3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus Tallinn 10143 Tallinn 05.03.2025 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Allkirjastatud digitaalselt Mari Past Kristiina Koll Indrek Niklus Liis Kikas Sten Tikerpe Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Andra Olm [email protected] KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD SEISUKOHAD & MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 35-25/283634 Riigihange: „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634) Vaidlustajad: Osaühing SIRKEL&MALL (Ühispakkujad) Registrikood 11124774 INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. Registrikood 0000295936 Vaidlustajate esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid e-post [email protected] Hankija: Rae Vallavalitsus Registrikood 75026106 Hankija esindaja: Vallasekretär Martin Minn e-post [email protected] Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected]  NOVE - 2/5 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 35-25/283634: ühispakkujate Osaühingu SIRKEL&MALL („Sirkel“) ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. („Industria“) (Sirkel ja Industria üheskoos „Vaidlustajad“) vaidlustus Rae Vallavalitsuse („Hankija“) riigihankes „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonna- keskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634) tehtud otsuste peale kõrvaldada Sirkel hankemenetlusest, lükata Industria pakkumus tagasi ning tunnistada edukaks Innopolis Insenerid OÜ („Kolmas isik“) pakkumus. 2. 28.02.2025 esitasid Vaidlustajad VAKO-le oma täiendavad seisukohad („Seisukoht“). Vastavalt VAKO 25.02.2025 kirjaliku menetluse teatele on teistel menetlusosalistel õigus Seisukohale vastata kuni 05.03.2025. 3. Käesolevaga vastab Kolmas isik Seisukohale. Ühtlasi sisaldab menetlusdokument Kolmanda isiku täiendavat menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJATELE 4. Seisukohas esitatud väited ja vabandused on niisamuti otsitud ja õigusliku aluseta nagu vaidlustuse teesid. Seisukohas öeldu ei kummuta Hankija ja Kolmanda isiku arvamust, et vaidlustus on tervikuna alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik jääb täielikult enda varase- mate argumentide juurde ning esitab vastuseks Seisukohale järgmised repliigid. A. Sirkli hankemenetlusest kõrvaldamine 5. Vaidlustajatele on „arusaamatu“, et Hankija on ise hinnanud, kas Sirkli poolt vaidlusaluse Eesti Raudtee („ER“) lepingu rikkumine oli oluline.1 Arusaamatu on aga hoopis Vaidlustajate arusaamatus, kuna Hankija on käitunud ainuõigesti. Vaidlustajate arusaamatus Hankija tegevuse osas näitab, et nad on fundamentaalselt vääral arusaamisel küsimuses, kuidas RHS § 95 lg 4 p 8 toimib ning kuidas seda kohaldada tuleb. Nimelt, nagu kohtud on korduvalt selgitanud, peab iga hankija ise iga rikkumisepisoodi asjaolusid uurima ning hindama, kas need täidavad RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused.2 Viimane hõlmab mh hinnangut, kas rikuti hankelepingu olulist tingimust ning kas rikkumine oli oluline ja pidev. Teise hankija (st hankija, kellega sõlmitud hanke- lepingut rikkumine puudutab) hinnangud ja käigud ei ole hankijale siduvad. Riigihanget läbi viival hankijal on hoopis keelatud pimesi lähtuda teise hankija hinnangutest.3 6. Vaidlustajad püüavad ka Seisukohas mõista anda, justkui olnuks ER lepingu täitmisel toimunud hilinemised hoopis ER enda süü.4 Nagu Kolmas isik selgitas juba oma vastuses vaidlustusele5, ei ole selline argument kohane ega usutav. Sirkel ei ole talle esitatud leppe- trahvinõuet vaidlustanud ning tal ei ole võimalik siin, hoopis teises menetluses, ER-i eest tagaselja saavutada tulemust, et Sirkli-poolne lepingu rikkumine omistatakse hoopis ER-ile. 7. Nii nagu vaidlustuses, kasutavad Vaidlustajad ka Seisukohas demagoogilist argumenti, et „ükski osapool ei ole väitnud, et hankelepingu eesmärki ei oleks saavutatud või et vaidlustaja ei oleks hankelepingut täitnud“. Vaidlustajad on isegi mõista andnud nagu poleks 610 päeva võrra lepingu tähtaja ületamine midagi märkimisväärset.6 Ühtlasi püüvad Vaidlustajad jätta muljet nagu oleks eriline saavutus – lausa preemia – see, et ER maksis Sirklile lepingu täitmise eest tasu.7 Kordame siingi, et tõik, et ER leping sai lõpuks täidetud ja ER täitis oma lepingulised kohustused Sirkli ees (töövõtjale tasu maksmine), ei muuda olematuks lepingu tähtaja suisa 610-päevast 1 Seisukoha p 2.1 esimene lõik. 2 Nt EKo C-267/18: Delta Antrepriză, p 25–29; TlnRKo 3-19-1000, p 9; 3-20-80, p 27; VAKOo 24-21/228731, p 18. 3 Vt praktilise näitena VAKOo 24-21/228731, p 19. 4 Seisukoha p 2.1 esimene lõik. 5 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 21. 6 Seisukoha p 2.1 esimene ja teine lõik. 7 Seisukoha p 2.11 esimene lõik.  NOVE - 3/5 - rikkumist. Vaidlustajate ebaloogika annab sisuliselt mõista, et hankija peaks olema õnnelik ja tänulik, kui hankeleping lõpuks üldse kuidagi ära täidetakse8 ning töövõtja poolt on suur saavutus, kui talle tasu makstakse. Nii see mõistagi ei ole. Pacta sunt servanda – lepingut tuleb täita nõuete- kohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja 3). Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel on eraldiseisev tähendus ja väärtus (mõistagi negatiivne), tuues kaasa reaalsed praktilised probleemid. 8. Vaidlustajad on pöördunud argumendi juurde, et „juhul kui ER oleks tähtaja pikenemist lugenud sedavõrd oluliseks rikkumiseks, nagu püüab luua mulje hankija, siis oleks ER hanke- lepingu vaidlustajaga ennetähtaegselt lõpetanud lepingu olulise rikkumise tõttu.“9 Sellist lähenemist võib iseloomustada kui „silmaklappidega vaadet“. Nimelt teevad Vaidlustajad asjaolust, et ER ei öelnud Sirkliga sõlmitud lepingut üles, primitiivse järelduse, et järelikult ei olnud rikkumine oluline. Selliselt argumenteerides eksivad Vaidlustajad kahe olulise tõsiasja vastu. 9. Esiteks, lepingu rikkumise olulisus või mitteolulisus ei sõltu sellest, kas leping asjaomase rikkumise tõttu lõpetati või mitte. Lepingu ülesütlemine on vaid üks võimalus, mis võlausaldajale lepingu olulise rikkumise korral avaneb. Lepingu rikkumise olulisuse määra defineerivad rikkumise asjaolud, mitte võlausaldaja kohaldatud õiguskaitsevahendid. 