Rassi Külaselts Teie 02.02.2025
[email protected]
Meie 20.02.2025 nr 5-9/25/530-2
Vastus taotlusele (riigimaa hoonestusõiguse
enampakkumised)
Austatud Rassi Külaseltsi esindajad
Olete pöördunud taotlusega tühistada Türi ja Põhja-Sakala alade hoonestusõiguse oksjonid ja mitte
sõlmida hoonestusõiguse lepinguid. Pöördumisest nähtub mure selle üle, milliseid tagajärgi toob
kaasa teie piirkonnas riigimaade enampakkumine ja eeskätt olete mures tuuleparkide mõju pärast
loodusele.
Selgitame vastuseks järgmist.
1. Soovime rõhutada, et tuuleparki ei saa rajada enne, kui on läbitud kohaliku
omavalitsuse korraldatav planeerimismenetlus. Riigimaade enampakkumine ei anna
õigust alustada järgmisel päeval tuulepargi ehitusega.
Kas ja millistel tingimustel saab alale tuuleparki rajada, selgitatakse välja planeerimismenetluses
ja selle käigus tehtavas keskkonnamõjude hindamises. Toote pöördumises välja, et teie soov on
leida kogukonnale säästlik, kriisikindel ning nii looduskeskkonna kui ka kohalike elanikega
arvestav taastuvenergia lahendus. Riigimaade enampakkumine ei võta teilt võimalust osaleda oma
kogukonna jaoks parima tuulepargi lahenduse väljatöötamises. Planeerimisprotsessi olulise osana
kaasatakse kohalikke elanikke aruteludesse, et leida kogukonnale sobivaim tuulepargi lahendus.
Planeeringu kehtestamise järel tuleb taotleda tuulepargile ehitusluba ja alles selle väljastamisel
võib alustada tuulepargi ehitustöödega.
Täpsemat infot tuuleparkide rajamisega seonduva kohta saab Keskkonnaportaalist1 ja
planeeringute veebilehelt2.
2. Lisaks üldplaneeringule saab tuuleenergiaks sobivaid alasid planeerida kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga.
1
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia-kkk
2
https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/kov-planeeringud/ ja
https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Viitate, et Türi valla üldplaneeringus ei ole enampakkumisele pandud alasid märgitud
potentsiaalsete tuulepargi arendusaladena ja seetõttu on riigimaade enampakkumine õigusvastane.
Selgitame, et kuigi üldplaneeringus ei ole ala tuuleenergia alana määratud, võib tuulepargile sobiva
asukoha leida kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse käigus. Planeerimisseaduse § 95
lõike 1 kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise
püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.
3. Keskkonnaagentuuri uuringud ja tehniline aruanne arvestasid kõiki teadaolevaid
kaitsealuseid objekte.
Toote pöördumises välja, et kohalikele elanikele teadaolevalt on Türi ja Türi–Põhja-Sakala
oksjonile suunatud aladel või nende lähiümbruses mitmed väike-konnakotka, must-toonekure ja
kalakotka elupaigad, mida (lähtuvalt ülaltoodust) oksjonitele suunatud alade määramise aluseks
olev uuring ei käsitle või käsitleb pinnapealselt.
Keskkonnaagentuur kinnitas, et riigimaade enampakkumise aluseks olnud Keskkonnaagentuuri
tehnilises aruandes arvestatud kõiki kaitsealuseid objekte, mis olid aruande koostamise hetkel (mai
2024) registreeritud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasis. Kui teil on teavet
elupaikade kohta, mida ei ole veel EELISes kajastatud, palume sellest teavitada Keskkonnaametit.
Leidudest teadaandmine on oluline, et teavet ajakohasena hoida ja täpsustada looduskaitselist
ülevaadet järgnevas planeerimismenetluses.
Keskkonnaagentuur on välja toonud, et enne tuulepargi arendamist aladel tuleb järgnevas
planeerimisfaasis arvesse võtta tehnilises aruandes välja toodud täiendavate uuringute vajaduse ja
leevendusmeetmetega. Türi alal tuleb täpsustada röövlindude pesitsust ning leevendada mõjusid
linnustikule. Lisaks eraldi tuleb analüüsida hukkumisriski väike-konnakotkastele ala põhjaosas
ning kaardistada suurte röövlindude toitumisalad kogu arendusalal ning sellega piirnevalt.
Arendustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia täpsustavad uuringud elupaikadele toimiva mõju
täpsemaks hindamiseks ning kaardistada nii nende liikide liikumine kui ka toitumisalad
potentsiaalsel arendusalal ja sellega piirnevalt.
4. Taastuvenergia kasutuselevõtu üks olulisi eesmärke on elektritootmise mõjusid
keskkonnale vähendada.
Nagu ka oma pöördumises viitate, Eesti loodusvarasid ja loodusressursse tuleb kasutada
säästlikult. Keskkonnamõjudest rääkides peab arvestama, et energeetikasektor on Eestis olnud
suurim kasvuhoonegaaside heitkoguse allikas3 ja seda peamiselt seetõttu, et põlevkivielekter on
üks suurima süsiniku jalajäljega elektritootmisviise. Tuulepargid aitavad vahetada välja
vananevad põlevkivikatlad väiksema keskkonnajäljega tootmisseadmete vastu ja tagavad
taskukohasema elektri hinna. Eestis tekitab põlevkivi tootmine aastas umbes 10 korda rohkem
tuhka kui kõik Eesti inimesed kokku olmejäätmeid4. Tuuleenergiast elektri tootmine on ka
odavam, sest selle tootmine ei vaja kütust, näiteks nagu põlevkivielekter vajab pidevalt põlevkivi
kaevandamist.
Lisaks väiksemale keskkonnajalajäljele ja soodsamale hinnale on taastuvenergia oluline ka
seetõttu, et erinevalt põlevkivist on taastuvatest allikatest võimalik elektrit toota üle Eesti
hajutatult. Võrreldes elektritootmise koondamisega ühte piirkonda on hajutatud elektritootmisega
süsteemi märksa keerulisem halvata.
Viitate pöördumises Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivile5. Direktiivis viidatakse, et
kasvuhoonegaaside heite vähendamisega saab taastuvenergia kaasa aidata ka selliste keskkonnaga
3
https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused
4
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia-kkk#Miksontuuleenergiatvaja?
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413
seotud probleemide lahendamisele nagu elurikkuse vähenemine ja vähendada saastet.
Taastuvenergia aitab saavutada eesmärke, mille eesmärk on ka kaitsta, taastada ja parandada
keskkonnaseisundit, peatades muu hulgas elurikkuse vähenemise ja pöörates selle suundumuse
ümber6. Direktiiv ei seo tuuleparkide rajamise võimalikkust üksnes tehis- ja ehitatud pindadega,
ka loodusmaastikele tuuleparkide rajamine on direktiivi kohaselt võimalik ja Eesti oludes, kus
tehis- ja ehitatud pindu on vähe, ka taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalik. Tuulepargi
rajamisel tuleb hinnata mõjusid, sh keskkonnamõjusid, tegeleda sellega, et mõjud oleksid
võimalikult väikesed, ja kui on vaja, mõjude leevendamiseks kasutusele võtta ka meetmed.
Teie pöördumise kontekstis on aga oluline, et kuigi riigimaade enampakkumise protsess
Türi-Põhja-Sakala riigimaa alal on lõppenud7, on teil võimalik tuulepargi sobiva lahenduse
leidmisel kaasa rääkida, kui planeeringumenetlus algatatakse. Riigimaa kasutamise õiguse
saamine ei vabasta ala planeeringukohustustest. Planeeringuprotsssi käigus kaasatakse
kogukond, et leida piirkonnale sobivaim lahendus, samuti tehakse planeerimismenetluses
keskkonnamõjude hinnang.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Vaks
energeetikaosakonna juhataja
Koopia:Keskkonnaagentuur, Maa- ja Ruumiamet, Õiguskantsleri Kantselei, Riigimetsa
Majandamise Keskus
Sille Uusna-Rannap, 625 4443
[email protected]
6
Refereerituna direktiivi põhjenduspunktist 2.
7
https://kliimaministeerium.ee/uudised/tuulealade-oksjonil-laekus-pakkumisi-17-arendusalale,
https://rmk.ee/uudised/uudis/tuulealade-oksjonil-laekus-pakkumisi-17-arendusalale/