustas eelviidatud otsuse punktis 17, et üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et kaebajale teha finantskorrektsiooni otsus ning punktis 20, et eelduslikult võib pakkujate ringi põhjendamatu piiramine ohustada liidu eelarvet, kui on piisavalt tõenäoline, et piirava tingimuse tõttu võis mõni pakkuja jätta pakkumuse esitamata ja see võis mõjutada hankelepingu lõpliku maksumust. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, kui reaalseks saab sellise kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust pidada. Tõenäosuse hindamisel ei tule võtta arvesse üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Antud juhul Hanke RHAD ühtegi isikut ei diskrimineerinud (vt edasi punkti 5) ning ei olnud ebaproportsionaalsed (vt punkti 6), kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et AS Tallinna Lennujaam võis rikkuda mistahes RHS nõudeid, ei mõjutanud etteheidetav rikkumine mistahes viisil Hanke tulemust. Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole vastupidist Otsuse eelnõus väitnud ega isegi püüdnud väita. Ja ainuüksi seetõttu puudub nii Euroopa Liidu kohtu praktikast kui ka Tallinna Ringkonnakohtu praktikast tulenevalt Otsuse vastuvõtmiseks õiguslik alus. 3.2. AS Tallinna Lennujaam rõhutab, et ülalviidatud 30. novembri 2021. aasta lahend haldusasjas nr 3-20-895 (eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets) tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt praktiliselt samas koosseisus ajaliselt hiljem kui Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Otsuses viidatud 24. septembri 2021. aasta kohtulahend haldusasjas nr 3-19-346 (eesistuja Oliver Kask, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe). Tallinna Ringkonnakohus on seega ilmselgelt täiendanud enda varasemat praktikat. Järelikult, kuigi need põhimõtted, millele on viidatud Euroopa Kohtu lahendis asjas C-6/20 ning millele on Otsuses tuginenud Riigi Tugiteenuste Keskus, on jätkuvalt kohaldatavad, siis kui väidetavad rikkumised tõenäoliselt poleks mõjutanud hankemenetluse tulemust (nagu käesoleval juhul), ei saa liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks ning sellisel juhul eeldused finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad. 3.3. Otsuse tegemise õigusliku alusena on märgitud STS § 45 lg 1 p 3, mille kohaselt finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Otsuses viidatud projekti rahastamise tingimuste punktist 4 tulenes, et projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on toodud meetme määruse § 7 lõigetes 2 ja 3. Otsuses ei ole käsitletud väidetava AS-i Tallinna Lennujaam poolt kohustuse või nõude täitmata jätmise mõju tehtud kulude abikõlbulikkusele. STS § 2 p 5 tuleneb, et abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa 4  Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Kõik AS-i Tallinna Lennujaam poolt tehtud kulud on koosõlas meetme määruse § 7 lõigetes 2 tooduga, mistõttu väidetav RHS rikkumine ei saanud mistahes viisil mõjutada kulu abikõlblikkust. Euroopa Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsusele kohtuasjas nr C-743/18 punkti 51 kohaselt eeldab eeskirjade eiramine mh seda, et liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Seega, isegi teoreetiliselt, kui AS Tallinna Lennujaam oleks rikkunud RHS-s tulenevaid nõudeid (mida ta eitab), ei tähenda see asjaolu automaatselt, et väidetav rikkumine oleks omanud mistahes mõju kulu abikõlbulikkusele ning esineks STS § 45 lg 1 p 3 nimetatud õiguslik alus Otsuse tegemiseks, sest liidu eelarvele mistahes kahju tekkinud ei ole ega saanud ka tõenäoliselt tekkida. 3.4. Ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 sätestab, et kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Hankelepingu esemeks oli Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti ehitusetapp 2, mis sisaldas ruleerimisteede ning perrooniala ehitustööde jätkamist lennuvälja ida- ja lõunapoolsetel aladel, lennuvälja navigatsioonisüsteemide laiendamist vastavalt CAT II nõuetele, lennuvälja sademeveesüsteemide ning perroonialade ja ruleerimisteede süsteemi parendamist ning perimeetrisüsteemi arendamist. Ehitustööde läbiviimisel oli igal ajahetkel vaja tagada lennuohutus ning lennujaama tõrgeteta opereerimine, mis eeldas ehitustöövõtjalt efektiivset ja hästi koordineeritud tööde korraldamist. Ehitustööde spetsiifikast lähtuvalt oli tegemist lennuvälja liiklusala komplekse arendamisega, kus nii tööprojektide koostamisel, kui ehitustegevuse läbiviimisel ja tööde käiku andmisel tuli tagada erinevate tööosade (teedeehitus) ja süsteemide (sademeveesüsteemid, navigatsioonisüsteemid) omavaheline toimivus. AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankes seatud nõue pakkumuse tagatisele ei olnud seega seotud hankelepingu esemega ehk tellitava arendusprojektiga, mistõttu ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 ei saa olla ka seetõttu AS-lt Tallinna Lennujaam tagasinõude õiguslikuks aluseks. 4. Euroopa Liidu õigus ega RHS regulatsioon ei reguleeri, millised peavad olema hankija kehtestatud nõuded lepingu täitmise tagatisele 4.1. Vaidlust ei saa olla selles, et AS Tallinna Lennujaam viis läbi Hanke, kuna ta tegutseb RHS § 150 mõttes lennuväljaga seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimisel lennuväljateenuse osutamiseks. Hankemenetluse läbiviimise õiguslik regulatsioon on Eesti õigusese üle võetud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (edaspidi Võrgustikusektori hankedirektiiv). 4.2. Võrgustiku hankedirektiiv ei sätesta mistahes kriteeriume selles osas, millist tagatist võib hankija pakkujatelt lepingu täitmise tagatisena nõuda. Veelgi enam, selliseid nõudeid ei sätesta ka RHS regulatsioon. RHS § 90 lg 1 kohaselt hankija võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast 5  maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Vastavalt RHS § 90 lg 3: Pakkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. Erialases kirjanduses on selgitatud esiteks, et RHS § 90 regulatsioonile õiguslik aluse EL õiguses puudub ning teiseks, et pakkumise tagatist tuleb eristada hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatisest – viimase viimane on mõeldud tagamaks hankelepingu kohast täitmist ning lihtsustamaks kahju hüvitamist hankelepingu rikkumise puhul.1 Samuti on selgitatud erialases kirjanduses järgnevat: Seega tuleb RHS § 90 lg 1 tõlgendada selliselt, et pakkumuse tagatis katab hankemenetluse käigus pakkuja täitmata jäetud kohustused ja hankelepingu sõlmimisest või sõlmitud hankelepingu täitma asumisest keeldumisest tekkinud kahju, kuid mitte hankemenetlusest väljapoole jäävaid, nt hankelepingu rikkumisest tulenevaid kahjusid.2 4.3. Eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. on käsitletavad hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatisena, mitte pakkumuse tagatisena, sest eritingimuste punkti 4.2. kohaselt tagas täitmistagatis kõiki AS-i Tallinna Lennujaam nõuded töövõtja vastu, mis tulenevad hankelepingust, sealhulgas hankelepingu lisadest ning eritingimuste punkt 14.2. oli kehtestatud tagamaks AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankelepingu alusel tasutud ettemaksu. 4.4. Seega ei pidanud Hankes esitatud tagatis vastama erinevalt Otsuse motivatsioonist RHS § 90 lg 3 sätestatule, sest üksnes pakkumuse tagatise puhul tuleb see esitada krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. Kuivõrd AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatise puhul ei ole tegu Euroopa Liidu õiguse ega ka RHS regulatsiooni rikkumisega (Otsus lähtub ebaõigest RHS regulatsiooni tõlgendamisest), oleks täitmata ka Euroopa Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsuse kohtuasjas nr C-743/18 punktis 51 sätestatud eeldused, mistõttu Otsus oleks õigusvastane ning tuleks seetõttu jätta vastu võtmata. 5. Riigi Tugiteenuste Keskus on tõlgendanud RHAD ebaõigesti, kõigil pakkujatel olid Hankes osalemiseks võrdsed võimalused 5.1. Väär on Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht, et AS Tallinna Lennujaam jättis endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. 5.2. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 16. novembri 2011. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-65-11 punktis 26, et hankija poolt hankemenetluses kehtestatavate nõuete seas eristuvad muu hulgas hankelepingu esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele esitatavad nõuded. Seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Käesoleval juhul otsustas AS Tallinna Lennujaam arvestades hanke mahtu, millistele täiendavatele tingimustele peab vastama Hankes esitatav tagatis. Seejuures nõudis hankija tagatist kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas, olenemata 1 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 529. 2 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 531. 6  sellest, kas tegemist oli Eesti krediidiasutusega või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutusega. 5.3. Euroopa Kohus on otsustanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 20). AS Tallinna Lennujaam ei ole Hankes jätnud kõrvale ühtegi ettevõtjat vastuolus RHAD sätestatud tingimustega. 5.4. Riigikohus selgitanud juba 14. aprilli 2010. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-99-09 punktis 16, et pakkumise kutse dokumendid (käesoleval ajal kehtiva RHS terminoloogia kohaselt RHAD) on HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused. Seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma. Mitte ükski Hankes huvitatud isik ei vaidlustanud RHAD nõudeid seoses pakkumuste tagatistega, mistõttu AS Tallinna Lennujaam sai (ja veelgi enam, pidi) seoses sellega lähtuma RHAD sätestatust ja oli kohustatud mitte aktsepteerima AS Finora Capital täitmistagatist, kuna nimetatud äriühingu näol ei olnud tegemist krediidiasutusega. Seejuures jääb AS-le Tallinna Lennujaam arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel oleks AS Tallinna Lennujaam üldse saanud seada nõudeid tagatise andja omakapitalile RHAD, nagu väidab Otsuse eelnõus Riigi Tugiteenuste Keskus - sellise nõude seadmist RHS regulatsioon ette ei näe. 5.5. RHAD oli seoses hankija nõutava täitmistagatisega sõnastatud järgnevalt: Täitmistagatis peab olema väljastatud: i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. 5.6. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 13. veebruari 2013. aasta lahendi haldusasjas nr 3-12-2650 punktis 17, et HD-d tuleb käsitada avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mida tuleb TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel mh võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. 5.7. AS Tallinna Lennujaam nõuet seoses täitmistagatisega saab tõlgendada üksnes nii, et nii Tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka Tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule. 7 5.8. Samas, Otsust ei saaks vastu võtta isegi siis, kui lähtuda Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Otsuse eelnõus märgitud RHAD ebaõigest tõlgendusest. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 23.2 järgnevat: Kaebaja osundab õigesti, et kui välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud huvi, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad dokumendinõude kohta selgitusi või teevad vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud. Mitte ükski isik ei esitanud ka Hankes AS-le Tallinna Lennujaam küsimusi seoses hankelepingu täitmise tagamiseks nõutud tagatisega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas eelviidatud 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 24, et tagasinõude esitamiseks puudub alus, kui ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu. 5.9. Käesoleval juhul on tegemist analoogilise olukorraga, mida lahendati Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. aasta lahendis haldusasjas nr 3-20-895. Ka antud juhul ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid Hankes osalemast selle tõttu, millised nõuded AS Tallinna Lennujaam seadis hankelepingu täitmise tagatisele. Seetõttu puudub analoogiliselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 30. novembril 2021. aastal haldusasjas nr 3-20895 lahendatule ka käesoleval juhul tagasinõude esitamiseks alus, mistõttu Otsus oleks õigusvastane. 6. RHAD tingimused olid proportsionaalsed 6.1. Riigi Tugiteenuste Keskus heidab AS-le Tallinna Lennujaam ette, et AS Tallinna Lennujaam ei andnud võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleks soovinud esitada krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), või finantseerimisasutuse (nt krediidiandja) või kindlustusandja tagatisi. Vastav õiguslik kohustus AS-l Tallinna Lennujaam puudus. 6.2. Kõigepealt kordab AS Tallinna Lennujaam, et Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt nimetatud nõuet, et hankija peaks tagatisena ilmtingimata aktsepteerima finantseerimisasutuse ja kindlustusandja tagatisi, ei tulene ei Euroopa Liidu õigusest ega ka RHS regulatsioonist (vt punkti 4). Seetõttu ei saa need etteheited olla õiguslikuks aluseks Otsuse tegemisele. Hanke tingimused pidid vastama üksnes RHS § 3 p 2 sätestatud nõuetele, millele nad vastasid. 6.3. Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole pidanud AS-i Tallinna Lennujaam poolt pakkujate tagatisele seatud nõuet seoses Moody’s B reitinguga proportsionaalseks. Kahtlemata võib iga RHAD tingimus seada piiranguid pakkujate poolt hankes osalemisele, kuid ainuüksi RHAD tingimuste piiravast iseloomust (milleks need nõuded pakkujatele üldse kehtestatakse) ei saa järeldada nende väidetavat ebaproportsionaalsust või mõju liidu eelarvele. AS-l Tallinna Lennujaam puudus õiguslik kohustus lubada pakkujatel esitada tagatisi, mis olid AS-i Tallinna Lennujaam jaoks põhjendatult ebapiisavad, mh puudus AS-l Tallinna Lennujaam rakendusüksuse poolt kooskõlastatud hankedokumentide alusel võimalus, veelgi enam kohustus, aktsepteerida hankelepingu täitmise tagatisena finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiisid. 6.4. Pelgalt sellest, et rakendusüksus on seletamatul põhjusel ja peale Hanke edukat lõpuleviimist asunud Otsuse eelnõus seisukohale, et „toetuse saaja oleks saanud 8  kirjeldatud tingimused sätestada vähempiiraval viisil“, ei saa järeldada, et see seisukoht oleks tõene või AS-i Tallinna Lennujaam poolt seatud tingimused (mis olid kooskõlastatud rakendusüksusega) oleksid vastusolus RHS regulatsiooniga. Jällegi jääb AS-le Tallinna Lennujaam arusaamatuks, mis sisulist tähendust omas üldse hankedokumentide rakendusüksusega kooskõlastamine (vt lisa 1), kui rakendusüksus võiks nüüd justkui esitada AS-le Tallinna Lennujaam etteheiteid seoses enda poolt kooskõlastatud hankedokumentidega ja väita, et AS Tallinna Lennujaam oleks pidanud kehtestama hankelepingu täitmise tagatisele leebemad nõuded ja aktsepteerima hankedokumentides sätestatu asemel AS-i Tallinna Lennujaam jaoks ebapiisavaid tagatisi. 6.5. Täiesti arusaamatuks jääb AS-le Tallinna Lennujaam ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Otsuses tehtud viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimustele. Vaidlus puudub selles, et Hankes neid üldtingimusi ei kasutatud. Selle viitega seoses Riigi Tugiteenuste Keskuse Otsuse eelnõus esinev etteheide, et „antud juhul ei ole hankija sama ministeeriumi haldusala ettevõtjana neid soovitusi järginud“ tekitab küsimuse sellest, kas Riigi Tugiteenuste Keskus üldse mõistab aktsiaseltsi õiguslikku olemust ning suudab vahet teha eraõiguse ja avaliku õiguse vahel? AS Tallinna Lennujaam selgitab, et aktsiaselts (sõltumata sellest, kes on tema ainuaktsionär) on äriühing, mille organiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. AS-i Tallinna Lennujaam ainuaktsionär ega nõukogu ei ole võtnud vastu mistahes otsust selle kohta, et AS Tallinna Lennujaam oleks pidanud Hanke läbiviimisel lähtuma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimustest. Kui rakendusüksus leiab Otsuse eelnõus, et selline oleks olnud AS-i Tallinna Lennujaam poolt ainuõige viis Hanke läbiviimiseks, siis miks rakendusüksus ei püstitanud seda küsimust enda poolt hankedokumentide kooskõlastamisel? 6.6. Väär on ka Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht, et RHAD-s seatud tingimusi saab pidada ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt kohelda. Mittediskrimineerimise põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte on erinevad õiguslikud põhimõtted, mida ei saa samastada, nagu Riigi Tugiteenuste Keskus soovib Otsuse eelnõus teha. 6.7. Euroopa Kohus on selgitanud 18. juuli 2006. aasta lahendi asjas nr C-406/04 De Cuyper punktis 42, et meede on proportsionaalne, kui see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. AS Tallinna Lennujaam selgitab, et ta nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse garantiid, kuna tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja likviidsusnõuded finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest oluliselt madalamad. Tegemist oli proportsionaalse meetmega, kuivõrd kehtestatud nõuded olid Hanke läbiviimiseks sobivad ning ei läinud kaugemale sellest, mis olid selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Ka riigikassas juhitakse finantsriske selliselt, et kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s (S&P) ja Fitch emitentidele ja krediidiasutustele väljastatavaid krediidireitinguid. Juhul kui tehingu vastaspoole reitingute tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks madalaima tasemega krediidireiting.3 AS Tallinna Lennujaam ei mõista, miks 3 Vt https://www.fin.ee/finantsriskide-juhtimine-riigikassas#krediidiriski 9  tema poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine oleks pidanud olema Riigi Tugiteenuste Keskuse arvates lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. 6.8. Töövõtja poolt esitatud AS-i Swedbank poolt antud tagatise puhul oli RHAD sätestatud nõue täidetud, kuna nende emaettevõtja krediidireiting (krediidireitingud väljastatakse reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele) oli vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. 02. aprillil 2020. aastal on Moody’s avaldanud (lisa 2), et Swedbank AB (AS-i Swedbank emaettevõtja) krediidireiting on stabiilselt Aa3, mis on parem krediidireiting kui B ning ka 23. septembril 2020. aastal, kui Moody’s vaatas üle Swedbank AB krediidireitingu, oli see igas kategoorias vähemalt B (lisa 3). AS Swedbank on seejuures AS-le Tallinna Lennujaam käesolevaks ajaks täiendavalt kinnitanud, et Swedbank AB krediidireiting vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta oli 02. aprillil 2020. aastal ja ka 26. juunil 2020. aastal järgnev: 6.9. Seega erinevalt rakendusüksuse seisukohast sai AS Tallinna Lennujaam kontrollida ja kontrolliski töövõtja poolt esitatud krediidiasutuse reitingut lähtudes Moody’s andmetest vaidlusalusel ajal ning tuvastas, et see vastas RHAD sätestatud tingimustele. 6.10. Nagu selgitatud üleval, punktis 5, kohtles AS Tallinna Lennujaam kehtestatud nõuetega kõiki potentsiaalseid Hankes osalejaid võrdselt ehk mittediskrimineerivalt ning nõudis ka Eesti krediidiasutuste väljastatavate tagatiste puhul, et Eesti krediidiasutus vastaks vähemalt Moody’s B reitingule, mistõttu AS Tallinna Lennujaam ei ole riigihanke seaduse üldpõhimõtteid rikkunud. 7. Otsust ei saa vastu võtta AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärase ootuse tõttu 7.1. Nagu ülal märgitud, võimaldab ka Euroopa Kohtu praktika rakendada siseriiklikult summade tagasinõudmise korral ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamine oli õiguspärane, kuid Otsusega taotluse rahuldamise otsuse muutmine oleks õigusvastane ka siis, kui AS-i Tallinna Lennujaam poolt oleks Hankes esinenud mistahes minetusi (mida AS Tallinna Lennujaam eitab). 7.2. HMS § 67 lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. 10 7.3. HMS § 67 lg 2 määratleb, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 12. oktoobri 2006. a. lahendis haldusasjas nr 3-3-1-48-06, et kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja teinud aktist lähtudes tehinguid oma vara käsutamiseks, siis sellisel juhul keelab HMS § 67 lg 2 haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks. Haldusakti võib siiski kehtetuks tunnistada, kui avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise suhtes. Kui ei ole tuvastatud selliseid olulisi avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida haldusakt kahjustaks, siis on kehtetuks tunnistamine keelatud olenemata sellest, kas haldusakt on õigusvastane või õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks kohustuslik igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine keelatud. 7.4. Otsuse eelnõuga kavandatav AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamise otsuse lisade muutmine rikuks AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärast ootust ja puuduvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused, mida AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamise otsus kahjustaks, mistõttu Oleks otsus tuleks jätta vastu võtmata juba ainuüksi tulenevalt HMS § 67 lg 2 regulatsioonist. 8. Kokkuvõte 8.1. Otsuse eelnõu on õigusvastane, kuna rakendusüksuse käitumine oleks Otsust vastu võttes sõnamurdlik. Otsuse eelnõus esitatud alusetutel etteheidetul puudub mõju liidu eelarvele, väidetav rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlbulikkust ega olnud seotud hankelepingu esemega. 8.2. Euroopa Liidu õigus ega RHS ei sea nõuded hankelepingu täitmise tagatisele. Riigi Tugiteenuste Keskus on tõlgendanud hankedokumente ebaõigesti. Hankedokumendid kedagi ei diskrimineerinud ning AS Tallinna Lennujaam rakendas Hankes nõudeid seoses hankelepingu täitmise tagatisega kõigile pakkujatele võrdsetel alustel. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud analoogilises vaidluses haldusasjas nr 3-20-895, kus mistahes küsimusi seoses hankedokumentidega ei esitatud, et hankedokumentidel mõju liidu eelarvele ei ole ja tagasinõude esitamiseks mistahes alust ei ole. Samale seisukohale peab kohtuvaidluse ärahoidmiseks jõudma ka Riigi Tugiteenuste Keskus. 8.3. AS-i Tallinna Lennujaam poolt kehtestatud hankedokumendid ei sätestanud ebaproportsionaalseid tingimusi ega rikkunud RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et Hankes mistahes rikkumine võis esineda, takistab AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärane ootus Otsuse vastuvõtmist. Lisad: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-12- /18/0002/2136; 2) 02. aprillil 2020. aastal on Moody’s avaldus; 3) 23. septembril 2020. aasta Moody’s avaldus. 11 Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Tuvike AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees 12  Rating Action: Moody's downgrades long-term deposit and senior unsecured debt ratings of Swedbank to Aa3 and changes the outlook to stable 02 Apr 2020 This action follows the conclusions of the Swedish Financial Supervisory Authorities' investigations and Swedbank's own investigation regarding anti-money laundering. Stockholm, April 02, 2020 -- Moody's Investors Service (Moody's) has downgraded Swedbank AB's (Swedbank) long-term deposit and senior unsecured debt ratings to Aa3 from Aa2, junior senior unsecured debt ratings to Baa1 from A3, subordinated debt ratings to Baa2 from Baa1, and Baseline Credit Assessment (BCA) to baa1 from a3. The outlook on the long-term deposits and senior unsecured ratings has been changed to stable from negative. The high-trigger Additional Tier 1 (AT1) rating is affirmed at Ba1(hyb). The rating action follows the conclusions from the Swedish Financial Supervisory Authorities' (SFSA) investigations and the independent investigation commissioned by Swedbank into anti-money laundering (AML) controls at the bank which showed serious and systematic deficiencies in Swedbank's management of money laundering risks, particularly in its Baltic operations. According to the bank's own independent probe, Swedbank's active pursuit of high-risk customers in the Baltics may have facilitated significant amounts of suspicious money laundering transactions. In addition, the bank may have breached US sanctions. Moody's considers that the underlying governance and risk management deficiencies that were revealed are significant enough to have a material bearing on the bank's overall risk profile, which is reflected through the introduction of a negative adjustment to the BCA for Corporate Behavior. Swedbank is also subject of criminal investigations by the Estonian Prosecutor's Office linked to money laundering through its Estonian subsidiary and is being investigated by US authorities. Whereas Swedbank has faced higher costs to strengthen its AML framework along with moderately higher funding costs, the bank's financial profile remains strong with robust asset quality, capitalization and profitability remaining supportive of the bank's creditworthiness. Moody's also recognizes that the bank has already taken steps to tighten internal control functions and address any money laundering failures. The stable outlook reflects Moody's view that additional financial penalties arising from the continued US and Estonian investigations are unlikely to materially impact the bank's creditworthiness. More broadly, Moody's expects the bank's financial performance to be relatively resilient in the midst of the current uncertainty and slowdown in economic growth. The full list of the affected ratings can be found at the end of this press release. RATINGS RATIONALE ANTI-MONEY LAUNDERING GOVERNANCE AND CONTROL FAILURE DRIVE DOWNGRADE The key driver for today's ratings downgrade of Swedbank's BCA to baa1 from a3 is the recent conclusions of the SFSA's and Estonian FSA's investigations[1] along with Swedbank's own investigation conducted by the law firm Clifford Chance[2]. In addition to the bank facing increased regulatory and compliance costs along with moderately higher funding costs, Moody's considers that the governance and risk management deficiencies that were revealed are significant enough to impact the bank's creditworthiness. The SFSA issued a SEK 4 billion fine for serious and systematic deficiencies in Swedbank's governance of AML work in its Baltic subsidiaries. The SFSA concluded that the bank's awareness of the risk of money laundering and its processes, routines and control systems were insufficient, and that the Baltic operations were lacking adequate resources to combat money laundering. The investigation showed that Swedbank AB had been aware of suspected money laundering activities in the Baltics, but despite several internal and external reports pointing to the deficiencies in the Baltic subsidiaries and the risk of money laundering, the bank did not take proper and sufficient action. The SFSA also found a number of examples of the bank withholding documentation and information from the SFSA that in retrospect reveal the seriousness of the situation, although the bank argues this was not intentional. The SFSA considered these findings of such a nature that the authorities considered revoking the bank's license. However, the SFSA sees the fact that Swedbank have taken efforts to significantly enhance the bank's AML framework and processes - demonstrating a willingness to correct the deficiencies - as a mitigating factor. The report conducted by the law firm Clifford Chance indicates that potential suspicious (ingoing and outgoing) transactions of a total amount of €36.7 billion may have flowed through the bank's Baltic subsidiaries through the years 2014-2019. Suspicious transactions may have been at a high level also in the years before 2014. Suspicious flows declined quickly after the bank decided to abandon its previous high-risk non-resident business strategy. Moody's considers that the governance and risk management deficiencies that were revealed are significant enough to impact the bank's creditworthiness and therefore introduced a negative qualitative adjustment to the BCA reflecting the bank's Corporate Behavior. Whereas the risk and control failures identified by Clifford Chance and the authorities took place in the past, the withholding by the bank of information from both the Swedish and the Estonian FSAs is recent and suggest that these deficiencies have not yet been fully addressed. The current CEO, Jens Henriksson, has also initiated a review of Swedbank's corporate culture to see if there are shortcomings that need to be addressed, but changes in corporate culture will likely take a number of years to be fully embedded. Swedbank is also subject of criminal investigations by the Estonian Prosecutor's Office linked to money laundering through its Estonian subsidiary and is being investigated by US authorities. As indicated by similar cases in the past, Moody's considers that the prolonged and complex nature of the investigation and remediation procedures will consume a significant amount of bank resources and managerial focus. While there is a high degree of uncertainty surrounding the magnitude of any potential fines resulting from the investigations, an analysis of past money laundering cases involving US authorities suggests that while the financial penalties (i.e. excluding internal operational and remediation costs) could represent a sizable figure relative to the bank's annual net income. However, Moody's believes that these are unlikely to result in a material impact on the bank's financial profile. Furthermore, Moody's recognises that the bank has already taken a number of steps to address its governance and control and specifically its money laundering process controls deficiencies. The bank is implementing an action program which at year-end 2019 consisted of 152 AML initiatives, out of which 67 had been completed whilst 68 were ongoing. These actions underpin the bank's baa1 BCA along with its solid asset quality, robust capital and profitability. We regard Swedbank's weakness in corporate governance and risk management as a governance risk under our ESG framework, given its implications for the management credibility and track record. Today's action reflects the impact on Swedbank from the governance weakness, and the deterioration in credit quality it has triggered. SENIOR UNSECURED, DEPOSIT AND JUNIOR SENIOR UNSECURED DEBT RATINGS ARE DOWNGRADED The downgrade of the long-term deposit and senior unsecured debt ratings follows the downgrade of the bank's Adjusted BCA. Moody's Advanced Loss Given Failure (LGF) analysis is based on the group's current balance sheet structure and its capital and funding plans up to the beginning of January 2022, based on the subordination requirements for the current Minimum Requirements for own funds and Eligible Liabilities (MREL). This analysis indicates that Swedbank's depositors and senior creditors are likely to face extremely low loss- given-failure, due to the loss absorption provided by the senior non-preferred issuance. This results in three notches of uplift for deposits and senior unsecured debt ratings, which are further supported by our view of "moderate" probability of government support, which results in an additional uplift for these two rating classes, leading to long-term deposit and senior unsecured ratings of Aa3. Moody's does not incorporate government support in the Baa1 junior senior unsecured ratings, as this debt class has been introduced by the authorities to absorb losses. HIGH-TRIGGER ADDITIONAL TIER 1 RATING IS AFFIRMED The high-trigger Additional Tier 1 (AT1) rating is affirmed at Ba1(hyb) as the AT1 rating is resilient to the downgrade of the bank's Adjusted BCA as per Moody's High-trigger CoCo model. This is because the slight increase in the probability that the bank might fail, absent extraordinary support, as indicated by the lower Adjusted BCA, means that there is a reduced amount of incremental risk of loss to AT1 bondholders from a conversion following a breach of the capital trigger. The combination of both considerations results in an expected loss consistent with the Ba1(hyb) rating. STABLE OUTLOOK The stable outlook reflects Moody's view that additional financial penalties arising from the continued US and Estonian investigations are unlikely to materially impact on the bank's creditworthiness. FACTORS THAT COULD LEAD TO AN UPGRADE OR DOWNGRADE OF THE RATINGS The ratings could be downgraded were there: (i) further concerns come to light regarding governance resulting in a sustained loss in clients, business or investor confidence, exerting pressure on the bank's financial profile, (ii) heightened risks of a significant fine or operational constraint that would reduce the bank's earnings or capital, or (iii) signs that funding becomes significantly more costly or access to certain markets becomes more limited. The long-term deposit and senior unsecured debt ratings could also be downgraded if the Swedish subordination requirements under MREL were to fall, for instance, due to harmonization with EU's updated Bank Recovery and Resolution Directive (BRRD2). The BCA and Adjusted BCA could be upgraded if the company demonstrates it has fully addressed previous and ongoing governance, steering and cultural shortcoming. In addition, associated risks need to have dissipated without a negative impact on Swedbank's financial profile or its franchise compared to the current positioning of the BCA. LIST OF AFFECTED RATINGS ..Issuer: Swedbank Mortgage AB Downgrades: ....Long-term Counterparty Risk Ratings, Downgraded to Aa3 from Aa2 ....Long-term Counterparty Risk Assessment, Downgraded to Aa3(cr) from Aa2(cr) ....Long-term Issuer Rating, Downgraded to Aa3 from Aa2, Oulook Changed to Stable from Negative ....Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3 ....Adjusted Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3 ....Senior Unsecured Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Aa3 from (P)Aa2 Affirmations: ....Short-term Counterparty Risk Ratings, Affirmed P-1 ....Short-term Counterparty Risk Assessment, Affirmed P-1(cr) ....Other Short Term, Affirmed (P)P-1 Outlook Action: ....Outlook changed to Stable from Negative ..Issuer: Swedbank AB Downgrades: ....Long-term Counterparty Risk Ratings, Downgraded to Aa3 from Aa2 ....Long-term Bank Deposits, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook Changed to Stable from Negative ....Long-term Deposit Note/ CD Program, Downgraded to (P)Aa3 from (P)Aa2 ....Long-term Counterparty Risk Assessment, Downgraded to Aa3(cr) from Aa2(cr) ....Long-term Issuer Rating, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook Changed to Stable from Negative ....Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3 ....Adjusted Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3 ....Senior Unsecured Regular Bond/Debenture, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook Changed to Stable from Negative ....Senior Unsecured Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Aa3 from (P)Aa2 ....Junior Senior Unsecured Regular Bond/Debenture, Downgraded to Baa1 from A3 ....Junior Senior Unsecured Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Baa1 from (P)A3 ....Subordinate Regular Bond/Debenture, Downgraded to Baa2 from Baa1 ....Subordinate Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Baa2 from (P)Baa1 Affirmations: ....Short-term Counterparty Risk Ratings, Affirmed P-1 ....Short-term Bank Deposits, Affirmed P-1 ....Short-term Deposit Note/CD Program, Affirmed P-1 ....Short-term Deposit Note/CD Program, Affirmed (P)P-1 ....Short-term Counterparty Risk Assessment, Affirmed P-1(cr) ....Preferred Stock Non-cumulative, Affirmed Ba1(hyb) ....Commercial Paper, Affirmed P-1 ....Other Short Term, Affirmed (P)P-1 Outlook Action: ....Outlook changed to Stable from Negative ..Issuer: Swedbank AB, New York Branch Downgrades: ....Long-term Deposit Note/CD Program Takedown, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook changed to Stable from Negative Outlook Action: ....Outlook changed to Stable from Negative PRINCIPAL METHODOLOGY The principal methodology used in these ratings was Banks Methodology published in November 2019 and available at https://www.moodys.com/researchdocumentcontentpage.aspx?docid=PBC_1147865 . Alternatively, please see the Rating Methodologies page on www.moodys.com for a copy of this methodology. REGULATORY DISCLOSURES For further specification of Moody's key rating assumptions and sensitivity analysis, see the sections Methodology Assumptions and Sensitivity to Assumptions in the disclosure form. Moody's Rating Symbols and Definitions can be found at: https://www.moodys.com/researchdocumentcontentpage.aspx? docid=PBC_79004. For ratings issued on a program, series, category/class of debt or security this announcement provides certain regulatory disclosures in relation to each rating of a subsequently issued bond or note of the same series, category/class of debt, security or pursuant to a program for which the ratings are derived exclusively from existing ratings in accordance with Moody's rating practices. For ratings issued on a support provider, this announcement provides certain regulatory disclosures in relation to the credit rating action on the support provider and in relation to each particular credit rating action for securities that derive their credit ratings from the support provider's credit rating. For provisional ratings, this announcement provides certain regulatory disclosures in relation to the provisional rating assigned, and in relation to a definitive rating that may be assigned subsequent to the final issuance of the debt, in each case where the transaction structure and terms have not changed prior to the assignment of the definitive rating in a manner that would have affected the rating. For further information please see the ratings tab on the issuer/entity page for the respective issuer on www.moodys.com. For any affected securities or rated entities receiving direct credit support from the primary entity(ies) of this credit rating action, and whose ratings may change as a result of this credit rating action, the associated regulatory disclosures will be those of the guarantor entity. Exceptions to this approach exist for the following disclosures, if applicable to jurisdiction: Ancillary Services, Disclosure to rated entity, Disclosure from rated entity. The ratings have been disclosed to the rated entity or its designated agent(s) and issued with no amendment resulting from that disclosure. These ratings are solicited. Please refer to Moody's Policy for Designating and Assigning Unsolicited Credit Ratings available on its website www.moodys.com. Regulatory disclosures contained in this press release apply to the credit rating and, if applicable, the related rating outlook or rating review. Moody's general principles for assessing environmental, social and governance (ESG) risks in our credit analysis can be found at https://www.moodys.com/researchdocumentcontentpage.aspx?docid=PBC_1133569 . At least one ESG consideration was material to the credit rating outcome announced and described above. REFERENCES/CITATIONS [1] SFSA press release "Swedbank fined for serious deficiencies in its measures to combat money laundering" on 19-Mar-2020 [2] Clifford Chance "Report of investigation on Swedbank AB (publ)" on 23-Mar-2020 Please see www.moodys.com for any updates on changes to the lead rating analyst and to the Moody's legal entity that has issued the rating. Please see the ratings tab on the issuer/entity page on www.moodys.com for additional regulatory disclosures for each credit rating. Louise Lundberg VP - Senior Credit Officer Financial Institutions Group Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454 Sean Marion MD - Financial Institutions Financial Institutions Group JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454 Releasing Office: Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454 © 2022 Moody’s Corporation, Moody’s Investors Service, Inc., Moody’s Analytics, Inc. and/or their licensors and affiliates (collectively, “MOODY’S”). All rights reserved. CREDIT RATINGS ISSUED BY MOODY'S CREDIT RATINGS AFFILIATES ARE THEIR CURRENT OPINIONS OF THE RELATIVE FUTURE CREDIT RISK OF ENTITIES, CREDIT COMMITMENTS, OR DEBT OR DEBT-LIKE SECURITIES, AND MATERIALS, PRODUCTS, SERVICES AND INFORMATION PUBLISHED BY MOODY’S (COLLECTIVELY, “PUBLICATIONS”) MAY INCLUDE SUCH CURRENT OPINIONS. MOODY’S DEFINES CREDIT RISK AS THE RISK THAT AN ENTITY MAY NOT MEET ITS CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS AS THEY COME DUE AND ANY ESTIMATED FINANCIAL LOSS IN THE EVENT OF DEFAULT OR IMPAIRMENT. SEE APPLICABLE MOODY’S RATING SYMBOLS AND DEFINITIONS PUBLICATION FOR INFORMATION ON THE TYPES OF CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS ADDRESSED BY MOODY’S CREDIT RATINGS. CREDIT RATINGS DO NOT ADDRESS ANY OTHER RISK, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO: LIQUIDITY RISK, MARKET VALUE RISK, OR PRICE VOLATILITY. CREDIT RATINGS, NON-CREDIT ASSESSMENTS (“ASSESSMENTS”), AND OTHER OPINIONS INCLUDED IN MOODY’S PUBLICATIONS ARE NOT STATEMENTS OF CURRENT OR HISTORICAL FACT. MOODY’S PUBLICATIONS MAY ALSO INCLUDE QUANTITATIVE MODEL-BASED ESTIMATES OF CREDIT RISK AND RELATED OPINIONS OR COMMENTARY PUBLISHED BY MOODY’S ANALYTICS, INC. AND/OR ITS AFFILIATES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT CONSTITUTE OR PROVIDE INVESTMENT OR FINANCIAL ADVICE, AND MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT AND DO NOT PROVIDE RECOMMENDATIONS TO PURCHASE, SELL, OR HOLD PARTICULAR SECURITIES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT COMMENT ON THE SUITABILITY OF AN INVESTMENT FOR ANY PARTICULAR INVESTOR. MOODY’S ISSUES ITS CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS AND OTHER OPINIONS AND PUBLISHES ITS PUBLICATIONS WITH THE EXPECTATION AND UNDERSTANDING THAT EACH INVESTOR WILL, WITH DUE CARE, MAKE ITS OWN STUDY AND EVALUATION OF EACH SECURITY THAT IS UNDER CONSIDERATION FOR PURCHASE, HOLDING, OR SALE. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS, AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY RETAIL INVESTORS AND IT WOULD BE RECKLESS AND INAPPROPRIATE FOR RETAIL INVESTORS TO USE MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS OR PUBLICATIONS WHEN MAKING AN INVESTMENT DECISION. IF IN DOUBT YOU SHOULD CONTACT YOUR FINANCIAL OR OTHER PROFESSIONAL ADVISER. ALL INFORMATION CONTAINED HEREIN IS PROTECTED BY LAW, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO, COPYRIGHT LAW, AND NONE OF SUCH INFORMATION MAY BE COPIED OR OTHERWISE REPRODUCED, REPACKAGED, FURTHER TRANSMITTED, TRANSFERRED, DISSEMINATED, REDISTRIBUTED OR RESOLD, OR STORED FOR SUBSEQUENT USE FOR ANY SUCH PURPOSE, IN WHOLE OR IN PART, IN ANY FORM OR MANNER OR BY ANY MEANS WHATSOEVER, BY ANY PERSON WITHOUT MOODY’S PRIOR WRITTEN CONSENT. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY ANY PERSON AS A BENCHMARK AS THAT TERM IS DEFINED FOR REGULATORY PURPOSES AND MUST NOT BE USED IN ANY WAY THAT COULD RESULT IN THEM BEING CONSIDERED A BENCHMARK. All information contained herein is obtained by MOODY’S from sources believed by it to be accurate and reliable. Because of the possibility of human or mechanical error as well as other factors, however, all information contained herein is provided “AS IS” without warranty of any kind. MOODY'S adopts all necessary measures so that the information it uses in assigning a credit rating is of sufficient quality and from sources MOODY'S considers to be reliable including, when appropriate, independent third-party sources. However, MOODY’S is not an auditor and cannot in every instance independently verify or validate information received in the rating process or in preparing its Publications. To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability to any person or entity for any indirect, special, consequential, or incidental losses or damages whatsoever arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information, even if MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers is advised in advance of the possibility of such losses or damages, including but not limited to: (a) any loss of present or prospective profits or (b) any loss or damage arising where the relevant financial instrument is not the subject of a particular credit rating assigned by MOODY’S. To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability for any direct or compensatory losses or damages caused to any person or entity, including but not limited to by any negligence (but excluding fraud, willful misconduct or any other type of liability that, for the avoidance of doubt, by law cannot be excluded) on the part of, or any contingency within or beyond the control of, MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers, arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information. NO WARRANTY, EXPRESS OR IMPLIED, AS TO THE ACCURACY, TIMELINESS, COMPLETENESS, MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PARTICULAR PURPOSE OF ANY CREDIT RATING, ASSESSMENT, OTHER OPINION OR INFORMATION IS GIVEN OR MADE BY MOODY’S IN ANY FORM OR MANNER WHATSOEVER. Moody’s Investors Service, Inc., a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody’s Corporation (“MCO”), hereby discloses that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by Moody’s Investors Service, Inc. have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to Moody’s Investors Service, Inc. for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from $1,000 to approximately $5,000,000. MCO and Moody’s Investors Service also maintain policies and procedures to address the independence of Moody’s Investors Service credit ratings and credit rating processes. Information regarding certain affiliations that may exist between directors of MCO and rated entities, and between entities who hold credit ratings from Moody’s Investors Service and have also publicly reported to the SEC an ownership interest in MCO of more than 5%, is posted annually at www.moodys.com under the heading “Investor Relations — Corporate Governance — Director and Shareholder Affiliation Policy.” Additional terms for Australia only: Any publication into Australia of this document is pursuant to the Australian Financial Services License of MOODY’S affiliate, Moody’s Investors Service Pty Limited ABN 61 003 399 657AFSL 336969 and/or Moody’s Analytics Australia Pty Ltd ABN 94 105 136 972 AFSL 383569 (as applicable). This document is intended to be provided only to “wholesale clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. By continuing to access this document from within Australia, you represent to MOODY’S that you are, or are accessing the document as a representative of, a “wholesale client” and that neither you nor the entity you represent will directly or indirectly disseminate this document or its contents to “retail clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. MOODY’S credit rating is an opinion as to the creditworthiness of a debt obligation of the issuer, not on the equity securities of the issuer or any form of security that is available to retail investors. Additional terms for Japan only: Moody's Japan K.K. (“MJKK”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody's Group Japan G.K., which is wholly-owned by Moody’s Overseas Holdings Inc., a wholly-owned subsidiary of MCO. Moody’s SF Japan K.K. (“MSFJ”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of MJKK. MSFJ is not a Nationally Recognized Statistical Rating Organization (“NRSRO”). Therefore, credit ratings assigned by MSFJ are Non-NRSRO Credit Ratings. Non-NRSRO Credit Ratings are assigned by an entity that is not a NRSRO and, consequently, the rated obligation will not qualify for certain types of treatment under U.S. laws. MJKK and MSFJ are credit rating agencies registered with the Japan Financial Services Agency and their registration numbers are FSA Commissioner (Ratings) No. 2 and 3 respectively. MJKK or MSFJ (as applicable) hereby disclose that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by MJKK or MSFJ (as applicable) have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to MJKK or MSFJ (as applicable) for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from JPY100,000 to approximately JPY550,000,000. MJKK and MSFJ also maintain policies and procedures to address Japanese regulatory requirements.  Announcement of Periodic Review: Moody's announces completion of a periodic review of ratings of Swedbank AB 23 Sep 2020 Stockholm, September 23, 2020 -- Moody's Investors Service ("Moody's") has completed a periodic review of the ratings of Swedbank AB and other ratings that are associated with the same analytical unit. The review was conducted through a portfolio review in which Moody's reassessed the appropriateness of the ratings in the context of the relevant principal methodology(ies), recent developments, and a comparison of the financial and operating profile to similarly rated peers. The review did not involve a rating committee. Since 1 January 2019, Moody's practice has been to issue a press release following each periodic review to announce its completion. This publication does not announce a credit rating action and is not an indication of whether or not a credit rating action is likely in the near future. Credit ratings and outlook/review status cannot be changed in a portfolio review and hence are not impacted by this announcement. For any credit ratings referenced in this publication, please see the ratings tab on the issuer/entity page on www.moodys.com for the most updated credit rating action information and rating history. Key rating considerations are summarized below. Swedbank AB's (Swedbank) baa1 Baseline Credit Assessment (BCA) reflects the bank's focus on Swedish retail mortgages, which results in strong credit quality, its solid capital ratios, and strong profitability. These strengths are counterbalanced by the bank's high reliance on market funding, in line with other large Nordic banks as well as the past governance and risk management deficiencies, which result in a negative notch for corporate behavior. Swedbank's Aa3 long-term (LT) deposit and senior unsecured debt ratings reflect the bank's baa1 BCA, three notches of rating uplift from the application of Moody's forward-looking advanced loss given failure (LGF) analysis, and one notch of rating uplift reflecting government support. This document summarizes Moody's view as of the publication date and will not be updated until the next periodic review announcement, which will incorporate material changes in credit circumstances (if any) during the intervening period. The principal methodology used for this review was Banks Methodology published in November 2019. Please see the Rating Methodologies page on www.moodys.com for a copy of this methodology. This announcement applies only to EU rated and EU endorsed ratings. Non EU rated and non EU endorsed ratings may be referenced above to the extent necessary, if they are part of the same analytical unit. This publication does not announce a credit rating action. For any credit ratings referenced in this publication, please see the ratings tab on the issuer/entity page on www.moodys.com for the most updated credit rating action information and rating history. Louise Lundberg VP - Senior Credit Officer Financial Institutions Group Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454 Sean Marion MD - Financial Institutions Financial Institutions Group JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454 Releasing Office: Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454 © 2022 Moody’s Corporation, Moody’s Investors Service, Inc., Moody’s Analytics, Inc. and/or their licensors and affiliates (collectively, “MOODY’S”). All rights reserved. CREDIT RATINGS ISSUED BY MOODY'S CREDIT RATINGS AFFILIATES ARE THEIR CURRENT OPINIONS OF THE RELATIVE FUTURE CREDIT RISK OF ENTITIES, CREDIT COMMITMENTS, OR DEBT OR DEBT-LIKE SECURITIES, AND MATERIALS, PRODUCTS, SERVICES AND INFORMATION PUBLISHED BY MOODY’S (COLLECTIVELY, “PUBLICATIONS”) MAY INCLUDE SUCH CURRENT OPINIONS. MOODY’S DEFINES CREDIT RISK AS THE RISK THAT AN ENTITY MAY NOT MEET ITS CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS AS THEY COME DUE AND ANY ESTIMATED FINANCIAL LOSS IN THE EVENT OF DEFAULT OR IMPAIRMENT. SEE APPLICABLE MOODY’S RATING SYMBOLS AND DEFINITIONS PUBLICATION FOR INFORMATION ON THE TYPES OF CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS ADDRESSED BY MOODY’S CREDIT RATINGS. CREDIT RATINGS DO NOT ADDRESS ANY OTHER RISK, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO: LIQUIDITY RISK, MARKET VALUE RISK, OR PRICE VOLATILITY. CREDIT RATINGS, NON-CREDIT ASSESSMENTS (“ASSESSMENTS”), AND OTHER OPINIONS INCLUDED IN MOODY’S PUBLICATIONS ARE NOT STATEMENTS OF CURRENT OR HISTORICAL FACT. MOODY’S PUBLICATIONS MAY ALSO INCLUDE QUANTITATIVE MODEL-BASED ESTIMATES OF CREDIT RISK AND RELATED OPINIONS OR COMMENTARY PUBLISHED BY MOODY’S ANALYTICS, INC. AND/OR ITS AFFILIATES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT CONSTITUTE OR PROVIDE INVESTMENT OR FINANCIAL ADVICE, AND MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT AND DO NOT PROVIDE RECOMMENDATIONS TO PURCHASE, SELL, OR HOLD PARTICULAR SECURITIES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT COMMENT ON THE SUITABILITY OF AN INVESTMENT FOR ANY PARTICULAR INVESTOR. MOODY’S ISSUES ITS CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS AND OTHER OPINIONS AND PUBLISHES ITS PUBLICATIONS WITH THE EXPECTATION AND UNDERSTANDING THAT EACH INVESTOR WILL, WITH DUE CARE, MAKE ITS OWN STUDY AND EVALUATION OF EACH SECURITY THAT IS UNDER CONSIDERATION FOR PURCHASE, HOLDING, OR SALE. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS, AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY RETAIL INVESTORS AND IT WOULD BE RECKLESS AND INAPPROPRIATE FOR RETAIL INVESTORS TO USE MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS OR PUBLICATIONS WHEN MAKING AN INVESTMENT DECISION. IF IN DOUBT YOU SHOULD CONTACT YOUR FINANCIAL OR OTHER PROFESSIONAL ADVISER. ALL INFORMATION CONTAINED HEREIN IS PROTECTED BY LAW, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO, COPYRIGHT LAW, AND NONE OF SUCH INFORMATION MAY BE COPIED OR OTHERWISE REPRODUCED, REPACKAGED, FURTHER TRANSMITTED, TRANSFERRED, DISSEMINATED, REDISTRIBUTED OR RESOLD, OR STORED FOR SUBSEQUENT USE FOR ANY SUCH PURPOSE, IN WHOLE OR IN PART, IN ANY FORM OR MANNER OR BY ANY MEANS WHATSOEVER, BY ANY PERSON WITHOUT MOODY’S PRIOR WRITTEN CONSENT. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY ANY PERSON AS A BENCHMARK AS THAT TERM IS DEFINED FOR REGULATORY PURPOSES AND MUST NOT BE USED IN ANY WAY THAT COULD RESULT IN THEM BEING CONSIDERED A BENCHMARK. All information contained herein is obtained by MOODY’S from sources believed by it to be accurate and reliable. Because of the possibility of human or mechanical error as well as other factors, however, all information contained herein is provided “AS IS” without warranty of any kind. MOODY'S adopts all necessary measures so that the information it uses in assigning a credit rating is of sufficient quality and from sources MOODY'S considers to be reliable including, when appropriate, independent third-party sources. However, MOODY’S is not an auditor and cannot in every instance independently verify or validate information received in the rating process or in preparing its Publications. To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability to any person or entity for any indirect, special, consequential, or incidental losses or damages whatsoever arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information, even if MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers is advised in advance of the possibility of such losses or damages, including but not limited to: (a) any loss of present or prospective profits or (b) any loss or damage arising where the relevant financial instrument is not the subject of a particular credit rating assigned by MOODY’S. To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability for any direct or compensatory losses or damages caused to any person or entity, including but not limited to by any negligence (but excluding fraud, willful misconduct or any other type of liability that, for the avoidance of doubt, by law cannot be excluded) on the part of, or any contingency within or beyond the control of, MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers, arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information. NO WARRANTY, EXPRESS OR IMPLIED, AS TO THE ACCURACY, TIMELINESS, COMPLETENESS, MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PARTICULAR PURPOSE OF ANY CREDIT RATING, ASSESSMENT, OTHER OPINION OR INFORMATION IS GIVEN OR MADE BY MOODY’S IN ANY FORM OR MANNER WHATSOEVER. Moody’s Investors Service, Inc., a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody’s Corporation (“MCO”), hereby discloses that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by Moody’s Investors Service, Inc. have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to Moody’s Investors Service, Inc. for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from $1,000 to approximately $5,000,000. MCO and Moody’s Investors Service also maintain policies and procedures to address the independence of Moody’s Investors Service credit ratings and credit rating processes. Information regarding certain affiliations that may exist between directors of MCO and rated entities, and between entities who hold credit ratings from Moody’s Investors Service and have also publicly reported to the SEC an ownership interest in MCO of more than 5%, is posted annually at www.moodys.com under the heading “Investor Relations — Corporate Governance — Director and Shareholder Affiliation Policy.” Additional terms for Australia only: Any publication into Australia of this document is pursuant to the Australian Financial Services License of MOODY’S affiliate, Moody’s Investors Service Pty Limited ABN 61 003 399 657AFSL 336969 and/or Moody’s Analytics Australia Pty Ltd ABN 94 105 136 972 AFSL 383569 (as applicable). This document is intended to be provided only to “wholesale clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. By continuing to access this document from within Australia, you represent to MOODY’S that you are, or are accessing the document as a representative of, a “wholesale client” and that neither you nor the entity you represent will directly or indirectly disseminate this document or its contents to “retail clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. MOODY’S credit rating is an opinion as to the creditworthiness of a debt obligation of the issuer, not on the equity securities of the issuer or any form of security that is available to retail investors. Additional terms for Japan only: Moody's Japan K.K. (“MJKK”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody's Group Japan G.K., which is wholly-owned by Moody’s Overseas Holdings Inc., a wholly-owned subsidiary of MCO. Moody’s SF Japan K.K. (“MSFJ”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of MJKK. MSFJ is not a Nationally Recognized Statistical Rating Organization (“NRSRO”). Therefore, credit ratings assigned by MSFJ are Non-NRSRO Credit Ratings. Non-NRSRO Credit Ratings are assigned by an entity that is not a NRSRO and, consequently, the rated obligation will not qualify for certain types of treatment under U.S. laws. MJKK and MSFJ are credit rating agencies registered with the Japan Financial Services Agency and their registration numbers are FSA Commissioner (Ratings) No. 2 and 3 respectively. MJKK or MSFJ (as applicable) hereby disclose that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by MJKK or MSFJ (as applicable) have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to MJKK or MSFJ (as applicable) for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from JPY100,000 to approximately JPY550,000,000. MJKK and MSFJ also maintain policies and procedures to address Japanese regulatory requirements.  Järelevalve ekspert Kersti Metsalo Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10122 Tallinn Teie: 26.01.2023 Meie: 0 2.05.2023 AS-i Tallinna Lennujaam täiendav arvamus ja vastuväited Riigi Tugiteenuste Keskuse otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta Sissejuhatus Viitan Teie poolt koostatud otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta, millega Riigi Tugiteenuste Keskus kavandab võtta vastu otsuse (edaspidi Otsus ) lugeda projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ raames läbi viidud riigihankes „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“, viitenumber 215130 (edaspidi Hange ) mitteabikõlbulikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot. AS Tallinna Lennujaam esitas oma arvamuse ja vastuväited 9.märtsil 2023.aastal. 27.märtsil 2023 esitas AS Tallinna Lennujaam Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse täiendavate argumentide esitamiseks hiljemalt 02.05.2023. Riigi Tugiteenuste Keskus nõustus täiendavate argumentide esitamisega ning esitamise tähtajaks määrati 02. m ai 2023. AS Tallinna Lennujaam on endiselt seisukohal, et Otsuse vastuvõtmine oleks õigusvastane ja rikuks AS-i Tallinna Lennujaam õigusi . AS Tallinna Lennujaam palub käesoleva arvamuse ja vastuväidete tõttu Riigi Tugiteenuste Keskusel loobuda Otsuse vastuvõtmisest, millega soovitakse kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. Euroopa Liidu õigus ega RHS regulatsioon ei reguleeri, millised peavad olema hankija kehtestatud nõuded lepingu täitmise tagatisele AS Tallinna Lennujaam on jätkuvalt seisukohal, et Euroopa Liidu õigus ega RHS regulatsioon ei reguleeri, millised peavad olema hankija kehtestatud nõuded lepingu täitmise tagatisele. Seda on AS Tallinna Lennujaam põhjalikult selgitanud oma 9.03.2023 vastuskirja punktides 4 ja 5. AS Tallinna Lennujaam selgitab täiendavalt, et vastavalt Hankedokumentidele, on Hanke alusdokumentides ette nähtud, et lähtuda tuleb muuhulgas ka samaväärsusest. Nimelt, Hanke tehnilise kirjelduse punkt 4.3 sätestab järgnevat: Kõiki viiteid standarditele , ostuallikatele, protsessidele, kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele , päritolule ja tootmisviisidele hanke alusdokumentides tuleb lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“. Seega on AS Tallinna Lennujaam seisukohal, et ei ole rikkunud kehtivat seadusandlust, kuivõrd ei ole piiranud pakkujates esitada samaväärseid standardeid ega tüüpe seoses reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. AS Tallinna Lennujaam ei ole käitunud ebaproportsionaalselt ning mitte-piiraval viisil. Samuti kinnitab AS Tallinna Lennujaam, et kontrollis mh ka pakkujate teisi, samaväärseid reitinguid. AS Tallinna Lennujaam on endiselt seisukohal, et AS Tallinna Lennujaam poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine ei saa ega tohi olla lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. Seda enam, et antud vahe n did on Euroopa Liidu poolt riigile eraldatud va hendid, mi lle riik on andnud ettevõttele. R iik on ette näinud määrusega riigi rahavoo juhtimise põhimõtted. Vastavalt riigi eelarve seaduse § 66 lg 5 koosmõjus r iigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõt ete § 15 lg 2, mis sätestab, et k rediidiriski hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s , Standard &amp; Poor’s või Fitch krediidireitingut. Samuti on riik seisukohal, et finantsriskidena tuleb arvestada ja juhtida mh krediidiriski, mis on oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest. Riik on sõnaselgelt väljendanud, et tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse Moody’s või Standard &amp; Poor’s poolt antud krediidireitinguid. Seega AS Tallinna Lennujaam ei mõista, miks tema poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine oleks pidanud olema Riigi Tugiteenuste Keskuse arvates lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. AS Tallinna Lennujaam selgitab, et tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lg 10, peab riigiosalusega ettevõte rakendama vastutustu nd likkuse ja jätkusuutlikuse põhimõtteid, mis sisaldab ka krediidiriski maandamis t . Finantsriskide maandamiseks on hankijal tungiv soovitus võtta vastu pangagarantii ettemaksude või garantiitööde katmiseks. Krediidiriski maandamisel on AS Tallinna Lennujaam lähtunud riigi krediidiriski juhtimise põhimõtetest. Pank K rediidireiting Uuendatud 2019 .a reiting uuendatud 2020.a reiting As Coop Pank Baa2 25.08.2020 AS L HV Baa1 08.11.2019 23.09.2020 Luminor Bank AS Baa1 08.11.2019 23.09.2020 Swedbank AB (koos tütarettevõtetega sh. Swedbank Eesti AS) Aa2 08.11.2019 23.09.2020 SEB AB (koos tütardega) Aa2 08.11.2019 23.09.2020 OP P ohjala Aa3 08.11.2019 23.09.2020 Bigbank Baa3 01.07.2022 AS Tallinna Lennujaam selgitab, et oma vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki, SEB, OP Corporate Bank ja Luminori gruppi kuuluvate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Pangakontodel hoitavate vahendite riske hinnatakse vastava panga või pangagrupi emaettevõtte pikaajalise deposiidi- või krediidireitingu alusel. Kontserni AS Tallinna Lennujaam finantsüksus jälgib krediidireitingute muutusi ning algatab rahaliste vahendite krediidiriski vähendamise (hoiuste lõpetamise), kui panga või pangagrupi pikaajaline krediidireiting langeb alla „A2“ Moody’s skaalal või „A“ S&amp;P ja Fitch skaalal. Seetõttu leiab AS Tallinna Lennujaam juhatus, et IFRS 9 kohase oodatava krediidikahjumi mudeli järgi ei ole kontsernil raha ning selle ekvivalentide osas olulisi krediidiriske. AS Tallinna Lennujaam on juba selgitanud, et ta nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse garantiid, kuna tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja likviidsusnõuded finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest oluliselt madalamad. Kui võrrelda kindlustusandjaid ja muid finantseerimisasutusi krediidiandjatega, siis krediidiandjatele kohalduvad finantsturul kõige rangemad nõuded, sh kõige kõrgemad aktsiakapitalinõuded ning nõuded usaldusväärsuse tagamiseks ja klientide huvide kaitseks (vt KAS 7. peatükk). Lisaks teostatakse krediidiasutuste üle ka rangemat finantsjärelevalvet (näiteks kuuluvad osad krediidiasutused otse Euroopa Keskpanga järelevalve alla). Põhjus, miks ei saa sama usaldusväärseks lugeda kindlustusandjaid ja muid finantseerimisasutusi, seisneb selles, et sõltuvalt asutusest ja tema tegevusest kohalduvad neile erinevad nõuded (sh osa- ja aktsiakapitalinõuded, usaldatavusnõuded, piirangud töötajatele ja juhtorganitele jms) ja erineb ka järelevalve fookus ja rangus. Näiteks kuigi kindlustusandjate suhtes teostatakse järelevalvet ning neil on üsnagi kõrged osa- ja aktsiakapitalinõuded, siis võrreldes krediidiasutusega ei ole neile kehtestatud seadusega reeglistikku asutuse usaldusväärsuse ja klientide huvide kaitseks, mistõttu võib eeldada, et olukorras, kus on vaja täitmistagatist kiiresti realiseerida, on krediidiasutus motiveeritum usaldusväärsuse säilitamiseks ja kliendihuvide kaitsmiseks garantiisummat koheselt välja maksma, samas kui kindlustusandjad on orienteeritud pigem juhtumi põhjalikumale menetlemisele ja oma finantshuvide kaitsele. Võttes arvesse, et Hanke näol oli tegemist Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendami se ja lennuohutuse suurendamisega, ei olnud AS-il Tallinna Lennujaam võimalik aktsepteerida madalamat nõuet, et vältida võimalust, et töövõtja ei oleks (mh ka rahaliselt) võimeline viima lõpuni nii suuremahulist ning olulist tööd. AS Tallinna Lennujaam on seisukohal, et krediidiasutuse garantiile eelneb krediidiasutuse taustauuring, mille tulemusena saab hankija kindluse, et töövõtja on jätkusuutlik ning maksejõuline. Sarnast loogikat rakendab ka Euroopa Liit CEF taotlejate vaates. Juhul, kui töövõtja ei oleks olnud maksejõuline, oleks AS-il Tallinna Lennujaam väga kõrge risk selleks, et Tallinna lennujaama lennuliiklusala ei oleks võimeline teenindama sisse tulnud ning väljuvaid lende. Samuti ei oleks antud projekti raames AS Tallinna Lennujaam mahtunud etteantud ajakavasse nin g seega oleks kõrgem risk AS-ile Tallinna Lennujaam toetuse raha tagasiküsimiseks riigi poolt , kuna krediidiasutuse menetlusaeg on palju pikem , kui peaks tekkima olukord täitmistagatise realiseerimiseks . AS Tallinna Lennujaam on seisukohal, et Otsuse eelnõu on tehtud keskendudes vaid argumendile, et AS Tallinna Lennujaam oleks justkui eksinud, kuid arvesse on jäetud võtmata asjaolu AS Tallinna Lennujaama lähenemise kogumõju. AS Tallinna Lennujaam on jätkuvalt seisukohal, et ei ole rikkunud kehtivat seadusandlust Kokkuvõte Otsuse eelnõu on õigusvastane, kuna rakendusüksuse käitumine oleks Otsust vastu võttes sõnamurdlik. Otsuse eelnõus esitatud alusetutel etteheidetul puudub mõju liidu eelarvele, väidetav rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlbulikkust ega olnud seotud hankelepingu esemega. Euroopa Liidu õigus ega RHS ei sea nõuded hankelepingu täitmise tagatisele. Riigi Tugiteenuste Keskus on tõlgendanud hankedokumente ebaõigesti. Hankedokumendid kedagi ei diskrimineerinud ning AS Tallinna Lennujaam rakendas Hankes nõudeid seoses hankelepingu täitmise tagatisega kõigile pakkujatele võrdsetel alustel . Tallinna Ringkonnakohus on leidnud analoogilises vaidluses haldusasjas nr 3-20-895, kus mistahes küsimusi seoses hankedokumentidega ei esitatud, et hankedokumentidel mõju liidu eelarvele ei ole ja tagasinõude esitamiseks mistahes alust ei ole. Samale seisukohale peab kohtuvaidluse ärahoidmiseks jõudma ka Riigi Tugiteenuste Keskus. AS-i Tallinna Lennujaam poolt kehtestatud hankedokumendid ei sätestanud ebaproportsionaalseid tingimusi ega rikkunud RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui asud a hüpoteetilisele seisukohale, et Hankes mistahes rikkumine võis esineda, takistab AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärane ootus Otsuse vastuvõtmist. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Tuvike AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29.11.2019 Kehtib kuni: 29.11.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Teie 21.10.2019 nr 05.03-05.06/19/LJ872 [email protected] Lennujaama tee 2 Meie 29.11.2019 nr 6-12/18/0002/2136 11101, Tallinn Riigihanke "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt." hanke alusdokumentatsiooni kooskõlastamine Austatud Riivo Tuvike Käesolevaga kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie poolt 21.10.2019 a. kirjaga nr 05.03-05.06/19/LJ872 saadetud riigihanke viitenumbriga 215130 “Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt” hanke alusdokumendid võttes arvesse Teie poolt 26.11.2019, 27.11.2019 ja 28.11.2019 e-kirja teel edastatud vastuseid esitatud tähelepanekutele ning Teie poolt 05.11.2019, 26.11.2019, 27.11.2019 ning 28.11.2019 e-kirja teel edastatud korrigeeritud hanke alusdokumente. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heigo Saare Transpordi osakonna juhataja Rando Kadopa 667 2076 [email protected] Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  Hr Riivo Tuvike Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Meie 02.09.2021 nr 10-5/6168-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Tuvike Edastame Teile projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi lõpparuande nr CF-181/2021. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (5 lehel) Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Teadmiseks: Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Henry Kibin 611 3075 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Väljavõte riigihangete registrist  Saatja: Kristina Randveer </O=TALLINN AIRPORT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=241F3B29C26F49958A3EB7AF8EEFC163-KRISTINA> Saaja: Kersti Metsalo, Anneli Turkin, Riivo Tuvike Teema: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tere! Käesolevaga edastab AS Tallinna Lennujaam oma selgituse. AS Tallinna Lennujaam jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde, kui märkis, et Töövõtja poolt esitatud AS-i Swedbank poolt antud tagatise puhul oli RHAD sätestatud nõue täidetud, kuna nende emaettevõtja krediidireiting (krediidireitingud väljastatakse reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele) oli vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. AS Tallinna Lennujaam põhjendab seda järgnevalt. AS Tallinna Lennujaam lähtub oma hindamisel sarnastest väärtustest nagu seda teeb riigikassa. Vastavalt riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtetele, on riik sätestanud, et raha võib hoida pangas, kui krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). AS Tallinna Lennujaam on oma varasemates vastustes juba märkinud, et AS Tallinna Lennujaam poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine ei saa ega tohi olla lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. AS Tallinna Lennujaam selgitab, et emaettevõtte krediidireiting sõltub tema tütarettevõtete maksevõimest, sh Moody’s krediidireitingut andes analüüsitakse kogu kontserni. Selgitame veel, et Swedbank Eesti AS, väljastades garantiikirja meie partnerile, on teadlik ehituslepingust ning sellest tulenevalt oli meie jaoks ka lisameede, et kui Swedbank Eest AS väljastab garantiikirja, siis ta on teadlik esitatud nõuetest ning kui ta nendele ei vasta, siis ta ka viitab vastutustundliku partnerina sellele. Palun andke teada, kui Teil tekib vastusega seoses lisaküsimusi. Lugupidamisega Kristina Randveer | Juriidilise toe osakonna juht +372 53959340 | [email protected] AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112 www.tallinn-airport.ee Aastaks 2030 oleme saavutanud süsinikuneutraalsuse. <https://www.tallinn-airport.ee/ettevottest/keskkond/> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri. From: Kersti Metsalo <[email protected]> Sent: Friday, May 26, 2023 3:14 PM To: Kristina Randveer <[email protected]> Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Olete oma seisukohtades mh selgitanud järgmist: -„Töövõtja poolt esitatud AS-i Swedbank poolt antud tagatise puhul oli RHAD sätestatud nõue täidetud, kuna nende emaettevõtja krediidireiting (krediidireitingud väljastatakse reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele) oli vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta.“; -„AS Tallinna Lennujaam kohtles kehtestatud nõuetega kõiki potentsiaalseid Hankes osalejaid võrdselt ehk mittediskrimineerivalt ning nõudis ka Eesti krediidiasutuste väljastatavate tagatiste puhul, et Eesti krediidiasutus vastaks vähemalt Moody’s B reitingule, mistõttu AS Tallinna Lennujaam ei ole riigihanke seaduse üldpõhimõtteid rikkunud.“; -„Seega on AS Tallinna Lennujaam seisukohal, et ei ole rikkunud kehtivat seadusandlust, kuivõrd ei ole piiranud pakkujates esitada samaväärseid standardeid ega tüüpe seoses reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. AS Tallinna Lennujaam ei ole käitunud ebaproportsionaalselt ning mitte-piiraval viisil. Samuti kinnitab AS Tallinna Lennujaam, et kontrollis mh ka pakkujate teisi, samaväärseid reitinguid.“; -„Hankedokumendid kedagi ei diskrimineerinud ning AS Tallinna Lennujaam rakendas Hankes nõudeid seoses hankelepingu täitmise tagatisega kõigile pakkujatele võrdsetel alustel.“. Rakendusüksus pöördus Swedbank AS-i poole küsimusega, kas Swedbank AB krediidireitingud kohalduvad ka Swedbank AS-le ehk Swedbank AB tütarettevõttele. Swedbank AS kinnitas 24.05.2023 saadetud e-kirjas, et Swedbank AB-le omistatud krediidireitingut ei saa omistada Swedbank AS-le ning Swedbank AS-le endale ei ole kinnitatud krediidireitingut. Väljavõte eelnevalt mainitud kirjast: „Swedbank AB-le (public) antud hinnangut ei saa omistada Swedbank AS-le, sest hinnang kehtib ainult hinnatud ettevõttele. Swedbank AB (public) kehtivale krediidireitingule saab viidata, kui seaduses, määruses või muudest tingimustes (nt hangetes) on see lubatud. Swedbank AS-le ei ole ning ei olnud ka 2020.a kinnitatud eraldi krediidireitingut.“ Eelnevast lähtuvalt: Rakendusüksus nõustub, et tulenevalt riigihanke alusdokumendi punktist 4.3 kohaldub vaidlusaluses tingimuses - p.4.2 ja 14.2 (ii) - märgitud Moody’s nõudele samaväärsus. Olete viidanud, et teie poolt aktsepteerimine tähendab tingimuses - p.4.2 ja 14.2 (i) (tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt) - seda, et hindate ka Eesti krediidiasutuste puhul, nii nagu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul, kas nende krediidireiting vastab Moody’s B või samaväärsele reitingule. Töövõtja esitatud tagatised on väljastatus Swedbank AS-i poolt, mille puhul olete väitnud, et hindasite Moody’s B või samaväärse reitingu olemasolu läbi emaettevõtte ehk Swedbank AB krediidireitingu – kuivõrd krediidireitingud väljastatakse reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele. Vastavalt Swedbank AS-i 24.05 e-kirjale viimane väide aga ei pea paika. Seega, kui olete antud juhul hinnanud samaväärsust ise mingitel muudel alustel, siis palun need rakendusüksusele esitada. Palun tagasisidet hiljemalt kuupäevaks 01.06. Parimate soovidega Kersti Metsalo Riskijuhtimise ja järelevalve talitus järelevalve ekspert telefon: +372 663 2026 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> From: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, May 2, 2023 4:32 PM To: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Riivo Tuvike <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Anneli Turkin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tere! Käesolevaga edastab AS Tallinna Lennujaam täiendava seisukoha projekti "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine" osas koostatud finantskorrektsiooni otsuse eelnõule. Palun kinnitada kirja kättesaamist. Lugupidamisega Kristina Randveer | Juriidilise toe osakonna juht +372 53959340 | [email protected] <mailto:[email protected]> AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112 www.tallinn-airport.ee <http://www.tallinn-airport.ee> Aastaks 2030 oleme saavutanud süsinikuneutraalsuse. <https://www.tallinn-airport.ee/ettevottest/keskkond/> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri. From: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, March 28, 2023 5:00 PM To: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Rakendusüksus aktsepteerib finantskorrektsiooni otsuse eelnõule täiendavate argumentide esitamist. Palun esitage täiendavad argumendid hiljemalt kuupäevaks 02.05.2023. Parimate soovidega Kersti Metsalo Järelevalve ekspert Telefon: +372 663 2026 www.rtk.ee <http://www.rtk.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> From: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, March 27, 2023 12:25 PM To: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tere! Käesolevaga esitab AS Tallinna Lennujaam taotluse täiendavate argumentide esitamiseks projekti "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine" osas koostatud finantskorrektsiooni otsuse eelnõule ning palub täiendavate argumentide esitamise tähtajaks määrata 02.05.2023. Lugupidamisega Kristina Randveer | Juriidilise toe osakonna juht +372 53959340 | [email protected] <mailto:[email protected]> AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112 www.tallinn-airport.ee <http://www.tallinn-airport.ee> Aastaks 2030 oleme saavutanud süsinikuneutraalsuse. <https://www.tallinn-airport.ee/ettevottest/keskkond/> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri. From: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, March 9, 2023 2:49 PM To: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Tänan saadetud tagasiside eest. Teavitan ühtlasi, et olen allpool oleva kirja kätte saanud. Parimate soovidega Kersti Metsalo Järelevalve ekspert Telefon: +372 663 2026 www.rtk.ee <http://www.rtk.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> From: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, March 9, 2023 8:52 AM To: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Riivo Tuvike <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Anneli Turkin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tere! Käesolevaga edastab AS Tallinna Lennujaam oma arvamuse ja vastuväited projekti "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine" osas koostatud finantskorrektsiooni otsuse eelnõule. Palun kinnitage kirja kättesaamist. Lugupidamisega Kristina Randveer | Juriidilise toe osakonna juht +372 53959340 | [email protected] <mailto:[email protected]> AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112 www.tallinn-airport.ee <http://www.tallinn-airport.ee> Aastaks 2030 oleme saavutanud süsinikuneutraalsuse. <https://www.tallinn-airport.ee/ettevottest/keskkond/> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri. From: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, February 7, 2023 2:27 PM To: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Riivo Tuvike <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Anneli Turkin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Tänan saadetud kirja eest. Rakendusüksus pikendab projekti "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine" osas koostatud finantskorrektsiooni otsuse eelnõule (RH215130) vastamise tähtaega kuni kuupäevani 09.03.2023. Parimate soovidega Kersti Metsalo järelevalve ekspert 663 2026 From: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, February 7, 2023 8:43 AM To: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Riivo Tuvike <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Anneli Turkin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tere! Seoses mahukate paralleelsete vaidlustega ja asjasse puutuvate kolleegide puhkustega, palub AS Tallinna Lennujaam pikendada vastamise tähtaega kuni 9.03.2023. Lugupidamisega Kristina Randveer | Juriidilise toe osakonna juht +372 53959340 | [email protected] <mailto:[email protected]> AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112 www.tallinn-airport.ee <http://www.tallinn-airport.ee> Aastaks 2030 oleme saavutanud süsinikuneutraalsuse. <https://www.tallinn-airport.ee/ettevottest/keskkond/> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri. From: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, February 1, 2023 1:17 PM To: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan Teile finantskorrektsiooni otsuse eelnõus viidatud 25.01.2021 käskkirja nr 1-7/21-008-TI. Parimate soovidega Kersti Metsalo Järelevalve ekspert Telefon: +372 663 2026 www.rtk.ee <http://www.rtk.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> From: Kristina Randveer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, February 1, 2023 11:45 AM To: Kersti Metsalo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tere! Kirjutan Teile AS-ist Tallinna Lennujaam. 26.01.2023 edastasite AS-ile Tallinna Lennujaam kommenteerimiseks projekti "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine" osas koostatud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mis puudutab projektiauditi nr CF-195/2022 raames riigihankes nr 215130 tuvastatud rikkumisi. Otsuse projektis viidatakse taotluse rahuldamise otsuse lisale 1 „Projekti rahastamise tingimused“ (kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga nr 1-7/21-008-TI). Kas Teil oleks palun võimalik antud dokument meile e-kirja teel saata? Lugupidamisega Kristina Randveer | Juriidilise toe osakonna juht +372 53959340 | [email protected] <mailto:[email protected]> AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112 www.tallinn-airport.ee <http://www.tallinn-airport.ee> Aastaks 2030 oleme saavutanud süsinikuneutraalsuse. <https://www.tallinn-airport.ee/ettevottest/keskkond/> See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri. From: E-toetuse süsteem <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 26, 2023 4:43 PM To: Grete Lehtsi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: [E-toetus] Uus kiri seoses projektiga "2014-2020.10.01.003.01.15-0020" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Riigi Tugiteenuste Keskus on saatnud Teile kirja seoses projektiga "Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine" teemal "Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu edastamine (auditi TP 4.1)". Kiri asub struktuuritoetuse e-toetus keskkonnas ja selle vaatamiseks vajutage siia <https://etoetus.rtk.ee/esf2web/#/esfos-desktop/project/134808/general?showMailbox=1&mail_id=1000290856> . Lugupidamisega E-toetus keskkonna meeskond — NB! Tegemist on e-toetus keskkonna poolt automaatselt genereeritud e-kirjaga, millele palume mitte vastata. Küsimuste korral kasutage e-toetus keskkonna postkasti. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. Kliimaministeerium [email protected] Meie 23.01.2024 nr 11.2-38/24/239-1 Paldiski mnt 96 13522, Harju maakond, Tallinn Vaide edastamine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 3 lõike 1 ja § 5 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 80 lõike 1 alusel edastame Kliimaministeeriumile lahendamiseks AS Tallinna Lennujaam (edaspidi ka vaide esitaja või toetuse saaja) 17.01.2024 esitatud vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või rakendusüksus) 18.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-38/23/1524 (edaspidi otsus) kehtetuks tunnistamiseks. Rakendusüksus kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vastavust HMS § 76 lõikele 2 ning tuvastas, et vaie vastab nõuetele. Tutvudes vaidega, on rakendusüksus seisukohal, et vaides esitatud põhjendused ei anna alust vaide rahuldamiseks ega vaidlustaud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja on seisukohal, et otsus on õigusvastane, kuivõrd selle andmisel on tuginetud kuni 08.10.2020 kehtinud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) redaktsiooni § 22 lõikele 14. Kuigi toetuse saaja möönab, et viidatud säte on oma sisus samaks jäänud, on ta arvamusel, et õigusliku alusena oleks pidanud kohaldama taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal, s.o 30.12.2015 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni ning ainuüksi see asjaolu on piisav vaide rahuldamiseks. Rakendusüksus toetuse saajaga ei nõustu. Kuna otsuse õigusliku alusena rakendatud ühendmääruse säte oli oma sisus sama võrreldes toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud ühendmääruse redaktsiooniga1, siis varasema redaktsiooni kohaldamine ei tooks toetuse saajale kaasa õigustatud ootust korrektsiooni teisiti sisustamiseks, sh väiksema määra rakendamiseks. Vastupidist seisukohta ei saa tuletada ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 tehtud otsusest. Vaidest nähtuvalt heidab toetuse saaja rakendusüksusele ette ka seda, et 5%-st väiksema korrektsioonimäära rakendamist pole piisavalt kaalutletud, sh ei ole otsuses esitatud põhjendusi väiksemate määrade rakendamata jätmiseks. Rakendusüksus on seisukohal, et asjakohase määra leidmisel ei nõua kaalutlusõiguse teostamine seda, et iga võimaliku numbrilise väärtuse juures 1 Erinevus oli vaid sättes kasutatud mõiste “lihtsustatud korras tellitav teenus“ asendamine mõistega „sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus“ uue riigihangete seaduse jõustumisest tulenevalt. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 oleks esitatud selgitus, miks selle kohaldamist võimalikuks ei peeta, vaid piisab sellest, kui on esitatud konkreetse määra rakendamist toetavad põhjendused. Muus osas kordavad vaides esitatud põhjendused toetuse saaja varasemaid, järelevalvemenetluses esitatud seisukohti ning rakendusüksus on neid vaidlustatud otsuses igakülgselt käsitlenud. Rakendusüksus jääb otsuses toodu juurde ja leiab, et finantskorrektsiooni tegemine on antud juhul põhjendatud. Toetuse saaja vaidele on olulisemad vaidlust puudutavad materjalid juurde lisanud. Juhul kui ministeeriumil peaks tekkima vajadus saada täiendavat infot järelevalvemenetluses kogutud tõendite ja esitatud seisukohtade kohta, siis oleme valmis asjaolusid selgitama ja vajalikke materjale juurde esitama. Järelevalvemenetluse viis läbi RTK riskijuhtimise ja järelevalve talituse ekspert Kersti Metsalo ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Oja vanemjurist Lisa: AS Tallinna Lennujaam vaie koos lisadega Katri Oja [email protected]