Töövõtuleping

TÖÖVÕTULEPINGU nr 21-2-15/218 ERITINGIMUSED Tallinn, 2021 Tervise Arengu Instituut (TAI), registrikood 70006292, asukoht Hiiu 42, 11619 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab direktor Annika Veimer (edaspidi nimetatud tellija või pool või koos töövõtjaga pooled) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) (edaspidi nimetatud töövõtja), registrikood 70003572, asukoht Tervise 30, 11316 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab direktor Ivar Prits, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1.1 Lepingu esemeks on TAI poolt kahjude vähendamise keskusest kogutud süstalde süstlajääkide analüüsimine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende jääkide suhtes (edaspidi nimetatud töö) lähtudes uuringuprojektist „Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes“ (lisa 1), ning tulemuste edastamine TAI-le. Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 2. Töö teostamise tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub töö teostama hiljemalt 14.12.2021. 3. Lepingu hind 3.1. Tööde kogumaksumuseks on kuni 13 000 (kolmteist tuhat) eurot. 3.2. Töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane. Tasumine toimub pärast üleandmis- vastuvõtmisakti(de) tellijapoolset kinnitamist töövõtja poolt esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. 3.4.Töövõtja kohustub esitatavale arvele märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule tellija kontaktisiku nime. 4. Erisätted töövõtulepingute üldtingimustest 4.1.1.Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja esitama alates 01.07.2019 arved e-arvetena vastavalt kehtivale raamatupidamise seaduse (vajadusel kasutades nt teenust: https://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Muul kujul arved kui e-arved, alates nimetatud kuupäevast alates, tellija poolt tasumisele ei kuulu. 4.2. Süstlajääkide analüüsi tulemusi avaldades ja neid publitseerides tuleb tegevus ning tulemused kooskõlastada TAI-ga ja viidata kõikidele uuringuprojektis (Lisa 1) mainitud osapooltele. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katri Abel-Ollo, tel 6 593 826 , e-post: [email protected] 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Aime Riikoja, tel 663 6701, e-post: [email protected] 6. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste leping lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu  lisa (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Lepingu lisad: Lisa 1 – Uuringuprojekt, Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes 9. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käeolevale lepingule ja selle lisale: 9.1. Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektrooniliselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel aadressil http://www.tai.ee/images/TVL.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Tellija: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tervise Arengu Instituut Eesti Kohtuekspertiisi Instituut reg. nr 70006292 reg. nr 70003572 Hiiu 42, 11619 Tallinn Tervise 30, 13419 Tallinn Tel: 372 6593900 Tel: 372 6636601 direktor Annika Veimer direktor Ivar Prits  Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes KAVANDATAVA UURINGU KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Narkootikumide tarvitamise uurimiseks rahvastikus on mitmeid erinevaid uuringumeetodeid. Enim viiakse läbi tarvitamise ja riskikäitumise levimusuuringuid, milles vastajad annavad enda tarvitatud ainetele ja tarvitamissagedusele subjektiivse hinnangu (Vorobjov et al 2018 − 2020, Salekešin et al., 2019 ) . Narkootikume süstivate inimeste riskikäitumise uuringutele tuginedes olid p eamiseks süstitavaks narkootikumiks kuni 2017. aastani olenevalt piirkonnast kas fentanüül või amfetamiin (Vorobjov et al., 2018, Salekešin et al., 2019). Viimastel aastatel on fentanüüli kättesaadavus oluliselt vähenenud ja peamis teks aine teks on tarvitajate enda ütluste kohaselt nii Tallinnas kui Ida-Virumaal amfetamiin , katinoonid (3D-vannisoolad, alfa-PVP) ja erinevate retseptiravimite kuritarvitamine. Opioididest esineb mõningal määral ebapuhta ja mitte nii tugevatoimelise fentanüüli tarvitamist ja alates 201 9 . aastast on hakatud mainima ka isotonitaseeni levimust narkoturul (TAI 20 20 ). Lisaks eelpoolmainitud uuringutele ning aruandlusele on Eestis viimasel kahel aastal terviklikuma pildi saamiseks narkootikumide tarvitamisest kasutusele võetud kommunaalreovee analüüsimine uimastite ja nende metaboolsete jääkide suhtes ( Hollo et al ; 2020, Abel-Ollo et al ; 2021) . Kui reovesi annab meile keemiliselt objektiivset informatsiooni piirkonna tasandil, siis kahjude vähendamise ja ennetustegevuste paremaks planeerimiseks on vajalik teada ka detailsemat informatsiooni süstitavate narkootikumide kohta. Paljudel juhtudel ei tea narkootikumide tarvitajad ise , mida nad tegelikult tarvitavad . Eriti muutlikuks ja etteaimamatuks on muutunud Eesti narkootikumide turg pärast 2017. aasta fentanüüli vähenenud kättesaadavust (TAI 2019) . Tervise Arengu Instituuti tulevad kvartaalsed Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing u LUNEST narkoturu ülevaated kir jel davad jätkuvat arusaamatust müüdavate ja tarvitavate ainete suhtes. „ Tallinna opioiditarvitajad on mures praegu uimastiturul pakutava „fentanüüli aseaine” tavatu kanguse pärast, kuna levib kõmu sagenenud üleannustamiste kohta. Tumeveebis ja kinnistes foorumites leviva info kohaselt ei ole fentanüüli pähe müüdavates ainetes juba paar kuud olnud peamiseks toimeaineks mitte isotonitaseen, vaid mõni muu nitaseen-tüüpi sünteetiline opioid (võimalike variantide seas on mainitud nt metonitaseeni, kuid kinnitada seda infot ei saa )“ (2021 aasta aruanne) . O bjektiivne info tarvitatavast ainest ja nende kombinatsioonidest on väga oluline , et koheselt ja adekvaatselt reageerida üledoosiennetuse ja teiste vajalike kahjude vähendamise tegevustega. Osades Euroopa riikides on objektiivse informatsiooni saamiseks süstitavatest ainetest kasutatud süstlajääkide analüüsim ist . Analüüsi minevad s üstlad kogutakse linnade kahjude vähendamise teenuste ja süstlakogumise spetsiaalsete konteinerite juurest. Oluline on märkida, et kahjude vähendamise keskustesse toodud süstlad ei anna ülevaadet ainult keskuse klientidest, vaid sinna kogutakse ka väljatöö käigus kogu piirkonnast leitud kasutatud süstla d (Néfau et al., 2015; Lefrançois et al., 2016). Selliste s üstlajääkide iga-aastaste uuringu tega alustati Euroopa linnades laiemalt 2017. aastal. Uuringusse kuuluvad linnad moodustavad võrgustiku ESCAPE ( The European Syringe Collection and Analysis Project ). Lähiriikide linnadest on uuringus osalenud Helsingi , Vilnus ja Oslo (EMCDDA 2021) . Keemilise analüüsi teevad uuringus olevate linnade teadus ja ekspertiisiasutused, a nalüüsiks kasutava d laborid kromatograafilis i ja spektroskoopilis i meeto deid. Süstlajääke on küll uuritud vaid paar aastat, kuid see metoodika on ennast juba tõestanud, kui reaalajas toimiv ja vääruslik informatsiooni allikas süstitavatest ainetest ( Lefrançois et al., 2016 ) . Selline uuring on vajalik ka Eestile, et saada objektiivne ülevaade meie narkootikume süstivate inimeste süstitavatest ain etest . Analüüsi tulemusel on võimalus anda adekvaatset ja objektiivset teavet tarvitajatele, mis aineid nad tarvitavad. Seni on TAI läbi kahjude vähendamise teenuste puutunud korduvalt kokku ka tarvitajate enda sooviga teada saada turul pakutava aine keemilist koostist. Hetkel tuginevad tarvitajad vaid diileri ütlustel ja enda kogemustel ainete mõjust. Selline aine tarvitamiseelne testimisvõimalus Eestis aga puudub. Info tarvitatavatest ainetest aitab TAI-l paremini planeerida ka üldist üledooside ja üledoosidest tingutud surmade ennetustegevust ja kujundada tõhusamaid kahjude vähendamise , abi- ning raviteenuseid. Analüüsi tulemusel leitav võimalik info mitmetest erinevatest ainetest süstaldes annab vajalikku informatsiooni koosta r vitamisest või võib viidata ka süstalde korduvkasutamisele. Mõlemaid ohtlikke tendentse on võimalik tõhusamalt kahjude vähendamise keskuste töö kaudu adresseerida. Objektiivne informatsioon süstitavatest ainetest on vajalik ka pakkumise vähendamise spetsialistidele ja korrakitseüksustele asjakohaseks reageerimiseks. UURINGU TEOSTAJAD Tervise Arengu Instituut: Projekti algatamine ja juhtimine, rahastamine vastavalt esitatud arvetele, süstalde transport EKEI’sse ja projekti tulemuste avaldamine. Katri Abel-Ollo Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus teadur Tervise Arengu Instituut Hiiu 42 11619 Tallinn Aljona Kurbatova Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus k eskuse juht Tervise Arengu Instituut Hiiu 42 11619 Tallinn Anne Murd Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus spetsialist Tervise Arengu Instituut Hiiu 42 11619 Tallinn Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: Süstalde säilitamine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keemiline analüüs hiljemalt 2021 detsember . Tulemuste edastamine Tervise Arengu Instituudile ja uuringuraporti koostamisel vajaliku lisainformatsiooni edastamine TAI-le. Kontaktisik: Aime Riikoja Keemiaosakonna juhataja Kohtuekspertiisi Instituut Tervise 30, 13419 Tallinn telefon 663 6701 UURINGU FINANTSEERIMINE Rahastuse allikas: TAI, riigieelarve Uurimismaterjali (süstalde) transpordi ja süstalde säilimise eest transpordi ajal, süstalde kogumise konteinerite ning turvavarustuse soetamise eest vastutab TAI. Transpordi kulud katab TAI. Proovide säilitamise analüüsimiseni, analüüsimise ning tulemusete edastamise TAI-le tagab EKEI, mille eest esitab arve TAI-le, eeldatava kogumaksumusega kuni 13 000 €. AJAKAVA: Uuringu ajakava kuude kaupa aprill ─ detsember 2021 Tegevus apr mai jun jul aug sep okt nov det Protokolli koostamine, läbirääkimised uuringu partneritega X X Süstlakogumise konteinerite soetamine X Süstalde kor jamine X X Süstlajääkide analüüsimine X X X X X X X Koostöö uuringu partneritega X X X X X X X X X R aporti koostamine X X X Raporti kooskõlastamine X X X VALIM Eestis on 2015. aasta andmetele tuginedes 15−44-aastaste vanusegrupis hinnanguliselt 8600 (95% UV 7700−9700) narkootikume süstivat inimest (Raag et al., 2019). Narkootikumide süstivate inimeste p iirkondlikku jaotust ei ole teadusartiklis välja toodud. Siiski saab ravi ning kahjude vähendamise teenusepakkujate ja politsei hinnangul väita, et peamised piirkonnad, kus narkootikume süstivad inimesed elavad on Harjumaa, Tallinn ja Ida-Virumaal, Kohtla-Järve ja Narva. 20 20 aasta lõpu seisuga oli Eesti erinevates piirkondades 3 2 kahjude vähendamise (KV) teenuse osutamise kohta, millest 15 olid statsionaarsed keskused (k.a üks apteek), 1 7 väljatööl põhinevat ja kaks eriotstarbelist bussi. Enamik kahjude vähendamise teenuseid asub Harjumaal ( 5 keskust ja 5 väljatööl põhinevat ) ja Ida-Virumaal ( 8 keskust ja 11 väljatööl põhinevat ), kuid teenuseid pakutakse ka Tapal, Rakveres, Pärnus, Tartus ja Paides. Eestis oli 20 20 . aastal ligi 3 6 00 kahjude vähendamise teenuse kasutajat ja teenust külastati aastas üle 77 000 korra. 