Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtne luba)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0809 - Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtne luba) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b172b691-d5ae-4d1d-a56a-cba05d86c026 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b172b691-d5ae-4d1d-a56a-cba05d86c026?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 07 . 1 0. 2025 V älismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ( ühtne luba) § 1 . Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 40 2 lõi ge 2 muudetakse ja sõna statakse järgmiselt: „(2) Politsei- ja Piirivalveamet ning konsulaarametnik võivad hinnangut arvestada järgmiste taotluste menetluses toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel: 1) lühiajalise töötamise registreerimise taotlus; 2 ) pikaajalise viisa taotlus; 3) viisa või muu Eestis seadusliku alusega määratud viibimisaja pikendamise taotlus; 4 ) elamisloa taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus ; 5 ) töökohavahetuse registreerimise taotlus.“; 2 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda.“; 3 ) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6 1 , 6 2 , 7 või 9 alusel; 10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures .“; 4 ) paragrahvi 177 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184 2 lõike 2 alusel. “ ; 5 ) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „( 4 1 ) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab : 1) tööandja t käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel või 2) töö koh t a sama tööandja juures käesoleva seaduse § 18 4 2 lõike 1 alusel . “; 6 ) seadust täiendatakse §- de ga 184 1 ja 184 2 järgmises sõnastuses: „ § 184 1 . Tööandja vahetamine ( 1 ) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajali s e elamisloa kehtivusaja l tööandja t , kui : 1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreeri mise taotluse ning 2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva seaduse §-des 176–181 3 , 182, 183 ja 190 1 –190 7 sätestatud elamisloa andmise tingimustele , ning registreerinud töökohavahetuse . (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalasele , kui: 1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või 2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. ( 3 ) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama k äesoleva seaduse § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimus tele , k ui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel . ( 4 ) Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui : 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või 2) välismaalas t arvestatakse sisserände piirarv u arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreeri mise taotluse kohta otsuse tegemis t täitunud . ( 5 ) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta t öökohavahet use registreeri mise taotluse läbi vaatamata, kui ta on andnud käesoleva seaduse § 40 2 lõike 1 alusel hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. § 184 2 . Sama tööandja juures töökoha vahetamine ( 1 ) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184 1 kohaselt . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 184 1 ei kohaldata, kui : 1) muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning 2) uuel töö kohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded . “; 7) paragrahvi 185 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 185 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel , asendatakse töötamiseks ant ud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimustega . (6) Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 18 4 2 lõike 1 alusel , asendatakse töötamiseks ant ud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uuel töökohal töötamise tingimus tega . “; 9 ) paragrahvi 18 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumise na ei käsitata järgmisi juhte : 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juur de käesoleva seaduse § 181 2 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandja t käesoleva seaduse § 18 4 1 lõi k e 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 18 4 2 alusel ; 4 ) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181 3 alusel; 5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa L iidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse ; 6 ) välismaala n e on tööta käesoleva seaduse § 189 2 lõi k es 1 , 2 või 3 nimetatud ajal . “; 10 ) paragrahvi 188 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 18 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 181 2 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184 2 alusel; 4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181 3 alusel; 5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa L iidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6 ) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 189 2 lõi k es 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“; 12) paragrahvi 18 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahv 18 9 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 189 2 . T öötaole k (1) Välismaalane võib t öötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku: 1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta ; 2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat. (2) Kui välismaalane on tööt a kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks. ( 3 ) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööt a lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale: 1) kuni kolm kuud, k ui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku § s 133 , 133 1 , 133 2 , 133 3 , 138 , 138 1 , 139, 140 või 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu ; 2 ) töökohavahet use registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud töötaole ku ajal; 3 ) Eesti Töötukassa loa taotluse läbi vaata mise ajal , kui see esita takse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud töötaole ku ajal . ( 4 ) Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasisese ks ülevii miseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötaja te töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütle b töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõi k e 1 või 2 kohaselt . ( 5 ) T öötaole ku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva. “; 1 4 ) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel tööandjat , kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates .“; 1 5 ) paragrahv id 190 8 ja 190 9 , § 190 10 lõige 2 ning § 190 12 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks ; 1 6 ) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise korra , taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaja d .“ ; 1 7 ) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui tööandja rikub käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keeldu , hüvitab ta sissenõutud riigilõivu välismaalasele. “; 18) paragrahvi 299 lõikes 2 asendatakse arv „6400“ arvuga „1 5 0 000“; 1 9 ) paragrahvi 300 lõikes 2, § 301 lõikes 2, § 302 lõikes 2 ja § 306 1 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „150 000“; 20 ) seadust täiendatakse §-ga 301 1 järgmises sõnastuses: „ § 301 1 . Riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumine (1) T ööandja , tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, k äesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. “ ; 2 1) paragrahvi 305 lõikes 2 ja § 306 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „1 5 0 000“; 22 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 20 24 / 1233 , mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1233, 30 .0 4 .20 24 ). “ . § 2. Perehüvitiste seaduse § 4 muutmine Perehüvitiste seaduse § 4 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele .“. § 3. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 1 muutmine Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ( RT I, 08.04.2025, 1 ) § 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule juhul, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps on vahetult enne toetuse taotlemist või vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul: elanud Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alusel või viibinud ja töötanud Eestis lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel. “ .“ § 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse keskmise st , raske st või sügava st puude st tingitud lisakulude hüvitamiseks ning käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 1 sätestatud juhul puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks järgmistele isikutele: 1) Eesti alali ne elanik ; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaala ne; 3) lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaala ne. “. § 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 täiendamine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele ;“. § 6. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamine Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ isik “ sõnadega „, välja arvatud lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane ,“. § 7. Töötuskindlustuse seaduse § 35 täiendamine Töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „-õiguse andmed “ sõnadega „ , lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa andmed “. § 8 . Töövõimetoetuse seaduse täiendamine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised täiendused : 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane ; “ ; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel. “ . § 9 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 2026. aasta 22. mail . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 202 5 V älismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ( ühtne luba ) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud selleks , et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233 , mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühtetaolisi õigusi (edaspidi direktiiv ). Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS ) ja sotsiaalvaldkonna seadusi, mis viiakse direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmär k on lihtsustada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööle asumist teise tööandja juurde või sama tööandja juures teisele töökohale (edaspidi koos töökohavahetus ) . S amuti tugevda takse kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi. Eelnõu ga kavandatavad peamised muudatused: v õimaldatakse välismaalasel e töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma , et ta peaks selleks uut elamisluba taotlema . Selleks eesmärgiks kehtestatakse töö koha vahetuse registreerimise regulatsioon ; lubatakse välismaalasel töötamiseks an tud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta ; laiendatakse sotsiaalkindlus tus hüvitiste isikulist kohald a misala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalaste le . Lisaks eelnevale kehtestatakse eelnõuga piirang, mille kohaselt ei või tööandja riigilõivu tasu välistöötajalt tagasi nõuda, kui ta on selle ise tasunud , ja sätestatakse sanktsioonid olukorras, kus tööandja on seda piirangut rikkunud. Samuti ajakohastatakse ja ühtlustatakse eelnõuga VMS- is tööandjale eri rikkumiste toimepanemise eest sätestatud karistusmäär i . Eelnõuga muudetakse ka töö koha vahet use lubamise ja tööt a jäämise võimaluse tõttu töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning võimaldatakse välismaalasel töötada , kui ta on taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist või uut tähtajalist elamisluba ja tal on seadusest tulenev õigus taotluse menetluse ajal Eestis viibida. Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju . S amuti on koondina mõju Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) töö koormusele positiivne , kuid toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu Eesti Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA ) . Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele on väheoluline. Ettevõtete ja kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus kokkuvõttes väheneb ning halduskoormuse kahandamise reeglit ei ole eelnõu puhul vaja rakendada. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Si seministeeriumi: nõuni k Killu Christine Paal ( [email protected] ) ; õigusnõunik Maret Saanküll ( [email protected] ) ja õigusnõunik Doris Järv ( teenistussuhe lõppenud ) . Eelnõu paragrahvid 2– 5 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SM ) : hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo ( [email protected] , 5914 3941) ; hüvitiste ja pensionipoliitika nõunik Kati Kümnik ( [email protected] , 5198 2989) ; laste ja perede osakonna perepoliitika juht Gerli Lehe ( [email protected] , 5681 6531) ; hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ( [email protected] , 5913 7972) ; hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Merle Sumil -Laanemaa ( [email protected] , 5916 6728) ; analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo ( [email protected] , 5913 4890 ) ; õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ( [email protected] , 58 553 1599 ) . Eelnõu paragrahvid 6 – 8 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ( [email protected] , 5660 0831 ) ; sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde ( [email protected] , 5667 4014 ) ; Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul ( [email protected] , 614 8500 ) ; Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ( [email protected] , 614 8520 ) ; Eesti Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud ( [email protected] , 614 8247 ) ; Eesti Töötukassa analüüsiosakonna vanemanalüütik Mare Loos ( [email protected] ). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud ka PPA, SKA , Eesti Töötukassa ja Tervisekassa ametnikud. Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Kertu Nurmsalu ( [email protected] , 612 5084 ) ja Jaanus Põldmaa ( jaanus.poldmaa @siseministeerium.ee , 612 5166) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus osakonna keeletoimetaja Heike Olmre ( teenistusest lahkunud ). Seletuski r ja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ( [email protected] ). 1.3 . Märkuse d Eelnõu on seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 202 5 – 2027 punktiga „ E elnõu direktiivi (EL) 2024/1233 ülevõtmiseks (kolmanda riigi kodanikele ühtse loa taotluse menetlus, liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate õigused) “ . Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi : 1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 1 2 .0 7 .2025, 3 2 ; 2) perehüvitiste seadust (edaspidi PHS ) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 3; 3) perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 1; 4) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (edaspidi PISTS ) avaldamismärkega RT I, 12 . 06 .202 5 , 2 ; 5 ) riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS ) avaldamismärkega RT I, 12 .0 6 .2025, 7 ; 6 ) sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS ) avaldamismärkega RT I, 03 . 06 .202 5 , 14 ; 7 ) töötuskindlustuse seadust (edaspidi TKindlS ) avaldamismärkega RT I, 0 3 . 0 6 .202 5 , 5 ; 8 ) töövõimetoetuse seadust (edaspidi TVTS ) avaldamismärkega RT I, 2 6 . 06 .202 5 , 33 . Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill i 2004 . aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ( EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (edaspidi määrus nr 883/2004 ). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus , sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus Eelnõuga võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiiviga sõnastati uuesti Euroopa Parlamendi ja n õukogu 12. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL (edaspidi direktiiv 2011/98/EL ), mis võeti Eesti õigusesse üle 1. septembril 2013. aastal jõustunud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega . Direktiivi artikli 20 kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026 ja k uni direktiivi jõustumiseni kehtib direktiiv 2011/98/EL. Direktiivi laiem eesmär k on direktiivi 2011/98/EL ajakohastamise kaudu tagada tõhus rändehaldus, suurendada EL-i atraktiivsust , soodustada EL-i konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning vähendada tööjõupuudust EL-is . Direktiiv i 2011/98/EL peami ne eesmär k on sätestada miinimumtingimused ühtse loa taotlemiseks ja menetlemiseks , mille tulemusel antakse kolmandast riigist pärit välistöötajale ühe haldustoiminguga välja luba, milles on ühendatud elamis- ja tööluba (edaspidi ühtne luba ). Eesti töörände regulatsiooni mõistes on ühtse loa puhul tegemist töötamiseks an tud tähtajalise elamisloaga . Direktiiviga 2011/98/EL sätestatakse EL -i - ülesed ühtse loa menetluse ja vormi nõuded , kuid ei piirata liikmesriigi pädevust reguleerida nõudeid ühtse loa väljastamiseks töötamise eesmärgil . Direktiivi 2011/98/EL tei ne olul ine eesmär k on tagada EL is töötavate kolmanda riigi kodanike võrdne kohtlemine EL-i kodanikega töötingimuste, sealhulgas töötasu, töötervishoiu ja - ohutuse, ametiühingusse kuulumise, sotsiaalkindlustuse, hariduse ja kutseõppe ning kvalifikatsioonide tunnustamise osas. 2019. aastal valmi nud EL i seadusliku rände toim i vuskontroll is ja selle jätkuna koostatud rakendamisaruan des t oodi välja mitmed murekohad , mis takistavad direktiivi 2011/98/EL eesmärkide täielikku saavutamist, m uu hulgas keerukad ja ebatõhusad taotl u se menetlused, ebaselged õigused, mis mõnel juhul pikendavad menetlust ja vähendavad EL-i atraktiivsust kolmandate riikide kodanike silmis , ning töötaj ate ebapiisav kaitse ärakasutamise eest. Eelnevast lähtu des seadis k omisjon 2020. aasta uue rände- ja varjupaigaleppe teatises eesmärgiks vaadata direktiiv 2011/98/EL üle , ning esitas 2022. aasta aprillis selle muutmise ettepaneku . D irektiiviga muudetakse ühtse loa taotlemise menetlus senisest lihtsamaks ja tõhusamaks ning vähendatakse menetluste kestust, mis sageli heidutab tööandjaid rahvusvahelisest värbamisest. Lisaks varasemale võimalusele esitada ühtse loa taotlus kolmandas riigis tuleb direktiivi muudatustega võimaldada ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis, kui taotleja juba viibib kehtiva elamisloa valdajana seal. Samuti lühendatakse direktiiviga ühtse loa taotluse läbivaatamise maksimaalset tähtaega , võimalda des erandjuhul menetlust teatud perioodiks pikendada. Tööandjale seatakse kohustuseks teavitada välistöötajat ühtse loa taotluse staatusest ja selle tulemusest, kui taotluse esitas tööandja. Lisaks piiratakse võimalust, et tööandja nõuab välistöötajalt tagasi ühtse loa taotlemise eest tasutud riigilõivu, kui tööandja selle ise tasus. Olulise muudatusena sätesta takse direktiiv is , et ühtne luba ei ole edaspidi enam seotud ühe tööandjaga. See tähendab, et välis töötajal on õigus ühtse loa kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut ühtset luba või vahepeal liikmesriigist lahkuma. Muudatusega vähendatakse välistöötaja sõltuvust tööandjast ja seeläbi aidatakse võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Võimaldamaks välistöötajal leida uus tööandja, luuakse direktiiviga välistöötaja l e võimalus olla tööta . Eelnevast tulenevalt ei tohi tööt a jäämine olla põhjus ühtse loa tühistamiseks , tingimusel et tööta olemise kestus ei ületa kolme kuud , kui välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud kauem kui kaks aastat. D irektiiv sisaldab ka uusi nõudeid, et tugevdada kolmandate riikide kodanike kaitsemeetmeid ja tagada võrd ne kohtlemi ne EL - i kodanikega. Lisaks suurendatakse direktiivi muudatustega riigi kohustusi teavitada välismaalasi nende õigustest, tagada tõhus kontroll välismaalaste töötingimuste üle ja tõhusad karistused tööandjatele töötingimuste rikkumise korral , parendades seeläbi kaitset tööalase ärakasutamise eest. Mitme direktiivi muudatuse osas on Eesti riigisisene õigus juba kooskõlas , mistõttu eelnõu neid direktiivi sätteid ei hõlma: Direktiivi artik li 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis viibides , kui ta viibib asjaomases liikmesriigis kehtiva elamisloa alusel. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad kolmanda riigi kodanikud. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS -i § 216 l õike 1 kohaselt võib PPA-s taotleda tähtajalist elamisluba välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega võib kehtiva korra kohaselt tähtajalist elamisluba töötamiseks Eestis taotleda nii välismaalane, kes elab Eestis elamisloa alusel, kui ka välismaalane, kellel on riigis viibimiseks muu seaduslik alus, s ealhulgas viisa või viisavaba viibimise õigus. Direktiiviga lühendatakse ühtse loa taotluse läbivaatamise tähtaega. Kui direktiivi 2011/98/EL kohaselt tuli otsus taotluse kohta vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul, siis uuesti sõnastatud direktiivi artik li 5 lõike 2 kohaselt tuleb otsus taotluse kohta vastu võtta hiljemalt 90 päeva jooksul . Seejuures on täpsustatud, et juhul kui seoses üksiktaotlusega kontrollitakse tööturu olukorda, peab menetlustähtaeg hõlmama tööturu kontrolli läbiviimiseks vajalikku aega. Direktiivi põhjenduspunkti 15 kohaselt ei hõlma otsuse vastuvõtmise tähtaeg tööturu olukorra üldist kontrollimist, mis ei ole seotud üksiktaotlusega loa saamiseks. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Siseministri 12. jaanuari 2017 . aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ (edaspidi tähtajalise elamisloa määrus ) § 2 6 l õike 1 kohaselt tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul menetluse algatamise päevast alates. Tähtajalise elamisloa menetlustähtaeg ei hõlma Eesti Töötukassa loa taotlemise menetlusaega. Üldreeglina võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda, kui Eesti Töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL -i kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes (VMS -i § 177 lõige 1). Vastav luba ei ole seotud välismaalase isikuga ja antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega (VMS -i § 177 lõige 2) ning seda tuleb taotleda enne tähtajalise elamisloa taotlemist . Tähtajalise elamisloa määruse § 15 lõike 2 kohaselt annab Eesti Töötukassa motiveeritud loa või keeldub loa andmisest tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega seitsme tööpäeva jooksul. Kuna Eesti Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega, vaid tegemist on tööturu olukorra üldise kontrollimisega, siis ei loeta direktiivi kohaselt Eesti Töötukassa loa läbivaatamise menetlust üldise menetlustähtaja sisse. Direktiivi artik li 4 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik määrama kindlaks, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Juhul, kui loa taotluse esitab tööandja , peab sama artikli lõike 3 kohaselt tagama, et tööandja teavitab välistöötajat aegsasti taotluse staatusest ja taotluse tulemusest . Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS -i § 213 lõike 1 kohaselt esitab tähtajalise elamisloa taotluse välismaalane. Üldpõhimõttena (VMS -i § 36) teavitatakse haldusaktist ja sooritatud toimingutest taotlejat. Ku na Eesti seaduste kohaselt esitab taotluse välismaalane, mitte tööandja ning otsusest teavitatakse taotlejat , ei saa tekkida olukorda, kus välismaalast ei teavitata tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse kohta tehtud otsusest või sellega seonduvatest asjaoludest. Direktiivi artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 2 kohaselt on välismaalasel õigus kontrollida elamisloas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist või kustutamist . Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Isikuandmete kaitse üldmääruse § -de 14 ja 17 alusel on välistöötajal õigus saada andmeid tema kohta töödeldavate isikuandmete kohta ning nõud a nende parandamist või kustutamist. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „ Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus “ (edaspidi elamislubade registri põhimäärus ) § 37 kohaselt korraldab vastutav töötleja ebaõigete andmete parandamise viivitamata nende teadasaamisest. Elamislubade registri põhi määruse § 39 alusel on välismaalasel õigus kirjaliku taotluse alusel saada andmed selle kohta, millised isikuandmed on tema kohta elamislubade ja töölubade registrisse kantud, samuti tema enda poolt andmekogusse esitatud andmed. Juhul , kui selgub, et registris kajastatud andmed ei ole korrektsed, on vastutav töötleja kohustatud need andmekogus korrigeerima. Teatud direktiivi sätete , ennekõike tööandja vahetamise ja töötuks jäämise võimaluse, aga ka teatud välistöötajate kategooriate puhul võrdse kohtlemise sätete osas , ei ole riigisisene õigus kooskõlas, mistõttu on direktiivi ülevõtmiseks vaja riigisisest õigust muuta . 2.2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla direktiivis sätestatuga. Eelnõu l on kolm peamist eesmär ki : lihtsustatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust , vähendades seeläbi nii välismaalase , tööandja kui ka riigi menetluskoormust ; lub atakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta , et soodustada juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule ; laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele välismaalastele , tugevdades seeläbi välistöötajate põhiõigusi. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud Eesti rändepoliitika eesmärk i , milleks on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, ning teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Tagamaks majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus , on oluline soodustada välistöötajate kaasamist tööturule ning võimaldada senisest paindlikumalt töökohavahetust . Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tuleb arvestada vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu. 2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus Muudatus on seotud EL -i õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu s käsitle takse EL -i õiguse rakendamist ning eelnõu aluseks oleva EL -i õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõike 1 nõuetest. Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta kinnitati 4. mai 2023. a asta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16. mai 2023. a asta Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja 22. mai 2023. a asta Riigikogu E L-i asjade komisjonis . Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidetud seisukohtade järgi toetas Eesti direktiivi läbirääkimistel : võimalust taotleda elamisluba liikmesriigi siseselt, kui välismaalasel on olemas muu seaduslik alus samas liikmesriigis viibimiseks; võimalust, et välismaalane saab vahetada tööandjat ja töökohta elamisloa kehtivusaja jooksul tingimusel, et ta vastab töökohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele ; asjaolu, et tööandja vahetamine ei tooks kaasa välismaalase pikaajalist töötust ega ülemäärast koormust Eesti sotsiaalsüsteemile ; põhimõtte säilitamist, mille kohaselt elamisloa kehtivusaja jooksul tööandja vahetamise korral peab uus tööandja taotlema luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti ei toetanud muudatusettepanekut laiendada peretoetustele õigustatud isikute ringi viisa alusel üle kuue kuu riigis töötavatele välismaalastele. 2.4. Eesti kaalutlusõigus direktiivi ülevõtmisel Direktiivi ülevõtmisel on Eestil kaalutlusõigus tööandja vahetamise tingimuste, tööta olemise perioodi ja tingimuste , võrdse kohtlemise sätete ning ühtse loa m enetluse ja ühtset luba käsitlevate direktiivi sätete kohaldamisel õppimiseks ant ud tähtajalise le elamisl oale . D irektiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata tööandja vahetamise võimalust, seades selle sõltuvusse tööturu kontrolli misega , nõudes tööandja muutu mi sest teatamist ja kehtestades miinimumperioodi (mitte üle kuue kuu), mille jooksul peab ühtse loa omanik töötama oma esimese tööandja juures (direktiivi artik li 11 lõige 3) . Eesti kasutab võimalust kontrollida tööturu olukorda, kui välismaalane vahetab tööandjat elamisloa andmise jär el esimese aasta jooksul. Üldreeglina peab tööandja enne töötamiseks ant ud täh t ajalise elamisloa taotlemis t saama Eesti Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti Töötukassa andmetel oli 2025. aasta jaanuaris registreeritud töötute määr Eestis 7,4% (51 117 töötut) . Eesti Panga andmetel on viimase kahe aasta töötuse määra tõus EL -i riikide seas olnud suurim just Eestis . Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele . Õiguskord, mis võimaldab paindlikult tööandjat ja töökohta vahetada, ei tohiks muutuda võimaluseks tööturu kaitse meetmetest kõrvale hoid a . Sellel põhjusel on eesmärgipärane seada piirang, et kui välismaalane soovib töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa saamise jär el esimese aasta jooksul töökohavahetust , tuleb selleks taotleda Eesti Töötukassalt luba, kui see oleks nõutav juhul, kui välismaalane taotleks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seeläbi on välistatud, et töötamiseks taotletakse tähtajalist elamisluba alusel, mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis , ning elamisloa saamise jär el vahetatakse see ümber aluse ga , millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt Eesti Töötukassalt luba. Küll aga, kui välismaalane on juba Eestis töötanud kauem kui aasta ja seega Eesti tööturule integreerunud, ei ole mõistlik enam nõuda, et tööandja taotleks välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassalt luba. Sarnane regulatsioon on juba kehtestatud ka siis , kui taotletakse töötamiseks an tud elamisluba EL -i sinise kaardi erisuse alusel. Samuti kasutab Eesti võimalust nõuda tööandja vahetamisest teavitamist. Töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa menetluses kontrollitakse peale välismaalasega seonduvate asjaolude ka tööandja ja töötamisega seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse puhul on oluline, et ka uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal töötamise tingimused vastaksid VMS- is sätestatud nõuetele, m uu hulgas nõutava töötasu osas. Töökohavahetuse registreerimise regulatsioon võimaldab haldusorganil töötamise tingimuste täitmist kontrollida ning juhul, kui need ei vasta nõuetele , ei anta välismaalase töökohavahetuseks luba . See kaitseb ka välismaalast, kuna enne kui välismaalane vahetab töökohta , kontrollib haldusorgan, kas tööandja täidab talle seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse n äiteks olukorda, kus välismaalase elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on maks u võl gnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne. Eesti ei kasuta võimalust seada nõue t , et välistöötaja peab enne uue tööandja juures tööle asumist olem a töötanud teatud perioodi esimese tööandja juures. Seni ei ole VMS is sellist piirangut sätestatud ja välistöötajal on igal aja l võimalik taotleda uut töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba, et töökohta vahetada. Sellise piirangu seadmine mõjutaks negatiivse l t ka välistöötajat , kuna kohustus töötada teatud perioodi esimese tööandja juures suurendab töötajate ekspluateerimise riske. Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid otsustada mitte kohaldada direktiivi II peatükki, mis sätestab ühtse taotluse menetluse ja ühtse loa sätted, õppimise eesmärgil riiki saabuvatele välismaalastele (direktiivi arti kli 3 lõige 3) . Eesti seda võimalust ei kasuta. Ka direktiiv 2011/98/EL andis liikmesriikidele sama kaalutlusõiguse. Ühetaolise lähenemise eesmärgil otsustati direktiivi 2011/98/EL ülevõtmisel kohaldada ka õppimiseks ant ud tähtajalisele elamisloale ühtse loa vormi. Alates 2013. aastast ei väljastata Eestis enam eraldi tööluba , muu hulgas õppimiseks ant ud tähtajalise elamisloa puhul . Ka edaspidi on mõistlik väljastada kombineeritud elamis- ja tööluba ning mitte luua õppimiseks ant ud tähtajalise elamisloa puhul eraldi tööloa regulatsiooni. Oluline on täheldada, et muul kui töötamise eesmärgil väljasta ta vate lubade puhul kohald atakse direktiivi II peatükk i üksnes lubade vormi suhtes ega reguleeri selliste lubade taotlemise ja väljastamise menetlust (direktiivi põhjenduspunkt 23). Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid võimaldada välistöötajal olla tööta pikema ajavahemiku vältel, kui direktiivis sätestatud (direktiivi artik li 11 lõige 4) . Eesti seda võimalust ei kasuta. Eesti rändepoliitika eesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust. Eelnõu § 13 m uudatustega võimaldatakse välistöötajal olla tööta , et tal oleks võimalik uut tööandjat otsida ja tööandja d saaksid tõhusamalt värvata juba Eestis viibivaid välistöötajaid . Seejuures, mida pikemalt on välismaalane Eesti sotsiaalsüsteemi panustanud, seda pikemalt on tal lubatud tööta olla. S amas on o luline, et lubatud tööta olemise periood ei oleks liiga pikk ja välismaalane ei muutuks koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnevast lähtu des ei ole täiendava tööta olemise perioodi võimaldamine ee s märgipärane. Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid – juhul kui töötus kestab kauem kui kolm kuud – nõuda , et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabi süsteemita (direktiivi artik li 11 lõige 4) . Eesti kasutab seda võimalust . Direktiivi kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks, teatud perioodi olla tööta. Eelnõu § 1 punkti 13 muudatuste ga lubatakse välismaalasel olla tööta kuni kolm kuud ja kui välismaalasel on olnud kehtiv elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat, on tal lubatud olla tööta kuni kuus kuud. O n oluline, et välismaalase pik ema ajali ne töötus ei koormaks ülemäära Eesti sotsiaalsüsteemi. Üldpõhimõttena peab välismaalasel olema tähtajalise elamisloa saamiseks piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (VMS -i § 117 l õike 1 punkt 3). Seetõttu seatakse eelnõuga nõue , et kauem kui kolmekuulise tööta olemise perioodil peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis. Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata teatud tingimustel võrdse kohtlemise kohald a mist haridus- ja kutseõppe, sotsiaalkindlustusliikide, perehüvitiste , maksusoodustuste, tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste ja tea b e ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas (direktiivi artik li 12 lõige 2) . Eesti on kasutanud võimalust teatud osas (õppe laenud ja - toetused ) piirata haridus - ja kutseõpet. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punktiga a. Eelnõuga Eesti kehtivat korda ei muudeta. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust haridus- ja ku ts eõppe osas ei muudeta. Eesti on kasutanud peretoetuste andmis e piiramist nendele välismaalastele, kellel on lubatud töötada viisa alusel. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiv iga 2011/98/EL . Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti b alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust peretoetuste osas ei muudeta. Samuti kasutab Eesti võimalust piirata sotsiaalkindlustuste kohaldamist üksnes neile kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajate le , kellel on töökoht. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi arti kli 12 lõike 2 punkti b alusel. Kehtiv õigus sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele välismaalastele ette ei näe. Direktiivi artik li 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt liikmesriigi kodanikega sotsiaalkindlustusliikide osas, mis on kindlaks määratud määruses nr 883/2004. Direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti b kohaselt võib sotsiaalkindlustusliikide osas võrdset kohtlemist piirata, kuid mitte piirata neid õigusi nende kolmandast riigist pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud töötutena. Riigisisese õiguse kohaselt ei ole viisa alusel riigis viibivatel välismaalastel võimalik end töötuna registreerida. Direktiiv ei kohusta seda ka võimaldama. Eelnevast lähtu des võib sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist piirata nende välistöötajate puhul, kes on töötamiseks antud viisa alusel Eestis töötanud, kuid kelle töösuhe on lõppenud ja kes on tööta. Küll peab võimaldama võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse osas nendele pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele, kes töötavad. Seega laiendatakse eelnõuga sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohald a misala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele . Eesti ei kasuta maksusoodustuste osas võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti c alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust maksusoodustuste osas ei muudeta. Eesti ei kasuta kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisel võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti g alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas ei muudeta. 2.5. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus 2.5.1. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus Direktiivi artik li 1 1 lõi gete 2 ja 3 kohaselt võivad liikmesriigid ühtse loa valdaja õiguse vahetada tööandjat siduda nõudega, et tööandja vahetumise korral kontrollitakse tööturu olukorda ning pädevaid asutusi teavitatakse tööandja vahetamisest. Eelnõuga lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust tingimusel , et töökohavahetus on PPA juures registreeritud. Seejuures, kui tegemist on töötamise alusega , mille puhul kohald atakse VMS -i kohaselt Töötukassa loa nõue t , tuleb uuel tööandjal töökohavahetuse registreerimiseks taotleda Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks. Töötukassa loa taotlemine ei ole vajalik, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud. Seega sätestatakse eelnõuga töökohavahetusele teatud lisatingimused. Direktiivi artik li 11 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu pikema ajavahemiku jooksul kui direktiiviga seatud miinimumnõuded. Eelnõuga lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta direktiivis ette nähtud ajavahemiku jooksul, kuid mitte pikemalt. Seega, kui välismaalase tööta olemise aeg on pikem kui eelnõu muudatustega ette nähtud, on see aluseks tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisele. PS -i § 29 lõike 1 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. See õigus kaitseb ka juba tekkinud töö- või teenistussuhte jätkumist . Seadus ega võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus es ei sätesta ta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS -i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub. Kõige üldisemalt ja ennekõike sätesta takse se lle põhiseaduse paragrahv iga negatiive tõrjeõigus ehk õigus nõuda, et avalik võim ei sekkuks põhjendamatult isiku põhiõigusesse vabalt valida (või mitte valida) seda tegevusala või elukutset, millega teenida elatist . PS -i § 29 sisustamisel on mõistlik arvestada EL-i ja siduva rahvusvahelise õigusega. Põhiõiguse kaitseala jaguneb esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguse esemeli ne kaitse ala on põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mida antud norm hõlmab. Töökoha valikuvabaduse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib olla või saada rikutud. Töökoha valikuvabadus kaitseb isikut selle eest, et ta saaks vabalt valida endale tegevusala, elukutset ja töökohta ilma riigi sekkumiseta. Isikulises kaitsealas on isikute ring ja põhiõiguste kandjaid, keda vastav põhiõigus kaitseb. Põhiõigused jaotuvad põhiõiguse kandja järgi kõigi ja igaühe õigusteks ning kodanikuõigusteks. Selle põhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut. PS -i § 29 on päritolult palgatöötajatele suunatud põhiõigus, mis peab ennekõike kaitsma isikuid, kes alluvad töö tegemisel teiste isikute juhtimisele ja kontrollile . PS -i § 29 lõike 1 teises lauses on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Töökoha valimise piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu lihtsusta b tööandja ja töökoha vahetamist selle elamisloa kehtivusajal. Samas hoitakse eelnõu muudatustega ära lihtsustatud töövahetuse korra väärkasutust ning sätestatakse tööturu kaitsemeetmed. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse: võimaldatakse välismaalasele töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma, et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba . Selleks eesmärgiks kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon, mille ü k s komponen te on ka t öötukassa loa nõue. Töötukassa luba ei ole vaja, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud ; võimaldatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta . Kui välismaalase tööta olemise periood on kauem kui kolm kuud, peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema toimetuleku Eestis. Võimalus vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat ja töökohta ilma, et peaks selleks taotlema uut elamisluba, aitab kaasa elamisloa menetluse lihtsustamisele ja paindlikkusele nii tööandja, välismaalase kui ka haldusorgani jaoks. Töökohavahetuse registreerimise nõue aitab tagada, et töötamine uuel töökohal vastab VMS- is sätestatud nõuetele ja tõkestab paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutust. Sama eesmärki täidab ka t öötukassa loa nõue, tagades ühtlasi tööturu kaitse. Võimalus olla töötamiseks antud elamisloa kehtivusajal tööta , soodustab juba riigis viibiva välismaalase tõhusamat kaasamist tööturule, kuna teatud perioodil saab ta uut tööandjat otsida ja tema viibimisalust ei tunnistata kehtetuks. V älismaalane võib elamisloa kehtivusajal olla tööta rohkem kui üks kord, kuid kogu tema tööta olemise periood elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduse s sätestatud perioodi. Samas sätestatakse eelnõuga nõue, mille kohaselt peab välismaalasel pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi korral olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis. Muudatuse eesmärk on vältida, et pikema tööta olemise perioodi korral muutuks välismaalane koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnõu meetmed on väärkasutuse ennetamise ja sotsiaalsüsteemi koormuse vältimise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. Töökohavahetuse v õimalus töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ilma, et selleks peaks taotlema uut elamisluba, muudab välismaalase le Eestis töötamise tingimused paindlikumaks ning PPA-le vastava regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks. Samuti vähendab muudatus välistöötaja sõltuvust tööandjast ja aitab seeläbi võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Töökohavahetuse registreerimise nõue on vajalik, et PPA-l oleks võimalik kontrollida, kas töötamine uuel töökohal vastab VMS- is sätestatud nõuetele. Meede on vajalik ka välismaalase kaitsmiseks, kuna töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib haldusorgan, kas tööandja , kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, täidab talle seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse näiteks olukorda, kus välismaalase elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on maksuvõlgnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne. Võimalus olla töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööta , võimaldab välistöötajal leida uus tööandja. Lubatud perioodil tööta olemine ei ole ka põhjus elamisloa tühistamiseks, tingimusel et see ei ületa kolme kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on luba olnud kauem kui kaks aastat. Nõue, mille kohaselt peab välismaalasel olema pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi korral piisav legaalne sissetulek, aitab vältida seda , et välismaalane muutu b koormaks riigi sotsiaalsüsteemile. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadust, takistades samas regulatsiooni väärkasutust ning koormust riigi sotsiaalsüsteemile . Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavuta miseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Seejuures kehtib reegel : mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökoha vahe tu se võimalus on välismaalasele positiivne muudatus . Kuigi töökohavahetuse registreerimise, s ealhulgas t öötukassa loa nõudega piiratakse PS -i § 29 kaitsealas olevat õigust, on piirang mõõdukas ning nii välismaalasele kui ka uuele tööandjale vähe m koormav kui uue tähtajalise elamisloa taotlemise nõue. Võimalus olla töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööta aitab juba riigis viibiva id välismaalas i tõhusama l t tööturule kaasata ja selle soodustava muudatuse kehtestamisega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet. Kuigi nõue, mille kohaselt peab pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi jooksul töötamiseks antud tähtajalis e elamisl oaga välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, ei ole piirang ulatuslik. Ka kehtiva VMS-i § 117 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba, olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema toimetuleku Eestis. Nõude eesmär k on vältida, et Eesti sse elama asuvad välismaalased muutuksid koormaks riigi sotsiaalsüsteemile. Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed. 2.5. 2 . Isikuandmete töötlemine PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eelnõu kohaselt ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui ta soovib vahetada tööandjat või töökohta. Edaspidi peab tööandja esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse ning eelduslikult selles esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste jär el välismaalaselt küsitavate andmete esitamise kordsus ja tõendite hulk, kuna uut elamisluba ei ole vaja enam taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Kui var em esitas tööandja PPA-le välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse, siis edaspidi tuleb esitada töökohavahetuse registreerimise taotlus. Selles t aotluses esitatavad andmed ja tõendid on samad, mis tööandja var em esitas tööandja kutses. Kokkuvõtval t , kuna muudatuste rakendamine ei too kaasa lisa andmete esitamise kohustust, ei ole vaja muudatust põhiõiguste riive kontekstis täiendavalt analüüsida. 2.5.3. Sotsiaalriigi põhimõtted Direktiivi art ikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt sotsiaalkindlustusskeemide osas , mis on määruse nr 883/2004 kohaldamisalas. Eelnõuga laiendatakse õigust sotsiaalkindlustushüvitistele lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalaste le ja see juures on osa sotsiaalkindlustusliikide puhul nende õigused tagatud juba kehtivate seadustega ( näiteks ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kindlustatud isiku määratlus). PS-i § 10 järgi on PS -i aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted, mis Riigikohtu hinnangul moodustavad Eesti Vabariigi põhikorra tuuma ning on õiguskorra kõige olulisemad normid. Neist põhimõtetest on tuletatavad sotsiaalsed põhiõigused, sealhulgas PS-i §-s 28 nimetatud õigused. PS-i § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ning lõike 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Samuti on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. PS-i § 28 lõige 2 sätestab ka, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on lõikes 2 viidatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS-i § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Eelnõuga muudetakse mitmeid sotsiaalkindlustust puudutavaid seadusi ning laiendatakse nendes sätestatud õigusi Eesti alaliste elanike ja tähtajalise elamisloa või elamisõigusega isikute kõrval ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele. Samas ei tehta seda kõigis sotsiaalkindlustuse liikides, näiteks lubab direktiiv i artik li 12 lõike 2 punkt b teha viisaga töötajate puhul erandi perehüvitiste osas. Viisaga viibijaid käsitletakse VMS -i mõistes riigis ajutiste viibijatena , mistõttu ei ole neile tagatud samasuguse i d õigus i nagu Eesti elanikele. Piiratud ressursside tingimustes tuleks eelistada oma kodani kke ja riigis juba elavaid välismaalasi, mistõttu on põhjendatud teatud osas piirata viisaga viibijate õigust hüvitistele. PS-iga on kooskõlas piirata nii PS-i § 28 kaitsealasse jäävate riskide puhul kui ka sinna mittekuuluvate riskide puhul hüvitisi ja toetusi saavate isikute ringi. Põhiseadusandja on eelduslikult sidunud abi andmise Eestis elamise ja töötamise ning ühiskonna liikmesuse sisuliste tingimustega (sotsiaalkindlustusõiguses tuntud ka kui territoriaalsuse ja solidaarsuse põhimõtted). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on piirangud põhjendatud näiteks riigis lühiajaliselt viibivate isikute korral. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiivi eeskirjad hõlmavad enamikku EL-i mittekuuluvaid töötajaid. Direktiivi artik li 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi nende kolmanda rii gi kodanike suhtes , kes : taotlevad töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba; on lubatud EL-i liikmesriiki töötamise eesmärgil, olenemata loa liigist; on lubatud EL-i liikmesriiki elamisloa alusel muul kui töötamise eesmärgil, kuid kellel on lubatud töötada. EL -i ühtne piirikontrolli - , varjupaiga- ja sisserändepoliitika hõlmab kolmandate riikide kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikute Schengeni alale sisenemise, seal viibimise ja sellelt lahkumise tingimusi. Seetõttu ei kohaldata direktiivi liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele ega nende perekonnaliikmetele . Samuti ei kohaldata direktiivi selle arti kli 3 lõike 2 kohaselt kolmanda riigi kodanik e le: keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL (edaspidi direktiiv 2014/66 EL ) ; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/36/EL või au pair ’ina ; kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ antud luba elada liikmesriigis seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud ; kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL rahvusvahelise kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ; kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud iseenda tööandjana; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana. Direktiivi peatü kke kohald atakse välistöötajatele erinevas ulatuses : Direktiivi II peatükki, milles on reguleeritud ühtse taotluse menetlus ja ühtset luba käsitlevad sätted, kohaldatakse üksnes tähtajaliste elamislubade suhtes. Seejuures kohaldatakse direktiivi sätteid muul kui töötamise eesmärgil väljastatavate elamisluba de puhul ainult selliste lubade vormi suhtes (direktiivi põhjenduspunkt 23) . Loa taotluse menetluse, sealhulgas taotluse läbivaatamise tähtaja ja menetluslike tagatiste sätteid kohaldatakse vaid töötamiseks ant ud elamisloale. Direktiivi II peatükki ei kohalda ta nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel e on antud luba töötamiseks viisa alusel (direktiivi põhjenduspunkt 14) . Direktiivi III peatükki, mis reguleerib võrdse kohtlemise õigust, kohaldatakse kõikide direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmanda te riikide kodanike suhtes , sealhulgas nii nende kolmandate riikide kodanike suhtes, ke llele on antud elamisluba töötamiseks muul eesmärgil ja tagatud ligipääs tööturule, kui ka neile, kes on liikmesriiki lubatud tööta mise eesmärgil viisa alusel. Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist . Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks . 3.1. Töökohavahetus (§ 1 punktid 1 , 4 – 8 , 1 4 ja 1 6 ) Direktiivi artik li 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et tööandja vahetamisest tea vitataks pädevaid asutusi ning kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Tööandja vahetamisest teavitamise raames võivad pädevad asutused kontrollida, kas tööandja vahetamise tingimused on täidetud , ning esitada tööandja vahetamise kohta vastuväite id . Liikmesriik võib peatada tööandja vahetamise õiguse maksimaalselt 45 päevaks alates tööandja vahetamisest teavitamise päevast. Eesti k ehtiva töörände regulatsiooni kohaselt määratakse töötamiseks ant ud tähtajalises elamisloas kindlaks tööandja ja töökoht (VMS -i § 185 lõige 1). Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on VMS -i § 190 lõike 1 kohaselt kutsuja kohustused. Kui välismaalase elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus, näiteks tööandja või töökoht, on muutunud, tunnistatakse välismaalase elamisluba VMS -i § 189 lõike 1 punkti 2 kohaselt kehtetuks. Seetõttu võib v älismaalane, kes töötab Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel , tööandjat küll vaheta da , kuid peab selleks taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ning uuel tööandjal tuleb elamisloa taotluse juurde esitada kutse. U uel tööandjal tuleb võtta üle ka kutsuja kohustused. Samuti tuleb uus tähtajaline elamisluba töötamiseks taotleda siis, kui välismaalane jääb tööle küll sama tööandja juurde, kui d soovib tööle asuda uuel töökohal, mille puhul kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad. See tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole töökohavahetus ilma uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemiseta lubatud. Seejuures võib välismaalane uue tööandja juu r es või uuel töökohal tööle asuda alles siis, kui PPA on teinud uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse kohta positiivse otsuse. Kuna otsus elamisloa andmise kohta tehakse tähtajalise elamisloa määruse § 2 6 kohaselt kuni kahe kuu jooksul (alates 2026 . aasta 1. jaanuarist 90 päeva jooksul ) ning puudustega taotluse korral võib menetlustähtaeg olla veel pikem, on praktikas töökohavahetuse protsess nii välismaalasele kui ka tööandjale aeganõudev ja koormav . Muul eesmärgil antud elamislubade puhul ei pea juba kehtiva korra kohaselt välismaalane töökohavahetuse korral uut elamisluba taotlema , kuna elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga. Näiteks välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa pererände eesmärgil või õppimiseks , kuid kes ka Eestis töötab, ei pea kehtiva õiguse kohaselt taotlema uut elamisluba, kui ta tööandjat vahetab. T ähtajaline elamisluba antakse üldjuhul kehtivusega kuni viis aastat ja seda pikendatakse kuni kümneks aastaks korraga . Eelneva tõttu on praktikas üha sagedasemad olukorrad, kus välismaalane, kellel on juba töötamiseks ant ud tähtajaline elamisluba, peab töökohavahetuse tõttu taotlema uu t tähtajalist elamis luba töötamiseks . 2022 .– 2024. aasta andmete põhjal taotles aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8% nendest välismaalastest, kes juba omasid kehtivat tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks . 2024. aastal taotles uut tähtajalist elamisluba töötamiseks 711 välismaalast, kellel oli var em tähtajaline elamisluba töötamiseks juba olemas . Tabel 1 . Välismaalased, kes omasid töötamiseks ant ud elamisluba ja taotlesid uut elamisluba töötamiseks 2022 2023 2024 Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711 Uue taotluse esitanute osakaal kehtivatest töötamiseks antud elamislubadest 9% 8% 7% Allikas: PPA Keskmiselt omati esimest tähtajalist elamisluba töötamiseks enne uue saamist 1,85 aastat. Seejuures – k una tähtajalise elamisloa taotluse kohta tuleb haldusorganil teha otsus k uni kahe kuu jooksul (alates 01.01.2026 kuni 90 päeva jooksul ) , kuid üldjuhul on vajadus asuda tööle uue l töökohal kiiremini – taotletakse praktikas tih t i paralleelselt uue elamisloa taotlusega ka lühiajalise töötamise registreerimist. Lühiajalise töötamise registreeri mine võimaldab välismaalasel töökohavahetust kehtiva tähtajalise elamisloa alusel , samal ajal kui tema uut tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadatakse. 2022 .– 2024. a asta andmete põhjal taotleti paralleelselt uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga 37% juhtudel ka lühiajalise töötamise registreerimist , et välismaalasel oleks kiiremini võimalik uuel töökohal tööle asuda. Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimised enne uue elamisloa saamist 2022 2023 2024 Lühiajalise töötamise registreerimi ne enne uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 334 232 249 Allikas: PPA Olukord, kus töö koha vahet u seks tuleb välismaalasel taotleda uu s elamisluba , uuel tööandjal esitada sinna juurde kutse ja töökohavahetuse protsessi kiirendamiseks registreerida uuel tööandjal ka välismaalase lühiajaline töötamine , on ebamõistlikult koormav nii välismaalasele, tööandjale kui ka riigile . Samuti takistab see juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule , avaldades seeläbi pärssivat mõju majanduskasvule ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimele . Eelneva tõttu ning tulenevalt d irektiivi nõuetest muudetakse eelnõuga kehtivat töörände regulatsiooni, võimaldades kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ilma, et selleks tule ks taotleda uut elamisluba. Samuti kiirendatakse töökohavahetusega seonduvate lubade menetlusaega, vähendades seeläbi vajadust täiendavalt lühiajalise töötamise registreerimiseks. Töökohavahetuse puhul kasutatakse direktiivi artik li 11 lõike 3 punktis a ette nähtud võimalust, et pädevaid asutusi teavitatakse tööandja vahetamisest . 2022 . – 2024 . aasta andmete põhjal s ai 87% taotlustest, kus kehtivat töötamiseks antud elamisluba omav välismaalane taotles uut elamisluba töötamiseks, positiivse otsuse . 13% taotlustest sai keelduva otsuse või menetlus lõpetati. Tabe l 3 . Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluste kohta tehtud otsused 2022 2023 2024 Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711 positiivse otsuse saanuid 637 637 601 elamisloa andmisest keeldumisi 15 32 33 menetluse lõpetamisi 52 71 77 Allikas: PPA Seega , pea veerandi taotluste puhul, kus sooviti töökohavahetust , ei vastanud kavandatav töötamine seaduses ette nähtud tingimustele. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi oleks haldusorganil võimalik hinnata, kas töötamine uuel töökohal vastab VMS- is sätestatud tingimustele. Sellel eesmärgil luuakse eelnõuga seadusesse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon . M uudatuste jär el ei pea välismaalane enam tööandja vahetamiseks taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ega uus tööandja esitama selle juurde kutset , vaid piisab , kui uus tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Ku na kehtestatav töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on võrreldes elamisloa taotluse läbivaatamise tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra kohaselt on töökohavahetuse registreerimise menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva) , kaob ka vajadus täiendavalt välismaalase lühiajalist töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu töö koha vahetuse protsess välismaalase, tööandja ja riigi jaoks vähem koormavaks , kiiremaks ning efektiivsemaks. Joonis 1. Töökohavahetuse protsess praegu ja muudatuste jär el Allikas: Siseministeerium Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VMS -i § 40 2 lõiget 2 , milles on loetletud menetlused, mille puhul võib haldusorgan arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga . Kehtiva korra kohaselt võib PPA anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku ebausaldusväärsuse kohta (VMS-i § 40 2 lõige 1) ning haldusorgan võib se da hinnangu t arvestada tulevikus esitatava pikaajalise viisa taotluse, viibimisaja pikendamise taotluse, lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse suhtes sooritatava toimingu või antud haldusakti puhul (VMS-i § 40 2 lõig e 2). Muudatuse tulemusena võimalda takse PPA-l arvestada tööandja ebausaldusväärsuse hinnangu t ka töökohavahet use registreerimise taotluse puhul . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, mille ga täiendatakse m uu hulgas VMS -i § -ga 18 4 1 . Viidatud paragrahvi lõike 5 kohaselt võib PPA jätta töökohavahetuse registreerimise taotlus e läbi vaatamata, kui ta on andnud hinnangu välismaalase kutsuja ehk uue tööandja ebausaldusväärsuse kohta. Eelnevast tulenevalt on vaja täpsustada VMS-i § 40 2 lõiget 2 , sätestades, et haldusorgan võib ka töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnangu t . Ühtlasi muudetakse sätte struktuuri, et oleks selgem, milliste menetluste puhul võib haldusorgan kutsuja ebausaldusväärsuse hinnangu t arvestada. VMS -i § 40 2 alusel võib PPA anda välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta eelhaldusakti arvestades haldusmenetlusseadusest tulenevaid nõudeid VMS - i s sätestatud erisustega. VMS -i § 40 2 lõike 3 kohaselt võetakse hinnangu andmisel arvesse VMS - is sätestatud kohustuste rikkumisi ja muid põhjusi, mille alusel on põhjendatult alust kahelda kutsuja usaldusväärsuses . Tööandja usaldusväärsuse hindamisega seonduvad asjaolud on sätestatud VMS -i §-s 180. T ööandja usaldusväärsuses võib olla põhjust kahelda , kui t ööandjat on karistatud karistusseadustiku §-des 133–133 3 , 175 või 260 1 sätestatud kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (VMS -i § 180 lõige 1), kui tööandja tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist (VMS -i § 180 lõige 1 1 ) , kui välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis (VMS -i § 180 lõi ke 2 punkt 1), kui tööandjal on maksuvõlgnevusi (VMS -i § 180 lõi ke 2 punkt 2) või on algatatud likvideerimine , tööandja suhtes on välja kuulutatud pankrot, menetluses on tema pankrotiavaldus või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus (VMS i § 180 lõi ke 2 punkt 4 1 ), kui tööandjat on karistatud VMS-i §-des 300–302 sätestatud väärteo ees t (VMS -i § 180 lõi ke 2 punkt 3) või kui tööandja ei ole täitnud VMS- is sätestatud teavitamiskohustust (VMS -i § 180 lõi k e 2 punkt 4) . Samuti juhul, kui on muul põhjusel põhjendatud alust kahelda tööandja usaldusväärsuses (VMS -i § 180 lõi k e 2 punkt 5) . Nagu Tartu halduskohus oma 29.11.2022 . aasta otsuses haldusasjas 3-20-1978 märkis, on usaldusväärsus määratlemata õigusmõiste ning selle hindamise aluseks võivad olla erinevad asjaolud, s ealhulgas VMS- is sätestatud tingimuste varasem rikkumine või muu kriteerium, mille alusel haldusorganil on põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida VMS- is sätestatud nõudeid. Näiteks võib VMS -i § 180 lõike 2 punkti 5 alusel muul põhjusel kahelda tööandja usaldusväärsu ses, kui tööandja majanduslik olukord ei võimalda tegelikkuses välismaalasele nõuetekohast töötasu maksta või kui tööandja on esmalt välismaalase lühiajalise töötamise alusel tööle võtnud ja sellel perioodil VMS- is sätestatud määrast väiksemat töötasu maksnud. Kui seejärel taotletakse välistöötajale elamisl uba, e i pruugi tööandjat olla VMS-i alusel vastutusele võetud töötamise tingimuse rikkumiste eest, kuid samas on alust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti võib olla tööandja usaldusväärsuses muul põhjusel alust kahelda olukorras, kus tööandja on süstemaatiliselt võimaldanud välistöötajatel palgata puhkusel viibimist , makstes seeläbi VMS- is sätestatud määrast väiksemat palka. Kuigi palgata puhkuse võimaldamine ei ole keelatud, võib selle süstemaatiline võimaldamine tekitada küsimusi elamisloa eesmärgipärasuses ja tööandja usaldusväärsuses. Praktikas on olnud ka olukordi, kus tööandja väärkasutab EL-i - sisese lähetamise ja teenuse vaba liikumise õigust , vormistades välistöötajatele Eestis tööle asumiseks vajalikud load, kuid tegelikkuses ei asuta tööle mitte Eestis , vaid teistes EL -i riikides, kus elamiseks ja töötamiseks vajaliku loa saamine võib olla keerulisem. Muu hulgas paigutuvad tööandja usaldusväärsuse alla olukorrad, kus tööandja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, töökeskkonna reegleid või muid töötajate rakendamist puudutavaid reegleid. Usaldusväärsuse hinnangu andmise menetlus toimub andmekogu väliselt, rakendades uurimispõhimõtet. Eraldi andmekogu pole selle tarbeks loodud , a ndmeid töödeldakse tervikuna haldusmenetluse läbiviimiseks ning see on üks osa terviklikust haldusmenetluse protsessist, otsusest, kas lühiajaline töötamine või töökohavahetus registreeritakse, kas isikule antakse viisa või kas isikule antakse elamisluba . VMS -i § 270 ja § 271 l õike 1 kohaselt on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid ning koguda andmeid välismaalasega seonduvate menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest , teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt. Nimetatud isikutel ja asutustel on kohustus need andmed haldusorganile edastada ning haldusorganil on õigus neid andmeid töödelda. U saldusväärsuse hinnangu menetluses võidakse v älismaalase kutsujaga seonduva i d andme i d kontrollida muu hulgas migratsioonijärelevalve andmekogus t, samuti e lamis- ja töölubade registris t , viisaregistris t, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus t, piirikontrolli andmekogust ning karistusregistr ist. Näiteks nähtuvad migratsioonijärelevalve andmekogus andmed kutsujaga seotud tabamuste kohta. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus nähtuvad andmed registreeringute kohta, mis on olnud varem selle tööandjaga seotud. E lamislubade ja töölubade registri s nähtuvad andmed selle kohta, kui konkreetse kutsujaga seotud välismaalase elamisl uba on kehtetuks tunnistatud tööandjaga seonduvatel põhjustel. Kutsuja usaldusväärsuses võib olla põhjendatud alus kahelda ka siis, kui tegemist ei ole otseselt VMS-ist tulenevate kohustuste rikkumisega. N äiteks kui tööandjat on karistatud inimkaubanduse või tööalase ekspluateerimise eest, võib olla põhjendatud ebausaldusväärsuse hinnangu andmine. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VMS -i § 177 lõiget 4 , millega on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõude erisus välismaalasele, kes vahetab töökohta sama tööandja juures , kuid muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna õiguslik alus, mille kohaselt on välismaalasel lubatud töökohta vahetada sama tööandja juures eelnimetatud juhul, viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 184 2 lõikesse 2, kuhu see VMS -i ülesehituselt paremini sobib. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse VMS -i § 185 lõige 4 kehtetuks. Eelnevast tulenevalt on vaja muuta VMS -i § 177 lõikes 4 olevat viidet õiguslikule alusele. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VMS-i § 177 lõikega 4 1 , mille kohaselt ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet töökohavahetuse puhul , kui välismaalane on töötanud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tööandja juures vähemalt 12 kuud . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6 , mille kohaselt peab töökohavahetuse korral töötamine uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal vastama VMS- is sätestatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimustele, s ealhulgas Eesti Töötukassa nõude osas. Direktiivi artik li 11 lõike 3 punkti b kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul nõuda, et töökohavahetuse korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt – kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks – peab üldreeglina VMS -i § 177 lõike 1 järgi tööandja eel n evalt saama Eesti Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Seda ka juhul, kui välismaalasel e on juba var em antud tähtajaline elamisluba töötamiseks ja Eesti Töötukassa on and nud selleks loa. Eesti Töötukassa loa nõue t ei kohald ata tähtajalise elamisloa pikendamisel (VMS -i § 177 lõige 3) , samuti on erisus tehtud juhul , kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu (VMS -i § 177 lõige 4 ja § 185 lõige 4) . Teatud soodustatud kategooriate, m uu hulgas iduettevõtte töötajate, tippspetsialistide ja ekspertide puhul ei ole samuti kehtiva korra kohaselt vaja Eesti Töötukassalt luba taotleda (VMS -i 181 lõiked 1 ja 2) . Kui vaadata 2024. aasta andmete põhjal , kui mitmel korral tuli tööandja tel taotleda Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva te välismaalas t e tööle võtmiseks , siis poolte elamislubade taotluste puhul oli uuel tööandjal vaja esmalt Eesti Töötukassalt luba saada . Nendest välismaalastest , kellel e Eesti Töötukassa oli eelmise tööandja juurde tööle asumiseks juba loa andnud , tuli töökohavahetuse korral 87% juhtudest saada tööle võtmiseks Eesti Töötukassa lt uus luba ja 13% juhtudest e nam Eesti Töötukassalt uut luba ei vajatud . Ne ndest välismaalastest , ke lle tööle võtmiseks ei pidanud eelmine tööandja Eesti Töötukassalt luba taotlema, oli 14,5% juhtudest vaja töökohavahetuse korral taotleda Eesti Töötukassalt luba. Tabel 4. Eesti Töötukassa loa nõude kohald a mine välismaalaste puhul, kes omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut tähtajalist elamisluba töötamiseks 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid elamisluba töötamiseks ja said uue elamisloa töötamiseks 564 593 540 Töötukassa loa nõudega Ilma Töötukassa loa nõudeta Töötukassa loa nõudega Ilma Töötukassa loa nõudeta Töötukassa loa nõudega Ilma Töötukassa loa nõudeta Varasem elamisluba töötamiseks 345 219 343 250 275 265 Uus elamisluba töötamiseks 340 224 333 260 270 270 Allikas: PPA Seega oli töökohavahetuste puhul märkimisväärsel osal juhtudel vaja uuel tööandja l taotleda Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eesti tööturul olevate välismaalaste võimalikult paindlikku ja ulatuslikku tööhõivesse kaasamist. Eeln e vast lähtu des on mõistlik vabastada Eesti Töötukassa loa nõudest need välismaalased, kes on juba saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks ja soovivad töökohavahetust selle loa kehtivusaja jooksul . Samas on oluline, et uus paindlikum töökohavahet use regulatsioon ei muutuks võimaluseks pääseda mööda tööturu kaitsemehhanismidest. Näiteks tuleb välistada olukord, kus esmalt taotletakse töötamiseks antud tähtajalist elamisluba tippspetsialisti alusel (VMS -i § 181 lõike 2 punkt 3) , mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis . Kui e lamisl uba on saad ud, vahetatakse töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel töötamine ümber aga üldisele alusele (VMS -i § 118 punkt 4) , millel on madalam palganõue ja mille puhul tööandja oleks tavapäraselt pidanud Eesti T öötukassalt välismaalase tööle võtmisel esmalt luba taotlema. Eelnevast lähtu des seatakse piirang, et Eesti Töötukassalt tuleb luba taotleda, kui välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust enne 12 kuu möödumist. S arnane regulatsioon on kehtestatud kehtivas seaduses, kui taotletakse töötamiseks antud elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel. VMS-i § 190 8 lõike 1 kohaselt, kui EL-i sinise kaardi valdaja soovib esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba. Kui aga EL-i sinise kaardi valdaja on juba töötanud tööandja juures vähemalt 12 kuud järjest, siis võib ta VMS-i § 190 9 lõike 3 kohaselt asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures, ning sellisel juhul ei vaja uus tööandja Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Eelnõuga kehtestatakse sama põhimõte töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis . Erinevalt kehtivast EL -i sinise kaardi regulatsioonist ei piirata, et välismaalane peab olema töötanud 12 kuud ühe tööandja juures või ühel töökohal . Oluline on, et välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud elamisloa alusel järjestikku vähemalt 12 kuud. Aastane töötamise nõue on eelduslikult piisav aeg, mille puhul paindlikuma regulatsiooni väärkasutuse riskid on minimaalsed ja ühtlasi võib pidada välismaalast Eesti tööturule integreerituks. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VMS -i §- de ga 18 4 1 ja § 184 2 , võimaldades välismaalasel vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökoh ta . Direktiivi artik li 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 punkti a kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul nõuda, et tööandja vahetamisest tea vitataks asjaomase liikmesriigi pädeva id asutus i riigisiseses õiguses sätestatud korras. K ui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest teavitamist, siis võib ta peatada ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada maksimaalselt 45 päevaks alates teavituse esitamise kuupäevast. Selle ajavahemiku jooksul võivad pädevad asutused kontrollida, kas seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Samuti võib liikmesriik esitada tööandja vahetamise kohta vastuväite. Paragrahvi ga 184 1 sätesta takse tingimused tööandja vahetamiseks elamisloa kehtivusaja jooksul. Paragrahvi 184 1 l õikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, kui enne töökoha vahetamist on uus tööandja PPA le esita n ud töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA on kontrollinud töötamise vastavust VMS- is sätestatud tingimustele ja registreerinud töökohavahetuse. Enne kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimuste vastavust VMS- is sätestatud nõuetele ja teinud positiivse t otsus t , ei ole lubatud uue tööandja juurde tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib PPA , kas töötamine uue tööandja juures vastab seaduses sätestatud tingimustele töötamise osas , s ealhulgas palganõude, Eesti Töötukassa loa nõude ning muude VMS- is sätestatud töötamise tingimuste osas . Näiteks kui asutakse tööle iduettevõtte erisuse alusel , tuleb muu hulgas kontrollida, kas ettevõte vastab iduettevõtte määratlusele. Kui tööle asutakse tippspetsialisti erisuse alusel, tuleb m uu hulgas kontrollida, kas palgakriteerium vastab nõuetele ja äriühing vastab VMS -i § 181 lõikes 5 või 5 1 sätestatud tingimustele. Kui tööle asutakse E L-i s inise kaardi alusel, tuleb m uu hulgas kontrollida , kas välismaalasel on kõrgem kutsekvalifikatsioon, kas palgakriteerium on täidetud ja kas Eesti Töötukassa on välismaalase tööle võtmiseks andnud loa. Oluline on, et töökohavahet use registreerimise taotluse menetluses kontrollitakse üksnes uue töökohaga ja tööandjaga seonduvaid asjaolusid. Töökohavahet use registreerimise taotluse menetluses ei kontrollita välismaalasega seonduvaid elamisloa andmise üld tingimusi, ku na pädevad haldus organid on välismaalase tausta ja temaga seonduva i d asjaolusid juba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise menetluses kontrollinud ning välismaalase l on kehtiv elamisluba. Välismaalase ja töötamisega seonduvad asjaolud hinnatakse tervikuna uuesti üle tähtajalise elamisloa pikendamise menetluse , uu e tähtajalise elamisloa taotlemise või järelevalve menetluse käigus. Töökoha vahetuse registreerimise taotluse tulemuseks saab olla kas töökohavahetuse registreerimine , selle registreerimisest keeldumine või töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata jätmine. Töökoha vahetuse registreerimise taotluse menetlus ei päädi näiteks elamisloa kehtetuks tunnistamis ega. Juhul , kui töökoha vahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise menetluses selguvad asjaolud, mis võivad kaasa tuua elamisloa kehtetuks tunnistamise, näiteks seo ses eelmise tööandjaga, kelle juurde tööle asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on võimalik eraldiseisva järelevalve menetluse raames algatada vastavad toimingud. Töökohavahetuse korral on võimalik muuta ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust. Praktikas vahetavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes saavad uue tähtajalise elamisloa töötamiseks, tihti ka elamisloa s kindlaks määratud töötamise alust. 2022 .– 2024. aasta andmed näitavad, et ajas on aluste vahetamine tõusutrendis. Kui 2022. aastal uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saanud välismaalastest 77% puhul jäi töötamise alus samaks, siis 2024. aastal jäi vaid 61% puhul töötamise alus samaks. Seejuures vahetati töötamise alust nii uue tööandja juurde tööle asumisel kui ka sama tööandja juures uuel töökohal tööle asumisel. Tabel 5 . Töötamise aluse muutmine uue töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotlemisel 2022 2023 2024 Sama alus Uus alus Sama alus Uus alus S ama alus Uus alus Sama tööandja 14 11 16 16 14 54 Uus tööandja 420 119 431 130 318 154 Kokku 434 130 447 146 332 208 Allikas: PPA Seetõttu on mõistlik, et uus paindlikum töökoha vahet use regulatsioon võimaldaks vahetada ka töötamise alust , n äiteks liikuda üldiselt aluselt üle tippspetsialisti alusele, iduettevõtte aluselt EL -i s inise kaardi alusele jne. Lisaks töötamise aluse vahetamisele võib uue tööandja juures tööle asuda võrreldes varasemaga ka teisel töökohal . Seda põhjusel, et ka kehtiva VMS -i kohaselt võib välismaalane, kes omab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ühel töökohal , taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks teistsugusel töökohal . Seejuures ei ole töökohavahetuste arv töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul piiratud. See tähendab, et töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul võib välismaalane korduvalt vahetada töökohta tingimusel , et PPA on töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta iga kord teinud positiivse otsuse. Paragrahvi 184 1 l õikega 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei kohaldata töökohavahetuse registreerimise regulatsiooni välismaalasel e , kellel on elamisluba ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana või lähetatud töötajana. Direktiivi artik li 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende le kolmanda riigi kodanike le , keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/66/EL. Võttes arvesse lähetatud ja ettevõt ja siseselt üleviidud töötajate töösuhte olemust ning eeldust, et nad naasevad lähetuse jä rel lähetatavasse riiki, ei ole eesmärgipärane lihtsustada neile töökohavahetust kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Küll on neil võimalik taotleda uu t tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui nad näiteks lähetuse jooksul leiavad uue tööandja Eestis ja soovivad tema juures tööle asuda . Paragrahvi 184 1 l õikega 3 sätestatakse , et kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja töötamine uue tööandja juures on samal alusel, ei kohaldata VMS i § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimusi. VMS -i § 176 2 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui: ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud ; töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise; tööandja on usaldusväärne; tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu. Kuigi direktiiviga ei reguleerita elamisloa andmise tingimusi ja kriteeriume (direktiivi põhjenduspunktid 7 ja 25) , tuleb direktiivist tulenevalt võimaldada välismaalasel elamisloa kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat (direktiivi artikkel 11) . VMS -i § 176 2 lõike 1 punktid e 1, 2 ja 4 kohaselt oleks sisuliselt võimatu vahetada tööandja t juhul, kui välismaalane soovib tööandjat vahetada tähtajalise elamisloa alusel, mis on antud lühiajaliseks töötamiseks , ning jätkata töötamist samal alusel . Nõuet, et välismaalane peab esmalt olema töötanud tööandja juures ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreeringu alusel ning jätkama töötamist selle tööandja juures elamisloa alusel (VMS -i § 176 2 lõike 1 punkt id 1 ja 2) , saab kohaldada vaid esimese tööandja suhtes, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks anti. Uus tööandja ei saa täita VMS -i § 176 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid , kuna välismaalasele on juba antud elamisluba esimese tööandja juures töötamiseks. Seega ei saa ta uue tööandja juures töötamist alustada lühiajalise töötamise registreerimise alusel ega jätkata töötamis t elamisloa alusel selle tööandja juures, kelle juure s töötamiseks tema lühiajaline töötamine registreeriti. Selleks, et täita direktiivis sätestatud õigust vahetada tööandjat kehtiva elamisloa alusel , tuleb seetõttu kehtestada erand nõuetest , et tööandja vahetamise korral peab välismaalane olema esmalt uue tööandja juures töötanud ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreerimise alusel ning jätkama töötamist lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Samuti, kuna tööandja vahetamise puhul kontrollitakse töötamise tingimuste täitmist uue tööandja juures, ei ole asjaolu, kas varasem tööandja maksis välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu, asjakohane. Vastava tingimuse täitmist hinnatakse esmase tööandja juurde töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmisel. Erand it VMS -i § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetest kohald atakse üksnes siis, kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks lühiajalise töötamise eesmärgil ning töötami n e uue tööandja juures või uuel töökohal sama tööandja juures jätkub samal alusel. See tähendab, et kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks muul alusel ( näiteks üldistel alustel ) , siis ei saa ta tööandja vahetamise registreerimise raames üle minna töötamisele lühiajalise töötamise alusel. Seda põhjusel, et töökohavahetus – kui jätkatakse töötamist lühiajalise töötamise elamisloa alusel – ei loo erisust VMS -i § 186 lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata. VMS -i § 119 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat ja VMS - i § 132 kohaselt pikendatakse seda kuni kümneks aastaks korraga. Kui välismaalane on saanud elamisloa töötamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat, siis ei tohi uus paindlikum töökoha vahetamise regulatsioon kaasa tuua olukorda, kus vahetatakse töötamise alust lühiajalisele töötamisele VMS -i § 176 2 alusel elamisloaga, mille kehtivus on viis aastat. V älismaalane võib küll tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada , kuid kui elamisluba on lühiajaliseks töötamiseks, siis selle maksimaalne kehtivusaeg on kuni kaks aastat ning seda ei pikendata. Küll aga, kui välismaalane on esmalt saanud tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning töökoha vahetuse registreerimisega liigutakse muule töötamise alusele (n äi t eks üldistele alustele), siis kohald atakse elamisloa kehtivusaja ja pikendamise suhtes samu tingimus i nagu uue töötamise aluse puhul (nt üldisel alusel elamisluba võib pikendada kuni kümme aastat korraga). Paragrahvi 184 1 l õikega 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil , et PPA ei registreeri töökohavahetust, kui tingimused uue tööandja juurde tööle asumiseks ei ole täidetud. Samuti sätestatakse, et PPA ei registreeri töökohavahetust , kui välismaalasele kohald atakse piirarv u ning see on täitunud . Paragrahvi 184 1 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui töökohavahetuse tingimused ei ole täidetud. Eelnõu kohaselt peab t öökoha vahetuseks tööandja, kelle juures välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ajal tööle asuda, esitama PPA-le töökoha vahetuse registreerimise taotluse. Selle raames kontrollib PPA, kas töötamine vastab VMS- is sätestatud tingimustele , s ealhulgas palgakriteeriumi ja Eesti Töötukassa loa nõude osas . Kui töötamine vastab VMS- is sätestatud tingimustele töötamise osas , luba b PPA välismaalasel kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel uue tööandja juures tööle asuda ning registreerib töökohavahetuse . Kui töötamine ei vasta VMS- is sätestatud tingimustele, ei anta välismaalasele luba selle elamisloa alusel uue tööandja juurde tööle asuda ning töökohavahetust ei registreerita . Näiteks kui töökoha vahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et töötamine uue tööandja juures on üld istel alustel , kuid palganõue ei vasta VMS- is sätestatud määrale, siis ei registreeri PPA töökohavahetust . Või kui töökoha vahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et välismaala s e töötamine uue tööandja juures on iduettevõtte alusel, kuid tööandja ei vasta iduettevõtte määratlusele, ei registreeri PPA töökohavahetust . Sellisel juhul on v älismaalasel võimalik elamisloa kehtivusajal jätkata töötamist varasema tööandja juures , kelle juures tööle asumiseks talle elamisluba anti, jääda tööta , et otsida uut tööandjat , või Eestist lahkuda . Paragrahvi 184 1 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist täitunud. Direktiivi arti kli 1 lõike 2 kohaselt ei piirata direktiiviga liikmesriigi õigust otsustada koo s kõlas EL - i toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle . Kehtiva s Eesti töörände regulatsiooni s on sätestatud, et kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, kohald atakse üldjuhul sisserände piirarv u (VMS -i § 113) . Sisserände piirarvu kohaldamise erisused on sätestatud VMS §-s 115. Näiteks ei kohaldata sisserände piirarvu neile, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes või i nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu, kui välismaalane on juba var em arvatud sisserände piirarvu arvestuse alla ja ta ei ole vahepeal lahkunud elama mõnda teise riiki. Eelnõu muudatuste jär el ei ole vaja töökohavahetusel enam taotleda uut töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba , vaid piisab sellest , et tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse . Oluline on, et uue paindlikuma tööandjavahet use regulatsiooni ei väärkas u tataks hoid maks kõrvale sisserände piirarvu kohaldamisest. Näiteks esmalt taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks tippspetsialisti erisuse alusel, mille puhul piirarv u ei kohald ata , ning elamisloa saamise jär el vahetatakse töökohavahetuse registreerimise alusel töötamine ümber üldisele alusel e , millele tavapäraselt piirarv u kohald ata ks. Seetõttu sätestatakse, et kui välismaalane taotleb kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ning uuele töötamise alusele kohald atakse piirarv u ja see on töökohavahet use registreerimise taotluse kohta otsuse tegemise ajaks täitunud, ei anta välismaalasele töökohavahetuseks luba. Näiteks kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialisti alusel ning ta soovib elamisloa kehtivusajal töökohta ja asuda tööle üldisel alusel, siis peab PPA töökohavahet use registreerimise taotl use menetluses kontrollima, kas piirarv on täitunud. Kui see ei ole täitunud ja VMS- is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud, antakse töökohavahetuseks luba. Kui aga piirarv on töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemise hetkeks täitunud – isegi kui VMS- is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud –, ei anta töökohavahetuseks luba. Kui uue l töökohal töötamise alus on näiteks töötamine tippspetsialisti na , siis piirarv u ei kohald ata ning isegi kui see on täitunud, ei piira see töökohavahetuseks loa andmis t . Samuti, kui välismaalane on juba var em tähtajalise elamisloa saamisel arvestatud piirarvu alla, siis VMS -i § 115 punkti 10 järgi talle töökohavahetusel enam piirarv u ei kohald ata . Paragrahvi 184 1 l õikega 5 sätestatakse , et PPA võib jätta töökohavahet use registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on and nud hinnangu välismaalase ebausaldusväärsuse kohta. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 . VMS -i § 40 2 alusel võib PPA anda hinnangu tööandja ebausaldusväär s use kohta ning seda hinnangut võib PPA arvestada tulevikus esitatavate taotluste puhul. VMS -i § 97 lõike 2 kohaselt võib PPA jätta pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on andnud hinnangu kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. Samuti võib PPA VMS -i § 107 2 alusel jätta läbi vaatamata lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ja VMS -i § 219 lõike 2 alusel tähtajalise elamisloa taotluse. Eesmärgipärane on võimaldada PPA-l jätta läbi vaatamata ka töökohavahet use registreerimise taotlus, kui PPA on VMS -i § 40 2 alusel andnud tööandja kohta hinnangu, et see tööandja on ebausaldusväärne. Seda põhjusel, et tööandja usaldusväärsus on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimus. VMS -i § 180 lõike 2 punkti 5 kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest, kui tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Kui PPA on juba andnud tööandja suhtes hinnangu tema ebausaldusväärsuse kohta, ei ole halduskoormuse vaates mõistlik viia läbi sisulist menetlust töökohavahet use registreerimise taotluse osas. Nii nagu tähtajalise elamisloa taotluse puhul, on ka töökohavahetuse registreerimise puhul PPA-l kaalutlusõigus selles osas, kas taotlus jäetakse ebausaldusväärsuse hinnangu tõttu läbi vaatamata või mitte. Paragrahvis 184 2 on sätestatud tingimused töökoha vahetamiseks sama tööandja juures töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Paragrahvi 184 2 l õikega 1 sätestatakse , et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures samadel tingimustel nagu tööandja vahetamise puhul. See tähendab, et tööandja peab PPA-le esitama enne töökoha vahetamist töökohavahetuse registreerimise taotluse ja PPA peab olema registreerinud töökohavahetuse. Enne kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimuste vastavust VMS- is sätestatud nõuetele ja teinud positiivse t otsus t , ei ole lubatud töökohta vahetada . Kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt ei pea välismaalane taotlema uut elamisluba töötamiseks, kui ta asub sama tööandja juures tööle teisel töökohal tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel töökohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused (VMS -i § 185 lõige 4). Kui aga töötamise tingimused või kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad, tuleb sama tööandja juures töökoha vahetamisel taotleda välismaalasel uut elamisluba ning tööandjal esitada selle juurde kutse. Neist välismaalastest, kes 2022 .– 2024 . aastal juba omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut elamisluba töötamiseks, jätkas 8% töötamist sama tööandja juures. Tabel 6. Uue töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalaste taotluse esitamise põhjus 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja said uue tähtajalise elamisloa töötamiseks 564 593 540 Uue tööandja juures tööle asumine 539 561 472 Sama tööandja juures tööle asumine 25 32 68 Allikas: PPA Ebamõistlik oleks olukord, kus kehtiva elamisloa alusel võib asuda tööle uue tööandja juurde ilma uue elamisloa taotlemiseta, kuid sama tööandja juures töökoha vahetamisel tuleb taotleda uu t elamisluba. Eelneva tõttu võimaldatakse kavandatud muudatustega töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada ka sama tööandja juures , nii nagu võimaldatakse uue tööandja juurde tööle asuda . Tingimuseks on, et tööandja peab PPA-le esitama töökohavahet use registreerimise taotluse ja PPA annab töökohavahetuseks loa . Nii nagu ka uue tööandja juurde tööle asumisel, võib PPA töökohavahetust mitte registreerida , kui VMS- is sätestatud töötamise tingimused ei ole täidetud või piirarv on täitunud . PPA või b jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata , kui tööandja on tunnistatud ebausaldusväärseks . Samuti ei lubata töökohta vahetada, kui välismaalane on siia lähetatud või tööle asunud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana. Paragrahvi 184 2 lõikega 2 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures ilma töökohavahetuse registreerimise nõudeta, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuele töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu. Sama põhimõte on ka kehtivas VMS- is : VMS -i § 185 lõike 4 kohaselt võib välismaalane ilma uut elamisluba taotlemata sama tööandja juures vahetada töökohta tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Seega ei ole juba kehtiva VMS-i kohaselt eelnimetatud juhtudel nõutav täiendavate lubade taotlemine. Eelnõuga jäetakse vastav põhimõte kehtima ja sätestatakse erisus ka töökohavahetuse registreerimise nõudest. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VMS -i § 185 lõige 4. Tegemist on tehnilise muudatusega. Samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 184 2 , milles sätestatakse tingimused sama tööandja juures töökoha vahetamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VMS -i § 185 lõigetega 5 ja 6 , sätestades, et kui välismaalane vahetab töökohta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul, siis määratakse selles kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused uuel töökohal. See tähendab, et kui PPA on registreerinud töökohavahetuse , asendatakse töötamiseks ant ud tähtajali ses elamisl oas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimuste või uuel töökohal töötamise tingimustega. Elamisloas kindlaks määratud tingimused asendatakse alates välismaalase tööle asumisest uue tööandja juures või uuel töökohal. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse VMS -i § 190 lõikega 1 1 , sätestades, et kui välismaalane on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal asunud tööle uue tööandja juur es , siis kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale alates tema juurde tööle asumisest. See tähendab, et kui PPA on and n ud töökohavahet use registreerimise taotluse alusel loa töö koha vahet useks , siis alates uue tööandja juurde tööle asumisest ei ole enam välismaalase varasemal tööandjal kutsuja kohustused, vaid need võtab sama elamisloa alusel üle uus tööandja. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 täiendatakse VMS -i § 224 lõiget 1 punktiga 10 , milles on sätestatud volitusnorm töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise korra ja selles esitatavate andmete ja tõendite loetelu kehtestamiseks , samuti töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtajad . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6 , millega sätestatakse, et kehtiva töötamiseks antud elamisloa ajal võib välismaalane tööandjat või töökohta vahetada , kui tööandja on esitanud PPA-le töökohavahet use registreerimise taotluse. VMS -i ü ldpõhimõtte kohaselt kehtestatakse taotlemise täpsemad nõuded ning taotluses esita ta vate andmete ja dokumentide loetelu määrusega. Samuti kehtestatakse VMS -i § 33 kohaselt menetlustähtaeg VMS -i alusel antud määrustega. Eelnevast tulenevalt on tähtajalise elamisloa määrusega kavas kehtestada töökohavahet use registreerimise taotlusele esitatavad nõuded, taotluses esitatavate andmete ja taotluse juurde lisatavate tõendite loetelu, samuti taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtaeg. Kehtestatava korra kohaselt peab töökohavahet use registreerimise taotluse esitama PPA-le tööandja, kelle juures välismaalane soovib tööle asuda. Töökohavahet use registreerimise taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt esitada samad andmed, mis tööandja peab tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt esitama tööandja kutses. Töökohavahet use registreerimise taotluse s tuleb muu hulgas esitada andmed töötamise kohta, sealhulgas töötamise alus, brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne. Samuti tuleb vajaduse korral lisada täiendavad tõendid, kui töötamisele kohald atakse eritingimus t . N äiteks kui tööle asutakse iduettevõtte erisuse alusel, tuleb lisada ek s per di komisjonile esitatud taotluse number. Kehtestatava korra kohaselt tuleb t öökohavahet use registreerimise taotlus esitada hiljemalt kaks kuud enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et töö koha vahet us on lubatud kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus hakkab lõppema, on tal võimalik töötamise jätkamiseks esitada elamisloa pikendamise taotlus. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb tähtajalise elamisloa määruse § 28 lõike 4 järgi esitada vähemalt kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõpp emist . Olukord, kus välismaalane esitab elamisloa pikendamise taotluse ja hiljem selle taotluse menetluse ajal töökohavahet use registreerimise taotluse, on ebamõistlik, kuna PPA ei saa menetleda elamisloa pikendamise taotlust, kui välismaalane vahetab tööandjat ja seega elamisloas kindlaks määratud tingimused muutuvad . Sellisel juhul, kui välismaalase elamisloa kehtivus hakkab lõppema, kuid välismaalane soovib vahetada tööandjat, on tal võimalik taotleda uu t tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eelnevast tulenevalt seatakse piirang, et töökohavahet use registreerimise taotluse saab esitada kõige hiljem kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppu. Kehtestatava korra kohaselt teeb PPA o tsuse töökohavahet use registreerimise kohta kuni 30 kalendripäeva jooksul. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu korraliselt üles öelda 30-päevase etteteatamisega. Seega on 30 päeva mõistlik aeg, mil PPA saab kontrollida uuel töökohal töötamise tingimuste täitmist ja välismaalane saab lõpeta da töötamise eelmise l töökohal , et PPA positiivse otsuse jär el asuda tööle uuel töökohal. 3. 2 . Töötaolek (§ 1 punkt 1 3 ) Direktiivi artik li 11 lõike 4 kohaselt ei tohi olla töötus iseenesest põhjus ühtse loa kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa kehtivusajal kolme kuud, kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja kauem kui kaks aastat. Igast töötuse perioodist peab liikmesriigi pädevaid asutusi teavitama. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt ei ole välismaalasel, kellel e on antud tähtajaline elamisluba töötamise eesmärgil, lubatud olla tööta. Erandina on kehtiva VMS -i § 189 2 kohaselt lubatud olla tööta kuni 90 päeva, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. See tähendab, et üldjuhul , kui välismaalase töösuhe lõppeb ja ta ei ole leidnud uut tööandjat, tuleb tal Eestist lahkuda ning tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. VMS -i § 280 punkti 3 kohaselt on välismaalane kohustatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest või töösuhte lõppemisest teavitama. Eesmärgipärane on luua paindlikumad tingimused uue töö otsimiseks nendele välismaalastele, kes on juba Eestis ja siinsele tööturule integreerunud. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 muudetakse VMS -i § 189 2 , lubades töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud perioodi tööta. Lõike 1 kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Tööta jäämise põhjus, s ealhulgas asjaolu, kas töösuhe lõppes tööandjast või välismaalasest tuleneval põhjusel, ei oma seejuures tähtsust. Lubatud t ööta olemise perioodi kestus oleneb sellest, kui pikalt on välismaalasel olnud töötamiseks antud tähtajaline elamisluba. Lõike 1 punkti 1 kohaselt võib ta olla tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta. Lõike 1 punkti 2 kohaselt võib ta olla tööta kuni kuus kuud , k ui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud vähemalt kaks aastat. Seejuures võib tööta olemise periood jaguneda elamisloa kehtivusaja jooksul. See tähendab, et välismaalane võib elamisl oa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema kogu tööta olemise periood tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduse s sätestatud perioodi. Oluline on ka, et tööta olemise perioodi kogukestus on piiritletud konkreetse elamisloa kehtivusajaga. See tähendab, et kui välismaalasel on esmane elamisluba töötamiseks viieks aastaks, siis võib ta selle elamisloa kehtivusajal olla tööta 3 – 6 kuud. Kui viie aasta möödudes tema elamisluba pikendatakse kuni kümneks aastaks, võib ta selle elamisloa kehtivusaja jooksul taas olla tööta 3 – 6 kuud. Tööta olemise perioodi tähta eg arvuta takse tsiv i ilseadustiku üldosa seaduse 6. osa (§ 134–137) kohaselt. VMS -i § 12 lõike 1 kohaselt kohaldatakse VMS- is sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VMS -i erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 33 lõike 1 kohaselt kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse m enetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatu t . Lõikega 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt peab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omav välismaala ne , ke s on olnud tööta kauem kui kolm kuud, o mama piisav at legaal set sissetu lek ut , mis tagab tema toimetuleku Eestis. Direktiivi artik l i 11 lõike s 4 sätestatakse , et kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita. Üldpõhimõttena peab välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba, olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema ja tema pereliikmete toimetuleku Eestis (VMS -i § 117 lõi k e 1 punkt 3). VMS -i § 9 lõike 1 kohaselt hõlmab legaalne sissetulek töötasu, vanemahüvitis t , töötuskindlustushüvitis t , seaduslikust äritegevusest või omandist saadav at tulu, pension i , stipendium i , elatis t , välisriigi makstav at toetus t , samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidami st , kui VMS ei sätesta teisiti. Legaalse sissetuleku määrad on kehtestatud tähtajalise elamisloa määruse §-s 53 . Näiteks peab tähtajalise elamisloa määruse § 53 lõike 1 kohaselt olema välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks, olema rahalisi vahendeid vähemalt kahekordse toimetulekupiiri ulatuses. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul ei ole piisava legaalse sissetuleku määra kehtestatud, kuna eeldatakse, et välismaalase töötasu tagab tema toimetuleku Eestis. Kuna tööta olemise ajal välismaalane töötasu enam ei saa, siis kehtestatakse eelnõuga legaalse sissetuleku nõue nende välismaalaste puhul, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes on tööta kauem kui kolm kuud. Muudatuste kohaselt on nende legaalse sissetuleku määr tööta olemise perioodi jooksul, mis ületab kolme kuud, kahekord ne toimetulekupiir . Seega, kui välismaalasel on eelnõu § 1 punkti 13 muudatuste kohaselt õigus Eestis olla tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek vähemalt 400 euro ulatuses tema tööta olemise perioodil. Kehtestatava nõude eesmär k on tagada, et välismaalane ei muutuks koormaks sotsiaalsüsteemile . Toimetulekutoetust on õigus saada igaühel, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega , juhul, kui Eestis elav välistöötaja ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide abil tagada endale esmavajaduste rahuldamis t, on tal õigus kasutada toimetulekutoetust . Eelduslikult peaks kahekordne toimetulekupiiri ulatuses nõutav piisava sissetuleku määr tagama, et välismaalane ei taotleks toimetulekutoetust ega muutuks seeläbi koormaks riigi sotsiaalsüsteemile . 2025. a asta toimetulekupiir on 200 eurot pere esimesele või a in sale liikmele. Seega peab eelnõu kohaselt välismaalasel, kes on tööta kauem kui kolm kuud oma kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel, olema rahalisi vahendeid vähemalt 400 euro ulatuses iga Eestis viibitava kuu kohta. Lõikega 3 sätestatakse erisus ed , mille kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem kui lõikes 1 sätestatud periood. Lõike 3 punkti 1 kohaselt võib välismaalane olla tööta kolme kuu võrra kauem , kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku §-des 133 , 133 1 , 133 2 , 133 3 , 138 , 138 1 , 139, 140 või 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu. Direktiivi artik li 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes , nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP artikli 2 punktis i . Nimetatud sätte kohaselt on „eriti orjastavad töötingimused “ töötingimused, mille puhul esineb muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest tulenevalt äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega, mis mõjutavad näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega . Direktiivi 2009/52/EP ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse ei määratletud eriti orjastavate töötingimuste mõistet, vaid nähti ette, et see hõlmab nii tööorjust inimkaubanduse koosseisuna kui ka inimväärikust alandavaid töötingimusi ning välismaalase elu ja tervist ohustavaid töötingimusi ilma inimkaubanduse koosseisuta. Sellest tulenevalt täiendati karistusseadustikku (edaspidi KarS ) §-ga 260 1 ja sätestati VMS-i kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise alus , viidates KarS-i paragrahvidele, mida hiljem on muudetud ja täiendatud. Direktiivi kohaselt võimaldatakse pikemat tööta olemise perioodi juhul, kui on algatatud kriminaalmenetlus asjaolude l , mida saab seostada eriti orjastavates tingimustes töötamisega. KarS-i paragrahvid, mille puhul saab anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks , on järgmised: § 133. Inimkaubandus; § 133 1 . Inimkaubanduse toetamine; § 133 2 . Kupeldamine; § 133 3 . Prostitutsioonile kaasaaitamine; § 138. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine; § 138 1 . Doonorlusele sundimine; § 139. Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine; § 140. Doonorlusele kallutamine; § 175. Inimkaubandus alaealise suhtes; § 260 1 . Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine. Samadel alustel võib välismaalasele anda ka tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks: VMS -i § 203 lõi k e 1 punkti 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks, kui ta on kannatanu kriminaalmenetluses, mille es e on KarS-i §-des 133–133 3 , 138–140, 145 1 , 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu. VMS -i § 204 kohaselt teavitatakse sellises olukorras välismaalast kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise ja rahvusvahelise kaitse saamise võimalusest ja tingimusest. Lisaks kehtivale korrale, mis võimaldab anda välismaalasele, kes töötas eriti orjastavates tingimustes (st kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on KarS-i §-des 133–133 3 , 138–140, 145 1 , 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu) , tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses, võimaldatakse eelnõuga sellel välismaalasel olla kehtiva töötamiseks antud elamisloaga Eestis tööta kuni kuus kuud, kui tal on olnud elamisluba töötamiseks vähem kui kaks aastat, või kuni üheksa kuud, kui tal olnud elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat. Seega laieneb eriti orjastavates töötingimustes töötanud välismaalase võimalus töösuhte lõppemise jär el valida, millise tähtajalise elamisloa alusel ta riigis viibimist jätkab. Lõike 3 punkti 2 kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem töökohavahet use registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui tööandja esitas töökohavahetuse registreerimise taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksu l . Direktiivi artik li 11 lõike 4 kohaselt, kui töötu ühtse loa valdaja leiab lubatud töötuse ajavahemiku jooksul uue tööandja, peab liikmeriik lubama tal viibida oma territooriumil seni, kuni pädevad asutused on kontrollinud tööandja vahetamise tingimuste täitmist. Seda isegi siis, kui lubatud tööta olemise ajavahemik on möödunud. Eelnõu § 1 punkti 6 muudatuse kohaselt ei või välismaalane elamisloa kehtivusajal tööandjat või töökohta vahetada enne, kui PPA on kontrollinud töö koh avahet use registreerimise taotl use läbivaatamisel, kas VMS- is sätestatud töötamise tingimused uue töökoha puhul on täidetud. K ui välismaalane leiab näiteks lubatud tööta olemise viimastel päevadel uue tööandja ja tööandja esitab PPA-le töökohavahet use registreer i mise taotluse, on välismaalane jätkuvalt tööta, kuniks tema taotlus on menetluses, kuna ta ei tohi uuel töökohal töö le asuda enne , kui PPA on töökohavahetuse registreerinud . Eelneva tõttu võib välismaalase tööta olemise periood kujuneda pikemaks kui lõikega 1 kehtestatav periood. Direktiivist tulenevalt on vaja VMS- is täpsustada, et kui tööandjavahet use registreerimise taotlus on esitatud tööta olemise perioodi jooksul, võib välismaalane olla tööta , kuni tema töö koha vahet use registreerimise taotluse kohta on otsus teatavaks tehtud. Lõike 3 punktis 3 sätestatakse, et välismaalane võib tööta olla seaduses sätestatud perioodist pikema aja , kui seaduses lubatud tööta olemise perioodi jooksul on tööandja esita n u d Eesti Töötukassale loa välismaalase tööle võtmiseks. Seda põhjusel, et sellisel juhul on välismaalane leidnud tööta olemise perioodi jooksul uue tööandja ning see tööandja on a stunud vajali k ke samm e , et välismaalast t ööle võtta. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule. Sarnane erisus on kehtivas korras loodud EL i sinise kaardi valdajale. VMS -i § 190 10 lõike 2 punkti s 1 sätestatakse , et kui EL-i sinise kaardi valdaja jääb töötuks, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks ajal, mil Eesti Töötukassa vaatab läbi uue tööandja juurde tööle asumise taotlust. Sama põhimõte kehtestatakse eelnõuga töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis . Lõi k ega 4 kehtestatakse tööta olemise õigusele erisus, mille kohaselt ei lubata Eestis olla tööta nendel välismaalastel, kes on Eestisse lähetatud või töötavad ettevõt ja siseselt üleviidud töötajana. Direktiivi artik li 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena. Eelnevast lähtu des kehtestatakse VMS- is ne nde kategooriate välistöötajatele erisus tööta olemise perioodist. Võrreldes kehtiva korraga nende jaoks muudatusi ei ole. Kuigi kehtiva VMS -i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, kohaldati seda võimalust praktikas üksnes neile välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti tööandjaga , ning seega sai kontrollida ka töösuhte lõpetamise alus eid . Lähetatud töötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul asub välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping, välisriigis. Seetõttu peab välismaalane, kelle töösuhte kanne on tehtud välisriigis – juhul , kui ta soovib jääda ajutiselt tööta – , esitama töösuhte lõppemise aluste kohta PPA-le vastavaid tõendeid (nt välisriigis välja antud dokumendid töösuhte lõpetamise kannete kohta) . Lõikega 5 täpsustatakse õigusse l guse eesmärgil, et tööta olemise perioodi alguse päevaks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva. 3.3. Muud VMS -i muudatused (§ 1 punktid 2, 3 , 9–12, 15 ja 17– 2 1 ) Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS -i § 41 lõikega 3 , seades piirangu, et kui lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei ole tööandjal õigus seda tasu välismaalaselt sisse nõuda. Direktiivi artik li ga 10 sätestatakse , et kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi kodanikult sisse nõuda. VMS -i § 213 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult. Tähtajalise elamisloa määruse § 6 kohaselt peab taotluse esitamisel lisama taotlusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta. Kuna taotluse esitab välismaalane, siis üldjuhul tagab riigilõivu tasumise ka välismaalane. Samas ei piira seadus, et riigilõivu võib välismaalase eest tasuda muu isik. Praktikas on juhtumeid, kus tähtajalise elamisloa taotluse juurde on lisatud riigilõivu tasumise dokumen t , millest nähtub, et riigilõivu on tema eest tasunud tema tulevane tööandja. Direktiivist tulenevalt on sellistel juhtudel vaja sätestada VMS-i piirang, et tööandja ei või välismaalaselt seda tasu tagasi nõuda , s ealhulgas palgast kinni pidada. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VMS -i § 105 lõiget 4 punktidega 9 ja 10, milles on reguleeritud välismaalase õigus Eestis töötada sellel perioodil, kui tema uu s elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbivaatamisel. Direktiivi artik li 11 l õike ga 5 sätestatakse , et kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse ajal, peab liikmesriik lubama kolmanda riigi kodanikul viibida oma territooriumil nagu ühtse loa valdaja, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. Kehtiva VMS -i § -ga 130 sätestatakse , et kui välismaalane on taotlenud elamisloa pikendamist elamisloa kehtivusaja jooksul, kuid tema elamisloa kehtivus menetluse ajal lõppeb, on tal seadusest tulenev õigus viibida tema taotluse läbivaatamise ajal Eestis . Samas annab seadus välismaalase le õiguse Eestis viibida, kuid mitte töötada. Direktiivist tulenevalt tuleb võimaldada välismaalasel sellel ajal ka töötada. Punktiga 9 sätestatakse, et kui välismaalasel oli muul kui töötamise eesmärgil elamisluba, kuid selle kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS -i § 130 alusel, siis on tal õigus tema seadusest tuleneva l viibimisperioodil töötada. Kuna välismaalase elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga, siis ei ole tema töötamise õigus sellel perioodil piiratud konkreetse tööandjaga. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse välismaalasel, kellel on elamisluba muul kui töötamise alusel, ka praegu töötada perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbivaatamisel. Seda põhjusel, et VMS -i § 259 lõike 1 kohaselt on elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel õigus Eestis töötada, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirata tema töötamist perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbivaatamisel. Punktiga 10 sätestatakse, et kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba töötamiseks, kuid selle kehtivusaeg on lõppenud ja tal on õigus Eestis viibida VMS -i § 130 alusel, siis on tal õigus jätkata tema seadusest tuleneva l viibimisperioodi l töötamist selle tööandja juures, kellega tema elamisluba on seotud. See tähendab, et välismaalase töötamise õigus on seotud konkreetse tööandjaga ning ta võib töötada üksnes selle tööandja juures, kes on kindlaks määratud tema tähtajalise elamisloa tingimustes. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse välismaalasel ka praegu jätkata töötamist sama tööandja juures perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbivaatamisel. Küll ei võimaldata välismaalasel, kellel oli töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ja kes viibib Eestis VMS -i § 130 alusel, tööle asuda uue tööandja juurde, kuna sellisel juhul ei ole PPA kontrollinud, kas töötamine uue tööandja juures vastab VMS- is sätestatud tingimustele. Eelnõu § 1 punkti de ga 9 ja 11 muudetakse VMS -i § 188 lõiget 2 ja § 189 lõiget 2 , milles on täpsustatud olukor r ad, mida ei peeta töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise või kehtetuks tunnistamise menetluses . VMS -i kohaselt keeldutakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused on muutunud (VMS -i § 188 lõi k e 1 punkt 2 ja § 189 lõi k e 1 punkt 2) . Samas on sätestatud erandid, mida töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta (VMS -i § 188 lõiked 2 ja 3 ning § 189 lõiked 2 ja 3) . Kuigi VMS -i § 188 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused on kitsamad kui VMS -i § 189 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused, kohaldatakse praktikas ka elamisloa pikendamise menetluses samu töötamise tingimuste muutumise erisusi, mi da kehtetuks tunnistamise menetluses. Näiteks ei keelduta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal VMS -i § 181 3 alusel asunud tööle teise kasutajaettevõtja juurde. Eelnevast lähtu des viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga ning ühtlustatakse töötamiseks antava elamisloa pikendamise menetluses ja kehtetuks tunnistamise menetluses alused, mida ei peeta töötamise tingimuste muutumiseks. Muudatuste kohaselt ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmiseks seda, kui: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde VMS -i § 181 2 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandja t VMS -i § 18 4 1 lõi k e 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS -i § 184 2 alusel ; 4 ) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde VMS -i § 181 3 alusel; 5) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle samasse kontserni kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6 ) välismaalane on tööta VMS -i § 189 2 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendatavate aluste sätetesse lisatakse samad töötamise tingimuste muutumise erisused, mis kehtivas VMS- is on sätestatud juba elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses: välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde (kehtiv VMS -i § 189 lõi k e 2 punkt 2), välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde (kehtiv VMS -i § 189 lõi k e 2 punkt 3). Võrreldes kehtiva VMS-iga lisatakse eelnõuga alus, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane vahetab elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat või töökohta sama tööandja juures. Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 6 muudatusest võib välismaalane töötamiseks antud elamisloa kehtivusaja jooksul VMS- is sätestatud tingimustel tööandjat või töökohta vahetada. Kui PPA on töökohavahetuse registreerinud, asendatakse elamisloas kindlaks määratud tingimused uue tööandja juures või uuel töökoha l töötamise tingimuste ga. Sellest tulenevalt on vaja VMS- is täpsustada, et sellel põhjusel ei tunnistata välismaalase elamisluba kehtetuks ega keelduta selle pikendamistest . Samuti kehtestatakse erand, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane on olnud tööta VMS- is lubatud perioodi jooksul. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega, mille kohaselt võib välismaalane edaspidi töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa VMS- is sätestatud lubatud perioodi, siis ei too see kaasa ka tema elamisloa kehtetuks tunnistamist või pikendamisest keeldumist. Sama põhimõte on kehtivas korras sätestatud ka EL -i sinise kaardi puhul (VMS-i § 190 12 lõige 1). Muudatustega viiakse ka VMS -i § 188 lõikes 3 ja VMS -i § 189 lõikes 3 sätestatud erand töötamise tingimuste muutumise osas ettevõtjasise se lt üleviidud töötajate puhul viidatud paragrahvide lõikesse 2. Seeläbi on kõik töötamise tingimuste muutumise erandid välja toodud ühes loetelus. Võrreldes kehtiva VMS-iga ei ole enam eraldi sätestatud, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui õpetaja või teadlasena töötava välismaalase ametikoht sama tööandja juures muutub (kehtiva VMS-i § 188 lõige 2 ja § 189 lõi k e 2 punkt 1). Kuna see erisus on juba kaetud loodava VMS -i § 188 lõike 2 punktiga 3 ja § 189 lõike 2 punktiga 3 (välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS -i § 184 2 alusel), puudub vajadus õpetajate või teadlaste kohta eraldi aluse kehtestamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks VMS -i § 188 lõige 3 ja § 189 lõige 3. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktide 9 ja 11 muudatustega VMS -i § 188 lõikesse 2 ja § 189 lõikesse 2 , kus need VMS -i ülesehituselt paremini sobivad. Eelnõu § 1 punkti ga 1 5 tunnistatakse kehtetuks VMS -i § -d 190 8 ja 190 9 , § 190 10 lõige 2 ning § 190 12 lõike 1 punktid 2 ja 3. VMS -i § 190 4 alusel kohaldatakse EL -i sinisele kaardile töötamiseks ant ud elamisloa üldregulatsiooni , arvestades EL -i sinise kaardi erisusi. VMS -i § -s 190 8 on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõuded EL-i sinise kaardi valdajatele, kes asuvad tööle teise tööandja juurde . VMS -i § 190 8 kohaselt : kui välismaalane elab Eestis EL-i sinise kaardi alusel ja soovib selle kehtivusaja esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba ; tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole VMS i § -s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat ; kui välismaalane on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt 12 kuud järjest ja tal on kehtiv EL-i sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib välismaalase tööle võtta, Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Mu udatuste jä rel võimaldatakse kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa, s eal h ulgas EL i sinise kaardi valdajal vahetada elamisloa kehtivusajal töö kohta . Eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatakse töötamiseks ant ud elamisloa üldregulatsioonis erisus, mille kohaselt ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet , kui välismaalane on töötanud Eestis töötamiseks antud elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel töökohta. Kuna töötamiseks ant ud elamisloa üldregulatsioon i kohald atakse ka EL-i sinise kaardi puhul , siis ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. Välismaalane, kellel on EL-i sinine kaart, võib edaspidi elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta , tingimusel et tööandja, kelle juurde ta tööle soovib asuda, on PPA-le esitanud töökohavahet use registreerimise taotluse ja saanud selle kohta positiivse otsuse. Seejuures ei pea töötamine uuel töökohal jätkuma EL-i sinise kaardi alusel, vaid välismaalane võib tööle asuda ka muul alusel, näiteks tippspetsialistina või üldistel alustel, tingimusel et sellel konkreetsel alusel töötamise tingimused uuel töökohal töötamiseks vastavad VMS- is sätestatud nõuetele. Küll peab välismaalane sellisel juhul taotlema uu t elamisloakaar ti , kuna märge elamisloa kaardil „ELi SININE KAART“ ei ole enam korrektne , kui töötamise alus muutub . Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 14 kohaselt on elamisloakaardi kasutaja kohustatud taotlema uu t dokumen t i, kui dokumenti kantud andmed on muutunud . VMS -i § -s 190 9 on sätestatud tööta olemise periood EL-i sinise kaardi omaniku puhul : EL-i sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud alla kahe aasta , või kuni kuus kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Tegemist on erisusega töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonist . E elnõu § 1 punktiga 1 3 kehtestatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa regulatsioonis õigus välismaalasel olla elamisloa kehti vus ajal tööta . Tööta olemise periood ühtib sellega, mis kehtivas korras EL-i sinise kaardi puhul. Eeln e vast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. VMS -i § 190 10 lõike 2 kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks EL-i sinise kaardi valdaja töötuks jäämisel : 1) ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi teise tööandja juurde tööle asumise taotlust; 2) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see alla kahe aasta ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kolm kuud; 3 ) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kuus kuud. Eelnõu § 1 punkti 1 3 muudatusega lubataks e töötamiseks antud elamisloa, sealhulgas EL-i sinise kaardi , puhul välismaalasel olla tööta . Seejuures võib tööta olemise periood olla pikem ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi taotlust töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja esitas taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul. Eelnõu § 1 punkti de 9 ja 1 1 muudatustega täiendatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa regulatsiooni selliselt, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuseks ei peeta seda, kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa seadusega lubatud perioodi. Eeln e vast tulenevalt ei ole erisused EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalikud. VMS -i § 190 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 on EL-i sinise kaardi puhul kehtestatud erisused tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest. Viidatud sät ete kohaselt ei keelduta EL -i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks , kui : selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart alla kahe aasta ja ta on olnud selle kehtivusajal töötu kokku üle kolme kuu; selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku üle kuue kuu. E elnõu § 1 punkti de 9 ja 1 1 muudatusega kehtestatakse sama erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavates alustes . Eelnevast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. Eelnõu § 1 punkti dega 1 7 ja 20 täiendatakse VMS -i § 286 lõikega 7 , sätestades tööandjale kohustuse hüvitada välismaalasele töötamiseks antud elamisloa riigilõiv, kui ta on selle välismaalaselt sisse nõudnud. Samuti täiendatakse VMS-i §-ga 301 1 , sätestades tööandjale karistuse, kui ta on välismaalaselt nõudnud sisse töötamiseks antud elamisloa riigilõivu . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2 , milles sätestatakse piirang, et tööandja ei tohi välismaalaselt tagasi nõuda riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse eest tasunud. Direktiivi artik li 13 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Komisjon on täiendavalt selgitanud, et see hõlmab ka sanktsioone selle eest, kui tööandja on välismaalaselt riigilõivu tasu sisse nõudnud. Eelnõu § 1 punktiga 1 7 kehtestatakse tööandjale kohustus hüvitada välismaalasele riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalaselt siiski sisse nõudnud. Muudatusega tagatakse, et kui tööandja on eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatud keeldu rikkunud, siis peab ta selle riigilõivu tasu välismaalasele hüvitama. Kohustus hüvitada välismaalasele temalt sisse nõutud tasu ei pruugi samas olla piisavalt mõjus, et ajendada võimalikke rikkujaid seaduses ette nähtud piirangust kinni pidama. Eelnevast lähtu des nähakse eelnõu § 1 punktiga 20 tööandjale ette ka karistus, kui ta on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud . Muudatuste jär el võib tööandjat , tema juhatuse lii get või muu d esindaja t , kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, keelu rikkumise korral karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas ulatuses on sätestatud kehtivas VMS- is näiteks karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest (VMS-i § 301) või Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva l välismaalase l töötamise võimaldamise eest (VMS-i § 300) . Kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik, võib seda karistada rahatrahviga kuni 150 000 eurot. Samas ulatuses kehtestatakse trahvimäär eelnõu § 1 punkti 19 muudatustega juriidilisele isikule ka siis, kui on võimaldatud Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamist, kui on võimaldatud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, kui on makstud VMS- is sätestatud määrast väiksemat töötasu või kui on jäetud täitmata teavitamiskohustus. Eelnõu § 1 punktidega 18, 19 ja 21 korrigeeritakse juriidilise isiku trahvimäärasid. Kehtivad VMS- is sätestatud trahvimäärad on osaliselt pärit VMS-i jõustumisest 2010. aastast, osaliselt on trahvimäärasid korrigeeritud 2018. aastal. VMS- is sätestatud juriidilise isiku trahvimäärad on vahemikus kuni 3200 – 32 000 eurot. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, on selge, et VMS- is juriidilisele isikule ette nähtud m aksimumt rahvimäär ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki . KarS-i § 47 lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 000 – 400 000 eurot. Nimetatud trahvimäär jõustus KarS-is 15.07.2018. Seega ei ole VMS- is sätestatud juriidilise isiku trahvimäärad juba ammu enam kooskõlas ka KarS-is sätestatud trahvimääraga. Samuti ei pruugi KarS-is sätestatud määrast oluliselt madalamad trahvimäärad olla piisavalt mõjusad või omada soovitud hoiatavat mõju, et vältida tööandjate poolset VMS- is sätestatud nõuete rikkumist. Lisaks võib füüsiline isik VMS-i alusel saada trahvi kuni 2400 eurot, kui samas juriidilise isiku maksimaalne võimalik karistus on sellest vaid 800 eurot kõrgem. Seega ei ole juriidilise isiku karistusmäärad VMS- is enam mõjusad ega proportsionaalsed ning vajavad seetõttu ajakohastamist ja ühtlustamist . Direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriigil sätestada meetmed, mille abil vältida võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste sätete võimalikku kuritarvitamist tööandja poolt ja neid selle eest karistada. Samuti peavad direktiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt liikmesriigid ette nägema karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Seejuures peavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kehtivas VMS- is on juba sätestatud karistused tööandjatele, kes rikuvad VMS- is sätestatud tingimusi, n äiteks oma teavitamiskohustust või on maksnud VMS- is sätestatud tingimustest väiksemat töötasu. Eelnõu § 1 punktiga 20 nähakse tööandjale ette karistus, kui ta on välismaalaselt riigilõivu sisse nõudnud. Võttes arvesse eelnimetatud muudatusega kehtestatavat trahvimäära ja seda, et VMS is praegu kehtivad karistused on ajale jalgu jäänud , on otstarbekas kõnesoleva eelnõu menetlemise käigus üle vaadata kõik VMS- is tööandjale sätestatud karistusmäärad ning need ajakohastada ja ühtlustada. Tabel 7 . VMS-i kohaselt juriidilise isiku kohta kehtivad ja eelnõuga kavandatavad karistused VMS-i säte Karistatav tegu Kehtiv trahvimäär Eelnõuga kavandatav trahvimäär § 299 lg 2 Välismaalase toimetamine transiiditsooni, riigipiirile ja ajutisele kontrolljoonele rahatrahv kuni 6400 eurot iga toimetatud isiku kohta rahatrahv kuni 1 5 0 0 00 eurot iga toimetatud isiku kohta § 300 lg 2 Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamine rahatrahv kuni 32 000 eurot rahatrahv kuni 150 000 eurot § 301 lg 2 Välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine rahatrahv kuni 32 000 eurot r ahatrahv kuni 150 000 eurot § 302 lg 2 Seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmine r ahatrahv kuni 32 000 eurot rahatrahv kuni 150 0 00 eurot § 305 lg 2 Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine rahatrahv kuni 3200 eurot r ahatrahv kuni 1 5 0 0 00 eurot § 306 lg 2 Teavitamiskohustuse täitmata jätmine r ahatrahv kuni 3200 eurot rahatrahv kuni 1 5 0 0 00 eurot § 306 1 lg 2 Kasutajaettevõtja ja vastuvõtva üksuse kohustuse täitmata jätmine rahatrahv kuni 32 000 eurot rahatrahv kuni 150 000 eurot Allikas: SiM Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse normitehnilis t märkus t vii tega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ile (EL) 2024/1233 . 3. 4 . Välistöötajate võrdne kohtlemine (§ -d 2–8 ) Direktiivi artik li 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb võrdne kohtlemine tagada määruses nr 883/2004 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusskeemide osas nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2002 . aasta määrus e (EÜ) nr 1030/2002 ( millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks ) kohaselt või kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Elamisloaga Eestis viibivatele inimestele on võrdne kohtlemine kehtivate õigusaktidega tagatud. Direktiivi ülevõtmisega tagatakse võrdne kohtlemine ka neile, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Direktiiv võimaldab teha erandit võrdsest kohtlemisest perehüvitiste määramisele ja maksmisele (art ikli 12 l õike 2 p unkti b teine lause). Eesti kasutab antud võimalust, mistõttu viisa alusel Eestis töötavatele inimestele ei laiendata õigust perehüvitiste skeemi kuuluvale jagatavale vanemahüvitisele ja peretoetustele. Oluline on märkida, et selle erandi alla hakkab tulevikus kuuluma ka loodav toitjakaotustoetus ( PHS - i muudatus jõustub 1. oktoobril 2026 . aastal ). Direktiivis viidatud määrus t nr 883/2004 kohald atakse kindlatele sotsiaalkindlustusskeemidele, mis on sätestatud selle määruse artiklis 3. Sotsiaalkindlustusskeemid vastavad omakorda konkreetsetele sotsiaalsetele riskidele. Iga skeemi alla saab liigitada mitmeid hüvitisi, mis võivad liikmesriigiti erineda . Oluliseks liigitamise aluseks on hüvitise eesmärk ja risk, mida see hüvitis katab. Samuti on tähtis , et tegemist oleks sotsiaalkindlustushüvitisega, mille andmise tingimused on seaduses kindlaks määratud ja universaalselt kohaldatavad. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud määruse s nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse. Tabel 8 . Sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse Sotsiaalkindlustus skeem Eesti hüvitised Seadus Vastavuse hinnang Haigushüvitised ajutised töövõimetushüvitised; raviteenused puuetega inimeste sotsiaaltoetused RaKS PISTS Vastavuses, seadust muuta ei ole vaja Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised ema vanemahüvitis ; isa vanemahüvitis PHS Vastavuses, kuid ema vanemahüvitise saajate ringi sõnastust ühtlustatakse isa vanemahüvitise ja teiste hüvitiste saajate ringiga ning isa vanemahüvitise osas laiendatakse isikute ringi Invaliidsushüvitised t öövõimetoetus ; töövõimetuspension TVTS RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Vanadushüvitised pension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Toitjakaotushüvitised toitjakaotuspension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised Eestil ei ole eraldi kindlustusskeemi, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul makstakse ajutist töövõimetoetust RaKS - i alusel ning pikaajalise töövõimetuse puhul töövõimetoetust TVTS i alusel Matusetoetus Eestil ei ole eraldi kindlustusskeemi Töötushüvitised töötuskindlustushüvitis TKindlS Vastavuses, seadust muuta ei ole vaja. Isikul siiski ei teki õigust töötuskindlustus - hüvitisele, kuna ta ei saa end töötuna arvele võtta Eelpensionihüvitised s oodustingimustel vanaduspension ; v äljateenitud aastate pension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Perehüvitised PHS Eesti kasutab direktiivi art ikli 12 l õikes 2 sätestatud erandit ega laienda isikute ringi Allikas: SM, MKM Eelnõu §-de 2 – 8 alusel muudetakse PHS-i , perehüvitiste ja teiste seaduste muutmise seadust, PISTS-i , RPKS-i , SMS-i , TKindlS -i ja TVTS-i ning laiendatakse või täpsustatakse eeltoodud hüvitiste subjektide ringi isikutega, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Rõhutada tuleb, et ainult lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibimine ja töötamine ei ole hüvitiste saamise aluseks. Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud ka muud õigusaktides sätestatud hüvitise saamise tingimused. Eelnõu §-ga 2 laiendatakse isa vanemahüvitise saajate ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikutega. Samuti ühtlustatakse ema vanemahüvitise saajate ring isa vanemahüvitise saajate ringiga ehk ema vanemahüvitise saajate ring sõnastatakse isa vanemahüvitise saajate ringiga ühetaoliselt. Ema vanemahüvitise saajate ringi kehtiv laiem sõnastus on tingitud asjaolust, et var em oli see hüvitis rasedus- ja sünnitushüvitis, mida maksti ravikindlustuse seaduse alusel. Ema vanemahüvitise kehtestamisel võeti subjektide ringi määratlemisel üle varem kehtinud sõnastus, mille järgi on õigus ema vanemahüvitisele ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ja töötaval isikul. D irektiivi kohaselt võib sotsiaalkindlustusskeeme rakendada kitsamalt vaid töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele inimestele. Seega ei ole kohustust muude le ajutise viibimisalusega Eestis viibivatele isikutele sotsiaalkindlustushüvitisi tagada. Seejuures ei kohaldata direktiivi lühiajalise viisa alusel saabuvatele välistöötajatele . Õigusselguse ja subjektide ringi ühetaolise kohtlemise eesmärgil ühtlustatakse sotsiaalkindlustusskeemides isikutele hüvitise saamise õiguse aluseks olev vajalik viibimisalus Eestis. Praktikas on ema vanemahüvitist makstud lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele emadele, mistõttu ei kahjusta antud kitsendus hüvitise saajate siht rühma . Eelnõu §-ga 3 muudetakse jõustumata muudatusi PHS - is . 1. oktoobril 2026 . aastal jõustuv toitjakaotustoetus on perehüvitiste skeemi osa ja reguleeritud PHS - is . 2026. aastal jõustuvate PHS -i muudatustega ühtlustatakse toitjakaotustoetusele õigustatud isikute kvalifikatsioonitingimuste sõnastust samadel põhjusel ema vanemahüvitisega. Normitehnilistel põhjustel sätestatakse PHS -i § 4 lõige 1 2 tervikuna uuesti. Sisuliselt muudetakse eelnõuga PHS i § 4 lõike 1 2 punkti 2. Muudatusega on tagatud õigus toitjakaotustoetuse le, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps, kes on vahetult enne toetuse taotlemist või kelle vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul viibinud ja töötanud Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Vastavalt PHS -i § 4 lõikele 1 peab toitjakaotustoetuse taotlemise hetkel toetuse taotleja elama Eestis elamisloa alusel, kuid toetuse kvalifitseerumisnõude täitmiseks võetakse arvesse lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibimise ja töötamise aega. Toitjakaotustoetusega on seotud last kasvatav isik ehk taotleja, toetuse saamise õigust omav laps ja vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab, kui üks neist isikutest on selle täitnud. Eelnõu §-ga 4 muudetakse PISTS-i § 3 lõiget 1 ja lisatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjektiks ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Eelnõu §-ga 5 täiendatakse RPKS-i § 4 lõiget 1 ja lisatakse pensioni saamise õigus ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale isikule. Kolmandate riikide elanikud, kellel on täitunud Eesti vanaduspensioniks nõutav 15 aastat pensionistaaži ja kes on riiklikus vanaduspensionieas, juba omavad pensioniõigust RPKS -i § 42 2 alusel. Õigus pensionile on lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival inimesel ainult töötamise korral ning antud juhtudel ei ole ette nähtud perioodide liitmist pensioniõiguse tekkimiseks. Seega , pensioni saamise õigusega inimeste ring võrreldes seni kehtivaga ei laiene. Kehtiv a RPKS -i § -s 42 2 on sätesta tud , et pension määratakse vaid vanaduspensioniealistele inimestele, mistõttu võimaldab lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel Eestis viibimise laiendus pensioneeruda enne vanaduspensioni iga ka neil, kes soovivad kasutada paindlikku pensionile jäämise võimalust või kellele rakend atakse mõn da eripensioni liik i , mis võimaldab riikliku st vanaduspensionieast varem pensioneeruda . Ka siinkohal on oluline rõhutada, et õigus pensionile on sel juhul vaid siis, kui inimene töötab. Arvestades asjaolu, et kõik pensioni saamise tingimused peavad olema täidetud, ei laiene pensioni saamise õigusega isikute ring võrreldes kehtiva korraga. Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel viibival inimesel on õigus hüvitistele ainult sel juhul, kui ta töötab. Töötamiseks loetakse VMS - is sätestatud lühiajalise töötamise tingimustele vastavat tegevust, mis on töötamise registrisse kantud. Lühiajalise töötamise registreerimise ja tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutab PPA. Eelnõu §-ga 6 muudetakse SMS -i § 6 lõike 1 punkti 5, mille alusel maksab Eesti Töötukassa sotsiaalmaksu (erijuhtudel sotsiaalmaks) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ning kelle eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja esitanud vastava taotluse. Muudatusega jäetakse sätte kohaldamisalast välja need vähenenud töövõimega isikud, kes töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Erijuhtudel sotsiaalmaksu eesmärk on toetada tööandjat, et soodustada vähenenud töövõimega töötute hõivesse liikumist ja hõives püsimist. Kuna lühiajalise töötamise eesmärgil antakse inimesele pikaajaline viisa eeldusel, et tal on juba olemas töökoht ja töötingimused vastavad tema terviseseisundile, siis selle sihtrühma puhul ei vastaks erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine selle eesmärgile. Riik ei soovi soodustada kolmandatest riikidest vähenenud töövõimega inimeste värbamist Eesti tööturule. Seetõttu on vastav sihtrühm SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaldamisalast välja jäetud. Eelnõu §-ga 7 täiendatakse TKindlS -i § 35 lõike 4 punkti 2. TKindlS -i § 35 lõi k e ga 4 sätesta takse Eesti Töötukassa andmekogus töödeldavate andmete koosseis. Eelnõuga lisatakse isiku muude andmete loetellu lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed, mida kehtivas süsteemis töödeldavate andmete koosseisus ei ole. Kuna eelnõukohase muudatusega lisanduvad töövõimetoetuse seaduse õigustatud isikute hulka ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud, siis tuleb Eesti Töötukassal edaspidi ka nende isikute andmeid töödelda , et hinnata nende töövõime t ning määrata ja maksta neile töövõimetoetus t . Eelnõu §-ga 8 muudetakse TVTS-i. Eelnõu § 8 punktiga 1 täiendatakse TVTS -i § 2 lõiget 1 punktiga 2 1 , millega lisanduvad TVTS i õigustatud isikute hulka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Viisa kehtivust kontrollib Eesti T öötukassa viisaregistri kaudu ja töötamist töötamise registri andmete alusel. Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse TVTS -i § 12 lõikega 2 1 , mille kohaselt on TVTS -i § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. Arvestades, et Eesti kasutab direktiiviga antud võimalust piirata kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajate õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele ja hüvitisi võimaldatakse üksnes neile kolmandatest rii kide st viisa alusel saabunud töötajate le , kellel on Eestis töökoht, siis on töötamine töövõimetoetuse saamise eeldus nii osalise kui ka puuduva töövõimega isiku puhul. Õigus töövõimetoetusele on ainult töösuhte kehtivuse ajal. Töösuhte lõppedes teeb Eesti Töötukassa töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsuse, mis ühtlasi sisaldab teavet uue töövõimetoetuse taotluse esitamise vajaduse kohta , kui välismaalane asub uuesti tööle. Töösuhete vaheliste töötuse perioodide eest töövõimetoetust ei maksta. Näiteks kui inimene lahkub töölt 31. märtsil ja asub uue tööandja juures tööle 12. aprillist, siis perioodi 1. aprill ist kuni 11. aprill ini eest inimesel õigust töövõimetoetusele ei ole. 4. Eelnõu terminoloogi a Eelnõuga võetakse VMS- is kasutusele termin „ töökoha vahetuse registreerimine “ . Töökohavahet use registreerimine on menetlus , mille raames tööandja esitab PPA-le taotluse võtta välismaalane tööle kehtiva töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa alusel ja PPA hindab töötamise tingimuste vastavust VMS- is sätestatud nõuetele . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL -i õigusega. Eelnõu on välja töötatud selleks , et viia Eesti õigus direktiiviga kooskõlla. Direktiivi vastavustabel on seletuskirja lisas 2. Samuti on eelnõu kooskõlas järgmiste EL -i õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/801 ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2021/1883 ; lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ ; hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL . 6. Seaduse mõjud 6.1. Töökohavahetus 6.1.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes omavad tähtajalist elamisluba töötamiseks ja soovivad vahetada töökohta . 1 . jaanuari 2025. a asta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast . 2022 .– 2024 . a asta andmete l taotles kehtivat töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatest välismaalastest aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8%. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine . Tabel 9 . Välismaalased, kes taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks 1. jaanuari seisuga 7857 9336 9492 Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut 704 740 711 Allikas: PPA Mõju ulatus on keskmine . Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane töökohavahetuse puhul üldjuhul taotlema uu t elamisl uba töötamiseks. Töökohta võib välismaalane vahetada alles siis, kui PPA on talle uue elamisloa an dnud . Muudatuste jär el ei pea välismaalased, kes soovivad töökohta vahetada , enam taotlema selleks uut elamisluba. Kuigi tööandja peab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le töökoha vahetuse registreerimise taotluse, on töökohavahetuse kogu protsess välismaalase le hõlpsam ja kiirem. Seega on muudatustel välismaalastele positiivne mõju. Eelduslikult toob see kaasa töökohavahet use mõningase suurenemise töötamiseks tähtajalist elamisluba omavate välismaalaste seas. Üldpõhimõt ted – et PPA-le tuleb esitada töökoha vahetamiseks taotlus ja enne töökoha vahetamist saada PPA-lt selleks luba – ei muutu. Seega ei too muudatus ed eelduslikult kaasa ulatuslikku kohanemisvajadust . Mõju avaldumise sagedus on keskmine . Muudatus ed ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid avalda vad mõju siis, kui nad soovivad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatus t e avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja jätkuvalt esitatakse uus töötamiseks ant ud elamisloa taotlus, ei too välismaalasele kaasa negatiivseid tagajärgi. PPA saab taotleja suunata õige taotlus protsessi suunas. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju . Kuigi töökohavahe t use registreerimise uus menetlus tingib teatava kohanemisvajaduse, muutub töökoha vahetus välismaalase le hõlpsamaks ja kiiremaks. 6.1.2. Mõju majandusele Sihtrühm : Eesti ettevõtted, kes soovivad tööle võtta välismaalast , kes juba omab kehtivat töötamiseks antud tähtajalist elamisluba. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on 2024. aasta seisuga Eestis 158 378. Tööandjaid, kelle juures töötamiseks 2024. a astal tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati , oli 1092 . Tabel 10 . Tööandjaid, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati 2022 2023 2024 Tööandjate arv, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks anti või pikendati 1280 1284 1092 Allikas: PPA 2024. aasta detsembri lõpu seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks kokku 10 327 välismaalast, kuid mitte kõik neist ei soovi töökohta vahetada. Aastas taotleb uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ligikaudu 720 välismaalast, kes juba oma vad tähtajalist elamisluba töötamiseks. Võttes arvesse majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu ja potentsiaalselt töökohta vahetavate välismaalaste arvu , on sihtrühm väike . Mõju ulatus on keskmine . Eesti ettevõt ete halduskoormus juba Eesti tööturul viibiva välismaalase tööle võtmiseks väheneb. Kehtiva korra kohaselt peavad tööandjad esitama töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse. Kuna tähtajalise elamisloa taotluse kohta teeb haldusorgan otsuse 90 päeva jooksul ning sageli on vajadus, et välismaalane vakantsi kiiremini täidaks, taotletakse p raktikas samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimist . Lühiajalise töötamise registreerimist kasutatakse selleks, et uuel töökohal saaks kiirendatud korras tööle asuda, samal ajal kui PPA menetleb veel uue elamisloa taotlust. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud elamisluba, taotlesid paralleelselt ka lühiajalise töötamise registreerimist. Muudatuste jär el peab küll tööandja PPA-le esitama töökoha vahetuse registreerimise taotluse, kuid lisaks sellele ei tule enam välismaal a sel esitada uut elamisloa taotlust ega tööandjal selle juurde kutset . Samuti on töökohavahetuse registreerimise menetlus oluliselt kiirem. Seetõttu on muudatuste jä rel Eesti ettevõt e te jaoks edaspidi juba Eesti tööturul oleva te välistöötaja te tööle võtmise protsess vähem koormav ja tõhusam . Mõju avaldumise sagedus on väike . Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. Siiski ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu, üksnes töökoha vahetuse kord muutub paindlikumaks. Eesti ettevõ tte d puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva – üksnes siis, kui soovitakse tööle võtta välismaalast, kellel on juba kehtiv Eesti elamisluba töötamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest vajaliku tööjõu olemasolu on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest uuest töökohavahetuse regulatsioonist , aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad positiivset majanduslikku mõju . Kuigi tööandja peab juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le töökoha vahetuse registreerimise taotluse, muutub protsess tööandja le hõlpsamaks ja kiiremaks ning väheneb töökohavahet usega kaasnev bürokraatia. 6.1. 3 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : PPA ametnikud, kes teevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 2 5 0 ametnikku . PPA-s tööta s 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökohavahet use registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike . Mõju ulatus on keskmi ne . Muudatused avaldavad PPA töökoormusele positiivset mõju, kuna väheneb töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamiseks esitatavate taotluste ja seega ka läbiviidavate menetluste hulk . Kuigi edaspidi peab PPA välismaalase töökohavahetuseks elamisloa taotluse menetluse asemel läbi viima töökohavahet use registreerimise menetluse, on töökohavahet use registreerimise menetlus PPA-le väiksema töömahuga – kontrollitakse üksnes uue töö tamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti väheneb lühiajalise töötamise registreeri miste menetluste hul k . 2024. aastal taotles lühiajalise töötamise registreerimist 249 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba, taotlesid samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimist. Tabel 1 1 . Välismaalased, kelle puhul esitati peale elamisloa taotlus e ka lühiajalise töötamise registreerimise taotlus 2022 202 3 202 4 Uue töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotluse esitanute arv 704 740 711 Lühiajalise töötamise registreeritud isikute arv, kellel oli elamisluba töötamiseks 334 232 249 Osakaal neist, kes esitas uue elamisloa taotluse ga samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimise taotluse 47% 31% 35% Allikas: PPA Kuna töökohavahet use registreerimise taotlusega kiireneb töökohavahet useks vajalike menetluste aeg, siis ei ole tööandjatel enam tarvilik esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, et välismaalane saaks kiiremini nende juures tööle asuda. Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitus tegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet . PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta PPA põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta : mu udatus t ega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju , kuna väheneb haldusorgani halduskoormus. Kuigi töökohavahet use uus regulatsioon toob kaasa mõningase kohanemisvajaduse, vähendab muudatus koondina PPA ametnike töö koormust. 6. 1 .4. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm : Eesti elanikud. 202 5 . aasta alguse seisuga elas Eestis 1 3 69 285 inimest. Mõju ulatus on väike . Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt riigi julgeolekut. Töötamiseks an tud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ei muudeta. Ka eda s pidi kontrollitakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei oleks ohuks riigi avalikule korrale või julgeolekule. Küll võimaldatakse kehtiva elamisloa alusel paindlikumatel tingimustel ja vähesema bürokraatiaga töökohavahetust . Seejuures – nii nagu ka praegu – ei anta luba töökoha vahetamiseks, kui seaduses sätestatud töötamise tingimused, m uu hulgas töötasu nõude osas, ei ole täidetud. Mõistlikuma ja kiirema töökohavahet use protsessiga suureneb tõenäosus, et välismaala n e ja tööandja teevad töökohavahet useks seaduses ette nähtud toimingud . Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Kuna Eestis töötamise tingimustes ei tehta eelnõuga põhi mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Pigem kasvab võimalus tõhusamalt kaasata tööturule neid välismaalasi, kes siin juba viibivad, mis võib täiendavat välistööjõu sisserännet vähendada. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitab vältida töökohavahet use registreerimise menetlus, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke väärkasutu s e riske. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ed ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise turvalisusele , kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju. 6.1.3. Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine . Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla EL -i õigusega. Mõju avaldumise sagedus on väike . Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL -i õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele , kuid mõju ei ole oluline. 6.2. Töötaolek 6.2.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes omavad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja jäävad tööta . 2025. a asta jaanuari seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast. Kuna kehtiv kord reeglina ei luba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel tööta olla , on keeruline prognoosida, kui palju võib olla neid välismaalas i , kes muudatuste jär el tööta jäämise õigust kasutavad. Võtte s aluseks välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks , võib eelduslikult tööta jää da u 720 välismaalast aastas ( 2022 .– 2024. a asta keskmine, mis moodustab u 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest) . Samas ei ole tööta jäävatel välismaalastel kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida iseseisvalt. Eesti Töötukassa hinnangul võib muudatuse jär el lähtuvalt senisest praktikast end töötuna arvele võtta u 10% tähtajalise elamisloaga töökohavahetajatest . Statistikaameti Eesti Tööjõu-uuringu andmetel otsis 2024. aastal 16 -aastasest kuni pensioni ealise st töötu s t kolmanda riigi kodanik ust (v.a Venemaa kodanikud) Eesti T öötukassa vahendusel tööd 68% (uuring us erista takse ainult kodakondsust, mitte Eestis viibimise alust). Lähtudes senisest trendist, et töökohta vahetab aastas u 8% tähtajalise elamisloaga inimestest ( u 720 inimest aastas), tuleks neist muudatuse jär el vahepealsel perioodil töötuna arvele 10 – 68% ehk u 72 – 490 inimest aastas ( u 6 – 41 inimest kuus), mis moodustab kõikidest töötuna registreeritud inimestest (2024. a astal keskmiselt 50 300 kuu lõpu seisuga) marginaalse osa, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus on väike . Kehtiva korra kohaselt toob reeglina töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omava välismaalase tööta jäämine kaasa elamisloa kehtetuks tunnistamise. Erandina on lubatud olla tööta vaid siis, kui töösuhe lõppes koondamisega majanduslikel põhjustel. Muudatuse jär el on välistöötajatel lubatud elamisloa kehtivusaja jooksul jääda tööta ka muul põhjusel, s eal h ulgas vabatahtlikult töösuhte lõpetamise korral. Sellel perioodil on neil võimalik otsida uut tööandjat. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna väheneb sõltuvus tööandjast ja suureneb tööturul liikumise paindlikku s . Seeläbi aitab muudatus võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Samuti suurendab võimalus end tööta olemise ajal töötuna arvele võtta ja tööturuteenuseid saada, uue kvaliteetse töö leidmise võimalusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine . Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid avaldab mõju siis, kui nad soovivad lõpetada töötamise tööandja juures, kellega nende elamisluba on seotud , ja nad ei ole veel leidnud uut töökohta . Keskmiselt 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest taotles aastas uut elamisluba ning keskmiselt omati elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine . Muudatus võib motiveerida tähtajalise elamisloa alusel siin viibivaid välismaalasi senisest sagedamini töökohta vahetama ja end ajutiselt töötuna arvele võtma. Kuna sihtrühma töötuna arvele võtmine ei ole seni olnud lubatud (v.a koondamise korral), võib sihtrühma käitumuslike muutuste tõttu muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus olla praktikas prognoositust suurem. Kuigi muudatus võib ajendada sihtrühma senisest enam end lühiajaliselt töötuna arvele võtma, ei kaasne sellega negatiivseid mõjusid, kuna sihtrühm saab töötuna arvel olla sõltuvalt tähtajalise elamisloa kestusest piiratud aja (kuni kolm või kuni kuus kuud), mille jooksul tuleb asuda tööle, et elamisloa kehtivus säiliks. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja seetõttu lahkutakse töösuhte lõppemise jär el Eestist, sest ei teata, et teatud perioodi võib tööta olla, aitab maandada tõhus ja järjepidev teavitustegevus . Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju . Muudatuste jär el suurenevad välistöötajate õigused ja võimalused tööturul liikumiseks. Muudatus ed too vad kaasa mõningase kohanemisvajaduse, kuid nendega kokkupuude ei ole sage. 6.2. 2 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 2 5 0 ametnikku ; Eesti Töötukassa ametnikud , kelle tööülesan ne on maksta töötutoetus t ja töötushüvitis t ning pakkuda aktiivse id tööturumeetme id, et toetada uue töö leidmis t . PPA-s tööta s 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Eesti Töötukassas töötas 2025. a asta algusega 917 töötajat. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine . Mõju ulatus on väike . Mõju PPA-le Kui kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt toob töösuhte lõppemine üldjuhul kaasa töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise , siis edaspidi peab PPA elamisloa suhtes läbi viidava järelevalve ja muude menetluste puhul silmas pidama, et välismaalane võib teatud perioodi olla tööta . 1. jaanuari 2025 . a asta seisuga omas kehtivat elamisluba või elamisõigust Eestis 234 924 välismaalast , n eist 10 306 tähtajalist elamisluba töötamiseks. See ga ei ole nende välismaalaste osakaal, kelle puhul peab elamisloa menetlustes tööta olemise perioodi silmas pidama, märkimisväärne. Samuti ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist kohanemisvajadust. Kehtiva korra kohaselt on õigus tööta olla EL-i sinise kaardi valdajal ning välismaalasel, kelle töösuhe lõppes majanduslikel põhjustel koondamise tõttu . Seejuures on tööta olemise lubatud periood EL-i si nise kaardi valdajate puhul sama, mis eelnõuga kehtestatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa puhul üldiselt. Seega peavad PPA ametnikud teatud välismaalaste kategooriate puhul juba praegu silmas pidama välismaalase õigust olla teatud perioodi tööta . Mõju Eesti Töötukassale Dir ektiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate tööturuteenuste ja töötushüvitise saajate arv on väike. Võttes arvesse uute registreeritud töötute koguarvu (2024. aastal oli uusi registreeritud töötuid üle 90 000 ) , ei ole aastas umbes 72–490 uue töötu lisandumisega seotud koormus olulise mõjuga. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ed riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju ei avalda . 6.2. 3 . Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine . Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla EL -i õigusega. Mõju avaldumise sagedus on väike . Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL -i õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk e ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele , kuid mõju ei ole oluline. 6.3. Muud VMS -i muudatused Lisaks töökoha vahetamise ja tööta jäämise õigusega seonduvate le muudatustele muudetakse e e lnõuga VMS-i järgmiselt : seatakse piirang, et tööandja ei või välismaalaselt sisse nõuda töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemise eest tasutud riigilõivu , sätestatakse karistus ed vastava piirangu rikkumise korral ning ajakohastatakse üldiselt VMS- is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärasid ; lubatakse välismaalasel, kelle elamisloa kehtivus lõppeb elamisloa pikendamise või uue elamisloa taotlemise menetluse ajal, Eestis töötada . 6.3.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast. välismaalased, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist : 2024. aastal taotles 4 09 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist. Kokku esitati 2024. aastal 12 912 tähtajalise elamisloa saamise või pikendamise taotlust. Seega võib öelda, et sihtrühma suurus on keskmine . Tabel 1 2 . Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemine Aasta 2022 2023 2024 Taotlused töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa saamiseks 5006 4224 299 4 Taotlused töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa pikendamiseks 423 488 409 KOKKU taotlused tähtajalise elamisloa saamiseks või pikendamiseks 16 267 14 814 12 912 Allikas: PPA Mõju ulatus on keskmine . Muudatus , millega seatakse riigilõivu sissenõudmise piirang , omab välismaalastele positiivset mõju . Kuigi seadus ei piira võimalust, et riigilõivu võib tasuda ka välismaalane ise, välditakse muudatusega näiteks olukorda, kus tööandja on tasunud riigilõivu välismaalase eest ning hiljem hoiab tasu palgast kinni, kuigi sellist kokkulepet välismaalase ja tööandja vahel ei olnud. Samuti omab riigilõivu tagasinõudmise piirangu rikkumise karistus ja juriidiliste isikute karistusmäärade ajakohastamine välismaalastele positiivset mõju, kuna ajendab tööandjaid kinni pidama VMS- is sätestatud reeglitest. Seega suurendatakse muudatusega välismaalaste kaitset tööandjapoolse ekspluateerimise eest. Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS -i § 130 alusel viibivatele välismaalastele, olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga. Mõju avaldumise sagedus on väike . Kuigi staatuste taotlemine on reeglipärane, on see siiski liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. R iigilõivu tagasimakse piirangu muudatus avaldab mõju ainult siis, kui tööandja on välismaalase eest riigilõivu tasunud. VMS -i § 130 alusel viibivale välismaalasele töötamise õiguse andmine avaldab mõju üksnes juhul , kui välismaalase elamisloa kehtivus ja ka tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev viibimisaeg Eestis lõppeb menetluse vältel. Seega ei ole muudatus t e avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju . Suureneb välismaalaste õiguste kaitse ja õiguskindlus menetlustähtaja kogukestuse suhtes . 6.3.2. Mõju majandusele Sihtrühm : välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast; välismaalased, kes pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles 4 09 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist; tööandjad, kes soovivad välismaalast tööle võtta: 2024. a astal taotleti või pikendati tähtajalist elamisluba töötamiseks 1092 tööandja juures . Mõju ulatus on väike . Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba või selle pikendamist , kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. T ööturu vaatest on positiivne, et välismaalane võib elamisloa taotluse pikendamise või uue elamisloa taotluse läbivaatamise menetluse ajal jätkata töötamis t . Ri igilõivu tasu tagasinõudmise piirang, millega tõkestatakse võimalust, et tööandja n äiteks välismaalase töötasust tasutud riigilõivu kinni peab , avaldab välismaalastele samuti positiivset mõju . Muudatus, mille kohaselt ei või tööandja välismaalase l t sisse nõuda riigilõivu tasu ja mille kohaselt võib piirangu rikkumise korral tööandjat karistada, ei oma eelduslikult olulist majanduslikku mõju, kuna mõju avaldumise sagedus on väike (staatust taotletakse üks kord viie või kümne aasta jooksul) ning tööandjal ei ole kohustust tasuda välismaalase eest riigilõivu. Juriidilise isiku karistusmäärade ajakohastamine võib senisest enam ajendada tööandjaid järgima seaduses sätestatud tingimusi välismaalase tööle võtmisel. Mõju sagedus on väike . Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga . Mõju tööandjatele on vähene. Staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : kuigi muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju ( väheneb töötajate ekspluateerimise risk ), ei avalda need koondina sihtrühmale olulist majandus likku mõju . 6.3. 3 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : PPA ametnikud, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökoha vahetamise registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike . Mõju ulatus on väike . M uudatused, mille kohaselt kehtestatakse karistused tööandjale, kes on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa taotluse riigilõivu sisse nõudnud, toovad PPA-le kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Kuna muudatuste jär el võib PPA karistada tööandjat rahatrahviga, siis peab PPA edaspidi hakkama tegema vastavaid trahvi määramise toiminguid. Juriidilise isiku karistusmäärade ajakohastamine eelduslikult PPA töökoormust oluliselt ei mõjuta, kuna sisulisi muudatusi väärteomenetlustes ei tehta. Küll võib mõneti väheneda rikkumiste arv, kuna kõrgemad karistusmäärad võivad ajendada tööandjaid seaduses sätestatud reeglitest senisest rohkem kinni pidama. Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS -i § 130 alusel viibivatele välismaalastele, PPA töökoormusele olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta : mu udatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju , kuna suureneb PPA töökoormus. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ja asjaolu, et PPA põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju. 6.4. Võrdse kohtlemise sätted 6.4.1 . Sotsiaalne mõju Sihtrühm : lü hiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavad kolmandate riikide kodanikud. Direktiivi ülevõtmisega laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele kolmandate riikide kodanikele, et tagada nende võrdne kohtlemine. Pikaajalisi viisasid lühiajalise töötamise eesmärgil on aastate jooksul välja antud järgmiselt : Tabel 1 3 . Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja soo lõikes 2020 2021 2022 2023 2024 M 11 740 17 018 9567 2941 2121 N 2369 3588 1812 589 477 Kokku 14 109 20 606 11 379 3530 2598 Allikas: PPA Tabel 1 4 . Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja vanuse lõikes 2020 2021 2022 2023 2024 Alla 65 -aastased 14 089 20 582 11 356 3518 2587 65 -aastased ja vanemad 20 24 23 12 11 Kokku 14 109 20 606 11 379 3530 2598 Allikas: PPA Tabel 1 5 . Kehtivate lubade arv 31. dets embri seisuga 2020 2021 2022 2023 2024 Elamisluba töötamiseks 7941 9366 10 740 10 893 10 327 Elamisluba muul eesmärgil 39 996 26 609 28 828 29 535 29 580 Rahvusvaheline kaitse 316 341 40 782 42 031 42 260 Pikaajaline viisa töötamise eesmärgil 9476 15 538 8338 2571 1960 Allikas: PPA Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike . Sotsiaalkindlustushüvitiste laiendamine seoses direktiivi ülevõtmisega puudutab eelkõige ema ja isa vanemahüvitist, toitjakaotustoetuse kvalifikatsiooni nõudeid, puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, töövõimetoetust ning pensioneid. Kuna hüvitiste ja toetuste saami ne eeldab vajalike tingimuste täitmi st , siis on toetuste saajate arv eeldatavalt väga väike . Ema vanemahüvitise osas on antud sihtrühm juba PHS - is kaetud, mistõttu olemasolev siht rühm ei laiene. Isa vanemahüvitise, toitjakaotushüvitise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul on ilmselt tegu üksikjuhtumitega. Sama võib öelda pensioniealiste töötajate kohta, kuna valdavalt tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama tööealised inimesed. Pensioniealise töötaja osas mõju praktiliselt puudub, kuna kehtiva õiguse alusel on võimalik saada pensioni elukohariigist sõltumata (pensione eksporditakse üle maailma). Samas kehtivad pensionide eksportimisel teatud piirangud pensioniliikide osas (ennetähtaegsed pensionid), mida tulevikus enam ei saa rakendada. See mõjutab ainult üksikuid inimesi, mistõttu mõju siht rühma suurenemisele on väga väike. Mõnevõrra rohkem prognoositakse töövõimetoetuste saajaid. Prognooside aluseks on välja antud pikaajaliste viisade arv ja eeldus, et Eestis tulevad töövõimet hindama inimesed, kes var em ei ole vastavat toetust koduriigist saanud. Mõn e l juhul võib tekkida vajadus tuvastada isikul pärast töövõime hindamist ka puude raskusaste. Tõenäoliselt on tegemist üksikjuhtumitega, kuna võib eeldada, et ajutiselt Eestisse saabuvate töötajate tervi se seisund võimaldab neil normaalselt tööelus osaleda. Kokkuvõttes võib muudatus t e mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks, kuna sihtrühma kuuluvatel isikutel tekib õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ainult juhul, kui vajalikud tingimused hüvitiste ja toetuste saamiseks on täidetud. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju , kuna sellega laieneb ka neile teatud sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste saamise võimalus. 6.4.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele Sihtrühm : Eesti Töötukassa töötajad ning SKA ametnikud ja töötajad. Mõju puudutab eelkõige Eesti Töötukassat, mille üks ülesand eid on töövõime hindamine ja töövõimetoetuste maksmine , ning SKA-d , mille ülesan ne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine. Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa ning SKA töötajate ja ametnike töökoormusele on väike, kuna lisanduva id hüvitise ja töövõimetoetuse saaja id on vähe . 6.5. Mõju isikuandmete töötlemisele 6.5.1. Töökohavahet use registreerimise taotlemiseks vajalike andmete ja tõe ndite esitamine Sihtrühm : välismaalased, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes soovivad selle alusel töökohta vahetada ; tööandjad, kes esitavad töökohavahet use registreerimise taotluse; PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku . Mõju ulatus on keskmine . Kehtiva korra kohaselt tuleb välismaalasel, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes soovib töökohta vahetada , esitada PPA-le uus töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotlus. Samuti tuleb tööandjal esitada PPA-le tööandja kutse välismaalase tööle võtmiseks. Tähtajalise elamisloa määruse §-s 14 on loetletud andmed, mis tööandja peab esitama välismaalase tööle võtmise kutses. Muudatuste jär el ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kuid tööandja peab esitama PPA-le töökoha vahet use registreerimise taotluse. T öökohavahet use registreerimise taotluses esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab praegu tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste jär el välismaalaselt küsitavate tõendite hulk ja samade andmete esitamise korduvus , kuna uut tähtajalist elamisluba ei ole vaja enam taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Seega , nende i sikuandme te maht , mida PPA ametnikud töökoha vahetamise registreerimise taotluse menetluse raames töötlevad, on muudatus t e järel väiksem . Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Välismaalastele ja tööandjatele avalda vad muudatus ed mõju siis, kui välismaalane soovi b töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töö andjat või töökohta vahetada. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatus t e avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest väheneb välismaalaselt kogutavate andmete ja tõendite hulk. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus t ega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju : väheneb välismaalaste isikuandmete töötlemine . Kui t ööandja soovib tööle võtta töötamiseks antud elamisloa alusel Eestis viibiva välismaalase , peab ta j ätkuvalt esitama PPA-le andmed ja tõendid töötamise asjaolude kohta . 6.5.2. Sotsiaaltoetuste taotlemine Eelnõuga laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste õigust omavate isikute ringi pikaajalise viisa alusel Eestis lühiajaliselt töötavatele isikutele. Sellega seoses on vaja töödelda täiendavalt PPA viisaregistri andmeid, mis on seotud isiku riigis viibimise õigusliku aluse kontrollimisega. SKA makstavate toetuste (puuetega inimeste sotsiaaltoetused, isa ja ema vanemahüvitis , pensionid) andmetöötlus toimub sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS ) sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse alusel. SKAIS-i põhimääruse 4. ja 5. peatük is on sätest at ud , milliseid andmeid SKAIS- is töödeldakse ning milliste andmekogude andmeid SKAIS andmeallikana kasutab. SKAIS - i põhimäärust siiski muuta ei ole vaja , kuna SKA ei kanna viisaandmeid SKAIS - i. Hüvitise taotluse menetlemisel esitab inimene oma viisa SKA- le . SKA teeb vajaduse korral andmete kontrollimiseks järel e pärimise viisaregistrisse. Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse andmetöötlus toimub Eesti T öötukassa andmekogus töötukassa andmekogu põhimääruse alusel . Töötukassa andmekogu põhimääruse 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS-i alusel andmekogusse kantavad andmed. Töötukassa andmekogu põhimääruse § - s 40 sätesta t akse andmekogusse andme te andjad ja andmevahetus teiste andmekogudega. Muudetakse TKindlS §-i 35, mis sätestab t öötukassa andmekogus töödeldavate andmete loetelu, ja andmekogu põhimäärust, kuna töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed kantakse edaspidi töötukassa andmekogusse. Eelnõuga muutub TVTS-i õigustatud isikute ring ja vähesel määral andmete töötlemise maht. Seoses töövõimetoetuse saamise õiguse laienemisega inimestele, kellele on välja antud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ja kes töötavad, suureneb vähesel määral andmesubjektide arv, kelle andmeid töödeldakse ning muutub mõneti isikute ring, kelle andmeid töödeldakse. Töövõime hindamiste prognoositav arv 2026. aastal on hinnanguliselt 48 ning 2027. aastal ja järgnevatel aastatel 81. Hinnanguliselt tekib töövõimetoetuse saamise õigus 2026. aastal keskmiselt 20 inimesel, 2027. aastal 50 inimesel ja 2028. aastal 64 inimesel kuus. Vähesel määral muutub ka andmete töötlemise ulatus. Eesti Töötukassal tekib vajadus täiendavalt töödelda lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmeid. Eesti Töötukassa töötleb ka praegu töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid ning selle osas andmetöötlus ei muutu, v.a sihtrühma vähene laienemine. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka eelnõuga ette nähtud muudatuste järel ainult inimese avalduse alusel, seega on töötlus inimesele teada. Töödeldavad andmed on kirjas nii seaduses kui ka täpsustatud määruses ( Eesti T öötukassa andmekogu põhimäärus). Isikuandmete töötleja on jätkuvalt Eesti Töötukassa , kelle töötajad töötlevad ka praegu kõiki töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid , et hinnata töövõime t ning määrata ja maksta töövõimetoetus t . Töötajaid on juhendatud isikuandmete kaitsmise osas, neil on olemas asjakohased juhendmaterjalid ja neile korraldatakse regulaarselt koolitusi, samuti kehtib nende kohta kohustus hoida andme d konfidentsiaalsena. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus praegu töödeldakse töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmeid. Andmekogu on reguleeritud seadusega ( TKindlS -i § 35) ja andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad selle kohta kõik nõuded ja kohustused , mis on sätestatud avaliku teabe seaduse peatükis 5 1 . Eelnõuga ei muutu andmete töötlemise eesmärk. Samaks jääb ka andmete töötleja, vähesel määral muutub andmesubjektide ring ning suureneb andmekoosseis ja täpsustub välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus . Kokkuvõt tes võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat andmekaitse mõju pidada väheseks . Kokkuvõt tes ei kaasne i sikuandmete töötlemisega olulis t risk i , kuna võimalike isikute arv, keda see puudutab , on väike. 6. 6 . Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele Muudatused avaldavad positiivset mõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele . Edaspidi ei pea tööandja vahetuse korral taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, vaid piisab töökohavahetuse registreerimisest. Seeläbi muutub töökohavahetuse protsess välistöötaja le ja ettevõtete le kiiremaks ning lihtsamaks. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. 6. 