Kiri

Ministeeriumid 13.12.2022 nr 15-4/22/5529 Metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamusi viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõu ja selle lisad 2. Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 3. Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kooskõlastustabel Leno Kuura, 626 2912 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Lisa 1 Metsanduse arengukava 2030 Metsakasutuse kujunemine Keskkonnaministeerium Tallinn 202 2 Sisukord TOC \o "1-1" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc120785826 \h 3 Metsade olem PAGEREF _Toc120785827 \h 3 Metsamajandamine eelmistel kümnenditel PAGEREF _Toc120785828 \h 3 Looduskaitse vajadustega arvestamine PAGEREF _Toc120785829 \h 8 Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine PAGEREF _Toc120785830 \h 12 Raiemahu kriitiline piirmäär PAGEREF _Toc120785831 \h 13 Raiete kriitilistes piirmäärades püsimise tagamine PAGEREF _Toc120785832 \h 14 Piirangud metsade majandamisele PAGEREF _Toc120785833 \h 14 Metsakasutuse mõju prognoos PAGEREF _Toc120785834 \h 15 Metsakasutuse soovitus järgmisel kümnendil PAGEREF _Toc120785835 \h 17 Kokkuvõte PAGEREF _Toc120785836 \h 19 Sissejuhatus K oostata va metsanduse arengukava ( edaspidi MAK2030) eelnõu lisa 1 „ Metsakasutuse kujunemine “ eesmärk on kirjeldada detailselt, milliste argumentide põhjal kujuneb metsanduse arengukavaga määratav metsakasutus. Selleks iseloomustatakse puiduvaru olemit, puistute vanuselist jaotumist ja juurdekasvu ning nendest andmetest ja analüüsidest lähtudes raiemahu/pindala kujunemist. Kuna raiemahud arvutatakse raiepindala alusel , kajastatakse dokumendis mõlemat. Ühtlasi tuuakse välja eelnevate kümnendite tehtud raiete dünaamika metsade kaitsestaatuse, raieviiside ja omandivormi kaupa . Selle analüüsi tulemusena selgub, milline metsakasutus on võimalik ja ots ta rbekas lähimal kümnendil ning selle mõju 50 aasta perspektiivis. Metsade kasutus on välistatud aladel, kus on seatud loodusväärtuste kaitseks ranged piirangud, osaliselt on metsakasutus võimalik kaitsealade piiranguvööndites. Kõikides metsades tuleb raied te ha metsaelustikku arvesta des ja selleks vajalikud kitsendused sätestab metsaseadus. Keskkonnaministeerium tänab MAK 2030 juhtkogu , kes nõustas ministeeriumi arengukava ja selle lisade koostamisel. Metsade olem Metsade olemist annab parima võimaliku ülevaate r iiklik metsainventeerimine ehk statistiline metsainventeerimine (SMI), mida viib ellu Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv Keskkonnaagentuur. Tegemist on valikuuringuga, millega saab teavet Eesti metsavarude olemi ja muutuste ning muude metsadega seotud näitajate kohta. Süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsamaa ning sellel kasvavate puude tunnuseid. Lisaks on metsade olemit kirjeldatud MAK 2030 alusuuringus , raportis „ Statistiline Mets “ , a astaraamatus „ Mets 2019 “ ja MAK -i eelnõus. Metsamajandamine eelmistel kümnenditel Uuendusraie mahtu arvestatakse pindala kaudu, pindala korrutatakse läbi hektaritagavaraga. Raietest mõjutatud metsamaa pinda kasutatakse raiete mõju hindamiseks. Raiemahust saab riik ülevaate SMI iga-aastaste hinnangute põhjal, operatiivsemalt aga esitatud metsateatiste ja satelliitandmete põhjal tehtud ekspertiishinnangu abil. Mõlema ülevaate te gija on Keskkonnaagentuur. Riigimetsa majandamise mahud kehtestatakse igal aastal keskkonnaministri määrusega. Teiste omanike metsades (füüsilised ja juriidilised isikud ning teised valdajad; omavalitsus, kirikud jt ) mõjutavad raiemahtu omaniku huvid ja võimalused, seda kehtiva õiguse raamides. Raiete mahtu mõjutavad lisaks kehtestatud piirangute le ka puidu nõudlus ning hind Eestis ja välismaal (nt erinevate sortimentide hinnatase, uute puidutöötlemisvõimsuste teke) ja varumisvõimalused (nt talvine ilm). Metsanduse arengukavas aastani 2010 peeti optimaalseks aastaseks raiemahuks 12,6 m ln m 3 ning sel perioodi oli tegelik keskmine raiemaht 7,8 m ln m 3 (SMI) (Joonis 1). Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 alusel oli jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Perioodil 2011 – 2019 oli keskmiseks aastaseks raiemahuks 10,8 m ln m 3 , mis on vähem kui MAK-is aastani 2020 seatud raiemaht 12 – 15 m ln m 3 (keskmine 13,5 m ln m 3 ) ( j oonis 1). Joonis 1 näitab samuti kõigi metsade ja majandatavate metsade (tulundusmetsad ja kaitsemetsad) juurdekasvu (sh netojuurdekasvu) eelneval kahel kümnendil. Raiete kogupindala, mis on aluseks raiemahu arvutamisel, oli perioodil 2011 – 2019 keskmiselt 82 500 ha aastas ( j oonis 2) , moodustades 3,6% metsamaa pindalast ( j oonis 3). Uuendusraiete pindala oli samal perioodil keskmiselt 33 400 ha aastas, (1,45% metsamaa pindalast). Metsamaa pindala oli sel perioodil ca 2,3 m ln ha ja metsade tagavara suurenes aastani 2017 ( j oonis 4). Joonisel 4 on samuti näidatud metsa tagavara omandivormi ja kaitsekategooria järgi. Joonis 1. Eelmise kahe kümnendi metsade juurdekasv, hinnanguline netojuurdekasv , erinevalt hinnatud raiemahud (SMI hinnang sisaldab harvendusraieid), keskmised raiemahud ja eelmiste metsanduse arengukavadega seatud raiemahud (keskmine). Joonis 2. Erinevate raiete ja koguraie pindala omandivormi järgi ja kokku koos keskmise koguraiega (SMI). Joonis 3. Raietest mõjutatud metsamaa pindala osakaal (%) metsamaa pindalast omandivormi järgi ja kokku (SMI). Joonis 4. Ajalooline metsa tagavara omandivormi ja kaitsekategooria järgi (SMI). Oluline on silmas pidada, et metsade majandamine sõltub ka metsade omandivormist. Eestis oli 2019. aastal ligikaudu 104 311 erametsaomanikku, kellest 93 271 olid füüsilised ja 5918 juriidilised isikud. Füüsiliste isikute seas on palju väikese metsaomandi valdajaid (keskmine metsamaa pindala 6,6 ha), juriidiliste isikute metsaomand oli suurusjärgu võrra suurem (keskmine 78,7 ha). Perioodil 2010 – 2019 vähenes füüsilisest isikust erametsaomanike metsamaa kogupindala 747 827 hektarilt 649 270 hektarile, samal ajal kasvas juriidiliste isikute metsamaa pindala 262 960 hektarilt 465 426 hektarile . Detailse ülevaate erinevate raiete pindalast omandivormi järgi saab jooniselt 2 ja mahust jooniselt 5. Eelmisel kümnendil oli juriidiliste isikute metsa majandamise intensiivsus tunduvalt suurem kui füüsilistel isikutel ( j oonis 6) . Joonis 5. Erinevate raiete ja koguraie maht omandivormi järgi koos metsade juurdekasvu ja majandatavate metsade juurdekasvuga (SMI). 0 2 4 6 8 10 12 14 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Raiete intensiivsus majandataval metsamaal (m3/ha*a) Riigimets Juriidilisest isikust eraomanikud Füüsilisest isikust eraomanikud Kokku 0 2 4 6 8 10 12 14 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Raiete intensiivsus majandataval metsamaal (m3/ha*a) Riigimets Juriidilisest isikust eraomanikud Füüsilisest isikust eraomanikud Kokku Joonis 6. Raiete intensiivsus (aastane raiemaht kogu majandatava metsamaa kohta) omandivormide kaupa aastail 2013–2019 (SMI). Raiemaht moodustas keskmiselt majandatavate metsade (kaitsemets ja tulundusmets) juurdekasvust riigimetsas 27%, teiste valdajate metsas 52% ja kokku 79% ( j oonis 7). Joonis 7. Raiete osakaal majandatavate metsade juurdekasvust (%) omandivormi järgi ja kokku (SMI). Looduskaitse vajadustega arvestamine Puidu mahul , mis raiete käigus metsadest saadakse , ei ole otsest seost elurikkusega tervikuna. Raiemaht on näitaja, mis mõõdab metsast välja toodud puidukogust, mitte seda, mis metsa alles jääb (säilikpuud, surnud ja lamapuit jne), ehk tegelikult ei iseloomusta elurikkuse seisundit ega metsa ökoloogilisi funktsioone. Paremini saab mõju elurikkusele hinnata raiutud metsa pindala ja erinevate raieviiside mõju kaudu. Säästev/kestlik metsade majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset selliselt, et see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Elurikkuse säilimine on üks säästva metsanduse põhinõuetest. Eestis on koostamisel keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD ) , mis keskendub loodus- ja keskkonnakaitsele ning keskkonna korraldusele laiemalt . Keskkonnavaldkonna arengukavas määratakse keskkonnavaldkonna arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Samas arvestab looduskaitse aspekte ka metsanduse arengukava. Aasta 2020 oli elurikkuse ja looduse kaitse vallas oluline verstapost nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Lõppesid eelmiseks kümnendiks koostatud strateegiad ja arengukavad ning hinnati aastaks 2020 seatud eesmärkide täitmist. Maailma tasemel on elurikkuse eesmärgid peaaegu täielikult saavutamata. Ainsaks edulooks on kaitsealuse maismaa ja mereala eesmärgiks seatu saavutamine. Euroopa L iidus on kaitstavate alade pindala pidevalt suurenenud, kuid loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund ei näita paraku paranemise märke. Eestis on olukord parem. Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on meil paranenud ning soodsas seisus liike ja elupaiku on märgatavalt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt . Tavaliste liikide seisund on aga nii Euroopas kui ka Eestis järjest halvenenud. Põhjuseid on mitmeid ning need tulenevad peamiselt põllumajanduse ja metsanduse intensiivistumisest, maakasutuse muutustest ja valglinnastumisest. Eestis on eElurikkuse andmetel enam kui 30 000 liiki, hinnanguliselt aga rohkem kui 40 000 liiki. Eesti liikide viies piirkondlik ohustatuse hindamine ehk punane nimestik koostati aastatel 2017–2019. Selle käigus lähtuti taas IUCN-i kategooriatest ja kriteeriumitest, käsitledes üle 13 500 liigi. Hinnatud 12 399 liigist omistati 106 liigile (1%) kategooria piirkonnas väljasurnud (RE), ohustatuks (CR+EN+VU) osutus 928 liiki (8%) ning soodsas seisundis (LC) olevateks 6059 hinnatud liiki (49%). 473 liiki (4%) kvalifitseerus ohulähedaseks (NT) ning 4833 liigi puhul (38%) olid andmed hinnangu andmiseks puudulikud (DD) . Selleks, et reguleerida loomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust, populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust ning vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja teistele majandustegevustele (nt põllumajandus) , on Eestis küttimine lubatud 54 ulukiliigile. Elurikkuse kaalutlused on Eestis tihedalt põimitud säästva metsandusega seotud õigusaktidesse – peamiselt metsaseadusesse ja looduskaitseseadusesse. Eestis on rangelt kaitstud 14% metsamaast, kus metsaökosüsteemi areng on jäetud vaid looduse hooleks ja juhtida. Ülejäänud metsamaal on säästev majandamine lubatud, kusjuures rangelt kaitstavaid alasid ümbritsevatel aladel (11% metsamaast, nn piiranguvööndite kaitsemetsad) on majandamisele seatud lisapiirangud. Seega kokku veerandil Eesti metsamaal on peamine fookus metsade looduskaitse väärtustel. Pindalalt on suurem osa rangelt kaitstavaid metsi riigimetsades ja majandatavaid metsi muude valdajate metsades, kaitsemetsade pindala erinevate valdajate metsades on sarnane ( j oonis 8). 0 200 400 600 800 000 1 200 1 1 400 1 600 1 800 2 000 Rangelt kaitstavad metsad Kaitsemetsad Majandusmetsad 0 200 400 600 800 000 1 200 1 1 400 1 600 1 800 2 000 Rangelt kaitstavad metsad Kaitsemetsad Majandusmetsad Majandusmetsad Kaitsemetsad Rangelt kaitstavad metsad Riigimetskonnad 678,1 125,0 293,1 Teised valdajad 1 052,8 139,6 36,3 Joonis 8. Metsade pindala jagunemine kaitserežiimi ja omandivormi järgi 2019 . aastal (tuhat ha). Metsi ei majandata puidu saamise eesmärgil range kaitse all olevates metsades, mille pindala on oluliselt suurenenud. 2001. aastal oli range kaitse all 144 000 ha ehk 6,4% metsamaa kogupindalast , 2019. aastal oli vastav näitaja 3 2 8 800 ha (14,1%). Metsade majandamist piiras 90ndatel ja sajandi esimesel kümnendil ka nn reformimata metsamaa suur osakaal. Kui 2000. aastal oli aktiivsest majandamisest väljas 41% metsamaa kogupindalast, siis 2010. aastal oli see langenud 19%ni. 2019. aastaks on omandireform jõudnud lõpusirgele, metsaomand on määratlemata vähem kui 1% metsamaa kogupindalast (13 400 ha). Viimase viie aasta jooksul on kaitserežiimide täpsustamisega rangemat kaitset vajavad loodusväärtused ümber tsoneeritud sihtkaitsevööndisse 75 200 ha ulatuses. Raiet ei tehta ka kaitsealade Natura 2000 elupaikades riigimaal, olenemata sellest , kas tegemist on sihtkaitse - või piiranguvööndiga. Kaitstavate alade pindala on samal perioodil suurenenud 55 279 hektari võrra, samal ajal on ca 4000 hektarit ka kaitse alt välja arvatud. Väljaandes „ State of Europe’s forest 2020 “ saame ülevaate Eesti looduskaitse olukorrast võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Andmed on arvutusmetoodika tõttu mõnevõrra erinevad riiklikest andmetest , kuna on standardiseeritud rahvusvaheliseks võrdluseks. Väljaande kohaselt on Eesti rangelt kaitstavate metsade pindala osakaalu poolest (13 , 6%) kogu metsamaast kolmandal kohal Liechtenstein i (27,1%) ja Itaalia (18,4%) järel, s.o liites kokku MCPFE kaitsekategooria klassid 1.1 ja 1.2, samas on Eesti metsasus üle 50% ning nimetatud riikidel alla 40%. Eesti kuulub metsarikaste riikide hulka, kus metsandusel on oluline roll majanduses, s.o metsasektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) on suur. 2018. aasta andmetel 3,8%. Näiteks, Itaalial on sama näitaja vaid 0,7%. Euroopa riikide võrdluses on metsasektori lisandväärtuse osakaal SKP - st 2018. aasta andmetel suurim Lätil (4,6%), teine Soomel (3,9%) ja kolmas Eestil. Kuid Lätil on rangelt kaitstavate metsade pindala osakaal kogu metsamaast vaid 6,1% (MCPFE 1.1 ja 1.2 klassi summa) ja Soomel on sama näitaja 11,3%. Kui võtta kokku kaitstav metsapind MCPFE kaitsekategooria klassid 1.1, 1.2 ja 1.3 järgi , siis on Eesti Euroopa riikide seas 8. kohal, kuid mitte ükski eespool olevatest riikidest ei ole metsarikas riik ning metsandus pole riigi majandusele samaväärselt oluline võrreldes Eestiga. Eesti looduse kaitse aastaraamat kirjeldab: „Eestis on loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund 2019. aasta hinnangu järgi märgatavalt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis on nii soodsas seisundis liike kui ka elupaiku 56%. Varasemate hinnangutega võrreldes on meie liikide ja elupaikade seisund paranenud. Eesti on viimasel kümnendil palju panustanud poollooduslike koosluste, soode ja siseveekogude taastamisse. Elupaikade taastamise projektid on pälvinud Euroopas auhindu.“ Hooldatavate poollooduslike koosluste pindala on kasvanud 12 000 ha võrra ning lisaks on taastamisel ca 3000 ha. Rangelt kaitstavate metsade pindala on samuti kasvanud, saavutades 13,1%. Kuid tüpoloogilise esindatuse eesmärki ei ole veel saavutatud laane-, salu ja soovikumetsade s , kus range kaitse alla võtmise protsess on veel pooleli. Projekteeritavate kaitstavate alade kihile on kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud nende alade ajutine kaitse kuni kaitse alla võtmise menetluse lõpuni. Sookoosluste veerežiimi taastamise l on tehtud olulisi edusamme. 2020. aasta lõpuks on taastamistööd tehtud juba rohkem kui 11 000 hektaril. Lisaks on taastamistöid alustatud veel ca 5000 hektaril. Metsade majandamise üks oluline aspekt on õigeaegne ja hoolikas raiete planeerimine. Raieviise on erinevaid, valdavalt jagatakse need uuendusraieks, hooldusraieks ja muudeks raieteks (sh valkraie). Raieviisi valik sõltub ennekõike metsa vanusest, puuliigilisest koosseisust, kasvukohast ning omaniku eesmärkidest. Elurikkuse kaalutlustel on Eestis kehtestatud igale raieliigile konkreetsed nõuded ja kriteeriumid. Näiteks uuendusraieid võib teha sellises metsas, mis on saavutanud kindla vanuse või kus puud on kasvanud teatud jämeduseni. Nii ei tohi näiteks raiet teha puhtmännikus, mis on noorem kui 90 aastat ning kus puude keskmine diameeter mõõdetuna rinna kõrguselt on väiksem kui 28 cm. Eestis on raieks määramise kriteeriumid rangemad , kui n ee d oleksid üksnes majanduslikke aspekte arvestades . Seda ongi tehtud eelkõige looduskaitse vajadustest lähtuvalt. Näiteks, Soomes selliseid minimaalseid raiet lubavad nõuded üldse puuduvad . Elustiku seisukohast kõige suurema mõjuga tegevus on raadamine. See on raie, mille järel võetakse metsamaa kasutusele muuks otstarbeks , sh kas põllumajandusmaana, asulate laiendamiseks, taristu rajamiseks, maavarade kaevandamiseks jm. Olenevalt raadamise eesmärgist on selle mõju mitmekesisusele positiivne või negatiivne. Viimasel kümnendil on peamiseks raadamise põhjuseks olnud metsamaa muutmine asulaks. Samuti toimub raadamine looduskaitse eesmärkidel. Ülevaadet maakasutuse muutustest näeb joonisel 9. Joonis 9. Maakasutuse muutus viimasel kahel kümnendil. Tulundusmetsades on metsade säästev majandamine laiemalt lubatud just metsaseaduse alusel ning selleks on mitmeid elustiku kaitseks suunatud meetmeid. Uuendus- ning valikraietel tuleb elustiku edendamiseks ja toetamiseks alles jätta säilikpuid. Säilikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid või nende säilinud püsti seisvad osi tuleb jätta kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta ning üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide suurima läbimõõduga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega , nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud jäävad metsa alatiseks. Meie metsade inventuurid näitavad, et elustikule vajaliku surnud puidu hulk meie metsades on aastakümnete jooksul suurenenud . Et toetada ja soodustada metsaökosüsteemi kiiret uuenemist ja taastumist , on metsaseadusega metsaomanikele pandud kohustus tagada raiejärgne metsa taastumine ning uue metsapõlve kasvama minek. See on eriti oluline just metsade hea kasvu ja süsiniku sidumise aspektist. Samuti on metsaseaduse kaudu Eestis juurutatud vääriselupaikade (VEP) määramise ja kaitse põhimõtted. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Riigimetsas ning avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas on vääriselupaigad range kaitse all. Erametsades on vääriselupaikade range kaitse vabatahtlik ning erametsaomanikul on võimalik riigiga sõlmida vastav kaitseleping. Teisalt võib erametsaomanik nii vääriselupaiga kui ka laiemalt elustiku kaitset korraldada ka iseseisvalt. Arvukad teadustööd on näidanud, et paljude erametsaomanike esimene eesmärk ei ole saada metsast rahalist tulu . Lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks on alates 2002. aastast Eesti riigimetsas aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani kehtestatud raierahu. Selle eesmärk on kaitsta keskkonda looduse tärkamise perioodil, et oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik. Sellel ajal on raietööd peatatud ja metsamajandamise töödest võib teha vaid istutamist, noorendike hooldamist, metsasihtide puhastamist ja teisi vähema mahuga metsahooldustöid. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes. Erametsades on linnurahu pidamine vabatahtlik, aga uuringud näitavad, et ligi 95% erametsaomanikest on nõus vabatahtlikult pidama metsas raierahu lindude pesitsemise ajal . Meie erametsades toetatakse metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid. Erametsaomanike jaoks on välja töötatud toetav ning metsaühistutest koosnev tugisüsteem, mille kaudu toetatakse muuhulgas metsaomanike nõustamist säästva metsanduse küsimustes . Elurikkusega arvestav metsade säästev majandamine on Eestis tagatud riikliku metsa- ja looduskaitsepoliitika kaudu . Eelmisel kümnendil lisati metsaseadusesse mitmed elustiku kaitseks vajalikud piirangud. VEP -ide regulatsioon laienes avalik-õiguslikele maadele ja kaitsealade piiranguvöönditesse, kadus VEP -i pindalaline piirang, suurenes säilikpuude jätmise kohustuslik määr, säilikpuude jätmise kohustus laienes kõikidele uuendusraietele. Metsaseaduse 2017. aasta muudatuste väljatöötamisel lepiti huvigruppide üksmeelel kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud , kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks. Kokkulepe vormistati kohtumise protokollis: seome I ja II boniteedi kuusikute raievanuse langetamise laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise protsessiga, mi da K eskkonnaministeerium kirjeldab metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas . Eestis on seni üheks peamiseks looduskaitse eesmärkide saavutamise viisiks olnud metsade kaitse alla võtmine. Lisaks sellele aitavad elurikkust aga parendada ka metsamajandamise võtetesse integreeritud mitmekesisusele positiivselt mõjuvad meetodid. Nendest annab hea ülevaate näiteks Euroopa metsainstituudi (EFI) 2021 raport „Kuidas metsamajandus mõjutab looduslikku mitmekesisust“ . Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine Metsade majandamisel on oluline mõju metsade süsiniku sidumise võimele. Seda aspekti tuleb arvesse võtta metsade majandamise planeerimisel. Metsanduse osa kliimamuutuste leevendamisel ja kohanemisel võtab kõige konkreetsemalt kokku Euroopa Liidu nn LULUCF -i (Land use, land use change and forestry. Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) määrus (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais. Määruse kohaselt peavad LULUCF -i sektori heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule ). Uus eesmärk seati „Eesmärk 55“ (Fit-for-55) raames ja tehti ettepanek seni kasutusel olnud sektori heite raporteerimise metoodikat muuta (mh kõrvale jätta Forest Reference Level kontseptsioon) . LULUCF -i sektoris vaadeldakse kasvuhoonegaaside (KHG) heidet ja sidumist järgmistes maakasutuskategooriates: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad (sh turbakarjäärid), asulad ja muu maa. Kategooriad jagunevad omakorda vähemalt 20 aasta vältel samasse maakasutusklassi jäänud aladeks ja maakasutusmuutusega aladeks. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud m aakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring , et analüüsi da kompleksselt LULUCF - i sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2050, sisaldades prognoose ka 2100. aastani) . Metsanduse mõju kasvuhoonegaaside netosidumisele on pikemas perspektiivis nullile lähenev kõigi analüüsis toodud stsenaariumite korral ning sidumisvõime kasv (netojuurdekasvu suurenemine) eeldab majandusmetsades metsakasvatuslike lisa võtete rakendamist ja/või metsamaa pindala suurendamist. Metsakasvatuslike tegevustega on võimalik mõjutada nii metsa süsiniku sidumise võime t , talletatud süsiniku kogust kui ka metsast saadava puidu kvaliteeti ja tulu. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline suurendada metsa biomassi ja pika kasutuseaga puittoodetesse seotud süsiniku kogust ning samal ajal arvestada ka asendusefektiga, mis võimendub ajas. Nii süsinikubilansi kui ka sotsiaalmajanduslikust aspektist oleks suurima vahetu mõjuga paberipuidu ekspordi asendamine selle töötlemisega Eestis. Raiemahu olulisel vähenemisel suureneks küpsete majandusmetsade pindala ja osakaal veelgi, mis ei soosi pikas perspektiivis kliimaeesmärkide täitmist (metsade süsiniku sidumis e võime tasapisi väheneb, häiringute tõenäosus suureneb, puittoodetesse seotava süsiniku kogus väheneb). Samuti oleks see negatiivne majanduslikust vaatest (lisandväärtuse kahanemine , kallimate sortimentide osakaalu vähenemine, vähenev ad omanikutulu ja investeeringud metsakasvatusse). Selleks , et kõige tõhusamalt kliimamuutusi leevendada , peaks metsade majandamine Euroopas maksimeerima juurdekasvu, mitte talletatud varusid . Seda eriti piirkondades , kus metsades on juba suur süsinikuvaru , nagu mitmes Euroopa maas ja ka Eestis. R aiemahu kriitiline piirmäär MAK-is toodud raiemahu hinnang arvestab metsa kasvatamise pikaajalisust, sh järgneval kümnendil tehtavate otsuste mõju vähemalt aastani 2050 (teatud osas ka aastani 2100). Metsade kestliku majandamise üheks oluliseks kriteeriumiks (sh Forest Europe ) on põhimõte , et pikas perspektiivis ei tohi raie ületada metsade juurdekasvu. Metsade juurdekasvu juures on aga oluline silmas pidada , et osa puid metsade arengu käigus surevad. Kogujuurdekasvust suremuse maha arvutamisel saame hinnata metsade netojuurdekasvu. Puude suremust on aga keeruline hinnata ja see võib olla 5% – 27% juurdekasvust, olles tugevalt mõjutatud muuhulgas ka harvendusraiete rakendamisest (mida rohkem puid harvendusraiete käigus eemaldatakse , seda väiksem on looduslik suremus ) . Eestis on uuritud metsade kasvukäigu püsiproovitükkide põhjal eri puuliikide suremust ehk väljalangevust, s.o viie aastase korduva mõõtmise perioodi jooksul oli suremus 3,4% majandatud ja 8,0% majandamata puistutes. Seega keskmiselt oleks puude suremus Eesti andmetel vahemikus 5-6%, kuid puude suremus seoses tagavara muutusega vajaks enam analüüse pikema perioodi kohta, et netojuurdekasvude hinnangud oleksid sisukamad. Eelneval kahel kümnendil on raiemaht keskmiselt olnud oluliselt väiksem kui majandatavate metsade juurdekasv ( j oonis 1). Kasutades eelkirjeldatud puude suremuse vahemiku keskmist (5,7%) , ei ole raie viimastel kümnenditel keskmiselt ületanud majandatavate metsade netojuurdekasvu ( j oonis 1). Isegi kui puude suremus on suurem , kui seni Eestis on teaduslikult hinnatud, on ebatõenäoline , et raiemaht on netojuurdekasvu ületanud, eriti arvestades majandusmetsades te htavaid harvendusraieid. Oluline on märkida , et Eesti metsade tegelik kogujuurdekasv on tõenäoliselt alahinnatud , kuna SMI metoodika ei arvesta noorte puude juurdekasvuga (&lt; 8 cm rinnasdiameeter). Keskkonnaagentuu r i SMI ekspertide hinnangul on juurdekasv alahinnatud umbes 0,5 – 1 m ln m 3 võrra aastas. Oluline on ka , et viimasel kümnendil, kuni aastani 2017, on Eesti metsade tagavara kasvanud ( j oonis 4) , olles olnud tugevalt seotud metsade pindala kasvuga. Aastal 2020 oli võrreldes aastaga 2019 väiksem nii metsa pindala kui ka juurdekasv. Kui metsamaad edaspidi juurde ei lisandu, siis peatub ka tagavara edasine kasv. Arvestades metsade pindala stabiliseerumist ja toetudes eksperthinnangutele , on Eestis metsad jõudnud tagavara küllastumiseni või selle lähedale ning seetõttu metsade tagavara vähenemine on lähitulevikus üsnagi ootuspärane. Raiete kriitilistes piirmäärades püsimise tagamine Käesoleva arengukava kontekstis on muuhulgas oluline , et järgmise kümnendi raied keskmiselt ei ületaks majandusmetsade kümne aasta keskmist juurdekasvu. M etsaseaduse § 6 lõike 2 1 järgi on Vabariigi Valitsusel õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatu d alus eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Selle hindamisel ei tuleks aga lähtuda üksikutest aastatest ja vaadelda raiemahu ja juurdekasvu suhet näiteks kolme aastase perioodi jooksul. Iga järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala riigimetsa majandajatele määrab arvestuslangi alusel keskkonnaminister. Riik saab lisaks seatud reeglistikule mõjutada metsaomaniku raieotsust nõuandeteenuse kättesaadavaks tegemise, toetuste andmise või lõpetamise ja maksukeskkonna muutmise ga . Metsanduse arengukava elluviimise perioodil on otstarbekas moodustada eraldi töörühm või kasutada arengukava täitmist järgiva organina nt metsandusnõukogu, kelle ülesandeks on pidevalt raiete intensiivsust hinnata ja teha vajaduse korra l ettepanekuid regulatsioonide muutmiseks. Piirangud metsade majandamisele Kõikidele metsades te htavatele raietele seavad piirangu õigusraamistik ning majandamisele kehtestatud reeglistik ( m etsaseadus ja metsa majandamise eeskiri). Looduskaitse piirangud välistavad majandustegevuse rangelt kaitstavatel aladel ning piiravad seda oluliselt kaitsealade piiranguvööndites (s . o kaitsemetsas). Metsaseadus ja selle alamaktid reguleerivad raie võimalusi näiteks puistu vanuse, rinnasdiameetri, liigilise koosseisu, täiuse ja raiutava ala suuruse alusel. Erinevad loodus- ja keskkonnakaitseaspektid seavad lisa piiranguid metsa majandamise l raieviiside le ning aja le . Lisaks piirab metsade majandamist isendikaitse. Täiendavad kitsendused tulenevad veekaitse vajadustest ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutest (rohevõrgustiku määratlus ja sellest tulenevad võimalikud kitsendused). Lisa piirangud tulenevad eelkõige metsa seisundist, ligipääsetavusest ja ilmastikust. Metsakasutuse mõju prognoos Kõige ajakohasema ja parema ülevaate erinevate raiemahtude mõjust metsaolemi muutustele lähikümnenditel annab uurimustöö „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“ . Raietest on suurima mõjuga uuendusraied: 80% raiete kogumahust on viimasel kümnendil varutud uuendusraietega, millest suurema osa moodustavad lageraied. Ülejäänud raieliikide maht kokku jääb alla 20% kogumahust. Seetõttu keskendus töö eelkõige raiestsenaariumite koostamisel uuendusraiete prognoosimisele. Viimastel kümnenditel on olnud raiete, metsavarude ja süsiniku sidumise/varu prognoosimisel kasutusel nn arvestuslangi metoodika, seda nii metsanduse arengukavade , teiste riiklike strateegiliste dokumentide kui ka ülevaateuuringute koostamisel. Välja on kujunenud kolm enamasti käsitletavat stsenaariumi t : ühtlase kasutuse lank, arvestuslank ja küpsuslank. Lisaks on arvutatud eri uuringute st tulenevaid teisi raiestsenaariume: metsa tagavara jääb enam-vähem samale tasemele, vähenev raie või raieid ei te hta . Ehkki raiestsenaariumite põhimõtted ja arvutusreeglid on sarnased, siis tulemused saadakse mõnevõrra erinevad tulenevalt kasutatavatest algandmetest, arvutustesse kaasatud majandatava metsamaa pindalast (metsakategooriad), kasutatavatest küpsusvanuse arvutamise reeglitest, eeldatavast metsa pindala ja kasvu muutumisest tulevikus, raiutavate alade uuenemise reeglitest jmt. Töös valiti raiete prognoosimisel stsenaariumiteks (vt täpsemaid kirjeldusi ptk -des 2.2.3.1–2.2.3.4 ): R1 – ühtlane kasutus (ühtlane puidukasutus kogu raieringi jooksul); R2 – arvestuslank (ühtlane puidukasutus keskpikal perioodil); R3 – küpsuslank (maksimaalne võimalik puidukasutus , lä htudes puistute raieküpsusest); R4 – uuendusraie 5 m ln m 3 (vähendatud mahus ühtlane puidukasutus). Raiestsenaariumite arvutusmetoodika põhjalik u kirjelduse leiab „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“ töö lisas t 1 . Raiestsenaariumite juures arvestati metsade vanuse, tagavara ja ka süsiniku sidumisega puittoodetesse. On oluline märkida , et töös ei arvesta raiestsenaariumid metsakahjustustega. Pikaajalised raiestsenaariumid lähtuvad puistute tagavarast, praegusest ja tulevasest seisundist ning metsa majandamise regulatsioonidest. Esimese paarikümne aasta jooksul on stsenaariumi t e raiemaht ja sellest tulenev mõju märkimisväärselt erinevad. Seejärel aga alternatiivsed raiemahud ühtlustuvad ning sotsiaalmajanduslikud ja ökoloogilised mõjud hakkavad üksteisele lähenema. Valdavalt on raiemahu ja sotsiaalmajanduslike näitajate vahel tugev positiivne korrelatsioon, uuringus kinnitab seda puidu väärindamisega loodava lisandväärtuse kujunemine. Tööhõive seos raiemahuga on küll positiivne, kuid eelmise näitajaga võrreldes nõrgem. Metsamajanduse netotulu aga sõltub otseselt varutud puidu mahust. Aastaks 2030 saavutatakse metsamajanduse ja puittoodete süsiniku sidumise võrdlustase neljast stsenaariumist kahega: R1 – ühtla ne kasutuse – ja R4 – uuendusraie 5 m ln m 3 . Töös leitakse , et sotsiaal-majanduslikku mõju silmas pidades tuleks eelistada ühtlase kasutuse lanki , mille rakendumisel on prognoositav sektori lisandväärtus 392 mln euro võrra ja tööhõive 5500 hõivatu ehk 12% võrra suurem kui 5 mln m 3 uuendusraie mahu korral ( j oonis 10). -8000 -6000 -4000 -2000 0 2000 4000 6000 8000 10000 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060 2065 2070 2075 2080 2085 2090 2095 2100 kt CO 2 e kv . R1 - ühtlane kasutus R2 - arvestuslank R3 - küpsuslank R4 - uuendusraie 5 mln FRL -8000 -6000 -4000 -2000 0 2000 4000 6000 8000 10000 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060 2065 2070 2075 2080 2085 2090 2095 2100 kt CO 2 e kv . R1 - ühtlane kasutus R2 - arvestuslank R3 - küpsuslank R4 - uuendusraie 5 mln FRL Joonis 10. Nelja raiestsenaariumi võrdlus metsamaa heitkoguse võrdlustasemega ja FRL (Forest referenc e level koos puittoodetega). Kõnealuste stsenaariumite puhul erineb metsamajandusest tulenev lisandväärtus märkimisväärselt ( j oonis 11). 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 Lisandväärtus, mln € /a Ühtlase kasutuse lank Arvestuslank Küpsuslank 5 mln tm 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 Lisandväärtus, mln € /a Ühtlase kasutuse lank Arvestuslank Küpsuslank 5 mln tm Joonis 11. Raiestsenaariumi t e alusel lisandväärtus aastail 2021 – 2050. Arvestades kõigi ee s pool kirjeldatud asjaoludega, leiti töös , et kõige optimaalsem on metsade ühtlane kasutus. Metsateadlaste ja ekspertide koostatud töö „Mets ja kliimamuutused“ analüüsis samuti optimaalset raiemahtu. Töös oli vaatluse all neli Eesti metsa tuleviku stsenaariumit järgmiseks sajaks aastaks, mis erinesid üksteisest uuendusraiete arvestuse poolest , ning koostati ka stsenaarium , kus raie i d ei tehtud. Sellised prognoosid on paratamatult väga suure võimaliku veaga ning lähtuda tuleks eelkõige trendidest. Suure tõenäosusega kõik vaadeldud stsenaariumid alahindasid metsa juurdekasvu ning samal ajal ei arvesta n ee d aga kliimamuutuste negatiivsete mõjudega metsadele. Seega eeldati raiestsenaariumite koostamisel, et need mõjud tasakaalustavad teineteist, mis aga ei pruugi nii olla. Töös leiti , et arvestades süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi , võiks aastane keskmine raiete maht kokku olla 10 – 12 miljonit tihumeetrit. Vaadeldud stsenaariumite korral leiti , et uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8-9 miljonit tihumeetrit aastas. Selliste aastaste keskmiste raiemahtude juures peaks metsa tagavara jääma kas samaks või suurenema sõltuvalt metsa juurdekasvu stsenaariumist. Ja seega toimub aasta-aastalt süsiniku sidumine metsas. Arvestades, et umbes 47% majanda ta vast metsast on raieküps või valmiv, leiti , et eeltoodud raiemahtude juures peab aga jälgima, et uuendusraiete ga raiutaks raievanuse saavutanud või vanemat metsa ning raiete tegemisel jälgitakse raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalset vahekorda. K liimamuutustega kaasnevate muutuste tõttu suureneb määramatus tuleviku metsakasutuse mahtude realiseerumisel. Teadustööd näitavad , et Euroopas kliimamuutuste põhjustatud looduslike häiringute sagedus ja intensiivsus suurenevad . Kui täna on Eestis metsakahjustusi peamiselt põhjustamas ulukid, siis tulevikus võib oodata tormide, patogeenide ja kahjurite ning tulekahjude põhjustatud metsakahjustuste osakaalu suurenemist. See võib tuua olukorra , kus võib olla vajalik mõnel aastal laiapinnalisi metsahäiringute kahjustusi likvideerida ja raiemaht suureneb hüppeliselt, mis võib kahandada ka metsa tagavara. Seetõttu on oluline metsakasutust pidevalt jälgida ning vajaduse korra l teha korrektuure prognoosides ja piiride seadmisel. Metsakasutuse soovitus järgmisel kümnendil Metsaökosüsteem on väga mitmekülgne ja keeruline süsteem , kus on palju muutujaid , mille omavahelised seosed on mitmekesised. Raiepindala/mahu määramisel tuleb arvesse võtta kõiki olulisi tegureid , sh metsade olemit (sh vanuselist struktuuri), looduskaitselisi kitsendusi, õigusraamistikku ja reeglistikku, kliimamuutusi (nende mõjude vähendamist ja nendega kohanemist) ning sotsiaalmajanduslikku mõju. Samuti tuleb arvesse võtta riiklikke ja rahvusvahelisi arengukavasid ( „ Eesti 2035 “ , „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ , EL -i m etsastrateegia ja e lurikkuse strateegia, EL -i k liimamuutuste pakett „ Fit for 55 “ jt), mõjutatud osa liste seisukohti ja ühiskonna ootusi. Kuid ka kõikide eeltoodud mõjuteguritega arvestamisel sõltub metsaomaniku majandamisotsust tema isiklikest soovidest ja vajadustest, puiduturu nõudlusest ja ilmastikust. Metsade kasutuse maht peab arvestama arengukava üldeesmärki, et Eesti metsandus oleks kestlik , ja kolme alaeesmärki: 1) m etsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga, 2) m etsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline, 3) m etsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Metsakasutuse mahu määramisel tuleb alati arvestada pikka perspektiivi. Metsi ja puitu vajame me täna, 10, 50 ja 100 aasta pärast. Seetõttu peab raiemaht olema selline , mis tagab metsade kestlikkuse ja puidu kättesaadavuse pikas perspektiivis, mis on üheks jätkusuutliku metsamajanduse alustalaks. Majandusmetsade kasutusmahtude kavandamisel on peamine küsimus, kui pika aja jooksul raieküpseks saanud ressurss kasutusele võetakse. Kui küpsete metsade osakaal on suur , siis tuleks selle kasutust hajutada järgnevate aastakümnete lõikes nii, et puidu kvaliteet oluliselt ei halveneks. Optimaalseks metsa majandamiseks pole tarvis raiemahtu juurdekasvuga siduda, sest ka ilma selle sidumiseta on tagatud metsade kestlikkus ja puidu kättesaadavus. Küll aga annab raiemahu juurdekasvuga sidumine kindluse, et juurdekasvust rohkem ei raiuta, samas ei võimalda see suunata metsade vanuselist struktuuri optimaalsesse olekusse metsade parima juurdekasvu aspektist. Raieotsuseid ei tehta juurdekasvu põhjal, kuid samas on see piisavalt üldine kriteerium, et hinnata, kas metsa kogutavara kasvab või kahaneb . Metsades ja metsanduses on väga erinevaid aastaid , mida mõjutavad näiteks looduslikud häiringud, ilmastik ja turunõudlus. Selle tõttu võib raiemaht aastati suuresti erineda. On väga oluline, et raiemahtude määramisel ja hilisemal kavandatud mahu realiseerumisel vaadeldaks seda perioodi keskmisena. Võrdlustasemeks tuleb samuti võtta eelmise perioodi keskmine raiemaht (raiemaht aastatel 2011 – 2020), et paremini hinnata metsakasutuse pikaajalist mõju. Järgneva kümne aasta otsused mõjutavad ka tuleviku metsakasutust ja seda , kui elurikkad, terved ja süsinikku siduvad ning kliimamuutusi taluvad on Eesti metsad , ning milline on puidu väärindamise kaudu Eesti majandusele lisandunud väärtus ja kui paljud inimesed saavad tööd metsanduses. Metsakasutuse võimalusi hinnati järg mistest alternatiividest lähtu des : Küpsuslangi stsenaarium. Küpsuslank jagab hetkel küpsete metsade kasutuse võrdselt kümne aasta vahel. Lähtudes metsade vanuselisest jaotusest ja vaid puidu majanduslikust kasutusest , oleks see parim valik. Raiutav uuendusraie raiemaht oleks keskmiselt ca 19 mln m 3 /a. Stsenaariumil oleks tõenäoline negatiivne mõju metsaelustikule, sest muutused looduskeskkonnas oleksid liiga järsud ja mastaapsed. Lisaks eelnevale tuleks turule liiga palju puitu, mida ei suudetaks parimal ja ka otstarbekamal viisil kasutada ning järgnevatel kümnenditel oleks puidu kättesaadavus väiksem. Samas uueneksid järgnevatel kümnenditel need metsaosad noorte metsadega, mille süsiniku sidumise võime on suurim keskeas ja kasutusele võetud kvaliteetne puit võimaldaks toota fossiilseid materjale asendades keskkonnasõbralikke kestvustooteid. Arvestuslangi stsenaarium (ühtlane puidukasutus keskpikal perioodil). See oleks sisuliselt raiemaht majandatavate metsade juurdekasvu piires. Majandusmetsade aastane juurdekasv ja raie oleks ca 12 mln m 3 /a ja koos majanduspiirangutega metsadega 14 mln m 3 /a. See stsenaarium oleks võrreldes küpsuslangi stsenaariumiga realistlikum ja otstarbekam pikaajalisest majanduslikust vaatest lähtudes ehk see on kogus puitu , mida suudetakse otstarbekalt väärindada. Ka selle stsenaariumi korral kasvaks metsade kasutuse maht võrreldes eelmise arengukava perioodiga, mis võimaldaks küll majandusmetsades küpseks saanud puidu realiseerida parimal viisil, kuid läheks järgmisel kümnendil suure tõenäosusega vastuollu eesseisvate kliimaeesmärkide ja elustiku kaitse saavutamise vajadustega. Sellises mahus metsakasutus mahuks jätkusuutliku metsanduse kriteeriumite piiresse, kuid oleks selle ülempiirile üsna lähedal. Ühtlane kasutuse stsenaarium (ühtlane puidukasutus kogu raieringi jooksu l). R aiete maht on kümne aasta keskmisena c a 10 mln m 3 /a (vaadeldud uuringute kohaselt vahemikus ca 9 – 11 mln m 3 /a). See ei ole majanduslikult parim tee, kuid kompromiss elustiku kaitse ja sotsiaalmajandusliku vajadusega (sh puiduressursi kättesaadavus). Ühtlase kasutuse stsenaariumi järgi oleks metsamaa LULUCF -i aruande kohaselt netosiduja kuni 2060. aastani. Selle stsenaariumi järgi saaks pik k a aeg a raiuda sarnases mahus puitu. Metsade ja puiduressursi ühtlane kasutus pikas perspektiivis tagab puidu kasutajatele ja väärindajatele kindluse puiduressursi kättesaadavuse st ja investeeringute tegemisel. Majandusmetsade puidu kvaliteet selle kasutamise edasilükkamisega halveneb ning tulevikus väheneb sellise puidu osakaal , millest saaks kestvustooteid teha. Siiski on vähemväärtusliku puidu kasutamiseks võimalus arendada keemilise töötlemise suutlikkust või kasutada seda edaspidigi taastuvatele energiaallikatele üleminekul energia tootmiseks. Kuigi elustiku mitmekesisuse ja raiemahtude vahel puudub otsene seos, siis eelduslikult võib ühtlase kasutuse stsenaarium metsaelustikule positiivsemalt mõjuda kui eelnevad. Niinimetatud 5 mln m 3 /a uuendusraie stsenaarium (koguraie ca 7 mln m 3 /a). Selline stsenaarium suurendaks vanade metsade osakaalu veelgi ja oleks seeläbi sobilik vana metsa liikidele, kuid oleks sotsiaalmajanduslikult väga suure mõjuga ning suurendaks pikaajalist riski metsade looduslike häiringute (näiteks tule, tormi, seenhaiguste ja putukakahjustuste) sagenemiseks. Vananevad metsad talletavad süsinikku endiselt, kuid nende võime süsinikku siduda väheneb, kvaliteetse puidu tootmine kahaneb ning väheneb võimalus puidust pikaajaliste toodete tootmiseks. Vanemad metsad, kus puude suremus on sarnane nende juurdekasvuga ehk CO 2 emiteerumine ja sidumine on tasakaalus, talitlevad süsiniku neutraalsete ökosüsteemidena. Kuna see stsenaarium piirab olulisel määral erametsade kasutamist, siis suureneks riigi seatud kitsenduste kompenseerimise vajadus. Kahaneks oluliselt metsade kliimamuututele vastupanu võime ning potentsiaalselt sagenevate looduslike häiringute tulemusel jääks kasutamata seni tehtud metsakasvatuslikud investeeringud. Pikas perspektiivis ei ole selline stsenaarium kogu metsanduse jaoks jätkusuutlik. Kokkuvõte Arengukava otsib võimalusi selleks, et luua uut sünergiat metsanduse eri tahkude vahel viisil, mis võimaldab suurendada meie metsade kõiki väärtusi ja hüvesid ühe l ajal . Terved, tootlikud ja elurikkad metsad on looduspõhiseks lahenduseks suuremale osale ühiskonda puudutavatele probleemidele ning metsandus on võtmesektoriks üleminekul ringbiomajandusele. 1997. a astal Riigikogus heaks kiidetud Eesti metsapoliitikas on ühe üldeesmärgina sõnastatud säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil. Selleks, et taolist üldeesmärki täita , tuleb pidevalt kaaluda metsanduse kõiki huve , lähtuda metsade seisundist ja kavandada metsade kaitse ja kasutamine võimalikult pikaajaliselt. Käesolev arengukava seab eesmärgiks kestlikkuse (sünonüüm säästlikkusele ja jätkusuutlikkusele), kuid arengukava peami sed märksõna d on muutused ja nendega kohanemise vajadus. Globaalsed suundumused näitavad nii liikide kui ka nendele vajalike elupaikade vähenemist, kliimamuutused muudavad meie metsad vastuvõtlik u maks tormidele ja haigustele ning metsad ise peavad olema piisavalt elujõulised, et muutustega kohaneda ja neile vastu panna. Metsades kasvatatav puit kui taastuv loodusressurss on muutumas üha olulisemaks materjaliks nii kestvustoodete tootmisel kui ka taastuvenergiale üleminekul. Arvestades MAK -i juhtkogule saadaval olevaid andmeid ja analüüse ning kaalutledes metsakasutuse erinevaid stsenaariume ja nende pikaajalist mõju , saab järeldada, et kõiki aspekte arvestavalt peaksime liikuma võimalikult ühtlase metsakasutuse poole. See oleks tasakaalus ühiskonna vajadustega ning huvigruppide soovide ja ootustega. Ükski määratav raiete pindala ega maht arengukava tasandil ei taga, et seatud eesmärgid saavad täidetud iseenesest. Seetõttu on oluline metsakasutust pidevalt jälgida ning vajaduse korra l teha korrektuure prognoosides ja piiride seadmisel, et täita arengukavaga seatud eesmärgid. Lisa 2 Metsanduse arengukava 2030 Metsakonflikt Keskkonnaministeerium Tallinn 2022 Sisukord TOC \o \z \u \h Sissejuhatus PAGEREF _Toc120608360 \h 3 Ajalooline taust PAGEREF _Toc120608361 \h 3 Tänapäev PAGEREF _Toc120608362 \h 3 MAK2030 koostamise protsess PAGEREF _Toc120608363 \h 5 Kaasamine MAK2030 protsessis ja esimene juhtkogu PAGEREF _Toc120608364 \h 6 Teine juhtkogu PAGEREF _Toc120608365 \h 7 Sissejuhatus Käesolev dokument on koostatud eesmärgiga avada Euroopa, aga eelkõige Eesti metsanduse üle toimuva debati tausta ning kajastada metsanduse ajalugu, metsapoliitika kujundamis e ja arengukavade koostamise protsessi. Keskkonnaministeerium tänab MAK2030 juhtkogu sid , kes nõustas id ministeeriumi arengukava lisa de koostamisel. Ajalooline taust Metsanduse ajalugu Eestis on paarisaja aasta pikkune , kuid k õige varasemad seadustes sätestatud abinõud looduskasutuse reguleerimiseks on kirja pandud seoses metsade ja metsamajandamisega juba 1297, mil Taani kuninga Erik Menvedi poolt välja antud dekreet keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda peetakse v animaks loodusressursside kaitseks välja antud õigus aktiks . 18. sajandi teisest pooles t hakkasid metsadele tugevat mõju avaldama uued majandamisvormid mõisates. Sel ajal hakati mõisates suuremates kogustes viina põletama, mis suurendas küttepuidu tarbimist. Silmapaistvaks metsatööstuskeskuseks sai Narva. Paberitööstuses hakati puitu toorainena kasutama 19. sajandi teisel poolel. Selle valdkonna mastaapseimaks esindajaks kujunes Waldhofi tselluloositehas (1900 – 1915) Pärnus, mis andis 65% kogu Tsaari-Venemaa tselluloositoodangust. Eesti iseseisvumise algaastatel oli hädavajalik riigi majanduselu organiseerimine ja korrastamine. Aastatel 1922 – 1939 moodustasid metsasaadused rahaliselt keskmiselt 30% riigi koguekspordist. 1938. aastal valmis uus tselluloositehas Kehras, mis oli valmimise ajal üks moodsamaid Euroopas. 13. novembrit 1918 loetakse päevaks, mil alustas tegevust Eesti Riiklik Metsavalitsus. 1920. aastal toimus Eesti metsanduse edasise arengu jaoks oluline sündmus – Tartu Ülikooli p õllumajandus-teaduskonnas avati metsaosakond. Teise maailmasõja järel eraomand likvideeriti ning n õukogude ajal kuulusid metsad riigile. Lisaks metskondadele majandasid metsa kolhoosid ja sovhoosid, muude metsahaldajate osakaal jäi alla 4%. Nõukogude perioodi metsandust iseloomustas suur märgalade kuivendamine, et laiendada metsade pindala, metsade kõrvalkasutus toimus plaanimajanduse alusel. E simesed vaigutuskatsed Eestis toimusid peale e simest m aailmasõda, 1960. aastaks toodeti Eestis vaiku 837 tonni aastas. Männiokastest toodeti jahu, toodi sisse ka uusi taime- ja loomaliike. Eesti ajaloos järgnesid sõjale keerulised aastad ja kollektiviseerimine. Aeg oli raske nii inimestele kui ka metsale . Eelkõige raiuti sõja ajal ja p ärast seda palju, raiekavadest ei peetud kinni ning võeti sealt, kus kätte sa ad i. Kannatasid eelkõige riigimetsad , talude kallale ei kiputud. Mingil määral hävis mets (olenemata omandilisest kuuluvusest ) ka sõjategevuse käigus , kuid suhteliselt vähe. Samas Narva linna ja Narva jõe ümbruse ning Sõrve poolsaare metsad laastati suures ulatuses. Põhjalikum sõjajärgne ülevaade meie metsadest ja metsandusest saadi, kui aastatel 1958–1959 koostati Eesti NSV metsamajanduse arendamise generaalplaan aastateks 1959–1975 . Tänapäev Metsanduse ja kogu looduskasutuse jaoks oli pöördeline ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rio De Janeiros 1992. aastal, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja metsadeklaratsioon. Eesti metsandusele tähendas see periood mitmes mõttes uue ajajärgu saabumist. Riikliku ises eisvuse taastamisega kaasnevalt muutus meil 1990ndate algul kogu ühiskondlik korraldus. Kui 1990ndaid aastaid iseloomustas metsameeste ja keskkonnakaitsjate vastasseis, siis senini on ümarlauapoliitika aidanud erimeelsusi oluliselt vähendada. Metsanduse juhtimine, mida seni korraldati tsentraalselt Moskvast, organiseeriti kohalikul tasandil (välispartnerite toetusel) ümber, riigi ja ettevõtete tegevus eraldati üksteisest. 1995. aastal tehti oma aja kohta julge otsus muuta radikaalselt metsanduse otsuste langetamise viise – avada esimese metsakava koostamine huvirühmade arutelule . Kohanemine turumajanduse tingimuste ning uute keskkonnakaitse standarditega kulges aeglaselt. Järk-järgult sai selgeks põhjalike ümberkorralduste vajalikkus. Peamisteks probleemideks olid riigi osa kindlaks määramine metsanduses, metsade tootmis- ja kaitsefunktsioonide tasakaalustamine ja erametsanduse toetamine. Arengu kiirendamiseks ning õigusnormide reformide läbiviimiseks otsustas Keskkonnaministeerium 1995. aastal käivitada Eesti Metsanduse a renguprogrammi, mille esmaülesandeks sai riigi metsapoliitika koostamine. Metsapoliitika kinnita s Riigikogu aastal 1997. Metsanduse arenguks seati kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki: 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede säästlikku kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Riigi metsapoliitika eesmärkideni jõudmiseks peeti vaja likuks reorganiseerida riigi metsandusadministratsioon ja pakkuda edaspidi erametsaomanikele riiklikke teenuseid. O tsustati m etsanduse seadusandlikku regulatsiooni piira ta ja rakendama finantstoetusi järk-järgult vastavalt administratiivsete oskuste paranemisele . Metsanduse arengu t on käesoleval sajandil suunatud kümneaastaste arengukavade abil, mis omakorda toetuvad metsanduse rahvusvahelistele kokkulepetele (ÜRO s äästva arengu eesmärgid, ÜRO m etsandusfoorum, FAO m etsandusprogramm, Pan-Euroopa metsakaitse protsess ( Forest Europe ) jt kaudsemalt metsandust mõjutavad lepped) ning on rakendatud õigus aktide muudatuste, erametsanduse tugivõrgustiku arendamise, maksukeskkonna parandamise ja vabatahtliku sertifitseerimise või metsakaitse algatuste kaudu. Olukorda metsanduses on mõjutanud ka riigimetsade kasutamine. Alates 1. juulist 2008 jõustus RMK reform, kus mindi üle tegevuspõhisele juhtimisele ja reorganiseeriti senised metskonnad. Lõppes Eesti riikliku metsade majandamise organisatsiooni (mille juhtimisstruktuuri tippu oli korduvalt muudetud, kuid metskonnad ja metsaülemad metsandusliku organisatsiooni kohapealse tegevuse alusena paika jäänud) senise arengu üks etapp. RMK reform iga loobu ti traditsioonilisest territoriaalsest juhtimisest, metsamajanduslikud tööd jaotati üleriigilistele struktuuridele. Kadus metskond kui konkreetsel territooriumil metsaülema juhtimisel metsade majandamist korraldav üksus, mis oli Eesti riigimetsades järjepidevalt toiminud alates 1820 ndaist aastaist. Metsaülema kui metsandusliku töö korraldaja järjepidevus algas veelgi varasemast ajast – 18. sajandi lõpukümnendeil . Reformi ajaks oli metskondade arvu vähendatud 64-ni, edasi jäi alles 17 metskonda (76 metsandikku ): igas maakonnas üks ning Harjumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks . Igas metskonnas oli ametis metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud . Metskondade senistest ülesannetest jäi vaid riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja kaitse kavandamine ning maaomaniku esindamine, praktilise töö eest vastutasid vastavad struktuuriüksused. Edaspidi struktuuri korrastati ja alates 2016. aastast muutus metsaülem regionaalseks haldusametnikuks, kes sisulise metsamajandusega enam ei tegele, mistõttu mõiste metsaülem sisu muutus pigem ajalooliseks . Riigimetsa reformide järel kahanes regionaalsetes metskondades töötavate ja kohalikke olusid tundvate inimeste osakaal märkimisväärselt ning muutus ka metsaülema roll – edaspidi tehakse olulised metsa majandamise otsused teistes struktuuriüksustes. Seega on kohalikele kogukondadele metsameeste tegemised jäänud kaugeks ja tundmatuks, sest pole enam kohalikke metsamehi , kellelt küsida, kellega aru pidada ning keda usaldada. Veelgi enam, metskond oli kohalikule kogukonnale eluliselt tähtis, sest pakkus tööd ja leiba, seega metsade majandamine oli oluliselt enam mõistetav ja tolereeritav. Riigi õigusaktide ja poliitikate väljatöötamise kaasav raamistik on kinnitatud k aasamise hea tavaga . See näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral pöördub ka otse huvirühmade poole nende ettepanekute kogumiseks ja arvamuse ärakuulamiseks . Metsanduse arengukavad on koosta tud ning suuremamahulis i metsandust puudutava id õigusakt e on muu detud kaasamise head tava järgi des , kuid on sellegipoolest tekitanud pingeid ümarlauda desse kaasatud huvirühmade vahel. Kui esimese arengukava koostamist iseloomustas pigem looduskaitse ja metsanduse ekspertide debatt, siis juba aastateks 2011–2020 koostatud arengukava arutelude jär el tärkasid kodanikuühendused, kes avaldasid soovi juba vastu võetud arengukava ringivaatamiseks . MAK2030 koostamise protsess Käesoleva arengukava koostamise hetkeks oli välja kujunenud ühiskondlik debatt, mille lahendamine vajas tavapärasest teistlaadi formaati. Heaoluühiskonnale omane viis arvamust avaldada on üha enam juurdumas ka Eesti ühiskonda ning internetiajastul võimendab seda sotsiaalmeedia võidukäik. 2030 . aasta metsanduse arengukava koostamise eel toimus mitu sündmust, mis mõjutas id oluliselt seda , kuidas ühiskond metsanduses toimuvat tajub ning milliseks kujunes arengukava koostamise protsess. Tähelepanuväärsemateks saab nendest pidada puidurafineerimistehase loomise ettepaneku ja Haabersti hõbepaju mahavõtmisega kaasnenud protestilaineid. MAK2030 koostamise eel muudeti ka metsaseadus t , aruteludes lõi d aktiivselt kaasa nii metsaomanike ja puidutööstuse esindusorganisatsioonid kui ka keskkonnaühendused. Avalikkusele tekitas enim küsimusi viljakatel muldadel kasvanud kuusikute raievanuste alandamine, mis omavahelistes aruteludes jõudis küll kokkulepeteni osapoolte vahel, kuid mis hiljem (ka samade osapoolte poolt) on leidnud sellegipoolest negatiivset kajastust . Kodanik u ühenduste tärkamine ja soov kaasa rääkida riigi poliitikakujundamise protsessides on 21. sajandil arenenud kiiremini kui riik ja kodanikuühendused on selleks valmis olnud, eriti kiiresti on areng toimunud keskkonnavaldkonna küsimustes. Metsanduse arengukava koostamisele eelnevaid arenguid arvestavalt algas ettevalmistus 2030 arengukava koostamiseks aruteludega keskkonnaministri metsandusnõukogu kokkusaamistel 2017. a asta detsembris ja 2018. a asta veebruaris . Ühiskonnas tekkinud pinged ja konflikt id tingis id ka vajaduse läheneda MAK2030 koostamise protsessile teisiti – eesmärgiks võeti laiaulatuslik huvigruppide kaasamine, et leevendada kasvavaid ühiskondlikke pingeid ja saavutada uus i kokkuleppe id metsanduse arendamisel. Esimese sammuna moodustati 2018. aastal arengukava koostamise ettepaneku koostamiseks töörühm, mis selgitas välja metsanduse lahendamist vajavad probleemid ning sõnastas metsanduse arengukava koostamise eesmärgid. Paralleelselt töörühma kohtumistega telliti teadlastelt alusuuring , mis samuti aitas tuvastada probleemistikku. Alusuuringu tulemusi kasutati ettepanekus olukorra kirjeldamiseks ning kasutatakse alusmaterjalidena vastavate teemade käsitlemisel arengukava koostamisel. Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele, mis algatas metsanduse arengukava koostamise 10. jaanuaril 2019 . Koos arengukava koostamise algatamisega algatas Keskkonnaministeerium ka selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), mis tehakse paralleelselt arengukava enda koostamisega. Kaasamine MAK2030 protsessis ja esimene j uhtkogu MAK2030 koostamine on olnud Eesti riigi üks ambitsioonikamaid kaasamisprojekte – nii otseselt kui ka kaudselt (avalik küsitlus) on protsessis osalenud ca 700 inimest, tippteadlastest inimesteni tänavalt. Keskkonnaministeerium kujundas arengukava koostamise kaasava protsessina . Metsanduse arengukava koostamise juhtimiseks kutsus keskkonnaminister kokku laiapõhjalise juhtkogu. Juhtkogu koosnes huvirühmade, riigi- ja uurimisasutuste esindajatest. Juhtkogu peamine eesmärk oli saavutada konsensus metsanduse arengukava terviktekstis ning esitada arengukava eelnõu keskkonnaministrile. Juhtkogu kohtus esimest korda 6. märtsil 2019. Laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks kutsuti sotsioloog Peeter Vihma ettepanekul kokku ka rahva esindajate arutelu, nn m etsakogu, kuhu loositi 50 liiget ennast üles seadnud kandidaatide hulgast. Metsakogu töö tulemuseks olid ettepanekud metsanduses kirjeldatud probleemide lahendamiseks, mille kaks metsakogu esindajat viisid huvirühmade aruteludesse. Metsakogu kohtumised toimusid 30.-31. märtsil ja 6.-7. aprillil 2019. Huvirühmade arutelude tulemusena esitati samuti metsanduses kirjeldatud probleemide lahendamise ettepanekud. Aruteludel said osaleda juhtkogu liikmed ning huvirühmade ja metsakogu esindajad. Aruteludesse kutsuti huvirühmi laiemalt kui juhtkogusse, vajaduse korra l kaasati valdkondlikke eksperte. Huvirühmade arutelud toimusid mais 2019. Koostöös teadlastega koostati huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute põhjal metsanduse arengustsenaariumid. Kuna aga arengustsenaariumite mõjuhinnang kukkus läbi, siis juhtkogu ei soovinud arengustsenaariumite aruteludega edasi minna ning otsustas (dets embris 2019), et MAK2030 eelnõu esmase kavandi koostamine jäetakse Keskkonnaministeeriumile, luues seda etapi ti ja küsides juhtkogult pidevalt tagasisidet. Paralleelselt tegeles Keskkonnaministeerium hanke korras KSH tegija otsimisega , mis korduvalt ebaõnnestus. Aastal 2020 otsustati riskide maandamiseks mõjude hindamise protsess jagada kaheks etapiks: esmalt otsitakse hankega mõjude hindamise programmi ehk hindamismetoodika koostaja ning seejärel teise hankega programmi ellu viija ehk mõjude hindaja. Metsanduse uue kümnendi arengukava keskkonnamõjude ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi koostaja leidmiseks kuulutas Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Keskkonnaministeeriumiga rahvusvahe lise riigihanke. Enne seda oli mõjuhindaja hange neljal korral läbi kukkunud. Keskkonnaminister Rain Epler , kes nimetati ametisse 2020. aasta novembris, otsustas metsanduse arengukava juhtkogu tegevuse detsembris 2020 lõpetada. Peamis ed põhjus ed olid juhtkogu suurus (35 liiget) ja üldine polariseeritus – soovimatus enda positsioonidest taganeda ning kompromisse otsida. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et avaliku sektori poliitika kujundamisel saab seda protsessi käsit leda kui uudset lahendust. Analüüs protsessi vahetulemuste kohta on valminud , kuid lõplike järelduste tegemine on alles ees. Järeldused sellisel kujul kaasamisest riiklike arengukavade koostamisel on järg mised : kaasata kõiki huvitatud osa lisi nii ulatuslikult kui võimalik, sealjuures kattuvate huvide esindamine konsolideerida; kaasata eri tasanditel diferentseeritult (näiteks kodanikud, teadlased jne), et aruteludel räägitaks n-ö sama keelt; planeerida/disainida hoolikalt kogu arutelu protsess; säilitada ametnike/riigi juhtiv roll arengukava koostamisel, mitte osaleda poolpassiivse eksperdi või partneri rollis; loobuda (või tõsiselt kaaluda selle võimalikkust) kõigile sobiva arengukava koostamise soovist; selmet püüda hõlmata kogu arengukava valdkonda, keskenduda mõnele peamisele probleemile ning leida neile realiseeritavad lahendused; k aasata neutraalseid arutelu juhte ja võimaluse korra l ka osa liste usald atav ning asjatundlik arbiter . Teine j uhtkogu 24. märtsil 2021 moodustati keskkonnaminister Tõnis Mölderi käskkirjaga nr 1-2/21/161 uu s juhtkogu ( üheksa liiget). Peamiselt teadlastest koosnev juhtkogu sai ülesandeks keskkonnaministri nõustamise, et seni koostatud materjal e ja teadaolevaid huvisid arvesta des saaks ministeerium MAK2030 protsessi lõpuni viia. Juhtkogu jälgib, et senise osalusprotsessi järeldused saaksid arengukavas arvestatud , ja aitab leida viisi, kuidas siduda juurde teemad, mille aruteluks polnud otsustusprotsessi ajal olemas piisavalt andmeid. Juhtkogu tegevus ed on aidata läbi töötada ja sisustada huvirühmade tagasiside (386) ja täiendada eelnõu ning selle lisasid ilma hinnanguteta. Selleks puhuks peeti arutelusid kokku kaheteistkümnel korral. Juhtkogu teeb ettepaneku täiendada m etsandusnõukogu tegevust (mh raiete mahu jälgimine teatud perioodil juurdekasvu piires püsimiseks, aga ka muud raietega seotud küsimused) ning seda edasi arendada nii, et huvirühmad oleksid metsanduse aruteludes paremini kaasatud (sh üle vaadata m etsandusnõukogu koosseis ja eesmärgid). Lisa 3 Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekute arvesse võtmise tabel Nr. Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvesse võtmine või arvestamata jätmise põhjendus 1 Huvigrupp Dokument jääb väga üldisele tasemele ja liiga palju on tegevussuundade all märksõnu (eriti just kliimapeatükis) nagu uuritakse, analüüsitakse, kaardistatakse, jne. See jätab mulje, et hetkel ei olegi mingisugust kindlat teadmist/arusaama, kuidas ja kui palju peaks metsandus järgmisel kümnendil Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisse panustama. Mitte arvestatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 117, kehtestatakse arengukavade ja nende programmide sisu. