Koostööst ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamisel

Rektorite Nõukogu Meie: 2 9 .10 .2025 nr 1-10/1 6 [email protected] Haridus- ja teadusminister [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Koopiad: Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [email protected] Kultuuriminister [email protected] [email protected] Justiits - ja digiminister [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Rahvusraamatukogu [email protected] ELNET Konsortsium [email protected] Koostööst ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamisel Lugupeetud Tiit Land ja Kristina Kallas Informeerisime Teid , et teadusraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu esindajate 03.10.2025.a koosolekul saavutat i kokkulepe, mille kohaselt käsitletakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023.a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ alusel Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde raames ühtse üleriigilise raamatukogude infosüsteemi arendamiseks eraldatud vahendeid kõigi osapoolte huve teenindava riikliku investeeringuna, mille realiseerimiseks korraldatakse ühine riigihange . Nimetatud kokkuleppe saavutamise järgselt edastasime Eesti Rahvusraamatukogule koostöölepingu eelnõu, mille allkirjastamise järgselt oleks võimalik hakata 03.10.2025.a saavutatud kokkuleppeid realiseerima. 19.10.2025.a edastas Eesti Rahvusraamatukogu esindaja meile vastusena koostöölepingu eelnõule oma täiendused, parandused ja kommentaarid. Analüüsides rahvusraamatukogu vastust, oleme jõudnud seisukohale, vastusest ei selgu Eesti Rahvusraamatukogu tahe jõuda pooli rahuldaval viisil kokkuleppele. Sisuliselt esitatakse jällegi rahvusraamatukogu soov ajada asju täpselt samal viisil nagu seda on tehtud seni - et asju aetakse ainult rahvusraamatukogu kaudu, kes oleks teiste avalik-õiguslike isikute koordineerijaks, hanke eest vastutav jne. See on juba resoluutset vastuseisu tekitanud. Selline planeeritav lähenemine oli sisse kirjutatud ka rahvaraamatukogu seaduse eelnõusse, mille edasist menetlemist Haridus- ja Teadusministeerium suures osas just seetõttu ei kooskõlastanud. Sellise lähenemise võimatuse tõi välja ka Riigikogu kultuurikomisjon oma 02.06.2025.a koosolekul. Koostöö lepingu eesmär giks peaks olema kokku leppida koostöö olulised tingimused – osapoolte rollid teenus te arendamisel ja hilisemal haldamise, õigused ja kohustused. Lepingu osapoolteks peavad olema kõik institutsioonid , kelle st sõltub ühise süsteemi rahastamine, loomine ja edasine haldus. Oluliste kokkulepete edasi lükkamisel, sätestades , et need tehakse kunagi hiljem, ei täida leping oma eesmärki. Samuti on ebaotstarbekas lepingut koormata antud kontekstis ebaoluliste detailidega – hanke etapilisus ja dokumentide loetelu , töövormide nimetamine, mille koosseis ja pädevus on määratlemata jne. Põhjalikum analüüs Eesti Rahvusraamatukogu vastuste osas on välja toodud käesolevale pöördumisele lisatud dokumendis, kus on selgelt eristatav Eesti Rahvusraamatukogule edastatud koostöölepingu eelnõu esialgne tekst, rahvusraamatukogu vastused ükskikutele eelnõu sätetele (markeeritud rohelisena) ja teadusraamatukogude vaatest tehtud analüüs rahvusraamatukogude vastuste osas (markeeritud punasena). Palume meie analüüsis väljatoodut arvestada oma seisukohtade kujundamisel ja edasiste otsustuste tegemisel. Analüüs on läbi arutatud ja heaks kiidetud Teadusraamatukogu Nõukogu koosolekul 2 7 . 