Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1472 - Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8e2031b6-a13e-428e-a34b-da193ce98415 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8e2031b6-a13e-428e-a34b-da193ce98415?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 30.11.2022 nr 8-1/22/5160 Ministeeriumid Riigikantselei Seaduseelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. ETIS põhimäärus 4. Määrus eraõiguslike toetus 5. Määrus evalveerimine 6. Määrus hindamisnõukogu 7. Määrus TAIK 8. Määrus tegevustoetus 9. TAIP nõukogu põhimäärus 10. Määrus teaduseetika. Arvamuse avaldamiseks: Riigikantselei, ministeeriumid, Asutajate Selts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus, UNIVERSITAS, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Tööandjate Keskliit, Erialaliidud, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, Rakenduskõrgkoolid, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, Tippkeskuste nõukogu, Ülikoolide ametiühingud Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 18.11.2022 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus sätestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teadus- ja arendustegevus - uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) alusuuring - teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas; 3) rakendusuuring - uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 4) eksperimentaalarendus - süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi tooteid või protsesse või parendatakse olemasolevaid; 5) innovatsioon - teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduskasvu; 6) teaduseetika – eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses. Teaduseetika põhimõtted ja rakendamise viisi lepivad teadlased, teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevust korraldavad institutsioonid ning teised teadus- ja arendustegevuse osalised kokku teaduse hea tavaga; 7) inimuuring – teadus- ja arendusuuring, milles uuritakse inimesi ja mille eesmärgiks on saada uusi või täiendada olemasolevaid teadmisi ning mille käigus uuringu läbiviija kogub andmeid või bioloogilist materjali sekkuval või mittesekkuval viisil ning töötleb kogutud andmeid või bioloogilist materjali või töötleb eriliiki isikuandmeid või inimese tuvastavat bioloogilist materjali; 8) teadus- ja arendustöötajad – isikud, kes töötavad asutuses kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja nende struktuuriüksuste juhid, kes korraldavad teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist; 9) avalik hüve - hüve, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat hüvise kogust; 10) rahvusteadused - eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisega seotud teadused humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas; 1 11) teadmussiire - protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, konsulteerimise, litsentsimise, edasiarenduse, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu. § 3. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lähtutakse: 1) akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt teadus- ja arendustegevuse teostajal on õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ja meetodite üle, avaldada teadustöö järeldusi ja tulemusi ning neid ühiskonnas vabalt tutvustada; 2) üldtunnustatud teaduseetika normidest ning teaduse heast tavast; 3) avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemuste ja andmete kättesaadavusest avalikkusele, kui seda ei piira teised õigusaktid. 2. peatükk Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine § 4. Vabariigi Valitsus (1) Vabariigi Valitsuse eesmärk teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel on kujundada Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi arvestavat teadus- ja arendus- ning innovatsioonipoliitikat. (2) Vabariigi Valitsuse ülesanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel: 1) kinnitab riigi teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni suunavad arengukavad; 2) esitab vähemalt kord aastas Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas; 3) tagab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku toimimise lähtuvalt riigi strateegiatest; 4) kehtestab Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu põhimääruse, milles sätestatakse nõukogu tegevuse alused, ülesanded ja töökord ning kinnitab selle koosseisu; 5) kehtestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise korra ja töökorra ning kinnitab valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks selle koosseisu; 6) moodustab, korraldab ümber ja lõpetab riigi teadus- ja arendusasutuse tegevuse neid haldava ministeeriumi ettepanekul, kuulanud ära Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu seisukoha; 7) otsustab Eesti riigi osalemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös; 8) kehtestab riigi teaduspreemiate põhimääruse, moodustab riigi teaduspreemiate komisjoni ning määrab riigi teaduspreemiad teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri esildisel riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel; 9) täidab muid seadusega sätestatud ülesandeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. § 5. Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (1) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kelle tegevuse eesmärk on nõustada Vabariigi Valitsust ühiskonna 2 toimetulekut ja heaolu toetava ja majanduse konkurentsivõimet kasvatava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. (2) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi peaminister, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liige ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed. (3) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu esimeheks on ametikoha järgi peaminister. (4) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu tööd korraldab Riigikantselei. § 6. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu eesmärk on nõustada valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kavandamisel ja elluviimisel. (2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu liikmeteks on ühiskonnas tunnustatud teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad. (3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd korraldavad valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. (4) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu ülesanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel: 1) nõustab valdkonna eest vastutavaid ministreid Vabariigi Valitsusele esitatavate teemade ettevalmistamisel ning Vabariigi Valitsuse poolt ministritele antud ülesannete täitmisel; 2) annab hinnanguid ja soovitusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika arenguid suunavate arengukavade koostamisel ja nende elluviimisel; 3) täidab valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid; 4) teeb ettepanekuid teadus- ja arendusasutuse finantseerimise põhimõtete ja strateegia kujundamiseks ning teadus- ja arendusasutuse moodustamiseks, ümberkorraldamiseks või tegevuse lõpetamiseks; 5) nõustab valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispõhimõtete, mahu ja meetmete osas, 6) annab hinnanguid ja soovitusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikale, sealhulgas valdkonna meetmete elluviimisele ja tulemuslikkusele; 7) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. § 7. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumides (1) Kõigi ministeeriumite eesmärk teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning valitsemisala innovatsiooni kavandamine ja elluviimine, pidades silmas riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste sihte ja terviklikku toimimist. (2) Kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on: 1) oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning valitsemisala innovatsiooni finantseerimise korraldamine; 3 2) valitsemisala poliitikaeesmärke toetavate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete väljatöötamine ja nende rakendamise korraldamine, sealhulgas osalemine valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases rahvusvahelises koostöös; 3) oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaadete esitamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning vastava info ajakohastamine Eesti Teadusinfosüsteemis; (3) Haridus- ja Teadusministeerium: 1) kavandab ja viib ellu riiklikku teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning korraldab sellega seonduvat teadus- ja arendustegevust; 2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse poliitika kohta; 3) koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule; 4) korraldab teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatule; 5) koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja korraldab selle finantseerimist; 6) korraldab teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist ning teostab selle üle järelevalvet; 7) korraldab teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklikke konkursse; 8) korraldab riikliku teaduseetika süsteemi toimimist ning teostab selle üle järelevalvet; 9) täidab teisi käesoleva lõike punktides 1–8 nimetatud tegevustes seadusega sätestatud ülesandeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud riiklike konkursside ja nende läbiviimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 sätestatud riikliku teaduseetika korralduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1) kavandab ja viib ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat ning kujundab ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda; 2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ettevõtete teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni soosiva poliitika kujundamiseks; 3) korraldab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist riigieelarvest; 4) koordineerib riiklikul tasandil ettevõtete osalemist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases rahvusvahelises koostöös ja korraldab selle finantseerimist; 5) täidab teisi käesoleva lõike punktides 1-4 nimetatud tegevustes seadusega sätestatud ülesandeid. (7) Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutavad ühiselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika tervikliku toimimise eest, sealhulgas korraldavad ühiselt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadmussiirde alaseid tegevusi teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtete vahel. § 8. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (1) Sihtasutus Eesti Teadusagentuur on riigi sihtasutus, mille eesmärk on toetada avalikes huvides riikliku teadus- ja arenduspoliitika elluviimist. 4 (2) Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri ülesanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel: 1) rahastab uurimistoetuste kaudu alus- ja rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust; 3) edendab teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelist teadus- ja arenduskoostööd; 3) viib läbi teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist; 4) nõustab ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist; 5) koordineerib riikliku teaduseetika süsteemi toimimist, moodustab riikliku teaduseetikakomitee ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab nende tegevust; 6) toetab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonipoliitikat teadus- ja arendustegevuse kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega; 7) edendab teaduskommunikatsiooni; 8) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Sihtasutus Eesti Teadusagentuur on rahastamisotsuste tegemisel ja menetlemisel sõltumatu. (4) Sihtasutus Eesti Teadusagentuuril on teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, kes tagab taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise ning rahastusettepanekute tegemise ja nõustab Eesti Teadusagentuuri vajadusel muude ülesannete täitmisel. (5) Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Sihtasutus Eesti Teadusagentuuris teostab riigi asutajaõigusi Haridus- ja Teadusministeerium. § 9. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on riigi sihtasutus, mille eesmärk teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel on tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet ning teadus-, arenduse ja innovatsioonivõimekust. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ülesanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel: 1) toetab ettevõtete teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevusi ning viib ellu riiklikke ettevõtete teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetusmeetmeid; 2) toetab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alast rahvusvahelist koostööd; 3) edendab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast teadlikkust ja võimekust; 4) nõustab ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku innovatsioonitegevuse kavandamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist; 5) toetab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonipoliitikat ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega; 6) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on rahastamisotsuste tegemisel ja menetlemisel sõltumatu. 5 (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses teostab asutajaõigusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 10. Eesti Teaduste Akadeemia (1) Eesti Teaduste Akadeemia on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ja teiste silmapaistvate loomeisikute ühendus, kelle tegevuse eesmärk on väärtustada teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri, arendada ja esindada Eesti teadust, nõustada riiki ja selle institutsioone ning aidata kaasa Eesti riigi sotsiaalsele ja majandusliku arengule. (2) Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. § 11. Eesti Teadusinfosüsteem (1) Eesti Teadusinfosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) anda usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamiseks, rahastamisotsusteks, statistikaks ning strateegiliseks juhtimiseks; 2) anda teadus- ja arendusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse ja selle osapoolte kohta; 3) tagada teadus- ja arendusasutuste ning teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse planeerimiseks ja finantseerimiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikud andmed; 4) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tegevuse ning projektide hindamiseks vajalikud andmed ja töökeskkond. (2) Eesti Teadusinfosüsteemi kogutakse andmeid: 1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute kohta; 2) teadus- ja arendustegevuse tulemuste ja väljundite kohta; 3) teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste kohta; 4) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmide, taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 5) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 6) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ning isikute teadus- ja arendustegevuse edukuse ja tulemuslikkuse kohta. (3) Eesti Teadusinfosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (5) Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. 6 § 12. Inimuuringu läbiviimise korraldus (1) Riiklik teaduseetikakomitee on Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri poolt moodustatud sõltumatu teadus- ja arendustegevusele eetilist hinnangut andev teadlastest ja eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale ning uuritavate õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse. (2) Riikliku teaduseetikakomiteega kooskõlastatakse inimuuring, mis vastab vähemalt ühele käesoleva seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud määruses reguleeritud tingimusele. (3) Riikliku teaduseetikakomiteega ei kooskõlastata inimuuringut, mis on kooskõlastatud teiste seaduste alusel loodud eetikakomiteedes. 3. peatükk Teadus- ja arendusasutus § 13. Teadus- ja arendusasutus Teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus: 1) mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on alusuuringute, rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse või mitme nimetatud tegevuse läbiviimine; 2) mis tagab juriidilises isikus või asutuses loodud teadmiste leviku õpetamise, publitseerimise ja teadmussiirde kaudu; 3) kus on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikul hulgal alusuuringute, rakendusuuringute või eksperimentaalarendusega tegelevaid töötajaid; 4) mille hooned, ruumid, sisustus ja muu vara on piisavad ning sobivad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimiseks. § 14. Evalveerimine (1) Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mis viiakse läbi teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse taseme, eesmärgipärasuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks asutuse poolt taotletud valdkonnas. (2) Käesoleva seaduse §-s 13 toodud nõuetele vastavatel teadus- ja arendusasutusel on õigus taotleda evalveerimist. (3) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule. (4) Teadus- ja arendusasutuse evalveerimise viib läbi erinevate valdkondade välisekspertidest koosnev hindamiskomisjon, mille liikmed on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemusega oma valdkonna tunnustatud teadlased või eksperdid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 viidatud hindamiskomisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Evalveerimise tulemused ning nendega kaasnevad hinnangud ja soovitused on avalikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 7 (7) Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse evalveerimisega seotud tulemused kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (9) Evalveerimise positiivne otsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat. (10) Teadus- ja arendusasutuse liitmisel teise asutusega või asutuse jagunemisel tuleb asutusel hiljemalt kolme aasta jooksul läbida evalveerimine. (11) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada temaatilisi hindamisi teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ja rakendamise hindamiseks ning teadus- ja arendusasutusele tagasiside andmiseks. (12) Temaatilise hindamise teema, ajakava ja hindamisel osalejad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kaasates Eesti Teadusagentuuri. (13) Temaatilise hindamisega seotud kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest. § 15. Positiivselt evalveeritud või institutsionaalselt akrediteeritud teadus- ja arendusasutuse ülesanded (1) Positiivselt evalveeritud või institutsionaalselt akrediteeritud teadus- ja arendusasutuse ülesanded avaliku hüve loomisel on järgmised: 1) edendada teadust ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teadus- ja arendustegevusel põhinevaid avalikke teenuseid, toetades nende tegevustega ühiskonna ja majanduse arengut ning teaduse rahvusvahelistumist ja rahvuskultuuri püsimist; 2) tagada asutuses läbiviidava teadus- ja arendustegevuse vastavus üldtunnustatud teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale; 3) tagada teaduspublikatsioonide ja teadusandmete leitavus, juurdepääsetavus, koostalitusvõime ja taaskasutatavus, kui seda ei piira eriliiki isikuandmete kaitse, intellektuaalomandi kaitse, ärisaladuse kaitse või teised õigusaktid; 4) teha asutuse teadus- ja arendustegevusega seotud andmed kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemis ja vastutada andmete õigsuse eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tingimuste täitmiseks kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega vastava korra. 4. peatükk Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine § 16. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtted (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on avalikes huvides läbiviidava ning käesoleva seaduse §-s 3 toodud põhimõtetele vastava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ning selle järjepidevuse ja kvaliteedi kindlustamine. 8 (2) Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on ühiskonna ja majanduse arengut edendava teadus-, arendus ja innovatsioonitegevuse toetamine ettevõtetes. (3) Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest järgmiste rahastusinstrumentide kategooriate kaudu: 1) teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus; 2) riiklik uurimistoetus; 3) teadus- ja arendustegevuse sihttoetus; 4) eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus; 5) teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus; 6) ettevõtte arendustoetus. (4) Innovatsiooni rahastamine riigieelarvest toimub selleks ettenähtud meetmete kaudu vastavalt konkreetsele meetmele kehtestatud tingimustele. (5) Riigieelarve vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal eristada raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ja rahastamine. (6) Mittemajandustegevusest saadav kasum tuleb toetuse saajal reinvesteerida käesoleva seaduse §-s 13 punktides 1 ja 2 toodud tegevustesse. § 17. Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus (1) Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on institutsionaalselt akrediteeritud avalik-õiguslikele ülikoolidele, riigi rakenduskõrgkoolidele, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutusele põhikirjalise teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks ettenähtud riigieelarveline toetus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhikirjalise teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks ettenähtud riigieelarvelise toetuse tingimused ja kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuseks riigieelarvest eraldatavatest vahenditest vähemalt 5% eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks. Ülejäänud teadus- ja arendustegevuse toetuse vahendid jagunevad lõikes 1 nimetatud teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse vahel. (4) Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus jaguneb vähemalt 70% ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30% ulatuses tulemusrahastuseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud baasrahastuse määramisel leitakse iga teadus- ja arendusasutuse osakaal, arvestades teadus- ja arendusasutusele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetust ja samal perioodil teadus- ja arendusasutustele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu. (6) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osakaalu kujundamisel arvesse võtta: 1) teadus- ja arendusasutusele eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust; 9 2) teadus- ja arendusasutuse ümberkorraldamisest või liitmisest tulenevaid muutusi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse teadus- ja arendusasutuse seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid: 1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid, seahulgas kõrgetasemeliste publikatsioonide, patentide ja doktorikraadi omistamisega seotud näitajad; 2) ühiskonna arengu toetamise näitajaid; 3) ettevõtluskoostööga seotud näitajad. (8) Erakõrgkool võib teadus- ja arendustegevuse toetust saada juhul, kui toetuse eraldamine on vajalik riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks, arvestades asutuse poolt pakutavat avalikku hüve. (9) Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase mahu kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 18. Riiklik uurimistoetus (1) Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetus institutsionaalselt akrediteeritud kõrgkoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötavate teadlaste poolt algatatud ja juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti läbiviimiseks. (2) Riiklikku uurimistoetust taotletakse avalikul konkursil Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. (3) Riikliku uurimistoetuse väljaandmist korraldab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. (4) Uurimistoetuseks ettenähtud raha eraldatakse Sihtasutus Eesti Teadusagentuurile Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. § 19. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus (1) Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on riigieelarvest vajaduse korral määratav toetus avalikes huvides tehtavaks teadus- ja arendustegevuseks ning sellega kaasnevateks tegevusteks. (2) Sihttoetuse eraldamine toimub vastava poliitika valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras. § 20. Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus (1) Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on eraõiguslikele positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele eraldatav riigieelarveline toetus riigi prioriteetsetes valdkondades avalikes huvides tehtavaks mittemajanduslikuks teadus- ja arendustegevuseks. (2) Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 10 § 21. Teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus (1) Teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus on teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav toetus. (2) Süsteemitoetuste eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 22. Ettevõtete arendustoetus (1) Ettevõtete arendustoetus on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuvaks teadus- ja arendustegevuse ning sellega kaasnevateks tegevuste toetamiseks Eesti ettevõtetes. (2) Arendustoetuse eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Arendustoetuse eraldamist korraldab ja hindamist viib läbi valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud asutus. § 23. Teadus- ja arendusasutusele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamine (1) Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamiseks sõlmib valdkonna eest vastutav minister teadus- ja arendusasutusega kolmeks kuni viieks aastaks toetuse kasutamise lepingu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse kasutamise lepingu lisana sõlmitakse teadus- ja arendusasutusega toetuste eraldamiseks igal kalendriaastal rahastamise kokkulepe. (3) Toetuse kasutamise lepingus lepitakse kokku: 1) teadus- ja arendusasutuse peamised kohustused teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel, sealhulgas aruandluse kord, ning selleks tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse määramise eesmärgid; 2) vajaduse korral muude vahendite määramise tingimused; 3) aruandluse vorm. (4) Riigi teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus, sihttoetus ja süsteemitoetus käskkirjaga. Riigiasutuste puhul räägib toetuse andmise eesmärgid ja asutuse kohustused läbi asutuse pidaja. § 24. Haldusjärelevalve (1) Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi haldusjärelevalve teostaja) teostab haldusjärelevalvet teadus- ja arendusasutuse, välja arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendusasutuse tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel. (2) Haldusjärelevalve teostajal on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisele eksperte. (3) Oma eesmärgi elluviimiseks on haldusjärelevalve teostajal õigus: 11 1) tutvuda teadus- ja arendusasutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid; 2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. (4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib haldusjärelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on korrakaitseseaduse § 23 lõikes 4 sätestatud sunniraha ülemmäär. (5) Ministeerium või kohalik omavalitsus, kelle valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub, teeb teadus- ja arendusasutuse tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras. 5. peatükk Rakendussätted § 25. Üleminek (1) Aastatel 2015-2022 läbi viidud korralise evalveerimise tulemused kehtivad kuni järgmise evalveerimise tulemuste kinnitamiseni. Kõrgkoolide puhul kehtivad tulemused järgmise institutsionaalse akrediteerimise tulemuste kinnitamiseni. (2) Käesoleva seaduse § 17 sätestatud teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa arvestamisel tegevustoetusele ülemineku perioodil 2024-2026 võetakse tegevustoetuse baasosa arvestamise aluseks teadus- ja arendusasutusele tegevustoetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud tegevustoetust ja baasfinantseerimist ning samal perioodil teadus- ja arendusasutusele eraldatud tegevustoetuste ja baasfinantseerimise kogumahtu. Rakenduskõrgkoolide puhul võetakse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa arvestamisel aluseks neile varasemalt eraldatud teadus- ja arendustegevuse sihttoetust. (3) Kuni käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 kirjeldatud määruse jõustumiseni jätkatakse eraõiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse rahastamist riigieelarvest 2023. aastal kehtinud tingimustel. § 26. Kõrgharidusseaduse muutmine Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 20 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Doktoriõpe põhineb institutsionaalse akrediteerimise käigus positiivselt hinnatud õppe- ja teadustegevusel.“; 3) paragrahvi 20 lõikes 3 jäetakse välja sõnad „millel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes teadusvaldkonnas ning“; 12 4) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmiseks“ sõnadega „või doktoriõppe õiguse andmiseks“. § 27. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine Eesti Teaduste Akadeemia seaduse § 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“. § 28. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse § 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471)“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“. § 29. Tallinna Tehnikaülikooli seaduse muutmine Tallinna Tehnikaülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“; 2) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ sõnadega „läbib ülikool temaatilise hindamise teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 14“. § 30. Tartu Ülikooli seaduse muutmine Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõikes 12 asendatakse sõnad „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ sõnadega „läbib Tartu Ülikool temaatilise hindamise teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 14“. 2) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“; 3) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“. § 31. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduse § 1 lõikes 4 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“. § 32. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 50 lõike 5 punktis 8 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“; 13 2) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 punktis 3 ning § 16 lõigetes 5 ja 6 sätestatule“; 3) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 51 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13“. § 33. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduse § 683 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. § 34. Autoriõiguse seaduse muutmine Autoriõiguse seaduse § 171 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 1. lõikes“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13“. § 35. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduse § 50 punktis 7 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“. § 36. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kehtetuks tunnistamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks. § 37. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub xxxx. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (algatamise kuupäev) 14  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna reguleerimiseks teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus uue terviktekstina. Olemasolev teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu kohaselt sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise, teadus- ja arendusasutuste tegevuse ja kvaliteedi hindamise ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise alused. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ettevalmistamisele eelnenud aruteludes osalesid selleks moodustatud juhtrühm ning 6 erinevat töörühma. Arvesse on võetud Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjoni ning Teadus- ja Arendusnõukogu suuniseid. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud Mariann Saaliste (teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert), Katrin Pihor (teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja), Sander Pelisaar (õiguspoliitika osakonna õigusnõunik), Kairi Värv (teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik), Martin Eessalu (teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna teadustaristu valdkonna juht), Katrin Mandra (teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert), Raina Loom (õiguspoliitika osakonna juhataja). Eelnõu on läbinud keelelise toimetamise. 1.3. Märkused Eelnõu koostamisel läbiti järgmised tegevusetapid: ● 2020. aasta kevadel alustas Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamise protsessi, paludes ministeeriumitelt, teadus- ja arendusasutustelt, kõrgkoolidelt, erialaliitudelt ning teistelt partneritelt ettepanekuid seaduse kaasajastamiseks. ● 2020. aasta oktoobris moodustas haridus- ja teadusminister partnerite esindajatest teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise juhtrühma, mille töö eesmärk on töötada läbi põhiprobleemid ja pakkuda välja võimalikud lahendusvariandid, tuvastada analüüside ja uuringute vajadus, samuti erinevate lahendustega kaasnev ressursikulu ning anda sisend seaduse väljatöötamiskavatsusse. 2020. aasta oktoobris toimus juhtrühma esimene koosolek, mille käigus arutati läbi seaduse muutmise lähtekohad ning lepiti kokku peamised aruteluteemad. ● 2021. aasta jaanuaris arutas juhtrühm töörühmade töö tulemusena koondatud seaduse muutmisvajadusi ja võimalikke lahendusi. ● Lisaks juhtrühmale moodustati asutuste esindajatest kuus erinevat töörühma. Teemade valikul võeti aluseks partneritelt laekunud ettepanekud. Temaatilised töörühmad on järgmised: teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise töörühm, teadus- ja arendustegevuse rahastamise töörühm, teadus- ja arendusasutuste tegevuse töörühm, teaduseetika töörühm, avatud teaduse töörühm ning seaduse üldise ülesehituse töörühm. 1  ● Töörühmade töö tulemuste põhjal valmis mais 2021 seaduse väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsuses toodud probleemid ja võimalikud lahendusvariandid on heaks kiidetud teaduspoliitika komisjoni ning Teadus- ja Arendusnõukogu poolt. Väljatöötamiskavatsus saadeti juunis 2021 huvirühmadele tagasiside saamiseks. ● Väljatöötamiskavatsuse ning sellele laekunud tagasiside põhjal valmis seaduse eelnõu ning seletuskirja tekst. ● Eelnõu teksti arutati 2022. aasta I poolaastal töörühmades, teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonis, samuti Teadus- ja Arendusnõukogus. Laekunud ettepanekute põhjal täiendati eelnõu ja seletuskirja teksti ning valmisid rakendusaktide mustandid. Teadus- ja arendustegevuse seadust puudutavad materjalid on kättesaadavad HTM kodulehel https://www.hm.ee/et/taks. 2. Seaduse eesmärk Senine teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) võeti vastu 1997. aastal ning käesoleva seaduse muutmise protsessi alguseks on seda muudetud üle 20 korra. Kuigi seadust on pidevalt kaasajastatud, on paljude muudatuste tulemusel seaduse fookus hajunud, seadus on raskesti jälgitav ja vajab seetõttu tervikuna korrastamist. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse viimane kehtiv redaktsioon jõustus 1. septembril 2019. TAKSiga 90-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse riiklik juhtimissüsteem ei ole tänapäeva oludes enam piisavalt tõhus ega mõjus. Juhtimissüsteem peaks edaspidi toetama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Senine rahastamismudel ei toeta riigi ootuste kajastamist teadussuundade arengule ja oodatavatele tulemustele lähtuvalt riigi seatud prioriteetidest. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine erinevate osapoolte poolt on ebaselge, samuti on ebaselge rahastamisvahendite otstarve ja ligipääs neile. Seaduses on kajastamata teaduseetika ja avatud teaduse korraldamise teemad ning osapoolte vastutus. Nendel põhjustel on algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamine. Seaduse uuendamise eesmärkideks on korrastada seadus tervikuna ning viia seadus kooskõlla muutunud ootustega TA-le, täpsustada seaduses TA rahastamise põhimõtteid ning võimaldada TA rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist ning suunatust. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus jääb alles eraldiseisva seadusena, olles üldseadus teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste jaoks. Seetõttu on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses lähtutud printsiibist, et seadus oleks iseseisvalt loetav. Seaduses sätestatakse selgemalt teadus- ja arendustegevuse süsteemi osapooled, nende rollid ja vastutus süsteemis. Seaduse koostamisel lähtutakse õigusloome heast tavast. Reguleeritakse minimaalselt vajalik ning keskendutakse lubava ja soosiva, mitte keelava raamistiku loomisele. 2.1. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad TAKSis sätestatu tugineb põhiseadusele, mille § 38 sätestab, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Akadeemilise vabaduse põhiline eesmärk on teadmiste saamine ning levitamine ning vabadus peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teaduslikust metoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust ja muust välisest survest. Akadeemilise vabaduse isikulises kaitsealas on nii teadlased kui ka teadusasutused ja ülikoolid. Akadeemilist vabadust võib 2 piirata muude põhiseaduslike väärtuste kaitsmiseks, nt inimväärikus või loomade julma kohtlemise keeld1. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse sekkumise eest ning toimib ühtlasi institutsionaalse garantiina. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. Autonoomia kaitsmise kõrval paneb põhiseaduse § 38 lg 2 seadusandjale kohustuse ülikoolide ja teadusasutuste korraldust reguleerida. Lihtreservatsioonist tulenevalt on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ja teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades2. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse3. PS § 38 lg 2 nõuab, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus4. Teaduseetika ja hea teadustava sätete puhul lähtutakse muuhulgas põhiseaduse §-st 18, mis sätestab, et kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Meditsiini- ja teaduskatsed on lubatud, kui neisse kaasatud inimesed on vabad oma valikus katses osaleda. Rahvusvahelisel tasandil on oluliseks õiguslikult siduvaks dokumendiks, mis reguleerib bioloogia ning meditsiinivaldkonna uuringuid, inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon (nn Oviedo konventsioon, ETS No.164). Oviedo konventsiooni art-s 16 on katsealuse isiku kaitseks loetletud tingimused, millele peab vastama inimesel teostatav uuring. Muu hulgas on nõutud, et mitme eriala asjatundjad oleks hinnanud uuringu eetilist külge ning uuringukava oleks kinnitanud pädev instants (Oviedo konventsiooni art 16(iii)). Konventsiooni seletuskirja kohaselt peab uuringu eetilisele poolele hinnangu andmisel lähtuma Oviedo konventsiooni art-s 2 sätestatud põhimõttest, et inimese huvid ja heaolu kaaluvad üles puhtühiskondlikud ning -teaduslikud huvid. Uuringu eetilisuse hinnang on näiteks nõutav Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ kaudu rahastuse saamiseks. Eestis tehtavateks ravimiuuringuteks on vaja saada kliiniliste uuringute eetikakomitee kooskõlastus (RavS § 992)5. Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 58 on sätestatud HTMi valitsemisala, sealhulgas teaduspoliitika kavandamine ja vastava valdkonna korraldamine ning õigusaktide eelnõude koostamine, ning §-s 63 MKMi valitsemisala, sealhulgas tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon. Teadus- ja arendustegevus toimub sisuliselt ka teiste ministeeriumide ja nende 1 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaarid 8, 10 2 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaar 22 3 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaar 24 4 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaar 25 5 https://pohiseadus.ee/sisu/3489, kommentaar 46 3 valitsemisalade asutustes. Täidesaatva riigivõimu ülene teaduspoliitika kavandamine on aga HTMi pädevuses. Teadus- ja arendustegevuse korraldust reguleerib TAKS, mis määratleb teadus- ja arendustegevuse korralduse alused, kindlustab teadus- ja tehnoloogialoome kui eesti kultuuri ja majanduse koostisosa säilimise ning edasise arengu õiguslikud alused. Seadus koosneb viiest peatükist: üldsätted, teadus- ja arendustegevuse riiklik korraldamine, teadus- ja arendusasutuste peatükk, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni finantseerimise ning rakendussätete peatükk. Teadus- ja arendustegevust puudutavaid norme on ka kõrgharidusseaduses (KHS), mille 5. peatükk käsitleb akadeemiliste töötajate ametikohti, töösuhteid, atesteerimist, vaba semestrit, puhkust ja emeriteerumist. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega on seotud 25 rakendusakti, neist 4 Vabariigi Valitsuse määrust ning 21 ministri tasandi määrust (millest omakorda 15 haridus- ja teadusministri määrust). Teadus- ja arendustegevuse valdkonna strateegiliseks alusdokumendiks on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–20356 (edaspidi TAIE strateegia), kus lisaks teadus- ja arendustegevusele käsitletakse ühises raamistikus ka innovatsiooni ja ettevõtlust, loomaks nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. TAIE strateegia üldeesmärk on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. TAIE strateegia panustab omakorda riikliku strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmisse, kus muuhulgas on sihtidena sõnastatud Eesti arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv. 2.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kavandatav struktuur Eelnõu koostamisel on lähtutud sellest, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse ülesehitus oleks võimalikult õigusselge ning et reguleeritud oleks ainult minimaalselt vajalik. Erinevad teemad on koondatud terviklikesse peatükkidesse. Teemad, mis ei vaja reguleerimist seaduse tasandil, on reguleeritud alamaktides. Seaduse keskmes on erinevate osapoolte rollid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel ja läbiviimisel, samuti teadussüsteemi rahastamine. Seaduses käsitletakse innovatsioonisüsteemi koostoimes teadus- ja arendustegevuse korraldamise süsteemiga ning kavandatav juhtimissüsteem toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisel. Käesoleva seaduse jõustumise järel tunnistatakse kehtetuks teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning kehtestatakse käesolev seadus uue terviktekstina. Kavandatavas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses on 5 peatükki: 1. Üldsätted 2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine 3. Teadus- ja arendusasutused 4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni finantseerimine 5. Rakendussätted. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 6 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 4 Eelnõu koosneb viiest peatükist ja kahekümne seitsmest paragrahvist. Esimeses peatükis on välja toodud üldsätted. Teises peatükis selgitatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ning erinevate osapoolte ülesandeid seoses teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korraldusega. Kolmandas peatükis on välja toodud teadus- ja arendusasutusi puudutav regulatsioon. Neljandas peatükis on käsitletud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni finantseerimist. Viiendas peatükis on välja toodud seaduse rakendamisega seonduv. 3.1. Üldsätted Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala, olulisemad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud mõisted ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted. Seaduses on lähtutud Eesti Vabariigi põhiseadusest, eelkõige §-s 38 sätestatust. Nimetatud paragrahvis on sätestatud, et teadus ja selle õpetused on vabad ning teadusasutused autonoomsed. Samuti lähtutakse §-s 18 sätestatust, mille kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Eelnõu § 1 - Reguleerimisala ja kohaldamisala Eelnõu § 1 sätestab seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus sätestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused. Eelnõu § 2 - Mõisted Mõistete paragrahvis on defineeritud seaduses kasutatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud olulisemad mõisted, mida ei ole otseselt käsitletud teistes seaduse paragrahvides. Mõistete defineerimisel on võimalusel lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud ning laialt kasutuses olevatest dokumentidest, nagu näiteks OECD Frascati käsiraamat7 ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust8. Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla. Seadusega pannakse teadus- ja arendustegevusel põhineva innovatsiooni korraldamise vastutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, ning innovatsioonipoliitika elluviimise vastutus, sh teenuste pakkumine, pannakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimetatud sihtasutusele. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ühiselt vastutavad teadus- ja arendustegevuse korralduse, sealhulgas innovatsiooni korralduse tervikliku toimimise eest. Seadusega hõlmatud teadus- ja arendustegevus on seotud 1 protsendi kuludega SKP-st. Eelnõu § 3 - Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted Paragrahvis sätestatakse põhimõtted, mis kehtivad kõikidele teadus- ja arendustegevusega seotud osapooltele. Põhiseaduse §-s 38 on sätestatud põhimõte, et teadus ja selle õpetused on vabad, ning seaduses on täpsustatud, mida akadeemilise vabaduse all silmas on peetud. Teadlasel on vabadus iseseisvalt valida uurimisteemasid ja meetodeid, vabadus avaldada teadustöö tulemusi ning neid vabalt levitada. See tähendab, et teadlane peab oma töös lähtuma 7 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN 5 teaduslikust metoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus9. Teiseks on seadusesse toodud põhimõte, mille kohaselt teadus- ja arendustegevuse puhul tuleb osapooltel arvestada üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tavaga. Teaduseetika täpsem regulatsioon kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kolmandaks teadus- ja arendustegevuse põhimõtteks on avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemuste ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. See tähendab, et avaliku rahastuse toel loodud teadus- ja arendustegevuse tulemused ning väljundid, mis üldjuhul tähendab teaduspublikatsioone ja -andmeid, on vaikimisi avalikkusele kättesaadavad. Eranditeks on juhud, kus tulemusi ei saa avalikuks teha eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitse tõttu või kui mõni muu õigusakt välistab tulemuste avalikustamise. Täpsemad tingimused teadustulemuste avalikustamise kohta sätestatakse dokumendis „Avatud teaduse põhimõtted“, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. Põhimõtted kehtestatakse pehme regulatsioonina, mis on ühenduslüliks TAKSi ning TAIE arengukava vahel, eesmärgiga toetada avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et parandada teadustulemuste ja andmete kättesaadavust ja kasutamist nii teadlaste, ettevõtjate kui kodanike poolt. Põhimõtteid ei ole mõistlik kehtestada määruse vm õigusaktina, kuna selles on nii regulatiivse kui pigem sisulisema iseloomuga tegevusi ja eesmärke: ühelt poolt teaduspublikatsioonide ja -andmete kättesaadavaks tegemise tingimused, teisalt eesmärgid avatud teadusega seotud kommunikatsioonis, oskuste arendamises ja teadustöö hindamises. Need põhimõtted ei kehti ainult teadus- ja arendustegevuse läbiviijatele, st teadlastele, vaid puudutavad ka teisi süsteemi osapooli, kes peavad nende põhimõtetega arvestama teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonipoliitika kujundamisel, teadus- ja arendustegevuse finantseerimisel ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete kujundamisel – teadus- ja arendustegevust läbi viiv asutus, rahastav organisatsioon, riik. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine Eelnõu väljatöötamise käigus sõnastati seaduse muutmise eesmärgina sellise regulatsiooni kujundamine, mis võimaldaks suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) poliitika mõju ja toetust riigi strateegiates sätestatud majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisele, sh majandusstruktuuri muutmisele. Muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust. Süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku. TAI riikliku korraldamise osapoolte all mõeldakse asutusi ja institutsioone, kes suunavad ja rakendavad TAI poliitikat, samuti korraldavad TAI tegevusi. Teadus- ja arendusasutusi kui teadus- ja arendustegevuste elluviijaid on käsitletud seaduse 3. peatükis. TAI riikliku süsteemi osa on ka Eesti Teadusinfosüsteem, samuti teaduseetika riiklik korraldus. TAI poliitika peamised suunad on kajastatud vastavates strateegiates. Vastavalt TAIE strateegiale on poliitika fookuses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostoime Eesti ühiskonna ja majanduse heaolu ja tootlikkuse suurendamine ning lahenduste pakkumine Eesti ja maailma arenguvajaduste rahuldamisele. TAI riikliku korraldamise osapoolte roll on kujundada TAI poliitikat viisil, mis võimaldaks strateegiates seatud eesmärke täita ning tagada eesmärkide täitmiseks vajalike ressursside ja tingimuste olemasolu. 9 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38 6 2018. aastal Riigikantselei juures töötanud Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõimet ja arengupotentsiaali analüüsinud rakkerühma raportis10 on välja toodud TAI riikliku korraldamise institutsionaalse struktuuri täpsustamise vajadus. Rakkerühma raportis on soovitusena toodud, et Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb ettevõtluspoliitika ja TAI poliitika omavahel tugevamalt siduda ühise strateegilise juhtimise kaudu. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia11 (edaspidi TAIE strateegia) näeb ette, et erinevaid kogusid ja komisjone on tulevikus vähem, samas tuleb tagada komisjonide esinduslikkus ja töövõime. Eesti TAI süsteemi ekspertraportis12 on soovitusena välja toodud valitsemissüsteemi edasiarendamine, mis võimaldaks adekvaatselt koordineerida teadus-ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitikat riigi tasandil. Ekspertide hinnangul on vajalik saavutada kooskõla strateegia tasandi ning selle elluviimise planeerimise vahel, parandades koordinatsiooni nii ministeeriumite üleselt kui ka ettevõtete, valitsuse ning TA süsteemi vahel. Samuti on tähelepanu juhitud vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis eeldab ka valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist. Eelnõu ettevalmistamisel arutasid töörühmad, kas lisaks Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogule ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogule on vaja seaduse tasemel reguleerida ka riigi teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist koordineeriv TAI koordinatsioonikogu. Koordinatsioonikogusse kuuluvad iga ministeeriumi haldusala tegevuse eest vastutav isik, näiteks ministeeriumi teadusnõunik, ETAGi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad. Ministeeriumi esindajad koordineerivad oma ministeeriumi haldusalas olevat TA tegevust, osalevad arengukava programmide koostamisel ning vahetavad omavahel riigieelarve planeerimisprotsessis, ülevaadete ja aruannete koostamisel olulist teavet. Koordinatsioonikogu juhivad HTMi ja MKMi asekantslerid. Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua. Eelnõu § 4 – Vabariigi Valitsuse ülesanded põhinevad Vabariigi Valitsuse seadusel, mille kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses täidesaatva riigivõimu teostamine Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Vabariigi Valitsuse pädevuses on kujundada Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestavat poliitikat, mis tagaks TAI süsteemi kui terviku toimimine. Vabariigi Valitsuse ülesannete hulgas on kahe nõuandva kogu – Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tegevuse aluste, ülesannete, töökorra ja koosseisu kehtestamine, samuti Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelises TA koostöös ning riiklike teaduspreemiate määramine. Olulise ülesandena on seaduses sätestatud Riigikogule regulaarsete ülevaadete esitamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olukorrast, samuti valdkonna arengukavade kinnitamine ning riigi teadus- ja arendusasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine. Vabariigi Valitsust nõustab tema ülesannete täitmisel Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu. Eelnõu § 5 – kehtivas seaduses sätestatud Teadus ja Arendusnõukogu (TAN) nime ja ülesandeid muudetakse. Nõukogu nimeks saab Teadus- ja Arendustegevuse ning 10 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/ta_rakkeruhma_aruteludokument_7.06.2018.pdf 11 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 12 Peer Review of the Estonian R&I system; European Commission, 2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 7 Innovatsioonipoliitika Nõukogu (TAIP) ning muutuvad ka kogu ülesanded. Säilib põhimõte, et tegemist on nõuandva koguga, mis toetab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Lisaks teadus- ja arendustegevusele on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud innovatsioonipoliitika. 2021. aasta alguses TANi tellimusel valminud raportis „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“13 toodi välja, et TAN võiks pühendada enam tähelepanu strateegilist tähendust omavatele küsimustele. Probleemina toodi välja, et seadusest tulenevad teemapunktid jõuavad TANi seisukohavõtuks üldjuhul lõpetatud kujul ja ajakriitilistena, mis reeglina jätab vähe otsustusruumi; samuti, et TANi töölaual olevad küsimused on killustatud ja puudub „suur pilt“ valdkonna hetkeseisust. Raport soovitab TANi mõju suurendamiseks keskenduda strateegilistele küsimustele, vältida sekkumist ministeeriumide otsustuspädevusse ning tagada arutelupunktide kvaliteetsem ja aegsam ettevalmistamine, sh ad hoc töörühmade moodustamise toel. Ülesannete loetlemine seaduse asemel põhimääruses võimaldab muutuvatele vajadustele paindlikumalt reageerida ning luua tugevam side TANi arutelude ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi vahel. Nii Eestis kui rahvusvaheliselt on toimunud nihe riigi suuremale sekkumisele teadus- ja arendustegevuse valdkonna suunamisel, samas kui varasemalt on lähtutud arusaamast, et teadus on eelkõige autonoomsete teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkond ning arendustegevus põhineb ettevõtete huvidel. Enamikus OECD riikidest on olemas TAI nõukogud, mille pädevuses on valitsuste ja ministeeriumite nõustamine ning prioriteetide seadmine, mõnedes riikides ka poliitika koordinatsioon, seire ja hindamine ning eelarve küsimused. Eesti TANi loomisel on lähtutud eelkõige Soome eeskujust. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika nõukogu tegevuse alused, ülesanded ja töökorraldus kehtestatakse nõukogu põhimäärusega. Eelnõu § 6 – seniste teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni asemel sätestatakse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu. TAI valdkondi juhitakse edaspidi ühiselt, mis toob kaasa tihedama koostöö HTMi ja MKMi vahel. Koostöökogu on samuti nõuandva organi rollis ning annab nõu haridus- ja teadusministrile ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. Koostöökogusse kuuluvad ühiskonnas tunnustatud teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad ning koostöökogu koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Seadusesse lisatakse, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu osaleb muuhulgas teadus- ja arendustegevuse prioriteetide seadmisel ja muutmisel. Antud muudatus on tehtud, et täpsustada koostöökogu rolli eelisarendamist vajavate teadus-ja arendustegevuse valdkondade väljaselgitamisel. Seaduses on sätestatud ka koostöökogu roll ministrite nõustamisel riigieelarve eelnõu kujundamisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispõhimõtete, mahu ja meetmete osas. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud koostöökogu pädevust seoses arengukavadega ning lisatud on, et koostöökogu pädevuses on ka soovituste andmine arengukavade koostamisel, seire ja hinnangute andmine TAI poliitikale, mis sisaldab ka TAI valdkonna meetmete elluviimise seiret ja tulemuslikkuse hindamist. Koostöökogu täidab ka valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid. Koostöökogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 – sarnaselt kehtivale seadusele kirjeldatakse antud paragrahvis kõikide ministeeriumite ülesanded seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Kõigi ministeeriumite ülesanne on jätkuvalt vastutamine oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse eest. Seaduses on täpsustatud ministeeriumite ülesandeid seoses valitsemisala 13 Riigikantselei tellitud uuring 2021. Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus ja Arendusnõukogu roll selles. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:621472/408992/page/1 8 riigieelarveliste TA vahendite kavandamise ja planeerimisega. Muuhulgas vastutab iga ministeerium oma valitsemisalas tegutsevate teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamise eest. Samuti on ministeeriumite ülesandeks TA tegevuse kohta ülevaadete esitamine TA eest vastutavale ministrile. Ülevaadete esitamine võimaldab ministril saada infot ministeeriumites tehtavast ja kavandatavast TA tegevusest ning leida valdkonnaüleseid kokkupuutepunkte. Kõigi ministeeriumite ülesannete hulka kuulub muuhulgas oma valitsemisala uuringute ja analüüside kättesaadavaks tegemine vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule (§ 28 lg 1 p 18). Eelnõu § 7 lõige 3 käsitleb Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesandeid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne riikliku teadus- ja arendustegevuse poliitika kavandamine ja elluviimine ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Uue ülesandena on haridus- ja teadusministeeriumi ülesannete hulka lisatud ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise koordineerimine. Koordineerimine tähendab muuhulgas ametnike tasandil tegutseva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu tegevuse juhtimist ja toetamist, ministeeriumite TA aruannete koondamist ja koondaruande esitamist Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogule ning Vabariigi Valitsusele, info koondamist ministeeriumite rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse alases koostöös osalemise ja selle rahastamise kohta ning koondatud info põhjal riigieelarvest rahastatud teadus- ja arendustegevuse kohta andmete esitamine Statistikaametile. Uue ülesandena võrreldes kehtiva seadusega on sätestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanded seoses teaduseetika riikliku süsteemi korraldamisega, teaduseetika valdkonna täpsem korraldus sätestatakse vastavas alamaktis. Lisaks korraldab Haridus- ja Teadusministeerium TA-asutuste finantseerimist riigieelarvest, koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist koostööd, korraldab TA-asutuste evalveerimist ning TA tegevuse riiklikke konkursse. Eelnõu § 7 lõige 4 annab haridus- ja teadusministrile volituse teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklike konkursside ja nende läbiviimise tingimuste ja korra kehtestamiseks määrusega. Eelnõu § 7 lõige 5 annab haridus- ja teadusministrile volituse riikliku teaduseetika süsteemi korraldamiseks kehtestada riikliku teaduseetika korralduse määrusega. Eelnõu § 7 lõige 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded tulenevad samuti Vabariigi Valitsuse seadusest, milles on MKMi tegevusvaldkonnana muuhulgas sätestatud tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon. MKM kavandab ja viib ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat ning võrrelduna kehtiva seadusega on selgemalt välja toodud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete väljatöötamist ja nende finantseerimist riigieelarvest, samuti ettevõtete rahvusvahelist koostööd teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal. Eelnõu § 7 lõikes 7 on välja toodud säte, mis puudutab valdkonna eest vastutavate Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostööd ja ühist vastutust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika elluviimisel. Eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et kuigi kummagi ministeeriumi ülesanded on sätestatud seaduses eraldi, on siiski vajalik rõhutada ka ministeeriumite ühist vastutust arendustegevuse ja teadmussiirde alal omavahel lahutamatult seotud valdkondade arendamisel. Kahe ministeeriumi ühine vastutus on kajastatud ka ühises TAIE strateegias. Eelnõu § 8 – võrreldes kehtiva seadusega on muudetud Eesti Teadusagentuuri ülesandeid. Seadusesse on ülesannetena lisatud teaduse kvaliteedi hindamine, teaduskommunikatsioon, teaduseetika valdkonna koordineerimise ning teiste asutuste teadus- ja arendustegevuse alase nõustamisega seotud ülesanded. Eesti Teadusagentuur on ka siiani kvaliteedi hindamise ja 9 teaduskommunikatsiooniga seotud ülesandeid alates agentuuri loomisest täitnud, kuid kehtivas seaduses ei ole neid ülesandeid eraldi välja toodud, mis on tähendanud igakordselt volituste andmist nende tegevuste elluviimiseks. Eelnõu ettevalmistamise käigus laekunud ettepanekute põhjal lisatakse Eesti Teadusagentuuri ülesannete hulka riikliku teaduseetika süsteemi koordineerimine ning riikliku teaduseetikakomitee ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine. Alamas õigusaktis sätestatakse riikliku teaduseetika süsteemi detailne korraldus, muuhulgas Eesti Teadusagentuuri täpsemad ülesanded. Teiseks uueks ülesandeks on toetada ministeeriume ja nende rakendusasutusi valdkondlike programmide rakendamisel sobiva rahastusinstrumendi valikul, taotlusvooru läbiviimisega, samuti programmi haldamise teenusega. Nõustamise ja teenuse tellimine Eesti Teadusagentuurilt ei ole ministeeriumite jaoks kohustuslik, vaid on sätestatud pigem võimalusena kasutada Eesti Teadusagentuuri pikaajalist kompetentsi ning Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonda. Säilib põhimõte, mille kohaselt Eesti Teadusagentuur on rahastamisotsuste tegemisel ja taotluste menetlemisel sõltumatu. Uurimistoetuste taotluste hindamisse on kaasatud Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, kellel on muuhulgas ka Eesti Teadusagentuur nõustav roll selle muude ülesannete täitmisel. Hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse alamaktis. Eelnõu § 9 – Seaduses sätestatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kui arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamise eest vastutava riikliku sihtasutuse roll ja ülesanded, sarnaselt Eesti Teadusagentuuriga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse peamised ülesanded tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamisel on ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni alase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine, arendustegevuse ja innovatsiooni riiklik toetamine, sh rahvusvahelistes tegevustes, innovatsioonisüsteemi osapoolte nõustamine meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel, arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud informatsiooni koondamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Vabariigi Valitsus otsustas oma 29.04.2021 kabinetinõupidamisel ning kiitis 3.06.2021 kabinetinõupidamisel heaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamise SA-ga Kredex. Asutuste ühendamise aluseks alates 01.01.2022 on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.09.2021 käskkiri nr 192 „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamine Sihtasutusega Kredex“. Sihtasutus KredEx nimetati ümber Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuseks ning sellest sai ühtlasi EASi õigusjärglane. Eelnõu § 10 – Eesti Teaduste Akadeemia puhul on seaduses välja toodud tema seos TAI süsteemiga, juriidiline staatus, samuti viidatud Eesti Teaduste Akadeemia seadusele ja põhikirjale. Paragrahvis on toodud viide Eesti Teaduste Akadeemia seadusele ning põhikirjale, mis sisaldavad täpsemaid sätteid Eesti Teaduste Akadeemia tegevuste, ülesannete, liikmeskonna ja juhtimise kohta. Eelnõu § 11 – sätestatakse Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärgid, milleks on usaldusväärse teabe ja andmete tagamine erinevatele TAI poliitika osapooltele, samuti TA-asutustele ja avalikkusele. Eesti Teadusinfosüsteem on oluline riiklik andmekogu, mille eesmärk on tagada teabe olemasolu teadus- ja arendustegevuse ja selle osapoolte kohta, samuti tagada asutuste, isikute ja projektide hindamiseks vajalik keskkond. ETISe kui andmekogu tähtsus kasvab veelgi, kui ETISesse sisestatavad andmed saavad olema aluseks asutuse evalveerimist ja rahastamist puudutavatele otsustele. Eesti Teadusinfosüsteemi kui riikliku andmekogu pidamise tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eesti Teadusinfosüsteemil on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud põhimäärus, millega määratakse ka andmekogu volitatud töötleja. Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid täidab Eesti 10 Teadusagentuur. Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Eelnõu § 12 – TAI riikliku korralduse olulise osana sätestatakse seaduses inimuuringute läbiviimise korraldus. Seaduses sätestatakse SA Eesti Teadusagentuuri moodustatud riikliku teaduseetikakomitee määratlus ja selle tegevuse eesmärk. SA Eesti Teadusagentuur moodustab riikliku teaduseetikakomitee valdkonna teadlastest ja ekspertidest, kellel on vajalikud teadmised inimuuringute eetilise hindamise läbiviimiseks. Riikliku teaduseetikakomitee eesmärk on tagada uuritavate õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse ning teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale. Oma töös ja otsustes on riiklik teaduseetikakomitee sõltumatu. Riikliku teaduseetika moodustamise, liikmete määramise ning inimuuringute taotluste esitamise ja menetlemise kord on reguleeritud alamas õigusaktis. Seaduse §12 lõikes 2 sätestatakse kohustus kooskõlastada riikliku teaduseetikakomiteega teaduseetika alamaktis toodud tingimustele vastavaid inimuuringuid. Sätte eesmärk on üheselt reguleerida inimuuringute kooskõlastamise nõue, st teatud tüüpi (milles on suurem risk uuritava või uurija heaolule või ohutusele) inimuuringuid ei tohi algatada enne eetilise kooskõlastuse saamist riiklikus teaduseetikakomitees. Kriteeriumid, mille puhul inimuuringute kooskõlastamine on kohustuslik, reguleeritakse seaduse §7 lõike 4 alusel kehtestatud määruses. Vajadus sätestada täpsemad kriteeriumid alamaktis tuleneb asjaolust, et inimuuringute läbiviimise korralduse õiguslik reguleerimine on esmakordne ning valdkond on uuenev ja muutuv. Aja jooksul võib tekkida vajadus sätestatud kriteeriumeid muuta, uusi lisada või seniseid eemaldada. Sellest tulenevalt vajab süsteem paindlikkust. Riikliku teaduseetikakomiteega ei ole vaja kooskõlastada neid inimuuringuid, mille läbiviimist reguleeritakse teiste seaduste alusel, ning mida kooskõlastatakse nende seaduste alustel loodud eetikakomiteedes. Sättega hoitakse ära mitme eetikakomiteega kooskõlastamise kohustus. Juhul kui kooskõlastamise nõue on reguleeritud mõne teise seaduse alusel, siis käesoleva seaduse kooskõlastamise kohustust ei kohaldata. Näiteks ei kooskõlastata riikliku teaduseetikakomiteega inimuuringuid, mis on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, inimgeeniuuringute seaduses ja ravimiseaduses. 3.3. Teadus- ja arendusasutus Teadus- ja arendusasutusi puudutavad sätted on koondatud eelnõu 3. peatükki, kus on toodud nõuded, millele TA-asutus peab vastama ning ülesanded, mille täitmist positiivselt evalveeritud TA-asutustelt eeldatakse. Samas peatükis on ka evalveerimise korraldust puudutavad sätted. Lisaks on esimese peatüki §-s 3 toodud TA tegevuse üldised põhimõtted, mis kehtivad kõikidele TA tegevuse osapooltele. Põhiseaduse (PS) § 38 sätestab, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist 11 erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust14. PS kohaselt saab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat piirata seaduse alusel. Autonoomia kaitsmise kõrval paneb PS seadusandjale kohustuse ülikoolide ja teadusasutuste korraldust reguleerida. Lihtreservatsioonist tulenevalt on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ja teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades15. Ülikoole ja teadusasutusi võib allutada mõõdukale väliskontrollile, kaasates juhtorganitesse poliitika, majanduse ja vabakonna esindajaid. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse16. Eelnõu väljatöötamisel osalenud töörühmade töö tulemusena leiti, et seadust tuleb muuta ning tuua selgemalt välja, millised sätted kehtivad kõikide teadus- ja arendusasutuste kohta ning millistega reguleeritakse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste tegevust. Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel leiti, et tuleb muuta teadus- ja arendusasutuse mõistet. Olulise tunnusena oli kavas lisada, et teadus- ja arendusasutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud. Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et antud tingimus on hetkel tegutsevate, kuid evalveerimata asutuste jaoks liigselt piirav. Nii näiteks on mitmete välisrahastust võimaldavate programmide tingimustes toodud, et toetuse saajaks võib olla teadus- ja arendusasutus, kuid evalveerimise nõuet nendes tingimustes kehtestatud ei ole. Seega peaks ka evalveerimata asutustel säilima õigus nimetada ennast teadus- ja arendusasutuseks, kui ta vastab seaduse §-s 13 kehtestatud nõuetele. Samuti vastavad eelduslikult teadus- ja arendusasutuse tunnustele kõrgkoolid. Samuti tehti eelnõu ettevalmistamise käigus ettepanek loobuda TA-asutuse mõistest ning eristada TA süsteemi olulisi osapooli lähtuvalt asutuse või ettevõtte põhieesmärgist, grupeerides neid rollide ja vastutuse alusel ning diferentseerides neile antavaid toetusi ja stiimuleid. Teadus- ja Arendusnõukogu leidis siiski, et asutusi tuleb kohelda võrdselt ning toetuste andmisel tuleks eristada vaid eraõiguslikele TA-asutustele antavaid toetusi, välistades nende summade arvestamisel ettevõtluskoostööga seotud näitajad. TA tegevustega tegelevad asutused võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) Kõrgkoolid Kõrgharidusseaduse § 20 ja 21 tähenduses. Kõrgkoolide hulka kuuluvad nii ülikoolid kui rakenduskõrgkoolid, mille missiooniks on muuhulgas TA tegevus ning sellel põhinevate teenuste pakkumine; 2) Asutused, mis on loodud eesmärgiga tegeleda TA tegevusega ja kus seetõttu TA tegevus on oluline põhikirjaline tegevus, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad ka väljaspool asutust. Selliste asutuste hulka kuuluvad nii HTM valitsemisalas olevad TA- asutused (Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum), avalik-õigusiku juriidilise isikuna tegutsev Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Teaduste Akadeemia poolt asutatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Maaeluministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Taimekasvatuse Instituut, Sotsiaalministeeriumi 14 https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38, kommentaarid 17 ja 19 15 https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38, kommentaar 22 16 https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38, kommentaarid 23 ja 24 12  valitsemisalasse kuuluv Tervise Arengu Instituut ning Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Rahva Muuseum; 3) eraõiguslike TA-asutustena tegutsevad tehnoloogia arenduskeskused, AS Cybernetica jne, kelle põhitegevuseks on TA tegevus; 4) asutused ja ettevõtted, mis tegelevad TA tegevusega oma teiste põhitegevuste toetamiseks või kelle jaoks TA tegevus on üksnes kõrvaltegevuseks. Selliste asutuste hulka kuuluvad näiteks enamik muuseume, haiglad, aga ka enamik ettevõtteid, mis tegelevad TA tegevustega. Teadus- ja arendustegevusega võib tegeleda iga asutus ja ettevõte, kuid teadus- ja arendusasutusteks saab käesoleva seaduse alusel nimetada üksnes neid asutusi, millel on TAKS §-is 13 toodud tunnused: nad on loodud eesmärgiga tegeleda teadus- ja arendustegevusega, asutus tagab loodud teadmiste laialdase leviku õpetamise, publitseerimise ja teadmussiirde kaudu ning asutusel on olemas TA tegevusteks vajalikud töötajad ja taristu. Nendele nõuetele vastavatel asutustel on õigus taotleda evalveerimist ning positiivselt evalveeritud TA-asutustele on seaduse §-ga 15 pandud ülesanded. Positiivselt evalveeritud TA-asutuste ülesanne on edendada teadust ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teadus- ja arendustegevusel põhinevaid avalikke teenuseid, toetades nende tegevustega ühiskonna ja majanduse arengut ning teaduse rahvusvahelistumist ja rahvuskultuuri püsimist. TA-asutused on kohustatud järgima teaduseetika norme ning avatud teaduse põhimõtteid. Kui TA-asutuse tunnustele vastaval asutusel on soov edendada teadust ja pakkuda ühiskonnale TA-l põhinevat avalikku hüve ning saada riigilt selleks toetust, tuleb tal läbida korraline evalveerimine, tõendamaks enda võimekust pakkuda kvaliteetset TA teenust. Ülikoolid, samuti rakenduskõrgkoolid ja teised TA-asutused erinevad üksteisest mitmete oluliste tunnuste poolest. Asutused, millel on TA-asutuse tunnused, võivad tegeleda muude oluliste tegevustega, nagu õppetöö, erinevate teenuste osutamine jne, kuid käesoleva seaduse skoobis on need asutused üksnes seetõttu, et nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega. TA- asutused, mis ei ole kõrgkoolid, on tavaliselt asutatud mingis kindlas valdkonnas, nendes asutustes on TA-tegevus rohkem orienteeritud ühiskonnale ning akadeemiline töö on kombineeritud praktilise probleemilahendusega. Sellise paindlikkuseni ülikoolid ja teised kõrgkoolid sageli ei jõua. Sellised asutused tegelevad nii alus- kui rakendusteadustega ning ka nende TA tegevuse tulemused võivad olla suunatud nii avalikule kui erasektorile. Lisaks TA tegevustele võivad sellised TA-asutused tegeleda mitmete tegevustega, mis ei ole otseselt TA, kuid on seotud konkreetse valdkonnaga ning selle arendamisega. Sellised TA-asutused on olulised, kuna nendes tehakse suur osa riigis läbiviidavatest TA-tegevustest, samas seatakse kahtluse alla selliste asutuste legitiimsus nende vahepealse rolli tõttu akadeemilise teaduse ja teadmiste rakendamise vahepeal. Globaalsed väljakutsed soosivad selliste asutuste olemasolu, kuna ülikoolid ei suuda piisavalt paindlikult reageerida ühiskonna ja majanduse vajadustele17. Mõned näited asutustest, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega oma põhitegevuse toetamiseks: ● Muuseum on muuseumiseaduse18 kohaselt ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 17 Gullbrandsen, M., Research institutes as hybrid organizations: central challenges to their legitimacy https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s11077-011-9128-4.pdf 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019103 13  ● Haigla on vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele19 ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus, mille tegevusalad on piiratud eriarstiabi, kiirabi, õendusabi- ja ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmisega. Eelnõu ettevalmistamise käigus tehti ettepanek liigitada kasumitaotlusega teadusmahukad ettevõtted eraldi teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste kategooriana, kuid eelnõus on sellisest käsitlusest loobutud. Teadusmahukad ettevõtted võivad tegeleda TA-ga nii põhitegevusena kui ka oma teiste põhitegevuste toetamiseks ning viimasena nimetatud ettevõtetele ei ole tõenäoliselt oluline TA-asutuse staatus ning riik ei peaks toetama TA põhiinstrumentidest nende asutuste tegevust. Uuringus „Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis“20 on toodud Eesti TA mahukate ettevõtete tüpoloogia, mille kohaselt võib Eestis TA-ga tegelevad ettevõtted grupeerida 4 kategooriasse: 1) Suured tarnijapõhised ettevõtted – ettevõtted, mis oma majandustegevuse edendamisel ise TA-ga ei tegele ning ise tehnoloogiaid ei edenda ega täiusta, vaid sõltuvad tehnoloogilises arengus tarnijatest. Selle kategooria alla kuulub enamik väikeettevõtteid ning tavapäraseid teenusettevõtteid, aga ka traditsioonilisemaid väiksemaid allhanke- ning tööstusettevõtteid. Sellistele ettevõtetele on väga oluline infrastruktuur ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. 2) Suured ettevõtted globaalses TA pilves – laiale massiturule häälestunud kapitalikaupade, ehitusmaterjalide vms tarbekaupade valmistajad, kes „võimendavad“ oma äri TA-ga. Tegemist on teaduspõhiste ettevõtetega, mille äriprotsessid on tihedalt seostatud teadusuuringutega, nii maja sees tehtavatega kui ka väljastpoolt tellitavatega. Lisaks TA sisseostmisele on neis ettevõtteis oluline roll „majasisesel“ TA tegevusel. Neis ettevõtetes (tihtipeale emaettevõttes, harvem ka tütarettevõttes) on olemas TA tegevusele spetsialiseerunud insenerid ja arendustöötajad ning oma unikaalne „tuumik- teadmine“, mida hoitakse saladuses konkurentide eest ning kaitstakse turul patentidega. Nendele ettevõtetele on olulised riiklikud TA meetmed, tehnosiirde programmid, teaduse kõrge tase ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. 3) Spetsialiseerunud TA mahukad tarnijad – TA tegevusele spetsialiseerunud, ettevõtted, kes on oma äritegevuses keskendunud uudse TA kompetentsi loomisele, TA teenuse pakkumisele ja/või selle vahendamisele. Seda tüüpi ettevõtted sõltuvad tihtipeale oluliselt rohkem avaliku sektori teadusuuringutest, kuid eelkõige siiski ettevõtete endi laboritest, arendustööst ja baasuuringutest. Seesuguste ettevõtete roll majanduses on välja töötada uusi lahendusi teiste majandusharude jaoks. Nende ettevõtete jaoks on väga olulised riiklikud TA toetusmeetmed ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. 4) Väikesed ja aktiivsed – sellesse gruppi kuuluvad alustavad (tihtipeale IT või biotehnoloogial baseeruvad) kõrgtehnoloogilised mikro-ettevõtted, kes on oma ärimudeli üles ehitanud mingi uudse tehnoloogilise lahenduse väljaarendamisele ning turuleviimisele, kuid nende toote/teenuse tehnoloogiline lahendus ning äriline võimekus pole veel piisav, et arvestatavat turuosa hõivata. Nende ellujäämine sõltub täiel määral ühele konkreetsele TA arendusele pandud ootuste realiseerumisest. Tihtipeale on sõltuvad riigipoolsetest toetusmeetmetest. Selliste ettevõtete jaoks on oluline ettevõtlusvõrgustiku toimimine ja väga hea ettevalmistusega tööjõu kättesaadavus. 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/121022017005?leiaKehtiv 20 Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis. Mürk, I., Kalvet, T. Tallinn 2015 14 Nagu ülaltoodust näha, ei ole ka TA-ga tegelevad ettevõtted sarnased. Suurel osal kolmandasse gruppi kuuluvatest ettevõtetest on TA-asutustele vastavad tunnused, sealhulgas tegelevad nad TA-ga põhitegevusena, olulise osa tegevusest moodustab teadmussiire ning neil on olemas TA tegevuseks vajalikud inimesed ja infrastruktuur. Olulise tunnusena võib välja tuua, et nad loovad TA kompetentsi teiste ettevõtete ja majandusharude jaoks, sealhulgas pakuvad TA kompetentsi avaliku hüvena (publikatsioonid, patendid jne). Sellistel ettevõtetel on võimalik taotleda evalveerimist, samuti taotleda positiivse evalveerimistulemuse korral riigipoolset rahastamist. TA asutuste TA tegevuse taset, eesmärgipärasust ja jätkusuutlikkust hinnatakse evalveerimise käigus, eesmärgiga tagada TA-asutuste ja selle kaudu ka teadussüsteemi kvaliteet ja jätkusuutlik areng. Eestis on 2021. aasta seisuga 22 teadus- ja arendusasutust, mis on positiivselt evalveeritud vähemalt ühes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Nende hulgas on 6 avalik- õiguslikku ülikooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia), üks eraõiguslik ülikool (Estonian Business School), üks avalik-õiguslik TA asutus (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), 8 eraõiguslikku TA asutust (Cybernetica AS, Protobios OÜ, STACC OÜ, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert) ning 6 riiklikku TA asutust (Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tervise Arengu Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Keele Instituut). Enamik asutustest on positiivselt evalveeritud ühes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas (16). Kaks suuremat ülikooli on evalveeritud kõigis kuues valdkonnas, kolm asutust kolmes valdkonnas ning üks asutus 2 valdkonnas. Lisaks evalveeritud teadus- ja arendusasutustele tegutseb Eestis veel asutusi, mis vastavad küll teadus- ja arendusasutuse tunnustele, kuid ei ole kas taotlenud evalveerimist või ei ole nende taset hinnatud piisavaks. Selliste asutuste hulka kuuluvad näiteks erinevate ministeeriumite haldusalas olevad asutused (muuseumid, sihtasutused jne). Kõrgharidusseaduse § 20 lõike 2 kohaselt on ülikoolide missiooniks muuhulgas edendada teadusi ja kultuuri ning elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid. § 21 lõikes 2 on toodud rakenduskõrgkoolide missioon, milleks on muuhulgas pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid ning teha rakendusuuringuid. Seega on ka rakenduskõrgkoolidel ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid ühtegi rakenduskõrgkooli ei ole seni evalveeritud. Teadus-, arendus ja/või loometegevus (TAL) on ühe keskse valdkonnana olnud standardina institutsionaalse akrediteerimise fookuses juba eelmisest institutsionaalse akrediteerimise tsüklist (2011–2019). 2021. aasta kevadeks oli institutsionaalse akrediteerimise läbinud kuus rakenduskõrgkooli, nelja puhul leidsid rahvusvahelised hindamiskomisjonid, et kõrgkoolid täidavad TAL standardi nõudeid osaliselt. Institutsionaalse akrediteerimise puhul on nõuded rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele samad, kuid võimaldavad siiski arvestada erisustega: kõrgkool on vastavalt oma missioonile ja ühiskonna ootustele seadnud endale TAL eesmärgid, hindab nende täitmist ning näeb ette ressursid ja tugitegevused nende saavutamiseks. TAL toetab õppetööd ja kõrgkooli teisi põhiprotsesse. Seega lähtutakse standardi hindamisel sellest, mis on kõrgkooli missioon ning milliseid eesmärke kõrgkool endale ise TAL valdkonnas on seadnud. Institutsionaalse akrediteerimise teise tsükli esmased tulemused näitavad, et enamikes rakenduskõrgkoolides ei ole TAL kujunenud nende põhitegevuse orgaaniliseks osaks. Kui ülikoolid tõestavad oma teadusvõimekust regulaarselt nii läbi korraliste evalveerimiste kui konkureerimise riiklikele teadusrahadele, siis rakenduskõrgkoolidel sarnased motivatsioonimehhanismid puuduvad. Uues haridusvaldkonna arengukava 2035 eelnõus on üheks sihiks seatud teaduse ja kõrghariduse rahastamisel lähtumine õppe-, teadus- ja 15 arendustegevuse terviklikkusest. Terviklikku lähenemist vajavad nii ülikoolid kui rakenduskõrgkoolid21. Eelnõu § 13 – teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik, eraõiguslik, või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on teadus- ja arendustegevuse läbiviimine ning mis tagab asutuses loodud teadmiste leviku kas õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu. Teadus- ja arendustegevuse all on mõeldud alusuuringute, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste läbiviimist, mis OECD Frascati käsiraamatu22 kohaselt kuuluvad teadus- ja arendustegevuse hulka. Suurem osa tootearendusest teadus- ja arendustegevuse tunnustele ei vasta ning seda ei loeta teadus- ja arendustegevuseks. Samuti on teadus- ja arendusasutuse tunnuseks vajaliku teadus- ja arendustegevusega seotud personali olemasolu. Silmas on peetud eelkõige põhikohaga personali, kes tagaks asutuses läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste jätkusuutlikkuse, mida ajutise tööjõuga ei ole võimalik tagada. Samuti on seatud nõue piisava ning põhitegevuse läbiviimiseks vajaliku taristu olemasolule. Eelduslikult vastavad teadus- ja arendusasutuste tunnustele kõik kõrgkoolid. Seaduses on muuhulgas lähtutud riigiabi raamistikust23, milles defineeritakse teadusasutust järgmiselt: „Teadusasutus – üksus, nagu ülikool või uurimisinstituut, olenemata selle õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus) või finantseerimise viisist; üksuse peamine eesmärk on viia läbi alusuuringuid, rakendusuuringuid või arendustegevust ja levitada nende tulemusi õpetamise, publikatsioonide või tehnoloogiasiirde kaudu; kogu kasum investeeritakse uuesti oma teadustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse; ettevõtjatel, kes avaldavad mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei ole eelisjuurdepääsu sellise üksuse teaduspotentsiaalile ja tema saavutatud teadustulemustele.“ Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Tõend selle kohta, et kulud on nõuetekohaselt eristatud, võib olla teadus- ja arendusasutuse raamatupidamise aastaaruanne. Teadusasutus tegeleb majandustegevusega, kui tegevus sisaldab toodete ja teenuste pakkumist teataval turul. Teadusasutuste esmane tegevus, nimelt koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks, sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste laiendamiseks ja parema mõistmise eesmärgil, sealhulgas koostöö teadus- ja arendustegevuses ning teadustegevuse tulemuste levitamine ei ole tavaliselt majandustegevus. Kehtivas TAKSis on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse, kuid sätestatakse finantseerimise peatükis. Antud nõude eesmärk on tagada, et riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseeritaks teadus- ja arendusasutuse majanduslikku tegevust, kuna sel juhul oleks tegemist riigiabiga. Samuti jäetakse seadusesse alles põhimõte, mille kohaselt suunatakse avalikest vahenditest finantseeritud teadus- ja arendustegevuse tulemusena saadud kasum tagasi asutuse põhitegevustesse või põhitegevustega kaasnevatesse tegevustesse. Eelnõu § 14 – väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamise faasis töörühmades toimunud aruteludel saavutati kokkulepe, et evalveerimisega seotud regulatsiooni seaduse tasemel 21 https://haka.ee/wp-content/uploads/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2020-2021_oa-72-74.pdf 22 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1 23 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN 16 oluliselt ei muudeta. Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti täiendavalt evalveerimise senist praktikat Eestis ja mujal maailmas24 ning leiti, et kuigi evalveerimine lävendhindamisena peab säilima, on otstarbekas teha evalveerimise protsessis mõned muudatused, mis vähendaksid asutuste, eriti ülikoolide, koormust seoses erinevate hindamistega ning annaksid TA-asutustele senisest sisulisemat tagasisidet nende teadus- ja arendustegevuse taseme kohta, mida oleks võimalik kasutada asutuse teadus- ja arendustegevuse arendamisel. Teadust evalveeritakse Eestis regulaarselt juba 1991. aastast alates. Kui algselt oli evalveerimise ajendiks olemasoleva teaduspotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, siis peatselt lisandus eesmärgina ka teadustulemuste kasutamise hindamine ühiskonna ja riigi arengu probleemide lahendamisel. Evalveerimine määratleti ka 1997. aastal vastu võetud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kui vähemalt kord seitsme aasta jooksul toimuv teadus- ja arendustegevuse taseme rahvusvaheline hindamine. 2010. aastal muudeti korralise evalveerimise tingimusi ning see andis võimaluse teadusmaastiku korrastamiseks. 2017. aastal tehti korralise evalveerimise sisus ja korralduses muudatusi, mis puudutasid evalveerimise läbiviimist kuues OECD Frascati käsiraamatus käsitletud teadusvaldkonnas senise nelja asemel, korralise evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise omavahelist kooskõlla viimist ning ETISe andmetel põhineva eeltäidetud taotlusvormi kasutuselevõttu. Viimane muudatus seoses korralise evalveerimisega jõustus seaduses 2019. aastal, mil toodi seaduses selgemalt välja, et korraline evalveerimine toimub kõikides teadus- ja arendusasutustes samaaegselt korra seitsme aasta jooksul läbi viidavate voorudena. Sihtevalveerimisi on läbi viidud aastast 2010 ning valminud on 9 raportit programmide ning erinevate teadusvaldkondade kohta25. Eelnõu kohaselt on evalveerimine teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mis viiakse läbi teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse taseme, eesmärgipärasuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks asutuse poolt taotletud valdkonnas. Evalveerimine on perioodiline ning viiakse läbi kõikides TA-asutustes. Ülikoolide ja ka rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust hinnatakse institutsionaalse akrediteerimise raames. Vastavalt Kõrgharidusseaduse § 38 lõikes 1 sätestatule on institutsionaalne akrediteerimine välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Kõrgharidusseaduses on sätestatud ka nõuded, millele kõrgkool peab vastama, sealhulgas on ülikooli missiooniks teaduse edendamine, teadus- ja loometegevusel põhinevate teenuste pakkumine ning ühiskonna, rahvusvahelistumise ja rahvuskultuuri püsimise tagamise toetamine teadus-, arendus- ja loometegevusega. Rakenduskõrgkoolide missiooniks on samuti pakkuda arendustegevusi hõlmavaid teenuseid, teha rakendusuuringuid ning toetada arendustegevuse, innovatsiooni ja rakendusuuringutega ühiskonna arengut. Akrediteerimise käigus hinnatakse kõrgkoolide suutlikkust missiooni täita ning seetõttu annab institutsionaalne akrediteerimine kõrgkoolide puhul piisava kindlustunde, et akrediteeritud kõrgkoolis pakutav on asjakohane ja kvaliteetne. Teadus- ja arendusasutuse ühinemisel evalveerimata asutusega või asutuse jagunemisel tuleb asutusel läbida evalveerimine teatud aja jooksul, et teha kindlaks kas asutuses tehtav teadus- ja arendustegevus on jätkuvalt kõrgel tasemel. Evalveerimise tulemused kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning tulemused on avalikud. Eelnõu § 15 – Positiivselt evalveeritud TA-asutuste ülesanded on seotud avaliku hüve loomisega. Avalik hüve on defineeritud §-s 2 hüvena, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat 24 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/12/Ulevaade-teaduse-evalveerimisest.pdf 25 https://www.etag.ee/tegevused/evalveerimine/sihtevalveerimine/ 17 hüvise kogust. Teadus- ja arendustegevuses on avaliku hüve all mõeldud eelkõige loodud teadmiste jagamist avalikkusega näiteks publikatsioonide kaudu, Eestis loodud intellektuaalomandit, doktoritööde juhendamise kaudu doktorikraadiga spetsialistide arvu kasvatamist ühiskonnas, samuti teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvatamist Eestis välisrahastusega toetuslepingute kaudu näiteks EL raamprogrammis. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse esmane ülesanne on teaduste edendamine, kuid ka valmisolek osutada nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele teadus- ja arendustegevustel põhinevaid teenuseid. Nende ülesannete täitmisega toetavad teadus- ja arendusasutused nii majanduse kui ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist, kuid ka teaduse rahvusvahelistumist. Sarnaselt kehtiva seadusega on sätestatud teadus- ja arendusasutuse ülesandena avalikest vahenditest finantseeritud teadus- ja arendustegevuse tulemuste kättesaadavus avalikkusele. Asutuse teaduspublikatsioonid ja teadusandmed on vaikimisi avalikud vastavalt nn FAIR- põhimõtetele26: nii publikatsioonid kui andmed peavad olema leitavad, juurdepääsetavad, koostalitusvõimelised ja taaskasutatavad27. Asutusel on avaldamisel kaalutlusõigus mitte teha teadustöö tulemusi kättesaadavaks juhul kui need riivaksid eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitset või avalikustamine vastuolus mõne muu õigusaktiga. Täpsemad tingimused teadustulemuste kättesaadavaks tegemiseks sätestatakse „Avatud teaduse põhimõtetes“28, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. Teadus- ja arendusasutuste ülesanne on tagada, et asutuses tehtav teadus- ja arendustegevus vastaks üldtunnustatud eetikanormidele ja teaduse heale tavale, tõstes sellega teadus- ja arendustegevuse usaldusväärsust ning vähendades väärkäitumisjuhtumite tekkimist teadus- ja arendustegevuses. Antud ülesannete täitmiseks moodustatakse asutustes institutsionaalsed teaduseetikakomiteed ning väärkäitumisjuhtumite komisjonid, väikestel asutustel on võimalik näiteks inimuuringutega seotud kooskõlastusi taotleda asutuselt, mille juures vastav komitee on moodustatud. Uue ülesandena on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele kehtestatud nõue teadus- ja arendustegevusega seotud andmete kättesaadavaks tegemise kohta Eesti Teadusinfosüsteemis. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustega samaväärsena käsitletakse antud seaduse mõttes ka institutsionaalselt akrediteeritud kõrgkoole. 3.4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine PS § 38 lg 2 nõuab, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus29. PS § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. Akadeemiline vabadus ei ole sooritusõigus. Sellele tuginedes ei saa õppejõud nõuda enda teadusteema rahastamist, kui see teema ei kuulu riigi või ülikooli prioriteetide hulka. 26 Taustal on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, mille Artiklis 10 sõnastatud tingimused on eelnõu §3 ja §14 lg3 kaudu täidetud. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES 27 Rahvusvahelises teaduskogukonnas tuntud FAIR-printsiibina: Findable, Accessible, Interoperable, Reusable. 28 Vt ka seletuskirja §3 29 PS § 38 kommentaar 25 18 Teadusuuringuid takistav riive võib seisneda ka juurdepääsu piiramises riigi valduses olevatele teadustegevuseks vajalikele andmetele (nt statistika)30. Riigil ei ole keelatud teadlasi toetada. Avalikud huvid (rahvusteaduste puhul nt mh PS preambuli 5. lauseosa) lausa nõuavad teadus- ja arendustegevuse riigipoolset toetamist. Ent kui riik teadustegevust toetab, siis ei tohi seda teha diskrimineerivalt. Diskrimineerimine ei ole toetuse jagamine kvaliteedi alusel (nt teadusgrantide jagamine eksperdiarvamuste alusel), samuti toetuste jagamisel riigi prioriteetidega arvestamine (vt ka ELTL art 179)31. Riigi ülesanne teadus- ja arendustegevuse korraldamisel on seega tagada vahendid teadusuuringute läbiviimiseks, eriti suure ebaõnnestumise riskiga seotud teadusuuringute läbiviimiseks, jättes asutustele siiski vabaduse teadustegevust ise korraldada. Samas on riigil lähtuvalt põhiseadusest õigus jagada toetusi kvaliteedi alusel ning arvestada riigi prioriteetidega. Seega tuleb seaduse tasandil sätestada, mil viisil saab riik rahastamise korralduse kaudu sekkuda tehtava teadustöö kvaliteedi tagamisse ning arvestada riigi prioriteetidega. Sellest lähtuvalt on vaja seaduse tasandil sätestada: • Peamised rahastusinstrumendid ning nendest rahastatavad tegevused; • Asutuste ligipääsu tingimused riigi rahastusinstrumentidele; • Rahastusinstrumentide rakendamisele seatavad tingimused. Avaliku sektori rahastus moodustab Euroopa riikides keskmiselt 35% kogu TA kulutuste mahust, kuid see on Euroopa riikide lõikes väga erinev32. Eestis on vastav näitaja 42,8% (2020. aasta andmed)33, kusjuures ligikaudu 90% avaliku sektori TA rahastusest kulutatakse avalikus sektoris. Seega on avaliku sektori vahenditel TA rahastamisel väga oluline roll. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise osas on saavutatud ühiskondlik kokkulepe tõsta riikliku rahastamise maht 1%-ni SKP-st ning rahastamise maht on viimaste aastate jooksul oluliselt tõusnud (131 miljonilt eurolt 2016. a 218 miljonile eurole aastal 2022). Eelnõu ettevalmistamisel lepiti töörühmades kokku, et seaduse tasandil sätestatakse kindla eesmärgi, otstarbe ja sihtrühmadega rahastusinstrumentide kategooriad. Ligipääs rahastusinstrumentidele on reeglina seotud asutustes tehtava teadustöö kvaliteediga. Evalveerimise korraldus tagab selle, et hinnatud asutuste teadus- ja arendustegevuse kvaliteet ning maht on kõrge ning teadustöö ühiskondlik mõjukus suur. Evalveerimata asutustele, kellel on kohustus tegeleda teadus- ja arendustegevusega, on tagatud ligipääs neile rahastusinstumentidele, mis on seotud avalikes huvides tehtavate uurimisprojektidega. Ettevõtete arendustegevuse toetamine lähtub ettevõtete vajadustest ja võimekusest, muuhulgas ettevõtte võimekusest arendustegevusse rahaliselt panustada. Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise muudatuste kavandamisel lähtuti 2016. aastal TA tegevuse rahastamise süsteemi struktureerimisel kolmest instrumendist: teadlastele (sh uurimisrühmadele) suunatud uurimistoetused (grandid), TA-asutustele suunatud baasfinantseerimine (tegevustoetus) ning TA tegevuse süsteemi toetusinstrumendid. Muuhulgas nähti tulemusena ette, et muudatuste tulemusena tekib TA tegevuse rahastamise terviklik süsteem, milles kasvab teiste ministeeriumide roll TA tegevuse suunamisel ja toetamisel. Kontseptsioonis keskenduti teaduse vundamenti ehitavatele instrumentidele – uurimistoetustele ja baasfinantseerimisele, mis loovad võimekatele teadlastele erinevatel 30 PS § 38 kommentaar 14 31 PS § 38 kommentaar 15 32 https://rio.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/report/Analytical%20report%20PREF%20117978.pdf 33 https://www.etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/teadus-ja-arendustegevuse-rahastamise- yldpilt/ 19  teadlaskarjääri etappidel aluse edukaks teadustööks ühiskonnale ja majandusele vajalikes teadussuundades. Kui uurimistoetustega seonduvad muudatused on juba ellu viidud, siis üleminek tegevustoetusele on kavandatud koos käimasoleva muudatusega. Baasfinantseerimise asemel viiakse teadus- ja arendusasutuse stabiilse rahastamisinstrumendina sisse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetus (siin edaspidi tegevustoetus), mis on suunatud teadussüsteemi institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisele. Asutustel on võimalik tegevustoetuse kui stabiilse rahastamisallika mahu piires teha strateegilisi valikuid ja kujundada asutuse vajadustest lähtuv teadlaskarjääri mudel. Teadus- ja arendusasutuste teadus-ja arendustegevuse toetuse sihtgrupiks on HTM valitsemisalas olevad positiivselt evalveeritud TA asutused, sealhulgas riigi ja avalik-õiguslikud TA-asutused, ning akrediteeritud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Teiste ministeeriumite valitsemisalas olevaid teadus- ja arendusasutusi, sh nende teadus- ja arendustegevust, rahastatakse edaspidi nende ministeeriumite poolt. Eraõiguslikes TA-asutustes avalikes huvides tehtavat TA tegevust toetatakse eraldi rahastusinstrumendist. Konkurentsipõhine rahastamine riiklike uurimistoetuste instrumendist eeldab, et asutus on läbinud evalveerimise või institutsionaalse akrediteerimise. Eesti Teadusagentuuri juures 2021.-2022. aastal tegutsenud rahastamise töörühm tõstatas küsimustena muuhulgas eri tüüpi asutuste rahastamise erineva mudeli alusel, samuti ülikoolide kõrghariduse ja teaduse tegevustoetuse käsitlemist ühtse toetusena, tegevustoetuse kooskõla uurimistoetustega ning kulude struktuuri määramist toetuse andmisel. Töörühm arutas eri tüüpi TA-asutustele (avalik- õiguslikud ülikoolid, riigi TA-asutused, eraõiguslikud TA-asutused) tegevustoetuse määramisel erineva rahastusmudeli kasutamise vajalikkust, kuid selles küsimuses ühisele seisukohale ei jõudnud. Samas peeti oluliseks toetada nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke TA-asutusi, võttes arvesse ootusi erinevatele osapooltele ning defineerides avaliku hüve mõiste. Seosed TA asutuste tüüpide, kehtestatud kvaliteedilävendi ja rahastusinstrumentide vahel on toodud alljärgnevas tabelis. Asutuse Näited Kvaliteedi- TA Uurimis- Eraõiguslike Siht- Süsteemi- Arendus- tüüp lävend tegevus- toetused TA-asutuste toetus toetused toetus TA tegevuse toetus toetus Ülikoolid Kõik Evalvee- Akrediteeri Akreditee Ei Vastavalt Vastavalt Jah, ja kõrgkoolid rimine tud avalik- rituna konkreet- süsteemi- partnerina rakendus- institutsio- õiguslikud saab se siht- toetuse kõrgkoolid naalse ülikoolid ja taotleda toetuse eesmärgile ja akreditee- HTM eesmärgi- HTMi või rimise valitsemis- le ja keh- MKMi raames ala testatud kehtestatud rakendus- tingimus- tingimuste-le kõrgkoolid, tele erakõrg- koolid erandjuhul Asutused, Näiteks Evalvee- Positiivselt Positiivse Ei Jah, kui kus TA KBFI, EKI rimine evalvee- lt on tegevus on ritud riigi- evalveerit ettevõtted, asutuse ja avalik u-na saab muidu põhikirjali õiguslikele taotleda partnerina ne tegevus asutustele (HTM 20 (TA valitsemisal asutused) as); Eraõigusli Cyberneti- Evalveeri- Ei Positiiv- Positiivselt Ei Jah kud TA- ca, TAKid mine selt evalveeritud asutused ettevõtted, evalvee- asutused kes on rituna asutatud saab TA taotleda teenuste pakku- miseks Asutused, Enamik Ei Ei Osalemis- Ei Ei Jah, kui kes TAga evalveerita võimalus on tegelevad tegelevaid partnerina ettevõtted, TA-ga ettevõtteid, muidu põhitegevu muuseumid partnerina se , haiglad arendamis jne eks Eelnõu § 16 – sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise üldpõhimõtted. Seaduses sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise eesmärk. Eesmärgi sätestamisel on lähtutud muuhulgas põhiseaduse § 38 teisest lausest ning selle mõttest, mille kohaselt peab riik tagama vahendid akadeemilise vabaduse ja teadusasutuste institutsionaalse autonoomia realiseerimiseks. Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvest rahastamise peamine eesmärk on tagada avalikes huvides tehtava teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ja piisav kvaliteet. Sättes on viidatud eelnõu §-le 3, kus on sätestatud teadus- ja arendustegevuse põhimõtted, seega on rahastamine otseselt seotud teadus- ja arendusasutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse vastavusega üldistele põhimõtetele. Lõikes 2 on toodud ettevõtete TAI tegevuste riigieelarvest rahastamise eesmärk. Eesmärk on toetada eraettevõtetes tehtavat ettevõtete vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et maandada ettevõtete jaoks selle tegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked. Lõikes 3 on nimetatud rahastusinstrumentide kategooriad. Rahastusinstrumentide tingimused, neist rahastatavad tegevused ja ligipääs nendele instrumentidele sätestatakse peatüki teistes paragrahvides ja rakendusaktides. Lõikes 4 on selgitatud, et innovatsiooni finantseerimise tingimused ja kord sätestatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumi poolt konkreetsete rahastamisinstrumentide tingimustes. Innovatsiooni rahastamisinstrumendid võivad olla nii mittetagastatava abi (toetused, nt grandid) kui ka erinevate finantsinstrumentide (laenud, käendused, garantiid) kui ka üldist innovatsiooni ökosüsteemi ja selle osalisi toetavate instrumentide vormis (nt inkubaatorid, kiirendid, erinevad innovatsiooni teenused) ning nende eesmärk on toetada nii erasektori kui ka avaliku sektori innovatsiooni. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse TA asutustele teadus- ja arendustegevustest ning nendega seotud tegevustest saadava kasumi refinantseerimise kohustus, samuti majandus- ja mittemajandustegevuse eristamise nõue raamatupidamises. TA-asutuste rahastamisel rahastusinstrumentidest lähtutakse põhimõttest, et rahastatakse üksnes mittemajandustegevusi, välistades majandustegevuste ristsubsideerimise ning sellega riigiabi andmise TA-asutustele. Kõigi TA-asutuste puhul, olenemata nende juriidilisest staatusest, peab riigieelarveliste vahendite kasutamise puhul olema tagatud 21 mittemajandustegevuste ja majandustegevuste selge eristamine raamatupidamises tegevusliikide, rahastamise ning tulude ja kulude lõikes. Majandustegevuse ristsubsideerimise vältimiseks ei tohi riigieelarvelistest vahenditest antav teadus- ja arendustegevuse toetuse summa vastaval perioodil ületada mittemajandustegevusega seotud kulusid. Eelnõu § 17 – uue rahastusinstrumentide kategooriana sätestatakse seaduses teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetus (siin edaspidi tegevustoetus). Üleminek baasfinantseerimiselt tegevustoetusele lepiti kokku juba 2016. aastal, kui Eesti Teadusagentuuri ettevalmistamisel koostati uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon. Tegevustoetuse sihtrühmaks on akrediteeritud avalik-õiguslikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud, HTM valitsemisalas olevad riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutused. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks. Eelnõus on välja toodud, et akrediteerimise läbinud eraõiguslikele kõrgkoolidele eraldatakse tegevustoetust vastavalt vajadusele, arvestades riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks pakutavat avalikku hüve. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Säilib põhimõte, et tegevustoetuse mahust vähemalt 5% eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks. TA tegevustoetuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et toetuse arvutamine oleks sarnane kõrghariduse tegevustoetuse arvutamisega ehk toetus koosneks üldjuhul vähemalt 70% osas baasosast ning kuni 30% osas tulemusosast (rahvusteaduste osa mahaarvamisel järelejäänud summast). Kõrghariduse tegevustoetuse puhul on baasosa mahuks 80% ning 20% moodustab tulemusosa. Selleks, et teadus- ja arendustegevuse toetuse puhul oleks asutuse tulemustel suurem kaal, valiti baasosa suuruseks 70%, mis tähendab, et 30% sõltub asutuse eelmise aasta tulemustest. Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa arvutamisel leitakse iga teadus- ja arendusasutuse osakaal või maht, arvestades teadus- ja arendusasutusele varem eraldatud tegevustoetust. Tegevustoetusele üleminekule eelnenud perioodi kohta võetakse arvesse asutustele eraldatud baasfinantseerimist. Kui asutus ei ole varasemalt baasfinantseerimist või tegevustoetust saanud, siis selle asutuse baasosa kujuneb tema varasemate tulemuste põhjal. Ministri otsusel võib baasrahastuse osakaalu kujundamisel arvesse võtta asutusele eelnevalt eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust tingimusel, et sellist toetust asutusele enam siht- või süsteemitoetusena ei eraldata ning see on tulevikus tegevustoetuse osa. Tulemusosa arvutatakse kindlaksmääratud kriteeriumite põhjal. Eelnõus toodud tulemusnäitajaid (TA kvaliteedi ja tulemuslikkuse, ühiskonna arengu toetamise, ettevõtluskoostöö ning rahvusteaduste arendamisega seotud näitajad) ning nende osakaalusid tulemusosa arvutamisel täpsustatakse rakendusaktis. 22 Asutustel on tegevustoetusest võimalik rahastada kõiki kulusid, mis on seotud asutuse institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisega, sealhulgas kõrgharidusele vajaliku teadusbaasi tagamisega. Asutusel on tegevustoetusest võimalik rahastada personalikulusid, töötajate arengukulusid vastavalt asutuse personalipoliitikale, asutuse vajadustest lähtuvad taristukulusid, sh amortisatsiooni, aparatuuri, teadustööks vajalikke materjale ja seadmeid, asutuse halduskulusid (küte, elekter, vesi jne), asutuse põhitegevusega seotud kommunikatsioonikulusid, asutuse teadushaldusteenuste arendamist, sh teadmussiirde võimekust, laboriteenuseid, samuti välisprojektide kaasrahastust ning teaduspublikatsioonide avaldamistasusid. Kõrgkoolide, avalik-õiguslike, HTM valitsemisalas olevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul võetakse edaspidi ettevõtluslepingute asemel arvesse unikaalsete lepingupartnerite arvu ja kumulatiivset lepingute mahtu unikaalse partneri kohta. Riigi huvides on, et TA asutused teenindaks võimalikult laia partnerite ringi, mida kajastabki lepingupartnerite arv. Väärtustamaks pikaajalist ja suuremahulist koostööd kujuneks lepingupartnerite koefitsiendid sõltuvalt selle konkreetse partneriga sõlmitud lepingute kogumahust. Mida suurem on lepingute kogumaht konkreetsel aastal, seda suurema kaalu saaks partner tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel. Töörühmad ei olnud VTK ettevalmistamise protsessis üksmeelel selles osas, kas tegevustoetuse tingimustes peaks sätestama, et iga avaliku sektori TA asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Personalikulude osakaal baasfinantseerimisest on asutuste ja ka aastate lõikes olnud väga erinev, ulatudes 13-48% keskmiselt aastate lõikes (kõigi asutuste peale kokku) ja 13-94% asutuste lõikes (2014-2019)34. Töörühmades oli arutusel 2 alternatiivi. Esimese alternatiivi kohaselt otsustavad asutused ise, kui suure osa tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Teise alternatiivi kohaselt sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et iga avaliku sektori TA asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Teadlaste töötasudeks minev kindel osa tegevustoetusest võimaldaks teadlastel saavutada suurema kindlustunde töökoha stabiilsuse osas, samuti võimaldaks see asutusel üles ehitada teadlase karjäärimudeli ning rahastada teadlaste püsitöökohti. Valik langes esimese alternatiivi kasuks, mis on kooskõlas protsessi algul sõnastatud põhimõtetega, mille kohaselt teadus- ja arendusasutuste autonoomiat ei vähendata. Eelnõu § 18 – seadus defineerib riikliku uurimistoetuse kui konkurentsipõhise toetuse teadus- ja arendustegevuse projekti läbiviimiseks, viidates sealjuures teadlase poolt tulevale algatusele (nö alt-üles algatus). Riiklik uurimistoetus on mõeldud kõrgetasemelise teadus- ja arendusprojekti läbiviimiseks, kuid ka uuenduslikes uurimissuundades tehtava teadus- ja arendustöö rahastamiseks. Riiklikud uurimistoetuse konkursid on avalikud ning nende läbiviimise tingimused ja korra kinnitab vastava valdkonna minister. Riiklikest uurimistoetustest rahastatavaid projekte saavad algatada ja uurimisrühmi juhtida evalveeritud teadusasutustes töötavad teadlased. Instrumentide hulka kuuluvad uurimistoetused (stardigrant, rühmagrant, arendusgrant), samuti teaduse tippkeskuste toetused ning teised Eesti Teadusagentuuri poolt välja antavad konkurentsipõhised toetused, näiteks arendusgrandid. Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, samuti uurimisprojektiga seotud koolitus- ja lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv, samuti avaldamistasud ja erandkorras ka 34 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Baasfinantseerimise-kasutamise- anal%C3%BC%C3%BCs_2020.pdf 23  riigieelarvelist toetust saavate doktorant-nooremteaduritega seotud kulud. Evalveerimata asutuste teadlasi on võimalik kaasata uurimistoetustest rahastatud uurimisrühmade töösse. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas korraldab uurimisprojektide rahastamist ja uurimistoetuste eraldamist Eesti Teadusagentuur, kes kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Eelnõu § 19 – teadus- ja arendustegevuse sihttoetuste eesmärgiks on ühiskonna, sh ettevõtluse, nõudlusest tuleneva TA vajaduste rahuldamine. Tegemist on nn ülalt-alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib tellimusena teadlastele ja uurimisrühmadele väljastpoolt, kas ettevõtlussektorist või avalikust sektorist. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetusena jagatakse näiteks ministeeriumite TA meetmete vahendeid, samuti kuuluvad nende alla temaatilised TA programmid (võrdluseks nt struktuurifondidest rahastatud RESTA, IT Akadeemia teadusmeede) ja sihtgrandid. Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, samuti koolitus- ja lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv, samuti avaldamistasud. Rahastamistingimused on spetsiifilised igale sihttoetuse meetmetele tulenevalt meetme eesmärgist, kuid taotlemine toimuks reeglina Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. Teadus- ja arendusprojektide menetlemise ja hindamise kompetentsi tagab iga poliitika valdkonna eest vastutav ministeerium, kaasates vajadusel Eesti Teadusagentuuri kui teadus- ja arendustegevuse toetamise kompetentsikeskuse. Ministeeriumite poolt sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste maht on läbi aastate kõikunud vastavalt ministeeriumite valdkondlikele TA tegevustele ning rahastamiskavadele. TANi otsus suunata eraldatud lisavahenditest kindel osa valdkondliku TA tegevuse toetuseks peaks edaspidi suurendama sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud eraldiste osakaalu riigieelarves. TA tegevuse rahastamise mahud ja viisid ministeeriumides sõltuvad valdkonna eripärast ja väljakujunenud koostööst TA-asutuste ja ministeeriumide vahel. Eelnõu § 20 sätestatakse eraõiguslike TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus. Tegemist on eraldi rahastusinstrumendiga, mille sihtrühmaks on eraõiguslikud positiivselt evalveeritud TA-asutused. Seni on eraõiguslikud TA-asutused saanud baasfinantseerimist teiste TA-asutustega samadel alustel ja sama valemi järgi. Eraõiguslike TA-asutuste osakaal baasfinantseerimises on aastatel 2016-2022 olnud järgmine: 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Eraõiguslikud 435 190 778 190 1 575 020 2 683 817 3 237 890 3 600 375 5 874 787 TA-asutused Teised TA- 13 286 331 15 980 521 25 308 090 36 399 182 39 304 649 42 709 625 46 435 212 asutused Eraõiguslike 3,17% 4,61% 5,86% 6,87% 7,61% 7,77% 11,23% TA-asutuste osakaal Keskmiselt on eelneva seitsme aasta jooksul eraõiguslikele TA-asutustele valemi põhjal arvutatud osa suurus olnud 6,73% kogu baasfinantseerimise mahust. Samas on viimase kolme aasta jooksul olnud eraõiguslike TA-asutuste osakaal näiteks publikatsioonide põhjal asutustele antud summadest 2,25% ning muude lepingute kategoorias 7,66% selles kategoorias asutustele kujunenud summadest. 2022. aastal moodustas eraõiguslike TA-asutuste osakaal baasfinantseerimisest avaliku hüvega seotud kriteeriumite (publikatsioonid, patendid, 24 toetuslepingud; välja jäetud doktoritööde kaitsmised ja ettevõtluslepingud) põhjal arvutatud summa 1 683 905 eurot, mis on 3,22% baasfinantseerimise kogumahust. Kokku said eraõiguslikud TA asutused 2022. aastal baasfinantseerimist summas 4 308 290 eurot, mis tähendab, et suurem osa (66,29%) eraõiguslike TA-asutuste baasfinantseerimisest oli seotud ettevõtluslepingutest saadud tuluga. Kaasamisprotsessi käigus jõuti tulemuseni, et edaspidi eraldatakse eraõiguslikele positiivselt evalveeritud TA-asutustele teadus- ja arendustegevuse toetust eraldi rahastusinstrumendist. Toetuse arvutamine on valemipõhine, kuid eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatava toetuse arvutamine seotakse nende poolt pakutava avaliku hüvega. Eraõiguslikele TA-asutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise eesmärk on soodustada eraõiguslikes teadus- ja arendusasutustes teadus- ja arendustegevuse kui avaliku hüve loomist. Toetuse arvutamisel võetakse arvesse avalikes huvides tehtava teadus- ja arendustegevusega seotud näitajaid, nagu publikatsioonid, patendid, teadlaste järelkasvu näitajad (doktorantide juhendamine) ning toetuslepingutest saadud tulu, millega tuuakse riigieelarve väliste välisvahendite näol TA süsteemi raha juurde. Eelnõu § 21 - süsteemitoetus on mõeldud süsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena. Süsteemitoetus hõlmab lisaks TA- asutustele mitmeid teisi TAI süsteemi osapooli, näiteks Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia. Rahastamisinstrumentide hulka kuuluvad riiklik teekaardi investeeringutoetus ja tuumiktaristu toetus, rahvusvahelistes teadustaristutes ja koostööprogrammides (nt partnerlused, missioonid) osalemise toetamine, ühislaborite arendus (PPP skeemid), ETAG ja ETA tegevustoetus, ETISe arendus, teaduspreemiad, teadusraamatukogud, ligipääs teadusandmebaasidele, teaduskollektsioonid, teadlase personaalse arenguga seotud mobiilsustoetused, aga ka TAI poliitika seire. Rahastatakse kulusid tulenevalt instrumendi eesmärgist. Süsteemitoetuse eraldamise tingimused kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri poolt. Eelnõu § 22 – sätestatakse ettevõtete arendustoetus kui konkurentsipõhine riigieelarveline toetus Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuseks, sellest lähtuvaks innovatsiooniks ja kaasnevateks tegevusteks. Arendustegevuse toetus adresseerib ettevõtetes turutõrke olukorda, mistõttu on riigi sekkumine põhjendatud, kuna vastasel juhul võivad jääda arendustesse investeeringud tegemata ja seetõttu neist tulenevad innovaatilised lahendused turule jõudmata. Arendustoetuse konkursid on avalikud ning nende läbiviimise tingimused ja korra kinnitab vastava valdkonna minister. Arendustoetuste sihtgrupiks on Eesti ettevõtted. Olenevalt konkreetse instrumendi tingimustest võib teadus ja arendustegevuse elluviimine toimuda ka koostöös TA-asutustega või mõne teise TAI-teenuse pakkujaga. Toetuse instrumentide hulka kuuluvad näiteks rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse programm, arendus- ja innovatsiooniosakud, tootearendustoetus ning teised konkurentsipõhised rahastusinstrumendid, mida valdkondlik ministeerium disainib ja rakendab ellu lähtuvalt ümbritseva keskkonna tingimustest ja vajadustest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas korraldab arendusprojektide rahastamist ja arendustoetuste eraldamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kes kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Eelnõu § 23 sätestatakse teadus- ja arendusasutustele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamine. Eelnõu § 24 sätestatakse järelevalve teadus- ja arendusasutuste üle, sealhulgas haldusjärelevalve teostaja õigused. 5. peatükk. Rakendussätted 25 Eelnõu § 25 sätestab seaduse jõustumise hetkel kehtinud korralise evalveerimise tulemuste kehtivuse ning teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa arvestamise tingimused üleminekuperioodil. Samuti kehtestatakse üleminekuperiood seoses muudatustega positiivselt evalveeritud TA asutuste rahastamisel. Eelnõu § 26 kohaselt muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega kõrgharidusseadust. Muudatused on seotud asjaoluga, et kõrgkoole edaspidi ei evalveerita, vaid hinnang nende teadus- ja arendustegevusele antakse institutsionaalse akrediteerimise käigus. Kõrgharidusseaduse § 10 lõikest 4 jäetakse välja punkt 4, mille kohaselt võib õppeõiguse tunnistada kehtetuks, kui doktoriõppe aluseks olnud teadustegevus evalveeritakse negatiivselt. Kõrgharidusseaduse § 20 lõikest 1 jäetakse välja põhimõte, et doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel. Lõike 3 muudatuse kohaselt ei ole sõna „ülikool“ kasutamine ülikooli nimes enam seotud evalveerimise läbimisega mitmes valdkonnas. Ülikooli nime võib eelnõu kohaselt kasutada edaspidi ülikool, kus toimub õpe mitmes õppevaldkonnas kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Kõrgharidusseaduse § 39 lõikesse 1 lisatakse põhimõte, mille kohaselt tuleb kõrgkoolil doktoriõppe õiguste saamiseks läbida temaatiline hindamine . Eelnõu § 27 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Eelnõu § 28 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Eelnõu § 29 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Samuti muudetakse eelnõu kohaselt Tallinna Tehnikaülikooli seaduse §-i 9, mille kohaselt tuleb rahvusprofessuuride puhul asutusel läbida temaatiline hindamine kindlas valdkonnas. Eelnõu § 30 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Samuti muudetakse Tartu Ülikooli seaduse §-i 11, mille kohaselt tuleb rahvusprofessuuride puhul asutusel läbida temaatiline hindamine kindlas valdkonnas. Eelnõu § 31 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Eelnõu § 32 esimese punkti alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Teise punktiga viiakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 52 lõikes 1 punktis 6 välja toodud viide teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5-7 sätestatule vastavusse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses välja toodud samadele põhimõtetele, mis on sätestatud § 3 punktis 3 ning § 16 lõigetes 5 ja 6. Kolmanda punktiga asendatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 viide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 viitega, mis reguleerib teadus- ja arendusasutusi puudutavat. Eelnõu § 33 alusel tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 683 punkt 1, kuna Haridus- ja Teadusministeerium ei kogu eelnõu kohaselt teaduskollektsioone puudutavat infot ega pea sellekohast registrit. Eelnõu § 34 alusel asendatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 viide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 viitega, mis reguleerib teadus- ja arendusasutusi puudutavat. Eelnõu § 35 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Eelnõu § 36 kohaselt tunnistatakse kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus kehtetuks. 26 Eelnõu § 37 sätestab seaduse jõustumise aja. 3.5. Seaduse rakendamine Eelnõu § 25 sätestatakse üleminekusätted, mis puudutavad korralise evalveerimise tulemuste kehtivust. Teises lõikes täpsustatakse, et tegevustoetuse baasosa arvestamisel kasutatakse sellel perioodil, kui asutused said baasfinantseerimist, baasosa arvutamisel baasfinantseerimise andmeid. IV Eelnõu terminoloogia Mõistete paragrahvis on defineeritud seaduses kasutatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud olulisemad mõisted, mida ei ole otseselt käsitletud teistes seaduse paragrahvides. Mõistete defineerimisel on võimalusel lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud ning laialt kasutuses olevatest dokumentidest, nagu näiteks OECD Frascati käsiraamat ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust. V Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamise käigus on analüüsitud kooskõla riigiabi raamistikuga. Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Kehtivas TAKSis on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse. Antud nõude eesmärk on tagada, et riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseeritaks teadus- ja arendusasutuse majanduslikku tegevust, kuna sellisel juhul oleks tegemist riigiabiga. Samuti on seaduses alles põhimõte, mille kohaselt suunatakse avalikest vahenditest finantseeritud teadus- ja arendustegevuse tulemusena saadud kasum tagasi asutuse põhitegevustesse või põhitegevustega kaasnevatesse tegevustesse. Tõend selle kohta, et kulud on nõuetekohaselt eristatud, võib olla teadus- ja arendusasutuse raamatupidamise aastaaruanne. VI Seaduse mõjud Seaduse eelnõu ettevalmistamise protsessi alguses lepiti partneritega kokku lähtekohad, millega seaduse muutmisel arvestatakse. Lepiti kokku, et seadus jääb alles eraldiseisva seadusena ning seda ei liideta mõne muu seadusega, näiteks kõrgharidusseadusega. Samuti lepiti kokku, et muutmiseks avatakse kõik peatükid ning seadus muudetakse terviktekstina, sätestades seaduses minimaalselt vajaliku. Olulise kokkuleppena tuleb mainida kokkulepet mitte vähendada TA- asutuste autonoomiat. Nendes aspektides on seaduse muutmise mõju pigem väike. Sisuliste muudatuste olulist mõju analüüsitakse allpool peamiste muudatuste ja sihtrühmade kaupa. 6.1. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Olulisema mõju riigi ja KOV asutuste korraldusele toovad kaasa järgmised muudatused: 6.1.1. Muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osapoolte ja nende rollide täpsustamine 6.1.2. Muudatus: valdkondliku ja valdkondade ülese TA korraldamise sätestamine 6.1.3. Muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses 27  6.1.4. Muudatus: TAI rahastamise muutmine 6.1.5. Muudatus: riikliku teaduseetika süsteemi sätestamine seaduses 6.1.6. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses 6.1.7. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise meetmete muutmine 6.1.1. Muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osapoolte ja nende rollide täpsustamine Muudatused mõjutavad kõiki TAI riikliku korralduse osapooli – Vabariigi Valitsust, ministeeriume, HTM haldusalas olevat Eesti Teadusagentuuri ning MKM haldusalas olevat Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust. Olemasolevate kogude asemel sätestatakse seaduses kaks uut kogu vastavalt TAIE strateegias (2020-2035) kokku lepitule. Vähesel määral mõjutavad muudatused Eesti Teaduste Akadeemiat, kelle roll teadust edendava ja esindava ning riigi ja selle institutsioone nõustava organisatsioonina säilib. Vähesel määral mõjutavad muudatused ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust, kuna sihtasutus juba täidab vastavalt oma põhikirjale eelnõus sätestatud ülesandeid ning otseselt uusi ülesandeid talle seadusega ei panda. I Sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei Mõju ulatus: Muudatus mõjutab asutustevahelisi suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna kogusid on tulevikus vähem, väheneb ka valitsusasutuste halduskoormus erinevate kogude töö korraldamisel ning kogude roll TAI riiklikul korraldamisel on selgemalt piiritletud. Mõju avaldumise sagedus: muudatused eeldavad kogude (Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (TAIP) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK)) ülesannete täpsustamist, töökorralduse muutmist ning kogude mehitamist. TAIP kui Vabariigi Valitsuse nõuandva kogu töö korraldamine eeldab Riigikantselei aktiivset rolli. TAIKi kui HTMi ja MKMi ministrite nõuandva kogu töö korraldamine eeldab HTMi ja MKMi senisest tõhusamat koostööd TAI valdkonna arendamisel. Nõuandvate kogude roll ja täpsem korraldus sätestatakse rakendusaktides, mis annab suurema paindlikkuse neid vastavalt vajadusele muuta. Ebasoovitavate mõjude risk: Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka erinevate huvigruppide kaasatus. Teiseks riskiks võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Riskide maandamiseks on kavandatud erinevate huvigruppide võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvigruppide kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. II Sihtrühm: Eesti Teadusagentuur Mõju ulatus: Muudatus mõjutab oluliselt Eesti Teadusagentuuri tegevust, kuna asutusele lisandub juurde uusi tegevusvaldkondi. Seaduse muutmisega tagatakse suurem selgus ETAG-i ülesannetes ning kaob vajadus teatud tegevuste elluviimiseks ETAG-it vastavalt vajadusele volitada (näiteks evalveerimine, rahvusvahelise teaduskoostöö korraldamine ja koordineerimine). Kõigile osapooltele on tagatud info, mis on ETAG-i pädevus ja mis ülesandeid ta seoses TA poliitika elluviimisega täidab. Kuigi mitmete tegevustega, mida ka hetkel ETAG-i ülesannete hulgas ei ole, asutus juba tegeleb (näiteks populariseerimine ja 28 teaduskommunikatsioon, evalveerimise korraldamine), on ka asutuse jaoks täiesti uusi valdkondi (teaduseetika, teiste asutuste nõustamine TA taotlemise ja hindamise alal). Mõju avaldumise sagedus: Muudatus tähendab ETAG-i jaoks töö ümberkorraldamist ja vajadusel täiendava pädeva tööjõu värbamist. Täiendavate ülesannetega kaasnevad töökohad tuleb struktuuri luua ja mehitada. Lisaks uute ülesannetega kaasnevatele ametikohtadele võib tekkida vajadus vaadata ümber juba olemasolevad ametikohad. Struktuuri muutmise vajadus on ühekordne ning edaspidi vaadatakse seda ümber vastavalt vajadusele. Ebasoovitavate mõjude risk: uute töötajate värbamise vajadus võib olla seotud riskiga, et vajaliku pädevusega töötajaid ei ole tööturul saada. Riski maandamiseks on Eesti Teadusagentuuril võimalik kaardistada tööülesannete täitmiseks vajalikud pädevused ja neile vastavad isikud ning korraldada sihtotsinguid. 6.1.2. Muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korralduse sätestamine Sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid Mõju ulatus: Ministeeriumitevahelise TA-alase koostöö tagamise selgem reguleerimine aitab kaasa TA alase tegevuse paremale planeerimisele ja korraldamisele ministeeriumite poolt. Ministeeriumitel on parema koordineerimise kaudu ülevaade teiste ministeeriumite haldusalas tehtavast ning neil on võimalik saada riigi tasandil suuniseid TA paremaks korraldamiseks oma valdkonnas. Muudatus mõjutab kõigi ministeeriumite tegevust, kuna muudatusega tuuakse seadusesse selgemini ministeeriumite ülesandena oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ja selle finantseerimise korraldamine, samuti oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kohta ülevaadete esitamine HTM ministrile. Muudatus mõjutab ministeeriumite TA tegevuste koordineerimist ning võimaldab senisest süsteemsemat koostööd. Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks tähendab ministeeriumite vahelise TA-alase koostöö koordineerimine täiendavat ülesannet, seega on tegemist olulise muudatusega. Hetkel piirdub HTM roll peamiselt andmete kogumisega ministeeriumitelt nende haldusalas tehtava teadus- ja arendustegevuse kohta ning osalemisega seni mitteformaalses teadusnõunike võrgustikus. HTM koordineeriv roll tähendab süsteemset tegevust ning vastava ressursi eraldamist selleks tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus: ministeeriumite TA tegevuste koordineerimine toimub jooksvalt. HTM jaoks on teistes ministeeriumites kontaktisikuteks teadusnõunikud, kellega toimuvad regulaarsed koostöökohtumised ministeeriumite ametnikest TA-alase koostöö ja poliitika elluviimiseks loodud koordinatsioonikogu kaudu. TA-alaseid ülevaateid esitavad ministeeriumid kord aastas, samuti on eelarve koostamine perioodiline tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: eelnõu väljatöötamisel kaaluti valdkondliku TA koordineerimise rolli andmist Riigikantseleile, kes sellest rollist loobus. Kui koordineerimine jääb ministeeriumi tasemele, on risk, et TA valdkonna teemad ei oma Vabariigi Valitsuse jaoks piisavat prioriteetsust. Riski maandamiseks on vaja tõhusalt korraldada nõuandvate kogude tööd, samuti on eelnõusse lisatud Vabariigi Valitsuse poolt regulaarsete ülevaadete tegemine Riigikogule. 6.1.3. Muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses I Sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid ja nende asutused 29 Mõju ulatus: seaduses on selgelt välja toodud, et lisaks teadus- ja arendustegevusele reguleeritakse seaduses ka innovatsiooni. Enim mõjutab see muudatus valdkonna nõuandvaid kogusid, kelle ülesannete hulka kuuluvad lisaks teadus- ja arendustegevusele ka innovatsiooni teemad. Muudatus mõjutab asutustevahelisi suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna TPK ja IPK asemel moodustatakse üks nõuandev kogu (TAIK), jääb kogusid lõppkokkuvõttes vähemaks. Kuna kogusid on tulevikus vähem, väheneb ka valitsusasutuste halduskoormus erinevate kogude töö korraldamisel. Muudatus mõjutab MKM haldusalas tegutsevat Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust, mille ülesanded fikseeritakse seaduse tasemel ning antakse konkreetne roll TAI süsteemis. Muudatused seaduses ei mõjuta otseselt EIS tegevust, kuid annavad teiste TAI poliitika osapooltele suurema selguse, kes tegeleb ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni alase poliitika elluviimisega ja mis on selle asutuse ülesanded. Innovatsiooni all mõeldakse TAKS-i kontekstis üksnes teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis tähendab, et muu innovaatiline tegevus ei ole reguleeritud. Mõju avaldumise sagedus: Seniste nõuandvate kogude roll ja ülesanded mõtestatakse ümber. Kuigi tegemist on ühekordse protsessiga, on mõlema kogu rollide täpsustamine aeganõudev tegevus, mis mõjutab nii TAIP tegevuse korraldamise eest vastutava Riigikantselei kui ka TAIK tegevuse korraldamise eest vastutavate HTM ja MKM tegevust. Nõuandvad kogud tegutsevad oma tööplaani alusel, millesse kuulub ka kogude tegevuse analüüsimine ning vajadusel rollide täpsustamine. Vabariigi Valitsuse ülevaated teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olukorrast toimuvad kord aastas. Siiani on need ülevaated puudutanud ainult teadus- ja arendustegevust, kuid seaduse muudatuste kinnitamisel peab ülevaade sisaldama ka innovatsiooni teemasid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega seotud muudatused olulisi tegevusi endaga kaasa ei too. Ebasoovitavate mõjude risk: Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka erinevate huvigruppide kaasatus. Teiseks riskiks võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Riskide maandamiseks on kavandatud erinevate huvigruppide võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvigruppide kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. EIS-i ülesannete täpsustamine aja jooksul võib kaasa tuua olukorra, kus EIS-i ülesannete muutudes on vaja muuta ka seadust. Samas on ülesanded kavandatud kirjeldama üldistatult, mis seda riski vähendavad. 6.1.4. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine I Sihtrühm: positiivselt evalveeritud avaliku sektori TA-asutused HTM valitsemisalas, kõrgkoolid Mõju ulatus: Sihtrühma jaoks tähendab muudatus suuremat selgust selles osas, mis on ühe või teise rahastusinstrumentide kategooria otstarve. Rahastamissüsteemi ümberkorraldamine mõjutab teadus- ja arendusasutuste toimimist positiivselt. Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa kui stabiilne komponent suurendab oluliselt asutuste võimalusi rahastada pikaajalisi strateegiaid ning luua stabiilsem teadlaskarjääri süsteem. Uue sihtgrupina mõjutavad muudatused TA rahastamises ka rakenduskõrgkoole, kelle puhul teadus- ja arendustegevus on seotud nende missiooniga. Planeeritava muudatusega tagatakse asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse 30 tegevusest nendes valdkondades, mis on rakendusakti tasandil kriteeriumitena kokku lepitud. Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks. Muudatus eeldab sihtrühma ümberkohanemist ning oluline on asutuste strateegilise planeerimise ning strateegilise juhtimise oskus, sealhulgas võime selgitada strateegilisi otsuseid asutuse kõikidel tasanditel ning saavutada konsensus lahenduste osas. Avaliku sektori TA-asutusi mõjutab ka asjaolu, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse toetust selleks otsatarbeks mõeldud rahastusinstrumendist. Seega ei sõltu avaliku sektori asutused tegevustoetuse jagamisel eraõiguslike TA-asutuste tulemustest kriteeriumite täitmisel. Muudatused rahvusteaduste toetuse osa jagamise miinimumosa kehtestamisel mõjutavad eelkõige väiksemaid evalveeritud TA-asutusi, kelle tegevusvaldkonnaks on küll rahvusteaduste edendamine, kuid kes ei ole taotlenud või saanud riiklikke uurimistoetusi. Miinimumosa kehtestamine rühmagrandi mahus võimaldab nendel asutustel stabiilselt toetada uurimisrühma loomist ja tegevusi, aidates nii kaasa suurema teadusvõimekuse tekkimisele. Muudatused rahastamises mõjutavad positiivselt HTM valitsemisalas olevaid akrediteeritud rakenduskõrgkoole, kuna neil rakenduskõrgkoolidel avaneb võimalus saada avaliku sektori teadus- ja arendusasutustele mõeldud teadus- ja arendustegevuse toetust. Toetuse suurus sõltub rakenduskõrgkoolide tulemustest teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kuid võimalus heade tulemuste korral sellist toetust saada motiveerib rakenduskõrgkoole senisest enam TAL tegevustele tähelepanu pöörama. Varem ei ole rakenduskõrgkoolidel olnud võimalust teadus- ja arendustegevuseks vahendeid taotleda, peamiseks rahastusallikaks on olnud kõrghariduse tegevustoetus, kuid selle piiratud maht ei ole rakenduskõrgkoolidel võimaldanud TAL tegevusi süsteemselt läbi viia. Lisaks on akrediteeritud rakenduskõrgkoolidel võimalus taotleda konkurentsipõhiseid uurimistoetusi. Lisaks tegevustoetusele puudutavad avaliku sektori asutusi peamiselt riiklikud uurimistoetused ja süsteemitoetused. Riiklike uurimistoetuste osas suuri muudatusi seaduse tasandil ei ole, kuid uue kategooriana sätestatakse seaduses süsteemitoetused. Süsteemitoetus on mõeldud teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena ning hõlmab varem eraldiseisvate rahastusinstrumentidena eksisteerinud meetmeid. ETAGi roll valdkondliku TA rahastamise korraldamisel tähendab, et TA asutustele TA teenuste pakkujatena on erinevate taotlusvoorude puhul tagatud sarnased tingimused taotluste esitamisel ning puudub vajadus kohaneda iga ministeeriumi poolt esitatavate erinevate tingimustega. Võimalusel toimub taotlemine TA asutustele tuttavas (ETISe) keskkonnas. Mõju avaldumise sagedus: teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse asutustele korra aastas. Ebasoovitavate mõjude risk: kui asutused hakkavad tegevustoetust jagama asutuse sees omakorda projektipõhiste toetustena, ei pruugi rahastuse projektipõhisuse probleem teadlaste jaoks leeveneda. Riski maandamiseks on võimalik tegevustoetuse eraldamisel leppida kokku täpsemad tegevustoetuse kasutamise tingimused (sh tagades raha suunatuse asutuse strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks). Vastavust riiklikele arengueesmärkidele saab suunata ka tulemuskomponendi indikaatorite valiku kaudu. Seoses sellega, et rahastamisinstrumentidele ligipääsevate asutuste hulk suureneb (rakenduskõrgkoolid), võib eeldada, et vahendite hulk asutuse kohta mõnevõrra väheneb. Kuna rakenduskõrgkoolide TA tegevuse maht on suhteliselt väike, ei ole kirjeldatud mõju teistele asutustele tõenäoliselt suur. Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd ETAGiga, võib juhtuda, et TA-asutuste jaoks, kes on põhilised toetuste taotlejad, võivad taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused siiski jääda erinevaks, mis eeldab nende 31 kohanemist iga ministeeriumi poolt kavandatava rahastusmeetme eripäradega. Riski maandamiseks on ministeeriumitel võimalus jagada omavahel parimaid praktikaid. II Sihtrühm: ministeeriumid, rahastavad asutused Mõju ulatus: muudatused mõjutavad kõigi ministeeriumite tegevust. HTMi tegevust mõjutab eelkõige TA poliitika elluviimist koordineeriva asutuse roll, mis hõlmab ka ministeeriumite TA tegevuste kavandamist. Tegemist on HTMi jaoks uue ülesandega ning see tähendab ka teiste ministeeriumite jaoks senisest suuremat koostööd TA-alaste tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. ETAGi uus tööülesanne ministeeriumite nõustamisel TA tegevuste osas tähendab nii ETAGi töö ümberkorraldamist kui ka ministeeriumite jaoks valmisolekut teha koostööd TA tegevuste planeerimisel ja rahastamisel. Seoses sellega, et valdkondlike ministeeriumite valitsemisalas olevaid TA-asutusi rahastatakse edaspidi tervikuna konkreetse valdkondliku ministeeriumi eelarvest, tuleb ministeeriumitel asutuste rahastamine ümber korraldada ning rahastada neid edaspidi valdkondliku TA vahenditest. HTM jaoks tähendab muudatus seda, et edaspidi rahastab ta tegevustoetusest üksnes oma valitsemisala positiivselt evalveeritud TA-asutusi. Mõju avaldumise sagedus: koostöö ETAGiga valdkondliku TA rahastamisel sihttoetustena puudutab vaid neid ministeeriume, kes soovivad ja vajavad ETAGi tuge rahastusmeetmete ettevalmistamisel ja vahendite jagamisel. Koostöö sagedus sõltub kavandatavatest meetmetest. Muudatus seoses TA-asutuste rahastamisega on ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd ETAGiga, võib juhtuda, et taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused erinevad ja võib tekkida kattuvusi teemad ja sihtrühmade osas. Riski maandamiseks teevad ministeeriumid omavahel koostööd parimate praktikate jagamisel (HTM koordineerimisel). Teiste ministeeriumite valitsemisalas olevate TA-asutuste TA rahastamise üleminek valdkondlike ministeeriumite pädevusse võib kaasa tuua olukorra, kus ministeerium, mille valitsemisalas TA-asutus tegutseb, ei soovi asutuse TA tegevust endises mahus jätkata. III Sihtrühm: erasektori TA-asutused, ettevõtted Mõju ulatus: Erasektori TA-asutuste jaoks on kõige olulisem mõju seotud teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamisega selleks ettenähtud rahastusinstrumendist. Kuna toetust eraldatakse eraldi rahastusinstrumendist, mille iga-aastane maht on seotud avaliku sektori TA- asutuste TA toetuse suurusega, ning ka toetuse arvutamise kriteeriumid muutuvad, mõjutab see TA-asutustele eraldatavaid summasid. Nendel eraõiguslikel TA-asutustel, kelle puhul põhiline osa nende baasfinantseerimisest kujunes ettevõtluslepingute põhjal ning vaid väike osa tegevustoetusest oli seotud avaliku hüve pakkumisega seotud kriteeriumitega, jääb ka TA tegevuse toetuse summa väiksemaks. See mõjutab asutuste tegevust ja suutlikkust arendada TA võimekust avaliku hüve pakkumisel. Mõju avaldumise sagedus: eraõiguslike TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse TA-asutustele igal aastal eelnevate aastate tulemuste põhjal, mis nad kriteeriumite lõikes on saavutanud. Ebasoovitavate mõjude risk: kuna eraõiguslikele TA-asutustele on baasfinantseerimist seni eraldatud teiste kriteeriumite järgi, on oht, et asutuste, kelle puhul põhiline osa saadud baasfinantseerimisest põhines ettevõtluslepingutest saadud tulul, riigipoolne rahastus väheneb 32 märgatavalt. Riskide maandamiseks on asutustel võimalik avaliku hüvena käsitletavate kriteeriumitega seotud näitajatele senisest rohkem rõhku panna. 6.1.5. Muudatus: riikliku teaduseetika süsteemi sätestamine seaduses I Sihtrühm: Eesti Teadusagentuur Mõju ulatus: ETAg-i vastustusalasse lisandub uus tegevusvaldkond, mille tõttu tõuseb asutuse töökoormus, asutus peab hakkama osutama uusi teenuseid ning kasvavad asutuse kulud, mis kaetakse täiendavalt riigieelarvest. Muudatus võib vajada ETAg-is täiendava personali palkamist, uue struktuuriüksuse loomist või olemasoleva töökorralduse ümberkorraldamist. Mõju avaldumise sagedus: muudatus mõjutab ETAG tegevust pikaajaliselt, kuna tegemist on püsiva tööülesandega. Riikliku teaduseetikakomitee ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tegevuse korraldamine on asutuse jaoks regulaarne tegevus ning eeldab lisaks vastava personali olemasolule ka asutusesiseste protsesside paikapanemist. Ebasoovitavate mõjude risk: ETAGi jaoks on tegemist uue tegevusvaldkonnaga, ning on oht, et ei õnnestu värvata sobivate teadmiste ja oskustega personali. Riski maandamiseks on ETAGil võimalus teha koostööd TA asutustega sobivate töötajate leidmiseks ning kasutada vajadusel sihtotsingut. Teenuse osutamisega tõusevad asutuse kulud, mis on kavas katta teadussüsteemi eelarvest. II Sihtrühm: positiivselt evalveeritud avaliku sektori TA-asutused Mõju ulatus: Muudatuse tulemusena tekib positiivselt evalveeritud TA asutustele täiendavad kohustused, vastutada oma asutuse tegevuses teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest. Muudatuse tõttu tuleb asutustel luua sisemised korrad ning järelevalvemehhanismid, seega võib asutustes vähesel määral suureneda halduskoormus. Mõju avaldumise sagedus: muudatus mõjutab TA asutusi pikaajaliselt, kuna asutustel on kohustus viia asutuses sisse vastavad korrad ning neid järgida. Ebasoovitavate mõjude risk: Asutustel ei pruugi olla piisavat kompetentsi ja võimekust teaduseetika küsimustega tegelemiseks. Riskide maandamiseks on planeeritud SA Eesti Teadusagentuuri poolne nõustamise pakkumine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele sisemiste kordade ja mehhanismide väljatöötamiseks. III Sihtrühm: inimuuringu läbiviijad Mõju ulatus: Seaduses sätestatakse, et teatud tüüpi inimuuringute kooskõlastamine SA Eesti Teadusagentuuri poolt moodustatud riikliku teaduseetikakomiteega on kohustuslik. Inimuuringute kriteeriumid sätestatakse alamaktis. Kohustusliku kooskõlastuse saamine aitab Eesti TAI süsteemis tagada, et uuritavate õigused, ohutus ja heaolu oleksid kaitstud ning inimuuringud oleksid läbi viidud eetiliselt. Mõju avaldamise sagedus: Mõju on pikaajaline, inimuuringu läbiviijad peavad edaspidi hindama, kas nende poolt teostatud uuring vastab alamaktis sätestatud kriteeriumitele ning sellisel juhul taotlema riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastust. Ebasoovitavate mõjude risk: Inimuuringule kooskõlastuse taotlemine võib pikendada uuringu perioodi ning tuua kaasa täiendavaid kulusid. Riskide maandamiseks ning planeerimise võimaldamiseks kooskõlastuse taotlejate poolt sätestatakse teaduseetika riikliku korraldust reguleerivas alamaktis uuringute eetilise hindamise tähtajad ning tasude määramise kord. 33 6.1.6. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses I Sihtrühm: teadus- ja arendusasutused Mõju ulatus: Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine süsteemse kohustusena toob TA- asutustele juurde täiendavaid ülesandeid ja tõstab mõnevõrra halduskoormust. TA-asutus tagab asutusesiseste projektide publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavuse ning väliste rahastajate toetatud projektides vastavate avatud teaduse nõuete täitmise. Samuti toetab asutus teadlast publitseerimisel autoriõiguste teemal, vältimaks õiguste võõrandamist ning aitab tõsta avatud teaduse alast teadlikkust ning oskuseid. Muudatus mõjutab TA-asutuste kulusid: teadusandmete kättesaadavaks tegemiseks vajaliku taristu haldamine; olenevalt teadustulemuste avaldamise kanalist võimalikud artikli avaldamistasud (ingl. k. Article Processing Charges). Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine võimaldab kõigil asutustel pääseda ligi Eesti TA- asutuste teadlaste poolt avaldatud publikatsioonidele ja teadusandmetele, millel on positiivne mõju teaduse arengule ning teadustulemuste läbipaistvusele. Mõju avaldumise sagedus: muudatused eeldavad pigem ühekordset TA-asutuste sisemiste tööprotsesside ülevaatamist ning teadlaste toetamist publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavaks tegemisel. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ise on oma olemuselt pidev protsess ja tulevikus teadustegevuse lahutamatu osa. Teadlastele lisandub sellega seoses täiendav koormus. Ebasoovitavate mõjude risk: muudatused toovad kaasa mõningase halduskoormuse tõusu nii publikatsioonide kui andmete kättesaadavuse tagamisel, platvormide leidmisel ja käigushoidmisel, teadlastele toe pakkumisel. Riskide maandamiseks planeerivad asutused ja riik koostöös vajalikud IT-lahendused, mida saavad kasutada kõik positiivselt evalveeritud TA- asutused. Publikatsioonide kättesaadavaks tegemisel on üheks peamiseks vahendiks Eesti Teadusinfosüsteem, teadusandmete säilitamise ja kättesaadavaks tegemise lahenduse töötavad välja asutused ja riik välja üheskoos. II Sihtrühm: teadust rahastavad asutused, ministeeriumid Mõju ulatus: Rahastavad organisatsioonid arvestavad avatud teaduse põhimõtteid ning kujundavad rahastamisinstrumentide tingimused vastavalt: nii publikatsioonid kui teadusandmed tuleb teha kättesaadavaks, välja arvatud juhul kui need on seotud delikaatsete isikuandmete või intellektuaalomandi kaitsmisega. Eesti Teadusagentuuri täiendavaks ülesandeks on seirata teadustulemuste avatud juurdepääsuga kättesaadavaks tegemist. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest asutused peavad täiustama avatud teaduse põhimõtte järgimisega protseduure ning saavad juurde täiendavaid ülesandeid seire osas. Mõju avaldumise sagedus: Teadustulemuste kättesaadavaks tegemise nõude sisse viimine rahastamisinstrumendi tingimustesse on ühekordne tegevus. Teadustulemuste kättesaadavuse seire on aga pidev protsess. Ebasoovitavate mõjude risk: On olemas risk, et vaatamata rahastamisinstrumentide tingimustele ei tehta andmeid ja publikatsioone kättesaadavaks või ei tehta seda piisavalt operatiivselt. Riskide maandamiseks peavad TA-asutustel ja TA-töötajatel olema olemas asjakohased tööprotsessid ja head praktikad, samuti nõuete täitmiseks vajalik digitaristu (repositooriumid) ning seire nõuete täitmise hindamiseks. 6.1.7. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise meetmete muutmine 34 I Sihtrühm: TA-asutused, teised teadus- ja arendustegevusega tegelevad asutused Mõju ulatus: kuna hindamise aluseks olevad andmed koondatakse osaliselt olemasolevatest andmebaasidest, põhiliselt Eesti Teadusinfosüsteemist, väheneb asutuste koormus eneseanalüüsi aruande koostamisel. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul ühendatakse evalveerimise protsess kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise protsessiga, mistõttu väheneb kõrgkoolide koormus seoses erinevate hindamistega. Mõju avaldumise sagedus: evalveerimine viiakse läbi iga 7 aasta järel. Kõrgkoolide puhul toimub evalveerimine institutsionaalse akrediteerimise raames, mis toimub vastavalt Kõrgharidusseadusele samuti vähemalt korra 7 aasta jooksul. Ebasoovitavate mõjude risk: Kui kõrgkoole ja teisi TA asutusi evalveeritakse erinevate protsesside raames, väheneb võimalus, et asutuste TA taset on võimalik omavahel võrrelda. Selle vältimiseks kasutatakse kõrgkoolide ja teiste TA-asutuste hindamisel sarnaseid kriteeriume. II Sihtrühm: teaduse kvaliteedihindamist läbiviivad asutused Mõju ulatus: teaduse kvaliteedihindamise korraldamise ülesanne on seaduses pandud Eesti Teadusagentuurile. kõrgkoolide evalveerimise protsess ühendatakse institutsionaalse akrediteerimise protsessiga, mida viib läbi Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Protsesside ühendamine tähendab, et akrediteerimisel kasutatavad standardid tuleb ümber vaadata ja viia vastavusse evalveerimise kriteeriumitega. See tähendab kahe asutuse koostööd. Muudatus eeldab täiendavat tööd seoses uute evalveerimisega seotud protseduuride ja kordade loomise ja kinnitamisega. Lisaks dokumentide koostamisele tuleb hindamist läbiviivatel asutustel tutvustada uut evalveerimise korda evalveerimist taotlevatele asutustele, teavitada asutusi hindamiste ajakavast, samuti korraldada töö ümber vastavalt muutunud protseduuridele. TA-asutusi evalveeritakse samade kriteeriumite alusel, mis tähendab, et tuleb leida universaalsed kriteeriumid, mis sobivad kõigile TA-asutustele. Mõju avaldumise sagedus: evalveerimine toimub TA-asutustes perioodiliselt iga 7 aasta tagant ning kõrgkoolides koos institutsionaalse akrediteerimise protsessiga samuti kord seitsme aasta jooksul. Akrediteerimine ei toimu asutustes üheaegselt, seetõttu evalveeritakse asutusi erineva sammuga. III Sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid Mõju ulatus: evalveerimine võimaldab nii HTMil kui teistel ministeeriumitel saada ülevaadet asutuste tasemest ja jätkusuutlikkusest, Mõju avaldumise sagedus: hindamised toimuvad kord seitsme aasta jooksul. Evalveerimine annab HTM-ile regulaarselt infot, kui palju on Eestis TA-asutusi, milles tehakse kvaliteetset TA-d ning milles tehtavaid TA tegevusi riik saab riigieelarvest toetada. Ebasoovitavate mõjude risk: On oht, et valitud kriteeriumid ei anna evalveerimisel asutusest ja selle jätkusuutlikkusest õiget pilti, samuti võib tekkida olukord, kus asutuse tase muutub evalveerimiste vahelisel perioodil. Riskide maandamiseks valideeritakse evalveerimise kriteeriumid enne rakendamist asutustega. 35 6.2. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. 6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Olulisimad sotsiaalsed mõjud on seotud TAI rahastamise ümberkorraldamise, riikliku teaduseetika süsteemi loomise ning avatud teaduse põhimõtete sissetoomisega seadusesse. 6.3.1. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine I Sihtrühm: HTM valitsemisala TA-asutustes töötavad teadus- ja arendustöötajad Mõju ulatus: teadus- ja arendustöötajaid mõjutab kõige enam üleminek baasfinantsfinantseerimiselt teadus- ja arendustegevuse toetusele. Kuna teadus- ja arendustegevuse toetuse oluline komponent on baasosa 70% ulatuses toetusest, on asutuse saadava tegevustoetuse suurus asutuse jaoks eelmiste aastate põhjal senisest paremini prognoositav, seega on asutustel võimalik teha pikemaajalisi plaane seoses asutuse strateegiliste eesmärkide täitmisega. Eeldusel, et asutused eraldavad tegevustoetusest teadus- ja arendustöötajate töötasudeks vähemalt samas mahus, mida nad senini on teinud, kasvab teadus- ja arendustöötajate kindlustunne järgmise perioodi rahastuse osas. Samuti mõjutavad muudatused asutusi, kelle tegevusvaldkondade hulka kuuluvad eesti keele ja kultuuriga seotud teadus- ja arendustegevused. Kuna kõikidele mainitud asutustele on garanteeritud rahvusteaduste toetus vähemalt rühmagrandi mahus, võimaldab toetus uurimisrühmade ja nendes töötavate teadus- ja arendustöötajate tegevuse stabiilsuse ning teadus- ja arendustegevuse mahu ning kvaliteedi tõusu, pikemas perspektiivis ka ligipääsu uurimistoetustele. Muudatus suurendab teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsust ka väiksemates TA-asutustes, kuna rahastamine ning seega ka töösuhete olemus on senisest stabiilsem. Mõju avaldumise sagedus: teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse kord aastas, kuid seoses tegevustoetuse baasosa rakendamisega on muudatuse mõju stabiilne. Ebasoovitavate mõjude risk: kui TA-asutused vähendavad tööjõukulude osa teadus- ja arendustegevuse toetusest, ei kaasne muudatusega töösuhete stabiilsuse ning seega teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsuse tõusu. Riski maandamiseks on riigi poolt tagatud 1% SKP- st TA kulutuste jaoks, mis loob võimaluse TA-asutuste rahastamise ning seega ka teadus- ja arendustöötajate töösuhete stabiilsuse kasvuks. II Sihtrühm: teiste ministeeriumite valitsemisalade TA-asutustes töötavad teadus- ja arendustöötajad Mõju ulatus: kuna teiste ministeeriumite valitsemisalas tegutsevate TA-asutuste rahastamist korraldavad teised ministeeriumid, ei rakendata nende asutuste rahastamisel enam valemipõhist lähenemist, seega ei mõjuta neid asutusi muudatuse järel teiste TA-asutuste teadus- ja arendustegevusega seotud erinevad tulemused. Mõju avaldumise sagedus: TA-asutustele eraldatakse riigieelarvelist toetust kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk: rahastamise maht võib asutuse jaoks väheneda. Riskide maandamiseks saab iga ministeerium oma asutustega läbi rääkida asutusele esitatavad ülesanded ja nende täitmiseks vajalikud ressursid. 6.3.2. Muudatus: riikliku teaduseetika süsteemi sätestamine seaduses 36 I Sihtrühm: inimuuringutes osalevad isikud Mõju ulatus: inimuuringute läbiviimise korraldusega seotud sätete lisamine seadusesse annab § 12 lõikes 2 nimetatud uuringutes osalejatele kindlustunde, et kõik sellised uuringud kooskõlastatakse enne läbiviimist riikliku teaduseetikakomiteega, need vastavad kindlatele teaduseetika põhimõtetele ning uuringus osalejate õigusi ei piirata. Mõju avaldumise sagedus: seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud uuringud tuleb kooskõlastada enne nende uuringutega alustamist. Ebasoovitavate mõjude risk: uuritavad ei pruugi olla teadlikud, millised inimuuringud tuleb kooskõlastada institutsionaalses teaduseetikakomitees ja millised riiklikus. Riskide maandamiseks teavitavad uuringut alustavad teadlased uuritavaid kooskõlastus olemasolust. II Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad Mõju ulatus: riikliku teaduseetika süsteemi sätestamise seaduses ja selle alamaktides aitab teadus- ja arendustöötajate jaoks kaasa paremale mõistmisele, milliste uuringute puhul on vaja kooskõlastust institutsionaalselt teaduseetikakomiteelt ja milliste uuringutega tuleb pöörduda riikliku teaduseetikakomitee poole. Teaduseetika raamnõuded kehtivad ka praegu, kuid ei ole seaduse ega selle rakendusaktide tasandil reguleeritud. Rakendusaktid reguleerivad lisaks inimuuringutega seonduvale ja väärkäitumisjuhtumite menetlemist, tuues sellega suuremat selgust, kuhu väärkäitumisjuhtumitega pöörduda. Mõju avaldumise sagedus: muudatuse mõju on teadus- ja arendustöötajate jaoks püsiv. Ebasoovitavate mõjude risk: muudatus toob teadus- ja arendustöötajate jaoks kaasa vajaduse viia ennast kurssi teaduseetika-alaste regulatsioonidega ning sellega, kelle poole missuguste uuringute kooskõlastamiseks on vaja pöörduda. 6.3.3. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad Mõju ulatus: kuna seaduses sätestatakse uue põhimõttena teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine, toob see endaga kaasa vajaduse teadus- ja arendustöötajate teadmiste täiendamiseks ning uute teadmiste omandamiseks. Kuna tegemist on edaspidi süsteemse kohustusega, tuleb TA-töötajatel omandada ja ühtlustada teadmisi ja oskusi, mida on vaja oma teadustulemuste kättesaadavaks tegemiseks. Mõju avaldumise sagedus: muudatuse mõju on püsiv, kuna suund andmete ja tulemuste kättesaadavaks tegemisele on võetud Euroopas ja maailmas üldisemalt ning teadusandmete taaskasutus on laienev trend. Ebasoovitavate mõjude risk: oskuste ebaühtlane tase. Lisaks TA-töötajate soovimatus oma tulemusi avatud juurdepääsuga ajakirjades avaldada, samuti soovimatus teha teadustulemuste aluseks olevaid teadusandmeid avalikult kättesaadavaks. Teadustöö tulemuste ja andmete kättesaadavaks tegemine on küll aina enam teadustöö loomulik osa, kuid see tõstab teatud määral teadus- ja arendustöötajate koormust. Riski maandamiseks on asutuste roll tõsta TA-töötajate oskuste taset ning peab teadustulemuste avaldamine olema mugav ja TA-töötajale väärtust loov. 37 6.4. Mõju majandusele Majandusele avaldavad mõju eelkõige innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses, samuti muudatused TAI rahastamisel, avatud teaduse põhimõtete sissetoomine seadusesse ning muudatused teaduse kvaliteedihindamisel. 6.4.1. Innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses Sihtrühm: ettevõtted Mõju ulatus: muudatus mõjutab ettevõtetes tehtavat teadus- ja arendustegevust. TAI riikliku korralduse puhul on selgelt välja toodud, et see hõlmab lisaks teadus- ja arendustegevusele ka teadmuspõhist innovatsiooni. See tähendab, et ettevõtetes toimuvat teadus- ja arendustegevust, valdkondliku TA tuge ettevõtete kasvule ja arengule ning ettevõtete vajadusi seoses TAI-ga seiratakse pidevalt ning kujundatakse tulemuste põhjal vastavat poliitikat ja meetmeid ettevõtete teadmusmahukuse toetamiseks. TAI ühised nõuandvad kogud võimaldavad poliitikakujundamist nii nõudluse kui pakkumise vaates, mis pikas perspektiivis peaks ettevõtluskeskkonna arendama ning aitama kaasa teadmistepõhise majandusmudeli arengule. Mõju avaldumise sagedus: mõju on püsiva iseloomuga, kuna nõuandvad kogud tegutsevad ning seega mõjutavad ka ettevõtete käekäiku pidevalt ja regulaarselt. Kuigi strateegiad koostatakse kindlaks ajavahemikuks, on arengukavade täitmise seire ja tegevuskavade ning programmide uuendamine regulaarne tegevus (seotud riigieelarve protsessiga). Ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu on ettevõtetel võimalus nõuandvate kogude kaudu TAI poliitikas pidevalt kaasa rääkida ning sellega ettevõtete arengut puudutavat poliitikat kujundada. Ebasoovitavate mõjude risk: ettevõtteid on palju ning kõigi ettevõtete või sektorite vajadused ei pruugi TAI poliitika kujundajateni jõuda. Riskide maandamiseks kasutatakse oluliste poliitiliste otsuste puhul kaasamisprotsesse, mis annavad võimaluse osaleda poliitikakujundamises laiemal ettevõtete ringil. 6.4.2. Muudatused TAI rahastamisel Sihtrühm: ettevõtted Mõju ulatus: muudatus puudutab kõiki teadmusmahukaid ettevõtteid, kes saavad toetust MKMi meetmetest. Uue rahastusinstrumentide kategooriana on seaduses sätestatud ettevõtete arendustoetus, mis on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuvaks teadus- ja arendustegevuse ning sellega kaasnevateks tegevuste toetamiseks Eesti ettevõtetes. Eelkõige on arendustoetuste meede MKMi pädevuses, kuid ettevõtetele võivad arendustoetusi eraldada ka teised ministeeriumid. Mõju avaldumise sagedus: meetmed kujundatakse vastavalt vajadusele ning ettevõtetel on võimalik vastavalt meetme tingimustele toetust taotleda. Ebasoovitavate mõjude risk: kui ettevõtetele mõeldud arendustoetusi võivad anda kõik ministeeriumid, on oht, et meetmete osas tekib kattuvusi ning ettevõtetele kehtestatavad tingimused võivad olla erinevad. Riskide maandamiseks teevad ministeeriumid omavahel koostööd samadele sihtgruppidele mõeldud meetmete tingimuste ja teemade osas. 38 6.4.3. Avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses Mõju ulatus: muudatus näeb ette teadustulemuste avaldamise TA-asutuste poolt süsteemse kohustusena. See tähendab, et need avaliku sektori rahastatud TA-tulemused, mis ei ole soetud tundlike isikuandmete või intellektuaalomandi huvidega, on edaspidi kättesaadavad kõigile, sh ettevõtetele. Ettevõtetel on võimalus teadustulemusi oma arendustegevuses kasutada ning aidata sellega kaasa ettevõtte teadmusmahukamaks muutumisele. Ligipääs teadustulemustele on üheks eelduseks ka ettevõtte sees toimuvale TA-tegevusele. Mõju avaldumise sagedus: teadustulemuste ja -andmetega tegeleb sihtrühm regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk: kuigi ettevõtetel on muudatuse elluviimisel ligipääs teadustulemustele ja -andmetele, võib teadustulemuste kasutamine ettevõtete poolt siiski väheseks jääda. Ka avatud juurdepääsuga teadustulemuste kasutamine eeldab nende tundmist ja teatud oskusi ning kui ettevõtetel neid napib, ei kasutata teadustulemuste täit potentsiaali ära. Riskide maandamiseks on valdkonna eest vastutavad ministeeriumid kavandanud rea meetmeid, mis aitavad kaasa teadmussiirde toimumisele. 6.4.4. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine Sihtrühm: ettevõtted Mõju ulatus: muudatused teaduse kvaliteedihindamisel tagavad ettevõtetele kindlustunde, et evalveerimise läbinud TA-asutuste näol on tegemist usaldusväärse partneriga, kellelt on võimalik saada kvaliteetset TA-teenust. Turul on ka teisi TA teenuse pakkujaid, kuid nende asutuste TA tegevus ei ole läbinud süsteemset hindamist ning seega ei ole tagatud selle kvaliteedi vastavus lävendhindamisele kehtestatud standardile. Temaatiline hindamine annab valdkonna ettevõtetele teadmise, milline on ühe või teise asutuse tase kindlas TA valdkonnas. Mõju avaldumise sagedus: TA-tegevusega tegelevate ettevõtete kokkupuude TA-asutustega on vajaduspõhine. Kindlate miinimumkriteeriumite kehtestamine lävendhindamisele annab teadmusmahukatele ettevõtetele, mis on huvitatud TA-teenuste pakkumisest avaliku hüvena, selguse, millistele tingimustele peab ettevõte vastama, et saada TA-asutuse staatus. Ebasoovitavate mõjude risk: kui lävendhindamisele seatavad standardid ja lävendid ei ole piisavalt kõrged, võib TA teenuste kvaliteet olla ettevõtete jaoks siiski mitterahuldav. Riski maandamiseks räägitakse lävendhindamise kriteeriumid läbi erinevate osapooltega. 6.5. Mõju elukeskkonnale Mõju elukeskkonnale puudub. 6.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid. VII Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud 39 Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Eesti teaduslepe sõlmiti 19.detsembril 2018 ühiskondliku kokkuleppena Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks. Teadusleppe kohaselt tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine kolme aasta jooksul (2020–2022) vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning edaspidi hoitakse seda samal tasemel. Kõik seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest eraldatavatest vahenditest (1% SKP-st vastavalt teadusleppes kokku lepitule). Seoses lisanduvate tegevustega kasvab Eesti Teadusagentuuri eelarve, kuid vajalikud kulud hüvitatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse toetamiseks eraldatavatest vahenditest. VIII Rakendusaktid Lisatud rakendusaktide kavandid. IX Seaduse jõustumine Seaduse jõustumise tähtpäev on valitud eelkõige selleks, et teavitada üldsust jõustuvatest muudatustest ning isikud, keda seadus puudutab, jõuaksid viia enda tegevuse seaduse jõustumise hetkeks kooskõlasse. Seaduse jõustumine nähakse ette 202X. aastal. X Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, EELK Usuteaduste Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, STACC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Riigikantselei, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Universitas, Tartu Ülikooli Ametiühing, Teaduskoda, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2022. a (allkirjastatud digitaalselt) 40  Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 11 lõike 5 alusel. 1. peatükk EESTI TEADUSINFOSÜSTEEMI ASUTAMINE § 1. Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine Määrusega asutatakse riiklik register „Eesti Teadusinfosüsteem“. § 2. Eesti Teadusinfosüsteemi pidamise eesmärk Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) koondatakse ühtseks tervikuks Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud andmed. § 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi vastutav töötleja). (2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi volitatud töötleja). (3) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik õiguslik juriidiline isik, kellega vastutav töötleja on sõlminud andmete volitatud töötlemise lepingu, on võrdsustatud volitatud töötlejaga lepingus sätestatud ulatuses. § 4. Registrisse andmete esitajad (1) Registrisse andmete esitajateks on teadus- ja arendustegevusega seotud füüsilised isikud, teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud, Eesti hariduse infosüsteemi õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistris kirjeldatud füüsilised isikud, kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused ja juriidilised isikud ning teised asutused ja isikud käesoleva määrusega sätestatud ulatuses. (2) Teadus- ja arendustegevusega seotud füüsilised isikud on: 1) teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevust läbiviivad akadeemilised töötajad; 2) teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevust administreeriv personal; 3) finantseerimise või evalveerimise taotlustes nimetatud isikud. (3) Teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud on: 1) ETISesse kantud teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud; 2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimist ja evalveerimist taotlevad asutused ja juriidilised isikud; 3) teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused või juriidilised isikud. § 5. Andmete ristkasutus Teiste registritega toimub andmete ristkasutus vastavalt registrite vastutavate töötlejate vahelistele kokkulepetele. § 6. Andmete säilitamine (1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse vastutava ja volitatud töötleja asjaajamises kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse või arhiveeritakse arhiiviseaduse, muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (2) Käesoleva määruse § 25 punktides 1–4 ja 6–8, § 31 lõike 1 punktis 6, lõike 2 punktis 3 ja lõike 5 punktis 6 ning § 35 lõike 1 punktides 2, 9 ja 25, lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 3 ja 5 ning lõike 4 punktis 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alaliselt. (3) Käesoleva määruse § 25 punktis 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse viis aastat pärast isiku surma. (4) Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. (5) Logiandmeid säilitatakse viis aastat. 2. peatükk EESTI TEADUSINFOSÜSTEEMI PIDAMISE PÕHIMÄÄRUS § 7. Registri pidamine Registrit peetakse „Avaliku teabe seaduses“, „Isikuandmete kaitse seaduses“, käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. § 8. Registri ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina. (2) Registrisse kuuluvad järgmised alamregistrid: 1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregister; 2) teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregister; 3) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregister; 4) teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregister. § 9. Registri andmete õigsus (1) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtmatu või tahtliku esitamise ja nende avastamise korral on andmete esitaja kohustatud esitama parandused viie tööpäeva jooksul vea avastamisest või sellest talle teatamisest arvates. (3) Registri vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuse suhtes ja tagama õigete andmete kandmise registrisse. § 10. Registri andmetele juurdepääsu õigus (1) Registri andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. (2) Register on avalik. Register tehakse avalikkusele kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemi avalikkusele suunatud portaali kaudu. (3) Andmete esitaja võib piirata juurdepääsu registrisse esitatud andmetele, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks „Avaliku teabe seaduses“ sätestatud korras või mille osas on andmete esitaja vastavalt „Haldusmenetluse seadusele“ kohustatud hoidma riigi- või ärisaladust. Juurdepääsupiirang kehtestatakse vastava märke kandmisega andmete esitusvormile. (4) Piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus on: 1) registrisse kantud füüsilisel isikul teda puudutavate andmete osas; 2) registrisse kantud asutusel ja juriidilisel isikul teda puudutavate andmete osas; 3) kõikidel isikutel ja asutustel seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks. § 11. Andmete esitamise korraldamine ja andmete väljastamine (1) Registrisse esitab andmed identifitseeritud esitaja, kes tuvastab end: 1) riiklikult tunnustatud e-identiteedi vahendite abil; 2) vastutava töötlejaga andmete volitatud töötlemise lepingu sõlminud asutuste ja juriidiliste isikute identifitseerimiskeskuste kaudu või 3) volitatud töötleja poolt väljastatud kasutajatunnuse ja parooli abil. (2) Registri identifitseeritud esitajal on õigus teostada registrist päringuid vastavalt tema suhtes kehtivatele juurdepääsuõigustele. (3) Registrist väljavõtete saamiseks esitatakse registri volitatud töötlejale kirjalik või elektrooniline taotlus, milles on ära näidatud soovitud andmed ja nende kasutamise otstarve koos viitega seadusele või välislepingule ning isiku või asutuse nimi, kellele andmed esitatakse. Elektrooniline taotlus allkirjastatakse digitaalselt. (4) Piiratud juurdepääsuga andmete väljastamise ja sellest keeldumise otsustab volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest. (5) Registrist väljastatakse andmeid tasuta. (6) Registrist väljastatakse andmeid digitaalsel kujul vastavalt andmete taotleja soovile ja tehnilistele võimalustele. (7) Registri vastutav töötleja peab digitaalselt arvestust andmete registrisse sisestamise, andmete muutmise ja registrist tehtud väljavõtete üle. Arvestuses kajastatakse andmeid muudatuste tegijate ja muudatuste tegemise aja kohta ning esitatakse muudatuste kirjeldused. § 12. Andmete ülekandmine Eesti hariduse infosüsteemist Käesoleva määruse §-s 25 sätestatud isikute andmed ja nende muudatused, mida kogutakse Eesti hariduse infosüsteemis õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse, ning § 35 lõikes 4 sätestatud andmed ja nende muudatused, mida kogutakse Eesti hariduse infosüsteemi, kantakse registrisse nende tekkimisel Eesti hariduse infosüsteemi. § 13. Registri andmete õiguslik režiim Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 14. Registri turvaklass Registri turvaklass on K2T2S2 ja infoturbeaste M. 3. peatükk TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD ASUTUSTE ALAMREGISTER § 15. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri pidamise eesmärk Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri pidamise eesmärgiks on pidada arvestust teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute üle. § 16. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri ülesehitus Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse kuuluvad: 1) andmed teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning nende struktuuriüksuste kohta; 2) teadus- ja arendusasutuste registreerimisega seotud andmed. § 17. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse andmete esitajad Teadus- ja arendusasutuste andmete esitajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ning teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud. § 18. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse andmete esitamine (1) Andmed teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse esitatakse registri vastava sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest. (2) Muudatused asutuse struktuuriüksuste andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. § 19. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri andmete koosseis (1) Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning nende struktuuriüksuste kohta kantakse teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) registrikood äriregistris, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris; 2) õiguslik vorm; 3) täielik nimi eesti ja inglise keeles; 4) juriidiline aadress. (2) Teadus- ja arendusasutuste registreerimise kohta kantakse teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse: 1) teadus- ja arendusasutuse registreerimise kohta antud haridus- ja teadusministri käskkirja number ja kuupäev; 2) teadus- ja arendusasutuse registrist kustutamise kohta antud haridus- ja teadusministri käskkirja number ja kuupäev. § 20. Teiste registrite andmete kasutamine Teadus- ja arendusasutuste andmete registrisse kandmise ja muutmise aluseks on väljavõte äriregistrist, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. 4. peatükk TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUTE ALAMREGISTER § 21. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri pidamise eesmärk Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri pidamise eesmärgiks on pidada arvestust teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevust läbiviivate akadeemiliste töötajate, teadus- ja arendustegevust administreeriva personali ja finantseerimis- või evalveerimistaotlustes nimetatud isikute üle. § 22. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri ülesehitus Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse kantakse andmed teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute kohta. § 23. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse andmete esitajad Andmed teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute kohta esitavad teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud. Käesoleva määruse § 25 punktides 3, 4, 5, 7 ja 8 nimetatud andmed esitavad vastavad isikud. § 24. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse andmete esitamine (1) Andmed teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute kohta esitatakse registri vastava sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest. (2) Muudatused teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. § 25. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri andmete koosseis Isikute kohta kantakse teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse järgmised andmed: 1) isikukood; 2) isiku ees- ja perekonnanimi; 3) isiku sünnikuupäev; 4) isiku sugu; 5) isiku kontaktandmed; 6) isiku töökoht ja amet; 7) info doktorikraadi kohta: eriala või õppekava, kaitsmise aasta ja koht, teema ning juhendaja(d); 8) isiku teadustöö põhisuunad. § 26. Andmete alusdokumendid Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse andmete kandmise ja muutmise alusdokumendid on: 1) isikut tõendav dokument või andmed rahvastikuregistrist; 2) tööleping, võlaõiguslik leping või andmed töötamise registrist; 3) akadeemilist kraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni tõendav dokument või kirje Eesti hariduse infosüsteemis. 5. peatükk TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE NING EVALVEERIMISE ALAMREGISTER § 27. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri pidamise eesmärk Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri pidamise eesmärgiks on koguda teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse planeerimiseks ja rahastamiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikke andmeid. § 28. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri ülesehitus Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse kuuluvad: 1) andmed registri kaudu esitatavate finantseerimistaotluse kohta; 2) andmed registri kaudu esitatavate finantseerimisaruannete kohta; 3) andmed teadus- ja arendustegevuse evalveerimise kohta; 4) andmed teadus- ja arendusprojektide ning -lepingute kohta. § 29. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse andmete esitajad (1) Andmed finantseerimistaotluste kohta esitab finantseerimise taotleja ning neid täiendab finantseeriv asutus või juriidiline isik. (2) Andmed finantseerimisaruannete kohta esitab finantseerimise taotleja ning neid täiendab finantseeriv asutus või juriidiline isik. (3) Andmed evalveerimise kohta esitab teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik ning neid täiendab evalveerimist läbiviiv asutus või juriidiline isik. (4) Andmed teadus- ja arendusprojektide kohta, mille finantseerimise taotlemine toimub registri kaudu, esitab volitatud töötleja. (5) Andmed teadus- ja arendusprojektide kohta, mille finantseerimise taotlemine ei toimu registri kaudu, esitab teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik. § 30. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse andmete esitamine (1) Andmed teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse esitatakse registri vastavate sisestusvormide kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest. (2) Muudatused teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. § 31. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri andmete koosseis (1) Finantseerimistaotluste kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) rahastamisprogrammi nimetus; 2) teadus- ja arendustegevuse teema algus ja lõpp; 3) teadus- ja arendustegevuse teema nimetus originaalkeeles ja tõlkes; 4) teadus- ja arendustegevuse teema annotatsioon eesti ja inglise keeles; 5) teadus- ja arendustegevuse teema seos ühisteemaga, kui teema kuulub ühisteema koosseisu; 6) teadus- ja arendustegevuse teema juht ja teema täitmisega seotud isikud; 7) teadus- ja arendustegevuse teemaga seotud asutus; 8) taotletav summa kokku; 9) teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused; 10) finantseerimisotsus; 11) muud andmed, mille loetelu kehtestab finantseeriv asutus. (2) Finantseerimisaruannete kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) finantseerimisprojekti number; 2) finantseerimisprojekti raames loodud teadus- ja arendustegevuse tulemuste annotatsioon eesti ja inglise keeles; 3) projektis osalevad isikud, osalemise algus- ning lõpptähtaeg; 4) muud andmed, mille loetelu kehtestab finantseeriv asutus. (3) Teadus- ja arendustegevuse evalveerimistaotluste ja -tulemuste kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) evalveeritud teadus- ja arendustegevuse valdkonna nimetus; 2) evalveerimisotsuse resolutsioon; 3) evalveerimiskäskkirja number ja kuupäev; 4) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §15 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses ette nähtud muud andmed. (4) Finantseerimisprojektide ja -lepingute kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) projekti number; 2) ülemprojekti number täidetakse, kui projekt on teise projekti alamprojekt; 3) teema nimetus eesti ja inglise keeles; 4) projekti lühikirjeldus eesti ja inglise keeles; 5) teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused eesti ja inglise keeles; 6) teadus- ja arendustegevuse valdkondade osakaal projektis; 7) teadustegevuse liik (alusuuring või rakendusuuring) ja osakaal projektis; 8) projekti algus- ja lõpptähtaeg; 9) projekti eelarve; 10) lepingute numbrid, nende kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg; 11) teadus- ja arendusasutuse poolne info lepingu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5; 12) finantseerijapoolne info lepingu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6; 13) vajaduse korral muud andmed. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 11 nimetatud teadus- ja arendusasutuse poolne info lepingu kohta on järgmine: 1) teadus- ja arendusasutuse nimi; 2) roll osapoolena (koordinaator, partner); 3) teadus- ja arendusasutuse poolse finantseerimise maht; 4) teadus- ja arendusasutuse poolne allkirjastaja; 5) allkirjastamise kuupäev; 6) lepingu täitmisega seotud isikud. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 12 nimetatud finantseerijapoolne info lepingu kohta on järgmine: 1) finantseeriv riik; 2) rahastamisprogramm; 3) finantseerijapoolse finantseerimise maht; 4) finantseerijapoolne allkirjastaja; 5) finantseerijapoolse allkirjastamise kuupäev; 6) käskkirja number, kui finantseerimise aluseks on käskkiri. § 32. Andmete alusdokumendid Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse andmete kandmise ja muutmise alusdokumendid on projektide raames allkirjastatud lepingud ning evalveerimise ja finantseerimise aluseks olevad käskkirjad. 6. peatükk TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING SELLE TULEMUSTE ALAMREGISTER § 33. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri pidamise eesmärk (1) Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri pidamise eesmärgiks on koguda teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute edukuse ja tulemlikkuse hindamiseks vajalikke andmeid. (2) Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistris publikatsioonide kohta andmete kogumise eesmärgiks on lisaks lõikes 1 toodud eesmärgile koguda andmeid kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes kõrghariduse õppekavadel õpetavate isikute kohta. Kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes kõrghariduse õppekavadel õpetavate isikute publikatsioonide andmed edastatakse ristkasutuse korras Eesti hariduse infosüsteemi. § 34. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri ülesehitus Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse kuuluvad andmed teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute: 1) publikatsioonide kohta; 2) tööstusomandi kohta; 3) teaduskollektsioonide ja andmekogude kohta; 4) doktoriõppe kohta. § 35. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse andemete esitajad Andmed esitab teadus- ja arendustegevust läbiviiv akadeemiline töötaja või Eesti hariduse infosüsteemis õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistris kirjeldatud füüsiline isik või teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik või kõrghariduse omandamist võimaldav õppeasutus või juriidiline isik. Teadus- ja arendustegevust läbiviiv akadeemiline töötaja või Eesti hariduse infosüsteemis õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistris kirjeldatud füüsilise isiku esitatud andmed kinnitab teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik või kõrghariduse omandamist võimaldav asutus või juriidiline isik. § 36. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse andmete esitamine (1) Andmed teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste kohta esitatakse registri veebilehel oleva sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest. (2) Muudatused teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste andmetes esitab esitaja viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. § 37. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri andmete koosseis (1) Publikatsioonide kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) publikatsiooni liik; 2) autorite nimed; 3) pealkiri originaalkeeles ning tõlkes; 4) originaalkeel või -keeled; 5) dissertatsiooni korral selle liik; 6) ajakirjas või jätkväljaandes avaldatud artikli korral väljaande nimetus; 7) avaldatud konverentsiettekande korral konverentsi nimetus, toimumise koht ja aeg; 8) kogumikus avaldatud artikli korral kogumiku nimetus; 9) väljaande toimetajad; 10) väljaande sarja või seeria number; 11) väljaande köite number; 12) väljaande anne või number; 13) väljaande osa või jao nimetus või number; 14) väljaande kaasande nimetus või number; 15) eriväljaande nimetus või number; 16) monograafia või kogumiku ilmumise koht; 17) monograafia või kogumiku kirjastanud kirjastus; 18) ilmumise aasta; 19) leheküljed/lehekülgede arv; 20) ISSN; 21) ISBN; 22) avaldamise staatus; 23) andmebaasid, kus publikatsioon on refereeritud; 24) publikatsiooniga seotud asutused; 25) dissertatsiooni korral selle juhendaja; 26) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega. (2) Tööstusomandi kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) tööstusomandi liik; 2) patenditaotluse avaldamise kuupäev, kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamise kuupäev või tööstusdisainilahenduse, kasuliku mudeli või mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäev; 3) tööstusomandi nimetus eesti ja inglise keeles; 4) tööstusomandi annotatsioon eesti ja inglise keeles; 5) autorite nimed; 6) tööstusomandit valdav juriidiline isik; 7) andmed tööstusomandi kaitse kohta (riik, patendiameti nimetus, taotluse kuupäev ja registreerimise number, kaitse kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev, registreerimise number ning prioriteedi number); 8) andmed tööstusomandi klassifikatsiooni kohta (klassifikaatori liik, klass ja selgitus); 9) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega. (3) Teaduskollektsioonide ja andmekogude kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) teaduskollektsiooni või andmekogu haldava asutuse nimetus; 2) teaduskollektsiooni või andmekogu nimetus eesti ja inglise keeles; 3) teaduskollektsiooni või andmekogu eest vastutav isik; 4) teaduskollektsiooni või andmekoguga seotud teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused; 5) teaduskollektsiooni või andmekoguga seotud isikud; 6) teaduskollektsiooni või andmekogu kirjeldus eesti ja inglise keeles; 7) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega; 8) vajaduse korral muud andmed. (4) Doktoritöö kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) doktoritöö autori ja juhendajate nimed; 2) doktoritöö lõputöö teadus- ja arendustegevuse valdkond; 3) kaitstav või kaitstud teaduskraad; 4) doktoritööga seotud õppekavale immatrikuleerimise kuupäev; 5) doktoritööga seotud õppekavalt eksmatrikuleerimise kuupäev ja alus; 6) doktorikraadi kaitsmise aasta ja koht; 7) doktoritöö teema eesti ja originaal- või inglise keeles 8) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega. § 38. Andmete alusdokumendid Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse andmete kandmise alusdokumendid on: 1) avaldatud trükiväljaanne või elektrooniline publikatsioon; 2) tööstusomandi registreerimise tunnistus; 3) juhendamiste immatrikuleerimise ja eksmatrikuleerimise käskkirjad. 7. peatükk JÄRELEVALVE, REGISTRI PIDAMISE RAHASTAMINE NING REGISTRI LIKVIDEERIMINE § 39. Järelevalve registri pidamise üle Järelevalvet registri pidamise üle teostab registri vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse üle teostab Andmekaitse Inspektsioon kooskõlas „Avaliku teabe seadusega“ ja „Isikuandmete kaitse seadusega“. § 40. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest registri volitatud töötlejale selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest. § 41. Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul. (2) Register likvideeritakse kooskõlas „Arhiiviseaduses“ sätestatud nõuetega.  Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 20 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord, sh teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise kriteeriumid ning toetuse mahu määramise kord. (2) Toetuse eesmärk on soodustada eraõiguslikes teadus- ja arendusasutustes avalikes huvides tehtavat mittemajanduslikku teadus- ja arendustegevust riigile prioriteetsetes valdkondades. (3) Toetust eraldatakse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele, mille teadus- ja arendustegevust on positiivselt evalveeritud. 2. peatükk Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise tingimused § 2. Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatava teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramine (1) Toetuse mahu määramisel võetakse arvesse järgmisi avalikes huvides tehtava teadus- ja arendustegevusega seotud näitajaid: 1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid, seahulgas kõrgetasemeliste publikatsioonide ja patentidega seotud näitajad; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajaliku tööjõu järelkasvu kindlustamine sh doktorant- nooremteadurite juhendamine; 3) ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks saadud toetustega seotud näitajad. (2) Eraõiguslikule teadus- ja arendusasutusele antava toetuse arvutamisel võetakse arvesse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 17 alusel ülikoolidele, avalik-õiguslikele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutustele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse mahtu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja ühiku kohta toetuse määramise eelsele aastale eelnenud kolme aasta keskmisena. § 3. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajate arvestamine Kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajatena arvestatakse toetuse määramisel järgmisi teadus- ja arendusasutuse osalusel valminud avalikult kättesaadavaid teadustöö tulemusi: 1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a kogumikud), koefitsiendiga üks; 2) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 100, koefitsiendiga null koma viis; 3) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 1000, koefitsiendiga null koma kolm; 4) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete esitaja osalusel, koefitsiendiga viis; 5) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on valminud üks peatükk, koefitsiendiga üks; 6) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on valminud kaks või enam peatükki, kuid mitte terve monograafia, koefitsiendiga kaks; 7) registreeritud patenditaotlus ja sordikaitse taotlus koefitsiendiga kaks ning patent ja kaitse alla võetud taimesort koefitsiendiga kolm. § 4. Teadus- ja arendustegevuseks vajaliku tööjõu järelkasvu kindlustamisega seotud näitajad (1) Teadus- ja arendustegevuseks vajaliku tööjõu järelkasvu kindlustamisega seotud näitajana võetakse arvesse doktoritöö kaitsnud doktorantide arv, kes on toetust taotlevas eraõiguslikus teadus- ja arendusasutuses töötanud vähemalt 2 aastat ning kelle kaasjuhendaja on olnud sel perioodil samast asutusest, koefitsiendiga üks. (2) Kaasjuhendaja andmed peavad olema kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis ning doktorikraadi kaitsmise protokollis. § 5. Teadus- ja arendustegevuse toetuslepingutega seotud näitajate arvestamine (1) Toetuslepingutega seotud näitajaid võetakse arvesse järgmises arvestuses: 1) riigieelarve välistest välisvahenditest alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimiseks saadud mittemajandustegevuse toetus; 2) Euroopa Liidu koordineeritavatest programmidest, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist saadud toetus; (2) Toetuslepingute puhul ei lähe toetuse arvutamisel arvesse toetusena saadud vahendite osa, mille toetuse taotleja on kasutanud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks, sealhulgas koordineeriva projekti partneritele edastatavad vahendid või hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult. 3. peatükk Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise kord § 6. Teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlemine Teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlemiseks esitab eraõiguslik teadus- ja arendusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile vormikohase taotluse, mis sisaldab teavet andmete esitamisele eelneva kalendriaasta §-des 3 ja 4 toodud tingimustele vastavate näitajate kohta. § 7. Teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed (1) Teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium või tema poolt volitatud isik Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasi või muude asjakohaste andmebaaside abil. (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil või tema poolt volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus saada teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejalt lisateavet esitatavate andmete kohta ja kontrollida esitatavate andmete õigsust. (3) Valeandmete esitamise korral on Haridus- ja Teadumsinisteeriumil õigus jätta vastavad andmed toetuse mahu määramisel arvestamata. Kui valeandmete esitamine ilmneb peale toetuse määramist, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus vähendada järgmisel aastal teadus- ja arendustegevuse toetuse mahtu valeandmete alusel määratud toetuse ulatuses. (4) Teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejal on õigus vastava taotluse esitamisel saada alusandmete töötlejalt teavet teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramisel arvestatud alusandmete kohta. § 8. Eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu kinnitamine (1) Teadus- ja arendustegevuse toetuse jaotuse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Käskkiri tehakse toetust saavatele teadus- ja arendusasutusele teatavaks 10 päeva jooksul käskkirja andmisest. § 9. Teadus- ja arendustegevuse toetuse aruanne Teadus- ja arendusasutusele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kasutamise kohta esitab teadus- ja arendusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse eraldamisele järgneva aasta 15. veebruariks aruande vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile ja aruande seletuskirja. § 10. Teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemuste avalikustamine (1) Teadus- ja arendusasutusele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusel valminud publikatsioonid on avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavad, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti. (2) Juhul, kui teaduskirjastus piirab ajaliselt juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikele publikatsioonidele, tehakse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavaks viivitamatult pärast piirangu lõppemist, kui teaduskirjastuse tingimused ei sätesta teisiti. Lisa 1 Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlus Lisa 2 Aruande vorm  Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 14 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord. § 2. Evalveerimise eesmärk Evalveerimise eesmärk on hinnata teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse taset, eesmärgipärasust ja jätkusuutlikkust asutuse poolt taotletud valdkonnas. § 3. Teadus- ja arendusasutuste evalveerimise korraldamine (1) Evalveerimine viiakse läbi evalveerimist taotlenud teadus- ja arendusasutustes valdkondades, milles asutus on evalveerimist taotlenud. (2) Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse evalveerimist korraldab Eesti Teadusagentuur. (3) Evalveerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, välja arvatud juhtudel, kui: 1) evalveeritakse eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevust; 2) taotleja vastava valdkonna teadus- ja arendustegevus on viimasel evalveerimisel saanud negatiivse otsuse. (4) Vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 15 lõikes 8 sätestatule kinnitab evalveerimise tulemused valdkonna eest vastutav minister. § 4. Teadus- ja arendusasutuste evalveerimise taotlemine ja sellega seotud andmete esitamine (1) Evalveerimise taotluse esitab teadus- ja arendusasutus evalveerimise korraldajale hiljemalt evalveerimisele eelneva kalendriaasta 15. novembriks. (2) Evalveerimiseks vajalikud andmed sisestab taotleja Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi teadusinfosüsteem) kaudu jooksvalt. § 5. Teadus- ja arendusasutuste evalveerimise läbiviimine (1) Evalveerimise läbiviija lähtub evalveerimisel teadusinfosüsteemis olevatest andmetest, evalveerimist taotlenud asutuse eneseanalüüsist ning andmete kvalitatiivsest analüüsist. Hindamise töökorralduse aluseks on evalveerimise korraldaja kinnitatud ja valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastatud töökord ja hindamisjuhend. (2) Evalveerimise läbiviija esitab evalveerimisraporti teadus- ja arendusasutusele arvamuse avaldamiseks. (3) Lõpliku evalveerimisraporti kinnitab evalveerimise korraldaja teadusinfosüsteemis hiljemalt 6 kuud pärast evalveerimistaotluste esitamise tähtpäeva. Lõplik evalveerimisraport sisaldab muu hulgas evalveerimise korraldaja põhjendatud ettepanekut: 1) evalveerida teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas positiivselt või 2) jätta teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas evalveerimata. (4) Evalveerimise korraldaja edastab viivitamatult evalveerimisraporti ning teadus- ja arendusasutuse seisukoha Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teeb lõpliku evalveerimisraporti hinnatavale teadus- ja arendusasutusele kättesaadavaks. § 6. Evalveerimise otsuse kinnitamine (1) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab evalveerimise korraldaja evalveerimisraportis toodud põhjendatud ettepaneku alusel käskkirjaga otsuse evalveerida teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas positiivselt või jätta asutus evalveerimata. (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus saata evalveerimise korraldaja ettepanek evalveerimise korraldajale teist korda läbivaatamiseks, kui: 1) ettepanek ei ole piisavalt põhjendatud; 2) evalveerimise läbiviimisel on rikutud käesolevas määruses või teistes õigusaktides sätestatud nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkiri ning selle aluseks olnud evalveerimise korraldaja ettepanek tehakse taotlejale teatavaks.  Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 8 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesolevas määruses sätestatakse Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu) moodustamise kord ja töökord. § 2. Hindamisnõukogu (1) Hindamisnõukogu: 1) hindab järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult uurimistoetuse taotlusi; 2) osaleb Eesti Teadusagentuuri otsusel teiste Eesti Teadusagentuurile õigusaktidega pandud ülesannete täitmises; 3) koostab vähemalt kord kolme aasta jooksul oma tööst kokkuvõtte ning teeb selle avalikult kättesaadavaks. (2) Hindamisnõukogusse kuuluvad eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlased. (3) Hindamisnõukogu liikmed tegutsevad kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning lähtuvad oma tegevuses üldtunnustatud eetikanormidest ja teaduse heast tavast. (4) Hindamisnõukogu liikmed kinnitavad kirjalikult, et nad on oma töös sõltumatud, ei esinda hindamisnõukogus neid esitanud organisatsiooni ega oma tööandja huve ning hoiavad hindamisnõukogu töö käigus neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena. § 3. Hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamine (1) Eesti Teadusagentuur kuulutab välja kandidaatide esitamise hindamisnõukogu liikmete kohtadele ning määrab kandidaatide esitamise tähtpäeva. (2) Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada teadus- ja arendusasutused, mille teadus- ja arendustegevust on vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud, Eesti Teaduste Akadeemia ja teadlaste ning ettevõtjate esindusorganisatsioonid. (3) Hindamisnõukogu liikme kandidaadi esitanud organisatsioon esitab Eesti Teadusagentuurile koos kandidaadi nimega põhjenduse kandidaadi sobivuse kohta hindamisnõukogu liikmeks, kandidaadi CV ja kandidaadi kirjaliku nõusoleku koos kinnitusega osaleda valituks osutumise korral hindamisnõukogu töös. (4) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada teadus- ja arendusasutuse direktorit, asedirektorit ning rektorit, prorektorit, dekaani, prodekaani ega riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku. (5) Hindamisnõukogu liikme kandidaatide nõuetele vastavust kontrollib ja käesoleva määruse §-s 4 nimetatud nimetamiskogu tehnilise toe hindamisnõukogu liikmete valimisel tagab Eesti Teadusagentuur. § 4. Nimetamiskogu (1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab nimetamiskogu, mis teeb ettepanekuid hindamisnõukogu liikmete kohta. (2) Nimetamiskogusse kuuluvad: 1) Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees; 2) Tallinna Tehnikaülikooli esindaja; 3) Tartu Ülikooli esindaja; 4) käesoleva lõike punktides 2 ja 3 nimetamata ülikoolide kaks esindajat; 5) Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja; 6) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtjate esindusorganisatsioonide esindaja; 7) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud riigi- ning avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste, välja arvatud ülikoolide, esindaja; 8) ministeeriumide teadusnõunike esindaja; 9) Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. (3) Nimetamiskogu esitab vähemalt korra kolme aasta jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku, milles on: 1) hindamisnõukogu liikmete arv igas teadusvaldkonnas; 2) hindamisnõukogu liikmete nimekiri ja 3) hindamisnõukogu asendusliikmete nimekiri. § 5. Hindamisnõukogu moodustamine (1) Hindamisnõukogu koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks valdkonna eest vastutav minister nimetamiskogu ettepanekule tuginedes. (2) Hindamisnõukogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) hindamisnõukogu liikmed ja hindamisnõukogu varunimekirja liikmed nimetatakse nõuetele vastavate kandidaatide seast; 2) hindamisnõukogu liikmed nimetatakse põhimõttel, et igas teadusvaldkonnas kuulub hindamisnõukogusse vähemalt kaks liiget; 3) hindamisnõukogu liikmeks saab nimetada rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase, kelle senine tegevus Eesti teaduse edendamisel on silmapaistvalt kõrge tasemega ja vastavuses üldtunnustatud eetikanormide ja teaduse hea tavaga; 4) igas teadusvaldkonnas on kõik hindamisnõukogu liikmed võimalusel erinevatest asutustest; 5) võimalusel arvestatakse hindamisnõukogu moodustamisel soolist tasakaalu, eelistades teadusvaldkonna võrdsete kandidaatide korral sellest soost kandidaate, keda on hindamisnõukogus arvuliselt vähem; 6) jälgitakse, et hindamisnõukogu koosseisus oleks esindatud erinevas akadeemilises vanuses teadlased; 7) hindamisnõukogu igas järgmises koosseisus on vähemalt 1/2 ulatuses uusi liikmeid, seejuures uueneb igas teadusvaldkonnas vähemalt üks liige; 8) üks ja sama isik ei ole hindamisnõukogu liige rohkem kui kuus aastat järjest. (3) Hindamisnõukogu esimees on ametikoha järgi Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees ja tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. (4) Juhul kui hindamisnõukogu liige asub käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud ametikohale või tema tegutsemine hindamisnõukogu liikmena muutub muul põhjusel võimatuks, teeb hindamisnõukogu esimees valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku arvata ta hindamisnõukogu koosseisust välja ning Eesti Teadusagentuur nimetab tema asemele uue liikme hindamisnõukogu asendusliikmete hulgast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili. (5) Kui hindamisnõukogu liige taotleb uurimistoetust või on uurimistoetuse taotluses märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotluse menetlemise perioodiks tema volitused ja Eesti Teadusagentuur nimetab asendusliikme hindamisnõukogu liikmete asendusliikmete hulgast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili. § 6. Hindamisnõukogu koosolek (1) Hindamisnõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. (2) Koosoleku kutsub kokku hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees. (3) Koosoleku toimumisest teatatakse hindamisnõukogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning koosoleku päevakord koos teiste vajalike dokumentidega saadetakse neile vähemalt üks nädal ette. (4) Hindamisnõukogu koosolekut juhib esimees, tema volitusel aseesimees. (5) Hindamisnõukogu aseesimehe valib hindamisnõukogu oma liikmete seast uue koosseisu esimesel koosolekul. (6) Hindamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 hindamisnõukogu koosseisust, sealhulgas esimees, tema volitusel aseesimees. (7) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees, kahe nädala jooksul kokku uue koosoleku. (8) Koosoleku juhatajal on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks koosolekust osa võtma hindamisnõukogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid. (9) Lisaks koosolekule võib hindamisnõukogu otsustada kasutada muid töövorme. § 7. Hindamisnõukogu otsus (1) Hindamisnõukogu võtab otsused vastu avalikul hääletamisel 2/3 hääletamisel osalejate poolthäälte enamusega. (2) Hindamisnõukogu esimees hääletamisel ei osale. (3) Hindamisnõukogu liikmega otseselt seotud finantseerimistaotluse osas teeb hindamisnõukogu otsuse vastava finantseerimistaotluse menetlemist reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras. (4) Hindamisnõukogu liige, kellel on puutumus finantseerimistaotlusega, mille osas hindamisnõukogu peab otsuse vastu võtma, teavitab sellest esimesel võimalusel koosoleku juhatajat. (5) Kui hindamisnõukogu liikme puutumus finantseerimistaotlusega, mille osas hindamisnõukogu peab otsuse vastu võtma, võib viia huvide konfliktini või ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu hindamisnõukogu liikme kohustuste täitmine käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud viisil on võimatu, otsustab koosoleku juhataja, et hindamisnõukogu liige hääletamisel ei osale. (6) Hindamisnõukogu otsused ja eriarvamused otsuse kohta protokollitakse. Protokolli koostab Eesti Teadusagentuuri määratud isik ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (7) Hindamisnõukogu otsused avalikustatakse otsuse tegemisel määratud kuupäeval. § 8. Eksperdikomisjonid (1) Hindamisnõukogu võib taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise tagamiseks ning rahastusettepanekute tegemiseks ning Eesti Teadusagentuuri nõustamiseks moodustada ekspertkomisjone. (2) Ekspertkomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest, kellel on varasem kogemus valdkonnas, milles nad ekspertiisi teevad. (3) Ekspertkomisjoni liikmete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 2 lõikeid 3 ja 4. § 9. Hindamisnõukogu esimese koosseisu moodustamine Hindamisnõukogu esimese koosseisu moodustamisel ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõiget 1 ning § 5 lõike 2 punkte 3 ja 4. § 10. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub xx xxxx xxxxx. a.  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise kord ja töökord Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 4 lõike 2 punkti 5 alusel. § 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu liikmed (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks. (2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu liikmeteks on ühiskonnas tunnustatud teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad. (3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu liikmeteks on Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia esindaja, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja, Rahandusministeeriumi esindaja, Riigikantselei esindaja ja nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindaja, kolm haridus- ja teadusministri nimetatud liiget positiivselt evalveeritud teadusasutustest, kolm ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri nimetatud ettevõtluse esindajat, üks ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse ekspert ning üks haridus- ja teadusministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse ekspert. (4) Komisjonide liikmed osalevad komisjonide töös ekspertidena ega esinda ettevõtet, asutust või organisatsiooni, kellega nad on seotud töö- või teenistussuhete kaudu. § 2. Koostöökogu moodustamine (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul. (2) Ettepanekust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjonide koosseisu osas teavitab vastav minister Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu. § 3. Koostöökogu töö juhtimine ja korraldamine (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd juhivad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. (2) Istungite juhtimine lepitakse valdkonna eest vastutavate ministrite vahel kokku enne istungi toimumist ja kajastatakse istungi päevakorras. (3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd korraldavad ühiselt ning tagavad selle tehnilise teenindamise Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 4. Koostöökogu töökord (1) Koostöökogu töövormiks on istungid, mis toimuvad vähemalt neli korda aastas. (2) Istungi kutsub kokku koostöökogu esimees või aseesimees, teatades sellest koostöökogu liikmetele vähemalt kaks nädalat enne istungi toimumist. (3) Koostöökogu liikmed saavad päevakorra osas ettepanekuid teha komisjoni esimehele. (4) Koostöökogu tööd korraldav ministeerium saadab istungi päevakorra koos teiste vajalike materjalidega komisjoni liikmetele vähemalt üks nädal enne istungi toimumist. (5) Koostöökogu esimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks istungist osa võtma koostöökogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid. § 5. Istungi protokoll (1) Istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koostöökogu esimees ning istungit protokollinud isik. (2) Koostöökogu tööd korraldav ministeerium edastab istungi protokolli koopiad ühe nädala jooksul pärast istungi toimumist kõikidele koostöökogu liikmetele. § 6. Koostöökogu otsustusvõimelisus (1) Koostöökogu on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb üle poole koostöökogu liikmetest, sealhulgas esimees või esimehe volitatud isik. (2) Kvoorumi puudumise korral kutsub esimees kahe nädala jooksul kokku uue istungi. § 7. Koostöökogu otsused (1) Koostöökogu võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid. Koostöökogu otsused on avalikud. (2) Koostöökogu võtab otsused vastu avalikul hääletamisel istungist osavõtvate liikmete häälteenamusega, välja arvatud käesoleva määruse §-s 8 sätestatud juhul. (3) Koostöökogu istungil ei võta hääletamisest osa koostöökogu liige, kellel seoses otsusega võib tekkida huvide konflikt. Koosoleku kvoorumit vähendatakse otsustamisest taandunud isikute võrra. § 8. Kirjalik hääletamine (1) Koostöökogul on õigus võtta otsuseid vastu istungit kokku kutsumata, kirjaliku, sealhulgas elektroonilise hääletamise teel. (2) Kirjalikule hääletamisele pandud küsimus edastatakse kõikidele koostöökogu liikmetele. (3) Kirjalikul hääletamisel võetakse otsus vastu kõigi koostöökogu liikmete, välja arvatud need liikmed, kes ei osale otsustamises käesoleva määruse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul, poolthäälte enamusega. § 9. Koostöökogu finantseerimine Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu tegevust finantseeritakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu selleks ettenähtud vahenditest.  Teaduseetika riiklik korraldus Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 7 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse teaduseetika riikliku korralduse alused ning osapoolte kohustused ja õigused eetilise teadus- ja arendustegevuse tagamisel. (2) Määrust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil läbiviidavale teadus- ja arendustegevusele. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Teaduseetika – eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses. Teaduseetika rakendamise viisi lepivad teadlased, teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevust korraldavad institutsioonid ning teised teadus- ja arendustegevuse osalised kokku teaduse hea tavaga. 