Vaie finantskorraktsiooni otsuse peale

Teie 27.12.2023 nr 11.2-6/23/1562 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 25.01.2024 nr 2023/ERF2-1/7093-4 VAIE 27.12.2023. a finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-6/23/1562 peale Vaideorgan: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, 10122 Tallinn e-post: [email protected] Vaide esitaja: AS Hoolekandeteenused registrikood 10399457 Merimetsa tee 1, 10614 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED: - tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-6/23/1562; - asja uuel otsustamisel loobuda finantskorrektsiooni tegemisest. I Asjaolud 1. AS Hoolekandeteenused (HKT) viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 249829 „Hoone rekonstrueerimistööd Merimetsa tee 1, Tallinn” (hanketeade avaldati 02.06.2022), mille tulemusena sõlmis HKT pakkujaga Osaühing Silindia Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused KMKR nr EE100077315 [email protected] Merimetsa tee 1 www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn  Ehitus (töövõtja) 18.07.2022 ehituse töövõtulepingu nr 2022/L4789-1 (hankeleping) maksumusega 1 841 211 eurot (KM-ta), mis jõustus 04.08.2022. 2. Hankelepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus töövõtja tööd üle andma järgmisteks tähtaegadeks: - „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 150 kalendripäev alates lepingu jõustumisest. Tööde põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd on põhimahus teostanud ja vastava dokumentatsiooni tellijale üle andud, ning tellijal on võimalik alustada mööbli paigaldamise ning muude sissekolimist puudutavate tegevustega ning töövõtja saab alustada kasutusloa taotlemise toimingutega; 4.1.2 tööde lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 180 kalendripäev alates lepingu jõustumisest. Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“ 3. Hankelepingu punkti 4.3 kohaselt oli töövõtjal õigus nõuda „tähtaja vastavat pikendamist, kui tööd lükkuvad edasi järgmistel põhjustel: tellijapoolsete oluliste muudatuste tegemine lähteülesandes ja/või töödes; tellija põhjustatud viivitused või takistused, kui sellised viivitused on kestnud kokku rohkem kui kaks päeva.“ 4. Töövõtja soovis 06.12.2022 pikendada lepingu tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 02.03.2023, tuues põhjuseks ehitusteatise menetluse pikenemise seoses täiendavate nõuetega, ehitusprojektis tuvastatud vigade ja nende kõrvaldamise viibimisega ning ümberprojekteerimise vajadusega. 31.01.2023 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppe kohaselt muudeti hankelepingus tööde täitmise tähtpäevi järgmiselt: „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 180 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (31.01.2023); 4.1.2 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 210 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (02.03.2023); 4.1.3 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 210 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (02.03.2023). Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“ 5. Hankelepingu muutmise põhjuseks oli, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusteatise menetlus kestis 30 päeva asemel 180 päeva (ehitisregistris registreeritud alles 16.11.2022), mistõttu töö tehnilisest eripärast tulenevalt muutus töövõtja jaoks võimatuks fassaadi värvimine sügiskoloriidis enne kuivade ja püsivate soojakraadidega ilmade saabumist. Seega hankelepingu muudatuse kohaselt pidi tähtajaks 02.03.2023 olema teostatud kõik tööd peale fassaadi lõppviimistlusega seonduvad tööd, mida ei olnud võimalik talvisel perioodil teostada. 