MUUDETUD (18.11.24 kk 181; 06.12.2023 nr 252) Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise taotlusvooru hindamiskomisjoni moodustamine ja hindamiskriteeriumide kehtestamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 16.12.2022 nr 201 Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise taotlusvooru hindamiskomisjoni moodustamine ja hindamiskriteeriumide kehtestamine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 13 lõigete 1 ja 3 ning kultuuriministri 8. detsembri 2022. a määruse nr 20 „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord“ § 11 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Moodustan hindamiskomisjoni Kultuuriministeeriumi 2023. aasta eelarves taotlusvoorule „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamine“ ette nähtud vahenditest toetuse jaotamise ettepanekute tegemiseks kultuuriministrile järgmises koosseisus: Esimees: Andres Jõesaar - Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Liikmed: Olga Sõtnik - Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna ühise meediaruumi nõunik Dmitri Pastuhhov - Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna nõunik Helen Rohtla - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Merle Viirmaa - Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige Julia Rodina - Stockholm School of Economics Anne-Marie and Gustaf Ander Centre for Media Studies Eesti koordinaator 2. Kinnitan taotlusvooru hindamisjuhendi (lisa 1). (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  Lisa 1 Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustavate ja ühist inforuumi kujundavate projektide toetamise taotlusvooru hindamisjuhend 1. Taotluste hindamine 1.1. Taotlusi hinnatakse Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis https://toetused.kul.ee. 1.2. Kõiki taotlusi hinnatakse samade kriteeriumide ja menetlusreeglite alusel, et kohelda kõiki taotlejaid võrdselt. 1.3. Taotluste lõpliku paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kogu asjakohast teavet ja võrreldakse taotlusi pingerea alusel. 1.4. Taotluste hindamine on üheastmeline – hindamiskomisjon vaatab taotlused üle ja annab oma hinnangu. 2. Hindamiskriteeriumid ja hindamisskaala 2.1. Hindamiskriteeriumid: Taotluste hindamisel lähtutakse hindamiskriteeriumidest. Hindeid tuleb põhjendada. Põhjenduses tuleb vastata igale alakriteeriumi punktile (st vastus punktile 1.1, 1.2 jne). Kriteerium Alakriteerium Hinde- skaala 1. Projekti olulisus Eesti 1.1. Kui konkreetselt ja asjakohaselt on 1 kuni 5 venekeelsele kirjeldatud projekti olulisus Eesti venekeelsele inforuumile inforuumile? 2. Projekti põhjendatus 2.1. Kui hästi on põhjendatud projekti olemust 1 kuni 5 ja teostatavus, ja teostatavust? sealhulgas eesmärgid, tegevus- ja ajakava 2.2. Kui hästi on põhjendatud eesmärgid? 2.3. Milline on projekti tegevus- ja ajakava? 3. Kavandatavad 3.1. Kui hästi on kirjeldatud kavandatavaid 1 kuni 5 meetodid, meetodeid? riskianalüüs, ressursid ja taristu 3.2. Kui hästi on analüüsitud projekti läbiviimise riskid ning nende maandamise meetmed? 3.3. Mil määral toetavad ressursid ja taristu projekti eesmärkide saavutamist? 4. Projekti oodatavad 4.1. Milliseid tulemusi projekti rakendamiselt 1 kuni 5 tulemused oodatakse? 4.2. Millise metoodika on plaanis projekti  tulemuslikkust hinnata? 5. Projekti kaasatud 5.1. Projekti teostamiseks vajalik erialane 1 kuni 5 isikute kvalifikatsioon. kvalifikatsioon, töökogemus ja 5.2. Töökogemus (meedias). tööülesannete jaotus 5.3. Loome, (sh ajakirjanduslike) projektide juhtimine. 5.4. Rahvusvahelistes projektides osalemine. 5.5. Tööülesanded projektis. 6. Projekti ajaline kestus 6.1. Kui hästi on projekti kestus põhjendatud? 1 kuni 5 6.2. Kuidas projekti planeeritav kestus toetab projekti eesmärkide saavutamist? 6.3. Milline on projekti jätkusuutlikkus pärast toetuse lõppu? 7. Teavitustegevuste 7.1. Millistes kanalites projekti turundatakse? 1 kuni 5 plaan 7.2. Milline on turundustegevuse ajakava? 