Väikehange „​Isikupõhise täitemenetluse kujundamise analüüs​“

VÄIKEHANGE „Isikupõhise täitemenetluse kujundamise analüüs“ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits- ja Digiministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. HINNAPÄRING 1. ÜLDINFO Justiits- ja Digiministeerium 1.1 Hankija andmed Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Aleksandr Logussov, telefon: 5267501, e-post: 1.2 Hanke eest vastutav isik [email protected] Hanke eesmärk on analüüsida täitemenetluse regulatsiooni muutmist selliselt, et täitemenetluse protsess kujuneks vastavalt võlgniku 1.3 Hanke objekti majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale, oleks võimalik loobuda lühikirjeldus ja eesmärk perspektiivitute nõuete menetlemisest ning koondada võlgniku menetlusi ühe menetleja kätte. 1.4 Eeldatav maksumus km- 26 000 eurot ta1 1.5 Riigihangete - Keskkonnahoidlik hankimine: jah strateegiliste põhimõtete kasutamine - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah 2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED Hanke objekti kirjeldus on toodud pakkumuskutse lisas 1 (tehniline 2.1 Hanke objekti kirjeldus kirjeldus). Tähtaeg on kuni kuus kuud alates lepingu sõlmimisest, arvestusega, et lõpparuanne esitatakse hiljemalt 15.04.2026 ja hankija võtab tööd vastu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel hiljemalt 15.05.2026. 2.2 Tähtaeg ja/või ajakava Tööd võetakse vastu etappide kaupa vastavalt tehnilises kirjelduses toodud kirjeldusele. - Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused 2.3 Lepingutingimused - Vajadusel peab pakkuja olema valmis vastama täiendavatele küsimustele, mis võivad analüüsi pealt tekkida ja mis ei eelda täiendavat skoobi välist analüüsi. - Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa 4). Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel 2.4 Keskkonnahoidlike eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; lahenduste kasutamine 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1  hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või 2.5 Võrdse kohtlemise seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega tagamine ja mitte- inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise diskrimineerimine arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal- majanduslikust võimekusest ja elukohast. 3. TÄIENDAV INFO - Pakkuja meeskonnas peab olema õigusvaldkonna spetsialist, kellel on vähemalt viieaastane õigusalane töökogemus. - Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on rahvusvahelise võrdleva uuringu kogemus. 3.1 Pakkujale ja pakkumusele - Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kehtestatavad nõuded teadmised/kogemus täitemenetluse ja maksejõuetuse valdkonnas. - Pakkuja võib kaasata vajadusel oma ala eksperte, kes oskavad anda pädevaid seisukohti, mis aitaksid saavutada kirjeldatud analüüsi eesmärke. 4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE - Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku 4.1 Selgitused küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. Pakkumuses esitab pakkuja: - Pakkumuse vormi koos kinnitustega (lisatud pakkumuskutsele, lisa 3). - Analüüsi ja selle läbiviimise kirjeldus lähtudes tehnilises kirjeldus toodud tingimustest (sh tegevus ja metoodika). Vastavat kirjeldust hinnatakse hindamismetoodika kriteeriumi „Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus“ alusel; - Pakkuja nägemuse eelduslikust ajakavast. Vastavat ajakava hinnatakse hindamismetoodika kriteeriumi „Ajakava“ alusel; - Pakkuja meeskonnaliikmete varasema kogemuse kirjeldus vastavalt pakkumuskutse punktile 3.1. koos meekonnaliikmete 4.2 Pakkumuse CV-dega; vormistamine ja - Pakkumuse maksumuse. Maksumus peab sisaldama kõiki esitamine vajalikke kulusid, mis kaasnevad analüüsi koostamisega. - Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. - Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. - Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 30.10.2025 kell 23:59. - Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. - Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. - Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või 2  ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. - Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 4.3 Pakkumuse vastavuse - Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis kontrollimine esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi. - Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. - Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. - Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet 4.4 Pakkujaga läbirääkimiste diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pidamine pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. - Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. - Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. - Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim 4.5 Pakkumuste hindamine hinna ja kvaliteedi suhe), tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus, ajakava ja aruande vormistus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil lisa 2 hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel. - Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise 4.6 Pakkuja teavitamine kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu hankija otsustest ja sõlmimisest. lepingu sõlmimine - Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. 3 Lisa 1 Tehniline kirjeldus Isikupõhise täitemenetluse kujundamise analüüs 1. Analüüsi taust Täitemenetluse seadustiku regulatsioon ei anna võimalust võtta menetluse läbiviimisel piisavalt arvesse võlgniku majanduslikku ega sotsiaalset olukorda. Regulatsioon ei erista võlgnike kes teadlikult hoiduvad kohustuste täitmisest, nendest võlgnikest , kes on sattunud sügavasse majanduslikku või sotsiaalsesse hätta. Samuti ei võimalda kehtiv kord kujundada täitemenetluse kulgu vastavalt võlgniku tegelikule seisundile. Näiteks ei erine töötava ja sissetulekut omava võlgniku täitemenetlus kuidagi sellise võlgniku omast, kes on pikaajaliselt töövõimetu või muul moel täielikult abitus seisundis. Ligikaudu 60% täitemenetluse seadustiku regulatsioonist käsitleb võlgniku vara arestimist, realiseerimist ning saadud tulu jaotamist. Kuigi menetlusnorme oleks võimalik ajakohastada, on varale sissenõudmise regulatsioon iseenesest piisavalt põhjalik. Probleem seisneb aga selles, et kehtiv regulatsioon keskendub valdavalt vara realiseerimisele ega käsitle olukordi, kus võlgnikul puudub vara. Varatute võlgnikena peetakse silmas võlgnike, kellel puudub väärtuslik vara, millele oleks võimalik täitemenetluses sissenõuet pöörata. Samuti kuuluvad siia võlgnikud, kellel ei ole sissetulekut või kelle sissetulek on niivõrd väike, et sellele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Siia kuuluvad ka võlgnikud, kelle sissetulek koosneb täielikult või valdavas osas sellistest laekumistest, millele sissenõuet ei saa pöörata (nt riiklikud toetused). Sellest tulenevalt eksisteerivad varatute võlgnike perspektiivitud täitemenetlused justkui sisutühjade menetlustena – need ei paku sissenõudjale realistlikku võimalust nõude rahuldamiseks ning samal ajal hoiavad võlgnikku menetluses, millest tal on keeruline või võimatu väljuda. Kehtivas seaduses puudub regulatsioon selle kohta, milline peaks olema täitemenetlus varatu võlgniku puhul. Sellised menetlused peavad samuti alluma vara realiseerimisele orienteeritud reeglitele, mis ei vasta nende sisulisele olukorrale. Sama olukord valitseb ka nendes menetlustes, kus võlgnikul on küll sissetulek, kuid kohustusi on kordades rohkem ning mõne sissenõudja nõude rahuldamiseni enne täitmise aegumist ei jõutagi. Eeltoodud olukord viib selleni, et varatu võlgnik asub pideva menetlusliku surve all kuni täitmise aegumiseni. Sisutühjad perspektiivitud täitemenetlused suurendavad ka võlgniku võlakoormust, kuna iga menetlusega kaasnevad menetluskulud. Ühtlasi pakub kehtiv regulatsioon võlgnikule väga vähest motivatsiooni nõuete rahuldamiseks omal initsiatiivil. Sisutühjade menetluste läbiviimisega kaasneb ka olukord, kus kohtutäiturid ja riigi infosüsteemid peavad üleval pidama menetlusi, kust sisuliselt raha ei laeku. Registrid täituvad varatute võlgnike täitemenetlustega, mis jäävad aastateks aktiivseks. Lisaks on sissenõudja valikuvabadus kohtutäituri valikul viinud olukorrani, kus ühe võlgniku suhtes menetlevad erinevaid nõudeid mitu kohtutäiturit eri täiteasjades. See killustab täitemenetlust, suurendab võlgniku halduskoormust ning tekitab sageli segadust. Menetluslike küsimuste või probleemide korral peab võlgnik suhtlema mitme erineva kohtutäituriga, mis tähendab, et tal puudub üks selge kontaktpunkt või menetluslik tugi. Suhtlemine mitme erineva menetluspraktika ja võimekusega kohtutäituri bürooga võib osutuda võlgniku jaoks üle jõu käivaks. See raskendab ka kohtutäiturite tegevuse seaduspärasuse kontrolli – näiteks juhul, kui võlgnik tunneb, et tema sissetulekut on arestitud seaduses lubatust suuremas ulatuses, võib tal tekkida vajadus vaielda kohtus kõigi menetlust läbiviivate kohtutäituritega eraldi. Mitme paralleelse täitemenetluse pidamine ei suurenda mitte ainult menetluslikku segadust, vaid tekitab võlgnikule ka täiendavaid menetluskulusid, suurendades tema koormust ja vähendades võimalusi võlgade vabatahtlikuks tasumiseks. Samas puudub käesoleval ajal toimiv võimalus kõigi võlgniku menetluste koondamiseks ühe kohtutäituri kätte. 2. Analüüsi eesmärk Analüüsi eesmärk on pakkuda õigusloome ja praktika jaoks sisuliselt põhjendatud ja rakendatavaid lahendusi, mis võimaldaksid muuta täitemenetlust senisest rohkem isikupõhiseks, paindlikuks ja proportsionaalseks. Analüüs peab toetama süsteemi arengut suunas, kus täitemenetluses arvestatakse 4 senisest enam võlgniku tegeliku majandusliku ja sotsiaalse olukorraga ning luuakse tingimused selleks, et menetlus kohanduks võlgniku olukorrale, mitte vastupidi. Lahendused peaksid võimaldama:  diferentseerida täitemenetlusi sõltuvalt sellest, kas võlgnik on maksejõuline, ajutiselt raskustes või täielikult varatu;  tuua süsteemi paindlikkust, et vältida olukordi, kus varatud võlgnikud jäävad aastateks perspektiivitutesse menetlustesse, mis ei too kasu ei sissenõudjale ega ühiskonnale;  vähendada täitemenetluse kulude koormust võlgnikule, sh vältida võlgniku olukorra halvenemist ainult seetõttu, et menetlus iseenesest toodab täiendavaid kulusid;  vähendada kohtutäiturite ja riigi infosüsteemide halduskoormust, mis tekib täitemenetluste pidamisest olukordades, kus nõude sissenõudmine ei ole objektiivselt võimalik;  luua uut lähenemist, kus kõik võlgniku võlamenetlused oleksid koondatud ühe menetleja kätte juba täitemenetluse staadiumis. Analüüs peaks aitama kujundada õigusselgemat ja tõhusamat täitemenetluse raamistikku, mis:  motiveerib võlgnikke täitma kohustusi vabatahtlikult seal, kus see on võimalik;  kaitseb haavatavamas olukorras isikuid üleliigse ja lootusetu menetluskoormuse eest;  tagab sissenõudjate huvide kaitse mõistlikus ja proportsionaalses ulatuses ning  väldib ressursi raiskamist seal, kus tulemust ei ole loota. Analüüs peab pakkuma konkreetseid, teostatavaid lahendusettepanekuid ning vajadusel ka regulatiivseid või praktilisi muudatusi, mis toetaksid eesmärgipärase täitemenetluse toimimist varatute võlgnike suhtes ning võlgnikukeskse täitemenetluse loomist. Muu hulgas tuleks analüüsida järgmisi küsimusi: 2.1. Võlgnike eristamine 2.1.1. Millised on sagedasemad põhjused, miks võlgnik ei täida oma kohustusi – kas tegemist on pahatahtliku vältimise või objektiivsete takistustega? 2.1.2. Millised asjaolud on praegu takistuseks, et täitemenetlus ei saa kohanduda võlgniku majandusliku ja sotsiaalse olukorra järgi? 2.1.3. Milliseid muudatusi tuleb teha, et tekitada erinev lähenemine kohustuse täitmist vältiva võlgniku ning raskesse majanduslikku olukorda sattunud võlgniku täitemenetlustes? 2.1.4. Tuua näiteid Euroopa riikide seadusandlusest ja täitemenetluse praktikast, kus menetlused on kujundatud lähtudes võlgniku majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning võlgniku reaalsest soovist täita enda kohustusi (1-3). 2.2. Varatute võlgnike jaoks menetluskorra loomine 2.2.1. Millised kriteeriumid võiksid määratleda võlgniku kui "varatu" isiku? 