Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamine

Kooskõlastamiseks: 6.03.2025 nr 8-2/25/1116 Rahandusministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorralduse ettepanek 2. Haridus- ja teadusministri määruse kehtetuks tunnistamine 3. Tartu Hiie Kooli põhimääruse eelnõu 4. Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Tartu Hiie Kooli põhimäärus“ juurde 5. Eelnõu Arvamuse avaldamiseks: Tartu Emajõe Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Tartu Hiie Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Madli Purge 735 4091 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamise ettepanek Austatud haridus- ja teadusminister Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool nii, et Tartu Emajõe Kool liidetakse Tartu Hiie Kooliga 1. juuli 2025. a seisuga. Tartu Emajõe Kool lõpetab tegutsemise. Kooli nimeks jääb pärast liitmist Tartu Hiie Kool. Koolipere saab soovi korral koostöös ministeeriumiga korralda nimekonkursi ning leida seeläbi koolile sobiv ja sisu paremini peegeldav nimi. Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamise kirjeldus ja põhjendus Tartu Hiie Kool (edaspidi THK) on kuulmis- ja kõnepuuetega õpilastele suunatud kool, milles õpib 259 õpilast ja õpe toimub põhikooli riikliku õppekava ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Tartu Emajõe Kool (edaspidi TEK) on nägemispuudega õpilastele suunatud kool, milles õpib 33 õpilast ja õpe toimub põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava alusel. Koolis viiakse läbi lihtsustatud õpet ja toimetulekuõpet. TEK ja THK on rehabilitatsioonikeskused kõigile nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele ja nende tugivõrgustikele üle terve Eesti. Kompetentside ühendamine võimaldab osutada kompleksset ja tulemuslikku teenust spetsiaalselt kohandatud keskkonnas. Mõlemal koolil on õpilaskodu. Koolid on juba 2016. aastast ühise juhtimise all. Tabel.1 Õpilaste ja töötajate arv Kool Õpilaste arv Töötajate arv Tartu Hiie Kool 259 96 Tartu Emajõe Kool 33 40 KOKKU 292 136 TEK ja THK asuvad mõlemad Tartu linnas lähestikku. Seega on võimalik töötajatega kokkuleppel ühe töölepingu raames töökoormuste jagamine peale koolide juriidilist liitmist. Selle asjaoluga saab arvestada ka uute töötajate värbamisprotsessis. Hetkel töötab juba 3 töötajat mõlemas koolis: direktor, majandusjuht ning huvijuht. Paralleelselt mõlemas koolis töötamine tähendab käesoleval ajahetkel topelt asjaajamist, mis ei ole mõistlik. Koolide liitmine on kavandatud kahes etapis. Esimeses etapis toimub Tartu Emajõe Kooli juriidiline liitmine Tartu Hiie Kooliga 1. juulist 2025. a. Teises etapis toimub tänase Tartu Emajõe Kooli tegevuse ümberpaiknemine THK territooriumile peale THK kooli hoonetekompleksi kohandamist ja nüüdisajastamist, mis tänaste plaanide alusel toimub 2028. a. Selle tulemusena paranevad tänase TEK ja THK õpilaste õppetingimused, vaba aja veetmise võimalused ning kujuneb kaasaegne sotsiaalne keskkond. Õppetegevus on ka edaspidi läbi viidud arvestades õpilaste spetsiifilisi vajadusi ja eripära. TEK õpilaste arv on kahanenud (vt Tabel 2) ja jõudnud piirini, kus õpilastele on keeruline pakkuda kaasaegset parimat õpet ja sotsiaalset keskkonda. TEK-is töötab hetkel 40-st töötajast 10 töötajat osakoormusega, kellele pole võimalik pakkuda täiskoormust. Õppeasutuste liitmine võimaldab tagada õpetajatele, tugispetsialistidele ja teistele töötajatele täistööajaga töötamise ning hõlbustada kvalifitseeritud tööjõu värbamist. 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 Tartu Emajõe Kool 82 75 71 65 61 65 60 55 57 48 59 52 43 46 41 40 36 32 35 Tartu Hiie Kool 313 290 295 288 304 309 319 327 323 342 313 313 304 286 301 308 281 281 264 KOKKU 395 365 366 353 365 374 379 382 380 390 372 365 347 332 342 348 317 313 299 Tabel 2. Liidatavate koolide õpilaste arvu muutused. Allikas Haridussilm Eestis on täna 2 nägemispuudele spetsialiseerunud erikooli: riigi pidamisel olev Tartu Emajõe Kool ja kohaliku omavalitsuse pidamisel olev Tallinna Heleni Kool. Kaasava hariduse rakendumise tõttu vajab erikoolis õppimist järjest vähem õpilasi, sest nägemispuuetega õpilasi õpib üha enam kodulähedastes koolides (vt Tabel 3) ning TEK roll on ajas muutumas oskusteabekeskuseks, mille oluliseks rolliks toetada tavakoole, nendes õppivaid õpilasi, nende peresid ning teisi lastega töötavaid isikuid üle Eesti. Suund kooli kujunemiseks oskusteabekeskuseks oli eesmärgiks juba TEK arengukavas 2020- 2023. 1 Kuulmis- ja kõnepuuetega laste arvud THKs on samuti ülaltoodud põhjustel kahanenud ning taristu teatav alakasutus loob eeldused täiendavaks õpilaste arvu lisandumiseks. Kooli arengukavas 2023-20262 on samuti seatud eesmärgiks olla hinnatud ja usaldusväärne kuulmis- ja 1 https://www.tek.tartu.ee/sites/tek.tartu.ee/files/tek_arengukava_2020_2023.pdf 2 https://www.hiiekool.ee/et/arengukava kõnepuudega õpilaste kool, rehabilitatsiooni- ja oskusteabekeskus, kus toimib professionaalne koostöö haridus-, teadus- ja meditsiiniasutustega. Koolist on võimalik nõu ja abi saada kõikidel kuulmis- ja kõnepuudega lastel, nende vanematel ja nendega töötavatele õpetajatel ja tugispetsialistidel. Liidatavate koolide arengueesmärgid liitmisega ei muutu. Õpib 2024/25 Tartu Emajõe Kool 33 Tallinna Heleni Kool 10 Muu õppeasutus 113 Kokku 156 Tabel 3. Nägemispuudega lapsed õppeasutustes 2024/25 Koolihoonete tehniline seisukord 1. Tartu Emajõe Kool Kool paikneb kahes eraldiseisvas hoones. Kumbki hoonetest ei ole ehitatud erivajadustega laste kooli hooneteks ning nendes erivajadustega laste kõikide vajadustega arvestamine ei ole võimalik, arvestama peab ka muinsuskaitseliste nõuetega. Hooned on erinevas seisukorras, kuid lähiaastatel vajaksid mõlemad hooned investeeringuid (ligipääsetavus, tehnosüsteemid, energiatõhusus). Väikese õpilaste arvu tõttu on tugisüsteemide (toitlustus, majutus) investeeringud ja ülalpidamine ebaproportsionaalselt kulukad. 2. Tartu Hiie Kool Hooneid on võimalik peale kohandusi ja rekonstrueerimist kasutada mõlema kooli erivajadusi silmas pidades. Tugisüsteemid on lahendatavad, mõistlike kuludega. Hooned on kohaldatavad erivajadustega laste huve silmas pidades. Projekteerimise kavandatud algus on 2025.a. Õpilastel paranevad oluliselt võimalused tegeleda erinevate spordialadega (sh puudespetsiifilistega, nagu näiteks pimelauatennis ja pimeväravpall). Vähenenud kinnisvarakuludest tekkiv rahaline kokkuhoid on võimalik suunata õpilaste õppetingimuste ja õpetajate töötingimuste parandamisesse. Koolide ühendamise praktika Õpilaste arvu kahanemine on tekitanud kogu riigis, eriti kahanevates piirkondades, vajaduse koole ühendada või viia ühise juhtimise alla. Koolide ühendamist ja ühise juhtimise alla viimist on soovitanud ka OECD oma soovitustes Eestile (OECD, 2021. Shrinking smartly in Estonia. Preparing regions for demographic change. OECD Rural Studies) ning seda on tänaseks järginud juba paljud kohalikud omavalitused (näiteks Põlva vald, Põltsamaa vald, Valga vald, Võru vald, Setomaa vald ja samasuguseid toimemudeleid kasutavad ka erakoolide pidajad (Tartu Erakool). Koolide ühendamise teemat on kajastatud ka 12.11.2024 Õpetajate Lehes3 . Artiklist nähtub, et koolide ühendamine on Eesti haridusmaastikul levinud praktika. Ka riigikoolides on mitmes asupaigas tegutsemine või ühendjuhtimine tavapärane praktika. Näitena saab tuua Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Kiviõli Riigikooli, Ida-Viru Kutsehariduskeskuse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Valga-Jaanikese Kooli ja Urvaste Kooli, Narva Eesti Gümnaasiumi, Narva Eesti Põhikooli ja Narva Vanalinna Põhikooli. Liitmise peamised eesmärgid Koolide liitmise järgselt on parem võimalus tagada õpetajatele, tugispetsialistidele ning teistele töötajatele täistööajaga töötamine, palgata kvalifitseeritud tööjõudu ning majandada seeläbi efektiivsemalt. Koolide liitmisel väheneb eraldiseisvate koolide bürokraatia ja asjaajamise maht. Liitmine võimaldab koondada kahe kooli kompetentsid ning oskusteabe, et luua kompleksne õppe- ja rehabilitatsioonikeskus nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele ning nendega töötavatele spetsialistidele. Mõlema kooli spetsialistidest koosnev meeskond võimaldab osutada kvaliteetset nõustamisteenust nii nägemis-, kuulmis- kui kõnepuudega tavakoolide õpilastele üle Eesti. See annab võimaluse sihipärasemalt arendada ka liitpuudega õpilasi, kellel on nii nägemis- kuulmis- või kõnepuue. Samuti on eesmärk luua õpilastele parem õppekeskkond ning sportimise ja vaba aja veetmise võimalused spetsiaalselt kohandatud õppehoones. Üheks eesmärgiks on ka kinnisvara kulude vähendamine, mis saavutatakse ühe koolikompleksi kasutamisest loobumisega. Koolide eelarved ja ümberkorraldamise rahaline mõju 2025. aasta koolide eelarved tegevuskulud ilma kinnisvarakuluta on järgmised: Kool 2025. a eelarve Tartu Hiie Kool 3 068 242 Tartu Emajõe Kool 1 194 736 KOKKU 4 262 978 Koolide juriidiline liitmine 2025. aastal ei mõjuta kooli eelarvet ja ümberkorraldamise tulemusena tänasega võrreldes kulude baas ei kasva. 2028. aastal TEK planeeritud ümberpaiknemine THK ruumidesse aitab vähendada kinnisvaraga seotud kulutusi ja optimeerida juhtimist ning tekkiva säästu arvelt on võimalik parandada õpilaste õppetingimusi ja õpetajate, tugispetsialistide ja teiste töötajate töötingimusi. 3 Kahanemisega kohanemine – ühendame koole : Õpetajate Leht. 2024. aastal olid TEK kinnisvara korrashoiu kulud 125 951 eurot. Tänaste TEK-i hoonete kasutamisest loobumine võimaldab säästa 2028. aastal vähemalt 63 000 eurot ja alates 2029. aastast igal aastal vähemalt 126 000 eurot. HTMi kinnisvara juhtimiskava kohaselt on TEK hoonete remondi vajadus kokku 4 143 203 eurot. Hoonete kasutamisest loobumine võimaldab need kulutused tegemata jätta. Ümberkorralduse mõju koolide töötajatele ja õpilastele Koolide juriidilise liitmise otsus ei mõjuta töötajate töölepingutes fikseeritud töötingimusi ning ei too kaasa koondamisi. Kõik töötajad jätkavad senist tööd kokkulepitud tingimustel. Töölepingu võimalikud muudatused lepitakse vajaduse tekkimisel töötajatega individuaalselt kokku. Mõlema tänase kooli direktor jätkab liitmise järgselt Tartu Hiie Kooli juhina. Koolide juriidiline liitmine ei mõjuta õpilaste õppimisvõimalusi. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid samade õpetajatega, samades klassikomplektides ning samades hoonetes. TEK õpilased kantakse THK õpilaste nimekirja. Pärast THK hoonetekompleksi kohandamist ja nüüdisajastamist koondatakse õppe- ja arendustegevus THK hoonetesse. Selle tulemusena paranevad TEK õpilaste õppetingimused, vaba aja veetmise võimalused ning kujuneb kaasaegne sotsiaalne keskkond. See toob kaasa ka THK õpilaste õppekeskkonna paranemise. Õppetegevus on ka edaspidi läbi viidud arvestades õpilaste spetsiifilisi vajadusi ja eripära. Kaasamisprotsess Ümberkorraldamisega seoses on toimunud mitmed kohtumised ja arutelud ümberkorraldatavate koolide direktoriga alates 2023. aasta novembrist. Direktor on pidanud koolide meeskonnaga erinevaid arutelusid ning esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile arutelude tulemusena ettepanekuid, mida on arvestatud käesoleva ümberkorralduse ettevalmistamisel. ✓ 23.11.2023. a esmane arutelu koolide direktoriga; ✓ 04.12.2023. a esmane koolihoonete ruumiplaanide arutelu direktori ja HTMi riigivara meeskonnaga; ✓ 31.01.2024. a HEV-koolide infotund; ✓ 25.03.2024. a ruumiplaanide arutelu ja koolipoolsed ettepanekud. Osalesid direktor ning HTM riigikoolide pidamise ja riigivarade meeskond; ✓ 17.04.2024. a ümberkorralduste arutelu riigi HEV-koolide kevadseminaril; ✓ 16.05.2024. a Tartu Emajõe Kooli gümnaasiumiosa arutelu direktoriga; ✓ 14.10.2024. a ruumiprogrammi arutelu; ✓ 08.01.2025. a ruumiprogrammi arutelu direktori ja HTM riigivarade meeskonnaga; ✓ 20.01.2025. a arutelu Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajaga. ✓ 27.02.2025. a Tartu Hiie Kooli töötajatega kohtumine ✓ 27.02.2025. a Tartu Emajõe Kooli töötajatega kohtumine Selleks, et ümberkorraldamise muudatusi veelgi paremini kavandada ja ellu viia, kohtutakse ühendatavate koolide hoolekogudega, õpilasesindustega ja töötajatega, et kuulata ära nende arvamus, vahetada informatsiooni ja arutada läbi ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused. Kavandatavate kohtumiste ajakava: ✓ märts 2025. a koolide hoolekogude ja õpilasesindustega kohtumine Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli liitmine ei too kaasa muudatusi seadustes. Tartu Emajõe Kooli põhimäärus tunnistatakse kehtetuks ning Tartu Hiie Kooli hetkel kehtivat põhimäärust muudetakse. Põhimääruse kehtetuks tunnistamise eelnõu on lisatud käesolevale ettepanekule (Lisa 2). Ümberkorraldamise kuupäev Tartu Emajõe Kool liidetakse Tartu Hiie Kooliga ning ümberkorraldatud kool alustab tegevust 1. juulil 2025. a. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. Kristi Vinter- Nemvalts Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 59 kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määrus nr 59 „Tartu Emajõe Kooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 57 „Tartu Hiie Kooli põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 57 „Tartu Hiie Kooli põhimäärus“ muutmine Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruses nr 57 „Tartu Hiie Kooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kool on kuulmis-, kõne- ja nägemispuudega õpilastele.“; 3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kooli asukoht ja tegutsemiskohad on Tartu linnas, Tartu maakonnas.“; 4) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kooli tegevuse eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilastele võimalikult hea toimetulek edaspidises elus. Selleks toetab kool iga õpilase arengut, loob võimalused õpitu kasutamiseks praktikas ning väärtustab vaimset ja füüsilist tervist. (2) Kooli ülesanne on tagada turvaline, nii vaimset kui ka füüsilist tervist arendav ning koostööd soosiv õpi- ja kasvukeskkond. Õpilastele on loodud parimad võimalused, et kooli lõpetamisel jätkata õpinguid teises õppeasutuses. Oskusteabekeskusena toetab kool teistes koolides õppivaid noori.“; 5) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused (1) Koolis omandatakse põhiharidust ja üldkeskharidust statsionaarses õppes. (2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riikliku õppekava“, „Gümnaasiumi riikliku õppekava“ ja „Põhikooli lihtsustatud õppekava“ alusel koostatud kooli õppekava. (3) Valikkursuste valikul arvestatakse õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate ettepanekuid ning kooli võimalusi. (4) Koolis viiakse läbi lihtsustatud õpet nägemis- ja kuulmispuuetega õpilastele ja toimetulekuõpet nägemispuudega õpilastele.“; 6) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Kooli õppekavaväline tegevus (1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Õppekavavälised tegevused jagunevad tegevusteks, mis on: 1) kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele; 2) kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada järgmisi teenuseid: 1) kooli korraldatud aineõppevälist huvitegevust; 2) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud rehabilitatsiooniteenust; 3) nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega isikutele, nendega töötavatele spetsialistidele ning nende pereliikmetele nõustamist ja koolitamist; 4) eelkooliealiste kuulmis- ja kõnepuudega laste kooliks ettevalmistusrühma teenuse osutamist; 5) õpikute, õppematerjalide ja õppevahendite kohandamist, koostamist ja levitamist; 6) kooli kasutuses oleva vara üürimist ning rentimist; 7) õppe ja kasvatusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist. (3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. (4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta. (5) Juhul, kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, võtab kool selle eest tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule.“; 7) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kooli direktor täidab talle õigusaktidega, töölepingu ning ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab kooli pidaja talle direktori ettepanekul asendaja.“; 8) paragrahvi 15 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 57 „Tartu Hiie Kooli põhimäärus” muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonna riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert Madli Purge (735 4091; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Merilin Vipper (735 1445; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse seni kehtivat Tartu Hiie Kooli põhimäärust. Põhimäärust muudetakse selleks, et viia see kooskõlla haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamine“. Enamus põhimääruse muudatusi on tingitud koolide liitmisest. Liitmise järgselt saavad Tartu Hiie Koolis lisaks kuulmis- ja kõnepuuetega õpilastele õppida ka nägemispuudega õpilased. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 2 lõike 2 sõnastust. Muudatuse järgselt saavad Tartu Hiie Koolis õppida ka nägemispuudega õpilased nii põhihariduse kui ka üldkeskhariduse tasemel. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 3. Muudatuse järgselt on Tartu Hiie Kool mõeldud lisaks kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele ka nägemispuudega õpilastele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse paragrahvi 3 lõike 1 sõnastust. Muudatus on tehtud põhjusel, et liitmise järgselt tegutseb Tartu Hiie Kool edasi ka praeguses Tartu Emajõe Kooli tegutsemiskohas. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 6 lõike 1 ja 2 sõnastust. Muudatus on tehtud põhjusel, et kooli tegevuse eesmärgid oleksid lihtsamini mõistetavad. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 7 sõnastust. Muudatus on tehtud põhjusel, et pärast koolide liitmist saab Tartu Hiie Koolis omandada ka üldkeskharidust senise põhihariduse kõrval. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse paragrahvi 10 sõnastust. Muudatus on tehtud põhjusel, et kooli õppekavavälised tegevused oleksid lihtsamini mõistetavad ja arvestaksid ka liidetava kooli senist praktikat. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse paragrahvi 12 lõike 3 sõnastust. Muudatuse on tehtud põhjusel, et praktikas toimub direktori asendaja määramine koolipidaja poolt. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 15 punkt 10. Muudatus on tehtud põhjusel, õpilaskodus elamine ei saa olla õpilase õigus, kuna õpilaskodusse vastuvõtul kehtivad kindlad reeglid. Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige järgmisi sihtgruppe: 1. Koolitöötajad – kõik jätkavad ka pärast Tartu Emajõe Kooli liitmist Tartu Hiie Kooliga oma tavapärast tööd. Liitmise järgselt saavad töötajad keskenduda senisest rohkem õppe- ja kasvatustööle, sest väheneb eraldiseisvate koolidega kaasnev bürokraatia ja asjaajamise maht. Edaspidi on parem võimalus tagada nii õpetajatele, tugispetsialistidele kui ka teistele töötajatele täistööajaga töötamine, palgata kvalifitseeritud tööjõudu ning majandada seeläbi efektiivsemalt. Mõlema kooli spetsialistidest koosnev meeskond võimaldab osutada kvaliteetset nõustamisteenust nii nägemis-, kuulmis- kui kõnepuudega tavakoolide õpilastele üle Eesti. 2. Õpilased – liitmine võimaldab ühendada kahe kooli kompetentsid ning oskusteave, et luua kompleksne õppe- ja rehabilitatsioonikeskus nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele. Seeläbi luuakse praegusega võrreldes parem õppekeskkond ning sportimise ja vaba aja veetmise võimalused spetsiaalselt kohandatud õppehoones. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud vahenditest. Tartu Hiie Kooli 2025. a eelarve Toodud numbrid sisaldavad endas liidetavate koolide 2025. aasta eelarvelisi numbreid. Peale koolide liitmist (alates 01.07.2025) toimub kahe liidetava kooli eelarve jääkide liitmine üheks uue kooli eelarveks. Muudatuse tulemusena koolide 2025 eelarve ei suurene. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Põhimääruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele. Priit Valk riigikoolide ja varade osakonna juhataja  EELNÕU 04.03.2025 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamine Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punkti 2 alusel: 1. Korraldan 1. juulist 2025. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused – Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli. Ümberkorralduse tulemusel Tartu Emajõe Kool liidetakse Tartu Hiie Kooliga, liidetav kool lõpetab tegevuse ja Tartu Hiie Kool jätkab tegevust. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamise ettepanekus. 2. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises koosseisus: Priit Valk – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja - varade osakonna juhataja; Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Kerttu Ilvesmets - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna nõunik; Madli Purge – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert; Kristel Mägi – Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert; Kristel Mets – Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli direktor; Kaija Vaskma – Tartu Emajõe Kooli juhiabi; Andres Neemela – Tartu Hiie Kooli IT-spetsialist. 3. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. 4. Ümberkorraldatava Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli 2025. a eelarve kasutamisel ja planeerimisel arvestada nii kooli pidajal kui ka kooli direktoril, et eraldi tegutseva koolina lõpetab Tartu Emajõe Kool tegevuse 30. juunil 2025. a. 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonnal teavitada ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatavaid koole ja direktorit, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0238 - Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli ümberkorraldamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42aa381a-ee06-4642-bdfb-f3a7571da2d4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42aa381a-ee06-4642-bdfb-f3a7571da2d4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main