10. Teiseks, võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemise õiguse rakendamise otsusesse lähevad mitmed praktilised kaalutlused. Eluvõõras on käsitlus, et kui leiab aset lepingu oluline rikkumine, siis võlausaldaja igal juhul ütleb lepingu üles. Paljudel juhtudel on võlausaldajale halbadest variantidest vähim halb minna lepinguga edasi – rakendades muid sanktsioone nagu nt kahju hüvitamine, leppetrahv või hinna alandamine –, et mitte alustada protsessiga otsast pihta ja kaotada seeläbi aega. ER puhul tuleb silmas pidada, et tegu on avaliku hankijaga, kes peab poolelijääva töö üle võtva asendustöövõtja leidmiseks korraldama riigihanke ning see võtab märkimisväärselt aega. Nii ei ole mitte üksnes võimalik, vaid isegi tõenäoline, et ER ei öelnud Sirkliga sõlmitud lepingut üles vaid põhjusel, et sellega oleksid kaasnenud ebameeldivused, mis kaalunuks üles Sirkliga lepingu jätkamise tagajärjed. Seega ei ole asjaolu, et ER võimaldas Sirklil lepingu lõpuni täita, eriline „auasi“, mida vaidlustusmenetluses pjedestaalile tõsta. 11. Huvitaval kombel suudavad Vaidlustajad teises kontekstis, kus see on nendele parasjagu kasulik, eelkõneldud „silmaklapid“ peast heita ja näha ka laiemat pilti. Nii argumenteerivad nad, et neile oli „majanduslikult mõistlikum“ ER leppetrahvinõudele vastu mitte vaielda ja leping lõpuni täita.10 Hakkamata selle väite üle siin sisuliselt vaidlema, siis täpselt samamoodi kalkuleerivad oma valikuid ka hankijad. Küllap mõistavad seda ka Vaidlustajad, kuid antud juhul ei soovi nad seda lihtsalt möönda. Vaidlustajate argumentide vastuolulisus näitab hästi, kuidas nad visklevad erinevate õigustuste ja vabanduste vahel, mis ei riimu omavahel ega ole usutavad. 12. Hankija vastuse lisa nr 3 (Hankija kirjavahetus ER-ga) sisu on Vaidlustajad kirjeldanud järgmiselt: „ER ei pea vaidlustajat kuidagi ebausaldusväärseks“.11 Tegu on soovmõtlemisega, midagi niisugust ER kiri ei ütle. ER pelgalt kirjeldas Hankijale rikkumise asjaolusid ning kommenteeris, et „seda, kas rikkumine vastab RHS § 95 lg 4 p 8 tunnustele, peab hankija ise hindama konkreetse hanke raames“. Seega jäi ER kogenud ja kompetentse hankijana õigustatult reserveerituks, vältis omapoolseid põhjapanevaid hinnanguid ja suunas Hankijat ise otsustama, nii nagu seadus ja kohtupraktika ette näevad. ER ei saa Hankijale ette öelda, kas Sirkel on usaldus- väärne või ebausaldusväärne, see on iga hankija enda otsustada. Seega on õigusliku tege- likkusega kardinaalses vastuolus Vaidlustajate hüpotees, et kui ER-i hinnangul rikkus Sirkel ER lepingut oluliselt, siis oleks „ER eelduslikult ka oma /---/ hinnangut väljendanud.“12 Eeldus on just vastupidine, üks hankija ei ole teisele hankijale siduva eelotsuse andja. Ka ei ole ER vastuse „üldsõnalisus“13 alus sellisteks põhjapanevateks järeldusteks nagu teevad Vaidlustajad. 8 Selles vaimus on koostatud ka Seisukoha p 2.3. 9 Seisukoha p 2.1 teine lõik. 10 Seisukoha p 2.4, sama mõtet kannavad ka Seisukoha p 2.10 ja 2.11. 11 Seisukoha p 2.1 teine lõk. 12 Seisukoha p 2.2 teine lõik. 13 Samas.  NOVE - 4/5 - 13. Seisukoha p-s 2.3 laotuv argumentatsioon leppetrahvi n-ö reaalselt maksmise ja tasaarves- tamise vaheteost jääb täiesti arusaamatuks. Ehkki esiti raskesti usutav, siis näib nagu püüavad Vaidlustajad mõista anda, et asjaolu, et leppetrahvi tasumine ei toimunud mitte Sirkli poolt ER-ile rahasumma maksmise teel, vaid ER-i tehtud tasaarvestusega, kuidagi pisendab või vähendab trahvi olemasolu või tähtust. Selline käsitlus ei allu loogikale. Pole vähimatki vahet, kuidas leppetrahv arveldatakse. Trahvi tasumise viis – ülekanne või tasust kinnipidamine (tasaarvestus) – ei väära kuidagi leppetrahvi fakti, suurust ja asjaolusid. Täpselt sama arusaamatu, kui mitte veelgi enam, on Vaidlustajate viide asjaolule, et ER trahvis Sirklit lepingu täitmise keskel, mitte lõpus. Kas lepingu keskel tehtud leppetrahv on kuidagi väiksema väärtusega kui lepingu lõpufaasis tehtud leppetrahv? Ehkki küsimus on rangelt retooriline, olgu siiski vastus välja hääldatud: ei, leppetrahvi tegemise aeg ei iseloomusta trahvi aluseks oleva rikkumise olulisust või asjaolusid. 14. Vaidlustajad on püüdnud enda positsiooni tõsta veel väitega, et „antud valdkonnas on lepingujärgse sanktsiooni rakendamine tavapärane praktika“.14 Väite sõnastus on segadust tekitav: sõna-sõnalt annab see mõista, et projekteerimise valdkonnas on tavapärane (varjundiga: eripärane), et hankijad kasutavad neile antud lepingulisi õigusi. Kuna see on konteksti arvestades absurdimaiguline väljaütlemine (mõistagi kasutatakse oma lepingulisi õigusi), siis ilmselt on Vaidlustajad püüdnud mõista anda, et projekteerimise valdkonnas on rikkumised tavapärased vmt. Seda kinnitab ka Seisukoha p 2.12. Selliselt oleks vähemalt jälgitav Vaidlustajate tagamõte – anda mõista, et „teised eksivad ju ka“ vms. Ka selline argument ei päde, kuna iga pakkujaga seotud asjaolusid ja rikkumisi tuleb hinnata eraldiseisvalt, mitte teiste turuosaliste tegemiste peeglis. RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis ei ole leevendav asjaolu see, et pakkuja konkurentidel on ka rikkumisi. Liiatigi ei saa lepingute süstemaatiline rikkumine olla „asjade loomulik seis“, mida aktsepteerida. 15. Vaidlustajad on välja tulnud väga huvitava teooriaga, kuidas Sirkel on teinud nii ER-ile kui õiguskorrale laiemalt suure teene, et ta ei ole ER-i vastu kohtusse pöördunud, nõudmaks väidetavalt ebaõige kande kustutamist RHR-ist.15 Selline käsitlus on loogikavigade ja õiguslike väärarvamuste summa. Esiteks, Sirklil ei olekski alust nõuda RHR-i kande parandamist, kui ta ise on leppetrahviga nõustunud ja järelikult möönnud trahvi õigustatust. Seega, enne peaks Sirkel vastu vaidlema trahvile (sisuline küsimus) ja seejärel asuma vaidlustama trahvile viitavat kannet (vormiline küsimus). Teiseks, otse ja selgelt väärad on Vaidlustajate väited nagu tuleneks Riigikohtu praktikast, et rikkumiskande eemaldamise nõudega kohtusse pöördumine oleks „menetlusõiguse kuritarvitamine“ (see väide on juba iseenesest meeletu) ning kohtud selliseid nõudeid ei menetle. Vastupidi, tegu on täiesti legitiimse nõudega ning praktikas esitatakse selliseid nõudeid küll ja kohtud neid ka menetlevad. Viitame joone all ühele suvalisele näitele.16 Mitte ükski Riigikohtu lahend ei ütle midagi ligilähedaseltki sellist nagu on väitnud Vaidlustajad. Küllap seetõttu polegi Vaidlustajad enda väite toetuseks viidanud ühelegi konkreetsele lahendile. 16. Lõpetuseks, Vaidlustajad on püüdnud Kolmanda isiku profiili kahjustada viitega sellele, et viimase suhtes on riigihanke nr 206721 raames RHR-i tehtud rikkumiskanne. Piisab kui viidata, et tegu on RHS § 95 lg-s 5 sätestatud kolmeaastasest referentsperioodist selgelt väljapool oleva kandega, mis ei puutu kuidagi asjasse ning mis ainuüksi seetõttu ei vääri Kolmanda isiku enamaid kommentaare. Hankija ja Kolmas isik ei heida ka Sirklile ette tema aegunud rikkumisi, mida on RHR-ist nähtuvalt vähemalt kaks tükki (riigihanked nr 187803 ja 158562) ja sealjuures päris alarmeerivate iseloomustusega (projekteerimisvigadest tingitud kahju hüvitamine, töötähtaja ületa- mine). Liiatigi ei ole vaidlustusmenetluse keskmes Kolmanda isiku usaldusväärsus, vaid Sirkli oma. B. Industria pakkumuse alapakkumusena tagasi lükkamine 17. Alapakkumuse teemal on Vaidlustajatel Hankijale etteheide, et „kõik hankija etteheited vaidlustaja pakkumuse maksumusele on üldsõnalised ning jätkuvalt ei selgu, milline konkreetne pakkumuses esile toodud töö teostamine vaidlustaja poolt pakutava hinnaga seaks hankija 14 Seisukoha p 2.3. 15 Seisukoha p 2.11 teine lõik. 16 TlnRKo 3-20-1289.  NOVE - 5/5 - hinnangul ohtu pakutava töö kvaliteedi.“17 See etteheide ei ole tegelikult uus, vaid kordab vaidlus- tust18 ning Kolmas isik on selles osas korra oma seisukoha juba esitanud.19 Toonitame siiski siingi: Hankija kommentaarid Industria pakkumuse maksumuse osas ei saagi olla nii detailsed nagu Vaidlustajad soovivad. Seda põhjusel, et Industria enda antud selgitused on niivõrd üldsõnalised, et neist ei saa teha detailseid järeldusi. 18. Vaidlustajad püüavad järjekordselt lükata vaidluse fookust põhiprobleemilt eemale: Industria andis Hankijale mittemidagiütleva ja paljasõnalise vastuse, mille pinnalt ei ole võimalik veenduda pakkumuse maksumuse põhjendatuses ja kõrvaldada Hankija kahtlusi. 19. Kuigi alles vaidlustusmenetluses esitatud tõendid ja selgitused oleksid vastuvõetamatud20, on märkimisväärne, et Vaidlustajad ei ole isegi vaidlustusmenetluses teinud ühtegi sammu, mis sisuliselt aitaks edendada väidet, et Industria pakkumuse hind on põhjendatud. Vaidlustajate positsioon seisneb vaid Hankija põhjenduste kallal norimises (nagu ennist öeldud, siis täiesti alusetult) ning jätkuvalt erinevate üld- ja paljasõnaliste deklaratsioonide esitamises. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 20. 28.02.2025 esitas Kolmas isik VAKO-le enda selleks hetkeks tekkinud menetluskulude nimekirja. Kuna Vaidlustajate poolt Seisukoha esitamisega ja sellele vastamisega on Kolmandale isikule tekkinud täiendavad menetluskulud, esitab Kolmas isik käesolevaga oma täiendava menetluskulude nimekirja. 21. Kolmas isik on selles vaidlustusmenetluses alates 28.02.2025 kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1039,16 eurot (käibemaksuta). Kolmandale isikule on sel perioodil osutatud õigusabi 4 h 50 min ulatuses tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis on esitatud alljärgnevalt (kõik summad esitatud eurodes ja käibemaksuta): Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa 28.02.2025 Tutvumine vaidlustajate täiendavate seisukohtadega ja 2h10m 465,83 nende analüüs, kliendi täiendavate seisukohtade koostamine 03.03.2025 Täiendavate seisukohtade koostamine 2h40m 573,33 KOKKU: 4h50m 1039,16 22. Seega – ja võttes arvesse ka enda esimest menetluskulude nimekirja – taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajatelt solidaarselt Kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulud summas 2759,16 eurot (käibemaksuta). Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist käibe- maksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.21 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 17 Seisukoha p 2.7. 18 Vaidlustuse p 2.16. 19 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 32. 20 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 30. 21 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.