10 .2025. Siira lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Kollist Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor, Teadusraamatukogude Nõukogu esimees, Rektorite Nõukogu volitatud isik Lisatud: Koostöölepingu eelnõu koos selles sisalduva analüüsiga. Koostööleping Kuupäev digiallkirjas Haridus- ja Teadusministeerium, keda esindab … Kultuuriministeerium, keda esindab … Eesti Kunstiakadeemia, keda esindab … Eesti Maaülikool, keda esindab … Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, keda esindab … Tallinna Tehnikaülikool, keda esindab … Tallinna Ülikool, keda esindab … Tartu Ülikool , keda esindab … Eesti Rahvusraamatukogu, keda esindab … MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, keda esindab … v õttes aluseks Rektorite Nõukogu 17.12.2024.a koosoleku otsus e ning Haridus- ja Teadusmin isteeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rektorite Nõukogu ja Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esindajate 24.04.2025.a koosoleku kokkulep ped ning arvestades, et Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde raames toimuva ühtse üleriigilise raamatukogude infosüsteemi (edaspidi ÜÜRS) välja arend amine puudutab olulisel määral Haridus- ja Teadusministeeriumi , avalik-õiguslike ülikoolide ning nende teadusraamatukogude õiguspäraseid ootusi ja huve, lepivad kokku järgnevas: Käesoleva kokkuleppe osapooled lepivad kokku teha koostöö d Eesti raamatukoguvõrgu raamatukogudele infosüsteemi teenuse pakkumisel . RaRa : Käesoleva kokkuleppe osapooled lepivad kokku teha koostööd ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) väljaarendamisel ja edasisse haldusmudeli kujundamisel, et pakkuda Eesti raamatukoguvõrgule ühtset infosüsteemiteenust. 1.1 ÜÜRSiga seotud koostöötegevused viiakse ellu järjestikuste, ajaliselt ja sisuliselt eristatud tööetappide kaudu, mille sisu, eesmärgid, vastutused ja ajaraamid määratakse kindlaks iga etapi eel sõlmitava täiendava tegevusprotokolliga. O sapoolte õigused, kohustused ja vastutused konkretiseeritakse etapiviisiliste lisakokkulepete kaudu . ( RaRa kommentaar: sõnastus tagab, et “etapiviisiline koostöö” ei tähenda määramata kestusega koostööd, vaid lepingulist raamlepet, mille täitmine toimub läbi dokumenteeritud alamkokkulepet e ) Sisuliselt on tegemist võimaliku tulevase koostöö korralduslike aspektidega, aga mitte kokkuleppega, et koostööd üldse tehakse ja mis tingimustel koostööd hakatakse tegema. Ilma nende kokkulepeteta on korralduslike küsimuste sõnastamine suhteliselt esemetu. Parandamist vajaks tõenäoliselt ka põhjenduste sõnastuslik pool – näiteks konstruktsioon „lepinguline raamlepe“ on nii olemuslikult, semantiliselt kui ka õiguslikult vildakas, kuna igasugune raamlepe on „lepinguline“. Kultuuriministeerium kaasab ÜÜRS -i arenduste planeerimisse ja elluviimisse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid. 2.RaRa: Teadusraamatukogud, RaRa ja ELNET Konsortsium teevad koostööd, et tagada Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti avalik-õiguslike ülikoolide sisuline kaasatus ÜÜRS-i arenduste planeerimisse ja elluviimisse. ( RaRa kommentaar: kuna KuM ei ole leppe osaline, jääb see punkt informatiivseks viiteks, mitte siduvaks kohustuseks. Sõnastus võiks olla: „ RaRa ja Konsortsium teevad koostööd, et tagada HTM ja ülikoolide sisuline kaasatus ÜÜRS-i arendustesse.“) Ei ole selge, millele tuginedes väidetakse, et KuM ei ole leppe osaline. Praegune olukord, kus senine koostöö ja usaldus on osapoolte vahel on kadunud ning avalik-õiguslike ülikoolide huvisid eiratakse, mille tõttu ei ole rahvaraamatukogu seaduse eelnõu saanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastust, on tekkinud Kultuuriministeeriumi tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu. Rahvaraamatukogu seaduse menetlemise jätkamine on ühtepidi selgelt Kultuuriministeeriumi prerogatiiv . T eisipidi aga on sellesama seaduse eelnõu menetlemisest sõltuv ÜÜRS-i rakendamise võimalikkus üldse (maakonnaraamatukogude likvideerimisest tulenevate ressursside saamine ÜÜRS ülevalpidamiseks). Välistades Kultuuriministeeriumi käesoleva koostöölepingu osapoolte hulgast võetakse ministeeriumilt ära võimalus tehtud vigu parandada ning saavutada uus olukord ja kokkulepped pädevate asjassepuutuvate institutsioonidega. Sest Eesti Rahvusraamatukogu ei saa olla ei HTM , avalik-õiguslike ülikoolide ega ka Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi kaasajaks ÜÜRS-i arenduste planeerimisse ja elluviimisse. ÜÜRS-i arenduste planeerimine ja elluviimine toimub majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023.a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi TAT) alusel. TAT punktis 5.6. on partneritena loetletud avaliku sektori asutused, kellega koostöös täidetakse vastava valdkondliku digipöörde eesmärgid, teostatakse tegevused ja saavutatakse tulemused. Ei avalik-õiguslikke ülikoole ega ka Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumit selles loetelus ei ole. Tulenevalt TAT punkti st 5. 7 . saab vaid elluviija (kelleks on käesoleval juhul Kultuuriministeerium) kaasata tegevuste elluviimiseks punktis 5.6. nimetamata avaliku sektori asutusi, kelleks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ja nendega koostöös täidetakse TAT punktis 2 toodud eesmärk ja saavutatakse tulemusi ning saavutatakse TAT punktis 4 toodud näitajad . Avalik-õiguslike ülikoolide kaasamiseks tuleks nad kas lisada TAT punktis 5.6. toodud partnerite loetelusse või tuleks TAT punktis 5.7. sisalduvat loetelu täiendada ja lisada sinna „avalik-õiguslikud isikud“ loetelus näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste ette , selleks et Kultuuriministeerium elluviijana saaks ülikoole kaasata. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi saaks Kultuuriministeerium TAT punkti 5.7. kohaselt kaasata kohe, kuna see ei nõuaks mitte mingeid muudatusi TAT käskkirjas . Selleks tuleb vaid konsortsiumi tegevused ja kulud ette näha ja ära planeerida. Aga jällegi - Rahvusraamatukogu ei saa olla institutsionaalseks kaasajaks, selline õigus ja võimalus on ainult ministeeriumil elluviijana. Selleks algatab Kultuuriministeerium majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023.a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi TAT) punkti 5.6. muutmise lisamaks sinna institutsionaalsete partneritena Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid . 3.RaRa: Pooled toetavad vajadust täiendada TAT punkti 5.6 ja 5.7 selliselt, et partneritena oleksid lisatud Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ja ELNET Konsortsium tagamaks nende seadusliku kaasamise ÜÜRS-i arendusse. ( RaRa kommentaar: see tegevus ei ole RaRa ega teadusraamatukogud elluviija rollis , tuleks jätta memorandumilaadsena , parem oleks välja võtta ) Lisandus ja kommentaar jäävad tervikuna segaseks. Nn „seaduslik kaasamine“ saaks ikka toimuda vaid punkti 2 kommentaarides kirjeldatud viisil. 4. Kultuuriministeerium kaasab TAT punkti 5.7. alusel partnerina viivitamatult Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (edaspidi konsortsium) kui senise teadusraamatukogude ühise infosüsteemi haldaja ja vastavas valdkonnas ülikoolide arendusvajadusi koondava institutsiooni. ( RaRa kommentaar : ELNETi on lisatud punkti 2. , eraldi pole vaja ) Ei saa nõus olla. Iga juhul tuleb avalik-õiguslikke ülikoole käsitleda kaasamise mõttes eraldi ja konsortsiumit eraldi, kuna ühel juhul on vajalik muuta TAT käskkirja, teisel juhul mitte. Juhul, kui ÜÜRS -i arendamise ja rakendamise käigus kasutatakse konsortsiumi poolt hallatava infosüsteemi andme i d ( bibliograafilised kirjed ja komplekteerimine, lugejate kirjed, laenutuse kirjed vms) , komponente või liideseid, lepitakse vastavad tegevused puudutatud osapoolte vahel kokku kirjalikult, fikseerides muuhulgas tegevuste elluviimise korralduse ja sellega seotud kulude katmise. 4 .RaRa:ÜÜRS-i arendamis e l andmete migratsiooni käigus Elnet Konsortsiumi poolt hallatavate raamatukogude andmete (sealhulgas bibliograafilised kirjed, teavikute metaandmed, lugejate kirjed, laenutused, komplekteerimisandmed vms) osas sõlmitakse kirjalikud eellepingud RaRa ja raamatukogude vahel. 4 . 1 .Teavikute metaandme i d käsitatakse avaandmetena, mille kasutamine, ühildamine ja integreerimine ÜÜRS-i raames on lubatud ilma eraldi eellepingute sõlmimise ta . ( RaRa kommentaar: see fikseerib avaliku andmestiku põhimõtte ja väldib olukorda, kus bibliograafiliste kirjetega seotakse piiranguid, mis takistaksid riikliku süsteemi toimimist ) Kogu see lähenemine vajab üle vaatamist ja täpsemat analüüsi. Kuidagi märkamatult on mööda mindud avaliku teabe seaduse paragrahvi 4 1 lõikest 4, mille kohaselt avaandmete hulka kuuluvaid väärtuslikke andmestikke ei pea taaskasutamiseks tasuta kättesaadavaks tegema raamatukogu, muuseum ega arhiiv. Nimetatud seadusesäte on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 „A vaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta “ harmoniseerimiseks Eesti õigusesse. Veelgi täpsemalt on seda adresseerinud eelnimetatud direktiivi artikli 14 lõige 4 , mille kohaselt väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemise nõuet ei kohaldata raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude , muuseumide ja arhiivide puhul. Ka „riikliku süsteemi toimimist“ ei saa üles ehitada ülikoolide õigustest ja õiguspärastest huvidest mööda vaadates. Räägitakse eellepingutest, aga ei ole selge milleks neid sõlmitakse. Samuti on lepingute subjektidena käsitletud raamatukogusid, mis ei ole õige, sest üldjuhul on raamatukogud avalik-õiguslike ülikoolide või muude institutsioonide struktuuriüksusteks, kes ei saa olla iseseisvad õiguse kandjad ja subjektiivsete õiguste ja kohustuste omajad. 4.1 . Teadusraamatukogud sõlmivad RaRa-ga eellepingud nende raamatukogude spetsiifiliste andmete (nt kasutajakirjed, tellimus- ja laenutusandmed) migratsiooni ja liidestamise ettevalmistamiseks. Eellepingus määratakse tehnilised ja korralduslikud tingimused, kuid see ei loo siduvat kohustust liituda ÜÜRS-iga enne lõplike hanketulemuste selgumist. 4 . 2 . Eellepingute sõlmimine ei ole siduv: kui ÜÜRS-i hanke tulemusel selgub, et süsteemiga kaasnevate litsentside või hooldusteenuste eelarveline maht ei ole teadusraamatukogudele vastuvõetav, on osapooltel õigus loobuda liitumisest ilma sanktsioonide või kohustusteta. 4 . 3 . Käesoleva punkti raames kokkulepitud tegevuste elluviimise eest ei nõua ükski pool teiselt täiendavat tasu, välja arvatud juhul, kui pooled on kirjalikult kokku leppinud konkreetse töömahu kompenseerimises. Eellepingute subjektideks on jällegi nimetatud raamatukogud, mis ei ole õige. Väga tavatu ja arusaamatu on avalikus sektoris mingite mittesiduvate eellepingute sõlmimine. Väga kahtlane, kas „toimivaid riiklikke süsteeme“ saab üle ehitada mittesiduvate eellepingutega, mis pealegi planeeritakse sõlmida selleks esmast pädevust mitteomavate raamatukogudega. Lõplike hanketulemuste selgumine ei pruugi anda lõplike indikatsioone ülikoolide ja teiste raamatukogu pidajate võimalike tulevikukohustuste iseloomu ja mahu osas, need võivad selguda alles hankelepingu täitmisel juurutusperioodi lõppedes. ÜÜRS -i arenduste elluviimiseks planeeritud Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde seni kasutamata ressursse käsitletakse kõigi osapoolte huve teenindava riikliku investeeringuna , mille realiseerimiseks korraldatakse ühine riigihange . Vastavate ressursside kasutamise võimalikkuse, kulude abikõlblikkuse ja vastavuse toetuse andmise tingimuste - ning teiste õigusaktidega tagavad Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu. 5. RaRa: ÜÜRS-i arenduste elluviimiseks kavandatud ühekord s e t ESF investeering ut käsitletakse kõigi osapoolte huvides . Koostöös ( RaRa , K onsortsium , teadusraamatukogude esindaja) tagatakse osalemisega hankekomisjonis ning projekti nõukogus , et ressursside kasutamine vasta ks toetuse andmise tingimustele ja õigusaktidele. ( RaRa kommentaar: eemaldada KuM kui osaline, jätta rõhk osapoolte koostööle , sest tekib kohe küsimus miks me piirame ennast ainult KUM võimalike ja reaalselt juba planeeritud ressursside