Rahandusministeerium · 3. märts 2025
Sisu (failidest)
OTSUS
Vaidlustusasja number 33-25/286368
Otsuse kuupäev 03.03.2025
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus EKT Teed OÜ vaidlustus Haabersti Linnaosa Valitsuse
riigihankes „Haabersti linnaosa täiendavad hooldustööd
2024-2027“ (viitenumber 286368)
Menetlusosalised Vaidlustaja, EKT Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat
Helena Noot
Hankija, Haabersti Linnaosa Valitsus, esindajad
linnaosa vanem Anna Levandi ja haldussekretär linnaosa
vanema ülesannetes Britt Kärbis
Kolmas isik, Floratum OÜ
Menetlustoiming Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise
lubamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
RHS § 193 lg 5 alusel jätta rahuldamata Haabersti Linnaosa Valitsuse taotlus
hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks riigihankes „Haabersti
linnaosa täiendavad hooldustööd 2024-2027“ (viitenumber 286368).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks
tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 23.12.2024. a avaldas Haabersti Linnaosa Valitsus (edaspidi ka Hankija) avatud
hankemenetlusega riigihanke „Haabersti linnaosa täiendavad hooldustööd 2024-
2027“ (viitenumber 286368) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised
riigihanke alusdokumendid.
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 24.01.2025. a, esitasid Riigihankes pakkumuse 11 pakkujat,
sh EKT Teed OÜ ja Floratum OÜ.
2. 14.02.2025. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EKT
Teed OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada EKT Teed OÜ
pakkumus mittevastavaks, jätta EKT Teed OÜ kvalifitseerimata ja kõrvaldada
hankemenetlusest ning tunnistada Floratum OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks.
3. 21.02.2025. a esitas Hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 193 lg 5 alusel
vaidlustuskomisjonile taotluse Floratum OÜ-ga hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse
andmise lubamiseks (edaspidi Taotlus) järgmiste põhjendustega:
1) Riigihankega hangitakse Haabersti linnaosas asuvate tänavate ja kõnniteede talvist
hooldust: Luccaranna kvartali, kus on 24 korterelamut (hõlmab Hansu-Aaslina-Hanijala-
Taludevahe ja Roolahe tänava vahelist ala – puhastatavate teede maht 5303 m²) ja Nooda tee
tõusu hooldust. Luccaranna kvartali talvise teehoolduse leping lõpeb 01.03.2025. a. Arvestades,
et Luccaranna kvartal piirneb Kakumäe lahega, on niiskuse tõttu 0-kraadide juures sageli teed
jäätunud on vajalik libeduse tõrje;
3) Nooda tee lõik on teelõik Vabaõhumuuseumi teelt kuni Kakumäe Haveni sadamani,
tegemist üle 6% tõusu/langusega teega, mis liigitatakse ohtlikuks teelõiguks (ohtlikuks tõusuks
peetakse nii langust/tõusu üle 4%). Liiklus Nooda teel on ööpäevaringe, lisaks sadamat
teenindavale liiklusele (sh kütuseveokid) kasutavad teed sõitmiseks kolme Lesta tn korterelamu
elanikud. Arvestades seda, et Nooda tee külgneb Kopli lahega, on niiskuse tõttu 0-kraadide
juures sageli teed jäätunud ja on vajalik ööpäevaringne libedusetõrje ja valmisolek selle
tegemiseks;
4) talvine teehooldus kestab kuni 30. aprillini. Tavapäraselt on sel ajal talvine teehooldus
hädavajalik. Antud juhul on tegemist sagedamini kui mujal jäätuvate teekatetega ja need on –
iseäranis Nooda tee tõus – hooldamata jätmise korral inimeste elule ja tervisele läbimiseks
ohtlikud;
5) Riigihanget alustati detsembris 2024, hankeleping teede talihoolduseks on kavandatud
sõlmida alates 01.03.2025 a. RHS § 3 p-i 5 kohaselt peab riigihanke korraldamisel hankija
kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima
võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul;
6) loa andmata jätmine hankelepingu sõlmimiseks Floratum OÜ-ga ja hangitava teenuse
viibimine kahjustab oluliselt avalikku huvi. Libedusetõrje on eriti oluline nii Nooda teel – teed
läbiv sõiduk võib kallakul sõiduki juhitamatuse tõttu teha avarii, sõita teelt välja ja veereda
vette – kõigega kaasneb risk inimelule. Luccaranna kvartali tänavatel ja kõnniteedel
libedusetõrje puudumine kätkeb samuti riski inimese elule – libedatel tänavatel liiklevate
sõidukite raskema juhitavuse tõttu. Libedatel kõnniteedel inimeste liiklemisel on oht inimeste
kukkumiseks, millega sageli kaasnevad kergemad või raskemad traumad;
7) vaidlustusel on kaheldav eduperspektiiv hankemenetluses olulise tähendusega otsustuste –
OÜ EKT Teed pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ja OÜ Floratum pakkumise edukaks
tunnistamine - kehtetuks tunnistamise nõuetes;
8) Riigihankega hangitav teenuse tähtsus on võrreldav kohtuasjas nr 3-25-33 käsitletud
AS-i Eesti Raudtee taotlusega anda luba sõlmida hankeleping raudteeplatvormide ja maa-alade
heakorratööde teenuse soetamiseks ajavahemikul 2025 – 2027 vaidlustamisel, mille kohtud
rahuldasid.
