Kiri

Lp Roomet Leiger Nõukogu esimees Sihtasutus Eesti Meremuuseum Lp Urmas Dresen Juhatuse liige Sihtasutus Eesti Meremuuseum 01.12.2022 nr 12-3/2091-1 Asutaja ootused Austatud härra Roomet Leiger ja härra Urmas Dresen Sihtasutuse Eesti Meremuuseum asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse nõukogule ja juhatusele dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Meremuuseum“. Sihtasutuse arengu- ja tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja. Täname hea koostöö eest asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Lisa: Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Meremuuseum 3 lehel koos lisaga 6 töölehel Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Meremuuseum  Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM muuseumide eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesti Vabariik seab kõigile muuseumivaldkonna riigi asutatud sihtasutustele kolm peamist eesmärki:  tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus. Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.  Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Riik asutas Sihtasutuse Eesti Meremuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Eesti merendusajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus kasutab halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi. Sihtasutuse missioon on tõsta inimeste teadmisi Eestist kui mereriigist ning kasvatada ühiskonnas austust ja armastust mere vastu.  Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid1 on järgmised: 1) külastajate rahulolu; 2) töötajate rahulolu; 3) teaduspublikatsioonide arv ühe teaduri kohta aastas. Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Meremuuseum on järgmised: 1. Olla innovaatiliste arendustegevuste eestvedaja muuseumivaldkonnas. Tulemusindikaatorid: 1.1. Arendustegevuste arv 2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt kogumispõhimõtete alusel. Tulemusindikaatorid: 2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele 2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1 1 3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes. Tulemusindikaatorid: 3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast 3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust 4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga ja/või muuseumi uurimisteemaga seotud uurimisprojekte. Tulemusindikaatorid: 4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is 4.2. Uurimisprojektide arv aastas 5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja teemadest lähtuvaid haridustegevusi ning unikaalset ja inspireerivat näituseprogrammi. Tulemusindikaatorid: 5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“) 5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega 5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud kooliõpilaste arv 6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus. Tulemusindikaatorid: 6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid 6.2. Muuseumi veebilehel on kogude kasutamise alalehel asjakohane selgitus 7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel ja üldjuhul ka riigipühadel, ning iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem kui kella 18.00-ni. Tulemusindikaator: 7.1. Muuseumi lahtiolekuajad filiaalide lõikes 8. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine 9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge. Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“): 9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas 9.2. Vee kasutus aastas 9.3. Jäätmete liigiti kogumine 9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas 9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine 2  Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Võtmeindikaatorid on järgmised: 1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); 2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. 2. Investeerimispoliitika: a. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekuva tulu ja välisvahendite abil; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata; d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras lisas 12 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Muuseumiseaduse kohaselt ei tohi lisateenused (§ 20 lg 2) takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema minimaalselt isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi tegevustoetust.  Juhtimiskvaliteedi eesmärgid 1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). 2. Selleks toimub muu hulgas: 2.1 kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 2.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle. 3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. 4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). 2 Vt lisa 1 tööleht 2 3