EELNÕU 28 . 0 8 .2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „edaspidi “ sõnaga „ka “ ; 2 ) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heitallika käitaja registreering ( edaspidi ka registreering ). “ ; 3 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Ajutine katlamaja on mobiilne katlamaja energiavajaduse perioodilise ks katmiseks. “ ; 4) paragrahvi 29 lõikes 2, § 71 lõikes 3, § 94 lõikes 3, § 96 lõigetes 1 ja 2, 4. peatüki 2. jao pealkirjas, § 100 pealkirjas, § 100 lõigetes 1 ja 2, § 101 pealkirjas, § 101 lõikes 1, § 101 lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 7, § 101 lõikes 2, § 101 lõikes 4, § 103 lõigetes 1 ja 4, § 106 lõikes 7, § 126 pealkirjas, § 126 lõikes 1, § 127 pealkirjas ja § 127 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 asendatakse sõnad „õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“ vastavas käändes; 5 ) paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 79 lõikes 3 alusel “ tekstiosaga „või keskkonnakompleksluba tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel , “ ; 6 ) paragrahvi 80 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „tegevus Keskkonnaametis registreerida “ tekstiosaga „registreering “ ; 7 ) seaduse 4. peatüki 1. jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1. jaotis Paikse heiteallika käitaja registreerimine § 81. Paikse heiteallika käitaja registreerimine (1) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerib Keskkonnaamet (edaspidi ka registreeringu andja ). ( 2 ) R egistreeritud käitise käitajale laienevad käesoleva seaduse §-des 100–102 sätestatud õigused ja kohustused. § 82. Registreeringu taotlemine (1) Paikse heiteallika käitaja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse järgmiste andmetega: 1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood; 2) taotleja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3) käitise asukoha aadress ja tootmisterritooriumi paiknemine kaardil; 4) käitise tegevuse kirjeldus; 5) tegevusala; 6) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed heiteallikate kaupa; 7) väljutatavate saasteainete nimetused ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 8) andmed iga üksiku heiteallika kohta ja heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa ; 9) keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteainete heite seire kohta heiteallikate ja tehnoloogiaseadmete kaupa; 10) keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteainete heidete kohta ja käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtuste kohta . (2) Registreeringu andjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga saasteaine hajumisarvutust maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus ning on tuvastatud, et esineb oht selle ületamiseks. Hajumisarvutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § -de 92 ja 94 sätteid. (3) Registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Riigilõivu tasumise kohustuse olemasolul peab registreeringu taotleja enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu. § 83. Tegevuse registreerimine ( 1 ) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta isiku tegevust tähtaja möödumise tõttu vaikimisi registreerituks. ( 2 ) Taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata registreeringu andmise tähtaja hulka. (3) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud hajumisarvutuse nõudmise korral hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema hajumisarvutuste keskkonnaotsuste infosüsteemis registreerimisest arvates. ( 4 ) Registreeringu andja võib pikendada käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda otsustada registreeringu andmis t selle tähtaja jooksul. ( 5 ) Käitise tegevus registreeritakse ja registreering tehakse registreeringu taotlejale kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja § 86 1 lõikes 2 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 l õike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral võib tegevuse registreeri mise või sellest keeldumise , registreeringu omaja muutmise või registreeringu kehtetuks tunnistamise teha keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu andmise , keeldumise , omaja muutmise või kehtetuks tunnistamise eelduste automaatne kontrollimine . (7) Kui registreering taotletakse ajutisele katlamajale, mis töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi , ning sellele tootmisterritooriumil paiknevale heiteallikale, mille taha ajutine katlamaja liidetakse, on väljastatud õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, võib registreeringu andja energiavajaduse perioodiliseks katmiseks paikse heit e allika registreerida eraldi õhusaasteloa le või keskkonnakompleksloa le lisaks . P eriood uues asukohas ei tohi olla pikem kui üks aasta. § 84. Registreeringu kehtivus Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt. § 85. Paikse heiteallika käitaja k K ohustus teatada registreeringu andmete muudatustest Registreeringu omaja on kohustatud teavitama registreeringu andjat: 1) käesoleva seaduse § 82 l õike 1 punktis 2 nimetatud andmete muutusest , ; 2) ajutise katlamaja asukoha muutusest, kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas kuni 500 töötundi , hiljemalt kolm päeva p ärast liigutamist. § 86. Registreeringu muutmine (1) Registreeringu andja muudab registreeringut: 1) registreeringu omaja taotluse alusel; 2 ) seiretingimuste muutmiseks, kui seaduses sätestatud seirenõuded on muutunud; 3 ) muudel seaduses sätestatud alustel. ( 2 ) Kui registreeringu muutmise algatab registreeringu andja, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu tingimuste muutmise põhjuse ning võib nõuda registreeringu muutmiseks vajalike andmete esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotlusena või määrab andmete esitamise muu viisi ja dokumentide esitamise tähtaja. ( 3 ) Registreeringu omaja esitab registreeringu andjale esimesel võimalusel keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse , kui ta muudab : 1) käesolevas seaduses § 82 l õike 1 punktides 3 – 8 nimetatud andmeid; 2) saasteainete heite määramise viisi, mis on olnud registreeringu andmise aluseks; 3) ajutise katlamaja asukohta, kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi; 4) muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud lubatud tegevust . § 86 1 . Registreeringu üleandmine (1) Registreeringu omajal on registreeringu kehtivuse ajal õigus registreeringust tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule. (2) Registreeringu omaja andmete muutmiseks esitavad registreeringu omaja ja registreeringu taotleja registreeringu andjale ühise taotluse käesolevas seaduse § 82 l õike 1 punkti de s 1 ja 2 sätestatud andmete muutmiseks. Registreeringu andja muudab registreeringut seitsme päeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Kui lõikes 2 nimetatud ühise taotluse tegemine ei ole põhjendatud asjaoludel võimalik, esitab registreeringu taotleja registreeringu andjale taotluse käesolevas seaduse § 82 l õike 1 punkti de s 1 ja 2 sätestatud andmete muutmiseks ning omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. § 86 2 . Registreeringu kehtivuse peatamine (1) Registreering peatatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses . (2) Registreeringu kehtivuse peatamisest teavitab registreeringu andja keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja teeb teatavaks registreeringu peatamise põhjuse . Registreeringu andja määrab kehtivuse peatamise aluste äralangemise tõendamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks tähtaja ja viisi. § 87. Registreeringu kehtetuks tunnistamine (1) Registreering tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § -s 62 nimetatud alustel ja korras registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses . ( 2 ) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab registreeringu andja, teeb ta tegevuse registreeringu omajale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks registreeringu kehtetuks tunnistamise põhjuse. § 88. Registreerimisest keeldumine Registreeringu andja keeldub paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui: 1 ) registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid; 2 ) esinevad muud käesoleva s seaduse s sätestatud alused. “ ; 8 ) seaduse 4. peatüki 1. jao 2. jaotise pealkir ja täiendatakse pärast tekstiosa „muutmine , “ tekstiosaga „peatamine, “ ; 9 ) paragrahvi 92 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „ õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut “ tekstiosaga „keskkonnakaitseluba “ ; 1 0 ) paragrahvi s 95 asendatakse tekstiosa „ Käitise tegevuse registreerimisel ning õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel võtab loa või registreeringu tõendi “ tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa andmisel võtab loa või registreeringu “ ; 1 1 ) paragrahvi 99 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „muutmine “ tekstiosaga „ , peatamine “ ; 1 2 ) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ ( 3 1 ) Õhusaasteluba peatatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras. “ ; 1 3 ) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „on nõutav õhusaasteluba “ tekstiosaga „ , § 80 lõike 3 alusel on nõutav registreering “ ; 1 4 ) paragrahvi 101 lõi k e 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 5 ) paragrahvi 101 lõi kes 4 asendatakse tekstiosa „Keskkonnaametil õigus “ tekstiosaga „keskkonnakaitseloa andjal õigus nõuda käitajalt kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist, millega tagatakse nõuetele vastavuse taastamine põhjendamatu viivituseta “ ; 1 6 ) paragrahvi 102 pealkirjas, § 102 lõigetes 1, 4 ja 5 ja § 106 lõikes 1 asendatakse sõna „õhusaasteluba “ sõnaga „keskkonnakaitseluba “ vastavas käändes; 1 7 ) paragrahvi 102 lõi kes 2 asendatakse sõna „loa “ sõnaga „keskkonnakaitseloa “ ; 1 8 ) paragrahvi 102 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2 1 ) Seireandmed tärkandmetena tuleb keskkonnakaitseloa omajal sisestada ja seirearuanne esitada keskkonnatotsuste infosüsteemi keskkonnakaitseloas ettenähtud nõuete kohaselt. “ ; 19 ) paragrahvi 102 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 0 ) paragrahvi 102 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „muutmiseks “ tekstiosaga „ , peatamiseks “ ; 2 1 ) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise “ tekstiosaga „keskkonnakaitseloa omaja “ ; 2 2 ) paragrahv 128 tunnistatakse kehtetuks; 2 3 ) paragrahvi 228 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „või õhusaasteloa “ tekstiosaga „või registreeringu “ ; 2 4 ) paragrahvi 229 pealkirjas ja paragrahvi 229 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja “ tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa omaja “ ; 2 5 ) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kui õhusaasteluba “ tekstiosaga „või registreering “ ; 2 6 ) seadust täiendatakse §-ga 252 1 järgmises sõnastuses: „ 252 1 . Kehtiva keskkonnaloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine (1) Isik, kellel on keskkonnaluba tegevuseks, milleks alates 202 7 . aasta 1. jaanuarist puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus, peab esitama Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks kahe aasta jooksul käesoleva lõike jõustumisest . (2) Käitis , millel puudub alates 202 7 . aasta 1. jaanuarist loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus ja millele antud keskkonnaluba on viidud käesoleva seaduse ga vastavaks, võib registreeringu andja omal algatusel selle keskkonnaloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ja tegevuse registreeri da . (3) Registreeringu andjal on õigus nõuda keskkonnaloa omajalt, kellel puudub alates 202 7 . aasta 1. jaanuarist loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus, registreeringu andmiseks vajalike andmete esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotlusena või muu l viisi l , tehes keskkonnaloa omajale kirjalikult teatavaks keskkonnaloalt registreeringule ülemineku põhjuse ja määrates andmete esitamise tähtaja. (4) Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlust rahuldades tunnistab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtetuks osaliselt osas , milleks registreering anti , või tervikuna . ( 5 ) Enne 202 7 . aasta 1. jaanuarit väljastatud paikse heit e allika käitaja registreeringu omaja peab taotle m a registreeringu muutmist kahe aasta jooksul , et registreeringu andja saaks viia registreering u vastavaks käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga registreeringuks. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 sätestatud toimingute tegemine on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui keskkonnaluba omav paikse heiteallika käitaja esitab selle paikse heiteallika registreeringu taotluse kahe aasta jooksul p ärast käesoleva sätte jõustumist . ( 7 ) Isik, kellel on keskkonnaluba tegevuseks, milleks alates 202 7 . aasta 1. jaanuarist puudub loa omamise kohustus ja käitaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust või lõike 3 kohaselt nõutud andmeid esitanud , võib Keskkonnaamet kahe aasta möödumisel keskkonnaloa kehtetuks või õhuosas kehtetuks tunnistada. “. § 2 . Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) p aragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „1 2 ) p aikse heiteallika käitaja registreering atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt. “ ; 2 ) p aragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Saastetasu ei nõuta p aikse heiteallika käitaja registreeringu puhul , kui tema põletussead e tööta b kuni 500 töötun d i aastas. “ ; 3 ) p aragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali (edaspidi aruandekvartal ) või käesolevas seaduses sätestatud juhul kalendriaasta (edaspidi aruandeaasta ) kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa ümardatakse sendi täpsusega. “ ; 4 ) p aragrahvi 33 4 lõi get 1 tä iendatakse pärast sõna „aruandekvartalile “ sõnadega „või aruandeaastale “ ; 5 ) p aragrahvi 33 4 lõiget 3 täiendatakse p ärast sõna „aruandekvartali “ sõnadega „või aruandeaasta “ ; 6 ) p aragrahvi 52 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Kui keskkonnatasu deklareeritakse käesoleva seaduse § 33 4 lõike 1 alusel aruandeaasta kohta , kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigete 6 ja 7 ning käesoleva paragrahvi lõi ke 4 1 puhul kvartali le esitatud nõudeid aasta kohta . “ . § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahvi § 28 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Paikse heiteallika käitaja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. “ ; 2) Seadus e 3. osa 6. peatüki 2 3 . jao 7. jaotist täiendatakse §-ga 135 2 järgmises sõnastuses: „ § 135 2 . Paikse heiteallika käitaja registreering Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5 00 eurot. “ . § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuari l . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus … 202 5 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik
28 .0 8 .2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Siss e juhatus 1.1 . Sisukokkuvõte OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus tegi 2021. aastal analüüsi „Keskkonnaloa künniste analüüs“ , milles hindas kehtivates keskkonnalubades kasutatavat õhusaasteainete kajastamise süsteemi ja kehtestatud tingimuste mõju välisõhu kvaliteedile. Töö tulemused võimaldasid hinnata tinglikku väheolulise mõju piiri välisõhu valdkonnas. 2021. aasta seisuga oli vähemalt 20% õhusaastelubadega lubatud tegevustest keskkonnaseisundile väheolulise mõjuga. Tööst selgus, et näiteks 50% piirväärtuse tase saavutatakse turba põletamisel 2,5 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadme puhul ja kivisöe põletamisel 4 MW th põletusseadmete puhul. Teiste kütuseliikide (maagaas, biomass , vedelkütused) puhul oli katlavõimsus 6 MW th või suurem. Alates 1. jaanuarist 2030 hakkavad olemasolevatele 1–5 MW th põletusseadmetele kehtima rangemad heite piirväärtused. Võttes arvesse põletusseadmete soojussisendile vastavaid nimisoojusvõimsusi, millest alates saavutatakse 50% piirväärtuse tase ja alates 2030. aastast kehtima hakkavaid rangemaid heite piirväärtusi, jõudis Kliimaministeerium koostöös OÜ -ga Eesti Keskkonnauuringute Keskus täiendavate mudeldamiste järel järeldusele, et 1–5 MW th põletusseadmete puhul on keskkonnariski tekkimine ebatõenäoline. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (edaspidi ka direktiiv ) kohaselt peab keskmise võimsusega põletusseadmete reguleerimiseks väljastama loa või tuleb käitaja tegevus registreerida. Kuna olemasolevatele 1–5 MW th põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see kaasa 4 49 katlamaja õhusaasteloa muutmise vajaduse. Õhusaasteloa omamise kohustus ei ole alati proportsionaalne tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga. Seoses sellega on koostatud väik e se keskkonnamõjuga käitiste halduskoormuse vähendamise eelnõude pakett, mille raames muudetakse järgmisi õigusakte: - a tmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise sätetega ühtlustatakse paikse heiteallika käitajate registreeringute taotlemise, menetlemise, registreeringu andmise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise ja andmisest keeldumise sätteid ning registreeringu omaja õigused ja kohustused ; - k eskkonnatasude seaduse muudatuses sätestatakse paikse heiteallika käitaja registreeringu omajale keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus. Keskkonnatasu de deklareeri mise kohustust vähendatakse neljalt korralt ü hele kor rale aastas. Jätkuvalt ei rakendata keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustust registreeringutele, mis on antud nende põletusseadmete käitamiseks, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ja väiksem kui 50 MW th ning põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas (edaspidi töötunni erandiga registreering ) ; - r iigilõivuseaduse muudatuse järgi tuleb registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Paikse heiteallika käitaja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta ; - keskkonnaministri 05.11.2017. a määrus es nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ täpsustatakse seire teostamise korda , et vältida korduvmõõtmisi enne direktiivist tulenevate rangemate heite piirväärtuste kehtima hakkamist; - keskkonnaministri 19.12.2017. a määrus es nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ sätestatakse 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadme i d käitavale käitisele registreerimiskohustus (vana loa kohustus asendub kiirema ja lihtsama menetlusega) . Kuna registreeringukohuslaste ring suureneb, siis täpsustatakse määruse eelnõuga ka registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseisu ; - keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus es nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ tõstetakse keskkonnaloa künnist , selliselt, et edaspidi peab käitaja õhusaasteluba omama, kui tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on suurem kui 5 MW th ; - keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus es nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ sätestatakse kõigile registreeringu omajatele kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta jooksul asemel. Eelnõukohase seadusega kõrvaldatakse ka Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278 välja toodud puudused, mis puudutavad direktiivi (EL) 2015/2193 ülevõtmist Eesti õigusesse. Eesti on direktiivi sätted õigusesse üle võtnud, aga rikkumiskirjas nimetatud sätted ei kehti registreeringutele, mistõttu tehakse eelnõus asjakohased parandused. Eelnõuga muudetakse selgemaks registreerimisega seotud sätteid, luuakse registreerimise taotlemisele ja registreerimiseks selgem kord. Kõrvaldatakse rikkumiskirjas nimetatud puudused. Luuakse tingimused keskkonnaloalt registreeringule üleminemiseks . Sätestatakse keskkonnatasu deklareerimise kohustus üks kord aastas ja taotluse ülevaatamisele riigilõiv. Eelnõukoha ne seadus ei too kaasa kohustust esitada andmeid korrapäraselt ega suurenda käitaja halduskoormust. Selgemate nõuete loomine registreerimiseks ja keskkonnaloalt üle minemiseks ning keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustuse sätestamine registreeringu omajatele üks kord aastas on halduskoormust vähendava mõjuga, mistõttu tasakaalustamise reeglit ei rakendata. Registreeringu kohustust hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2027. Selleks ajaks uuendatakse registreerimist võimaldav keskkonnaotsuste infosüsteem. Eeltoodu toetab Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi era- ja avaliku sektori koormuse vähendamise eesmärki ettevõt ete jate ja riigiasutuste vahelises suhtluses. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunikud Liina Lepner (
[email protected], 605 5257) ja Kaidi Kiil (
[email protected], 605 0036 ) , keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Eva Suurkaev (tel 622 9883;
[email protected] ) ja A ivi Aolaid -Aas (tel 626 0743;
[email protected] ) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (
[email protected], 626 0717). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( aili.sandre @justdigi.ee). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase seadusega muudetakse : - atmosfääriõhu kaitse seaduse 01 .0 9 .202 5 jõustu vat redaktsiooni (RT I, 08 .0 7 .202 5 , 56 ) ; - keskkonnatasude seaduse 01 .0 1 .202 6 jõustu vat redaktsiooni (RT I, 08 .0 7 .202 5 , 4 6 ) ; - riigilõivuseaduse 01.01 .202 7 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 08 . 0 7 02.10 .202 5 , 6 7 10 ) . Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseadus § 73) . 2. Seaduse eesmärk Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi ka AÕKS ), keskkonnatasude seaduse (edaspidi ka KeTS ) ja riigilõivuseaduse (edaspidi ka RLS ) muutmise eelnõu eesmärk on muuta ning täiendada registreeringutega seotud sätteid, lisada registreeringu taotluse läbivaatamise eest riigilõiv, sätestada keskkonnatasu deklareerimise kohustus ning parandada ilmnenud ebatäpsusi ja puudusi, millega ei kaasne olulist õiguslikku mõju. Samuti kõrvaldada puudused, mis on välja toodud Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278. Seetõttu ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust (alus Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 1 lg 2 p-d 2 ja 5) . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadus e kehtivaid sätteid, teise paragrahviga täiendatakse keskkonnatasude seadust, kolmanda paragrahviga täiendatakse riigilõivuseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust. Paragrahv 1 koosneb 2 6 punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 2 ja lisatakse sõnale „edaspidi“ sõna „ka“. Kuna seaduse tekstis on kasutatud nii õhusaasteluba kui ka keskkonnaluba, siis see muudatus tagab õigusliku aluse seaduses lühiväljendi kasutamise kokkuleppest kõrvale kaldumiseks, mis kehtivast seadusest puudub. Punktiga 2 täiendatakse AÕKS-i § 2 lõikega 4, milles sätestatakse keskkonnakaitseloa mõiste. AÕKS-i terminid viiakse kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( edaspidi ka KeÜS ) -i § 40 terminitega. AÕKS-i tähenduses hõlmab keskkonnakaitseluba õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreeringut . Tegevuste puhul, kus saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku saab toimuda keskkonnakompleksloa, õhusaasteloa või registreeringu alusel, kasutatakse eelnõukohases seaduses läbivalt ühist mõistet „keskkonnakaitseluba“. Kui tegevust reguleerib vaid konkreetselt keskkonnakompleksluba, õhusaasteluba või registreeringut, kasutatakse seaduses konkreetset terminit. Punktiga 3 täiendatakse AÕKS - i § 19 lõikega 3 1 , milles sätestatakse ajutise katlamaja mõiste. A jutine katlamaja on teisaldatav katlamaja, mida kasutatakse ajutise lahendusena energiavajaduse perioodiliseks katmiseks näiteks remonttööde ajaks või hooldustöödeks . Ajutise katlamaja põletusseadme nimisoojusvõimsus võib olla selli ne , et käitajal on vaja taotleda ajutisele katlamajale paikse heiteallika käitaja registreering . Ajutine katlamaja on uus termin ja ajutise katlamaja tegevus reguleeritakse eraldi 4. peatüki 1. jaotises. Punktiga 4 asendatakse eelnõus nimetatud seaduse paragrahvides sõnad „õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“. Seaduseelnõusse lisatakse keskkonnakaitseloa mõiste ( vt punkti 2 ), mis sisaldab õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreeringut. Paikse heiteallika käitaja registreeringule jäävad kehtima õhusaasteloaga sarnased õigused ja kohustused, kuid registreeringu andmise ja muutmise menetlus on lihtsam, kiirem ja vähem koormavam käitajale ning registreeringu andjale võrreldes õhusaasteloaga. Seaduses kasutatavad terminid viiakse kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS ) § 40 terminitega. Kehtivas AÕKS- is on õhusaasteloa, keskkonnakompleksloa ja registreeringuga seotud mõisted kohati segamini, ebatäpsed ja puudulikud. Keskkonnakaitseloa lisamine aitab muuta selgemaks seaduse ja seadusega kehtestatud rakendusaktide sõnastust ning aitab tagada, et registreeringule kohalduvad õhusaasteloale ja keskkonnakompleksloale sarnased õigused ja kohustused. Punktiga 5 täiendatakse § 80 lõike 1 sõnastust nii, et oleks selgem, kes ei ole kohustatud omama paikse heiteallika käitaja registreeringut. Seaduse k ehtivas lõikes on sätestatud õhusaasteluba, kuid on puudu keskkonnakompleksluba. Lõi kesse lisatakse keskkonnakompleksl uba , et sõnastus oleks selgem ja täpsem. Punktiga 6 täpsustatakse § 80 lõike 2 sõnastust , asenda des tekstiosa „tegevus Keskkonnaametis registreerida “ tekstiosaga „registreering “ , nagu on paragrahvi 80 pealkirjas. Punktiga 7 muudetakse 4. peatüki 1 . jaotist, milles täpsustat akse ja täiendat akse registreerimisega seotud sätteid. Võrreldes õhusaasteloa menetluse ga on eelnõus sätestatud registreerimis e menetlus liht sam ning käitaja ja registreeringu andja koormus minimaalne. Suurema muudatusena lisatakse jaotisesse § 86 1 , mis reguleerib registreeringu üleandmist teisele isikule , ja § 86 2 , mis reguleerib registreeringu kehtivuse peatamist. Kehtivuse peatamis e nõu e tuleb ka direktiiv i artikli 8 punkti 3 teisest lõigust . Paragrahvi 81 lõikesse 1 lisatud täienduse kohaselt käsit atakse Keskkonnaametit ka kui registreeringu andjat. Selle täpsustusega tagatakse õiguslik alus väljendi „ registreeringu andja “ kasutamisele esimeses jaotises. Keskkonnaameti asendamine registreeringu andja ga on asjakohane, kuna seaduse mõistes on Keskkonnaametil mit u roll i , nt õhusaasteloa andja, käitlemisloa andja, riikliku järelevalve teostaja jms. K õnealuses jaotises käsitletakse peamiselt registreeringu andja rolli, mistõttu aitab selle mõiste kasutamine hoida ühtset joont ja selgust 4. peatüki 1. jao 1. jaotise mõistetes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laienevad registreeringu omajale ka lisaks § -des 100 ja 102 sätestatud õigustele ja kohustustele ka § -s 101 sätestatud õigused ja kohustused. Paragrahvi 101 kohustuste sätestamine registreeringu omajale on oluline, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278 välja toodud puudused ja tagada vastavus direktiivile . Paragrahvi 82 lõi ke 1 sõnastus muudetakse selgemaks. Võrreldes kehtiva sõnastusega on välja jäetud tekstiosa „vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile “ , sest võib tekkida olukord, et käitaja, kes esitab üks kuu enne tegevuse alustamist taotluse registreeringu saamiseks, seda õigeks ajaks ei saa. Paikse heiteallika käitaja ei tohi registreeringut omamata tegutseda, mistõttu vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist taotluse esitamist nõuda pole asjakohane, kuna tegevuse registreerimine või sellest keeldumise otsuse teeb registreeringu andja 30 päeva jooksul ja taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata registreeringu andmise tähtaja hulka. Paragrahvi 82 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „aadress ja “ . Registreeringu taotleja aadressiandmete kogumine ei ole taotlemise mõttes oluline, kuna kogu registreeringu protsess on viidud elektroonilisse keskkonnaotsuste infosüsteemi. Praktikas on ilmnenud probleem, et taotleja aadressiandmed muutuvad tihti ja see tähendab, et keskkonnaotsuste infosüsteemis vajavad andmed ajakohastamist. Selleks, et vältida asjatut andmete kogumist ja pidevat muutmist, on registreeringu andjal võimalik kasutada e-äriregistri portaalis kättesaadavaid ajakohaseid andmeid. Ebavajalike andmete kogumise ja pideva muutmise vähendamine aitab toetada halduskoormuse vähendamise eesmärk i . Paragrahvi 82 lõi ke 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „asukoha aadress “ tekstiosaga „ja tootmisterritooriumi paiknemine kaardil “ . T äienduse lisamine on vajalik, et oleks selgelt aru saadav, kus käitise tootmisterritoorium kinnistul täpselt paikneb. Praktikas on ilmnenud, et ühel aadressil (kinnistul) võib paikneda mitu tootmisterritooriumi. Paragrahvi 82 lõi ke 1 punktist 4 on välja jäetud tekstiosa „ja tootmisterritooriumi “ . Praktikas on selgunud, et kui on määratud tootmisterritooriumi paiknemine kaardil ning esitatud käitise tegevuse kirjeldus, siis tootmisterritooriumi kirjeldust eraldi vaja pole. Ebavajalike andmete kogumise vähendamine aitab toetada halduskoormuse vähendamise eesmärk i . Paragrahvi 82 lõi ke 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „saasteainete püüdeseadmed “ tekstiosaga „heiteallikate kaupa “ . Täiendusega lisatakse andmete esitamisele täpsustus, et andmed tuleb esitada heiteallikate kaupa. Püüdeseade paigaldatakse heiteallikale, mistõttu on oluline teada, millistele heiteallikatele on püüdeseade paigaldatud . Samuti on oluline teada, mitu seadet on heiteallika taha ühendatud, kuna kõik seadmed koos või eraldi mõjutavad heiteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid erinevalt . Paragrahvi 82 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja heitkogused tonnides aastas ja grammides sekundis “ tekstiosaga „ning andmed saasteainete heitkoguste kohta “ , et ühtlusta da esitatavad andme d õhusaasteloa taotluse s esitatavate andmete ga . Õhusaasteloa ja registreeringu taotluse puhul esitatakse samad andmed saasteainete heitkoguste kohta, kuid seaduses on samade andmete esitami ne sõnastatud erinevalt. Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8. Registreeringu taotlejal tuleb taotluse kohaselt esitada andmed iga üksiku heiteallika kohta ja ka igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa. Saasteainete heitkoguste andmed heiteallikate kohta on vajalikud samasse piirkonda jäävate käitiste koosmõju modelleerimiseks. Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9. Registreeringu taotlejal tuleb esitada keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteainete heite seire kohta heiteallikate ja tehnoloogiaseadmete kaupa. Registreeringu taotleja peab ette nägema saasteainete heite seire , mis on ette nähtud vastavalt seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse s le . Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10. Registreeringu taotlejal tuleb esitada keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteaine heidete ja § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtuste kohta. Paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtus “ tekstiosaga „ja on tuvastatud, et esineb oht selle ületamiseks “ ning tekstiosa „§ 92 “ asendatakse tekstiosaga „ §-de 92 ja 94 “ . M uudatus tagab, et registreeringu andjal on õigus nõuda saasteaine hajumisarvutusi mitte ainult saasteaine kehtestatud piir- ja sihtväärtuse korral , vaid siis, kui on tuvastatud, et esineb oht piir- ja sihtväärtuste ületamiseks. Registreerimiskohustusega käitajate käitiste heited välisõhku on üldjuhul väikesed ja õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise risk i tekkimine on ebatõenäoline, kuid kuna riski tekkimise tõenäosus on olemas, siis jäetakse registreeringu andjale õigus vajaduse korra l hajumisarvutusi nõuda. Hajumisarvutustele kohaldatakse lisaks § -s 92 sätestatule ka § 94 sätteid. Paragrahv i 94 lõige 1 sätestab, milliste piir- ja sihtväärtustega saasteaine hajumise arvutustulemusi võrreldakse. Lõige 2 sätestab, et käitise kõigist heiteallikatest kokku ei tohi maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada keskkonnakvaliteedi piirnorme väljaspool käitise territooriumi. Lõi k e 3 kohaselt on keskkonnakaitseloa andjal õigus nõuda heiteallikate koosmõju hindamisel saasteainete taustasisaldusega arvestamist. M uudatusega tagatakse hajumise arvutustulemuste õige hindamine vajaduse korra l ka registreeringute puhul , kehtivas seaduses see nõue puudu b . Paragrahvi 82 lõikes 3 asendatakse sõna „tõendi “ sõnaga „registreeringu “ , et jaotises oleks mõiste kasutus ühtne . J aotise pealkiri on „Paikse heiteallika käitaja registreerimine “ ja § 82 pealkiri on „Registreeringu taotlemine “ , s eega sõna „tõend “ kasutamine ei ole asjakohane. Paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 4. Riigilõivu kohustuse olemasolul tuleb enne taotluse esitamist tasuda riigilõiv. Paragrahvi 83 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „ja tõendi andmine “ . Muudatusega parandatakse kehtiva seaduse sõnastust, et oleks selgemini ja üheselt arusaadav tegevuse registreerimine. Registreerimise tulemusel väljastatakse registreering. Paragrahvi 83 lõigetes 1 , 3 ja 5 tehtavate muudatustega muudetakse selgemaks ja ühtlustatakse sätete sõnastust. Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 2. Täpsustus tehakse ilmnenud vajaduse põhjal. Puudustega taotlust ei saa menetleda , lisateabe küsimiseks on vaja, et taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg peatuks, kuna vastasel korral ei pruugi järelejäänud aeg olla piisav menetl emiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks . K ui puudulik taotlus toob kaasa menetluse venimise, ei vastuta viivituse eest haldus asutus . Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 4 , mille s sätestatakse registreeringu andjale võimalus pikendada registreeringu andmise otsuse tähtaega, kui ilmneb, et otsust ei ole võimalik etteantud aja jooksul teha. Seni on pikendamise vajaduse tekkimisel rakendatud haldusmenetluse seaduse § 41, õigusselguse huvides lisatakse alus ka AÕKS - i registreeringu menetlusele. L õike põhimõtte järgi tuleb registreeringu taotlejat pikendamisest teavitada ning pikendamist põhjendada. Paragrahvi 83 lõi kes 6 täiendatakse tegevusi, mille korral võib toimingu tegemise ja sellekohase dokumendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult ehk ametniku sekkumiseta . Muudatus on mõeldud sisulist kaalumist mittevajavate ks standardolukordade ks , mille korral on taotlus võimalik rahuldada, ilma et oleks vaja lisainfot. Automaatotsuste tegemine on võimalik vaid asjakohase IT-arenduse korral. Tegemist on eelkõige Keskkonnaameti töökoormust vähendava muudatusega. Praktikas on ilmnenud, et automatiseeritud otsuseid oleks võimalik teha ka registreeringu omaja taotlus e muu t mise ja registreeringu kehtetuks tunnistamise korral, kui seda taotleb registreeringu omaja. Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 7 , mis sätestab kuni üheks aastaks võimaluse luba muutmata anda ajutisele katlamajale hooldus- või remonttööde ajaks registreering õhusaasteloa või keskkonnakompleks loa kõrvale. Praktikas on ilmnenud vajadus kasutada ajutist katlamaja hooldus- või remontööde ajal, mis aitab tagada katkematut soojaga varustamist. Selleks, et hooldus- ja remonttööd ei viibiks loa muutmise menetluse tõttu , jäetakse käitajale võimalus taotleda kiirelt registreering ajutisele katlamajale, mis paigaldatakse samasse asukohta ja ühendatakse samasse soojussõlme, mille heiteallikale on väljastatud õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. Ajutisele katlamajale väljastatakse registreering või muudetakse olemasolevat registreeringut (muutes käitise asukohta) hooldus- ja remonttööde tegemise asukohas käitamiseks. Üheaastane a jaline piirang on vajalik selleks, et edendada käitise kiiret tegutsemist olukorra taastamiseks või par a ndamiseks. K ui on ette näha, et katlamaja hooldus- või remontööde periood võib ületada ühte aastat, peab käitaja algatama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa muutmise menetluse. Paragrahvis 84 asendatakse tekstiosa „määramata ajaks “ sõnaga „tähtajatult “ , ühtlustades sõnastust . AÕKS - i registreeringu kehtivuse sõnastamisel lähtutakse KeÜS - i st . Paragrahvi 85 pealkiri muudetakse selgemaks ja ühtsemaks. S eaduses kasutatakse läbivalt mõistet „ paikse heiteallika käitaja “ , paragrahvi pealkirja on jäänud tegevuse registreerinud isiku mõiste, mis nüüd parandatakse. Paragrahvi 85 punkti 1 kohaselt on registreeringu omaja kohustatud teavitama registreeringu andjat kontaktandmete muutusest. Teavitamise kohustus annab Keskkonnaametile võimaluse olla informeeritud kontaktisiku muutusest. Kontaktandmete muutumisest teavitamise eesmärk ei ole kehtivat registreeringut muuta , vaid omada ajakohast infot registreeringu omaja kontaktide kohta, et vajaduse korra l ühendust võtta . Var em oli käitajal kohustus teavitada ka käitise ja tegevuse muutusest, kuid praktikas on ilmnenud, et Keskkonnaamet ei vaja eelteavitust tegevuse muutuse kohta, vaid käitise muutmise planeerimisel tuleb taotleda registreeringu muutmist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu . P aragrahvis sätestatakse andmete muutmisest teavitamise kohustus, millele ei järgne registreeringu muutmist. Sama paragrahvi punktis 2 sätestatakse ajutise katlamaja asukoha muutusest teavitamise kohustus hiljemalt kolm päeva p ärast liigutamist , kui see töötab uues asukohas kuni 500 töötundi. Keskkonnaamet soovib omada info t ajutiste katlamaja asukoha kohta näiteks juhuks, kui katlamaja uus asukoht tekitab kohalikes elanikes küsimusi . K ui k atlamaja t öötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi, tuleb käitajal esitada registreeringu muutmise taotlus. Paragrahvi 86 lõikes 1 ja sama lõike punktis 1 muudetakse sõnastust seaduses kasutatavate mõistete järgi . J aotises kasutatakse mõisteid „ registreeringu omaja “ ja „ registreeringu andja “ , nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 on sisse jäänud mõiste „ registreeritud isik “ , mis nüüd parandatakse. Paragrahvi 86 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 . Lisatava punktiga antakse registreeringu andjale võimalus muuta registreeringu tingimusi, kui õhuvaldkonna õigusaktid (nii Euroopa Liidu kui ka riigisisesed) on muutunud viisil, mis mõjutavad registreeringus määratud tingimusi ja toovad kaasa vajaduse leevendada või määrata käitamiseks uusi tingimusi. Näiteks Euroopa Liidu õhu valdkonna õigusaktidest tulenevate nõuete lisandumise või muutumise korral tuleb üle vaadata ka kehtivad registreeringud, et need vastaksid Euroopa Liidu õigusele. Sellistes olukordades ei ole võimalik jätta registreeringut üle vaatamata ega loobuda tingimuste lisamise/ära võtmise otsustamiseks lisaandmete küsimisest, kui see on vajalik. Paragrahvi 86 lõiget 2 täiendatakse, et kui registreeringu muutmise algatab registreerin g u andja, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu tingimuste muutmise põhjuse, nõuab vajaduse korral registreeringu muutmiseks vajalikke andmeid ning määrab andmete või taotluse esitamise muu viisi ja tähtaja. Muudatus rõhutab registreeringu omaja koostöökohustust ja vastutust, tagades, et vajalikud andmed esitatakse õigeaegselt ja õigel kujul. M uudatus annab registreeringu andjale õiguse nõuda registreeringu omajalt registreeringu muutmiseks vajalikke andmeid ning määrata nende andmete esitamise viis. Andmete tähtaegselt ja nõutud viisil esitamine registreeringu andjale aitab registreeringu muutmise otsustada kiirem ini ja efektiivsemalt. Paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 3 , milles sätestatakse registreeringu omaja le kohustus esitada muutmise taotlus esimesel võimalusel keskkonnaotsuste infosüsteemi, kui ta muudab registreeringu taotluse aluse ks olevaid andmeid (punkt 1), andmete aluseks olevat metoodikat (punkt 2), ajutise katlamaja asukohta, kui see töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi (punkt 3) või registreeringu omaja kavatseb muuta muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud tegevust (punkt 4). Käitajal e on sätestatud selge kohustus esitada registreeringu muutmise taotlus , kui ta kavandab käitise toimimisviisi muutust, käitise laiendamist või muud tegevust selliselt, et tema tegevus ei vasta enam registreeringus kindlaksmääratud tingimustele või toob kaasa vajaduse määrata käitamise kohas lisatingimusi. Registreeringu muutmise algatamine peab olema käitaja vastutus, kuna riik on andnud käitajale õiguse tegeleda tegevusega, mis põhjustab keskkonna saastamist. Registreeringu omaja kohustus on tagada, et tema tegevus vastab registreeringus sätestatud tingimustele. S eadust täiendatakse §-ga 86 1 . Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse registreeringu omajale õigus loovutada registreeringust tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt teisele isikule. Lõike 2 kohaselt peavad registreeringu omaja ja taotleja esitama ühise taotluse andmete muutmiseks ning registreeringu andja muudab registreeringut seitsme päeva jooksul taotluse saamis es t. Säte viitab, et registreeringu üleandmisel on määravaks registreeringu taotleja ja registreeringu omaja ühine tahe. Lõi g e 3 sätestab, et kui ühise taotluse tegemine pole võimalik, siis esitab registreeringu taotleja taotluse andmete muutmiseks ja omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus ühise taotluse esitamine pole olnud võimalik, sellisel juhul jäetakse loa omajale võimalus üleandmist tõendades esitada andmete muutmise taotlus. Üleandmine võib näiteks olla vajalik ettevõtete ühinemisel, jagunemisel, pankrotivara ostmisel vms juhul. Selleks, et käitajal oleks võimalik kasutada registreeringuga antud õigus i ja täita registreeringuga sätestatud kohustusi , peab registreering olema vormistatud selle käitaja nimele, kes käitab heiteallikaid. S eadust täiendatakse §- ga 86 2 . L õikes 1 sätestatakse registreeringu peatamine KeÜS - i §-s 61 sätestatud alustel ja korras. Täpsustatakse, et peatamine saab toimuda ainult nende andmete ulatuses, mis puudutavad registreeringut. Täpsustus on vajalik, et vältida arusaamatusi peatamise alustes. Näiteks võimaldab KeÜS keskkonnaloa peatada, kui käitaja juriidiline aadress on muutunud. Kuna registreeringu andmekoosseisus ei ole ettevõtte juriidilist aadressi, siis andmete muutumine ei ole alus registreeringu peatamiseks . Kehtiv AÕKS ei reguleeri registreeringu peatamist. Eelnõu ga täiendatakse registreeringu jaotist KeÜS - i §-s 61 sätestatud aluste kohaldamisega registreeringu menetlusele. Peatamine annab registreeringu omajale võimaluse kohandada oma tegevus nõuetele vastavaks, säilitades samas võimaluse jätkata tegevust pärast muudatuste tegemist. T äiendus tagab ka vastavuse direktiivile, mis näeb ette , et kui nõuete täitmata jätmine põhjustab kohaliku õhukvaliteedi märkimisväärset halvenemist, siis peatatakse keskmise võimsusega põletusseadme töö . Peatamist reguleerivad sätted lisatakse registreeringule , nagu on sätestatud õhusaasteloa puhul, et tagada samasugune käsitlus. Lõike s 2 sätestatakse, kuidas registreeringu andja teavitab käitajat registreerimise peatamisest. Registreeringu andja teavitab käitajat registreeringu peatamisest keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ning teeb teatavaks registreeringu peatamise põhjuse. Registreeringu andja määrab nõuetele vastavuse tõendamiseks või kohustuste täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks tähtaja ja viisi . Kõi gi registreeringuga seotud toimingute tegemine keskkonnaotsuste infosüsteemi s on põhjendatud, kuna kõik registreeringuga seotud menetlused tehakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Registreeringu omajad tunnevad süsteemi ning kord keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu esitatud taotluste andmed on infosüsteemis olemas, mistõttu tuleb muuta vaid muutunud andmeid. Andmete küsimine ja esitamine keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kiirendab registreeringu muutmise protsessi. Registreeringu andjal tuleb registreeringu peatamist põhjendada, lisaks on käitajal kohustus esitada andmed registreeringu andja nõudmisel kindlaksmääratud viisil ja tähtajaks , et peatamise alused ära langeksid . Ühtlasi tagatakse sellega protsessi läbipaistvus ja õiguskindlus. Paragrahv 87 sätestab registreeringu kehtetuks tunnistamise korra. L õike 1 kohaselt tunnistab registreeringu andja registreeringu kehtetuks KeÜS -i § -s 62 sätestatud alustel ja korras ning registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses . Viimane täpsustus on vajalik, et vältida arusaamatusi kehtetuks tunnistamise alustes. Näiteks võimaldab KeÜS loa kehtetuks tunnistada, kui käitaja juriidiline aadress on muutunud. Kuna registreeringu andmekoosseisus ei ole juriidilist aadressi, siis andmete muutumine ei mõjuta registreeringu kehtetuks tunnistamist. Kui registreering ei sisalda andmeid, mis on KeÜS-i § 53 lõi kes 1 nimetatud, siis ei ole asjakohane registreering kehtetuks tunnistada . KeÜS - i § 62 lõi k e 1 punkt 1 sätestab, et haldus asutus tunnistab registreeringu kehtetuks, kui seda taotleb registreeringu omaja. P unkti 2 kohaselt tunnistab registreeringu andja registreeringu kehtetuks registreeringu omaja surma või tema ettevõtte lõpetamise korral ilma õigusjärgluseta. Punkti s 3 sätestatakse, et kui käitaja ei alusta registreeringu alusel lubatud tegevust kahe aasta jooksul, tunnistab registreeringu andja registreeringu kehtetuks. Käsitletud sätete lisamine on vajalik, et vältida käitise tegevuse lõppemisel või mitte alustamisel asjatute kohustuste kuhjumist keskkonnaotsuste infosüsteemis (seirekohustus, keskkonnatasu deklaratsioonid, aastaaruandlus jm). KeÜS -i § 62 lõige 2 sätestab kaalutlusõiguse alusel registreeringu kehtetuks tunnistamise. Sama lõike punkt i 1 kohaselt võib registreeringu andja registreeringu kehtetuks tunnistada KeÜS -i § -s 59 sätestatud alustel, kui avalikku või kolmanda isiku huv i pole võimalik tõhusalt kaitsta. Punkti 2 kohaselt võib registreeringu kehtetuks tunnistada, kui registreeringu omaja ei täida registreeringus või õigusaktiga sätestatud nõudeid, registreeringu kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi või registreeringu omajat on selle rikkumise eest karistatud. Sama lõike punkti 3 kohaselt võib registreeringu andja registreeringu kehtetuks tunnistada ka siis , kui registreeringu omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutas id registreeringu andmise otsustamist , kuid otsus peab olema kaalutletud ning otsuses hinnatud, kas valeandmeid esitati teadvalt või teadmatusest. Kehtetuks tunnistamise kohustused ja võimalused haldus asutusele sätestatakse sarnaselt keskkonnalubade menetlusele. Lõikes 3 parandatakse sõnastust selliselt, et jaotises oleks läbivalt ühtne mõistete kasutus. Paragrahvis 88 sätestatakse registreerimisest keeldumise alused. Paragrahvi 88 punkti 1 sõnastust ühtlustatakse sarnaselt KeÜS - i sõnastusega. Sisulist muutust punktis ei tehta. Täiendusena lisatakse paragrahvi punkt 2 , milles sätestatakse, et registreeringu andja keeldub tegevuse registreerimisest, kui esinevad muud seaduse s sätestatud alused keeldumiseks. Punkti de ga 8 ja 1 1 täiendatakse pealkirj u , milles sätestatakse lisaks õhusaasteloa andmisele, muutmisele, kehtetuks tunnistamisele ja õhusaasteloa sisule ka õhusaasteloa peatamine. Peatamise kohustus tuleneb direktiivist ja seda reguleerib KeÜS -i § 61. Peatamise lisamine 2. jaotisesse ühtlustab seaduses õhusaasteluba reguleerivaid sätteid. Punktiga 9 asendatakse § 92 lõikes 3 erinevad keskkonnakaitseloa liigid keskkonnakaitsel oaga, et seaduses oleks ühesugune mõiste kasutus. Punktiga 1 0 asendatakse § 95 tekstiosa sõnastust nii, et seaduses oleks ühesugune mõiste te kasutus. Punktiga 12 täiendatakse § 99 lõikega 3 1 , milles sätestatakse õhusaasteloa peatamine sarnaselt kehtetuks tunnistamisele. Täienduse lisamine tagab seaduses sarnase lähenemise kõigi õhusaasteloa menetluslikele toimingutele. AÕKS - i § 99 lõike 3 1 kohaselt peatatakse õhusaasteluba KeÜS - i § -s 61 sätestatud alustel ja korras. Punktiga 1 3 täiendatakse § 100 lõiget 1 tekstiosaga, mis sätestab, kes on keskkonnakaitseloa omaja AÕKS-i mõistes. Lisatava teksti kohaselt on keskkonnakaitseloa omaja lisaks õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajale ka isik, kelle tegevuse jaoks on § 80 lõike 2 alusel nõutav registreering. Punktiga 1 4 tunnistatakse kehtetuks § 101 l õike 1 punkt 3, milles sätestatakse, et keskkonnakaitseloa omaja peab teavitama kõigist kavandatavatest muudatustest, mis võivad suurendada saasteainete heitkoguseid üle keskkonnakaitseloas sätestatu või halvendada oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus. Praktikas on selgunud, et see säte ei täida eesmärki ega ole leidnud rakendust. Muudatuste planeerimisest teavitamine on formaalne tegevus, mis ei anna selgust planeeritavate muudatuste mõjust. Keskkonnakaitseloa andja ja kohalik omavalitsus saavad kaasa rääkida keskkonnakaitseloa muutmise taotluse menetluse s , kus ühtlasi hinnat akse käitise mõju välisõhule põhjalikumalt. Punktiga 1 5 täiendatakse § 101 lõike 4 sisu nii, et direktiivi artikli 8 lõikest 3 tulenev kohustus oleks selgemini seaduses sõnastatud. Täiendus muudab selgemaks keskkonnakaitse loa andja õiguse nõuda käitajalt nõuete vastavuse tagamist võimalikult kiiresti. Punktiga 1 6 asendatakse § 102 pealkirjas ja sama paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sõna „õhusaasteluba “ sõnaga „keskkonnakaitseluba “. AÕKS-i § 81 lõige 3 sätestab, et paikse heiteallika käitajale laienevad §-des 100 ja 102 sätestatud õigused ja kohustused ning AÕKS-i § 79 lõige 2 sätestab, et seaduses sätestatud nõudeid kohaldatakse ka keskkonnakompleksloa kohustusega käitisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku. AÕKS-i § 102 pealkiri ning paragrahvi lõiked sõnastatakse nii, et paragrahv kohalduks ka registreeringu ja keskkonnakompleksloa omajale, mis kehtivas seaduses praegu puudub. Paragrahvi 106 lõi get 1 täiend atakse ja sätestatakse, et saasteaine lubatud heitkogus määratakse lisaks õhusaasteloale ka keskkonnakompleksloa s ja registreeringu s. Lubatud heitkogus määratakse lõike 2 kohaselt selliselt, et kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi . Saasteaine lubatud heitkogus keskkonnakompleksloas määratakse KeÜS-i § 53 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt ja saasteaine lubatud heitkogus registreeringus määratakse AÕKS -i § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus mudeldustest selgus, et saasteainete õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuse ületamisi väljaspool käitise tootmisterritooriumi ei teki, mistõttu pole iga registreeringu väljastamise puhul vaja eraldi hinnata õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavust. Küll aga jäetakse loa andjale võimalus kahtluse ja vajaduse korral hajumisarvutusi nõuda. Kui õhusaasteloa künniseid tõstetakse ja loa kohustusest vabastatud käitised peavad oma tegevuse registreerima, siis on juba varem keskkonnaloa väljastamise protsessis saasteainete heitkogused ja tekkida võiv mõju hinnatud, mistõttu samade heitkoguste taotlemisel üldjuhul keskkonnamõju ei suurene. Küll aga on oluline, et käitaja vaatab registreeringut taotledes oma andmed üle ja vajaduse korral ajakohastab, kuna keskkonnaload on üldiselt tähtajatud ja väljastatud kümme või enam aastat tagasi. Käitaja kohustus on taotleda heitkoguseid selliselt, et need vastaksid õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele. Saasteainete heitkoguste järgimine on käitaja vastutus, kuna riik on andnud käitajale õiguse (reguleeritud tegevusega) viia keskkonda saasteaineid. Registreeringu omaja kohustus on tagada, et tema tegevus vastaks registreeringus sätestatud tingimustele. Punktiga 1 7 asendatakse § 102 lõikes 2 „loa“ mõiste „keskkonnakaitseloa“ mõistega, et seaduses oleks ühesugune mõiste kasutus. Täpsustuse kohaselt peab ka registreeringu omaja tagama Keskkonnaametile lõikes 1 nimetatud dokumentide kättesaadavuse. Punktiga 1 8 muudetakse 102 lõiget 2 1 selgemaks, et käitajal lasuks seireandmete sisestamise ja esitamise kohustus keskkonnaotsuste infosüsteemi keskkonna kaitse loas sätestatu kohaselt. Kui käitaja on seireandmed sisesta n ud keskkonnaotsuste süsteemi tärkandmetena , seab see sisestatud andmete õigsuse eest vastutuse käitajale. Lisaks võimaldavad tärkandmed seireandmete töötlust ja lihtsustavad süsteemis andmete kontrolli. Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks § 102 lõige 3. Lõike 3 punkti 1 sisu on viidud üle sama paragrahvi lõikesse 2 1 . Lõike 3 punktis 2 sätestatud teavitamiskohustus on seotud keskkonnaloa andmete muutmisega ja eeldab KeÜS - i § 60 lõike 2 ja AÕKS - i § 86 1 lõike 2 kohaselt ühise taotluse esitamist. Punktis 2 sätestatud teavitamiskohustus ilma taotluseta on formaalne tegevus ega ole keskkonnakaitseloa andmete muutmise aluseks, mistõttu ei täida teavitamine eesmärki. Punktiga 2 0 täpsustatakse § 102 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Lõikes 4 sätestatakse , millistel juhtudel on käitaja kohustatud võimalikult kiiresti esitama Keskkonnaametile nõutavad andmed. Andmed tuleb käitajal esitada lisaks keskkonnakaitseloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ka peatamiseks. Punktiga 2 1 asendatakse 6. peatüki pealkirjas „keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise “ mõiste „keskkonnakaitseloa “ mõistega, et seaduses oleks mõiste kasutus ühesugune . Keskkonnakaitseloa mõiste sisaldab seaduses ka registreerimiskohustusega käitist , mistõttu eemaldatakse pealkirjast kordus ja muudetakse pealkiri selgemaks ja arusaadavamaks. Punktiga 2 2 tunnistatakse kehtetuks § 128, mis sätestab registreerimiskohustusega käitajale välisõhu saastamisega seotud aastaaruande esitamise sisu ning volitusnormi registreerimiskohustusega käitajale välisõhu aastaaruande andmekoosseisu ja esitamise korda reguleeriva määruse kehtestamiseks. E elnõu kohaselt esitab keskkonnakaitseloa omaja , sh registreeringu omaja , välisõhu saastamisega seotud aastaaruande § 127 kohaselt . Punktiga 2 3 täiendatakse § 228 pealkirja, et pealkiri oleks vastavuses sama paragrahvi lõike 1 sisuga. Punktiga 2 4 asendatakse § 229 pealkirjas ja lõikes 1 tekstiosa „õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja “ sõnadega „keskkonnakaitseloa omaja “ , et seaduses oleks mõiste kasutus ühesugune . Punktiga 2 5 täiendatakse § 230 lõiget 1 sõnaga „registreering “ . Lõikes 1 sätestatakse, et kui õhusaasteloale lisaks ka registreering nõuab saasteainete püüdmist või töötamine püüdeseadmega on kavandatud ehitusprojektis , siis töötamine püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega on karistatav. Punktiga 2 6 täiendatakse seadust §-ga 252 1 . Paragrahvis sätestatakse kehtiva keskkonnaloa kehtetuks tunnistamise ja tegevuse registreerimise tähtajad ja kord . Lõikes 1 sätestatakse keskkonnaloalt ülemineku kohustus neile, kellel puudub loa omamise kohustus, neile kehtib registreerimise kohustus kahe aasta jooksul pärast sätte jõustumist. Lõikes 2 sätestatakse haldus asutusele võimalus keskkonnaluba osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja tegevus registreeri da (millel puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus), kui luba on ajakohastatud ja vastab AÕKS - i nõuetele. Lõikega 3 antakse keskkonnaloa andjale õigus nõuda loa omajalt (kellel puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimiskohustus ) registreeringu andmiseks vajalikke andmeid taotlusena või muul viisil . Taotlus tuleb registreeringu saamiseks esitada nõutud tähtajaks keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu või muul viisil, kuidas andmeid nõuti . Lõikes 4 sätestatakse, et k ui registreering antakse tegevusele, millel on vaid välisõhu osa reguleeriv keskkonnaluba, siis t unnistab Keskkonnaamet loa tervikuna kehtetuks . Juhul, kui keskkonnaluba reguleerib mitme valdkonna tegevusi (nt vesi, õhk, jäätmed), tunnistab loa andja kehtetuks ainult keskkonnaloa õhuosas. Lõikes 5 sätestatakse, mis ajaks tuleb ü mber vormistada juba kehtivad paikse heiteallika käitaja registreeringud . See tähendab registreeringute muutmist vastavaks nõutud andmekoosseisule. Lõike s 6 sätestatakse riigilõivu vabastus kahe aasta jooksul keskkonnalubadelt registreeringutele üle tulevatele käitistele . Vabastuse eesmärk on soodustada registreeringule üleminekut, kuna registreering vähendab nii haldus- kui ka töökoormust. Lõike s 7 sätestatakse haldus asutusele õigus keskkonnaluba õhuosas kehtetuks tunnistada, kui käitaja, kellel puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus , ei ole kahe aasta möödumisel loa kehtetuks tunnistamist taotlenud ja oma tegevus e registreerimiseks taotlust esitanud . Sätte eesmärk on survestada käitajaid üle minema loa kohustuse puudumisel registreeringule , et väheneks nii käitaja kui ka haldus asutuse koormus. Kui käitajal puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimiskohustus, siis on käitajal kohustus taotleda loa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist. Kui käitaja ei ole seda näiteks pooleteise aasta jooksul teinud, nõuab Keskkonnaamet tegevuse registreerimiseks andmeid taotlusena. Kui ka siis ei ole käitaja nõutud andmeid esitanud, siis on Keskkonnaametil õigus õhusaasteluba kahe aasta möödumisel kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul ei tohi käitaja tegevus t jätkata enne, kui ta on taotlenud registreeringu. Eelnõu §-ga 2 muudetakse keskkonnatasude seadust . Paragrahv 2 koosneb kuuest punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 5 lõi get 2 punktiga 12, mille s sätestatakse paikse heiteallika käitajale keskkonnatasu maksmise kohustus. Selle täienduse kohaselt peavad hakkama keskkonnatasu maksma registreeringute omajad. Keskkonnaloa kohaselt on käitajal keskkonnatasu maksmise kohustus. Keskkonnaloalt registreeringule üle minnes jääb selle sätte kohaselt sama kohustus registreeringutele kehtima. Punktiga 2 muudetakse § 16 ning sätestatakse kaks eraldi lõiget. Lõikes 1 sätestatakse juba kehtiv kohustus, et saastetasu rakendatakse punkide 1 – 11 alusel. Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis sätestab saastetasu maksmise er andi . Saastetasu ei nõuta registreeringu omajalt, kui talle on väljastatud registreering ainult töötunni erandi alusel . Töötunni erandi alusel töötavate p aikse te heit e allika te heit kogused välisõhku on piiratud töötundide tõttu marginaalsed , mistõttu nende keskkonnamõju on väike. Lõige 2 puudutab 27 registreeringut , mis on ka praegu keskkonnatasu maksmise kohustusest vabastatud . Lisatava er andiga täpsustatakse , milliste registreeringute ga ei kaasne keskkonnatasu maksmise kohustus t . Punktiga 3 täiendatakse § 31 lõi ke 4 sõnastust . Säte määrab perioodi, mille kohta keskkonnatasu arvutatakse. Kehtiv arvutusperiood on kvartal. Muudatusega täiendatakse sätet tekstiosaga „või käesolevas seaduses sätestatud juhul kalendriaasta (edaspidi aruandeaasta ) “ , et võimaldada edaspidi keskkonnatasu arvuta da lisaks kvartalile ka aasta kohta. M uu da tus on lihtsasti lahendatav ka keskkonnaotsuste infosüsteemis . Registreeringutele sätestatakse deklaratsiooni esitamise kohustus üks kord aastas . Punktiga 4 täiendatakse § 33 4 lõi ke 1 sõnastust . S ättesse lisatakse täiendus, mille kohaselt esitatakse edaspidi keskkonnatasu deklaratsioo ne lisaks aruandekvartalile ka aruandeaasta kohta. Kui kehtiva korra kohaselt esitatakse keskkonnatasu deklaratsioone alati neli korda aastas, st kord kvartalis, siis paikse heiteallika registreeringu puhul esitatakse deklaratsioon edaspidi üks kord aastas. Deklareerimiskohustuse vähendamine neljalt korralt aastas ühele korrale aitab vähendada ettevõtete halduskoormust ning ei too kaasa muutusi aasta jooksul kokku laekuvas keskkonnatasu summas. K alendriaasta kohta esitatakse deklaratsioon järgneva aasta 17. jaanuar iks (sama moodi nagu neljanda kvartali deklaratsioon). Punktiga 5 täiendatakse KeTS -i § 33 4 lõike 3 sõnastust. Sättega reguleeritakse keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise nõude i d k eskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral . Eelnõukohase muudatusega täiendatakse sõnastust viisil, mi s laiendab nõudeid lisaks aruandekvartalile ka aruandeaasta kohta esitatavatele deklaratsioonidele. Punktiga 6 täiendatakse KeTS-i § 52 lõikega 6 , mille kohaselt kohaldatakse registreeringu puhul saastetasu asendamis t üks kord aasta s . Registreeringu omajal tuleb saastetasu asendamisel keskkonnakaitsemeetmete rakendamise aruanne esitada kvartalite kaupa, kuid saastetasu asendatakse Keskkonnaameti kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannete alusel üks kord aastas. Eelnõu § -ga 3 muudetakse riigilõivuseadust . Paragrahv 3 koosneb kahest punktist. Punktiga 1 sätestatakse riigilõivu vabastus registreeringu muutmise taotluse läbivaatamisel e. Keskkonnaamet on leidnud, et registreeringu muutmine , sh vanalt registreeringu vormilt uuele üleminek , on väiksema koormusega tegevus, mistõttu pole vaja sellele tegevusele riigilõivu sätestada. Punktiga 2 sätestatakse registreeringu taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 500 eurot. Keskkonnaameti registreeringu toimingute riigilõivumäär põhineb Keskkonnaameti 20 21. ja 2022. aastal koostatud keskkonnakaitselubade menetlusega kaasneva teenuse kulude analüüsil, sh aja- ja ressursikulul. Riigilõivumäära kujundamisel on lähtutud eelkõige kulupõhimõttest (RLS § 4 lg 1) . Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud, mi s kaasnevad teenuse osutamisega. Riigilõivumäära sätestamisel kulupõhimõttel arvestatakse keskkonnakaitseloaga seotud toimingu otsest kulu ehk tööjõukulu, transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimust ning kaudset kulu ehk majanduskulud, kinnistukulu, administreerimiskulu, koolituskulu, lähetused ja IT-kulud. Keskkonnakaitselubade teenuse kuludest moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. K uigi keskkonnaotsuse infosüsteemi s on arendatud esma s e registreeringu teenus , siis uute registreeringu kohuslaste tõttu disainitakse infosüsteem ümber selliselt, et registreeringu teenusele kuluks võimalikult vähe ressur s s i , tagades siiski teatud keskkonnakaitselise taseme j a rahuldades riigi andmevajadus e . Eelnõu kohast registreeringut keskkonnaotsuste infosüsteemis veel ei ole, mistõttu sellele kuluvat ressurssi Keskkonnaamet otseselt mõõta ei saa . K üll aga hinnati registreeringu visioonist lähtu des eeldatavat kulu , võttes aluseks õhusaastelubade taotluse teenusele kulu vaid otseseid ja kaudseid kulusid . Keskkonnaameti andmetel kulub registreeringu taotluse läbivaatamisele ligikaudu 50% vähem ressurssi, kuna taotluse andmemaht võrreldes keskkon n aloaga on väiksem . Kuigi registreeringu andmisel ei rakendata üldjuhul avatud menetlust ja menetlusse kaasatud isikute ring on väiksem ( veel 25% vähem ressurssi võrreldes keskkonnaloaga) , tuleb Keskkonnaametil registreeringu taotlus põhjalikult läbi vaadata ning koguda otsuse tegemiseks teavet, mistõttu on põhjendatud kehtestada riigilõiv registreeringu taotluse ülevaatamisel. Eelnõu § 4 sätestab seaduse jõustumisaja. Seadus on kavandatud jõustuma 202 7 . aasta 1. jaanuari l . Jõustumistähtaja seadmine võimaldab rakendusakte menetleda selliselt, et need jõustuksid seadusmuudatusega üheaegselt. Selleks ajaks uuendat akse registreerimist võimaldav infosüsteem. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele uusi mõisteid . Seaduses määratletakse „ keskkonnakaitseloa “ mõiste AÕKS -i tähenduses, mis on kasutusel seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes, samuti KeÜS - is , kuid seda ei ole AÕKS - i kontekstis määratletud. Praktikas on ilmnenud vajadus termini üheseks määratlemiseks, samuti aitab mõiste muuta seaduse sätete sõnastust lühemaks ja selgemaks. S eaduse tähenduses hõlmab keskkonnakaitsel uba õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heit e allika käitaja registreering ut . Tegevuste puhul, kus saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku saab toimuda keskkonnakompleksloa, õhusaasteloa või registreeringu alusel, kasutatakse eelnõukohases seaduses ühist mõistet „keskkonnakaitseluba “ . Lisaks võetakse kasutusele termin „ajutine katlamaja “ . A jutine katlamaja on teisaldatav katlamaja, mida kasutatakse ajutise lahendusena energiavajaduse perioodiliseks katmiseks näiteks remonttööde ajaks või hooldustöödeks . Termini sätestamine aitab kiirelt ilma keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba muutmata anda ajutise lahendusena, maksimaalselt kuni üheks aastaks remont- ja hooldustööde ks paikse heiteallika käitaja registreering u keskkonnaloa või keskkonnakompleksl o a kõrvale. Sellise võimaluse sätestamine aitab vähendada käitajate halduskoormust ja leida kiire lahendus näiteks esmatähtsa teenuse pakkujatele , kuna keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmise taotluse esitami ne , lubatud heitkoguste projekt i koostami ne ja avalik menetlus on võimalik asendada lihtsama ja kiirema registreeringu menetlusega. Keskkonnatasude seaduses võetakse kasutusele uus termin „ aruande aasta “ . Kui var em on keskkonnatasu arvutatud ja tasu makstud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta, siis m õiste kasutusele võtmisega võimaldatakse keskkonnakasutuse arvutamise ja keskkonnatasu tasumise perioodi na käsit a da ka kalendri aastat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kõrvaldatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278 välja toodud puudused ja viiakse seadus täielikult vastavusse k eskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi ga (EL) 2015/2193 . V astavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2 . 6. Seaduse mõju d Eelnõu keskendub peamiselt haldusprotsesside tõhustamise le ja vähendamisele. Seaduse rakendamine ei too kaasa sellise i d olulise mõjuga muudatusi õiguskorras, mis tingiks HÕNTE § 46 lõike 2 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi. Muudatustel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Seaduse rakendamine ei too kaasa mõju regionaalarengule . Muudatusega kaasneb mõju kõige enam majandusele , vähendades eelkõige pikemas perspektiivis normiadressaatide halduskoormust. Mõju avaldub ametnike töökoormusele ja ülesannete hulgale ja avalike teenuste kättesaadavusele ning kaudselt ka välisõhu kvaliteedile . Eelnõu olulisim eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja Keskkonnaameti töö koormust välisõhu valdkonnas ning vähendada keskkonnakaitselubade teenustega seotud koormust haldusprotsessides. Lisaks aitab eelnõu kiirendada menetlusi ja tagada seeläbi välisõhu parema kaitse. Muudatustest on enim mõjutatud väiksema keskkonnamõjuga käitiste käitajad , kelle loa omamise kohustus muutub proportsionaalsemaks tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga. Lisaks on mõjutatud Keskkonnaamet, kelle töökoormus keskkonnaloalt registreeringule üle viimisel küll ajutiselt hüppeliselt suureneb, kuid edaspidi väheneb, võimaldades neil oma piiratud ressursse paremini juhtida , näiteks tegeleda suurema mõjuga käitiste , seirekohustuste kontrollimise ja kaebustega. Prioriteetsete (olulise mõjuga) tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt, et suunata ressurssi olulisemate ülesannete peale, võimaldades kvaliteetsemalt l ube menetl eda . Üleminekuperioodil ei eraldata Keskkonnaametile lisaressursse ja töökoormuse hüppeline kasv tuleb katta sisemiste ressursside arvelt. See võib aga tähendada, et teiste , vähemprioriteetsete ülesannete täitmine võib üleminekuperioodil võtta kauem aega ning seetõttu on vaja otsida paralleelselt muid töökoormuse vähendamise võimalusi. 2030. aasta 1. jaanuari l jõustuvad olemasolevatele 1 – 5 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadmetele rangemad heite piirväärtused . See toob kaasa nii Keskkonnaameti töökoormuse kui ka käitajate halduskoormuse suurenemise . Käitajad peavad hakkama saasteainete kontsentratsioone mõõtma ja sisestama keskkonnaotsuste infosüsteemi perioodiliselt ning Keskkonnaamet peab hakkama heite piirväärtuste täitmist kontrollima. Seetõttu on väiksema keskkonnamõjuga käitistele tingimuste loomine tegevuse registreerimiseks hädavajalik. 6. 1 . Kavandatav muudatus K o rrigeeritakse ja muudetakse 4. peatüki 1. jaotist ehk paikse heiteallika käitaja registreerimisega seotud toiminguid , sh täiendatakse registreeringu üleandmis t ja kehtivuse peatamis t. Sihtrühm 1) uued registreeringu taotleja d , sh väikese keskkonnamõjuga käitiste käitamise loa omajad ( 21.07.2025 seisuga 246 õhusaaste luba , mis reguleerivad ainult 1 – 5 MW th põletusseadmeid ) ; 2) registreeringu omajad (30.05.202 4 seisuga 11 töötunni erandiga registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut) ; 3) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud ( 05.06.2025 seisuga 12 ametikohta ) . Kaasnev mõju Muudatustel on eelkõige positiivne mõju haldusprotsesside tõhustamisele. Registreeringu osade täpsustamine ja täiendamine parandab arusaamist reeglitest ja toob õigusselgust, vähendades riigi ja ettevõtjate vaidlusi andmete esitamisel. Muudatused muudavad haldusprotsessid selgemaks, kiiremaks ja tõhusamaks. Muudatus t ega ühtlustatakse menetluslikke termineid AÕKS - is . Keskkonnaotsuste infosüsteemis on 10.06.2025 seisuga 371 registreeringut, millest 27 on väljastatud töötunni erandiga käitistele. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist jõustus muudatus , millega vabastati paikse heiteallika käitaja te tegevus registreerimiskohustusest , kui tegemist on 0,3–1 MW th põletusseadmega, ning tanklas ja väikeses terminalis kütuste laadimisega, kui se da on vähem kui 10 000 m 3 aastas. Määruses sätestati, et kui käitaja , kes on vabastatud registreerimiskohustusest , ei ole taotlust esitanud, tunnistab Keskkonnaamet registreeringu ühe aasta jooksul pärast muudatuse jõustumist kehtetuks. Seetõttu ei arvestata registreeringute omaja te sihtrühma registreeringuid, mis tunnistatakse hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks kehtetuks, kuna eelnõu kohane seadus ei mõjuta nende registreeringutega seotud menetlustoiminguid. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Registreerimisega seotud toimingute täpsustused ja parandused registreeringu taotlejatele suuri muutusi kaasa ei too, kuna enam ik toiminguid on ühtlustatud õhusaasteloa toimingute ga . Käitajal, ke l oma tegevuseks õhusaasteluba enam vaja pole, tuleb oma tegevus registreerida. Registreeringu taotlus on lihtsam, kuna taotlusega ei tule esitada lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt ) , hajumisarvutusi ja andmekoosseis on väiksem kui loal . Registreeringu m enetlusele ei kohaldata avatud menetluse sätteid. Enim on mõjutatud menetlus like toimingute täpsustustest ja parandustest töötunni erandi ga registreeringute omajad, kes peavad registreeringus olevad andmed üle vaatama ja ajakohastama kahe aasta jooksul p ärast muudatuse jõustumist. AÕKS-i 4. peatüki 1. jaotise täiendused registreeringu taotlejat ja omajat otseselt ei mõjuta, küll aga registreeringu üleandmise sätestamine võimaldab käitajatel seda selgemalt taotleda. Vähesel määral on mõjutatud Keskkonnaamet, kelle töökoormus olemasolevate registreeringute muutmise taotluste läbivaatamise perioodil veidi suureneb, kuid edaspidi muudatustega seotud ülesannete arvelt väheneb, kuna registreeringu puhul on tegemist väiksemamahulise menetlusega. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused AÕKS-i muudatused mõjutavad IT-arenduste vajadust. Registreeri mis toimingute muudatuse tõttu kaasneb Keskkonnaametile lisakulu, et teha arendusi keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kulu kantakse Kliimaministeeriumi valitsemiseala IT-eelarvest keskkonnaotsuste infosüsteemi arendamiseks mõeldud rahast (vt ka seletuskirja punkti 7). 6. 2 . Kavandatav muudatus Registreeringu omajale AÕKS -i § -s 101 sätestatud kohustuste laiendamine. Sihtrühm 1) registreeringu taotleja d , sh väikese keskkonnamõjuga käitise käitamiseks loa omajad ( 21.07.2025 seisuga 246 õhusaaste luba, mis reguleerivad ainult 1 – 5 MW th põletusseadmeid ) ; 2) registreeringu omajad (30.05.202 4 seisuga 11 töötunni erandiga registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut) . Kaasnev mõju AÕKS -i § 101 kehtestamisega registreeringu omajatele ei kaasne olulist mõju ei käitajatele ega ka haldus asutusele , sest tegemist on üldiste nõuetega, mida juba suures osas järgitakse. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Keskkonnakaitseloaga saab käitaja õigus e väljutada käitisest saasteaineid välisõhku, kuid selle õigusega kaasnevad käitajal ka kohustused, mida tuleb täita. AÕKS-i §- s 101 sätestatakse ka registreeringu omajatele kohustused, mis praegu on ekslikult puudu. P aragrahvi 101 laiendamine registreeringu omajatele olulist mõju ei avalda. Õhusaasteloalt registreeringu le üle minevatele käitajatele AÕKS-i § 101 sätestamine muudatusi kaasa ei too, kuna selle s sätestatud nõuded kohalduvad juba õhusaasteloa omajale. Küll laiendatakse §-s 101 sätestatud kohustusi praegustele registreeringu omajatele . Nende kohustus on tagada õhukvaliteedi piirväärtused, saasteainete heite piirväärtused, kavandada meetmeid nõuetele vastavuse saavutamiseks, hoida käivitamise ja seiskamise perioodi d võimalikult lühikesena, kasutada püüdeseadet , kui see on paigaldatud või on ette nähtud selle kasutamine. Lisaks on käitajal oma tegevusest põhjustatud olulise keskkonnahäiringu teavitamise kohustus, kohustus teha koostööd ja anda infot Keskkonnaametile. Paragrahvis 101 on sätestatud üldised keskkonnanõuded, mis ei too kaasa kohustust esitada andmeid korrapärase lt ega suurenda käitaja halduskoormust. Keskkonnamõjud: mõju välisõhule Üldiste keskkonnanõuete sätestami sel registreeringu omajale o n kindlasti positiiv ne mõju. Keskkonnanõuete järgimine tagab parema õhukvaliteedi ja aitab saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud keskkonnaeesmärke . Üldiste keskkonnanõuete sätestamine tagab direktiivile vastavuse. 6. 3 . Kavandatav muudatus AÕKS- is sätestatakse võimalus ajutise lahendusena väljastada registreering keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kõrvale ajutisele katlamajale, kuid periood uues asukohas ei tohi olla pikem kui üks aasta. Sihtrühm 1) õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja d ( 01 .0 6 .202 5 seisuga kokku 243 keskkonnakompleksluba ja 1190 õhusaasteluba ) ; 2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (05.06.2025 seisuga 12 ametikohta). Kaasnev mõju Muudatustel on eelkõige positiivne mõju haldusprotsesside tõhustamisele. Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, kuna registreeringu puhul on tegemist väiksemamahulise menetlusega. Muudatused muudavad haldusprotsessid selgemaks, kiiremaks ja tõhusamaks. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Muudatusest on positiivselt mõjutatud loa omaja d , kellel on senise kuni 90 - päevase õhusaasteloa muutmise taotluse või kuni 180 - päevase muutmise taotluse menetluse asemel võimalik registreering saada kuni 30 päevaga . See lubab hooldus- või remonttöödega kiire sti alustada. Muudatus mõjutab positiivselt ka Keskkonnaametit, kelle töökoormus kiirema menetluse arvelt väheneb , võimaldades neil oma piiratud ressursse paremini juhtida. Keskkonnamõjud: mõju välisõhule Muudatusel on positiivne mõju välisõhu kvaliteedile. Kui käitise põletusseadmed on hooldus- või remonttööde tõttu rivist väljas, siis ajutise katlamaja lahendus aitab varustada süsteemi kiirelt vajamineva energiaga. Ajutise katlamaja lahendused Eestis põhinevad peamiselt puitkütustel (hakkepuit, saepuru, pellet ) , kuid on ka vedel- ja gaasikütustel põhinevaid lahendus i . Taastuvenergia kasutami sel peamise ajutise lahendusena o n positiiv ne mõju, kuna see ei suurenda kasvuhoonegaaside taset atmosfääris ega aita kaasa kliimamuutustele . Samuti on puidul põhinevad kütused toodetud kodumaal ja vastupidavad globaalsetele kriisidele. Erinevate kütuste ga lahendused aitavad kiirelt leida sobiva võimaluse soojavarustuse toimepidevuse tagamiseks . Ajutisele katlamajale väljastatakse registreering, millega kaasnevad keskkonnanõuete ja registreeringus märgitud heitkoguste järgmise kohustused , mis aitavad tagada parema õhukvaliteedi . 6. 4 . Kavandatav muudatus Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustuse sätestamine registreeringu omajatele üks kord aastas . Sihtrühm registreeringu omajad , v . a töötunni erandiga registreeringu omajad . Kaasnev mõju Muudatus avaldab positiivset mõju registreeringu omaja halduskoormusele , kuna deklaratsiooni andmeid tuleb esitada senise nelja korra asemel üks kord aastas. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus ele R egistreeringu omajatel e sätestatakse keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus üks kord aastas. Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustuse sätestamine registreeringu omajatele on küll vormiliselt uus nõue, kuid see nõue neile lisa kohustusi kaasa ei too, kuna ne ndele registreeringuga käitis te käitajatele, kellele tasukohustus tulevikus rakendub , tasuvad täna juba keskkonnaloa alusel keskkonnatasu. Õhusaasteloa omajal on keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus neli korda aastas (kvartali kohta). Registreeringule üle minnes jätkub keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus, kuid andmete esitamise sagedus väheneb. Seega vähendab muudatus ettevõtete halduskoormust . Registreeringute ga käitiste keskkonnamõju on küll väiksem kui õhusaaste lubade ga käitiste l, kuna aga keskkonnaoht või keskkonnarisk võib siiski tekkida ja käitiste tegevusega kaasneb arvestatav saasteainete heide välisõhku, rakendatakse registreeringutele keskkonnatasu. Eelnõu s sätestatakse registreeringu omajale kohustus arvutada ja maksta keskkonnatasu üks kord aastas. M uutus on ettevõtetele positiivne, kuna deklaratsiooni esitamise sagedus väheneb neljalt korralt ühele korrale aastas. Vaid töötunni erandiga registreeringutele keskkonnatasu jätkuvalt ei sätestata, kuna kuni 500 töötundi töötavad põletusseadmed on väga väikese keskkonnamõjuga. Need põletusseadmed töötavad maksimaalselt 20 päeva aastas ning nende heitkogused on seetõttu marginaalsed. Need registreeringud on var em olnud vabastatud keskkonnatasude arvutamisest ja maksmisest oma väikese mõju tõttu. 2023. aasta aruande andmetel oleks töötunni erandiga registreeringud (27 registreeringut) tasunud riigieelarvesse keskkonnatasusid kokku 446,04 eurot. Kuna keskkonnatasu kohustusega käitistele sätestatakse tulevikus registreerimise nõue , muutub registreeringukohuslaste ring. Seetõttu on oluline seaduses erandiga sätestada keskkonnatasu vabastus jätkuvalt neile, ke lle käitise käitamisel olulist keskkonnamõju ei ole. Keskmiselt oleks 2023. aastal maksnud iga registreeringu käitaja 16,52 eurot käitise kohta keskkonnatasusid. Keskmise võimsusega põletusseadmetele , mis töötavad kuni 500 töötundi (t öötundide alla ei arvestata aega , mil põletusseadet käivitatakse ja seisatakse ), on sätestatud ka direktiivist tulenev heite piirväärtuste järgimise erand, kuna s ellise põletusseadme keskkonnamõju on marginaalne ja investeering heite piirväärtuste saavutamiseks oleks aga ebaproportsionaalselt suur . Erand sätestatakse vaid töötunni erandiga registreeringuga käitis tele . K ui töötunni erandiga põletusseade on õhusaasteloal, keskkonnakompleks loal või paikse heiteallika käitaja registreeringul , tuleb käitajal kogu käitisest tekkivate heitkoguste andmed esitada keskkonnatasu arvutuses nagu var emgi . Koosmõjus teiste heiteallikatega tekib ka töötunni erandiga töötaval katlal suurem keskkonnamõju, s eega selliste käitiste tegevuste heitkogused summeeruvad ja mõjutavad välisõhu kvaliteeti koosmõjus. Kuna lisatav säte sisulisi ja rahalisi kohustusi ei suurenda, ei mõjuta see riigieelarvet ega ka lõpptarbija t. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused KeTS-i muudatus ed mõjutavad vähesel määral IT-arenduste vajadust. Kuna registreerimiskohuslaste ring muutub, laiendatakse registreeringutele deklaratsiooni esitamise kohustus , lisaks muutub välisõhu saastetasu deklareerimisperiood (kvartal i asemel aasta) , kuid kuna see ühtib senise neljanda kvartali deklareerimise tähtajaga, siis suuri arendusvajadusi muudatus kaasa ei too . Keskkonnaametile toob see kaasa lisakulu, et teha arendusi keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kulu kantakse Kliimaministeeriumi valitsemiseala IT eelarvest keskkonnaotsuste infosüsteemi arendamiseks mõeldud rahast ja arvestatak se IT arenduste kulusse (vt ka seletuskirja punkti 7). 6.5 . Kavandatav muudatus Riigilõiv 500 eurot registreeringu taotlemise läbivaatamise eest. Sihtrühm 1) valdkonnas tegevust alustada soovijad ; 2 ) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (05.06.2025 seisuga 12 ametikohta) . Kaasnev mõju Muudatus avaldab positiivset mõju kõigile sihtrühmas nimetatud osalistele. Riigilõivumäär on registreeringu taotlemisel neli korda madalam võrreldes keskkonnaloa taotlemise riigilõivumääraga, lisaks ei rakendata registreeringu muutmisel riigilõivu (keskkonnaloa muutmise taotluse riigilõiv moodustab 50% taotluse läbivaatamise hinnast). Keskkonnal oa omajatele, kes taotlevad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist , antakse kaheaastane riigilõivuvabastus, et soodustada käitajaid üle tulema registreeringutele lisa kuluta. Kuna 249 õhusaasteloale registreeringu väljastamine toob kaasa hüppelise Keskkonnaameti töökoormuse kasvu, siis kaheaastane üleminekuperiood aitab seda hajutada. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele , mõju tegevusega kaasnevatele kuludele., halduskoormusele R iigilõivumäära kehtestamisel tuleb aluseks võtta RLS - i § 4 lõikes 1 sätestatud kulupõhimõte – riigilõiv peab lähtuma toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 1990 eurot, muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50% taotluse läbivaatamise riigilõivumäärast. R egistreeringu taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse r iigilõiv 500 eurot, registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei sätestata . Registreeringu taotluse läbivaatamise eest kohaldub madalam riigilõivumäär , kui on keskkonnaloa läbivaatamise eest, kuna nende käitiste keskkonnakasutus on lihtsam ning registreeringu menetlusprotsess seega kiirem ja riigi jaoks odavam. Samas on eesmär k ka vähendada väiksema keskkonna mõjuga käitiste maksukoormus t ning riigilõivu proportsionaalsus nende finantssuutlikkusega, et keskkonnanõuete järgimine ei hakkaks ettevõtlust välja sureta ma . R egistreeringu taotluse läbivaatamise riigilõivumäär põhineb Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskkonnakaitselubade menetlusega kaasneva teenuse kulude analüüsil, sh aja- ja ressursikulul , mille alusel on keskkonnakaitselubade kehtivad riigilõivud ajakohastatud. Riigilõivumäära kujundamisel on lähtutud eelkõige kulupõhimõttest. Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud . Keskkonnakaitselubade teenuse kuludest moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Kuigi registreeringu andmisel ei rakendata üldjuhul avatud menetlust ja menetlusse kaasatud isikute ring on väiksem, tuleb Keskkonnaametil registreeringu taotlus põhjalikult läbi vaadata ning koguda otsuse tegemiseks teavet, mistõttu on põhjendatud kehtestada riigilõiv registreeringu taotluse ülevaatamisel . Keskkonnaloalt registreeringule üleminekul nii käitaja taotluse alusel kui ka Keskkonnaameti algatusel sätestatakse kahe aastane riigilõivu vabastuse periood. Kuna riik loob registreerimiseks tingimused väiksema mõjuga õhusaastelubadele ja käitaja on õhusaasteloa taotluse läbivaatamise eest juba korra tasunud riigilõivu, siis on mõistlik sätestada üleminekuperioodil vabastus riigilõivu st registreeringule ületulemiseks . Registreeringu taotlus esitatakse keskkonnaostuste infosüsteemi s , mistõttu teeb haldusasutus esma s e andmete sisestami s e ja kontrollimi s taotlemisprotsessis. Keskkonnaloalt registreeringule üleminekul tuleb käitajal esitada õhusaasteloa kehtetuks tunnistamise taotlus ja uus registreerimise taotlus. Kaheaasta s e ü leminekuperioodi sätestamine motiveerib käitajaid keskkonnaloalt registreeringule üle minema ja taotlemise hetkel andmeid ajakohastama. Keskkonnaamet on tähtajatud keskkonnaload juba var em põhjalikult üle vaadanud , kuid osa lubadest on kontrollitud väga ammu ja need ei vasta enam kehtiva te le nõuetele . Samas osa l ube on üle vaadanud hiljuti, st kehtiva te nõuete kohaselt ja neid on võimalik üle viia registreeringule suurema lisatööta , mis tõttu ei ole asjakohane riigilõivu küsida. Sellised load vii akse registreeringule üle kahe aasta jooksul ja taotlust esitada ei ole vaja , seega pole vaja rakendada ka riigi lõivu maksmise kohustus t. Pärast üleminekuperioodi lõppemist kohaldub keskkonnaloalt registreeringule ületulevale käitajale taotluse läbivaatamise eest riigilõivu maksmise kohustus, kuna keskkonnaloalt registreeringule üleminekul esitatakse Keskkonnaametile uus taotlus (ajakohastatud andmetega), mis vajab sisulist läbivaatamist, s eega on õiglane küsida p ärast üleminekuperioodi käitajatelt riigilõivu. Registreeringu taotluse läbivaatamine on võrreldes keskkonnaloa taotluse läbivaatamisega ligikaudu 75% väiksema kuluga, kuid riigilõivu sätestamine on siiski vajalik, kuna vastasel korral ei ole registreeringu otsusega seotud kulud kaetud. Uutel valdkonnas tegutseda soovijatel tuleb registreeringu taotlemisel tasuda riigilõiv. Registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei küsita, kuna muutmine toimub keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu . Süsteemis esitatakse taotlus ainult muutunud andmete kohta ja sellega ei kaasne registreeringu andjale suurt kontrollimise ja menetlemise koormust, mistõttu on otstarbekas muutmise menetlused riigilõivu tasumisest vabastada. Lisaks võimaldatakse registreeringu menetlemisel keskkonnaotsuste infosüsteemis lihtsamate toimingute juures ka automatiseeritud lahendusi, mis suurendab küll nende arendamisel IT kulusid, kuid vähendab aja ja ressursi kulu toimingutele. Registreeringule üle minnes vähenevad käitajate registreeringu taotlemise ja muutmisega seotud kulud. Kuna mõju avaldumise sagedus on olemasolevatele käitistele ja uutele tegevust alustavate käitistele ühekordne ning see on proportsioonis käitise tegevuse ulatuse ning mahuga, ei ole ette näha muudatuse ulatuslikku mõju majandusele. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused Muudatusega kaasneb vähene mõju Keskkonnaametile, kuna registreeringu taotluse läbivaataja peab kontrollima riigilõivu laekumist. Lisaks peab Keskkonna amet riigilõivu tasumise protsessid muudatusega kooskõlla viima. Mõjud minimeeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemi ning registreeringu taotlemise kasutusjuhendite uuendamisega. Seega muudatus olulist mõju ja lisakoormust Keskkonnaameti ametnikele kaasa ei too. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Kohalikule omavalistusele lisategevusi ega - kulusid ei kaasne ega eeldata sellest ka tulusid. Seaduse rakendamisega kaasnevad keskkonnaotsuste infosüsteemi arendustööde kulud. K eskkonnaotsuste infosüsteemi arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Kliimaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast. Registreeringu menetlusega seotud andmete muutmine , sh rakendusaktides tehtavad muudatused , toovad kaasa keskkonnaotsuste infosüsteemi arendusvajaduse. Registreeringu künnisvõimsused, taotlemise ja tegevuse registreerimise nõuded sätestab keskkonnaministri 19. detsembri 2017. aasta määrus nr 60 „ Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis “ . Määruse muudatuse jõustumisel tuleb arendada ka keskkonnaotsuste infosüsteemi. Nimetatud arenduste eeldatav kogu maksumus on suurusjärgus 25 000 eurot. Muudatus test on mõjuta tud ka riigieelarve sse laekuvad tulud . R egistreeringu taotluse läbivaatamise eest on r iigilõiv 500 eurot, registreeringu muutmise taotluse läbivaatamisele riigilõivu ei kohaldata. Riigieelarvet mõjutab ka väiksema keskkonnamõjuga käitiste keskkonnaloast vabastamise korral keskkonnaloa taotluse läbivaatamise ja muutmise laekumisest ära jäänud tulu. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 1990 eurot, muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50% taotluse läbivaatamise riigilõivumäärast. Näiteks väljastati 2024. aastal üks uus õhusaasteluba, mis reguleerib 1 – 5 MW th põletusseadmeid (riigieelarvesse laekus riigilõivu kokku 520 eurot), lisaks muudeti 12 õhusaasteluba, mille eest tasuti riigilõivu kokku 1300 eurot (5 loa muutmise eest riigilõiv 260 eurot, 7 luba muudeti riigilõivuta). Kuna 2024 . aasta alguses jõustusid uued riigilõivumäärad, siis menetleti 2024 . aastal lõpuni vanad taotlused vanade riigilõivumäärade alusel või seaduses ette nähtud juhtudel ka ilma riigilõivuta, mistõttu ei kajastu 2024. aasta andmetes uute riigilõivumäärade summadest tulenevat mõju. Seadusemuudatuse kohaselt laekub registreeringu menetlemisel riigieelarvesse 500 eurot, st 75 % vähem , kui on keskkonnaloa kehtiv riigilõiv . Kuna 2024. aastal taotleti üks ja 2023. aastal viis uut õhusaasteluba 1 – 5 MW th käitisele, siis massilisi uute 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmete lisandumist ja registreeringute taotlemist ette pole näha. Registreeringutele üle minnes väheneb aastas umbes 5 loa muutmise ülevaatamise eest saamata jäänud riigilõiv (võttes aluseks 2024 . aasta andmed), kokku uue riigilõivumääraga arvestamisel ( RLS - i § 136 2 lg 1 1 väheolulise mõjuga käitiste muutmine avatud menetluseta, riigilõivumäär 660 eurot) umbes 3300 eurot. Võttes arvesse 2024. aasta andmed ja lubade menetlemisest ära jäänud tulu (1990+3300 eurot) vähen eb aastas riigieelarvesse laekuv riigilõiv kokku 5290 eurot. KeTS-is tehtavad muudatused keskkonnatasude suurustes ja riigieelarvesse laekumistes muudatusi kaasa ei too. Võttes arvesse keskkonnaministri 19.12.2017. a määrus e nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis “ kavandis tehtavaid muudatusi, sätestatakse 1 – 5 MW th põletusseadmetele registreerimiskohustus. 21.07.2025 seisuga oli keskkonnaotsuste infosüsteemis 449 keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba, millel on kajastatud 1 – 5 MW th nimisoojusvõimsusega põletus seadmeid. Kui arvestada maha load, mi lle omamise kohustus säilib ( näiteks reguleerivad lisaks ka muid tegevusi ja kõik keskkonnakompleksload ) , siis on võimalik 246 keskkonnaluba viia lihtsama menetlusega registreeringutele. 2024. aastal maksid need keskkonnaload keskkonnatasu kokku 523 300 eurot, mis moodustas 7,6% kogu välisõhu saastetasudest. Kuna seaduse eesmärk on tuua väiksema keskkonnamõjuga käitiste tegevus keskkonnaloalt registreeringule, millele sätestatakse keskkonnatasu deklareerimise kohustus üks kord aastas, siis keskkonnatasude seaduse muudatused laekumisi riigieelarvesse ei m uuda . Kõige enam on muudatustest mõjutatud Keskkonnaamet, kes menetleb keskkonnakaitselube ja kelle töökoormus keskkonnaloalt registreeringule üle minnes ajutiselt hüppeliselt suureneb , edaspidi aga muudatustega seotud ülesannete arvelt väheneb. 246 käitise korral asendub 90-päevane menetlusaeg 30-päevase menetlusajaga, mis vähendab nende lubadega seotud menetlusaeg a umbes 65% . See võ imalda b suunata oma ressurssi olulisemate ülesannete peale (näiteks 203 keskkonnakaitseloa muutmisele enne 2029. aastat ja alates 2030. aastast uute heite piirväärtuste täitmiste kontrollimi sele). Üleminekuperioodil ei eraldata Keskkonnaametile lisar aha ja töökoormuse kasv tuleb katta sisemiste ressursside arvelt . See aga tähendab, et teiste , vähemprioriteetsete ülesannete täitmine võib üleminekuperioodil võtta kauem aega ning seetõttu on vaja otsida paralleelselt muid töökoormuse vähendamise võimalusi. Prioriteetsete (olulise mõjuga) tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt , et suunata oma ressurssi olulisemate ülesannete peale, võimaldades kvaliteetsemalt l ube menetl eda . Seetõttu on väiksema keskkonnamõjuga käitistele tingimuste loomine tegevuse registreerimiseks hädavajalik. Muudatustest on mõjutatud ka väiksema keskkonnamõjuga käitajad, kes peavad esitama keskkonnaloa kehtetuks tunnistamise taotluse ja uue registreeringu taotluse. Taotluse esitamisel on oluline, et käitaja vaatab varasemas tähtajatus keskkonnaloas olevad andmed üle ja ajakohastab need esitatavas registreeringu taotluses. Kuna käitaja ei pea esitama LHK projekti ja hajumisarvutusi, siis taotluse esitami seks ei ole vaja palgata eksper t i väljas t poolt ettevõtet. Registreeringu ja loa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamine on käitajale ühekordne nõue ega too kaasa pikemaajalist mõju. Küll aga on registreeringu muutmine käitajale lihtsam , odavam ja kiirem . 8. Rakendusaktid Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise st lähtu des on vaja muuta järgmisi rakendusakte: - k eskkonnaministri 05. 11. 2017. a määrus nr 44 „ Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid “ ; - keskkonnaministri 19.12.2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis “ ; - keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ ; - k eskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 68 „ Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord “ . Kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Keskkonnatasude seaduse muutmisest lähtu des on vaja muuta keskkonnaministri 0 5. 04. 2011 määrust nr 22 „ Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord “ . Määruses tehtavad muudatused ei ole sisulised ning on eelkõige seotud aastase deklareerimisperioodi lisandumisega ning sellest tuleneva mõistete täpsustamise vajadusega välisõhu saastetasu deklaratsiooni vormil. M ääruse kavan dit seletuskirjale ei lisatud, kuna muudatuste iseloom on tehniline. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustu ma 202 7 . aasta 1. jaanuaril . Jõustumistähtaja seadmine võimaldab rakendusakte menetleda selliselt, et need jõustuksid seadusmuudatusega üheaegselt. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et eelnõu jõustumise ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused ning seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik , et normi adressaa did saaksid muudatustega tutvuda ja vajaduse korra l teha ettevalmistusi re eglite rakendamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Korteriühistute Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule.
Teie 29.09.2025 nr 1-4/25/4275, KLIM/25-
Kliimaministeerium
1064/-1K
[email protected]
Meie 21.10.2025 nr 8-2/7873
Atmosfääriõhu kaitse seaduse,
keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kliimaministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks atmosfääriõhu
kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu § 1 p-s 7 muudetakse ja sõnastatakse ümber atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi
AÕKS) 4. peatüki 1. jaotis. Palume jaotises kavandatavate normide puhul arvestada järgmiste
märkustega.
A. Andmekaitsealased märkused (kavandatav AÕKS § 82)
Kavandatava AÕKS § 82 lg 1 p 2 kohaselt kohustub paikse heiteallika käitaja esitama
registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse, milles peab
mh olema märgitud taotleja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed. Järelikult pannakse
muudatustega kohustus esitada ja koguda isikuandmeid (isikuandmete kaitse üldmääruse (nr
2016/679, edaspidi IKÜM) art 4 p 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või
tuvastatava füüsilise isiku kohta).
Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist
käsitatakse eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 26) riivena. PS § 11
kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et
niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse
riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud
üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik
olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima
üksnes vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv
volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega.
Isikuandmete töötlemist puudutavas osas tähendab see, et töötlemise eesmärgid peavad olema
sätestatud seaduses ning andmekogu pidamist reguleerivas määruses võib neid eesmärke
üksnes seadusega antud volituse piirides täpsustada. Eelkõige peab seaduse tasandil
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete
koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi
alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune
isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5
sätestatule.
Antud juhul sätestab kavandatav AÕKS § 82 lg 1 p 2 isikuandmete esitamise ja kogumise
kohustuse, kusjuures seaduse tekstis on välja toodud isikuandmete kategooriad (kontaktandmed),
kuid seletuskirjas ei ole avatud, milliste kontaktandete esitamist eeldatakse. AÕKS § 38 lg 3 näeb
küll täiendavalt ette, et registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseisu kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid ülaltoodud selgituste tõttu seaduse
reservatsiooni põhimõttest pole taoline lähenemine lubatav – andmekoosseisud peavad olema
sätestatud seaduses (seadusandja poolt heakskiidetud) ning täitevvõimu esindajal on võimalik
andmekoosseise ministri määruses üksnes täpsustada. Võimalus oleks parandada AÕKS § 38 lg
3 sõnastust, nähes ette, et minister kehtestab määrusega taotluse esitamise vormi vms, kuid mitte
andmekoosseisud endid, mis peaksid tulenema seadusest.
Palume eelnõus teha vastavad muudatused ning Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu
üksnes ülaltoodud märkustega arvestamise korral.
B. Taotluse tagastamine (kehtiv AÕKS § 83 lg 1)
Kehtiv AÕKS § 83 lg 1 sätestab, et kui taotluses käsitletud tegevus ei vaja registreeringut või vajab
õhusaasteluba, teavitab Keskkonnaamet sellest taotlejat. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi
HMS) § 15 lg 4 kohaselt, kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab
haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades pädevat haldusorganit või edastab taotluse
pädevale haldusorganile. Kavandatav muudatus ei käsitle taotluse tagastamist, kuid HMS § 14 lg
6 ja § 15 lg 4 sätestavad taotluse läbi vaatamata jätmise alused.
Palume kaaluda eelnõusse taotluse läbi vaatamata jätmise sisse toomine.
C. Menetlustähtajad ja tähtaja pikendamine (kavandatav AÕKS § 83 lg 4)
Kavandatav AÕKS § 83 lg 1 sätestab, et registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise
või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kavandatav
AÕKS § 83 lg 4 lubab registreeringu andjal tähtaega pikendada, kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda otsustada registreeringu andmist selle tähtaja jooksul. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse
menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja
jooksul. Tähtaja pikendamise alused peavad olema selged, et vältida õigusvastast viivitust.
Palume sätestada eelnõus kindel päevade arv, mille võrra on võimalik registreeringu andjal
tähtaega pikendada, et vältida selgusetust.
D. Registreeringu olemus (kavandatav AÕKS § 83 lg 5)
Kehtiva AÕKS § 83 lg 4 kohaselt väljastatakse registreerimistõend. Kavandatav AÕKS § 83 lg 5
sätestab, et tegevus registreeritakse ja tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis.
Kuigi registreeringu olemust otseselt ei defineerita, on tegemist haldusorgani tegevusega, mis on
suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1).
Seega on registreerimisotsus tõenäoliselt haldusakt.
Palume täpsustada (vähemalt seletuskirjas), kas registreeringu näol on tegemist haldusaktiga.
Määratluse täpsustamine on oluline ka vaidlustamise mõttes, kuivõrd vaidemenetluse korras saab
nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist.
E. Registreeringu üleandmine (kavandatav AÕKS § 861 lg 2)
Kavandatav AÕKS § 861 lg 1 lubab registreeringu omajal õigused ja kohustused loovutada teisele
isikule. AÕKS § 861 lg 2 sätestab, et registreeringu andja muudab registreeringut seitsme päeva
jooksul taotluse saamisest arvates. See on erisus keskkonnaloa üleandmise menetlusele
2
(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 60 lg 2), mis nõuab taotluse esitamist
hiljemalt kümme päeva enne muutmise tähtpäeva.
Palume selgitada seletuskirjas, miks kavandatava AÕKS § 86 1 lg 2 puhul ei kohaldu KeÜS-is
sätestatud tähtaeg või muuta päevade arv samaks, kuna AÕKS-i puhul kohaldub ka KeÜS.
Eelnõu ja seletuskirja lugedes ei ole selge, mis hetkest toimub õiguste ja kohustuste üleminek
registreeringu üleandmisel ning milline on registreeringu ja selle muutmise õiguslik tähendus.
Pärast avalduse saamist on registreeringu andjal aega 7 päeva registreeringukande muutmiseks.
Palume selgitada, kas õiguste ja kohustuste (lõplikku) üleminekut saab nentida alles pärast
vastava registreeringu tegemist Või pigem tuleks lähtuda hetkest, mil õiguste ja kohustuste
loovutamises saavutati asjaõiguslik kokkulepe ning see kehtiks vähemalt nende isikute suhtes,
kes olid sellest teadlikud. Registreeringu õiguslikku tähendust õiguste ja kohustuste üleminekule
tuleks seletuskirjas täiendavalt avada.
Samuti on oluline selgitada, kas seni, kuni registreeringute ei ole muudetud, on registreeringuga
seotud kohustuste eest jätkuvalt vastutav registreeringu omaja ja seda isegi juhul, kui isik, kes
käitab heiteallikaid on muutunud ning tegelikult on kokku lepitud ka registreeringuga seotud
õiguste ja kohustuste üleminekus.
Eelnõu näeb ette ka võimaluse juhuks, mil ühist avaldust ei ole mingitel põhjustel võimalik
registreeringu omaja ja registreeringu taotleja poolt teha (AÕKS kavandatav § 861 lg 3). Sel juhul
nimelt: „kui lõikes 2 nimetatud ühise taotluse tegemine ei ole põhjendatud asjaoludel võimalik,
esitab registreeringu taotleja registreeringu andjale ning avalduse teeb üksnes registreeringu
taotleja, kes esitab sel juhul koos avaldusega omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad
dokumendid“. Seletuskiri ei täpsusta, mis põhjendatud juhud need olla võiksid ning lõppastmes
jääb ka arusaamatuks, kas seadusandja eelistab ühist avaldust ja kui jah, siis miks. Samas näib,
et alternatiivne võimalus on ka, et registreeringu omaja esitab lihtsalt avalduse kande muutmiseks
(„sellisel juhul jäetakse loa omajale võimalus üleandmist tõendades esitada andmete muutmise
taotlus.“). Tekib ka küsimus, kas neil kahel valikul (mis kataksid samaolukorda) oleks mingi
kvalitatiivne erisus ja/või kas püütakse lihtsalt võimalikult palju võimalusi lahti jätta: kande
muutmine registreeringu omaja taotlusel (§ 86 lg 3) võrreldes kande muutmisega § 861 lg 3 alusel
registreeringu taotleja avalduse alusel. Siin võivad ka kande muutmise tähtajad erineda - § 861
sätestab 7-päevase tähtaja, kuid § 86 seda ei tee.
Palume eeltoodust tulenevalt täiendada seletuskirja ning vajadusel ka eelnõu.
F. Kehtetuks tunnistamine ja peatamine (kavandatav 862 lg 1 ja AÕKS § 87 lg 1)
Kavandatav AÕKS § 87 lg 1 viitab registreeringu kehtetuks tunnistamisel KeÜS § 62 sätetele, mis
reguleerivad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist. Samuti viitab kavandatav AÕKS § 86 2 lg 1
registreeringu peatamisel KeÜS § 61 sätetele, mis reguleerivad keskkonnaloa kehtivuse
peatamist. Keskkonnaluba on keskkonnakaitseluba (KeÜS § 40 lg 1 p 1, § 41 lg 1), mis annab
õiguse tegevuseks (KeÜS § 40 lg 2). Registreeringu puhul on tegemist tegevusega, mis ei nõua
õhusaasteluba (AÕKS § 80 lg 1). Kuigi KeÜS § 2 kohaselt kohaldatakse KeÜS-is ettenähtud
haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades KeÜS erisusi, ei ole selge, kas registreeringu puhul
on tegemist keskkonnakaitseloa (KeÜS § 40 lg 1) või muu haldusaktiga. Registreeringu kehtetuks
tunnistamise aluste (KeÜS § 62) ja peatamise aluste (KeÜS § 61) ülevõtmine võib tekitada
ebaselgust, kuna need on loodud reguleerima loaga seotud tegevusi, mitte registreeringuid.
Palume vaadata üle eelnõu sõnastus ning kõrvaldada välja toodud vastuolud või täpsustada
seletuskirja arvestades registreeringu eripärasid.
Viidatud KeÜS § 62 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib registreeringu kehtetuks tunnistada, kui loa
omaja ei täida loas või õigusaktis sätestatud nõudeid ja luba tuleb kehtetuks tunnistada olulise
avaliku huvi tõttu või loa omajat on karistatud karistusseadustikus sätestatud keskkonnavastase
süüteo eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt
kustutatud.
3
Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, mida peetakse silmas õigusakti all (kas tegemist on
konkreetse seaduse või määrusega) ning mis on oluline avalik huvi.
G. Usalduse arvestamine (kavandatav AÕKS § 862 ja 87)
KeÜS § 61 lg 3 ja § 62 lg 3 sätestavad, et keskkonnaloa peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel ei
kohaldata HMS § 67 lg 4 p 2 (usalduse arvestamine, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette
nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis). Kuna kavandatav AÕKS § 862 ja §
87 viitavad KeÜS vastavatele sätetele, laieneb see erisus ka registreeringule. See tähendab, et
registreeringu kehtetuks tunnistamisel või peatamisel ei saa isik tugineda usaldusele, kui
kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või registreeringus (HMS § 67 lg 4 p 2).
Palume täiendada seletuskirja vastava selgitusega, miks ei saa isik tugineda usaldusele, kui
kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või registreeringus.
H. Registreerimisest keeldumise alused (kavandatav AÕKS § 88)
Kavandatav AÕKS § 88 sätestab registreerimisest keeldumise alused:
1. Registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid.
2. Esinevad muud käesolevas seaduses sätestatud alused.
Kehtiv AÕKS § 88 p 1 sätestab lisaks valeandmete esitamisele ka selle, et keeldutakse, kui
heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse
ületamise. Kavandatav muudatus jätab selle aluse välja, mis võib suurendada keskkonnariski,
kuna registreeringu andjal puudub selge alus keelduda, kui taotluses esitatud andmed viitavad
piirväärtuste ületamise ohule. Samas annab kavandatav AÕKS § 82 lg 2 registreeringu andjale
õiguse nõuda hajumisarvutust, kui on tuvastatud oht piir- või sihtväärtuse ületamiseks.
Risk on seotud registreerimisest keeldumise aluste kitsendamisega, mis võib vähendada
Keskkonnaameti võimet keelduda registreerimisest, kui esineb oht õhukvaliteedi piirväärtuste
ületamiseks.
Palume seletuskirjas selgitada, miks on keeldumise aluseid kitsendatud võrreldes hetkel kehtivate
nõuetega või kaaluda keeldumise aluste laiendamist.
2. Eelnõu § 1 punktidega 23-25 muudetakse vastutuse sätete sõnastusi.
Palume seletuskirjas täpsustada, kus on sätestatud ehk millistes §-des on kirjas
keskkonnakaitseloa omaja kohustused, mille rikkumise eest on ettenähtud vastutus §-s 229.
Täiendavalt märgime, et seaduse vastutuse sätteid tervikuna vaadates tekib küsimus juriidilise
isiku karistusmääradest. AÕKS §-d 247, 2471, 2472, 248 juriidilise isiku karistusmäär on võrreldes
ülejäänud sätetega võrdlemisi madal (32 000 eurot, 50 000 eurot). Ülejäänud sätetes on see määr
200 000 eurot, 400 000 eurot, 10 miljonit. Füüsilise isiku karistusmäär on eespool viidatud sätetes
maksimaalne, mis karistusseadustiku üldosa § 47 lubab ehk 300 trahviühikut. Juriidilise isiku
karistusmäär jääb maksimaalsest kaugele (seadus lubab kuni 400 000 eurot). Palume
karistusmäärasid analüüsida ning selgitada, miks füüsilise isiku karistus on ettenähtud
maksimaalne, aga juriidilisel isikul mitte.
II. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused eelnõu mõjude osa kohta
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega.
Maarja-Liis Lall (54770628,
[email protected])
Birgit Hermann
Margreth Adamson
Merili Koppel
Einar Hillep
Karin Maisvee
5