Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

3601693 14936 EELNÕU xx . xx . xxxx 0 0 EELNÕU xx . xx . xxxx Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ artikli 65 lõikes 2 “ tekstiosaga „ artiklis 65 “ ; 2) paragrahvi 10 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „ artikli 65 lõige 2 “ tekstiosaga „ artikkel 65 “ ; 3 ) paragrahv i 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. (2) Kala ja veetaime impordi ja reekspordi korral tõendatakse kala ja veetaime päritolu nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 sätestatud korras . (3) Kala ja veetaime p P äritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ja õngepüügil püütud kala puhul . (4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.“; 4 ) paragrahvi 15 lõike s 4 esimeses lauses asendatakse sõna „kokkuostuhinnad“ sõnaga „esmakokkuostuhinnad“; 5 ) p aragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) K ui kala keskmist esma kokkuostuhinda ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esma kokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi ( edaspidi EUMOFA ) hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole EUMOFA platvormil avaldatud , siis võetakse kala esma kokkuostuhinna aluseks rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad.“; 6 ) p aragrahv i 32 lõikes t 1 jäetakse välja teine lause; 7 ) p aragrahv i 32 lõike s 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153)“ tekstiosaga „nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut“ ; 8 ) p aragrahv i 33 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras võib Keskkonnaamet panna isikule kohustuse paigaldada kalalaevale statsionaarne süsteem mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks . “; 9 ) p aragrahv i 34 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta;“; 10 ) p aragrahv i 34 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esmakokkuostuga“ sõna de ga „ või kaalumisega “ ; 1 1 ) paragrahvi 34 lõike 4 punkti des 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „ 1 ja 3 – 8“ tekstiosaga „ 1, 3 , 3 1 ja 5 – 7 “ ; 1 2 ) p aragrahv i 34 lõi get 4 täiendatakse punkti ga 5 järgmises sõnastuses : „5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest k aptenile või kalurile määratud punktide kohta .“; 1 3 ) p aragrahvi 36 punktis 7 asendatakse sõnad „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemiga “ sõnaga „laevaseires eadme ga“; 14) p aragrahvi 38 lõikes t 1 jäetakse välja tekstiosa „ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011“ ; 1 5 ) p aragrahvi 38 lõike d 3 j a 5 tunnistatakse kehtetuks; 1 6 ) p aragrahv i 38 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui laeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või laev on registrist kustutatud. “; 1 7 ) p aragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhul. “; 1 8 ) p aragrahv i 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud.“; 1 9 ) p aragrahvi 38 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud alusel ja korras.“; 20 ) p aragrahvi 38 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 21 ) p aragrahv i 38 lõi ge 8 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (8) Kalalaevatunnistus , mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peatatud, hakkab jälle kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti. “; 22 ) p aragrahv i 3 9 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „kahe nädala“ sõnadega „viie tööpäeva“; 2 3 ) p aragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva . “; 2 4 ) p aragrahvi 41 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib merel kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud . “; 2 5 ) p aragrahvi 41 lõi k e s 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „kaluri teisega “ sõnadega „ kaluri või kalalaeva teisega “; 2 6 ) p aragrahv i 42 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, kehtivuse peatamise“; 2 7 ) p aragrahv i 43 punkti 1 täiendatakse p ärast sõna „kaluril“ sõna dega „või kaptenil“; 2 8 ) p aragrahv i 43 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piirangu i d;“; 2 9 ) p aragrahv i 43 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 30 ) p aragrahvi 44 pealkirjast jäetakse välja teksti osa „, peatamine“; 31 ) p aragrahv i 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 32 ) p aragrahvi 44 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kalalaev“ tekstiosaga „, kalur või kapten“; 3 3 ) p aragrahvi 44 lõike 3 punkti s 6 asendatakse tekstiosa „ kalalaeva asukoha jälgimist GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu “ tekstiosaga „ käesoleva seaduse § 69 sätes t atud nõudeid“ ; 3 4 ) p aragrahv i 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõike d 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3 5 ) p aragrahvi 56 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „Läänemerel“ sõnaga „merel“; 3 6 ) p aragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 105 lõigetes 2 j a 5“ tekstiosaga „artiklis 105“; 3 7 ) paragrahvi 61 lõi get 1 täiendatakse p ä rast sõna „andmed“ tekstiosaga „, , millega on võimalik tõendada kala ja veetaime päritolu . “; 3 8 ) p aragrahv i 61 lõ i ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõude esitada harrastuskalapüügi andmed ja andmete nimistu , kui nimetatud andmete esitamise vajadus tuleneb ka la varude seisundist või püügivahendi mõjust või nende esitamise kohustus tuleneb ELi õigusaktist . “; 3 9 ) p aragrahv i 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil“ sõnaga „kalapüügil“; 40 ) p aragrahvi 61 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) K utselisel kalapüügil merel esitatakse asjakohased andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõike s 8 sätetatud juhul.“; 41 ) p aragrahv i 61 lõ i ked 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 42 ) p aragrahv i 61 lõ i ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab andmed kala esmakokkuostu kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.“; 4 3 ) p aragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „66 – 68“ tekstiosaga „66 ja 68“; 4 4 ) paragrahvi 61 lõi k es 9 asendatakse tekstiosa „ 1 ja 3 – 7 “ tekstiosaga „ 1, 3 , 3 1 ja 5 – 7 “; 45) p aragrahvi 61 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „ 1 ja 3 – 8“ tekstiosaga „ 1 , 3 , 3 1 ja 5 – 7“; 4 6 ) p aragrahv i 61 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „ 404/2011 artikli 49 lõikes 3“ tekstiosaga „ x/2025 artikli 34 lõike 2 punktis b“; 4 7 ) p aragrahvi 61 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kala kaalutakse lossimisel nõukogu määrus e (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt . (2) Kala võib kaaluda kalalaeva kapten , kutselise kalapüügi loa omanik või loale kantud kalur. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib kaaluda kala juhul , kui Keskkonnaamet on andnud t emale kaalumiseks heakskiidu. (4) K ala k aalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud või kalibreeritud kaalu. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib lubada kaalu da kala nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras. ( 6 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded kala kaalumisele, kaaludele, kaalumisega seotud rajatistele ja süsteemidele ning kala kaalumise ja liigilise koosseisu määramise metoodika .“ ; 4 8 ) p aragrahvis 64 asendatakse arv „45“ arvuga „44“; 4 9 ) p aragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud korrarikkumise väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning kõrvaldamiseks.“ ; 50 ) p aragrahv i 65 täiendatakse lõigetega 6 – 12 järgmises sõnastuses: „(6) Keskkonnaamet võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja, mille võib võtta hoiule või konfiskeerida. ( 7 ) Kui käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise ga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. ( 8 ) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. ( 9 ) Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut sooritatakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada sellist kasutajatunnust, mis ei ole seostatav tema ametiülesannete täitmisega. (1 0 ) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast. (1 1 ) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. (1 2 ) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. “; 51 ) p aragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 69. Asukoha jälgimi ne ja kalapüügi seirekeskus (1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega . ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaseireseadme tehnilised nõuded, s eadme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise kor ra . (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada määrusega nõude varustada merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatavad mootoriga sõidukid asukoha jälgimise seadmega . (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asukoha jälgimise seadme tehnilised nõuded , se adme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. ( 5 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli s 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus asub Keskkonnaametis. ( 6 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab Keskkonnaamet . “; 52 ) p aragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks; 53 ) p aragrahv i 71 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi ; 2 ) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g nimetatud tõsis eid rikkumis i ; 3 ) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki; 4 ) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist; 5 ) kala ja veetaime päritolu tõendamise ga seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist ; 6 ) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist; 7 ) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist; 8 ) kalapüüki keelupiirkonnas ; 9 ) keelu all oleva kalavaru sihtpüük i . “; 5 4 ) p aragrahv i 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punkt is h nimetatud tõsis t rikkumis t .“; 5 5 ) p aragrahv i 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli s 92 sätestatu kohaselt. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike s 8 nimetatud tähtaja möödumisel. ( 3 ) Keskkonnaamet võib k omisjoni delegeeritud määruse nr x/2025 artikli 38 kohaselt kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne sama paragrahvi lõikes 2 viidatud tähtaja möödumist . “; 5 6 ) p aragrahv i 73 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Keskkonnaamet teeb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmise otsuse . Nimetatud o tsus on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses . “; 5 7 ) p aragrahvi 7 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.“; 5 8 ) p aragrahv i 75 pealkirjas t jäetakse välja sõnad „kalalaevatunnistuseta ja“; 5 9 ) paragrahvi 75 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga“; 60 ) p aragrahv i 76 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi “ sõnadega „ Asukoha jälgimise süsteemi“ ; 6 1 ) p aragrahvi 77 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõna „korra“ sõnaga „nõuete“; 6 2 ) p aragrahvi 77 täiendatakse lõi kega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Harrastus kala püügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. “; 6 3 ) p aragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks; 6 4 ) p aragrahv i 86 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse p ärast sõna „lossimise“ tekstiosaga „ , kaalumise“; 6 5 ) seadust täiendatakse §-ga 88 1 järgmises sõnastuses: „ § 88 1 . Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (5) Käesoleva s paragrahvis nimetatud väärteo tulemusel teenitud kasu le või ära hoitud kahju le vastava summa määramise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigete s 4 ja 5 nimetatud kala esmakokkuostu hind . “ ; 6 6 ) p aragrahv i 89 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 8 5 “ tekstiosaga „, 8 5 ja 88 1 “ ; 6 7 ) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja 88“ teksti osaga „, 88 ja 88 1 “; 6 8 ) paragrahvi 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks ; 69 ) p aragrahv i 90 täiendatakse lõigetega 6 –10 järgmises sõnastuses: „ ( 6 ) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkus e le kalalaevale alates 2028. aasta 10. jaanuarist. ( 7 ) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla 9 meetri pikkus e le kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist. ( 8 ) Käesoleva seaduse § 73 alusel e nne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. ( 9 ) Käesoleva seaduse § 88 1 lõikes 2 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne 2026. aasta 10. jaanuari toime pandud väärte gusid . (10) Enne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügil uba kehti b selle s märgitud kehtivusaja lõpuni. “. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) p aragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel .“; 2) p aragrahv i 20 lõi get 1 täiendatakse punk t iga 20 järgmises sõnastuses: „ 20 ) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § 88 1 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil .“ ; 3) paragrahvi 23 lõi getes 2 ja 6 asendatakse tekstiosa „3 – 11 ja 13“ tekstiosaga „3 – 11, 13 ja 20 “ . § 3. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), sätestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoo de te partii j älgitavus e nõuded;“; 2) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „turustusnormid“ tekstiosaga „ ning kalapüügi- ja vesiviljelustoo de te partii jälgitavuse nõuded “ ; 3) seadust täiendatakse §-ga 10 1 järgmises sõnastuses: „ 10 1 . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii peab olema jälgi tav nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 kohaselt. (2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 8 sätestatud juhul.“; 4) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“; 5) seadust täiendatakse § -ga 76 1 järgmises sõnastuses: „ § 76 1 . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõu ete rikkumine (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõu ete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. “. § 4 . Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. jaanuaril . ( 2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2028. aasta 10. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 5 ___________________________________________________________________________ Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja seaduse eesm ärk 1.1. Sisukokkuvõte Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on koostatud Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks . Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2842/oj) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842 ), mis võeti vastu 22.novembril 2023.a ja mille sätteid kohaldatakse järk-järgult alates 10. jaanuarist 2026. a kuni 1. jaanuarini 2030. a, on vaja muuta kalapüügiseadust (edaspidi KPS), et tagada selle kooskõla E uroopa L iidu (edaspidi ka EL ) õigusaktidega. E elnõus ja seletuskirjas viidatakse läbivalt nõukogu määruse le (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi kalanduse kontrollimäärus ), kuigi määruse teksti konsolideeritakse jooksvalt vastavalt sätete jõustumisele, mistõttu tuleks viidete korral kalanduse kontrollimäärusele vaadata ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/ 2842 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) 2023/2842 kaasnevad peamised muudatuse d on järgmised : laien eb järk-järgult kohustus jälgida kalalaevade tegevust merel laevaseire süsteemi de abil kõigile alla 12 -meetrise kogupikkusega kalalaevadele ; täieneb esita ta vate kalapüügiga seotud andmete hulk ja nende esitamine muu tub järk-järgult kõigile püüdjatele elektrooniliseks ; võidakse panna riskianalüüsi põhjal kohustus paigaldada kalalaevadele statsionaarsed süsteemid mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks ; lisandub kalalaeva kogu mahutavuse kontrollimise nõue; hakatakse registreerima kala jälgitavuse ehk päritolu tõendamise andmeid elektrooniliselt ning luuakse seos kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii ja püügireisi või korje vahel , sealhulgas siseveekogude l; väheneb kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa ; muu tuvad kala kaalumise ga seotud nõudeid ; täien eb tõsiste rikkumiste nimekir i ja lisa nduvad ka tingimused , mille alusel teatud rikkumisi klassifitseeritakse tõsisteks rikkumisteks ; täien eb viivitamatute täitemeetmete nimekir i tõsiste rikkumiste korral; lisandub EL ühise kalanduspoliitika normide t õsiste rikkumiste eest määratav a rahatrahvi määramise põhimõt e , mille kohaselt trahv peab vasta ma minimaalselt vähemalt rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kala väärtusele ja maksimaalselt vähemalt viiekordsele kala väärtusele. K olme aasta jooksul toimepandud k orduva tõsise rikkumise korral on minimaalseks määraks kahekordne kala väärtus ja maksimaalselt vähemalt kaheksakordne kala väärtus ; täien eb EL ühise kalanduspoliitika normide t õsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem, mis laieneb ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele . Kalanduse k ontrollimääruse muudatuste rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPSi sätteid , muuta karistusregistri seadust ( edaspidi KarRS ) ja kalandusturu korraldamise seadust ( edaspidi KTKS ) . KarRS i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile ( edaspidi KeA ) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamise ks. KTKSi muutmine on vajalik, et tagada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. Eelnõu eesmärk on EL ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamine. Muudatused jõustuvad mitmes osas : alates 10. jaanuarist 2026 . a hakkavad kehtima järgmised nõuded: uued kaluri kalapüügiloa nõuded ; täpsust atud püügiandmete esitami ne (s eal hulgas harrastuspüügis) ; uued kala päritolu tõendamise nõuded; kala koguse piirmäär a vähendamine , mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa; kaalu mise nõuded ; tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem i laienda mine kalalaeva kaptenitele ja kaluritele; tõsiste rikkumiste täiendatud nimekir i ning kohandatud vastutus e sätted; tõsiste rikkumiste eest määratavad raha trahvid , mis seotakse rikkumiste teel saadud kalapüügitoodete väärtusega; riikliku järelevalve täiendatud erimeetmed ja erisused ; a lates 10. jaanuarist 2028 . a hakkavad kehtima järgmised nõuded : kalalaevade tegevus e jälgimi ne merel rannapüügis 9 — 12 m eetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele all a 9 m eetris e kogupikkusega laevadele ; mootorivõimsuse pidev jälgimi n e üle 221 kilovatti mootoriga kõrge riskiga laevadele ; a lates 1 0 . jaanuarist 2029 . a hakka vad kehtima kala päritolu tõendamise nõuded kala püügi- ja vesiviljelus toodete konservidele ; alates 1. jaanuarist 2030 . a hakkab kehtima kalalaevade püügi tegevus e jälgimis e kohustus merel kõikidele alla 12 m eetris e kogupikkusega kalalaevadele ning harrastus kala püügi l tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt liikide puhul millele on harrastuspüügil oluline mõju . Lisaks võetakse vastu uued komisjoni rakendus- ja delegeeritud määrused, mille arutelud EL - i kalanduse ja vesiviljeluse ekspertgrupis veel käivad. Komisjoni poolt esitatud eelnõude alusel on teada, et komisjoni rakendusmäärus e (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 ) tunnistatakse kehtetuks ning selle asemel kehtestatakse vähemalt 5 eraldiseisvat määrust , mistõttu tuleb KPS - is muuta viited kehtetuks muutuvale määrusele. Väljatöötamiskavatsust ( edaspidi VTK ) ei ole antud muudatuse puhul koostatud , sest seaduseelnõu käsitleb EL - i õiguse rakendamist ja vastavalt Vabariigi Valitsus 29. detsembri 2011 . a määruse nr 228 „ hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 1 lõike 1 punkti le 2 ei ole sel juhul VTK koostamine nõutav . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad E elnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin (tel 626 0715, [email protected] ), valdkonnajuht Herki Tuus (tel 626 0711, [email protected] ), nõunikud Aare Tuvi mailto : (tel 626 0712, [email protected] ) , Epp Meremaa (tel 625 6223, [email protected] ) ja Külli Aas (tel 5625 8463, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ( leeni.kohal @agri.ee, 5698 3427 ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . Eelnõuga muudetavad sätted on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega . Eelkõige kalanduse kontrollimääruse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 23 , karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 8 ja kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 26.09.2023, 2 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. E elnõu on kooskõlas põhiseaduse § -ga 5 , mis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ning § -ga 53, mis sätestab, et i gaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille kohaselt k õrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on viia kehtivad kalandus e valdkonna nõuded kooskõlla uue, vahetult kohaldatava EL-i õigusega. E elnõu on koostatud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks. E elnõuga rakendatakse eelkõige kalanduse kontrollimäärus t välja arvatud mõned üksikud erandid (punktid 35 ja 36 ) . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused KPSis , teises KarRS i s , kolmandas KTKSis ja neljandas sätestatakse seaduse jõustumi saeg . K una Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 ning viimast asenda takse uute määrustega, on vaja muuta vastavaid viited KPS - is . K omisjoni rakendusmäärus e (EL) nr 404/2011 kehtetuks tunnistamisel jäävad üleminekuperioodil kehtima rakendusmääruse need sätted, mis puudutavad nõudeid, mis hakkavad kontrollimääruse alusel kehtima hiljem kui 10. jaanuarist 2026. a. Üleminekuperiood kestab kuni vastavate kalanduse kontrollimääruse sätete jõustumiseni. Komisjon asendab komisjoni rakendusmäärus e (EL) nr 404/2011 uu t e rakendus- ja delegeeritud määrus t ega ning mitmete väiksemate temaatiliste määrustega. Vastu on võetud harrastuspüügi andmete kogumist puudutav rakendusakt ning 2025. a lõpus võetakse vastu uus rakendusakt ja delegeeritud akt. Eraldi rakendusmäärus töötatakse välja kaalumise jaoks, mis on plaanis vastu võtta 2026. a algul. Uute k omisjoni rakendusmääruste viited eelnõus on märgitud tähega „ x “ , sest vastavaid määruseid pole. 2.1. Kala oma tarbeks ostmine (eelnõu § 1 punkt id 1 ja 2 ) Eelnõu § 1 punktiga 1 ja 2 ajakohastatakse viited kalanduse kontrollimäärus ele KPSi § 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, § 10 lõikes 12 ning § 15 lõikes 3. Muudatus vastab kalanduse kontrollimääruse artiklile 65, millega vähendatakse kogust, mida võib esmakokkuostu vormistamata eraisikule oma tarbeks müüa. Senise 30 k ilogrammi asemel võib eraisikule müüa ilma esmakokkuostu vormistamata 10 k ilogrammi kala või 2 isendit lõhe päevas. Muudatuse eesmärk on vähendada päritolu tõendamata liikuva kala koguseid , mis teenib loodusressurs s id e parema kaitse eesmärki. 2.2. Kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus (eelnõu § 1 punk t 3 ja § 3 punktid 1 - 5 ) Kalapüügi- ja vesiviljelustoote päritolu peab kontrollimääruse artiklite 56a ja 58 kohaselt olema elektrooniliselt tarneahela igas etapis tõendatav pärast esmakokkuostu kuni jaemüügini. Kalapüügi- või vesiviljelustoote partiide kohta nõutud teavet täiendatakse selliselt, et igas etapis on võimalik püügireisini või korjeni tuvastada, milliselt püügireisil t või vesiviljeluse üksusest toode pärineb. Partiid ega kaasas pea b olema selli ne teave , et nad oleksid jälgitavad igas tarneahela etapis kuni jaemüügini. Käitajad, kelle valduses tooted on, peavad pidama partiide kohta elektrooniliselt arvestust partiide kohta nõutava minimaalse teabe ulatuses ning tegema selle info elektrooniliselt teatavaks ka järgmisele käitajale, kellele tooteid tarnitakse. Minimaalseks partii kohta e sitatavaks teabeks , mi da käitaja igas etapis partii kohta kogu b ja esita b on partii identifitseerimisnumber, partiisse kuuluvate kalatoodete püügireisi identifitseerimisnumber või numbrid või püügipäeva kordumatu identifitseerimisnumber või - numbrid , partiisse kuuluvate vesiviljelustoodete tootja või kalakasvandusüksuse nimi ja registreerimisnumber, imporditud toodete puhul püügilaevade number või püügisertifikaadi number, kala nimetus, geograafiline piirkond või veekogu, millest kala on püütud või kasvatatud, püügivahendi liik, püügi või korje kuupäev, kogus või isendite arv, eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta, ning ühiste turustusnormide kohane teave. Muudatuse e esmär giks on eba seadusliku , teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamine, järelevalve tõhustamine , mis tagab loodusressurs s id e parema kaitse, samuti toiduohutuse tagamine ning ausale konkurentsile kaasa aitamine . See nõue puudutab EL-i vetest (sh siseveed) pärinevaid kalapüügitoote i d, vesiviljelustooteid ning kolmandatest riikidest imporditud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid. Kehtivaid nõudeid täiendatakse järgmise teabega: kalapüügitoodete puhul püügireisi või püügipäeva kordumatu numbri või numbritega, vesiviljelustoote puhul vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga ja EL-i imporditava kalapüügi- või vesiviljelustoote puhul püügilaeva IMO numbriga . Täiendava teabe lisamise eesmärk on tõendada, milliselt püügireisilt või millisest korjest kalapüügi- või vesiviljelustoode pärineb , et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki . Vastavustabel olemasolevate nõuete ja uute ning toiduohutuse nõuete kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3 . 10. jaanuarist 2026 . a jõustuvad muudatused puudutavad nõukogu määruse s (EMÜ) nr 2658/87 , tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta ( EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1– 675 ) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3 , milleks on elus, värske, jahutatud, külmutatud kuivatatud, soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala, kalafilee, vähid ja molluskid. Kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 ning grupi 12 (kalakonservid) alamrubriiki 1212 21 (vetikad) kuuluvate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiide osas jõustuvad muudatused 10. jaanuaril 2029 . a . Eelnõu § 1 p unktiga 3 muudetakse tervikuna paragrahvi 13. Kavandatava KPS § 13 l õikega 1 sätestatakse üldnõue, et kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatud. Kutselisel kalapüügil on dokumendid, millega saab kala- ja veetaime päritolu tõendada nimetatud KPS § 61 lõikes 1, harrastuspüügil on päritolu tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks on loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav dokument või esmakokkuostukviitung. Seega dokumentides, millega on võimalik tõendad a kala päritolu , sisulist muudatust ei kaasne. Kavandatava KPS § 13 l õikega 2 sätestatakse, et kala impordi ja reekspordi puhul on kala päritolu tõendavaks dokumendiks püügisertifikaat, mis on nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32) (edaspidi ETR määrus ) kohaselt . Eraldi ei sätestata enam kolmanda riigi kalalaeva lossimisel päritolu tõendavateks dokumentideks sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni , sest tegemist on kala impordiga, mille puhul on püügisertifikaat niikuinii kohustuslik. Kavandatava KPS § 13 l õikega 3 sätestatakse, et kala ja veetaime päritolu tõendamist ei ole vaja tõendada oma tarbeks ostu puhul juhul kui kogus ühes päevas ei ületa 10 k ilogrammi või kahte lõhet isiku kohta. Nimetatud piirmäärad on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 ja artiklis 65 . Kavandatava KPS § 13 l õikega 4 kehtestatakse kalandus kontrollimääruse artiklis 69 lõikes 6 sätestatud erand transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport toimub sadamaalal või kuni 25 k ilomeetri kaugusele lossimiskohast. Antud säte võimaldab nimetatud tingimustel mitte koostada transpordidokumenti, küll aga kala päritolu tõendamise nõue jääb kehtima. Kehtiva KPS § 13 lõikeid 7 ja 8 ei kehtestata enam. Kehtiv KPS § 13 lõige 7 on kaetud KTKSi punktiga 3, mis sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted peavad olema jälgitavad kontrollimääruse artikli 58 kohaselt . Kehtiv KPS § 13 lõige 8 on kaetud ühelt poolt kavandatava KPS § 13 lõikega 1 , teiselt poolt k orrakaitseseadus e § 30 ning kavandatava KTKS § 10 1 lõike 1 muudatusega . Eelnõu § 3 p unktiga 1 laiendatakse K TKS - i kohaldamisala . Ehk KTKS § 2 lõi get 1 täiendatakse punktiga 3 1 selliselt, et seadus kataks ka kalanduse kontrollimääruses nõutud kalapüügi- või vesiviljelustoodete partiide jälgitavuse . N imetatud tooted peavad olema jälgitavad kogu tarneahela ulatuses kuni jaemüügini. Kavandatava muudatuse tulemusel hõlmab KTKS k alapüügi toodete partii kontrolli peale püüki ja vesiviljelustoodete kontrolli peale korjet. Eelnõu § 3 p unktiga 2 täiendatakse peatüki 2 pealkirja, et see peegeldaks paremini peatüki sisu ja hõlmaks ka jälgitavuse nõudeid. Eelnõu § 3 p unktiga 3 täiendatakse KTKS-i §-ga 10 1 , milleks on k alapüügi- ja vesiviljelustoote partii jälgitavuse nõuded . Kavandatud paragrahv viitab kalanduse kontrollimäärusele ja sätesta b , et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema nõuetekohaselt jälgitavad ehk siis vastama tarneahela kontrollinõuetele. Kavandatud KTKS § 10 1 l õikes 2 sätestatakse, et tarneahel a jälgitavuse nõuded ei kohaldu tarbijale müügi puhul kuni 10 k ilogrammi koguste ja 2 t üki lõhe puhul. See rakendub nii püütud kui vesiviljeluses kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele. Eelnõu § 3 punktiga 4 jäetakse välja paragrahvi 11 lõikest 3 esma viide kalanduse kontrollimäärusele, sest see on kaetud KTKS § 2 muudatusega . Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse KTKS-i §-ga 76 1 . Kavandatud KTKS § 76 1 on sisuliselt vastutuse säte, mis näeb ette vastutuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest. Nimetatud nõuete rikkumine toob kaasa karistuse füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 €. Juhul kui on tegemist tõsise rikkumisega, siis tuleb karistuse seadmisel lähtuda kavandatavast KPS § 88 1 . 2.3. M ootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt 8 ) Mootorivõimsus koos kogumahutavusega moodustavad liikmesriigi laevastiku püügivõimsuse, millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61) k ohaselt seatud ülempiir riiklikes kalalaevaregistrites. KPS § 35 l õige 4 sätestab, et mootorivõimsus on püügivõimsuse osa. Püügivõimsuse reguleerimine on oluline vahend EL-i kalanduspoliitikas, mille abil viia laevastikud vastavusse kalavarudega ning tagada püügisektori kasumlikkus. Kalalaevaregistris registreeritud kalalaeva mootorivõimsuse ületamine rohkem kui 20 protsenti on kalanduse kontrollimääruse järgi tõsine rikkumine. Muudatuse kohaselt viib KeA koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuriga ( edaspidi EFCA ) läbi riskianalüüsi nende laevade väljaselgitamiseks, kellel on kõrgem risk rikkumiseks. Selleks hinnatakse , kas piirkonnas kehtib püügikoormuse reguleerimise kord, mi llised on sihtliigid, kas laev on varem sellist rikkumist toime pannud, kas laeva võimsus t on vähendat ud jms. K alanduse k ontrollimääruse art ikli 39a kohaselt peavad k õrge riskiga üle 221 kilovati mootoriga laevad olema varustatud statsionaarse mõõtesüsteemiga, mis tagab mootori võimsuse pideva mõõtmise kilovattides ja kõnealuste andmete salvestamise ja säilitamise pardal . Need sät ted jõustu vad alates 10. jaanuarist 2028 . a ning Euroopa K omisjon (edaspidi ka komisjon ) töötab välja rakendusakti nende süsteemide tehniliste nõuete ja omaduste ning paigaldamise kohta. Nõuete täitmiseks on võimalik kalandusettevõtjatel küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest r egionaal- ja põllumajandusminist ri 21. veebruari 2025 . a määruse nr 15 „ P erioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr 15 ) alusel . Nimetatud määruse kohaselt, t oetatakse investeeringuid , mida tehakse merel püüdval segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal . Kalalavade segmendid on kehtestatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse ga nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi maaeluministri määrus nr 79 ) . Eelnõu § 1 p unktiga 8 täiendatakse KPS § 33 lõi ke ga 7 . Kavandatava KPS § 33 l õikega 7 sätesta takse , et tulenevalt kalanduse kontrollimääruse artikli st 39a on KeA -l õigus määrata vastavalt sama artikli alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusele laevad m ootorivõimsus ega üle 221 kilova t ti , millele tuleb paigaldada statsionaarne mootorivõimsuse pideva mõõtmise süsteem ja andmete salvestamise süsteem . Vastavalt kalandus kontrollimääruse artikli 39a lõikele 4 vastutavad süsteemi toimimise ja andmete salvestamise, säilitamise ja ametnikele kättesaadavaks tegemise eest kalalaevatunnistuse omanik ja kapten. See nõue jõustub alates 10. jaanuar ist 2028. a. 2. 4 . K utselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõu ded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 6 , 7 , 1 1 , 14, 15, 22 — 27, 29-32 ja 34 — 36 ) Eelnõu § 1 p unktiga 6 jäetakse välja KPS § 32 teine lause, mis sätestas , et kalalaeva ja kaluri kalapüügiload antakse elektrooniliselt. Tegemist on ebavajaliku sättega, sest KPS § 7 sätestab juba elektrooniliste lubade andmise põhimõtte, mistõttu pole vaja seda KPS §-s 32 korrata. Eelnõu § 1 p unkti ga 7 asendatakse KPS § 32 lõikes 2 viide komisjoni rakendusmääruse le nr 404/2011 viitega kalandus e kontrollimääruse artiklitele 7 ja 7a , mis s ätestavad kalapüügilubade andmise nõude i d . Eelnõu § 1 p unkti ga 11 täpsustatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, jättes KPS § 35 lõike 1 punktidest 1 ja 4 välja viited sätetele, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks , ehk viited KPS § 61 l õigetele 4 ja 8 . KPS § 34 l õike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 l õikele 4 , sest andmed esmakokkuostja kohta on kaetud sama paragrahvi lõikega 5. KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 lõikele 8, sest KPS § 61 l õikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane. Eelnõu § 1 p unkti ga 14 jäetakse KPS 38 lõikes t 1 välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 . Seega jääb vii de kalanduse kontrollimäärusele, mis tähendab, et kalalaevatunnistuse välja andmisel lähtutakse kalanduse kontrollimääruse nõuetest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Eelnõu § 1 p unktiga 1 5 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõi ke d 3 ja 5. KPS § 38 l õige 3 sätestas erand i, et alla 10 meetrise kogupikkusega laevade puhul ei pea kalalaeva pardal hoidma kalalaevatunnistust . K una kalalaeva tunnistus antakse elektrooniliselt, siis on see erand muutunud tarbetuks . KPS § 38 l õi g e 5 sätesta s nõu d e kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistuse tagastamiseks. Kuna kalalaevaluba antakse samuti elektrooniliselt, siis ei ole see nõue enam asjakohane. Eelnõu § 1 p unktiga 22 ühtlustatakse KPS- is sätestatud m enetlustähtajad ning muudetakse kõik kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtajad . Muudatuse tulemusel kalapüügilubadega seotud menetluse tähtajaks on viis tööpäeva. Muudatuse tulemusel peab Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) asendama kalalaev teise kalalaevaga kalalaeva kalapüügiloal, juhul kui ettevõtja on esitatud selleks taotluse, viie tööpäeva jooksul . Eelnõu § 1 p unkti de ga 2 3 ja 2 4 täpsustakse kaluri kalapüügiloa nõudeid. Eelnõu § 1 p unktiga 2 3 sätestatakse KPS § 41 lõi kes 1 üldnõue , et k aluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva . Nõue tuleneb kalanduse kontrollmääruse artiklist 7 ja k omisjoni rakendusmääruse nr x/2025 artikl i test 5 ja 6. Eelnõu § 1 p unktiga 2 4 sätestatakse alla 10-meetris e kogupikkusega kala laevadele erand püügiloale kandmise kohustusest, mida võimaldab kontrollimääruse nr x/2025 artikli 7 lõige 6. See võimaldab jätkata Eestis kasutusel oleva kaluri kalapüügilubade süsteemi ga, kus luba antakse ettevõt ja le püügivahendi te kohta, mitte laevale. Täpsem a d reeglid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017 . a määrus e nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ (edaspidi loa kord ) muudatusega. Eelnõu § 1 p unktiga 2 5 muudetakse KPS § 41 lõiget 6 selliselt, et lisatakse esimesse lausesse viide ka ka lalaevale . Muudatusega võimaldatakse ka lisaks kalurile asendada ka kalalaev kaluri kalapüügiloal. Täpsustus on vajalik, kuna vastavalt kalanduse kontrollimäärusele kõik merel kasutatavad 10-meetri se kogupikkusega ja pikemad kalalaevad peavad olema kantud kaluri kalapüügiloale. Eelnõu § 1 p unktiga 27 täienda takse KPS § 43 punkti 1 , lisa des viide kaptenile , kuna tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi punkt 9. Punktid 1 ja 9 liidetakse punkti 1 alla. Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted . Kui l oa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on r ohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses t õsiste rikkumis ega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete kustutamise ni karistusregistrist. Eelnõu § 1 p unktiga 32 täiendatakse KPS § 44 lõike 3 punkti 1, lisades , et k alapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks ka siis, kui loale kantud kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele . Need nõuded on loetletud KPS §-des 42 ja 43. Eelnõu § 1 p unkti de ga 2 6 ja 30 jäetakse KPS - st välja viited kutselise kalapüügiloa kehtivuse peatamisele. Nii KPS § 42 lõikest 6 ja § 44 pealkirjast jäetakse välja sõna „peatamine“. Tegemist on n ormitehnilise muudatusega , mis on seotud eelnõu § 1 punktiga 31. Eelnõu § 1 p unktiga 31 t unnistatakse kehtetuks § 44 lõige 2, millega reguleeritakse kalapüügiloa peatamist. Kuna praegune püügilubade süsteem ei võimalda loa peatamist ning selle asemel on kohaldatud loa kehtetuks tunnistamist , siis on mõistlik see säte ka seadusest välja jätta . Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse k ehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes , mis tähendab, et loa peatamise aluseks on võimalik võtta loa kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu § 1 p unktiga 3 4 tunnistatakse kehtetuk s § 44 lõi ked 4 ja 5. KPS § 41 l õikes 6 on loale kantud kaluri asendamine juba kehtestatud ning loa omanik võib taotleda uut luba kui tema loale kantud kalur ei vasta enam loa andmise nõuetele , mistõttu pole vaja KPS § 44 lõikes 4 loa andmist sätesta da . Eelnõu § 1 p unktiga 34 tunnistatakse kehtetuks ka KPS § 44 l õige 5, sest kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt ning se ll ega on loa tagastamine muutunud e ba vajalikuks. Eelnõu § p unktiga 3 5 ja 3 6 täpsustatakse KPS § 56 l õiget 1. KPS § 56 l õikest 1 jäi ekslikult 21. novembril 2022. a jõustunud redaktsiooniga välja viide väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Püügivõimaluse vähendami n e on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli s 105 ning need nõuded kohalduvad ka väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Sellest tulenevalt lisatakse KPS § 56 lõike 1 esimesse lausesse ka viide muule merealale eelnõu § 1 punkti ga 3 5 . Eelnõu § 1 p unktiga 3 6 asendatakse KPS § 56 lõike 1 viimases lauses viide kalanduse kontrollimäärusele selliselt, et jäetakse välja tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“, kuna kalanduse kontrollimääruse artikli 105 struktuuri on muudetud ning edaspidi piisab vaid viitest artiklile 105. 2. 5 . Püügi- ja püügijärgsete andmete esitami ne (eelnõu § 1 punktid 3 7 — 46 ) Eelnõu § 1 p unktiga 3 7 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 1 lisades, et loetletud andmed tõendavad ka kala päritolu. Säte on seotud K PS § 13 muudatustega seoses kala päritolu tõendamisega. Eelnõu § 1 p unktiga 3 8 muudetakse KPS § 61 l õike 2 volitusnormi harrastus kala püügi andmete esitamiseks. Praegu kehtiva volitusnormi järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nõude kalastuskaardi alusel harrastuspüügi andmete esitamiseks lähtudes kalavarude seisundist. Kalanduse kontrollimääruse muudatusega tuleb harrastus kala püügi andmeid koguda ja esitada ka muudel alustel, n äiteks kui harrastus kala püügi suhtes kohaldatakse Euroopa L iidu kaitsemeetmeid või kvoote või päevalimiite, j a kui on tegu pikaajalise majandamiskavaga hõlmatud kalaliigiga või liigiga, millele kehtib lossimiskohustus. Lisaks võib komisjon nõuda harrastus kala püügiandmete kogumist juhul, kui teadushinnangu põhjal on harrastuspüügil kalavarule oluline mõju. Seepärast muudetakse volitusnormi selliselt , et harrastuspüügi andmete esitamise nõuet saab kehtestada mitte ainult kalastuskaardi alusel toimuva püügi suhtes , vaid ka EL - ist tulenevate st nõuete st ja püügivahendi mõju st lähtudes . Alates 2026. a peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja tursa harrastus kala püügi kohta sõltumata püügivahendist. Eelnõu § 1 p unktiga 3 9 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 3, millega tekib kohustus mistahes kalapüügil koguda infot püünises hukkunud lindude või imetajate kohta. Eelnõu § 1 p unktiga 40 täiendatakse KPS § 61 lõikega 3 1 , millega lisa ndub kutselisel kalapüügil merel andme te esitam ise kohustus tundlike liikide kohta. Tundlike liikide kaaspüügi korral merel tuleb edastada andmed ka vabastatud liigi seisundi ja elumuse kohta, s ee tähendab , kas isend vabastati vigastatu na , surnu na või elusalt. Tundlike liikide määratlus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105–201) (edaspidi tehniliste meetmete määru s ) artiklites 10 ja 11. Tundlike kalaliikide nimekiri on kehtestatud tehniliste meetmete määruse lisas I ja n õukogu direktiiv i 92/43/EMÜ, 21. mai 1992 , looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50 ) (edaspidi loodusdirektiiv ) IV lisa s ning tundlike mereimetajate ja -roomajate nimekiri loodusdirektiivi I I ja IV lisas . Tundlike merelindude nimekiri on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, p. 7–25 ) (edaspidi linnudirektiiv ) . Sisuliselt tähendab see nõue Eesti olusid arvestades peamiselt atlandi tuura ja hül j e st ning merelindude (kaitsealused liigid on järvekaur, sarvikpütt, merivart, kirjuhahk, väikekoskel, alk, krüüsel ) kohta täiendavate andmete kogumist. Kalanduse kontrollimääruse rakendusaktiga n r x /2025 on tehtud tundlike liikide kohta andmete esitamise kohustusest vabastus merel alla 12-meetris e kogupikkusega kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kalalaevale kuni 10. jaanuarini 2028. a . Peale seda tähtaega laieneb nimetatud nõue kõigile merel püüdvatele kalalaevadele sõltumata kalalaeva pikkusest. Eelnõu § 1 p unkti de ga 41 ja 42 tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 l õikeid 4 ja 8 ning muude takse sama paragrahvi l õiget 5 . Kehtiv KPS § 61 l õige 4 sätesta b esmakokkuostja le kohustuse esmakokkuostu andmete esitamise ks ning sama paragrahvi lõige 5 täpsusta b juhud, mil lal esmakokkuostuandmed tuleb esitada elektroonselt. Kontrollimäärusega on kõigil esmakokkuostjatel kohustus esmakokkuostuandmed esitada elektrooniliselt , sestap tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõige 4 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiva KPS § 61 l õikega 8 tehti komisjoni rakendusmäärus es (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12- meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektroonilise lt. Kuna uues kalanduse k ontrollimääruse s on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane. Eelnõu § 1 p unktiga 4 3 muude takse § 61 lõikes 7 viide kalanduse kontrollimääruse artiklitele 66 ja 68, sest sama määruse artikkel 67 on tunnistatud kehtetuks . Muudatus puudutab transpordidokumendi andmete elektroonilist esitamist. Kuna kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb kõik kalapüügi - ja püügijärgsed andmed esitada elektrooniliselt, on vastav erand välja jäetud. Transpordidokument tuleb esitada enne transpordi algust. Eelnõu § 1 p unkti de ga 4 4 ja 45 on KPS § 61 lõi getest 9 ja 15 jäetud välja vii ted KPS § 61 lõi g e te le 4 ja 8 , sest need tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 p unktiga 4 6 asendatakse KPS § 61 lõikes 16 vii de k omisjoni rakendusmääruse le (EL) nr 404/2011 ja viiakse see kooskõlla uue EL komisjoni rakendusmäärusega. 2. 6 . Kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt 4 7 ) Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala kaalumisele. Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kala kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale , kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel . Eestis on praegu proovivõtu - ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid , mis kehtivad kuni 1 . jaanuarini 2027. a. U ue EL-i kaalumist käsitleva rakendusmäärusega, mis plaani tak s e vastu võtta 202 6 . a alguses , kehtestatakse uued nõuded nende erandite rakendamiseks . Vastav esialgne eelnõu on komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad , siis praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik alates 1 . jaanuarist 2027 . a rakendama hakata. Seepärast on mõistlik kehtestada volitusnorm selle otsustamiseks hilisemas etapis ning viia kõik kaalumisega seotud tehnilised nõuded samuti ministri määrusesse . Kala kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida r egionaal- ja põllumajandusminist ri 2. juuni 2025 . a määruse nr 52 „ Perioodi 2021– 2027 kalasadamate investeeringutoetus “ alusel. Eelnõu § 1 p unktiga 4 7 muudetakse tervikuna KPS § 61 1 . Kavandatava KPS § 61 1 l õikega 1 sätestatakse, et kala kaalutakse lossimisel vastavalt kontrollimääruse sätetele. KPS § 61 1 l õikega 2 sätestatakse, et kala võib kaaluda kalalaeva kapten või kalur või kalapüügiloa omanik. Isikud kellele on antud kalapüügiluba, võivad teostada ka kala kaalumist. Sellega loetakse kalanduse kontrollimääruse artikkel 60 lõike 5 nõue täidetuks, mis nõuab kaalumiseks loa andmist. KPS § 61 1 l õikega 3 sätestatakse, et juhul kui kaalujaks on lõikes 2 loetlemata isik, siis peab isikule andma heakskiidu K eA . Kavandatava KPS § 61 1 l õikega 4 sätestatakse, et kaalumisel võib lisaks taadeldud kaalule kasutada ka kalibreeritud kaalu. Mõõteseadus sätestab millisel juhul peavad kaalud olema taadeldud ja millisel juhul kalibreeritud. Kaalude nõuete eest on vastutav tulenevalt mõõteseadusele Metroloogia keskasutus (Metrosert) ning kaalumise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet vastavalt kalapüügiseadusele Ke A . Kavandatavate KPS § 61 1 l õigetega 5 ja 6 kehtestatakse volitusnorm id, mille alusel võib valdkonna eest vastutav minist e r määruse ga kehtestada erandid lossitava kala kaalumise nõuete st . Kalanduse k ontrollimäärus võimaldab teatud tingimuste kohaldamisel osalist kaalumist lossimisel proovivõtu kava alusel, kala kaalumist kalalaeval ja kala kaalumist peale transporti. Kõikide nende erandite kasutamiseks on k omisjon välja töötamas määrust, mis plaanitakse vastu võtta järgmise aasta alguses . Eelnimetatud lõigete alusel on võimalik kehtestada ministri määrus ega nõuded kaalumisele Eesti oludele vastavalt. Eelnõu § 1 p unktiga 10 täiendatakse KPS § 34 lõike 4 punkti 1 . Muudatuse tulemusel kantakse k utselise kalapüügi registre isse andmed kala kaalumisega tegeleva isiku kohta. Kalanduse k ontrollimääruse muudatus näeb art ikli 60 lõikes 5 ette, et kaalumise läbiviijale peavad pädevad asutused andma kaalumiseks loa. Muudatuse kohaselt võivad tulevikus kaaluda ainult need isikud , kes on kantud kaalujate nimekirja . Tegemist on siis kaalumisega lossimise tähenduses. 2. 7 . K alalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 1 3, 33, 51 , 52 ja 60 ) Kalanduse k ontrollimääruse artikli 9 järgi p eavad kõik 12 - meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad olema varustatud laevaseiresüsteemidega alates 10. jaanuarist 2026 . a . K aotatakse e rand 12 — 15 meetrise kogupikkusega kala laevadele, mis püüavad vaid territoriaalmerel ning ei viibi kunagi kauem kui 24 tundi merel. Kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi ka r annapüü k ) alla 12 - meetrise kogupikkusega kalalaevadele jõustub seire kohustus järk - järgult , kõikidele kalalaevadele jõustub nõue hiljemalt 1. jaanuaril 2030 . a . Esmalt jõustub kohustus alla 12 - meetrise kogupikkusega kalalaevadele , mis kasutavad aktiivpüüniseid ja 9 - 12 meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kasutavatele laevadele. Nendele kalalaevadele kehti b seire nõue a lates 10. jaanuarist 202 8. a. Rannapüügi s võib kalalaevade tegevust merel seirata mobiilsidel või muul sidel põhineva seire süsteemi abil . Eestis rakendatakse GPS - seadmel põhinevat kalalaevade ja muude mootorsõidukite (lumesaanid) seiramist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. a alates , seal on seire seadmega varustatud umbes 3 00 laeva. Kavandatav a muudatus ega kehtestatakse üldi n e asukoha jälgimise kohustus kõikidele kalalaevadele sõltumata pikkusest ja veeala st, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks kasutatavatele mootorsõidukitele jääkatte olemasolul. Üleminekutähtajad merel rannapüügis alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele kehtestatakse rakendussätetega KPS § 90. Kavandatava KPS § 69 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, millega täpsusta takse nõuded kalalaeva dele ja muudele sõidukitele vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9 . Merel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatava mootoriga sõiduki asukoha jälgimise vajaduse otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Selline üldine sõnastus seaduses võimaldab valida kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogi a arengu t . Satelliitjälgimissüsteem kui kõige kulukam peaks jääma vaid kalalaevadele, kus muid alternatiive jälgimiseks pole, näiteks kaugpüügis väljaspool Läänemerd, mil püügitegevus toimub avamerel väljaspool kaldariikide jurisdiktsioone (Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil). Läänemerel kus püügitegevus on kaldale lähemal, on võimalikud ka muud alternatiivid peale satelliitjälgimise (GPS, mobiil- või raadiosidel põhinev jälgimine). Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määrus e nr 15 alusel. Toetatakse investeeringuid mida tehakse maaeluministri määrus e nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal. Kehtiva KPS § 69 lõi k e 2 kohaselt asub kalanduse kontrollimääruse artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus Ke A - s . Eelnõuga täiendatakse sõnastust , lisades, et Ke A on lisaks kalalaevade jälgimisele ka kalapüügi seire keskus. Muudetud kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punkti 15 kohaselt on kalapüügi seirekeskus lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist, töötlemist, analüüsi, kontrolli, seiret ja andmete elektroonilist edastamist. Sama määruse artikli 9a lõiked 3 ja 4 sätestavad , et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele andmetele ning eelkõige sama määruse artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele ning kalapüügi seirekeskused toetavad reaalajas toimuvat laevade seiret, et võimaldada täitemeetmete võtmist. Kalanduse k ontrollimääruse artikli 109 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid loo ma kooskõlas nimetatud määrusega registreeritud andmete valideerimiseks elektroonilise andmebaasi. Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja kontrollimist. Sama artikli lõikes 2a on loetletud andmekoosseisud, mille valideerimist tuleb teha ning sama määruse artikli 111a alusel võib komisjon sätestada rakendusaktiga üksikasjalikud normid muuhulgas andmete kvaliteedi, andmete valideerimise, sealhulgas ristkontrolli, analüüsi ja vastavustõendamise kohta. Nende andmete osas, mille saaja ei ole Ke A , teostab esmase andmete kontrolli andmete saaja. Seega KPS § 61 lõigetes 1, 3 , 3 1 ja 5 — 7 nimetatud andmete osas teostatakse esmane andmete kontrolli kutselise kalapüügi registris, kaluri infotehnoloogilise s kliendirakenduses (edaspidi PERK ) ja kalalaevade elektroonilises raporteerimissüsteemis (edaspidi ERS ) registri volitatud töötleja poolt. Ülejäänud muudetud kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2a toodud andmete osas ning samas lõikes toodud andmete omavahelise valideerimise teostab Ke A . Eelnõu § 1 p unktiga 1 3 viiakse viide KPS § 36 punktis 7 kooskõlla kavandatava K PS § 69 sõnastusega. KPS § 36 punktis 7 asendatakse termin „ GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem “ terminiga „ laevaseiresea de“ , mis on nimetatud kavandatavas KPS § 69. Eelnõu § 1 p unktiga 3 3 viiakse samuti KPS § 44 l õike 3 punkti 6 sõnastus kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega, mistõttu on vajalik asendada viide terminile „ kalalaeva asukoha jälgimisele GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem “ viitega KPS § 69 . Eelnõu § 1 p unktiga 51 muudetakse tervikuna KPS § 69 . Kavandatava KPS § 69 l õi k e ga 1 sätesta takse , et nii merel kui ja Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatav kalalaev peab olema varustatud laevaseireseadmega vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9 . Kavandatava KPS § 69 l õike ga 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada laevaseireseadmele tehnilised nõuded ning se adme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. Kavandatavates KPS § 69 l õi g e te s 3 ja 4 sätestatakse volitusnorm id, millega antakse võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada vajaduse korral kohustus varustada ka muid sõidukeid asukoha jälgimisseadmega ning vastava d tehnilis ed nõu d e d seadmele . Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel on juba praegu kohustus, et jääpüügil peavad mootorsõidukid olema jälgitavad. Kavandatav KPS § 69 lõ ige 5 sätest ab , et kalanduse kontrollimääruse artiklis 9a nimetatud kalapüügi seire keskus asub Ke A - s . Kavandatav KPS § 69 l õige 6 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 109 sätestatud ülesannet täidab Ke A . Eelnõu § 1 p unktiga 52 tunnistatakse kehtetuks KPS § 70 , kuna sisulised nõuded tulenevad kavandatavast KPS § 69 . Eelnõu § 1 p unktiga 60 asendatakse viited KPS § 76 . Termin „GPS - või muu le satelliitjälgimissüsteemi le “ asendatakse terminiga „asukoha jälgimise süsteemile“. 2. 8 . Riikliku järelevalve erimeetme d ja r iikliku järelevalve erisus ed (eelnõu § 1 punktid 4 8 — 50 ) Kalanduse k ontrollimäärusest tulenevate nõuete paremaks rakendamiseks antakse KeA - le õigus kasutada vajadusel korrakaitsemeetmeid, milleks on viibimise keeld, kalalaeva suunamine sadamasse ning kontrolltehing. Tõsise rikkumise korral näeb kalanduse kontrollimäärus ette sellise tegevuse viivitamatu lõpetamise, milleks korrakaitseseaduse alusel saab kohaldada merel või veealal viibimise keeldu. Teatud juhtudel, kui see on vajalik n äiteks rikkumise tõendite säilitamiseks, tuleb ette näha võimalus suunata laev konkreetsesse sadamasse. Kontrolltehinguga saab tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle. Muudatuse eesmärk on tagada järelevalve n äiteks elektripüügivahendi või ebaseadusliku kala müügiks pakkumise üle, mida on keeruline tõendada , aga millest tulenev keskkonnakahju on suur. Probleemsemateks tegevusteks on osutunud harrastuspüügist saadud kala või ebaseaduslikult püütud kala müük veebis (lõhe keeluajal lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või vahetult enne või pärast keelu jõustumist), samuti elektripüügivahendite müük müügi keskkondades . Muudatuste eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse. Eelnõu § 1 p unktiga 4 8 täiendatakse KPS § 64 ja lisatakse r iikliku järelevalve erimeetme te hulka korrakaitseseaduse § 44 sätestatud võimalused . Antud säte aitab süüteomenetlus t läbi vii a . Sisuliselt tähenda b see seda, et kui tekib kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, saa b vajadusel keelata isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid ja seeläbi on võimalik tagada süüteo toimepanemise asu koha puutumatus. Samuti aitab see lõpetada rikkumise. Eelnõu § 1 p unktiga 4 9 täiendatakse KPS § 65 lõiget 1 punktiga 3, andes KeA- le õiguse suunata kalalaev sadamasse kui see on vajalik tõsise rikkumise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks. Antud nõue tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91 (viivitamatud täitemeetmed tõsise rikkumise puhul). Eelnõu § 1 p unktiga 50 täiendatakse KP S § 65 lõi getega 6 — 12, millega täiendatakse erimeetmete võimalusi kalandusalaste rikkumiste järel e valves. Esiteks k avandatava KPS § 65 l õikega 6 antakse KeA - le õigus viia järelevalve teostamise eesmärgil läbi riiete ja esemete läbivaatus t kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja mida võib võtta hoiule või konfiskeerida . Riiete ja esemete läbivaatamise vajadus tuleneb ebaseadusliku kala või püügivahendi, n äi t eks elektripüügivahendi, peitmisest riietesse või kotti. Antud meede ei anna KeA-le õigust läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsus i. Teiseks täiendatakse KPS § 65 l õi getega 7 — 12 , millega antakse KeA-le võimalus kohaldada kontrolltehingu t, kui tekib vajadus kontrollida KPS § 10 lõige te 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmis t . Need on elektripüügivahendi ga ning kala müügi ja ostu ga seotud keelatud tegevuste kindlaks tegemise ks ja sellise tegevuse lõpetamiseks. Selle ks on vaja anda KeA - le võimalus ebaseadusliku müügiks pakkumise üle järelevalvet teostada. Kontrolltehingu võimalus on kehtestatud ka n äi t eks jäätmeseaduses metallijäätmete kogumise kontrollimiseks ja alkoholiseaduses alaealis t ele alkoholimüügi ning ebaseadusliku alkoholimüügi keelu jõustamiseks . Kavandatav KPS § 65 l õige 7 sätestab kontrolltehingu võimaluse KPS § 10 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete kontrolliks. Kavandatav KPS § 65 l õige 8 sätestab, et kontrolltehing on müügilepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustega toiming, mille teostamise eesmärk on kontrollida vastavatest nõuetest kinni pidamist. Kavandatava KPS § 65 l õikega 9 sätestatakse, et kontrolltehingu puhul võib vastav ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Sealjuures ei pea ametiisik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud ning kui kontrolltehingu t tehakse sidevahendi abil, siis seda tegev ametiisik võib kasutada sellist kasutajatunnust, mi da ei saa seosta da tema ametiülesannete täitmisega. Kavandatav KPS § 65 l õige 10 kohustab KeA -t teavitama isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata peale kontrolltehingu eesmärgi saavutamist hiljem alt 3 kuud peale kontrolltehingut. Kavandatava KPS § 65 l õikega 11 sätestatakse, et kontrolltehing protokollitakse vastavalt korrakaitseseaduse §-le 12. Kavandatava KPS § 65 l õikega 12 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Juhul kui kontrolltehinguga rikkumist ei tuvastatud tuleb tehinguga tekitatud kahju hüvitada isikule korrakaitseseaduse § 83 alusel. 2. 9 . Tõsiste rikkumiste nimekir i (eelnõu § 1 punktid 5 3 ja 54 ) Kalanduse k ontrollimääruse muutmisel loodi uus terviklik nimekiri tõsistest rikkumistest, mis varem sisaldus n õukogu määrus e (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, p. 1–32) (edaspidi ETR määrus ) mitmes artiklis ja kalanduse kontrollimääruses. Nimekiri sisaldab kahte loetelu: üks neist hõlmab ühise kalanduspoliitika ( edaspidi ÜKP ) õigusnormide rikkumis i , mis tuleks kvalifitseerida tõsisteks kriteeriumeid kohaldamata ning teine hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumis i , mis on tõsised kriteeriumite kohaldamisel. Kalanduse k ontrollimääruse l isas IV on kehtestatud kriteeriumide uus üksikasjalik ja ammendav loetelu, mis asendab praegu kehtivat liikmesriikide kaalutlusõigust. Komisjoni selgituse kohaselt soodustab kriteeriumite kehtestamine võrdseid tingimusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse. Uue sõnastuse järgi on tõsiste rikkumiste näol enamjaolt tegu ÜKP õigusnormide rikkumistega. Kuna EL õigus reguleerib rannapüüki vaid vähesel määral ning veel vähem siseveekogudel, siis on vajalik kogu tõsiste rikkumiste nimekiri üle vaadata ja täiendada selliselt , et praegu kehtivad tõsised rikkumised jääks id ka edaspidi kehtima , et nende eest saaks määrata proportsionaalsed karistused sõltumata sellest, millisel veealal need on sooritatud. EL tõsiste rikkumiste vastavustabel (EL kehtivad ja uued) on toodud eelnõu lisas 2. Eelnõu § 1 p unktiga 53 muudetakse tervikuna kutselise kalapüügi tõsiste rikkumist e loetelu KPS § 71 lõike s 1 . Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 1 käsitleb kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 lõigetes 2 ja 3 käsitletud rikkumisi, mis kohalduvad merele. Kalanduse kontrollimääruse a rtik li 90 l õikes 2 on loetelu rikkumistest, mis on tõsised kaalutlusõiguseta . Need on: püük ilma kehtiva kalalaeva tunnistuse, loa või litsentsita; kala laeva nime või pardatähise võltsimine või varjamine; uurimisega seotud tõendite varjamine , rikkumine või kõrvaldamine ; ametnike või vaatlejate töö takistamine; ümberlaadimine loata või kui see on keelatud; üleviimistoimingute tegemine (elusa tuunikala puhul) ÜKP norme rikkudes; ebaseadusliku, teatamata ja registreerimata ( edaspidi ETR ) püügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevaga ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine ; ETR nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses osalemine tegelikult kasusaava omanikuna; keelatud püügitegevus püügipiirangu alal; kaitsealuste kalaliikide, mereimetajate- või roomajate või merelindude püük, pardal hoidmine, lossimine, ladustamine, müük ja müügiks pakkumine ; kvoodita püük, kalaliigi püük, mille suhtes on kehtestatud moratoorium või püügikeeluaeg; riikkodakondsuseta laeva käitamine, juhtimine või omamine; ÜKP normides keelatud püügivahendite või meetodite kasutamine; dokumentide, teabe või andmete võltsimine, millele on osutatud ÜKP normides; mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega manipuleerimine; püügitegevus sunniviisilise töö abil. Kalanduse kontrollimääruse a rtikli 90 l õikes 3 on toodud rikkumised, mis on tõsised teat ud kriteeriumide täitumisel või seatud lävendi ületamisel . Need asjaolud ja lävendid on loetletud kontrollimääruse lisas IV. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 l õike 3 kohased rikkumised on: võltsitud või kehtetute dokumentide, teabe või andmete kasutamine ; püügitegevusega seotud andmete esitamisega seotud kohustuste rikkumine; andmete lubatud erinevuse reegli rikkumine; püügivahenditega seotud ÜKP normide rikkumine; lossimiskohustuse rikkumine; püügitegevus piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni ( edaspidi RFMO ) alal vastuolus seal kohaldatav a tele reeglitele; kalapüügi- või vesiviljelustoodete turule pakku mine ÜKP norme rikkudes; harrastuspüügil ÜKP normide rikkumine või harrastuspüügist saadud kala müük; mitu üheaegset ÜKP normide rikkumist; ETR kalapüügiga tegeleva laevaga, mis ei ole kantud ETR nimekirja, ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine ; kalalaevaregistris registreeritud ja sertifitseeritud mootorivõimsuse ületamine; kolmandate riikide sadamas lossimine ilma eelteatiseta; ETR kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR kalapüügist saadud kalapüügitoodetega kauplemine, nende importimine, eksportimine, töötlemine ja turustamine; kalapüügivahendite või seadmete ebaseaduslik kõrvaldamine merel. Paljudel juhtudel sisaldab rikkumine viidet ÜKP normidele. ÜKP normid on vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punktis 2 toodud definitsioonile õiguslikult siduvad liidu õigusaktid ja liidule kohaldatavad rahvusvahelised kohustused, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside kaitset, majandamist ja kasutamist, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist, transporti ja turustamist. Sellisel juhul ei hõlma rikkumine neid norme, mis on kehtestatud siseriiklikult. Et ühtlustada tõsiseid rikkumisi erinevatel veealadel ja segmentides, on tõsiste rikkumiste nimekirja täiendatud. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 2 puudutab tõsiseid rikkumisi muul veealal kui meri ehk siis sise - ja piirveekogusid. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on ühised nii merel kui muul veealal ja mis on loetletud kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning lõike 3 punktis g . Nendeks on püük ilma kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine nende tööülesannete täitmisel; püük ilma kvoodita või mille kvoot on ammendatud ; liikide püük, mille suhtes kehtib moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg ja kalapüügi– ning vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine turustusnorme rikkudes (kala püügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavus ja kontroll tarneahelas ) . Kavandata vad KPS § 71 lõike 1 p unktid 3 — 9 on rikkumised, mis jäävad punktide 1 ja 2 kohaldamisalast välja ehk siis hõlmates kogu KPS rakendamisala v.a osas, mis on kaetud sama lõike punktiga 1 . Näiteks kui püügivahendi silmasuurus on reguleeritud Euroopa liidu määruses ja seda rikutakse ning seda käsitletakse tõsise rikkumisena, siis menetletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui püügivahendi silmasuurus pole Euroopa liidu määruses reguleeritud ja see ületab mõõtmisviga, siis käsitletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 7 alusel. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 3 puudutab kala kaaspüüginormide ja alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Kaaspüügitingimuste rikkumine on toodud kehtivas KPS § 71 l õike 1 punktis 2 ning alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumine on sätestatud ETR määruses. Uues kalanduse kontrollimääruses on tõsiste rikkumiste koosseis muutunud, mistõttu on vaja need eraldi sätestada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 4 puudutab keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Keelatud püügiviiside kasutamine on loetletud kehtivas KPS § 71 l õike 1 punktis 3 ja keelatud püügiviiside kasutamine on toodud ETR määruse artik lis 3 . Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 5 vastab sisuliselt kehtivale KPS § 71 l õike 1 punkti le 4 , viide KPS § 13 on muutunud tulenevalt selle st, et KPS § 13 on muud etud . Dokumendid, mille puudumist ja võltsimist ning valeandmete esitamist loetakse tõsiseks rikkumiseks on kutselises kalapüügis nõutavad dokumendid näiteks nagu kalapüügipäevik, lossimisdeklaratsioon, esmakokkuostu kviitung, üleandmisdeklaratsioon, transpordidokument ning kala impordi puhul püügisertifikaat. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 6 puudutab loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi rikkumisi. Ka praegu on need tõsised rikkumised. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse hetkel kehtiva KPS alusel loata püügiks. Kalanduse k ontrollimääruse artiklis 90 tehakse vahet loata püügi l (artik li 90 l õige 2 punkt a) ja loale kantud püügivahendite piirarvu ületamisel (artik li 90 l õige 3 p unkt d) , mistõttu ei saa enam käsitleda püügivahendite piirarvu ületamist loata püügina, sestap on see eraldi rikkumisena välja toodud. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse edaspidi kui püügivõimaluse rikkumist. Lubatud aastasaagi ületamist võis praegu käsitleda tõsise rikkumisena, kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 seda enam ei kata, mistõttu on vajalik lisada see tõsiste rikkumist nimekirja. Sisult on tegemist sama tõsise rikkumisega nagu püügivõimaluse ületamine. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 7 puudutab püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumi st. Tegemist on kehtiva sättega ETR määruse artik lis 3, kavandatud muudatuse ga kitsendatakse kehtivat KPS-i sätet ning sätesta takse , et ainult püügivahendite silmasuurusega seotud nõuete rikkumist loetakse tõsiseks. Nimetatud rikkumine on ka kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumiste nimekirjas, kuid sõnastatud selliselt, et see puudutab üksnes EL - i määrusega kehtestatud nõudeid püügivahenditele. Ühtlustamaks sarnaste rikkumiste tõsidust, hoolimata sellest, kus need on toime pandud , on vaja see rikkumine tõsiste rikkumiste nimekirja lisada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 8 puudutab kalapüüki keelupiirkonnas. Ka see on hetkel tõsine rikkumine . Kalanduse k ontrollimääruses on selle rakendusala aga piiratud vaid EL s kehtestatud keelualadega. Tegemist on sisuliselt olulise rikkumisega , keelualad e näol on tegemist kaitsealadega, mis aitavad kala asurkondadel taastuda. Püük nendel aladel on olulise mõjuga, mistõttu on vajalik käsitleda seda rikkumist tõsisena. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 9 puudutab keelu all oleva kalavaru sihtpüüki, mis on samuti olemuselt oluline rikkumine. Tegemist on rikkumisega, mis on kehtivas KPS-s tõ s ine vastavalt ETR määruse arti klile 3 , mistõttu tuleb säilitada see rikkumine tõsiste rikkumiste nimekirjas. Eelnõu § 1 p unktiga 5 4 täiendatakse KPS § 71 lõi get 2 punktiga 8 ning lisatakse t õsiste rikkumiste loetellu harrastus kala püügil sellised tegevused, millega rikutakse EL tasandil harrastuspüügile kehtestatud reegleid . Harrastuskalapüügil loetakse tõsiseks rikkumiseks kalanduse kontrollimääruse artik li 90 l õike 3 p unktis h toodud tõsist rikkumist . Nendeks rikkumisteks on nn päeva- ehk kotilimiidi ületa mine 50 protsenti või rohkem , harrastus kala püügil püütud kala müümine 10 k ilogrammi ja enam või 50 euro väärtuses või rohkem , keelatud liigi püük . Tegemist on rikkumistega, mis on EL-s harrastuspüügile kehtestatud. Praegu kehtib E L päevalimiit Läänemere avaosa lõhele, kus on lubatud püüda üks eemaldatud rasvauimega lõhe päevas . Püügikeeld merel on EL -i tasandil kehtestatud A tlandi ja Euroopa tuurale ning angerjale. Nii lõhe päevalimiidi ületamist Läänemerel (v.a Soome lahes), kui ka angerja ja tuura püüki tuleb edaspidi käsitleda tõsise rikkumisena harrastus kala püügi l . Peamiselt rikutakse harrastus kala püügi l päevalimiiti ja keelu all oleva kalaliigi püügikeeldu Eestis reguleeritud liikide puhul nagu jõevähk, haug, vimb ja latika s. EL-s reguleeritud liikide normide rikkumised on haruldased või väga haruldased. Eelneval kolmel aastal oli sarnaste rikkumiste arv harrastuspüügil järgmine (kõik liigid ja veealad kokku) : 2.1 0 . T õsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 9 , 1 2 , 1 6 — 21 , 28 ja 5 5 ) Muudetud kalanduse k ontrollimäärus e artikli 92 lõi ge 4 näeb ette tõsiste rikkumiste eest merel täpselt samasuguse punktisüsteemi kohaldamist kalalaeva kaptenile või kalurile sarnaselt juba kehtiva punktisüsteemiga kalalaevatunnistus e omanikule . EL-i õigus ei erista kalurit ja kaptenit nagu Eesti õigus , s ellepärast rakendatakse seda süsteemi nii kalurile kui kaptenile. Eestis on praegu kehtestatud lihtsustatud punktisüsteem, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest määratakse kaptenile või kalurile üks punkt . Kui kaptenil või kaluril on rohkem kui üks kehtiv karistus tõsise rikkumise eest ehk kaks punkti, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse. See süsteem viiakse kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega . EL-i kaptenite punktisüsteem i kohaselt määratakse kalanduse kontrollimääruse art ikli 92 lõigete 4 ja 5 ning lisa III alusel kalurile või kaptenile tõsise rikkumise eest vastav arv punkte. Kui kaluril või kaptenil on kogunenud teatud arv punkte, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse asjakohaseks tähtajaks ning kalalaevatunnistus peatatakse . Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kala laevatunnistus ja keeldutakse kalapüügiloa andmisest vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36 või rohkem , on keeluperiood neli kuud; kui punktide koguarv on 54 või rohkem , on keeluperiood kaheksa kuud ; ning kalalaevatunnistus peatatakse ning kalapüügiluba ei väljastata ü hek s aasta ks , kui punktide koguarv on 72 või rohkem . Kui kalurile või kaptenile on kogunenud 90 punkti, siis talle enam kalalaevatunnistust ega kalapüügiluba väljastada ei saa . Kõik punktid kaotavad kehtivuse kui kolme aasta jooksul ei pane kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur toime ühtegi uut kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 ja 3 nimetatud tõsist rikkumist. Teatud arvu p unktide täitumisel kalalaevatunnistuse peatamine ning püügiloa kehtetuks tunnistamine ja selle välja andmisest keeldumine ei ole karistus vaid haldusõiguslik meede selleks, et peatada või heidutada kindla kalalaeva , kaluri või kapteni ebaseaduslikku tegevus t . Teatud juhtudel saab kalalaeva tunnistuse omanikule kogunenud punktid (kaks punkti) ka varem kustutada. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osale ma vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühine ma ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüü ki . Kalanduse k ontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb määrata tõsise rikkumise eest punktid ka juhul , kui tõsise rikkumise pani toime Eesti kodanik teises liikmesriigis või kui selline rikkumine pandi toime Eesti kalalaevaga teise liikmesriigi jurisdiktsioonis. Sel juhul määratakse punktid peale seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on Eestit sellisest rikkumisest teavitanud . Tõsiste rikkumiste vastavustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõu § 1 p unktiga 9 täiendatakse KPS § 34 lõike 3 punkti 3 sõnastust , asendades viite komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 vastava viitega kalanduse kontrollimääruse le , lisataks täpsust atakse , et kalalaeva registrisse märgitakse punktid, mis on määratud kalalaevale. Eelnõu § 1 p unktiga 1 2 täiendatakse KPS § 34 l õi get 4 punkt iga 5, mille kohaselt kantakse t õsiste rikkumiste eest kaptenile ja kalurile määratud punktid kutselise kalapüügi arvestuse r egistrisse . Registri pidajaks ja punktide sissekandjaks on PTA. Eelnõu § 1 p unkt ide ga 1 6 ja 1 7 muudetakse KPS § 38 l õiget 4 . Kehtiva KPS § 38 l õike 4 punktid 1 ja 2 viiakse erinevatesse lõigetesse. Kehtiv KPS § 38 l õike 4 punkt 1 jääb sama paragrahvi lõikeks 4 , sätestades, et kui kalalaeva ei ole kahel järjestikusel aastal kalapüügil kasutatud, tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks. Sätte sisu ei muutu. KPS § 38 l õike 4 punkt 2 muudetakse ning KPS § 38 täiendatakse lõike ga 4 1 , mille kohaselt kalalaeva tunnistus tunnistatakse kehtetuks kalanduse kontrollimääruse artik li 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu kohaselt . S ee tähendab, et juhul kui kalalaevale on määratud 90 ja enam punkt e ning kalalaevatunnistus on peatatud viiendat korda , võetakse kalalaevatunnistus ja kaptenina kalalaeva juhtimise õigus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside töönduspüügiks . Säte samuti sisuliselt ei muutu, jäetakse välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, piisab viitest kalanduse kontrollimäärusele. Eelnõu § 1 p unkti de ga 1 8 ja 1 9 muudetakse KPS § 38 lõiget 6 sarnaselt eelnõu punktidega 1 6 ja 1 7 ehk siis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse selliselt, et need moodustavad kavandatava KPS § 38 lõi ke d 6 ja 6 1 . Kavandatav KPS § 38 l õige 6 vastab kehtiva KPS § 38 l õike 6 punkt ile 1, sätestades, et kui laeva pole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutanud, peatatakse kalalaevatunnistus. Kavandatav KPS § 38 l õige 6 1 on sisult sama , mis kehtiv a KPS § 38 l õike 6 punkt 2, aga muutunud on viide, komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 asemel viidatakse kalanduse kontrollimääruse arti kli 92 lõikele 6 . Selle kohaselt kalalaevatunnistus peatatakse kalanduse kontrollimääruse artik li 92 lõike 6 alusel ja korras. Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36, siis nel jaks kuu ks. Kui 54 , siis kaheksa ks kuu ks. Kui 72, siis aastaks. Kui 90, siis tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks jäädavalt. Eelnõu § 1 p unktiga 20 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõige 7, sest see on kaetud kavandatava KPS § 38 lõikega 6 1 . Eelnõu § 1 p unktiga 21 täpsustatakse KPS § 38 lõike 8 sõnastust, sätestades, et kalalaevatunnistuse peatamise korral sama paragrahvi lõike 6 alusel, hakkab kalalaevatunnistus jälle kehtima kui vastav aeg on möödunud ning kui kalalaeva kalapüügiloa saamise taotlus on uuesti esitatud. Eelnõu § 1 p unktiga 2 8 täiendatakse KPS § 43 punktiga 1 1 , millega viiakse sisse kaluri või kapteni suhtes kohaldatav loa andmise keeld teatud tähtajaks, teatud arvu punktide täitumisel, nagu on sätestatud kalanduse kontrollimääruse art ikli 92 lõikes 6. Eelnõu § 1 p unktiga 5 5 muudetakse tervikuna KPS § 72, mis puudutab tõsiste rikkumiste punktisüsteemi merel. Kavandatav KPS § 72 l õige 1 sätestab , et tõsiste rikkumiste korral punkte määratakse kalalaevatunnistuse omanikule, kaptenile ja kalurile nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 kohaselt. Punktide määrajaks on KeA. P unktide määramine toimub haldusmeetmena peale teo fikseerimist ja punktide määramiseks ei oodata ära väärteomenetluse tulemust. Maksimaalne võimalik punktide arv ühe inspekteerimise käigus on 12. Ühe tõsise rikkumise eest määratav punktide arv ulatub kolmest seitsmeni. Kavandatav KPS § 72 l õige 2 sätestab punktide kehtetuks muutumise, kui kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur ei ole toime pannud kolme aasta jooksul ühtegi uut tõsist rikkumist . Vastavat arvestust peab PTA. Kavandatav KPS § 72 l õige 3 sätestab punktide varasema kustutamise komisjoni delegeeritud määruse nr xxx/2025 artikli 38 alusel ja korras. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. Punktide kustutamise otsustab KeA. 2.1 1 . Vastutussätted 2.1 1 .1. Ühise kalanduspoliitika normide t õsise d rikkumis ed (eelnõu § 1 punkt id 4 , 5 ja 6 5 ) Muudatuse tulemusel täiendatakse KPS-i § -ga 88 1 , millega kehtestatakse uus vastutuse säte, mis näeb ette rahatrahvid kontrollimääruse artik li 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest . Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 1 kohaselt tõsiste rikkumiste toimepanemise eest määratavad rahatrahvid peavad olema korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt ühe- kuni viiekordse väärtusega. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 2 kohaselt, k olme aasta jooksul korduva tõsise rikkumise eest määratavad rahalised trahvid peavad vastama rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt kahe- kuni kaheksakordsele väärtusele. Kalapüügitoodete väärtus arvutatakse riiklikult kehtestatud esmakokkuostuhindade ja nende puudumisel Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi (EUMOFA) hin dade alusel või rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hin dade alusel . Komisjon on auditite käigus juhtinud tähelepanu meie raha trahvidele, mis on EL-is kõige madalamad (2021: 168, 176) . Kuigi meil kohaldat akse teatud rikkumiste puhul lisaks trahvi le ka kalakahju määramist, siis ei ole komisjoni hinnangul kalakahju hüvitamise näol tegu raha trahviga. Ka meie õigussüsteemis ei ole kalakahju hüvitamine karistus. Antud uuringu põhjal on komisjon algatanud Eesti suhtes uurimise ÜKP sanktsioonide rakendamise küsimuses. Tegemist on nn pilootprojektiga, mis ei arene rikkumismenetluseks, kui tõstatatud puudujäägid lahendatakse pilootprojekti raames . Oleme saatnud oma vastused komisjonile ning tagasisidet veel pole . Karistusseadustiku (edaspidi KarS ) § 1 l õige 1 lubab eriseadusega kohaldada väärteo eest raha trahvi erineval alusel ja määral. Eelnõus on f üüsilise isiku vastutuseks tõsise rikkumise toimepanemise eest ette nähtud kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekord ne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa . Juriidilisele isikule on trahvimäär ette nähtud kuni 4 00 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekord ne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa . Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest on füüsilise isiku vastutus kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe kuni kaheksa kord ne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa . Juriidilisele isikule kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa . Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui rikkumine pannakse toime kaugpüügil , kus püügireis kestab 35 päevast kuni 4 kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus või maksimaalselt kuni kaheksakordne väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse. N äiteks ulatus Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni konventsiooni alal (NAFO) toimunud ühe püügireisi lossimise väärtus 2020.a esmakokkuostuhindadesse arvestatult 3,1 miljoni euroni (uuemaid andmeid pole võimalik välja tuua, sest hiljem pole Eesti laevad NAFO alal püüdnud) . Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni ( NEAFC ) alal ulatus ühe püügireisi lossimise väärtus 2024.a 1,1 milj oni euroni. Kuigi need trahvimäärad tunduva d kõrged, saab trahv siiski olla maksimaalselt kaheksakordne rikkumise teel saadud kalapüügitoodete väärtus arvestades kala esmakokkuostuhindu, mis on oluliselt madalamad kala turuhinnast. N äiteks on räime esmakokkuostuhind 2024. a 39 euro senti kilogrammi kohta ja ahvenal 2,88 euro t kil ogrammi kohta. Olulisematest kaugpüügiliikidest on süvameregarneeli esmakokkuostuhind 3,26 eurot kilogrammi kohta ja karelestal 1,73 eurot kilogrammi kohta vastavalt PTA kodulehel avaldatud 2024. a keskmistele esmakokkuostu hindadele . Oluline on rakendada trahvi kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi ära tasuda. Karistusel peab olema ärahoidev ja hoiatav mõju. Rahat rahvi suurus määratakse KarS - i põhimõtete järgi võttes arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti järgitakse kalanduse kontrollimääruse artikli 89a lõikes 3 toodud põhimõtteid, et arvesse tuleb võtta eelkõige rikkumise raskusastet, laadi ja ulatust , sealhulgas negatiivset mõju või kahju suurust asjaomasele kalavarule ja merekeskkon nale , selle kestust, korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist. KeA lähtub viidatud alustes t, ja töötab vajadusel välja ametkondliku juhise karistuste määramiseks. Trahv tõsise rikkumise eest ei asenda kala - ja veetaimevaru le tekitatud kahju hüvitamist. Eelnõu § 1 p unktiga 6 5 täiendatakse KPS -i §-ga 88 1 , mille pealkirjaks on ü hise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised . Tegu on väärteokoosseisuga, milles sisal dub vastutus kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 toodud tõsis te rikkumis te eest . Kavandatava KPS -i § 88 1 l õige 1 sätestab vastutuse füüsilisele isikule kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis on trahvimääraks kalapüügitoodete väärtuse kuni viiekord ne määr . Kavandatava KPS -i § 88 1 lõige 2 sätestab vastutuse korduva rikkumise korral kolmeaastase ajavahemiku vältel füüsili sele isikule rahatrahviga kuni 100 000 eurot . Kui väärteo käigus on tekkinud kahju kalavarule, siis karistuse suuruseks kalapüügitoodete väärtuse kahe- kuni kaheksakord ne määr . Kavandatava KPS -i § 88 1 lõige 3 sätestab vastutuse juriidilisele isikule trahvimääraga kuni 4 00 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis on trahvimääraks kalapüügitoodete väärtuse kahe kuni kaheksa kord ne määr või ärahoitud kahjule vastav summa . Kavandatava KPS -i § 88 1 lõige 4 sätestab vastutuse juriidilisele isikule korduva tõsise rikkumise korral kolme aasta vältel. Sellisel juhul on trahvimääraks kuni 800 000 eurot või kalapüügitoodete väärtuse kahe kuni kaheksa kord ne määr või ärahoitud kahjule vastav summa . Kavandatava KPS -i § 88 1 lõige 5 sätestab , et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5 kohaselt. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad. Juhul kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad. Eelnõu § 1 p unktiga 4 asendatakse KPS § 15 lõikes 4 termin „ kokkostuhin d“ terminiga „ esmakokkuostuhin d“, selleks, et ühtlust ada terminid. Eelnõu § 1 p unktiga 5 täiendatakse KPS § 15 lõikega 5, mis sätestab, et kui kala keskmist esmakokkuostu hinda pole sama paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, siis võetakse esma kokkuostu hinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik võtta hinna aluseks rahvusvahelistel turgudel avaldatud vastavate kalaliikide hinnad. 2.1 1 .2. Muud vastutussätted (eelnõu § 1 punktid 5 7 — 66 ) Kuna kavandatavas KSP § 88 1 tuuakse v astutuse peatükki tõsiste rikkumiste koosseis, siis on vaja üle vaadata kõik muud vää r teok oosseisud. Väärteokoosseisude kattumine tekitab segaduse, millist väärteokoosseisu konkreetse rikkumise korral kasutada. Muud väärteokoosseisud peavad siiski säilima nende rikkumiste kohta, mis on kalanduse kontrollimääruse artik li 90 lõike 3 nimekirjas , sest need rikkumised on tõsised ainult teatud lävendite ületamise või tingimuste täitmise korral , mis on toodud kalanduse kontrollimääruse l isas IV . Kuna kalanduse kontrollimääruse artik li 90 lõikes 3 toodud nimekirjas on mitmeid uusi rikkumisi, siis on vaja vastutussätteid ühtlasi nende osas täiendada. Samuti on vaja vastutusnormi nendele tõsistele rikkumistele (KPS § 71 lg 1 punktides 2-9) , mis pannakse toime sise - või piiri veekogudel või rannikumeres ilma, et need oleksid tõsised rikkumised kalanduse kontrollimääruse tähenduses ( KPS § 71 l g 1 punkt 1) . Eelnõu § 1 p unktiga 5 7 täiendatakse KPS § 74 lõi kega 3, mis sätestab, et ka kala ostu, müügi või käitlemisnõuete väärteo katse on karistatav. See on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega ( KPS § 65 muudatused). KarS § 25 1 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka väärtoekatse staadiumis. Eelnõu § 1 p unkti de ga 5 8 ja 5 9 jäetakse KPS § 75 pealkirjast ja lõikest 2 välja viide kalalaevatunnistuse le . Kalapüük merel kalalaevatunnistuseta laevaga on igal juhul tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS § -ga 88 1 . Eelnõu § 1 p unktiga 60 muudetakse ja sõnastatakse KPS § 76 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et asenda takse nendes läbivalt sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteem “ sõnadega „ a sukoha jälgimise süsteem“ . Muudatusega viiakse KPS § 76 kooskõlla kavandatava KPS § 69. Eelnõu § 1 p unktiga 61 asendatakse KPS § 77 pealkirja s ja lõikes 2 sõna „kord“ sõnaga „nõuetega“ . V astutus e säte peaks sisu liselt katma kõikvõimalikud andmete esitamisega seotud nõuete rikkumised . Kehtiv sõnastus on veidi segadusttekitav , kuna sõna „kord“ viitab teatud toimimisnormi dele. Uus sõnastus vastab paremini sätte sisule. Eelnõu § p unktiga 62 täiendatakse KPS § 77 lõikega 1 1 , millega nähakse h arrastus kala püügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Harrastus kala püügis laieneb andmete esitamise kohustus kalanduse kontrollimääruse rakendumisel lõhele ja tursale mistahes vahendiga. Hetkel kehtib andmete esitamise kohustus vaid kalastuskaardiga püügil. Hetkel nimetatud sätte vastutus on aga teisiti lahendatud, s ee tähendab, et juhul kui andmeid ei esitata, uut kalastuskaarti ei anta . Andmete esitamise kohustuse laiendamisel harrastus kala püügis aga sellist lähenemist ei saa kohaldada, sest andmed tuleb esitada vaid juhul kui vastavat liiki saadi. Seega on vajalik kehtestada vastav vastutus e säte . Tegu on vastutus sättega, mis näeb ette vastutuse KPS § 61 lõigetes 2 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest . Eelnõu § 1 p unktiga 6 3 tunnistatakse kehtetuks KPS § 78 . Tegemist on sättega, mis näeb ette vastutuse vaatleja töö takistami se eest. N imetatud tegu on aga alati tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS § 88 1 . Eelnõu § 1 p unktiga 6 4 muudetakse KPS § 86 pealkirja ja lõiget 1, täiendades loetelu kaalumise nõuete rikkumisega . Tegu on vastutus e sättega , mis näeb ette vastu tu se KPS § 61 1 ja selle alusel kehtestatud k eskkonnaministri 30. jaanuari 2018 . a määrus es nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ s ätestatud nõuete rikkumise eest . 2.1 2 . Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt 5 6 ) Punktiga 5 6 muudetakse KPS § 73 lõiget 7 , millega täpsustatakse kahju sisse nõudmise korda. Muudatuse kohaselt hakatakse kalakahju välja nõudma rakendades haldus õigust , mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Perioodil 2022 —2 024 . a on esitatud 31 tsiviilhagi kalakahju hüvitamiseks . Tegemist on haldussüsteemi lihtsustamisega, vähendades halduskohtu ja KeA töökoormust . 2.1 3 . Menetlus ( eelnõu § 1 punkt id 6 6 ja 6 7 ) Eelnõu § 1 p unktiga 6 6 ja 6 7 muudetakse KPS § 89 lõikeid 2 ja 3 lisades mõlemasse viite kavandatavale KPS § 88 1 , millega täieneb väärtegude nimekiri, mille kohtuväline menetleja võib olla ka politseiasutus ning mille toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada toimepanemise vahendi ning väärteo objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Kuna kavandatava KPS § 88 1 nimekirjas on rikkumisi, mis on sisult sarnased nende rikkumistega, mis on juba eelpooltoodud nimekirjades, on vajalik tagada ühesugune lähenemine. N äiteks on kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumise nimekirjas kalapüük keelatud vahendiga, s ealhulgas püük elektripüügivahendiga, lõhkelaenguga jne, samuti püügivahendite kohta esitatavate nõuete rikkumine, mille korral võib olla vajalik püügivahend konfiskeerida. Samuti peaks politseiasutus saama vajadusel menetleda sarnaseid rikkumisi vaatamata sellele, kas need on toime pandud merel või siseveekogudel ning vaatamata sellele kas rikuti ühise kalanduspoliitika norme või kalapüügieeskirja norme. 2.1 4 . Rakendussätted (eelnõu §1 punkt id 68 ja 69 ) Eelnõu § 1 p unktiga 6 8 tunnistatakse kehtetuks KPS § 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Sätted ei ole enam ajakohased. Eelnõu § 1 p unktiga 6 9 täiendatakse KPS § 90 lõi g e tega 6 — 1 0 . Kavandatava KPS § 90 l õikega 6 sätestatakse merel kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine 9 kuni 12 - m eetrise kogupikkuse ja aktiivpüüniseid kasutavatele kalalaevadele alates 10. jaanuarist 2028. a. A lla 9 - m eetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kalutavatele kalalaevadele hakkab nõue kehtima hiljem. Kalalaevaregistri andmetel on selliseid laevu kokku 131. P assiivpüünisteks loetakse KPS § 31 punktides 1 — 3 nimetatud kalapüügivahendeid, milleks on õngejadad, nakke- ja lõkspüünised. Aktiivpüünisteks loetakse sama paragrahvi punktides 4 ja 5 nimetatud vahendeid nagu kurn- ja traalpüüniseid. Kavandatava KPS § 90 lõikega 7 sätestatakse kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine merel kõikidele alla 9 - meetris e kogupikkusega kalalaevadele alates 1. jaanuarist 2030. a. Selliseid laevu on kalalaevaregistri andmetel 1931. Kavandatava KPS § 90 lõikega 8 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 73 sisse viidud muudatusele, millega KeA hakkab kalakahju hüvitis i sisse nõudma haldusmenetlus e raames, mis tähendab, et e nne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmi ne viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Kavandatava KPS § 90 lõikega 9 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 88 1 lõi get es 3 ja 4 kehtestatud korduv use arves tami s e le kolme aasta jooksul alates eelmise tõsise rikkumise toimepanemisest. Sätet ei kohaldada tagasiulatuvalt enne selle sätte jõustumist sooritatud tõsiste rikkumiste suhtes , sest tõsiste rikkumiste sisu muutub ja sellisel juhul poleks tagatud võrdset kohtlemist . Kavandatava KPS § 90 lõikega 10 sätestatakse, et e nne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni. 2.1 5 . KarRS i muutmine (eelnõu § 2 punkt id 1 , 2 ja 3 ) EL ühise kalanduspoliitika normide t õsiste rikkumiste eest raha trahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse kontrollimääruse art ikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samuti peab k alanduse kontrollimääruse artikli 93 kohaselt rikkumiste andmeid säilitama riiklikus rikkumiste registris vähemalt viis aastat. Praegu on KeA - l juurdepääs vaid kehtivatele karistustele kuni nende kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni karistusregistris . KarRS i § 24 järgi kustutatakse väärteg u de puhul karistusregistris karistus ühe aasta möödumisel ja kriminaalasja puhul kolme aasta möödumisel . Kalanduse k ontroll i määruse nõuete täitmiseks on aga KeA - l tõsise rikkumise korral trahvi määramiseks vajalik saada juurdepääs ka arhiivi andmetele. Eelnõu § 2 p unktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et KeA-le antakse juurdepääs karistusregistri arhiivile kavandatavas KPS § 88 1 nimetatud väärteo korduvuse arvestamise ks ning väärteomenetluse läbiviimiseks . Eelnõu § 2 p unktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20 , millega lisatakse andmetele juurdepääsu saajate hulka ka K eA . Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi andmetele kavandatava KPS § 88 1 nimetatud väärteo menetlemiseks. Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse KarRS § 23 lõigetes 2 ja 6 tekstiosa „3 — 11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest. 2.16. KTKSi muutmine (eelnõu § 3 ) KTKSi muutmise sätteid on kirjeldatud käesoleva eelnõu seletuskirja peatükis 2.2. 2. 1 7 . Jõustumine (eelnõu § 4 ) Eelnõu § 4 p unkt 1 sätestab, et s eadus jõustub 2026. a 10. jaanuaril , mil jõustub enamik kalanduse kontrollimääruse sätteid. Eelnõu § 4 p unkt 2 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 8 jõustub 2028. a 10. jaanuaril . Säte puudutab kalalaevade mootori võimsuse kontrolli. 3 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat . 4 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842,20.12.2023); nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50). Võrdlustabel , mis käsitleb võrdlust nimetatud EL-i õigusaktidega on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 1. 5 . Seaduse mõjud Kavandatud muudatused ja nende mõjud Kalanduse k ontrollimäärus on liikmesriikidele siduv ja otsekohalduv. Komisjon on teinud oma mõju hinnangu kontrollimääruse muudatuse väljatöötamisel . Seaduse rakendamisega kaasnevad majanduslik ud mõjud kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele ning mõjud riigiasutuste ( Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , KeA , PTA) töökorraldusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa õigusliku muudatu se kalapüügi valdkonnas ja selle järelevalves ning mõju riigiasutuste eelarvele . Eelnõu seadusena vastuvõtmine too b kaasa positiivse mõju loodus keskkonnale läbi tõhusama vee-elusressursside kaitse . P uudu b otse ne sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale , infoühiskonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele , siseturvalisusele ning riigi kaitsele ja välis suhetele . Kavandatav muudatus: k ala oma tarbeks ostmine (eelnõu § 1 punkt id 1 ja 2 ) Kala kogus t, mida võib omatarbeks osta ilma esmakokkuostu vormistamata, vähendati 30 k ilogrammilt 10 k ilogrammile inimese kohta päevas. Läänemerest püütud lõhe puhul on piirmääraks kaks isendit tarbija kohta päevas. Senine piirmäär vastas paremini Eesti inimese vajadustele , kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses . Samas on kontrolliasutused (KeA, PTA) seda erandit hinnanud teatud riskikohana, sest see on võimalda nud dokumentideta kala liigutamist . Sihtrühm: e ttevõtjaid , kes müüvad kala ainult eraisikutele mitte kokkuostu, on veidi üle 500 ehk u mbes 45 protsenti ettevõtjatest . Samal ajal püüab osa neist ettevõtjatest (u mbes 15 protsenti ) vaid kuni 10 k ilogrammi kala aastas, ehk ilmselt ei müü nad kala ka otse tarbijale vaid tarbivad püütud kala ise. Kala kogus, mida müüakse ilma kokkuostu vormistamata , on umbes 2000 t onni aastas. Mõju: eraisikutele muutub suurema koguse kala ostmine otse püüdjalt keerulisemaks ja kulukamaks, sest otse kalurilt ostmas tuleb käia kas mitu korda või kaaslasega, et sama kalakogus kätte saada. Samas muutub keerulisemaks kala päritolu tõendavate dokumentideta kala transpor t või ladus tami n e ning võib eeldada, et sellise kala osakaal tarneahelas väheneb. Suurem mõju on rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma . Samas aga tehakse seda tihedamini, mistõttu 10 k ilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata. Kavandatav muudatus: k ala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus (eelnõu § 1 punkt 3 ja § 3 punktid 1 — 6 ) Kala päritolu tõendamise nõue ja jälgitavuse nõue toidukäitlejatele kehtib ka praegu, kuid ettevõtted võivad jälgitavuse tagamiseks kaasa panna paberdokumendi, n äiteks arve-saatelehe. Eelnõu kohaselt peavad ettevõt jad juurutama elektroonilise arvepidamise partiide üle ning samuti vahetama partiide infot tarnijate vahel digitaalsel kujul , et tagada „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ jälgitavus tarneahelas . Kuna partiide kohta nõutud minimaalset teavet täiendatakse püügireisi või püügipäeva numbriga ja vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga , on võimalik kala päritolu tõendamisel liikuda tarneahelas tagasi püügireisini või korjeni. Sihtrühm: e ttevõtjad, kes tegelevad k ala töötlemise ga , kala transpordi, ladustamise ning hulgi ja jaemüügiga , samuti vesiviljelusettevõt jad . Mõju: d igitaalse jälgitavuse nõuetest mõjutatud ettevõt jaid on 3 58 . Nendest kala esmakokkuostjaid on 142, kala käitlemise ja ladustamise ga tegelevaid ettevõt jaid on 114 , kala transpordi ga tegelevaid ettevõt jaid on 31, kala hulgimüügiga tegelevaid ettevõt jaid on 16 , kala jaemüügiga tegelevaid ettevõt jaid on 22 ning vesiviljelusega tegelevaid ettevõt jaid on 33 . Kala päritolu tõendamise nõuete täitmine nõuab ettevõt jatelt toodete digitaalsete jälgitavuse süsteemide kasutusele võtmist . Uute süsteemide juurutamine nõuab lisare s sursse , kuna seni oli võimalik kala päritolu tõendada paberdokumentidega . Samas muudab d igitaalsete süsteemide kasutusele võtmine ettevõtte sisemisi tööprotsesse paindlikumaks ja kiiremaks, sest kogu arvepidamine partiide üle käib elektrooniliselt . Digitaalne jälgitavus võimaldab tooteid tarneahelas jälgida , tuvastada nende päritolu, pakkuda ettevõtjale kindlust, et tema valduses on seaduslikult püütud kala ning võimaldab vajadusel toidu sihipärast turult tagasikutsumist. Muudatus tõhustab järelevalvet ja seeläbi loodusressursside kaitset, sest igas tarneahela etapis on võimalik jälgida „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ põhimõttel, kellelt tooted on tarnitud ja kellele need on tarnitud. Partii kohta edastatav minimaalne teave võimaldab igas tarneahela etapis tuvastada kala päritolu püügireisi/korje täpsusega ning tuvastada samm-sammult kogu tarneahel a . Digitaalse jälgitavuse tagamisega paraneb kala päritolu tõendamine , tõkestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki , suurendatakse ausat konkurentsi ning tõhustatakse järelevalvet. Kavandatav muudatus: mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt 8 ) Komisjoni tellitud 2019. a EL-is läbiviidud kalalaevade mootorivõimsuse vastavustõendamise uuringust selgus, et 51 protsenti kontrollitud kõrge riskiga laevadel ületas nende tegelik mootorivõimsus sertifitseeritud võimsust. Kõige suurem rikkumiste arv oli Vahemerel tegutsevate põhjatraalide hulgas ning väikseim rikkumiste arv oli Läänemerel tegutsevate pelaagiliste traalide seas (2019: 17) . Selleks, e t mootorivõimsusega seotud rikkumisi vähendada ja kõrge riskiga laevu paremini kontrollida, on kehtestatud mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja registreerimise nõue kontrolliasutuste (Eesti puhul KeA ja EFCA) riskianalüüsi põhjal. Sihtrühm: ü le 221 k ilovatti mootorivõimsusega traal püüniseid kasutatavad kalal aevad. Neid on kalalaevaregistri andmetel Läänemerel 11 , kaugpüügi s (Atlandi ookean) 5 . Mõju: p otentsiaalselt hindame, et see meie laevu ei puuduta tulenevalt riski hindamise kriteeriumi t est. Seni pole tuvastatud ka ühtki mootori võimsuse rikkumist. Juhul kui leiab aset mootorivõimsuse rikkumine, mis kergitab riski kõrgeks ja vajalik on mootorivõimsuse pidev mõõtmine, siis seadme kulu koos paigaldusega on hinnanguliselt 12 — 16 000 eurot (DG MARE 2019: 98-99) . Seadme kulu saab katta 85 protsendi ulatuses Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse fondi ( edaspidi EM KV F ) kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmise meetmest kuni 202 8 . a . Mootorivõimsuse pideva jälgimise puhul on tegu lisainstrumendiga, mis võimaldab mootorivõimsuse hindamist ning see muudab j ärel e valve tööd mõnevõrra lihtsamaks. Admin istratiivne halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju kalavarude seisundile on kaudne ja varu de seisund peaks paranema. Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne. Kavandatav muudatus: kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõu ded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 6 , 7 , 1 1 , 12, 1 4, 15 , 22 — 27, 29-32 ja 34 — 36 ) Lisaks kalapüügiloale väljastatakse ka kalalaevatunnistus edaspidi elektrooniliselt, kalalaevatunnistust pole vaja enam kalalaeva pardal hoida, kehtetuks muutunud tunnistust pole vaja enam registri töötajale tagastada. Kalapüügiloa peatamist puudutavad sätted jäetakse seadusest välja, sest olemasoleval lubade süsteemil pole vastavat funktsionaalsust ning seega pole ka senimaani seda sätet rakendatud . Sihtrühm: kõigi kalalaevastiku segmentide kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA . Aastas tehakse kalalaevade registris keskmiselt 190 toimingut , mille puhul tuleb väljastada uus kalalaevatunnistus. Mõju: nii ettevõt ja te kui PTA halduskoormus väheneb mõningal määral, kuna kalalaeva tunnistus väljastatakse elektroonilises vormis ning puudub vajadus neid kehtivuse kaotamisel või kehtivuse peatamisel tagastada. Nõue kanda k aluri kalapüügi loale kalalaeva andmed, kui merel kalapüügiks kasutatakse 10 - m eetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva . Sihtrühm: k alalaevatiku segmenti 4S2 kantud 10 - m eetri se kogupikkusega ja pik emai d merel püüdvaid rannapüügilaevu on kalalaeva de registri andmetel 2. mai 2025. a seisuga 62 , mis moodustab 3 protsenti segmenti 4S2 kantud kalalaevadest. Kaluri kalapüügiloa alusel merel esitas 2024. a kohta püügiandmeid 1023 loa omanikku. Neist 10 - m eetrise kogupikkusega ja pikema kala laeva kasutamist märkis 76 loa omanikku, ehk ligikaudu 7 protsenti püügireisi teinud loa omanikest. N ende laevade ga tehtud püügireiside saagist 98 protsenti moodustas räim, mis oli nõutud kastmõrdadest. Mõju: väike, puudutab väikest osa mere rannapüügisegmendist. Tegemist on suuremate püügiettevõtetega, kelle püügivõimalused on jaotatud mitme laeva ja püügibrigaadi vahel. Kavandatav muudatus: harrastus kala p üügi andmete esitami ne (eelnõu § 1 punkt 3 8 ) Alates 2026. a . peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja kaaspüügil püütud tursa harrastuspüügi kohta merest sõltumata püügivahendist. Komisjonile tuleb need püügiandmed raporteerida igakuiselt alates märtsist 2026 . a . Soome lahe lõhe , tursa ning kilu ja räime harrastus kala püügi kohta võib andmeid koguda ka n äiteks kvant itatiiv uuringu (küsitlused) kaudu. Need andmed tuleb iga-aastaselt raporteerida komisjonile alates 2027.a maist. Sihtrühm: a ndmete esitajateks on EL - ist tulenevate nõuete puhul kõik kalastajad (k.a soodustatud isikud), kes püüavad Läänemere avaosa lõhet (kõik püügipiirkonnad v.a Soome laht), räime, kilu ja turska. Nende arvu on keeruline hinnata. Harrastuskalapüüdjate koguarv Eestis kõikidel veealadel on hinnanguliselt 1 5 0 000. Mõju: k alanduse kontrollimäärusest tulenevate kohustuste ülevõtmine mõjutab eelkõige Läänemere avaosast lõhe püüdjaid ning lisaks neid kalastajaid, kes kaaspüügina saavad turska. Lõhe trollimise ( õngpüünis ega lan d i või rakis e ve damine paadi järel ) puhul kehtib püüdjatel kohustus kõik rasvauimega (looduslikud) kalad vabastada. Kaasa tohivad nad võtta ainult ühe lõigatud rasva uimega isendi. EL - ist tulenevate nõuete täitmise puhul tuleb lisaks kaasa võetava tele isendi tele ka vette tagasi lastavad isendid raporteerida . See tähendab, et kalastajad on kohustatud arvet pidama selle üle, kui palju nad püügi käigus kalu tagasi lasid, sest liikmesriik on kohustatud edastama andmeid nii püütud kui ka tagasi lastud kalade kohta . Kuna trollimine toimub kas harrastuskalapüügiõiguse olemasolu või KPS-s välja toodud soodustatuse korral, tuleb hakata neil kalastajatel edaspidi oma saake ja kalade vette tagasi laskmisi registreerima. Täna ei ole teada, kui suur hulk on selliseid isikuid, kes võiksid lõhet trollimise teel tabada. Kalastuskaardi alusel püüdvad kalastajad, kes on merest lõhe või tursa kätte saanud, peavad hakkama oma saake päeva täpsusega üles märkima, mis toob neile kaasa senisest suurema andmete deklareerimise kohustuse . S eni pole harrastuspüügiõiguse puhul ja soodustatud isikutel üldse andmete esitamise kohustust ning kalastuskaardi puhul tuleb andmeid esitada viie päeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest. Andmete kogumise tarvis tuleb juba töötavat kalaluba.ee keskkonda arendada selliselt, et see kataks ära eelnimetatud uued kohustused. Arenduse hinnanguline kulu on 40 000 eurot, mi da on võimalik katta EMKVF kalanduse kontrolli ja järelevalve meetmest. Lisaks kalaluba.ee arendusele suureneb edaspidi haldusk oormus ka ametnik u l, kes pea b harrastuskalapüüg i saagiandmeid kontrollima ning neid Euroopa Komisjoni „ RecFishing “ veebiplatvormile edastama. Samuti tuleb hakata teatud liikide osas iga-aastaselt läbi viima harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot . Seda uuringut on siiani läbi viidud üle aasta , kulud on võimalik katta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalandusandmete kogumise toetus“ vahenditest . Täiendav andmete kogumine annab parema ülevaate harrastuspüügi mõjust, mis omakorda parandab andmete ja kalavarude hindamise kvaliteeti. See võimaldab paremini sihistada ja reguleerida harrastuskalapüüki . Kavandatav muudatus: p üügi- ja püügijärgsete andmete esitami ne (eelnõu § 1 punktid 3 7 — 4 6 ) Püügipäevikuga tuleb muuhulgas edastada merel tundlike liikide püügi korral teave vigastatud, surnud, või elusalt vabastatud isendite arvu või saagi koguste kohta. T ranspordidokumendi andme id tuleb hakata esita m a elektrooniliselt enne transpordi algust. Sihtrühm: t undlike liikide teabe esitamise kohustus alates 10 . jaanuarist 2026 . a on kalapüügiloa omanikel, kes kasutavad merel püügiks 12-meetris e kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Kaluri kalapüügiloa alusel teostas 2024. a rannapüügiandmetel 12-meetrise kogupikkusega ja pikema kalalaevaga merel püüki kümme loa omanikku, kokku nelja kalalaevaga. Kaugpüügi ja Läänemere traalpüügiettevõtjaid oli 2024. a kokku 19 ja andmeid esitanud kapteneid 33. Alates 1 0 . jaanuarist 2028 . a laieneb kohustus kõi gile merel kalalaevaga püüdjatele. K utselis i kalur e id, kes püügiandmeid esitavad merel, on ligikaudu 1700 . Transpordidokumendi elektroonilise esitamise puhul kõik transpordiettevõtted, kes tegelevad kala transpordiga , keda 2024. a esitatud andmete kohaselt oli kaheksa . Mõju: m õju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on tundlike liikide püügiga seotud teabe esitamise osas väike. Mõju keskkonnale on positiivne sest paraneb teabe kvaliteet teatud looduskaitsealuste liikide kohta. Teave pardale tõstetud saagi ning püünisesse sattunud hukkunud imetajate ja lindude kohta tuleb esitada juba praegu kõigil, nii siseveekogudel kui ka merel ning sõltumata kalalaeva pikkusest või kalalaeva kasutamisest. Potentsiaalselt laieneb teavitatavate liikide nimistu ning detailsusaste : kas isend oli elus, surnud või vigastatud. Transpordidokumendi elektroonilise edastamisega seonduv mõju transpordiettevõtetele on keskmine . Vedajad peavad omandama võimekuse ise andmed kaluri infotehnoloogilise kliendirakenduse (edaspidi PERK ) vahendusel esitada, seni on andmed PERK - i sisestanud selle ettevõtja esindaja, kelle vedajaga tegemist on . Paraneb järelevalve tõhusus ning seeläbi loodusressursside kaitse , sest andmed kala transpordi kohta saadetakse ette, mitte tagant järgi. Kavandatav muudatus: k ala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt 4 7 ) Luua tuleb k aalujate heakskiitmi s e süsteem ja koostada kaalujate nimekiri . Üldiselt on kohustus kala kaaluda sadamas, seejuures on lubatud erandid mujal kaalumiseks kui sadamas kui täidetakse k omisjoni rakendusmääruse nõudeid. Komisjoni kaalumise määruse eelnõu kohaselt tuleb kaalumisel täita teatud miinimum n õudeid sorteerimata kala (kilu-räime) lossimisel ning kala kaalumisel peale transporti ettevõttes. Seega rannapüügil ja räime kastmõrraga püügil saab tõenäoliselt jätkata olemasoleva režiimiga, kus kala kaalutakse lossimisel ja kaalumise eest vastutab kapten. Kaalujate heakskiitmine toimub kaptenite ja ettevõtete poolt kasutatavate kaalumissüsteemide vastavushindamisel. Millised saavad olema need nõuded, on praegu keeruline komisjoni rakendusmääruse eelnõu alusel hinnata, sest läbirääkimiste protsess on alles algusjärgus ning tõenäoliselt tehakse sellesse olulisi muudatusi. Sihtrühm: uued kaalumise nõuded puudutavad kapteneid ning suuremaid kilu-räime töötlemisega tegelevaid ettevõt jaid (maksimaalselt 40 —5 0 ettevõt jat , ilmselt oluliselt vähem ). Mõju: k eeruline hinnata, sest nõuded kehtestatakse rakendusmäärusega, mille arutelu on veel pooleli. Teada on, et k aalujate tunnustamine suurendab KeA töökoormust, sest ettevõtete puhul on vaja teha kohapeal vastavushindamine. Kavandatav muudatus: kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 13, 33, 51, 52 ja 60 ) 10. jaanuarist 2026 . a hakka b asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõigile 12 - m eetrise kogupikkusega ja pikematele kalalaevadele. Erand 12 — 15 - m eetrise kogupikkusega kalalaevadele kaob. Eestis puudutab see nelja laeva, ke llest ühel on jälgimissüsteem ( edaspidi VMS ) juba olemas . Kolme laeva puhul viiakse läbi kordusmõõtmised. 10. jaanuarist 2028 . a hakka b asukoha jälgimise nõue merel kehtima 9 — 12 - m eetrise kogupikkusega kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 126 laeva. Samuti hakkab see nõue kehtima viiele alla 12 - m eetrise kogupikkusega aktiivpüünistega püüdvale laevale. 1. jaanuarist 2030 . a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõikidele kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 1931 laeva. Sihtrühm: j ärk-järgult kõik rannapüügilaevad, kokku 2166 laeva. Mõju: hetkel on keeruline hinnata kulusid antud muudatusele, kuna arutelud võimalike tehniliste lahenduste üle alles käivad. Asukoha jälgimise süsteemideks on võimalik saada toetust 85 protsendi ulatuses kuludest EMKVF meetmest „perioodi 2021-2027 kalapüügi investeeringutoetus“. Kavandatav muudatus: r iikliku järelevalve erimeetme d ja r iikliku järelevalve erisus ed (eelnõu § 1 punktid 4 8 — 50 ) KeA - l e õiguse andmine kohaldada järelevalve käigu s viibimise keeldu, suunata kalalaev sadamasse, kohaldada kontrolltehingut ning teostada isiku riiete ja esemete läbivaatus. Sihtrühm: KeA inspektorid . Mõju: e elnõu kohaselt l aiendatakse K eA järelevalve meetmeid. S ellega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuna meetmeid rakendavad ametis olevad inspektorid. Vajadus võib olla inspektorite koolitamiseks uu t e meetme te rakendamisel . Kavandatud muudatused võimaldavad KeA - l senisest tõhusamalt teha järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle ja selline tegevus tõhusalt lõpetada. Kavandatav muudatus: t õsiste rikkumiste nimekir i (eelnõu § 1 punktid 53 ja 54 ) Uue tõsiste rikkumiste nimekirja kehtestamine , vana ja uue tõsiste rikkumiste nimekirja võrdlustabel on toodud eelnõu seletuskirja l isas 2 . Sihtrühm: kogu kalandussektor, umbes 5000 inimest , KeA kalandusinspektorid, 38 inspektorit. Mõju : osade rikkumiste korral tuleb hakata jälgima lisakriteeriume, et hinnata kas tegu on tõsise rikkumisega või mitte. See suurendab mõnevõrra KeA töökoormust. Vajalik on inspektorite koolitami ne n äiteks tõsiste rikkumiste kriteeriumite rakendamise ks. Suureneda võib tõsiste rikkumiste arv, sest n äiteks andmete lubatava erinevuse lävend on üsna madal ning kilu ja räime segapüügil väikeste kaaspüügi koguste hindamine on 2024. a juulist kehtima hakanud reeglite järgi võib osutud a keeruliseks. Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 9 , 12, 16 — 21, 28, 55 ) Tõsiste rikkumiste eest merel punktisüsteemi kehtestamine kaptenitele ka kaluritele . Sihtrühm: umbes 2000 kalalaeva kaptenit ja kutselist kalurit . Mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Senine praktika kalalaevatunnistuse omanikele tõsiste rikkumiste eest punktide määramisel näitab, et aastas määratakse punktid umbes 10 laevale, kuid ühelegi laevale pole kogunenud nii palju punkte, et kalalaevatunnistus oleks peata tud. Samas on tõsiste rikkumiste nimekirja muudetud ja teatud rikkumistele on kehtestatud lävendid, mis võib rikkumiste arvu suurendada. Muudatuse rakendamisega suureneb mõnevõrra töökoormus K eA - l seoses lisanduvate ülesannetega vormistada tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punktide määramise otsuseid kaluritele ja kaptenitele . Vajalik on kutselise kalapüügi registri ss e kaptenite nimekirja loomine, kuhu kantakse kaptenite punktid. P TA - l tuleb pidada ka ptenite punktide arvestust , sellega seoses on ette näha P TA töökoormuse mõningane suurenemine . Samuti võib sõltu valt toimepandud tõsiste rikkumiste arvust, kui neid koguneb ühe kaluri või kapteni kohta kalanduse kontrolli määruses toodud määral, suureneda vähesel määral PTA töökoormus, kui tuleb vormistada otsused kalapüügiloa kehtetuks tunnistamiseks . Kavandatav muudatus: kala - ja veetaime varu le tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt 5 6 ) Kalakahju hakatakse sisse nõudma haldusmenetluse raames mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Sihtrühm: KeA menetlejad, inspektorid ja kohtunikud. Mõju: k alakahju hüvitamiseks on esitatud 31 tsiviilhagi nii kriminaal - kui tsiviilasjad es kokku aastatel 2022 — 2024. Muudatus vähendab oluliselt ametkondade, s ealhulgas kohtute töökoormust ning ressursikulu, mis sellega kaasneb. Kavandatav muudatus: vastutus e sätted (eelnõu § 1 punktid 5 7 — 6 7 ) V äärteokoo s seisude vastavusse viimine uue tõsiste rikkumiste nimekirjaga. Uue väärteokoosseisu kehtestamine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest. Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad , KeA inspektorid . Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see umbes 500 inimest aastas , lisaks 36 inspektorit . Mõju: m aksimaalse võimaliku rahalisetrahvi määra tõstmine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste korral avaldab kindlasti preventiivset mõju . Samas ei ole pärast maksimummäärade tõstmist karta, et neid hakatakse rohkem määrama. Rahat rahvi suuruse sidumine saadud kalapüügitoodete väärtusega võimaldab rikkuja rikkumise teel saadud kasust ilma jätta. Samas ei ole võimalik määrata ka väga kõrget raha trahvi kui rikkumise teel saadud kasu on väike. Kavandatav muudatus: karistusregistri seaduse muutmine (eelnõu §2 punkt id 1 ja 2 ) Juurdepääs karistusregistri arhiivile tõsiste rikkumiste eest karistuste määramisel korduvuse arvestamisel . Sihtrühm: KeA kalandusinspektorid , 38. Mõju: m uudatusega ei kaasne lisakulusid riigiasutustele . 6 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendamisest tulenevad kulud tarkvara arendustele . Seoses tundlike liikide kohta andmete esitamisega, kaluri kalapüügiloa andmise korra täpsustamisega , kalalaevatunnistuse elektroonse väljastamisega ning kutselise kalapüügi registrisse kaalujate ning kalurite ja kaptenite kohta täiendavate andmete kogumiseks on vajalik teha vastavad muudatused kutselise kalapüügi registris ning vajadusel registri rakendustes . Nende tööde rahaline maht on u mbes 5 0 000 eurot ning need kulud kaetakse „ Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest. Harrastuskalapüügi andmete kogumise nõuete täitmiseks on vajalik infosüsteemi „TEHA“ arendada. Arenduse hinnanguline kulu on ca 40 000 eurot, mi s kaetakse samuti „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest . Seaduse rakendamisest tulenevad kulud investeeringuteks ja uuringuteks . Seoses kalalaevade asukoha jälgimisega peavad olema laevad varustatud asukoha jälgimissüsteemiga hiljemalt 1. jaanuar 2030 . a , maksumust on keeruline hinnata. Hetkel on hinna prognoos 300 eurot seadme kohta. 2025. a on merel kalalaevaregistris 2166 alla 12 m eetrise kogupikkusega kalalaeva , kellele nõue kohaldub, käimas on kalalaevaregistri ülevaatus, tõenäoliselt on aktiivseid kalalaevu oluliselt vähem. Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määrus e nr 15 alusel. Odavamaks alternatiiviks on kalalaeva asukoha jälgimist teostada veebirakenduse kaudu. Sellisel juhul ei peaks eraldi seadmeid soetama, piisaks PERK seadmest. Alates 2027.a tuleb harrastus kala püügis teatud liikide kohta esitada andmeid iga-aastaselt, selleks tuleb läbi viia harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Kulud on võimalik katta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „K alandusandme te kogumis e toetus“ vahendite st. 7 . Rakendusaktid Kavandatud muudatuste tõttu on muutunud järgmiste rakendusaktide volitusnormid: Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017 . a määrus nr 164 „ Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ ; keskkonnaministri 27. augusti 2015 . a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“; keskkonnaministri 30. jaanuari 2018 . a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ ; Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a mä ä rus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ . Kõigi muudetavate ja uute rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4. Lisaks muudetakse järgmisi rakendusakte: maaeluministri 28. detsembri 2017 . a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023 . a määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“; Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 . a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“ . 8 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 10. jaanuaril .2026. a. S eaduse § 1 punkt 8 jõustub 10. jaanuaril 2028. a. 9 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadet akse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Justiits- ja digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja huvirühmadele - Eesti Kaugpüü djate Liit , Eesti Kalurite liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit , Eestimaa Looduse Fond ja Kalastusklubide Liit . Teie 10.09.2025 nr 1.4-1/395, REM/25- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 0981/-1K [email protected] Meie 10.10.2025 nr 8-2/7436 Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud kalapüügiseaduse (KPS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Halduskoormus – alates 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel 1. Palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes välja tuua, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu ning kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. 2. Kehtiv KPS § 291 – kuigi KPS § 291 eelnõuga ei muudeta, siis palume näha eelnõus ette ka selle sätte vajalikud muudatused. Kõnealuse sättega nähakse ette teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu. Selles andmekogus töödeldakse ka isikuandmeid. Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena 2. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja 1 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-05/Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf 2 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada KPS § 291 sätestatud andmekogu regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni põhimõttele ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada), andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Eelviidatud seadustes on ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja. Seega tuleb seaduse tasandil reguleerida ka andmekogus töödeldavate isikuandmete kategooriad, nende säilitamise tähtaeg ning andmekogu põhimääruse volitusnormi selged raamid. Viimasega seoses märgime, et KPS § 291 lõige 4 volitab ministrit lisaks andmekogu põhimääruse kehtestamisele ka andmekogu asutama. Kuna seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega on andmekogu juba asutatud, siis ei ole võimalik seda edasi delegeerida, seega tuleb lõikest 4 välja jätta sõnad „asutab ja“. Lisaks sellele tuleb lõikes 4 ette näha põhimääruse kehtestamise selged raamid, näiteks nähes ette, et: „(4) Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 2) täpne andmekoosseis; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsed tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.“; 3. Eelnõu § 1 p-d 10–12 (KPS § 34 lg 4) – KPS § 34 reguleerib kutselise kalapüügi registriga seonduvat. Kuna registris töödeldakse ka isikuandmeid, siis palume näha eelnõus ette ka KPS § 34 lõike 4 täpsustamine, tuues välja kelle ja mis kategooria isikuandmeid töödeldakse. Samuti tuleb KPS §- s 34 välja tuua isikuandmete säilitamise tähtaeg ning lõikes 6 tuua välja volituse selged raamid. 4. Eelnõu § 1 p 50 (KPS § 65) – eelnõuga lisatakse Keskkonnaameti poolt riikliku järelevalve käigus kasutatavate erimeetmete hulka kontrolltehingu tegemise õigus. Kontrolltehingu tegemine läheb vastuollu haldusmenetluse avalikkuse põhimõttega ja seetõttu peab kontrolltehingu õigust piirama ning lubama seda vaid olukordades, kus muude järelevalvemeetmetega ei ole võimalik eesmärki saavutada. Eelnõuga antakse järelevalveorganile õigus teha kontrolltehing seaduse § 10 lõigetes 6 ja 10 sätestatud nõuete kontrollimiseks. Viidatud normid annavad ulatuslikud loetelud keelatud tegevustest, millest osade tuvastamiseks ei ole kontrolltehingu tegemine ilmselt vajalik (nt elektripüügivahendi omamine). Seletuskirja kohaselt vajab järelevalveorgan kontrolltehingu tegemise võimalust vaid elektripüügivahendiga ning kala ostu-müügiga seotud korrarikkumiste kõrvaldamiseks. Arvestades kontrolltehingu erandlikku olemust, palume eelnõus sätestada olukorrad, mil kontrolltehing on lubatud, võimalikult kitsalt – kogu lõikele 6 viitamise asemel tuleks välja tuua, et kontrolltehing on lubatud vaid elektripüügiriista võõrandamise nõuete kontrollimiseks. Arusaamatuks jääb viide § 10 lõikele 10 kuivõrd viidatud sättes ei ole reguleeritud kalade ostu- müügiga seonduvat. 2  Lisaks juhime tähelepanu, et kontrolltehingu tegemisel on keelatud igasugune kihutamine süüteo toimepanemisele (vt sellekohaseid sõnastusi nt alkoholiseaduse § 52 1 lg 6 või tubakaseaduse § 332 lg 6). Palume eelnõu täpsustada. 5. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kalandusturu korraldamise seadust (KTKS). Juhime tähelepanu, et KTKS § 9 lõiked 1 ja 2 ei vasta üldisele riigisisesele avaliku teabe käsitlusele. Nimetatud lõiked näevad ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama andmed kalandusturu korraldamise abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse kaasatud eksperdil. Avalik teave on AvTS kohaselt üldistatult kogu teave, mis tekib avalikke ülesandeid täites, seega algselt on kogu riigi käes olev teave avalik, v.a juhul, kui sellele kehtib mõni juurdepääsupiirangu alus (asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ehk AK-alus). Juurdepääsupiirangu alused sätestab AvTS § 35. AK-alus kehtib AvTS § 40 kohaselt 5+5 aastat või isikuandmete puhul 75 aastat. Üldjuhul peaks AvTS § 35 katma kõik võimalikud juurdepääsupiirangu juhud. Kui see aga nii ei ole, tuleb eelnõus näha ette uus alus. Kavandatavas sättes tuleb näha ette: 1) millist teavet kaitstakse; 2) mis eesmärgil seda teavet kaitstakse. KTKS § 9 puhul on regulatsioon vastupidine, st kogu teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui EL õigusest või KTKS-ist ei tulene teisiti. KTKS esialgse redaktsiooni seletuskirjast3 ei nähtu, et selline nõue tuleneks EL õigusest. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul tuleb KTKS § 9 viia kooskõlla AvTS-ga ning näha vajadusel ette üksnes juurdepääsupiirangu täiendav alus, mis võimaldab kaitsta seda teavet, mille avalikuks tuleks enne toetuse kohta otsuse tegemist kahjustaks taotleja huve. Juhime tähelepanu, et kaitstav huvi peab mahtuma ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni4 artikli 3 lõikes 1 loetletud kaitstavate eesmärkide alla. Palume eelnõus esitada ka KTKS § 9 vajalikud muudatused. II. Vastutuse normidega seotud märkused 6. Eelnõu § 1 p 29 (KPS § 43 p 9) – seletuskirjas märgitakse: „Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist.“ Esiteks – tõstatame küsimuse, kuidas toimub punktisüsteemi rakendamise vaatest nt loa peatumisel või ka üldse punktisüsteemi arvestuse aluseks olevate isikuandmete töötlus (sh näiteks kehtivate karistusandmete pärimine, muudatustest teada saamine, andmete säilitamine, andmete kustutamine, isiku teavitamine jne.). Selleks, et meil oleks võimalik punktisüsteemi rakendamise õiguspärasust hinnata, palume seletuskirja täiendada ja anda meie küsimustele vastused. 3 kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu – EIS 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/216092020001 3  Teiseks – seletuskirjas märgitakse „seni, kui tal on..“ – kui nt kaluril on kaks kehtivat karistust, siis kas kalur peab ise teadma, millal karistus aegub ning seejärel saab ta ise uuesti esitada kutselise kalapüügiloa taotluse või on tegemist automaatse kontrolliga? Kui kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt, siis tõstatame küsimuse, kas sellisel juhul toimub ka automaatne karistusandmete kontroll? Palume seda analüüsida ja seletuskirjas kajastada. Kolmandaks – ka seletuskirja lk 16 lugedes jääb mulje, et toimub karistusandmete pidev töötlemine ja andmevahetus karistusregistriga. Palume seda seletuskirjas märkida või kui see nii ei ole, siis seda seletuskirjas väljendada. Eelnõu ja seletuskirja tuleb täiendada, et selguks, kas punktisüsteem toimub automaatselt ning kuidas sellisel juhul toimub andmevahetus. Samuti, kas sellisel juhul on vaja näha ette arendusi ka seoses karistusregistriga ja millise ministeeriumi eelarvest arenduse maksumus kaetakse. 7. Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse KPS § 74 lõikega 3, mis sätestab, et ka kala ostu, müügi või käitlemisnõuete väärteo katse on karistatav. Seletuskirjas märgitakse, et „See on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka väärtoekatse staadiumis.“ Siinkohal soovime seletuskirja täiendamist ja selgitust, kuidas saab kontrolltehingust tulenevalt läbi viia väärteomenetlust? Kes on kontrolltehingu läbiviija väärteomenetluse mõttes? Eelnõu § 1 p-s 50 (KPS § 65 lg 9) on sätestatud: (9) Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut sooritatakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada sellist kasutajatunnust, mis ei ole seostatav tema ametiülesannete täitmisega Väärteomenetluse seadustiku § 32 lõike 1 kohaselt on väärteomenetluses keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga. Kui ametiisikut varjatakse, ta ei tutvusta ennast jne, siis on juba tegemist sisuliselt jälitustoiminguga. Kriminaalmenetluse seadustiku § 126 1 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Palume eelnõu ja seletuskirja muuta ja täiendada. 8. Eelnõu § 2 (karistusregistri seaduse (KarRS) muutmine) – eelnõuga muudetakse KarRS-i järgmiselt: Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et KeA-le antakse juurdepääs karistusregistri arhiivile kavandatavas KPS § 881 nimetatud väärteo korduvuse arvestamiseks ning väärteomenetluse läbiviimiseks. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20, millega lisatakse andmetele juurdepääsu saajate hulka ka KeA. Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi andmetele kavandatava KPS § 881 nimetatud väärteo menetlemiseks. Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse KarRS § 23 lõigetes 2 ja 6 tekstiosa „3—11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest. 4  Juhime tähelepanu, et p-s 1 puudub viide §-le 881 ning seetõttu ei ole eelnõu ja seletuskiri kooskõlas. Viide KPS §-le 881 on p-s 2 ja § 881 viitab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsistele rikkumistele. Seetõttu tuleb üle kontrollida eelnõus esitatud viited, sest peab olema selge, milliste isikule määratud karistusnormidega seoses registripidaja kontrolli teostab ja milliste karistuste osas arhiiviandmeid väljastab. Jääb ebaselgeks, mida tähendab registripidaja jaoks p-s 2 sätestatud „väärteo tunnuste ilmnemisel“ – registripidajal puudub pädevus hinnata, kas KPS §-s § 881 nimetatud tunnused on ilmnenud või mitte, kas need on piisavad või mitte. Seetõttu tuleb eelnõu täpsustada. Eelnõu seletuskirjas märgitakse: „EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest rahatrahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul.“ Tõstatame küsimuse, mis on selle kolmeaastase ajavahemiku alguspunkt? Palume seletuskirja täiendada. Samuti palume mõelda sellele, kas sellisel juhul on arhiiviandmete kustumise hetkest nendel endiselt mingi aeg õiguslik tähendus? Toome näite: 1. õigeaegselt tasutud rahatrahvi näitel: rikkumine 1 aasta kehtivana + 2 aastat arhiivis oldud aeg (st arhiiviandmete väljastamise arvestuse alguseks saab arhiivi kandmise kuupäev) – kokku 3 aastat karistusinfot. 2. isik tasus rahatrahvi hiljem, nt oli karistus jõustumisest kehtivana üleval 2,5 aastat, seejärel isik täitis karistuse, misjärel kanti karistus arhiivi – seega peaks olema õigus saada vaid 0,5 aastat arhiiviandmeid selle karistuse kohta? Peame oluliseks normide selgust, et oleks võimalik registripidaja vaatest eksimatult tegutseda ning seetõttu peab olema selge, mis perioodi kohta andmeid registrist väljastatakse, kas väljastatakse kõik arhiivi kantud karistused? Seetõttu tuleb KarRS planeeritavad muudatused üle vaadata, veenduda, et registripidajal on normidest tulenevalt selge alus, misjuhul andmeid väljastada ning ka andmesubjektile peab olema selge, millisel juhtudel ja kellel on õigus tema andmeid töödelda ning millistel karistusandmetel ja kui kaua on korduvuse arvestamisel õiguslik tähendus. Oleme valmis Teiega arutama ja kaasa mõtlema, et normid ja seletuskiri saaksid sõnastatud korrektselt ja õigusselgelt. 9. Eelnõu § 3 (KTKS § 761) – kõnealuse normiga nähakse ette juriidilise isiku karistuseks kuni 3200 eurot. Esiteks – seletuskirjas viidatakse, et KTKS muutmise sätteid on kirjeldatud 2.2. peatükis, milles on lakooniliselt korratud kavandatavat normi. Juhime tähelepanu, et normi selgitus peab olema normi juures ning sätte kordamise asemel tuleb seda põhjendada. Palume seletuskirja parandada. Teiseks –KarS § 47 lõige 2 võimaldab isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Seega jääb kavandatav juriidilise isiku karistusmäär lubatud maksimaalmäärast 125 korda madalamaks ja seda olukorras, kus füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsest madalam vaid 3 korda. Seetõttu leiame, et juriidilise isiku karistusmäär on ebaproportsionaalselt madal. KarS võeti vastu 2001. a ning see jõustus 2002. a 1. septembril. Kari §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda ja KarSi § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Seega jääb vastutuse sättes olev juriidilise isiku karistusmäär 3200 eurot jääb sellesse määra, mis oli lubatud 2002 aastal. 2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr KarS-s 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. Valdkondlike seaduste karistusmäärade muutmisvajaduse analüüsimine on iga asjaomase ministeeriumi ülesanne. On väga küsitav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Meie arvates ei tohiks kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei anda õigusrikkujale konkurentsieelist ja võimalik määratav karistus peab selle eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab 5  võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Samuti tuleb arvestada ka füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule määratava karistuse proportsionaalsusega ning võimaliku karistuse preventiivse toimega. Palume analüüsida isikutele mõistetavate karistuste proportsionaalsust ning teeme ettepaneku juriidilise isiku karistusmäära tõsta. III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 10. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Mari Keskküla Mari Käbi Helen Uustalu Mari Keskküla Einar Hillep Karen Alamets 6