7.3. Milliseid turundustegevusi kavatsetakse kasutada? 8. Sihtrühma 8.1. Millise osani sihtrühmast kavatsetakse 1 kuni 5 määratlemine jõuda? 8.2. Kui selgelt on kirjeldatud sihtrühmani jõudmise lahendus? 9. Sihtrühmani jõudmise 9.1. Millise metoodikaga sihtrühmani jõudmist 1 kuni 5 mõõtmine mõõdetakse? 9.2. Kuidas ja kellele mõõtmistulemusi avaldatakse? 10. Projekti kulutõhusus 10.1. Kas projekti kulud on põhjendatud ja 0 kuni 1 selgitatud? 10.2. Kas projekti hinnanguline kulu on püstitatud eesmärkidega kooskõlas? 2.2. Hindamisskaalad ja lõpliku punktisumma kujunemine: 2.2.1. Viieastmelist eristavat hindamisskaalat kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8. ja 9 kriteeriumi hindamisel: • suurepärane (5); • väga hea (4); • hea (3); • rahuldav (2); • mitterahuldav (1). 2.2.2. Kolmeastmelist eristavat hindamisskaalat kasutatakse 10. kriteeriumi hindamisel: • sobiv (1); • osaliselt sobiv (0,5); • mittesobiv (0). 2.3. Hinnete tõlgendus 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8. ja 9 kriteeriumis: 2.3.1. Mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumide mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on tõsiseid puudusi. 2.3.2. Rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke aspekte käsitletud väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid puudusi. Taotluse parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi. 2.3.3. Hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmeid olulisi aspekte on vaja põhjalikumalt ja selgemalt käsitleda. Korralik, aga mitmete küsitavustega projekt. 2.3.4. Väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning esineb vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused ja täpsustused. 2.3.5. Suurepärane (5) – taotlus on väga hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev taotlus kõigis selle aspektides. 2.4. Hinnete tõlgendus 10. kriteeriumis: 2.4.1. Sobiv (1) – puudusi ei esine. 2.4.2. Osaliselt sobiv (0,5) – esineb mõningaid puudusi või küsitavusi (põhjenduse lisamine on kohustuslik). 2.4.3. Mittesobiv (0) – esineb väga olulisi puudusi (põhjenduse lisamine on kohustuslik). 2.5. Lõpliku punktisumma saamiseks summeeritakse kriteeriumide hinded. Lõplik punktisumma võib olla 9 kuni 46 punkti. 2.6. Taotluste hindamisel kasutatakse kvalifitseerumislävendit. Kriteeriumide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 kvalifitseerumislävend on 3 punkti (hea), mis annab kokku 27 punkti. Taotlus ei kvalifitseeru rahastamisele, kui kriteeriumide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 kvalifitseerumislävend on väiksem kui 27 punkti, kriteeriumi 10 kvalifitseerumislävend on väiksem kui 0,5 punkti või kui nimetatud kvalifitseerumislävendite punktide liitmise summa jääb alla 27,5 punkti. 3. Kokkuvõtva hinnangu andmine ja paremusjärjestuse moodustamine. 3.1. Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele kirjaliku kokkuvõtva hinnangu, mis sisaldab taotluse lõplikku punktisummat ning selle tugevusi ja puudusi. 3.2. Tuginedes taotlustele antud lõplikele punktisummadele, moodustab hindamiskomisjon taotluste paremusjärjestuse. Alla kvaliteedilävendi jäänud taotlusi paremusjärjestusse ei panda. 3.3. Taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel. Kui taotlusvooru eelarvest ei ole võimalik rahuldada kõiki kvalifitseerumislävendi ületanud taotlusi, lähtub hindamiskomisjon rahastusettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest: 3.3.1. Kui taotlus jääb paremusjärjestuses viimasele kohale ja selle täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve jäägi tõttu võimalik, võib taotluse rahuldada osaliselt. 3.3.2. Võrdse punktisummaga taotlused seatakse paremusjärjestusse hindamiskriteeriumides antud hinnete järgi, lähtudes järgmisest hindamiskriteeriumide järjekorrast: 2, 3, 1, 4, 6, 5, 7, 8, 9 ja 10. 3.3.3. Taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 3.3.2 kirjeldatud tegevust ning kuuluvad rahuldatavate taotluste hulka, seatakse paremusjärjestusse loosimise teel.