Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 12 . 03 .202 5 Meie: 17 . 03 .20 2 5 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja d : Katri Bagirov talituse juhataja e -post:
[email protected] Kat i Eller osakonna juhataja e-post:
[email protected] Teenuse tellija d : Päästeamet registrikood 70000585 Politsei- ja Piirivalveamet registrikood 70008747 Vaidlustaja: Osaühing VAN DER KNOX r egistrikood 10789499 Artelli 10b , 10617 Tallinn Vaidlustaja esindaja : Lauri Valk juhatuse liige e-post :
[email protected] VASTUS TÄINDAVATELE SEISUKOHTADELE riigihanke „Maismaasõidukite varuosade ja pesuvedelike ostmine Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile“ (viitenumber 287219) vaidluses. H ankija taotlused : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud , sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud , vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 03.03.2025 teate esitatud vaidlustusest riigihankes viitenumbriga 287219 . VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lõike 5 alusel hiljemalt 06.03.2025 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Vaidlustaja esitas 12.03.2025 oma täiendavad s e isukohad. Hankija jääb kõikide esialgses vastuses esitatud seisukohtade juurde ja on seisukohal, et riigihanke alusdokumendid on õiguspärased ja kehtivate õigusaktidega kooskõlas . Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja esitab enda täiendavad seisukohad vaidlustaja 12.03.2025 esitatud etteheidetele. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vaidlustaja on täiendavas seisukohas märkinud, et vastab igati riigihankes esitatud kvalifitseerimistingimusele. Lisaks märgib vaidlustaja, et võttes arvesse, et ta ei kauple sõiduautode varuosadega, samuti arvestades, et hankija on ilma ühegi objektiivse põhjuseta sidunud üheks hanke osaks sõiduautode varuosade ja pesuvedelike hankimise, rikub hanke esemete alusetu sidumine vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Hankijale jääb arusaamatuks, kuidas ilmestab vaidlustaja võimekus täita kvalifitseerimistingimusi, seda, et riigihanke eseme piiritlemine rikub vaidlustaja õiguseid. Vastupidiselt näitab see hankija hinnangul, et vaidlustaja õiguseid ei ole rikutud ja tema riigihankes osalemisele ei ole seatud põhjendamatuid takistusi. Hankija on seisukohal, et riigihanke tingimused tagavad efektiivselt konkurentsi ja arvestavad samal ajal hankija vajaduste ja halduskoormusega. RHS § 3 p 3 kohase k onkurentsi efektiivse ärak asutamise põhimõte ei kohusta hankijat võimaldama riigihankes osaleda kõikidel valdkonnas tegutsevatel pakkujatel. Vaidlustaja ise kinnitab oma väitega kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta, et hankija ei ole riigihankes osalemiseks põhjendamatuid takistusi seadnud. Hankija l on õigus määratleda hankelepingu ese lähtuvalt oma vajadustest. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et riigihanke ettevalmistamine on olnud pinnapeale ja pesuvedeliku tegelik k e vajadusi on alahinnatud. Oma väite ilmestamiseks on vaidlustaja esitanud 6-8 aasta tagused andmed (riigihanked aastatest 2015, 2016 ja 2019). Hankija kinnitab, et nii pika aja jooksul on hankija sõidukipark ja vajadused oluliselt muutunud. Vaidlusaluse riigihanke ettevalmistamisel ei ole hankija lähtunud mitte 6-8 aasta tagustest vajadustest, vaid hinnanud olemasolevat sõidukiparki ja viimaste aastate vajadusi . Hankija hinnangul on viimaste aastate pesuvedelike mahud olnud ligikaudu 5- 8 % varuosade mahust. Näiteks olid Politsei- ja Piirivalveameti pesuvedeliku soetuste maksumused 2023. a ca 9600€ ja 2024. aastal ca 7100€ . Päästeameti vastavad mahud on veelgi väiksemad – 2023. a ca 3200€ ja 2024. a ca 4600€. Siinkohal on oluline märkida, et seoses viimaste aastate kärpe- ja kokkuhoiu vajadustega, on asutused saanud muuhulgas suunise ka sõidukite pesemissageduse optimeerimiseks. See tähendab, et ka operatiivsõidukite pesemisel tuleb olla varasemast kokkuhoidlikum ja sõidukeid pesta kse üksnes reaalsel vajadusel ja eelistatult mitte enam kui valvevahetuse üleandmisel. Majanduslik u otstarbekus e osas ei ole hankija lähtunud riigihanke läbiviimise halduskulu st , kuigi ka see on osadeks jagamisel suurem. Hankija on eelkõige lähtunud sellest, et mida rohkem osi, lepinguid ja lepingupartnereid, seda keerukam ja kulukam on lepingute täitmise korraldamine. Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti puhul on tegu väga suurte ja üle Eesti paiknevate organisatsioonidega. Hankelepinguid sõlmitakse keskselt, kuid nende täitmine (tellimuste vormistamine, tellimuste vastuvõtmine, lepingu mahtude jälgimine) toimub üle Eesti erinevates asukohtades ja paljude erinevate inimeste poolt. Selleks, et hankijal oleks võimalik võimalikult ressursitõh u salt hankelepinguid korrektselt täita, on hankija hinnang ul oluli ne vähemate partneritega suuremate lepingute sõlmim ine . Arvestades, kui väike on pesuvedelike rahaline maht, on väga ebaproportsionaalne luua nende soetamiseks eraldi süsteem (eraldi lepingud, tellimise/kaasostmise asukohad jne). Lisaks märgime, et kuna hankija asukohtade puhul on tegu suletud territooriumitega, siis lisab täiendavate isikute territooriumile lubamine ja seal saatmine ka tellimuste kohaletoimetamise puhul täiendavat ressursikulu. Samuti ei nõustu hankija vaidlustaja väitega, et osadeks jagamine ei mõjuta kullerteenuse kulu. Vastab tõele vaidlustaja väide, et hankelepingu projekti kohaselt tuleb pakkujal kaubad kohale toimetada ilma kullerteenuse lisatasuta, kuid see ei tähenda, et seda teenuse osa pakkujad ilma rahata oma kuluga katavad. Hankija eeldab, et jätkusuutlikult majandavad ettevõtted arvestavad kohaletoimetamise tasu toodete tükihinna sisse ja lõppastmes hüvitab selle kulu ikka hankija. Lisaks ei ole vähem oluline kogu sellise tellimuste korraldamise keskkonna jalajälg. Mida rohkem erinevaid tooteartikleid ühelt pakkujalt on võimalik soetada, seda suurem on tõenäosus, et tellimuste kohaletoimetamisel saab vähendada eraldi kohaletoimetamisi ja ühe tarnega katta suuremat hulka erinevaid tooteid. Samamoodi on oluline hankija poolt samast müügiesindusest saadavate toodete ulatus, et ei peaks läbi sõitma erinevaid asukohti ja kulutama rohkem aega ja ka kütust. Keskkonnahoiu aspektidega arvestamine on lausa üks eraldi välja toodud RHSi eesmärkidest. Nimelt peab hankija RHS § 2 lg 2 kohaselt riigihanke planeerimisel ja korraldamisel arvestama sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnahoidlike lahendustega. Kindlasti ei ole keskkonnahoidlik iga üksiku pesuvedeliku tellimuse kohaletoimetamine hankijale või sellele ekstra müügiesindusse järgi sõitmine. E eltoodud asjaolusid arvesse võttes on hankija seisukohal, et riigihanke alusdokumendid ei piira konkurentsi ja on õiguspärased . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ka ti Eller Riigihangete osakonna juhataja