Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 16.12.2022 nr 1.1-2/22/355 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3, § 52 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 5 alusel ja kooskõlas Haridusvaldkonna arengukava ning Eesti keele arengukavaga: 1. Kinnitan „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022‒2030“ (Lisa 1) ja „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 seletuskirja“ (Lisa 2). 2. Vaadata „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022-2030“ üle igal eelarveaastal, vajadusel viia sisse muudatused. 3. Koostada tööplaan iga kalendriaasta kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  1 LISA 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine“ Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022‒2030 Tegevuskava etapid (august 2022 – märts 2023; aprill 2023‒2030) (1) OLEMASOLEVATE ÕIGUSNORMIDE HINDAMINE JA VAJADUSEL MUUTMINE NING ÕIGUSAKTIDE TÄIENDAMINE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid (vt eelarve aastate Rahastus kaupa lisa 1 dokumendi lõpus) 1. 1. Eesti keel on kehtestatud Olemasolevate normide hindamine ja September 2022 HTM tegevuskulud RE õppekeelena; toetatakse õpilaste vajadusel muutmine ning õigusaktide (VVTP tähtaeg) emakeele õpet ja arengut. täiendamine. Vajalikud muudatused tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ja keeleseaduses. 2. 2. Õppe- ja kasvatustegevust Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava Oktoober 2022 Valdkonna HTM tegevuskulud RE viiakse läbi eesti keeles ja muutmine. eksperdid koolieelsetes lasteasutustes toimub eesti keele kui teise keele õpe. 3. 3. Põhikooli lõpetamiseks on Põhikooli riikliku õppekava muutmine Valdkonna HTM tegevuskulud RE alates 2024 kehtestatud (ülemineku aastatel kehtivad erinevad 31. detsember 2022 eksperdid sihttasemena eesti keele B2-tase, variandid): loodud on õpilase emakeele ja  põhikooli lihtsustatud riikliku kultuuriõppe valikainekava. õppekava ja lisade muutmine, 31. detsember 2022  keele ja kirjanduse ning võõrkeelte valdkonnakavade muutmin 16. september 2022 e, 16. september 2022  2  emakeele õppeks toetava valikainekava loomine, Juuni 2023  näidistöökavade väljatöötamine,  juhendmaterjalide koostamine Juuni 2023 koolidele. 4. 4. Gümnaasiumi eesti keele Gümnaasiumi riikliku õppekava Oktoober 2022 Valdkonna HTM tegevuskulud RE sihttasemeks on alates 2024 muutmine. eksperdid kehtestatud C1-tase. 5. 5. Sunniraha määra on Keeleseaduse muutmine. September 2022 Keeleamet HTM tegevuskulud Sunniraha laekub suurendatud. (VVTP tähtaeg) riigituludesse, eelarveline mõju HTMi valitsemisalale puudub. RES 2023‒2026 on Keeleamet prognoosinud sunniraha ja asendustäitmise tulu suuruseks 15 tuhat eurot aastas. (2) KOOLIDE PIDAMISE RIIGILE ÜLEANDMINE JA INVESTEERINGUD IDA-VIRUMAA KOOLIVÕRGUS Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 6. 6. Toetatakse Ida-Virumaa Ida-Virumaa eestikeelsete koolide riigi Märts 2023 Haridusasutuste 29,0 mln RE eestikeelsete koolide elujõudu pidamisele üleandmiseks omavalitsustega pidajad investeeringuid ning vene õppekeelega koolide halduslepingute sõlmimine. September 2023 perioodil 2023- üleminekut eestikeelsele õppele. (koolide pidamise 2027; täiendav ülevõtmine, kõige majandamiskulu varem) 1,6 mln aastas Ida-Virumaa koolivõrgu korrastamise Märts 2023 50 mln + 15% ESF vahendid jätkamiseks investeeringute kava riiklik meetme kavas: koostamine. kaasfinantseering; EL toetus ja RE Ehitushindade (lisataotlus). tõusust tulenevalt vajab esialgse kava elluviimiseks täiendavalt 21 mln  3 perioodil 2023‒ 2027 (3) ÜLEMINEKU NÕUSTAMINE, JÄRELEVALVE JA KVALITEEDITUGI Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 7. 7. Eestikeelsele õppele ülemineku Koolide ja kohalike omavalitsuste November 2022 Harno; valdkonna 0,08 mln (kahe RE probleemkohad on tuvastatud nõustamis- ja arendustoe korralduse eksperdid ametikoha ning üleminek KOV ja kooli väljatöötamine. palgafond) tasandil tõhusalt toetatud. Temaatilise (õppekeel ja keeleõpe) Jaanuar 2023 Keeleamet 0,3 mln RE järelevalve mahu suurendamine ja järelevalvesüsteemi väljatöötamine koostöös Keeleametiga lähtudes HTMi 2022. aasta temaatilise järelevalve „Eesti keele ja eestikeelse õppe korraldusest vene õppekeelega koolides“ tulemustest; järelevalve läbiviimise jätkamine 2023 jaanuaris. 8. 8. Koolid saavad rakendada Koolikorraldust ja metoodikat käsitlevate 2023‒2026 Narva HTM tegevuskulud RE piloteeritud koolikorralduslikke ja üleminekumudelite väljatöötamine Gümnaasiumi metoodilisi lahendusi. ekspertide toel (pilootprojekt 2‒3 koolis). meeskond ja valdkonna eksperdid 9. 9. Keelekümblusprogrammi HTM spetsialistid nõustavad 2024‒2030 HTM tegevuskulud RE kuuluvad keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutused on eestikeelsele haridusasutusi üleminekuperioodil. õppele ülemineku protsessis toetatud. 10. 10. Lapsevanemad saavad Vanemahariduse programmi 2023‒2027 KUM 0,9 mln KUM vajalikku nõustamist ja tuge väljatöötamine kultuuriministeeriumi haridusvalikute tegemiseks. eestvedamisel. Teisest rahvusest lapsevanemate toetamiseks/nõustamiseks nende õigustest ja võimalustest töötatakse välja eraldi programm. Erilist tähelepanu pööratakse ajutise kaitse saajate (Ukraina sõjapõgenike) nõustamisele haridusvalikute tegemisele. Nõustatud lastevanemate arv ca 3000. (4) ASJATUNDLIKE ÕPETAJATE JA KOOLIJUHTIDE OLEMASOLU TAGAMINE JA MOTIVEERIMINE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus  4 11. 11. Õpetajate järelkasvu Läbirääkimised ülikoolidega alushariduse Oktoober 2022 TÜ ja TLÜ 8,6 mln RE suurendamiseks on ülikoolides õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh loodud rohkem võimalusi. E2) õpetajate, aineõpetajate ja eesti keelt valdavate kutseõpetajate õppekavadel õppekohtade arvu suurendamiseks ja halduslepingute sõlmimine. 12. 12. Eestis on piisaval hulgal Õpetajate järelkasvu tegevussuunad ja 2023-2029 TÜ ja TLÜ; Harno 12,0 mln ESF kvalifikatsioonile vastavaid rakendamine: juhtimiskvaliteet ja (õpetajapoliitika) õpetajaid. organisatsioonikultuur, õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõpe, karjääri ja arenguvõimalused, ametikaare ülene tugi, sh alustavate õpetajate toetamine, töö- ja palgakorraldus ning tugipersonali kaasamine, õpetajaameti atraktiivsus. *Õpetajate järelkasvu tegevuskava kui olulise strateegilise dokumendi alusel kindlustatakse õpetajate järelkasv ja tagatakse õpetajatele konkurentsivõimeline palk (õpetaja palk tõuseb aastatel 2023-2025 120%ni Eesti keskmisest palgast, arvestuslik aastane kulu 106,6 mln eurot). 13. 13. Ülikoolides rakendatakse Eelhindamisvahendi ja tasandusmooduli Oktoober 2023 TÜ ja TLÜ 4,0 mln ESF paindlikke õpetajaks õppimise väljatöötamine mikrokraadiõppesse (õpetajapoliitika) viise. sisenejatele. Töötatakse välja mikrokraadiprogrammid Oktoober 2023 TÜ ja TLÜ koolis töötavatele õpetajatele kvalifikatsiooni omandamiseks (magistrikraad ja/või õpetajakutse). 14. 14. Ainedidaktika alase Ainedidaktikute vajaduse kaardistamine Oktoober 2023 TÜ ja TLÜ 0,5 mln RE kompetentsi hetkeseis ülikoolides koostöös ülikoolidega (sh rahastusvajadus on teada ja lisavajaduse kaardistus ESFist). tehtud. (sihtrühm: ülikoolide õppejõud, koolide/lasteaedade meisterõpetajad). 15. 15. Ida-Virumaale lisandub Kõikidele keeletaseme nõuetele Alates september Haridusasutuste 13,2 mln aastas RE (alusharidusest kuni vastavatele Ida-Virumaa õpetajatele 2023-2030 pidajad (2023. a nelja kuu kutsehariduseni) palgalisa koefitsiendi kehtestamine palgalisa Ida-  5 kvalifikatsiooniga eestikeelseid (alushariduses 1,3 ja koolides 1,5) alates Virumaal on kokku õpetajaid. 2023 septembrist. 4,5 mln (sept-dets; LA, PK, G ja KH) 16. 16. Motivatsioonipaketid Sihtstipendiumi rakendamine eesti keele Alates september TÜ ja TLÜ 2,1 mln (2023. a RE õpetajaametisse siirdujatele kui teise keele õpetaja, klassiõpetaja, 2023-2030 nelja kuu kahe toetavad eestikeelsete õpetajate mitme aine õpetaja ja aineõpetaja stipendiumi lisandumist (sh Ida-Virumaale). õppekaval õppivatele üliõpilastele alates kogumaksumus) 2023/2024. õa. 1) Lähtetoetus Ida-Virumaale tööle Alates september Haridusasutuste 5,5 mln RE suunduvale õpetajale ja tugispetsialistile 2023-2030 pidajad, TÜ ja TLÜ 1,3 koefitsiendiga; RE 2) Alushariduse tugispetsialisti lähtetoetuse rakendamine ‒ tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud 2,3 mln tingimustel ja korras. (0,43‒0,46 mln aastas) Soodustingimustel eluaseme pakkumine Oktoober 2023 Haridusasutuste 0,232 mln RE Ida-Virumaal. pidajad 17. 17. Eesti keele kui teise keele Ettevalmistava eesti keele täiendusõppe 2023–2028 TÜ ja TLÜ 0,6 mln RE õpetajaks õppida soovijad on kursuse pakkumine eesti keele kui teise motiveeritud ja õpinguteks hästi keele õpetajaks õppida soovijatele ette valmistatud. (tudengikandidaatidele). 18. 18. Eestikeelsete aineõpetajate arv 1) Noored Kooli lisaõpperühma avamine 2023–2030 Noored Kooli SA 0,3 mln 1 aasta (1 RE suureneb. (1 rühm aastas) Ida-Virumaale grupp 2 aastat) suundujatele. 19. 19. Sihtrühmaga kokkupuutuvate Kõigile formaalhariduses töötavatele ja 2023–2030 KUM ESF (selgub 2023 KUM/HTM koolijuhtide jt haridustöötajate sihtrühmaga (rändetaustaga lapsed) algul) kultuurilise mitmekesisuse alane kokkupuutuvatele haridustöötajatele teadlikkus kasvab. infoseminaride (sh koolitused) pakkumine rände, lõimumise, sh kohanemise teemadel, et laiemalt toime tulla kultuurilise mitmekesisusega. 20. 20. Haridustöötajad oskavad Kõikide formaalhariduses töötavate 2024‒2028 Haridusasutuste 7,0 mln ESF toetada õpilaste keeleoskuse haridustöötajate, huvikoolide õpetajate, pidajad; EKI (keelepoliitika) arengut. noorsootöötajate, tugipersonali täienduskoolitused keeleõppemetoodika,  6 LAK-õppe, lõimingu, tandemõppe teemal ning aineõpetajate ja kutseõpetajate eestikeelse õppe oskuste toetamiseks alusharidusest kutsehariduseni. 21. 21. Haridusasutuste juhid oskavad Alustavate koolijuhtide ja koolijuhtide 2023-2029 Haridusasutuste 70 000 EUR (1 ESF luua koolikultuuri ja järelkasvu programmide läbiviimine pidajad; Harno grupi maksumus) (õpetajapoliitika) töökeskkonna, mis toetab sihistatult ülemineku-koolidele Ida- õpetajate heaolu ja Virumaal jm, mille osaks on muuhulgas professionaalset arengut, et tagada kvaliteetse õpi- ja kasvukeskkonna kõikidele õpilastele (sõltumata loomine erinevast kultuurist õpilastele. nende emakeelest) kvaliteetne Tegevkoolijuhtide arenguprogrammi 2023-2029 Haridusasutuste 70 000 EUR (1 ESF eestikeelne haridus. läbiviimine sihistatult ülemineku- pidajad grupi maksumus) (õpetajapoliitika) koolidele Ida-Virumaal jm. 22. Motiveeritud ja pädevate Koolijuhtide järelkasvuprogrammi ja 2023-2030 Haridusasutuste Eelmine ESF/uus ESF koolijuhtide järelkasv on Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi pidajad; Harno ESF (selgub 2023) järjepidev. läbiviimine sihistatult ülemineku- koolidele Ida-Virumaal jm. 23. Haridusasutuste juhid teevad Tööjõulähetusprogrammide läbiviimine 2023-2030 KUM ESF (selgub 2023 KUM koostööd (eesti ja vene haridustöötajatele, kus omavahel on algul) õppekeelega haridusasutuste seotud eesti keele õpe ja töö samal juhtide töövarjutamine). ametikohal. (5) ÕPILASTE KEELEÕPPE TOETAMINE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 22. 24. Keeleõppetoetuste süsteem Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamine Oktoober 2022 Haridusasutuste 7,6 mln, sh RE pakub eestikeelsele õppele 2022‒2023 (üleminekutoetus 1. ja 4. kl pidajad lisavajadus 3,3 mln üleminekul tõhusat tuge alates 2024 sügisest (2023); (lisakeeleõpe, lisatasud jms). keelekümblusprogramm, eesti 10,4 mln, sh õppekeelega lasteasutuse ja kooli muu lisavajadus 7,66 emakeelega õpilane, eestikeelne õpe 40% (2024). Summad ja 60% mahus, uussisserändaja, Ukrainast sisaldavad UA saabunud õpilase, gümnaasiumi ja lapsi/õpilasi kutsekeskhariduse õpilase toetus). 23. 25. Alushariduses on eestikeelse Alushariduses avatud taotlusvooru September 2023 Lasteasutuste 0,9 mln lisavajadus RE õppe-kasvatustegevuse põhimõttel arendusprojektide pidajad (projektid 0,1 mln läbiviimiseks loodud õppimise võimaldamine lasteaedadele õpetajate ja aastas, materjalid võimalused lasteaedade juhtide vahetuseks lasteaedade vahel 0,25 mln, meeskondadele ja vastastikuse õppimise eesmärgil eesti õppemängud 0,5 keele õppe tõhustamiseks.  7 õppematerjalide komplektid muu Eesti keele õppematerjalide komplektid mln, koolitus 0,036 emakeelega lastele. lasteaia venekeelsetele ja mln) keelekümblusrühmadele. 3‒8-aastele lastele eesti keele õppimiseks digiõppemängude loomine, et toetada eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele ja kultuuri omandamist. Täienduskoolituse võimaldamine 30-le lasteaiameeskonnale aastas lasteaedade eesti keelele ülemineku elluviimiseks. Ettepanek suurendada koolituse mahtu 2 EAP-lt 4 EAP-le. Koolitusgrupp alustab sügisel ja lõpetab kevadel. Kavandada koolitused ka järgnevateks aastateks. 24. 26.Täiendav vajaduspõhine eesti Üld- ja kutsehariduses õppeasutuste 2023-2029 Koolide pidajad 2,0 mln ESF keele kui teise keele õpe tegevuskavade alusel vajaduspõhiste (keelepoliitika) gümnaasiumi ja vahendite taotlusvoorude läbiviimine kutsekeskhariduse õppekavadel täiendavaks keeleõppeks mitteformaalsete õppivatele õpilastele toetab eesti keeleõppetegevuste kaudu (õppekäigud, keele omandamist. keeleklubid, keelekohvikud jms). (6) ÕPPEVARA JA HINDAMISVAHENDITE OLEMASOLU Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 25. 27. Hindamisvahendid on Töötatakse välja A2-taseme test 2023-2025 Harno 1,5 mln ESF uuendatud põhikooliealistele rändetaustaga õpilastele (keelepoliitika) (2024), B1/B2-taseme test põhikooli lõpueksami sooritajatele (2024/2025) ja B2/C1-taseme test gümnaasiumi riigieksami sooritajatele (2024/2025). Digitaliseerimise lõpp 2029. 26. 28. Koolieelsetes lasteasutustes Luuakse uus alushariduse õppematerjalide 2022‒2026 lõpeb TLÜ 1,0 mln RE on kasutusele on võetud uusi e-platvorm/käsiraamat (TLÜ projekti projekt õppematerjale. „Professionaalne eestikeelne lisaõpetaja venekeelses rühmas“ üks osa). 27. 29. I, II ja III kooliastme õppevara Töötatakse välja A1-, A2- ja B1-tasemele 2023-2029 EKI 2,0 mln ESF on koolidele kättesaadav. vastav õppevara (sh kohandatud (keelepoliitika) lugemisvara).  8 28. 30. Kutsekeskhariduse õppevara Töötatakse välja A2-, B1- ja B2-tasemele 2023-2029 EKI 1,0 mln ESF on koolidele kättesaadav. vastav õppevara (sh oskuskeele (keelepoliitika) harjutusvara). 29. 31. Eesti keele kui teise keele Luuakse keeletehnoloogilised vahendid 2023-2029 EKI 2,0 mln ESF õppes on kasutusele võetud eesti keele kui teise keele õpetamise ja (keelepoliitika) keeletehnoloogilised lahendused. õppimise hõlbustamiseks, tööriistad õpetajale ja õpilasele. (7) NOORSOOTÖÖTAJATE JA HUVIKOOLIDE ÕPETAJATE METOODIKAKOOLITUSED Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 30. 32. Mitteformaalne haridus toetab Kohaliku omavalitsuse huvikoolide 2023‒2029 Haridusasutuste 0,1 mln ESF eesti keele õpet formaalhariduses. õpetajate ja noorsootöötajate pidajad (keelepoliitika) metoodikakoolitused laste ja noorte keeleoskuse arengu toetamiseks. (8) HARIDUSTÖÖTAJATE, NOORSOOTÖÖTAJATE JA HUVIHARIDUSE ÕPETAJATE EESTI KEELE ÕPE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 31. 33. Haridustöötajate (sh Eesti keele kui riigikeele õpe, sh 2023‒2029 Keeleamet, 4,0 mln ESF tugispetsialistid, KOVide tasemeeksami sooritamine (kokku 2850 haridusasutuste (keelepoliitika) noorsootöötajad ja huvikoolide haridustöötajat). pidajad, EKI õpetajad) keeleoskus vastab kvalifikatsiooninõuetele. 34. Täiskasvanute keeleõpe on 1) Keeleõppeks sobivate võimaluste 2023-2030 INSA ESF (selgub 2023 KUM toetatud. nõustamine Integratsiooni Sihtasutuse algul) eesti keele majades. 2) Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keeleõpet toetavate tegevuste (nt keelekohvikud, keeleklubid) läbiviimine haridustöötajatele. (9) MUUD ÜLEMINEKUT TOETAVAD TEGEVUSED Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 32. 35. Rändetaustaga ja Töötatakse välja rahvusvähemuste 2025 Rahvusvähemuste 0,2 mln ESF rahvusvähemustest õpilase emakeeleõppe süsteem. huvikoolid (keelepoliitika) emakeel on toetatud.  9 ESF toetuse summad seoses eestikeelsele õppele üleminekuga mln eurodes Keelevaldkonna ESF 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Arvestuse alused Eesti keele kui teise keele õppevaraarendus, sh 0,1 0,3 0,4 0,4 0,4 0,4 0 Kokku 2 mln Sõnaveebi õppevara arendused Keeleõppe alased metoodika ja didaktika 1 1 1 1 1 1 1 Kokku 7 mln koolitused, seminarid kõikidele haridustöötajatele, noorsootöötajatele, huvihariduse õpetajatele ja tugipersonalile vastavalt sihtgrupi vajadusele Keelevaldkonna akadeemiline järelkasv 0,25 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 0,25 Kokku 5 mln ülikoolides, uuringud, analüüsid, metoodikate arendamine ja tutvustamine Õpilastele mõeldud eesti keele kui teise keele 0,2 0,25 0,25 0,2 0,2 0,2 0,2 Kokku 1,5 mln hindamisvahendite arendustööd Täiendav vajaduspõhine eesti keele kui teise keele 0,2 0,4 0,4 0,4 0,2 0,2 0,2 Kokku 2 mln õpe gümnaasiumi ja kutsekeskhariduse õppekavadel õppivatele õpilastele Rahvusvähemuste emakeeleõppe süsteemi 0,05 0,1 0,05 0 0 0 0 Kokku 0,2 mln arendamine toetamaks eestikeelse hariduse juurutamist Haridustöötajate (sh noorsootöö ja huvihariduse 0,8 0,8 0,8 0,8 0,5 0,2 0,1 Kokku 4 mln õpetajate ning tugipersonali) eesti keele kui riigikeele koolitused keeleoskuse kvalifikatsioonitingimuste täitmiseks Keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine eesti 0,1 0,4 0,4 0,4 0,3 0,3 0,1 Kokku 2 mln keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks, tööriistad õpetajale ja õppilasele, Sõnaveebi arendustööd keeletehnoloogiliste tööriistade majutamiseks Õpetajavaldkonna ESF 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029  10 Õpetajate järelkasvu tegevussuunad ja 1 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 Kokku 12 mln rakendamine: juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur, õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõpe, karjääri ja arenguvõimalused, ametikaare ülene tugi, sh alustavate õpetajate toetamine, töö- ja palgakorraldus ning tugipersonali kaasamine, õpetajaameti atraktiivsus. Töötavate õpetajate/karjääripöörajate 0,7 0,7 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 Kokku 4 mln pedagoogiliste kompetentside ja didaktika-alaste Ülikoolides pedagoogiliste teadmiste tõstmine; paindlikud õpiteed vajaliku kompetentside ja didaktika kvalifikatsiooni omandamiseks, et suurendada mikrokraadide väljatöötamine. õpetajate pädevust eesti keelest erineva Õpetajate ainedidaktika kompetentsi emakeelega õpilastega tööks ning võimaldada suurendamise eeltegevused kiiremas tempos hädavajaliku ettevalmistusega ülikoolides: ainedidaktikute õpetajate lisandumine. vajaduse kaardistamine koostöös ülikoolidega. KOKKU 39,7 mln HTM keelepoliitika osakonna üld- ja kutsehariduse keelevaldkonna iga-aastane eelarve üheks kalendriaastaks on 4,2 mln. Sellest kaetakse erinevad keeleõppe toetused, lõimumistegevused ja osaliselt pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja“ kulud. mln eurodes 2023 2024 2025 2026 Arvestuse alused HTMi keelepoliitika osakonna üld- ja 4,2 4,2 4,2 4,2 Praegune baaseelarve sisaldab endas keelekümblustoetust ja võrgustiku kutsehariduse keelevaldkonna baaseelarve tegevusi (koolitused jne), rahvusvähemuste huvikoolide toetust (pühapäeva koolid) ning uussisserändaja toetust – 2,5 miljonit. Ülejäänud 1,7 kulub +1 õpetaja programmile ja selle summa eest saab rahastada ca 80 õpetajat. Projektis osaleb 190 õpetajat. KOKKU 14,2 mln  LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine“ Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 seletuskiri Taustainformatsioon Lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seadus Valitsusliidu alustes on kokku lepitud, et 1. novembriks 2022. a võetakse vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seadus. Muudatust ette valmistades valiti uue tervikseaduse asemel sobilikuma lahendusena olemasolevate seaduste muutmine. Lahendust eelistati seetõttu, et rakendajad ei peaks korraga kohaldama põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja üleminekut käsitlevat uut seadust, kuna õppekeele teema on reguleeritud ka valdkonnaseadustes. Uue seaduse koostamise kasuks otsustades tuleks igal juhul muuta ka valdkonnaseadusi (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, kutseõppeasutuse seadus jne), kuna need sisaldavad õppekeelt puudutavaid sätteid (sh võimalused kasutada õppekeelena muud keelt peale eesti keele) ja neid muutmata tekiks vastuolu erinevate seaduste vahel. Seetõttu ei ole eraldi tervikseaduse tegemine otstarbekas. Pärast eestikeelsele õppele ülemineku rakendamist tuleks eraldi seadus ka kehtetuks tunnistada, mis toob kaasa täiendava menetluskoormuse. Selliseid ajutisi eraldi seadusi ei ole Eestis enamasti kehtestatud, v.a kindlaks aastaks kehtestatavad seadused (nt 2022. aasta riigieelarve seadus jne). Haridustöötajad Eestikeelsele õppele üleminek ei puuduta võrdselt kõiki omavalitsusi ega võimalda kasutada universaalseid lahendusi. Arvestades, et 90% mitte-eestlastest elanikke elab Harjumaal, Ida- Virumaal ja Tartumaal (tabel 1) ning piirkonniti on haridustöötajate eesti keele oskus ja sellest johtuvalt keeleõppe vajadused erinevad, tuleb üleminekul rakendada paindlikke, piirkonna ja koolipõhiseid lähenemisi. Tabel 1. Rahvastiku rahvuslik koosseis maakonna kaupa, 01.01.2022 eest- venelased ukrain- valge- muud eestlaste lased lased venelased rahvused osakaal Kogu Eesti 919693 315242 27826 11605 57430 69% Harju maakond 372243 178165 18884 7472 37797 61% Tallinn 233518 149878 15449 6153 32813 53% Hiiu maakond 8330 55 16 6 90 98% Ida-Viru maakond 24489 97227 3265 2720 5035 18% Jõgeva maakond 25314 1906 184 53 400 91% Järva maakond 27998 706 413 47 529 94% Lääne maakond 17904 1611 199 76 437 89% Lääne-Viru maakond 51028 5385 818 230 1248 87% Põlva maakond 22814 795 133 11 236 95% Pärnu maakond 76538 5751 1171 247 1998 89%  2 Rapla maakond 31507 1095 247 84 596 94% Saare maakond 30584 211 84 10 403 98% Tartu maakond 133416 16491 1507 377 5967 85% Valga maakond 22009 3516 451 174 1500 80% Viljandi maakond 43211 1110 315 65 710 95% Võru maakond 32308 1218 139 33 484 95% Allikas: Statistikaamet Eestikeelsele õppele üleminekul vajavad enim toetust ja tähelepanu Ida-Viru maakond ja Harju maakond, kus rahvastiku koosseisus on vene ja muust rahvusest inimeste osakaal kõige suurem (vt Tabel 1). Keeleameti andmete kohaselt vajas 2021. a sügise seisuga täiendavat eesti keele õpet Ida- Virumaal 1524 ja Harjumaal 656 haridustöötajat. Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel töötas Eesti alus-, üld- ja kutsehariduses 2021/2022. õppeaastal kokku u 26 300 õpetajat1, kellest riigikeele oskuse nõuetele ei vastanud või oli teadmata keeleoskuse tasemega u 2200 õpetajat. Neist umbes poolte eesti keele oskus on B1-tasemel (vt tabel 2). Tabel 2. Õpetajad haridusliigi ja riigikeele oskuse järgi, 2021/22. õa õpetajaid emakeel vastab ei vasta ei vasta ei vasta ei vasta tase kokku eesti keel keele- (A1) (A2) (B1) (B2) teadmata nõuetele Üldharidus 16569 13237 2021 1 133 671 159 374 Alusharidus 8012 6137 953 121 472 59 94 Kutseharidus 2086 1777 179 9 54 3 65 Allikas: EHIS Kogu Eesti üldhariduskoolide õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele 83% (vt tabelid 3 ja 4). Mittevastavate õpetajate osakaal on suurim noorimas vanuserühmas, kellest arvestatav osa omandab haridust töötamise kõrvalt. Paarikümnes omavalitsuses ei vasta kvalifikatsiooninõuetele enam kui veerand üldhariduskoolide õpetajatest ja Vormsi vallas pooled õpetajad. Tabel 3. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv ja osakaal vanuserühmade kaupa, 2021/2022. õa vanuserühm noorem kui 30 30‒39 40‒49 50‒59 60 ja Kokku vanem Õpetajaid kokku 1 481 2 911 3 840 4 585 3 752 16 569 Kvalifikatsiooninõuetele vastavaid 689 2 136 3 222 4 164 3 546 13 757 õpetajaid Kval. nõuetele vastavate õpetajate 47% 73% 84% 91% 95% 83% osakaal Allikas: EHIS 1 Alushariduse, üldhariduse ja kutsehariduse õpetajate arv kokku oli 2021/2022. õa 26 256 õpetajat. Osa õpetajaid töötab rohkem kui ühe haridustaseme õppeasutustes, seega ei saa eri haridustasemete õpetajate arve kokku liita.  3 Tabel 4. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal maakonniti, 2021/2022. õa. Maakond vastab ei vasta ei vasta kvalifikatsiooni- kvalifikatsiooninõuetele, kvalifikatsiooninõuetele, nõuetele omandatud magistrikraad omandatud muu kõrgeim või vastav kvalifikatsioon2 kvalifikatsioon3 Harju maakond 5790 355 896 Hiiu maakond 112 3 12 Ida-Viru maakond 1169 56 170 Jõgeva maakond 335 13 53 Järva maakond 346 28 92 Lääne maakond 287 11 53 Lääne-Viru maakond 643 47 159 Põlva maakond 286 8 48 Pärnu maakond 927 26 149 Rapla maakond 400 26 98 Saare maakond 410 16 51 Tartu maakond 1907 71 300 Valga maakond 294 9 59 Viljandi maakond 554 15 99 Võru maakond 398 18 62 Allikas: EHIS Keele- ja kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suure osakaalu tõttu on vaja suurendada ülikoolides õppekohtade arvu õpetajakoolituse õppekavadel, töötada välja paindlikke õppevorme õpetajaks õppijatele, pakkuda keelekoolitusi, motiveerida õpetajaid tööle asuma ja jääma, et tagada õpetajate järelkasv ning katta asendusvajadus juhuks, kui keelenõuetele mittevastavad õpetajad ei suuda ka keeleõppe abimeetmete toel nõutud keeletaset saavutada. Eestikeelsele õppele üleminekul on vaja pakkuda haridusasutustele nii metoodilist tuge ja koolitusi kui ka erinevaid vajaduspõhised toetusi ning muuta õigusnorme. Õpetajate puuduse leevendamiseks tuleb võimalusi otsida ka koolivõrgu ülevaatamisest, sest EHISe 2021/2022. õppeaasta andmetel jääb õpetaja keskmine töökoormus alla täiskoormuse. Viimased kuus õppeaastat on üldhariduskoolide õpetajate keskmine koormus olnud 0,83 ametikohta. Seejuures on oluline märkida, et 2021/2022. õa andmetel on õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarvu mediaan põhikoolis 9,2 ja mood 11,1 ning gümnaasiumis on nii mediaan kui mood 12,6, mis viitab võimalusele rakendada tänasest paremini haridussüsteemis juba olemas olevaid ressursse, millele ei ole seni piisavalt tähelepanu pööratud. Seejuures tuleb loomulikult arvestada, et suuremates koolides ja kohalikes omavalitsustes on õpetajate keskmine koormus pigem suurem ning väiksemates koolides ja omavalitsustes pigem väiksem. 2 Vaadeldakse kõrgeimat omandatud kvalifikatsiooni (so kõrgeim formaalharidustase paigutatuna kvalifikatsioonide raamistikku). 3 Õpetajad, kelle kõrgeimaks omandatud kvalifikatsiooniks on kas põhiharidus või vastav kvalifikatsioon, keskharidus või vastav kvalifikatsioon, kesk- ja kõrghariduse vaheline kvalifikatsioon, rakenduskõrgharidus/bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon või doktorikraad ning ka õpetajad, kelle kõrgeim kvalifikatsioon on teadmata.  4 Terviklikule eestikeelsele õppele üleminekuks tuleb lisaks lasteaedades ja koolides toimuvale õppe-kasvatustööle rakendada ka võimalusi, mida pakub eelkõige koolis toimuv huvitegevus ja huviharidus, aga ka noorsootöö ja huviharidus laiemalt. Laste ja noorte huvist lähtuv eestikeelne süstemaatiline ja juhendatud tegevus soodustab ja toetab mitmekülgset keeleõpet ning motiveerib keelt omandama. Huvikoolides töötab EHISe 10.11.2021. a andmete seisuga 6130 huvihariduse pedagoogi. Huvikoolides töötavatest huvihariduse pedagoogidest 822 (13%) pedagoogi õpetamise keel ei ole eesti keel, seevastu eesti või eesti ja muus keeles õpetavad 5308 pedagoogi. Neist 822 huvikooli pedagoogist 181 pedagoogi töötavad õpetajana või õppejõuna ka üldhariduskoolides, koolieelsetes lasteasutuses, kutseõppeasutustes või kõrgkoolis. Omakorda neist 54 pedagoogi eesti keele oskuse tase ei vastanud keelenõuetele. 40 pedagoogi emakeel on eesti keel. Õpilased Alusharidus Koolieelsetes lasteasutustes käis 2021/22. õppeaastal 66 979 last, kellest venekeelsetes rühmades 9456 ja keelekümblusrühmades 3720. Viimasel kümnel aastal on laste osakaal keelekümblusrühmades kasvanud ja venekeelsetes rühmades kahanenud. Need lapsed, kelle lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse keel on eesti keel, saavutavad eesti keele kui teise keele teise kooliastme tasemetöös ja põhikooli lõpueksamil paremaid tulemusi kui venekeelses lasteaiarühmas käinud. Samal ajal lasteaias vene keeles õppinute ning põhikooli eesti keeles või eesti keelekümbluses lõpetanute põhikooli eesti keel teise keelena lõpueksami tulemused on keskmiselt sarnased nende laste keskmiste eksamitulemustega, kes lasteaias õppisid eesti keeles, kuid üldhariduskooli lõpetasid vene õppekeeles. Selles, mis õppekeeles lapsed õpivad, võivad rolli mängida nii kodused tegurid kui ka soovitud õppekeelega lasteaiarühma ja/või soovitud õppekeelega üldhariduskooli kättesaadavus. Üldharidus 2021/2022. õa oli Eestis 2 algkooli, 35 põhikooli, 36 keskkooli/gümnaasiumi ja 4 täiskasvanute gümnaasiumi, mille põhimääruses on määratletud õppekeelena vene või eesti ja vene keel. Vene õppekeeles õppis statsionaarses õppevormis 21 079 õpilast ja mittestatsionaarses õppes 76 õpilast (vt tabel 5). Õpilastest 24 õppis erakoolide gümnaasiumiastmes, ülejäänud põhikooliastmes. Tabel 5. Täielikult või osaliselt vene õppekeelega statsionaarse õppega koolid ja statsionaarses õppes vene õppekeeles õppivad õpilased, 2021/22. õa Maakond Vene õppekeelt Statsionaarses õppes vene rakendavate koolide keeles õppivate õpilaste arv arv Harju maakond 35 14 470 Ida-Viru maakond 21 5 929 Jõgeva maakond 2 128 Järva maakond 1 0 Lääne maakond 1 0 Lääne-Viru maakond 3 38 Pärnu maakond 3 223 Tartu maakond 5 86 Valga maakond 2 205 Kokku (sh 24 erakooli õpilast) 73 21 079 Allikas: EHIS  5 PISA tulemused näitavad, et Eesti pakub maailma parimat venekeelset haridust, ometi jääb see eestikeelsest haridusest keskmiselt ühe õppeaasta võrra maha (vahe 42 punkti). Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja riigieksami tulemused on Ida-Virumaa koolides (üksikute eranditega) keskmiselt kehvemad kui Harjumaa koolides (vaadeldud on maakondi tervikuna). Kui kahe maakonna koolid keskmiste tulemuste alusel järjestada, on paremate tulemustega koolide hulgas eelkõige Tallinna koolid ning kehvemate tulemustega koolide hulgas on eelkõige Ida-Virumaa koolid, kuigi kehvemate tulemustega koolide hulgas on ka Harjumaa koole. Eesti keele kui teise keele tasemetööde keskmised tulemused on viimasel paaril aastal Ida-Virumaa koolides paranenud ning suures osas ei eristu keskmisest. Põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskuse tase on tihedalt seotud sellega, kui suur osa õpetajatest vastab riigikeele oskuse nõuetele. Põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmine tulemus oli 70 punkti lähedal. Valdavalt kehtib seos: mida suurem osa õpetajatest vastab keeleoskusnõuetele, seda kõrgem on põhikooli lõpueksami keskmine tulemus koolis ja seda suurem osakaal õpilastest saavutab põhikooli lõpus B1-taseme. Ka siin on keelekeskkonnast või muudest teguritest lähtuvaid erandeid – on koole, kus keeleoskusnõuetele vastavate õpetajate osakaal on kõrge, kuid põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmised tulemused on Eesti keskmisest madalamad, või koole, kus keeleoskusnõuetele vastavate õpetajate osakaal on madal, kuid põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami tulemused Eesti keskmisest kõrgemad. Riigikeeleeksamit sooritas 2021. a kokku 1534 õpilast, sh Harjumaal kaks korda enam (935 õpilast 2021. a) õpilasi kui Ida-Virumaal (467 õpilast 2021. a). Eesti keskmine tulemus oli 75 palli. Harjumaa õpilaste keskmine tulemus on kolm punkti kõrgem kui Ida-Virumaa sooritajatel. Kuigi gümnaasiumiharidus olnud juba kümme aastat eestikeelne, näeme endiselt, et märkimisväärne osa (2021. aastal 23%) õpilastest ei saavuta eesmärgiks seatud B2-keeletaset. Selle peamiseks põhjuseks on, et varasemad õppetasemed ei taga piisavalt head lähtetaset gümnaasiumis seatud eesmärkide saavutamiseks ning isegi väga heal tasemel õppetöö puhul jääb kolmest keskhariduse aastast väheks, et varasemat tegemata tööd kompenseerida. Selle kinnituseks on ka B1-taseme mitte-saavutanute hulk põhikoolis (2016‒2019 ei saavutanud B1 taset 34%, 2021. aastal juba 42%). Kutseharidus 2021/22 õa. oli kutsekeskhariduse tasemel vene keeles õppijaid 8 õppeasutuses, 1036 õpilast 10 645-st (10%). Ülejäänud kutsekeskhariduse tasemel õppijad on märgitud õppima eestikeelsel õppekaval. 2700 kutsekeskhariduse tasemel õppijat (30%) on põhikoolis õppinud eesti keelt teise keelena, neist 1144 puhul on märgitud võõrkeeleks eesti keel või eesti keel teise keelena. 30% kutsekeskharidusse vastuvõetutest (veidi üle 1000 õpilase) õpib 60/40 proportsioonis eestikeelses õppes. Enim on selliseid õpilasi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Tallinna Teeninduskoolis ja Tallinna Polütehnikumis. Suurem 60/40 vastuvõetute osakaal on kaevandamise, keemiatehnoloogia, mehaanika ja elektroonika õppekavarühmades, aga ka pea pooled tarkvaraarenduse kutseõppuritest on 60/40 rühmades. Põhikoolilõpetajate eesti keele oskuse tase ei ole viimastel aastatel oluliselt tõusnud ja venekeelsest põhikoolist jõuavad kutsekeskharidusse pigem madala keskmise hinde ja kesise eesti keele oskusega õpilased. Põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmine tulemus on 70 punkti lähedal; vene õppekeelega põhikoolidest samal aastal kutsekeskhariduses jätkanutel on see u 50 punkti ning nende kõigi ainete keskmine hinne põhikooli lõpetades oli 2019. aastal 3,7.  6 Alates 2013. aastast on võimalik kutsekeskharidusõppe vene õppekeelega rühmades lõpetada eesti keele kui teise keele riigieksami kõrval ka eestikeelse kutseeksami või kooli lõpueksamiga. Kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keele oskuse mõõtmiseks kasutatakse kompleksindikaatorit, mis näitab nende kutsekeskhariduse lõpetajate osakaalu, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel (eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 palli või varasemast B1-tase või kutseeksam eesti keeles positiivsele tulemusele sooritatud). Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetanutest oskas 2019. a eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel veidi alla poole – 41,7%. Arvestada tuleb ka asjaolu, et parema eesti keele oskusega põhikoolilõpetajad asuvad kutseõppeasutustes üha sagedamini õppima eesti õppekeelega rühmadesse. Koroonapandeemia tõttu oli aastail 2020 ja 2021 eesti keele kui teise keele riigieksam kutsekeskhariduse lõpetajatele vabatahtlik. 2021/2022. õppeaastaks kehtestati põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega erisus lõpueksamite sooritamise kohustuslikkuse osas, see laienes ka kutsekeskhariduse õppuritele ning lõpetamiseks eesti keele kui teise keele riigieksamit sooritama ei pidanud. Hariduslike erivajadustega õpilastele, kelle intellektuaalne võimekus või muu raske ja püsiv psüühikahäire ei võimalda omandada eesti keelt võõrkeelena või ka peamise suhtluskeelena, tagatakse ka pärast eestikeelsele õppele üleminekut võimaluse korral õpe vene, inglise või muus, Eestis viibijate seas enamlevinud ning õpilase keelelis-kultuurilist tausta ja võimekust arvestavas keeles. Erisused jäävad üldjuhul põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud, toimetuleku ja hooldustasemel õppijatele ning individuaalselt püsiva ja raske psüühikahäirega õpilastele (sh koolieelsetes asutustes), kel kaasneb oluline kommunikatiivne häire. Erisuste raames tehakse õpilase võimetele vastavaid kohandusi keeleõppega seotud õpiväljundites või lõpetamistingimustes, kohaldatakse oludele vastavaid kvalifikatsiooninõudeid õpetajatele ja teistele haridusasutuse töötajatele ning tagatakse võimaluse korral õppekeelespetsiifiline õppevara. Eelkirjeldatud sihtrühmadele suunatud erisused ja kohandused järgivad ülemineku üldisi põhimõtteid ja tähtaegu suurimas võimalikus mahus. Taustainfo kokkuvõtteks saab välja tuua, et eestikeelsele õppele üleminek puudutab kõige vahetumalt 31 571 last/õpilast ning 2245 keelenõuetele mittevastavat õpetajat. Nende hulka ei ole arvatud keelekümblusrühmades ja -klassides õppivaid lapsi/õpilasi ega kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid (vt tabel 6). Tabel 6. Vene õppekeelega lapsed/õpilased ja keelenõuetele mittevastavad õpetajad 2021/2022. õa. Vene õppekeelega lapsed/õpilased Arv Alusharidus 9456 Põhiharidus 21 055 Keskharidus 24 Kutseharidus 1036 KOKKU 31 571 Keelenõuetele mittevastavad õpetajad Arv Alusharidus 746 Üldharidus 1338 Kutseharidus 161 KOKKU 2245 Allikas: EHIS  7 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevused 1. Olemasolevate õigusnormide hindamine ja vajadusel muutmine ning õigusaktide täiendamine (1) Olemasolevate normide hindamine ja analüüsimine ning seaduseelnõude väljatöötamine, et kehtestada õppekeelena üksnes eesti keel ning näha valdkonnaseadustes ette üleminekusammud selleni jõudmiseks. Vajalikud muudatused tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ja keeleseaduses. (2) Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muutmine, et kehtestada alates 2024. aastast alushariduses õppe-kasvatustegevuse läbiviimine eesti keeles. (3) Põhikooli riikliku õppekava muutmine, et kehtestada põhikooli lõpetamiseks eesti keeles sihttasemena B2-tase ning õpilasele emakeele ja kultuuriõppe moodulite loomine, eesti keelest erineva emakeelega õppijate eesti keele tundide arvu suurendamine esimeses kooliastmes praeguselt 2 tunnilt 4 tunnile ja teises kooliastmes 4 tunnilt 5 tunnile nädalas. Lisaks põhikooli lihtsustatud õppekava muutmine, keele ja kirjanduse ning võõrkeelte valdkonnakavade muutmine, emakeeleõpet toetava valikkursuse loomine, näidistöökavade ja koolide juhendmaterjalide väljatöötamine. (4) Gümnaasiumi riikliku õppekava muutmine, et kehtestada gümnaasiumi lõpetamise eesti keele sihttasemena C1-tase. (5) Keeleseaduse muutmine. Keeleseaduses sunniraha määra suurendamine seniselt 640 eurolt 9600 euroni ning Keeleameti järelevalvepädevuse laiendamine seaduses ja seaduse alusel kehtestatud eesti keele õppe ja eesti õppekeele nõuete täitmise kontrollimisel alus-, põhi-, üld- ja kutsekeskhariduses. Koolieelse lasteasutuse seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses sätestatakse, et Keeleamet on kaasatud ministeeriumi poolt teostatavasse koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe järelevalvesse eksperdina. Keeleameti kaasatud isikute (ekspertide) ülesanne on tutvuda õpi- ja kasvukeskkonnaga; vaadelda õppetunde; anda eksperthinnang eesti keele ja eestikeelse aine õpetamisele ja õppimisele ning vaadeldud õppetundides kasutatud õppekirjandusele, õppe- ja kasvatusala töötajate eesti keele oskusele vastavalt kehtestatud nõuetele. Kuna järelevalvega tegelevad haldusorganid on üldjuhul ise vaideorganiteks, viiakse Eesti keele tasemeeksamite vaiete menetlemine edaspidi Haridus- ja Noorteametisse (edaspidi Harno), sest Harno tegeleb eesti keele tasemeeksamite arendamise, korraldamise ja hindamisega ning vaiete menetlemine on selle terviktegevuse loomulik osa. Seni on eksaminandid vaided esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM), kuid vaiete menetlemise praktika on näidanud, et see ei ole kõige otstarbekam lahendus. 2. Koolide pidamise riigile üleandmine ja investeeringud Ida-Virumaa koolivõrgus (6) Ida-Virumaa eestikeelsete koolide riigi pidamisele üleandmiseks omavalitsustega halduslepingute sõlmimine, et tagada koolide elujõud ja toetada eestikeelset õpet. Tegevuse fookuses on valdavalt venekeelses keskkonnas venekeelsete koolide kõrval samas asulas asuvad eestikeelsed koolid. Hinnatakse pidamise üleandmise mõju nii asukohajärgse kui naaberomavalitsuste koolivõrgule, arvestades pikaajalisi prognoose, investeeringuvajadusi ja koostöövõimalusi olemasolevate riigikoolidega. Narva Eesti Gümnaasiumi pidamise andis Narva linn riigile üle 01.09.2021.a. Eestikeelse hariduse tegevuskava alusel on HTM ning Kohtla-Järve linn sõlminud Kohtla- Järve Järve Kooli pidamise üleandmiseks alates 01.09.2022 halduslepingu ning Sillamäe linnaga peetakse läbirääkimisi halduslepingu sõlmimiseks 2022. a jooksul, et alates  8 01.09.2023 riigi pidamisele üle anda Sillamäe Eesti Põhikool. Arvestades haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 esitatud sihti suurendada riigi vastutust keskhariduse andmisel, käsitletakse läbirääkimistel ka Sillamäe Gümnaasiumi pidamise üleandmist. Lisaks on alustatud esmaseid läbirääkimisi Lüganuse vallaga, et välja selgitada Lüganuse valla koolivõrgu korrastamiseks ning eestikeelse õppe tõhustamiseks vajalikud tegevused, sh ühe või mitme kooli pidamise üleandmine riigile. Läbirääkimiste tulemusena on kavas sõlmida haldusleping hiljemalt veebruaris 2023. Kõigi omavalitsustega on arutatud ka võimalusi anda pärast koolivõrgu korrastamist, kui on tagatud õppe kvaliteet ja jätkusuutlikkus, nende koolide pidamine taas üle omavalitsustele. Lisaks õpilaspõhisele rahastusele on vaja lisaressursse koolide taristu ülalpidamiseks ning investeeringuteks. Kohtla-Järve Järve kooli 2023. a 12 kuu majandamiskulu on ca 381 000 eurot ja Sillamäe Eesti Põhikooli 2023. a 4 kuu majandamiskulu on ca 81 000 eurot. Kohtla- Järve Järve Koolile uue õppehoone ehitamise eeldatav investeering viimaste riigihangete põhjal on ca 15,9 miljonit eurot (objekt on esitatud valitsemisala investeeringukavas kõige prioriteetsema objektina). Sillamäe Eesti Kooli investeerimisvajadus sõltub omavalitsusega kokkulepitavast ruumilahendusest, kuid jääb eeldatavalt valitsemisala investeeringukavas väljapakutud 7,5 miljoni euro juurde. Lüganuse valla kooli või koolide õppehoonete investeeringuvajadus on seotud koolide ühendamise ja eestikeelse õppe tegevuskava elluviimisega ning jääb eelduslikult 5,6 miljoni euro juurde. Ida-Virumaa koolivõrgu korrastamise jätkamiseks investeeringute kava koostamine. Perioodil 2014‒2020 tõukefondidest rahastatud põhikoolivõrgu meetme objektide kallinemise tõttu täiendava toetuse andmist arutas Vabariigi Valitsus kabinetiistungil 22.03.2022 ning otsustas toetada haridus- ja teadusministri ettepanekut suurendada Kohtla- Järve Kesklinna põhikooli projekti toetust ning suurendada rahastust ja samas muuta rahastusallikat Narva Kesklinna Põhikooli projekti elluviimiseks. Mõlema projekti rahastuse suurendamise eeltingimus on keelekümblusõppe mahu suurendamine kõnealuses koolis. Perioodi 2021‒2027 tõukefondidest on HTMil põhikoolivõrgu korrastamiseks kavas rahastada projekte vaid Ida-Virumaal. Ida-Virumaal muutub õpilaste arvu eesoleval perioodil kõige rohkem ja ka koolivõrgumuudatuste vajadus on kõige suurem. Ka haridustaristu seisukord on keskmisest kehvem (nt ventilatsiooniga hoonetes õppivate õpilaste osakaal). Investeeringute kava koostamiseks on plaanis kohtuda kõigi Ida-Virumaa omavalitsustega ja koostada ühine investeeringute kava omavalitsustega, kus koolide arv muutub enim (Narva, Kohtla-Järve ja Lüganuse), ning omavalitsustega, kus õpilaste arvu vähenemise tõttu on suurim vajadus õppekohtade arvu optimeerida (Narva-Jõesuu ja Alutaguse). Investeeringute eraldamise vältimatu eeltingimus on eestikeelse hariduse tegevuskavast kinni pidamine. Ehitushindade märgatava tõusu tõttu ei ole võimalik esialgseid kavasid täies mahus ellu viia. Selleks oleks vaja lisarahastust ca 21 miljonit eurot (perioodil 2024‒2027). 3. Ülemineku nõustamine, järelevalve ja kvaliteeditugi (7) Koolide ja kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoe korralduse väljatöötamine, et kohalikke olusid arvestades sõlmida koostöökokkulepped ja pakkuda arendustuge (õppekavad, arengukavad, kooli töökorraldus jms), mis lähtub HTMi 2022. a temaatilise  9 järelevalve „Eesti keele ja eestikeelse õppe korraldusest vene õppekeelega koolides“ tulemustest. 2023/2024. õppeaastast alustab riik eestikeelsele õppele üleminekut toetava nõustamisteenuse pakkumisega. Juhtumipõhiselt kaasatakse vajaminevaid spetsialiste erinevatelt ametikohtadelt ja haridustasemetelt. Nõustamist on võimalik saada kooli pidajatel, koolijuhtidel ja õpetajatel. Proaktiivselt asuvad nõustajad tegelema koolidega, kus on riikliku järelevalve tulemusena avastatud puudused eestikeelse õppe rakendamisel/juurutamisel. Nõustajate peamine ülesanne on pakkuda kooli pidajale tuge muutuste elluviimisel, toetada koolijuhti muutuste kavandamisel ja eestvedamisel ning toetada õpetajaid metoodika ja igapäevatööd lihtsustavate näpunäidetega. Nõustamis- ja arendustoe korraldus töötatakse välja 2022. aasta novembri lõpuks. Lisaks toetab eestikeelsele õppele üleminekut Harno keelevaldkonna haridusasutuste nõustajate võrgustik, kes nõustab õpetajaid, koolimeeskondi ja juhtkondi eesti keelest erineva kodukeelega laste/õpilaste õpetamisel. Nõustajad on haridusasutusele abiks keelevaldkonna ja lõimingute vajaduste kaardistamisel ja tegevuse eesmärgistamisel, nad pakuvad koolimeeskonna liikmete individuaalnõustamist või koolimeeskonna rühmanõustamist. Üleminekuprotsessi toetamiseks kutsutakse ellu töörühm, kes koostöös haridusvaldkonna ekspertidega piloteerib 2023.‒2024. aastal koolikorralduslikke ja metoodilisi lahendusi koolides. Temaatilise (õppekeel ja keeleõpe) järelevalve mahu suurendamine ja järelevalvesüsteemi väljatöötamine koostöös Keeleametiga lähtudes HTMi 2022. aasta temaatilise järelevalve „Eesti keele ja eestikeelse õppe korraldusest vene õppekeelega koolides“ tulemustest alates 2023 jaanuarist hõlmab eesti keele õppe ja eesti õppekeele nõuete täitmise kontrolli alus-, põhi-, kesk- ja kutsehariduses. Järelevalvet on edaspidi kavas laiendada huvikoolidele ja noorsootööasutustele. Eesti keele õppe tulemuslikkus on olnud aastaid murekoht, millest annavad kinnitust lõpueksamite tulemused. Eelmisel aastal ei saavutanud põhikooli lõpueksami sooritajatest 42% B1-taset ja tulemus on võrreldes 2019. aastaga muutunud kehvemaks (siis jäi B1-tase saavutamata kolmandikul põhikooli lõpueksami sooritajatest). Viimased temaatilised järelevalved eestikeelse õppe korraldamisest vene õppekeelega koolis toimusid 2012/2013. ja 2013/2014. õppeaastal. Koolieelsetes lasteasutustes ja kutseõppeasutustes ei ole järelevalve raames eesti keele õpet kontrollitud. Et tagada eestikeelsele õppele üleminek 2030. aastal, seatakse alus-, üld- ja kutsehariduse järelevalves prioriteediks temaatiline järelevalve eesti keele ja eestikeelse õppe korralduse üle. Eesmärk on saada ülevaade eesti keele oskusest, selle õppimisest ja õpetamisest eesti keelest erineva emakeelega laste ja õpilaste hulgas ning saada tagasisidet, kas koolieelsetes lasteasutustes ja koolides tagatakse nõutaval tasemel eesti keele õpe. 2022/2023. õppeaastast suurendatakse temaatilise järelevalve valimit ning analüüsitakse eesti keele ja eestikeelse õppe korraldust nii koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes. Erisus võrreldes varasemate järelevalvetega on süsteemsus ning Keeleameti kaasamine eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Keeleamet on aastaid tegelenud nii eesti keele õpetajate kui ka aineõpetajate eesti keele oskuse järelevalvega. 2022/2023. õppeaastal on valimis eelkõige madala tulemuslikkusega põhikoolid (aluseks tasemetööde, põhikooli lõpueksamite, B1-eksamite tulemused, eesti keele ja eestikeelsete aineõpetajate kvalifikatsioon jm). Lähema vaatluse alla võetakse põhikoolilõpetajate valmisolek jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel eesti keeles.  10 Seoses järelevalvevajaduse suurenemisega taotletakse HTMi järelevalve valdkonda kolm uut ametikohta. Arvestuse aluseks on, et üks ekspert saab õppeaasta jooksul viia järelevalve läbi kuues õppeasutuses. 2022. aastal on ministeeriumi järelevalve valdkonnas viis eksperti, mis teeb järelevalve mahuks 30 järelevalvet õppeaastas. Lähtudes süsteemset järelevalvet vajavate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste arvust, ei piisa olemasolevatest ekspertidest, kuna nad viivad läbi ka koolitus- ja tegevuslubadega seotud ja üksikjuhtumite järelevalvet ning täidavad muid tööülesandeid (pöördumiste lahendamine, seired, õppeasutuste ja nende pidajate nõustamine). Samadel põhjustel taotletakse kolme uut inspektori ametikohta ka Keeleameti koosseisu: kahte Harjumaale ja ühte Ida-Virumaale. (8) Koolikorraldust ja metoodikat käsitlevate üleminekumudelite väljatöötamine ekspertide toel 2023‒2024, et toetada haridusasutusi piloteeritud koolikorralduslike ja metoodiliste lahendustega. (9) HTMi spetsialistid nõustavad keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi üleminekuperioodil 2023‒2030, et toetada haridusasutusi võimalikult tõhusalt kogu ülemineku perioodil. (10) Vanemahariduse programmi väljatöötamine kultuuriministeeriumi eestvedamisel, et pakkuda lapsevanematele vajalikku nõustamist ja tuge haridusvalikute tegemiseks, nende õiguste ja võimaluste teemal. Erilist tähelepanu pööratakse ajutise kaitse saajate (Ukraina sõjapõgenike) nõustamisele haridusvalikute tegemisel. Nõustatavate lastevanemate arv on ca 3000. 4. Asjatundlike õpetajate ja koolijuhtide olemasolu tagamine ja motiveerimine (11) Läbirääkimised ülikoolidega alushariduse õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh E2) õpetajate, aineõpetajate ja eesti keelt valdavate kutseõpetajate õppekavadel õppekohtade arvu suurendamiseks ja halduslepingute sõlmimine. Arvestades, et vene ja eesti-vene õppekeelega koolides on arvestatav osa õpetajaid, kelle eesti keele oskuse tase ei vasta nõuetele, on vaja suurendada ülikoolides õppekohtade arvu õpetajakoolituse õppekavadel, et tagada õpetajate järelkasv ja katta asendusvajadus juhuks, kui keelenõuet mitte täitvad õpetajad ka abimeetmete toel ei suuda nõutud keeletaset saavutada. Täiendavate õppekohtade rahastamiseks õppeaastatel 2022/2023‒2024/2025 tuleb eraldada vahendid kogu õppeajaks (3 aastat BA ja 2 aastat MA). Praegusest rahastusmudelist lähtudes on ülikoolid valmis juurde looma 342 lisaõppekohta aastas. Eeldusel, et kõik andmetes kajastuvad õpetajad ei pea suunduma tasemeõppesse, osa õpetajaid (30‒50%) viib oma riigikeele oskuse 1. septembriks 2024 õpetaja kvalifikatsiooninõuetega vastavusse ja ülejäänutele tuleb leida asendus, on lisaõppekohtade vajadus aastas ca 500‒550 õppekohta aastas. Praegusest rahastusmudelist lähtudes on ülikoolid võrreldes 2021. a vastuvõtuga valmis juurde looma 342 lisaõppekohta aastas (sh 172 õppekohta BA õppekaval, 145 õppekohta MA õppekaval ja 25 õppekohta integreeritud õppekaval). Ülikoolide arvestustes on õppekoha hind kõrgem (nt Tartu Ülikooli arvestuslik õppekoha hind 6800 eurot) põhjendusel, et õpetajakoolituse üliõpilaste koolitamiseks kasutavad eelarvevahendid ei võimalda praegu paindlikult pakkuda personaliseeritud õpet väikestes rühmades, näiteks õpetada väga erineva taustaga üliõpilastele aineid vastavalt nende varasematele õpingutele ja töökogemusele või pakkuda ka õpet, mida on vaja õpetajakoolituse  11 õppekavale astumiseks vajalike tingimuste täitmiseks. See eeldab enamasti sessioonõpet (üldjuhul toimuvad aineõpingud päevases õppes), aga ka e-õppe väljaarendamist ja pakkumist, mentortoe võimaldamist, toetavate õpikogukondade käivitamist, õpetajatele ja haridusjuhtidele suunatud mikrokraadide väljatöötamist ja pakkumist sihtrühmale tasuta jms. (12) Õpetajate järelkasvu tegevussuunad ja rakendamine: juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur, õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõpe, karjääri ja arenguvõimalused, ametikaare ülene tugi, sh alustavate õpetajate toetamine, töö- ja palgakorraldus ning tugipersonali kaasamine, õpetajaameti atraktiivsus. *Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt valitsuskoalitsiooni kokkulepe, et õpetajate palk tõuseb perioodil 2023-2025 vähemalt 120%ni Eesti keskmisest palgast, millele lisatakse 17,1%. Õpetaja palga konkurentsivõimelisuse tagamine panustab õpetajate järelkasvu tagamisse 106,6 mln eurot aastas, kus arvestuse aluseks alammäär 1749€ + 17,1% (alus: VV 06.01.2022 istungi otsus nr 2 toetada tegevusi õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimiseks: täiendavate õppekohtade loomine, õpetajate akadeemia käivitamine, koolipsühholoogide kutseaasta käivitamine, kohaliku omavalitsuse haridustoetuses õpetajate töötasu suurendamine). (13) Eelhindamisvahendi ja tasandusmooduli väljatöötamine mikrokraadiõppesse sisenejatele (õpetajate järelkasvuks uute võimaluste loomine, sihtrühm: töötavad õpetajad, kes kvalifikatsioonile ei vasta, lisaeriala omandavad töötavad õpetajad). Õpetaja 7. taseme kutsestandardi läbivaks kompetentsiks on eesti keele oskuse nõue. Eesti keele õpetaja ja eesti keeles aineid õpetava õpetaja peab praeguste nõuete kohaselt oskama eesti keelt C1-tasemel, muus keeles õpetav õpetaja B2-tasemel. 1. septembrist 2025. a loetakse õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses või keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele. Õpetajate esma- ja täienduskoolitus peab muutuma paindlikumaks ning võimaldama kvalifikatsiooni saamiseks ja pidevaks enesetäiendamiseks õppimist töö ja pere kõrvalt, sh töökohapõhist õpet, kuid kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Juba töötavatele õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele pakutakse süsteemset ümber- ja täiendusõpet, sh praegu keelenõuetele mittevastavatele õpetajatele mikrokraade eesti keeles õpetamise kompetentsi tõstmiseks. Õpivõimaluste paindlikkuse suurendamiseks töötavad Tartu ja Tallinna ülikool koostöiselt välja eelhindamisvahendi mikrokraadiõppesse asumiseks. Et iga pedagoogilisi või ainealaseid kompetentse tõsta sooviv juba koolis töötav õpetaja leiaks sobiva õpitee, on esmalt vaja välja selgitada õppesse soovijate tase ja vastavalt sellele suunata nad kas otse mikrokraadiõppesse või nn tasandusmoodulisse. Tegevust rahastatakse ESFi vahenditest. Töötatakse välja mikrokraadiprogrammid juba töötavatele õpetajatele kvalifikatsiooni omandamiseks (magistrikraad ja/või õpetajakutse) ja luuakse paindlikumad võimalused õpetajakoolituse läbimiseks osakoormusega (õpe 2‒4 a). Kui kõrvutada igal aastal koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides või kutseõppeasutustes keskmiselt õpetajaametis alustanute arvu ja õpetajakoolituse lõpetanutest õpetajatööle asunute arvu, osutavad EHISe andmed, et õpetajakoolitus ei kata iga-aastast liikuvust. Samas on tööturul ka neid, kes on õpetajahariduse omandanud varem või soovivad õpetajaametisse asuda muudelt elualadelt. Paindlikud meetmed võimaldavad töötavatel õpetajatel ja karjääripöörajatel kiiremas tempos ja paindlikult tõsta kompetentsi tööks eesti keelest erineva emakeelega õpilastega ja tagada hädavajaliku ettevalmistusega õpetajate lisandumine. Läbirääkimised ülikoolidega õppe nominaalaja pikendamise ja sellega seonduva ressursivajaduse üle on käimas.  12 (14) Ainedidaktikute vajaduse kaardistamine koostöös ülikoolidega (sihtrühm: ülikoolide õppejõud, koolide/lasteaedade meisterõpetajad), et tagada aineõpetajate õpetamiseks vajalik akadeemiline järelkasv. Õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine toob kaasa vajaduse uute ainedidaktika õppejõudude järele. See on tingitud ühest küljest põlvkonnavahetusest ja teisest küljest asjaolust, et suur osa õpetajakoolituse magistritasemel õppekavadest paikneb erinevates ülikoolide struktuuriüksustes ja ainedidaktiku positsioon neis ei ole esmane. Suurendada tuleb praktika ja pedagoogikaainete kaalu õpetajakoolituses. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. (15) Kõikidele Ida-Virumaal keelenõuetele vastavatele õpetajatele palgalisa koefitsiendi (õpetajatele 1,5 ja lasteaia õpetajatele 1,3) kehtestamine alates 2023 septembrist, et motiveerida eestikeelseid õpetajaid Ida-Virumaa koolidesse tööle asuma. Ida-Virumaa vajab tugevamaid stiimuleid kui muu Eesti. EHISe statistika näitab, et eestikeelsete õpetajate vajadus Ida-Viru maakonnas on 2021/2022. õa kaetud osaliselt. Kõige vähem on eesti keele nõuetele vastavaid õpetajaid üldhariduses. Kavandatav palgalisa aitab koolidel kindlasti õpetajaid juurde saada ja hoiab praegu töötavaid õpetajaid lahkumast. Palgavajadus on esialgu väiksem, kuid kasvab igal aastal, kuni saavutab maksimumi, kui eestikeelsed õpetajad on kõikides koolides tööle rakendatud. Alushariduse madalam palgakoefitsient on põhjendatav sisseastujate suure arvuga ülikoolides, samuti lõpetajate ja alusharidusse tööle asujate suurema arvuga. Õpetajate puudus koolides on kordades suurem kui alushariduses. Õpetajatele makstav palgalisa kujuneb ka keeleõppe toetusmeetmetest: 2022/2023. õa alates kuni 2024/2025. õppeaastani on koolide pidajatel jätkuvalt võimalus taotleda keelekümblusprogrammi kuuluvatele klassidele õpilase pearahapõhist toetust. Samuti kehtib vene õppekeelega koolidele võimalus taotleda kalendriaasta pearahapõhist eestikeelse aineõppe lisatoetust klassidele, kus eestikeelse aineõppe maht on vähemalt 40% või vähemalt 60% (EHISe andmed 10.11 seisuga). Eesti õppekeelega lasteaedadele on võimalik taotleda rühmatoetust kui laste arv õppeasutuses ületab 10%. Eesti õppekeelega koolidel on võimalik taotleda pearahapõhist toetust kui eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv koolis ületab 10% (EHISe andmed). 2024/2025. õa kuni 2030/2031. õa. Ida-Virumaal hakkavad kehtima õpetajate palgalisa koefitsiendid (lasteaedades 1,3 ja koolides 1,5). Väljaspool Ida-Virumaad on võimalik alates 2024. aastast kehtestada üleminekuklassidele (1. kl ja 4. kl) õpilase pearaha põhine toetus arvestusega 1 õpilane/350 eurot koolides. See võimaldab 24 õpilasega klassikomplekti puhul kasutada täiendavalt 8400 eurot õpetajate palgalisaks. Eesti õppekeelega lasteaedadele ja koolidele, kus õpib kriitiline hulk eesti keelest erineva emakeelega õpilasi (näiteks 10%,) jätkub eraldi toetus (vt p. 5. Õpilaste keeleõppe toetamine). Planeeritav palgalisa aitab tõsta piirkonnas töötavate õpetajate motivatsiooni, tuua haridussüsteemi tagasi varem kvalifikatsiooni omandanud, kuid praegu mujal töötavaid õpetajaid ja tuua haridussüsteemi uusi õpetajaid. (16) Motivatsioonipakettide väljatöötamine õpetajaametisse siirdujatele.  13 Täiendavate meetmetena rakendatavad motivatsioonipaketid (eesti keele kui teise keele õpetaja, klassiõpetaja, mitme aine õpetaja ja aineõpetaja õppekaval õppivatele üliõpilastele, lähtetoetused alusharidusse, lähtetoetus Ida-Virumaale siirdujatele, soodustingimustel riigi omandis või riigi üüritava korteri kasutamise võimalus: õpetaja maksab esmasel perioodil vaid tarbimisteenuste eest) on vajalikud, et tagada uute õpetajate tööle asumine. Olukord on eriti kriitiline Ida-Virumaal, mis põhjendab piirkondlike erimeetmete vajadust. Sihtstipendiumi rakendamine eesti keele kui teise keele õpetaja õppekaval ja aineõpetaja õppekaval õppivale üliõpilasele alates 2023/2024. õa. Stipendium õpetajakoolituse erialal õppima asujatele 400 eurot kuus kogu stuudiumi jooksul (10 kuud aastas). Arvestuse aluseks on praegused vastuvõtuarvud ja ülikoolide võimekus luua lisaõppekohti: kokku 1324 õpetaja eriala tudengit. Stipendium tagab üliõpilasele kindlustunde kogu õppeperioodiks. Lähtetoetus Ida-Virumaale kooli tööle suunduvale õpetajale ja tugispetsialistile (1,3 koefitsiendiga). Lähtetoetuse mahu kahekordistamine ja suurendamine kolmandiku võrra võimaldab lähtetoetust maksta kaks korda suuremale hulgale õpetajatele ja tugispetsialistidele ning vajaduse korral kehtestada kõrgem koefitsient (30%) neile, kes asuvad tööle Ida-Virumaale. Toetusega kaasneb kohustus töötada koolis kindel periood (nt 5 aastat). Alushariduse tugispetsialisti lähtetoetuse rakendamine. PGSi 2018. aasta muudatusega laienes lähtetoetuse saamise õigus koolide tugispetsialistidele. Seadusemuudatuse tulemusena on tugispetsialistide arv koolides võrreldes seadusemuudatuse eelneva ajaga kasvanud 40%. Samal perioodil on lasteasutuse tugispetsialistide arv tõusnud 12%. 2019. aastal laienes tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise õigus kutsõppeasutuse tugispetsialistidele. Tugispetsialistide lähtetoetuse laiendamisega alushariduse tugispetsialistidele luuakse loodetavasti eeldused tugispetsialistide lisandumiseks ka alushariduse valdkonda. Soodustingimustel eluaseme pakkumine Ida-Virumaal, motiveerimaks eestikeelsete õpetajate lisandumist. Ida-Virumaale õpetajatööle tulijatele pakutakse soodustingimustel korteri, riigi omandis või riigi üüritava korteri kasutamise võimalust. Näiteks Narvas on koolil kavas üürida turult pikaks perioodiks korterid ning anda need õpetajatele kasutada. Sama mudelit saab kasutada ka mujal, nt Jõhvil, Sillamäel jm. Narva näitel on ühele korterile tehtavad kulutused ca 400 eurot kuus. (17) Ettevalmistava eesti keele täiendusõppe kursuse pakkumine eesti keele kui teise keele õpetajaks õppida soovijatele. Motiveeritud ja hästi ette valmistatud tudengite kaasamiseks võimaldatakse eesti keele kui teise keele õpetaja õppekavale astuda soovijatel läbida aastatel 2023‒ 2028 ettevalmistav eesti keele täiendusõppe kursus. (18) Noored Kooli lisaõpperühma avamine eestikeelsete õpetajate arvu suurendamiseks koostöös Noored Kooli programmiga võimaldab kaks aastat vältava programmi raames juurde koolitada eestikeelsete ainete õpetajaid. (19) Kõikidele formaalhariduses töötavatele haridustöötajatele ja huvihariduse õpetajatele koostöös kultuuriministeeriumiga täienduskoolituste pakkumine õpetajatele ja koolijuhtide mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks (sh eesti  14 õppekeelega koolides) pakkudes aastatel 2023‒2028 rände, keelekultuuri loomise ja põhiõiguste teemalisi koolitusi. (20) Kõikide formaalhariduses töötavate haridustöötajate, huvikoolide õpetajate, noorsootöötajate ja tugipersonali täienduskoolitused keeleõppemetoodika, LAK-õppe, lõimingu, tandemõppe teemal ning aineõpetajate ja kutseõpetajate eestikeelse õppe oskuste toetamiseks alusharidusest kutsehariduseni. Haridustöötajatele (sh huvikoolide õpetajad, noorsootöötajad, õppeasutuste tugipersonal) korraldatakse vajaduspõhiseid keelevaldkonna täienduskoolitusi, nt keeleõppe metoodika ja didaktika, LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) põhimõtete rakendamine aine- ja erialaõppes, tandemõppe rakendamine keeleoskuse arengu toetamiseks jms. Samuti pakutakse haridustöötajatele õpilaste keeleoskuse arengu toetamiseks kogemusevahetuse ja heade praktikate jagamise võimalusi seminaride vormis. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. (21) Koolijuhtide professionaalsee arengu programmid. Koostöös Eesti Koolijuhtide Ühendusega alustavate koolijuhtide, juba töötavate koolijuhtide ja koolijuhtide järelkasvu programmide läbiviimine sihistatult ülemineku-koolidele Ida-Virumaal jm, mille osaks on muuhulgas kvaliteetse õpi- ja kasvukeskkonna loomine erinevast kultuurist õpilastele. HTMil on aastatepikkune kogemus koolijuhtide arenguprogrammide pakkumiseks. Eestikeelsele õppele üleminekul planeerime nii alustavatele koolijuhtidele, koolijuhtide järelkasvu tekitamiseks, kui ka juba täna vene õppekeelega koolides tööl olevatele koolijuhtidele Ida-Virumaal ja teistes vene õppekeelega koolidega Eesti piirkondades spetsiaalsed õppegrupid. Arenguprogrammide fookuses on teadmised ja oskused, mis võimaldavad luua koolijuhil koolikultuuri ja töökeskkonna, mis toetavad õpetajate heaolu ja professionaalset arengut. Viimased on omakorda eelduseks, et tagada kõikidele õpilastele, nende emakeelest sõltumata, kvaliteetne eestikeelne haridus. (22) Koolijuhtide järelkasvuprogrammi ja Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi läbiviimine sihistatult ülemineku-koolidele Ida-Virumaal jm koolijuhtidele koostöös koolide pidajatega, et tagada koolijuhtide järelkasv. (23) Tööjõulähetusprogrammid haridustöötajatele, kus omavahel on seotud eesti keele õpe ja töö samal ametikohal. Haridusasutuste juhid teevad koostööd (eesti ja vene õppekeelega haridusasutuste juhtide töövarjutamine). 5. Õpilaste keeleõppe toetamine (24) Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamine 2022‒2023 eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks (motivatsioonitoetus ja lisakeeleõppe eest lisatasud) ja ühtlustamine seoses motivatsioonitoetuste järkjärgulise vähenemisega. Praegu on olemas motivatsioonitoetused õpetajate lisatasuks (hinnanguline maht 2023. a eelarves 2 miljonit eurot) ja lisatundide rahastamiseks taotletud toetuste korral lisanduvate tundide tööjõukulu raha (5,66 miljonit eurot, sh Ukrainast saabunud õpilaste toetus). Keeleõppetoetusi on korrastatud alates jaanuarist 2022 ja see toimub kahes etapis: I etapp 2022‒2024 toetuste süsteemi lõplik korrastamine. Uuendused alates 2023. a jaanuarist: alushariduses ja koolides õppivatele Ukraina noortele saab taotleda toetust samadel alustel nagu praegu uussisserändajate puhul (400 eurot või 1000 eurot kalendriaastas); uussisserändaja toetuse laiendamine põhikoolist gümnaasiumisse ja kutsekeskharidusse  15 samadel alustel; eristatakse eestikeelsele õppele ülemineku motivatsiooni soodustamiseks alates 2023. a toetussummad eestikeelse õppe mahu järgi (vähemalt 40% eestikeelse õppemahu korral 185 eurot õpilase kohta ja vähemalt 60% mahu korral 270 eurot õpilase kohta kalendriaastas); jätkatakse eesti keelest erineva emakeeleõppe toetamist (rahvuskultuuriseltsid). II etapp alates 2024/2025. õa toetuste ühtlustamine ja eestikeelsele õppele üleminekuks uue toetusmehhanismi loomine väljaspool Ida-Virumaad asuvatele koolidele (Tallinn, Maardu jt) pearahaga 350 eurot/õpilane (1. ja 4. kl 2024/2025. õa; 1.‒2.kl ja 4.‒5. kl 2026. aastal); jätkub 40% ja 60% eestikeelse õppemahu toetuse taotlemise võimalus neile klassidele, kus minnakse eestikeelsele õppele üle hiljem. Senised pearahapõhised toetused vähenevad koos õpilaste arvuga ja jäävad motivatsiooniks neile klassidele, kus üleminek pole veel toimunud, ja võimaluseks toetust taotleda, kui eestikeelsele õppele minnakse üle varem. Eesti õppekeelega haridusasutuste toetamine Prognoosime eesti õppekeelega lasteaeda ja kooli astuvate ning vene õppekeelega koolidest eesti õppekeelega haridusasutustesse üle tulevate eesti keelest erineva emakeelega laste ja õpilaste arvu jätkuvat kasvu (1000‒1500 õpilast aastas). Neile mõeldud rühmatoetuse (lasteaias 2020 eurot aastas) ja pearahatoetuse (353 eurot õpilase kohta aastas) taotlemise võimalus jätkub ja laieneb 2023. a ka gümnaasiumisse ja kutsekooli, et kindlustada gümnaasiumis C1-taseme saavutamine ning kutsekoolides väljalangevuse vähenemine ja parem erialane keeleoskus. 2023. a toetuste maht on ca 2 mln eurot (tegu on osaga lisakeeleõppe toetustest). Alates 2024/2025. õa on plaanis toetusi ühtlustada: senise 12 toetuseliigi asemele jääb 5. (25) Alushariduses avatud taotlusvooru põhimõttel arendusprojektide võimaldamine Avatud taotlusvooru põhimõttel arendusprojektid võimaldavad lasteaedadel taotleda õpetajate ja juhtide vahetust lasteaedade vahel vastastikuse õppimise eesmärgil eesti keele õppe tõhustamiseks. Lisavajadus 0,1 mln eurot aastas. (26) Üld- ja kutsehariduses õppeasutuste tegevuskavade alusel vajaduspõhiste vahendite taotlemine täiendavaks keeleõppeks mitteformaalsete keeleõppetegevuste kaudu (õppekäigud, keeleklubid, keelekohvikud jms). Üldhariduses pakutakse eesti keelest erineva emakeelega õpilastele võimalust eesti keele kui teise keele lisaõppeks peamiselt gümnaasiumi astumiseks, et parandada õpilaste keeleoskust gümnaasiumis eesti keeles õppimiseks. Kutsehariduses pakutakse peamiselt kutsekeskhariduse õppekavadel õppivatele eesti keelest erineva emakeelega õpilastele võimalust eesti keele kui teise keele lisaõppeks, et parandada õpilaste keeleoskust eesti keeles õppimiseks, kutseõppes püsimiseks ja erialase eesti keele omandamiseks. Lisaõpe võib olla lühikursuste, tandem-, mitteformaalse või lõimitud õppe vormis vastavalt sihtgrupi vajadusele, mille määratleb õppeasutus. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. 6. Õppevara ja hindamisvahendite olemasolu (27) Töötatakse välja A2-, B1/B2- ja B2/C1-tasemete testid. Töötatakse välja nüüdisaegsed elektroonilised hindamisvahendid (testid ja eksamid). Arendatakse välja põhikooliealiste rändetaustaga õpilaste A2-taseme test, millega saab vajadusel asendada põhikooli lõpueksami, kui õpilasel ei ole olnud võimalik omandada eesti keelt B-tasemel. Arendatakse välja eesti keelest erineva emakeelega õpilastele kahetasemelised B1/B2-taseme testid põhikooli lõpueksami sooritajatele ning B2/C1-taseme testid gümnaasiumi riigieksami sooritajatele. Elektroonilised testid ja eksamid võimaldavad  16 tõhusamalt tagasisidestada eesti keele kui teise keele omandamist. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. (28) Luuakse uus alushariduse õppematerjalide e-platvorm/käsiraamat. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava viiakse digitaalsele kujule. Õppekava rakendumist toetavad metoodilised materjalid tehakse kättesaadavaks e-koolikoti platvormilt. Olemasolev õppevara seotakse õpiväljunditega. (29) Töötatakse välja A1-, A2- ja B1-tasemele vastav õppevara (sh kohandatud lugemisvara igale tasemele). Üldhariduse õpilastele koostatakse nüüdisaegne A1-, A2- ja B1-tasemele vastav õppevara (sh kohandatud lugemisvara igale tasemele). Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. (30) Töötatakse välja A2-, B1- ja B2-tasemele vastav õppevara (sh oskuskeele harjutusvara). Kutsehariduse õpilastele koostatakse nüüdisaegne A2-, B1- ja B2-tasemele vastav õppevara (sh oskuskeele harjutusvara). Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. (31) Luuakse keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks. Luuakse keeletehnoloogilisi vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks, tööriistu õpetajale ja õpilasele (nt tekstihindaja, tasemehindaja, kõnesüntees, kõne- ja tekstituvastus, eesmärgistatud või individuaalse õppija vajadustele vastav õppevara/harjutusvara; reaalsete keeleõppijate korpuste baasil loodud keeleinfo keskkond, soovitused grammatikateemade käsitlemiseks ja keeleõpet toetavad tööriistad keeleõppe hõlbustamiseks jne). Keeletehnoloogilisi vahendeid saab kasutusse võtta erinevates digitaalsetes õpikeskkondades, et keeleõppija ja keeleõpetajate võimalused keeleõppes oleks mitmekesised ja tehnoloogia poolt toetatud. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. 7. Noorsootöötajate ja huvikoolide õpetajate metoodikakoolitused (32) Kohaliku omavalitsuse huvikoolide õpetajate ja noorsootöötajate metoodikakoolituste läbiviimine, et toetada õpilase keeleoskuse arengut. Mitteformaalne haridus toetab eesti keele õpet formaalhariduses. Kohalike omavalitsuste huvikoolide õpetajatele ja noorsootöötajatele pakutakse vajaduspõhiseid täienduskoolitusi õpilaste keeleoskuse arengu toetamiseks mitteformaalses õpikeskkonnas. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. 8. Haridustöötajate, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate eesti keele õpe (33) Eesti keele kui riigikeele õpe, sh tasemeeksami sooritamine. Pakutakse eesti keele kui riigikeele õpet umbes 2850 haridustöötajale (sh õppeasutuste tugipersonal, huvikoolide õpetajad ja noorsootöötajad), eelkõige neile, kellel on vaja täita keeleoskuse nõudeid. Keeleõpe on kohandatud haridustöötajate vajadustele, mh haridusvaldkonna ja kutsealase sõnavara arendamiseks. Õppe jooksul pakutakse haridustöötajatele tuge tasemeeksami edukaks sooritamiseks. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest. (34) Keeleõppeks sobivate võimaluste nõustamine Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keeleõpet toetavate tegevuste (nt keelekohvikud, keeleklubid) läbiviimine haridustöötajatele.).  17 9. Üleminekut toetavad tegevused (35) Töötatakse välja rahvusvähemuste emakeeleõppe süsteem. 2022. a valmiva eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriõppe valikainekava juurde luuakse õpetajatele õppe tõhustamiseks ja toetamiseks vajalik materjalikogu (nt õppeprotsessi kirjeldused, metoodilised soovitused, juhendid jms). Tehakse koostööd rahvusvähemuste ühenduste ja seltside ning nende juures tegutsevate nn pühapäevakoolidega (mitteformaalne pühapäevane kultuuri- ja emakeeleõpe lasteaia- ja kooliealistele õpilastele), et luua toimiv mudel (juhtumipõhise) emakeeleõppe korraldamiseks rahvusvähemuste ühenduste ja seltside ning üldhariduskooli koostöös, ning koostatakse rakenduslikud soovitused õppe läbiviimiseks. Tegevust rahastatakse ESF vahenditest.  