Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 "Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" eelnõu muutmine

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 22.01.2024 nr 14-13.6/38-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 "Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" eelnõu muutmine Siseministeerium esitab ministeeriumidele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning koostööpartneritele teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa 3. „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks “ muudetud tervikteksti eelnõu Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Elva Vallavalitsus Kliimaministeerium Kohtla-Järve Linnavalitsus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Narva Linnavalitsus Rapla Vallavalitsus Saarde Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Tallinna Strateegiakeskus Viljandi Linnavalitsus Ave Osman 6125242 [email protected] 2 (2)  EELNÕU KÄSKKIRI 22.01.20244 nr 14-13.6/38-1zz Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 "Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" eelnõu muutmine Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valits use 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktiga 2 ja Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2023. a korraldusega nr 180 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ 1. Muudan siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ järgmiselt: 1.1. sõnastan punkti 2.4.1.1. järgmiselt: „2.4.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja avaliku konkursi korras leitud partnerid Tallinna Strateegiakeskus, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Rapla vald ja Viljandi linn.“; 1.2. sõnastan punkti 5 järgmiselt: „5. Toetatavate tegevuste eelarve Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal 1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge 580 000 100% riskikäitumisega noorte toetamiseks 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 406 000 70% sh SKA 406 000 1.2 Riiklik kaasfinantseering 174 000 30% sh SKA 174 000 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Koolitused ennetusalase kompetents i 460 000 100% arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70% sh TAI 322 000 2.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30% sh TAI 138 000 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja 460 000 100% riskikäitumise ennetamiseks 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70% sh TAI 322 000 3.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30% sh TAI 138 000 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine 1 636 840 100% turvalisuse suurendamiseks 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 145 788 70% sh Tallinna Strateegiakeskus 24 500 sh Elva vald 24 500 sh Saarde vald 24 500 sh Saaremaa vald 24 500 sh Narva linn 24 500 sh Rapla vald 24 500 sh Kohtla-Järve linn 24 500 sh Viljandi linn 24 500 4.2 Riiklik kaasfinantseering 491 052 30% sh Tallinna Strateegiakeskus 10 500 sh Elva vald 10 500 sh Saarde vald 10 500 sh Saaremaa vald 10 500 sh Narva linn 10 500 sh Rapla vald 10 500 sh Kohtla-Järve linn 10 500 sh Viljandi linn 10 500 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 KOKKU 3 136 840,00 100% 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ 2 195 788,00 70% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 941 052,00 30% 5.3 Omafinantseering 0 0% 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister 2 (2)  Lisa 2 EELNÕU Seletuskiri „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse siseministri 24. mai 2023. aasta käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadustest kaasata TAT-i punktis 2.4 kirjeldatud tegevuse „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse partnerid ja eraldada neile tegevusteks vajalik eelarve. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktiga 2 ja Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2023. a korraldusega nr 180 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman (e- post [email protected], telefon 612 5242). Eelnõu juriidilist kvalitee ti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected] tel 612 5073). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides. Punkti 2.4.1.1 muudatusega sätestatakse, et toetatava tegevuse „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse kaasatakse kaheksa partnerit, kelleks on Tallinna Strateegiakeskus, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Rapla vald ja Viljandi linn. Partnerid hakkavad ellu viima TAT-i punktis 2.4.3.1.2 ja 2.4.3.1.3 kirjeldatud tegevusi. Elluviija viis 2023. aastal läbi avaliku konkursi „Kohaliku omavalitsuste arenguprogramm“, et leida kohalikest omavalitsustest (edaspidi KOV) partnerid, keda kaasata TAT-i punktis 2.4.3.1 nimetatud tegevuse „Kohaliku omavalitsuse arenguprogramm turvalisuse tegevusmude li katsetamiseks ja arendamiseks“ elluviimisesse. Konkursi tulemusel rahuldati kaheksa KOV-i taotlus kokku seitsmest maakonnast (Harjumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Saaremaa, Raplamaa ja Tartumaa). Kooskõlas TAT-i seletuskirjaga TAT-i punkti 2.4.1 kohta sai arenguprogrammis osalemise võimaluse igast maakonnast üks KOV. Ida-Viru maakonnast võis kaasata kaks KOV-i ja seda ka tehti. Arenguprogrammi esimene etapp kaheksale KOV-ile toimub aastatel 2023–2025. Arenguprogrammi kestus KOV-i jaoks on keskmiselt kaks aastat. Arenguprogrammi teine etapp toimub aastatel 2025–2027 ning selleks korraldatakse eraldi konkurss, et leida veel vähemalt 8 KOV-i nendest maakondadest, kes esimeses etapis ei osalenud. Arenguprogrammi I etapis osalevad KOV-id jagavad oma kogemusi arenguprogrammi kohta nii maakonnasisestel kui ka -ülestel ja üleriigilistel üritustel, mis TAT-i raames toimuvad, et julgustada senisel konkursil mitte osalenud maakondade KOV-e järgmisel konkursil osalema. Konkursile esitatud taotluste sisu hindamise kriteeriumideks olid KOV-i poolt koostatud taotluse eesmärgipärasus ja põhjendatus, KOV-i valmidus turvalisuse arenguprogra mmis osalemiseks, KOV-i turvalisuse valdkonna strateegiline vaade, KOV-i koostöövõime teiste maakonna KOV-idega ja KOV-i suutlikkus arenguprogrammi läbi viia (sealhulgas kuluefektiivsus). Hindamiskomisjon KOV-ide poolt esitatud taotluste hindamiseks oli moodustatud Siseministri käskkirjaga ning sellesse kuulusid korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna, strateegia- ja arendusosakonna ja Sisekaitseakadeemia esindajad, kes omavad valdkondlikku kompetentsi, et kehtestatud kriteeriumide alusel taotlusi hinnata. Taotlusi said esitada kohaliku omavalitsuse üksused ning taotlusele pidi olema lisatud KOV-i kollegiaalne otsus arenguprogrammis osalemise ja tegevuste läbiviimise valmiduse kohta. KOV-ide suutlikkus arenguprogrammi tegevusi tulemuslikult ellu viia sõltub peamiselt juhtkonna motiveeritusest, turvalisuse arenguprogrammi panustamise valmidusest, turvalis use valdkonna tegevuste tähtsustamisest ning KOV-i rolli mõistmisest turvalise elukeskkonna kujundajana. Valitud partneritel on vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õigus lik, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused toetatavate tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil. Punkti 5 muudatusega sätestatakse toetatavate tegevuste eelarve tabel uues sõnastuses, kuid muudetakse ainult tabeli järku nr 4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalis use suurendamiseks“. Muudatusega nähakse TAT-i lisatavatele partneritele ette eelarve nende tegevuste läbi viimiseks. Iga partneri eelarve suuruseks on 35 000 eurot, millest 70% ehk 24 500 eurot moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ning 30% ehk 10 500 eurot moodustab riiklik kaasfinantseering. 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfo nd+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 5. Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad avaliku konkursi tulemusele ning võimalda vad seatud eesmärkide saavutamist kavandatud ajaraami ja eelarve piires. 2 (3) 6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Eesti riigi vahenditest TAT- i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelar ve le täiendavaid kulusid. Käskkirjaga rakendamisega tulu ei teenita. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium) ja rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtete sse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium). Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rakenduskava seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning TAT-i lisatud partneritele. 3 (3)  KÄSKKIRI 22.01.2024 nr 14-13.6/38-1 Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 "Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" eelnõu muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. Käskkiri „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) jaoks ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ järgmiste sekkumiste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks; 1.1.1.2. koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks; 1.1.1.3. alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomine; 1.1.1.4. kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks. 1.1.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.1.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 kirjeldatud olulist kahju artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkidele. 1.1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu otsuses 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu su htes kohaldatavad finantsreeglid.  „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega panustatakse regionaalse lt tasakaalustatud arengusse ja seda mõõdetakse „Eesti 2035“ alasihi „Hooliv ühiskond“ näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Toetatavad tegevused panustavad ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse edendamisse ja seda panust mõõdetakse vastavate „Eesti 2035“ alasihi „Hooliv ühiskond“ näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ (edaspidi teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamine“. 1.1.6. TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia programmi „Siseturvalisus“ meetme „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevuse „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ elluviimist. 1.1.7. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 1.2 Toetuse andmise eesmärk 1.2.1. Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalse m Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisesse. 1.2.2. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“ ning valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärki „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 1.2.3. Toetatavate tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning juurutada võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist. Samuti on eesmärk võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlikel spetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemise le. 1.3 Elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitletakse tegevuste elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda (edaspidi elluviija). 1.3.2. Elluviija partnerid on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) ja avaliku konkursi korras leitavad kohalikud omavalits used (edaspidi KOV). 1.3.3. Tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ). 1.3.4. Tegevuste rakendusasutus on Siseministeeriumi välisvahendite osakond (edaspidi RA). 2. Toetatavad tegevused 2.1. Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks 2.1.1. Elluviija ja partner 2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendavad elluviija ja tema partner SKA. 2 (14) 2.1.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata tegevuse sisu ning toetada ja jälgida partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks moodustab elluviija juhtrühma. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada tegevuse elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimise le ja tulemuslikkusele. 2.1.1.3. Partneri ülesanne on keskmise ja kõrge riskitasemega noortele suunatud spetsialis tide koostöömudeli „Ringist välja“ (edaspidi „Ringist välja“ koostöömudel) arendamine, rakendamine ja laiendamine, sealhulgas rakendamise kompetentsi viimine KOV- idesse ning rakendamise toetamine riiklikul tasandil. 2.1.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.1.2.1. Tegevuse tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kuueteistkümnes KOV-is „Ringist välja“ koostöömudelit ning selle abil on toetatud vähemalt 420 keskmise või kõrge riskikäitumisega noort, et vähendada nende riskikäitumist. 2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. „Ringist välja“ koostöömudeli arendamine, rakendamine ja laiendamine 2.1.3.1.1. Kaardistatakse Eestis ja teistes riikides kasutatavaid spetsialistide tasandi koostöö- ja juhtumikorralduse mudeleid keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks. Kaardistuse tulemusena omab partner tervikvaadet juba toimivatest mudelites t. Vajaduse korral tehakse õppereise teistesse Euroopa riikidesse, korraldatakse ekspertide visiite ning koostatakse analüüse. 2.1.3.1.2. Arendatakse „Ringist välja“ koostöömudelit ning laiendatakse selle kasutamis t KOV-idesse üle Eesti. Arendamisel ja laiendamisel võetakse arvesse varasemalt läbiviidud tegevuste tulemusi ja ilmnenud vajadusi ning punktis 2.1.3.1.1 nimetatud tegevuste käigus saadud teadmisi ja kogemusi. 2.1.3.1.3. Täiendatakse „Ringist välja“ koostöömudeli koolitusprogrammi ja koolitus i, sealhulgas töötatakse vajaduse korral välja uusi koolitusi, ning korraldatakse koolitusi, seminare, nõustamisi ja jätkukoolitusi (sealhulgas e-õppe vormis) „Ringis t välja“ koostöömudeli võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele. Partner osaleb väljaspool Eestit toimuvatel seminaridel ja konverentsidel kogemuste vahetamise eesmärgil. 2.1.3.1.4. Koostatakse ja täiendatakse „Ringist välja“ koostöömudeli koolitus-, juhend- ja teavitusmaterjale. Materjalid tehakse kättesaadavaks eelkõige elektroonilise lt, vajaduse korral paberkandjal, sealhulgas kirjastatult. 2.1.3.1.5. „Ringist välja“ koostöömudelit kasutavate spetsialistide võrgustikud viivad läbi võrgustikutöö kohtumisi, kus toimub juhtumite hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine koostöös noore, tema pere ning juhtumist lähtuva te spetsialistidega. 2.1.3.1.6. Partner analüüsib „Ringist välja“ koostöömudeli rakendamise tulemuslikk us t, protsessi ja mõju ning seirab selle rakendamist KOV-ides. 2.1.3.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.12.2023 –31.12.2027. 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on 12 kuni 18-aastane noor, kellel on keskmise või kõrge riskitasemega käitumine, noore lähedased või seaduslikud esindajad, noore usaldus is ik ning „Ringist välja“ koostöömudeli võrgustikku kuuluvad spetsialistid. 2.2. Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumis e ennetamiseks 3 (14) 2.2.1. Elluviija ja partner 2.2.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner TAI. 2.2.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata sisu ning toetada ja seirata partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks moodustab elluviija juhtrühma. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada tegevuse elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimise le ja tulemuslikkusele. 2.2.1.3. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist, milleks on arendada ja läbi viia rahvusvahelisel ennetusõppekaval European Universal Prevention Curriculum (EUPC) põhinevad ennetuskoolitused (edaspidi ennetuskoolitused). 2.2.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.2.2.1. Toetatava tegevuse tulemusena arendatakse ja viiakse läbi ennetuskoolitusi, mis aitavad kujundada maakonna ja kohalikul tasandil ühtset arusaama ennetusest, edendada tõenduspõhiste meetodite kasutamist, võimestada kohalikku tasandit ning tõhustada ennetusega tegelevate erinevate osapoolte (sealhulgas KOV, haridusasutused, noorsootöö organisatsioonid, politsei, lastekaitse jne) ja tasandite (näiteks juhid, spetsialistid) vahelist koostööd. 2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Ennetuskoolituste arendamine ja elluviimine 2.2.3.1.1. Ennetuskoolituste kvaliteedi tagamiseks ja koolituste pakkumise võimekuse tõstmiseks korraldatakse koolitajate koolitusi, täienduskoolitusi ja supervisioone. 2.2.3.1.2. Ennetuskoolituste arendamiseks täiendatakse koolitusprogrammi ja õppematerjale nii teemade kui metoodika osas, et tagada nende järjepidev aja- ja asjakohasus ning vastavus sihtrühma vajadustele. 2.2.3.1.3. KOV-ides lastele ja noortele suunatud ennetuses tõenduspõhiste meetodite kasutuselevõtu toetamiseks ja selles kohaliku tasandi võimestamiseks viiakse läbi ennetuskoolitusi KOV-ide ja ennetustegevusse kaasatud osapoolte esindajatele (nii lähiõppe kui veebiõppe vormis). 2.2.3.1.4. Luuakse veebikeskkond, mis võimaldab sihtrühmal pääseda ligi ennetuskoolitus te ga seotud materjalidele ja vajaduse korral veebikoolitus(t)ele ning kus avaldatakse teisigi ennetusvaldkonna ja selle arengutega seotud materjale. 2.2.3.1.5. Ennetuskoolituste mõju hindamiseks luuakse hindamissüsteem, kohandatakse eesti keelde sobivad hindamisvahendid ning seiratakse muutusi osalejate teadmistes, oskustes ja hoiakutes. 2.2.3.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.08.2023–30.06.2027. 2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuse sihtrühm on kohalikul, maakonna ja riiklikul tasandil ennetustööd kavandavad, ellu viivad ja sellega kokku puutuvad juhid ja spetsialistid. 2.3. Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamis e kompetentsi loomine 4 (14) 2.3.1. Elluviija ja partner 2.3.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner TAI. 2.3.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatavale tegevusele prioriteedid, suunata sisu ning toetada ja seirata partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks moodustatakse juhtrühm. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada elluviimise ga seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkusele. 2.3.1.3. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist, milleks on kohandada, arendada ja läbi viia Rootsi Kuningriigis välja töötatud programmil Stockholm Prevents Alcohol and Drug Problems (STAD) põhinev sekkumisprogramm kohaliku tasandi toetamiseks alkoholi- ja narkootikumide kahjude ennetamisel ja vähendamisel (edaspidi sekkumisprogramm). 2.3.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.3.2.1. Tegevuse tulemusena kohandatakse Eestile sekkumisprogramm ning viiakse seda läbi KOV-ides. Selle tulemusel suureneb KOV-i tasandil erinevate osapoolte ja tasandite vaheline koostöö, paraneb selgus vastutuses ja rollides ning oskus korraldada järelevalve teostamist. Suurenevad meelelahutusasutuste teenindajate ja turvatöötajate teadmised ja oskused tõkestada alkoholimüüki joobeseisundi tunnustega isikutele ja alaealistele. Paraneb alkoholiseadusest tuleneva järelevalve teostamine KOV-i tasandil. 2.3.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Sekkumisprogrammi ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine 2.3.3.1.1. Sekkumisprogrammi ettevalmistamiseks tutvutakse STAD-programmi tulemus te ga ja rakendamist kirjeldavate materjalidega. Vajaduse korral korraldatakse kogemuste vahetamise eesmärgil õppereise Rootsi Kuningriiki ja teistesse Euroopa riikides se ning välisekspertide visiite Eestisse. 2.3.3.1.2. Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel koostatakse selle kirjeldus ja töötatakse välja juhendmaterjal KOV tasandil sekkumisprogrammi läbiviimiseks. Koostatakse (sealhulgas tõlgitakse ja kohandatakse) sekkumisprogrammi läbiviimiseks vajalik ud materjalid (sealhulgas teavikud, jaotusmaterjalid ja teised töövahendid ). Sekkumisprogrammi tutvustatakse kohtumistel, koosolekutel, seminaridel ja teistel asjakohastel üritustel. 2.3.3.1.3. Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel töötatakse välja vastutustund lik u alkoholimüügi ja teeninduse koolitused teenindajatele ja meelelahutusasutus te töötajatele ning koolitused järelevalvega seotud spetsialistidele (sealhulgas politsei, KOV spetsialistid). Tõlgitakse, kohandatakse ja avaldatakse seonduvad materjalid. Töötatakse välja tehniline lahendus e-koolituste pakkumiseks ning hangitakse ja koolitatakse koolitajaid eelkõige kontaktõppe läbiviimiseks. 2.3.3.1.4. Sekkumisprogrammi katsetatakse vähemalt kahes piirkonnas, kus viiakse läbi koolitusi, korraldatakse kohtumisi ja seminare, sealhulgas KOV sekkumisprogra mmi meeskonna juhendamiseks, ning kaardistatakse tulemusi. 2.3.3.1.5. Võetakse arvesse sekkumisprogrammi katsetamise tulemusi ja ilmnenud vajadusi ning vajaduse korral täiendatakse selle kirjeldust, juhendmaterjale ja sellega seotud koolitusi. 2.3.3.1.6. Sekkumisprogrammi katsetamise järel toimub sekkumisprogrammi elluviimine, arendamine ja laiendamine. 2.3.3.1.6.1. Partner toetab ja suunab KOV-is moodustatud sekkumisprogrammi meeskonda ja selle juhti regulaarselt sekkumisprogrammi tegevuste elluviimisel ning seirab selle elluviimist. 5 (14) 2.3.3.1.6.2. Partner tagab sekkumisprogrammi järjepideva arendamise lähtuvalt elluviimise käigus kujunevatest vajadustest. 2.3.3.1.6.3. Sekkumisprogramm võetakse igal aastal kasutusele vähemalt kahes uues piirkonnas. 2.3.3.1.7. Valmistatakse ette ja viiakse läbi sekkumisprogrammiga seonduvaid teavitustege vus i (sealhulgas meediasõnumite, artiklite ja visuaalsete materjalide koostamine, kujundamine, avaldamine ja levitamine) ning korraldatakse üritus i (näiteks seminare) või osaletakse asjakohastel üritustel sekkumispro gra mmi tutvustamiseks ja kogemuste vahetamiseks. 2.3.3.2. Sekkumisprogrammi tulemuslikkuse ja mõju hindamine 2.3.3.2.1. Hinnatakse sekkumisprogrammi rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas muutus i osapoolte tegevustes vastavalt soovitud eesmärgile. 2.3.3.2.2. Töötatakse välja sekkumisprogrammi hindamise metoodika, vajaduse korral tellitakse uuringuid või analüüse sekkumisprogrammi protsessi, rakendamise ja mõju hindamiseks. 2.3.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.05.2023–31.12.2027. 2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuse sihtrühm on KOV-i personal, kohalikud ettevõtjad, klienditeenindajad ja klienditeenindajaid koolitavate õppe- ja koolitusasutuste personal, turvateenistujad, alkoholi ja uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamisega tegelevad üksused või spetsialistid, sealhulgas mittetulundusühingutest, Politsei- ja Piirivalveame ti, Politsei- ja piirivalvekolledži ning teiste valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste teenistujad ja töötajad. 2.4. Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks 2.4.1. Elluviija ja partner 2.4.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja avaliku konkursi korras leitud partnerid Tallinna Strateegiakeskus, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Rapla vald ja Viljandi linn. 2.4.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.4.2.1. Tegevuse tulemusena on KOV-ides, eeskätt turvalisuse valdkonna tegevustes, juurutatud turvalisuse tegevusmudel, mis tugineb võrgustikutöö ning valdkonnaülese ennetustöö põhimõtetele. 2.4.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.4.3.1. Kohalike omavalitsuste arenguprogramm turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks 2.4.3.1.1. Elluviija leiab avaliku konkursi korras KOV-id, kes hakkavad arenguprogra mmi raames katsetama turvalisuse tegevusmudelit2 . 2.4.3.1.2. Turvalisuse tegevusmudeli katsetamise käigus analüüsitakse arenguprogra mmis osalevas KOV-is turvalisusalast lähteolukorda, koostatakse KOV-tasandi tegevuskava turvalisuse suurendamiseks, viiakse ellu tegevuskavas kavandatud tegevusi (sealhulgas võimalusel TAT-i punktides 2.1–2.3 nimetatud „Ringist välja“ koostöömudelit, ennetuskoolitusi ja sekkumisprogrammi) ning seiratakse ja hinnatakse tegevuskava täitmist ja tulemuslikkust. Selleks hangitakse või 2 Siseministeerium 2022. „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“. https://www.siseministeerium.ee/ministeeriu m-ja-kontaktid/kaasamin e - osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti 6 (14)  koostatakse analüüse, korraldatakse koolitusi, seminare, kohtumisi, nõustamisi ja (teavitus)üritusi ning hangitakse või koostatakse koolitusmaterjale, juhendeid, teabematerjale jms. 2.4.3.1.3. Turvalisuse tegevusmudeli arendamiseks ja sellealaste kogemuste jagamiseks korraldatakse koostööseminare ja -üritusi ning tutvutakse Eesti ja vajaduse korral teiste Euroopa riikide KOV-tasandi tegevustega turvalisuse suurendamis eks (võimaluse korral korraldatakse õppereise ja ekspertide visiite). 2.4.3.1.4. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028. 2.4.3.2. Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse edendamine 2.4.3.2.1. Maakonna turvalisuse nõukogude ja turvalisusvõrgustike tegevuse edendamiseks korraldatakse maakonnaüleseid ja maakondade vahelisi koolitusi, seminare ja kohtumisi maakondlike arendusorganisatsioonide (edaspidi MARO) ja maakondlike turvalisusnõukogude esindajatele ning asjassepuutuvate asutuste, ettevõtete ja ühingute esindajatele. 2.4.3.2.2. Kohaliku tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse edendamiseks ja kohalike omavalitsuste tegevuse nõustamiseks ja toetamiseks turvalisuse valdkonnas korraldatakse koolitusi ja seminare. 2.4.3.2.3. Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusalaste võrgustike võimestamis eks korraldatakse üleriigilisi seminare, koolitusi, õppuseid, välisvisiite ja konverentse võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. 2.4.3.2.4. Võrgustike töö mõjude hindamiseks kohaliku ja maakonna tasandi turvalis use valdkonnas hangitakse mõju hindamise mudeli väljatöötamine ja mõjude hindamine. 2.4.3.2.5. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028 2.4.4. Sihtrühm 2.4.4.1. Tegevuse sihtrühm on KOV-ide, MARO-de, turvalisusnõukogude ja -võrgustike, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja teiste asjaomaste asutuste (sealhulgas haridus-, sotsiaalvaldkonna ning vabakonna) esindajad ning maakondlikul ja KOV-i tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad. 7 (14)  3. Tulemused Näitaja Mõõt- Algtase Vahe- Sihttase Selgitav nimetus ja ühik sihttase (2029. a) teave mõõtühik (2024. a) Tulemus- Ei kohaldu - - Ei Ei kohaldu - Meetmete näitaja kohaldu nimekirja Väljund- Ennetus- Osalus- 0 240 1140 Näitaja näitaja(d) näitaja tegevustes kord kujuneb osalejate toetatavate arv tegevuste 2.1–2.3 väljundnäita jatest. TAT- spetsiifilise d näitajad Toetatav Väljund- Ennetus- Osaleja 0 40 420 „Ringist tegevus 2.1 näitaja tegevustes välja“ osalejate teenusesse arv suunatud noorte arv Toetatav Väljund- Ennetus- Osalus- 0 120 340 Ennetus- tegevus 2.2 näitaja tegevustes kord koolitustel osalejate osalenute arv arv Toetav Väljund- Ennetus- Osalus- 0 80 380 Sekkumis- tegevus 2.3 näitaja tegevustes kord programmi osalejate koolitustel arv osalenute arv Toetatav Väljund- Arengu- KOV 0 8 16 KOV-ide tegevus 2.4 näitaja programmis arv, kes osalevate osalevad KOV-ide arenguprogr arv ammis. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood 4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2023–31.12.2029. 5. Tegevuste eelarve Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal 1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge 580 000 100% riskikäitumisega noorte toetamiseks 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 406 000 70% sh SKA 406 000 1.2 Riiklik kaasfinantseering 174 000 30% sh SKA 174 000 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Koolitused ennetusalase kompetents i 460 000 100% arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 8 (14) 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70% sh TAI 322 000 2.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30% sh TAI 138 000 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja 460 000 100% riskikäitumise ennetamiseks 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70% sh TAI 322 000 3.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30% sh TAI 138 000 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine 1 636 840 100% turvalisuse suurendamiseks 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 145 788 70% sh Tallinna Strateegiakeskus 24 500 sh Elva vald 24 500 sh Saarde vald 24 500 sh Saaremaa vald 24 500 sh Narva linn 24 500 sh Rapla vald 24 500 sh Kohtla-Järve linn 24 500 sh Viljandi linn 24 500 4.2 Riiklik kaasfinantseering 491 052 30% sh Tallinna Strateegiakeskus 10 500 sh Elva vald 10 500 sh Saarde vald 10 500 sh Saaremaa vald 10 500 sh Narva linn 10 500 sh Rapla vald 10 500 sh Kohtla-Järve linn 10 500 sh Viljandi linn 10 500 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 KOKKU 3 136 840,00 100% 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ 2 195 788,00 70% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 941 052,00 30% 5.3 Omafinantseering 0 0% 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja tasutakse tegevuste abikõlblikk use perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 6.2. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21 ning TAT-is sätestatud tingimustest. 6.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 6.3.1. Kaudsed kulud 6.3.1.1. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud administreerivate tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 6.3.1.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 15% toetatavate tegevuste otsestest personalikuludest. 6.3.2. Otsesed kulud on: 9 (14) 6.3.2.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate tegevustega on võimalik tõendada. 6.3.2.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimeta mise õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule. 6.3.2.2. Lähetus- ja transpordikulud. 6.3.2.2.1. Abikõlblikud on otsese personali ja toetatavate tegevuste sihtrühma lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud. 6.3.2.2.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja transpordikulud on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktid es kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. 6.3.2.3. Nõustamis- ja hindamiskulud. 6.3.2.4. Uuringute ja analüüside kulud. 6.3.2.5. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumisp uue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas. 6.3.2.6. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas TAT-i punktis 1.1.5 nimetatud teavitusmääruse ga. 6.3.2.7. Tõlkekulud. 6.3.2.8. Juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud. 6.3.2.9. Veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud. 6.3.2.10. Toetatavate tegevuste litsentside ja töövahendite kulud. 6.3.2.11. Toetatava tegevuse 2.1 sihtrühma transpordikulud. 6.3.2.11.1. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 6.3.2.11.2. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja mootorsõiduki kasutamise kulud. 6.3.2.11.3. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 6.3.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 6.4. Abikõlbmatud kulud 6.4.1. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatule järgmised kulud: 6.4.1.1. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 6.4.1.2. kinnisasjade ostmise kulu; 6.4.1.3. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26. Makse saamiseks dokumentide esitamise, makse menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33. 7.2. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Makseid ühtse määra alusel arvestatud kaudsete kulude katteks tehakse kooskõlas ühendmääruse § 28 lõikega 3. 7.3. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. 10 (14) 7.4. Toetus makstakse välja elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le esitatud makse saamise taotluse alusel. Makse saamise aluseks nõutavad dokumendid ja tõendid esitab elluviija nii enda kui partnerite kohta samuti e-toetuse keskkonna kaudu. 7.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib elluviija esitada vastavalt punktis 8.2.4 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 7.6. Enne esimese makse saamise taotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 7.6.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest; 7.6.2. koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 7.6.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. 7.7. Punktis 7.6 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle kohta kirjaliku kinnituse. 7.8. Esimese makse taotlemisel esitab elluviija kõikide selle taotluse aluseks olevate otseste kulude kuludokumentide koopiad väljaarvatud ühendmääruse § 24 lõikes 3 toodud juhul. 7.9. Järgmiste maksete taotlemisel tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning teisi makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitada vastavalt RÜ päringutele. 7.10. Riigihangete korraldamisega seotud dokumendid esitab elluviija RÜ-le kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega, milles sisaldub riigihankega seonduv kulu. 7.11. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 6.3.1.2 nimetatud ühtse määra alusel vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele. 7.11.1. Ühtse määra alusel hüvitatavate kulude teket, maksumust ega tasutust ei tõendata ega kontrollita. 7.11.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon toetatavate tegevuste otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka ühtse määra alusel hüvitatavate kulude summast. 7.12. Viimase makse saamise taotluse esitab elluviija hiljemalt koos toetatavate tegevuste lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 7.13. RÜ menetleb makset kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 8. Elluviija kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule on elluviija kohustatud: 8.2.1. esitama käimasoleva aasta 1. novembriks RA-le kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja; 8.2.1.1. esimese aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja esitab elluviija RA-le 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 8.2.1.2. aasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA ning edastab seejärel RÜ-le; 8.2.1.3. RA kinnitatud tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 11 (14) 8.2.1.4. punkti 8.2.1.3 kohaselt muudetud tegevuskava ja eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; 8.2.2. taotlema RA-lt enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist eelarve ja vajaduse korral tegevuskava muutmist juhul, kui muudatused on punktis 8.2.1.3 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud muudatused edastab RÜ-le RA; 8.2.3. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrik uu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest RÜ poolt; 8.2.4. esitama RÜ-le järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on tegevuskava ja eelarve kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 8.2.4.1. esimese aasta maksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT- i kinnitamist; 8.2.5. esitama RÜ-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 8.2.6. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 8.2.7. teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.2.7.1. asjaolust, et toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.2.7.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.2.7.3. TATi muutmise vajalikkusest; 8.2.7.4. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuste saavutamist. 8.2.8. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 8.2.9. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda riigihangete nõustamist RÜ riigihangete eelnõustamise protseduuri kohaselt; 8.2.10. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.2.11. sõlmima partneritega partnerluslepingud, milles kirjeldatakse partnerite täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel; 8.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas kooskõlas ÜSS2021_2027 § 19 lõikega 3 koguma ja töötlema isikuandmeid toetatavate tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 raames koolitatavate isikute kohta olenevalt neile korraldatud tegevuste mahust ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 9. Partnerite kohustused 9.1. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 9.2. Partner on kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepin gus lepitakse kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise edenemise kohta ning isikuandmete kogumise ja töötlemise kohustus. 10. Toetuse kasutamisega seotud aruandlus 10.1. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamise seisust ning panusest punktis 1.1.4 nimetatud „Eesti 2035“ alasihti ja näitajatesse. Seirearuannetes kajastatav teave tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. 12 (14) 10.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga, RÜ või RA põhjendatud nõudmisel tihedamini. 10.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 10.3.1. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 10.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja teavitab sellest RA-d. 10.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul ja teavitab sellest RA-d. 10.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 10.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 10.8. 10.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ-d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamis t võimaldavas vormis. 11. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 11.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, eelarvet, partnereid, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 11.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 11.4. RA vaatab punktis 11.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise pärast punktis 11.6 nimetatud RÜ arvamuse saamist. 11.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 11.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatus te sisust ja ulatusest. 11.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetes t asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatama ta jätmise. 11.8. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 11.9. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat. 13 (14) 11.10. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu ühendmääruse § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 11.11. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 8.2.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 11.12. RA edastab muudetud TAT-i viie tööpäeva jooksul elluviijale, RÜ-le ja korraldusasutusele. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse §-des 34–36. 12.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30 ning ühendmääruse §-dele 37 ja 38. 12.3. Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ühendmääruse § 37 lõikega 6. 12.4. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 13. Vaiete lahendamine 13.1. Vaidemenetlus toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. 13.2. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RÜ. 14. Rakendussätted 14.1 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll- leht Lisa 2. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 3. Seletuskiri 14 (14)