4. RHS § 193 lg 6 alusel küsis vaidlustuskomisjon Taotluse kohta Vaidlustaja seisukohta.
26.02.2025. a esitatud seisukohaga palus Vaidlustaja jätta Taotlus rahuldamata järgmistel
põhjustel:
1) Hankija märgib Taotluses, et Riigihange hõlmab Luccaranna kvartali ja Nooda tee tõusu
hooldust ning senine talvise teehoolduse leping lõpeb 01.03.2025, mille tõttu on vajalik
hankelepingu sõlmimine juba vaidlustusmenetluse ajal. Hankija rõhutab just ohtliku Nooda tee
tõusu hoolduse hädavajalikkust, kuid jätab mainimata, et Nooda tee teelõiku juba hooldab
Vaidlustaja. Kokkuleppel Hankijaga on EKT Teed OÜ talvehooaja algusest peale teostanud
vastavalt ilmastikuoludele tellimuse alusel ka Nooda tee talvist hooldust. Ehk – mistahes
01.03.2025. a lõppev leping ei hõlma endas Nooda tee hooldust, mistõttu ei saa selle lepingu
lõppemine mõjutada kuidagi viidatud ohtliku teelõigu talvist hooldust. Seega on asjakohatud
Hankija väited, justkui tekib hankelepingu sõlmimata jätmisel intensiivne oht inimeste elule või
tervisele või, et seetõttu jääb tänav hooldamata. EKT Teed OÜ on siiani taganud vastavalt
vajadusele talvise teehoolduse Nooda teel ja on valmis seda jätkama kuni Riigihanke alusel
hankelepingu sõlmimiseni;
2) kuigi Luccaranna kvartali kõnniteede hooldust ei teosta EKT Teed OÜ, on Hankijal ka seda
lepingut võimalik pikendada. Hankija ei ole esitanud põhjendusi, miks on Hankija sõlminud
lepingu talviseks teehoolduseks nii, et see lõpeb 01.03.2025 olukorras, kus talvine teehooldus
kestab aprilli lõpuni ega ka seda, miks ei ole Hankijal võimalik seda lepingut pikendada kuni
Riigihanke tulemusel lepingu sõlmimiseni. Eelduslikult on ka kõnniteid hetkel hooldaval
ettevõtjal võimalik jätkata teenuse osutamisega peale 1. märtsi, mistõttu ei esine ka selles osas
2 (8)
vajadust viivitamatult sõlmida leping Kolmanda isikuga. Hankija taotlusest nähtuvalt võib oht
tekkida just talvisel ajal ning talvine teehooldus on vajalik veel maksimaalselt kahel järgneval
kuul, mistõttu tuleks teenuseosutajaga lepingut pikendada maksimaalselt kuni aprilli lõpuni;
3) käesolev vaidlus ei ole võrreldav Hankija viidatud haldusasjaga 3-25-33, kus kohtud
leidsid, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kuna vaidlus on perspektiivitu,
sest vaidlustus viidatud haldusasjas põhines kohtu põhjenduste järgi üksnes vaidlustaja ekslikel
oletustel teise pakkuja kohta. EKT Teed OÜ vaidlustus ei ole perspektiivitu, kuna riigihanke
alusdokumendid ei näinud ette kohustust esitada nimekirja tehnikast, sh tehnika parameetreid,
vaid selliseid andmeid tahtis Hankija vastavalt enda selgitustele alles hanke võitjaks osutunud
pakkujalt teenuse osutamise kavas, mis pidi sisaldama tehnika andmeid, sh tehnika mõõtmeid.
