Ülle Madise Teie 24.01.2025 nr 7-6/250064/2500546
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 17.02.2025 nr 20-3/25/374-2
Korterelamu energiatõhususe toetuse taotlemisest
Austatud õiguskantsler Ülle Madise
Vastuseks Teie pöördumisele korterelamute energiatõhususe toetuse taotluste esitamise piiramise
küsimuses selgitame järgmist.
Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused“ § 1 lõike 4 kohaselt taotletakse toetust e-toetuse keskkonnas vastavalt perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse
§ 21 lõikele 3.
E-toetuse keskkonda haldab, nagu oma pöördumises õigesti märgite, Riigi Tugiteenuste Keskus
(RTK). Kliimaministeerium rakendusasutusena ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
rakendusüksusena kavandasid taotluste vastuvõtu tingimusi koostöös RTK-ga ja lähtusid taotluste
vastuvõtu kavandamisel lubatud e-toetuse keskkonna maksimaalsest võimalikust mahust (700
kasutajat korraga). Keskkonna mahtu arvesse võttes oli kavandatud ka vooru läbi viimine.
Muuhulgas oli taotlusvoorude avamise aeg RTK-ga kokku lepitud, et vajadusel oleks tagatud
keskkonnapoolne tehniline tugi ning võimalike tõrgete korral operatiivne reageerimine. Kahjuks
ei vastanud e-toetuste keskkonna seadistused eelnimetatud vajadustele ning tekkis olukord, kus
kõigil ei pruukinud olla võimalik koheselt süsteemi siseneda ning taotluse esitamisega alustada.
EIS on süsteemi kaudu tuvastanud, et Lääne-Viru maakonnas võis selliseid taotlejaid olla kuni
kaks, kes on esmakordselt alustanud taotluse täitmisega pärast kella 10:26.
Selgitame siiski, et Kliimaministeeriumile ja EIS-le teada olevalt oli tehnilistel konsultantidel
ettevalmistatud korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotluse esitamiseks ligikaudu 450
korteriühistu dokumendid, neist Lääne-Virumaalt 66 korteriühistu taotlust. Võttes arvesse, et
e-toetuse keskkonda on võimalik üheaegselt siseneda vähemalt 700 kasutajal, ei saanud vooru
planeerimisel kuidagi eeldada, et 450 korteriühistu taotluse esitamine võiks keskkonna üle
koormata, seda isegi olukorras, kus iga korteriühistu puhul oleks taotluse sisestaja eraldiseisevalt
e-toetuse keskkonda sisenenud.
Korterelamute rekonstrueerimise toetuse tingimuste kohaselt on tehniliste konsultantide ülesanne
toetuse saaja esindamine rekonstrueerimise ettevalmistavatest tegevustest kuni toetuse lõppmakse
taotluse esitamiseni. Praktikas sisaldab see ka toetuse taotluse esitamist. Tavapäraselt on üks
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
tehniline konsultant rohkem kui ühe korteriühistu esindaja. EISile on endast teada andnud 173
tehnilise konsultandina tegelevat isikut. Ka seda arvesse võttes ei olnud kuidagi tõenäoline, et
e-toetuse keskkonna 700 kasutaja piirang võiks täituda.
Kliimaministeeriumil puudub järelevalve- ja kontrollipädevus e-toetuse keskkonna ja RTK
tegevuse üle – e-toetuse keskkonnas rakendatud piirangute õiguspärasuse ja põhjendatuse osas
saab selgitusi anda vaid RTK.
Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, millest ilmneb ka asjaolu, et toetuste väljastamise eest
vastutavad asutused ei saa kuidagi toetuste taotlemise keskkonna ligipääsuõigusi muuta ega ole
kaasatud süsteemi ligipääsude ja piirangutega seotud otsustesse, mis võib teatud juhtudel tuua
kaasa käsitletava olukorra. Loodetavasti võimaldab see juhtum kogu süsteemi paremaks muuta.
Samuti märgime, et 2024. aastal lisandunud taotlusvoorud olid uuenduslikud eelkõige
rahastusjaotuse poolest. Uusi toetuse tingimusi, mis toonuks kaasa korteriühistu lisategevusi,
sellega ei kaasnenud. Eesmärgiks oli võimaldada kas kortermaja tüübi, rekonstrueerimisviisi või
kitsendustega seotud kortermajade toetamiseks ette näha vahendid, kuhu varasemalt toetus ei ole
jõudnud või on jõudnud vähem. Seega ei sõltunud taotluse esitamine konkreetsesse taotlusvooru
ainult korteriühistu soovist vaid sellest, kas täidetud olid tingimused, näiteks suurte kortermajade
puhul kortereid rohkem kui 100 või 200 (Tallinnas), kas rekonstrueeritakse tehases eeltoodetud
elementidega või kas korterelamule kehtivad muinsuskaitse või miljööala nõuded.
Naabruskonnapõhisel meetodil on eesmärgiks olnud samaaegselt rekonstrueerida kaks või enam
lähestikku asuvat korterelamut, selliselt on suurem potentsiaal panustada elukeskkonna
parandamisse terviklike ja läbimõeldud lahenduste teel. Eesmärgi saavutamiseks peavad olema
korterelamud ruumiliselt seotud ning nende projekteerimistööde ja rekonstrueerimistööde teostaja
peavad olema leitud ühiselt. Korteriühistud, kellel olid ehitusprojektid juba varasemalt
(eraldiseisvalt) tellitud, kuid kes soovisid taotluse esitada naabruskonnapõhisesse taotlusvooru,
olles seejuures valmis koostatud ehitusprojektist loobuma, ei pidanud siiski kuu jooksul uusi
projekteerimistöid tellima. Taotluse esitamine on võimalik ka projekteerimis- ja
rekonstrueerimistööde lähteülesandega, mille puhul teostatakse projekteerimine pärast taotluse
rahuldamist ning ostumenetluse läbiviimist. Toetuse andmise tingimustes sätestatud
30-kalendripäevane etteteatamistähtaeg on meie hinnangul mõistlik taotluse esitamisega seotud
toimingute tegemiseks.
2025. aastal toetuse taotlemisel plaanime toetuse andmise tingimustes muudatusi, mille kohaselt
rakendatakse toetuse andmisel voorupõhist taotlemist, milles taotluseid ei järjestata esitamise aja
järgi. Seda muuhulgas põhjusel, et e-toetuse keskkonna toimimist ei ole Kliimaministeeriumil ega
EISil taotluste menetlejana võimalik mõjutada. Rõhutame siiski, et ka voorupõhine taotlemine
ning erinevate valikukriteeriumite seadmine olukorras, kus nõudlus ületab mitmekordselt
pakkumist, ei pruugi kõigi võimalike taotlejate ootustele vastata. Kavandatavad muudatused
aitavad siiski lahendada nn kiiruse peale taotluste esitamisega tekkida võivaid probleeme.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Koopia:Riigi Tugiteenuste Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Kaie Kunst, 625 6366
[email protected]