20 20 . aastal jagati kahjude vähendamise teenuste kaudu ligi 1 6 00 000 süstalt ja nõela. Jagatus süstaldest 863 995 oli Harjumaal ja 634 259 Ida-Virumaal. Esimeseks Eesti süstlajääkide uuringu katsetuse linnadeks oleme valinud Tallinna ja Narva . Tabel 1 . Narva ja Tallinna valim i kirjeldus Linn E lanike arv Hinna n g narkootikumide süstijate arvule linnas Jaotatud steriilsete süstalde ja kliendikoodiga klientide arv linna KV keskustes Linna KV teenuste in fo Uuringu valim Tallinn 444 997 (2021.a.) Täpne piirkondlik süstijate arv ei ole teada, h innanguliselt üle poolte NSI -dest elab Harjum a al. KV keskuste baasi l t on teada 2644 kliendikoodiga klient i. Pealinna Abikeskus: 83 144 süstalt (412 kliendikoodiga klienti) Convictus (Plasti tn): 11 045 süstalt (186 kliendikoodiga klienti) Convictus (Lastekodu tn+väljatöö): 433 840 süstalt (1349 kliendikoodiga klienti) Convictus (Sitsi tn): 74 534 süstalt (212 kliendikoodiga klienti) Convictus (Buss): 226 386 s üstalt (külastas 485 kliendikoodiga klienti) MTÜ Convictus Eesti (statsionaarne ja väljatööl põhinev süstalavahetus). Teenust pakutakse kolmel aadressil Tallinnas: Lastekodu 6 , Plasti 23 ja Sitsi 28. (statsionaar ja väljatöö). MTÜ Pealinna Abikeskus, Magasini 32 toimub väljatööl põhinev süstlavahetus. KOKKU 1 20 * (30 sü s talt Pealinna Abikeskusest, 30 süstalt Convictuse Lastekodu ja 30 Sitsi keskusest, 15 süstalt Plast i tn keskusest ja 15 Convictuse bussist) Narva 55 905 (2020.a.) Täpne piirkondlik NSI-de arv ei ole teada, Hinnanguliselt 40% elab Ida-Virumaal . KV keskuste baasilt on teada 734 kliendikoodiga klienti . Viljandi Haigla (Partisani tn+väljatöö): 100 254 süstalt (375 kliendikoodiga klienti) Viljandi Haigla (Buss): 34 871 süstalt (külastas 217 kliendikoodiga klienti) Me aitame sind (Kreenholmi+väljatöö): 24 122 süstalt (142 kliendikoodiga klienti) SA Viljandi Haigla (statsionaarne ja väljatööl põhinev süstlavahetus). Aadress Partisani 6 . MTÜ Me aitame sind (statsionaarne ja väljatööl põhinev süstlavahetus). Aadressil Kreenholmi 39C. KOKKU 60 * (30 süstalt Viljandi Haigla Partisani tn, 15 süstalt bussist ja 15 süstalt Me aitame sind keskusest) * Keskustest, kus jaotatud steriilsete süstalde arv on ≥ 75 000 võetakse valimisse 30 süstalt. UURINGU KIRJELDUS (süstalde kogumine, ettevalmistus ja analüüs) Tallinnas ja Narvas kogutakse süstlaid kõikidest kahjude vähendamise teenustest, mis tegelevad süstlavahetusega. S üstalde kogused jaotuvad vastavalt tabelile 1. Euroopa uuringutes tulenevalt on m inimaalne ühest statsionaarsest keskusest uuringusse kogutav süstalde arv 30 (EMCDDA 2021). Süstlaid koguvad ja valivad uuringusse Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste osakonna uuringuga seotud töötajad koostöös kahjude vähendamise keskus t e personaliga . Süstlad valitakse välja juhusliku valiku alusel, kuid nad peavad olema visuaalselt terved ja tunduma hiljuti kasutatud. Vanemaid ja vigaseid süstlaid uuringusse ei valita, et vähendada süstal korduvkasutuse võimalust ja vältida keemilise analüüsi ebaõnnestumist liiga kaua halbades keskkonnatingimustes olnud süstla puhul. Uuringusse valitavad süstlad tulevad erinevatest nn anuma kihtidest, võimalusel erinevatest anumatest ja korjatakse ka erineval ajaperioodil (ühe kuu jooksul), et vältida ühe tarvitaja poolt keskusesse utiliseerimiseks toodud suuremat kasutatud süstalde kogust. Teiste riikide kogemusel on enamus uuringusse sattunud süstlad standardsed 1 ml, kuid uuring ei välista ka teisi süstlatüüpe. Uuringu valimisse valitud süstlad pannakse turvalisse torkekindlasse väikesesse konteinerisse. Süstalde valimisel kasutavad töötajad kõiki võimalikke kaitse ja ohutusmeetmeid (torkekindlad kindad, näpitsad, desinfitseerimisvahendi olemasolu jne). Pärast süstalde väljavalmist ja transpordikonteineritesse panemist viiakse need 48h jooksul Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI) , kus need kuni analüüsini –20 °C juures külmutatakse. Analüüsi käigus s üstla sisu ekstraheerit akse 1 ml metanooliga viiel korral, ning valatakse puhtasse katseklaasi (joonis 1). Katseklaasi pandud süstlajääkidega m etanoolilahus filtreeritakse enne analüüsi, et vältida tahkeid osakesi lahuses, mis võivad kahjustada analüüsi vahendeid. EKEI kasutab süstlajääkide analüüsimisel GC MS ja või LC QTOF MS -i analüüsi meetodit. Joonis 1. Süstlajääkide ekstraheerimise juhend. Näitena on teised riigid kasutanud järgnevaid meetodeid: gaas i kromatograafia (GC), ülikõrge- või kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (UHPLC või HPLC) koos mono- või tandem-massispektromeetria ga (MS või MS / MS) (Néfau ​​et al., 2015; Lefrançois et al., 2016) UURINGU PIIRANGUD Narkootilise aine tuvastamine süstlas ei pruugi alati viidata, et seda ainet on süstitud selle süstlaga. On võimalus, et narkootiline aine sa t tus süstlasse ka süstlasse tõmmatud vere kaudu, kus oli juba eelnevalt muul viisil tarvitatud aine. Samas eksperdid hindavad sellist võimalust suhteliselt väikeseks. Näiteks teiste riikide süstlajääkide analüüsile tuginedes leitakse süstlajääkidest THC-d h arva, samas kanepiproduktide tarvitamist peetakse ka süstivate tarvitajate juures kõikjal laialt levinuks . Keemiaeksperdid hindavad samuti süstlajääkide analüüsim e eto dit suhteliselt tundlikuks, kus suure tõenäosusega selgub analüüsis süstla sees olnud aine, mitte kokkupuu tel verega süstlasse sattunud aine . Üheks uuringu piiranguks peetakse ka, et kui ühe süstla analüüsimisel esineb seal mitmeid erinevaid aineid, siis ei ole võimalik eristada, kas see on tingitud süstla korduvkasut usest ühe või mitme erineva inimese poolt (EMCDDA 2021). Eestis ei ole hiljutine süstlajagamine teise inimesega viimastel aastatel enam väga levinud. Viimase nelja nädala jooksul juba eelnevalt kasutatud süstla/nõela jagamise osakaal varieerub erinevate uuringute lõikes, kuid on aastatega Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas see pidevalt vähenenud (2018 Narvas 3%, 201 7 Tallinn 11% , 2016 Kohtla-Järve 1% ) (Vorobjov et al., 2018, Salekešin et al., 2019). KASUTATUD K IRJANDUS Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A. Tallinna ja Pärnu reovee uuring uimastite jääkide suhtes 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Hollo V, Riikoja A, Barndõk T, Abel-Ollo K, Kurbatova A. Tallinna reovee uuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääkide suhtes. Tallinn: Tervise Arengu Instituut ; 2020. Lefrançois E, Esseiva P, Gervasoni J-P, Lucia S, Zobel, F, Augsburger M. Analysis of residual content of used syringes collected from low threshold facilities in Lausanne, Switzerland. Forensic Sci. Int 2016,266:534−540. Néfau T, Charpentier E, Elyasmino N, Duplessy-Garson C, Levi Y , Karolak S. Drug analysis of residual content of used syringes: A new approach for improving knowledge of injected drugs and drug user practices . Int. J. Drug Policy 2015, 26(4) : 412 − 419. Raag M, Vorobjov S, Uusküla, A. Prevalence of injecting drug use in Estonia 2010−2015: a capture-recapture study. Harm Reduct. J. 2019, 16:19. doi: 10.1186/s12954-019-0289-3 Salekešin M, Vorobjov S. HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Narva narkootikume süstivate inimeste seas 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut ; 2019. Technical report. An analysis of drugs in used syringes from sentinel European cities Results from the ESCAPE project, 2018 and 2019. EMCDDA; 2021. Vorobjov S, Tamson, M. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15−16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut ; 2020 . Vorobjov S, Salekešin, M, Vals K. Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring. Tallinn: Tervise Arengu Instituut ; 2019 . Vorobjov S, Salekešin M.HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Tallinna narkootikume süstivate inimeste seas 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut ; 2018 .