Kiri

Proaktiivsed ja sündmusteenused SÜTE programm Avalike teenuste nõukogu 6.12.2022 Jaanus Valdmaa SÜTE programmijuht  2030: Eestis tulevad avalikud teenused Digiühiskonna sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja arengukava visioon ja saad asjad korraga aetud. Alati kui võimalik, annab riik ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, andes ka võimaluse teenusest loobuda või selle kasutamisviisi valida. Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Elusündmusteenused Eestis Sündmusteenused võimaldavad inimesel täita ühe suhtluskorraga kõiki talle Mis? ette nähtud õigusi või kohustusi, mis mõne elusündmusega kaasnevad. Ühtlaselt kõrge avalike teenuste kasutajakogemuse tagamine. Miks? Proaktiivsed teenused muudavad teenuste tarbimise lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks. 2 3 3 2 Arendame välja 10 ST aastaks 2025 Mida? Abiellumine, lapse saamine, pensionile jäämine jt Tervikteenuse loomine – koosloome, analüüs, teenusedisain, äripaneel Kuidas? Teenuse omaniku toetamine, teenuseosutamise ja rahastuse kokkulepped Tehniline ja süsteemianalüüs, kesksed komponendid, arendused Rahastatud NextGenerationEU RRF  Live Analüüs Arendus Jätkutööd Teekaart 2022-2025 Elusündmusteenus ST omanik 22/1 22/2 23/1 23/2 24/1 24/2 25/1 25/2 1 Abiellumine SIM MVP 1.0 2 Lapse saamine SOM MVP 3 Pensionile jäämine* SKA MVP 4 Lähedase kaotus* SOM? MVP 5 Kaitseväekohustuse täitmine* KRA MVP 6 Lahutus SIM MVP 7 Alushariduse teenus* ? 8 Eestisse elama asumine KUL MVP 9 Muutumatu diagnoosiga laps* SKA? * Arendusplaan ja live kuupäevad kooskõlastamisel Riigiportaal eesti.ee Sündmusteenuste platvorm Teenuse seadistamine Sündmusteenuste arengutasemed 4. Tase • Teenuseosutajast sõltumatu teenuse 3. Tase protsess • Täisautomaatne • Automatiseeritud teenuseosutamine teenusprotsessid (BPM) 2. Tase • Personaliseeritud teenuste • Proaktiivne andmevahetus juurde lisamine põhiteenuste osas • Uute 1. Tase • Personaliseeritud info teenuskontseptsioonide • Kogu vajalik info ühes • Kodaniku töölaud katsetamine kanalis (ei ole riigiportaalis • mRiik, bürokratt personaliseeritud) • Jätkusuutlik • Teenuseomanik ja rahastusmudel osateenuse omaniku teenuseosutamiseks ja koostöö arenduseks • Kokkulepped teenuse • Nõusolekuteenus, ARVA juhtimiseks ja • Proaktiivsust võimaldav arenduseks õigusruum • GOVSSO  Kategooria Sündmusteenuste küpsustase Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Sündmusteenuse info Puudub Olemas Olemas Olemas ühtses portaalis Ühekordne info Puudub Piiratud kasutus, enamus Juurutatud piiratud teenuste Täielikult juurutatud kõigi asutuste küsimine manuaalne kopeerimine ja asutuste vahel ja teenuse üleselt Seadusruum Piirav Arenev ja lubav Arenenud ja lubav Ühine rahastusmudel Puudub Ühine rahastusmudel on Eksisteerib esialgseks Juurdunud, esialgseks ja jätkuvaks arendamisel rahastuseks mõnede rahastuseks üle asutuste asutuste vahel Ühine juhtimismudel Puudub Informaalne läbi ja ajutised Institutsionaliseeritud, selged personaalsete kontaktide juhtimismehhanismid omanikud ja töögrupid Tööjõu korraldus Asutuse Seotud asutuse Seotud asutuse Jagatud tööjõud üle asutuste