Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 06.03.2025 VAIDLUSTUS Hankija otsusele riigihankes nr 286610 „Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal“Osas 2 „ Läänemaa (6 - 20 kV, 35 kV nimipingega liinikoridori hooldamine)“ Hankija: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 14376453 Pärnu mnt 82-19, 10131 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Elektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn Vaidlustaja taotlused: 1. § RHS § 185 lg 2 p 8 alusel tunnistada kehtetuks Elektrilevi OÜ 25.02.2025 otsus, millega tunnistati kehtetuks riigihanke nr 286610 osa 2 „Läänemaa (6-20 kV, 35 kV nimipingega liinikoridori hooldamine)“; 2. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Elektrilevi OÜ-lt EK KV SPV3 OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1. ASJAOLUD 1.1. Elektrilevi OÜ (edaspidi „hankija“) avaldas 11.11.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja- Tartumaal“ (viitenumbriga 286610) (edaspidi„ riigihange“) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi „RHAD“). 1.2. Riigihange viidi läbi neljas osas: Osa 1 — Läänemaa (0,4 - 1 kV nimipingega liinikoridori hooldamine); Osa 2 — Läänemaa (6 - 20 kV, 35 kV nimipingega liinikoridori hooldamine); Osa 3 — Jõgevamaa ja Põhja- Tartumaa (0,4 - 1 kV nimipingega liinikoridori hooldamine); Osa 4 — Jõgevamaa ja Põhja-Tartumaa (6 - 20 kV, 35 kV nimipingega liinikoridori hooldamine). 1/6 1.3. Osas 1 esitas pakkumuse 13 pakkujat, Osas 2 esitas pakkumuse 16 pakkujat, Osas 3 esitas pakkumuse 14 pakkujat ja Osas 4 esitas pakkumuse 18 pakkujat. EK KV SPV3 OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) esitas pakkumuse kõigile osadele, sealjuures parima pakkumuse esitas vaidlustaja osale 2. 1.4. Hankija otsustas 25.02.2025 otsusega (vaidlustajale esitatud 26.02.2025) tunnistada RHS § 73 lg 6 alusel hankemenetlus osas 2 kehtetuks põhjendusega, et hankija on tuvastanud riigihanke alusdokumentides vea või puuduse, millise järgimata jätmine tooks hankija jaoks raamlepingu sõlmimisel kaasa ebasoodsa tagajärje. Nimetatut on hankija täiendavalt põhjendanud järgmiselt (Lisa 1): „pärast hankemenetluses pakkumuste esitamist on ilmnenud, et hankija on raamlepingu eeldatavate koguste määramisel hankes eksinud. Kuna raamlepingus võib pärast selle sõlmimist teha üksnes väheolulisi muudatusi, mis tähendab, et muu hulgas ei ole pooltel võimalik lepingu mahtu muuta, on hankija seisukohal, et hankes ette antud tingimustel lepingu sõlmimine ei taga hankija jaoks hanke eesmärgi saavutamist. Eeltoodust tulenevalt peab hankija põhjendatuks käesoleva hankemenetluse hankeosas 2 kehtetuks tunnistada, hanke alusdokumendid üle vaadata ning korraldada uuendatud tingimustel uus hankemenetlus“ 1.5. Kuigi hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole midagi eriskummalist ning seda võimaldab ka riigihangete seadus, siis käesoleval juhul ei ole hankija reaalvajadus usutav ning on vaidlustaja hinnangul otsitud. Seda seetõtu, et lisaks vaidlusalusele riigihankele avaldas hankija 11.11.2024, ehk samal päeval ka teise samalaadse riigihanke - „Liinikoridoride hooldustööde teostamine Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Lääne-Võrumaal“ (viitenumbriga 286677). 