Vastus soovitusele

TEGEVUSED ENESETAPU ENNETAMISEKS KINNIPEETAVA VASTUVÕTMISEL Vastuvõtu eest VASTUVÕTU EEST VASTUTAV ÕDE KONTROLLIB ESIMESE 24 h JOOKSUL, KAS vastutav õde EI KINNIPEETAVAL ESINEB ÜKS VÕI MITU ENESETAPURISKILE VIITAVAT ASJAOLU: dokumenteerib vastuvõtu ja märgib Käesolevalt depressiivne või agressiivne/impulsiivne ära ka selle, kui Käesolevalt suitsiidimõtted või –kavatsus (mis põhjusel) vastus küsimustele Varasemalt diagnoositud psühhiaatriline haigus (milline) on „EI“. Käesolev psühhiaatriline ravi (milline) Varasemalt enesevigastamisi (kuidas, millal, kui sageli) Varasemalt suitsiidimõtteid või –kavatsust (kuidas, millal, kui sageli) Varasemalt suitsiidikatseid (kuidas, millal, kui sageli) Suitsiidi sooritamine perekonnas või lähedase poolt Muu käitumist mõjutav diagnoos Deliirium Kinnipeetav või vahistatu viibib vanglas esmakordselt JAH ESIMESE 24 h JOOKSUL ESIMESE 24h JOOKSUL VASTUVÕTU EEST VASTUVÕTU EEST VASTUTAV ÕDE ALATI VASTUTAV ÕDE OTSUSTAB VAJADUSEL Kui vang on käesolevalt ohtlik endale või teistele, siis tuleb Korraldab edasise meditsiinilise jälgimise (paneb ta viia erakorraliselt psühhiaatri vastuvõtule (EMO). Ainult vajadusel aja arsti vastuvõtule, kirjutab juhised siis kui vanglas on samal ajal psühhiaater kohapeal, võib valveõele või järgmise vahetuse vastuvõtu eest viia ta vangla psühhiaatri vastuvõtule. vastutavale õele, kes peab esimese 24h jooksul tehtavad tegevused lõpule viima vms). EMOsse või vangla psühhiaatri vastuvõtule tuleb viia vang, Dokumenteerib vestluse ja läbivaatuse asjaolud. kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: Edastab teabe selle kohta, et kinnipeetaval esineb üks või mitu enesetapukavatsusele viitavat asjaolu  Tõsine ja/või korduv suitsiidikatse ja kaasnev üksuse juhile e-kirja teel. psüühikahäire (varasem diagnoos või selle kahtlus). Annab soovituse, kas kinnipeetav tuleb: Ennastkahjustav tegevus jätkub ka julgeolekumeetmete ja - paigutada kaameraga kambrisse ravi foonil (määratud on ravi ja täiendavad - võtta ära isiklikud riided julgeolekumeetmed, kuid ennastkahjustav tegevus jätkub). - tagada täiendav järelevalve 30 minuti või 15 minuti järel  Raske depressioon ja sellega kaasuv ennast kahjustav või sagedamini. tegevus (näiteks ei söö, ei maga, ei hooli hügieenist, enesevigastamised). Kui on vajadus täiendavate julgeolekumeetmete  Deliirium/psühhoos: käitumine on ebaadekvaatne ja kohaldamiseks, edastatab õde info korrapidajale telefoni kaasub enesele ohtlik käitumine (näiteks ronib trellidel või raadiosidejaama teel! vms). Teeb märke KIR-i avalehele kinnipeetava enesetapuriski  Üldseisundile ohtlik nälgimine, kui see tuleneb tuvastamise kohta. psüühikahäirest (paranoilisus, raske depressioon). Kui koheselt EMOsse viimine ei ole vajalik, korraldab vastuvõtu eest vastutav õde esimesel võimalusel vastuvõtu arsti ja/või psühhiaatriga. ÜKSUS Korraldab töö nii, et vangi kontaktisik vestleb esimesel tööpäeval kinnipeetavaga ja suunab ta hiljemalt kahe tööpäeva jooksul sotsiaaltöötaja/psühholoogi vastuvõtule. Sotsiaaltöötaja/psühholoog otsustab edasiste kohtumise sageduse ja sisu ja dokumenteerib selle KIR-is. Üksus hindab, kas on vajalik riskihindamise muutmine. Enesetapuriski märke eemaldamise KIR- s otsustab üksus vaimse tervise spetsialisti eelneval heakskiidul. Esimest korda vanglas viibiva vahistatu või kinnipeetava võib paigutada kambrisse koos kambrikaaslasega.  TEGEVUSED ENESETAPU ENNETAMISEKS VANGISTUSE KESTEL KUI KINNIPEETAVA KÄITUMISES ON TOIMUNUD MUUTUS JA TA:  On endasse tõmbunud, alanenud meeleoluga (nutuhood) ja loobub tegevustest (ei lähe jalutama; loobub tegevustest, milles on seni osalenud);  Väljendab kurbust, on liigselt emotsioone väljendav või meelolu on ebatavaliselt kõrgenenud;  On ärev, paranoiline, tundetu, lootusetu, vahelduvalt närviline ja apaatne (emotsioonide kiire vaheldumine), segadusseisundis (ei saa aru kes või kus ta on, kuuleb või näeb asju, mida reaalselt ei ole);  Alanenud isuga (näiteks ei võta toitu vastu või toit on kambris söömata ja selleks ei ole muud ilmset põhjust);  Loobub isiklikust hügieenist;  Enesehinnang on alanenud (nt „Teistel oleks minuta parem“, „Ma olen niikuinii ebavajalik/mõttetu“), räägib mineviku vormis;  Ei soovi lähedastega suhelda ega kokku saada;  Ei vaata rääkimisel otsa ning tema jutu sisu on raske mõista või tema ei mõista jutu sisu;  Väriseb;  Mõtleb probleeme välja, käitub provotseerivalt, tekivad konfliktid kambrikaaslasega, äkitselt tekkinud või sagenenud distsipliinirikkumised (ametnike solvamine, vastuhakk jms);  Väljendab konkreetselt vajadust abi järele, sagenenud vajadus ravimite järele (nt valuvaigistid, unerohi), äkiliselt tekkinud allergilised nahareaktsioonid (nt punnid, vistrikud, punetus);  Otsib kontakti ametnikega (nt valveruumi helistamine), püüab alustada vestlust isiklikest asjadest, sagenenud soovid helistamisele, et saada kontakti lähedastega;  On rahutu, tal on raskusi paigal püsimisega (pidev koristamine või muul moel enese tegevuses hoidmine);  Räägib suitsiidist või avaldab elutüdimusmõtteid;  On ennast vigastanud või teinud enesetapukatse. TEENISTUJA TEAVITAB KORRAPIDAJAT KORRAPIDAJA TEAVITAB VALVEÕDE ESIMESE 24h ESIMESE 24 h JOOKSUL JOOKSUL VALVEÕDE VALVEÕDE OTSUSTAB ALATI VAJADUSEL  Korraldab edasise meditsiinilise jälgimise (paneb vajadusel aja Kui vang on käesolevalt ohtlik endale või teistele, siis tuleb ta viia erakorraliselt arsti vastuvõtule, kirjutab juhised valveõele või järgmise psühhiaatri vastuvõtule (EMO). Ainult siis kui vanglas on samal ajal psühhiaater vahetuse vastuvõtu eest vastutavale õele, kes peab esimese kohapeal, võib viia ta vangla psühhiaatri vastuvõtule. 24h jooksul tehtavad tegevused lõpule viima).  Dokumenteerib vestluse ja läbivaatuse asjaolud. EMOsse või vangla psühhiaatri vastuvõtule tuleb viia vang, kui esineb vähemalt  Edastab teabe selle kohta, et kinnipeetaval esineb üks või mitu üks järgmistest asjaoludest: enesetapukavatsusele viitavat asjaolu üksuse juhile e-kirja teel.  Tõsine ja/või korduv suitsiidikatse ja kaasnev psüühikahäire  Annab soovituse, kas kinnipeetav tuleb: (varasem diagnoos või selle kahtlus). Ennastkahjustav tegevus jätkub ka - paigutada kaameraga kambrisse julgeolekumeetmete ja ravi foonil (määratud on ravi ja täiendavad - võtta ära isiklikud riided julgeolekumeetmed, kuid ennastkahjustav tegevus jätkub). - tagada täiendav järelevalve 30 minuti või 15 minuti järel või  Raske depressioon ja sellega kaasuv ennastkahjustav tegevus sagedamini. (näiteks ei söö, ei maga, ei hooli hügieenist, enesevigastamised).  Deliirium/psühhoos: käitumine on ebaadekvaatne ja kaasub Kui on vajadus täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamiseks, enesele ohtlik käitumine (näiteks ronib trellidel vms). edastatab õde info korrapidajale telefoni või raadiosidejaama teel!  Üldseisundile ohtlik nälgimine, kui see tuleneb psüühikahäirest  Teeb märke KIR-i avalehele kinnipeetava enesetapuriski (paranoilisus, raske depressioon). tuvastamise kohta. Kui koheselt EMOsse viimine ei ole vajalik, korraldab valveõde esimesel võimalusel vastuvõtu arsti ja/või psühhiaatriga. ÜKSUS Korraldab töö nii, et vangi kontaktisik vestleb esimesel tööpäeval kinnipeetavaga ja suunab ta hiljemalt kahe tööpäeva jooksul sotsiaaltöötaja/psühholoogi vastuvõtule. Sotsiaaltöötaja/psühholoog otsustab edasiste kohtumise sageduse ja sisu ja dokumenteerib selle KIR- is. Üksus hindab, kas on vajalik riskihindamise muutmine. Enesetapuriski märke eemaldamise KIR-s otsustab üksus koostöös vaimse tervise spetsialisti eelneval heakskiidul.  Teie 13.08.2025 nr 7- Õiguskantsleri Kantselei 7/241678/2505938 [email protected] Meie 24.10.2025 nr 10-2/6804 Vastus soovitusele Lugupeetud pr Madise Tegite Justiits- ja Digiministeeriumile soovitused seoses vanglas perioodil 1.09.2024-1.09.2025 toimunud surmadega. Soovitused puudutasid järelevalvet ja ohutut kinnipidamist, kambri seisukorda ja voodivarustust, esmast tervisekontrolli, üksikvangistuses viibivate inimeste jälgimist ning üledooside ja raviga seonduvat. Palusite Justiits- ja Digiministeeriumilt ja haiglatelt tagasisidet 24. oktoobriks 2025. Käesolevaga vastame Teie Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusvaldkonda puudutavatele soovitustele. Tänan Teid soovituste eest ja vastan neile järgnevalt. Inimese elu kaitsmine on vanglateenistuse olulisim ülesanne. Vanglateenistus on aastate vältel püüdnud pidevalt parendada tööprotsessides infovahetust, märkamist, suurendada inimlikku kontakti, pakkuda rohkem mõtestatud tegevusi süsteemselt, et ükski juhtum ei jääks tähelepanuta ja inimene saaks vajalikku tuge ja abi. Oleme töötanud selle nimel, et leida üles kohad, kus saame parendada tööprotsesse, teenistujate väljaõpet ja kasutada nutikamalt tehnilisi vahendeid, mis meie eesmärke surmajuhtumite ennetamisel toetaksid. Oleme suurendanud teenistujate teadlikkust, koolitanud nii ametnikke kui töötajaid, kes kinnipeetavatega kokku puutuvad, et kõigil oleksid vajalikud teadmised ja oskused nii info edastamise, jälgimise kui sekkumise vaatest. Samuti on vanglates sisse seatud nn pehmed kambrid ning kasutusele võetud ohutust materjalidest riideesemed inimestele, kes on endale ohtlikud. Surmajuhtumite ennetustöö on järjepidev, vangla tegeleb inimesega, loob keskkonna ja võimalused, et inimesel oleks igakülgne vajalik tugi nii sekkumis- ja hõivetegevuste kaudu kui ka emotsionaalselt, nt peresuhete soodustamise