2) Inimuuring – teadus- ja arendusuuring, milles uuritakse inimesi ja mille eesmärgiks on saada uusi või täiendada olemasolevaid teadmisi ning mille käigus uuringu läbiviija: 1) kogub andmeid või bioloogilist materjali sekkuval või mittesekkuval viisil ning töötleb kogutud andmeid või bioloogilist materjali; 2) töötleb olemasolevaid eriliiki isikuandmeid või inimese tuvastavat bioloogilist materjali. 3) Teaduseetika rikkumine – ebaeetiline käitumine teadus- ja arendustegevuse planeerimisel, läbiviimisel või tulemuste avaldamisel, mis kahjustab teadustöö protsessi ja teadlaste usaldusväärsust, rikkumiste alla kuuluvad tulemuste väljamõtlemine, võltsimine, loomevargus, uuritavaid inimesi või uurimisobjekte kahjustavad tegevused või teiste teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu eksimine. 2. peatükk OSAPOOLTE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA ÜLESANDED TEADUSEETIKA RIIKLIKUS KORRALDUSES § 3. Teadus- ja arendustegevusega tegelev töötaja Teadus- ja arendustegevuse ettevalmistamisel, läbiviimisel, tulemuste talletamisel ja esitlemisel järgib töötaja piisava hoolsusega valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse hea tava ning nendega seotud õigusakte. § 4. Teadus- ja arendustegevusega tegelev asutus Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel vastutab asutus teaduseetika normide ja teaduse hea tava ning nendega seotud õigusaktide järgimise eest. § 5. Ühes või mitmes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ja akrediteeritud kõrgkool 1 (1) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ja akrediteeritud kõrgkool vastutab oma asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide, teaduse hea tava ning nendega seotud õigusaktide järgimise eest ning tagab oma asutuse töötajate teaduseetika ja teaduse hea tava alase pädevuse. (2) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ja akrediteeritud kõrgkool kehtestab sisemise korra teadus- ja arendustegevuses teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimise tagamiseks ning teaduseetika rikkumiskahtluste menetlemiseks. (3) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusel ja akrediteeritud kõrgkoolil on kohustus menetleda asutusesiseseid teaduseetika rikkumiskahtlusi: 1) moodustades selleks institutsionaalse väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni või menetleda juhtumit muus vormis, mis on asutusesiseses korras ette nähtud; 2) juhindudes menetluses asjakohastest õigusaktidest, valdkonna üldtunnustatud eetikanormidest ning teaduse heast tavast; 3) tagades, et menetlus on erapooletu, õiglane ja läbipaistev. (4) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusel ja akrediteeritud kõrgkoolil on kohustus teavitada riiklikku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni, kui teaduseetika rikkumiskahtlus on seotud kahe või enama asutusega või teiste riikidega, juhinduda komisjoni antud menetlemisjuhistest ning teavitada komisjoni juhtumi lahendist. (5) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusel ja akrediteeritud kõrgkoolil on õigus taotleda teaduseetika rikkumiskahtluse menetlemist riiklikus teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonis, juhul kui asutuses ei ole võimalik tagada käesoleva määruse § 5 lõikes 3 punktis 3 sätestatut. (6) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumi tuvastamisel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusel ja akrediteeritud kõrgkoolil kohustus rikkumisest teavitada juhtumiga seotud osapooli, rahastatavat asutust ja tõsisemate rikkumiste puhul riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni. (7) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusel ja akrediteeritud kõrgkoolil on õigus oma asutuses läbiviidavate inimuuringute, mis ei vaja riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastus, eetiliseks hindamiseks: 1) moodustada iseseisvalt või koostöös teiste positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste või akrediteeritud kõrgkoolidega institutsionaalne eetikakomitee; 2) tellida inimuuringute eetiline hindamine teenusena positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse või akrediteeritud kõrgkooli olemasolevalt institutsionaalselt eetikakomiteelt. § 6. Institutsionaalne eetikakomitee (1) Institutsionaalne eetikakomitee on ühe või mitme teadus- ja arendustegevusega tegeleva asutuse loodud sõltumatu eetilist ja teaduslikku ekspertiisi omav kogu, mille asutamisel sätestatakse komitee ülesanded, liikmed ja töökord, mis 1) annab inimuuringutele, mille puhul ei ole nõutud riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastust, sõltumatu teaduslikke ja eetilisi aspekte käsitleva hinnangu ning kooskõlastab uuringu läbiviimise või keeldub uuringu kooskõlastamisest; 2) juhindub oma tegevuses asjakohastest õigusaktides, valdkonna üldtunnustatud eetikanormidest ning teaduse heast tavast; 3) esitab riiklikule teaduseetikakomiteele kord aastas ülevaate menetletud taotlustest ja otsustest; 2 4) täidab teisi talle õigusaktiga pandud ülesandeid. (2) Institutsionaalse eetikakomitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui eetikakomitee keeldub inimuuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel läbi viia. § 7. Teadus- ja arendustegevust rahastav asutus (1) Teadus- ja arendustegevust rahastav asutus on kohustustatud rahastust saanud asutuselt nõudma teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimist. (2) Teadus- ja arendustegevust rahastaval asutusel on õigus rahastust saanud asutuselt küsida tõendust ning teostada asutuse tegevuse üle järelevalvet, veendumaks, et teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel, tulemuste talletamisel ja esitlemisel on järgitud valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse hea tava. (3) Teadus- ja arendustegevust rahastaval asutusel on õigus teaduseetika rikkumise tuvastamisel rahastust saanud asutuselt rahastus tagasi nõuda või rahastamine lõpetada. § 8. Riiklik teaduseetika süsteemi koordineeriv asutus Riikliku teaduseetika süsteemi koordineeriva asutuse ülesandeid täidab SA Eesti Teadusagentuur, mis: 1) moodustab riikliku teaduseetikakomitee ning korraldab selle tegevust; 2) moodustab riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab selle tegevust; 3) vastutab teaduseetika valdkonna edendamise eest ning esindab Eestit teaduseetika alases rahvusvahelises koostöös; 4) vahendab teaduseetika alast informatsiooni ning nõustab asutusi teaduseetika küsimustes; 5) nõustab Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduseetikat puudutavates küsimustes; 6) täitab teisi talle õigusaktiga pandud ülesandeid. 3. peatükk RIIKLIKU TEADUSEETIKAKOMITEE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS § 9. Riiklik teaduseetikakomitee (1) Riiklik teaduseetikakomitee on sõltumatu teadus- ja arendustegevusele eetilist hinnangut andev teadlastest ja eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale ning uuritavate õiguse, ohutuse ja heaolu kaitse. (2) Riiklik teaduseetikakomitee juhindub oma tegevuses asjakohastest õigusaktidest, inimõiguste kaitset käsitlevatest deklaratsioonidest, valdkonna üldtunnustatud eetikanormidest, teaduse heast tavast ja muudest asjakohastest dokumentidest, leides tasakaalu uuritavate põhiõiguse kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. § 10. Riikliku teaduseetikakomitee liikmete määramise kord (1) Riikliku teaduseetikakomitee moodustab SA Eesti Teadusagentuur juhatuse esimehe käskkirjaga, milles sätestatakse komitee liikmed, töökord ja liikmete tasustamise kord. 3 (2) SA Eesti Teadusagentuuril on õigus moodustada riikliku teaduseetikakomitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid. (3) Riikliku teaduseetikakomitee liikmeks saab nimetada oma valdkonna teaduseetika alase asjatundja, kellel on komitee liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning kelle senine tegevus on olnud vastavuses teaduseetika põhimõtetega. (4) Riikliku teaduseetikakomitee koosseisu kuulub vähemalt seitse liiget, liikmete hulka kuulub vähemalt üks isikuandme kaitse valdkonna asjatundja ja üks õigusalase haridusega ekspert. (5) Riikliku teaduseetikakomitee koosseisu nimetatud liikme volituste tähtaeg on viis aastat. (6) Riikliku teaduseetikakomitee liikme võib mõjuvatel põhjustel ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme enda soovil, juhul kui liige on jätnud oma kohustused eetikakomitees täitmata, liige ei ole võimeline osalema eetikakomitee töös või liige on eksinud teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu. § 11. Inimuuringu taotluse esitamine ja menetlemine riiklikus teaduseetikakomitees (1) Inimuuringu taotluste esitamise ja menetlemise korra kehtestab SA Eesti Teadusagentuur juhatuse esimehe käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. (2) Inimuuringu taotluste hindamise tasud kehtestab SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Inimuuringu tegemiseks on vajalik riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastus, kui esineb vähemalt üks järgnevaist tingimustest: 1) inimuuring on füüsiliselt sekkuv; 2) inimuuringus osalemisega kaasneb oluline vaimne koormus või vaimse tervise kahjustamise oht; 3) inimuuringus osalemine võib seada uuringusse kaasatud isikud või nende lähedased haavatavasse seisundisse; 4) inimuuring võib seada ohtu uuringus osalejad, nende lähedased või uuringut läbiviivad teadlased; 5) inimuuringus osalemine ei põhine teavitatud nõusolekul või erineb oluliselt teavitatud nõusoleku põhimõtetest; 6) inimeselt andmete kogumine või edasine isikuandmete töötlemine võib oma laadi, ulatuse, uudsuse või konteksti tõttu kahjustada inimeste õigusi ja huve; 7) inimuuringus töödeldakse tuvastatava isiku eriliiki isikuandmeid või bioloogilist materjali. (4) Riikliku teaduseetikakomiteega võib kooskõlastada põhjendatud juhtudel ka teisi uuringuid, juhul kui institutsionaalne eetikakomitee või kooskõlastuse taotleja peab seda vajalikuks. (5) Nõuetekohane taotlus esitatakse koordineerivale asutusele Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. (6) Koordineeriv asutus hindab viie tööpäeva jooksul taotluse nõuetele vastavust, puuduste korral tagastatakse taotlus esitajale, kellel on kümme tööpäeva aega tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. 4 (7) Nõuetele vastava taotluse edastab koordineeriv asutus riiklikule teaduseetikakomiteele hindamiseks. Otsus langetatakse 30 kalendripäeva jooksul. (8) Riiklikul teaduseetikakomiteel on õigus taotluste lahendamise tähtaega üksikjuhtumi keerukuse tõttu üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, teavitades sellest taotluse esitajat. (9) Riiklikul teaduseetikakomiteel on õigus taotluse menetlemine tagasi lükata, põhjendades taotlejale, miks kooskõlastus ei ole vajalik. (10) Riiklik teaduseetikakomitee langetab menetlusse võetud taotluse kohta ühe alljärgnevatest otsustest ning esitab selle koos põhjendusega taotlejale: 1) kooskõlastab inimuuringu läbiviimise taotluses toodud tingimustel; 2) teeb ettepaneku inimuuringu muutmiseks ning taotluse uuesti esitamiseks; 3) keeldub inimuuringu kooskõlastamisest taotluses toodud tingimustel. (11) Riikliku teaduseetikakomitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui riiklik teaduseetikakomitee keeldub uuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel läbi viia. (12) Riiklikul teaduseetikakomiteel on õigus uuringu läbiviimise perioodil, uuringu lõppedes või ennetähtaegsel lõpetamisel kontrollida taotluses toodud tingimuste täitmist. 4. peatükk RIIKLIKU TEADUSEETIKA VÄÄRKÄITUMISJUHTUMITE MENETLEMISE KOMISJONI MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS § 12. Riiklik teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon (1) Riiklik teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon on sõltumatu teaduseetika rikkumiskahtlustele ja nende menetlustele hinnangut andev teadlaste ja eri valdkondade ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale. (2) Riiklik teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon juhindub oma tegevuses asjakohastest õigusaktidest, valdkonna üldtunnustatud eetikanormidest, teaduse heast tavast ja muudest asjakohastest dokumentidest. § 13. Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmete määramise kord (1) Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustab SA Eesti Teadusagentuur juhatuse esimehe käskkirjaga, milles sätestatakse komisjoni liikmed, töökord ja liikmete tasustamise kord. (2) Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmeks saab nimetada oma valdkonna teaduseetika alase asjatundja, kellel on komisjoni liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning kelle senine tegevus on olnud vastavuses teaduseetika põhimõtetega. 5 (3) Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, komisjoni esimees on õigusalase haridusega ekspert. (4) Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni koosseisu nimetatud liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. (5) Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikme võib mõjuvatel põhjustel ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme enda soovil, juhul kui liige on jätnud oma kohustused komisjonis täitmata, liige ei ole võimeline osalema komisjoni töös või liige on eksinud teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu. § 14. Teaduseetika rikkumiskahtluse menetlemise protsess (1) Teaduseetika rikkumiskahtluste menetlemise taotluste või apellatsioonide esitamise ja menetlemise korra kehtestab SA Eesti Teadusagentuur juhatuse esimehe käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. (2) Apellatsioonide ja taotluste menetlemise tasud kehtestab SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Riiklikusse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni võib taotlusega pöörduda: 1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus või akrediteeritud kõrgkool, kui asutusesisene menetlus on läbi viidud ning mõni asjaosalistest ei nõustu otsusega ja asutus soovib juhtumile välist hinnangut; 2) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus või akrediteeritud kõrgkool, kui asutusesisest menetlust ei ole võimalik läbi viia, vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 5 sätestatule; 3) teaduseetika väärkäitumisjuhtumi või rikkumiskahtluse osapool, kui asutusesisene menetlus on läbi viidud ning asjaosalisel on põhjendatud kahtlus asutusesisese menetluse erapooletuses ning hinnangu vastavuses teaduseetika põhimõtetele; 4) teadus- ja arendustegevust rahastav asutus või valdkonna eest vastutav ministeerium, kui asutusel on teaduseetika väärkäitumisjuhtumi esinemise osas põhjendatud kahtlus; 5) teaduseetika väärkäitumisjuhtumist või rikkumiskahtlusest teavitaja, kes esitab dokumenteeritud tõendusmaterjali juhtumi kohta. (4) Riiklikul teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on õigus iseseisvalt alustada teaduseetika rikkumiskahtluse menetlust või kohustada seotud asutust juhtumit menetlema, juhul kui komisjonile saab võimalik rikkumiskahtlus muul viisil teatavaks, kui käesoleva määruse § 14 lõikes 3 on sätestatud. (5) Menetlemise algatamise taotlus koos juhtumi asjaolusid tõendavate dokumentidega esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. (6) Riiklikul teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on õigus suunata teaduseetika rikkumiskahtluse menetlus tagasi asutusse, kohustada asutust algatama uut menetlust või põhjendatud juhtudel taotluse menetlemine tagasi lükata. Kui rikkumiskahtluse menetlus on suunatud asutusse, siis on asutusel kohustus menetluse lõppedes teavitada riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni menetluse tulemusest. 6 (7) Menetlusse võetud taotluste kohta on riiklikul teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil õigus seotud asutuselt ja osapooltelt nõuda juhtumiga seotud materjalide esitamist. (8) Menetlusse võetud taotluse kohta kujundab riiklik teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon 30 kalendripäeva jooksul seisukoha, milles: 1) annab hinnangu, kas teaduseetika väärkäitumisjuhtum leidis aset; 2) annab vajadusel hinnangu, kas asutusesisene menetlus oli erapooletu ja õiguspärane; 3) annab osapooltele ja asutusele soovitused, kuidas juhtum lahendada ning kuidas edaspidi sarnaseid juhtumeid ära hoida; 4) teeb avalikkusele kättesaadavaks üldistatud ülevaate menetletud juhtumist, arvestades isikuandmete kaitse põhimõtteid; 5) teeb vajadusel Haridus- ja Teadusministeeriumile või rahastavale asutusele ettepaneku järelevalve alustamiseks. (9) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on õigus taotluste lahendamise tähtaega üksikjuhtumi keerukuse tõttu üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, teavitades sellest taotluse esitajat. 7  Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 17 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse avalik-õiguslikele ülikoolidele, riigi rakenduskõrgkoolidele ning avalik-õiguslikele, haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord, teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahu jaotus, mahu määramise kriteeriumid ning teadus- ja arendusasutusele eraldatava teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise kord. (2) Teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustele, mille teadus- ja arendustegevust on positiivselt evalveeritud. (3) Riigieelarves kõrgkoolide, avalik-õiguslike, riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuseks ette nähtud vahendite kogumahust vähemalt 5 protsenti eraldatakse rahvusteaduste täiendavaks toetamiseks vastavalt Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 17 lõikes 2 sätestatule. 2. peatükk TEADUS- JA ARENDUSASUTUSTE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETUSE MAHU MÄÄRAMISE TINGIMUSED § 2. Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahu jaotus (1) Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuseks riigieelarves ette nähtud vahendite kogumahust eraldatakse vähemalt 70% baasrahastuseks ja kuni 30% tulemusrahastuseks. (2) Baasrahastamisel leitakse iga teadus- ja arendusasutuse osakaal, arvestades teadus- ja arendusasutusele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetust ja samal perioodil teadus- ja arendusasutustele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetust. (3) Tulemusrahastamisel võetakse arvesse teadus- ja arendusasutusele seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamisele eelneva aasta kohta: 1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid, seahulgas kõrgetasemeliste publikatsioonide ja patentidega seotud näitajad; 2) doktorikraadi omistamisega seotud näitajad; 3) ühiskonna arengu toetamise näitajad, sealhulgas avaliku sektori koostööpartneritega seotud näitajad; 4) ettevõtluskoostööga seotud näitajaid, sealhulgas ettevõtluskoostöö partneritega seotud näitajad; § 3. Rahvusteadustele eraldatav teadus- ja arendustegevuse toetus (1) Teadus- ja arendustegevuse toetust rahvusteaduste arendamiseks eraldatakse käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud asutustele, kes tegutsevad humanitaarteaduste ja kunstide või sotsiaalteaduste valdkonnas. (2) Rahvusteadustena käsitletakse eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisega seotud teadusi humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele garanteeritakse rahvusteadustele eraldatav toetus vähemalt riikliku uurimistoetuse raames Eesti Teadusagentuuri poolt kehtestatud esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva karjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu edendamiseks ettenähtud grandi mahus. (4) Ülejäänud rahvusteadustele eraldatav toetus jagatakse asutuste vahel, võttes arvesse asutuste käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud teemadel rahastatud riiklikke uurimistoetusi, mille seos sotsiaalteaduste või humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaga on Eesti Teadusinfosüsteemis vähemalt 50%. § 4. Teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusosa mahu määramise kriteeriumid publikatsioonide alusel Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tulemusosa mahust 40 protsenti eraldatakse proportsionaalselt teadus- ja arendusasutuse osalusel valminud avalikult kättesaadavaid teadustöö tulemusi järgmiselt: 1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a kogumikud), koefitsiendiga üks; 2) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 100, koefitsiendiga null koma viis; 3) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 1000, koefitsiendiga null koma kolm; 4) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete esitaja osalusel, koefitsiendiga viis; 5) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on valminud üks peatükk, koefitsiendiga üks; 6) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on valminud kaks või enam peatükki, kuid mitte terve monograafia, koefitsiendiga kaks; 7) registreeritud patenditaotlus ja sordikaitse taotlus koefitsiendiga kaks ning patent ja kaitse alla võetud taimesort koefitsiendiga kolm. § 5. Doktorikraadi omistamisega seotud näitajad Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud teadus- ja arendustegevuse toetuse mahust 10 protsenti eraldatakse teadus- ja arendusasutusele proportsionaalselt kaitstud doktoritööde arvuga vastavalt Eesti hariduse infosüsteemi andmetele vastava kalendriaasta kohta. § 6. Teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusosa mahu määramise ühiskonna arengu toetamise ning ettevõtluskoostöö näitajad Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tulemusosa mahust 50 protsenti eraldatakse proportsionaalselt järgmiste alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimise eest saadud ning teadus- ja arendusasutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega või ettevõtete arvuga järgmises arvestuses: 1) tulu riiklike teadus- ja arendusprogrammide raames rahastatavate alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimise eest; 2) tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest välisvahenditest alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimiseks; 3) tulu Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest, sealhulgas Euratomi raamprogrammist rahastatavatest projektidest. 4) ettevõtete arv, mille huvides on teostatud projekte ja tellimustöid, mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus ning esitatud finantsdokumendid on seotud teadus- ja arendustegevusega, koefitsiendiga üks, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb vahemikku 1000-10 000 eurot, koefitsiendiga kaks, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb vahemikku 10 001-50 000 eurot, koefitsiendiga neli, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb vahemikku 50 001-100 000 eurot, koefitsiendiga kuus, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb vahemikku 100 001-300 000 eurot, koefitsiendiga kaheksa, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb vahemikku 300 001-1 000 000 eurot, ning koefitsiendiga kümme, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu ületab 1 000 000 eurot. § 7. Teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise muud kriteeriumid (1) Lisaks käesoleva määruse §-s 6 nimetamata tuludele ei arvestata teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramisel käesoleva määruse lisa 2 osas B nimetatud eraldisi. (2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud vahendite jaotuse teadus- ja arendusasutuste vahel määrab valdkonna eest vastutav minister. 3. peatükk TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETUSE MAHU MÄÄRAMISE KORD § 8. Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed (1) Teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed võtab Haridus- ja teadusministeerium või tema poolt volitatud isik xx.xxxx seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist. (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil või tema poolt volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus saada teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejalt lisateavet alusandmete kohta ja kontrollida esitatud andmete õigsust. Valeandmete esitamise korral on HTMil õigus jätta vastavad andmed toetuse mahu määramisel arvestamata. Kui valeandmete esitamine ilmneb peale toetuse määramist, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus vähendada järgmisel aastal teadus- ja arendustegevuse sihttoetuse mahtu valeandmete alusel määratud toetuse ulatuses. (3) Teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejal on õigus vastava taotluse esitamisel saada alusandmete töötlejalt teavet teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramisel arvestatud alusandmete kohta. § 9. Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu kinnitamine (1) Teadus- ja arendustegevuse toetuse jaotuse teadus- ja arendusasutustele kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Käskkiri tehakse toetust saavatele teadus- ja arendusasutusele teatavaks 10 päeva jooksul käskkirja andmisest. § 10. Teadus- ja arendustegevuse toetuse aruanne Teadus- ja arendusasutusele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kasutamise kohta esitab teadus- ja arendusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse eraldamisele järgneva aasta 15. veebruariks aruande vastavalt määruse lisas x toodud vormile ja aruande seletuskirja. § 11. Teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemuste avalikustamine (1) Teadus- ja arendusasutusele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusel valminud publikatsioonid on avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavad, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti. (2) Juhul, kui teaduskirjastus piirab ajaliselt juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikele publikatsioonidele, tehakse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavaks viivitamatult pärast piirangu lõppemist, kui teaduskirjastuse tingimused ei sätesta teisiti. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 12. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramine 1) 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse toetuse käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud andmed tulemusosa mahu määramiseks esitatakse 2023. aasta kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile x.xx.xxxx. 2) 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa mahu määramisel võetakse arvesse 2020-2022 eraldatud baasfinantseerimise osakaalu.  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu põhimäärus Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 4 lõike 2 punkti 4 alusel. § 1. Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (1) Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (edaspidi nõukogu) on Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel nõustav kogu. (2) Nõukogu on 12-liikmeline ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. (3) Nõukogu tööd korraldab Riigikantselei. § 2. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel; 2) jälgib ja annab hinnangu muutustele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas; 3) esitab iga kahe aasta järel Vabariigi Valitsusele ettepanekud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks; 4) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna riikliku rahastamise küsimustes, sealhulgas valdkonna arenguks riigieelarves ettenähtud vahendite jaotamisel ministeeriumite vahel; 5) nõustab Vabariigi Valitsust riigi teadus- ja arendusasutuste asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise osas; 6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või mille on andnud Vabariigi Valitsus. § 3. Nõukogu tegevuse alused Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus: 1) esitada seisukohti teadus- ja arendustegevust ja innovatsioonipoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalike meetmete ja juhtimisstruktuuri ning rahvusvahelise koostöö kohta; 2) anda oma pädevuse piires ülesandeid ning juhiseid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministeeriumitele; 3) teha valdkonna eest vastutavatele ministritele ettepanekuid teemade käsitlemiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogus; 4) kaasata oma töösse eksperte, moodustada töörühmi, tellida uuringuid ja koostada raporteid; 5) saada valitsusasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende asutustelt ning teadus- ja arendusasutustelt tööks vajalikke dokumente ja asjakohast informatsiooni. § 4. Nõukogu töö korraldamine (1) Nõukogu tööd juhib esimees, kelleks on ametikoha järgi peaminister. (2) Nõukogu töövorm on istung. (3) Istung toimub vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. (4) Nõukogu liikmed saavad teha teemade istungi päevakorda lisamiseks ettepanekuid. (5) Iga kalendriaasta esimesel istungil kinnitab nõukogu aastase tegevusplaani, milles lepitakse kokku istungite toimumise ajad ja põhiteemad ning uuringute, raportite ja töörühmade teemad. § 5. Istungi läbiviimine (1) Istungi kutsub kokkuleppel nõukogu esimehega kokku Riigikantselei. (2) Istungi materjalid saadab Riigikantselei nõukogu liikmetele tutvumiseks vähemalt 10 tööpäeva enne istungi toimumist. (3) Istungile võib kutsuda nõukogusse mittekuuluvaid isikuid ja neile sõna anda. (4) Nõukogu istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija. (5) Riigikantselei edastab protokollid nõukogu liikmetele viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ja avalikustab need pärast allkirjastamist nõukogu veebilehel. § 6. Otsuste vastuvõtmine istungil (1) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid. (2) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 8 liiget. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub Riigikantselei uue istungi kokku 30 päeva jooksul. (3) Üldjuhul tehakse nõukogu otsused konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse nõukogu otsused vastu kohalolevate liikmete kahekolmandikulise enamusega. (4) Nõukogu liikmel, kes jääb eriarvamusele, on õigus nõuda oma eriarvamuse lisamist istungi protokollile. § 7. Otsuste vastuvõtmine elektrooniliselt (1) Nõukogu võib otsuseid teha ka elektrooniliselt istungit kokku kutsumata. (2) Otsuse tegemisel elektrooniliselt edastab Riigikantselei nõukogu liikmetele e-postiga otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja. (3) Elektrooniliselt võetakse otsus vastu nõukogu liikmete poolthäälte enamusega.