Arno Tuisk Teie 22.01.2025 nr 1-4/50-1
Tallinna Transpordiamet
[email protected] Meie 28.02.2025 nr 6-1/250226/2501427
Puudega inimese parkimiskaardi väljaandmine
Lugupeetud Arno Tuisk
Tallinna Transpordiameti hinnangul on liikumis- ja nägemispuudega inimese parkimiskaardi
taotlemise ja väljastamise menetluskord vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 14, mis
näeb ette igaühe õiguse korraldusele ja menetlusele ning mille osa on ka õigus heale haldusele.
Praegu annavad puudega inimestele parkimiskaarte välja linnad ja vallad. Amet leidis, et kuna
inimese puude määrab kindlaks Sotsiaalkindlustusamet, võiks Sotsiaalkindlustusamet väljastada
ka puudega inimestele ette nähtud parkimiskaarte. Tallinna Linnavalitsus on
Sotsiaalministeeriumile selle ettepaneku teinud kaks korda (09.02.2022 kiri nr 1-12/22/259–1 ja
06.12.2024 kiri nr 1-12/1386–1).
Kui Teie pakutud muudatus lihtsustab puudega inimeste elu ja vähendab parkimiskaardi
väljaandmisega seotud kulusid maksumaksjale, on see kahtlemata tervitatav. Paraku ei saa kehtivat
korda põhiseaduse alusel vaidlustada pelgalt selle tõttu, et parkimiskaardi andmisega seotud
ülesanded on jagatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse vahel.
Riigikogul on menetlusõiguse kujundamisel ja menetluseks sobiva asutuse määramisel ulatuslik
otsustuspädevus. Kuna Riigikogu on liiklusseadusega (LS) kehtestanud, et puudega inimeste
juhitavate sõidukite ning neid teenindavate sõidukite parkimist korraldavad linnad ja vallad, siis
ei saa järeldada, et puudega inimese parkimiskaardi väljaandmise kord on ilmselgelt meelevaldne
ja ebamõistlik ning kahjustab puudega inimeste põhiõigusi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 5-20-
1, p 23). Öeldu ei tähenda aga seda, et parkimiskaardi väljaandmise korda ei oleks vajaduse korral
võimalik muuta.
1. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohus on leidnud, et PS §-st 14 tuleneb
Riigikogu kohustus tagada õigus kohasele menetlusele (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1672,
p 27).
2. Riigikogu on seadusega kehtestanud, et liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist, neid
teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist
korraldab kohalik omavalitsus (LS § 166). Kohalik omavalitsus annab välja ka puudega inimesi
teenindavate sõidukite parkimiskaarte (LS § 166 lõige 4) ning teeb järelevalvet sõidukite
peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle (LS § 193 lõige 1). Parkimisjärelevalve võib kohalik
omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule (LS § 187 lõige 3).
2
Nii korraldab tasulist parkimist ning parkimisjärelevalvet Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis,
Narvas, Sillamäel, Narva-Jõesuus ja Viljandis AS Ühisteenused.
3. Eestis välja antud puudega inimese parkimiskaart kehtib ka teistes Euroopa Liidu
liikmesriikides (EL-i nõukogu soovitus nr 98/376/EC ja soovitus selle rakendamiseks). Euroopa
Parlament ja nõukogu võtsid 23. oktoobril 2024 vastu uue direktiivi nr 2024/2841, mis asendab
jõustumisel praegu kehtiva soovituse. Direktiiv näeb ette, et komisjon võtab rakendusaktid vastu
hiljemalt 5. detsembriks 2025 (direktiivi artikli 8 lõige 7), liikmesriigid võtavad vajalikud
õigusnormid vastu hiljemalt 5. juuniks 2027 ning direktiivi kohaldatakse alates 5. juunist 2028
(direktiivi artikli 21 lõige 1).
4. Direktiivi kohaselt hakkab kõigis liikmesriikides kehtima ühtne Euroopa puudega inimese
kaart ja ühtne Euroopa puudega inimese parkimiskaart (direktiivi artikli 7 lõiked 1 ja 2; artikli 8
lõiked 1 ja 2). Direktiiv näeb veel ette, et mõlemast dokumendist luuakse digiversioon ning et
dokumentide kehtivust saab kontrollida ka digitaalselt (direktiivi artikli 9 lõiked 1 ja 2).
5. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik määrama ühe või mitu asutust, kes vastutavad puudega
inimese parkimiskaardi väljaandmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise eest (direktiivi
artikli 12 lõige 1). Mis asutus (või asutused) see (need) on, seda otsustab iga liikmesriik ise,
direktiiv ei sea selle kohta piiranguid. Praeguse teabe kohaselt võib liikmesriikide vastutavad
asutused jagada kolme suurde gruppi: vastutus on kas kesksel sotsiaalkaitseasutusel,
transpordikorralduse eest vastutaval asutusel ja/või kohalikul omavalitsusel (vt EL-i ametlik
veebisait „EL parkimiskaart puuetega inimestele“). Liikmesriik võib puudega inimese
parkimiskaardi eest vastutavat asutust muuta.
6. Enne direktiivi jõustumist tuleb Eestil läbi vaadata kõik puudega inimese parkimiskaarti
puudutavad õigusaktid. Muu hulgas tuleks kaaluda, kas peaks muutma ka parkimiskaardi
väljaandmise korraldust. Sotsiaalministeerium soovib direktiivi rakendamise asjaolud kõigi
osapooltega läbi arutada, et leida parimad lahendused. Aruteludega soovitakse alustada 2025. aasta
lõpus. Ministeeriumi selgituse kohaselt kaasatakse aruteludesse ka linnade ja valdade esindajad.
Tänan Teid kirja eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Merle Malvet 693 8426
[email protected]