7 . Mõju muudele valdkondadele Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale , kohalike omavalitsuste töökorraldusele ega regionaalarengule. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) infosüsteemide arendamise kulud ning 2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA ja Eesti T öötukassa andmekogusid : E lamislubade registri arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Vajaduse korral esitatakse lisataotlus riigi eelarvestrateegia protsessis. Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Eesti Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse töötukassa tegevuskuludest . SKA ei tee eelnõu muudatus t e raames infosüsteemide arendustöid. Muudatused toovad kaasa mõju PPA , SKA ja Eesti Töötukassa töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi, täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet ning koolitada ametnikke. Vastavad tegevused kaetakse asutuste olemasoleva eelarve piires. Töötaoleku muudatuse kulud riigieelarvele Muudatustega kaasneb lisakulu Eesti T öötukassa vahenditele ja riigieelarvele . Muudatuste jär el on töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatel välismaalastel õigus olla tööta kokku kuni kolm kuud, kui neil on olnud elamisluba vähem kui kaks aastat, või kokku kuni kuus kuud, kui neil on olnud elamisluba vähemalt kaks aastat. Töötamiseks ant ud tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat ja seda saab pikendada kuni kümne aastani korraga. 2024. a asta 31. detsembri seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 327 välismaalast. Tööta olemise perioodi lubamine ei tähenda tingimata, et välismaalane tööta jääb või ka ennast töötuna arvele võtab. Tõenäoliselt on nende välistöötajate arv, kes töötutoetust taotlevad, pigem väike. Aastatel 2022 – 2024 taotles aastas keskmiselt 718 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks, uut töötamiseks antud elamisluba. Keskmiselt omati kehtivat elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega oleks keskmisel uue elamisloa taotlejal olnud õigus olla tööta kuni kolm kuud. Eelduslikult võib muudatuste tulemusel end arvele võtta u 72 – 490 inimest aastas ( u 6 – 41 inimest kuus) . Kui need inimesed oleksid k õik tööta kolm kuud ja sellel perioodil saaksid töötutoetust, tooks see riigile kaasa 88 588 – 602 891 eurot lisakulu aastas (410,13 eurot × 3 kuud × tööta välistöötajate arv ). Kui tööta olevatest välismaalastest registreeriks end töötuna 10% , oleks nende arveloleku hinnanguline kogukulu (sh nii töötushüvitise, teenuste kui ka tegevuskulud) Eesti T öötukassale 2025. aastal umbes 165 000 eurot ja 2026. aastal umbes 190 000 eurot. Võrreldes kogukuludega töötushüvitistele ja tööturuteenustele (2024. aastal oli tööturuteenuste kulu umbes 78 mln eurot, töötushüvitise kulu umbes 173 mln eurot ning töötutoetuse kulu umbes 47 mln eurot ) on kulude suurenemine siiski väga väike. Seejuures, k una töötamiseks antud elamisloa saajale tuleb reeglina maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu, aitavad töötasu pealt makstavad maksud katta lisakulu riigieelarvele. Sotsiaalkindlustuse valdkonna muudatuste kulud riigieelarvele Muudatustega kaasneb lisakulu riigieelarvele, kuna nii Eesti Töötukassa kui ka SKA määravad ja maksavad hüvitisi laiemale siht rühma le. Siht rühma suurus kogu hüvitisesaajate hulgast on väga väike, mistõttu on ka mõju riigieelarvele väike. Tabel 1 6 . Muudatus t ega kaasnevad kulud 2026* 2027 2028 Lühiajalise töötamise eesmärgi l välja antud pikaajaliste viisade arv aastas 4228 4746 4746 Pension Pensioni saajate arv kuus 0 1 1 Pensioni kulu aastas 0 10 807 11 292 Puude raskusastme hindamine Puude raskusastme hindamiste arv aastas 7 20 20 Puude raskusastme hindamiste kulu aastas 266 760 760 Puuetega inimeste sotsiaaltoetus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saajate arv kuus 6 15 15 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse kulu aastas 2670 6675 6675 Töövõime hindamine Töövõimehindamiste arv** aastas kokku 48 81 81 Töövõimehindamiste kulu aastas kokku 3333 5624 6428 Töövõimetoetus Töövõimetoetuse saajate*** arv keskmiselt kuus 20 50 64 O saline töövõime 16 41 52 P uuduv töövõime 3 9 11 Töövõimetoetuse kulu aastas kokku 68 402 266 631 353 772 Ema ja isa vanemahüvitis Ema vanemahüvitise saajate arv aastas 6 12 12 Ema vanemahüvitise kulu aastas**** 27 897,12 58 616,16 61 349,76 Isa vanemahüvitise saajate arv aastas 8 16 16 Isa vanemahüvitise kulu aastas***** 13 302,32 27 826,56 51,36 Allikas: SM, MKM * Direktiiv jõustub 22.05.2026 . ** E L-i juhtumite korral on näha, et tegelik esitatud töövõime hindamise taotluste arv on suurem, kuid osa taotlus i jäetakse menetlemata või läbi vaatamata. Ne id taotlus i pole siin prognoosis arvestatud. *** Töövõimetoetuse saajateks on arvestatud need isikud, kes saavad reaalse väljamakse. Teisisõnu, need isikud, kelle toetus t vähendatakse töise sissetuleku tõttu nullini, saajatena kirjas pole. Tegemist on keskmiste arvudega ja ümardamise tõttu või vad need erineda töövõimetoetuse alamliikide summa kogunumbrist. **** Ema vanemahüvitist makstakse 100 kalendripäeva eest . Antud siht rühm on käesoleval ajal kehtiva PHS-iga kaetud, mistõttu ei ole selle kulurea puhul tegemist lisanduva kuluga. ***** Isa vanemahüvitist makstakse 30 kalendripäeva eest . Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulu. 8 . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ ; 2 ) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrust nr 7 „ Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ ; 3 ) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023 . aasta määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2 2 . mai l 2026. See on seotud d irektiivi artikli ga 20 , mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. 1 0 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi ( EIS ) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule , Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele , Maksu- ja Tolliametile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile, KAPO-le , PPA-le ning SMIT-ile . Eelnõu oli kooskõlastamisel 17.07. – 22.08.2025. Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, MKM, SM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse Inspektsioonil , Kaubandus-Tööstuskojal , Maksu- ja Tolliametil ning Tervisekassal sisulisi täiendusi ega parandusi ei olnud. Eesti Ametiühingute Kesklii t, Eesti Aianduslii t , Eesti Laevaomanike Lii t , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko da , Eesti Teadusagentuur, Eesti Tööandjate Kesklii t , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning SMIT arvamust ei avaldanud. Justiits - ja Digiministeeriumi, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu , PPA, Tööinspektsiooni ja Eesti T öötukassa arvamusi ja ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud (vt seletuskirja lisa 3 ). ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 20 2 5 Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskir i Lisa 1 Rakendusakti kavand nr 1 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 202 5 . a nr Siseministri määruste muutmine seoses v älismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seadus te muutmise seadusega (ühtne luba) Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 1 ja 10 ning § 228 lõike 1 alusel . § 1 . Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „ Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus “ muutmine Siseministri 18 . detsembri 20 15 . aasta määruses nr 81 „ Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse p ärast sõnu „registreerimise taotluste,“ sõnadeg a „töökohavahet use registreerimise,“; 2) määrust täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses: „ § 21 1 . Töökohavahet use registreerimise taotlemisel ja taotluse kohta andmekogusse kantavad andmed (1) Töökohavahet use registreerimise taotluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) taotluse registreerimise kuupäev ja number; 3) taotluse menetlusse võtnud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed; 4) andmed taotluse staatuse kohta; 5) andmed selle kohta, kas töökohavahet use registreerimise taotlus läheb sisserände piiarvu alla; 6) taotlusele lisatud dokumentide andmed; 7 ) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta. (2) Töökohavahet use registreerimise taotlemisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood ; 3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle vastavalt välismaalaste seaduse §-le 176 1 ; 4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber); 5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 1; 6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 3; 7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõikele 7; 8) märge selle kohta, et välismaalane on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja tal on elamisluba töötamiseks ; 9) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse valdkonnas vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punktile 4; 10) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit ; 11) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus; 12) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber. “; 3) määrust täiendatakse §-ga 22 1 järgmises sõnastuses: „ § 22 1 . Töökohavahet use registreerimise otsuse kohta andmekogusse kantavad andmed Töökohavahet use registreerimise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) otsuse teinud ametniku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja ametikoht; 2) otsuse tegemise kuupäev ja number; 3) otsuse andmed . “; 4) paragrahvi 34 punktis 1 asendatakse sõnad „ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus“ tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus ja töökohavahet use registreerimise taotlus“; 5) paragrahvi 34 punktis 3 asendatakse sõnad „ning Eestist eemalviibimise registreerimise või registreerimata jätmise“ tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise või registreerimata jätmise ning töökoha vahetamise registreerimise või registreerimata jätmise“ . § 2 . Siseministri 12 . jaanuari 2017 . aasta määruse nr 7 „ Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ muutmine Siseministri 1 2 . jaanuari 20 17 . aasta määruses nr 7 „ Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ tehakse järgmised muudatused : 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ 7–9 “ tekstiosaga „ 7– 10“; 2 ) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses : „5 ) töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad .“; 3 ) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki nõutud dokumente, taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat kirjalikult puudustest ja määrab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata . “ ; 4 ) paragrahvi 26 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnadega „ tähtajalise elamisloa töötamiseks taotluse läbivaatamise ja otsuse tegemise tähtaega ning “; 5 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses : „ (9) Välismaalaste seaduse § -s 189 2 nimetatud legaalse sissetuleku määr on kahekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta.“; 5 ) määrust täiendatakse peatükiga 7 1 . järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk Töökohavahet use registreerimise taotlemine § 53 1 . Töökohavahet use registreerimise taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid (1) Välismaalaste seaduse § 181 2 lõigetes 6 või 11 nimetatud juhul töökohavahet usel esitab tööandja, kes soovib kehtiva tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalast tööle võtta, Politsei- ja Piirivalveametile järgmised dokumendid: 1) töökohavahet use registreerimise taotlus (edaspidi käesolevas peatükis taotlus ); 2) Eesti Töötukassa luba; 3) koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest. (2) Tööandja esitab taotluses välismaalase tööle võtmise kohta järgmised andmed: 1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood; 3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 176 1 alusel; 4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber); 5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 1 alusel; 6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 3 alusel; 7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel; 8) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse valdkonnas välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel; 9) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit. 10) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg, esindusõiguse alus ning esindusõigust omava isiku allkiri; 11) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber . (3) Tööandja ei pea Politsei- ja Piirivalveametile esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Töötukassa luba: 1) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 176 2 alusel; 2) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 181 lõigete 1 ja 2 alusel või 3) välismaalaste seaduse § 177 lõikes 4 1 nimetatud juhul, kui välismaalane on töötanud tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle elamisluba anti, vähemalt 12 kuud järjest. § 53 2 . Taotlusele lisatavad lisadokumendid (1) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 5 1 alusel, esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele dokumendid või andmed, et äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. (2) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel, esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele dokumendid või andmed investeeringu või laenu saamise kohta riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või andmed toetuse saamise kohta riiklikust toetusmeetmest, sealhulgas investeeringu, laenu või toetuse saamise aeg ja allikad. (3) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks taotluse allkirjastamisega: 1) välismaalase loominguliseks tegevuseks Eestis – välismaalase erialast ettevalmistust või kogemust; 2) välismaalase teaduslikuks tegevuseks Eestis – võõrustamiselepingu olemasolu. (4) Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed: 1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon; 2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht; 3) teadus- või arendustöö kestus, ja 4) finantseerimisallikas. (5) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 1 alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ja § 179 lõike 2 kohaldamata jätmiseks taotluse allkirjastamisega välismaalase erialast ettevalmistust. (6) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 12 alusel, esitab iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui siseminister on käskkirjaga määratlenud asjassepuutuva äriühingule kuuluva majandusüksuse iduettevõttena. (8) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6 alusel, esitab kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. (9) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 190 1 alusel, esitab välismaalaste seaduse §-s 190 3 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. (10) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 190 1 alusel, kinnitab § 53 1 lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. (11) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 7 alusel , esitab spordialaliidu nõusoleku, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei ole spordialaliit . § 53 3 . Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg (1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse välismaalase töökohavahet use kohta 30 päeva jooksul. (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse läbi vaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 15 päeva. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil. (3) Tööandja esitab taotluse vähemalt 2 kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. § 53 4 . Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlusele kohaldatakse § 2 lõigetes 1˗5 ja § 3 lõigetes 1˗3 ning 6 sätestatud nõudeid. (2) Kui tööandja esitab taotluse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud . “. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 22. mail . (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits K antsler Rakendusakti kavand nr 2 EELNÕU MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER MÄÄRUS 202 5 . a nr Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023 . a asta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023 . a asta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse s nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) elamisloa, elamisõiguse või lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivuse aeg;“; 2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses: „(20) Viisaregistrist on õigus saada andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivusaja kohta.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 22. mail. Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas Kantsler Välismaalaste seaduse muutmise j a sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskir i Lisa 2 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1233, 24. aprill 2024, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) Ü levõtmise kohustus S isuliseks rakendamiseks kehtestatav riigisisene õigusakt Kommentaarid I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Reguleerimisese 1. Käesolevas direktiivis sätestatakse: a) kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis töötamise eesmärgil elamiseks ühtse loa väljastamise ühtse taotluse menetlus, et lihtsustada nende riiki lubamise menetlust ja nende staatuse kontrollimist; b) liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad ühetaolised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandast riigist pärit töötajatele, sõltumata sellest, millised olid nende töötajate asjaomasesse liikmesriiki lubamise algsed põhjused. J AH a) Vastab. VMS -i § 1 lg 1 b) Vastab. VMS -i § 10 2. Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriigi õigust otsustada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle. JAH Vastab. VMS § -i 113 lg 1 Artikkel 2. Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1)„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses; 2)„kolmandast riigist pärit töötaja“ – kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki ja elab seal seaduslikult ning kellele on antud luba kõnealuses liikmesriigis töötada töösuhte raames liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või tava kohaselt; 3)„ühtne luba“ – liikmesriigi ametiasutuste väljastatud elamisluba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul asjaomases liikmesriigis töötamise eesmärgil seaduslikult elada; 4)„ühtse taotluse menetlus“ – menetlus, mille käigus tehakse kolmanda riigi kodaniku või kõnealuse kolmanda riigi kodaniku tööandja esitatud ühtse taotluse alusel otsus talle liikmesriigis elamise ja töötamise ühtse loa andmise kohta. JAH 1) Vastab. VMS -i § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja § 3 2) Vastab. VMS -i § 112 3) Vastab. VMS -i § -d 112, 176 ja 229, s iseministri 18. detsembri 2015 . a määrus e nr 77 § 28 4) Vastab. Siseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 1 ja s iseministri 18. detsembri 2015 . a määrus e nr 77 § 28 Artikkel 3. Kohaldamisala 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmanda riigi kodanike suhtes, kes: a) taotlevad töötamise eesmärgil liikmesriigis elamist; b) on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohaselt, või c) on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel. JAH a) Vastab. VMS -i § -d 1 , 3 ja 213 b) Vastab. VMS -i § -d 1 , 3, 118, 200 ja 259 c) Vastab. VMS -i § -d 1 , 3 ja 176 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmanda riigi kodanike suhtes, a) kes on liidu kodaniku pereliikmed, kes on kasutanud või kasutavad liidus vaba liikumise õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ; (20) b) kellel ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune vaba liikumise õigus nagu liidu kodanikel; c) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses; d) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL; (21) e) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina ; f) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ (22) antud luba elada liikmesriigis seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud; g) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (23) rahvusvahelise kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; h) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; i) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ; j)kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes; k) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud iseenda tööandjana; l) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana. JAH c) Muudetakse ja t äiendatakse VMS-i: VMS § 18 4 1 lg 2 , § 18 4 2 lg 1, § 189 2 lg 4 d) Muudetakse ja t äiendatakse VMS-i: VMS § 18 4 1 lg 2 , § 18 4 2 lg 1 , § 189 2 lg 4 a) Vastab. VMS -i § 2 lg 1 b) Vastab. VMS -i § 2 lg-d 1 ja 4 c) Ei vasta. d) Ei vasta. e) Vastab. VMS -i § 106 lg 1 5 ja lg -d 10 ˗ 12 f) Vastab. VMS -i § 1 lg 2, VRKS -i § 1 g) Vastab. VMS -i § 1 lg 2, VRKS -i § 1 h) Vastab. VMS -i § 1 lg 2, VRKS -i § 1 i) Vastab. VMS -i § 231 lg 1 j) Vastab. VSS -i § 1 lg 1 ja § 14 lg 5 , VMS -i § 104 lg 3 k) Vastab. VMS -i § 191 l) Vastab. VMS -i § 105 lg -d 2 1 ˗ 2 4 3. Liikmesriigid võivad otsustada, et II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud luba liikmesriigis töötada kuni kuueks kuuks või kes on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil. VALIKULINE Vastab. VMS-i § 175 4. II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud luba töötamiseks viisa alusel . JAH Vastab. VMS -i § 43 lg 1 p 1 ja 2 , § 104 lg 1 ja lg 2 5. Olenemata käesoleva artikli lõike 2 punktist h kohaldatakse III peatükki liikmesriigi õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või liikmesriigi tava kohase kaitse saajate suhtes, kui neil on kooskõlas liikmesriigi õigusega lubatud töötada. JAH Vastab. VMS -i § 1 lg 1 ja lg 3 , VRKS -i § 1 II PEATÜKK ÜHTSE TAOTLUSE MENETLUS JA ÜHTNE LUBA Artikkel 4. Ühtse taotluse menetlus 1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise taotlus esitatakse ühtse taotluse menetluse korras. Liikmesriik määrab kindlaks, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Alternatiivselt võib liikmesriik lubada, et taotluse esitab ükskõik kumb neist. JAH Vastab. VMS -i § 213 lg 1 , s iseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 14 lg 2 2. Ühtse loa taotlus vaadatakse läbi ja seda hinnatakse juhul, kui kolmanda riigi kodanik elab väljaspool seda liikmesriiki, kuhu kõnealune kolmanda riigi kodanik lubamist taotleb, või juhul, kui kõnealune kolmanda riigi kodanik juba viibib kehtiva elamisloa valdajana asjaomases liikmesriigis. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad kolmanda riigi kodanikud. JAH Vastab. VMS -i § 215, § 216 lg 1 p 1 3. Kui taotluse esitaja vastab liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele, vaatavad liikmesriigid lõike 1 kohaselt esitatud taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise kohta. Ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise otsus esitatakse ühtses haldusdokumendis, mis ühendab nii elamis- kui ka tööluba. JAH JAH Vastab. VMS -i § 12 lg 1, § -d 116, 219 ja 220 , HMS -i § 43 lg 1 ja lg 2 Vastab. VMS -i § -d 112, 176, 229 ja 259 , s iseministri 18. detsembri 2015 . a määrus e nr 77 § 28 4. Kui liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõuded on täidetud ja kui liikmesriik väljastab ühtset luba ainult oma territooriumil, peab asjaomane liikmesriik väljastama kolmanda riigi kodanikule ühtse loa saamiseks nõutava viisa. EI Vastab. ITDS -i § 15 lg 5 punktid 4 ˗ 6 Eesti väljastab elamisluba ka välisesindustes. 5. Kui nõutavad tingimused on täidetud, väljastab liikmesriik ühtse loa nendele kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad riiki sisenemist, ning nendele liikmesriigis juba seaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad elamisloa pikendamist või muutmist pärast riigisiseste rakendussätete jõustumist. JAH Vastab. VM S-i § 116 lg 1 ja § 128 Artikkel 5. Pädev asutus 1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle pädevuses on vastu võtta taotlus ja väljastada ühtne luba. JAH Vastab. VMS -i § 211 lg 1, § -d 214 ˗ 216 ja § 217 1 , s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 8 lg -d 1 ja 2 , § 14 lg 2, § 28 lg 1 ja § 34 lg 2 , ITDS -i § 15 lg -d 4 ja 5 2. Pädev asutus võtab vastu otsuse ühtse loa taotluse kohta võimalikult kiiresti, ent igal juhul 90 päeva jooksul täieliku taotluse esitamise kuupäevast. Juhul kui seoses üksiktaotlusega ühtse loa saamiseks kontrollitakse tööturu olukorda, siis hõlmab esimeses lõigus osutatud tähtaeg asjaomast kontrolli. Kui käesolevas lõikes ette nähtud tähtajaks otsust ei tehta, määratakse õiguslikud tagajärjed kindlaks riigisiseses õiguses. JAH JAH JAH Vastab. VMS -i § 12 lg 1, § 224 lg 1 p 1 , HMS -i § 5 lg 4 , s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § -d 26 ja 44 Vastab. VMS -i § 177 , s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 15 Eesti Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega Vastab. VMS -i § 12 lg 1, § -d 33 ja 34; HMS -i § 41 3. Pädev asutus teatab taotluse esitajale otsusest kirjalikult asjaomases riigisiseses õiguses sätestatud teatamismenetluse kohaselt. Kui taotluse esitab kolmanda riigi kodaniku tööandja, tagavad liikmesriigid, et tööandja teavitab kolmanda riigi kodanikku aegsasti taotluse staatusest ja taotluse tulemusest. JAH Vastab . VMS -i § -d 36 ˗ 40, HMS -i § 55 lg 2 . Eestis esitab e lamisloa taotluse välismaalane , s eega teine lause ei kohaldu. 4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või dokumendid on liikmesriigi õiguse kohaselt kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud, teatab pädev asutus taotlejale kirjalikult, milline teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada, ja määrab mõistliku tähtaja nende esitamiseks. Käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus osutatud tähtaja ja artikli 8 lõikes 3 osutatud pikendatud tähtaja kulgemine peatatakse seniks, kuni pädev asutus või muud asjaomased ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe. Kui täiendavat teavet või dokumente ettenähtud tähtajaks ei esitata, võib pädev asutus taotluse tagasi lükata. JAH JAH JAH Muudetakse s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 2 lg 3 Vastab osaliselt ( puudub märge kirjaliku teavitamise kohta ). VMS -i § 12 lg 1 , HMS -i § 15 Vastab. Siseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 2 lg 4 Vastab. VMS -i § 219 lg 1 p 5 , HMS -i § 15 lg 3 , s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 2 Artikkel 6. Ühtne luba 1. Liikmesriigid väljastavad ühtse loa, kasutades ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1030/2002, ning esitavad sellel teabe töötamise lubamise kohta vastavalt kõnealuse määruse lisa punkti a alapunktidele 12 ja 16. Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti a alapunktile 20. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga 4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele on väljastatud ühtne luba, õigus kontrollida kõnealuses loas sisalduvaid isikuandmeid ning asjakohasel juhul nõuda nende parandamist või kustutamist. JAH VALIKULINE JAH Vastab. Siseministri 26. augusti 2020 . a määrus e nr 33 § 1 lg 2 , s iseministri 26. augusti 2020 . a määrus e nr 33 § 4 lg 9 p 8 ja lg 13 p 10 Vastab. VMS -i 185 lg 1 , e ttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. detsembri 2021 . a määrus e nr 76 § 2 lg 3 p 11 Vastab. IKS -i § -d 24 ja 25 , VMS § 279 3 , s iseministri 18. detsembri 2015 määrus nr 81 § 37 ja § 39 lg 1 p1. 2. Ühtse loa väljastamisel ei väljasta liikmesriik tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks täiendavaid lube. JAH Vastab. VMS § 259 Artikkel 7. Elamisload, mis on väljastatud muul kui töötamise eesmärgil 1. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1030/2002 muul kui töötamise eesmärgil esitab liikmesriik teabe töötamise lubamise kohta sõltumata loa liigist. Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti a alapunktile 20. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga 4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele elamisluba on väljastatud, õigus kontrollida kõnealuses loas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist või kustutamist. JAH VALIKULINE JAH Vastab. Siseministri 26. augusti 2020 . a määrus e nr 33 § 1 lg 2 ja § 4 lg 9 p 8 Vastab. E ttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. detsembri 2021 . a määrus e nr 76 § 2 lg 3 p 11 Vastab. IKS -i § -d 24 ja 25 , VMS -i § 279 3 , s iseministri 18. detsembri 2015 . a määrus e nr 81§ 37 ja § 39 lg 1 p 1 2. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1030/2002 ei väljasta liikmesriik tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks täiendavaid lube. JAH Vastab. VMS -i § 259 Artikkel 8. Menetluslikud tagatised 1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise taotluse tagasilükkamise otsust või ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsust vastavalt liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kriteeriumidele tuleb põhjendada kirjalikus teates. JAH Vastab. VMS -i § 12 lg 1 , HMS -i § 56 2. Ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise taotluse tagasilükkamise otsuses või ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsuses võetakse arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega. Sellise otsuse võib vaidlustada asjaomases liikmesriigis riigisisese õiguse kohaselt. Lõikes 1 osutatud kirjalikus teates esitatakse teave kohtu või haldusasutuse kohta, kuhu otsuse saab edasi kaevata, ja kaebuse esitamisega seotud tähtajad. JAH JAH JAH Vastab. VMS § 12 lg 1 , HMS § 3 ja §4, HMS § 56 lg 3 Vastab. VMS § 12 lg 1, VMS § 222 lg 1 , HMS § 71 lg 1 Vastab. VMS § 12 lg 1 , HMS § 57 3. Artikli 5 lõike 2 kohast otsuse tegemise tähtaega võib pikendada 30 päeva võrra erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud taotluse keerukusega, teavitades taotlejat teate või teatisega vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud korrale. JAH Muudetakse siseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 §-i 26 lg 7 Ei vasta. VMS § 34 , s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus nr 7 § 26 lg 7 4. Erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel võib artikli 11 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud tähtaega pikendada veel 15 päeva võrra. JAH Täiendatakse VMS -i: VMS § 22 4 lg 1 p 10; Täiendatakse siseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 §-iga § 53 3 lg 2. Ei vasta . Artikkel 9. Teabe kättesaadavus Liikmesriigid teevad hõlpsasti kättesaadavaks ja esitavad taotluse korral kolmanda riigi kodanikule ja tema tulevasele tööandjale: a) piisava teabe kõigi taotluse esitamiseks vajalike dokumentaalsete tõendite ja asjakohasel juhul kohaldatavate tasude kohta; b) teabe riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas kolmanda riigi kodanike ja nende pereliikmete õiguste, kohustuste ja menetluslike tagatiste, sealhulgas õiguskaitsevahendite kohta ning teabe töötajate organisatsioonide kohta kooskõlas riigisisese õigusega. JAH a) Vastab. VMS § 12 lg 1 , HMS § 7 lg 2 b) Vastab. AvTS § 17, VMS § 12 lg 1; HMS § 7 lg 2 ja § 57, RTS § 1 lg 1 Artikkel 10. Tasud Liikmesriik võib nõuda käesoleva direktiivi kohase taotluse menetlemise eest tasu maksmist. Sellise tasu suurus, mida liikmesriik nõuab taotluse menetlemise eest, ei tohi olla ebaproportsionaalne ega ülemäärane. Kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi kodanikult sisse nõuda. JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 41 lg 3 , § 286 lg 7, § 301 1 Vastab. VMS § 41 lg 1 p 1 , RLS §4 lg 1, § 237 lg 1 ja 2 ning § 274 lg 1 ja 2 Vastab. RLS §4 lg 1 Ei vasta. VMS § 41 Artikkel 11. Ühtse loa alusel saadavad õigused 1. Kui ühtne luba on väljastatud, annab see oma kehtivusaja jooksul valdajale vähemalt õiguse: a) siseneda ühtse loa väljastanud liikmesriiki ja seal elada, eeldusel et loa valdaja vastab liikmesriigi õiguse kohaselt kõigile riiki sisenemise tingimustele; b) liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi kogu territooriumil riigisiseses õiguses sätestatud piirides; c) teha ühtse loaga lubatud spetsiifilist tööd riigisisese õiguse kohaselt; d) saada teavet loa valdaja õiguste kohta, mis on loaga seotud ja mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga, liidu muu õiguse või liikmesriigi õigusega. JAH a) Vastab. VMS § 112 b) Vastab. VMS §112 c) Vastab. VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3 ja lg 4, § 259 d) Vastab. VMS § 10 , HMS § 7 lg 2 , AvTS § 17 2. Liikmesriigid lubavad ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Liikmesriigid võivad siduda ühtse loa valdaja õiguse vahetada tööandjat ükskõik millise lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmisega. JAH M uudetakse ja täiendatakse : - VMS § 177 lg-d 4 ja 4 1 , § 184 1 , § 184 2 , § 185 lg -d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2 ja 3, § 190 lg 1 1 , § 190 8 , § 224 lg 1 p 10 - siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 81 § 2 lg 2, § 21 1 , 22 1 , § 34 p 1, ja p 3 - s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 preambul, § 1 p 5, 7 1 . peatükk (§-id 53 1 , 53 2 , 53 3 , 53 4 ) Ei vasta. 3. Ühtse loa kehtivusaja jooksul võivad liikmesriigid: a) nõuda, et tööandja vahetamisest teatataks asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele riigisiseses õiguses sätestatud korras, b) nõuda, et tööandja vahetumise korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda; c) kehtestada minimaalse ajavahemiku, mille jooksul ühtse loa valdaja peab esmase tööandja juures töötama. Esimese lõigu punktis c osutatud minimaalne ajavahemik ei tohi ületada töölepingu või loa kehtivusaega. See ei tohi mingil juhul ületada kuut kuud. Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tööandja rikub oluliselt töösuhete tingimusi, lubavad liikmesriigid ühtse loa valdajal tööandjat vahetada enne nimetatud minimaalse ajavahemiku möödumist. Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest teavitamist kooskõlas esimese lõigu punktiga a, võib ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada peatada maksimaalselt 45 päevaks alates kuupäevast, mil teade esitati riiklikele pädevatele asutustele. Kõnealuse ajavahemiku jooksul võivad riiklikud pädevad asutused kontrollida, kas esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud, kui see on kohaldatav, ning samuti kontrollida, kas muud liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõuded on endiselt täidetud. Kõnealuse 45 päevase ajavahemiku jooksul võib liikmesriik esitada tööandja vahetamise suhtes vastuväite. VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE a) Muudetakse ja täiendatakse: - VMS § 184 1 lg 1, § 184 2 lg 1, § 224 lg 1 p 10 - siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 81 § 2 lg 2, § 21 1 , 22 1 , § 34 p 1 ja p 3 - s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 preambul, § 1 p 5, 7 1 . peatükk (§-id 53 1 , 53 2 , 53 3 , 53 4 ) b) Muudetakse ja täiendatakse: - VMS § 177 lg-d 4 ja 4 1 - s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 53 1 lg 1 p 2 ja lg 3 c) Eesti minimaalset ajavahemikku ei kehtesta Muudetakse ja täiendatakse: - VMS § 184 1 lg 1, § 184 2 lg 1, § 224 lg 1 p 10 - s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 § 53 3 lg 1 p 1 Muudetakse ja täiendatakse: - VMS § 177 lg-d 4 ja 4 1 , § 184 1 , § 184 2 , § 185 lg -d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2 ja 3, § 190 lg 1 1 , § 190 8 , § 224 lg 1 p 10 - siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 81 § 2 lg 2, § 21 1 , 22 1 , § 34 p 1, ja p 3 - s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus e nr 7 preambul, § 1 p 5, 7 1 . peatükk (§-id 53 1 , 53 2 , 53 3 , 53 4 ) a) Ei vasta. b ) Ei vasta. c ) Ei vasta. Eesti minimaalset ajavahemikku ei kehtesta Eesti minimaalset ajavahemikku ei kehtesta Ei vasta. Ei vasta. 4. Töötus iseenesest ei ole põhjus ühtse loa kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et: a) töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa kehtivusaja jooksul kolme kuud, või kuut kuud, kui kolmanda riigi kodanik on olnud ühtse loa valdaja rohkem kui kaks aastat; b) asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse iga töötusperioodi alguses, ja kui see on kohaldatav, selle lõpus asjaomase riigisisese korra kohaselt. Erandina esimese lõigu punktist a võivad liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu pikema ajavahemiku vältel. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks, kas pädevaid asutusi peab teavitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita. Kui töötu ühtse loa valdaja leiab käesolevas lõikes osutatud lubatud töötuse ajavahemiku jooksul uue tööandja ja kui liikmesriik seab uuel töökohal alustamise sõltuvusse ükskõik millise lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmisest, lubab ta ühtse loa valdajal viibida oma territooriumil seni, kuni pädevad asutused on kontrollinud lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist, isegi kui lubatud töötuse ajavahemik on möödunud. JAH VALIKULINE JAH VALIKULINE JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p 6, § 189 lg 2 p 6, § 18 9 2 , § 190 9 , § 19 0 10 lg 2, § 190 12 lg 1 p 2 ja 3 Täiendatakse: - VMS § 189 2 lg 2 - s iseministri 12. jaanuari 2017 . a määrus nr 7 § 53 lg 9 Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p 6, § 189 lg 2 p 6, § 189 2 lg 3 p 2 ja p 3 a) E i vasta. VMS § 189 2 b) Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 2 1 Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku vältel töötu olla Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 2 1 Ei vasta. Ei vasta. 5. Kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse ajal, lubab liikmesriik kolmanda riigi kodanikul viibida oma territooriumil, nagu kõnealune kolmanda riigi kodanik oleks ühtse loa valdaja, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. JAH Täiend atakse VMS -i: VMS § 105 l g 4 p 9 ja 10 Vastab. VMS § 130 6. Kui liikmesriigi pädevad asutused teevad riigisiseses õiguses sätestatud korras kindlaks, et on põhjendatult alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ (24) artikli 2 punktis i, pikendab asjaomane liikmesriik käesoleva artikli lõikes 4 osutatud lubatud töötuse ajavahemikku kolme kuu võrra. JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 189 2 lg 3 p 1 E i vasta. VMS § 189´2 III PEATÜKK ÕIGUS VÕRDSELE KOHTLEMISELE Artikkel 12. Õigus võrdsele kohtlemisele 1. Artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud kolmandast riigist pärit töötajaid koheldakse võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt järgmistes valdkondades: a) töötamise ja töötingimused, sealhulgas seoses töötasu ja töölt vabastamise, tööaja, puhkuse, meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning töötervishoiu ja tööohutusega; b) õigus streikida ja osaleda ametiühingualases tegevuses kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooniga või muu organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liige, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele, näiteks õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid riigisiseseid sätteid; c) haridus ja kutseõpe; d) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine asjaomaste riigisiseste menetluste kohaselt; e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 883/2004; f) maksusoodustused, eeldusel et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks; g) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas nii avalikku kui ka eraomandisse kuuluva eluruumi saamisega seotud menetlused riigisisese õiguse kohaselt, piiramata liidu ja liikmesriigi õiguse kohast lepinguvabadust; h) tööhõiveametite pakutavad nõustamisteenused ja teave. JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Muudetakse ja täiendatakse: PHS § 4 lg 1 1 PISTS § 3 lg 1 RPKS § 4 lg 1 TKindlS § 35 lg 4 p 2 TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 2 1 a) Vastab. VMS § 10 , SoVS § 1 lg 1 ja § 2 lg 1-2 , § 5 , VõrdKS § 2, TLS § - id 2 1 ja 3, § 28, § 89 lg 4, TTOS § 1 lg 1 ja § 9 , VRKS § 45 ja § 75 lg 1 b) Vastab. VMS § 10 , AÜS § -id 4 ja 19 , KTTLS § 3 ja 24; c) Vastab. VMS § 10 , PS § 37 , HaS § 4 lg 1 , KHaS § 12 , KutÕS § 25 , h aridus- ja t eadusministri 21. augusti 2024 . a määrus nr 23 §3 lg 3, VRKS § 75 lg -d 6, 6 1 ja 7 d) Vastab. VMS § 10 , VKTS §-id 1 ja 2 , V abariigi V alitsuse 06. aprilli 2006 . a määrus nr 89 § 1 e) Vastab osaliselt ( ei vasta pikaajalise viisaga viibijate osas ). SHS § 5 , SÜS § 3 , RPKS § 4 , TKindlS § 3 , PHS § 4 , PISTS § 3, RaK S § 5 , TVTS § 2 f) Vastab. VMS § 10 ja TuMS § 6 lg 1 g) Vastab. VMS § 10 , TKS § 2 ja 3, VÕS § 1 lg 5 ja § 271 h) Vastab. VMS § 10 , TÖMS § 3 lg 1 p -id 2-5 , § 4 , VRKS § 75 lg 1 2. Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist piirata järgmiselt: a) lõike 1 punkti c alusel: i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast riigist pärit töötajatega, kellel on või on olnud töökoht ja kes on registreeritud töötuna; ii) jättes välja need kolmandast riigist pärit töötajad, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt direktiivile (EL) 2016/801; iii) jättes välja õppe- ja toimetulekutoetused ning -laenud või muud toetused ja laenud; iv) kehtestades vastavalt riigisisesele õigusele teatavad eeltingimused (sealhulgas keeleoskus ja õppemaksu tasumine) juurdepääsuks ülikooliharidusele ja keskkoolijärgsele haridusele ja õppele ning kutseharidusele ja -õppele, mis ei ole otseselt seotud spetsiifilise tööga; b) piirates lõike 1 punkti e alusel kolmandast riigist pärit töötajatele antud õigusi, kuid mitte piirates neid õigusi nende kolmandast riigist pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud töötutena. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada, et lõike 1 punkti e ei kohaldata perehüvitiste osas nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud luba töötada liikmesriigis kuni kuueks kuuks, nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil, või nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on lubatud töötada viisa alusel . c) lõike 1 punkti f alusel, piirates selle kohaldamist maksusoodustuste osas nende juhtudega, kus kolmandast riigist pärit töötaja pereliikmetel, kellele kõnealune kolmandast riigist pärit töötaja soodustusi taotleb, on registreeritud või alaline elukoht asjaomases liikmesriigis; d) lõike 1 punkti g alusel: i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast riigist pärit töötajatega, kellel on töökoht; ii) piirates juurdepääsu eluasemele, välja arvatud eramajutuse üürimisele, arvestades liikmesriigi õiguses kehtestatud piiranguid. VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE VALIKULINE Muudetakse ja täiendatakse: PHS § 4 lg 1 1 PISTS § 3 lg 1 RPKS § 4 lg 1 TKindlS § 35 lg 4 p 2 TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 2 1 SMS § 6 lg 1 p 5 Eesti kasutab võrdse kohtlemise piirangu t, seades tingimuseks et isik peab töötama. a) Eesti on võrdse kohtlemise piirangut kasutanud osaliselt: i) Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut ei kasuta. ii) Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut ei kasuta. iii) Vastab. ÕÕS § 5 lg 1 ja 2 1 , § 15 lg 1 , haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019 . a määrus nr 37 § 2 lg 1; haridus- ja teadusministri 6. juuli 2 023 . a määrus nr 24 § 2 lg 1 i v ) Vastab. KHaS § 16 lg 1 ja lg 6 p 2; Kut ÕS § 47 1 lg 3 (jõus 1.09.2025) b) Ei vasta. SHS § 5 , SÜ S § 3 , RPKS § 4 , TKindlS § 3 , PHS § 4 , PISTS § 3, RaK S § 5 , TVTS § 2 Vastab. PHS § 4 Eesti kasutab võrdse kohtlemise piirangu t viisaga viibijatele. c) Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut ei kasuta. Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut ei kasuta. 3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust tunnistada kehtetuks käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud elamisluba, muul kui töötamise eesmärgil väljastatud elamisluba või mis tahes muu luba, mis võimaldab liikmesriigis töötada, või keelduda nende pikendamisest. EI Vastab. VMS § -id 131 ja 136 4. Vanaduse, töövõimetuse või surma korral makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele kolmandast riigist pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, kohustuslikku pensioni, mis põhineb töötaja varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja samal määral kui asjaomase liikmesriigi kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise korral. JAH Vastab. VMS § 10 , RPKS § 4 Artikkel 13. Järelvalve , hindamine, kontrollid ja karistused 1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mille abil vältida artikli 12 kohaselt vastu võetud võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste sätete võimalikku kuritarvitamist tööandjate poolt ja neid selle eest karistada. Meetmed hõlmavad kooskõlas liikmesriigi õiguse või haldustavaga järelevalvet, riskihindamist ja asjakohasel juhul kontrolle, eelkõige valdkondades, mis on kindlaks tehtud kui valdkonnad, kus töötajate õiguste rikkumise oht on suur. JAH Vastab. VMS § -id 1 ja 296-297 1 , T LS § -id 3, 28, 115 ja 7. peatükk , TvLS § 2 p 1 , VõrdKS § § 23-25, VõrdKS §-id 15-19, SoVS § 12-15, TsMS § 3 2. Liikmesriigid näevad ette karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. JAH Muudetakse ja täiendatakse VMS-i: VMS §-id 299-302, § 305-306 1 Vastab osaliselt . VMS § 286-286 3 , § 288-289; § 291-292; § 300, § 301, §302, § 305, § 306 1 -307 3. Liikmesriigid tagavad, et töötingimuste järelevalve eest vastutavatel teenistustel või pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel organisatsioonidel (juhul kui viimased on riigisisese õiguse kohaselt liikmesriigi kodanikele ette nähtud) on juurdepääs töökohale. Kui tööandja pakub majutust ja see on liikmesriigi kodanike jaoks riigisisese õigusega ette nähtud, hõlmab juurdepääs töökohale juurdepääsu kõnealusele majutusele, kui kolmandast riigist pärit töötaja on sellise juurdepääsuga nõus. JAH Vastab. VMS § 288 , § 289; § 293 lg 4 ja 5 , TLS § 115 lg 2 Artikkel 14. Kaebuste esitamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise lihtsustamine 1. Liikmesriigid tagavad toimivad mehhanismid, mille kaudu kolmandast riigist pärit töötaja saab esitada oma tööandja kohta kaebusi: a)otse; b)selliste kolmandate isikute kaudu, kellel on vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimine, ning c)liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui see on riigisisese õigusega ette nähtud. JAH Vastab. VMS § 286 1 , TvLS §-id 2-4, § 36 , § 58 , TLS §-id 2 1 ja 114 , ÜVLS § 1, § 21 , VÕS § 326 , TsMS § 3 2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis b osutatud kolmandad isikud võivad kolmandast riigist pärit töötaja nõusolekul osaleda tema nimel või tema toetuseks mis tahes haldusmenetluses või tsiviilkohtumenetluses, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimine. JAH Vastab. VMS § 23 , TvLS § 17 ja 42, TsMS § 217 3. Liikmesriigid tagavad, et kolmandast riigist pärit töötajatel on nende elukohaliikmesriigi kodanikega võrdne juurdepääs: a) meetmetele, mis kaitsevad tööandjapoolse töölt vabastamise või muu ebasoodsa kohtlemise eest vastusena ettevõttesisesele kaebusele; b) õiguskaitsele, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimine. JAH Vastab. PS § -id 28 ja 29 , VMS § 10 lg 1 IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 15. Soodsamad sätted 1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste soodsamate sätete kohaldamist: a) liidu õigus, sealhulgas liidu või liidu ja tema liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud, ning b)kahe- või mitmepoolsed lepingud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel. VALIKULINE Vastab. VMS § 2 lg 4 2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust võtta vastu või jätta kehtima sätteid, mis on selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes soodsamad. VALIKULINE Muudetakse ja täiendatakse VMS-i: VMS § 177 lg-d 4 ja 4 1 , § 184 1 , § 184 2 , § 1 89 2 lg 3 p 3 Eesti võimaldab elamisloa kehtivusaja jooksul töökohavahetust ka sama tööandja juures. Samuti on lubatud töökoha vahetus muule alusele ja muule ametile. Vastab. Artikkel 16. Üldsuse teavitame Iga liikmesriik teeb üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks, sealhulgas asjaomastest kolmandatest riikidest juurdepääsetavate allikate kaudu korrapäraselt ajakohastatava teabe: a) kolmanda riigi kodanike töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta; b) kõigi ühtse loa taotluse esitamiseks vajalike dokumentaalsete tõendite kohta; c) riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas kolmanda riigi kodanike ja nende pereliikmete õiguste, kohustuste ja menetluslike tagatiste kohta. JAH Vastab. HMS § 7 lg 2 , AvTS § 17 Teavita mistegevustega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet Artikkel 17. Aruandlus 1. Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt 21. maiks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid. JAH Kohustus Komisjonile 2. Esimest korda hiljemalt 30. juunil 2028 esitavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 komisjonile ( Eurostatile ) statistilised andmed selliste kolmanda riigi kodanike arvu kohta, kes on eelmise kalendriaasta jooksul taotlenud ühtset luba, kellele on antud ühtne luba ning kelle ühtset luba on pikendatud või kelle ühtne luba on kehtetuks tunnistatud. Kõnealused statistilised andmed hõlmavad ühe kalendriaasta pikkuseid võrdlusperioode, on liigitatud otsuse liigi, otsuse põhjenduse, lubade kehtivusaja, kodakondsuse, soo ja vanuse ning võimaluse korral tegevusala järgi ning esitatakse kuue kuu jooksul pärast võrdlusperioodi lõppu. JAH Sät t e s on reguleeri tud andmete edastamist Euroopa K omisjonile ning seda ei ole vaja rii gisisesesse õigusesse üle võtt a . Artikkel 18. Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 punkti 2, artikli 3 lõigete 2 ja 5, artikli 4 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 5 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 6 lõike 1, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 9, artikli 10, artikli 11 lõike 1 punkti d, artikli 11 lõigete 2–6, artikli 12 lõike 1 punktide a, b, g ja h, artikli 12 lõike 2 punkti d alapunkti ii ning artiklite 13, 14, 16 ja 17 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. maiks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. JAH Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026. a 22. mail. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse VMS-i normitehnilist märkust viitega direktiivile. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti. EI Sät t e s on reguleeri tud direktiiviga reguleeritavas valdkonnas õigus nor mide vastuvõtmist ja teksti edastamist Euroopa K omisjonile ning seda ei ole vaja rii gisisesesse õigusesse üle võtt a . Artikkel 19. Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2011/98/EL tunnistatakse kehtetuks alates 22. maist 2026, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile. EI Sät t e s on reguleeri tud eelneva direktiivi kehtetuks tunnistamist ja seda ei ole vaja rii gisisesesse õigusesse üle võt ta . Artikkel 20. Jõustumine ja kohaldamine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artiklit 1, artikli 2 punkte 1, 3 ja 4, artikli 3 lõikeid 1, 3 ja 4, artikli 4 lõikeid 3 ja 5, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 2, artikli 8 lõiget 1, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 12 lõike 1 punkte c–f, artikli 12 lõike 2 punkte a, b ja c ning punkti d alapunkti i, artikli 12 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 15 kohaldatakse alates 22. maist 2026. EI Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026. a 22. mail. Sät t e s on reguleeri tud direktiivi jõustumist ja seda ei ole vaja rii gi sisesesse õigusesse üle võtt a . Artikkel 21. Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega. EI Säte on üldi n e – direktiiv on suunatud liikmesriikidele – ja seda ei ole vaja rii gisisesesse õigusesse üle võtt a . I LISA. Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev EI II LISA. Vastavustabel EI Tegu on informatiivse tabeliga, mi da ei ole vaja riigisisesesse õigusesse üle võtt a . Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e ( ühtne luba ) eelnõu seletuskiri Lisa 3 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon Ermo Perolainen, ERAA peasekretär 1. Auto juhtide puudus on täna sektori kõige suurem probleem ja väljakutse. Konkurents tööjõuturul on globaalne ja võidavad need riigid, kus on vähem piiranguid, kiirem ja paindlikum lubade taotluste menetlemine ning soodsam maksukeskkond. K olmandatest riikidest pärit autojuhtide kaasamine rahvusvaheliste autovedude tegemiseks on hädavajalik, et veondusturul teiste riikide (Läti, Leedu, Poola jt) vedajatega konkureerida. Toetame ja tervitame kõiki ettepanekuid, mis muudavad kolmandate riikide päritolu tööjõu värbamise tingimusi Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Dokumentide taotluste menetlemise kiirus ehk aeg on probleem, mis täna võõrtööjõu kasutamist märkimisväärselt pidurdab. See puudutab nii elamislubasid, viisasid kui lühiajalise töötamise registreeringuid (LTR). Mitu kuud töötamiseks vajalikke dokumente oodata tähendab, et Eesti ettevõtted jäävad võõrtööjõu turul konkurentsist sisuliselt kõrvale. Naaberriikides toimub dokumentide vormistamine oluliselt kiiremini ning Eestit valitakse viimasena kui teistes riikides mingil põhjusel töötamiseks vajalikke lubasid ei anta. Arusaamatuks jäävad mitmed negatiivse otsusega lõppenud menetlused, kus kogenud, staažikaid, seaduskuulekaid Eesti ettevõtteid nimetatakse ebausaldusväärseteks. Sektori spetsiifikat mittetundvad ametnikud süüdistavad aastakümneid tegutsenud ettevõtjaid „oskamatuses oma tööd korraldada“. Me ei saa selliste hinnangutega nõustuda, keelamise ja piiramise asemel peaks riigi ning ametnike eesmärgiks olema ettevõtjate aitamine ja toetamine. Kehtivad seadused peaksid olema paindlikud ning võimaldama arvesse võtta muuhulgas erinevate valdkondade spetsiifikat. Selgitus Võtame teadmiseks, et toetate ettepanekuid, mis muudavad välistööjõu värbamise tingimusi Eestis lihtsamaks , kiiremaks ja paindlikumaks. Mõistame, et veondussektori tööjõupuudus on tinginud vajaduse värvata vajalikke töötajaid välisriikidest. Eesti rändepoliitika lähtu b tasakaalustatud lähenemisest toetades ühelt poolt Eesti ühiskonnale kõrget lisandväärtust andvate välismaalaste sisserännet, tagades Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus e ning inimesekesk s e lähenemine ning teisalt ennetades ja tõkestades ebaseaduslikku viibimist, elamist ja töötamist ning maandades rändega kaasnevaid riske. Viimastel aastatel on ellu viidud mitmeid muudatusi, mille eesmärgiks on soodustada kõrgelt kvalifitseeritud välistöötajate ja oskustöötajate sisserännet. Töös on täiendavad välismaalaste seaduse (edaspidi VMS ) muudatused, millega lihtsustatakse tööandja vahetust elamisloa kehtivusaja jooksul (edaspidi ei pea taotlema uut elamisluba tööandja vahetamiseks) ning kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumise ks soodsamad tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks (erisus sisserände piirarvu kohaldumisest, Töötukassa loast ning palgakriteeriumist ). Praeguse analüüsi kohaselt kuulub ka veonduse sektor potentsiaalselt tööjõupuudusega tegevusalade loetelus se, andes veondussektori ettevõtetele paindlikumad võimalused välistööjõu kaasamiseks. 2. Käesolevaga soovime korrata 2024.a. veebruaris tehtud ettepanekut VMS muutmiseks kaotada kolmandatest riikidest pärit rahvusvaheliste autovedude autojuhtidele keelenõue. Kui autojuht omab elamisluba ja soovib seda pikendada/uuesti taotleda, siis ei peaks temale rakendama keelenõuet, sest arvestades rahvusvahelise autojuhi töö iseloomu, kus suurem osa ajast viibitakse väljaspool Eestit ning Eestis kohapeal vaid mõned päevad kuus, siis puudub reaalselt vajadus keeleoskuse järele. Pikema 2024.a. veebruaris tehtud pöördumise antud teemal leiate lisatuna. Palume lisada VMS § 179 lg 4 eesti keele oskuse nõudest vabastatud välismaalaste hulka rahvusvaheliste vedude autojuhid. Rahvusvaheliste vedude autojuhtidele seadustes erisuste loomine peaks olema nende töö iseloomu arvestades igati põhjendatud. Nad ei viibi püsivalt Eestis, nende töö on liikuva iseloomuga ja peamiselt väljaspool Eestit, nad veedavad puhkust oma koduriigis, nad ei koorma Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi. Ja a rvestades kriitilist olukorda tööjõuturul, kus Eestis ei ole piisavalt rahvusvahelisi vedusid teostavaid autojuhte, siis Eesti ettevõtjate toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et võõrtööjõu kaasamine ei oleks takistatud. Maanteekaubaveo näol on tegemist elutähtsa teenusega, millest sõltub kõigi kaupade ja teenuste kättesaadavus, mistõttu on Eesti enda veovõimekus hädavajalik, et tagada elanikkonna varustamise jätkusuutlikkus. Lisaks annaks sektori konkurentsivõime tõstmine võimaluse kasvatada teenuste ekspordi panust Eesti majandusse. Selgitus Sarnaselt varasemale tagasiside le selgitame, et VMS § 179 lõikes 3 sätestatud A2 keeleoskuse nõue laieneb välismaalasele, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Eesti keele oskus on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalasele on riigikeele oskus vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht. Keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada silmas lõimumist ja eesti keele säilimist. Seadusandja on A2-tasemel keelenõudele loonud üksnes erisused, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/36/EL (hooajatöötajate direktiiv), 2014/66/EL (ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv), 2016/801/EL (õpi- ja teadusrände direktiiv), 2021/1883 (Euroopa Liidu sinise kaardi direktiiv). Muude täiendavate erisuste loomist ei ole seadusandja pidanud põhjendatuks. Teie pöördumisest nähtub, et rahvusvaheliste vedude autojuhid ei viibi Eestis püsivalt ning töö iseloomust tulenevalt viibivad peamisel väljaspool Eestit. Selgitame, et rahvusvaheliste autoveojuhtide puhul oleme nende töö iseloomu tähtajalise elamisloa menetluste puhul arvesse võtnud. Siiski peab silmas pidama, et t ähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Seadusandja soov on olnud toetada Eesti elama asuvate välistöötajate ühiskonda sulandumist, mille puhul eesti keele oskus on olulise tähtsusega. Eesti keele oskuse nõuet peab välismaalane tõendama, kui ta soovib pärast viit aastat oma elamisluba pikendada. Koos viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise alusel töötamisega on seega välismaalasel kuus ja pool aastat, et õppida A2 tasemel eesti keelt. Usume, et need rahvusvaheliste vedude autojuhid, kes taotlevad endale tähtajalist elamisluba töötamiseks ning kes kavatsevad seeläbi jääda Eestisse pikemaajaliselt elama ja tööle, leiavad ka võimaluse, et õppida selle perioodi jooksul piisavalt eesti keelt. Samuti märgime, et lühiajalise iseloomuga töö puhul on võimalik taotleda lühiajalise töötamise registreerimist ja viisat. Sellisel juhul ei kohaldu A2-tasemel keelenõue. Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liit Kadri Pungas [email protected] 1. ITL-i hinnangul on mitmed eelnõuga tehtavad muudatused positiivsed ja toovad tööandjale leevendust administratiivse koormuse osas. On väga tervitatav eelnõuga välismaalasele antav võimalus tööta olekuks (töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal), sest see toob lahenduse praktikas sagedasele probleemile , kus töölt lahkudes peab välismaalane kohe uue tööandja juurde liikuma või riigist lahkuma. Teadmiseks võetud 2. I TL toetab eelnõu eesmärki lihtsustada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalase töökohavahetust. Eelnõuga võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma, et ta selleks uut elamisluba peaks taotlema ning selleks kehtestatakse uus töökohavahetuse registreerimise regulatsioon. Juhime aga tähelepanu, et sealjuures ei tohi tekkida olukorda, kus teatud juhtudel välismaalase töökohavahetus muutuks praktikas hoopis oluliselt aeglasemaks. Seetõttu soovime täpsustada, kas eelnõuga muutuks tippspetsialistide ning idu- ja kasvuettevõtete jaoks välismaalase töökohavahetus aeglasemaks? Eelnõu seletuskirja kohaselt lühiajalise töötamise registreerimist (edaspidi: LTR) enam vaja ei ole tööandja vahetusel uue töökohavahetuse registreerimise regulatsiooni korral: "Kuivõrd kehtestatav töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on võrreldes elamisloa taotluse läbivaatamise tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra kohaselt on töökohavahetuse registreerimise menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva), kaob ka vajadus täiendavalt välismaalase lühiajalist töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu töökohavahetuse protsess välismaalase, tööandja ja riigi jaoks vähem koormavaks, kiiremaks ja efektiivsemaks." (seletuskiri lk 16) . Selgitus Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks, taotlema tööandja vahetamise korral uut tähtajalist elamisluba. Samuti registreeritakse praktikas tihti välismaalase lühiajaline töötamine, et võimaldada uue tööandja juures kiiremat tööle asumist , kuniks elamisloa taotluse suhtes otsus tehakse . Ka tippspetsialistide ja idu- ning kasvuettevõtte töötajate puhul tehakse otsus elamisloa taotluse suhtes kuni kahe kuu jooksul (alates 01.01.2026 kuni kolme kuu jooksul). Eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt ei ole uue elamisloa taotlemine enam vajalik, piisab töökohavahetuse registreerimisest. Erinevalt lühiajalise töötamise registreerimisest, mille puhul on teatud töötajate kategooriatele loodud kiirendatud menetlus, kohaldatakse eelnõu kohaselt töökohavahetuse regulatsioon i ühetaoliselt kõikidele töötamise alustele. Seda põhjusel, et vältida täiendavate erisuste loomist VMS-i . Nii tööandjad, välismaalased, kui ka mitmed uuringud (sh nt Sihtasutus Kutsekoja Välistööjõu uuring aastani 2035) on välja toonud, et Eesti töörännet puudutavas regulatsioonis on kehtestatud liigselt erisusi, mis muudab reeglitest arusaamise ja nende järgimise keeruliseks kõikidele osapooltele. Seetõttu on peetud otstarbekas liikuda edasi regulatsiooniga, mis täiendavaid erandeid töökohavahetuse registreerimise üldreeglitest ei loo. Eelnõu kohaselt teeb PPA töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes otsuse kuni 30 kalendri päeva jooksul. Ka töökohavahetuse registreerimise menetluses lähtub PPA haldusmenetluse seaduses sätestatust, viies menetluse läbi võimalikult kiiresti. 3. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt saavad välis -tippspetsialistid ja idu- ning kasvuettevõtete ettevõtete välistöötajad töökohavahetusel tööd alustada hetkest, mil LTR sisse antakse – seega põhimõtteliselt koheselt, otsus tuleb välja 48 tunni jooksul. Ilma uue elamisloa taotluseta aga LTR-i tegemise õigust pole. Seega kui enam LTR-i teha ei saa (kuna uut elamisloa taotlust pole esitatud) ja tööandjavahetuse protsess on uue töökohavahetuse registreerimise regulatsiooni kohaselt 30 päeva, siis see on tänasest praktikast (48 tundi) oluliselt aeglasem ja raskendab tippspetsialistidest välismaalaste värbamist ja nende töökohavahetust. Selgitus Kuigi direktiivi 2024/1233 artikli 11 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik peatada ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada 45 päeva jooksul alates tööandja vahetamise kohta teavituse esitamisest, siis peeti direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse põhjendatuks sellest lühema menetlustähtaja sätestamist. Võttes arvesse, et riigisisese õiguse kohaselt on töölepingu ülesülemisel tavapärane ette teavitamise aeg 30 päeva, sätestatakse eelnõuga ka töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes otsus e tegemiseks sama tähtaeg, st 30 päeva alates taotluse esitamisest . Eelnev võimaldab PPA-l viia läbi vajalikud toimingud kontrollimaks, et töötamine uue tööandja juures vastab VMS- is sätestatud tingimustel, kuid tagab samas, et töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise menetlus tähtaeg ei ole ks oluliseks takistuseks uue tööandja juures tööle asumisel. 4. ITL leiab, et eelnõus tuleb näha ette tööandjavahetusel välismaalastest tippspetsialistidele ning idu- ja kasvuettevõtete välistöötajatele töökohavahetusel kiirendatud protsessid või vähemalt luba asuda tööle kohe, kui avaldus on sisse antud. See protsess ei tohi kindlasti muutuda tänasest praktikast aeglasemaks. LTR-i puhul selline erisus iduettevõtetele ja tippspetsialistidele hetkel on ja tööle tohib asuda koheselt, kui avaldus on teele pandud. Selgitus Eelnõu kohaselt kohaldatakse töökohavahetuse regulatsioon i ühetaoliselt kõikidele töötamise alustele, vältimaks VMS-i erisuste juurde loomist ja seeläbi seaduse keerukamaks muutmist. Otsus töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta tehakse kuni 30 päeva jooksul, mis vastab tavapärasele töösuhte lõpetamise etteteatamise ajale ja eelduslikult ei tohiks seega saada takistuseks uue tööandja juures tööle asumisel. Selle aasta sügisest rakendab PPA piloodi korras menetluspraktikat, mille puhul vaadatakse strateegilistest sihtriikidest pärit tippspetsialistide, idu- ja kasvuettevõtete töötajate lühiajalise töötamise ja tähtajalise elamisloa taotlused läbi kiirendatud korras. Eelnõuga planeeritavate muudatuste jõustumisel näeme võimalust hõlmata ka töökohavahetuse registreerimise taotlused kiirmenetluse skoopi. 5. Eelnõuga seatud välismaalase töökohavahetuse lihtsustamise eesmärgi toetamiseks teeb ITL täiendava ettepaneku lisada eelnõusse sätted lihtsustamaks välistöötaja töökohavahetust ühe emaettevõtte erinevate juriidiliste kehade vahel. Leiame, et sellist tüüpi töökohavahetus peaks toimuma lihtsustatud protsessi järgi. Ettevõttesisesed (sh emaettevõtte erinevate juriidiliste kehade vahelised) töökohavahetused on välismaalase karjääri mõttes sagedased ja loogilised, emaettevõtte erinevate juriidiliste kehade eraldi ettevõtetena käsitlemine takistab inimeste kasvamist ettevõtte sees ja nende karjääri. Samuti on see ettevõtjale liigselt halduskoormav. Mitte arvestatud Esmalt märgime, et e elnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2024/1233, mistõttu ei lähe eelnõu muudatused direktiivis ette nähtust kaugemale. Ettepanekus toodu ei ole direktiivi reguleerimisalas. Eelnõu kohaselt kohaldub töökohavahetuse regulatsioon ühetaoliselt nii tööandja vahetamisel kui sama tööandja juures uuel töökohal tööle asumisel, kui kvalifikatsiooninõuded muutuvad ja elamisloa tingimused muutuvad . Samuti kohaldub töökohavahetuse regulatsioon ühetaoliselt emaettevõtte erineva juriidilise keha juures tööle asumiseks. Töökohavahetuse registreerimise menetlemisel hinnatakse uue töökohaga ja ka tööandjaga seonduvaid asjaolusid, sh VMS- is sätestatud nõuete täitmist. Iga ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult iseseisev majandusüksus, mistõttu iga tööandja, st juriidilise keha puhul tuleb kontrollida VMS- is sätestatud tingimuste täitmist. Justiits- ja Digiministeerium Markus Ühtigi Mä[email protected] 1. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 4 1 ). Reegli kohaselt tuleb halduskoormust suurendava nõudega kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel . Eeltoodud HÕNTE muudatustest tulenevalt palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes kirjutada, kas eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu. Halduskoormuse kasvamisel palume seletuskirja sisukokkuvõttes märkida, mis meetmega on kavandatud suurenenud halduskoormust tasakaalustada. Arvestatud Seletuskirja täiendatud vastavalt tehtud ettepanekule. 2. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse VMS -i § 189 2 . Muu hulgas luuakse muudatusega alused, mis võimaldavad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud kindla perioodi tööta. Eelnõuga kavandatud VMS § 189 2 lõige 2 punkti 1 kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks VMS § 189 2 lõikes 1 sätestatud ajale kuni kolm kuud, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on KarS § s 133, 133 1 , 133 2 , 133 3 , 138, 138 1 , 139, 140 või 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu . Seletuskirjas puuduvad selgitused, miks kavandatud VMS 189 2 § lõike 2 punkti 1 loetelusse on valitud just need KarS -i paragrahvid. Seletuskirjas on üksnes viidatud sellele, et eelnõuga üle võetava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.04.2024 direktiivi (EL) 2024/1233 artikkel 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP23 artikli 2 punktis i. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP23 artikli 2 punktis i on öeldud: „“eriti orjastavad töötingimused“– töötingimused, mille puhul esineb muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest tulenevalt äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega, mis mõjutavad näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega “. Seega ei loo direktiivi tekst selgust küsimuses, mis alusel on valitud kavandatud sättes viidatud KarS-i paragrahvid. Kui sätte sõnastusel on näiteks võetud eeskuju mõnest teisest seadusest, peaks vastav info seletuskirjas kajastuma. Palume eelnõu seletuskirja tehtud märkuse pinnalt täiendada. Samuti palume selguse huvides kirjutada seletuskirjas välja KarS -i paragrahvide pealkirjad. Arvestatud Seletuskirja s täiendatu d selgitustega KarS-i paragrahvide osas . Direktiivi artikkel 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes nagu on määratletud direktiivi 2009/52/EP artikli 2 punktis i . Nimetatud sätte kohaselt on „eriti orjastavad töötingimused”– töötingimused, mille puhul esineb muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest tulenevalt äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega, mis mõjutavad näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega . Selle direktiivi ülevõtmisel siseriiklikkusse õigusesse ei defineeritud eriti orjastavate töötingimuste mõistet, vaid nähti ette, et see hõlmab nii tööorjust inimkaubanduse koosseisuna kui inimväärikust alandavaid töötingimusi ja välismaalase elu ja tervist ohustavaid töötingimusi ilma inimkaubanduse koosseisuta. Sellest tulenevalt täiendati KarS-i §-ga 260 1 ja sätestati VMS-i kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise alus viidates KarS-i paragrahvidele, mida hiljem on muudetud ja täiendatud. KarS-i paragrahvid, mille puhul saab anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks on järgmised: § 133 . Inimkaubandus ; § 133 1 . Inimkaubanduse toetamine ; § 133 2 . Kupeldamine ; § 133 3 . Prostitutsioonile kaasaaitamine ; § 138 . Ebaseaduslik inimuuringute tegemine ; § 138 1 . Doonorlusele sundimine ; § 139 . Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine ; § 140 . Doonorlusele kallutamine ; § 175 . Inimkaubandus alaealise suhtes ; § 260 1 . Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine . Samadel alustel võib välismaalasele anda ka tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks: VMS § 203 lõige 1 punkti 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks, kui ta on kannatanu kriminaalmenetluses, mille esemeks on KarS-i §-des 133–133 3 , 138–140, §-s 145 1 , 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu . VMS § 204 kohaselt teavitatakse sellises olukorras välismaalast kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise ja rahvusvahelise kaitse saamise võimalusest ja tingimusest. Täiendavalt kehtivale korrale, mis võimaldab anda välismaalasel e , kes töötas eriti orjastavates tingimustes (st kannatanu kriminaalmenetluses, mille esemeks on KarS-i §-des 133–133 3 , 138–140, §-s 145 1 , 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu ) tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses , võimaldatakse eelnõuga sellel välismaalasel olla kehtiva töötamiseks antud elamisloaga Eestis tööta kuni kuus kuud, kui tal on olnud elamisluba töötamiseks vähem kui kaks aastat, või kuni üheksa kuud, kui tal olnud elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat. Seega laieneb eriti orjastavates töötingimustes töötanud välismaalase võimalus töösuhte lõppemise järgselt valida, millise tähtajalise elamisloa alusel ta riigis viibimist jätkab. 3. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt täiendatakse VMS §-ga 301 1 , milles sätestatakse tööandja vastutus riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumise eest. Seletuskirjas (lk 31) on selgitatud: „Eelnevast lähtuvalt nähakse eelnõu § 1 punktiga 18 tööandjale ette ka karistus, kui ta on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud. Muudatuste järgselt võib tööandjat, tema juhatuse liiget või muud esindajat, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, keelu rikkumise korral karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas ulatuses on sätestatud VMS- is näiteks karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest (VMS-i § 301) või Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest (VMS-i § 300). Kuigi VMS- is on teatud rikkumiste puhul võimalik karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot, ei ole nii kõrge trahvimäära kehtestamine riigilõivu sisse nõudmise karistusena proportsionaalne.“ . Seletuskirjast ei selgu, miks ei ole kavandatud juriidilise isiku vastutust. Trahviühikutes määratakse rahatrahv füüsilisele isikule. Kui seletuskirjas tuuakse näiteks VMS §-d 300 ja 301, siis mõlemates on juriidilise isiku vastutus eraldi lõigetes 2 sätestatud. KarS § 14 kohaselt vastutab juriidiline isik siis, kui see on seaduses ettenähtud. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei eelda ega välista süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus. Eelnõus kavandatu kohaselt on füüsilisele isikule ette nähtud maksimaalne võimalik karistus, kuid juriidiline isik on jäetud vastutuseta. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et kuni 32 000-eurone rahatrahv juriidilisele isikule ei ole proportsionaalne karistus, eriti arvestades asjaolu, et KarS § 47 lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. Seega jääb 32 000 eurot maksimaalsest lubatud määrast väga kaugele. Kui füüsilisele isikule on kavandatud maksimaalne võimalik karistus (300 trahviühikut), siis 32 000 eurot juriidilise isiku puhul seda ei ole. Palume kavandada eelnõu § 1 punkti 18 juriidilise isiku vastutus suuruses, mis oleks proportsionaalne arvestades füüsilisele isikule kavandatud vastutust. Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud juriidilise isiku karistuse sättega. 4. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu sellele, et VMS- is tervikuna on juriidilise isiku karistusmäärad jäänud ajale jalgu. Füüsilise isiku puhul on karistusmäärad läbivalt sätestatud maksimaalse suurusega ehk kuni 300 trahviühikut, kuid juriidilise isiku karistused jäävad suurusesse kuni 3200 eurot või kuni 32 000 eurot. Seega füüsiline isik võib VMS alusel saada karistuseks kuni 2400 eurot (8x300 trahviühikut ) samas, kui juriidilise isiku maksimaalne karistus on sellest vaid 800 eurot kõrgem. Juriidilise isiku karistusmäär ei ole proportsionaalne ning vajab muutmist. Palume hinnata VMS-s sätestatud juriidilise isiku karistusmäärade proportsionaalsust ning kavandada VMS vastavate sätete muutmist. Palume anda Justiits- ja Digiministeeriumile teada, millal võiks vastavaid muudatusi oodata. Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud VMS- is sätestatud juriidilise isiku karistusmäära de muudatustega. 5. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse VMS-i § 40 2 lõiget 2, milles on loetletud menetlused, mille puhul võib haldusorgan arvestada kutsujale antud usaldusväärsuse hinnanguga. VMS § 40 2 lõike 3 kohaselt võetakse hinnangu andmisel arvesse VMS alusel pandud kohustuste rikkumisi ja muid põhjusi, mille alusel on põhjendatult alust kahelda kutsuja usaldusväärsuses. Palume seletuskirjas täpsustada, millistele andmetele hinnangu andmisel tuginetakse ja milliste normide alusel võib vastavaid andmeid töödelda. Näiteks, kui taotluse menetlemisel hinnatakse kutsujaks oleva ettevõtja usaldusväärsust ja sealhulgas on vaja kontrollida juhatuse liikme andmeid, siis kust neid kontrollitakse, milliste andmete alusel, millisel õiguslikul alusel. Samuti palume selgitada kuidas eristub usaldusväärsuse hindamine taustakontrollist, mille puhul on seadusandja leidnud, et tegemist on olulise eraelu puutumatuse riivega, mille ulatust tuleks sätestada seaduses. Arvestatud Seletuskirja täiendatud selgitustega kutsuja usaldusväärsuse hinnangu kohta . 6. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud eelnõu seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise kohta. Arvestatud Seletuskirja ja eelnõu täiendatud vastavalt märkustele. Tööinspektsioon Kairit Kuusemaa [email protected] 55963175 Jaana Vaus Madureira Silva [email protected] 53440322 1. Eelnõuga kehtestatakse piirang, mille kohaselt tööandja ei või riigilõivu tasu välistöötajalt tagasi nõuda, kui ta on selle ise tasunud (VMS-i § 41 täiendatakse lõikega 3) ning sätestatakse sanktsioonid olukorras, kus tööandja seda piirangut on rikkunud – kohustatakse tööandjat hüvitada välismaalasele riigilõiv (s.o VMS-i § 286 täiendatakse lõikega 7) ning keelu rikkumise eest nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut (s.o VMS - i täiendatakse §-ga 301 1 ). Praktikas on paraku üsna tavapärane, et tööandjad nõuavad välismaalt Eestisse tööle tulnud töötajatelt erinevate kulude hüvitamist, sh riigilõivu tasumist. Kuigi nimetatud muudatused on tervitatavad ja Tööinspektsioon toetab nende lisamist VMS-i, siis antud punktide osas jääb siiski küsimus, kuidas seda kohustuse täitmist (kohustust tagastada välismaalasele riigilõiv) tagatakse, sest trahvi määramine ei pruugi seda tagada – trahv makstakse ära, aga välismaalane suure tõenäosusega riigilõivu summat ei saa ilmselt enne tagasi, kui ta pöördub vastava nõudega Töövaidluskomisjoni või kohtusse (mis arvestades riigilõivu suurust, ilmselt ei ole üksinda väärt, et seda bürokraatliku teekonda ette võtta). Hirmust tööandja (ja eelkõige töökaotuse) ees ei pruugi paljud töötajad seda sammu ettegi võtta ja politsei, kes on pädev trahvi määrama, ei pruugi rikkumisest teada saada . Selgitus Tööandja kohustus ed on sätestatud VMS-s. Nende kohustuste täitmine pärast välismaalasele elamisloa andmist toimub järelkontrolli käigus. Riigilõivu välismaalaselt sissenõudmise keeldu kontrollitakse samamoodi ja niisamuti määratakse ka karistus kohustuse mittetäitmise eest. Välismaalasel on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda PPA-sse , Töövaidluskomisjoni või kohtusse ja kui isik otsustab sellest loobuda, siis see on tema enda valik. 2. Eelnõu lk 25: Kehtestatava korra kohaselt peab töökohavahetuse registreerimise taotluse esitama PPA-le tööandja, kelle juures välismaalane soovib tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt esitada samad andmed, mis tööandja peab tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt esitama tööandja kutses. Töökohavahetuse registreerimise taotluses tuleb muuhulgas esitada andmed töötamise kohta, sealhulgas töötamise alus, brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne. Samuti tuleb vajadusel lisada täiendavad tõendid, kui töötamisele kohaldub eritingimus. Näiteks, kui tööle asutakse iduettevõtte erisuse alusel, tuleb lisada ekspertkomisjonile esitatud taotluse number. Kommentaar: Praktikas vahetatakse tööandjat, siis kui teine potentsiaalne tööandja on olemas. Taotlus tuleb esitada kaks kuud ette, samas tuleb töötajal TLS-st tulenevalt järgida ka etteteatamistähtaega töölepingu ülesütlemisel, ehk (pärast katseaega) teatada 30 kalendripäeva ette. Juhul, kui töötaja olemasoleva tööandja juures ütleb töölepingu üles nõnda, et töökohavahetuse taotluse rahuldamise korral saaks otse uue tööandja juurde liikuda, riskib ta sellega, et taotluse rahuldamata jätmise korral jääb töötuks. Kui töötaja töötuks jäämisega riskida ei taha, on tal võimalik ülesütlemisavaldus esitada üksnes pärast PPA poolt töökohavahetuse taotluse rahuldamist. Mis tähendab seda, et lisaks kahele kuule, venib tööandja vahetus 30 päeva võrra veel pikemaks (s.t 60+30 päeva). Kuidas aga on reguleeritud olukord kus töötajal tuleks 30 päeva veel eelmise/olemasoleva tööandja juures „ära töötada“, samas on elamisluba juba seotud uue tööandjaga, kuivõrd töökohavahetuse taotlus on rahuldatud? Selgitus Töökohavahetuse registreerimise taotluse võib välismaalane esitada koheselt uue tööandja leidmisel . Eelnõu kohaselt võib välismaalane uuel töökohal tööle asuda pärast seda, kui PPA on taotluse suhtes teinud positiivse otsuse ja töökohavahetuse registreerinud. Töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes teeb PPA kavandatavate muudatuste kohaselt otsuse 30 päeva jooksul. Seega on töökohavahetuseks vajalike registreeringute menetluste kestus maksimaalselt 30 päeva. Seejuures lähtub PPA haldusmenetluse seaduse põhimõttest, et menetlus viiakse läbi võimalikult kiiresti. Kehtiva õiguse kohaselt vaadatakse tähtajalise elamisloa taotlus läbi kahe kuu jooksul (alates 2026. aasta jaanuarist 3 kuu jooksul), seega lüheneb uue korra kohaselt töökohavahetuse protsess välismaalase ja uue tööandja jaoks oluliselt. Kuivõrd töökohavahetus sama elamisloa alusel on lubatud selle elamisloa kehtivusaja jooksul, seatakse nõue, et töökohavahetuse registreerimise taotlus tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et kui elamisluba kaotab kehtivuse, ei ole võimalik sama elamisloa alusel enam töökohavahetust registreerida, vaid tuleb taotleda elamisloa pikendamist või uut elamisluba. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb esitada kaks kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist (Siseministri 12.01.2017 a määruse nr 7 § 28). Samuti peab uue tähtajalise elamisloa taotlemisel arvestama menetluse kestusega (kehtiva korra kohaselt kuni kaks kuud, alates jaanuarist 2026 kolm kuud). Pikendatud või uue elamisloa alusel on võimalik taas taotleda töökohavahetuse registreerimist. Juhul, kui töötaja ütleb üles töölepingu olemasoleva tööandja juures ning töökohavahetuse registreerimise taotlus saab keelduva otsuse, on välismaalasel võimalik olemasoleva tööandjaga arutada võimalust töösuhte jätkamiseks, jääda ajutiselt tööta ja otsida uut tööandjat (eelnõuga luuakse võimalus olla ajutiselt tööta) või Eestist lahkuda. Selgitame ka, et rakendusakti kavandi kohaselt tuleb töökohavahetuse registreerimise taotlusel märkida töötamise algusaeg. Alates uue tööandja juures tööle asumisest kohaldatakse eelnõu punkti 14 muudatuse kohaselt uuele tööandjale kutsuja kohustusi. Seega on alates sellest kuupäevast välismaalase elamisluba seotud uue tööandjaga ning enne uue tööandja juures tööle asumist varasema tööandjaga. Sarnane põhimõte rakendub ka praegu, kui välismaalane taotleb uut tähtajalist elamisluba uue tööandja juures tööle asumiseks. Kuni uue elamisloa andmiseni (mis on seotud uue tööandja juures tööle asumise ga ) jätkab välismaalane Eestis elamist ja töötamist varasem a elamisloa alusel varasema tööandja juures. 3. Eelnõu § 1 punkt 13 – VMS § 189 2 l õike 3 muutmine : Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2 kohas. Seletuskirja lk 27 on kirjas: Kuigi kehtiva VMS-i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, siis seda võimalust kohaldati praktikas üksnes neile välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti tööandjaga ning seega ka töösuhte lõpetamiste aluste kontrollimine võimalik. Lähetatud töötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul asub välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping, välisriigis. Seetõttu oli töösuhte lõpetamise aluste kontrollimine keeruline ning praktikas neile tööta olemise perioodi ei võimaldatud. Kommentaar: Seletuskirjas tuuakse välja, et välismaise tööandja puhul on töötajaga töösuhte tegeliku lõpetamise kontrollimine keeruline, sest tööandja on välisriigis. Samas uus säte oma sõnastuses suunab PPA-d seda kontrolli ka edaspidi läbi viima ehk küsitav on kuidas eelnõuga planeeritavat sätet on mõeldud praktikas rakendada. Selgitus Eelnõuga ei piirata kehtivas õiguses sätestatud võimalust ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja tel ja lähetatud töötajatel olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt. Eelnõuga tehakse üksnes muudatused, mis tulenevad direktiivist 2024/1233. Kuigi töösuhte lõpetamiste aluste kontrollimine eelnevalt nimetatud aluste puhul on keeruline ning praktikas seda ei kasutatud, on välismaalasel soovi korral võimalik esitada PPA-le tõendeid (nt välisriigis välja antud dokumendid töösuhte lõpetamise kannete kohta) töösuhte lõpetamise aluste kohta ning kasutada VMS- is sätestatud õigust tööta olla. Seletuskirja vastavate selgitustega täiendatud. 4. Seletuskirja lisa 2 vastavustabel lk 15 on kirjas, et Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku vältel töötu olla. Kommentaar: eelnõu kohaselt tahab Eesti võimaldada töötaolekut 3-6 kuud, kuid vastavustabelis on kirjas, et Eesti ei võimalda olla pikema kui kolmekuulise ajavahemiku jooksul tööta. Samas kui tähtajaline elamisluba on olnud vähemalt kaks aastat, võib isik olla tööta kuni kuus kuud. Kuus kuud on üsna pikk periood olla tööta, mistõttu tekib küsimus, kas oleks mõistlik sätestada PPA-le õigus kontrollida, kas isikul on enda ülalpidamiseks nii pika perioodi vältel piisavaid rahalisi vahendid? Arvestatud Eelnõu § 1 punktiga kuus täiendatakse loodavat VMS § 189 2 lõikega 2 , sätestades nõude, et kui välismaalane töötab kauem, kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks. Nõutav piisava legaalse sissetuleku määr kehtestatakse Siseministri 12. jaanuari 2017 . aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ §- is 53. 5. Juhime tähelepanu ka eelnõus toodud terminoloogiale, nt on kasutatud seletuskirjas mõistet ametikoht (lk 30), kuid ülejäänud tekstis töökoha mõistet. Ametikoht on eelkõige ATS-is kasutatav mõiste, aga ATS kohaselt ei saa ametnikuks nimetada välismaalast, seega see mõiste ei sobi eelnõu seletuskirja. Lisaks on segadusse ajav töökoha mõiste, kuna eelnõus räägitakse nii tööandja vahetamisest, kui ka sama tööandja juures teiste ülesannete täitma asumisest ning kohati on seetõttu seletuskirja raske lugeda. Ehk teeme ettepaneku seletuskirja selle pilguga üle vaadata ja sõnastust muuta/kohendada (nt nagu on eelnõu § 177 lg-s 4 1 neid eristatud). Arvestatud Seletuskirjas on sõna „ametikoht“ asendatud sõnaga „töökoht“, kuid viidete puhul kehtivatele VMS-i sätetele, kus on kasutusel sõna „ametikoht“, on see termin jäetud muutmata. Selgitus Teksti loetavuse ja selguse eesmärgil on kasutatud mõistet „töökohavahetus“, kui hõlmatud on nii teise tööandja juurde tööle asumine kui sama tööandja juures teisele töökohale tööle asumine (vt seletuskirja lk 1). Tööandja vahetusele on viidatud, kui on üksnes hõlmatud tööandja vahetamine, kuid mitte sama tööandja juures tööle asumine. Sama tööandja juures tööle asumisele on viidatud, kui on üksnes hõlmatud sama tööandja juures tööle asumine, kuid mitte teise tööandja juures tööle asumine. 6. Lõpetuseks märgime, et toetame eelnõuga plaanitavaid muudatusi ja nõustume, et need võivad kaasa aidata välismaalaste ekspluateerimise vähendamisele. Kuna eelnõu puudutab vaid elamisloa menetlusega seonduvat, siis juhiksime siiski tähelepanu ühele praktikas esile kerkinud tendentsile, mille osas leiame, et see vajab lähemas tulevikus VMS -i (aga ka teiste seonduvate õigusaktide) regulatsiooni ülevaatamist ja muutmist. Nimelt näeb Tööinspektsioon oma järelevalve raames seda, et ärakasutamisest on saanud mõnede ettevõtjate jaoks „ärimudel“ – see tähendab, et ära kasutatakse nii süsteemi ehk seaduse kitsaskohti kui inimesi. Pahatahtlikud tööandjad kasutavad ära nii meie enda Eesti inimesi, aga ka välismaalt tulnud võõrtööjõu haavatavust. Viimased ei tunne keelt ega kehtivaid seaduseid, mis loob hea pinnase ärakasutamiseks. Välismaalaste Eestisse tööle kutsumisel täidetakse küll paberil seadusega ettenähtud nõuded ja vahendajad maalivad koduriigis tööotsijatele ilusa pildi Eestist ja siin ootavast tööst – sageli kaasneb sellega ka kopsakas vahendustasu nõudmine ja kõik selleks, et Eestis madalapalgalist tööd teha sageli topelt tundidega. Sageli juhtub, et pärast paari töötamiskuud jätab tööandja töötajale töötasu välja maksmata või hakkab seda osade kaupa maksma, seejuures osaliselt võlgu jäädes (seda kinnitab mh töövaidluste arvu kasv, kus töövaidluskomisjoni pöördunud avaldajaks on välismaalane). Maksmata töötasult jäävad deklareerimata ka tööjõumaksud ning seeläbi „teenib“ tööandja märkimisväärse tulu ja saavutab sellega ebaausa konkurentsieelise. Kui töötaja tuletab tööandjale meelde maksmata töötasu, päädib see sageli n-ö „konfliktina“, kus tööandja saab paari nupuvajutusega töötamise registris töösuhte lõppenuks märkida (kuigi reaalselt töösuhe lõppenud ei ole, sest pooled ei ole saavutanud kokkulepet töösuhte lõpetamiseks TLS § 79 alusel ning ülesütlemisavaldust ei ole kumbki pool teisele esitanud) ja/või maksab tööandja VMS- ga ettenähtust madalamat töötasu, mis toob kaasa lühiajalise töötamise registreeringu tühistamise ja välismaalase Eestist väljasaatmise (PPA ei saa kontrollida ja/või anda hinnangut töösuhte lõppemise/mittelõppemise faktile, kuna see on juba töövaidluse teema). See omakorda tähendab, et Eestis lühiajalise töötamise registreeringu alusel tööd teinud välismaalane ei jõua sageli lühikese aja jooksul (PPA saab anda välismaalasele maksimaalselt 30 kalendripäeva vabatahtlikuks lahkumiseks) pöörduda töövaidluskomisjoni ega kohtusse või ei jõua oma avalduse alusel tehtavat lahendit ära oodata (kui täna avaldaja istungile ei ilmu, jätab töövaidluskomisjon avalduse lihtsalt läbi vaatamata) ja töötaja jääb reaalselt ilma võimalusest saada kätte välja teenitud töötasu. Kuigi välismaalane võiks näiteks töövaidluskomisjoni istungil osaleda video teel (vt töövaidluse lahendamise seaduse § 42 1 ) või esindaja vahendusel, neid võimalusi sageli ei kasutata, sest neist ei olda teadlikud ja/või tundub protsess keeruline ja aeganõudev (töövaidluskomisjonis/kohtus tuleb kasutada tõlki ja vormistada dokumendid eesti keeles) ning see kõik tagab tööandjale taas „kasumi“ maksmata töötasu näol. Ehk siis kokkuvõtlikult näeb Tööinspektsioon vajadust vaadata üle ka lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötamist (ja sellega seonduvalt ilmselt ka maksukorralduse seaduses sätestatud töötamise registreerimist) puudutavat regulatsiooni, mis ei võimaldaks tööandjatel võõrtöötajaid eelkirjeldatud viisidel ära kasutada (sageli ei ole rikkumised nii rasked, et tööandjat oleks võimalik vastutusele võtta inimkaubanduse kuriteo toimepanemise eest). Võtame teadmiseks Võtame teadmiseks, et toetate eelnõuga plaanitavaid muudatusi. E elnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2024/1233, mistõttu ei lähe eelnõu muudatused direktiivis ette nähtust kaugemale. Võtame teadmiseks vajaduse tulevikus analüüsida VMS -i regulatsiooni ülevaatamist ja muutmist vältimaks inimeste ekspluateerimist ja seaduse kitsaskohtade ärakasutamist. Eesti Töötukassa Reet Raud [email protected] 614 8247 Monika Aasa [email protected] 614 8632 Irina Borozdina [email protected] 614 8644 1. Eelnõu § 1 punktis 6 jääb ebaselgeks, kas § 184 1 lõike 1 punktid 1 ja 2 kohalduvad samaaegselt või mitte. Selguse huvides võiks § 184 1 lõike 1 punkti 1 lõppu lisada sõna „ning“. Sarnaselt on eelnõus sõnastatud § 184 2 lõige 2. Teeme ettepaneku sõnastada § 184 1 lõige 1 järgmiselt: „(1) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, kui: 1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse ning 2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva seaduse §-des 176–1813, 182, 183 ja 1901–1907 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning registreerinud töökohavahetuse.“. Arvestatud. VMS-i § 184 1 lõike 1 punkti 1 sõnastust muudetud vastavalt tehtud ettepanekule. 2. Teeme ettepaneku sõnastada TVTS § 12 lõige 2 1 sarnaselt kehtiva TVTS § 12 lõike 1 punktile 1 ning loetleda lepingu liigid ühes lõikes, mitte punktloeteluna: „ (2 1 ) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel . “. Kui punktloetelu jääb, teeme ettepaneku selguse huvides täpsustada TVTS § 12 lõike 2 1 sissejuhatavas lauseosas, et õigus töövõimetoetusele tekib, kui välismaalane töötab vähemalt ühe järgmise lepingu alusel. Vastasel korral võib jääda ekslik arusaam, et kõik lepingud peavad esinema korraga: „(2 1 ) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab vähemalt ühe järgmise lepingu alusel: 1) tööleping; 2) töövõtuleping; 3) käsundusleping; 4) teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõiguslik leping.“. Alternatiivina võib lisada TVTS § 12 lõike 2 1 punkti 3 lõppu sõna „või“: „(2 1 ) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab vähemalt ühe järgmise lepingu alusel: 1) tööleping; 2) töövõtuleping; 3) käsundusleping või ; 4) teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõiguslik leping.“ Arvestatud. TVTS-i § 12 lõike 2 1 tekst muudetud vastavalt tehtud ettepanekule: „(2 1 ) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel.“ . Politsei- ja Piirivalveamet Marina Kadak [email protected] 1. Eelnõu § 1 punkt 2 Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda. Et kõik piirangud oleks VMS- is kehtestatud ühetaoliselt teeme ettepaneku kehtestada sarnaselt elamisloale vastav piirang (samas sättes) ka lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja viisa taotlusele ning sarnaselt elamisloga ka nende aluste puhul määrata vastav sanktsioon. Mitte arvestatud Selgitame, et e elnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2024/1233, mistõttu ei lähe eelnõu muudatused direktiivis ette nähtust kaugemale. Direktiivi II peatükki, sh artiklit 10, mis sätestab piirangud menetlemise tasu tagasinõude osas, ei kohaldata viisa alusel töötavatele välismaalastele (vt direktiivi 2024/1233 artikkel 3 punkt 4). Seetõttu sätestatakse eelnõuga vastav piirang üksnes töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Sarnase piirangu loomist lühiajalise Eestis töötamise registreerimisele ja viisa taotlusele saame analüüsida tulevikus välismaalaste seaduse muutmise raames. 2. Eelnõu § 1 punkt 6 – VMS § 184 1 lõike 2 muutmine. (2) Välismaalane ei tohi vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat , kui: 1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või 2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. Teeme ettepaneku antud sõnastuse muutmiseks, kuivõrd praegusest võib välja lugeda, et tööandja vahetamine on nimetatud elamisloa töötamiseks aluste puhul kogu elamisloa töötamise vältel keelatud. See aga ei ole antud sätte eesmärk. Eesmärk on, et nende kahe aluse puhul tööandja vahetamisel ei piisa uuel tööandjal töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamisest PPA-le . Tööandja vahetamise korral peavad välismaalased nende kahe aluse puhul igal juhul esitama PPA-le uue elamisloa taotluse töötamiseks uue tööandja juures, s.t kogu esialgne protsess tuleb nende kahe aluse puhul läbida uuesti algusest peale. Arvestatud Sätte sõnastust vastavalt muudetud: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalasele, kui: 1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või 2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. “ . Eelnõuga ei piirata välismaalase, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, õigust taotleda tööandja vahetamise eesmärgil uut tähtajalist elamisluba. Küll ei laiene eelnimetatud sihtgrupile direktiivist tulenev õigus töökohavahetusele sama töötamiseks antava tähtajalise elamisloa alusel. 3. Eelnõu § 1 punkt 3 Paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6 , 6 1 , 6 2 , 7 või 9 alusel. Peame vajalikuks märkida, et VMS § 118 punkt 6 on alates 01.07.2012 kehtetu ning sarnaselt sama sätte punktiga 8 palume seda eraldi mitte loetleda. A rvestatud VMS § 118 punkt 8 (tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral) tunnistati kehtetuks 01.01.2015 aastal jõustunud muudatustega ning vastaval alusel välja antud elamislube enam ei ole. Kuigi VMS § 118 punkt 6 (tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral) tunnistati kehtetuks 01.07.2012 aastal jõustunud muudatustega ja sellel alusel elamislube enam välja ei anta, on 25.08.2025 seisuga sellel alusel välja antud kehtivaid elamislube veel kuus. Praktikas võib tekkida olukord, kus välismaalane, kes omab tähtajalist elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral, pikendab oma elamisluba või taotleb uut elamisluba muul alusel ning menetluse kestel varasema elamisloa kehtivusaja lõppedes viibib Eestis VMS-i § 130 alusel. VMS-i § 200 kohaselt on v älismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku alusel, keelatud Eestis töötada. Seega ei saa tekkida neil töötamise õigust ka VMS-i § 130 alusel Eestis viibides. 4 . Eelnõu § 1 punkt 6 „§ 184 1 . Tööandja vahetamine (3) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama käesoleva seaduse § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel. PPA ei nõustu antud sätte kohaldamisega, kuivõrd sellisel juhul kaob VMS § 176 2 sätte esialgne kontseptsioon ja eesmärk. Seni on olnud keelatud antud sätte alusel tööandja vahetamine uue tööandja juurde töötamiseks samal alusel. Lubatud on tööandja vahetamine, kui elamisluba töötamiseks taotletakse mõnel muul alusel (nt üldtingimustel ja piirarvu kohaldamisega). Kuid samal alusel välismaalased praeguse kehtiva regulatsiooni kohaselt elamisluba uuesti taotleda ei saa, ilma, et nad vahepeal oleks eemal ning läbiksid kogu vajaliku protsessi algusest peale. Selgitus Direktiivi kohaselt on ühtne luba elamisluba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul asjaomases liikmesriigis töötamise eesmärgil seaduslikult elada (direktiivi 2024/1233 artikkel 2 punkt 3). Eesti mõistes on ühtne luba seega tähtajaline elamisluba töötamiseks, olenemata töötamise alusest, hõlmates mh ka tähtajalist elamisluba töötamiseks VMS-i § 176 2 alusel. Direktiivist 2024/1233 tulenevalt (artikkel 11 lõige 2) peab liikmesriik lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Kuigi liikmesriik võib tööandja vahetamisele sätestada teatud lisatingimused (loetletud direktiivi artikkel 11 lõikes 3), ei ole tööandja vahetamise piiramine direktiiviga lubatud. Eelnevast lähtuvalt tuleb ka VMS-i § 176 2 alusel tähtajalise elamisloa töötamiseks saanud välismaalasel võimaldada tööandjat vahetada. Küll jääb ka edaspidi kehtima põhimõte, et VMS-i § 176 2 alusel antud tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata (VMS § 186 lõige 5), samuti ei ole uut tähtajalist elamisluba töötamiseks VMS-i § 176 2 alusel võimalik taotleda enne aasta möödumist pärast eelmise samal alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist (VMS § 181 lõige 9). Seega, kui ka välismaalane vahetab VMS-i § 176 2 alusel antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, ei saa ta oma elamisluba pikendada ning samal alusel uue elamisloa saab ta taotleda, kui ta on vahepeal Eestist eemal viibinud. Nii nagu kehtiva korra kohaselt on VMS-i § 176 2 alusel tähtajalist elamisluba töötamiseks omaval välismaalasel võimalik taotleda uut elamisluba töötamiseks muul alusel (nt üldisel alusel), võib ka kõnesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste järgselt välismaalane töökohavahetuse korral vahetada töötamise alust (nt minna üle üldisele alusele). Sellisel juhul ei kohaldu uue tööandja juures töötamisele, mis ei ole enam VMS-i § 176 2 alusel, vastastavad piirangud, mis kohalduvad VMS-i § 176 2 alusel antud tähtajalisele elamisloale. 5 . Eelnõu § 1 punkt 13 § 189 2 . Töötaolek (1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku : 1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta; 2) kuni kuus kuud , kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat. Kuna välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema kogu tööta olemise periood kokku tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduses sätestatud perioodi, siis palun seletuskirja lahti kirjutada, kuidas PPA peaks arvutama kolme ja kuue kuu töötuks olemise perioodi. Milliste päevade arvuga tuleks sellisel juhul arvestada? Näiteks, kui välismaalane oleks järjest töötu veebruar (28 päeva), märts (31 päeva) ja aprill (30 päeva), siis sellisel juhul tähendaks kolm kuud 89 päeva. Aga kui isik oleks töötu alates novembrist (30 päeva), detsember (31 päeva) ja jaanuar (31 päeva), teeks kolm kuud kokku päevades 92 päeva. Õigusselguse huvides, kuna töötuks olemise periood ei pea olema järjest, siis palume konkreetset arvutusmetoodikat (viidet konkreetsele õigusaktile), kuidas PPA peaks hakkama arvutama töötuks olemise kolme ja kuute kuud kokku. Arvestatud osaliselt Direktiiv reguleerib tööta olemise lubatud aega kuudes (direktiivi artikkel 11 lõige 4). Kui direktiivi ülevõtmisel lähtuda lubatud tööta olemise perioodi sätestamisel päevadest, siis sõltuvalt kuude pikkusest ei pruugi siseriiklik õigus olla enam direktiiviga kooskõlas. Näiteks kui välismaalase töötaks olemise esimene päev on 15. veebruar, siis on kolme kuu puhul tema viimane lubatud tööta olemise päev 14. mai. Kui sama arvestus sätestada päevades ja lubatud tööta olemise aeg oleks 90 päeva, siis sel juhul, kui tema esimene tööta olemise päev on 15. veebruar, on tema viimane lubatud tööta olemise päev 15. mai ja see ei oleks direktiiviga kooskõlas . Seletuskirja täiendatud selgitusega, et tähtaja arvutamine toimub tsiivilseadustiku üldosa seaduse ( TsÜS ) 6. osa (§ 134–137) kohaselt. Haldusmenetluse seaduse § 33 lõike 1 kohaselt kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) sätteid . TsMS § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse m enetlustähtaegade arvutamisele TsÜS-is tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatu t. 6 . Eelnõu § 2 - Lisaks täpsustav küsimus, mis puudutab kõiki antud eelnõuga kehtestavaid hüvesid. Kas neid seostatakse Eestisse jääva sotsiaalmaksuga? Kas on mõeldud sellele, et välismaalane võib esitada oma koduriigi dokumendid ning paluda enda sotsiaalmaksud kanda koduriiki. Sellisel juhul hakkab Eesti riik maksma välismaalasele talle ettenähtud hüvesid kuid mingit tulu sellest Eestile ei laeku. Selgitus Eelnõu võrdse kohtlemise sätetega laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste isikul is t kohaldumisala nendele välismaalastele, kellel on pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ning kes töötavad Eestis. Eestis töötamise eest saadud tulu on maksustatud sotsiaalmaksuga. Kui välismaalane ei tööta (enam) Eestis, isegi juhul kui tema pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil on kehtiv, ei ole tal õigust eelnõus loetletud sotsiaalkindlustushüvitistele. Märgime ka, et eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust selliselt, et lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalist viisat omavad inimesed ei ole hõlmatud nende isikute skoopi, kelle eest Eesti Töötukassa maksab erijuhtudel sotsiaalmaksu. 7 . Eelnõu § 1 - Samuti on oluline markeerida, et antud muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada elamislubade ja töölubade registrit (edaspidi ETR ), mida PPA-l on kavas teha rändmenetluse infosüsteemi (edaspidi RIS ) projekti raames. Nagu varasemalt oleme juba teavitanud, kui muudatused puudutavad elamislubade menetlusi, siis nende arenduste tegemiseks on vajalik ETR-i välja kolimine UUSIS-st, mis on RIS III etapi arendusplaanides kuid selle jaoks ei ole veel PPA-le rahastust eraldatud. Kõik mis on seni kirjutatud Python 2.7 versiooni ning millele ei ole enam tootetuge juba alates 2020. a, uusi arendusi peale ei tehta. Kui PPA antud eelnõuga kaasnevaid arendusi realiseerida ei saa, tähendab see PPA jaoks lisa käsitööd, mis omakorda tähendab menetluste läbivaatamise pikenemist ja võib kaasa tuua täiendava inimressursi vajadust menetluste läbiviimiseks. Eeltoodust lähtuvalt peame vajalikuks täiendavalt välja tuua, et seletuskirjas toodud märkus „ Kuigi edaspidi peab PPA välismaalase töökohavahetuseks elamisloa taotluse menetluse asemel läbi viima töökohavahetuse registreerimise menetluse, siis on töökohavahetuse registreerimise menetlus PPA-le väiksema töömahuga – kontrollitakse üksnes uue töötamisega seonduvaid asjaolusid .“ on asjakohane vaid juhul, kui planeeritavateks muudatusteks suudab PPA vajalikud arendused realiseerida ka vastavates andmebaasides. Teadmiseks võetud Arendusvajadus kajastatud kooskõlastamisele esitatud eelnõu seletuskirjas. Justiits- ja Digiministeerium 20.10.2025 nr 1-6/3282-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562