kaudu. Vanglateenistuses koolitatakse teenistujaid järjepidevalt. Kinnipeetavatele pakutakse vajalikku inimlikku tuge, toetavaid tegevusi ja soodustatakse perekondlike suhete säilimist. Paraku ei ole võimalik kõiki juhtumeid ära hoida. Kohtupraktika on järjekindlalt kujunenud suunas, mis eelistab läbiotsimiste arvu vähendamist ning leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. See omakorda tähendab vanglateenistuse jaoks vajadust tagada sama tasemega järelevalve oluliselt piiratumate võimalustega. Näiteks on viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurenenud külastajate katsed tuua vanglasse sisse narkootilisi aineid. Seda kinnitavad vanglate reoveeproovid, kinnipeetavate narkojoobe tuvastamise testitulemused ja kriminaalmenetlustes kogutud teave. Tehnilised vahendid ei võimalda kahjuks kõiki narkootilisi aineid tuvastada ja tõsi on, et lahti riietumisega läbiotsimise puhul on keelatud esemete ja ainete avastamine tõenäolisem kui tehnikavahendi abil. Järelevalve ja ohutu kinnipidamine Videovalve on riskipõhise töökorralduse osa, mis täiendab vahetut visuaalset järelevalvet. Olukorra muutumist saab märgata teenistuja, kes jälgib videopilti pidevalt ja tähelepanelikult. Ametnikud on koolitatud märkama ohte, sh aru saama, millal võib olla vaja kambrisse siseneda või kontrollida, kas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898 inimesega on kõik korras. Selleks on vanglates personalile üle räägitud, et infovahetus eri struktuuriüksuste ja ametnike vahel peab olema järjepidev. Vanglad tagavad töökorraldusega, et infovahetus ja koostöö üksuse ja peavalve vahel toimiks hästi. Videovalve peab olema pidev, kui üksuse ametnikud on parajasti hõivatud, teavitatakse peavalvet, et viimane jälgiks kaamerapilte aegadel, mil üksus seda ise teha ei saa. Samuti arendame vanglateenistuses tehisarul põhinevaid tarkvaralahendusi, mis võimaldavad tuvastada kaamerapildilt sekkumist vajavad juhtumid. Nii Viru Vanglas kui ka Tartu Vanglas on kokku lepitud, et kaamerate pildid on nähtavad nii valveruumis kui peavalvekeskuses. Vangla tagab riskirühma kuuluvate isikute puhul regulaarseid vahetuid kontrolle, näiteks reaalse riski puhul tehakse ringkäik sagedamalt kui üks kord tunnis (näiteks kaks või neli korda tunnis ehk iga 30 või 15 minuti järel, vajadusel sagedamini), et saada parem ülevaade kambris toimuva üle. Samuti jälgitakse riskirühma kuuluvaid isikuid (suitsiidiriskiga, joobeseisundis olevad isikud) kõrgendatud tähelepanuga ning ametnikele on tagatud väljaõpe, et sündmustele reageerida kiiresti ja asjatundlikult. Iga kvartal korraldatakse ametnikele õppe- ja teabepäevi, kus analüüsitakse vanglates aset leidnud sündmusi ja nende lahendusi. Arutatakse kitsaskohti, jagatakse praktikaid ning arutatakse läbi parimad lahendused. Kvartaalselt toimuvad ametnikele ka treeningud, kus harjutatakse erinevate sündmuste lahendamist, sh terviserikke korral tegutsemist, kinnipeetava ohjamist, järelevalvetoiminguid ning ohuolukordade maandamist. Instruktorid annavad pärast treeningut ametnikele tagasisidet nende tegevuse kohta, tuues välja õiged tegutsemisviisid, esmased toimingud ja tähelepanu vajavad aspektid. Täiendavalt kasutatakse treeningutel elustamisnukke ja muid õppevahendeid, et arendada ametnike elustamisoskusi ning esmaabi andmise võimekust. Tallinna Vanglas tagab järjepideva videovalve järelevalveüksus (peavalve) ning toimub omavaheline kommunikatsioon peavalve ja üksuse vahel. On esinenud juhtumeid, mil järelevalveüksuse spetsialisti tähelepanelikkus ja kiire reageerimine on võimalikud suitsiidid ära hoidnud. Siiski paiknevad enamus riskiga, sh eraldatud kambris viibivad isikud vastuvõtuüksuses ja/või teises üksuses. Enesele ohtlikud isikud on jälgimiskambrites. Alates 2024 aastast lähtuvad kõik vanglad juhisest „Kinni peetavate paigutamise kord“ millest lähtutakse paigutuste tegemisel koos enesetapu ennetamise standardiga. Paigutamise korra eesmärgiks on sätestada vanglasisese paigutamise reeglid ning ennetada ja minimeerida paigutamisel tekkivaid võimalikke konflikte ja õigusrikkumisi. Vanglasisene paigutamine ja/või ümberpaigutamine peab toetama vangistuse eesmärke, kuid samuti vanglas viibiva(te) isiku(te) ja üldise julgeoleku tagamist. Videovalve kohaldamisega seonduv kajastatakse isikupõhiselt vangiregistris. Lisaks vangiregistris olevatele andmetele toimub pidevalt ka ametnike vahel asjakohase info jagamine. See aitab tagada, et ametnikel on igal ajal suitsiidiriski või enesevigastamisega seotud teave olemas ja võimalik sellest lähtuvalt kohaldada järelevalvemeetmeid, kaasata tervishoiutöötaja või teine ametnik. Vanglad arvestavad ka tervishoiuteenuse osutaja antud hinnangut inimese seisundi kohta, mille põhjal tehakse ka paigutusotsus – pehmendatud kamber ja/või jälgimiskamber. Alates selle aasta juulikuust on Tallinna Vanglas olemas kaks pehmelt vooderdatud kambrit, mida vajaduspõhiselt kasutatakse ning ka Tartu Vanglasse on plaanis ehitada vooderdatud kamber. Üksikvangistus Kaameraga kambrisse paigutamine on vaid üks paljudest meetmetest, mis aitab ära hoida suitsiidiriski realiseerumist, kuid mis ei leevenda riski tekkimisega seotud asjaolusid. Suitsiidiriski ilmnemisel hakatakse kinnipeetavaga tegelema kohe, sh rakendades enesetapu ennetamise juhendit (lisad 1 ja 2). Veebruaris 2024 töötati Viru Vanglas läbi suitsiidiriskiga kinnipeetavatega tegelemise juhend, mille tulemusena lepiti kokku, et üksused koostöös meditsiiniosakonnaga vaatavad üle vangiregistris akuutse suitsiidiriskiga kinnipeetavate juhtumid (juhtumianalüüs). Neil, kellel riski enam ei ole või on see oluliselt maandatud, võetakse kõrge riski märge maha ja neil, kelle puhul on risk tekkinud, lisatakse märge juurde. Nii üksustel kui ka meditsiiniosakonnal tuleb hoida vangiregistri kanded ajakohasena ning anda ülevaadet ka vangla direktorile. Lisaks tõsteti ametnike teadlikkust suitsiidiriskiga kinnipeetavatega tegelemisel, selgitades standardi sisu ja selle olulisust. Näiteks kui on tuvastatud kõrge suitsiidirisk, on see prioriteet ning kinnipeetavaga hakatakse tegelema kohe. Samuti korrastati vangiregistri andmeid, et akuutse suitsiidiriskiga kinnipeetavad oleksid selgemate kriteeriumite alusel kindlaks tehtud. Nendest põhimõtetest on ka kinni peetud, mida kinnitab ka juhtumikorralduse analüüsi tulemus. Toimub järjepidev seire, et igal ajal oleks teada, kui palju suitsiidiriskiga kinnipeetavaid hetkel vanglas viibib. Sellel aastal on viibinud Viru Vanglas 71 suitsiidiriskiga kinni peetavat, kellest akuutse riskiga on praegu 1 kinni peetav isik. Tallinna Vanglas 2 on olnud sellel aastal viibinud 89 suitsiidiriskiga kinni peetavat, kellest 33 on akuutse riskiga ning Tartu Vanglas on 52 suitsiidiriskiga kinni peetavat, kellest 13 on akuutse riskiga. Parema märkamise ja andmekvaliteedi parendamise kaudu oleme tuvastanud riske rohkem, tänu millele on saavutatud efektiivsem järjepidev seire suurema riskiga vangide üle, kes vajavad suitsiidiriski tõttu ennetavat järelevalvet, seetõttu on suitsiidiriskiga isikute arv mõnevõrra tõusnud. Lisaks lähtuvad vanglad leevendusmeetmete rakendamise juhendist. Juhendi eesmärk on kirjeldada ja anda suunised ametnikele ning teistele osapooltele, kuidas eraldatud režiimil viibiva isikuga tegeleda ning määrab ära protsessis osaleva vastutava isiku. Juhendi kohaselt alustatakse meetmete programmiga kohe esimesest päevast. Esmane sissekanne sisaldab ülevaadet, miks on isikule täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud, milline on inimese üldine meelestatus, keda on kaasatud/teavitatud, vajadusel konkreetne tegevusplaan probleemi lahendamiseks. Kaasamisel lähtutakse põhjustest, miks kinnipeetav tuli paigutada eraldatud kambrisse. Suitsiidiriskiga ja/või enesevigastamise riskiga kinnipeetavate puhul kasutatakse lisaks veel suitsiidiennetuse standardit. Vajadusel registreeritakse inimene psühhiaatri vastuvõtule, vestlusele teabe- ja uurimisosakonna ametniku juurde või kaasatakse sotsiaaltöötaja/psühholoog. Igapäevaselt vestleb inspektor- kontaktisik eraldatud režiimil viibijaga, vajadusel ka järelevalveametnikega ning teeb kogutud infost sisukad/informatiivsed kanded vangiregistrisse. Vajadusel annab inspektor-kontaktisik elukambrisse toetavateks tegevusteks vajalikke esemeid (spordivahend, joonistamistarbed, lisalugemist vms). Lisaks võib inspektor-kontaktisik kokku kutsuda asjassepuutuvad teenistujad ühiseks aruteluks. Kui kinnipeetav on üksikvangistuses 10 päeva, peab inspektor-kontaktisik hiljemalt viimasel päeval tegema ettepaneku üksikvangistuse lõpetamiseks või jätkamiseks. Üksikvangistuse kohaldamise jätkamiseks peavad olema kaalukad ja sisulised põhjused. Keskmiselt viibib Viru vangla kinnipeetav 2025. a lukustatud kambris 12,09 päeva, võrdluseks, 2024. a oli see 14,18 päeva ja 2023. a 28,8 päeva. Leevendusmeetmete rakendamise ja sekkumistegevuste mõjuna on vanglad leidnud, et see vähendab ka lukustatud kambris paiknemise päevade arvu keskmist. Seega täidavad vanglate meetmed oma eesmärki. Muudatused on tehtud ka infovahetuse korraldamisel. Praegu edastatakse esmane info alati raadiosaatjaga. Lisaks harjutatakse vanglas sündmustele reageerimist miniõppustel. Tallinna Vanglas viib sekkumistegevuste osakond läbi esmavestlused ja/või kajastab ühe kohtumise all lühikese ülevaate juba toimunust, et info oleks järjepidev ja asjakohane. Vastavalt vajadusele kaasatakse sekkumistegevuste osakonna inimesed programmi läbiviijate hulka. Kui kinnipeetav keeldub programmi meetmetest, siis koolis ja tööl käimine siiski jätkub, samuti ka huvitegevus. Kontaktisik kajastab vähemalt kord nädalas kohtumised vangiregistris, mis aitab tagada, et registris on ajakohane teave. Vangla planeerib kõikide juhtumite kajastamise järgselt sekkumistegevuste osakonna teenistujatega kohtumised. Vähemalt 1-2 korda nädalas vestlevad Tallinna Vangla valvurid eraldatud kambris olijaga ja teevad kogutud infost informatiivse päevikukande vangiregistrisse. Inspektor- kontaktisikuga toimuvad vestlused vähemalt kahel korral nädalas. Sõltuvused ja üledoosid Vanglad tagavad sõltuvushäiretega inimestele vaimse tervise teenused ning vanglad ja haiglate meditsiiniosakonnad (MO) teevad nende inimeste aitamisel koostööd. Võõrutus- või metadoon- asendusravi ja raviga seonduva nõustamisega tegeleb MO, vangla korraldab sõltuvusravi ja taastumist toetavaid tegevusi. Vanglates kohapeal töötavad vaimse tervise õed, kes järjepidevalt tegelevad kinnipeetavatega, kes vajavad vaimse tervise teenuseid. Samuti on Tallinna Vangla MO-s tööl psühhiaater, kes on spetsialiseerunud sõltuvustele. Käesolevaks aastaks planeeriti kõigile teenistujatele vaimse tervise esmaabi koolitused ja aruteluringid. Koolituse töötas välja Peaasi.ee Vanglateenistuse sisendi alusel. Hetkeseisuga on koolituse läbinud ja aruteluringis osalenud 527 teenistujat ning aasta lõpu seisuga on kõik ametnikud antud koolitusel osalenud. Täiendava koolituse said need teenistujad, kes viivad läbi aruteluringe, kus keskendutakse sellele, mida õppevideodes nähti ning kuidas seda kõike igapäevatöös rakendada. Koolituse eesmärk oli anda vanglateenistujatele kriisisuhtluseks vajalikud tööriistad. See tähendab, et videomaterjalides selgitati juhtumipõhiselt näidete abil, kuidas peaks toimima ja mida meelde jätma. See annab julguse ja oskuse suhelda kinnipeetavatega kriitilistes olukordades (sh näiteks süüdimõistva kohtuotsuse kättesaamine või esmakordne reaalne vanglakaristus). 3 Narkootiliste ainete vanglasse jõudmise tõkestamiseks tegeletakse mitmekülgselt ja järjepidevalt vanglas viibivate inimeste sõltuvusravi ja taastumisega. Mida paremini inimene oma uimastisõltuvusega toime tuleb, seda väiksem on tema vajadus ja soov uimasteid tarvitada. See võib omakorda vähendada katseid saada vanglasse keelatud aineid ja üledoosist põhjustatud surmajuhtumeid. Vanglateenistus tagab kinni peetud isikutele vastavalt vajadusele ka erinevaid programme ja sekkumisi, mis aitaksid neid toime tulla oma sõltuvusega pärast vanglast vabanemist. Läbiotsimiste praktikat on ajas muudetud ja täielikke (lahtiriietumisega) läbiotsimisi tehakse kohtupraktikast lähtudes vähem. Sellest tulenevalt on kasvanud püüded külastustele kaasa võtta narkootilisi aineid. See viitab vajadusele panustada edasistes tegevustes sõltuvusravile. Keelatud ainete tarvitamise kontrollimiseks tehakse kõikides vanglatest regulaarselt narkoteste ja reovee seiret. Tallinna vangla sõltuvusrehabilitatsiooniüksuses on kasutusel sotsiaalprogrammid ja sekkumistegevused: „Eluviisitreening“, „Usk ja teadmine“, kristlik programm “Igapäevane valik“. Toimivad tugigrupid ja toetavad tegevused: narkootiliste ainete põhiste töövihkute täitmine; kogemusnõustaja ja nõustajate poolt pakutavad teenused; töövihiku „Tagasilanguse ennetamine“ täitmine ja analüüsimine ning vajaduspõhiselt töövihikute „Stress“ ja „Viha ja kriitika“ täitmine ja analüüsimine. Lisategevused vastavalt vajadusele ja võimalustele: igakuised Anonüümsete Narkomaanide (AN) kohtumised (külalisesinejad); AN elusektsioonipõhine iseseisev tugigrupp; motiveerivad vestlused sõltuvusprobleemidega tegelemiseks (motiveeriv intervjueerimine); sõltuvusteemaliste materjalide iseseisev lugemine; psühholoogi ja sotsiaaltöötaja individuaalnõustamine; kristlaste tugigrupp, muud vajaduspõhised sotsiaalprogrammid. Olenevalt programmist ning kinnipeetava vajadustest võivad need kokkusaamised toimuda kas individuaalselt või grupis 1-3 korda nädalas. Lisaks programmidele on ka muud toetavad tegevused sõltuvusrehabilitatsiooni ja post rehabilitatsiooni osakonnas: sportlikud tegevused; jooga; loovtegevuste ringid (nt maalimine, muusikaring); vabaaja meelelahutus (nt filmiõhtud; õppeköögis toiduvalmistamine, ühistegevused õues); jalutuskäigud spordiväljakul; terviseloengud. Üldjuhul toimuvad loovtegevuste ringid 1 kord nädalas ning kinni peetud isik võib osaleda mitmes erinevas huviringis. Kambri seisukord ja turvaline voodivarustus Kambrite seisukord vastab õigusaktiga kehtestatud nõuetele, st võimaldab teatud mugavuse ja sisustuse, kuid ka vajalikul tasemel järelevalve tagamise. Kambri seisukorda kontrollitakse põhjalikumalt kaks korda päevas loenduste ajal, kuid ka kogu päeva vältel muude kambris tehtavate toimingute raames. Kui kambri seisukord ei vasta tingimustele (nt katkine mööbel, visuaalsel vaatlusel potentsiaalselt ohtu kujutada võivad esemed vms kambrielemendid) kasutatakse võimalusel teist kambrit ja kambris tehakse vajalikud parandused tagamaks, et nende seisukord ei ole enesevigastuste ja suitsiidiriskiga kinnipeetavatele ohtlikud. Kahjustatud kambritesse isikuid ei paigutata. Praegu on Viru Vanglas kasutusel rebenemiskindlad padjad ja tekid. Rebenemiskindlat lina ei kasutata, kuna seda on võimalik ka ilma katki tegemata kasutada poomisvahendina. Kuna alternatiivseid lahendusi ei ole vanglad leidnud, võetakse vajadusel suitsiidikalduvusega kinnipeetavalt kambrist lina ära. Rebenemiskindlat riietust on testitud seni Viru Vanglas, kuid kuna testimisega tuli välja, et kinnipeetavatele riietus ei meeldinud ning nad keeldusid seda kandmast, siis seda kohustuslikuks kandmiseks ei väljastata. Hetkel väljastatakse kõikides vanglates suitsiidiriski puhul kinnipeetavale ajutine riietus, mis on valmistatud sellisest materjalist, millest ei oleks võimalik teha poomisvahendit. Me oleme tänulikud soovituste ja parendusettepanekute eest ning kinnitame, et kasutame neid oma praktika järjepideval arendamisel. Loodan, et ülaltoodu kinnitab seda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse asekantsler 4 Lisad: Lisa 1 – Enesetapu ennetamise juhis vastu võtmisel Lisa 2 – Enesetapu ennetamise juhis vangistuse ajal Kätlyn Samra [email protected] 5