Seega ei saa Vaidlustaja pakkumus olla mittevastav olukorras, kus pakkujal ei olnud kohustust
selliseid andmeid pakkumusega esitadagi;
4) käesolev vaidlus erineb haldusasjast 3-25-33 seetõttu, et seal oli asjaoludest nähtuvalt
küsimus rongiooteplatvormide talvises hoolduses üle Eesti, kuhu oleks tulnud hankijal
kiirkorras leida uued teenuseosutajad keset talve (detsembrikuus). Antud juhul on tegemist ühe
Haabersti piirkonna kõnniteede hooldusega (arvestades, et Nooda tee osas on teenuse
osutamine Vaidlustaja poolt tagatud). Hankija ei ole selgitanud, miks tal ei ole võimalik seal
sõlmitud lepingut maksimaalselt kahe kuu võrra pikendada või tagada seal muul viisil
vajaduspõhiselt libedusetõrje kuni talvise teehooldusperioodi lõpuni, sh arvestades, et tänaseks
on talv peaaegu läbi;
5) Hankija viitab taotluses ka RHS § 3 p-ile 5, mille kohaselt peab hankija riigihanke läbi
viima mõistliku aja jooksul. Hankija avaldas 23.12.2024. a hanketeate, mille kohaselt oli
pakkumuste esitamise tähtajaks 24.01.2025. a ehk Hankija pidi teadma, et selliselt tegutsedes
ei pruugi, arvestades RHS-is sätestatud vaidlustuse esitamise ja vaidlustusmenetluse läbi
viimise tähtaegu, olla võimalik sõlmida leping hiljemalt 01.03.2025. a. RHS § 193 lg 5 alusel
hankelepingu sõlmimiseks loa andmine peaks olema erandlik võimalus olukorras, kus esineb
intensiivne avaliku huvi kahjustumise oht, mitte tavapärane praktika olukorras, kus riigihanke
läbiviimisega on alustatud liiga hilja. Õiguskirjanduses on leitud, et: Kui hankija on hanke
väljakuulutamisega põhjendamatult viivitanud, siis väheneb oluliselt hankelepingu sõlmimise
loaga kaitstava avaliku huvi kaal. Hankija viivitus ei tohi olla määravaks põhjuseks, miks
vaidlustaja minetab võimaluse tõhusaks õiguskaitseks1.
5. 28.02.2025. a esitas Hankija omapoolse vastulause Vaidlustaja seisukohtadele Taotluse osas,
millele Vaidlustaja vastas 28.02.2025. a repliigiga, millele omakorda vastas 03.03.2025. a
repliigiga Hankija. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 193 lg 6 annab vaidlustuskomisjonile
õiguse küsida hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse kohta
menetlusosaliste seisukohti, mida vaidlustuskomisjon käesoleval juhul on teinud oma
21.02.2025. a e-kirjaga Vaidlustajale ning Kolmandale isikule.
Vaidlustaja ja Kolmas isik on oma seisukohad esitanud2. Hankija vastuse esitamist teiste
menetlusosaliste seisukohtadele RHS § 193 lg 6 ette ei näe, kuna hankelepingu sõlmimiseks
nõustumuse andmise lubamise taotluse kohta otsuse tegemiseks on vaidlustuskomisjonile ette
nähtud kõigest 5 tööpäevane tähtaeg, mis hõlmab ka teiste menetlusosaliste seisukohtade
saamisest (2 tööpäeva).
Kuna Hankija ja Vaidlustaja on oma täiendavad seisukohad siiski esitanud ning need sisaldavad
osalist andmeid, mis on asja lahendamisel vajalikud, arvestab vaidlustuskomisjon erandina neid
seisukohti käesolevas menetluses.
6. Hankija väidab 28.02.2025. a seisukohtades täiendavalt järgmist:
1) vaidlustus on perspektiivitu, kuna Vaidlustaja pakkumus ei vasta nõuetele;
2) Riigihankega hangitakse teenust, et hoida ära oht avalikele huvidele. Teenuse soetamine
hankelepingu tingimustel tagab koheselt nõuetekohase teenuse pikemaks ajaks optimaalse
hinnaga, võrreldes teenuse sunnitud sisse ostmisega ühekordsete tellimustena (nagu hetkel
EKT Teed OÜ-lt teenust soetatakse). Selline olukord ei võimalda prognoosida linnaosal
kulutusi ühes kuus;
3) Hankijal on EKT Teed OÜ-ga 6 aastase tähtajaga teede hooldusleping, mis on sõlmitud
2021. a riigihanke tulemusena (kestab kuni 2027. a). Tänase seisuga on sõiduteede maht
suurenenud üle 10% ja kõnniteede maht 64% võrreldes 2021. aastaga. Hankemenetluses
1
M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2019, RHS § 193
kommentaar, p 29.
2
Kolmas isik vastas üksnes seda, et on valmis hankelepingut sõlmima.