1.6. Ka nimetatud riigihange viidi läbi neljas osas: Osa 1 Lääne-Virumaa (0,4 - 1 kV nimipingega liinikoridori hooldamine); Osa 2 — Lääne-Virumaa (6 - 20 kV, 35 kV nimipingega liinikoridori hooldamine); Osa 3 — Valgamaa ja Lääne-Võrumaa (0,4 - 1 kV nimipingega liinikoridori hooldamine); Osa 4 — Valgamaa ja Lääne- Võrumaa (6 - 20 kV, 35 kV - 110 kV nimipingega liinikoridori hooldamine). Nimetatud hanke Osas 1 esitas pakkumuse 13 pakkujat, Osas 2 esitas pakkumuse 13 pakkujat, Osas 3 esitas pakkumuse 11 pakkujat ja Osas 4 esitas pakkumuse 15 pakkujat. Vaidlustaja esitas ka nimetatud riigihankes pakkumuse kõigile osadele, sealjuures parima pakkumuse esitas vaidlustaja osale 2. 1.7. Üllatuslikult kordus aga ka nimetatud riigihankes identne stsenaarium, kus üksnes selles osas, milles vaidlustaja esitas parima pakkumuse oli hankija koguste määramisel üllatuslikult eksinud ning kogu hankedokumentatsioon vajas sel põhjusel ümbertegemist (Lisa 2). Mitte üheski muus piirkonnas kummaski riigihankes hankija sellist eksimust toime ei pannud. 1.8. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija põhjendused usutavad, ega põhjendatud. Sellest johtuvalt esitab vaidlustaja käesolevaga vaidlustuse hankija 25.02.2025 otsusele, millega hankija otsustas tunnistada RHS § 73 lg 6 alusel riigihanke nr 286610 „Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal“ osas 2 kehtetuks. 2. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2.1. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumis tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Seega annab norm hankijale kaalutlusõiguse otsustada, millal on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine vajalik. Sealjuures ei ole hankija aga lõpuni vaba otsustama enda võimaluste üle menetluse kehtetuks tunnistamisel, vaid need on piiratud Euroopa Liidu õigus üldpõhimõtetega.1 2.2. Nimetatust tuleneb seega, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui esineb põhjendatud vajadus menetluse lõpetamiseks ning lõpetamise põhjendused on reaalsed, selgitavad otsuse sisu ning võimaldavad järeldada, et hankemenetluse jätkamine ei ole võimalik.2 Nimetatud kinnitab ka haldusmenetluse praktika, milline rõhutab, et haldusorgani haldusaktid peavad olema põhjendatud ja motiveeritud.3 2.3. Vaadeldes aga hankija otsust, sealt nimetatud motiveeritud ning realistlikke põhjendusi ei nähtu. 1 EKo C-92/00, p 42; C-244/02, p 36 2 VaKo otsus nr 183-18/199355, p 9; otsus nr 156-18/194358, p 10; Vako otsus nr 1-20/215144, p 8; TlnHKo 26.06.2020, 3-20-998/12, p 10; VaKo otsus nr 7-18/191465/193893, p 11 3 TrtHKo nr 3-18-1987, p 10 2/6 2.4. Hankija on otsuse põhjendustes paljasõnaliselt viidanud RHAD 4.8.2 võimalusele puuduse korral hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning põhjendanud sellist puudust sellega, et on raamlepingu eeldatavate koguste määramisel hankemenetluses eksinud, millised vajavad hankija sõnutsi ülevaatamist ning uuendatud hanketingimustel uue hankemenetluse läbiviimist. Sealjuures hankija hinnangul on võimalik raamlepingu muutmine üksnes väheolulistes tingimustes, mitte aga hankelepingu mahu osas. 2.5. Pärast otsuse saamist pöördus vaidlustaja täiendava päringuga hankija poole paludes selgitada, kuidas või millises osas on eeldatavate koguste määramisel eksinud. Nimetatule on hankija taaskord paljasõnaliselt viidanud, et hankijal on selgunud täiendava mahu vajadus nimetatud piirkonnas ning hankija soovib sellise teabe lisamist raamlepingusse. Muus osas hankija teavet ei anna ning viitab üksnes sellele, et uute mahtudega on võimalik tutvuda pärast uue hanke avaldamist (Lisa 3). 2.6. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast, peab hankemenetluse lõpetamine ilma hankelepingut sõlmimata olema põhjendatud ning vastama proportsionaalsuse ja läbipaistvuse nõuetele. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi kehtetuks tunnistamine olla ülemäärane meede võrreldes väidetavate puudustega, vaid see peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab hankija tagama, et kõik pakkujad saavad võrdse ligipääsu teabele ning otsuste põhjendused on selged ja arusaadavad. 2.7. Nagu eelnevalt viidatud, siis on vaidlustaja seisukohal, et käesoleval juhul antud nõuded täidetud ei ole, mistõttu ei saa hankija otsus olla õiguspärane ega kehtiv. 2.8. Esiteks, on ebaõige kehtetuks tunnistamise otsuses esitatud väide raamlepingu mahtude muutmise võimatuse osas. Seda põhjusel, et riigihankes ei olnud kindlaid mahte isegi mitte fikseeritud. 2.9. Riigihanke alusdokumendi „Juhis pakkujatele“ punktis 2.2 on hankija sedastanud, et pakkumuse maksumuse tabelis on hankija poolt sedastatud indikatiivsed kogused ehk hinnangulised mahud, mis ei ole raamlepingu täitmisel hankija jaoks siduvad. Täiendavalt on hankija selgitanud, et indikatiivsete koguste esitamise eesmärgiks on eduka pakkumuse väljaselgitamine. Raamlepingu tegelik maht ja selle jagunemine pakkumuse maksumuse tabeli positsioonide lõikes selgub lepingu lõppemisel ning selle hulka kuuluvad kõikide lepingu alusel välja makstud tasud. Lepingu maksimaalseks maksumuseks on vastava hankeosa eeldatav maksumus. 2.10. Lisaks on eelnimetatud juhises selgitatud sedagi, et hankija ei ole kohustust eduka pakkuja pakkumuses esitatud summa ulatuses tellimusi esitama. Rahalised mahud võivad aastate lõikes olla erinevad (punkt 2.3) ning hankija varasema praktika alusel on plaanivälised tööd moodustanud analoogsete lepingute täitmisel keskmiselt kuni 3 % lepingu tükilisest mahust ehk kuni 6 % lepingu maksumusest (punkt 2.4). 2.11. Täiendavalt on hankija ette näinud ka raamlepingu punktis 5.1 tellija õiguse aasakava mahu muutmiseks 30% ulatuses ning sätestanud ka punktis 5.5 plaaniväliste tööde tellimise võimaluse. Tööde eest tasumine oli ette nähtud ühikhinna alusel. 2.12. Seega kuivõrd hankija ei olnud fikseerinud tegelikku tööde mahtu ning lisaks hõlmas hankelepingu ese kogu osa piirkonna kattuvust, siis leiab vaidlustaja, et ei ole usutav hankija poolt sedavõrd suures ulatuses hankelepingu mahu muutusest, mida juba olemasolevad tingimused ei võimaldaks ellu rakendada. 2.13. Teiseks, on hankija otsus oluliste põhjendamisvigadega. Nagu eelnevalt viidatud, siis peavad hankija otsused ja nendes esitatud põhjendused olema sedavõrd konkreetsed ja selged, et nende sisust on koosmõjus tegelike asjaoludega realistlikult võimalik mõista, miks hankemenetluse kehtetuks tunnistamine toimub.4 Sealjuures ei saa hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine toimuda pelgalt hankija tuju muutuse tõttu5 või soovimatusest mõnda konkreetset pakkujad hankest eemale jätta või muul viisil diskrimineerida. 2.14. Käesoleval juhul on hankija otsus riigihanke osas 2 kehtetuks tunnistamise põhjenduste osas äärmiselt üldsõnaline ning puudub selge sisu mõistmise võimalus. Nimetatut ei taganud hankija vaidlustajale ka päringule vastamisel, jättes täielikult selgitamata, milles täpsemalt vastav eksimus väljendub. Nimetatu saab vaidlustaja hinnangul viidata vaid sellele, et hankija on kunstlikkult asunud otsima võimalusi vaidlustaja hangetest eemaldamiseks. 2.15. Nagu eelnevalt viidatud, siis RHAD punktid 2.2 ja 2.3 sätestavad, et pakkumuse maksumuse tabelis hankija poolt määratud indikatiivsed kogused on hinnangulised mahud, mis ei ole raamlepingu täitmisel hankija 4 TlnRnKo 3-18-452, p 9 5 D. Minumets. P. Kulm. Riigihangete õigus. Tartu: Kirjastus Juura (2014), lk 444-445 . 3/6  jaoks siduvad. Indikatiivsete koguste esitamise eesmärgiks on eduka pakkumuse väljaselgitamine. Raamlepingu tegelik maht ja selle jagunemine pakkumuse maksumuse tabeli positsioonide lõikes selgub lepingu lõppemisel ning selle hulka kuuluvad kõikide lepingu alusel välja makstud tasud. Lepingu maksimaalseks maksumuseks on vastava hankeosa eeldatav maksumus. Sealjuures ei ole hankijal kohustust eduka pakkuja pakkumuses esitatud summa ulatuses tellimusi esitada ja arvestada tuleb ka sellega, et rahalised mahud võivad aastate lõikes olla erinevad. 2.16. Seega on RHADs (sh raamlepingu projekt) selgelt sätestatud, et kogused on indikatiivsed ning tasumine toimub ühikhinna alusel, mis tähendab, et hankija oli juba riigihanke väljakuulutamisel teadlik võimalikust mahu varieerumisest ega ole endale kehtestanud ka kohustust tellida kindlat minimaalset kogust aastas, millega pakkujatel tuli arvestada. Seetõttu ei saa vaidlustaja hinnangul hankija tugineda koguste ekslikule arvestusele kui kehtetuks tunnistamise põhjendusele, kuna riigihanke tingimused olid juba algselt üles ehitatud paindlikkusele ja mahu võimalikule muutumisele. Ka vaidlustuskomisjoni praktikas on korduvalt leidnud kinnitust seisukoht, et kui koguseid saab muuta lepingu muutmise kaudu või tegemist on ühikhinnapõhise lepinguga, milles puuduvad kohustuslikud miinimumkogused, siis ei ole riigihanke kehtetuks tunnistamine põhjendatud.6 Miks tegutseb hankija nimetatud praktikale vastuoluliselt jääb vaidlustajale mõistmatuks. 2.17. Eeltoodust johtuvalt, kuivõrd RHS § 73 lg 3 punkti 6 ja RHAD punktil 4.8.2 alusel tehtav riigihanke osa 2 kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, pidi see olema vormistatud selliselt, et selle õiguspärasuse üle otsustamiseks on võimalik kontrollida, kas otsuse tegemisel on esinenud sisulist otsustamist mõjutavaid menetlus- ja vormivigu, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, kas asjaolud peavad sisuliselt paika ja ega hankija ei ole teinud ilmselgelt kaalutlusviga.7 Sealjuures peab hankija oma põhjendustes siduma faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga.8 Seda hankija aga teinud ei ole. Hankija otsus ei sisalda mitte ühtegi põhjendust, miks riigihankega jätkata ei saa, samuti ei sisalda selles põhjendusi sellest, milles seisneb väidetav ebasoodne tagajärg raamlepingu sõlmimise korral, arvestades hankija enda kehtestatud tingimus konkreetses hankes. 2.18. Seega puudub vaidlustajal võimalus kontrollida hankija otsuse õiguspärasust, kuna tehtud otsus ei ole läbipaistev ja kontrollitav ega võimalda mõista, miks riigihanke osa 2 päriselt kehtetuks tunnistati.9 2.19. Vaidlustaja jääb seisukoha juurde et hanketingimused sätestasid alternatiivsed võimalused hankija muutunud vajadustega arvestamiseks, sh uue riigihanke korraldamise näol lisandunud mahu osas. Seega ei takista osade mahtude väljajäämine käesoleva hankemenetlusega jätkamist10 ning johtuvast mitte igasugune hankija muutunud vajadus ei saa olla põhjenduseks hankemenetlust kehtetuks tunnistada. Selleks saab olla vaid selline, mille tõttu pole hankemenetlust võimalik jätkata.11 Sellist olukorda käesolevas riigihankes aga ei esine, mistõttu on hankija valitud meede ebaportsionaalne. 2.20. Kolmandaks, jääb vaidlustaja ka seisukoha juurde, et hankija ei ole enda tegevuses käitunud kooskõlas RHS § 3 lg 2. 2.21. RHS § 3 lg 2 kohaselt on hankija kohustatud kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2.22. Vaidlustaja hinnangul hankija sellist kohustust täitnud ei ole ning käitub vaidlustaja suhtes diskrimineerivalt, eelistades konkreetseid ettevõtjaid vaidlustaja ees. Üldpõhimõtete kohaldamisel tuleb hankijal hoiduda otseselt või kaudselt diskrimineerivate tingimuste seadmisest ning hankepraktikate 6 Vako otsus nr 1-20/215144, p 9.8; Vako otsus nr 75-19/206885 p 10.2- p 11; Vako otsus nr 54-24/261546, p 10.4 – p 11; TrtHKo 3-19- 1167/29, p 20; TrtRnKo 3-18-1987/26 , p 18 - 20 7 Vako otsus nr 120-18/196662, p 9; Vako otsus nr 244-18/201814, p 8; Vako otsus nr 75- 19/206885, p 7; Vako otsus nr 195-20/227369, p 8; Vako otsus nr 21-22/238387, p 12 8 Vako otsus nr 177-20/217858, p 12 9 VaKo otsus nr 120-18/196662, p 9; VaKo otsus nr 244-18/201814, p 8; VaKo otsus nr 75- 19/206885, p 7; VaKo otsus nr 195-20/227369, p 8; VaKo otsus nr 7-18/191465/193893, p 12 ja 17; Vako otsus nr 177-20/217858, p 14; VaKo otsus nr 101-20/218734, p-d 9, 12–14; VaKo otsus nr 28-18/191319, p-d 8– 10 VaKo otsus nr 120-18/196662, p-d 7, 9, 9.1.3, 9.2, 9.3 11 Vako otsus nr 1-20/215144, p 8 4/6  kohaldamises. Tegemist on negatiivse hoidumiskohustusega, mida hankijad on kohustatud järgima.12 Hankija sellist kohustust aga täitnud ei ole. 2.23. Sellele viitab ilmekalt tõik, et hankija kahest hankest on üllatuslikult mahuvigadega vaid need kaks osa, milles vaidlustaja osutus edukaks. Vaidlustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et selline asjaolu saaks tegelikkusele vastata ning rõhutab, et vaidlustaja hinnangul on tegemist otsitud võimalusega vaidlustaja hangetest eemaldada ning vaidlustajat siis eesootavates uute hangetes näiteks karmimate tingimustega eemal hoida. Selline käitumine hankija poolt on aga lubamatu ning ka sõnumivahetustes esitatu tugevdab üksnes kahtlust, et otsus on tehtud meelevaldselt ega tugine objektiivselt põhjendatud alustele, mis on vastuolus läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. 2.24. Üldpõhimõtete kohaldamisel tuleb hankijal hoiduda otseselt või kaudselt diskrimineerivate tingimuste seadmisest ning hankepraktikate kohaldamises. Tegemist on negatiivse hoidumiskohustusega, mida hankijad on kohustatud järgima.13 Hankija sellist kohustust aga täitnud ei ole. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping. (vt nt TlnRnKo 3- 11-2403, p 16). Reeglina saab pakkuja vaidlustada üksnes hankija otsuseid üksnes selliste pakkujate suhtes, kes asetsevad pakkumuste hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestuses vaidlustajast eespool ning takistavad selliselt vaidlustaja võimalust osutuda edukaks ja sõlmida leping (VAKO 22.01.2013 nr 3-13/136904, p 19). Vaidlustaja hinnangul on hankija tunnistanud riigihanke nr 286610 kehtetuks omamata selleks mõjuvat põhjust ja seda olukorras, kus vaidlustaja pakkumus oli vastav ning hind majanduslikult soodsaim. Sellise vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks. 3.2. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab laekuma vaidlustus VAKO-le 10 päeva jooksul alates hetkest, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsuse kätte 26.02.2025. Viimane päev selle vaidlustuse esitamiseks oli seega TsÜS § 136 lõikest 8 tulenevalt 10.03.2025. Järelikult on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 3.4. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot. 3.5. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv Vandeadvokaat EK KV SPV3 OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Hankija otsus riigihankes nr 286610 12 M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne, § 3 p 13. 13 M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne, § 3 p 13. 5/6 2) Hankija otsus riigihankes nr 286677 3) Hankija vastus vaidlustaja päringule 4) Riigilõivu tasumise maksekorraldus 6/6