6. Töövõtja teostas hoone kasutusele võtmiseks vajalikud tööd tähtaegselt, sh väljastati hoonele kasutust lubav akt 23.03.2023. Fassaadi lõppviimistlemisega seotud tööd lõpetas töövõtja hiljem ning tööd akteeriti 25.05.2023 tööde aktiga nr 7. HKT on RTK-le esitanud varasemalt fotomaterjali tööde valmimise kohta, sh on 2  tõendatud fakt, et kõik tööd peale fassaadi lõppviimistlemisega seotud tööde olid lõpetatud veebruaris 2023. 7. Hankelepingu muutmise kokkuleppe aluseks on RHS § 123 lg 1 p 2, mille kohaldamisel on HKT tuginenud hankelepingu punktile 4.3. 8. RTK leidis, et kuigi hankelepingu punkti 4.3 kohaselt oli töövõtjal õigus nõuda tähtaja pikendamist, kui tööd lükkuvad edasi tellijapoolsete muudatuste tõttu lähteülesandes ja/või töödes ning kui tellija põhjustatud viivitused või takistused on kestnud rohkem kui kaks päeva, ei võimalda hankelepingu punkt 4.3 hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel. Kuivõrd hankelepingu täitmine on viibinud ning viivitusest tingitud lepingu täitmise tähtaja pikenemine ca 5 kuu võrra ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 2 ja tegemist on olulise hankelepingu muudatusega RHS § 123 lõike 2 mõistes. Seega on RTK asunud seisukohale, et HKT on hankelepingut õigusvastaselt muutnud. 9. RTK leiab, et eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 227 lg-s 1 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. 10. RTK saatis HKT-le 23.11.2023 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ning andis HKT- le otsuse eelnõu kohta seisukohtade ja arvamuste esitamise tähtajaks 08.12.2023. HKT esitas oma seisukohad otsuse eelnõule 08.12.2023, paludes jätta RTK-l finantskorrektsiooni otsus tegemata. 11. RTK tegi 27.12.2023 otsuse nr 11.2-6/23/1562 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta (FKO), millega luges projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 372 292,88 eurot; vähendas KD-s nr 121 riigihankega nr 249829 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra; nõudis toetuse saajalt tagasi KD-de nr 45, 47, 48, 85, 100 ja 102 alusel väljamakstud toetus summas 361 854,56 eurot ja tasaarveldas selle menetluses olevate kuludokumentide arvelt; tegi rakendusasutusele ettepaneku vähendada projekti eelarvet projekti tegevuses nr 5 „Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ mitteabikõlblikuks tunnistatud summas. FKO sisulised põhjendused kattuvad seejuures otsuse eelnõus toodud põhjendustega. 12. Vastavalt FKO-le on HKT-l õigus otsuse peale esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil HKT sai või oleks pidanud otsusest teada saama. HKT sai FKO kätte 27.12.2023 ning esitab käesolevaga tähtaegselt vaide. II HKT seisukohad 13. RTK on FKO-s põhjendanud rikkumise esinemist (hankelepingu õigusvastane muutmine) ning finantskorrektsiooni 25-protsendilise määra kohaldamist järgmiste asjaoludega: a. Rahandusministeerium viis perioodil 09.03.2022-20.06.2023 läbi projektiauditi nr JKS-49/2022 (audit), mille lõpparuanne sisaldas audiitorite olulisi tähelepanekuid. Audiitorid tuvastasid projekti kulude kontrollimise 3  käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 249829 „Hoone rekonstrueerimistööd Merimetsa tee 1, Tallinn“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. b. RHR teabevahetuses (ID 665286) on hankija vastanud hankest huvitatud isiku palvele tööde täitmise tähtaega 6 kuu võrra pikendada, et seda ei ole võimalik teha. Kuid hankelepingu täitmise faasis pikendas hankija tellija taotlusel kõikide tööde lõpliku täitmise tähtaega 5 kuu võrra ehk kuni 30.06.2023. Arvestades, et riigihankes nr 249829 oli üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks ehituskestus ehk tööde lõpliku täitmise tähtpäev ja et tööde teostamise tähtaega ei pidanud hankija võimalikuks pikendada (teabevahetuse ID 665286), siis pidi mõistlikult käituv hankest huvitatud isik arvestama, et lepingu täitmise periood on ainult 180 kalendripäeva. Vastaselt korral ei oleks saanud eeldada lepingu täitmist kokkulepitud tähtajaks. c. Rakendusüksus leiab, et kuigi hankelepingu punkti 4.3 kohaselt oli töövõtjal õigus nõuda tähtaja pikendamist, kui tööd lükkuvad edasi tellijapoolsete muudatuste tõttu lähteülesandes ja/või töödes ning kui tellija põhjustatud viivitused või takistused on kestnud rohkem kui kaks päeva, ei võimalda hankelepingu punkt 4.3 hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel. Rakendusüksuse hinnangul on hankelepingu muudatuse ulatus jäetud riigihanke alusdokumentides (hankelepingu projektis) reguleerimata. Hankelepingu tähtaja pikendamise kontekstis tähendab muudatuse ulatus ajaliselt mõõdetavat perioodi, mille võrra hankelepingu tähtaega pikendada võib. Hankija on hankelepingu punktis 4.3 sätestanud üksnes hankelepingu muutmise võimaluse, et töövõtjal on õigus nõuda tähtaja vastavat pikendamist tellijapoolsete oluliste muudatuste tegemisel lähteülesandes ja/või töödes ning tellija põhjustatud rohkem kui kaks päeva kestnud viivitused/takistused, kuid reguleerimata on jäetud, mis aja võrra on hankelepingu tähtaega õigus pikendada. Samuti ei ole hankelepingu punktis 4.3 välja toodud, et hankelepingu täitmise tähtaega on õigus pikendada ilmastikuoludest tingitult põhjuste tõttu. d. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise ühe olulise põhjusena on hankija välja toonud Tallinna Linnaplaneerimisameti viivituse ehitusteatise menetlemisel. Hankija peab hanget planeerides ja pakkuja oma pakkumust tehes arvestama piisavalt mõistliku ajaga, mis kohalikul omavalitsusel ehitusteatise menetluseks võib kuluda. Ehitusteatise menetlusse saadetavas teatises olevate puuduste korral antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu menetlustähtaeg selle võrra pikeneb. Kuivõrd ehitusteatise taotlus oli hankijale kolmel korral tagasi saadetud, siis oli hankija jätnud vastavale asutusele mingis osas nõutud andmed, dokumendid või vastused esitamata või esines taotluses muid puudusi. Sellest olenemata jõustas hankija hankelepingu 04.08.2022, kuigi ehitusteatise esitamisest oli möödunud üle 2 kuu. Seega oli hankijal juba hankelepingu jõustamise ajal teada, et esitatud 4  ehitustaotluses on vead ning selle menetlus võtab aega, mistõttu oli ehitusteatise menetlemise viivitus ettenähtav ning antud asjaolu ei ole võimalik lugeda ettenägematuks. e. Hoolas hankija oleks pidanud riigihanke planeerimisel või menetluse kestel mõistlikult ette nägema, et projektis võib esineda ja tagamaks projekti kvaliteeditaseme rakendama ise meetmeid selliste riskide minimeerimiseks, eriti kui hankelepingu objektiks on rekonstrueeritav hoone. Viivitusi põhjustanud tellija soovist tingitud muudatused tõid kaasa omakorda muudatustöid (näiteks keldriruumi lahenduse ja garaaži kasutusotstarbe muutmine jm). Tellija koosoleku protokollidest nähtuvalt oli üheks fassaaditööde edasilükkamise põhjuseks päikesevarjud, mida tellija soovis, kuid riigihanke alusdokumentides olevas projektis ei olnud akende päikesevarjud esitatud selliselt, et oleks olnud võimalik nendega pakkumises arvestada. Päiksevarjude paigaldamine takistas aga omakorda fassaaditööde teostamist. f. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kõik tööd peale sügisvärvides maalingu olid tähtajaks teostatud. Tuginedes teostatud tööde aktile nr 6, oli tähtajaks teostamata hulk muid hankelepingu järgseid töid, mille mahust moodustas sügisvärvides maalingu töö vaid ca 13%. Kuivõrd hankelepingu täitmise aeg oli ainult 6 kuud (tähtpäev oli 31.01.2023), siis pidi hoolas hankija arvestama, et haljastustööd võivad osaliselt jääda talvisele ajale ning seega ei saa ilmastikutingimustest tulenevad viivitusi lugeda ettenägematuks Eesti oludes. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hankelepingu pikendamine RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel. g. Hankelepingu täitmise tähtaeg on riigihankest huvitatud ettevõtja jaoks ülitähtis asjaolu ning sellest sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind. Seetõttu peavad hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted olema riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele esitada. Hankelepingu muudatuse kokkuleppe tulemusena sai töövõtja hankelepingu täitmiseks juurde 5 kuud, mis moodustab hankelepingu täitmiseks ette nähtud tähtajast ca 46%. Sellega sai töövõtja hankijalt olulise eelise riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma 180 päeva asemel 330 päevaga. Sellises mahus tähtaja pikendamine omab potentsiaalset mõju riigihanke menetluse tulemusele teistsuguse pakkujate ringi näol. Juhul kui esialgsed riigihanke alusdokumendid oleksid näinud ette ca 5 kuud pikema tähtaja, oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka. Seetõttu on hankelepingu tähtaja niivõrd ulatuslik pikenemine hankelepingu oluline muudatus ka RHS § 123 lg 2 punkti 1 tähenduses. 5  h. Hankelepingu muudatus on oluline RHS lg 2 punkti 2 mõistes, kuna hankija on võimaldanud edukale pakkujale hankelepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud hankelepingut. Võimaldades töövõtjal teostada töid ca 5 kuud kokkulepitust kauem, on töövõtja saanud olulise konkurentsieelise riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma 6 kuu (180 päeva) asemel 11 kuuga (330 päevaga). Kuivõrd algselt ei olnud hankelepingus ette nähtud selliste möönduste tegemine, muutusid lepingulised kohustused hankelepingus sätestamata viisil põhjendamatult töövõtja kasuks. i. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning § 123 lg 1 punkti 7 ja lg 2 punkte 1 ja 2, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 14. HKT ei nõustu RTK poolt FKO-s toodud seisukohtadega ega rikkumise esinemisega. HKT hinnangul on RTK vääralt leidnud, et HKT on hankelepingut õigusvastaselt muutnud. Kuna HKT on hankelepingut muutnud õiguspäraselt, puudub ühtlasi alus finantskorrektsiooni tegemiseks. Seega on FKO õigusvastane HMS § 54 tähenduses. - HKT on hankelepingut õiguspäraselt muutnud kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 2; muudatus on õiguspärane ka RHS § 123 lg 1 p 4 ning RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel 15. Esmalt selgitab HKT, et ei nõustu endiselt FKO-s esitatud faktoloogiaga. 16. HKT on RTK-le nii enne FKO tegemist, aga ka ärakuulamise käigus esitanud põhjalikud selgitused ja tõendid selle kohta, millised asjaolud tingisid hankelepingu muutmise vajaduse ning milliselt tööde tähtajad pikenesid. Ühtlasi on HKT esitanud fotod selle kohta, millal tööd valmisid ning juhtinud tähelepanu sellele, et tööde aktis nr 7 märgitud tööd olid valmis juba enne nende akteerimist. Sealjuures väljastati märtsis 2023 hoone kasutust võimaldav akt, mis kinnitab veelgi, et hoone kasutusvalmidus oli saavutatud ning hoone kasutusele võtmiseks vajalikud tööd teostatud. Kuivõrd hankija esitas kasututsteatise koos kõikide nõutud dokumentidega 16.03.2023, tõendab see asjaolu, et vastav dokumentatsioon oli enne seda hankijale üle antud ja tööd lõpetatud ajavaruga, mis võimaldas kasutusteatise koostamist ja esitamist. Teisisõnu olid vastavad tööd lõpetatud ja sisuliselt üle antud märksa varem kui vastavate aktide koostamise aeg. HKT toonitab, et hoone põhiline kasutusvalmidus oli saavutatud 31.01.2023, mh oli selleks ajaks, ka fassaad krohvitud ja värvitud, st puudus üksnes sügisvärvides fassaadimaaling, mis pidi hoone välisilmet elavdama ning ilmastikuoludest tingituna olid teostamata haljastustööd (mulla laiali lükkamine). Rekonstrueeritud hoone kohta 10.03.2023 tehtud videomaterjalidest nähtub hoone täielik kasutusvalmidus (Tallinn Merimetsa 1 - kõige värskem kortermaja - 6  Hoolekandeteenused), sh on hoone selleks ajaks juba ka täielikult möbleeritud (paigaldatud köögid, sisustatud korterid). Asjaolu, et märtsi alguseks oli maja täielikult sisustatud, kinnitab veelgi, et ehitustööd olid selleks ajaks ammu lõppenud – vastasel juhul ei oleks saanud hankija maja sisustama hakata. 17. HKT on selgitanud, et tööde teostamise tähtaega pikendati enam kui 30 päeva vaid selliste tööde osas, millest ei sõltunud hoone kasutamine ja erihoolekandeteenuse osutamisega alustamine ning mille teostamine keset talve oli ebaotstarbekas, keskkonnavaenulik ning ebamõistlikult kulukas. HKT juhib tähelepanu, et auditis ei lükka RTK seda faktoloogiat ümber, vaid RTK on auditis leidnud, et Ei ole korrektne, et kõikide tööde tähtaeg pikenes viie kuu võrra. Juhime tähelepanu, et valdavalt lõpetati hankelepingus ette nähtud ehitustööd väiksema ajanihkega kui viis kuud, sest probleemid olid peamiselt loamenetluse ja seinamaalinguga. Nimelt pikendati HL p-is 4.1.1 ette nähtud tööde põhilise valmiduse tähtpäeva, milleks oli 150 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest, 180 kalendripäevani. HL p-is 4.1.2 ette nähtud tööde lõpliku täitmise tähtpäeva, milleks oli 180 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest, pikendati 210 kalendripäevani ning lisati täiendus „va fassaadi lõppviimistlemine“. Tööde täitmise tähtpäev tähendab töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, va fassaadi värvimine, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle, sh peab olema ehitisregistris registreeritud hoone kasutusteatis. HL muudatuse kokkuleppes lisati HL-le p 4.1.3, mida HL-is varem polnud, „kõikide tööde lõpliku täitmise tähtpäev“ – 30.06.2023. Seega pikendati tööde põhilise valmiduse tähtaega ja tööde lõpliku täitmise tähtaega ühe kuu võrra ning fassaadi lõppviimistluseks siis lepiti kokku eraldi pikem tähtaeg (audit, lk 35). Seega on RTK alles otsuse eelnõus asunud asjaolusid muutma ja faktoloogiat, vastupidiselt tegelikule olukorrale, käsitlema. HKT juhib tähelepanu asjaolule, et auditis on RTK pidanud loamenetluse viibimisega seotud tööde tähtaja edasi lükkamist kuu võrra põhjendatuks, nagu ka fassaadi maalinguga seotud tööde tähtaja edasi lükkamist pikemaks ajaperioodiks. Eelneva valguses ei ole korrektne RTK FKO-s (lk 12) toodud väide, justkui oleks RTK eelnevalt lugenud põhjendatuks vaid hoone fassaadi sügisvärvides maalingu teostamiseks ettenähtud tähtaja pikendamist. Vastupidi, RTK on auditis sõnaselgelt leidnud, et loamenetluse kooskõlastuse viibimisest tingitud kõikide tööde valmimise tähtaja edasilükkamine oli põhjendatud. 