2.2.2. Millised võiksid olla menetluslikud tagajärjed juhul, kui võlgnik kvalifitseerub varatuks? 2.2.3. Kuidas võiks üles ehitada varatutele võlgnikele mõeldud erimenetluse – kas ajutine peatamine, lihtsustatud lõpetamine või muu mudel, nt üksnes automatiseeritud kontroll? 2.2.4. Kuidas saaks säilitada tasakaalu võlgniku kaitse ja sissenõudja huvi vahel sellises erimenetluses? 5 2.2.5. Tuua näiteid Euroopa riikide seadusandlusest ja täitemenetluse praktikast, kus menetlused on kujundatud lähtudes asjaolust, et võlgnik on varatu (1-3). 2.3. Perspektiivitute menetluste vähendamine 2.3.1. Kui suur on perspektiivitute täitemenetluste maht, kus nõude rahuldamine ei ole perspektiivikas võlgniku vara puudumise, vara vähesuse või võlgniku kohustuste suure mahu tõttu? 2.3.2. Milliseid automaatseid või hinnangupõhiseid mehhanisme võiks luua perspektiivitute menetluste tuvastamiseks, algatamata jätmiseks või lõpetamiseks? 2.3.3. Kas perspektiivitute menetluste puhul on võimalik rakendada piiratud kestusega täitemenetlusi või nn "vaatlusperioode", mille järel otsustatakse menetluse edasine asjakohasus? 2.3.4. Millised õiguslikud ja tehnilised muudatused oleks vajalikud, et vähendada perspektiivitute täitemenetluste hulka ilma sissenõudjate õiguste rikkumiseta? 2.3.5. Tuua näiteid Euroopa riikide seadusandlusest ja täitemenetluse praktikast, kus menetlused on kujundatud lähtudes asjaolust, et menetlus on perspektiivitu (1-3). 2.4. Võlgnikupõhise ühise täitemenetluse loomine 2.4.1. Milline on hetkepraktika olukorras, kus ühe isiku vastu on algatatud mitu paralleelset täitemenetlust erinevate nõuete alusel? 2.4.2. Millised oleksid ühise täitemenetluse eelised varatute või raskustes võlgnike puhul? 2.4.3. Milline võiks olla ühise täitemenetluse struktuur ja toimimismudel – nt üks kohtutäitur, koondatud nõuete loetelu, täitemenetluse tulemi jagamine jms? 2.4.4. Kuidas praktikas toimuks üleminek mitme killustatud täitemenetluse mudeli juurest kõigi sundtäidetavate nõuete ühendatud menetluse juurde? 2.4.5. Tuua näiteid Euroopa riikide seadusandlusest ja täitemenetluse praktikast, kus võlgniku menetlused on koondatud ühe menetleja kätte (1-3). 2.5. Pakutud muudatuste mõjud 2.5.1. Võlgnike diferentseerimine majandusliku ja sotsiaalse olukorra järgi  Millist mõju avaldaks võlgnikule, kui täitemenetlus arvestaks süsteemselt tema majanduslikku ja sotsiaalset olukorda?  Kuidas mõjutaks diferentseerimine sissenõudja nõude rahuldamise võimalusi ja menetluskulusid?  Kuidas muutuks kohtutäiturite töökorraldus, kui menetlused oleksid kohandatud vastavalt võlgniku profiilile? 2.5.2. Erimenetluse loomine varatute võlgnike suhtes ja perspektiivitute nõuete menetlemisest loobumine  Millist mõju avaldaks sellise erimenetluse kehtestamine võlgnike koormuse, õiguskaitse ja kohustustest vabanemise võimaluste seisukohast?  Kuidas mõjutaks see sissenõudjate õigusi, sh usaldust süsteemi ja nõuete esitamise motivatsiooni? 6   Millised oleksid tagajärjed kohtutäiturite töömahule, sisulisele efektiivsusele ja halduskoormusele? 2.5.3. Võlgnikupõhise ühise täitemenetluse loomine  Kuidas mõjutaks mitme paralleelse menetluse koondamine üheks võlgnikupõhiseks täitemenetluseks:  võlgniku koormust, selgust ja võimalust menetlust mõista ning selles osaleda;  sissenõudjate õigust saada oma nõudele õiglane osa laekuvast varast või sissetulekust ja  kohtutäiturite töökorraldust, infovahetust ja kuluefektiivsust? 2.5.4. Võrdlus kehtiva süsteemiga  Kuidas erinevad pakutud muudatused (isikupõhisus, varatute võlgnike erimenetlus, võlgnikupõhine ühine täitemenetlus) võrreldes kehtiva täitemenetluse korraldusega?  Milliseid positiivseid või negatiivseid mõjusid tooks muudatused võrreldes status quo’ga:  võlgniku seisukohast (nt õiguskaitse, koormus, kohustustest vabanemine);  sissenõudja seisukohast (nt nõuete rahuldamise tõenäosus, menetluse kestus ja selgus);  kohtutäiturite ja süsteemi tasandil (nt töömaht, ressursikasutus, andmehaldussuutlikkus)?  Millised riskid või rakenduslikud takistused võivad kaasneda muudatuste elluviimisega? 