ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Märge tehtud: 18.02.2025
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 18.02.2100
Einar Eiland Teie 06.02.2025 nr
[email protected]
Meie 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162
Härra Einar Eiland
Kirjutasite, et Riigikogu keskkonnakomisjon ja Kliimaministeerium pole 2021. aastast alates
vastanud Teie arupärimistele, milles olete küsinud rohepöörde elluviimise kohta. Lisasite oma
kirjale õiguskantslerile pöördumise koostamise arve.
Rohereformi elluviimine ja kliimapoliitika kavandamine on Kliimaministeeriumi valitsemisalas (vt
Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lg 1 ja Kliimaministeeriumi veebileht). Seega on õige saata
rohereformi ja kliimapoliitikat puudutavad küsimused ja ettepanekud Kliimaministeeriumile (vt
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse
(MSVS) § 2).
MSVS § 71 näeb ette kollektiivse pöördumise esitamise võimaluse. Selle sätte kohaselt saab
rahvaalgatuse korras esitada Riigikogule ettepanekuid seaduse muutmiseks ja ühiskonnaelu
paremaks korraldamiseks. Riigikogu menetleb vähemalt 1000 toetusallkirja saanud pöördumisi nii,
nagu on ette nähtud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS 182. peatükk; rahvaalgatus.ee).
RKKTS-i järgi kaasab Riigikogu komisjon eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes
olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul (§ 36 lg 21).
Riigikogu dokumendihaldust korraldab Riigikogu Kantselei (§ 1572 lg 1).
Isikul on õigus saada asutuselt oma pöördumisele vastus. MSVS ei määra, mida peab märgukirja ja
selgitustaotluse vastus täpselt sisaldama. Järelikult on asutusel vastamisel avar kaalutlusruum. Küll
aga sätestab seadus (MSVS § 5 lg 8), et kui asutus jätab märgukirjas esitatud seisukoha või
ettepaneku arvestamata, peab asutus isikule selgitama selle põhjust. Selgitustaotlusele vastates tuleb
anda isikule soovitud teave või põhjendada, miks teabe andmisest keeldutakse. Hea halduse tava
järgi peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik. Pöördumisele tuleb
vastata ka siis, kui probleemi ei saa lahendada või ei saa seda teha kohe. Asutus võib vastamisest
loobuda MSVS § 5 lõikes 9 nimetatud juhtudel.
Teie 6. veebruaril 2025 saadetud kirjast selgub, et Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja
Kliimaministeerium on Teile vastanud (sh toetusmeetme kohta). Kui Te siiski leiate, et Teile pole
vastatud korrektselt, võite esitada vastuse peale vaide või halduskohtule kaebuse. Kohtulahend on
täitmiseks kohustuslik.
Õiguskantslerile esitatud avalduses tuleb probleemi piisavalt selgelt kirjeldada (õiguskantsleri
seaduse (ÕKS) § 19 lg 1, § 23 lg 3; vt õiguskantsleri veebilehte). Avalduse esitamiseks pole vaja
2
kasutada juristi, advokaadi ega ühegi teise nõustaja abi. Sel põhjusel ei näe seadus ette avalduse
esitamise kulu hüvitamist. Seega puudub seaduslik alus Teie esitatud arve tasumiseks.
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler ei alusta iga kord menetlust.
ÕKS § 25 lõike 3 punktis 4 on sätestatud, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui
isikul on (olnud) võimalus kasutada seadusega tagatud õiguskaitsevahendeid. Seadused ei anna
õiguskantslerile õigust kohustada ametiasutusi vastama isikule sellise suunitluse ja põhjalikkusega,
nagu isik soovib.
Loodame, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Jaanus Kirikmäe 693 8403
[email protected]