nimetamisega, lisaks me ei saa sellist tingimust seada, sest digipöörde tegevusi sisuliselt hoiab riigi vaates JUSTDIGI ministeerium ) Kultuuriministeeriumi eemaldamisega ei saa nõustuda (vt kommentaarid punktile 2). Seni kuni ülikoolid või Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ei ole institutsionaalselt kaasatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde tegevustesse ei saa neid seostada ka kohustustega tagada ressursside kasutamise abikõlblikkus (ükskõik kas siis osalemisega hankekomisjonis või projekti nõukogus). See vastutus on seni ikka üheselt Kultuuriministeeriumil elluviijana ja Eesti Rahvusraamatukogul toetuse saajana. Viitamine Justiits- ja Digiministeeriumile, kui põhjendusele, et toetuse andmise tingimusi ei saa muuta, on otsitud ja asjakohatu. Ehkki rakendusasutuseks on tõepoolest käesoleval ajal Justiits- ja Digiministeerium, siis ülalviidatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023.a käskkir i nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ , selle muudatused ja ka selle seletuskiri annavad piisavalt juhiseid, kuidas neid tingimusi vastavalt vajadusele võib ja peab muutma. Soov ning a sjakohane ja pädev initsiatiiv selleks peab aga eelkõige tulema Kultuuriministeeriumilt. ÜÜRS -i arenduste elluviimiseks planeeritud Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde seni kasutamata ressursid ja tegevuskavad vaadatakse osapoolte koostöös üle, eristades selgelt need ressursid ja tegevused, mis puudutavad Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja/või nende teadusraamatukogude ülesandeid ja huve , sh teadusraamatukogudele sobiva e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimiseks ning andmete migreerimise osas hangitavasse raamatukogusüsteemi . Vastava te ressursside kasutamine otsustatakse ja nendega seotud tegevused viiakse ellu osapoolte koostöös. 6.RaRa: ÜÜRS-i raames teadusraamatukogude huvides ellu viidavate erilahenduste (komponendid mida rahvaraamatukogud ei kasuta) arenduste ressursse käsitletakse ühise investeeringuna, mis teenib kõigi osapoolte huve. RaRa tagab koostöös Konsortsiumi ja teadusraamatukogudega, et ressursside kasutamine vastab toetuse andmise tingimustele ja õigusaktidele. ( RaRa kommentaar: eemaldame KuMi . Sest arusaamatu on miks me käsitleme siin ainult ühe valdkonna ressursse. Rahade hankimine käib läbi sisuprojektide kaitsmise ja sellisel kujul me ei saa seda punkti kajastada ja ESF projekti rahadega toimub hankes kirja pandud nõuete täitmine ). Kultuuriministeeriumi eemaldamise ga ei saa nõustuda (vt eelpool), kulude abikõlblikkuse seostamine konsortsiumi ja teadusraamatukogude koostööga on meelevaldne ja tõenäoliselt õigusaktidega mittevastavuses (vt kommentaarid punktile 5). Lisaks sisuprojektide kaitsmisele on kõige stabiilsemaks finantseerimise allikaks eelarveline finantseerimine, millest tulenevate võimaluste arvestamine on käsitlusest täiesti väljas. Raamatukogusüsteem hangitakse eeldusel, et see arvestaks nii teadusraamatukogude , nendega koos Eesti Rahvusraamatukogu , aga ka kooli- ning erialaraamatukogude ja rahvaraamatukogude vajadusi. Selleks on osapooltel õigus otsustusõigusega osaleda kõigis hanke läbiviimisega seotud tegevustes, sh aga mitte ainult hanke alusdokumentide koostamisel, taotluste ja pakkumuste läbivaatamisel, läbirääkimistel, pakkumuste hindamisel ja eduka pakkuja väljaselgitamisel . 7. RaRa. Raamatukogusüsteem hangitakse nii teadus- kui rahvaraamatukogude vajadusi arvestades. RaRa korraldab hankeprotsessi ja kaasab otsustusõigusega Konsortsiumi ja teadusraamatukogude esindajad kõigisse hankeetappidesse, sealhulgas alusdokumentide valideerimisse , pakkumuste hindamisse ja eduka pakkuja valikusse. ( RaRa kommentaar : kui RaRa on riigihanke korraldaja , siis vastutab ka hanke tulemuste ära toomise eest RTK vaates, rahataotluse eest. Meie eesmärk on hankeprotsessis ikkagi vastutused vastavalt osapoolte ootustele ära jagada. Nt teadusrmtk esindaja vastutab teadusrmtk spetsiifiliste tingimuste elluviimise jälgimise, sh nt ka sõnastamise ja kontrolli jne eest) Suure tõenäosusega ei ole eeltoodud käsitlus kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud asjakorraldusega. Tulenevalt riigihangete seaduse paragrahvi 43 „ Ühishanked “ lõigetest 1 ja 3: (1) Ühishange on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest. ( 3 ) Hankijad vastutavad solidaarselt käesoleva seaduse nõuete järgimise eest, kui riigihange korraldatakse täielikult kõigi vastavate hankijate huvides, isegi kui riigihanget juhib oma nimel üks hankijatest. Seadusest tulenevalt ei saa seega käesoleval juhul rahvusraamatukogu vastutada ainuisikuliselt, kuna see oleks täielikuks vastandiks solidaarsele vastutusele. Kuna riigihangete seadus rõhutab volituse olemasolu, siis peab olema algusest peale selgeks tehtud, kes on need hankijad, kelle eest korraldatakse ühishange . Arvestades, et iga ühishankes osaleja suhtes tuleb sõlmida hankeleping ja teadusraamatukogusid puudutavas osas on vastavate kulude eest vastutavad avalik-õiguslikud ülikoolid, on hankijateks kelle eest ühishanget tehakse, esmaselt avalik-õiguslik ülikoolid. Olles avaliku sektori hankijateks, ei saa ülikoolid hankesse (ka ühishankesse ) minna, kui neil puudub täpne teadmine, mida nad hangivad, millised on hangitavate asjade ja teenuste eeldatavad mahud ning omadused ja mis kõige peamine - kas neil on olemas vahendid hanke tulemusena saadu või loodu kinnimaksmiseks või võimalused nende vahendite saamiseks. Sellest sõltub lisaks kõigele muule menetlustehniliselt näiteks riigihanke eeldatav maksumus, mis tuleb välja selgitada enne hanke alustamist ja milleks on hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamis t (RHS § 23 lg 2 p1). Ja seda ka ülikoolide osas. Nendes küsimustes peab olema selgus enne, kui sõlmitakse riigihangete seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud kokkulepped. Ka juhul, kui avalik-õiguslikud ülikoolid osalevad hankes oma koostööorganiks oleva Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi kaudu, peab see olema eelnevalt kokku lepitud ning eelnimetatud küsimuste osas (hanke objekt, mahud, omadused, finantseerimisallikad jms) olema selgus enne hankesse minekut. Pigem kumab väljapakutud lähenemisest jällegi välja see, et asju aetakse ainult rahvusraamatukogu kaudu, kes oleks teiste avalik-õiguslike isikute koordineerijaks, hanke eest vastutav jne. See on juba resoluutset vastuseisu tekitanud. Selline planeeritav lähenemine oli sisse kirjutatud ka rahvaraamatukogu seaduse eelnõusse, mille edasist menetlemist Haridus- ja Teadusministeerium suures osas just seetõttu ei kooskõlastanud. Sellise lähenemise võimatuse tõi välja ka Riigikogu kultuurikomisjon oma 02.06.2025.a koosolekul. Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise järgselt antakse selle haldamine ja edasine arendamine üle konsortsiumile. Hangitud ja juurutatud raamatukogusüsteemi haldamise ja edasise arendamise kulude katmise eest neid puudutavas osas vastutavad Haridus- ja teadusministeerium , avalik-õiguslikud ülikoolid ja Eesti Rahvusraamatukogu ning rahvaraamatukogude osas Kultuuriministeerium. 8.RaRa. Raamatukogusüsteemi juurutamise etapi käigus lepitakse osapoolte vahel eraldi kokku süsteemi haldus- ja arendusmudel. RaRa ja Konsortsium töötavad välja ettepaneku halduse korralduslikuks ja finantsiliseks jaotuseks, lähtudes vastutusvaldkondade loogikast: RaRa vastutab rahvaraamatukogude teenuste eest, Konsortsium teadusraamatukogude (sh RaRa ) teenuste eest. ( RaRa kommentaar: haldusmudel ja juhtimismudel otsustatakse süsteemi käivitamise protsessis, mitte automaatselt üleandmise teel, sest rollid ja vastutusvaldkonnad vajavad täiendavat analüüsi) Esmaselt peab olema siiski kindlus, et kõigil osapooltel üldse on olemas vahendid süsteemi ja selle