18 Eestikeelsele õppele ülemineku soovitused keelekümblusmudelite näitel Eestikeelsele õppele üleminekul on praegustes vene õppekeelega koolides võimalik rakendada keelekümblusprogrammi kogemust. Järgnevalt on selgitatud, kuidas toimub eestikeelsele õppele üleminek keelekümblusprogrammi näitel. Kõigi keelekümblusprogrammi mudelite aluseks on riiklik õppekava ja programmi läbinud õpilase lõputunnistusele märgitakse eestikeelne õpe (va hiline keelekümblus, mille puhul praegu märgitakse tunnistusele venekeelne õpe). Keelekümblusprogramm võimaldab põhikoolis rakendada kolme mudelit, kus eestikeelset õpet on kogu põhikooli õppeperioodi vältel vähemalt 60%: kohanemismudel (KHK), varajase (VKK) ja kahesuunalise keelekümbluse mudel (KKK). Keelekümblusprogrammi mudeleid rakendavate klasside üleminek eestikeelsele õppele 1) Varajase keelekümbluse mudel (VKK) VKK mudeli kohaselt alustavad õpilased 1. klassis 100% eestikeelse õppetööga. Üleminekutegevusi jätkatakse kuni õppeaastani 2022/2023 VKK mudeliga liitunud koolides VKK klassides alustanud õpilaste puhul programmi lõpuni (ehk põhikooli lõpetamiseni) ja kooskõlas eestikeelsele õppele ülemineku mudeli ja metoodika rakendamisega (kooli õppekavas on varase keelekümbluse jätkumine kirjeldatud). See tähendab, et varem vene keeles toimunud õppetöö asendub neljandast klassist alates eestikeelse aineõppega. Tabel 7. Varajane keelekümblus (VKK) 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl 2022/2023 2023/2024 2024/2025 2025/2026 2026/2027 2027/2028 2028/2029 2029/2030 eesti VKK keeles 2) Hilise keelekümbluse mudel (HKK) Praegu hilise keelekümbluse programmi rakendavate koolide klassides (alates 5. või 6. klassist kuni põhikooli lõpuni eestikeelset õpet vähemalt 60% õppemahust, loetakse venekeelseks õppeks) jätkavad kuni aastani 2022/2023 HKK programmis alustanud õpilased põhikooli lõpetamiseni sama mudeli järgi. Hilise keelekümbluse õpet kavandavates klassides alustatakse ettevalmistavalt osalise eestikeelse õppega kõigis klassides alates 1. klassist (ettevalmistava eestikeelse õppe maht peab olema kirjeldatud kooli õppekavas ja aasta üldtööplaanis). Praegu rakendatav mudel ei vasta enam ühiskonna ootustele ning sellisel kujul enam rakendamist ei leia. Eestikeelse õppe maht peab 4. klassist alates olema juba suurem kui praegu 5. või 6. klassis hilise keelekümblusega alustajatel, seega senisel kujul mudel kaob. Kuni aastani 2022 HKK mudeliga liitunud koolide HKK klassides alustanud õpilaste puhul jätkub mudeli rakendamine programmi lõpuni (põhikooli lõpetamiseni). Kuni aastani 2022  19 HKK mudeliga liitunud koolides alustatakse ettevalmistavalt osalise eestikeelse õppega 1.‒ 4. või 5. klassini (k.a). Tabel 8. Hiline keelekümblus algusega 6. kl (HKK) 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl 2022/20 23 2023/20 24 2024/20 25 2025/20 26 2026/20 27 2027/20 28 2028/20 29 2029/20 30 Ettev almi Eesti stus HKK keeles 3) Kohanemismudel (KHK) valmistab juba I kooliastmes õppijat ette täielikult eestikeelseks õppeks. Kohanemismudel on universaalne mudel eesti keelest erineva emakeelena õpilastele, mille puhul 1.‒3. klassini toimub õppetöö VKK mudeli alusel. Eestikeelset õpet on 1. klassis 100%, 2. klassi 2. poolaastal lisandub vene keel emakeelena ning jätkub põhikooli lõpuni, 3. klassis lisandub võõrkeel. Alates 4. klassist minnakse üle täielikult eestikeelsele õppekavale, jätkub õpilase emakeele toetamine. 4) Kahesuunalise keelekümbluse mudel (KKK) ‒ klassis on eesti ja muu kodukeelega lapsi võrdses osakaalus, põhikooli lõpuni kokku on vähemalt 60% õppemahust eesti keeles): alustanud õpilased jätkavad põhikooli lõpuni sama mudeli järgi. Uued klassikomplektid mudeliga ei liitu. Tabel 9. Õppekeelte jaotus kahesuunalises keelekümbluses Kahesuunaline keelekümblus 100 50 0 1.kooliaste 2.kooliaste 3.kooliaste eesti k vene k inglise k Koolidel, kus tegutsevad keelekümblusvõrgustikuga liitunud klassid, soovitatakse olemasolevale kogemusele toetudes koolil tervikuna keelekümblusele üle minna, kuna see toetab tõhusalt eestikeelsele õppele üleminekut.  20 Vene õppekeelega tavaklassi üleminek eestikeelsele õppele 2024/2025 1. ja 4. klassis soovitame vene õppekeelega klassides eestikeelsele õppele üleminekuks järgida varajase keelekümbluse mudelit. Kui VKK puhul lisandub tavapäraselt neljandas klassis üks venekeelne aine, siis üleminekul seda ei juhtu, kuid õpet toetab emakeele tugi. Soovitus on 2. ja 3. klassides alustada üleminekut eestikeelse ainemahu suurendamisega (sh varajane keelekümblusmudel) juba hiljemalt 2023/2024 õa, et 4. klassis oleks üleminek sujuvam. Üldised soovitused eestikeelsele õppele üleminekul lähtuvad keelekümblusprogrammi kogemusest ja neid võib rakendada juba alates 2022. aastast: 1) teavitustöö lapsevanematele kümblusõppest; 2) eestikeelse keskkonna laiendamine koolis (nt kooli ruumides on eestikeelsed sildid, infotahvlid, ainealane teave, kultuuritegelaste pildid, tutvustused, infot kooliraadios jagatakse eesti keeles, üritused, aktused, sündmused kooliperele peamiselt eesti keeles jne); 3) piirkonna eestikeelse keskkonna tutvustamine, külastamine, kasutamine; 4) sõprussuhted eestikeelse kooli klassiga; 5) hariduskeskuste ja huvihariduse kaasamine õppekava eesmärkide täitmisel; 6) eestikeelse külalisõpetaja kasutamine; 7) õpetajate täienduskoolitused (LAK-õpe, keelekümblus, lõiming jne); 8) eesti keele kui teise keele tundide osakaalu suurendamine vähemalt 4 tunnini nädalas kõigis klassides; 9) tõhus eesti keele õpikute valik, välistatud on tõlkemeetodit toetavad õpikud; 10) eestikeelsete ainete kasutuselevõtt ja nende osakaalu järkjärguline suurendamine kõigis klassides, et tagada tõhus üleminek eestikeelsele õppele. Vene õppekeelega koolis on oluline jälgida, et eestikeelsele õppele üle minnes korraldatakse eesti keele õpet üleminevates klassides kahe erineva ainekava alusel. 1. klass alustab õppimist eesti keele ainekava (eeldusel, et alushariduses saadud keeletase on piisav) ja 4. klass jätkab õppimist eesti keele kui teise keele ainekava alusel. Kahel ainekaval on erinev eesti keele tundide maht ja erinevad õpitulemused. On selge, et vene õppekeelega koolis juba õppetööd alustanud õpilane alustas ka eesti keele õppimist eesti keele kui teise keele ainekava eesmärkidest lähtudes. Samal ajal on oluline, et eesti keele kui teise keele nädalatundide mahtu on planeeritava ainekavamuudatuse käigus suurendatud ning muudatus rakendub kõikides klassides kohe 2024/2025. õppeaastast. Et kohanemine eestikeelse aineõppega oleks üleminekuklassides lihtsam, on soovituslik alustada õppeaasta alguses suuremas mahus eesti keele õppimisega ning tegeleda vähem põhjalikumat keeleoskust eeldavate õppeainetega. Järgnevates tabelites on näidisena esitatud võimalik tunnijaotus vene õppekeelega koolis 2024/2025. õppeaastal ning soovituslik tundide jaotus 1. ja 4. klassis õppeaasta vältel näitlikult kolmel õppeperioodil. Tabel 10. 2024/2025. õa vene õppekeelega kooli kohustuslike õppeainete tunnijaotus Klass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. eesti keel 6 0 0 0 0 0 0 0 0 36 vene keel 0 5 4 0 3 3 1 1 1 24 kirjandus 0 0 0 0 2 2 2 2 2 10 eesti keel teise keelena 0 4 4 5 5 5 5 5 5 42 A-võõrkeel 0 0 3 3 3 3 3 3 3 21 B-võõrkeel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 12 matemaatika 4 3 3 4 5 4 4 4 5 36 loodusõpetus 1 1 1 2 2 3 2 0 0 12  21 geograafia 0 0 0 0 0 0 1 2 2 5 bioloogia 0 0 0 0 0 0 1 2 2 5 keemia 0 0 0 0 0 0 0 2 2 4 füüsika 0 0 0 0 0 0 0 2 2 4 ajalugu 0 0 0 0 1 2 2 2 2 9 inimeseõpetus 1 0 1 1 1 0 2 0 0 6 ühiskonnaõpetus 0 0 0 0 0 1 0 1 1 3 muusika 2 2 2 2 1 1 1 1 1 13 kunst 1 2 2 1 1 1 1 1 1 10,5 tööõpetus 1 2 1 0 0 0 0 0 0 4,5 käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus 0 0 0 2 2 1 2 2 1 10 kehaline kasvatus 2 3 3 3 2 3 2 2 2 22 vene keel ja kultuur 2 0 0 2 0 0 0 0 0 20 22 24 25 28 29 29 32 32 20 24 25 25 28 30 30 32 32 Tabel 11. 2024/2025. õa vene õppekeelega kooli õppeperioodide soovituslik tunniplaan 1. ja 4. klassis 4. 1. klass klass 1. 2. 1. 2. Klass 1. periood periood 3.periood 2. 3. 4. periood periood 3.periood eesti keel 6 6 6 6 0 0 0 0 0 0 vene keel 0 0 0 0 5 4 0 0 0 0 kirjandus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 eesti keel teise keelena 0 0 0 0 4 4 5 7 4 4 A-võõrkeel 0 0 0 0 0 3 3 3 3 3 B-võõrkeel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 matemaatika 4 2 4 6 3 3 4 2 4 6 loodusõpetus 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 geograafia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 bioloogia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 keemia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 füüsika 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ajalugu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 inimeseõpetus 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 ühiskonnaõpetus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 muusika 2 3 2 1 2 2 2 2 2 2 kunst 1 1 1 1 2 2 1 1 1 1 tööõpetus 1 1 1 1 2 1 0 0 0 0 käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus 0 0 0 0 0 0 2 2 3 1 kehaline kasvatus 2 3 2 1 3 3 3 3 3 3 vene keel ja kultuur 2 2 2 2 0 0 2 2 2 2 20 20 20 20 22 24 25 25 25 25 20 24 25 25 Põhikooli lihtsustatud õppekavas muudetakse õppekeel ja eesti keele kui teise keele ainekava, tunnijaotusesse lisatakse võimalus keele ja kultuuri valikkursuse õpetamiseks. Õppeaine eesti keel teise keelena ainekava võetakse välja võõrkeelte ainevaldkonnakavast ja liidetakse keele ja kirjanduse valdkonnakavaga. Uuendusega on seotud ka mitmesugused sisulised muudatused.  22 Praegune keele- ja kultuuriõpet koordineeriv rakendusdokument sätestab, et õpetaja koostab ainekava ise. See on loomulik, sest keele- ja kultuuriõpe on koolis juhtumipõhine, kuid praegu koostame n.ö raamainekava, mis annab ette suuna ja oodatavad õpitulemused, et mis tahes keele ja kultuuri õpe oleks tihedamalt seotud Eesti riikliku õppekava eesmärkidega. Juhendmaterjalide loomine on riikliku õppekava rakendamise loomulik protsessi osa.