OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tallinna Haridusamet [email protected] Estonia pst 5a 26.01.2024 nr 11.4-5/24/56 10143, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 75014289 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse“ raames otsuse Tallinna Haridusameti (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projektile nr 2014- 2020.1.04.19-0163 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas projekti kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 243569 „Projekteerimis-ehitustööde hankimine liikumisraskustega õpilaste/koolitöötajate liikumisvõimaluste parandamiseks projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ raames“ (edaspidi riigihange nr 243569) korraldamisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 143 602,47 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 1, lg 11 p 19, lg-d 12 ja 14, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihankes nr 243569 tuvastatud rikkumised Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi seitsmeosalise riigihanke nr 243569 (hanketeade avaldati 23.11.2021), pakkumuste esitamise tähtajaga 20.12.2021. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti kõikides hanke osades edukaks tunnistatud ühispakkujatega AS EVIKO ja Verde Ehituskonsult OÜ (edaspidi koos nimetatult edukas pakkuja või töövõtja) 21.01.2022 1 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal. 2 Ühendmääruse redaktsioon, mis kehtis kuni 08.10.2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse ajal. projekteerimise ja ehituse töövõtulepingud nr 3.-51/4...10 (edaspidi hankeleping) tööde üleandmise tähtajaga hiljemalt 7 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest tellija poolt. Tellija allkirjastas 19.01.2022 järgmised hankelepingud:  I osa „Tallinna Mahtra Põhikool“ maksumusega 226 600 eurot;  II osa „Tallinna Linnamäe Vene Lütseum“ 10 maksumusega 226 600 eurot;  III osa „Tallinna Pae Gümnaasium; Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium; Ehte Humanitaargümnaasium maksumusega 129 500 eurot;  IV osa „Tallinna Mustamäe Gümnaasium“ maksumusega 133 160 eurot;  V osa „Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium“ maksumusega 177 880 eurot;  VI osa „Tallinna Tõnismäe Reaalkool“ maksumusega 138 270 eurot;  VII osa „Tallinna Kunstigümnaasium“ maksumusega 159 680 eurot. Haridus- ja teadusministri 10.04.2018 määruse nr 12 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 25 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Tallinna Haridusamet, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 243569 kontrollimisel järgmised puudused:  riigihanke alusdokumentide muutmise järgselt ei ole hankija pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega;  hankemenetluse käigus antud selgitused on vastuolus riigihanke alusdokumentides tooduga (hanke V osa);  hankija on kehtestanud hanke esemega ebaproportsionaalse hankelepingu tingimuse. Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1 – 1.3. 1.1. Riigihanke alusdokumentide muutmise järgselt ei ole hankija pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega 1.1.1. Rikkumise asjaolud 1) Hankija kehtestas hanke I-VII osa kvalifitseerimistingimusena majandusliku ja finantsseisundi kontrollimiseks üldise aastakäibe nõude: „Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema igal majandusaastal vähemalt 200 000 EUR. Pakkuja peab esitama hankepassis andmed oma viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta kogu majandustegevuse netokäibe kohta. Hankija võib nõuda pakkujalt tema kolme viimase majandusaasta aruanded või nende väljavõtted, kui andmed ei ole avaliku andmebaasi kaudu kättesaadavad (RHS § 100 lg 1 p 4).“ Hankija muutis 09.12.2021 kell 16.05 eeltoodud tingimust järgmiselt: „Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema igal majandusaastal vähemalt 168 000 EUR. Pakkuja peab esitama hankepassis andmed oma viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta kogu majandustegevuse netokäibe kohta. Hankija võib nõuda pakkujalt tema kolme viimase majandusaasta aruanded või nende väljavõtted, kui andmed ei ole avaliku andmebaasi kaudu kättesaadavad (RHS § 100 lg 1 p 4).“ Hanke I-VII osa pakkumuste esitamise tähtaeg oli 20.12.2021 kell 9.00. Peale hanketeate muutmist 09.12.2021 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 11 päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lg 1 kohaselt nõutud miinimum tähtaeg. Hankija pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendanud.  2) Lisaks kehtis hanketeate avaldamise hetkel riigihanke alusdokumendi Lisa 1 „Tehnoseadmete tabel“ punktis 9 hanke VII osa (Tallinna Kunstigümnaasium) puudutav info alljärgnevas sõnastuses: „Juurdepääs igale korrusele ei ole tagatud. Sisehoovi fassaadile lifti paigaldus- Lõplikult saaks välja pakutu sobivuse üle otsustada arhitektuurse eskiislahenduse alusel, mis enne lõpliku ehitusprojekti koostamist kooskõlastada TLPA muinsuskaitse osakonnaga. Lahenduseks on lift, millesse sisenemine toimub sisehoovi (I-korruselt). Vajalik oleks enne liftišahti sobivas suuruses tamburiga ( juurdeehitus I-k, sobivates mõõtudes). Lift planeerida 5 peatust (I-korrus, pääs šahti sisehoovist, II-korrus, III-korrus ja IV-korrus). Kokku on seega 1 tamburi uks ja liftil 5 ust. Võimalik asukoht väljaspool hoonet. Lift kavandatud 1...3 korruste vahel, väljaspool hoonet. Kahelt poolt sisenemisega lift. Lift vajab eraldi šahti, betoonist või metallkarkass. Lifti puhul tuleks ümber ehitada korrustel sisenemised ja väljumised, teostada muud ümberehitused korrustel. Kandevõime 630 kg . Kabiini mõõdud laius 1100 x sügavus 1400 x kõrgus 2200, Vajalikud šahti sisemõõdud: 1600x 1780, Šahti Süvis 1100, ülaosa 3500. Uksed : automaatsed teleskoopuksed. Lisaks paigaldada trepitõstukid 2 komplekti: teiselt korruselt pääs esimesele korrusele- trepikojas trepimõõdud: pikkus 3700 ehk 12 astet, Laius 2000. Teiselt korruselt pääs kolmandale korrusele- trepikojas trepimõõdud: pikkus 4000 ehk 13 astet, Laius 2000. Ehitustööde käigus rekonstrueerida liikumisteele jäävad gabariitidelt ja läbipääsetavuselt nõuetele mittevastavad avatäited. Need peavad olema ratastooliliikujale vajadusel nõuetekohaselt kasutatavad (sulguvad ja avanevad).“ Peatusi oli märgitud 3. Hankija muutis 14.12.2021 riigihangete alusdokumendi Lisa 1 „Tehnoseadmete tabel“ punktis 9 hanke VII osa (Tallinna Kunstigümnaasium) puudutavat infot järgmiselt: „Juurdepääs igale korrusele ei ole tagatud. Sisehoovi fassaadile lifti paigaldus- Lõplikult saaks välja pakutu sobivuse üle otsustada arhitektuurse eskiislahenduse alusel, mis enne lõpliku ehitusprojekti koostamist kooskõlastada TLPA muinsuskaitse osakonnaga. Lahenduseks on lift, millesse sisenemine toimub sisehoovi (I-korruselt). Varikatus min 1,2x1.2 m. Lift planeerida 5 peatust (I-korrus, pääs šahti sisehoovist, II-korrus, III-korrus ja IV-korrus). Võimalik asukoht väljaspool hoonet. Lift kavandatud 1...5 korruste vahel, väljaspool hoonet. Kahelt poolt sisenemisega lift. Lift vajab eraldi šahti, betoonist või metallkarkass. Lifti puhul tuleks ümber ehitada korrustel sisenemised ja väljumised, teostada muud ümberehitused korrustel. Kandevõime 630 kg . Kabiini mõõdud laius 1100 x sügavus 1400 x kõrgus 2200, Vajalikud šahti sisemõõdud: 1600x 1780, Šahti Süvis 1100 , ülaosa 3500. Uksed : automaatsed teleskoopuksed. Katusekorrusel projekteerida ja ehitada šahti katus vintskapina, siduda hoone katusega, katusekatteks hoonega analoogne katusekivi. Lisaks paigaldada trepitõstukid 2 komplekti: teiselt korruselt pääs esimesele korrusele- trepikojas trepimõõdud: pikkus 3700 ehk 12 astet, Laius 2000. Teiselt korruselt pääs kolmandale korrusele- trepikojas trepimõõdud: pikkus 4000 ehk 13 astet, Laius 2000. Ehitustööde käigus rekonstrueerida liikumisteele jäävad gabariitidelt ja läbipääsetavuselt nõuetele mittevastavad avatäited. Need peavad olema ratastooliliikujale vajadusel nõuetekohaselt kasutatavad (sulguvad ja avanevad).“ Peatusi oli märgitud 5. Märkustesse lisati: „Liftidele, millistesse ratastooliga, samuti ratastooliga koos saatjaga pääs on õuest, projekteerida ja ehitada liftišahti välispinda varikatuse alla soojustatud pakettklaasist akna osaga alumiiniumist uks. Ukse avamiseks šahti poolt paigaldada ratastooli kõrgusele nupp ukse elektriliseks avamiseks. Väljaspoole paigaldada kaardilugeja, milline võimaldab elektrilisel mehhanismil ust avada. Maapind profileerida sissepääsule vastavalt, süvendi kavandamisel näha ette sadevete ärajuhtimine. Kui süvend on kaetud varikatusega võib sadevee ärajuhtimine olla lahendatud trapiga maapinda ehitatud killustikpatja immutamise teel.“ Hanke VII osa pakkumuste esitamise tähtaeg oli 20.12.2021 kell 9.00. Peale riigihanke alusdokumendi muutmist 14.12.2021 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 6 päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lg 1 kohaselt nõutud miinimum tähtaeg. Hankija pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendanud. Mõlemas eelviidatud episoodis ei ole hankija järginud RHS § 82 lg-1 ja rikkunud sellega ka RHS § 3 üldpõhimõtteid. 1.1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas 10.05.2023 netokäibe muutmist järgmiselt: „Eeldatav maksumus oli ekslikult väiksem kui eraldi hanked kokku, tuli vähendada referentsi nõuet. Lisaks oli tegu leevendava iseloomuga mitteolulise muudatusega.“ Toetuse saaja selgitas 21.09.2023 täiendavalt: „Hankija on korduvalt ning põhjalikult selgitanud, et teabevahetuses antud selgitused ei saanud muuta alusdokumente, kuna need olid vaid hankija mittesiduvad hinnangud ning need tuginesid hankija varasemale kogemusele. Teabevahetuses oleks nimetatud selgituste andmistega saanud alusdokumente muuta vaid siis, kui hange oleks puudutanud vaid ehitustöid (käesoleval juhul oli töövõtja kohustuseks ka projekteerimine ja ehitusloa taotlemine ning hanke läbiviimisel projekti ei eksisteerinudki. Samuti ei ole hankija ehitusloa väljastaja). Selgitustega ei saa hankedokumente muuta. Samuti ei olnud tegemist teabega, ilma milleta ei oleks olnud pakkumuse esitamine võimalik. Kuivõrd alusdokumente ei muudetud teabevahetuses, ei olnud hankijal ka kohustust pikendada pakkumuste esitamise tähtaega (tegu ei olnud olulise muudatusega RHS § 82 lõike 2 tähenduses ning direktiivi 2014/24/EL ja 2014/25/EL tähenduses).“ 1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 82 lg 1 alusel riigihanke alusdokumentide muutmisel peab hankija pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Pakkumuse esitamise tähtaega ei pea pikendama üksnes RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh olukorras, kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu. RHS-i seletuskirja (lk 463 p 7) kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole olulise muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse sellist juhtumit, kus riigihanke tingimusi muudetakse oluliselt rangemaks või leebemaks, st kui muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni pakkumus võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui riigihanke tingimuste leevendamise tõttu võiks tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või muutuks pakkumuste sisu. RHS § 93 lg 1 punkti 3 kohaselt on ehitustööde hankelepingu puhul pakkumuste esitamise tähtaeg avatud hankemenetluse 25 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Kõne all oleva hanke liik on ehitustööd, mille eeldatav maksumus I-VII osa peale kokku oli 770 000 eurot, mis ületab riigihanke piirmäära (150 000 eurot), kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast (5 382 000 eurot). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS § 93 lg 1 punkti 4 koosmõjus hakkab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. RHS § 82 lg-s 1 sätestatud minimaalne tähtaeg hakkab kulgema muudetud hanketeate riigihangete registris avaldamisest või muude alusdokumentide muudatuse kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates. Arvestamine toimub täispäevades, seega vähemalt pool 25-päevasest tähtajast on 13 päeva. Vastavalt riigihangete registrile oli pakkumuste esitamise tähtajaks hanketeates märgitud 20.12.2021. Otsuse alapunkti 1.1.1 esimeses juhtumis muutis hankija 09.12.2021 kvalifitseerimistingimuse majandusliku ja finantsseisundi üldise aastakäibe nõuet algselt 200 000 eurolt 168 000 eurole. Peale käibenõude leebemaks muutmist jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 11 päeva, mis on lühem, kui seaduses sätestatud absoluutne miinimum. Peale muudatuse tegemist sai kõige varasem tähtaeg pakkumuse esitamiseks olla 22.12.2021. Kvalifitseerimise tingimusi puudutavate muudatuste puhul tuleb hinnata, kas muutuks kvalifitseerimise tingimustele vastavate ettevõtjate ring – seda mitte ainult kvalifitseerimise tingimuste „ranguse“, vaid ka juhul, kui kehtestatakse sisult uusi kvalifitseerimise tingimusi või tühistatakse mõni neist. Ettevõtjate laienemise võib kaasa tuua nt kvalifitseerimise tingimuste leevenemine. Rakendusüksus küll möönab, et tegemist oli hanketingimuse leevendava iseloomuga muudatusega, aga ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et tegemist oli mitteolulise muudatusega. Hanketeate esimese versiooni korral ei oleks saanud osaleda pakkujad, kelle netokäive oleks jäänud alla 200 000 euro. Peale muudatust oli hankes võimalik osaleda ka nendel pakkujatel, kelle netokäive oli vähemalt 168 000 eurot. Seega laienes leebema tingimuse tõttu potentsiaalsete pakkujate ring, mis tähendab, et hankes sai osaleda rohkem pakkujaid. Viimastel oli aga oluliselt lühem aeg pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Eirates seaduses sätestatud tähtaja pikendamise kohustust, rikkus hankija muu hulgas konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet RHS § 3 p 3 tähenduses. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada, et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid leebema kvalifitseerimise tingimuse ja nõutava tähtaja pikendamise korral teinud samuti pakkumuse. Otsuse alapunkti 1.1.1 teises juhtumis muutis hankija 14.12.2021 riigihanke alusdokumendi Lisa 1 „Tehnoseadmete tabel“ (edaspidi tabel) punktis 9 hanke VII osa (Tallinna Kunstigümnaasium) puudutavat infot. Muudatus oli tingitud hankest huvitunud isiku küsimustest ja hankija antud vastustest, milles hankija tõdes ka ise, et Kopli 102 a (Tallinna Kunstigümnaasiumi aadress) andmed tehnoseadmete tabelis ei olnud õiged. Esialgne tabel sisaldas infot: „Vajalik oleks enne liftišahti sobivas suuruses tamburiga (juurdeehitus I-k, sobivates mõõtudes); kokku on 1 tamburi uks ja liftil 5 ust. Lift kavandatud 1…3 korruste vahel, väljaspool.“ Uues versioonis oli eemaldatud tamburi vajadus ja et liftil peaks olema 5 ust ning „lift kavandatud 1…3 korruste vahel“ oli asendatud „lift kavandatud 1…5 korrusel vahel“. Lisati varikatuse vajadus ning teave, et katusekorrusel projekteerida ja ehitada šahti katus vintskapina, siduda hoone katusega, katusekatteks hoonega analoogne katusekivi. Lisaks lisati tabelisse märkuste lahtrisse uus info, mida eelmine tabeli variant ega ka muud riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud: „Liftidele tuli projekteerida ja ehitada liftišahti välispinda varikatuse alla soojustatud pakettklaasist akna osaga alumiiniumist uks; ukse avamiseks šahti poolt tuli paigaldada ratastooli kõrgusele nupp ukse elektriliseks avamiseks; väljaspoole nõuti kaardilugeja paigaldamist, mis võimaldab elektrilisel mehhanismil ust avada ning kirjeldati sadevee ärajuhtimine.“ Toetuse saaja toob 21.05.2023 oma põhjendustes välja, justkui nimetatud teave oleks mittesiduv soovitus, kuivõrd alles projekteerimistöö tulemusel on võimalik kinnitada, millised liftid ja mis asukohas on võimalik ehitada (näiteks kas hoone kandekonstruktsioon on piisavalt tugev; kas juurdepääsetavuse tagab hoopis peatuste ehitamine poolkorrustele jms). Rakendusüksus juhib tähelepanu, et projekteerimistöö on hankelepingu täitmise üks osa. Selleks, et hankelepingusse üldse saada, peavad pakkujad eelnevalt koostama pakkumuse vastavalt hankija toodud andmetele ja nõudmistele ning selle alusel teeb hankija oma otsuse, kellega hankeleping sõlmitakse. Seetõttu ei ole asjakohane hankija väide, et antav teave on mittesiduv soovitus. Hankija ei ole oma vastuses küsijale ega muudetud alusdokumendis viidanud, et tegemist oleks soovitusliku infoga. Kõne all olev info ehk tööde teostamise vajadus on otseselt seotud pakkumuse maksumusega, mis omakorda mõjutab hanke tulemust. Lisaks viitab toetuse saaja ka ehitusloa taotlemisele, detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (näiteks võib miljööväärtuslikel aladel olla keelatud lifti ehitamine tänavapoolsele fassaadile jms) ning leiab, et seetõttu saab alusdokumentides ning selgitustes toodud infot lugeda hinnanguks ning selgitused ei saanud muuta alusdokumente. Rakendusüksus kordab, et see kõik puudutab hankelepingu täitmist, mitte hankemenetluse protsessi, mille tulemus alles jõutakse hankelepingu sõlmimiseni. Kui pakkujad oleksid pakkumuse koostamisel lähtunud esialgses riigihanke alusdokumendis toodust ja ei oleks arvestanud hankija antud uut infot, oleksid pakkumused olnud teistsuguse sisu ja maksumusega ning osutunud mittevastavaks, kuna hankija on selgelt väljendanud uues infos, millega peab arvestama liftide projekteerimisel ja ehitamisel. Samuti pole lisatud info leitav teistest riigihanke alusdokumentidest. Tulenevalt eeltoodust rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et tegemist ei olnud teabega, ilma milleta ei oleks olnud pakkumuse esitamine võimalik ja et alusdokumente ei muudetud teabevahetuses, mistõttu ei olnud hankijal ka kohustust pikendada pakkumuste esitamise tähtaega, kuna tegu ei olnud olulise muudatusega RHS § 82 lõike 2 ning direktiivi 2014/24/EL ja 2014/25/EL tähenduses. Peale uue olulise info edastamist muutis hankija riigihanke alusdokumente, aga jättis pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 20.12.2021 kell 9.00. Peale riigihanke alusdokumendi muutmist 14.12.2021 kell 11.15 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 6 päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lg 1 kohaselt nõutud. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja seaduses ettenähtud ulatuses pikendamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 82 lg-s 1 sätestatud kohustust ja rikkus seetõttu RHS § 3 punktis 3 sätestatud üldpõhimõtet. 1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumiste osas esinevad ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumiste olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 243569 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10 protsendi võrra. Määra vähendamisel 10 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihankes nr 243569 oli tagatud pakkujate paljusus, mistõttu on olemas teatav konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10%- st madalamat finantskorrektsiooni määra, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud piisavalt aega muudetud hanketeate ja riigihanke alusdokumentidega tutvuda ning võimalusel esitada teistsugune pakkumus võrreldes algsetes hanketeates ja riigihangete alusdokumentides märgituga. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid pakkumuse esitamise tähtaja pikendamise järgselt jõudnud esitada uutele tingimustele vastava pakkumuse. Proportsionaalse finantskorrektsiooni määra leidmiseks vaatas rakendusüksus, kui suur oli RHS § 82 lg 1 rikkumise ulatus. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja tehtud muudatused hanketeates ja riigihanke alusdokumentides puudutasid esimese episoodi puhul hanke kõiki osasid ja teise episoodi puhul osa VII. Esimese episoodi puhul jäi peale hanketeates muudatuse tegemist pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 11 päeva, kuigi seaduse kohaselt pidi jääma 13. Teise episoodi puhul jäi peale riigihanke alusdokumentide muutmist pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 6 päeva, kuigi seaduse kohaselt pidi jääma 13. Teise episoodi puhul oli küll tegemist hanke VII osaga, aga kuna ühe ja sama hanke raames pole võimalik hanke eriosadele eraldi pakkumuste esitamise tähtaega kehtestada, siis pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine mõjutanuks hanke kõiki osasid. See aga tähendab, et hanketeate ja hanke VII osa muudatused mõjutasid kogu hanget. Rakendusüksuse hinnangul viitab pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmise osakaal sellele, et RHS § 82 lg 1 rikkumise ulatus oli suur. Otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumised on muu hulgas kaasa toonud RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtte riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema. Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 4 tuleb hankedokumentides oluliste muudatuste tegemisel pakkumuste laekumise tähtaja pikendamata jätmise korral kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks. Samuti ei näe 10 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette hetkel kehtiva ühendmääruse § 221 lg 2 punkt 2. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine ei olnud üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et RHS § 82 lg 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Hanketeate muutmisega 09.12.2021 muudeti kvalifitseerimistingimus leebemaks, mis laiendas potentsiaalsete pakkujate ringi, aga potentsiaalsetel pakkujatel jäi uue tingimuse valguses pakkumuse esitamiseks vähem aega kui seadusega nõutud. Samuti jäeti hanke VII osa riigihanke alusdokumentide muutmisega muudatustega reageerimiseks vähem aega kui seadusega nõutud. Seetõttu võis mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jätta pakkumuse üldse esitamata. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eeltoodust tulenevalt on RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvestades proportsionaalne riigihanke nr 243569 tulemusena sõlmitud hankelepingule kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 1.2. Hankemenetluse käigus antud selgitused on vastuolus riigihanke alusdokumentides tooduga (hanke V osa) 1.2.1. Rikkumise asjaolud RHR-i teabevahetuse kaudu esitas hankest huvitunud isik 15.12.2021 riigihanke nr 243569 V osa puudutava küsimuse (ID 629914): „Küsimus, Kesklinna Vene Gümnaasium, Juhkentali 36 lifti kohta. Hoonel on tiivaosades 3 korrust keskosas 4 maapealset korrust ja 1 keldrikorrus. Esimene maapealne korrus on ligi 600mm maa tasapinnast kõrgemal. Millistele korrustele arvestada lifti peatused?“ Hankija vastas 17.12.2021 järgmiselt: „Täpsustame Juhkentali 36 lifti andmeid. Lift kavandada keldri ja 4 korruse vahele, peatusi kokku 5. Korrustelt lifti pääsu uksed näha ette Juhkentali tänavaga paralleelsesse koridori. Lifti pääs õuest maapinna tasandilt ehitatava pandusega, varikatus näha ette klaasšahtiga arhitektuurselt sobiv. Lifti pääsu soojustatud uks näha ette klaasšahtiga arhitektuurselt sobiv. Hoone 1 korrus on maapinnast ~0,6 m kõrgemal (täpsustada koha peal). Klaasist šaht kavandada: kandekonstruktsioonina metallkarkass, viimistlus lamineeritud klaaspakett kahekordne, lamineeritud klaas šahti sisepinnas. Lift ise võib olla tumm. Lifti ülaosa näha ette vastavalt lifti tehnoloogiale veidi kõrgem. Šahti põhja näha ette elektriküte, õliradiaatorid vastavalt soojakaole, +5 kraadi tagamiseks. Klaasšahtiga liftile näha ette suurem õhuvahetus võrreldes teisele koolide pakutavate kivikonstruktsioonidest soojustatud šahtidega liftidega. Vabandan, andmed Tehniliste andmete tabelis olid eksitavad. Arvestada täiendatud andmetega. Lisan infoks fotod olemasolevatest Juhkentali 36 joonistest.“ Riigihanke alusdokumendis Lisa 1 „Tehnoseadmete tabel“ on V osa puudutava Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi kohta esitatud järgmine info: „Klaaslift. Lifti sisenemine õuest tänava tasapinnalt. Liftist väljumiseks sisenemiseks korrustel ehitada läbi fassaadi avad (0.-III.k). Teostada muud seonduvad üldehitustööd ja eritööd korrustel. Võimalik asukoht väljaspool hoonet. Lift kavandatud 1...3 korruste vahel, väljaspool hoonet. Kahelt poolt sisenemisega lift. Lift vajab eraldi šahti, klaasist viimistlusega metallkarkass. Lifti puhul tuleks ümber ehitada korrustel sisenemised ja väljumised, teostada muud ümberehitused korrustel. Kandevõime 630 kg. Kabiini mõõdud laius 1100 x sügavus 1400 x kõrgus 2200, Vajalikud šahti sisemõõdud: 1600 x 1780, Šahti Süvis 1100 , ülaosa 3500. Uksed : automaatsed teleskoopuksed. Kiirus 1 m/s. Liftišahti ette ehitada varikatus min. 1,2x 1,2 m, maapinna kalle vastavalt nõuetele.“ Peatusi on tabelis märgitud 3. Riigihanke alusdokumentidest ei ole võimalik leida hankija selgitustega antud uut infot. Hankija tõdeb ka ise, et andmed tehniliste andmete tabelis olid eksitavad. Seega on tegemist uue ja olulise infoga, millega pakkujad pidid pakkumuse koostamisel arvestama. Hankija jättis riigihanke alusdokumentides vastava muudatuse tegemata, mistõttu küsijale vastates on hankija läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides ehitustöödele esitatud nõuetega. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu. 1.2.2. Toetuse saaja selgitused Lisaks juba otsuse punktis 1.1.2 toodule selgitab toetuse saaja täiendavalt: „Hanke alusdokumentide juures ei olnud valmis projekti. Alusdokumendid sisaldasid koolimajade jooniseid ning võimalikke liftide asukohti. Hankega hangiti projekteerimistööd, mille eesmärk oli liikumisraskustega inimestele juurdepääsetavuse tagamine. (Tehnilise kirjelduse punkt 1 - Tellija eesmärgiks on peatöövõtu korras tähtaegselt ja optimaalsete kuludega teostada käesoleva riigihanke alusdokumentides kirjeldatud ehitustööd, muud seonduvad tööd, toimingud ja tarned, mis vastaks tellija nõuetele ja kehtivate õigusaktide ning muude asjakohaste normide nõuetele. Sealhulgas peab olema tagatud ehitatavate ja rekonstrueeritavate hoone osade ettenähtud funktsionaalsus, energiasäästlikkus, vastupidavus ja kestus). Projekteerimistöö läbiviimine oli töövõtja ülesanne ning eesmärk oli leida juurdepääsu võimalused, mida oleks faktiliselt võimalik ehitada ning mis vastaksid riiklikele nõuetele (vt ka tehnilise kirjelduse punkt 1). Hankija alusdokumentides väljatoodud info ning teabevahetuses esitatud info oli hankija hinnang võimalikele liftide asukohtadele ning kõrgustele (hankija hinnang tugines varasemale kogemusele muinsuskaitsealadel asuvate koolimajade rekonstrueerimistel).“ Toetuse saaja 06.06.2023 esitatud selgituse kohaselt oli teabevahetuses antud selgitus hinnang võimalike liftide asukohtadele, kõrgustele ja muule spetsifikatsioonile. Toetuse saaja lisab: „Kui näiteks ehitusloa menetluses oleks selginenud, et nimetatud koolimajale saab muinsuskaitse eritingimuste tõttu ehitada lifti vaid sisehoovi ning hoone kandekonstruktsioonidest väljapoole, siis oleks pakkuja pidanud leidma lahenduse õues oleva lifti funktsionaalsuse, energiasäästlikkuse, vastupidavuse ja kestuse saavutamiseks. Ka tehnilise kirjelduse punkt 2.8 sätestab, et töövõtja ei saa tuua ettekäändeks tehnilise kirjelduse või dokumentatsiooni puudulikkust, et õigustada täielikult või osaliselt lahendamata või puudulikult lahendatud küsimusi, millised parima tulemuse saavutamiseks ja professionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud olema lahendatud). Hankija andis selgituses pelgalt hinnangu võimalikule lahendusele, kuid projekteerimine oli siiski pakkuja ülesanne ning alusdokumente selgitused muuta ei saanud.“ 1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 46 lg 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Seega keelab RHS § 46 lg 3 esimene lause kolme liiki selgituse esitamise: (i) uued andmed, ilma milleta ei pakkumuse esitamine võimalik; (ii) uued andmed, mille tulemusena muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks; (iii) uued andmed, mille esitamise tulemusena muutuks pakkumuste sisu. Riigihanke alusdokumente puudutavate uute andmetena, ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine võimalik, tuleb käsitada eelkõige ettevõtjatele riigihankes osalemiseks või pakkumuste vastavuse suhtes esitatud nõudeid. Uuteks andmeteks, mille esitamise tulemusena muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks, tuleb pidada eelkõige andmeid, mis puudutavad hangitava asja, teenuse või ehitustöö suhtes kehtestatud nõudeid. Igasugust uut teavet, mis muudaks enne selgituste esitamist kehtinud riigihanke alusdokumentide alusel koostatud pakkumused sisuliselt mittevastavaks, tuleb käsitada riigihanke alusdokumentide muutvate andmetena, millele siduvuse andmiseks on vaja läbida RHS § 81 sätestatud protseduur riigihanke alusdokumentide muutmiseks. Uued andmed, mille esitamise tulemusena muutuks pakkumuste sisu, tähendavad aga igasuguseid andmeid, mis saavad pakkumuse osaks riigihanke alusdokumentide tingimuste ülevõtmise kaudu (RHS § 110 lg 3 lause 1). Andmeteks võivad nt olla ehitustööde osutamisele kohaldatavad nõuded või muud hankelepingu projektis või tehnilises kirjelduses esitatud tingimused. Hankija on riigihanke nr 243569 alusdokumentide kohta andnud selgitustega uut teavet, mis toob kaasa kõigi kolme RHS § 46 lõikes 3 märgitud keelujuhtumi esinemise. Kuna tehnoseadmete tabelis ega ka muudes riigihanke alusdokumentides ei olnud märgitud, et lift tuleb kavandada keldri ja 4 korruse vahele ja peatustega 5, ning puudus ka muu info, mida hankija teabevahetuses andis, siis on toetuse saaja alles hankemenetluse ajal teabevahetuse vahendusel teinud valiku, missugustele tehnilistele tingimustele vastavat lifti ta soovis, ning seetõttu oli võimatu esialgsete andmete kohaselt pakkumust esitada. Tegemist on uue info andmisega, ilma milleta võis pakkumuse tegija sattuda segadusse ning seetõttu pakkuda soovitust erinevatele tingimustele vastavat lifti projekteerimis- ja ehitustöid ja ka kallimat lahendust. Selle tulemusena muutunuks ka algse info põhjal esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. Kui hankija ei pidanud kõne alla oleva lifti projekteerimise ja ehitamise osas tehnilisi andmeid oluliseks, siis oleks ta pidanud selliselt teabe ka tehnilises kirjelduses kehtestama. Kuivõrd hankija ei ole lähtuvalt RHS-ist hanke tehnilist kirjeldust riigihanke nr 243569 V osa osas muutnud, on see algses sõnastuses jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale endale. Hankija on oma vastuses rakendusüksusele kinnitanud, et tagada eesmärk liikumisraskustega inimeste pääsemine igale korrusele, on arvestatud töövõtja lõpliku lahenduse tegemisel nii päringu nr 629914 vastuses nimetatud lahendust kui ka lisas 1 toodud lahendust. Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on lubamatu põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust RHRi teabevahetuse rubriigis sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema esitatud kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides. RHS § 46 lg 3 esimesest lausest tulenevalt peab hankija huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus riigihanke alusdokumentides või edastab hankija oma selgitustega uut ja täiendavat informatsiooni, mis võib juba esitatud pakkumuste sisu muuta. Hankija peab selgituste andmisel suutma hinnata, kas ilma vastavate selgitustega tutvumata ning üksnes algsete s.o muutmata alusdokumentides sisalduva informatsiooni alusel esitatud pakkumus oleks endiselt vastav ning kas selle alusel pakutavad asjad, teenused või ehitustööd on oma sisult ja kvaliteedilt need, mida hankija tegelikult silmas pidas. Toetuse saaja ei saa selgituste alusel muuta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi, sest selleks näeb RHS ette erikorra ja antud juhul oleks toetuse saaja pidanud muutma ka riigihanke alusdokumente ning RHS § 82 lõike 1 kohaselt pikendama ka pakkumuste esitamise tähtpäeva. Riigihanke nr 243569 alusdokumente muutvad viimased vastused andis toetuse saaja 17.12.2021 (päring esitati 15.12.2021). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 20.12.2021. RHS § 82 lõike 1 ja § 93 lg 1 punkti 3 kohaselt oleks pakkumuste esitamise tähtpäev pidanud olema mitte varasem kui 30.12.2021, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumente õiguspäraselt muutnud. Riigihanke alusdokumente muutvate selgituste andmisega on toetuse saaja ühtlasi rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt riigihanke tingimusi ning et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja ühtsete reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Kui toetuse saaja ei lähtu selgituste andmisel iseenda poolt riigihanke alusdokumentides ostetavatele asjadele, teenustele või ehitustöödele esitatud nõuetest või annab riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis sisaldavad võrreldes riigihanke alusdokumentides tooduga uut infot, ilma seejärel riigihanke alusdokumente muutmata, ei tegutse toetuse saaja läbipaistvalt ja kontrollitavalt. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid ühtemoodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Eelnevat arvestades on toetuse saaja andnud pakkujate päringutele vastamisega uut sisulist infot, muutes sellega oluliselt riigihanke alusdokumente ning rikkunud sellega RHS § 46 lg-t 3, niisamuti RHS §-s 3 p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.2.4. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 19 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankija on oluliselt rikkunud RHS §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud ettevõtjatel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemaid finantskorrektsiooni määrasid ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 243569 V osa alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra. Määra vähendamisel 5 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihanke nr 243569 V osas oli tagatud pakkujate paljusus, mistõttu on olemas teatav konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Alternatiivselt teostab rakendusüksus korrektsioonimäära suuruse osas kaalutlusõigust ka hetkel kehtivale ühendmäärusele ja selle alusel konkreetsele rikkumisele kohalduvale § 228 tuginedes, mis võimaldab kaalutlusõigusest sõltuvalt kohaldada ka 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra, olles seetõttu toetuse saaja jaoks teoreetiliselt soodsam. Olenemata ühendmääruse redaktsioonist, ei esine rakendusüksuse hinnangul siiski sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja andis riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis läksid vastuollu riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega, ja seetõttu ei saanud ettevõtjad esitada korrektset pakkumust. Riigihankest huvitatud ettevõtjatel ei ole kohustust hankija selgitustega tutvuda. Neile võivad projekteerimis- ja ehitustöödele esitatud nõuded selged olla ka riigihanke alusdokumentide pinnalt. Seetõttu ei ole välistatud, et riigihanke alusdokumente lugedes võisid osad ettevõtjad loobuda riigihankel osalemisest, sest nad ei olnud võimelised pakkuma toetuse saajale kõiki riigihanke alusdokumentidele vastavaid projekteerimis- ja ehitustöid, kuid oleksid võinud seda teha, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumente õiguspäraselt muutnud. Samuti tuleb arvestada, et toetuse saaja 17.12.2021 vastus kitsendab ja piiritleb hanke eset ning jätab hankest huvitatud ettevõtjatele eksliku mulje, et kui hankest huvitatud ettevõtja ei suuda pakkuda selgitustes toodule vastavat toodet ja/või ehitustööd, tunnistatakse tema pakkumus mittevastavaks. Seetõttu võis mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jätta pakkumuse üldse esitamata. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et hetkel kehtiva ühendmääruse § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuses kirjeldatud rikkumine viitab ühendmääruse § 223 lg-s 10 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10- protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4. 1.3. Hankija on kehtestatud hanke esemega ebaproportsionaalne hankelepingu tingimus 1.3.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hankelepingu punktis 11.1 on kehtestatud järgmine tingimus: „Töövõtja kohustub omal kulul sõlmima enne tööde tegemise alustamist ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu. Kindlustusleping peab olema sõlmitud vähemalt lepingu punktis 6.1. sätestatud lepingulisele tasule (sh käibemaks) vastavas kindlustussummas. Kindlustuse tingimuste alusel peab kindlustus katma kõik tööde tegemisest lähtuvad riskid. Nimetatud koguriskikindlustuse alusel määratud kindlustushüvitis peab kuuluma väljamaksmisele tellija nõudmisel. Viidatud hankelepingu punkti 6.1 kohaselt maksab tellija töövõtjale tööde tähtaegse ja kvaliteetse teostamise eest tasu summas ……….. () eurot, millele lisandub käibemaks summas ………. () eurot. Tasu hõlmab kõiki töövõtja poolt lepingus määratud tööde teostamiseks tehtud kulusid, sh projekteerimise, materjali, alltöövõtu ning tööde parandamise ja täiendamise kulusid.“ Tööde teostamisel makstavad tasud osade kaupa on järgmised:  Osa 1 - 226 600 eurot + käibemaks 45 320 eurot;  Osa 2 - 126 660 eurot + käibemaks 25 332 eurot;  Osa 3 - 129 500 eurot + käibemaks 25 900 eurot;  Osa 4 - 133 160 eurot + käibemaks 26 632 eurot;  Osa 5 - 177 880 eurot + käibemaks 35 576 eurot;  Osa 6 - 138 270 eurot + käibemaks 27 654 eurot;  Osa 7 - 159 680 eurot + käibemaks 31 936 eurot. Hankelepingu punktis 11.2 on kehtestatud järgmine tingimus: „Töövõtja kohustub enne käesoleva lepingu sõlmimist sõlmima ja tellijale esitama ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustuse kolmandatele isikutele ja tellija olemasolevale varale põhjustatud isiku- või esemekahjude hüvitamiseks hüvituspiiriga …………. eurot (), Ehituse koguriskikindlustus (CAR) sõlmitakse töövõtja kulul ja see peab kehtima kuni ehitustööde üleandmiseni tellijani. Ehitustööde koguriskikindlustuse (CAR) summa peab olema vähemalt võrdne sõlmitava lepingu maksumusega ja soodustatud isikuks on tellija.“ Viidatud hüvituspiirid moodustavad vastavalt iga hankeosa hankelepingu maksumusele koos käibemaksuga ning on järgmised:  Osa 1 - 271 920 eurot;  Osa 2 - 151 992 eurot;  Osa 3 - 155 400 eurot;  Osa 4 - 155 400 eurot;  Osa 5 - 213 456 eurot;  Osa 6 - 165 924 eurot;  Osa 7 - 191 616 eurot. Kindlustuslepingute sõlmimist reguleerivad muu hulgas hankelepingu punktid 11.3–11.5: „11.3. Vastutuskindlustus võib sisalduda eraldi kindlustuslepingus või moodustada lepingu punktis 11.1. nimetatud CAR kindlustuslepingu osa. Töövõtja kannab kindlustuslepingus omavastutuse riski ning kannab kõik kulud seoses kindlustamisega. Töövõtjal on keelatud kindlustuslepingut lepingu kehtivuse ajal muuta, tühistada või lõpetada, samuti on keelatud teha mistahes tegusid, mis seda põhjustaksid, sh ei tohi jätta täitmata oma kindlustuslepingujärgseid kohustusi, mis seda põhjustaksid või tooksid kaasa kindlustuskatte puudumise. 11.4. Töövõtja kohustub tagama, et ülaltoodud kindlustuslepingutest tulenev kindlustuskaitse kehtib kogu lepingus fikseeritud tööde teostamise perioodi jooksul. Töövõtja kohustub hoiduma tegudest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kindlustuskaitse lõppemise. Tööde teostamise perioodi pikenemisel peab töövõtja omal kulul pikendama ehituse koguriskikindlustuse lepingut vähemalt uue lõpptähtajani. 11.5. Pooled on kokku leppinud, et kindlustuslepingutes märgitakse soodustatud isikuks tellija. Töövõtja esitab tellijale punktides 11.1. ja 11.2. nimetatud kindlustuslepingu poliisi ja kindlustustingimuste ärakirja hiljemalt enne töödega alustamist.“ Töövõtja on esitanud hanke osadele ehituskindlustuse lepingu nr 18192520 järgmistel tingimustel: Ehitustegevuse Sõlmitud Kindlustusobjekti vastutus- 31.01.2022 / HL HL kindlustussumma kindlustuse Hanke osa/kool täiendav kogur. tsiviil. (lõplik maksumus nõuete 13.02.2023 valmimisel) hüvitamise Kehtivus ülempiir I osa, 271 920 271 920 271 920 100 000 Ehitusperiood: Tallinna Mahtra 01.02.- Põhikool 21.08.2022 / 30.04.2023 Hooldusperiood: 22.08.2022- 21.08.2024 01.05.2023- 30.04.2025 II osa, 151 992 151 992 151 992 100 000 E: 01.02.- Tallinna 21.08.2022 / Linnamäe Vene 30.04.2023 Lütseum H: 22.08.2022- 21.08.2024 01.05.2023- 30.04.2025 III osa, 155 400 155 400 155 400 100 000 E: 01.02.- Pae 21.08.2022 Gümnaasium, H: 22.08.2022- Tallinna 21.08.2024 Mustamäe Reaal- gümnaasium, Ehte Humanitaargüm naasium IV osa, 155 400 155 400 155 400 100 000 E: 01.02.- Tallinna 159 792 100 000 21.08.2022 / Mustamäe 30.04.2023 Gümnaasium H: 22.08.2022- 21.08.2024 / 01.05.2023- 30.04.2025 V osa, 213 456 213 456 213 456 100 000 E:01.02.- Tallinna 21.08.2022 / Kesklinna Vene 30.04.2023 Gümnaasium H: 22.08.2022- 21.08.2024 01.05.2023- 30.04.2025 VI osa, 165 924 165 924 165 924 100 000 E: 01.02.- Tallinna 21.08.2022 / Tõnismäe 30.04.2023 Gümnaasium H: 22.08.2022- 21.08.2024 01.05.2023- 30.04.2025 VI osa, 191 616 191 616 191 616 100 000 E: 01.02.- Tallinna Kunsti- 21.08.2022 / gümnaasium 30.04.2023  H: 22.08.2022- 21.08.2024 01.05.2023- 30.04.2025 Eeltoodud tabelist nähtub, et tsiviilvastutuskindlustuse leping on kõikide hanke osade kohta sõlmitud väiksemas hüvituspiiri summas kui nägi ette hankelepingu punkt 11.2. Toetuse saaja selgitas 23.06.2023 hüvituspiiride erinevust: „Vastutuskindlustus kolmandate osapoolte suhtes katab võimalikke kahjusid naaberkinnistutel. Kooli territooriumid on ka kinnised, kuhu ligipääs kõrvalistel isikutel on piiratud. Kõiki kooli kinnistul toimuvaid võimalikke kahjujuhtumeid katab CAR kindlustus. Arvestades ehitustegevuse väikest lokaalust, oli risk kahjudeks väljaspool kooli kinnistuid minimaalne. Kindlustusandja peab hindama riske, et need ei oleks põhjendamatult madalad ega kõrged. Antud juhul on töövõtulepingus peetud riske kolmandatele isikutele põhjendamatult kõrgeks ning kindlustusandja ei ole nõustunud vastutuskindlustust kindlustama rohkem kui hüvitispiirini 100 000 eurot.“ Rakendusüksus palus toetuse saajal dokumentaalse tõendina esitada kindlustusandja kiri, kus on toodud, et kindlustusandja ei nõustu hanke esemega seotud töödele vastutuskindlustust kindlustama rohkem kui hüvitispiirini 100 000 eurot. Toetuse saaja esitas rakendusüksusele Verde Ehituskonsult OÜ kirja, et kindlustusandjad sarnaselt krediidiasutustega ei põhjenda oma otsuseid. Rakendusüksus palus toetuse saajal täpsustada, kas tegemist on töövõtja hinnanguga. Kui mitte, siis paluti esitada konkreetse kindlustusandja e-kiri, milles kinnitatakse, et kindlustusandja ei põhjenda oma otsuseid kirjalikult ja seda konkreetses juhtumis, et kindlustusandja ei nõustu hanke esemega seotud töödele vastutuskindlustust kindlustama rohkem kui hüvitispiirini 100 000 eurot. Toetuse saaja vastas 26.11.2023: „Jah, tegu oli töövõtja kinnitusega. Töövõtjaks oli AS EVIKO ja Eviko Inseneribüroo (praegune ärinimi : Verde Ehituskonsult OÜ). Töövõtja ei ole esitanud hankijale eraldi kindlustusandja e-kirja.“ Käesolevaga on hankija aktsepteerinud tehtud kindlustusi väiksemas hüvitispiiri määras, kui riigihangete alusdokumendid ja sõlmitud hankelepingud ette nägid. Kuna hankijale ei olnud tegelikkuses oluline, et hanke objektidele oleks vastutuskindlustus sõlmitud hankelepingus sätestatud hüvitispiiri määrades, siis on hankija kehtestanud liialt piirava ja hanke esemega ebaproportsionaalse hankelepingu tingimuse ning rikkunud sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid. 1.3.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Üldpõhimõtteid tuleb hankijal järgida mitte üksnes riigihanke menetluse käigus, vaid ka nii hankelepingu sõlmimise eel kui ka järel (C. Ginter, N. Parrest, M. A. Simovart. – Juridica 2013/9, lk 659, 661). RHS § 3 punkti 1 kohase nõude alla – tegutseda riigihanke korraldamisel muu hulgas proportsionaalselt – kuulub ka hankelepingu mahuga proportsionaalsete tingimuste seadmine hankelepingu täitmisel. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS-i seletuskirja alusel ei tohi proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt minna riigihankereeglite kohaldamisel kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik (EK C-46/15, p-d 40-41; C 76/16, p 33). Riigihankereeglitega taotletud eesmärgiks võib olla seejuures igasugune asjakohane normieesmärk, sh hankelepingu täitmise tagamine. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine eeldab, et hankija uurib ja hindab riigihankega seotud faktilisi asjaolusid, et välja selgitada, milline toimimisviis on konkreetsel juhul riigihanke üldpõhimõtete täitmiseks sobiv ja vajalik (EK C- 144/17, p 38; C-538/07, p 32). Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega. Järelikult ei tohi hankija kohaldatav piirang minna kaugemale riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks mõistlikult vajalikust (EK C-76/16, p 33; C-218/11, p 29). Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse hankelepingu täitmise kohta (TlnHKo 3-14- 52158, p-d 19-20). Asjakohased on sellised riigihankes esitatud tingimused, mis on hankelepingu eseme, sh selle mahu ja eesmärgiga seotud. Hankijal on keelatud seada riigihankes meelevaldseid tingimusi, s.o tingimusi, mille täitmise vastu ei saa hankijal hankelepingu eseme iseärasusi silmas pidades ilmselgelt mõistlikku huvi olla (Tln HKo 3-14-52158, p-d 19-20). Ühtlasi peab hankija suutma põhjendada, et riigihankes seatud tingimused on hankelepingu eesmärgi täitmiseks objektiivselt vajalikud (TlnHKo 3-14-51805, p 11). Hankija on nõudnud, et ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustus kolmandatele isikutele ja tellija olemasolevale varale põhjustatud isiku- või esemekahjude hüvitamiseks oleks hüvitispiiriga, mis vastab hankelepingu maksumusele koos käibemaksuga. Tegelikult hankija aktsepteeris töövõtja esitatud kindlustused, milles maksimaalne hüvitispiir oli kõikide hanke osade puhul 100 000 eurot. See tähendab, et hüvitispiir oli nõutust oluliselt väiksem:  osa 1 – 171 920 eurot ehk 63,2%;  osa 2 - 51 992 eurot ehk 34,2%;  osa 3 - 55 400 eurot ehk 35,6%;  osa 4 – 59 792 eurot ehk 37,4%;  osa 5 - 113 456 eurot ehk 53,2%;  osa 6 - 65 924 eurot ehk 39,7%;  osa 7 - 91 616 eurot ehk 47,8%. Hankes seatud tingimuste proportsionaalsust tuleb hinnata lähtuvalt hankeesemest ja hankija riskide maandamise vajadusest. Hankija ei ole viidanud, et hankelepingu objektidega seoses esinesid suuremad riskid, mis tingisid ühtlasi vastutuskindlustuse hüvitispiirile rangemate ehk hankelepingu maksumustega võrdväärsete summade nõude seadmise. Hankija on aktsepteerinud kõikide hanke osade vastutuskindlustused hüvitispiiriga, mis ei vasta hankelepingu tingimustele ehk vastutuskindlustus on sõlmitud töövõtjale soodsamatel tingimustele kui nägi ette hankeleping. Kuna hankija aktsepteeris vastutuskindlustused märkimisväärselt madalama hüvitispiiriga, siis järelikult sellise tingimuse seadmiseks, millel ei olnud hankijale hüvitispiiri summa oluline, ei esine hankija jaoks objektiivseid põhjuseid ja seetõttu on hankija kehtestanud põhjendamatult piirava ja hanke esemega ebaproportsionaalse hankelepingu tingimuse. Toetuse saaja ei ole esitanud tõendust, et kindlustusandja ei nõustunud vastutuskindlustust kindlustama rohkem kui hüvitispiirini 100 000 eurot. Rakendusüksus küsis ka ise kindlustusandjalt ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal (edaspidi ERGO), kas hüvitispiiri määrab kindlustusandja ise või siiski kindlustusvõtja. Kindlustusandja esitas järgmise vastuse: „Ehitustegevusega seotud vastutuskindlustuse kindlustussumma suurus või selle määraja pole Eestis ühegi õigusaktiga reguleeritud, tegemist on vabatahtliku kindlustusega. Vastutuskindlustuse kindlustussumma võib määrata nii tellija kui ka kindlustusvõtja, ERGO-l selles osas ettekirjutused või eelistused puuduvad. Rõhuasetus on pigem otsuse sisul, millise kvaliteedi tagab otsustaja professionaalsus. Vastutuskindlustuse kindlustussumma võib olla võrdne ehitustööde maksumusega, iseküsimus on, et kas arvestades kõiki konkreetseid riskiasjaolusid, võiks see olla väiksem või hoopis palju suurem. Kindlustussumma või kindlustuskaitsete valiku ja vajalikkuse hindamisel on ERGO alati valmis kliendiga konsulteerima leidmaks mõistlik lahendus.“ Hetkel puudub selgus, kelle ettepanekul alandati vastutuskindlustuse hüvitispiiri summale 100 000 eurot. Fakt on see, et hüvitispiiri on märkimisväärselt alandatud ja puuduvad objektiivsed põhjendused, miks ei saanud sõlmida kindlustuslepingut vastavalt hankelepingus kehtestatud tingimustele. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et RHS-i kommenteeritud väljaandele ja Riigikohtu praktikale tuginedes on tingimuse proportsionaalsuse üheks eelduseks selle vajalikkus. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Rakendusüksuse hinnangul, kui hankija kehtestab tingimuse, mida ei ole võimalik täita või mille täitmist hankija sellisel kujul ei pea vajalikuks, siis saanuks pakkujad hankes osaleda ka leebema tingimuse kehtestamisel ehk jätta kõne all olev tingimus üldse kehtestamata ja nähes koheselt ette võimaluse vastutuskindlustuse hüvitispiiriga 100 000 esitamiseks või jätnud üldse hüvitispiir määramata, jättes selle töövõtja enda otsustada. Seega saab asuda seisukohale, et vaidlusalune tingimus ei olnud vajalik, kuna pakkuja võimet hankelepingut täita oli võimalik sama veenvalt tõendada ka kõnealuse tingimuse kehtestamisel leebema nõude korral. Rakendusüksus rõhutab, et hankelepingu täitmise tingimused, seda ka kindlustuse osas, on olulised hankelepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkujate ringile ning pakkumuste maksumustele. Pakkujad peavad kaaluma antud ajaperioodiks võetud kohustusi, erinevaid riske, sh kas etteantud kuupäevaks ja/või perioodil on neil võimalik tagada nõutud kindlustuse olemasolu nõutud summas. Riigihanke nr 243569 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et kehtiv vastutuskindlustuse hüvitispiir peab olema võrdne kõikide osade hankelepingu maksumusega koos käibemaksuga. Rakendusüksuse hinnangul oleks võinud pakkujate ring olla laiem, kui kõik potentsiaalsed pakkujad oleksid teadnud, et hankelepingu täitmisel võib esitada sellise vastutuskindlustuse, mille nõuete hüvitamise ülempiir on 100 000 eurot, mitte aga võrdne hankelepingu kogumaksumusega (sh käibemaks). Mõni pakkuja võis heituda selliste tingimustega vastutuskindlustuse esitamise nõudest, sest kõikidel hankes osaleda soovivatel ettevõtjatel ei pruugi olla võimalik esitada hankelepingus toodud tingimustele vastavat vastutuskindlustust, kui aga oleks teatud, et kõik nõutud tingimused ei pea olema täidetud, oleks hankes osaletud. Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui hankija oleks hankemenetluse käigus seadnud leebemad vastutuskindlustuse esitamise tingimused. Pakkujad otsustavad hankes osalemise üle ja esitavad pakkumuse avalikustatud hanketingimuste alusel. Seega pidid kõik pakkujad arvestama riigihanke alusdokumentides märgitud vastutuskindlustuse tingimustega juba pakkumuse esitamisel ning vastavate tingimustega kindlustuslepingu hind pidi kajastuma pakkumuse maksumuses. Kui hiljem selgub, et vastutuskindlustuse esitamine võib esialgselt nõutust olla erinevatel tingimustel, siis on tegemist olulise asjaoluga, mis võis mõjutada pakkujate ringi ja esitatud pakkumuste sisu. Seega võis esineda olukord, et hankest huvitatud ettevõtjate jaoks olid sätestatud tingimused just põhjuseks, miks nad loobusid pakkumuse esitamisest. Rakendusüksus selgitab, et pakkujate arv iseenesest ei pruugi mõjutada pakkumuste maksumust odavnemise suunas, kuid samas ei saa täielikult välistada võimalust, et pakkuja, kes leebemate tingimuste korral oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, oleks teinud ka parima pakkumise, mistõttu oleks olnud tagatud rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Rakendusüksus on seisukohal, et vastutuskindlustuse sõlmimine hankelepingus toodust erinevatel tingimustel, on tinginud RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega aktsepteerib hiljem leebemaid tingimusi. Samuti on pakkujaid ebavõrdselt koheldud olukorras, kus edukalt pakkujalt sõlmitud hankelepingus nõutud vastutus-kindlustust vastavalt nõutud tingimustele ei küsita, aktsepteeritakse nõuetele täielikult mittevastavat vastutuskindlustust. Toetuse saaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas hankelepingu täita hankelepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C- 42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.3.3. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 243569 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra. Määra vähendamisel 5 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihankes nr 243569 oli tagatud pakkujate paljusus, mistõttu on olemas teatav konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 5 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud võimalik esitada teistsugune pakkumus võrreldes hankelepingus toodule. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid pakkumuse esitamisel teadnud, et vastutuskindlustuse hüvitispiir võib olla enam kui 34% madalamas summas kui hankelepingus nõutud. Proportsionaalse finantskorrektsiooni määra leidmiseks vaatab rakendusüksus kõigepealt, kui suur oli otsuse punktis 1.3 toodud rikkumise ulatus. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja poolt väiksema hüvitispiiriga aktsepteeritud vastutuskindlustused puudutasid hanke kõiki osasid. See aga tähendab, et see mõjutas 100% kogu hanget. Rakendusüksuse hinnangul viitab vastutuskindlustuse aktsepteerimine hankelepingus toodust erinevatel tingimustel sellele, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumise ulatus oli suur. Samas koosneb kindlustuskaitse kahest osast, milleks on koguriskikindlustus, mis on objekti põhine ja vastutuskindlustusest, mis on seotud kolmandate osapooltega. Koguriskikindlustus on sõlmitud õigete tingimuste alusel. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema. Viiest protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ei näe ette ka hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 1 punkt 4 koosmõjus lg 2 punktiga 1. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine ei olnud üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et RHS § 3 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Madalamate hüvitispiiridega vastutuskindlustuste aktsepteerimisega muudeti hankelepingu tingimus leebemaks. Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda riigihankes osalemisest hankelepingu vastutuskindlustuse esitamise tingimuste tõttu ehk tingimustel võis olla heidutav mõju. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud oluliselt leebemaid vastutuskindlustuse esitamise tingimusi hankelepingu täitmiseks. See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et see tõi kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.3 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4. 1.4. Riigihanke nr 243569 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 243569 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 6 „Liftide ja invatualettide ehitamine ning abivahendite ostmine ja paigaldamine“ raames kokku summas 1 436 024,65 eurot käibemaksuga. Riigihankega nr 243569 seotud kulud hanke osades: Kuludokumendi Riigihanke nr 243569 osa Abikõlblik summa tunnus eurodes 11, 16, 21, 27, 1 – Tallinna Mahtra Põhikool 308 533,80 36, 42, 54, 57 15, 22, 28, 37, 2 – Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 170 777,07 43, 55, 58 33, 34, 35, 47, 3 – Tallinna Pae Gümnaasium, 155 400,00 48, 52 Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium,  Ehte Humanitaargümnaasium 10, 23, 29, 38, 4 – Tallinna Mustamäe Gümnaasium 174 545,29 44, 53, 60 13, 17, 24, 30, 5 – Tallinna Kesklinna Vene 236 033,23 39, 45, 56, 59 Gümnaasium 12, 18, 26, 32, 6 – Tallinna Tõnismäe Reaalkool 182 073,49 41, 51, 61 19, 20, 25, 31, 7 – Tallinna Kunstigümnaasium 208 661,77 40, 46, 50, 62 Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihanke nr 243569 tuvastatud 4 rikkumist, millest otsuse p 1.1 alapunkti 1.1.1 alapunktides 1 (hanke osad I-VII) ja 2 (hanke osa VII) käsitletud rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist ja otsuse p-s 1.2 käsitletud rikkumise osas 5-protsendilist (V osa) ja otsuse punktis 1.3 kajastatud rikkumise osas 5-protsendilist (hanke osad I-VII) finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 243569 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses (hanke osad I-VII). Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1-1.3 loeb rakendusüksus riigihanke nr 243569 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 143 602,47 eurot (1 436 024,65*10%), millest toetus moodustab 122 062,10 eurot ja omafinantseering 21 540,37 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 14.08.2020 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.8-5/0880 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 28.12.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 15.01.2024. Toetuse saaja vastuväiteid ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 143 602,47 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 103 752,79 eurot, riiklik kaasfinantseering 18 309,31 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 21 540,37 eurot; 2. vähendada riigihankega nr 243569 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 „Liftide ja invatualettide ehitamine ning abivahendite ostmine ja paigaldamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades; 4. muuta 14.08.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.8-5/0880 punkte 2 ja 3 alljärgnevalt:  4.1. „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 2 822 905,72 eurot (kaks miljonit kaheksasada kakskümmend kaks tuhat üheksasada viis eurot ja seitsekümmend kaks senti).“; 4.2. „3. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 399 469,86 eurot (kaks miljonit kolmsada üheksakümmend üheksa tuhat nelisada kuuskümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend kuus senti). Omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 423 435,86 (nelisada kakskümmend kolm tuhat nelisada kolmkümmend viis eurot ja kaheksakümmend kuus senti).“; 5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks esitatud riigihankega nr 243569 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS-i ning meetme määruse § 4 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kairi Puur 663 2051 [email protected]