OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika tn 1 17.01.2024 nr 11.4-22/24/45-1 10122, Harju maakond, Tallinn OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse „Avalike teenuste koosvõime loomine“ raames otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi toetuse saaja või elluviija või hankija) projekti „Avalike teenuste koosvõime loomine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014- 2020.12.03.15-0077; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas hankemenetluse kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole lihthanke viitenumbriga 240904 „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ korraldamisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 5 990,34 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus3) § 21 lg 1 ja 3; § 22 lg 1 ja 14, projekti raames esitatud kuludokumendid ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Lihthankes nr 240904 tuvastatud rikkumised Toetuse saaja viis läbi lihthanke viitenumbriga 240904 „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ (hanketeade avaldati 08.09.2021; edaspidi hange nr 240904) eeldatava maksumusega 59 999 eurot ja pakkumuste esitamise tähtajaga 07.10.2021. Pakkumuse esitasid 6 pakkujat, kelle pakkumused tunnistati ka vastavaks. Edukaks tunnistati pakkuja AS CGI Eesti (10006966; edaspidi edukas pakkuja või töövõtja). Hankemenetluse 1 Alates 01.06.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Riigi Infosüsteemi Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri. 2 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal. 3 Ühendmääruse redaktsioon, mis kehtis 05.09.2014-06.05.2017 ehk rahastamise käskkirja kehtestamise ajal. tulemusel sõlmiti 17.01.2022 töövõtuleping nr 24.7-3/22-004-1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 49 919,52 eurot (käibemaksuta). Rakendusüksus tuvastas hanke nr 240904 hankemenetluse kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole järginud lihthankemenetluses RHS-i üldpõhimõtteid (RHS § 125 lg 5 ja § 3). 1.1. Toetuse saaja ei ole järginud lihthankemenetluses RHS-i üldpõhimõtteid (RHS § 3) 1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitus Hankija kehtestas vastavustingimuse: 2. Pakkumuse maksumus - Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Täiendav selgitus - Pakkumuse maksumus vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD Lisa 2 (maksumuse esitamise vorm). Maksumus peab olema jaotatud 2 etappi. Vt lisaks HD p 2.3: Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi. Pakkuja pidi vastama küsimustele: 1. Kas pakkuja on täitnud pakkumuse maksumuse RHRi töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"? Kas pakkuja on esitanud maksumuse esitamise vormi (HD Lisa 2)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Edukas pakkuja vastas küsimustele jaatavalt. Eduka pakkuja pakkumus sisaldab täidetud pakkumuse maksumuse RHR-i töölehte “Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kus on tööde maksumuseks märgitud 49 919,52 eurot (km-ta). Samuti sisaldab pakkumus vormi HD Lisa 2, mille on edukas pakkuja sisustanud järgmiselt: Nr Nimetus ja etapi täitmise tähtaeg Tööde maht Tunnihind Maksumus tundides eurodes (KMita) eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp 636 42,96 EUR 27 322,56 EUR 32 787,07 EUR 2 II etapp 526 42,96 EUR 22 596,96 EUR 27 116,35 EUR Töö maksumus kokku 1162 42,96 EUR 49 919,52 EUR 59 903,42 EUR Pakkuja ei ole pakkumuse koostamisel lähtunud vastavustingimusest. Pakkuja pakkumuse järgi moodustab I etapi tööde maksumus 55% pakkumuse maksumusest ja II etapi tööde maksumus 45%. Seega, eduka pakkuja pakkumus ei vasta hankija kehtestatud tingimustele. Hankija ei ole järginud RHS § 125 lõiget 8 ja § 120 lõiget 1 ja on seeläbi rikkunud ka RHS § 125 lõiget 5 ja RHS §-i 3. Toetuse saaja esitas 06.10.2023 rakendusüksusele selgituse: „Hankija ei pidanud seda sisuliseks kõrvalekaldeks. Vastavalt RHS § 114 lg 2 on lubatud lugeda vastavaks, kui ei sisalda sisulisi kõrvalekaldeid, kui esimeses etapis 55% ja teises 45%. Tegemist on lihthankemenetlusega.“ 1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt majandus- ja taristuministri 16.10.2015 käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud toetuse andmise tingimustele „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ (edaspidi käskkiri) punktile 7.1 on elluviija kohustatud järgima lisaks käskkirjas toodule STS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes on riik või riigiasutus RHS § 5 lg 2 p 1 tähenduses, ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja hanke nr 240904 läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 125 lg 5 kohaselt lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme ja hanketingimuste kohta peab olema riigihanke alusdokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt (EK C-299/08, p 41). See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru ( C-171/15, p 40), et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimalus koostada sellest lähtudes oma pakkumus. Oluline on, et hanketingimustes sätestatult mõistetaks võimalikul sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud (TlnHKo 3-16-874, p 45). Tõlgendus peab lähtuma hankija enda kehtestatud reeglitest, mitte pakkumuse avamise järel kujunenud hankija suvaotsustest, kuivõrd subjektiivselt sobivaima tõlgenduse valimine on vastuolus läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega (TlnHKo 3-13-1510, p 15). Alles ühiselt mõistetavate hanketingimuste alusel on võimalik asuda pakkumuste vastavust kontrollima (TlnHKo 3-13-1510, p 16). Järelikult tuleb riigihanke alusdokumentides esitada hankealane teave täies ulatuses ning läbimõeldult, jätmata ruumi ebaselguste omale äranägemisel sisustamiseks. Euroopa Kohtu (edaspidi EK) praktika kohaselt tuleb eelistada riigihanke alusdokumentidest arusaamisel nimelt selle sõnasõnalist tõlgendust, jättes kõrvale tõlgendused, mis põhinevad riigisisesel kohtu- või halduspraktikal või seaduse seletuskirjadel (EK C-171/15, p-d 41-44). Läbipaistvusnõude täitmiseks peab hankija enda seatud hanketingimustest täpselt kinni pidama (EK C-496/99, p-d 115-121). Läbipaistvuse ja kontrollitavuse kohustusega välditakse hankijapoolset soosimist ja meelevalda (EK C-387/14, p 36) ning tagatakse erapooletus (EK C- 458/03, p 49). Riigihankes osalevad ettevõtjad peavad olema kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta, samuti peab hankijal endal olema võimalik kontrollida, et riigihankes seatud tingimustest on peetud kinni (EK C-27/15, p-d 36-37). Käesoleval juhul ei ole hankija pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtunud enda kehtestatud tingimustest. Hankija on selgelt nõudnud, et I ja II etapi maksumus peab olema jaotatud vastavalt 40% ja 60% hankelepingu kogumaksumusest. Hankesse esitati 6 pakkumust, millest tingimusele kõige ligilähedasem pakkumus oli nr 346737 ja kõige suurem erinevus eduka pakkuja pakkumuses nr 348556: I etapp % II etapp % Kõrvalekalde % Nõutud 40 60 0 Pakkumuses nr 345952 46,3 53,7 6,3 Pakkumuses nr 346609 46,2 53,8 6,2 Pakkumuses nr 346687 37,1 62,9 2,9 Pakkumuses nr 346737 40,2 59,8 0,2 Pakkumuses nr 347623 48,7 51,3 8,7 Pakkumuses nr 348556 – 55 45 15 edukas pakkuja Hankija tunnistas kõik pakkumused vastavaks. Rakendusüksus ei saa jätta mainimata, et pakkumus nr 346609 oleks tulnud nagunii mittevastavaks tunnistada, kuna pakkumuse koosseis ei sisaldanud dokumenti HD Lisa 2, mis oli tingimuse sõnastusega nõutud. Hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Hankija ei ole eelistanud riigihanke alusdokumentidest arusaamisel selle sõnasõnalist tõlgendust. Sellest tulenevalt ei ole hankemenetlus läbipaistev ega kontrollitav. Vastavustingimuse sõnastusest ei ilmne, et pakkujad võiksid esitada etappide maksumusi teistsuguse proportsiooniga kui 40% ja 60%. Võrdse kohtlemise ehk mittediskrimineerimise põhimõte (RHS § 3 p 2) nõuab vastavalt EK praktikale, et võrreldavaid olukordi ei tohi kohelda eri viisil ega eri olukordi võrdväärsetena; v.a juhtumid, kui teatud kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada riigihankes osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut (EK C-131/16, p 25). Konkurentsi eesmärgist lähtuvalt on võrdse kohtlemise põhimõtte järgi hankijale keelatud riigihanke käigus eelistada soosikuid või tegutseda meelevaldselt. Samuti tuleb eelnimetatud põhimõtte järgi anda riigihankest huvitatud ettevõtjatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks (EK C-27/15, p 36). Hankijal tuleb käsitada pakkujaid võrdväärsetena juba pakkumuste ettevalmistamisel. See nõue tähendab eelkõige seda, et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ning kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtivad samad tingimused (EK C-131/16, p 26). Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb hankijal pidada täpselt kinni enda poolt riigihankes seatud kriteeriumidest (EK C-27/15, p 39). Riigihankest huvitatud ettevõtja peab saama olla kindel selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta (EK C-171/15, p 39). Näiteks seab pakkumuste vastavuse kontrollimisel riigihanke alusdokumentide nõuete järgimata jätmine pakkujad ebavõrdsesse olukorda ning on vastuolus võrdse kohtlemise nõudega (TlnHKo 3-13- 1773, p 10). Kui hankija jaoks ei olnud tegelikult oluline, kuidas täpselt hankelepingu kogumaksumus kahe etapi vahel peab jagunema, siis oleks tulnud selliselt ka hankelepingu vastavustingimus sõnastada. Mainimata ei saa jätta asjaolu, et lisaks vastavustingimusele oli hankija ka hankelepingu üheks tingimuseks kehtestanud, et tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub tellija 60% kogusummast) (hankelepingu punkt 6.2). Kõik riigihankest huvitunud ettevõtjad olid teadlikud, et hankelepingu kogumaksumus peab kahe etapi vahel jagunema vastavalt 40% ja 60%. Kuna aga hankija aktsepteeris kõik pakkumused selliselt, nagu pakkujad ise olid etappide vahelise jaotuse määranud, siis tegelikkuses kehtisid pakkumuse esitanud ettevõtjatele teistsugused tingimused kui oli riigihanke alusdokumentides sätestatud. Riigihangete alusdokumentidest nähtub ja ka oma selgitustes on toetuse saaja tuginenud sisuliselt RHS § 114 lõikele 2, mistõttu on rikutud ka seda sätet. RHS-i seletuskirja (450 SE lk 99) kohaselt vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma riigihangete alusdokumentides avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt (VAKO 17.01.2019, 265-18/198628, p 15; 10.07.2018, 125-18/194358, p 27). Nagu juba eeltooduna rakendusüksus mainis, et võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. RHS § 114 lg 2 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Pakkumuse sisuline mittevastavus tuleneb kahest peamisest põhjusest: (i) pakkumus ei vasta hankija seatud tingimustele; (ii) pakkumus on esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik isegi lisaselgituste küsimise tulemusena veenduda, et pakkumus vastab tingimustele. Toetuse saaja hinnangul ei ole kõne all oleva tingimuse eiramise puhul tegemist sisulise puudusega. RHS-i seletuskirja kohaselt (lk 730 p 25) kuivõrd pakkumuste vastavust kontrollitakse kumulatiivselt (st pakkumus peab vastama kõikidele vastavustingimustele) (VAKO 29.05.2018 82-18/193810, p 23; 30.05.2018, 83-18/194060, p 21; 15.06.2018, 104-18/193527, p 17; 10.07.2018, 125-18/194358, p 27; TlnHKo 3-18-1360)., ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata eksimuse väiksusele alati sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise (TrtHKo 3-15-1140, p 20). Seega on maksetingimuste proportsiooni muutmine sisuline kõrvalekalle. Lisaks mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamisele on hankija selle tulemusel sõlminud hankelepingu, mis erineb hanke alusdokumentides toodud tingimustest. Riigihanke alusdokumendi „HD Lisa 4 Töövõtu leping“ punkti 6.2 kohaselt Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub Tellija 60% kogusummast): 6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). Sõlmitud hankelepingus on tingimus sõnastatud järgmiselt: 6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub Tellija 60% kogusummast): 6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist 27 322,56 eurot (lisandub käibemaks). 