Hankija vastus ja taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks

HARKU VALLAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 03.03.2025 nr 12.2-10/51 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/1090-1 Taotlus vaidlusmenetluse ajal hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks ja/või riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning vastus vaidlustusele Aktsiaselts Datel (edaspidi vaidlustaja) esitas 28.02.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Harku Vallavalitsuse (edaspidi hankija) riigihanke „Harku Vallavalitsuse hallatavate üldhariduskoolide tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus arvutite ja lisaseadmete hankimine“ ( viitenr 289849 , edaspidi riigihange ) osas 1 vaidlustaja mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise otsusele. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) edastas 03.03.2025 hankijale vaidlustuse esitamise teate nr 12.2-10/51, milles palus RHS § 194 lg 5 alusel kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 06.03.2025 esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vajalikud dokumendid. Ühtlasi palus vaidlustuskomisjon teada anda, kas taotletakse asja läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks ja/või riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustuskomisjon võib vaidlustusmenetluse kestel erandkorras anda hankelepingu sõlmimiseks loa, (RHS § 193 lg 5) ja/või tunnistada riigihanke peatamise otsus kehtetuks (RHS § 193 lg 4). Käesolevaga esitab hankija taotluse hankelepingu sõlmimise lao saamiseks ja/või hankelepingu riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Esmalt selgitame, et vaidlustatud riigihanke läbiviimisel on hankija kasutanud RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust, hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHSis sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud hankija viimast, hankelepingu ajaliselt eelnevat viimast hankija otsust, milleks on 18.02.2025 hindamiskomisjoni protokolli nr 2, milles sisaldub kõrvaldamiste aluste otsus ja kvalifitseerimise otsus. Nimetatud protokoll saadeti ka vaidlustajale 19.02.2025, seega on vaidlustaja teadlik, et hankija on kasutanud pöördmenetlust. Vaidlustatud on ajaliselt kaks eelviimast otsust. Seega on hankija olukorras, kus vaidlustaja, kas teadlikult või teadmata ei ole esitanud vaidlustust ajaliselt viimase hankija otsuse peale, on jätnud hankija ilma võimalusest enda õiguste kaitsmiseks esitada taotlus hankelepingu sõlmimise loa saamiseks. Arvestades, et hankija hinnangul on esitatud vaidlustus perspektiivitu, kuid hankelepingu sõlmimine ja täitmine hiljemalt 14.03.2025 Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 on hankija jaoks kriitilise olulisusega, palub hankija võimalusel anda loa hankelepingu sõlmimiseks või tunnistada riigihanke menetluse peatamise otsus kehtetuks. Kriitilisus on tingitud kahest asjaolust. Esiteks on nii riigihanke tehnilises kirjelduses (p 1.11 ja 3.2.) kui ka hankelepingu projektis (p 1.2., 4.3.) on välja toodud asjade tarnetähtaeg, milleks on 14.03.2025, siis ei ole riigihanke osas 1 võimalik hankelepingut ajaliselt RHAD-is sätestatud tingimustel täita ning loa mittesaamisel ja/või peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseta, tuleb hankijal riigihange hanke osas 1 kehtetuks tunnistada. Teiseks tuleneb kriitilisus sellest, et hankijal on hangitavaid tooteid vaja kasutada märtsis toimuvatel riiklikel e-eksamite katseeksamitel, mille korraldamises või korraldamata jätmises esineb avalik huvi, mis saab kahjustada hankelepingu sõlmimata jäämise korral. Hankija on RHAD-s toonud välja, et hankija hangib arvuteid riiklike e-eksamite katseeksamite läbiviimiseks (millest esimene toimub nt 21.03, teine 22.03 jne) ning hankija on hankes märkinud, et tarne tähtaeg 14.03.2025 on hankija jaoks määrava tähtsusega. Kuivõrd hankija (läbi oma hallatava asutuse) on võtnud endale kohustuse osaleda riiklikul e-eksamite katseeksamitel, tagades õpilastele vahendid ning e-eksamite katseeksamid toimuvad 21.03.2025, 22.03.2025 ja 07.05.2025, ning kuivõrd hankijal ei ole vajalikus koguses, siis hankelepingu sõlmimata jäämisel ei ole hankijal seda kohustust täita. Oluline on märkida, et hangib hankija sülearvuteid haridus- ja teadusministri käskkirjaga “Täiendava toetuse andmise tingimused ja kord munitsipaalkoolide pidajatele valmisoleku tagamiseks tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus” eraldatud vahenditega, mitte enda eelarvelistest vahenditest. Nimetatud toetust eraldatakse hankijale mh tingimustel, et hankija ostab e-eksamitel kasutatavad sülearvutid ja lisaseadmed, mis vastavad etteantud miinimumnõuetele, hankija tagab e-eksamite katseeksamitel osalemise vastavalt Harno e- katseeksamite ajakavale ning hankija kasutab toetust perioodil 01.01.2025-10.12.2025. Seega tekib hankijal olukord, kus seoses sellega, et hankija ei suutnud tagada e-eksamite katseeksamitel osalemist, ei täida hankija toetuse andmise tingimusi ja jääb toetusest ilma. Hankija palub hinnata taotluste raames ka vaidlustuse eduväljavaateid, arvestades vaidlustuse vastuses (allpool) väljatoodut, kuid ka seda, et vaidlustaja ei täitnud enda hoolsuskohustust pakkumuse koostamisel, mis väljendus selles, et vaidlustaja ei täitnud RHAD tabeleid etteantud nõuetekohaselt. Hankija toob ka välja, et kui RHAD-s toodud näitajate väljatoomise sõnaline nõue ei olnud vaidlustaja jaoks piisavalt olulise tähendusega, siis teabevahetuses vaidlustajale antud selgitustest oleks vaidlustaja pidanud mõistma näitajate olulisust kõnes olevas hankes. Hankija hinnangul kaalub avalik huvi, milleks on antud riigihankes õpilaste e-eksamite katseeksamitel osalemine ja hankija riikliku toetuse eraldamise tingimustele vastamine, üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustumise. Hankija palus võtta arvesse, et vaidlustaja ei ole kandnud reaalseid kahjusid (arvuteid tellitakse alles peale pakkumuse edukaks tunnistamist) ning, et hankijal ei ole nagunii võimalik vaidlustusmenetluse lõpus, kui peaks olema selgunud, et vaidlustaja ei pidanudki täitma RHAD dokumente hankija sätestatud viisil, hakata hindama vaidlustaja pakkumust, mis ei pruugi osutuda edukaks, sõlmida vaidlustajaga hankelepingut. Kuivõrd ajaliselt ei ole hankijal võimalik enam korraldada 2025.a e-eksamite katseeksamite osalemiseks arvutite hanget, ei saa vaidlustaja ka eeldada, et uus hange, kus korrektselt täidetud tabelitega osaleda, üldse korraldatakse. Seega taotleb Hankija käesolevaga luba sõlmida eduka pakkujaga hankeleping või alternatiivselt tunnistada kehtetuks riigihanke peatamise otsus, et hankija saaks sõlmida hankelepingu. Kui vaidlustuskomisjon annab loa sõlmida vaidlustuse ajal hankelepingu ja/või otsustab tunnistada kehtetuks riigihanke menetluse peatamise otsuse ning hankijal ei teki vajadust hanke kehtetuks tunnistamiseks, taotleb hankija taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu ning ei nõustu selles tooduga. Hankija vastus vaidlustuses esitatule 1. Vaidlustaja nõuetele vastav pakkumus kõrvaldati hankemenetlusest õigusvastaselt. Vaidlustaja on täitnud kõik RHAD esitatud nõuded. Hankija otsustus ei ole kontrollitav ega läbipaistev, sest sellest ei selgu vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise sisulised põhjendused. Hankija etteheide, et TK Lisa 1 Osa 1 tabelis on jäetud täitmata mõni lahter on ebaõige, sest kõik lahtrid on täidetud. (vaidlustuse punktid 2.1. ja 2.2.) Hankija on seisukohal, et vaidlustaja on meelevaldselt tõlgendanud hankijapoolset pakkumuse tagasi lükkamise põhjendust justkui oleks hankija väitnud, et vaidlustaja esitatud hanke osa 1 pakkumuses oleks esinenud täiesti täitmata lahtreid. Hankija põhjendust lugedes on võimalik mõista, et vaidlustaja on küll lahtreid täitnud, kuid ei ole sinna toonud infot, mida hankija nõudis. Hankija möönab, et põhjenduse sõnastust oleks olnud võimalik täpsustada ning lisada, et „hankija nõutud informatsiooniga täitmata lahtrid“ mõjutavad otseselt pakkumuse sisu, kuid see ei muuda asjaolu, et kogumis ei ole pakkuja tabelit täitnud hankija seatud nõuete kohaselt nii, et hankijal oleks võimalik üheselt mõistetavalt aru saada ja kontrollida pakkumuses esitatud informatsiooni. Hankija on riigihanke vastavustingimuste punktis 11 kehtestanud, et „Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse hankija ette antud vormil. Pakkujate poolt kuuluvad täitmisele tulp „Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad“ ja numbriline väärtus või muu selgitav info)“. Kõik hallid read peavad olema täidetud ja tabeli muutmine on keelatud. “0” hinna märkimine on keelatud. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki hankedokumentides kirjeldatud asjade ja toimingutega kaasnevaid tasusid, kulusid ja lõive. Juhul, kui pakkumuste hindamisel osutub võrdselt parimaks kaks või enam pakkumust, selgitatakse võitja välja liisuheitmise teel. Asjasse puutuvatel pakkujatel võimaldatakse liisuheitmisel osaleda.“ Hindamiskomisjoni protokollis nr 1 (esitatud vaidlustuskomisjonile vaidlustaja lisana 3) on hankija toonud vastavusotsuses vaidlustaja osas järgmise põhjenduse: „Riigihangete seaduse § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Teie esitatud toodete kirjelduse ja maksumuse tabel ei vasta hankija esitatud nõuetele. Tabel on täidetud mittevastavalt, tabelis on lahtrid kuhu pakkuja pidi nõude "vähemalt" puhul kirjutama näitajad. Kuivõrd teie esitatud tabelis on kohustuslik näitajate info puudu pole hankijal võimalik veenduda pakkumuse vastavuses, milline on konkreetse pakkumuse sisu ning seda hinnata. Hankija on seisukohal, et tegemist on oluliste sisuliste, mitte vormiliste puudustega, kuivõrd täitmata lahtrid mõjutavad otseselt pakkumuse sisu ning on seeläbi pakkumuse olulisteks aspektideks. Käesolevaga lükkab hankija pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega ei osale Teie pakkumus edasises hankemenetluses.“ Hankija on 18.02.2025 korralduses nr 87 toonud lisaks veel välja, et „/…/ Hankija on seisukohal, et tegemist on oluliste sisuliste puudustega, kuivõrd pakkumuses esitatud info või selle esitamata jätmine mõjutab otseselt pakkumuse sisu ja selle hindamist ning hanke lõpptulemust. Esitatud pakkumuste tabeleid ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kui pakkujad ei ole tabeleid täitnud hankija hankes esitatud nõuete kohaselt või on seda teinud osaliselt. Olukorras, kus hankija toodete kirjelduse ja maksumuse tabeli täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks hankija seda vajadusel sellekohase küsimuse esitamisel selgitanud. Pakkumuse toodete kirjelduse ja maksumuse vormi korrektne täitmine on pakkumuse oluliseks aspektiks. Tegemist ei ole vaid vormilise puudusega. Olukorras, kus pakkujad on toodete kirjelduse ja maksumuse tabelis jätnud lahtrid nõutud informatsiooniga täitmata on tegemist sisulise puudusega, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada, kuivõrd täitmata lahtrite täitmine avaldab otseselt mõju esitatud pakkumuse sisule. Hankija on andnud selged juhised, millised lahtrid ning kuidas tuleb tabelis täita./…/“ Lisaks eelnevale pöördus vaidlustaja hankija poole läbi riigihangete registri teabevahetuse 19.02.2025 (Lisa 1, sõnumi id 933000) ja 21.02.2025 (Lisa 2, sõnumi id 934075) ning hankija selgitas vaidlustajale täiendavalt, millistel põhjustel on vaidlustaja pakkumus osale 1 tunnistatud mittevastavaks ja tagasi lükatud. Hankija vastas vaidlustaja 19.02. küsimusele 20.02. järgmiselt: „Selgitame, et hankija on hanke TK Lisa 1 osa 1 tabeli lahtris E3 toonud järgmise selgituse "Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad." Riigihangete registris osa 1 pakkumuse maksumuse vastavustingimustes on hankija samuti toonud välja täpsustava kirjeldusena: "Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse hankija ette antud vormil. Pakkujate poolt kuuluvad täitmisele tulp „Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad“ ja numbriline väärtus või muu selgitav info“. Hankija jaoks on olnud tingimuse kehtestamise ja pakkujate poolt selle järgimine ja täitmine oluline, et oleks võimalik hinnata pakutavate toodete nõuetele vastavust. Seega selleks, et pakkumus oleks tervikuna hanke alusdokumentidele vastav, pidi pakkuja täitma kõik tabeli lahtrid vastavalt nõutule. Hankija on hanke alusdokumentides nõuded arusaadavalt ja üheseltmõistetavalt sõnastanud. Hankes on pakkumusi teinud pakkujad, kes on tabeli korrektselt täitnud. Teie osa 1 pakkumuse tabeli lahtris E5 esitatud tootekoodiga ei ole leitav konkreetne toode, tehnilise kirjelduse punkti 1.8 kohaselt "Hankijal peab olema pakkumuste avamisest alates võimalik kontrollida avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt tootja veebilehelt pakutavate seadmete mudeli kirjeldust ja spetsifikatsiooni."; lahtris E8 ei ole toodud välja "vähemalt" näitajat; lahtris E12 olete märkinud "jah, üks vaba mälupesa", kuid mitte seda, et "juba kasutatud 16GB mälu juures"; lahtris E9 olete märkinud, et mälu laiendamise võimalus on kuni 64GB - kuivõrd tootekoodiga ei olnud võimalik kontrollida täpset toodet, siis vaatas hankija toote nime järgi ning leidis, et pakutava toote puhul ei oleks võimalik laiendada kuni 64GB-ni; lahtris E19 on puudu vähemalt näitaja; lahtris E35 on puudu näitaja, millele pakutav toode vastab.“ Ja seejärel 21.02. küsimusele 25.02. järgmiselt: „Hanke tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punktis 1.8. on toodud nõudena, et hankijal peab olema pakkumuste avamisest alates võimalik kontrollida avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt tootja veebilehelt pakutavate seadmete mudeli kirjeldust ja spetsifikatsiooni. Lisaks on TK punktis 1.10 nõue, et kõik pakutavad tooted peavad olema tootja ametlikus avalikus toodete nimekirjas. Teie vastus lahtris D35 ei lähe punktiga 1.8. kokku, kuivõrd hankija ei osta toodet, mida pole olemas ning mida pole võimalik kontrollida. TK punkti 1.9. kohaselt pidi pakkuja pakkumuses esitama kõikide pakutavate seadmete osas järgmise info: toote nimetus, mudel, tootekood ja teised tehnilise kirjelduse lisas toodud andmed. Pakkuja väide, et hankijal oli võimalik kõiki andmeid lisaks kontrollida tootja andmelehel, ei ole õige, kuivõrd lehel ei ole kuvatud täpselt sama tootekoodi ning seeläbi ei ole võimalik hankijal kontrollida ega tõsikindlalt väita, et tegemist on sama tootega. TK punkti 2.4.2 kohaselt peab pakkuja andma pakutud toodetele tootja garantii, mis antud hankelepingu raames tähendab tootja kinnitust pakutud toodete garantiitööde teostamise kohta kõikide tootja kinnitatud partnerite juures. TK punkti 2.4.3. kohaselt peab hankijal olema võimalik kontrollida garantiiperioodi kestust tootja veebilehelt. Teie pakkumuses puudub eelnimetatud tootja kinnitus, samuti pole garantiiperiood hetkel tootja lehelt kontrollitav.“ Hankija on seisukohal, et vaidlustaja ei ole hankes osa 1 pakkumuses täitnud kõiki RHAD nõudeid, kuivõrd esitatud tabel on täidetud puudulikult. Arvestades, et hankes osales pakkujaid, kes täitsid tabeli hankija nõuete kohaselt, ei olnud tegemist arusaamatute või täitmist mitte võimaldavate tingimustega. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja pakkumus hanke osale 1 on sisuliselt mittevastav ning hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta hanke osas 1 on olnud õiguspärane. 2. Pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks on ilmselged formaalsused. Vaidlustaja on RHAD vastavustingimuste kohaselt kinnitanud, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning selline kinnitus oli piisav. Juhul, kui hankijal oli kahtlusi, oleks hankija pidanud RHS § 46 lg 4 kohaselt nõudma selgitusi. Hankija ei ole teostanud oma kaalutlusõigust seaduslikult, sest on jätnud enne pakkumuse tagasilükkamist asjaolud kontrollimata (vaidlustuse punktid 2.3., 2.4., 2.5. ja 2.6.) Hankija ei nõustu, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjused hanke osas 1 on ilmselgelt formaalsed. Formaalne põhjus tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. Hankija on seisukohal, et käesoleval juhul seisneb puudus esitatud pakkumuse sisus. RHS § 114 lõige 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Sisuliste kõrvalekallete tuvastamiseks ei piisa, et hankija lähtub pakkumuse vastavuse kontrollis vaid pakkujapoolsest kinnitusest ning ei kontrolli pakkumuse vastavust sisuliselt. Selles osas on vaidlustaja viide väär. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile RHAD-is toodud tingimustele. Vastupidisel juhul oleks vastavuse kontroll sisutühi formaalne tegevus. Arvestades hangitavaid tooteid, on hankija jaoks äärmiselt oluline, et kõiki pakkujate poolt esitatud andmeid oleks võimalik kontrollida. Hankija ei ole hankes seadnud tingimusi, mille täitmist oluliseks ei pea, kuivõrd tingimuste täitmine on aluseks hankija otsuse tegemisele. Olukorras, kus pakkuja ei ole hankija nõutud informatsiooni nõuete kohaselt esitanud, ei ole hankijal võimalik tuvastada, et pakkumus vastab seatud tingimustele. Kui hankija on RHAD-is seadnud pakkumuse esitamisel konkreetsed nõuded, on hankija ise vastavate tingimustega rangelt seotud ega tohi asuda vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et mingi seatud tingimus on teisest olulisem ning võib olla ka puudulikult täidetud. Vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-is, sh tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt, olevate tingimustega. Käesoleval juhul on hankija vaidlustaja hanke osale 1 tehtud pakkumuse vastavuse kontrollis tuvastanud, et pakkuja pakkumus ei ole hanketingimustele vastav, mida on hankija nii hankes kui ka käesoleva vastuse punktis 1 selgitanud. Hankijal ei tekkinud vaidlustaja hanke osa 1 pakkumuse vastavuse kontrollimisel küsimusi, mida oleks saanud selgitustega kõrvaldada. Selgituste küsimise kaudu ei ole lubatud kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi. Meelevaldne on vaidlustaja väide nagu oleks hankija jätnud enne pakkumuse tagasi lükkamist asjaolud kontrollimata. Hankija kontrollis pakkumuse vastavust hankemenetluses esitatud dokumentide põhjal ja hankijal puudus kohustus viia läbi põhjalikum uurimine pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks. Sellegipoolest hankija viimast teha püüdis. Olukorras, kus pakkuja on pakkumuse tabeli täitnud puudulikult ja hankes seatud tingimustele mitte vastavalt ei ole hankijal võimalik kontrollida pakutavate toodete vastavust pelgalt pakkuja esitatud dokumentide põhjal ning selleks, et puudulikult täidetud tabelis toodud informatsiooni põhjal pakutud toodete vastavust tuvastada peab hankija just ilma pakkuja nõutud informatsioonita hakkama läbi viima põhjalikku uurimist. Hankija rõhutab, et vastukaaluks hankija kohustustele on ka pakkujal kohustus olla hoolas oma pakkumuse koostamisel ning järgida hankes kehtestatud tingimusi, mitte lootes ja nõudes, et hankija ilmtingimata puudulikult esitatud pakkumust selgitustega täpsustama asub. Selgituste kaudu saab lubatavaks pidada vaid pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist, mitte aga puudulikult/osaliselt täidetud lahtrite informatsiooniga täitmist. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on toodud, et sisulise puuduse tuvastamisel ei mängi määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata eksimuse väiksusele alati sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise ning sisuliseks puuduseks tuleb pidada ka pakkumuse koosseisus esitatud tootenäidise mittevastavust RHAD tingimustele. Sisuliselt mittevastava pakkumuse tingib ka lisatehete või -tingimuste lisamine hankija ettevalmistatud pakkumuse vormides, eeldusel et RHAD on igasugused täiendused ja lisatingimused keelanud. Eelnevast tulenevalt on hankija seisukohal, et olukorras, kus RHAD-is seatud tingimuste kohaselt on keelatud täienduste lisamine vormidesse sisuline puudus, on seda ka hankija nõutud pakutavate toodete näitajate kohta kohustusliku informatsiooni mitte esitamine pakkumuse koosseisus. Olukorras, kus pakkuja pakutavate toodete poolikult esitatud informatsiooni põhjal ei ole võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses, ei ole tegemist pakkumusega, mida oleks võimalik vastavaks tunnistada. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et vaidlustus tuleb rahuldamata jätta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Lehemets-Tihhanov vallasekretär Lisa: notar ML 160823 112416.asice Maarja Lehemets-Tihhanov vallasekretär [email protected] 6003857  Taotlus vaidlusmenetluse ajal hankelepingu sõlmimiseks loasaamiseks ja/või riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning vastus vaidlustuseleAktsiaselts Datel (edaspidi vaidlustaja) esitas 28.02.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Harku Vallavalitsuse (edaspidi hankija) riigihanke „Harku Vallavalitsuse hallatavate üldhariduskoolide tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus arvutite ja lisaseadmete hankimine“ (viitenr 289849, edaspidi riigihange) osas 1 vaidlustaja mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise otsusele.Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) edastas 03.03.2025 hankijale vaidlustuse esitamise teate nr 12.2-10/51, milles palus RHS § 194 lg 5 alusel kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 06.03.2025 esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vajalikud dokumendid. Ühtlasi palus vaidlustuskomisjon teada anda, kas taotletakse asja läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses.Taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks ja/või riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseksVaidlustuskomisjon võib vaidlustusmenetluse kestel erandkorras anda hankelepingu sõlmimiseks loa, käesolevaga esitab hankija taotluse hankelepingu sõlmimise loa saamiseks (RHS § 193 lg 5)ja/või tunnistada riigihanke peatamise otsus kehtetuks.Esmalt selgitame, et vaidlustatud riigihanke läbiviimisel on hankija kasutanud RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust, hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHSis sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud hankija viimast, hankelepingu ajaliselt eelnevat viimast hankija otsust, milleks on 18.02.2025 hindamiskomisjoni protokolli nr 2, milles sisaldub kõrvaldamiste aluste otsus ja kvalifitseerimise otsus. Nimetatud protokoll saadeti ka vaidlustajale 19.02.2025, seega on vaidlustaja teadlik, et hankija on kasutanud pöördmenetlust. Vaidlustatud on ajaliselt kaks eelviimast otsust.Seega on hankija olukorras, kus vaidlustaja, kas teadlikult või teadmata ei ole esitanud vaidlustust ajaliselt viimase hankija otsuse peale, võttes hankijalt võimalus enda õiguste kaitsmiseks esitada taotlus hankelepingu sõlmimise loa saamiseks. Arvestades, et hankija hinnangul on esitatud vaidlustus perspektiivitu, kuid hankelepingu sõlmimine ja täitmine hiljemalt 14.03.2025 on hankija jaoks kriitilise olulisusega. Kriitilisus on tingitud kahest asjaolust. Esiteks on niiriigihanke tehnilises kirjelduses (p 1.11 ja 3.2.) kui ka hankelepingu projektis (p 1.2., 4.3.) on välja toodud asjade tarnetähtaeg, milleks on 14.03.2025,siis ilma vaidlustuskomisjoni loata hankelepingut sõlmimata, tekib olukord, kus vaidlustusest tulenevalt ei oleksriigihanke osas 1võimalik hankelepingut ajaliselt RHAD-is sätestatud tingimustel täita ning loa mittesaamiselja/või peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseta, tuleb hankijal riigihange hanke osas 1 kehtetuks tunnistada.Teiseks on tuleneb kriitilisus sellest, et hankijal on hangitavaid tooteid vaja kasutada märtsis toimuvatel riiklikel e-eksamite katseeksamitel, mille korraldamises või korraldamata jätmises esineb avalik huvi, mis saab kahjustada hankelepingu sõlmimata jäämise korral. Hankija on RHAD-s toonud välja, et hankija hangib arvuteid riiklike e-eksamite katseeksamite läbiviimiseks (millest esimene toimub nt 21.03, teine 22.03 jne) ning hankija on hankes märkinud, et tarne tähtaeg 14.03.2025 on hankija jaoks määrava tähtsusega. Kuivõrd hankija (läbi oma hallatava asutuse) on võtnud endale kohustuse osaleda riiklikul e-eksamite katseeksamitel,tagades õpilastele vahendid ninge-eksamite katseeksamid toimuvad21.03.2025, 22.03.2025 ja 07.05.2025, siis hankelepingu sõlmimata jäämisel ei ole hankijal seda võimalik teha ning kuivõrd hankijal ei ole vajalikus koguses, nõuetele vastavaid sülearvuteid, ei saa hankija täita võetud kohustust osaleda riiklikel e-eksamite katseeksamitel. Oluline on märkida, et hangib hankija sülearvuteid haridus- ja teadusministri käskkirjaga “Täiendava toetuse andmise tingimused ja kord munitsipaalkoolide pidajatele valmisoleku tagamiseks tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus” eraldatud vahenditega, mitte enda eelarvelistest vahenditest. Nimetatud toetust eraldatakse hankijale mh tingimustel, et hankija ostab e-eksamitel kasutatavad sülearvutid ja lisaseadmed, mis vastavad etteantud miinimumnõuetele, tagab e-eksamite katseeksamitel osalemise vastavalt Harno e-katseeksamite ajakavale ning hankija kasutab toetust perioodil 01.01.2025-10.12.2025. Seega tekib hankijal olukord, kus võib hankijal tekkida olukord, et seoses sellega, et ei suutnud tagada e-eksamite katseeksamitel osalemist, ei täida toetuse andmise tingimusi ja jääb toetusest ilma. Hankija palub hinnata taotluste raames ka vaidlustuse eduväljavaateid, arvestades vaidlustuse vastuses väljatoodut, sh, et vaidlustaja ei täitnud enda hoolsuskohustust pakkumuse koostamisel, mis väljendus selles, et vaidlustaja ei täitnud RHAD tabeleid etteantud nõuetekohaselt. Hankija toob ka välja, et kui RHAD-s toodud näitajate väljatoomise kohustus ei olnud vaidlustaja jaoks piisavalt olulise tähendusega, siis teabevahetuses vaidlustajale antud selgitustest oleks vaidlustaja pidanud mõistma näitajate olulisust.Hankija hinnangul kaalub avalik huvi, õpilaste e-eksamite katseeksamitel osalemine, ning riikliku toetuse eraldamise tingimustele vastamine, üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustumise, olukorras, kus vaidlustaja ei ole kandnud reaalseid kahjusid, kuid hankija on seotud e-eksamite katseeksamite toimumise ajakavaga ja RHADs toodud täitmistähtajaga, ei ole hankijal võimalik vaidlustusmenetluse lõpus, kui peaks olema selgunud, et vaidlustaja ei pidanudki oma hoolsuskohustust sellisel määral järgima, hakata hindama vaidlustaja pakkumust, mis ei pruugi osutuda ka siis edukaks. Kuivõrd ajaliselt ei ole võimalik enam korraldada 2025.a e-eksamite katseeksamite osalemiseks arvutite hanget, ei saa vaidlustaja ka eeldada, et uus hange, kus korrektselt täidetud tabelitega osaleda, üldse korraldatakse.Seega taotleb Hankija käesolevaga luba sõlmida eduka pakkujaga hankeleping või alternatiivselt tunnistada kehtetuks riigihanke peatamise otsus, et hankija saaks sõlmida hankelepingu.Hankija vastus vaidlustuses esitatuleKui vaidlustuskomisjon annab loa sõlmida vaidlustuse ajal hankelepingu ja/või otsustab tunnistada kehtetuks riigihanke menetluse peatamise otsuse ning hankijal ei teki vajadust hanke kehtetuks tunnistamiseks, taotleb hankija taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu ning ei nõustu selles tooduga. Vaidlustaja nõuetele vastav pakkumus kõrvaldati hankemenetlusest õigusvastaselt. Vaidlustaja on täitnud kõik RHAD esitatud nõuded. Hankija otsustus ei ole kontrollitav ega läbipaistev, sest sellest ei selgu vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise sisulised põhjendused. Hankija etteheide, et TK Lisa 1 Osa 1 tabelis on jäetud täitmata mõni lahter on ebaõige, sest kõik lahtrid on täidetud. (vaidlustuse punktid 2.1. ja 2.2.) Hankija on seisukohal, et vaidlustaja on meelevaldselt tõlgendanud hankijapoolset pakkumuse tagasi lükkamise põhjendust justkui oleks hankija väitnud, et vaidlustaja esitatud hanke osa 1 pakkumuses oleks esinenud täiesti täitmata lahtreid. Hankija põhjendust lugedes on võimalik mõista, et vaidlustaja on küll lahtreid täitnud, kuid ei ole sinna toonud infot, mida hankija nõudis. Hankija möönab, et põhjenduse sõnastust oleks olnud võimalik täpsustada ning lisada, et „hankija nõutud informatsiooniga täitmata lahtrid“ mõjutavad otseselt pakkumuse sisu, kuid see ei muuda asjaolu, et kogumis ei ole pakkuja tabelit täitnud hankija seatud nõuete kohaselt nii, et hankijal oleks võimalik üheselt mõistetavalt aru saada ja kontrollida pakkumuses esitatud informatsiooni.Hankija on riigihanke vastavustingimuste punktis 11 kehtestanud, et „Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse hankija ette antud vormil. Pakkujate poolt kuuluvad täitmisele tulp „Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad“ ja numbriline väärtus või muu selgitav info)“. Kõik hallid read peavad olema täidetud ja tabeli muutmine on keelatud. “0” hinna märkimine on keelatud. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki hankedokumentides kirjeldatud asjade ja toimingutega kaasnevaid tasusid, kulusid ja lõive. Juhul, kui pakkumuste hindamisel osutub võrdselt parimaks kaks või enam pakkumust, selgitatakse võitja välja liisuheitmise teel. Asjasse puutuvatel pakkujatel võimaldatakse liisuheitmisel osaleda.“Hindamiskomisjoni protokollis nr 1 (esitatud vaidlustuskomisjonile vaidlustaja lisana 3) on hankija toonud vastavusotsuses vaidlustaja osas järgmise põhjenduse: „Riigihangete seaduse § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Teie esitatud toodete kirjelduse ja maksumuse tabel ei vasta hankija esitatud nõuetele. Tabel on täidetud mittevastavalt, tabelis on lahtrid kuhu pakkuja pidi nõude "vähemalt" puhul kirjutama näitajad. Kuivõrd teie esitatud tabelis on kohustuslik näitajate info puudu pole hankijal võimalik veenduda pakkumuse vastavuses, milline on konkreetse pakkumuse sisu ning seda hinnata. Hankija on seisukohal, et tegemist on oluliste sisuliste, mitte vormiliste puudustega, kuivõrd täitmata lahtrid mõjutavad otseselt pakkumuse sisu ning on seeläbi pakkumuse olulisteks aspektideks. Käesolevaga lükkab hankija pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega ei osale Teie pakkumus edasises hankemenetluses.“Hankija on 18.02.2025 korralduses nr 87 toonud lisaks veel välja, et „/…/ Hankija on seisukohal, et tegemist on oluliste sisuliste puudustega, kuivõrd pakkumuses esitatud info või selle esitamata jätmine mõjutab otseselt pakkumuse sisu ja selle hindamist ning hanke lõpptulemust. Esitatud pakkumuste tabeleid ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kui pakkujad ei ole tabeleid täitnud hankija hankes esitatud nõuete kohaselt või on seda teinud osaliselt. Olukorras, kus hankija toodete kirjelduse ja maksumuse tabeli täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks hankija seda vajadusel sellekohase küsimuse esitamisel selgitanud. Pakkumuse toodete kirjelduse ja maksumuse vormi korrektne täitmine on pakkumuse oluliseks aspektiks. Tegemist ei ole vaid vormilise puudusega. Olukorras, kus pakkujad on toodete kirjelduse ja maksumuse tabelis jätnud lahtrid nõutud informatsiooniga täitmata on tegemist sisulise puudusega, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada, kuivõrd täitmata lahtrite täitmine avaldab otseselt mõju esitatud pakkumuse sisule. Hankija on andnud selged juhised, millised lahtrid ning kuidas tuleb tabelis täita./…/“Lisaks eelnevale pöördus vaidlustaja hankija poole läbi riigihangete registri teabevahetuse 19.02.2025 (Lisa 1, sõnumi id 933000) ja 21.02.2025 (Lisa 2, sõnumi id 934075) ning hankija selgitas vaidlustajale täiendavalt, millistel põhjustel on vaidlustaja pakkumus osale 1 tunnistatud mittevastavaks ja tagasi lükatud.Hankija vastas vaidlustaja 19.02. küsimusele 20.02. järgmiselt: „Selgitame, et hankija on hanke TK Lisa 1 osa 1 tabeli lahtris E3 toonud järgmise selgituse "Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad." Riigihangete registris osa 1 pakkumuse maksumuse vastavustingimustes on hankija samuti toonud välja täpsustava kirjeldusena: "Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse hankija ette antud vormil. Pakkujate poolt kuuluvad täitmisele tulp „Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad“ ja numbriline väärtus või muu selgitav info“. Hankija jaoks on olnud tingimuse kehtestamise ja pakkujate poolt selle järgimine ja täitmine oluline, et oleks võimalik hinnata pakutavate toodete nõuetele vastavust. Seega selleks, et pakkumus oleks tervikuna hanke alusdokumentidele vastav, pidi pakkuja täitma kõik tabeli lahtrid vastavalt nõutule. Hankija on hanke alusdokumentides nõuded arusaadavalt ja üheseltmõistetavalt sõnastanud. Hankes on pakkumusi teinud pakkujad, kes on tabeli korrektselt täitnud. Teie osa 1 pakkumuse tabeli lahtris E5 esitatud tootekoodiga ei ole leitav konkreetne toode, tehnilise kirjelduse punkti 1.8 kohaselt "Hankijal peab olema pakkumuste avamisest alates võimalik kontrollida avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt tootja veebilehelt pakutavate seadmete mudeli kirjeldust ja spetsifikatsiooni."; lahtris E8 ei ole toodud välja "vähemalt" näitajat; lahtris E12 olete märkinud "jah, üks vaba mälupesa", kuid mitte seda, et "juba kasutatud 16GB mälu juures"; lahtris E9 olete märkinud, et mälu laiendamise võimalus on kuni 64GB - kuivõrd tootekoodiga ei olnud võimalik kontrollida täpset toodet, siis vaatas hankija toote nime järgi ning leidis, et pakutava toote puhul ei oleks võimalik laiendada kuni 64GB-ni; lahtris E19 on puudu vähemalt näitaja; lahtris E35 on puudu näitaja, millele pakutav toode vastab.“Ja seejärel 21.02. küsimusele 25.02. järgmiselt: „Hanke tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punktis 1.8. on toodud nõudena, et hankijal peab olema pakkumuste avamisest alates võimalik kontrollida avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt tootja veebilehelt pakutavate seadmete mudeli kirjeldust ja spetsifikatsiooni. Lisaks on TK punktis 1.10 nõue, et kõik pakutavad tooted peavad olema tootja ametlikus avalikus toodete nimekirjas. Teie vastus lahtris D35 ei lähe punktiga 1.8. kokku, kuivõrd hankija ei osta toodet, mida pole olemas ning mida pole võimalik kontrollida. TK punkti 1.9. kohaselt pidi pakkuja pakkumuses esitama kõikide pakutavate seadmete osas järgmise info: toote nimetus, mudel, tootekood ja teised tehnilise kirjelduse lisas toodud andmed. Pakkuja väide, et hankijal oli võimalik kõiki andmeid lisaks kontrollida tootja andmelehel, ei ole õige, kuivõrd lehel ei ole kuvatud täpselt sama tootekoodi ning seeläbi ei ole võimalik hankijal kontrollida ega tõsikindlalt väita, et tegemist on sama tootega. TK punkti 2.4.2 kohaselt peab pakkuja andma pakutud toodetele tootja garantii, mis antud hankelepingu raames tähendab tootja kinnitust pakutud toodete garantiitööde teostamise kohta kõikide tootja kinnitatud partnerite juures. TK punkti 2.4.3. kohaselt peab hankijal olema võimalik kontrollida garantiiperioodi kestust tootja veebilehelt. Teie pakkumuses puudub eelnimetatud tootja kinnitus, samuti pole garantiiperiood hetkel tootja lehelt kontrollitav.“Hankija on seisukohal, et vaidlustaja ei ole hankes osa 1 pakkumuses täitnud kõiki RHAD nõudeid, kuivõrd esitatud tabel on täidetud puudulikult. Arvestades, et hankes osales pakkujaid, kes täitsid tabeli hankija nõuete kohaselt, ei olnud tegemist arusaamatute või täitmist mitte võimaldavate tingimustega. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja pakkumus hanke osale 1 on sisuliselt mittevastav ning hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta hanke osas 1 on olnud õiguspärane./õiguskirjeanduses../ Pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks on ilmselged formaalsused. Vaidlustaja on RHAD vastavustingimuste kohaselt kinnitanud, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning selline kinnitus oli piisav. Juhul, kui hankijal oli kahtlusi, oleks hankija pidanud RHS § 46 lg 4 kohaselt nõudma selgitusi. Hankija ei ole teostanud oma kaalutlusõigust seaduslikult, sest on jätnud enne pakkumuse tagasilükkamist asjaolud kontrollimata (vaidlustuse punktid 2.3., 2.4., 2.5. ja 2.6.) Hankija ei nõustu, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjused hanke osas 1 on ilmselgelt formaalsed. Formaalne põhjus tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. Hankija on seisukohal, et käesoleval juhul seisneb puudus esitatud pakkumuse sisus. RHS § 114 lõige 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Sisuliste kõrvalekallete tuvastamiseks ei piisa, et hankija lähtub pakkumuse vastavuse kontrollis vaid pakkujapoolsest kinnitusest ning ei kontrolli pakkumuse vastavust sisuliselt. Selles osas on vaidlustaja viide väär. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile RHAD-is toodud tingimustele. Vastupidisel juhul oleks vastavuse kontroll sisutühi formaalne tegevus. Arvestades hangitavaid tooteid, on hankija jaoks äärmiselt oluline, et kõiki pakkujate poolt esitatud andmeid oleks võimalik kontrollida. Hankija ei ole hankes seadnud tingimusi, mille täitmist oluliseks ei pea, kuivõrd tingimuste täitmine on aluseks hankija otsuse tegemisele. Olukorras, kus pakkuja ei ole hankija nõutud informatsiooni nõuete kohaselt esitanud, ei ole hankijal võimalik tuvastada, et pakkumus vastab seatud tingimustele. Kui hankija on RHAD-is seadnud pakkumuse esitamisel konkreetsed nõuded, on hankija ise vastavate tingimustega rangelt seotud ega tohi asuda vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et mingi seatud tingimus on teisest olulisem ning võib olla ka puudulikult täidetud. Vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-is, sh tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt, olevate tingimustega. Käesoleval juhul on hankija vaidlustaja hanke osale 1 tehtud pakkumuse vastavuse kontrollis tuvastanud, et pakkuja pakkumus ei ole hanketingimustele vastav, mida on hankija nii hankes kui ka käesoleva vastuse punktis 1 selgitanud.Hankijal ei tekkinud vaidlustaja hanke osa 1 pakkumuse vastavuse kontrollimisel küsimusi, mida oleks saanud selgitustega kõrvaldada. Selgituste küsimise kaudu ei ole lubatud kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi. Meelevaldne on vaidlustaja väide nagu oleks hankija jätnud enne pakkumuse tagasi lükkamist asjaolud kontrollimata. Hankija kontrollis pakkumuse vastavust hankemenetluses esitatud dokumentide põhjal ja hankijal puudus kohustus viia läbi põhjalikum uurimine pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks. Sellegipoolest hankija viimast teha püüdis. Olukorras, kus pakkuja on pakkumuse tabeli täitnud puudulikult ja hankes seatud tingimustele mitte vastavalt ei ole hankijal võimalik kontrollida pakutavate toodete vastavust pelgalt pakkuja esitatud dokumentide põhjal ning selleks, et puudulikult täidetud tabelis toodud informatsiooni põhjal pakutud toodete vastavust tuvastada peab hankija just ilma pakkuja nõutud informatsioonita hakkama läbi viima põhjalikku uurimist. Hankija rõhutab, et vastukaaluks hankija kohustustele on ka pakkujal kohustus olla hoolas oma pakkumuse koostamisel ning järgida hankes kehtestatud tingimusi, mitte lootes ja nõudes, et hankija ilmtingimata puudulikult esitatud pakkumust selgitustega täpsustama asub. Selgituste kaudu saab lubatavaks pidada vaid pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist, mitte aga puudulikult/osaliselt täidetud lahtrite informatsiooniga täitmist.Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on toodud, et sisulise puuduse tuvastamisel ei mängi määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata eksimuse väiksusele alati sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise ning sisuliseks puuduseks tuleb pidada ka pakkumuse koosseisus esitatud tootenäidise mittevastavust RHAD tingimustele. Sisuliselt mittevastava pakkumuse tingib ka lisatehete või -tingimuste lisamine hankija ettevalmistatud pakkumuse vormides, eeldusel et RHAD on igasugused täiendused ja lisatingimused keelanud. Eelnevast tulenevalt on hankija seisukohal, et olukorras, kus RHAD-is seatud tingimuste kohaselt on keelatud täienduste lisamine vormidesse sisuline puudus, on seda ka hankija nõutud pakutavate toodete näitajate kohta kohustusliku informatsiooni mitte esitamine pakkumuse koosseisus. Olukorras, kus pakkuja pakutavate toodete poolikult esitatud informatsiooni põhjal ei ole võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses, ei ole tegemist pakkumusega, mida oleks võimalik vastavaks tunnistada.Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et vaidlustus tuleb rahuldamata jätta. HARKU VALLAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 03.03.2025 nr 12.2-10/51 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/1090-1 Taotlus vaidlusmenetluse ajal hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks ja/või riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning vastus vaidlustusele Aktsiaselts Datel (edaspidi vaidlustaja) esitas 28.02.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Harku Vallavalitsuse (edaspidi hankija) riigihanke „Harku Vallavalitsuse hallatavate üldhariduskoolide tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus arvutite ja lisaseadmete hankimine“ ( viitenr 289849 , edaspidi riigihange ) osas 1 vaidlustaja mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise otsusele. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) edastas 03.03.2025 hankijale vaidlustuse esitamise teate nr 12.2-10/51, milles palus RHS § 194 lg 5 alusel kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 06.03.2025 esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vajalikud dokumendid. Ühtlasi palus vaidlustuskomisjon teada anda, kas taotletakse asja läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks ja/või riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustuskomisjon võib vaidlustusmenetluse kestel erandkorras anda hankelepingu sõlmimiseks loa, (RHS § 193 lg 5) ja/või tunnistada riigihanke peatamise otsus kehtetuks (RHS § 193 lg 4). Käesolevaga esitab hankija taotluse hankelepingu sõlmimise lao saamiseks ja/või hankelepingu riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Esmalt selgitame, et vaidlustatud riigihanke läbiviimisel on hankija kasutanud RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust, hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHSis sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud hankija viimast, hankelepingu ajaliselt eelnevat viimast hankija otsust, milleks on 18.02.2025 hindamiskomisjoni protokolli nr 2, milles sisaldub kõrvaldamiste aluste otsus ja kvalifitseerimise otsus. Nimetatud protokoll saadeti ka vaidlustajale 19.02.2025, seega on vaidlustaja teadlik, et hankija on kasutanud pöördmenetlust. Vaidlustatud on ajaliselt kaks eelviimast otsust. Seega on hankija olukorras, kus vaidlustaja, kas teadlikult või teadmata ei ole esitanud vaidlustust ajaliselt viimase hankija otsuse peale, on jätnud hankija ilma võimalusest enda õiguste kaitsmiseks esitada taotlus hankelepingu sõlmimise loa saamiseks. Arvestades, et hankija hinnangul on esitatud vaidlustus perspektiivitu, kuid hankelepingu sõlmimine ja täitmine hiljemalt 14.03.2025 Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 on hankija jaoks kriitilise olulisusega, palub hankija võimalusel anda loa hankelepingu sõlmimiseks või tunnistada riigihanke menetluse peatamise otsus kehtetuks. Kriitilisus on tingitud kahest asjaolust. Esiteks on nii riigihanke tehnilises kirjelduses (p 1.11 ja 3.2.) kui ka hankelepingu projektis (p 1.2., 4.3.) on välja toodud asjade tarnetähtaeg, milleks on 14.03.2025, siis ei ole riigihanke osas 1 võimalik hankelepingut ajaliselt RHAD-is sätestatud tingimustel täita ning loa mittesaamisel ja/või peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseta, tuleb hankijal riigihange hanke osas 1 kehtetuks tunnistada. Teiseks tuleneb kriitilisus sellest, et hankijal on hangitavaid tooteid vaja kasutada märtsis toimuvatel riiklikel e-eksamite katseeksamitel, mille korraldamises või korraldamata jätmises esineb avalik huvi, mis saab kahjustada hankelepingu sõlmimata jäämise korral. Hankija on RHAD-s toonud välja, et hankija hangib arvuteid riiklike e-eksamite katseeksamite läbiviimiseks (millest esimene toimub nt 21.03, teine 22.03 jne) ning hankija on hankes märkinud, et tarne tähtaeg 14.03.2025 on hankija jaoks määrava tähtsusega. Kuivõrd hankija (läbi oma hallatava asutuse) on võtnud endale kohustuse osaleda riiklikul e-eksamite katseeksamitel, tagades õpilastele vahendid ning e-eksamite katseeksamid toimuvad 21.03.2025, 22.03.2025 ja 07.05.2025, ning kuivõrd hankijal ei ole vajalikus koguses, siis hankelepingu sõlmimata jäämisel ei ole hankijal seda kohustust täita. Oluline on märkida, et hangib hankija sülearvuteid haridus- ja teadusministri käskkirjaga “Täiendava toetuse andmise tingimused ja kord munitsipaalkoolide pidajatele valmisoleku tagamiseks tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus” eraldatud vahenditega, mitte enda eelarvelistest vahenditest. Nimetatud toetust eraldatakse hankijale mh tingimustel, et hankija ostab e-eksamitel kasutatavad sülearvutid ja lisaseadmed, mis vastavad etteantud miinimumnõuetele, hankija tagab e-eksamite katseeksamitel osalemise vastavalt Harno e- katseeksamite ajakavale ning hankija kasutab toetust perioodil 01.01.2025-10.12.2025. Seega tekib hankijal olukord, kus seoses sellega, et hankija ei suutnud tagada e-eksamite katseeksamitel osalemist, ei täida hankija toetuse andmise tingimusi ja jääb toetusest ilma. Hankija palub hinnata taotluste raames ka vaidlustuse eduväljavaateid, arvestades vaidlustuse vastuses (allpool) väljatoodut, kuid ka seda, et vaidlustaja ei täitnud enda hoolsuskohustust pakkumuse koostamisel, mis väljendus selles, et vaidlustaja ei täitnud RHAD tabeleid etteantud nõuetekohaselt. Hankija toob ka välja, et kui RHAD-s toodud näitajate väljatoomise sõnaline nõue ei olnud vaidlustaja jaoks piisavalt olulise tähendusega, siis teabevahetuses vaidlustajale antud selgitustest oleks vaidlustaja pidanud mõistma näitajate olulisust kõnes olevas hankes. Hankija hinnangul kaalub avalik huvi, milleks on antud riigihankes õpilaste e-eksamite katseeksamitel osalemine ja hankija riikliku toetuse eraldamise tingimustele vastamine, üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustumise. Hankija palus võtta arvesse, et vaidlustaja ei ole kandnud reaalseid kahjusid (arvuteid tellitakse alles peale pakkumuse edukaks tunnistamist) ning, et hankijal ei ole nagunii võimalik vaidlustusmenetluse lõpus, kui peaks olema selgunud, et vaidlustaja ei pidanudki täitma RHAD dokumente hankija sätestatud viisil, hakata hindama vaidlustaja pakkumust, mis ei pruugi osutuda edukaks, sõlmida vaidlustajaga hankelepingut. Kuivõrd ajaliselt ei ole hankijal võimalik enam korraldada 2025.a e-eksamite katseeksamite osalemiseks arvutite hanget, ei saa vaidlustaja ka eeldada, et uus hange, kus korrektselt täidetud tabelitega osaleda, üldse korraldatakse. Seega taotleb Hankija käesolevaga luba sõlmida eduka pakkujaga hankeleping või alternatiivselt tunnistada kehtetuks riigihanke peatamise otsus, et hankija saaks sõlmida hankelepingu. Kui vaidlustuskomisjon annab loa sõlmida vaidlustuse ajal hankelepingu ja/või otsustab tunnistada kehtetuks riigihanke menetluse peatamise otsuse ning hankijal ei teki vajadust hanke kehtetuks tunnistamiseks, taotleb hankija taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu ning ei nõustu selles tooduga. Hankija vastus vaidlustuses esitatule 1. Vaidlustaja nõuetele vastav pakkumus kõrvaldati hankemenetlusest õigusvastaselt. Vaidlustaja on täitnud kõik RHAD esitatud nõuded. Hankija otsustus ei ole kontrollitav ega läbipaistev, sest sellest ei selgu vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise sisulised põhjendused. Hankija etteheide, et TK Lisa 1 Osa 1 tabelis on jäetud täitmata mõni lahter on ebaõige, sest kõik lahtrid on täidetud. (vaidlustuse punktid 2.1. ja 2.2.) Hankija on seisukohal, et vaidlustaja on meelevaldselt tõlgendanud hankijapoolset pakkumuse tagasi lükkamise põhjendust justkui oleks hankija väitnud, et vaidlustaja esitatud hanke osa 1 pakkumuses oleks esinenud täiesti täitmata lahtreid. Hankija põhjendust lugedes on võimalik mõista, et vaidlustaja on küll lahtreid täitnud, kuid ei ole sinna toonud infot, mida hankija nõudis. Hankija möönab, et põhjenduse sõnastust oleks olnud võimalik täpsustada ning lisada, et „hankija nõutud informatsiooniga täitmata lahtrid“ mõjutavad otseselt pakkumuse sisu, kuid see ei muuda asjaolu, et kogumis ei ole pakkuja tabelit täitnud hankija seatud nõuete kohaselt nii, et hankijal oleks võimalik üheselt mõistetavalt aru saada ja kontrollida pakkumuses esitatud informatsiooni. Hankija on riigihanke vastavustingimuste punktis 11 kehtestanud, et „Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse hankija ette antud vormil. Pakkujate poolt kuuluvad täitmisele tulp „Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad“ ja numbriline väärtus või muu selgitav info)“. Kõik hallid read peavad olema täidetud ja tabeli muutmine on keelatud. “0” hinna märkimine on keelatud. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki hankedokumentides kirjeldatud asjade ja toimingutega kaasnevaid tasusid, kulusid ja lõive. Juhul, kui pakkumuste hindamisel osutub võrdselt parimaks kaks või enam pakkumust, selgitatakse võitja välja liisuheitmise teel. Asjasse puutuvatel pakkujatel võimaldatakse liisuheitmisel osaleda.“ Hindamiskomisjoni protokollis nr 1 (esitatud vaidlustuskomisjonile vaidlustaja lisana 3) on hankija toonud vastavusotsuses vaidlustaja osas järgmise põhjenduse: „Riigihangete seaduse § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Teie esitatud toodete kirjelduse ja maksumuse tabel ei vasta hankija esitatud nõuetele. Tabel on täidetud mittevastavalt, tabelis on lahtrid kuhu pakkuja pidi nõude "vähemalt" puhul kirjutama näitajad. Kuivõrd teie esitatud tabelis on kohustuslik näitajate info puudu pole hankijal võimalik veenduda pakkumuse vastavuses, milline on konkreetse pakkumuse sisu ning seda hinnata. Hankija on seisukohal, et tegemist on oluliste sisuliste, mitte vormiliste puudustega, kuivõrd täitmata lahtrid mõjutavad otseselt pakkumuse sisu ning on seeläbi pakkumuse olulisteks aspektideks. Käesolevaga lükkab hankija pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega ei osale Teie pakkumus edasises hankemenetluses.“ Hankija on 18.02.2025 korralduses nr 87 toonud lisaks veel välja, et „/…/ Hankija on seisukohal, et tegemist on oluliste sisuliste puudustega, kuivõrd pakkumuses esitatud info või selle esitamata jätmine mõjutab otseselt pakkumuse sisu ja selle hindamist ning hanke lõpptulemust. Esitatud pakkumuste tabeleid ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kui pakkujad ei ole tabeleid täitnud hankija hankes esitatud nõuete kohaselt või on seda teinud osaliselt. Olukorras, kus hankija toodete kirjelduse ja maksumuse tabeli täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks hankija seda vajadusel sellekohase küsimuse esitamisel selgitanud. Pakkumuse toodete kirjelduse ja maksumuse vormi korrektne täitmine on pakkumuse oluliseks aspektiks. Tegemist ei ole vaid vormilise puudusega. Olukorras, kus pakkujad on toodete kirjelduse ja maksumuse tabelis jätnud lahtrid nõutud informatsiooniga täitmata on tegemist sisulise puudusega, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada, kuivõrd täitmata lahtrite täitmine avaldab otseselt mõju esitatud pakkumuse sisule. Hankija on andnud selged juhised, millised lahtrid ning kuidas tuleb tabelis täita./…/“ Lisaks eelnevale pöördus vaidlustaja hankija poole läbi riigihangete registri teabevahetuse 19.02.2025 (Lisa 1, sõnumi id 933000) ja 21.02.2025 (Lisa 2, sõnumi id 934075) ning hankija selgitas vaidlustajale täiendavalt, millistel põhjustel on vaidlustaja pakkumus osale 1 tunnistatud mittevastavaks ja tagasi lükatud. Hankija vastas vaidlustaja 19.02. küsimusele 20.02. järgmiselt: „Selgitame, et hankija on hanke TK Lisa 1 osa 1 tabeli lahtris E3 toonud järgmise selgituse "Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad." Riigihangete registris osa 1 pakkumuse maksumuse vastavustingimustes on hankija samuti toonud välja täpsustava kirjeldusena: "Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse hankija ette antud vormil. Pakkujate poolt kuuluvad täitmisele tulp „Pakutava toote vastavus, palun vastata kas pakutav toode vastab nõudele ning nõude "vähemalt" puhul kirjutada näitajad“ ja numbriline väärtus või muu selgitav info“. Hankija jaoks on olnud tingimuse kehtestamise ja pakkujate poolt selle järgimine ja täitmine oluline, et oleks võimalik hinnata pakutavate toodete nõuetele vastavust. Seega selleks, et pakkumus oleks tervikuna hanke alusdokumentidele vastav, pidi pakkuja täitma kõik tabeli lahtrid vastavalt nõutule. Hankija on hanke alusdokumentides nõuded arusaadavalt ja üheseltmõistetavalt sõnastanud. Hankes on pakkumusi teinud pakkujad, kes on tabeli korrektselt täitnud. Teie osa 1 pakkumuse tabeli lahtris E5 esitatud tootekoodiga ei ole leitav konkreetne toode, tehnilise kirjelduse punkti 1.8 kohaselt "Hankijal peab olema pakkumuste avamisest alates võimalik kontrollida avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt tootja veebilehelt pakutavate seadmete mudeli kirjeldust ja spetsifikatsiooni."; lahtris E8 ei ole toodud välja "vähemalt" näitajat; lahtris E12 olete märkinud "jah, üks vaba mälupesa", kuid mitte seda, et "juba kasutatud 16GB mälu juures"; lahtris E9 olete märkinud, et mälu laiendamise võimalus on kuni 64GB - kuivõrd tootekoodiga ei olnud võimalik kontrollida täpset toodet, siis vaatas hankija toote nime järgi ning leidis, et pakutava toote puhul ei oleks võimalik laiendada kuni 64GB-ni; lahtris E19 on puudu vähemalt näitaja; lahtris E35 on puudu näitaja, millele pakutav toode vastab.“ Ja seejärel 21.02. küsimusele 25.02. järgmiselt: „Hanke tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punktis 1.8. on toodud nõudena, et hankijal peab olema pakkumuste avamisest alates võimalik kontrollida avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt tootja veebilehelt pakutavate seadmete mudeli kirjeldust ja spetsifikatsiooni. Lisaks on TK punktis 1.10 nõue, et kõik pakutavad tooted peavad olema tootja ametlikus avalikus toodete nimekirjas. Teie vastus lahtris D35 ei lähe punktiga 1.8. kokku, kuivõrd hankija ei osta toodet, mida pole olemas ning mida pole võimalik kontrollida. TK punkti 1.9. kohaselt pidi pakkuja pakkumuses esitama kõikide pakutavate seadmete osas järgmise info: toote nimetus, mudel, tootekood ja teised tehnilise kirjelduse lisas toodud andmed. Pakkuja väide, et hankijal oli võimalik kõiki andmeid lisaks kontrollida tootja andmelehel, ei ole õige, kuivõrd lehel ei ole kuvatud täpselt sama tootekoodi ning seeläbi ei ole võimalik hankijal kontrollida ega tõsikindlalt väita, et tegemist on sama tootega. TK punkti 2.4.2 kohaselt peab pakkuja andma pakutud toodetele tootja garantii, mis antud hankelepingu raames tähendab tootja kinnitust pakutud toodete garantiitööde teostamise kohta kõikide tootja kinnitatud partnerite juures. TK punkti 2.4.3. kohaselt peab hankijal olema võimalik kontrollida garantiiperioodi kestust tootja veebilehelt. Teie pakkumuses puudub eelnimetatud tootja kinnitus, samuti pole garantiiperiood hetkel tootja lehelt kontrollitav.“ Hankija on seisukohal, et vaidlustaja ei ole hankes osa 1 pakkumuses täitnud kõiki RHAD nõudeid, kuivõrd esitatud tabel on täidetud puudulikult. Arvestades, et hankes osales pakkujaid, kes täitsid tabeli hankija nõuete kohaselt, ei olnud tegemist arusaamatute või täitmist mitte võimaldavate tingimustega. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja pakkumus hanke osale 1 on sisuliselt mittevastav ning hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta hanke osas 1 on olnud õiguspärane. 2. Pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks on ilmselged formaalsused. Vaidlustaja on RHAD vastavustingimuste kohaselt kinnitanud, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning selline kinnitus oli piisav. Juhul, kui hankijal oli kahtlusi, oleks hankija pidanud RHS § 46 lg 4 kohaselt nõudma selgitusi. Hankija ei ole teostanud oma kaalutlusõigust seaduslikult, sest on jätnud enne pakkumuse tagasilükkamist asjaolud kontrollimata (vaidlustuse punktid 2.3., 2.4., 2.5. ja 2.6.) Hankija ei nõustu, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjused hanke osas 1 on ilmselgelt formaalsed. Formaalne põhjus tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. Hankija on seisukohal, et käesoleval juhul seisneb puudus esitatud pakkumuse sisus. RHS § 114 lõige 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Sisuliste kõrvalekallete tuvastamiseks ei piisa, et hankija lähtub pakkumuse vastavuse kontrollis vaid pakkujapoolsest kinnitusest ning ei kontrolli pakkumuse vastavust sisuliselt. Selles osas on vaidlustaja viide väär. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile RHAD-is toodud tingimustele. Vastupidisel juhul oleks vastavuse kontroll sisutühi formaalne tegevus. Arvestades hangitavaid tooteid, on hankija jaoks äärmiselt oluline, et kõiki pakkujate poolt esitatud andmeid oleks võimalik kontrollida. Hankija ei ole hankes seadnud tingimusi, mille täitmist oluliseks ei pea, kuivõrd tingimuste täitmine on aluseks hankija otsuse tegemisele. Olukorras, kus pakkuja ei ole hankija nõutud informatsiooni nõuete kohaselt esitanud, ei ole hankijal võimalik tuvastada, et pakkumus vastab seatud tingimustele. Kui hankija on RHAD-is seadnud pakkumuse esitamisel konkreetsed nõuded, on hankija ise vastavate tingimustega rangelt seotud ega tohi asuda vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et mingi seatud tingimus on teisest olulisem ning võib olla ka puudulikult täidetud. Vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-is, sh tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt, olevate tingimustega. Käesoleval juhul on hankija vaidlustaja hanke osale 1 tehtud pakkumuse vastavuse kontrollis tuvastanud, et pakkuja pakkumus ei ole hanketingimustele vastav, mida on hankija nii hankes kui ka käesoleva vastuse punktis 1 selgitanud. Hankijal ei tekkinud vaidlustaja hanke osa 1 pakkumuse vastavuse kontrollimisel küsimusi, mida oleks saanud selgitustega kõrvaldada. Selgituste küsimise kaudu ei ole lubatud kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi. Meelevaldne on vaidlustaja väide nagu oleks hankija jätnud enne pakkumuse tagasi lükkamist asjaolud kontrollimata. Hankija kontrollis pakkumuse vastavust hankemenetluses esitatud dokumentide põhjal ja hankijal puudus kohustus viia läbi põhjalikum uurimine pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks. Sellegipoolest hankija viimast teha püüdis. Olukorras, kus pakkuja on pakkumuse tabeli täitnud puudulikult ja hankes seatud tingimustele mitte vastavalt ei ole hankijal võimalik kontrollida pakutavate toodete vastavust pelgalt pakkuja esitatud dokumentide põhjal ning selleks, et puudulikult täidetud tabelis toodud informatsiooni põhjal pakutud toodete vastavust tuvastada peab hankija just ilma pakkuja nõutud informatsioonita hakkama läbi viima põhjalikku uurimist. Hankija rõhutab, et vastukaaluks hankija kohustustele on ka pakkujal kohustus olla hoolas oma pakkumuse koostamisel ning järgida hankes kehtestatud tingimusi, mitte lootes ja nõudes, et hankija ilmtingimata puudulikult esitatud pakkumust selgitustega täpsustama asub. Selgituste kaudu saab lubatavaks pidada vaid pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist, mitte aga puudulikult/osaliselt täidetud lahtrite informatsiooniga täitmist. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on toodud, et sisulise puuduse tuvastamisel ei mängi määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata eksimuse väiksusele alati sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise ning sisuliseks puuduseks tuleb pidada ka pakkumuse koosseisus esitatud tootenäidise mittevastavust RHAD tingimustele. Sisuliselt mittevastava pakkumuse tingib ka lisatehete või -tingimuste lisamine hankija ettevalmistatud pakkumuse vormides, eeldusel et RHAD on igasugused täiendused ja lisatingimused keelanud. Eelnevast tulenevalt on hankija seisukohal, et olukorras, kus RHAD-is seatud tingimuste kohaselt on keelatud täienduste lisamine vormidesse sisuline puudus, on seda ka hankija nõutud pakutavate toodete näitajate kohta kohustusliku informatsiooni mitte esitamine pakkumuse koosseisus. Olukorras, kus pakkuja pakutavate toodete poolikult esitatud informatsiooni põhjal ei ole võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses, ei ole tegemist pakkumusega, mida oleks võimalik vastavaks tunnistada. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et vaidlustus tuleb rahuldamata jätta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Lehemets-Tihhanov vallasekretär Lisa: notar ML 160823 112416.asice Maarja Lehemets-Tihhanov vallasekretär [email protected] 6003857