protsessidega protsessidega, panustavad protsessidega, võimalik sündmusteenuste parimaks seotud asututuste ülesesse lähetada teise asutusse realiseerimiseks koostööse Proaktiivsed ja Puudub, kodanik Puuduvad, kodanik peab Osaliselt proaktiivne Peamiselt proaktiivsed teenused etteaimatavad algatab teenuse algatama teenuse teenused Allikas: Deloitte, 2022 SÜTE programmi põhimõtted Keskne kanal riigiportaal eesti.ee Etapp 1: 2022-2025 (RRF) Eesmärk: Toetada teenuse omanikke Etapp 2: 2026-2030 kasutajakesksete proaktiivsete ja Sildfinantseering, ühishanked, sündmusteenuste arendamisel. hanketugi Taotlusperiood on aastaringselt Investeeringud infosüsteemide Digiühiskonna arengukava 2030: Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele arenduseks Liidestumine kesksete teenustega Eesti 2035: Kasutajakesksete teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse (GOVSSO, ARVA, x-tee jt) parandamine sõltumata asukohast Ärianalüüsid, prototüübid, piloodid, POC Teenusearenduse vastutused ja tiim Teenuse juhtimine Portfelli juhtimine ST platvormi arendaja Teenuse määratlus Strateegia kujundamine Platvormi arendus Osapoolte kaasamine Nõustamine, koolitus Teenuseomanike toetus Rahastusmudel Standardid ja mõõdikud Standardite haldus Arendusprojekti juhtimine Raporteerimine Liidestumistugi Mõju mõõtmine MKM RIA RIA arenduspartner Tootejuht Arhitekt Teenuseomanik Projektijuht Projektijuht Analüütik Teenusedisainer Analüütik Arhitekt Õigusnõunik UX/UI disainer Projektijuht … … … Planeerimis- ja arendustsükkel Teenuse juhtrühm annab sisendi Q1: SÜTE tegevuskava teekaardi koostamiseks ST kinnitamine programmijuhile Digiriigi teenuste tiim kinnitab Q4: Detailsem tegevuskava ja Q1: Asutustevahelised planeeritud tegevused eelarve koostöökokkulepped SÜTE programmi tegevuskava kinnitab digiarengu asekantsler Kvartaalne aruandlus Q3: Järgmise aasta tegevuste plaanid Q1-4: Tegevuste teostamine Proaktiivsed ja sündmusteenused Õiguslik analüüs, järeldused ning tegevusplaan Avalike teenuste nõukogu 6.12.2022 Kätlin Aren IT-õiguse nõunik  Sündmusteenuste õiguslik kontseptsioon kui üks suur küsimärk Millal on õiguslikus mõttes tegemist mugavusteenusega? Kas sündmusteenus on mugavusteenus õiguslikus mõttes? Kui kaugele võime mugavuse pakkumisel minna ilma inimese põhiõiguseid rikkumata? Millisel alusel toimub sündmusteenuse raames isikuandmete töötlemine? Kuidas sobituvad proaktiivsed teenused sündmusteenuse kontseptsiooni ning mida võimaldab proaktiivse teenuse õiguslik regulatsioon? Millised on kehtiva regulatsiooni muud piirangud ja eripärad? Kas ja mis ulatuseni on keskne regulatsioon kõige vajaliku reguleerimiseks võimalik? Õigusanalüüs PwC Legalilt hangitud õigusanalüüs 2022. a suvel Väline vaade, mis on abiks kujundamaks avalike teenuste osutamise valdkonnaülest õiguslikku kontseptsiooni, mille fookuses on sündmusteenuste ja proaktiivsete teenuste osutamine kodanikele. Kättesaadav: https://pilv.mkm.ee/s/L9fFenXGL6IRVPg Sündmusteenuse andmevahetuse näide Elusündmuslikult seotud haldusmenetlused hõlmatakse sündmusteenuse alla Teenus 1 Teenus 2 Isikuga seotud Isikuga seotud Isikuga seotud haldusmenetluse haldusmenetluse staatuse haldusmenetluse staatuse staatuse andmed infovahetus andmed (teenus 1) andmed (teenus 2) teenusest 1 Sündmusteenuste infosüsteem Koondab ja edastab elusündmuslikult seotud teenuste haldusmenetluste staatuste andmed Eesti.ee portaal Elusündmuslikult seotud haldusmenetluste staatuste info on koondina isikule kättesaadav ! Õiguslike hinnangute andmisel pea meeles Eristada tuleb sündmusteenust ja proaktiivset teenust: omavahel Sündmusteenus - proaktiivne teenus ei võrdu sündmusteenus - sündmusteenuse sees võib olla üks või mitu proaktiivset teenust ja mitte proaktiivset teenust teenuse osutamise, haldusõiguse ja andmekaitseõiguse vaatepunktist. Proaktiivne Teenuse osutamine eraldiseisvalt on haldusmenetlus. teenus Tavaline Sündmusteenus olemusena võib, aga ei pruugi olla sisutatud kui teenus haldusmenetlus (kas sündmusteenuses toimuv teabevahetus, sh isikuandmed = toiming ehk haldusmenetlus?).  Raamid sündmusteenuste ja proaktiivsete teenuste loomisel Põhiseadus (1) Sotsiaalriigi põhimõte Üldine õigus korraldusele Eraelu puutumatus Eneseväärikuse põhimõte Isikuandmete kaitse Haldusmenetluse seadus (3) üldmäärus (2) Proaktiivse teenuse osutamise üldalused ja piirid Isikuandmete automaatse töötlemise üldalused ja piirid Automaatne haldusmenetlus Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused (nõusolek, seadus jne) Haldusmenetluse ainuläbiviija põhimõte  Proaktiivne teenus Sündmusteenus TKTA määruse definitsioon (teenuse korraldamise vaade) „/…/ asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. „/../otsene avalik teenus, mida mitu asutust “ osutab ühiselt /../.“ Ei ühti haldusmenetluse loogikaga: Ei ühti haldusmenetluse loogikaga: - proaktiivne teenus osutatakse haldusorgani - asutused viivad läbi haldusmenetlusi initsiatiivil iseseisvalt – üks vastutaja EHK - isiku nõusolek teenuse osutamiseks elimineerib proaktiivsuse ehk haldusorgani initsiatiivi komponendi. Definitsioonis kõneldakse isiku nõusolekust kui nõusolekust teenuse osutamiseks, mitte isikuandmete töötlemiseks. Mugavusteenuse õiguslik tähendus Seaduses puudub definitsioon Saab sisustada järgmiste kriteeriumitega: - inimesele vabatahtlik - samad teenused peavad olema kasutatavad ka ilma mugavusteenuseta - asutustele vabatahtlik ehk teenust ei pakuta seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmiseks  Sündmusteenus kui mugavusteenus kohustuslik teenus teenuste kättesaadavuse paranemine (sotsiaalriigi põhimõte – PS § 10, üldine õigus korraldusele – PS § 14) riive inimväärikuse põhimõttele (PS § 10) ja eraelu puutumatusele (PS § 26) Riigikohus: „Inimkeskses ühiskonnas tohib põhiõiguste konfliktolukordades kõige vähem piirata inimväärikust“ Inimväärikuse alla kuulub vabadus otsustada iseenda üle, informatsiooniline enesemääratlus, keeld töödelda massiliselt ja sihitult inimese isikuandmeid ning muuta inimest riigivõimu objektiks. => mugavus ja teenuste hea kättesaadavus ei ole alati põhjendatud argument, et teenuseid soovitud kujul kohustuslikus korras osutada Esimene samm – alustame sündmusteenusest kui mugavusteenusest Isikuandmete töötlemine mugavusteenuses Isiku nõusoleku alusel Läbipaistvuse