18. HKT ei nõustu ka RTK tähelepanekuga, nagu oleks HKT pidanud arvestama tööde tähtaegse teostamise võimatusega juba hankelepingu sõlmimise ajal, kuna selleks ajaks oli ehitusteatise esitamisest möödunud juba 2 kuud. RTK on endiselt jätnud täielikult tähelepanuta, HKT võis ehitamisega alustada ja hankelepingu sõlmida, kuna ehitusseadustiku § 36 lg 2 kohaselt oli HKT-l õigus alustada ehitamist olukorras, kus pädev asutus (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ei teavitanud HKT- d kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Seega oli HKT-l heauskselt võimalik eeldada, et ehitusteatisele ei esitata olulisi märkusi. Teiseks ei saa pidada ehitusteatisele esitatavate märkuste ringi ning menetluse ebamõistlikult 7  pikka kestust, sh korduvate märkuste saatmist ettenähtavaks asjaoluks, kui menetluse reeglipärane kestus peaks olema 30 päeva. Viimati nimetatud asjaolu kinnitab mh RTK ise auditis esitatud seisukohtades. 19. FKO sisulisest aspektist ei nõustu HKT endiselt RTK hinnanguga, et hankelepingu muudatusele ei saa kohaldada RHS § 123 lg 1 p 2. Hankelepingu punkt 4.3 sätestab selgelt töövõtja õiguse paluda hankelepingus sätestatud tähtaegade pikendamist juhul, kui tellija põhjustatud viivitused on kestnud enam kui kaks päeva. Sama sätte kohaselt saab nõuda tähtaegade pikendamist nn “vastavalt“, millest tuleneb, et hankelepingu tähtaega saab pikendada tellijast tingitud viivituste kestuse võrra. Hankelepingu muutmise ulatus oli seega selgelt ette nähtud – tähtaja muutmise ulatuseks oli viivituse kestus. Käesoleval juhul kestis HKT-st tingitud viivitus (ehitusteatise menetlus) 150 päeva (30 päeva asemel 180 päeva), mis oli hankelepingu pikendamise nn maksimaalseks võimalikuks tähtajaks. 20. Lisaks leiab HKT, et ka juhul, kui hankelepingu muutmisele ei saaks kohaldada RHS § 123 lg 1 p-s 2 sätestatut, on muudatus igal juhul kaetud RHS § 123 lg 1 p-ga 4. RTK on auditis, millele RTK tugineb, ka ise möönnud, et „hankelepingut on muudetud RHS § 123 lg 1 p 4 alusel, st hankelepingu tähtaja pikenemise tingisid hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. Lisaks kuna hankes osales vaid üks pakkuja, siis ei oleks ka pikema hankelepingu tähtaja korral olnud hanketulemus teistsugune ning /…/ rikkumisel puudunuks finantsmõju (audit, lk 29 ja 30). Samasisulisele seisukohale on RTK jõudnud asjassepuutuvat hankelepingu (HL) muudatust analüüsides auditi lk-del 35 kuni 36: „Toetuse saaja edastas sõlmitud HL muudatuse 01.02.2023 ja HL muudatuse kontroll lõppes 22.03.2023. HL muudatuse kontrolli tulemusena jõudis RTK seisukohale, et tegemist on RHS § 123 lg 1 p-i 4 kohase muudatusega. /…/ HL täitmise tähtaja pikendamise ühe olulise põhjusena on hankija välja toonud Tallinna Linnaplaneerimisameti viivituse ehitusteatise menetlemisel, mis konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on võimalik lugeda RHS § 123 lg 1 p 4 ettenägematu asjaolu alla. Hankija peab hanget planeerides ja pakkuja oma pakkumust tehes arvestama piisavalt mõistlikku ajaga, mis kohalikul omavalitsusel ehitusteatise menetluseks võib kuluda. Mõistliku ja orienteeruvat menetlusaega saab määratleda konkreetse menetluse läbiviimiseks seaduses ettenähtud tähtaega ühes mõistliku varuga. Ehk kui seaduses on sätestatud, et ehitusteatis menetletakse ja väljastatakse 30 päeva jooksul, siis ei saa hankijalt ega pakkujalt nõuda, et ta igaks juhuks oleks pidanud arvestama mitu korda pikema tähtajaga, käesoleval juhul 180 päevaga. Sellise olukorra esinemist tuleb lugeda ettenägematuks asjaoluks, millega hankija ega pakkuja ei pidanud arvestama. Tuginedes hankija esitatud põhjendustest on ehitusteatise menetluse pikenemine arvestatavas osas tingitud Tallinna Linnaplaneerimisameti, aga ka AS Tallinna vesi ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kui kolmandate isikute tegevusest või tegevusetuses ehk teisisõnu on nii hankijast ja pakkujast sõltumatud. Kuigi ehitisregistrist nähtub, et ehitisteatise menetlemise käigus on taotlus hankijale kolmel korral tagastatud märkuste lahendamiseks, on arvestatavas osas tegemist puudustega, mida hankija ei saanud ette näha (nt AS Tallinna Vesi uue 8  veesisendi rajamise ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti uue dendroloogilise hindamise nõuded). Lisaks viitab hankija tähtaja pikendamise põhjustena projekteerimisvigadele ja hoone tegelikust olukorrast tingitud muudatustele tehnilistes lahendustes. Kuna ehituse aluseks oleva projektdokumentatsiooni koostajaks ei olnud hankes nr 249829 edukaks tunnistatud pakkuja ega ka hankija ise, siis ei olnud mõlemal isikul põhjust eeldada, et projekt on ebaõige ja vajab muudatusi. Eriti on see võimatu olukorras, kus vajadus projekti muuta selgus alles vastavate rekonstrueerimistööde alustamisel ning vanade konstruktsioonide avamisel. RÜ nõustub hankijaga, et seinamaalingu tegemine oli vajalik edasi lükata kuni sobivate ilmastikutingimuste saabumiseni. Algselt planeeritud seinamaalingu tegemise aeg nihkus edasi eelnevatel ettenägematutel põhjustel – loamenetlus ja projekteerimisvead – mistõttu tuli maalingu kvaliteetse tegemiseks täiendavalt oodata sobivat aastaaega. Korrektne ei ole väide, et ilmastikutingimustest tingitud viivitusi ei saa lugeda ettenägematuteks muudatusteks. Tallinna halduskohus on hetkel veel jõustumata 01.03.2023 kohtuotsuses nr 3-22-833 leidnud, et talve tõttu mitmeks kuuks pikendatud ehitustööde tähtaega tuleb lisaks ettenägematusele muu hulgas pidada ka ebaoluliseks muudatuseks. Märgime, et ettenägematud ei oleks hoosale hankijale ilmastikutingimustest tulenevad viivitused vaid siis, kui vastavate tööde teostamise aeg oli algusest peale planeeritud ebasobivale aastaajale, millal ebasoodsad ilmastikutingimused on tõenäolised. Olukorras, kus tööde teostamise aeg on tulenevalt RHS § 123 lg-s 1 toodud lubatud alustel nihkunud ja on seetõttu sattunud ebasoodsale aastaajale, ei saa lugeda asjaoluks, mida pidi hoolas hankija juba hanke planeerimisel ette nägema. (audit, lk 35 kuni 36). HKT nõustub nende RTK poolt välja toodud tähelepanekutega, mistõttu jääb HKTle täiesti mõistetamatuks, kuidas RTK on asunud hankelepingu muudatuse vajaduse ettenägematust täiesti uuel viisil sisustama, sh jättes tähelepanuta nii oma varasemad seisukohad kui ka HKT poolt ärakuulamise raames esitatud seisukohad. Kokkuvõttes jääb HKT seisukohale, et ehitusteatise menetluse pikenemisest tingitud asjaolusid ei olnud HKT-l võimalik ette näha, mistõttu hankelepingu pikenemine neist asjaoludest lähtuvalt oli lubatud RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. 21. HKT ei pea hankelepingu muudatust ka oluliseks muudatuseks RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses. Nagu HKT on korduvalt selgitanud, lõpetas töövõtja tööd ühe kuu võrra hiljem, välja arvatud ilmastikust tingitud tööd (fassaadimaalinguga seotud tööd ja haljastustööd). Tööde hilisem lõpetamine omakorda oli tingitud HKT ehitusteatise menetlusega seotud asjaoludest, mis tegid võimatuks tööde õigeaegse teostamise. Lisaks oli hankelepingu projektis juba hanke väljakuulutamise ajal kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele nähtav lepingu p 4.3, mis võimaldas tellijast tingitud viivituste tõttu ja oluliste muudatuste korral lähteülesandes hankelepingu tähtaegu pikendada. Ehk teisisõnu võisid kõik pakkuja arvestada võimalusega, et neil asjaoludel on võimalik hankelepingus sätestatud tähtaegasid muuta. Selles plaanis on RTK endiselt sisustanud täiesti valesti ka HKT poolt teabevahetuses antud selgitust (ID 665286). HKT on selgitusega silmas 9  pidanud, et ilma lepingus eraldi välja toodud asjaoludeta ei pikendata kokkuleppeliselt hankelepingus toodud tähtaegasid. Tegemist oli vastusega küsimusele, milles hankest huvitatud isik soovis teada, kas tähtaegu on võimalik pikendada materjalide tarneprobleemide, ebamõistlikult lühikesele projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa hankimise koguaja tõttu ehk soovis teada võimalusi objekti üleandmiseks tellijale juulis 2023, mis oleks võimaldanud hankijal hakata hoonet sihipäraselt kasutama mitte varem kui augustis 2023. HKT ei pidanud sellist (lepingus nimetamata) tähtaja pikendamist võimalikuks. 22. Vastava tingimusega arvestas pakkumust tehes ka töövõtja, kes vaatamata HKT ehitusteatise menetlusega seotud 150-päevasele viivitusele ja ehitusteatisele antud märkustest tingitud muudatustele lõpetas kõik hoone kasutusvalmiduse saavutamiseks vajalikud tööd veebruariks 2023 ehk kõigest kuu pärast algses hankelepingus sätestatud tähtaega. Seega oli tegemist ebaolulise muudatusega ja esinenud viivitusega võrreldes minimaalse tähtaja pikenemisega. Nagu HKT on korduvalt selgitanud, jäid nn hilisemaks täitmiseks esinenud viivituste tõttu vaid ilmastikust tingitud tööd, mida tuleb lisaks ettenägematusele pidada mh ka ebaoluliseks muudatuseks, nagu RTK on auditis õigesti märkinud. Niisiis on kokkuvõttes hankelepingu muudatus õiguspärane ka RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses, kuna tähtaegade muudatuse võimalused olid hanke väljakuulutamise ajal kõikidele pakkujatele teada (hankelepingu p 4.3) ning HKT ei kehtestanud hankelepingule nn uusi tingimusi. Faktiliselt pikendati esinenud viivituste tõttu tähtaega vaid minimaalselt (st mitte kogu viivituse aja võrra) ehk muudatusega ei antud ühtaegu eeliseid töövõtjale. Sarnastel asjaoludel oleks HKT sarnaselt muutnud hankelepingut iga töövõtja korral. Lisaks, kuna tähtaegade muutmise võimalused olid kõikidele pakkujatele teada, ei ole tegemist pakkujate ringi potentsiaalselt laiendava tingimuse lisamisega. 23. Kuna hankelepingu muudatus oli õiguspärane nii RHS § 123 lg 1 p 2, p 4, p 7 ja lg 2 tähenduses, on FKO käesolevate asjaolude valguses õigusvastane. Samuti on FKO seda enam õigusvastane, et RTK on oma varasemas hinnangus kinnitanud hankelepingu muutmise õiguspärasust (auditis esitatud märkused), luues sellega HKT-le õiguspärase ootuse, et RTK peab hankelepingu muudatust õiguspäraseks. 24. Lähtudes eeltoodust, palub HKT tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-6/23/1562 ning asja uuel otsustamisel loobuda finantskorrektsiooni tegemisest. III Menetluslikud küsimused 25. Vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2 p 6). Lugupidamisega 10 (allkirjastatud digitaalselt) Piret Lemsalu finantsdirektor, juhatuse liige Piret Lemsalu 5084348 (528) [email protected] 11