halduse tulevikukulude katmiseks või võimalused nende saamiseks. Kui nende küsimustega hakatakse tegelema alles juurutamise etapis, ei pruugi puudutatud osapoolel „finantsiliseks jaotuseks“ vahendeid olla sõltumata „vastutusvaldkondade loogikast“, sest nende vahendite saamine või taotlemine on pikaajaline protsess ja õigel ajal lihtsalt ei taibatud sellega tegeleda. Nõus tuleb olla küll sellega, et asi vajab täiendavat analüüsi, mistõttu ei saa täna ka Eesti Rahvusraamatukogule automaatselt omistada õigust juhtida tulevikusüsteemi haldamist ja arendamist. Konsortsiumi liikmeks olevatele Tallinna ja Tartu linnale , sõltuvalt kokkuleppe tingimustest ka konsortsiumi partneritele tehakse ettepanek käesolevas lepingus sätestatud koostöös osalemiseks. 9.RaRa. Konsortsiumi liikmetele, sealhulgas Tallinna ja Tartu linnale ning teistele partneritele tehakse ettepanek osaleda ÜÜRS-i arenduse ja halduse koostöös. Uute partnerite kaasamine toimub kooskõlas süsteemi arhitektuuriliste põhimõtete ja andmekaitse nõuetega. Eeltoodud sõnastusest ei saa aru, milles võiks seisneda uute partnerite kaasamise kooskõlalisus süsteemi arhitektuuriliste põhimõtete ja andmekaitse nõuetega või millist mõtet tegelikult soovitakse sellega väljendada. 1 0 . RaRa Etapiviisiline koostöö . RaRa ettepanekuline sõnastus: Koostöö käivitamine ja haldusmudeli välja töötamine toimub kolmes etapis: – I etapp (2025–2026): ühise süsteemihanke ja pilootfaasi ettevalmistus; – II etapp (2026–2027): arenduse ja andmete migratsiooni elluviimine; – III etapp (alates 2027): haldusmudeli käivitamine ja vastutuste jaotus. Iga etapi eel kinnitatakse osapoolte rollid ja tegevused eraldi protokolliga. 10.1 Etapiviisiline lähenemine tähendab, et: iga etapp (nt ettevalmistus, arendus, juurutus, haldus) moodustab eraldi tegevusüksuse, mille edukas lõpetamine on eelduseks järgmise etapi algatamisele; osapoolte kohustused ja vastutused konkretiseeritakse etapiviisiliste lisakokkulepete kaudu; lepingu terviklik kehtivus ulatub kõigi etappide peale, kuid üksikute etappide sisu ja rahastuse kinnitamine toimub eraldi dokumentide alusel. Sisuliselt on tegemist jällegi võimaliku tulevase koostöö korralduslike aspektidega, aga mitte kokkuleppega, et koostööd üldse tehakse ja mis tingimustel koostööd hakatakse tegema. Ilma nende kokkulepeteta on korralduslike küsimuste sõnastamine suhteliselt esemetu. 1 1 . RaRa . Käesolev lepe ei muuda ega piira osapoolte seadusest tulenevaid ülesandeid. Sellest lausest tuleks loobuda, et ei jääks muljet, et võimalik oleks ka teistsugune kokkulepe. Seda ei saa teha nagunii. Lepe jõustub allkirjastamisel ja kehtib kuni ÜÜRS-i arenduse lõpliku haldusmudeli vormistamiseni, mille järel sõlmitakse eraldi teenuse- ja haldusleping osapoolte vahel. Lõplik haldusmudel mitte ei „vormistata“ vaid tõenäoliselt lepitakse kokku. allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tallinna Tehnikaülikool allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Tallinna Ülikool Tartu Ülikool allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Eesti Rahvusr a amatukogu MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Saatja: "TLÜ Akadeemiline Raamatukogu" <[email protected]> Saaja: [email protected], "HM - HTM" <[email protected]>, "minister - HTM" <[email protected]>, "Renno Veinthal - HTM" <[email protected]>, "Katrin Kiisler - HTM" <[email protected]> Teema: Koostööst ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamisel Kuupäev: 2025-10-29 14:48 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Edastame hr Andres Kollisti, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktori, Teadusraamatukogude Nõukogu esimehe ja Rektorite Nõukogu volitatud isiku pöördumise kahel lehel koos lisaga. Lugupidamisega Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Kantselei Rävala pst 10, 15042 Tallinn +372 665 9401 www.tlulib.ee <http://www.tlulib.ee>