tagamine avaliku sektori poolt andmete töötlemisel ei sõltu andmete töötlemise õiguslikust alusest  Isiku nõusolek ei tähenda, et seadust ja määruseid ei tuleks isikuandmete töötlemise läbipaistvuse huvides muuta. Muudatused tehakse valdkondlikes õigusaktides  Keskne regulatsioon ja selle ulatus Proaktiivne teenus Sündmusteenus Absoluutne keskne regulatsioon ei ole võimalik Riigikogus HMS muutmise eelnõu (634 SE): Keskselt reguleeritakse: - selgemad alused haldusmenetluse algatamiseks - RIA kui sündmusteenuse platvormi pakkuja roll haldusorgani initsiatiivil (proaktiivsete teenuste - Sündmusteenuse platvormi olemus osutamiseks) - platvormil toimuva isikuandmete töötlemise - üldine alus automatiseeritud haldusmenetluse alused läbiviimiseks (automaatne proaktiivne teenus) - Väikese riivega proaktiivse teenuse osutamise juhtumid, mille puhul pole isikuandmete töötlemise sätteid valdkondlikus seaduses vaja kehtestada Laiem keskne alus nõuaks väga detailset teenuste analüüsi kokkupuutepunktide leidmiseks. Järeldused õigusruumi kujundamiseks MKM vastutusel RIA rolli keskne reguleerimine (2023. a) Valitsemisalade vastutusel valdkondlike seaduste ja määruste muutmine isikuandmete töötlemise osas. Sündmusteenuste planeerimisel kaasata planeerimisse asutuse juristid kohe ja arvestada õigusmuudatuste ajavajadusega! MKM analüüsib järgnevatel aastatel, kas ja kuidas on mõistlik TKTA määruses muuta sündmusteenuste ja proaktiivsete teenuste definitsiooni. Sündmusteenusteni! Kuidas edasi? Mis on teie haldusalades sündmusteenustega seotud tegevused? Milliseid võimaldajaid või takistajaid oskate välja tuua? Millised rahastuspõhimõtted kasutusele võtta teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks? Kas on MKM-le veel lisaks ootusi-soovitusi?  Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (06.12.2022) 14.12.2022 nr 26-6/22-0068/7608 Tallinn Algus: 14.30 Lõpp: 16.35 Juhatas: Kaili Tamm Protokollis: Liivi Karpištšenko Võtsid osa: Alar Teras. MKM (MS Teams vahendusel) Elsa Leiten MKM (MS Teams vahendusel) Margit Grauen HTM (MS Teams vahendusel) Sirli Kalbus MeM (MS Teams vahendusel) Pille-Liis Milvere, RaM Kutt Kommel, RaM Gerly Elbrecht, RaM Viola Mäemurd, SiM (MS Teams vahendusel) Kristiina Hunt SoM Juta Urbalu, SoM Puudusid: JuMi, KaMi, KeMi, KuMi ja VäMi esindajad Kutsutud: Kätlin Aren MKM, Jaanus Valdmaa MKM Ingrid Kuusik MKM Koosolek toimus ministeeriumide ühishoones Suur-Ameerika 1 Tallinn ja veebi vahendusel MS Teams keskkonnas. Päevakord: 1. Aasta kokkuvõte 2. Sündmusteenused 3. Järgmise aasta plaanid 1. Aasta kokkuvõte KUULATI: Kaili Tamme ettekannet. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.  2 Kaili rääkis, et valmimas on visioon kuni aastani 2026 ja kahe aasta teekaart. Praeguseks tehtud:  Digiriigi Akadeemia uued ABC-kursused teenuste omanikele/juhtidele ja arendajatele – esimene kursus on kasutamiseks avatud,  inimkesksete digiteenuste arendamise programm – hange lõppenud, programm käivitub jaanuaris, soovijatel ühendust võtta,  riigiteenuste ülevaade – enamik valitsusasutusi teenuste loetelu esitanud, vaja lisada veel mõne ministeeriumi omad,  riigi mobiiliäpp – prototüüp valmis, koostöö käib, jaanuari lõpus valmib toode, mida saab kasutajatega testida, aprillis eeldatav käikuandmine,  riigiportaal eesti.ee – ettevõtjaportaal live’is, seotud ettevõtja sündmusteenustega. OTSUSTATI: 1.1 Informatsioon võeti teadmiseks. 2. Sündmusteenused KUULATI: 1) Jaanus Valdmaa ettekannet. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Jaanus rääkis sündmusteenuste (ST) teekaardist, tutvustas ST platvormi ja aasta lõpul avatavaid teenuseid eesti.ee-s, ST küpsusmudelit ning ST ja proaktiivsete teenuste arendusprogrammi SÜTE. Abielutaotluse saavad RRis olevad isikud digitaalselt esitada 30.12.22, lapse saamisega seotud infoteenus on eesti.ee-s 22.12.22. Töö jätkub. Riigiportaali infoteenus on inimeste esmane ootus, esimene samm asutuste üleses teenuses. Infoteenus üksi aga parimat kasutajakogemust ei paku, seetõttu ka ST 4 küpsustaset. Sel aastal saavutame pigem 1. taseme. Elusündmusteenuste teekaart 2022–2025 ei ole lukus, eri valdkondadest ettepanekud teretulnud. Aasta jooksul saab jooksvalt teha ka analüüse ja pisiarendusi. Proaktiivsete üksikteenuste jaoks on SÜTEs samuti koht, sellise teenuse näide on SKA peretoetused lapse sünnil. 2) Kätlin Areni ettekannet. Ettekande slaidid on lisatud protokollile (koos Jaanus Valdmaa slaididega). Kätlin rääkis õigusanalüüsist, mille keskmes oli eriti ST osutamine. Selgitas, miks proaktiivne teenus ei võrdu STga ja et ST osateenuseid on võimalik tarbida ka ST väliselt. Haldusmenetluses kehtib ainuläbiviija põhimõte, kuid ST on haldusmenetluste kogum. Nõusolek ST mõttes ei ole nõusolek isikuandmete töötlemiseks, vaid nõusolek pakutud teenuse saamiseks. Esialgu saab STst rääkida kui mugavusteenusest ja sellelt positsioonilt tuleb alustada. ST jaoks tuleb muuta valdkondlikke õigusakte. Ühiskondlik debatt on pidamata ja kuni ST-d on veel vähe, võtavad õiguslike muudatuste menetlused ilmselt aega. Juriste tuleb seetõttu kaasata võimalikult vara (sama kõigi teenuste arendamisel). HMSi muutmisseadus proaktiivsete teenuste jaoks on läbinud 1. lugemise, kuid hetkel pausil, kuna JuMil konsultatsioonid Riigikohtuga ja seejärel MKMiga. MKM saab reguleerida RIA rolli ST osutamisel ja ST tehnilise platvormiga seotud küsimusi. Toimus arutelu. Küsimus: Kas on teada, et inimestel on probleeme teenuste leidmisega? Mis analüüs tehti? Vastus: Kantar-Emori läbiviidud uuring näitas, et ülekaalukalt eelistavad inimesed infot ja teenuseid saada ühe portaali kaudu. Lapse saamise ST kohta oli põhjalik analüüs 2021. a, küsitleti ka inimesed tänaval. Toodi näiteid juhtudest, kus inimesed on jäänud teadmatusest teenustest ilma: (KOV) paljulapselise pere toetus; 1. klassi minevad lapsed oli kooli registreerimata, kuna vanemad eeldasid, et elukohajärgses koolis on koht tagatud. Inimestel erinevad vajadused, nt küsimus, kas pensionile jäädes on lisaks pensioni saamisele õigus ka Töötukassa koolitustele? Toodi ka näide, kus esmase abiellumistaotluse esitamiseks pidi kolm korda kohapeal käima ja küsiti, kas kõigi osapoolte aja kulutamine selleks on mõistlik.  3 Nimetati, et ST arendamisel on oluline lisaks KOVidele kaasata erasektorit – nt et nimevahetus pangas on väga ebamugav või et lähedase surma korral võiks teada, millised matusebürood mingis piirkonnas tegutsevad. Arutleti, kas sellel võiks olla ebasoovitavat mõju konkurentsile. Räägiti ka nõusolekuteenusest, mis on erasektori teenustega seotud. Küsimus: Kas riigiportaal on Riigikantselei teema? Vastus: Riigikantselei teema on valitsusportaal ja valitsusasutuste visuaalne identiteet, eesti.ee arengut juhivad RIA ja MKM. Küsiti, kas ST suurendab ebamõistlikult riigi IT-kulusid, kuna midagi tuleb teha iga osateenuse osutaja infosüsteemis. Leiti, et halduskulude suurendamine on alati probleem, samas ühised lahendused annavad kokkuhoidu (nt ühtne makselahendus), Toodi ka välja, et kui ST protsesse muuta üle asutuste ja midagi jääb ära või tehakse ilma inimese sekkumiseta, tekib samuti kokkuhoid. Riik on üldiselt väga kallis, tuleb kavandada suuremaid muutusi. Samuti vaadata teiste riikide kogemusi. Nt Uus-Meremaa on tugevalt ST teemaga tegelenud ja Taani väga palju kogu digitaliseerimise teemaga (mh on riiklik e-postkast inimestele kohustuslik). Arutleti ka ST kui mugavusteenuse üle. Kas saab pidada mugavusteenuseks nt ST, mis tehakse muutumatu diagnoosiga puudega laste heaks? Leiti, et mitte, aga samas eeldab see eriliigiliste isikuandmete töötlemist. Küsiti, kuhu tõmmata piir mugavusteenuse ja hädavajaliku teenuse vahel. SiM ja SoM rääkisid kogemustest ja muredest ST arendamisel. SiM tõi välja, et ST eesmärk võib olla suurem kui osateenustel eraldi. Kui vaadata kodaniku vaadet laiemalt, siis võib 1+1+1 tulemus olla mitte 3, vaid 5. Abielu ST vaates hakkavad uurima, kas oleks vaja laiendada abielu registreerijate ringi. MKMilt soovis SiM, et ootused teenuse omanikule oleks ära kirjeldatud nii halduse kui ka juhtimise vaates. Eriti kui teenus on asutuste ülene. MKM palus koguda ja jagada pärast ST käivitamist andmeid, et saaks hinnata, milline oli ST mõju (kas muutub abiellujaite, füüsilise teenuse kasutajate arv). SoM soovib oma valitsemisalas tuua kõik STd samasse juhtrühma. Ei saa teha ST mugavusteenusena, vaid peamine eesmärk on teenuseid parandada: korrastada äriprotsessid ja luua vajalikke digilahendusi. Mure on ARVA ehk artiklivaramu haldusmudeliga, see peab olema jätkustuulik. Praegu ei rahastata seda, et keegi peab ARVAs kirjutama ja uuendatakse artikleid ST kohta. Kes jääb infoteenuse haldajaks ehk omanikuks? Lisaks tuleks lahendada keele küsimus – kas eesti.ee sinatab või teietab? RaM RIHATO tõi välja, et halduspoliitika vaates on vaja teada, kui palju jääb ST arendus pidama, kuna ei saada kokkuleppele või puudub rahastus. Haldusalade üleseid uuendusi on võimalik toetada. Toodi välja, et rahastust vajaks IT-majade täiendav töökulu ST projektides, kuna seda MKMi rahastusest ei saa. OTSUSTATI: 2.1 Informatsioon võeti teadmiseks. 3. Järgmise aasta plaanid KUULATI: Kaili Tamme tutvustas 2023. a arutamist vajavaid teemasid. Slaid on lisatud protokollile (vt p 1 nimetatud slaide). Osalejatel ei olnud vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Tamm Liivi Karpištšenko Koosoleku juhataja Protokollija Lisa: Kaili Tamm ettekande slaidid Jaanus Valdmaa ja Kätlin Areni ettekande slaidid