dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Aadria MTÜ_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 17. veebruar 2025
Viit
7-6/250210/2501105
Registreeritud
17. veebruar 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Aadria MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-6/250210
Vastutaja
Angelika Sarapuu (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-62502102501105 17.02.2025 Väljaminev kiri.asice326 KB

Sisu (failidest)

Kaire Reier Teie 14.01.2025 nr Aadria MTÜ [email protected] Meie 17.02.2025 nr 7-6/250210/2501105 Ettevõtluskonto sulgemine Lugupeetud Kaire Reier Palusite, et ametiasutused uuriksid, miks Teie klient ei saa sulgeda oma ettevõtluskontot, kui see on arestitud. Ettevõtluskontoga inimene ei saa end töötuna registreerida ega saada töötule ettenähtud abi, sealhulgas ravikindlustust. Ravikindlustuse puudumise tõttu pole inimesel võimalik minna arsti juurde, et saaks tuvastada tema töövõime vähenemise, mis annaks õiguse saada töövõimetoetust. Samuti ei ole Teie sõnul võimalik taotleda toimetulekutoetust, sest Tallinna linn ei maksa toetust, kui inimene pole töötuna arvele võetud. Nagu Teile telefonitsi selgitasime, küsisime ettevõtluskonto sulgemise kohta teavet LHV Pangalt. Panga esindaja Marju Linda Peek märkis, et kahjuks on Teie klient ja LHV Pank üksteisest mööda rääkinud. Panga kinnitusel saab lõpetada ettevõtluskonto lepingu ka siis, kui ettevõtluskontoga seotud arvelduskonto on arestitud. Seda saab teha näiteks nii, et inimene esitab pangale e-kirja teel või pangakontoris kirjaliku avalduse, milles väljendab selget soovi lõpetada ettevõtluskonto leping ja märgib ettevõtluskonto numbri. Kui ettevõtluskonto leping on lõpetatud, on inimesel võimalik end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta, kui ei ole ühtki muud tööturumeetmete seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud välistust. Küll ei ole aga võimalik võtta inimest töötuna arvele siis, kui tal on ettevõtluskonto. Ka siis, kui inimene ei võta end töötuna arvele, on tal võimalik saada arstiabi. Sõltumata ravikindlustuskaitsest on kõigil Eestis viibivatel inimestel võimalik saada vältimatut abi ehk abi, mille edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 ja 6). Lisaks on Tallinna linn loonud ravikindlustamata inimestele võimaluse saada tasuta üldarstiabi ja kirurgilist ambulatoorset ravi Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme Tervisekeskuses (Jaama tn 11). Vastuvõtuajad ja muud infot leiate Tallinna linna kodulehelt. Ravikindlustamata inimesed saavad ka perearsti- ja eriarstiabi, kuid neil tuleb selle eest ise tasuda. Vastuvõttude hinnakirjad võivad perearstikeskustes ja eriarstiabi pakkuvates kliinikutes olla märkimisväärselt erinevad. Arstiabile tehtud kulutuste katmiseks saab Tallinna linnalt taotleda sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust, mis on muu hulgas mõeldud tervise säilitamiseks, taastamiseks ja muudeks 2 erakorralisteks juhtumiteks. Toetuse saamise õigus ja toetuse suurus sõltub inimese ja tema pereliikmete sissetulekutest. Toetuse taotlemise ja saamise tingimuste kohta saate lähemalt lugeda Tallinna linna kodulehelt. Puudust kannataval inimesel on õigus taotleda ka toimetulekutoetust. Ükski kohalik omavalitsus ei saa taotlust jätta vastu võtmata selle tõttu, et inimene ei ole töötuna arvel. Valdadel ja linnadel on võimalik aga kaaluda, kas jätta teatud juhtudel inimesele toetus määramata või vähendada toetust, kui inimesel oleks võimalik püüda endale tööga elatist teenida või kasutada ülalpidamiseks oma vara (sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4). Muu hulgas võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine inimene, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud (sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 p 2). Õiguskantsler on varem leidnud, et seadus annab kohalikule omavalitsusele küll õiguse kaaluda toimetulekutoetuse andmise otsusele lisatingimuste seadmist, kuid enne tuleks omavalitsusel hinnata, kas lisatingimuse seadmine on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades võimalik ja mõistlik. Kui see on võimalik ja mõistlik, tuleb omavalitsusel märkida lisatingimus toimetulekutoetuse määramise otsusesse selge kõrvaltingimusena. Toimetulekutoetuse taotleja peab aru saama, mis kohustused tal on, kui pika aja jooksul tal tuleb need täita ja millised on tagajärjed, kui ta kohustusi ei täida (vt õiguskantsleri 31.05.2024 seisukoha punktid 26–30). Loodetavasti on nendest selgitustest abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Angelika Sarapuu 693 8411 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel