dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Kultuuriministeerium · 14. detsember 2022
Viit
1-12/2166-1
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2022 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Mari Kõrtsini

Failid

  • 📎1-122166-1 14.12.2022 Väljaminev kiri.asice472 KB

Sisu (failidest)

Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit Teie 02.11.2022 [email protected] Meie 14.12.2022 nr 1-12/2166-1 Vastuskiri küsimustele loovisikute ja loomeliitude seaduse kohta Esitasite Kultuuriministeeriumile pöördumise, milles palusite selgitusi loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) kohta. Edastame teile oma vastused ja vabandame, et need on viibinud. 1. LLS-i § 16 lõike 2 punkti 3 järgi ei tohi taotleja olla saanud taotlemisele eelnenud kuul ega saada loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest. LLS-i § 18 lõike 5 kohaselt on vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suurus Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus ning sama säte viitab sealjuures toetuse maksmise hetkel kehtivale seadusele. Kui isik taotleb loometoetust jaanuaris 2023, võivad Kultuuriministeeriumi hinnangul olla tema sissetulekud 2022. aasta detsembris kuni pool 2023. aasta töötasu alammäärast. 2. LLS-i § 20 lõikes 5 kirjeldatud uue taotluse mõte on olnud, et isik võib esitada uuel perioodil uue samasisulise taotluse. Kui isik taotleb esmase loometoetuse määramist ning toetuse maksmisest keeldutakse LLS-i § 20 lõike 4 alusel, siis võib ta järgmisel aastal esitada uue esmase loometoetuse määramise taotluse, mida saab ka pikendada. Kui isik taotleb loometoetuse maksmise pikendamist ning sellest keeldutakse LLS-i § 20 lõike 4 alusel, siis saab isik uuel aastal taotleda üksnes pikendamist. Seega – siis algab kuuekuuline pikendusperiood, mida omakorda pikendada ei saa. Pikendatud perioodi arvestus algab pikendamise taotluse esitamisest, sest kasutatakse uue aasta vahendeid ja toetuse eesmärk on tagada ka ravikindlustus, mis eeldab kuupõhiseid makseid. 3. LLS-i § 18 lõige 2 sätestab, et vabakutselisele loovisikule, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu ja kelle pealt arvestatav toetus on LLS-i § 12 lõike 11 alusel jaotatud mitme loomeliidu vahel, maksavad loometoetust need loomeliidud võrdsetes osades. Kui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summa lõppenud, maksavad teised loomeliidud loovisikule loometoetust võrdsetes osades, kokku LLS-i § 18 lõikes 5 kirjeldatud summas. Kui loomeliidul, kes peaks maksma toetust mitmesse loomeliitu kuuluvale isikule, on toetuse maksmise vahendid lõppenud ning Kultuuriministeeriumile ei ole täiendavat summat loovisikute toetamiseks eraldatud või on selles reservis raha otsa lõppenud, maksavad teised loomeliidud, kellel on vahendid olemas, selle liikme eest toetust kokku ühe loometoetuse kogusumma ulatuses. Sellega on tagatud isikule seaduses ette nähtud toetussumma koos vastavas mahus sotsiaalmaksu tasumisega. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Kui teie näitest õigesti aru saime, on loovisik loometoetuse seadusega ettenähtud määras kätte saanud ja tal puudub õigus loometoetust taotleda täiendavalt 1/3 loometoetuse summa ulatuses. Edaspidi tuleks keeldumisel märkida, et konkreetsel loomeliidul vahendid puuduvad, aga loometoetuse maksmise tagavad ülejäänud loomeliidud täies ulatuses ning loovisikul tegelikult puuduvad alused uue taotluse esitamiseks LLS-i § 20 lõike 5 alusel. Kui teie küsimust puudutavad asjaolud on siiski teised, palume oma küsimust täpsustada. 4. Nendime, et LLS-i § 3 lõiget 1 puudutav temaatika tekitab segadust ning on vastuoluline. Meil ei ole praegu võimalik lõpuni kontrollida, mis täpselt on võlaõigusliku lepingu ese, st kas ja mis ulatuses see on töölepinguga sarnane. Seetõttu ei saagi teha kindlat vahetegu selles, milline võlaõiguslik leping kuulub LLS-i § 3 lõike 1 kohaldamisalasse ja milline mitte. Kuna aga LLS-i § 16 lõike 2 punkt 3 välistab loometoetuse saamise tingimusena tulumaksuga maksustatava tulu, mis on suurem kui pool töötasu alammäärast, on kokkuvõtlik juhis järgmine: 1. Loometoetuse saamise välistab töölepingu alusel töötamine. 2. Kõikide teiste tuluallikate puhul tuleb lähtuda LLS-i § 16 lõikes 2 sätestatud tingimustest, antud küsimuse puhul lõike 2 punktist 3. Seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks saadame varsti välja ka täiendatud juhise selle kohta, kuidas uuest aastast alates loometoetust maksta. Lisame juhendile teie esitatud küsimused ja meie antud vastused. Täname ka seaduse muutmise ettepaneku eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merle Põld personali- ja õigusosakonna juhataja Mari Kõrtsini 628 2254 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel