dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendavad seisukohad

Rahandusministeerium · 6. märts 2025
Viit
12.2-10/25-36/46-9
Registreeritud
6. märts 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-36
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vastus täiendavatele seisukohtadele RTK vs AS CGI Eesti.asice906 KB

Sisu (failidest)

-866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 25.02.2025 Meie: 05 . 0 3 .20 2 5 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja t el +372 663 8235 e -post: [email protected] Teenuse tellija : Keskkonnaagentuur registrikood 70009540 e-post : [email protected] Vaidlustaja: AS CGI Eesti registrikood 10006966 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : A dvokaa did Kadri Härginen , Kätlin Helene Sehver ja Mario Sõrm e-post: [email protected] ; [email protected] ; [email protected] VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE JA MENETLUSKULUDELE r iigihankes „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476 ) Hankija taotlused: Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Riigih anke 271027 käigus ega selle tulemusena ei töötatud välja ega olnud nõutud välja töötada tarkvara. See on selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses, kus on defineeritud prototüübi mõiste järgnevalt: „Prototüüp - Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“ . Läbivalt on riigi hanke alus dokumentides kasutatud sõna „prototüüp“, mi lle tähendust on selgitatud riigi hanke tehnilise kirjelduse jaotises „Sõnastik“ mh eesmärgiga vältida läbivalt tarbetut sõna- ja selgituste kordust. Vaidlustaja väide ei ole korrektne. Mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda. Sõna „tarkvara“ on kasutatud riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses ühe korra punktis 5.9 järgmises sõnastuses: „Töö tulemusena valmiv prototüüp, tarkvara, lähtekoodid, skriptid, metoodika jm materjalid ja väljundid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse „KeM haldusala tehnoloogiline profiil“ ja „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded“. Viidatud punkti sõnastuses on üheselt mõistetavalt toodud mitteammendav loetelu võimalikest töö väljunditest, mida hankija ei osanud täpselt ette näha, kuna tegemist oli oma olemuselt teadus- ja arendustegevusega, mille tulemus ei ole ette teada. Hankija eesmärk oli tagada hanke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega 5.9 (ja ka 5.8), et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. Näiteks hanke 271027 tehnilise kirjelduse punkt 5.8. on samamoodi üldise mitteammendava sõnastusega: „Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav“. Ka selles punktis ei oleks olnud otstarbekas üles lugeda kõikvõimalikke kirjalikke tulemeid ja väljundid, näiteks lõpparuanne, slaidiesitlus, kaardilugu, artikkel, teadusartikkel, analüüs, graafik, tabel, e-kiri, protokoll, avaldus, tõend, kasutusjuhend, paigaldusjuhend, teekaart, arve, hinnapakkumus, riskianalüüs jne . Selleks, et esitada töö „esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“, ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse ning seetõttu ei olnud otstarbekas loetleda üles kõikvõimalikke väljundi tüüpe, vaid kasutada mitteammendavat loetelu või ka riigi hanke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 5.8 näitel ka üldisemat sõnastust mõiste „dokumentatsioon“ näol. Vaidlustaja riigihanke 279476 alusdokumentidele esitatud vaidlustus on pahatahtlik . Sisuliselt nõuab vaidlustaja, et talle tehtaks tasuta kättesaadavaks konkureeriva ettevõtte töövahendid, mis on ettevõtte KappaZeta OÜ poolt välja arendatud ning mille jaoks on ettevõte KappaZeta OÜ teinud kulutusi enne riigi hangete 279476 ja 271027 toimumist. Hankijal ei ole riigi hanke 271027 ega riigihanke 279476 käigus tekkinud õigust saada ega ka kohustust nõuda KappaZeta OÜ-lt ettevõtte siseseid tööriistu või -vahendeid. Hankija on vastu võtnud, kätte saanud ning avalikult kättesaadavaks teinud kõik riigihanke 271027 tulemid. Hanke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.1 alapunktides on välja toodud , et töö tulemusena antakse Keskkonnaagentuurile üle : „ 4.1.1. I etapis: vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel toimunud raietest ; “ Kaardikihid on kättesaadavad siin: Kaugseire pilootprojekt - Ülevaade . T ulemused on kogu mandri-eesti ulatuses, mitte ainult Läänemaa ja Valgamaa territooriumile. Hankija ei maksnud selle eest lisatasu, et kaardikihid katavad hanke 271027 tehnilises kirjelduses nõutust suurema osa Eestist. „ 4.1.2. I etapis: viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega ; “ Aruanne on kättesaadav siin: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx . „ 4.1.3. II etapis: töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks ; “ Prototüüp ehk riigi hanke 271027 tehnilise kirjelduse definitsiooni kohaselt esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks . Lõpparuanne, mis sisaldab vastavat analüüsi võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, asub siin: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx . Muuhulgas on aruandes kirjeldatud, milliseid andmeid ja millistel tehnilistel tingimustel on kasutatud; milliseid toiminguid on andmetega läbi viidud (andmete puhastamine); milline on tulemuste täpsushinnang ja millest see oleneb; toodud välja, et läbi on viidud visuaalne tulemuste kontroll ehk inimsilmaga on tulemused üle vaadatud; millistel tingimustel oleks võimalik tuvastada v äiksemate kui 0 , 5 ha alade metsamuutuseid. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse punktis 4.2 on kirjeldatud , et t öö tulemusena loob töö teostaja erinevate andmete eesmärgipäraseks kombineerimiseks metoodika. Lisaks valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste tuvastamise prototüüp ( see on riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse definitsiooni kohaselt esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks) , mis tuvastab maksimaalse võimaliku täpsusega toimunud muutused metsas. Samuti on selgitatud samas tehnilise kirjelduse punktis, et m uutuste tuvastamiseks kasutada metsateatistel olevat infot ja kontrollida raiete teostamist kaugseirel põhinevate meetoditega ning a ndmete kõrvutamise tulemusena peab prototüüp looma lagedate alade kaardikihi, kus on kuvatud metsamuutused, näiteks on toimunud raie. Ning kui on võimalik tuvastada erinevat tüüpi raieid, siis kuvada kaardikihil ka toimunud raie tüüp. Tuvastatud metsamuutused on kuvatud avaldatud kaardikihtidel: Kaugseire pilootprojekt - Ülevaade . Metoodika sisaldub lõpparuandes, mis on kättesaadav siin: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx . Lisaks on võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks analüüs ja võimaluste võrdlus toodud tööd tutvustava koolituse slaididel: Tööd tutvustava ettekande slaidid.pdf . Muuhulgas on slaididel välja toodud, millistel tingimustel oleks KappaZeta OÜ valmis lageraiealade tuvastamist osutama tasulise teenusena ning millised riskid kaasneksid juhul, kui Keskkonnaagentuur otsustaks lageraiealade tuvastamiseks teenuse enda taristusse üles ehitada. Riigih anke 279476 eesmärk on lageraiete tuvastamiseks teenus avaliku sektori taristusse . ESTHub k uulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, metsaregister Kliimaministeeriumi valitsemisalasse nagu ka Keskkonnaagentuurgi, sama IT-maja KeMIT teenindab tehnilist taristut mõlemal juhul. Hankija on seisukohal, et riigi hanke 271027 raames loodud teadmine metoodikast ja võimaluste hindamiseks, nõuete selgitamiseks, täpsustamiseks on olnud piisavad, et teadus- ja arendustegevuse nõuetele vastavalt esialgsete tulemuste pinnalt edasi minna arendustegevusega ja luua metsa kaugseireteenus, mis on riigi hanke 279476 eesmärk. Hankija toob veelkord välja, et enne riigi hanke 271027 käigus saadud esialgset teostust ei olnud teada, kas on võimalik niivõrd väikese ajalise lahutusega ja hea täpsusega ning erinevaid satelliitandmeid kombineerides lageraiealasid tuvastada. Eesmärk tingimusi täpsustada, võimalusi hinnata on täielikult täidetud. Riigi h anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.9. sõnastus näitab selgelt, et hankija ei olnud riigihanke alus dokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse punkti dega 4.9 , 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. Se e , et esitada töö „esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“, ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse . S eetõttu on riigihanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded lähtekoodidele punkti s 4.9. Sealjuures on oluline veelkord välja tuua, et mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda. Hanke 271027 raames loodud esialgsed tulemused on eelnevalt lingitud kaardikihid, analüüs edasiste võimalike lahenduskäikude osas, metoodikakirjeldus. Töö tulemuste iseseisvaks kordamiseks on võimalik kõiki neid kaardikihte ja analüüsitulemusi vabalt kasutada ka vaidlustajal . Hankija on saanud, vastu võtnud ja avalikustanud riigi hanke 271027 raames prototüübi ehk esialgse teostuse lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Esialgne teostus ena on loodud lageraiealade kihid, mi llele on vastuses eelneval juba viidatud ning need on ka avalikustatud. Lõpparuandes on välja toodud nii metoodikakirjeldus, kasutatud taustmaterjalid ja treeningandmed kui ka edasisteks arendusteks vajalikud tehnilised tingimused, nõuded, võimalikud probleemkohad. Mis puutub nõutud treeningandmetesse, siis metoodikakirjelduses on selgelt viidatud, et kasutatud on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmeid, mis kättesaadavad metsaregistrist , nagu ka töös läbivalt viidatud . Tegemist on avaandmetega ja need on kõigile kättesaadavad . Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud lepingu alusel teostatud tööd on täielikult vastu võetud ja puuduseid ei esine. Küll aga on kaugseire väga teadmusmahukas valdkond, mis nõuab kõrgtasemel teadmiseid ja pikaajalisi kogemusi. See on ka põhjus, miks enne suuremahulise riigi hanke 279476 alustamist viidi läbi riigi hange 271027, et täpsustada tingimusi ja võimalusi, saada esialgne teostus. Seetõttu on hankija valmis praegu kui ka edaspidi vaidlustajat igati toetama ja jagama selgitusi, mis aitaksid erinevate teadus- ja arendustegevuse kui ka kaugseire nüansse mõista. Esialgne teostus on kaardikihtide näol avalikustatud. Seal on kuvatud tuvastatud lageraiealad ning juurde on ka lisatud metoodikakirjeldus, analüüs töö teostamise kui ka tulevikuvõimaluste osas, sh erinevate alternatiivide võrdlus. Taustamaterjalid, sh treeningandmed on kõik avalikult kättesaadavad, nii satelliidiandmed (Sentinel-1 ning Sentinel-2 andmestikud) kui ka RMK andmed metsaregistris. Töö teostuse iseloom ei eeldanud tarkvaraprototüüpi ning seda ei olnud võimalik ette näha riigi hanke 271027 tehnilist kirjeldust teostades. Tulem saavutati ettenägematu lahenduskäiguga – nagu teadus- ja arendustegevuse põhimõtted ka lubavad. Vaid lustaja on prototüübi mõiste vaidlustuse punktis 11 esitanud poolikult, mistõttu on vaidlustaja väide ka eksitav. Täielik definitsioon prototüübist o n riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses: „Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks “ . Hanke 271027 tulemitena vastu võetud materjalid olid selgelt esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks. Hankija sai teadmise, kuidas ja millistel tingimustel, sh millise täpsuse, ajalise lahutuse ning teenuse kujul, st erasektorist kuu- või aastatasulise teenuse kujul või avaliku sektori taristusse rajatuna, lahendust tellida. Riigihanke 271027 tulemusena ei pidanud looma ega hankijale üle andma tarkvaralist prototüüpi . Mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda ning see on läbivalt käesoleva vaide käigus olnud vaide esitaja meelevaldne tõlgendus. Kuna hanke 271027 raames oli tegemist teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused ei ole ettearvatavad, siis selgus töö käigus nõuete ja võimaluste täpsustamisel, et hankija esialgset soovi saada andmete uuenemise ajaliseks lahutuseks 14 päeva, ei ole võimalik tänasel päeval kättesaadava tehnoloogiaga tagada. Põhjused ja selgitused koos võimalike edasiste arendustega on eelkõige toodud hanke 271027 lõpparuande punktis 7. Alusandmestik ning selle töötlemine on kirjeldatud näiteks hanke 271027 lõpparuande punktides 2.; 3. ja 7. Riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.9. sõnastus näitab selgelt, et hankija ei olnud riigi hanke alus dokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi hanke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse punkti de ga 4.9 , 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. Selleks, et esitada töö „esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“, ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse ning seetõttu on tehnilises kirjelduse punktis 4.9 kirjeldatud nõude i d lähtekoodidele. Hankija kordab taaskord, et mõi stet „tarkvaraline prototüüp“ p ole riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda. Vaidlustaja on meelevaldselt ja eksitavalt tõlgendanud töö lõpparuande sisu. Viidatud lauses “ KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks . “ , on kasutatud eesti keele reeglite kohaselt täismineviku vormi ning viidatud lause mõte on, et enne tööde teostamist on KappaZeta OÜ välja arendanud lahenduse, mis riigi hanke 271027 raames piloteerib (ehk kontrolli b , katseta b , proovi b) lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Vaidlustaja poolt viidatud lause ütleb selgesõnaliselt, et KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust. Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad ei ole olnud hanke 271027 tulemus, hankija ei ole varem valminud ja olemas olnud tööriistu lugenud hanke 271027 järgseks tööks. Nagu KappaZeta OÜ hanke 271027 lõpparuandes välja tõi ning vaidlustaja ka viitas, siis KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista , et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust. Testimine, katsetamine, esialgsete tulemuste loomine ja nõuete selgitamine on olnud riigi hanke 271027 selgesõnaline eesmärk. Töövõtja ei esitanud talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna. Töövõtja ei pidanud esitama tarkvaralist prototüüpi ning selles osas ei saa olla mõistlikku vaidlust, kuna mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ainsamatki korda ning selle esitamist ei ole ka nõutud . Kõik andmed, mis riigihanke 271027 raames loodi ja mida tulemuse saamiseks kasutati, on vabalt kättesaadavad, sh RMK andmed metsaregistris, kasutatud satelliidiandmed ning kõik riigihanke 271027 tulemid. Seoses vaidlustaja täiendava seisukoha punktiga 16 juhib hankija tähelepanu olulisele erisusele selles osas, kas tellida kaugseireteenust kuu- või aastatasulise teenusena erasektorilt sisse, sealjuures omamata lahendust ja võimekust ise tulemusi (s.o. kaardikihte) genereerida; või lasta riigisektori taristusse (antud juhul MKM-i ja KLIM-i valitsemisalade asutuste taristusse) rajada lahendus, mida saab kasutada iseseisvalt tulemuste genereerimiseks, uute teenuste rajamiseks jne. Erasektorilt teenuse sisse ostmise puhul on suur riski n-ö vendor-locki jääda, kus edasised arendused, parendused ja muudatused tuleb tellida ühe konkreetse ettevõtte käest, kes on juba taristu ja lahenduse rajanud kliendi teenindamiseks. Riigih anke 271027 tööd tutvustavate slaidide peal oli KappaZeta OÜ sellise võimaluse välja pakkunud ning hinnanud rahaliseks kuluks teenuse loomiseks KappaZeta OÜ taristusse 190 000 eurot pluss iga-aastane kulu 60 000 eurot. Hanke 279476 raames on hankija läinud teist teed ning tellib teenuse rajamise avaliku sektori taristusse. See tähendab muuhulgas, et tasuda tuleb ühekordselt teenuse rajamise eest, kuid püsikulusid kuutasude näol ei lisandu. Lisaks on hankija hanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1. joonisel 1 esialgses visioonis ette näinud, et vahetulemused lähevad ka RMK-le. Erasektorilt kuutasulise teenusena tellimise korral peaks iga asutus eraldi maksma tulemite eest. Riigih anke 279476 raames valitud lahendus võimaldab ka rahalist säästu. Lisaks too b hankija välja, et erasektorist teenuse ostmise korral on KappaZeta OÜ näinud teenuse rajamise hinnaks 190 000 eurot. Hanke 279476 eeldatav maksumus on kuni 400 000 eurot. See tähendab, et hankija on arvestanud ja teadlik, et kõik pakkujad peavad nö „nullist“ alustama töödega ja lahenduste väljatöötamisega. Era- ja avaliku sektori taristu erisuse rõhutamise eesmärk on välja tuua, et KappaZeta OÜ ei ole hanke 279476 osas saanud teha ettevalmistavaid töid avaliku sektori taristusse, kuhu hanke 279476 tulemusena teenus rajatakse. Kõigil pakkujatel on võrdne võimalus pakkumuse esitamiseks. Hankija ei näe vastuolu ka selles, et hangetega 279476 ja 271027 ei hangita sama tööd ning mõlema hanke ese ei ole täpselt samasugune. Hankija ei eelista ühtegi pakkujat . K õik võimalikud pakkujad alustavad teenuse rajamisega nö „nullist“. Kogu riigihanke 271027 töö on avalikult kättesaadav, sh ka kasutatud andmestikud. Veelgi enam, hanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1. on selgesõnaliselt välja toodud: „Projekti peamine sisend andmete osas on kaugseire satelliitide andmed. Projekt on üles ehitatud avaandmete kasutamisele, mis on vabalt ning tasuta kättesaadavad, need on näiteks EL Copernicus programmi Sentinel-1 ja Sentinel-2 andmed ning USGS (U.S. Geological Survey) Landsat-8, Landsat-9 satelliidi andmed. Loetelu ei ole ammendav.“ Seega on riigi hanke 279476 sisendid avaandmed ning ei ole seatud piiranguid ühelegi pakkujale. Hanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1. joonisel 1 esialgses visioonis on hankija ette näinud, et töö tulemusena loodud kaardid saavad samuti olema avaandmetena kättesaadavad metsaportaalis. VASTUS MENETLUSKULUDELE Vaidlus e keskmes on peamise teemana eelmise riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel teostatud kohustuslikud tööd ja teostatud tööde kättesaadavaks tegemine. Riigihanke 271027 tulemusena teostatavate kohustuslike tööde ulatus, tingimused ja hankija ootus teostatavtele töödele on üheselt arusaadavalt sõnastatud. Ilmselges küsimuses kolme advokaadi kaasamine ei ole vajalik ning on põhjendamatu ajakulu. Põhjendamatu t ajakulu suurendab veelgi asjaolu, et v aidlustaja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti, vaid korranud juba algselt vaidlustuses esitatud seisukohti . Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult kõrged, kuna tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning vaidlustusega vahetult seotud ja asjasse puutuv läbitöötatava materjali hulk on vähene . Vastavalt RHS § 198 lõikele 3 mõistab VAKO lepingulise esindaja kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja esindajate kulud taotletud ulatuses vajalikud ega põhjendatud. V aidlustaja tugineb täiendavates seisukohtades samadele argumentidele, millele vaidlustaja tugines oma algses vaidlustuses ja mis on jätkuvalt vaidlustuse esemeks. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel teostatud kohustuslikud tööd olid määratletud üheselt mõistetavalt ning töötulemused on kättesaadavaks tehtud. Vaidlustajale on seega riigihanke 271027 tulemusel teostatud töö teada ning antud töö on vaidlustajale ka kättesaadav. Seetõttu võib eeldada, et vaidlustaja esindajate ajaline kulu vaidlustuse koostamiseks peaks olema märkimisväärselt väiksem võrreldes vaidlustaja menetluskulude nimekirjas loetletuga . Arvestades, et vaidlustaja ei ole vaidlustuses esitanud sisulis i argumente, ei ole taotletud ulatuses vaidlustaja esindajate ajakulu põhjendatud. Riigihange 271027 on toimunud ning hankeleping korrektselt täidetud ja töötulemused kättesaadavad, seega pidid vaidlustaja esindajad olema vajalike asjaoludega juba enne praegust vaidlustusmenetlust põhjalikult kursis. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlustaja poolt taotletud menetluskulude suurus vajalik ega põhjendatud ega saa kuulu da sellises ulatuses väljamõistmisele. Hankija palub vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust . T egemist ei ole vaidlusalus e küsimuse mõttes mahuka teemaga . Vaidlustus ja täiendavad seisukohad ei ole oma ülesehituselt keerukad ning v aidlustaja täiendavates seisukohtades esineb korduvaid mõtteid , samu seisukohti ning suures osas vaidluse lahendamise seisukohalt asjasse puutumatuid teemasid (nt tarkvaraline prototüüp jm) . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel