Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn 04.03.2025 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja, kolmas isik HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES “Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonnale reisibüroo teenuste ostmine“ (RHR viitenr 289161) Vaidlustaja: Reisieksperdi Aktsiaselts (registrikood 10101104) Vaidlustaja esindaja: Merit Lind-Tsoganoff, advokaadibüroo WALLESS E-post: [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli E-post: [email protected] Kolmas isik: Estravel Group AS (registrikood 10325720) E-post: [email protected] 1. TAOTLUSED 1.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 1.2. Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud täies ulatuses vaidlustaja kanda. 2. ASJAOLUD 2.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldas 15.01.2025 riigihangete registris raamlepingu „Reisibüroo teenuste ostmine 2024-2026“ (riigihanke viitenumbriga 284881) alusel minikonkursi „Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonna reisibüroo teenuste ostmine“ (viitenumbriga on 289161), pakkumuste esitamise tähtajaga 23.01.2025. 10.02.2025 tunnistas hankija otsusega nr 1-10/25/403 edukaks 94,56 punktiga kolmanda isiku pakkumuse, vaidlustaja pakkumusele omistati 85 punkti. 1 2.2. 17.02.2025 laekus hankijale riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt vaidlustuse teade. Hankija esitas vastuse vaidlustusele 20.02.2025. 2.3. 27.02.2025 esitas vaidlustaja vaidlustuse täiendavad seisukohad. VAKO 21.02.2025 esitatud teatisega on menetlusosalistel võimalik vastata ja esitatud dokumentide ning taotluste kohta seisukohti esitada kuni 04.03.25. 2.4. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane, sest pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt on tegemist majanduslikult soodsaima pakkumusega. Hankija sellekohased täiendavad seisukohad on toodud alljärgnevalt. 3. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 3.1. Hankija lähtub täiendavate seisukohtade esitamisel VAKO palvest mitte korrata juba esitatut. Hankija olulisemad seisukohad on esitatud 20.02.25 esitatud vastuses. 3.2. Hankija peab aga vajalikuks toonitada üle peamine – vaidlustaja etteheide, et hankija ei ole pakkumuste hindamisel järginud enda kehtestatud reegleid, ei ole õige. Hankija on hinnanud pakkumusi hindamiskriteeriumidest lähtuvalt ning hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane. 3.3. Minikonkursi dokumendis sätestatu kohaselt tuleb pakkumus esitada vastavalt raamlepingus ja minikonkursis esitatud tingimustele (vt minikonkursi dokumendi esimene lõik1). Teisisõnu tuleb raamlepingus ja minikonkursis esitatud tingimusi tõlgendada kooskõlaliselt. Asjaolu, et hankija ei ole minikonkursi dokumendis viidanud eraldi RHAD Lisa 1 punktile 3.8 (kus on esitatud igale raamlepingu alusel korraldatava minikonkursi raames esitatavale pakkumusele täiendavad tingimused), vaid esitanud üldise viite raamlepingule, ei tähenda, et pakkuja raamlepingus esitatust lähtuma ei pea. Kohtupraktika kohaselt lasub pakkujal hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab pakkuja muuhulgas veenduma selles, et informatsioon, mida edastatakse on õige ja täpne. 3.4. Raamlepingu tingimustega tagantjärgi tutvudes, asub vaidlustaja laveerima mõistetega - päring, hinnapäring, minikonkursi päring, lepingu alusel esitatav pakkumus jne. Kahetsusväärsel kombel ei ole vaidlustaja tähelepanu pööranud nendele mõistele õigeaegselt, st enne pakkumuse esitamise tähtaega. Järelikult ei olnud vaidlustaja riigihanke tingimustega õigeaegselt tutvunud (st on rikkunud oma hoolsuskohustust) või olid need mõisted talle algusest peale üheselt arusaadavad. Arvestades asjaolu, et ka teised pakkujad sellekohaseid küsimusi ei esitanud, järeldab hankija, et mõistete ja hangitava teenuse sisu on olnud algusest peale üheselt arusaadav. 3.5. Vaidlustaja toob õigesti välja, et näidisreisi puhul hindas hankija seda, kuivõrd täiuslikult, inforohkelt ja hankijale potentsiaalselt huvi pakkuvatest asjaoludest ammendavalt oli erinevaid näidisreisi nüansse kirjeldatud. Selle võimaluse andis hankijale hinnapäringu punktis 3.1.3 esitatud hindamiskriteerium, mille 1 „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi hankija) palub Teil (edaspidi pakkuja) esitada pakkumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke „Reisibürooteenuse ostmine 2024-2026“ (viitenr. 284881, HNR240084) tulemusena sõlmitud raamlepingus ja käesolevas minikonkursis (edaspidi ka hinnapäring või HP) sätestatud tingimustele“. 2  kohaselt hindab hankija kas: „näidisreisi kvaliteet, transpordiks kuluv aeg, majutus, majutuse asukoht ja muud pakkuja poolt välja toodud asjakohased reisitingimused tagavad väga hästi tõhusa ja mugava reisi.“ 3.6. Puudub seega vaidlus, et pakkumuste hindamise näol oli tegemist kvaliteedi hindamisega ning eeltoodut arvestades ei saanud ega pidanud hankija hankedokumentides üksikasjalikult iga konkreetse alakriteeriumi osas lahti kirjutama ega esitama ammendavat loetelu selle kohta, mida pakkumus iga konkreetse alakriteeriumi täitmiseks peaks sisaldama. Samuti ei saa esitada terviklikku nimekirja sellest, milliste asjaolude väljatoomisel ning mainimisel on tegemist maksimumhindele vastava pakkumusega. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-269 sedastanud, et hindamiskriteeriumit ei muuda läbipaistmatuks ega kontrollimatuks see, kui hankijale jääb hindamiskriteeriumi sisustamisel teatav hindamisruum.2 3.7. Vaidlustaja seisukoha järgi tuleb maksimumpunktid omistada alati siis, kui mingilgi määral on info pakkumuses olemas. Selline järeldus on väär. Pakkumuste hindamise etapis hinnataksegi esitatud andmete põhjalikkust, veenvust, et planeeritav reis on tõhus ja sujuv ning teisi hindamiskriteeriumides kajastatud sisulist kvaliteeti näitavaid aspekte. Seda väljendavad ka hankija hindamiskriteeriumid – vastab täielikult, olulises osas või keskpärasel määral etteantud kriteeriumidele. Olukorras, kus pakkumus sisaldab põgusalt, üldsõnaliselt või mõningal määral hankija poolt oodatud infot, ei olnud hankijal võimalik pakkumusele maksimumpunkte omistada. Vastasel juhul muutuks hindamisskaala olemasolu ebavajalikuks ja sisutühjaks. Hankija püsitatud ülesandele vastava väga tõhusa ja toimiva reisilahenduse väljamõtlemine oli pakkuja ülesandeks ning selle lahenduse toimivuse veenev, läbimõeldud ja põhjalik kirjeldamine oli just see, mida hankija riigihankes pakkumuse kvalitatiivsete aspektidena hindas. 3.8. Juhul, kui nõutud andmed pakkumuses puuduvad, oleks tegemist mittevastava pakkumusega. Vaidlustaja etteheide, et hankija oleks pidanud ebaselguse korral küsima vaidlustajalt täiendavaid selgitusi, on arusaamatu – hankijal ei ole võimalik juurde küsida täiendavaid dokumente ja andmeid vastavaks tunnistatud pakkumusele pelgalt selleks, et pakkumusele selle hindamisel rohkem kvaliteedipunkte omistada. Selline tegevus oleks ilmselge pakkujate ebavõrdne kohtlemine. 3.9. Täiesti arusaamatu on ka vaidlustaja väide (p 17 viimane lause), justkui on hankija ise HP p-s 3.1.3 sätestanud, et juhul kui näidisreis ei vasta kõikidele etteantud kriteeriumitele, saab pakkumus näidisreisi kvaliteedi eest vähem punkte, mitte ei lükata pakkumust tagasi, kui mittevastavat. Midagi sellist ei ole hankija sätestanud. Madalaim punktiarv omistatakse HP p-s 3.1.3 kohaselt sellisele pakkumusele, mis vastab „keskpärasel määral etteantud kriteeriumidele“, mitte pakkumusele, milles võiksid nõutud andmed keskpärasel määral esitamata olla. 3.10. Vaidlustaja viitab oma vaidlustuses RHAD Lisa 1 punktis 3.8 sisalduvale tarindile „ja/või“ ning jõuab õige järelduseni (p 15): „tarind „ja/või“ märgib erinevaid võimalusi ning üldiselt tähendab „ja/või“ seda, et väide võib kehtida nii kõigi loetelu liikmete kohta korraga, kui ka osa või ühe kohta neist /…/“. Hankija selgitab, et näiteks RHAD Lisa 1 punktis 3.8.1 on hankija esitanud nõuded 2 TlnHKo nr 3-24-3072; 18.12.2024; punktid 76-77. 3  lennureisile, RHAD Lisa 1 punktis 3.8.2 aga laeva-, rongi-, või bussireisile. Kõrvutades seda minikonkursi lähteülesandega, soovis hankija lennureisi Pariisi, mis ei sisaldanud laeva-, rongi-, ega bussireisi. Järelikult tuli pakkumuse esitamisel lähtuda punktis 3.8.1 esitatust ning 3.8.2 tähelepanuta jätta ning järelikult on tarind „ja/või“ igati asjakohane – sõltuvalt asjaoludest kehtib kas kõigi loetelu liikmete kohta või ühe/mõne osa kohta. 3.11. Viitame, et RHAD punkti 1.12 kohaselt, kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus lepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. Samasisulised mõisted ega tarind „ja/või“ ei tekitanud vaidlustajas küsimusi enne, kui selgusid riigihanke tulemused. 3.12. Vaidlustaja toob oma täiendavates seisukohtades (p 25) taaskord välja, et hankija on pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, öeldes, et kuigi kolmanda isiku pakkumus ei sisaldanud infot, mis kellani tavapärane check-in toimub, või võimalikke eritingimusi hilise check-in´i kohta, ei olnud tegemist olulise puudusega, sest RHAD-i kohaselt ei pidanud näidisreisi kirjeldus seda infot sisaldama. Sellest tulenevalt on tegemist selge ebavõrdse kohtlemisega kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste hindamisel, sest nii hindamisprotokollis kui ka vastuses vaidlustusele on hankija vaidlustaja pakkumuse puhul leidnud, et nende esitamine oli RHAD-i kohaselt kohustuslik. 3.13. Vaidlustaja järeldus on ekslik. Selgitame, et vaidlustaja pakkumuses puudus igasugune info check-in ja check-out kellaegade kohta. Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud nii kuupäevad, kui check-in ja check-out kellaajad (puudus info check-in ja check-out eritingimuste osas, mis oleks hankija ootusi ületanud, aga mis ei olnud ka kohustuslik info). Seega ei ole hankija vaidlustajat ega kolmandat isikut, kui pakkumuste hindamisel samasuguses olukorras olevaid isikuid, kohelnud ebavõrdselt ning vaidlustaja seisukoht, et hankija ei ole pidanud sarnaseid asjaolusid puudusteks kolmanda isiku puhul, ei vasta tõele. 3.14. Kokkuvõtvalt kinnitame veelkord, et hankija on järginud kõikide pakkujate osas võrdse kohtlemise põhimõtet, hinnanud iga pakkumust igakülgselt, iseseisvalt ja ühetaoliselt, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumidest ja -metoodikast. Hankija on ka oma otsuseid piisava põhjalikkusega põhjendanud, st hindamisprotokollis toodud põhjendused on piisavad komisjoni poolt ühiselt antud hindepunktide põhjendamiseks. 3.15. Ühtlasi rõhutame, et vaidlustaja on pakkumust esitades nõustunud hindamismetoodika valikuga ega näinud ette, et see võiks kaasa tuua õigusvastase hindamise. Soovi korral olnuks vaidlustajal olnud võimalik vaidlustada ka riigihanke alusdokumendid, mida ta teinud ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli jurist volitatud esindaja 4