Arvamus hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele

Jürgen Ligi Teie 27.01.2025 nr 1.1-26/453-1 Rahandusministeerium Meie 28.02.2025 nr 1.2-3/3-1 Rahapesu Andmebüroo arvamus hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Lugupeetud rahandusminister Täname võimaluse eest avaldada arvamust väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK) hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) muutmiseks. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB), olles tutvunud VTK-ga, peab algatust HasMS-i kaasajastamiseks igati tervitatavaks ja esitab alljärgnevad märkused ning täiendavad ettepanekud. 1. Hasartmängu korraldajate tegevus- ja korralduslubade välja andmine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide alane järelevalve peaks olema koondatud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) pädevusse. Eesti hasartmängusektori turuosaliste arv, teenuste maht ja seonduvad riskid on alates 2020. aastast jõudsalt kasvanud. Eesti tegevusloaga turuosaliste arv on viie aastaga kahekordistunud, peaasjalikult on juurde tulnud kaughasartmängu teenusepakkujaid, kelle klientuur on rahvusvaheline. RAB-i 2023. aastal tehtud järelevalve kaugkontrolli tulemuste kohaselt domineerivad hasartmängusektoris nii mahtude kui rahapesu riskide mõttes kaughasartmäng ja välismaised või välismaalastega seotud ettevõtted. Käesoleva aasta veebruaris Riigikogus tõstatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma“ arutelu käigus nenditi ühe võimalusena raha kaasamiseks kaughasartmängudelt laekuvat maksu, mis saaks olla üks võimalik lisarahaallikas riigi võimenduse katmiseks ning sporti ja ka kultuuri lisaraha toomiseks. Kui 2019. aastal moodustas kaughasartmängudelt laekuv maksutulu üksnes kümnendiku kogu hasartmängumaksust, siis eelmisel aastal juba üle kolmandiku. Istungil viidati, et kaughasartmängude valdkonna kiirele kasvule on aidanud kaasa Eesti liberaalne regulatiivne keskkond, mis pakub ettevõtetele võimalust tegutseda rahvusvaheliselt, kusjuures vaid väike osa Eestis tegutsevatest kaughasartmängu korraldajatest keskendub Eesti turule ning ülejäänute peamine huvi on suunatud välisriikidesse, eelkõige Soome. Istungil sõnastatu kohaselt hindavad Eesti turuosalised, et Eestil oleks potentsiaali kaughasartmänguoperaatorite lisandumiseks ja olemasolevate tegevusmahtude oluliseks kasvatamiseks eelkõige läbi selle, et operaatorid suunaksid oma tegevusest suurema osa Eesti litsentsi alla. Ühtlasi prognoosib Rahandusministeerium, et kaughasartmängudelt laekuv maksutulu kasvab stabiilselt ja jõuab Pronksi tn 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee Registrikood 77001412 nelja aasta pärast 29 miljoni euroni. Samas näevad turuosalised, et võimalik oleks ka märksa kiirem kasv, seega ka maksutulu mitmekordistumine.1 Sektori mahtude suurenemisel suureneb ka sektorile avalduv rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, kuid RAB-l pole hetkel võimalik riske ennetada, sest puuduvad meetmed ebakorrektsete teenusepakkujate turule sisenemise takistamiseks. RAB-i hinnangul peaks hasartmängu korraldajate tegevuslubade välja andmine ning järelevalve, sh järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) nõuete osas, olema koodatud ühe asutuse pädevusse. Tänasel hetkel annab MTA välja tegevus- ja korralduslubasid ning teostab vastavalt sellele ka järelevalvet. RAB-i vastutusalas on täiendavalt järelevalve RahaPTS-i ja RSanS-i lõikes. Kokkuvõtlikult tähendab see, et järelevalve hasartmängu korraldajate üle on killustunud kahe asutuse vahel, mida ei saa pidada optimaalseks lähenemiseks. Alljärgnevalt toome välja mõningad näited lähiriikide praktikast järelevalve läbiviimisel hasartmängusektoris. Lähiriikide praktika viitab selgelt sellele, et hasartmängu korraldajate riskide maandamise vaatest on eelistatav lähenemine, kus järelevalve on koondatud ühe asutuse