6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist 22 596,96 eurot (lisandub käibemaks). Punktides 6.2.1 ja 6.2.2 toodud summad ei vasta punkti 6.2 jaotusele, et I etapi eest tasutakse 60% ja II etapi eest 40%. Sõlmitud hankelepingus on jaotus vastavalt 55% ja 45%. Hankelepingu punkti 6.1 alusel on hankelepingu kogumaksumus 49 919,52 eurot, mis tähendab, et vastavalt hankelepingu punktile 6.2 pidi I etapi eest makstav tasu olema 19 967,81 eurot ja II etapi eest 29 951,71 eurot. Lähtudes eeltoodust on hankija sõlminud hankelepingu riigihanke alusdokumentidest erinevatel tingimustel. Hankija ei ole järginud RHS § 125 lõiget 8 ning rikkunud seeläbi RHS § 120 ja § 3 üldpõhimõtteid. Toetuse saaja hinnangul (06.10.2023) hankija ei ole hankelepingu tingimusi muutnud, kogumaksumus vastab nõuetele. Toetuse saaja esitas 11.10.2023 selgituse, et hankija tasus reaalselt tehtud tööde eest ega pidanud proportsioonide muutust sisuliseks kõrvalekaldeks. RHS § 125 lg 8 sätestab, et lihthankemenetluse läbiviimisel hankija lähtub hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120. RHS § 120 lõike 1 kohaselt hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Eeltoodud sätte näol on tegemist pakkumuse ja riigihanke alusdokumentide tingimuste siduvusest tuleneva paratamatu järelmiga – kuivõrd pakkumuste ega riigihanke alusdokumentide muutmine ei ole lubatud pärast pakkumuste esitamise tähtaega, ei ole võimalik teha muudatusi ka hankelepingu sõlmimisel. Ka menetlustes, kus läbirääkimised on pärast pakkumuse esitamist lubatud, peab sõlmitav hankeleping rajanema muutmata kujul riigihanke alustingimustel selles osas, milles läbirääkimisi ei peetud. Toetuse saaja kinnitas, et läbirääkimisi ei peetud. Punktis 10.3 on toodud, et läbirääkimiste käigus toimub pakkumuste kohandamine hanketingimustele vastavaks, muutmata hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi: täpsustatakse töö ajakava, tegevusi, pakkumuse maksumust. Ehk siis hankija oleks pidanud kõikide pakkujatega pidama läbirääkimisi, et pakkujad kohandaksid pakkumuse maksumuse etappide proportsioonid riigihanke alusdokumentidele vastavaks. Riigikohus on leidnud, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud riigihanke alusdokumentides. Vastasel juhul muutuks riigihanke menetlus mõttetuks – raske on põhjendada, miks on tarvis läbi viia menetlust, mille lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille sisu ei kattu riigihanke alusdokumentides ja pakkumustes kajastatuga (RKKKo 3-1-1-46-14, p 11.2). Hankelepingu tingimuste muutmise keeld enne lepingu sõlmimist kätkeb läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (RHS § 3 punktid 1 ja 2). Keelu eesmärk on ära hoida kindla pakkuja eelistamist ning hankija tegevuse meelevaldsust. Läbipaistvus tagab, et pakkujatel on võimalik lähtuda ühtsetest alustest. Hankedokumendis peab sätestama kõik vajalikud nõuded piisava detailsusega ja nendest nõuetest rangelt hanget läbi viies, lepingut sõlmides ja lepingut täites kinni pidama. Sellest lähtuvalt on hankija kohustatud kinni pidama tema enda poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustest. Olulised hankelepingu tingimused, milleks kahtlemata on ka maksetingimused, tuleb hankedokumentides esitada. Hanketeates ja hankedokumentides seatud tingimustest kõrvale kalduda pole lubatud, hankija/toetuse saaja peab olema hankes avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni. RHS §-s 3 sätestatud teise põhimõtte eesmärk on läbi isikute võrdse kohtlemise edendada konkurentsi. Põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Hankija ei ole enda hinnangul hankelepingu tingimusi muutnud, kogumaksumus vastab nõuetele. Jah, hankelepingu kogumaksumus 49 919,52 eurot vastab eduka pakkuja pakkumuses toodule, aga sõlmitud hankelepingus toodud proportsioon, k.a pakkumuses toodud proportsioon, kuidas kahe tööetapi eest tasumine toimub, ei vasta riigihanke alusdokumentidele. Seega, hankelepingut on muudetud selles osas, et sõlmitud hankelepingu punktides 6.2.1 ja 6.2.2 toodud I ja II etapi tööde eest tasumise summad ei vasta riigihanke alusdokumentides (HD Lisa 4 Töövõtuleping - punkt 6.2; ja HD Käskkirja Lisa 2 (HD) punkt 2.3) toodule, kus on sätestatud, et tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub tellija 60% kogusummast). Lisaks on läbivalt viidatud riigihanke alusdokumendis „HD Käskkirja Lisa 2 (HD)“ punktile 2.3 ja dokumendi HD Lisa 4 punktile 6.2, nt: punktis 6.2.3.1 - Pakkuja esitab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi (vastavalt HD punktile 2.3); iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3); punktis 9 - Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3; punktis 9.6 - Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.3, Lepingu punktidele 2.2 ja 2.3…), peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele. Punkt 9.3 - Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 4 punktile 6.2. Punkt 9.7 - Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.2, Lepingu punktidele 2.2 ja 2.3 ….), peab… . Hankija on selgelt andnud mõista, et tasu I etapi tööde eest moodustab 40% ja II etapi tööde eest 60% hankelepingu kogumaksumusest. Rakendusüksus rõhutab, et maksetingimused on oluline hankelepingu tingimus. Kuivõrd hankelepingu maksetingimused avaldavad reeglina otsest mõju pakkujate ringile. Pakkujad peavad kaaluma antud ajaperioodiks võetud kohustusi, erinevaid riske ja veenduma oma võimekuses olla seotud pakkumusega hankelepingu lõppemiseni. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja ei järginud RHS § 125 lg-t 5 ja on seeläbi rikkunud § 3 punkte 1 ja 2. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.1.3. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Toetuse saaja ei järginud enda kehtestatud tingimusi, tunnistades vastavaks pakkumused ja edukaks pakkumuse, mis ei vasta tingimustele, seetõttu ei ole hankemenetluse läbiviimine olnud läbipaistev ega kontrollitav ning ebavõrdsesse olukorda on seatud nii teised pakkujad kui ka hankes osalemisest huvitatud isikud. Kuivõrd toetuse saaja on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud nõutud tingimustele, siis ei ole teada, milline oleks võinud olla hankes nr 240904 pakkujate ring ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui riigihanke esialgsed tingimused oleks võimaldanud hankija poolt ettenähtud maksete proportsioonist kõrvale kalduda. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et eelkirjeldatud RHS-i rikkumine omab rahalist mõju ja tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega. Ühendmääruse § 22 lõike 14 kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hankes nr 240904 ei olnud üksnes formaalne. Kaaludes lihthankes esinenud rikkumise raskust, asus rakendusüksus seisukohale, et toetuse saaja ei ole hanke pakkumuse vastavaks tunnistamisel järginud enda poolt seatud tingimusi, rikkudes sellega RHS-is sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eeskätt riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankija on kohustatud enda poolt seatud hanketingimustest kinni pidama ning tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei vasta nõuetele, on saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise ning seega on tegemist konkurentsi moonutusega. Pakkujad peavad oma pakkumuse koostama lähtuvalt kehtivatest hanke alusdokumentidest ja nendes sätestatud tingimustest. Olukorras, kus aktsepteeritakse pakkumusi, mis nõutud tingimustele ei vasta, ei ole hange läbipaistev, samuti pole tagatud isikute võrdne kohtlemine. Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid hankes olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui toetuse saaja oleks järginud RHS-i. Sellest lähtuvalt on tõenäoline, et toetuse saaja pole taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Rakendusüksus peab otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalseks rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Määra rakendamisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et tegemist on hanke tulemusi mõjutanud rikkumisega. Juhul kui hankija oleks lähtunud enda kehtestatud tingimustest oleks tulnud kõik pakkumused mittevastavaks tunnistada ja korraldada uus hange. Mille tulemusel oleks edukaks võinud osutuda hoopis keegi teine ja teistsuguse maksumusega. Samuti on rikkumise tagajärjel sõlmitud hankeleping, mis ei vasta riigihanke esialgsetele tingimustele, mis on käsitletav RHS § 125 lõike 8 ja § 120 rikkumisena. Kuivõrd hankija on mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamise tulemusel läinud vastuollu nii mitmete riigihanke reeglitega, siis on oma olemuselt tegemist väga raske rikkumisega, mistõttu ei pea rakendusüksus põhjendatuks 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist. Kuna hankes oli siiski teatud konkurents olemas ning võttes arvesse ka seda, et tegemist on lihthankega, siis rakendusüksuse hinnangul ei ole alust rakendada 10%-st kõrgemat finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 240904 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 2 „Eelanalüüsid ja kasutatavuse analüüsid ja testimine“ KD alusel nr 190 summas 32 787,07 eurot ja KD nr 193 summas 27 116,35 eurot. Kokku summas 59 903,42 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 loeb rakendusüksus hankega nr 240904 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 5 990,34 eurot (59 903,42 x 10%), millest toetus moodustab 5 990,34 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 18.12.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 05.01.2024. Toetuse saaja teavitas 05.01.2024 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suurust ega selle kaalutlusi. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja hinnangul hanketingimus ei nõua, et I etapis peab pakkuja andma üle töö tegevuste mahust 40% ja II etapis 60%. Lisades, et nõue on, et pakkumuses peab olema kirjas, missugused tegevused kuuluvad I ja missugused II etappi ja et pakkuja peab põhjendama töö tegevuste etappideks jaotamist ja seda on edukas pakkuja ka teinud. Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et hanketingimus ei nõua, et I etapis peab pakkuja andma töö üle tegevuste mahust 40% ja II etapis 60%. Küll aga vastavustingimuses „Pakkumuse maksumus“ on viidatud riigihanke alusdokumendi HD punktile 2.3, millega pakkujad pidid pakkumuse maksumuse koostamisel arvestama. Riigihanke alusdokumendi HD punkti 2.3 toodud tingimuse sõnastus ütleb konkreetselt, et pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides andnud mõista, et etappide eest tasumine toimub vastavalt pakkuja määratud etapi mahu või maksumusele. Olenemata sellest, et edukas pakkuja esitas pakkumuse, mille kohaselt määras I etapi maksumuseks 55% ja II etapi eest 45% kogu hankelepingu maksumusest, oleks tulnud hankijal lähtuda riigihanke alusdokumentides sätestatust ja sõlmida ka hankeleping vastavalt kehtestatud tingimustele. Hankija ei ole hanketeates märkinud, et alternatiivsed pakkumused oleksid olnud nõutavad või lubatavad. Seega puudus pakkujatel õigus esitada riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele alternatiivseid lahendusi. Toetuse saaja viitab esitatud vastulauses ka sellele, et hankija hindas, et teostatava töö tegevuste I ja II etapiks jagamist on pakkuja põhjendanud ning selliselt moodustavad etapid loogilise terviku. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et hankija on riigihanke alusdokumendis HD 2 vastava tingimuse ka sätestanud, et põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel. Maksetingimus aga ei sisalda klauslit, et põhjendustest sõltub etappide eest tasumise proportsioon. Samuti on toetuse saaja toonud välja, et tasumine toimus vastavalt I ja II etapis vastuvõetud töö tegevuste mahule. Kuna I etapis võttis hankija vastu 55% teostatava töö tegevustest, siis puudus põhjus jätta 15% ulatuses vastuvõetud töö tegevuste eest tasumata. Esimesest etapist aktist ja arvelt 15% ulatuses vastuvõetud töö tegevuste välja jätmine ei oleks olnud põhjendatud ja ka võimalik, kuna üle anti terviklik esimesele etapile vastav töö, mille tegevused olid vastuvõetud. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et hankelepingu punktis 6.2 on sätestatud: Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub Tellija 60% kogusummast). Tingimus sätestab konkreetselt, kui suures osas toimub tasumine nii I kui ka II etapi tööde eest. Tingimuse sõnastuse kohaselt ei sõltu etappide eest tasumine nende mahust. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda hanke nr 240904 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Avalike teenuste koosvõime loomine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 5 990,34 eurot, millest toetus moodustab 5 990,34 eurot, välistoetus 5 091,79 eurot ja riiklik kaasfinantseering 898,55 eurot; 2. vähendada hankega nr 240904 seotud abikõlblikku kulusid 10% võrra; 3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Eelanalüüsid ja kasutatavuse analüüsid ja testimine“ summas 5 990,34 eurot. 4. vähendada järgnevates kuludokumentides otsuse punkti 1 alusel hankega nr 240904 hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusasutusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kairi Puur 663 2051 [email protected]