Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 11 .0 3 .202 5 nr 12.2-10/ 53 Meie: 14.03.2025 nr JV-HAN-1/1181- 3 Riigihan k e nimetus ja viitenumb e r: „ Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal“ , 286610 Vaidlustaja: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 14376453 Asukoht: Pärnu mnt 82-19 , 10131 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo Rask e-post:
[email protected] Hankija: E lektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn e-post:
[email protected] Esindaja: jurist Heili Raudkivi e -post:
[email protected] Vastus vaidlustusele riigihan k e s viitenumbriga 286610 Lugupeetud Ulvi Reimets Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte EK KV SPV3 OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihanke s viitenumbriga 286610 esitatud vaidlustuse 11.03 .202 5 . Käesolev vastus vaidlustusele on esitatud vaidlustuskomisjoni määra tud täht päeva ks 14.03 .202 5 . I Hankija taotlused 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. II Faktilised asjaolud 3. 11.11.2024 avaldas hankija riigihangete registris riigihanke „ Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal “ hanketeate ja määras pakkumuste esitamise täht päevaks 17 .12.2024 . Hanke osas 2 esitas pakkumuse 16 pakkujat. 4. 25 .0 2 .2025 tunnistas hankija hankemenetluse omal algatusel kehtetuks hankeosas 2 ( Läänemaa – 6 - 20 kV, 35 kV nimipingega liinikoridori hooldamine ) . 5. 06.03 .2025 esitas vaidlustaja hankija otsusele vaidlustuse . III Hankija seisukoht 6 . Hankija ei nõustu vaidlustuse ga , peab seda alusetuks ja palub vaidl ustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Hankija põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7. Tulenevalt RHS § 73 lg 3 punktist 6 on hankijal õigus põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Hankija on kõnealuses riigihankes hankeosa 2 suhtes vastavat õigust kasutanud ning tunnistanud menetluse kehtetuks tuginedes nii eelviidatud riigihangete seaduse sättele kui hanke alusdokumentide hulka kuuluva „Juhised pakkujale“ punktile 4.8.2, mille kohaselt on hankijal õigus hanke menetlus kehtetuks tunnistada muu hulgas juhul, kui riigihanke alusdokumentides sisaldub viga või puudus, mille parandamata või kõrvaldamata jätmine tooks hankija jaoks raamlepingu sõlmimisel kaasa ebasoodsa tagajärje . 8. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, kelle väitel ei ole otsus realistlik ult põhjend atud . Hankija on oma otsuse punktis b) põhjendanud kehtetuks tunnistamise vajadust järgmiselt: „... pärast hankemenetluses pakkumuste esitamist on ilmnenud, et hankija on raamlepingu eeldatavate koguste määramisel hankes eksinud. Kuna raamlepingus võib pärast selle sõlmimist teha üksnes väheolulisi muudatusi, mis tähendab, et muu hulgas ei ole pooltel võimalik lepingu mahtu muuta, on hankija seisukohal, et hankes ette antud tingimustel lepingu sõlmimine ei taga hankija jaoks hanke eesmärgi saavutamist. Eeltoodust tulenevalt peab hankija põhjendatuks käesoleva hankemenetluse hankeosas 2 kehtetuks tunnistada, hanke alusdokumendid üle vaadata ning korraldada uuendatud tingimustel uus hankemenetlus .“ 9. Vaidlustaja esitas pärast otsuse kättesaamist hankijale riigihangete registri teabevahetuse kaudu päringu, milles soovis tea vet , kuidas või mis osas on hanke eeldatavate koguste määramisel eksitud . Hankija vastas vaidlustajale järgmiselt: „ Hankijal on selgunud täiendava mahu vajadus nimetatud piirkonnas, mille lisamist raamlepingusse soovitakse. Uute mahtudega on võimalik tutvuda pärast uue hanke avaldamist. “ . 10 . Käesoleva aasta veebruari keskel sai hankijale teatavaks asjaolu, mida ta hanke ettevalmistamise ajal ei teadnud ning mille ilmnemise tõttu sai hankijale selge ks , et hanke eeldatava maksumuse määramise aluseks o lnud tööde mahud on olnud ebapiisavad – nimelt on töid tegelikkuses vaja teha märkimisväärselt suuremas mahus kui hankeosas märgitud . Eelnimetatu ei puuduta üksnes vaidlustatud hankeosa, vaid kõiki hankes olevaid piirkondi ühtmoodi, mõnda vähem, mõnda rohkem. Illustreerimaks seda, millises täiendavas mahus on töid tegelikkuses vastavas piirkonnas vaja teha, esitab hankija vaidlustuskomisjonile hankija majasisese töödokumendi, millest nähtub, millises piirkonnas kui palju hooldust vajava liinitrassi kilomeetreid on hankija jätnud hanke mahus arvesse võtmata ( vastuse lisas 1 toodud tabelis märgitud kui „ trassi hoolduste võlg “ ) . 10 .1. Hankija palub vaidlustuskomisjonil hankija vastuse lisa 1 vaidlustajaga mitte jagada, kuna tabel sisaldab majasiseseid andmeid, mis ei ole liinikoridoride hooldamisega tegelevatele ettevõtjatele kättesaadavad ega võigi kättesaadavad ol l a enne, kui vastav teave konkreetses riigihankemenetluses avaldatakse. See on ka olulisim põhjus, miks ei pidanud hankija võimalikuks hankemenetlust kehtetuks tunnistavas otsuses detailselt selgitada, mis osas või ulatuses on hankija hanke mahtude määramisel eksinud. Kui hankija oleks seda teinud , saanuks vaidlustaja teavet, mida teistel potentsiaalsetel pakkujatel ei ole ning s ee olnuks vastuolus RHS § 3 punktist 2 tuleneva isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastava teabe ehk korrigeeritud hankemahud avaldab hankija samaaegselt kõigile turul tegutsevatele ettevõtjatele uue hanke teate avaldamisel. 1 1 . H ankija on märkinud otsuse põhjendavas osas, et t a on raamlepingu eeldatavate koguste määramisel hankes eksinud ning k una raamlepingus võib pärast selle sõlmimist teha üksnes väheolulisi muudatusi ja muu hulgas ei ole pooltel võimalik lepingu mahtu muuta, ei ole hankijal võimalik saavutada hankes ette antud tingimustel hanke eesmär ki . Seeläbi sai vaidlustaja jaoks teatavaks, et hankes esitatud mahud on ebakorrektsed ning hankija l on ilmnenud vajadus muutunud mahtude tõttu hanke alusandmeid korrigeerida. Tegemist ei ole põhjendamatu otsusega, nagu vaidlustaja eksitavalt väidab. 1 2 . Arusaadavalt võiks tõusetuda küsimus, miks ei hangi hankija lisandunud mahus töid eraldi riigihankega. Hankija täpsustab siinkohal, et riigihange kuulutati välja kolmeaastaseks perioodiks raamlepingu sõlmimiseks ning hankija eesmärgiks on see, et vastava s piirkonna s teostab kõik vastava hankeosa tööd üks töövõtja . K ui hankija oleks jätnud hankemenetluse hankeosas 2 kehtetuks tunnistamata ja kuulutanud lisandunud mahu tarbeks välja uue hankemenetluse, võinuks see – arvestades potentsiaalsete pakkujate paljusust – suure tõenäosusega tähendada, et edukaks osutu b mõni teine pakkuja, mitte vaidlustaja . Hankija aastakümnete pikkune praktika liinikoridoride hooldustööde tellimisel kinnitab, et samas piirkonnas samaaegne liinikoridoride hooldamine erinevate töövõtjate poolt toob kaasa riskid , mida hankija ei soovi võtta, eelkõige vastutuse vaates. L iinikoridoride hooldustööde lepingute täitmise käigus esineb liigagi sageli juhtumeid, kus tööde teostamise järgselt võtab kinnisasjaomanik hankijaga ühendust , kuna tema kinnisasjal asuv liinikoridorile juurdepääsu võimaldav tee on hooldustööde tegemisel kasutatavate mehhanismidega rikutud , kinnistut ümbritsev a ed on maha sõidetud või on aset leidnud muu sündmus, mille tõttu on temale tekkinud kahju. Juhul kui samas piirkonnas tegutseb kaks erinevat töövõtjat, on tõenäoline, et hankijal osutub võimatuks üheselt ära tõendada, kumb töövõtjatest on kolmandale isikule kahju tekitanud, mis tähendab, et vastava kahju kohustub hankija omal kulul hüvitama. Ka võib kahe töövõtja samaaegne samas piirkonnas kasutamine põhjustada vaidlusi töövõtjate endi vahel, muu hulgas selle osas, kes milliseid tellimusi täita saab. Sedalaadi vaidlus t on hankija minevikus pidanud ka kohtus lahendama . Majanduslikult keerulisel ajal on hankija hinnangul enam kui tõenäoline, et sellised vaidlused teki vad ning nendega kaasne vad kahju hüvitamise nõuded hankijale , analoogselt viidatud kohtuasjas toimunuga. Asjaolu, et hankija soovib nimetatud riske vältida, ei saa olla hankijale kuidagi ette heita. Hankija soov selliseid r iske juba eos vältida on üksnes mõistetav ning vastavaid riske saab hankija vältida või vähemasti minimeerida kõiki töid ühe raamlepingu raames hankides. 1 3 . H anke alus dokumentide hulka kuuluva „Juhised pakkujale“ p unkt 2.2 sätestab järgmise: „P akkumuse maksumuse tabelis (vastavalt riigihanke osale vorm 4.1 - 4.4) hankija poolt määratud indikatiivsed kogused on hinnangulised mahud, mis ei ole raamlepingu täitmisel hankija jaoks siduvad. Indikatiivsete koguste esitamise eesmärgiks on eduka pakkumuse väljaselgitamine. Raamlepingu tegelik maht ja selle jagunemine pakkumuse maksumuse tabeli positsioonide lõikes selgub lepingu lõppemisel ning selle hulka kuuluvad kõikide lepingu alusel välja makstud tasud. Lepingu maksimaalseks maksumuseks on vastava hankeosa eeldatav maksumus. “ 13.1. Nimetatud säte ei anna seega hankijale õigust tellida töid suuremas mahus kui riigihangete registris märgitud vastava hankeosa eeldatav maksumus, mis hankeosas 2 on 1 309 500 eurot . Seejuures arvesta b hankija asjaoluga, mille kohaselt on Euroopa K ohtu praktikas r aamlepingu mahu suurendamist lubamatuks peetud - k ohtuasjas C 23/20 on Euroopa Kohus leidnud, et raamlepingu tingimusi ei tohi ühelgi juhul oluliselt muuta ning kui hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või maksumus, ning kui see ülemäär on saavutatud, siis kaotab see raamleping kehtivuse . 1 4 . Siinkohal märgib hankija, et vaidlustuse punktis 2.11 märgitu, mille kohaselt võib hankija vastavalt raamlepingule korrashoiutööde aastakava 30% ulatuses muuta, ei tähenda seda, et raamlepingu mahtu võiks 30% ulatuses suurendada. Juhul kui hankija ühel aastal mahtu kooskõlas raamlepinguga suurendab, on ta sunnitud mõnel teisel aastal sellevõrra väiksemas mahus töid tellima ja ikkagi esineb vajadus täiendava te tö öde järele. 15. Asjaolu le , mille kohaselt on nelja hankeosaga riigihankes menetlus kehtetuks tunnistatud vaid ühes hankeosas, on samuti lihtne ja mõistetav põhjendus. Ajal, mil hankija jaoks ilmnes hanke mahu s arves se võt mata lisamaht , olid raamlepingud teistes hankeosades edukaks tunnistatud pakkujatega juba sõlmitud ning hankemenetlus selle tulemusena lõppenud. Juhul kui lepingud olnuks sõlmimata ka ülejäänud kolmes hankeosas, oleks hankija ka seal hankemenetluse kehtetuks tunnistanud, kuna ka nimetatud piirkondades on hanke osade mah t tegelikk uses vajalikke mahtusid arvestades ebapiisav. 1 6 . Kohtupraktika kohaselt on hankijal h ankemenetluse kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusruum. See võib hõlmata kaalutlusi, kas avaliku huvi seisukohast on kohane viia hankemenetlus lõpuni, arvestades muu hulgas majanduslikku konteksti, faktiliste asjaolude või hankija vajaduste võimalikku muutumist . Eesti kohtud on olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (sealsamas). 17. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise näol on t egemist hankija kaalutlusotsusega. Hankija kaalus otsuse tegemise eel pikema aja jooksul majasiseselt võimalust hankemenetlusega jätkata, mis tõttu on hankeprotsess ka viibinud – kui teistes hankeosades sõlmiti lepingud veebruari esimeses pooles , siis hankeosas 2 tegi hankija otsuse tunnistada menetlus kehtetuks alles 25.02.2025. Otsus on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab hankija vajadustele . Asjaolu, et vaidlustajal on soov sõlmida hankemenetluse tulemusena leping, ei saa üle s kaaluda hankija põhjendatud ja objektiivselt mõistetavat huvi tellida samaliigilisi sama piirkonna töid koos ja minimeerida seeläbi hankija riske. Hankija vastav soov ei ole ei lubamatu ega taunitav. Vaidlusta jal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija ei tugineks RHS § 73 lg 3 punktile 6 ja sõlmiks temaga igal juhul lepingu . 18. Vaidlustaja möönab vaidlustuse punktis 1.5 ka ise, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole midagi e riskummalist. Hankijal on õigus menetlus kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et see on põhjendatud ja vajalik . K õnealusel juhul hankija seda ka leiab ning on oma seisukohta otsuses põhjendanud ulatuses, mis ei riku isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. 19. Hankija möönab, et mõistis juba hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel, et otsus ei pruugi olla vaidlustajale meeltmööda . Samas ei pea h ankija põhjendatuks lähtuda üksnes sellest, mis on pakkuja jaoks sobiv kui sama lahendus on hankijale sisuliselt sobi matu ja tekitab enam kui tõenäoliselt lisakulusid. Liinikoridoride hooldus on kahetsusväärselt valdkond, kus võiks alati oluliselt rohkem rahalisi vahendeid olla, kuna muutunud ilmastikuoludega on viimastel aastatel kaasnenud sagenenud tormid, mille tagajärgede kõrvaldamine toob hankija jaoks vältimatult kaasa ootamatu i d lisakulu tusi, mille suurus võib halvemal juhul ulatuda miljonitesse eurodesse . Seetõttu on hankija jaoks eriti oluline teha kõik temast mõistlikult olenev, vältimaks kõnealuses valdkonnas võimalike lisa kulude tekkimist . 20. Eeltoodule tuginedes on hankija hankemenetluse hankeosas 2 kui ainsas hankeosas, kus raamleping oli uute asjaolude ilmnemisel sõlmimata, põhjendatult kehtetuks tunnistanud. IV Menetluslikud küsimused 21 . Hankija taotleb vaidlustuse lahendamist kirjalikus menetluses. 22 . Hankija esindaja volikiri on esitatud käesoleva vastuse lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Raudkivi j urist Lisa d : Lisa 1: Hankija majasisene dokument „Trassihoolduse võlg 2025“ – KONFIDENTSIAALNE ! VAIDLUSTAJALE MITTE AVALDADA! Lisa 2 : Esindaja volikiri