3 (8)
sõlmitud lepingut võib muuta piiratud ulatuses. Riigihankes sõlmitud lepinguga hangitava
teenuse sisseostu võimalused väikeste eranditena on end tänaseks ammendanud ning Hankijal
on kohustus soetada täiendavat teenust juba riigihanke korras;
4) Hankija kavandas pikaajalise lepinguga katmata Nooda tee liita Luccaranna kvartali
teehoolduse soetamisega (kuna selle piirkonna leping on lõppemas), et saada keerukamate
teeoludega piirkondadesse nõutaval tasemel teehooldus sh libedusetõrje. Töövõtulepingu
projekti p-i 5 on toodud nõue tõusuga tee (Nooda tee) hooldamiseks, sh p-i 5.1.1 kohaselt on
Nooda tee tõusu hooldustase 4 – tee seisundinõuetest tulenevalt;
5) Töövõtulepingu p-is 2.2.1 Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri 14.07.2015
määrus nr 92) Lisa 8 kohaselt talvine teehooldus tasemel 4 peab tagama, et sõidutee teekate on
lume- ja jäävaba sõiduradade laiuses, minimaalne haardetegur 0,30 kogu teel. Samas
teehooldus tasemel 3 nõuab, et lume ja jäävabad on vaid sõidujäljed ja haardetegur ainult
sõidujälgedes 0,30 ning mujal 0,28. Tee seisundinõuete § 17 p-i 6 kohaselt ohtlik koht -
liiklusmärkidega „Järsk lang” (145) ja „Järsk tõus” (146) tähistatud tõus või langus kaldega üle
4% ja nendel tõusudel või langustel olevad ohtlikud kurvid, mis on tähistatud liiklusmärkidega
„Ohtlik kurv” (141, 142) või „Ohtlikud kurvid” (143, 144), /…/ või mõni muu ohtlik teelõik.
Sellisel teelõigul on vajalik teehooldus kõige kõrgemalt tasemel (tasemel 4);
6) EKT Teed OÜ-ga ei paku (kuni 2027) kehtiva lepingu raames tellitavate töödena
teehooldust kõrgemal teehooldustasemel kui tase 2. Ühekordsete tellimustena osutab EKT Teed
OÜ talvist teehooldust Nooda teel üksnes tasemel 3. Hankijal on talvise teehoolduse hange üles
ehitatud soetamaks teehooldust Nooda teel tasemel 4.
7. Vaidlustaja väidab 28.02.2025. a täiendavalt järgmist:
1) Tallinna Linnavalitsuse 06.03.2019 määrus nr 12 määratleb ära linna ohtlikud kohad,
Nooda teed seal nimekirjas ei ole;
2) EKT Teed OÜ juba teostab töid Nooda teel vastavalt seisunditaseme 4 nõuetele, lähtudes
tee seisundinõuete määrusest ja Haabersti Linnaosa Valitsuse eeldustest, mistõttu ei ole Hankija
seisukohad asjakohased;
3) neljanda seisunditaseme hooldus eeldab NaCl kasutamist, mis omakorda tähendab, et
selleks tuleb omada ladu ja laos olevat soola. Keset hooaega on keeruline turult seda hankida,
aga EKT Teed omab ladu koos soolaga;
4) arvestades, et EKT Teed OÜ on terve talve Nooda tee osas teenust osutanud, Hankijal pole
olnud selles osas etteheiteid ning, et käes on sisuliselt kevad, ei ole põhjendatud väita, et juhul
kui teenust osutab selles osas jätkuvalt talvehooaja lõpus EKT Teed OÜ, tekiks oht inimeste
elule või tervisele.
03.03.2025.a vastas Hankija neile repliikidele omakorda:
1) Nooda tee anti Tallinna linnale üle 2023. a ja seega ei saanud Tallinna Linnavalitsuse
06.03.2019 määrusega selle teelõigu olemust ohtliku teelõiguna määratleda;
2) EKT Teed OÜ teostab ühekordsete tellimustena Nooda tee teehooldust tasemel 3. Väide
muus on paljasõnaline ja tõendamata;
3) EKT Teed OÜ-lt talvise teehoolduse teenuse soetamist Nooda teel on tehtud ühekordsete
tellimustena ehk käsitletud ajutise lahendusena.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele
eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada
hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku
kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas
vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise
lubamise kohta.
Seega RHS § 193 lg 5 seab Taotluse rahuldamise sõltuvusse kolmest kumulatiivsest
tingimusest:
1) vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane
hankija otsus;
2) esineb oluline avalik huvi, mida võidakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral
kahjustada;
3) see avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise.
4 (8)
9. Kohtud on asunud seisukohale, et sõnastusele hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt
viimane hankija otsus vastab hankija tegevus, kes teeb üheaegselt hankeotsused, millest üheks
on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja kui vaidlustuse esitamise hetkel enam mingeid
otsustusi riigihankemenetluses tulemas ei ole, siis on taotluse esitamine loa andmiseks lubatav
(Tallinna Halduskohus 31.05.2023, 3-23-1130, Tartu Ringkonnakohus 10.08.2023, 3-23-1606).
Vaidlustaja taotleb vaidlustusmenetluses EKT Teed OÜ pakkumuse tagasilükkamise, EKT Teed
OÜ kvalifitseerimata jätmise ja kõrvaldamise ning Floratum OÜ pakkumus edukaks
tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise.
Seega on täidetud RHS § 193 lg 5 kohaldamise esimene eeltingimus.
10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole tõendanud, et hankelepingu
sõlmimiseks esineks niivõrd oluline avalik huvi, et see kaaluks üles Vaidlustaja õiguste
võimaliku kahjustamise ning seda, et ainus võimalus selle olulise avaliku huvi kaitsmiseks on
hankelepingu sõlmimine Floratum OÜ-ga enne vaidlustusmenetluse lõppu. Hankelepingu
sõlmimiseks nõustumuse andmine kahjustab pöördumatult Vaidlustaja õiguseid, sest välistab
hankelepingu sõlmimise Vaidlustajaga, millise huvi kaitseks vaidlustus ongi esitatud.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija põhjendused Taotluses ega hiljem esitatud
menetlusdokumentides, ei täida RHS § 193 lg-s 5 sätestatud eelduseid (eeltingimusi 2 ja 3),
kuna Hankija on Riigihanke ebakohase planeerimisega ise vastava olukorra põhjustanud ning
Hankijal on või peaksid olema erinevad võimalused korraldada talihoolduse osutamine
(vajadusel) vaidluse jätkumise ajal muude meetmete kaudu, st olulise avaliku huvi intensiivse
kahjustumise ohtu ei esine.
11. Eelkõige märgib vaidlustuskomisjon, et esinevad olulised erinevused Riigihankega
hõlmatud kahe piirkonna – Nooda tee ja Luccaranna kvartali senise talihoolduse korralduse
vahel:
1) Nooda tee talihooldust on Hankija 2024-2025 talveperioodil tellinud ühekordsete
hooldustena (vajadusel) Vaidlustajalt;
2) Hankija väitel lõpeb Luccaranna kvartali talvise teehoolduse leping 01.03.2025. a, mistõttu
esineb oluline avalik huvi hankelepingu sõlmimiseks enne vaidlustusmenetluse lõppu.
12. Seda, et Nooda tee talihooldust on Hankija 2024-2025 talveperioodil tellinud EKT Teed
OÜ-lt (Vaidlustajalt) tõendab Vaidlustaja 26.02.2025. a vastusele lisatud kirjavahetus
Vaidlustaja ning Hankija spetsialistide vahel ning vastuväiteid sellele ei ole esitanud ka Hankija.
Vastupidi, seoses Nooda tee hooldusega möönab Hankija oma 28.02.2025. a seisukohtades, et
EKT Teed OÜ-lt ostetakse teenust praegu teenust sisse ühekordsete tellimustena. Vaidlustaja
kinnitusel on ta valmist teenuse osutamist endistel tingimustel jätkama. Vaidlustuskomisjon
leiab, et seega ei ole arusaadavat ohtu Nooda tee talihoolduse teenuse osutamise katkemiseks.
Järelikult ei ole asjakohased Taotluses esitatud argumendid Nooda tee osas, mis kirjeldavad
ohte inimelule, ehk olulist avalikku huvi hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise
lubamiseks Nooda tee osas. Vaidlustuskomisjonile ei ole teada, kas Taotluse esitamisel oli
tegemist Hankija teadmatusega reaalsest olukorrast seoses Nooda tee talvise teehooldusega või
Hankija teadliku katsega vaidlustuskomisjoni eksitada (mida oluliste asjaolude esitamata
jätmine kahtlemata on).
13. 28.02.2025. a seisukohtades põhjendab Hankija Nooda teega seoses esinevat olulist
avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral,
kokkuvõtlikult kolme asjaoluga:
1) teenuse soetamine Riigihanke hankelepingu tingimustel tagab koheselt nõuetekohase
teenuse pikemaks ajaks optimaalse hinnaga, võrreldes teenuse sunnitud sisse ostmisega
ühekordsete tellimustena, kuna praegune olukord ei võimalda prognoosida linnaosal kulutusi
ühes kuus;
2) seoses sõiduteede ja kõnniteede mahu olulise suurenemisega on EKT Teed OÜ-ga 2021. a
riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguga hangitava teenuse sisseostu võimalused väikeste
eranditena end tänaseks ammendanud ning Hankijal on kohustus soetada täiendavat teenust
juba riigihanke korras;
3) Hankija tahab Riigihanke tulemusel tõsta Nooda tee talvise teehoolduse taset kõige
kõrgemale tasemele (tase 4).
5 (8)
14. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei kinnita ükski eeltoodud põhjendustest sellise olulise
avaliku huvi olemasolu, mida kahjustamine hankelepingu sõlmimata jätmise korral kaalub üles
Vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Seda järgmistel põhjustel:
1) Hankija soov hakata maksma hangitava teenuse eest võimalikult kiiresti vähem kui praegu,
on mõistetav, kuid tegu ei ole sellise olulise avaliku huviga, mis kaaluks üles Vaidlustaja õiguste
rikkumise. Hankija raskused prognoosida linnaosa kulutusi ühes kuus, ei ole üldse oluline
avalik huvi;
2) juhul, kui Hankija ja EKT Teed OÜ vahel sõlmitud hankelepingu suuruse muutmise
võimalik maht on ammendunud või ammendumas, on Hankija korraldanud õigesti Riigihanke.
Samas ei nõustu vaidlustuskomisjon, et sellest oleks tingitud vajadus sõlmida koheselt
hankeleping (isegi, kui selline vajadus esineb, pole Hankija seda kuidagi tõendanud) ega
sellega, et tegemist oleks olulise avaliku huviga RHS § 193 lg 5 mõttes. Pigem on tegemist
puudustega Hankija senises töökorralduses, kuna vajaliku Riigihanke korraldamisega on
põhjendamatult viivitatud;
3) vastuseks Hankija väitele, et Riigihankega soovitakse tõsta Nooda tee talvise teehoolduse
taset kõige kõrgemale tasemele (tase 4) on Vaidlustaja väitnud, et EKT Teed OÜ juba teostab
töid Nooda teel vastavalt seisunditaseme 4 nõuetele, lähtudes tee seisundinõuete määrusest ja
Haabersti Linnaosa Valitsuse eeldustest, mistõttu ei ole Hankija seisukohad asjakohased.
Vaidlustuskomisjon ei tea, millise seisunditaseme nõuetest lähtudes EKT Teed OÜ praegu
Nooda tee talvist teehooldust teostab, kuid Hankija ei ole väitnud, et EKT Teed OÜ poolt
osutatava teenuse kvaliteet teda ei rahulda või enamgi veel, tekitab liiklejatele ohtu.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on aktsepteerinud kogu 2024-2025
seniste talveperioodi Vaidlustaja osutatavat teenust, ei ole Hankija soov sõlmida märtsi alguses
hankeleping, milles nähakse ette Nooda tee hooldustasemeks tase 4, isegi siis, kui EKT Teed
OÜ praegu ei tee töid vastavalt seisunditaseme 4 nõuetele, käsitletav olulise avaliku huviga
RHS § 193 lg 5 mõttes.
15. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et ühegi Hankija poolt seoses Nooda
tee talihooldusega esitatud põhjenduse puhul ei ole tegemist sellise olulise avaliku huviga, mille
kahjustamise võimalus hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaaluks üles Vaidlustaja õiguste
võimaliku kahjustamise.
Hankijal pole mingit objektiivset põhjust väita, et Nooda tee osas ei oleks võimalik kogu senise
talveperioodi toiminud talihoolde korda jätkata mõne nädala võrra, mis vaidlustusmenetlus veel
kestab või ka (vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamise korral), talihoolduse perioodi lõpuni
– 30. aprillini. On ilmne, et iga mööduva päevaga väheneb ka praktiline vajadus sel perioodil
talihoolde tegemiseks.
16. Luccaranna kvartali talihooldega seonduvat ei ole Hankija Taotluses ega hilisemates
seisukohtades sisuliselt üldse selgitanud, märkides üksnes, et hankelepingu sõlmimine
vaidlustusmenetluse ajal on vajalik, kuna Luccaranna kvartali talvise teehoolduse leping lõpeb
01.03.2025. a. Ka vastuses Vaidlustaja seisukohale Taotluse osas ei ole Hankija selgitanud,
kellega on Luccaranna kvartali talihoolduse leping sõlmitud ning kas või miks on välistatud
selle lepingu pikendamine kuu võrra või vajadusel talihoolduse perioodi lõpuni – 30. aprillini
või miks pole võimalik tagada mingil teisel viisil Luccaranna kvartali talihoolde teostamine
kuni ajani, mil on võimalik sõlmida hankeleping pärast vaidlustuskomisjoni otsust.
Seega, Hankija ei ole isegi püüdnud tõendada, et ainsaks võimaluseks Luccaranna kvartalile
talihoolde tagamiseks on hankelepingu sõlmimine RHS § 193 lg-s 5 sätestatud loa alusel.
Luccaranna kvartali tänavate talihoolduse näol on kahtlemata tegemist avaliku teenusega, mille
sujuva toimimise osas on elanikel põhjendatud ootus. Eelnev ei tähenda aga seda, et vastavate
ootuste täitmine peaks toimuma Vaidlustaja õiguste pöördumatu kahjustamise ning riigihanke
üldpõhimõtete rikkumise arvelt. Hankijal on erinevad võimalused korraldada teede talihoolduse
osutamine vaidluse jätkumise ajal muude meetmete kaudu, st avaliku huvi intensiivse
kahjustumise ohtu ei esine.
17. Kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika kinnitab, et hankelepingu sõlmimise loa andmisel
tuleb arvestada ka hankija käitumist hankemenetluse õigeaegsel korraldamisel. Hankija viivitus
ei tohi olla määravaks põhjuseks, miks vaidlustaja minetab võimaluse tõhusaks õiguskaitseks.
Tartu Ringkonnakohus on leidnud (Tartu Ringkonnakohus 3-23-1606 p 6), et on üldteada, et
hankemenetluses tehtud otsuseid vaidlustatakse väga sageli, mistõttu eeldab hankelepingu
sõlmimiseks loa andmine väga erandliku olukorra esinemist, kus hankija ei saanud
6 (8)
hankemenetluse korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega ning ei saanud
hankemenetlust läbi viia sellise ajavaruga, et ka hankemenetlusele kohtumenetluse järgnemise
korral oleks võimalik hankemenetluse esemeks olnud kaupu, teenuseid või töid saada
õigeaegselt. Eelviidatud lahendis leidis ringkonnakohus ka seda, et kui mitte nõuda hankijalt
vaidlustamiseks vajaliku ajavaruga arvestamist, muutuks hankemenetluses kaebajal tõhusa
õiguskaitse saamine äärmiselt keeruliseks. Nii jättis ringkonnakohus hankija viivitamise tõttu
hankelepingu sõlmimiseks loa andmata ka olukorras, kus vaidluste tõttu ei saanud hankija
alustada koolide toitlustamisega alates kooliaasta algusest.
18. Hankija alustas Riigihanget (mille nimi on arusaamatult „Haabersti linnaosa täiendavad
hooldustööd 2024-2027“) alles 23.12.2024. a, määrates pakkumuste esitamise tähtpäevaks
24.01.2025. a. Seega oli täiesti välistatud, et hankeleping võiks hõlmata töid isegi ühel 2024.
aasta päeval. Otsused Riigihankes tegi Hankija 04.02.2025. a. Arvestades, et Hankija väitel
lõpeb Luccaranna kvartali talvise teehoolduse leping 01.03.2025. a ning Hankija soovis sõlmida
hankelepingu enne 01.03.2025. a, on ilmne, et Hankija alustas Riigihanget ebamõistlikult hilja.
Juhul, kui Hankijale oli veidigi oluline hankelepingu sõlmimise või selle täitmisega alustamise
aeg, oleks Hankijal tulnud Riigihanke alustamisel arvestada ka vaidlustus- ja kohtumenetluse
võimalusega ning näha ette selleks vajalik ajavaru.
19. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigihanke ebamõistlikult
hilisest alustamisest ning arvestades RHS-is sätestatud tähtaegu, poleks Hankijal isegi juhul,
kui vaidlustuskomisjon rahuldaks taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise
lubamiseks, olnud mingit võimalust hankelepingu sõlmimiseks enne 01.03.2025. a ning selle
lepingu alusel talihoolduse teostamiseks (kui see vajalik on) alates 01.03.2025. a.
Hankija tegi hankemenetluses otsused 04.02.2025. a ning tegi need samal päeval pakkujatele
teatavaks. Reedel, 14.02.2025. a3, peale tööpäeva lõppu, laekus vaidlustuskomisjonile
Vaidlustaja vaidlustus. Vaidlustuskomisjon edastas vaidlustuse Hankijale esmaspäeval
17.02.2025. a. Taotluse edastas Hankija vaidlustuskomisjonile reedel, 21.02.2025. a. RHS §
193 lg 6 kohaselt vaatab vaidlustuskomisjon hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise
lubamise taotluse läbi viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Vaidlustuskomisjon teeb
käesoleva otsuse viiendal tööpäeval pärast Taotluse saamist, s.o 03.03.2025. a. Seega ei olnud
Hankijal mingit võimalust sõlmida hankelepingut enne 01.03.2025. a. Enamgi veel. RHS § 200
lg 4 kohaselt: Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva
möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega
vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks
vaidlustus- või kohtumenetluse kestel. Seega, ka juhul, kui vaidlustuskomisjon rahuldaks
taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks, poleks Hankijal, RHS §
200 lg-st 4 tulenevalt, olnud mingit võimalust sõlmida Riigihankes hankelepingut enne
11.03.2025. a. Sellega pidi Vaidlustaja juba Taotluse esitamisel arvestama.