3. Analüüsi prognoositav ajakava I etapp – Eelanalüüs (valmib hiljemalt 15.12.2025) Eesmärk: luua selge arusaam praegusest olukorrast Eestis ja mujal, sõnastada probleemipüstitus, metoodika ja uurimisküsimused. Tegevused:  Taustaanalüüs ja dokumentide kogumine:  asjakohase kehtiva täitemenetluse seadustiku regulatsiooni ja rakenduspraktika ülevaade;  statistika ja registriandmete struktuuri kaardistamine (nt kui palju menetlusi on varatute võlgnikega seotud).  Probleemide ja kitsaskohtade esmane kaardistus:  mis takistab täitemenetluse kohandamist võlgniku majanduslikule/sotsiaalsele olukorrale;  milles seisneb varatute võlgnike perspektiivitute menetluste maht ja iseloom.  Rahvusvahelise võrdlusmaterjali kogumine:  1–2 näidet igas fookusvaldkonnas (isikupõhisus, varatute võlgnike erimenetlused, võlgnikupõhised ühised menetlused) Euroopa riikidest.  Sidusrühmade määratlemine: kohtutäiturid, võlgnikud, sissenõudjad, kohtud.  Metoodika ja tööplaani kinnitamine: kas analüüs tugineb juhtumiuuringutele, kvantitatiivsele andmeanalüüsile, ekspertintervjuudele.  Eelaruande koostamine:  7   ülevaade lähteolukorrast, probleemipüstitus ja esimesed esialgsed tähelepanekud;  täpsem metoodika lõppanalüüsi jaoks. Tulemus:  Eelaruanne, mis sisaldab:  tänapäeva olukorra lähteülevaadet;  varatute võlgnike ja killustatud menetluste probleemide kirjeldust;  rahvusvahelise praktika esimesi näiteid;  kavandatava analüüsi raamistikku ja metoodikat.  Esitlus tellijale ja arutelu, et kinnistada lõppanalüüsi fookus. II etapp – Lõppanalüüs (valmib hiljemalt 15.05.2025) Eesmärk: pakkuda sisulisi lahendusi, stsenaariume ja mõjuanalüüsi Eesti täitemenetluse isikupõhiseks muutmiseks. Tegevused:  Detailne võrdlev analüüs: Euroopa riikide praktikad varatute võlgnike, isikupõhiste ja ühiste võlgniku menetluste osas (vähemalt 3–5 põhjalikumat näidet).  Andmete põhjalik töötlemine: hinnang perspektiivitute menetluste mahule Eestis (nt registriandmete või kohtutäiturite sisendi põhjal).  Alternatiivsete lahendusmudelite kirjeldamine:  võlgnike diferentseerimise skeem;  varatute võlgnike erimenetluse võimalik struktuur (peatamine, lõpetamine, automaatne kontroll);  võlgniku ühise menetluse mudel (üks kohtutäitur, nõuete koondamine).  Mõjuanalüüs:  võlgnikele (koormus, kaitse, motivatsioon);  sissenõudjatele (nõuete rahuldamise võimalused, kulud);  kohtutäituritele ja riigi infosüsteemidele (töökoormus, tööjaotus).  Riskide ja takistuste kaardistamine: sh õiguslikud, tehnilised ja institutsionaalsed riskid.  Soovituste sõnastamine: regulatiivsed ettepanekud (õigusliku regulatsiooni muudatused), praktilised meetmed (infosüsteemid, töökorraldus).  Lõpparuande koostamine ja toimetamine: põhjalik aruanne + 2–4 lk poliitikasoovituste memo.  Lõppesitlus tellijale ja vajadusel laiemale ringile. 8 Tulemus:  Lõpparuanne koos regulatiivsete ja praktiliste ettepanekutega.  Visuaalne esitlus (pptx) peamiste järelduste ja lahendusvariantidega. 9 Lisa 2 Hindamiskriteeriumid ja –metoodika Hindamiskriteeriumid ja –metoodika  Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.  Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil järgnevate hindamiskriteeriumide ja - metoodika alusel.  Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Maksumus 20 Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus 50 Ajakava 30  Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.  Pakkumust hinnatakse kuni kolme sõltumatu hindaja poolt.  Parima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: [madalaim väärtus : pakkumuse väärtus x kriteeriumi osakaal (20)]  Tehnilise lahenduse ja ajakava hindamine Tehniline lahendus: tegevused ning Ajakava metoodika Skaala Väga hea 50 Väga hea 30 Hea 40 Hea 20 Rahuldav 25 Rahuldav 15 Kasin 10 Kasin 5 Väga hea Meetodid ja nendest tulenevad tegevused Analüüsi tegevused on teostatavad, on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt loogilised ja põhjendatud ning ületavad ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. hankija ootusi. Ajakava on esitatud ja Pakkumusest nähtub, et analüüsi põhjendatud. Tegevused on esitatud koos läbiviimine on analüütiliselt läbi mõeldud. tähtaegadega ja tulemitega. Kirjeldatud Põhjalikult on kirjeldatud, milliseid andmeid ajakava ületab hankija ootusi, nt ajakavva soovitakse kasutada, välja on toodud riskid on lisatud täiendavaid tegevusi vms, mis ning pakutud võimalikke lisalahendusi ja hankija hinnangul on vajalikud, kuid mida ettepanekuid. Kokkuvõttes ületab pole osatud ette näha. pakkumus hankija ootusi ja pakub ka lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada. Hea Meetodid ja nendest tulenevad tegevused Analüüsi tegevused on teostatavad, on kirjeldatud üldsõnaliselt, aga samas loogilised ja põhjendatud. Ajakava on 10  arusaadavalt. Piisavalt on kirjeldatud esitatud, kuid tekitab mõningaid küsimusi. milliseid andmeid analüüsiks kasutatakse. Tegevused on esitatud koos Välja on toodud riskid. Kokkuvõttes tähtaegadega, aga pole seostatud esitatud lähenemine vastab hankija tulemitega. Pakutud ajakava on üldjoontes vajadustele. mõistlik ja põhjendatud ning vastab hankija ootustele. Ajakavas võivad esineda üksikud ebatäpsused (planeeritud ajakavas on ebakõlasid, kus mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood), mis aga ei ole põhimõttelised. Rahuldav Meetodid ja tegevused on osaliselt Analüüsi tegevused ja ülesehitus on kirjeldatud, tekib mõningaid lisaküsimusi. üldiselt loogilised, kuid on kohati Vajalike andmete kategooriatel on peatatud ebaselged või vastuolulised. Ajakava on pealiskaudselt. Riske ega nende esitatud koos tähtaegadega, kuid maandamist pole kirjeldatud. Kokkuvõttes ajakavast on puudu mõni oluline etapp tekkisid hankijal pakkumuses esitatu põhjal ja/või iga tegevus. Puuduvad analüüsi eesmärgist ja ülesannetest põhjendused, kuidas pakutud ajakavaga arusaama kohta mõned põhimõttelised on võimalik tagada hankelepingu küsimused. kvaliteetne täitmine. Hankijal tekkisid küsimused ajakava sobivuse osas. Kasin Analüüsi tegevused ja ülesehitus on Analüüsi tegevused ja ülesehitus on ebaloogilised ning esineb mitmeid suures osas ebaselged või vastuolulised. puudujääke. Käsitlus on pealiskaudne. Ajakava on esitatud, kuid mitmes osas Meetodid ja tegevused on vähesel määral puudulik. Hankijal ei ole võimalik mõista, kirjeldatud. Kokkuvõttes tekkisid hankijal kuidas pakutud ajakavaga on võimalik pakkumuses esitatu põhjal analüüsi tagada hankelepingu täitmine. eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta mitmeid küsimusi. Pakkumus on koostatud pealiskaudselt ja pakub mitmeid tõlgendusvõimalusi. 11 Lisa 3 Pakkumuse vorm 5-6/8486 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) I etapp 1 1 II etapp 1 1 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 12 Lisa 4 TÖÖVÕTULEPINGU NR xxxxx ERITINGIMUSED projekt Eesti Vabariik, Justiits-Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi: “Isikupõhise täitemenetluse kujundamise analüüs ” teostamine lähtudes väikehanke dokumentides toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lisas 1 ja töövõtja pakkumuses (lisa 2) . 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 15.05.2026.a.: eelanalüüs teostatud hiljemalt 15.12.2025.a ja lõppanalüüs hiljemalt 15.05.2026. a. Tööde teostamise täpsem ajakava on esitatud töövõtja pakkumuses. Poolte volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on … eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4 Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele kahe maksena peale tööde teostamist: esimene osa eelanalüüsi ülevõtmisel ning teine osa lõppanalüüsi ülevõtmisel, lähtudes pakkumuses esitatud tööde maksumusest. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. 4.3 Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 13  5. Volitatud esindajad 5.1 Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2 Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - tööde täpsem kirjeldus 6.2. Lisa 2 - pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits-ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/media/841/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 14