vastutusalasse. - Lätis annab hasartmängu korraldajatele lube ja teostab järelevalvet Loterii ja Hasartmängu järelevalve amet (LGSI). - Leedus on Rahandusministeeriumi allasutusena loodud Hasartmängu kontroll (GCA). Süsteem on olemuselt sarnane Lätiga – ehk GCA väljastab lube ja teostab järelevalvet. - Soomes tegeleb hasartmängusektoriga hetkel veel politsei, aga on tõenäoline, et see tulevikus muutub, kuna käimas on seaduse muutmine. - Rootsis on Rahandusministeeriumi alla loodud Hasartmänguamet. Teatud juhtudel võivad maapealsed kasiinod olla reguleeritud ka kohaliku omavalitsuse tasandil. - Maltal on järelevalve küll sarnaselt Eestile jagatud kahe asutuse vahel, kuid sisulist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavat järelevalvet teeb seal ikkagi MGA (Malta Gaming Authority), kes saab selleks vajaliku kohustatud isikute nimekirja Malta rahapesu andmebüroolt. MGA tegutseb kui kohaliku rahapesu andmebüroo agent. Tegevuslube välja andes hindab MGA ettevõtteid ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatest – praktika, mis hetkel Eestis täielikult puudub. Arvestades asjaolu, et Malta on hasartmängusektori reguleerimise valdkonnas väga suurte kogemustega, siis tasub nende lähenemisest eeskuju võtta ning hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamist puudutavaid riske tegevus- ja korralduslube välja andes märksa efektiivsemalt. Oleme seisukohal, et MTA näeb hasartmängukorraldajaid puudutavalt RAB-iga võrreldes terviklikumat pilti, sest kui ettevõte asub tegevusluba taotlema, saab MTA juba enne hasartmängu korraldaja turule lubamist riske hinnata ja neid maandada. Tänasel hetkel aga ei hinnata tegevuslubade ja korralduslubade andmisel rahapesu ja terrorismi rahastamise ega ka sanktsioonidest kõrvale hoidumisega seotud riske. Märkimisväärselt keerulisem on hasartmängu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske maandada ning juhtida alles alates sellest hetkest, kui ettevõte juba pakub teenust Eestis. Eeltoodult arvestavalt oleks mõistlik lähenemine, kus üks järelevalveorgan (MTA) viib tegevusluba/korraldusluba andes läbi ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise. Kehtiv seadus võimaldab MTA-l juba 1 Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena spordi tulevikku. 20.02.2025. Istungi ülevaade: https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-arutas-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena-spordi- tulevikku/. 2 käesoleval hetkel tegevusluba ära võtta (vt HasMS § 20 lõige 2 punkt 2), kui hasartmängu korraldaja on rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reegleid.2 See tähendab, et MTA-l on juba praegu olemas tööriistad hasartmängusektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks Eestis. Küll aga on probleemiks see, et MTA-l ei ole käesoleval hetkel võimalik teostada hasartmängukorraldajate üle rahapesu ja terrorismi rahastamise ning RSanS-i alast järelevalvet, mis tähendab, et MTA ei näe kogu riskipilti, kuid teisalt ei näe seda ka RAB, kelle info piirdub kitsalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning RSanS-i järelevalve töölõiguga. Puudu on ammendav andmestik, mis puudutab hasartmängukorraldaja tegevust ja selle mahte. 2023. aastal oli hasartmängu sektori tulu RAB-i andmetel ligikaudu 443 miljonit eurot, millest kaughasartmängude osakaal oli 348 miljonit eurot. Arvestades, et märkimisväärne osa teenusepakkujatest asub välismaal ja nende üle kontrolli omamine on hetkel raskendatud, on tegu arvestatava riskiga. Riski ilmestab asjaolu, et hasartmängu sektori teatamisaktiivsus on sektori suurust ja teenuste mahukust arvestades madal. 2024. aastal esitas sektorist teateid vaid 36% teenusepakkujatest ja esitatud teadetest 97% esitas kolm teenusepakkujat. See tähendab, et hasartmängu teenusepakkujad kas ei mõista nende tegevusest tulenevaid riske või ei oska nad neid tuvastada. Ühest küljest võimaldaks ühel asutusel tervikpildi omamine tõhusamalt turuosalisi koolitada. Teisest küljest oleks efektiivseks järelevalveks ja riskide maandamiseks vaja hinnata kogu ettevõtte toimimist, kuid hetkel hindavad nii RAB kui ka MTA kõigest osa ettevõtte tegevusest, mistõttu erinevate faktorite koosmõjust tulenev risk võib jääda tuvastamata. Samas on suurem osa hasartmängukorraldajale kohalduvatest nõuetest seotud peaasjalikult siiski MTA järelevalvega (nt kas või HasMS § 9 lõigetes 4 kuni 7 sätestatud nn kapitalinõuded, millega maandatav risk tuleneb üldistatult sellest, et hasartmängu korraldajad ei tee klientidele võitude osas enamasti koheselt väljamakset). Asjakohase illustreeriv paralleeli võiks siinkohal tõmmata makseteenuste pakkujatega, keda ei oleks mõistlik allutada Finantsinspektsiooni asemel RAB-i järelevalvele, kui primaarne risk, mida litsentseerimise ja järelevalvega juhitakse, on see, et klientide vahendid oleksid hoitud ja edastatud. Seetõttu ei oleks optimaalne see, kui RAB hakkaks enda järelevalvega maandama hasartmängu korraldajate primaarseid riske. Käesoleval hetkel on veel pooleli riikliku riskihinnangu (edaspidi NRA) koostamine. Küll aga võib hetkel juba teadaoleva info pinnalt eeldada, et suure tõenäosusega hinnatakse hasartmängu korraldajaid eelmise NRA-ga võrreldes palju kõrgema riskiga sektoriks. Hasartmängu korraldajatega on seotud tugevalt ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate (edaspidi VASP-ide) riskid – tõusutrendis on online-kasiinod, kus klientidel võimaldatakse virtuaalvääringutes panustada. Ka sellest järeldub vajadus järelevalve senisest efektiivsemaks korraldamiseks. Oleme seisukohal, et kõige optimaalsem lähenemine oleks koondada see täies mahus MTA pädevusse. 2. Hasartmängu korraldajate tegevus- ja korralduslubade väljastamisel on vajalik tugevdada nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja RSanS-i vaates. Juhul, kui vaatamata käesoleva arvamuse punktis 1 esitatud ettepanekule otsustatakse jääda senise järelevalve ja tegevuslubade väljastamise süsteemi juurde, siis minimaalselt on siiski 2 Väljavõte Moneyval’i raportist: „The ETCB has the right to inspect the applicant in order to verify the compliance with the legal requirements (GA, §18). The licence may be revoked if the holder does not fulfil anymore the established fit and proper requirements, including when the holder of the activity licence has been involved in ML or repeatedly violated the AML/CFT procedure).“ 3 vajalik tagada, et tegevus- ja korralduslubade välja andmisel peab taotleja vastama RahaPTS-i ja RSanS-i nõuetele. Hetkel ei kontrolli MTA tegevuslube väljastades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja RSanS-i vaatest ühtegi tegurit (teadaolevalt vaadatakse ainult karistuste olemasolu). RAB-i hinnangul peaks hasartmängu korraldajatele kehtima samad nõuded, mis kehtivad teistele kohustatud isikutele – see tähendab dokumentide/süsteemide nõuded (vt RahaPTS § 70 lõige 3), samuti RAB-i kontaktisiku nõue (RahaPTS § 17 lõige 5), tegevusloast keeldumise alused (RahaPTS § 72). 3. Hasartmängu korraldajal peab olema Eestis juriidiline keha või filiaal. Nagu juba eelnevalt märgitud, puudub märkimisväärsel osal teenusepakkujatest Eestiga seos, mis raskendab nendega kontakti saamist ning sektori ja RAB-i vahelist koostööd. Peamiselt on Eestis teenust pakkuvad välismaa ettevõtted seotud Malta ja Küprosega. Praktikas tõusetub probleem kohapealsete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning RSanS-i alaste järelevalvete läbiviimisega, sest Eestis puudub teenusepakkujatel igasugune füüsiline asukoht ja kontaktisik, kellega suhelda. See omakorda seab suured takistused efektiivse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning RSanS-i alase järelevalve läbiviimiseks, kuna puudub võimalus minna kontorisse süsteeme kontrollima, intervjuusid tegema, dokumente vaatama jne. Samuti ei ole võimalik vajadusel läbi viia etteteatamata järelevalvemenetlusi juhul, kui konkreetne risk sellist tegutsemist nõuaks. Siinkohal on paslik tõmmata paralleel mõne aasta taguse VASP-ide turuga, kus vastavatel ettevõtetel ei olnud Eestis kontoreid ega reaalseid isikuid. Eesti sai endale tegevuslubasid väljastades ainult kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, kuid järelevalvet ei olnud võimalik efektiivselt läbi viia. RAB ei pea põhjendatuks kanda hasartmängu korraldajatele üle kõiki VASP-ide tegevuskoha nõudeid, kuid teeb ettepaneku kaaluda nõude kehtestamist, mille kohaselt Eesti tegevusloaga pakutakse teenust läbi Eestis oleva filiaali või läbi Eesti äriühingu ning Eestis peab asuma kontor, kus toimub Eesti tegevusloale suunatud riskijuhtimine ja asub RAB-i kontaktisik. 4. Virtuaalvääringutega seonduvad riskid ja tingimused hasartmängu korraldajatele. VTK leheküljel 8 on välja toodud, et HasMS-is tuleks sätestada krüptorahas panuste vastuvõtmise ja võitude väljamaksmise regulatsioon. Kõnealune lause viitab sellele, et seaduses tahetakse sätestada selge võimalus krüptorahas mängimiseks. RAB märgib, et viidatud lähenemine avab riskide vaatest uksed kogu maailmale – välisriikide kriminaalse taustaga isikud näevad, et Eestis on krüptorahas mängimine soositud ja sellega seoses proovitakse siin küsitava väärtusega krüptoraha kasutada. Riskide maandamise poolelt tingib see vajaduse läbi analüüsida täiendavad maandamise meetmed. Pelgalt krüptoraha regulatsiooni täpsustamine ilma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste meetmete lisamiseta ei ole põhjendatud. Seetõttu peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatest olema krüptorahaga mängimiseks teenusepakkujatele konkreetsed nõuded. Üha enam võimaldavad hasartmängu teenusepakkujad klientidel teostada sisse- ja/või väljamakseid virtuaalvääringutes läbi virtuaalvääringu teenusepakkujate. Virtuaalvääringute kasutamine tõstab olulisel määral teenusepakkujale avalduvat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, kuna virtuaalvääringute puhul võib olla raskendatud kasutatavate vahendite päritolu tuvastamine. Järelevalve kaugkontrolli vastuste pinnalt tuvastas RAB virtuaalvääringu teenusepakkujaid (hasartmängu korraldaja kasutas VASP-i teenuseid), kelle taust ei pruugi olla 4 usaldusväärne. Hasartmängu teenusepakkuja peab arvestama virtuaalvääringu teenusepakkuja taustaga, samuti sellega, kas tegemist on usaldusväärse ettevõttega ja kas ülekantava vara suhtes rakendab hoolsusmeetmeid hasartmängu teenusepakkuja või virtuaalvääringu teenusepakkuja. RAB on saanud ka tagasisidet, et virtuaalvääringutes mängimine suureneb lähiaastatel veelgi enam. Rahvusvahelise Rahapesuvastase Töökonna (FATF-i) 15. soovituse kohaselt peaksid riigid ja finantsasutused välja selgitama ja hindama rahapesu või terrorismi rahastamise ohte, mis võivad tekkida seoses a) uute toodete ja uute äritavade, sh uute tarnemehhanismide väljatöötamisega; ja b) uute või arenevate tehnoloogiate kasutamisega nii uute kui ka seniste toodete puhul. Finantsasutused peaksid teostama sellise riskihindamise enne uute toodete või äritavade juurutamist või uute või arenevate tehnoloogiate kasutamist ning võtma asjakohased meetmed nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks.3 See indikeerib veelgi, et vajalik on teostada riskihinnang nii riiklikul tasemel (seoses sellega, millistel tingimustel hasartmängu teenusepakkujad võivad virtuaalvääringutes sisse ja/või väljamakseid pakkuda) kui ka teenusepakkuja tasemel (puudutavalt seda, kuidas virtuaalvääringutest tulenevat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandada). Toome alljärgnevalt mõned ettepanekud võimaluste kohta riskide maandamiseks. - Hasartmängu korraldaja tohib virtuaalvääringutes mängimist võimaldada ainult läbi teenusepakkuja, kellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (ehk MiCA) alusel väljastatud tegevusluba. Sellisel juhul saab olla kindel, et VASP-id vastavad tingimustele, mis on Euroopa Liidu üleselt ühtsed. - Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavas dokumentatsioonis peavad detailselt olema välja toodud virtuaalvääringutega seotud riskid, nende maandamise meetmed ja seda dokumentatsiooni hinnatakse tegevusloa väljastamise käigus. - Hasartmängu korraldajal peab olema tehniline võimekus analüüsida plokiahela tehinguid. See ei tähenda võimekust kasutada internetis olevat vabavara, vaid teenusepakkujaid, kes võimaldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonidest kõrvalehoidumise riske ka sisuliselt läbi plokiahela tehingute analüüsida ja tehingute osapooli tuvastada (Chainalaysis, TRM jne). Praktikas on teada, et vabavara süsteemid ei võimalda nii efektiivselt massiliselt vastavaid tehinguid analüüsida, mistõttu oleks mõistlik, kui hasartmängu korraldaja kasutab teenusepakkujat, kelle tehniline võimekus võimaldab teostada plokiahela analüüsi vastavalt hasartmängu korraldaja poolt sisendina antud stsenaariumitele, riskidele jne. 5. Hasartmängu korraldajate aruandluse täiendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatest ning RAB-ile ligipääsu võimaldamine. Hetkel on hasartmängu korraldajatel kohustus edastada aruandluse käigus MTA-le infot. RAB-il puudub ligipääs hasartmängu korraldajate aruandlusele, mis omakorda raskendab sektorist 3 I.k: „Countries and financial institutions should identify and assess the money laundering or terrorist financing risks that may arise in relation to (a) the development of new products and new business practices, including new delivery mechanisms, and (b) the use of new or developing technologies for both new and pre-existing products. In the case of financial institutions, such a risk assessment should take place prior to the launch of the new products, business practices or the use of new or developing technologies. They should take appropriate measures to manage and mitigate those risks.“ Vt: https://www.fi.ee/sites/default/files/FATF_Recommendations_approved_February_2012_reprint_May_2012_web_v ersion.pdf. 5 adekvaatse riigiülese rahapesu ja terrorismi rahastamise riskipildi loomist. Praeguse aruandluse ülesehitamisel ei ole arvestatud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Näiteks ei võimalda praegune aruandlus hinnata hasartmängu korraldajatega seotud geograafilisi riske, sest ei koguta andmeid klientide geograafilise info kohta. Samuti ei koguta sissemaksetega seotud infot kõikide hasartmängu korraldajate alamliikide osas, vaid kogutakse ainult panustega ja väljamaksetega seotud infot. Ei koguta virtuaalvääringutega seotud infot – milliseid teenusepakkujaid kasutatakse, mis token’ites võimaldatakse sissemakseid teha, millises mahus virtuaalvääringus teenuseid pakutakse, panuseid tehakse ja väljamakseid võimaldatakse jne. Siinkohal on võimalik VASP-ide aruandlusest4 tuua paralleele selle kohta, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teemade vaatest relevantne info, kuid kindlasti ei ole võimalik VASP-ide aruandluse andmeväljasid üks ühele hasartmängukorraldajatele üle tuua. Seega vajab olemasolev aruandlus RAB-i hinnangul olulisi täiendusi. Aruandluse väljatöötamine nõuab kindlasti vastavate osapoolte projektitiimi kokkupanekut (RAB, MTA, EHKL ja teenusepakkujad). MTA-l on olemas töötav tehniline süsteem, mis loob juba väga hea eelduse selleks, et sama süsteemiga hakataks koguma ka infot, mis puudutab rahapesu ja terrorismi rahastamist puudutavaid riske. See ei vaja uue tehnilise liidestuse vms välja töötamist, vaid täiendavate andmeväljade lisamist ja määruse muutmist. Kui võrrelda aruandlust off-site küsimustikega, siis aruandlus läbi tehniliste liidestuste on turuosalistele palju vähem koormavam, kui iga mõne aja tagant vastata off-site küsimustikele, mis ei ole standardsed. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest oleks andmete kogumise regulaarsuseks põhjendatud määrata kord kvartalis andmete esitamine (sarnaselt VASP-idega). Märgime, et vastavalt HasMS § 53 lõike 1 punktile 4 peavad kaughasartmängu korraldajad koguma teavet sisse- ja väljamaksete kohta ehk pidama arvet iga mängija tehtud panuste, hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete, mängijale tehtud tagasimaksete ja väljamakstud võitude kohta. Samas puudub analoogne nõue maapealsete kasiinode puhul. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest oleks sellise nõude lisamine maapealsetele kasiinodele samuti vajalik. RAB saatis 2023. aastal hasartmängu korraldajatele kaugkontrolli küsimustiku, tuvastamaks sektoriga seotud riske. Ettekirjutuse väljasaatmise hetkel oli Eestis 31 korraldusluba, aga 2025. aasta alguse seisuga on Eestis juba 43 korraldusluba omavat ettevõtet, mis tähendab, et kaugkontrolli teostamise hetkest on kasv olnud umbes 38%, kusjuures turuosalised ise ennustavad, et see number kasvab veelgi. Kaugkontrolli küsimustikust järelduvalt oli turuosalistel ligikaudu 628 000 klienti üle maailma, sh tuhandetes kliente Põhja- ja Lõuna- Ameerikast, kellel on side Eestiga väga kauge – see hõlmab online ja maapealseid kasiinosid kokku. Vahepealsel ajal on teenusepakkujaid juurde tulnud, mistõttu on tõenäoline, et klientide arv on tõusnud veelgi. Hasartmängu korraldajad kasutavad olulisel määral erinevates riikides registreeritud maksekontode teenusepakkujaid. Neist omakorda kaughasartmängude teenuste pakkujad kasutavad kõige rohkem erinevates riikides registreeritud maksekontode teenusepakkujaid. RAB-ile teadaolevalt kuuluvad mitmed Eesti turuosalised rahvusvahelistesse gruppidesse, mis on teistes jurisdiktsioonides saanud trahve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumise eest (tuvastatud üks juhtum, kus trahvi sai Eesti juriidiline isik). Lisaks on Eestis registreeritud ettevõtted rikkunud hasartmängukorraldajatele kehtestatud reegleid Taanis ja Rootsis. See näitab, et aina enam tuleb Eestisse teenusepakkujaid, kelle riske on vaja hinnata aruandluse käigus kogutavate andmetega. Kui soovime aina tõusvate riskidega 4 Rahandusministri 12.09.2023 määrus nr 34 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“. 6 sektori osas omada pidevalt ülevaadet nende riskidest, siis on mõistlik selleks täiendada juba kehtivat aruandlust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatenurgast. Nagu juba eelnevalt mainitud, on regulaarne aruandlus kohustatud isikule igatepidi lihtsam kui iga-aastane kaugkontrolli küsimustike täitmine. Regulaarset aruandlust on vaja, et tagada hasartmängu teenuse pakkujate tegevuse läbipaistvus ja hinnata kõnealuse sektori terviklikku riskipilti jooksvalt. Ilma valdkonnast detailsemat riskipilti omamata ei ole RAB-il võimalik kavandada efektiivselt vajalikke järelevalve meetmeid riskide maandamiseks, et Eesti majandusruumi ei kasutataks rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning sanktsioonidest kõrvalehoidumiseks. 6. Kokkuvõte. Hasartmängusektoris on nähtav selge trend, et tegevuse mahud ja klientide arv sektoris on tõusuteel. Hetkel oleme riigina faasis, kus peaks väga tugevalt võtma positsiooni riskide vaatest, mida käesolevas arvamuses väljendasime. See tähendab, et tagada tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane regulaarne aruandlus, hasartmängukorraldajate järelevalve koos tegevus- ja korralduslubade väljaandmisega tuleks koondada ühte asutusse, samuti võtta vastu meetmeid efektiivsema järelevalve teostamise võimaldamiseks ning maandada virtuaalvääringute kasutamisega kaasnevaid riske. Täname veelkord võimaluse eest arvamust avaldada ja oleme valmis täiendavate küsimuste korral neile vastama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Matis Mäeker Rahapesu Andmebüroo juht 7