21.02.2025. a kirjaga nr 12.2-10/33 on vaidlustuskomisjon menetlusosalistele teatanud, et teeb
asjas sisulise otsuse 11.03.2025. a.
Kui olukord Luccaranna kvartali talihooldusega alates 01.03.2025. a on tõepoolest nii kriitiline,
nagu Hankija püüab vaidlustuskomisjoni Taotluses veenda, siis peaks Haabersti Linnaosa
Valitsus olema juba käesoleva otsuse tegemise ajaks võtnud tarvitusele abinõud, et jätkata seal
mingil viisil talihooldusega.
20. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et puudub vähimgi alus Hankijale
hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks ka Luccaranna kvartalit puudutavate põhjenduste
alusel, kuna ei esine ülekaaluka avaliku huvi kahjustamise ohtu RHS § 193 lg 5 mõttes. Hankija
väidetav vajadus sõlmida hankeleping enne 01.03.2025. a (ega enne 11.03.2025. a) ei ole enam
teostatav, hoolimata otsusest, mida vaidlustuskomisjon hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse
andmiseks teeks. Hankijal on võimalik ettenägematu vajaduse tõttu pikendada ajutiselt
(vaidluse kestmise ajaks) teenuste osutamise perioodi hetkel tänavahooldusteenuseid pakkuva
ettevõtjaga (RHS § 123 lg 1 p 4). Hankija ei Taotluses väitnud, et kõik võimalused Luccaranna
kvartali talihooldusega tagamiseks alates 01.03.2025 muul viisil, kui vaidlustuskomisjoni
antava loa alusel hankelepingu sõlmimisega, oleks praegusel juhul minetanud.
21. Tulenevalt Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu seisukohtadest haldusasjas 3-25-33, peab
vaidlustuskomisjon kontrollima hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks loa andmise
3
Vastavalt RHS § 189 lg-le 1 vaidlustuse esitamise tähtaja viimasel päeval.
7 (8)
menetluses ka vaidlustuse perspektiivikust, kuigi RHS § 193 lg 5 seda ei nõua. Ringkonnakohus
leiab eelneva alusel, et kui vaidlustus on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb VAKO-l hankija taotlus
RHS § 193 lg 5 alusel üldjuhul rahuldada, eeldusel et tehakse kindlaks oluline avalik huvi, mida
hankelepingu kohene sõlmimata jätmine võib kahjustada.4
Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija väitega, et luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse
andmiseks tuleb muuhulgas anda põhjusel, et vaidlustuse eduperspektiiv on kaheldav.
Vaidlustuskomisjon ei saa anda lõplikku hinnangut vaidlustuse põhjendatusele väljaspool
vaidlustusmenetluses tehtavat sisulist otsust, kuid leiab, et hetkel pole mingit alust pidada
vaidlustust ilmselgelt perspektiivituks. Vastupidi, Hankija otsused Vaidlustaja kvalifitseerimata
jätmiseks ja hankemenetlusest kõrvaldamiseks on ilmselgelt õigusvastased ja nende osas tuleb
vaidlustus suure tõenäolisusega rahuldada. Arvestades, et riigihanke alusdokumendid on väga
ebaselged ning mitmeti tõlgendatavad, ei ole võimalik pidada ka vaidlustust Hankija otsusele
Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks (ja sellest tulenevalt Kolmanda isiku pakkumuse
edukaks tunnistamise otsusele) ilmselt perspektiivituks.
22. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija väitega, et Taotlus on sarnane haldusasjas nr 3-25-33
käsitletud AS-i Eesti Raudtee taotlusega anda luba sõlmida hankeleping raudteeplatvormide ja
maa-alade heakorratööde teenuse soetamiseks ajavahemikul 2025 – 2027 vaidlustamisel, mille
kohtud rahuldasid. Haldusasja nr 3-25-33 asjaoludest nähtuvalt oli küsimus
rongiooteplatvormide talvises hoolduses üle Eesti, kuhu hankija oleks pidanud kiiresti leidma
uued ajutised teenuseosutajad keset talve (detsembrikuus). Käesoleval juhul on tegemist
Luccaranna kvartali talvise teehooldusega (arvestades, et Nooda tee osas on teenuse osutamine
Vaidlustaja poolt tagatud) talvise teehoolduse lõpuperioodil.
Seejuures tuleb märkida, et haldusasjas nr 3-25-33 lähtusid kohtud eelkõige sellest, et nende
hinnangul oli vaidlustus ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleval juhul vaidlustuskomisjon
vaidlustust ilmselgelt perspektiivituks ei pea.
23. Eeltoodud põhjustel jätab vaidlustuskomisjon Hankija taotluse hankelepingu sõlmimiseks
nõustumuse andmise loa andmiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Kivistik
4
Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrus haldusasjas 3-25-33, p 12.
8 (8)