Justiitsministri 14. detsembri 2007.a määruse nr 51 "Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus" muutmine

25.06.2021 nr 14 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 14. detsembri 2007.a määruse nr 51 "Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus" muutmine Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 8 lõike 11 alusel. § 1. Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruses nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Instituudi ingliskeelne nimetus on „Estonian Forensic Science Institute“.“; 2) paragrahvis 2 asendatakse arv „30“ arvuga „20“; 3) paragrahvi 8 punkti 121 täiendatakse pärast sõna „koordineerib“ sõnadega „süüteoasjades määratud“; 4) paragrahvi 10 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Instituudi koosseisu kuuluvad kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad, DNA-, dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, liiklus-, sõrmejälje- ja tehnikaosakond, arendus- ja personalitalitus, asjaajamis-, kvaliteedi- ja majandustalitus.“; 7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna ülesandeks on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetele süüteoasjades määratud kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja -uuringute tegemise koordineerimine ning nende rahastamise korraldamine.“; 8) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Dokumendiosakonna põhiülesanne on dokumendi-, käekirja- ja raamatupidamisekspertiiside ning dokumendi- ja käekirjauuringute tegemine.“; 9) paragrahvi 12 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 12 punktis 11 asendatakse sõna „kvaliteedijuhtimissüsteemi“ sõnaga „juhtimissüsteemi“; 11) paragrahvi 12 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „ja arhiivitöö, sealhulgas ajalooarhiivi, korraldamine“ tekstiosaga „tagamine, teabehalduse korraldamine ja arendamine, andmekaitsealase töö koordineerimine ning arhiveerimise korraldamine“; 12) paragrahvi 12 lõikes 14 asendatakse tekstiosa „arendamine, riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja haldamine, sisekommunikatsiooni korraldamine, kutsestandardite arendamine ja kutse andmine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelevalve personalivaldkonnas“ tekstiosaga „koolitustegevuse koordineerimine, töötajate kompetentsusnõuete sõnastamine ja ajakohastamine ning seire korraldamine, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse korraldamine, riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja haldamine, sisekommunikatsiooni korraldamine, instituudi kui kutse andja esindamine ning personali- ja tööjõukulude planeerimine ja järelevalve“; 13) paragrahvi 12 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „hooldus ja arendamine, hanketegevuse korraldamine, sealhulgas riigihangete läbiviimine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelevalve instituudi majandustegevuse valdkonnas“ tekstiosaga „hoolduse ja remondi tagamine ning korraldamine, hanketegevuse korraldamine, riigihangetega seotud tegevuste koordineerimine ning instituudi raamatupidamise korraldamine“; 14) paragrahvi 13 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Saaremaa“ sõnadega „ning kohtupsühhiaatria valdkonnas üle Eesti“; 15) paragrahvi 14 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Instituudi juhtkonna moodustavad direktor, asedirektor, arenduse asedirektor, kvaliteedijuht ja personalijuht. (2) Instituudi tööd juhib instituudi direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu justiitsminister. (3) Instituudi direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid tema määratud asedirektor. Asedirektori äraolekul täidab direktori või asedirektori ülesandeid direktori määratud isik. (4) Arendus- ja personalitalitus ning asjaajamis- ja majandustalitus alluvad otse direktorile. (5) DNA-, dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, liiklus-, sõrmejälje- ja tehnikaosakond alluvad asedirektorile. (6) Kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad ja kvaliteeditalitus alluvad arenduse asedirektorile.“; 16) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhib instituudi tegevust ja korraldab ise või asedirektorite kaudu instituudi tööd ning juhtimissüsteemi toimimist, selle rakendamist ja arendamist ning vastutab instituudi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise eest;“; 17) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) korraldab instituudi valduses oleva riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist riigivaraseaduses sätestatud korras;“; 18) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) käsutab instituudi rahalisi vahendeid ülesannete täitmiseks ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise;“; 19) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) sõlmib ja lõpetab töölepingud instituudi töötajatega, kinnitab ametijuhendi ning töötasu, kohaldab töötajatele ergutusi ja teeb hoiatusi;“; 20) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) korraldab instituudi sisekontrolli süsteemi rakendamist;“; 21) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 14 asendatakse tekstiosa „esitab selle nõukogule heakskiitmiseks ning korraldab arengukava ülevaatamise vähemalt korra aastas“ tekstiosaga „korraldab selle perioodilist ülevaatamist“; 22) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) vastutab oma valdkonnas instituudi tegevust korraldavates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka täitmise eest.“; 23) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Struktuuriüksuse juhi ülesanded Struktuuriüksuse juht: 1) juhib vahetult osakonna või talituse (edaspidi struktuuriüksus) tööd, tagab struktuuriüksuse ülesannete täitmise ning vastutab struktuuriüksusele määratud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 2) annab direktorile või asedirektorile aru struktuuriüksuse tegevusest; 3) esindab struktuuriüksust ning esitab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 4) teeb direktorile või asedirektorile ettepanekuid struktuuriüksuse koosseisu, töökorralduse, töötajate töötasustamise ja ergutuste kohaldamise kohta; 5) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale; 6) täidab teisi struktuuriüksusele määratud või direktori või asedirektori antud ülesandeid.“; 25) paragrahvid 18 – 21 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teadus- ja arendusnõukoja eesmärgiks on kohtuekspertiisialase teadus- ja arendustegevuse toetamine instituudis ning vajaduse korral juhtkonna ja kolleegide nõustamine. (2) Teadus- ja arendusnõukoja töökorra, liikmed, esimehe ja aseesimehe kinnitab direktor käskkirjaga.“; 27) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga korrastatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi instituut või EKEI) juhtimist ja struktuuriüksuste alluvust asedirektoritele ning ajakohastatakse struktuuriüksuste põhiülesandeid ning direktori ja asedirektori ülesandeid. Lõpetatakse ühe talituse tegevus, mille funktsioonid viiakse üle Põhja-Lääne kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda ning tehakse sõnastustes täpsustusi, viies need vastavusse õigusaktide ja valdkondi reguleerivate mõistetega. Lisaks tunnistatakse kehtetuks mitmeid paragrahve, mis on muutunud sisutühjaks või mille reguleerimine põhimääruse tasandil ei ole otstarbekas. Kõik eelnõus toodud muudatused on suunatud parema selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks ning aitavad kaasa põhitegevusele, milleks on ekspertiiside tegemine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (6208 203, [email protected]), EKEI arendus- ja personalitalituse personalijuht Krista Reinek (663 6610, [email protected]), kvaliteeditalituse kvaliteedijuht Merike Rump (663 6620, [email protected]) ning direktor Ivar Prits (663 6602, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 14. detsembri 2007. aasta määrust nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsioonis RT I, 09.07.2019, 7. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruses nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“. Punktiga 1 täiendatakse põhimääruse § 1 lõikega 3, millega lisatakse määrusesse instituudi ingliskeelne nimetus. Kohtuekspertiisi valdkond on väga rahvusvaheline, samuti on ekspertiisitegevus mõnes valdkonnas (küberkuriteod, terrorism jms) piiriülene, piiriüleses koostöös osaletakse ka tulenevalt Schengeni ja Prümi lepingust1. EKEI-l ja selle töötajatel on liikmestaatus paljudes rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides, EKEI on European Network of Forensic Science Institutes (ENFSI) liige. Arvestades EKEI tihedat rahvusvahelist koostööd, on instituudi ingliskeelse nimetuse lisamine vajalik. Punktiga 2 muudetakse EKEI postiaadressi. Muudatus on tingitud asjaolust, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on EKEI-le teatanud, et reeglipärase numeratsiooni tagamiseks muudetakse Rahumäe tee 6/Tervise tn 30 katastriüksuse aadressi Rahumäe tee 6/Tervise tn 20 ja hoone uueks aadressiks saab Tervise tn 20. Punktiga 3 täpsustatakse, millise menetluse raames tehakse EKEI-s kohtupsühhiaatriaekspertiise. Senine käsitlus võimaldab tellida EKEI-lt kohtupsühhiaatria valdkonnas ekspertiise nii tsiviilkohtu- kui ka kriminaal- ja väärteomenetluse raames. Täiendades § 8 punkti 121 sõnadega „süüteoasjades määratud“, lahendaks see osaliselt kohtupsühhiaatria valdkonnas valitsevat kitsikust (eelkõige tsiviilasjades), mille on tekitanud ekspertiiside tegemine. EKEI-s töötab üks psühhiaater osalise koormusega ja lisaks on EKEI-l koostöölepingud psühhiaatriakliinikutega. Kuna EKEI saab maksta psühhiaatriaekspertiisi eest tasu vaid seaduses ette nähtud ulatuses, ei ole kliinikud huvitatud ekspertiiside tegemisest. Mitmete kliinikutega on piiratud mahus kokkulepped, kui palju nõustutakse ekspertiise tegema. Kui psühhiaatriakliinikutes 1 http://publications.europa.eu/resource/cellar/d70e27a3-fe9c-44a5-81a0-c28572436a48.0008.01/DOC_1 on puhkuste periood või muul põhjusel koormus suureneb, siis EKEI-lt uusi tellimusi vastu ei võeta. Küll võtavad psühhiaatriakliinikud tsiviilasjades määratud ekspertiisid töösse otse kohtust saadetuna, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 295 lg 1 kohaselt ei ole neil võimalik sellest keelduda. Viidatud säte näeb ette, et eksperdiks määratud isik on kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert ehk töötab EKEI-s, kui ta on riiklikult tunnustatud ekspert (RTE) või kui tema kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. Nagu eespool märgitud, on EKEI-s tööl üks kohtupsühhiaatria ekspert väikese koormusega. RTE-sid on kohtupsühhiaatritena nimekirjas üheksa2. Seega enamuse igal aastal paari tuhandeni küündivast psühhiaatriaekspertiisist teevad muud isikud ehk psühhiaatrid, kes töötavad kliinikus või kes on hõivatud erapraksisega. EKEI-l on haiglatega koostöölepingud, mis sisaldavad korralduslikke kokkuleppeid, kuid EKEI-l puudub õiguslik survemeede, et saata neile täitmiseks kohtumääruseid. Küll aga saavad kohtud otse saata määruseid psühhiaatriakliinikutele ning kohustada psühhiaatreid ekspertiisi tegema. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaaride3 kohaselt on sellise sätte taga lihtne loogika: kui isik oma eriteadmistega üldiselt tulu teenib, ei tohi ta kohut kliendina tagasi lükata. Sellisena on tegu küll ilmse lepinguvabaduse piiramisega, st sisuliselt avalik-õigusliku koormisega, kuid esiteks ei ole kellelgi kohustust ekspertiisi tasuta teha ning teiseks on sellise kohustuse panek ilmselt põhjendatud vajadusega tagada riigis õigusemõistmine. Muudatus avardaks ka kohtute võimalusi hinnapakkumiste küsimisel ekspertiiside tellimiseks asjakohast teenust osutavatelt raviasutustelt, riiklikult tunnustatud ekspertidelt ja asjatundjatelt (raviarstidelt) arvamuse saamiseks. Kohtupsühhiaatria valdkonnas on muudatused algatatud juba mitu aastat tagasi ning need on kavandatud ja osaliselt ka juba ellu viidud eri tasanditel. Üks viimase aja alusdokumente, mis näitab suunda kohtupsühhiaatria ekspertiiside arengule, on Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühine memorandum, mille Vabariigi Valitsus kinnitas oma 11.06.2020 kabinetiistungil. Memorandumile tuginedes on Justiitsministeeriumis valmimas mitme kohtupsühhiaatriaga seonduva seaduse väljatöötamiskavatsus, millega pakutakse välja uusi lahendusi valdkonna korrastamiseks ja rahastamiseks. Samuti on menetluses kohtuekspertiisiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis muu hulgas näeb ette ekspertiiside hinnakirja väljajätmise seadusest. Praktikas tellib enamik kohtuid juba mõnda aega psühhiaatriaekspertiise, mis on vajalikud tsiviilkohtumenetluses, otse psühhiaatriahaiglalt ilma EKEI vahenduseta, kuna see on kiirem ja tagab ekspertiisi saamise ka siis, kui EKEI ja psühhiaatriakliiniku vahel sõlmitud lepingu maht on ületatud. Sellisele praktikale tuginedes on alates 2021. aasta algusest ümber korraldatud ka tsiviilasjades tehtavate psühhiaatriaekspertiiside rahastamine, mis toimub kohtu kaudu, mitte EKEI eelarvest. Otstarbekas ja vajalik on muuta seetõttu ka põhimäärust selliselt, et EKEI ülesandeks oleks psühhiaatriaekspertiisidega seonduv, st nende korraldamine ja rahastamine süüteoasjades. Tsiviilkohtumenetluses tellitavate psühhiaatriaekspertiiside eest maksab ekspertiisi tellinud kohus ning seega on loogiline, et kohus tellib ka ekspertiisi otse psühhiaatriahaiglast. Sellega seoses korraldatakse ümber ka EKEI psühhiaatriatalitus ning selle kaks töötajat liiguvad Põhja-Lääne kohtuarstliku osakonna koosseisu, jätkates seal psühhiaatriaekspertiiside koordineerimist senisest vähendatud mahus, vaid süüteomenetluse asjades. Eeltoodud põhjendusi selgitati ka 28.05.2021. a EKEI poolt korraldatud kohtuekspertiisi päeval, kus osales hulgaliselt kohtunikke ning psühhiaatreid. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks üks uuringu liik – raamatupidamisuuring, mida ei ole EKEI-lt enam aastaid tellitud, seega ei ole mõistlik seda kohustusena põhimääruses hoida. Finants- ja raamatupidamisekspertiise, mida menetleja tavatseb tellida, katavad RTE-de nimekirjas olevad isikud ja audiitorfirmad. Tulenevalt raamatupidamises kasutatavatest tarkvaradest, programmidest ja neist tulenevatest andmemahtudest puudub EKEI-l nii tehniline kui ka isikkoosseisuline võime raamatupidamislikke andmeid ja kandeid töödelda ning kontrollida. Eelnõu § 1 punktid 5 ja 6 käsitlevad muudatusi põhimääruse §-s 11. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruses kehtestatud struktuuriüksusesisene hierarhia. EKEI struktuuriüksused on osakonnad ja talitused, nagu on sätestatud põhimääruse § 11 lõikes 1. Need kõik 2 https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/dokumendid/rted_29042021_vol3.pdf 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustik. I kommenteeritud väljaanne. Lk 1551, § 295 kommentaar 3.1. Kirjastus Juura 2017. on iseseisvad struktuuriüksused. Arvestades EKEI isikkoosseisu suurust ja töö eripära ei ole mõistlik struktuuriüksustesse tekitada veel juhtimistasandeid ning sellega tõsta halduskoormust. Lõike kehtetuks tunnistamine ei too kaasa struktuurimuudatust, kuna viimase kaheksa aasta jooksul ei ole ühegi osakonna koosseisu kuulunud talitusi. Punktiga 6 põhimääruse § 11 lõikes 3 tehtav muudatus jätab EKEI struktuuriüksuste loetelust välja kohtupsühhiaatriatalituse, samuti korrastatakse struktuuriüksuste loetelu. EKEI soovib järk-järgult vähendada juhtimistasandeid, et tagada ühtlasem juhtimiskvaliteet ning tõhus sisekommunikatsioon. Kohtupsühhiaatriatalituse tegevuse lõpetamine ei too kaasa süüteomenetluse raames tehtavate ekspertiiside tegemise lõppemist. Kohtupsühhiaatriatalituse põhitegevusega seotud ülesanded liiguvad Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna ülesanneteks ja seda kajastavad ka eelnõu § 1 punktid 7 ja 14. Kohtupsühhiaatriatalituse tegevuse lõpetamine toob kaasa kuni kahe selle talituse töötaja koondamise, kes praegu on lapsehoolduspuhkusel. Põhimääruses esitatakse pärast muudatuse tegemist struktuuriüksuste loetelu tähestikulises järjekorras ning ühe talituse nimetus viiakse kooskõlla §-des 12 ja 14 kasutatava nimetusega. Kehtiva põhimääruse § 11 lg 3 räägib personalitalitusest, samas § 12 sätestab arendus- ja personalitalituse põhiülesanded. Eelnõu § 1 punktid 7–13 käsitlevad muudatusi põhimääruse §-s 12, mis reguleerib struktuuriüksuste põhiülesandeid. Muudatustega viiakse põhiülesanded vastavusse tegelikkusega. Punktiga 7 lisatakse §-i 12 lõige 11, millega täiendatakse Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna põhiülesannet, mis erineb teiste kohtuarstlike ekspertiisiosakondade tegevusest. Täiendava põhiülesande loetelusse toomine tuleneb eraldiseisva kohtupsühhiaatriatalituse likvideerimisest (vt eelnõu § 1 punkt 6) ja süüteomenetluses tehtavate kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside koordineerimise ja nõustamistegevuse muutumisest Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna üheks ülesandeks. Punktiga 8 muudetakse § 12 lõiget 3 ning jäetakse dokumendiosakonna põhiülesandest välja raamatupidamisuuring. Põhiülesande muutmine on otseses seoses põhimääruse § 10 p 4 (vt eelnõu § 1 punkt 4) kehtetuks tunnistamisega. Osakonna põhiülesandena jääb alles raamatupidamisekspertiis, kuna selle ekspertiisiliigi tegemise nõue tuleneb hetkel kehtivast seadusest. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 277 punktis 18 on kinnitatud vastavale ekspertiisiliigile hind. KES-i muutmise järel on kavandatud viia ekspertiiside loetelu ja hinnakiri Vabariigi Valitsuse määruse tasandile, mis tagab operatiivsema muudatuste tegemise. EKEI-l puudub raamatupidamisekspertiiside ja -uuringute tegemise võimekus, põhjendus on toodud käesoleva eelnõu § 1 punktis 4. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 12 lg 10, millega likvideeritakse kohtupsühhiaatriatalitus. Talituse ülesanded, mis on seotud süüteoasjades tehtavate kohtupsühhiaatriaekspertiisidega, saavad Põhja- Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna ülesandeks (vt pikem selgitus eelnõu § 1 punktides 3 ja 6). Punktiga 10 muudetakse terminit põhimääruse § 12 lõikes 11 ja asendatakse „kvaliteedijuhtimissüsteem“ terminiga „juhtimissüsteem“. Instituudi akrediteeringute aluseks on rahvusvahelised standardid, mis ei kasuta juba aastaid „kvaliteedijuhtimissüsteemi“, vaid „juhtimissüsteemi“. Standardis EVS-EN ISO/IEC 17025 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded“ kehtib see muudatus 2006. aastast ja standardis EVS-EN ISO 17020 „Vastavushindamine. Nõuded eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimiseks“ 2012. aastast. Kuna instituudis on mõlema standardi nõudeid järgiv integreeritud juhtimissüsteem, võttis instituut uue termini kasutusele 2013. a pärast Eesti Akrediteerimiskeskuse tähelepanu juhtimist ja soovitust. Muudatus on tehtud kogu EKEI juhtimissüsteemi dokumentatsioonis, sh kvaliteedikäsiraamatus. Kasutuses mitteolev termin on veel vaid kehtivas põhimääruses, sellest tuleneb ka muutmise vajadus. Punktiga 11 täpsustatakse asjaajamistalituse põhiülesandeid ja viiakse need kooskõlla nende tegevustega, mida tänane õigusruum nõuab ja mida struktuuriüksus igapäevaselt oma ülesannete täitmiseks teeb. Kui põhimääruse § 12 lõike 13 muutmisel 2009. aastal oli oluline instituudi asjaajamise ja arhiivitöö, sealhulgas ajalooarhiivi korraldamine, tagamaks kahe asutuse liitumisel ajalooline järjepidevus ning dokumentatsiooni säilimine ja arhiveerimine, siis 2021. a on struktuuriüksuse ülesanded oluliselt muutunud. Instituudi asjaajamine ja dokumendihaldus on vaid üks osa struktuuriüksuse tööst. Lisandunud on teabehalduse arendamine. Alates 2019. aastast jõustus isikuandmete kaitse seadus ning lisandus instituudi andmekaitsealase töö koordineerimine. Eeltoodust tulenevalt asendatakse tekstiosa „ja arhiivitöö, sealhulgas ajalooarhiivi, korraldamine“ tekstiosaga „tagamine, teabehalduse korraldamine ja arendamine, andmekaitsealase töö koordineerimine, arhiveerimise korraldamine“. Punktiga 12 täpsustatakse ja ajakohastatakse arendus- ja personalitalituse (edaspidi APT) põhiülesandeid põhimääruse § 12 lõikes 14 ning viiakse need vastavusse kehtiva õigusruumiga ja talituse tänaste ülesannetega. Kehtivas põhimääruses on APT ülesandeks „kutsestandardite arendamine ja kutse andmine“, mis sellises sõnastuses on vastuolus kutseseaduse § 9 lg 2 punktidega 1 ja 3. EKEI on kutset andev organ, kes on kutseasutuse (SA Kutsekoda) korraldatud avalikul konkursil kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kellel on kutseregistris sellekohane registreering ning seetõttu ka kutse andja õigused. Kutse andja (EKEI juhtkond) määrab oma ülesannete täitmiseks vastutava isiku või üksuse, kelleks EKEI-s on APT. Samuti ei tee APT personalivaldkonna finantsplaneerimist ja järelevalvet, vaid EKEI personali- ja tööjõukulude planeerimist ja selle järelevalvet. Komisjoniliste ekspertiiside puhul, kui kaasatakse majaväliseid eriala asjatundjaid, valmistab nendega lepingud ette APT, kellel on ülevaade EKEI välisele tööjõule kuluvate vahendite vajadusest ja suurusest. Punktiga 13 muudetakse majandustalituse põhiülesannet, kuna pärast viimast põhimääruse muutmist 2010. aastal on toimunud olulisi muutusi riigihangete ja nende korraldamisega seoses. Muutunud on ka riigihangete määrad. Samuti pakuvad hooldust erinevad firmad, kellega Riigi Kinnisvara AS on sõlminud hoolduslepingu. Samas valmistab EKEI seadmete hoolduse lepinguid ette ja jälgib lepingute täitmise perioodilisust majandustalitus. Hoonete ja tehnovõrkude arendamise protsessi koordineerib üks juhtkonna liikmetest või asedirektoritest. Majandustalituse tegevus viiakse vastavusse tegelikkusega ning selleks asendatakse tekstiosa „hooldus ja arendamine, hanketegevuse korraldamine, sealhulgas riigihangete läbiviimine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelevalve instituudi majandustegevuse valdkonnas“ tekstiosaga „hoolduse ja remondi tagamine ning korraldamine, hanketegevuse korraldamine, riigihangetega seotud tegevuste koordineerimine ning instituudi raamatupidamise korraldamine“. Punktiga 14 lisatakse Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna tööpiirkonda uus ekspertiisivaldkond ning täpsustatakse, et tööpiirkonnaks on kohtupsühhiaatria valdkond üle Eesti. Punktiga 15 muudetakse § 14, mis reguleerib instituudi juhtimist. Kuna muudatusi on palju, sõnastatakse õigusselguse huvides kogu paragrahvi tekst uuesti. Paragrahvi pealkirja ei muudeta. Paragrahvi 14 lg 1 sisaldab loetelu ametikohtadest, mis moodustavad EKEI juhkonna ja kuuluvad selle koosseisu oma ametikohast tulenevalt. EKEI juhtkond ei ole omaette struktuuriüksus, vaid asutusesisene koostöövorm, mis koguneb regulaarselt arutama EKEI arengu- ja tegevuskava, eelarvet, põhitegevuse tulemusnäitajaid, ees seisvaid ülesandeid ja teisi päevakajalisi teemasid. Räägitakse läbi ning arutatakse juhtimisotsuseid ja kommunikatsiooni korraldust. Igal juhtkonna liikmel on oma ülesanded, samas hoitakse üksteist ühes infoväljas probleemidele lahenduste otsimisel ja nende lahendamisel. Võrrelduna hetkel kehtiva sõnastusega lisatakse juhtkonna koosseisu kvaliteedijuht ja personalijuht ning halduse asedirektor nimetatakse asedirektoriks. Muudatuse tulemusel moodustab edaspidi EKEI juhtkonna: direktor, asedirektor, arenduse asedirektor, kvaliteedijuht ja personalijuht. Osaliselt muudetakse struktuuriüksuste loetelu, kelle tegevust koordineerib asedirektor. Kuna lõikeid muudetakse, siis loetletakse struktuuriüksused ühtlasi tähestikulises järjekorras. Eelnõu § 1 punktidega 16–22 korrastatakse direktori ja asedirektorite ülesandeid ja viiakse põhimäärus vastavusse EKEI tegeliku juhtimisega. Punktiga 16 muudetakse § 15 lg 1 punkti 1 ning sõnastatakse direktori ülesanded ja antakse volitus korraldada instituudi tegevust ja juhtimissüsteemi toimimist asedirektorite kaudu. Kuna instituudi juhtimises on oluline meeskonnatöö, siis on muudetud sõnastus kaasava juhtimise üks aluseid ja tööriistu. Jagades vastutust asedirektoriga on kõigi osapoolte huvi anda endast parim ja olla orienteeritud instituudi ülesannete tulemuslikule lahendamisele. Punktiga 17 muudetakse põhimääruse § 15 lg 1 punkti 7 ning pannakse direktori ülesandeks korraldada riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist riigivaraseaduses sätestatud korras. Säte võimaldab tegevust volitada teistele struktuuriüksustele, samas viidatakse ka õigusaktile, mis reguleerib riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist. Punktiga 18 muudetakse § 15 lg 1 punkti 8 sõnastust, kuna EKEI-l on ka omatulu ning ainult eelarvevahendite väljatoomine põhimääruse sõnastuses kitsendab direktori vastutust. Olenemata sellest, kas tegemist on omatulu, riigieelarve või projektide rahadega, käsutab direktor instituudi rahalisi vahendeid instituudi ülesannete täitmiseks ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise. Punktiga 19 täpsustatakse direktori pädevust põhimääruse § 15 lg 1 punktis 11. Kehtiva regulatsiooni järgi saab töötajaid töölähetusse saata vaid direktor. Tulenevalt riigitöötajate iseteenindusportaali kasutuselevõtust ja asjaolust, et EKEI-s on lähetusi palju ning siselähetuste ja -koolituslähetuste osa suur, on lähetuste administreerimine ja osalt kinnitamine juba praegu volitatud personalijuhile, mistõttu on asjakohane muuta ka § 15 lg 1 punkti 11. Põhimäärusest ei tulene selget volitusnormi, kes teeb töötajale hoiatusi, ega ka direktori õigust ilma ettepanekuteta kohaldada ergutusi, see ei mahu EKEI tunnustamise põhimõtete alla. Punkti on toodud loetelu, mida direktor üksiktöötaja tasandil teeb, st sõlmib ja lõpetab töölepingud instituudi töötajatega, kinnitab ametijuhendi ning töötasu, kohaldab töötajatele ergutusi ja teeb hoiatusi. Punktiga 20 muudetakse § 15 lg 1 p 13. Juhtimissüsteemi toimimise ja arendamise, sh selle järjepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks on rakendatud sisekontrollisüsteem, mille üks osa on juhtimissüsteemiauditite tegemine. EKEI-s tavapärast audiitortegevust ei tehta. Audiitori mõiste ja tegevus on valdavalt sihistatud finants- ja tulemus audititele. EKEI sisekontrollisüsteem aga tagab kontrolli ja järelevalve juhtimissüsteemi nõuetest, sh metoodikatest, juhenditest ja kokkulepitud protseduuridest kinnipidamise ning valdkondliku kvaliteedi ja pädevuse tagamiseks. Punktiga 21 tehtav § 15 lg 1 p 14 muudatus on otseses seoses põhimääruse § 19 kehtetuks tunnistamisega. Punkti sõnastuseks jääb „koostab instituudi arengukava nelja-aastaste perioodidena ja korraldab selle perioodilist ülevaatamist“. Nõukogu roll on punktist välja jäetud (vt selgitust §-de 19–21 muudatuse juures). Punktiga 22 lisatakse § 15 lõikesse 2 asedirektori ülesandeks lisaks põhimääruses sätestatule ka vastutuse punkt (p 4). Asedirektori tegevus peab olema õiguspärane, nõuetekohane ja seaduslik. Asedirektor vastutab oma valdkonnas ning talle alluvates struktuuriüksustes instituudi tegevust korraldavates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka täitmise eest. Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 16, kuna kvaliteedijuht on kvaliteeditalituse ehk ühe EKEI struktuuriüksuse juhi ametinimetus ja teda eraldi põhimääruses ei ole vaja välja tuua. Kvaliteedijuhi ülesanded, nagu ka teiste osakonna- ja talitusejuhtide (edaspidi struktuuriüksuse juht) ülesanded on fikseeritud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Punktiga 24 muudetakse § 17. Kuna muudatused on läbivad ning puudutavad enamikke punkte, esitatakse selguse huvides kogu paragrahvi tekst uuesti. Paragrahvi muutmise eesmärk on liita osakonnajuhataja ja talitusejuhataja ülesanded ja pärast sõnastuse muutmist tunnistada kehtetuks § 18, mis loetleb talitusejuhataja ülesanded. Seega asendatakse läbivalt sõna „osakonna“ sõnaga „struktuuri“. EKEI-s ei ole erinevusi osakonnajuhataja ja talitusejuhataja ülesannetes, kuna talitused ega ka talituse juhatajad ei allu osakonnajuhatajatele. Talitused on EKEI-s üle instituudi struktuuriüksuste juhtidele ja töötajatele teenust ning tugiteenust pakkuvad üksused, nagu arendus- ja personalitalitus, asjaajamistalitus, kvaliteeditalitus ja majandustalitus. Seega on põhjendamatu kajastada põhimääruses osakonnajuhataja ja talitusejuhataja ülesandeid eraldi. Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse §-d 18–21. Paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks, kuna talitused on EKEI-s üle instituudi struktuuriüksuste juhtidele ja töötajatele teenust ning tugiteenust pakkuvad üksused ja nende juhtide ülesanded ei erine osakonnajuhatajate ülesannetest. Uue põhimääruse redaktsiooni on toodud termin „struktuuriüksuse juht“, mis kaotab vajaduse selle paragrahvi järele. Muudatus on seotud § 17 muutmisega. Paragrahvid 19–21, mis tunnistatakse kehtetuks, reguleerivad nõukogu tegevust, ülesandeid ja töökorda. Muudatuse tingib asjaolu, et viimastel aastatel ei ole see koostöövorm toiminud. Viimane nõukogu koosolek toimus 24. oktoobril 2019, siis arutleti ka nõukogu ülesandeid ja rolli ning tõdeti, et nõukogu ei ole viimastel aastatel enam ühtegi EKEI põhimääruses sätestatud ülesannetest täitnud. Paragrahvi 19 lg 3 järgi peab nõukogu tööd juhtima esimees, kes korraldab ka nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe määrab siseminister. Peale ekspertiisiasutuste ühendamist jäi nõukogu juhi roll Siseministeeriumi kanda, kuna süüteomenetluses tuleb suurem osa ekspertiisitellimusi just Siseministeeriumi haldusalast. Samas on EKEI Justiitsministeeriumi hallatav asutus ning Siseministeerium ei saa sekkuda EKEI tegevusse. Nõukogu liikme volitused on tähtaegsed ja nõukogu on olnud vaid soovitaja rollis nõukogus esindatud asutustele. Mingit järelevalve funktsiooni eri ministeeriumite asutuste vahel ei ole nõukogul olnud ega saagi olla. Koostöövorm ekspertiisiga seotud asutuste vahel peab kindlasti jätkuma ka tulevikus, kuid selle detailne reguleerimine põhimääruses ei ole vajalik, mistõttu tunnistatakse nõukogu tegevust reguleerivad sätted kehtetuks. Punktiga 26 muudetakse § 22 ning punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 23. Paragrahv 22 reguleerib EKEI teadus- ja arendusnõukoja tegevust ning § 23 selle töökorda. Teadus- ja arendusnõukoja moodustamine ja liikmesus on kehtivasse põhimäärusesse sisse kirjutatud ebavajaliku detailsusega, mis teeb regulatsiooni jäigaks ja tegevusi pigem pärssivaks kui toetavaks. Selliste protseduuride kirjeldamine põhimääruses ei ole vajalik, teadus- ja arendusnõukoja liikmete nimetamise ja töökorra saab kinnitada direktor. Seega sisaldabki muudetud § 22 esimene lõige üldisena teadus- ja arendusnõukoja eesmärke ning teine lõige annab direktorile volituse kinnitada oma käskkirjaga teadus- ja arendusnõukoja töökord, liikmed, esimees ja aseesimees. Ülejäänud lõiked §-s 22 jäetakse välja ning § 23 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse muudatuste jõustumise tähtaeg 1. juuli 2021. Määruse jõustumiseks ei ole vaja suurt ajavaru. Pärast põhimääruse muutuse jõustumist tuleb kinnitada uus instituudi koosseis ning muuta ja ajakohastada muudatustest tingitult instituudi siseseid regulatsioone. Samuti tuleb teavitada töötajaid kohtupsühhiaatriatalituse tegevuse lõpetamisest ning teha ümberkorraldused seoses struktuuriüksuse likvideerimise ja töö ümberkorraldamisega. Kuna enamik muudatusi on juba praktikas juurdunud ja muudatustega korrastatakse õiguslikku poolt, ei ole vaja pikka ettevalmistusperioodi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste üldine mõju on pigem väike, sest on suunatud EKEI põhimääruse ajakohastamisele ja EKEI juhtimise korrastamisele. Enamus muudatusi on seega tehnilist laadi, puudutades juhtkonda ja struktuuriüksuste juhte. Osa muudatusi puudutab kõiki EKEI töötajaid. Mitmed muudatused on praktikas juba juurdunud ja eelnõuga viiakse õiguslik olukord praktikaga kooskõlla. Väljapoole EKEI-d on mõju väike, võimalik välismõju seostub süüteoasjas tehtavate kohtupsühhiaatriaekspertiiside ning nende määramisega. Muudatused saab tinglikult jagada viieks: 4.1. tehnilist laadi muudatused, mis on seotud põhimääruse ajakohastamisega ning tegelikkusega kooskõlla viimisega; 4.2. juhtimist puudutavad muudatused; 4.3. kohtupsühhiaatriatalituse ülesannete osalise liikumisega teise struktuuriüksusesse seotud muudatused; 4.4. EKEI nõukoguga seotud muudatused; 4.5. teadus- ja arendusnõukojaga töökorraldusega seotud muudatused. 4.1. Tehnilised muudatused: 4.1.1. Ingliskeelse nimetuse lisamine ja postiaadressi muudatus. Muudatused eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 on tehnilist laadi ning nende mõju ulatus on väike, kuna Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ingliskeelne nimetus (Estonian Forensic Science Institute) on juba kasutusel, kuid see ei ole leitav eestikeelses Riigi Teatajas tekstiotsinguna. Punkti 2 muudatus tuleneb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teavitusest, et muudetakse katastriüksuse aadressi ja hoone aadressiks saab Tervise tn 20. Seega tuleneb muudatus linnavalitsuse korraldusest. Mõju on pigem väike, kuigi aadressi muutmisega kaasneb ühekordse tegevusena partnerite ja teenuse tarbijate informeerimine, samuti veebi ja vormide korrastamine. Ingliskeelse nimetuse lisamisega halduskoormuse tõusu ei kaasne. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. 4.1.2. Eelnõu § 1 punktis 4 toodud muudatus ei too kaasa olulist mõju, kuna raamatupidamisuuringuid ei ole juba aastaid tellitud ja oma loomult on need aegunud. Muudatus on pigem korrastav ja sellega viiakse uuringute loetelu vastavusse praegu EKEI-s tehtavate uuringutega. Kuna menetlusasjades tavatsetakse tellida ekspertiise, siis uuringuliigi kehtetuks tunnistamisel ei täheldata otsest ega kaudset mõju kodanikele ega avalikule sektorile, mistõttu mõjutatud sihtrühm on väike (EKEI juhtkond ja dokumendiosakond). Mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub, kaudsed mõjuriskid on teadmata. 4.1.3. Eelnõu § 1 punkti 6 mõju ulatus on väike, puudutab EKEI koosseisu kuuluvate struktuuriüksuste nimetusi, millest on välja arvatud kohtupsühhiaatriatalitus. Struktuuriüksuste nimetuste loetelu on viidud tähestikulisse järjekorda. Muudatuse ulatus on väike. Mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, muudatus puudutab eelkõige EKEI kohtupsühhiaatriatalituse ametikohti ja seal töötavaid isikuid (kokku neli töötajat, kellest kaks on praegu lapsehoolduspuhkusel ja praegused töötajad asendavad neid). Olemuselt on tegemist instituudi töökorraldust parandavate muudatustega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. 4.1.4. Eelnõu § 1 punktis 10 kajastatavad muudatused on orienteeritud EKEI tegevusega seotud mõistete korrastamisele ja valdkonnas kasutatava terminoloogia vastavusse viimisele tegelikkusega. Mõju ulatus on väike, kuna instituudi dokumentatsioonis kasutatakse juba terminit „juhtimissüsteem“ ja dokumentatsioon on asutusesisene ning selle mõju ei ulatu instituudist väljapoole, seega mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.2. Juhtimist puudutavad muudatused leiavad kajastamist eelnõu § 1 punktides 5, 8, 11 –13 ja 15–24. 4.2.1. Eelnõu § 1 punktiga 5 põhimääruse § 11 lõike 2 kehtetuks tunnistamise mõju on väike, kuna instituudis ei ole osakonna koosseisus talitusi, mõju ulatus on väike, mõjutatud sihtrühm puudub ja ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne 4.2.2. Eelnõu § 1 punkt 8 täpsustab dokumendiosakonnas tehtavate ekspertiiside ja uuringute liike. Tegemist on loetelu korrastamisega, mis tuleneb käesoleva eelnõu § 1 p 4 muudatusest. Mõju ulatus: väike. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike (dokumendiosakonna töötajad). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.2.3. Eelnõu § 1 punktidega 11–13 viiakse struktuuriüksuste põhiülesanded vastavusse juba tehtavate ülesannetega ning korrigeeritakse sõnastust. Mõju ulatus: väike. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.2.4. Eelnõu § 1 punktidega 15–24 korrastatakse instituudi juhtimist, alluvussuhteid ja ositi täpsustatakse direktori ja asedirektorite ülesandeid. Eelnõu § 1 punkti 15 mõju ulatus on väike, puudutab EKEI juhtkonda ja töötajaid, kuid muudatuse ulatuse on direktor asedirektoritega läbi rääkinud ning kokkulepe selleks olemas. Eelnõu § 1 punktides 16–22 täpsustatakse direktori ja asedirektori ülesannete sõnastusi. Mõju avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning puudutab eelkõige EKEI juhtkonna liikmeid ja struktuuriüksuste juhte. Tegemist on instituudi töökorraldust korrastavate muudatustega, mille käigus jäetakse välja kvaliteedijuhi kui ühe talitusejuhi ülesanded, mis on sarnaselt teiste talitusejuhtidega sätestatud töötaja ametijuhendis. Eelnõus kasutatakse üldistust „struktuuriüksuse juht“, mille all on mõeldud nii osakonnajuhatajat kui ka talitusejuhatajat. Ühtlustatakse nende ülesanded, vältides dubleerivaid paragrahve, ning seega tunnistatakse talitusejuhataja ülesandeid reguleeriv paragrahv kehtetuks. Muudatus ei too kaasa halduskoormuse tõusu, kuna ülesanded on sõnastatud ametijuhendites. Mõju ulatus: väike. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.3. Kohtupsühhiaatriatalituse ümberkujundamise ja ülesannete osalise liikumisega teise struktuuriüksusesse ning sellega seotud muudatused kajastuvad eelnõu § 1 punktides 3, 7, 9 ja 14. 4.3.1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse menetlusliiki, milles saab EKEI poole pöörduda kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemiseks. Muudatuse mõjuulatus on väike, muudatusega kaasneb menetlejate teavitamine, mis on ühekordne halduskoormuse tõus. Paragrahvi 8 punkti 121 täiendamise mõju avaldumise sagedus on väike nagu ka mõjutatud sihtrühma suurus. Negatiivsete mõjude kaasnemise risk puudub, kaudsed mõjuriskid on teadmata. 4.3.2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 12 uue lõikega, millega sätestatakse täiendavad ülesanded Põhja-Lääne kohtuarstlikule ekspertiisiosakonnale. Muudatuse mõju on väike ja puudutab osaliselt Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna administratiivtöötajaid. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.3.3. Eelnõu § 1 punkt 9 on tingitud kohtupsühhiaatriatalituse likvideerimisest alates määruse jõustumise päevast ja süüteoasjades tehtavate kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja sellega seonduvate tegevuste liikumisega Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonda. Üldine mõju on väike, muudatus puudutab kahte instituudi struktuuriüksust ja osa nende töötajatest. Mõju ulatus: väike, toob kaasa mõned töökorralduslikud muudatused ja kahe töösuhte ülesütlemise seoses kohtupsühhiaatriatalituse likvideerimisega. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.3.4. Eelnõu § 1 punkt 14 omab täpsustavat iseloomu. Kuna kohtuarstlike ekspertiisiosakondade vahel on tööpiirkonnad jaotatud ning muudatus suunab süüteoasjades määratud kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemise Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna üheks ülesandeks, on selguse huvides hea kindlaks määrata, millises ulatuses selles ekspertiisiliigis osakond Eestit katab. Mõju ulatus on väike, mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike (liiki määrav menetleja, kuid nende jaoks midagi oluliselt ei muutu). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. 4.4. EKEI nõukogu likvideerimisega seotud muudatused kajastuvad eelnõu § 1 punktis 25. EKEI nõukogu loodi ekspertiisiasutuste ühendamisel ja oli uuele EKEI juhile toeks, kuid kahe-kolme aastaga see vajadus ammendus. Nõukogus esindatud asutustele oli algul paremini näha, mis suunas asjad ekspertiisivaldkonnas liiguvad ja see oli hea tagasiside andmise võimalus EKEI-le. Hiljem aga tegeles nõukogu pigem olmeliste ja päevateemade lahendamisega ning strateegiat, arengukava, ja -suundi arutati vähe. Mõju ulatus: väike. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike, eelkõige senised nõukogu liikmed, kellest mitme volitused on lõppenud seoses tähtaja möödumisega või senisest ametist lahkumisega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. 4.5. Teadus- ja arendusnõukoja töökorraldusega seotud muudatused on kajastatud eelnõu § 1 punktides 26–27. Tegemist on instituudisisese oskusteabe nõukojaga, mille eesmärgid sõnastatakse eelnõu punktis 26. Nõukoja liikmeteks on isikud, kes on suutelised nõustama juhtkonda ja teisi ekspertiisitegevusega seotud instituudi töötajaid. Nõukoja moodustamise ja töökorraldusega seotud regulatsioonide sätestamiseks volitusnormi andmine on igati õigustatud ja see ei vaja põhimääruse tasemel põhjalikku reguleerimist. Praegu on teadus- ja arendusnõukoja täpsem töökorraldus juba kajastatud instituudi kvaliteedikäsiraamatus. Mõju ulatus on väike, puudutab vaid praegusi teadus- ja arendusnõukoja liikmeid, kes on nimetatud teadus- ja arendusnõukoja koosseisu direktori käskkirjaga, toomata kaasa sisulisi muudatusi nende tegevuses. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma suurus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Kokkuvõtlik mõjuhinnang instituudi töötajatele, elanikele ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele: 1) muudatused mõjutavad eelkõige EKEI töötajaid. 01.05.2021 seisuga on EKEI-s aktiivses töösuhtes 135 inimest, kellele lisandub 13 lapsehoolduspuhkusel olijat, seega on sihtrühm väike; 2) halduskoormus ettevõtetele ja kodanikele ei muutu; 3) töökoormus kohtu juristidele võib lühiajaliselt tõusta seoses muudatustega psühhiaatriatalituses, kuid instituut tagab nõustava rolli tsiviilasjades määratavate ekspertiiside määramisega ning muudatuste jõustumise ajaks on praktika juba peaaegu pool aastat olnud vastavuses käesolevate muudatustega. Mõjude olulisus. Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul saab kokkuvõtvalt rääkida positiivsest mõjust ekspertiisiasutuse põhitegevusele, mis tuleneb ülesannete selgusest ja ajakohastamisest. Negatiivset mõju ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatused on suuremalt jaolt tehnilist ja täpsustavat laadi ning viivad põhimääruse vastavusse tegeliku olukorra ja praktika ning kaasaja nõuetega. Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Instituudi sisemise töökorralduse jaoks tähendavad muudatused vajadust üle vaadata töökorraldusreeglid, kuid see ei nõua täiendavaid vahendeid, kuna tehakse perioodiliselt kavandatud regulatsioonide ülevaatamise käigus. Muudatuste jõustumisel tuleb kinnitada uus koosseis alates määruse jõustumise päevast ning ajakohastada kvaliteedikäsiraamatut muutes Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna põhiülesandeid ja arvata välja kohtupsühhiaatriatalitus. Määruse rakendamise kuluks on kahe töötaja koondamishüvitisele kuluv summa, kuid kuna need töötajad on lapsehoolduspuhkusel, saab instituut sellega arvestada nende tööle naasmisel. Muid rahalisi kohustusi muudatused kaasa ei too. Muudatuste järgselt ei suurene instituudi tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. Muudatuste ettevalmistamiseks ei ole vaja pikka ettevalmistusperioodi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõul ei ole olulist puutumust teiste ministeeriumide, laiemate huvirühmade ega avalikkusega. Muudatused, mis puudutavad nõukogu tegevuse lõpetamist, on puutumuses Siseministeeriumiga ning psühhiaatriatalitust puudutavad muudatused seonduvad maakohtutega, mistõttu saadeti eelnõu nimetatutele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kohtutest vastas Harju maakohus, kes märkis, et enamus Harju Maakohtu kohtunikke ei pidanud vajalikuks midagi arvata, kuid üks kohtunik arvas, et kohustusega otsida ise eksperte suureneb kohtuniku töökoormus ning võib tekkida oht, et ekspertide valik ei ole läbipaistev, sest üht eksperti võidakse põhjendamatult eelistada teistele. Kuna EKEI endiselt tegeleb psühhiaatriaekspertiiside teema koordineerimisega, siis vajadusel abistatakse endiselt kohtuid ekspertide leidmisel.