Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 25.02.2025 nr 12.2-10/35 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn, [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 16-4/1184-5 Hankija: Rae Vallavalitsus registrikood: 75026106 Aruküla tee 9, Jüri alevik, Harju maakond, 75301 tel: +372 6056750 e-post: [email protected] Vaidlustajad: Osaühing SIRKEL&MALL registrikood 11124774 Laki tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10621 ja INDUSTRIA PROJECT Sp. Z o.o registrikood 0000295936 Azymutalna 9, 80-298 Gdańsk, Poola Vaidlustajate esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid tel: +372 5014340 e-post: [email protected] Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ registrikood 11297032 Riia tn 24a Tartu, Tartu maakond, 51010 Kolmanda isiku esindaja: Mart Parind Advokaadibüroo NOVE OÜ tel: +372 56203289 e-post: [email protected] Vastus vaidlustaja 28.02.2025 täiendavatele seisukohtadele 1. Asjaolud 1.1. Rae Vallavalitsuse korralda hankemenetluse „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“, viitenumber 283634. 1.2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on ühispakkujate Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. (edaspidi vaidlustajad, üksikult vaidlustaja) vaidlustus Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214 punktide 1, 5 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks. Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank  1.3. Rae Vallavalitsus (edaspidi hankija) esitab vastuse vaidlustajate 28.02.2025 täiendavate seisukohtade väidetele. 2. Hankija seiskohtade kokkuvõte 2.1. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna: 2.1.1. Vaidlustaja Osaühingu SIRKEL&MALL kõrvaldamine hankemenetlusest riigihanget seaduse (edaspidi RHS) § 95 lg 4 punkti 9 alusel koosmõjus § 95 lg 4 punktiga 8 on õiguspärane ning nimetatud sätete kohaldamise eeldused on tuvastatud ja täidetud. 2.1.2. Vaidlustaja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus on RHS § 115 lõikest 8 tulenevalt põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 3. Hankija vastuse selgitused ja põhjendused 3.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohtadega, et riigihankes nr 233494 toimunud lepingu rikkumine ei olnud oluline 3.1.1. RHS § 95 lg 4 punkti 8 rakendamisel hindab hankija pakkuja varasemate hankelepingute rikkumiste puhul, kas need on olnud oluliste tingimuste rikkumised, mitte ei lähtu teiste hankijate poolt varem tehtud otsustest. Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada.1 Tähtaja järgimine on projekteerimistööde lepingus kriitilise tähtsusega, sest viivitused mõjutavad kogu projekti ajakava ja võivad põhjustada täiendavaid kulusid. AS Eesti Raudtee (edaspidi ER) vastusest ei saa järeldada, et vaidlustaja poolt lepingu täitmisel ei olnud tegemist olulise tingimuse rikkumisega. ER märkis, et hankija peab esitatud teabe põhjal ise hindama, kas tegemist on olulise rikkumisega. Kirjalikule vastusele eelnenud telefonivestluses kinnitas ER nimel vastanud isik, et nende jaoks oli tegemist lepingu olulise tingimuse rikkumisega vaidlustaja poolt. 3.1.2. ER ei ole andnud nõusolekut lepingu pikendamiseks. Täiendava tähtaja andmist ei saa lugeda lepingu tähtaja pikendamiseks poolte kokkuleppel. Hankes 233494 sõlmitud hankelepingu täitmisel oli täiendava tähtaja andmine seotud leppetrahvi kohaldamisega. ER andis täiendava tähtaja, kuna kohustuse täitmise tähtaeg oli möödunud ja kohustus oli täitmata. Täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks toimus võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 114 alusel ning seda tuleb käsitleda kui õiguskaitsevahendit. 3.1.3. Vaidlustaja ei ole pädev hindama oma usaldusväärsust hankija jaoks. Vaidlustaja väide, et ta ei ole kunagi varjanud hankes 233494 sõlmitud hankelepingu täitmisel solidaarvastutust, kuna tõi selle vaidlustuses välja. Vaidlustaja ei saa väita, et tema käitumine hankemenetluses on seni olnud läbipaistev ja usaldusväärne. Vaidlustaja kohustus oli see informatsioon avaldada juba pakkumuse esitamisel hankepassis, mitte alles vaidlustuses. 3.1.4. Käesoleva vaidluse keskmes ei ole küsimus, kas ER on pidanud või peab vaidlustajat ebausaldusväärseks. Oluline on hoopis see, kas hankija peab vaidlustajat enda jaoks usaldusväärseks lepingupartneriks. 3.1.5. Vaidlustaja viide Riigikohtu lahendile 3-21-1733 punktile 15, mille aluse ta väidab, et hankija ei saa lähtuda solidaarvastutusest ning peab analüüsima ja hindama, kuidas ühispakkujate puhul riskid ja vastutus lepingukohustuse rikkumisel jagunesid. Viidatud Riigikohtu lahendis on Riigikohus väljendanud seisukohta, et RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamisel tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada realiseerunud riskide jagunemist, kui varasema hankelepingu pooled 1 RK 3-21-1733/58, p 14  ühiselt põhjustasid hankelepingu rikkumise. See tähendab, et hankija peab hindama, kuidas riskid ja vastutus jagunesid, kui rikkumine toimus mitme osapoole koostöös. Kuna vaidlustajad on üheks lepingu pooleks, ei saa siin olla juttu mõlema lepingu poole põhjustatud rikkumisest. Vaidlustaja viide Riigikohtu lahendile, mis väidab, et hankija ei saa lähtuda solidaarvastutusest ning peab analüüsima ja hindama, kuidas ühispakkujate puhul riskid ja vastutus lepingukohustuse rikkumisel jagunesid, ei ole asjakohane. Solidaarvastutus tähendab, et kõik osapooled vastutavad võrdselt tekitatud kahju eest, sõltumata nende individuaalsest panusest või süüst. 3.1.6. Vaidlustaja väide, et algsest lepingu maksumusest 20% suuruse leppetrahvi kohaldamine ei viita olulisele rikkumisele, kuna leppetrahv tasaarveldati lepingujärgsest makstavast tasust, ei ole asjakohane. Leppetrahvi tasaarveldamine ei vähenda rikkumise olulisust. Ei oma tähtsust, kas leppetrahv tasuti vaidlustaja poolt makse sooritamise teel või tasaarveldati makstavast tasust. Tasaarveldamine on lihtsalt üks viis, kuidas leppetrahv tasutakse. Kuid see ei muuda fakti, et rikkumine on toimunud ja leppetrahv on kohaldatud. Leppetrahvi kohaldamine viitab siiski olulisele rikkumisele, kuna see näitab, et lepingut ei täidetud kokkulepitud tingimustel. Leppetrahv on sanktsioon, mis on ette nähtud just selliste olukordade jaoks, kus lepingut on rikutud. Selle eesmärk on kompenseerida hankijale tekitatud kahju ja motiveerida lepingupartnereid oma kohustusi täitma. Lisaks, kui leppetrahv moodustab 20% lepingu algsest maksumusest, on see märkimisväärne summa, mis viitab tõsisele rikkumisele. 3.1.7. Samuti ei vähenda lepingu rikkumise olulisust asjaolu, et lepingu täitmine jätkus peale leppetrahvi rakendamist ja sai lõpuks vaidlustaja poolt täidetud. Leppetrahvi rakendamine näitab, et rikkumine oli piisavalt tõsine, et õigustada sanktsiooni kohaldamist, olenemata sellest, et leping lõpuks täideti. See rõhutab, et rikkumine oli märkimisväärne ja vääris sanktsiooni, mis omakorda kinnitab lepingupartneri usaldusväärsuse küsimust. 3.2. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohtadega, et riigihankes esitatud pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumus 3.2.1. Vaidlustaja võrdlus oma pakkumuse maksumuse ja sama hankeeseme eelmise hanke madalaima pakkumuse vahel ei anna mingit seletust tema pakkumuse oluliselt madalama maksumuse hinnaeeliste kohta käesolevas hankes ning ei kõrvalda kahtlusi tema pakkumuse realistlikkuse ja jätkusuutlikkuse osas. 3.2.2. Kuivõrd konkurents määrab turutingimused, tuleks võrdluseks võtta eelkõige teiste pakkumuste hinnad samas riigihankes.2 Varasemate hangete pakkumuste võrdlemine ei pruugi olla asjakohane, kuna turutingimused, materjalide hinnad ja tööjõukulud võivad ajas muutuda. Seega ei pruugi varasemate hangete madalaim pakkumus peegeldada praeguseid turutingimusi ega õigustada vaidlustaja madalat pakkumust. 3.2.3. Hankija peab tagama, et kõik pakkumused on võrdselt ja õiglaselt hinnatud. Kui vaidlustaja ei suuda piisavalt põhjendada oma madalat pakkumust, võib see tekitada kahtlusi tema suutlikkuses lepingut nõuetekohaselt täita. See omakorda mõjutab hankija usaldust vaidlustaja vastu kui usaldusväärse lepingupartneri vastu. 3.2.4. Vaidlustaja väide, et hankija etteheited on üldsõnalised on asjakohatu. Hankija ei pea kahtluse tõendamiseks tegema põhjalikke arvutusi ega analüüse – piisab sellest, kui mõni pakkumuses sisalduv näitaja tekitab kahtlusi maksumuse põhjendatuses.3 Tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal.4 2 RHS komm.vlj § 115 lg 1 komm 8 3 EÜK T-392/15, p 88 4 Tln RKo 3-14-51616, p 15; 3-15-77, p 18; 3-15-95, p 22, 3-16-139, p 14; TlnHKO 3-17-491, p 12  3.3. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et kolmas isik on hankijat hankemenetluses mõjutanud 3.3.1. Kolmanda isiku saadetud märgukirjad ei ole mõjutanud hankija otsuste kujundamist hankemenetluses. Hankija otsused põhinevad rangelt objektiivsetel kriteeriumidel ja seaduslikel nõuetel, mis tagavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kõigi pakkujate suhtes. Märgukirjad ei ole mõjutanud hankija sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel. 4. Hankija taotlused 4.1. Hankija jääb 21.02.2025 vaidlustuse vastuse väidete ja põhjenduste ning käesoleva täiendava seisukoha väidete ja põhjenduste juurde ning palub jätta vaidlustus täies ulatuse rahuldamata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Minn vallasekretär Olga Lobjak, 5593 2512 [email protected]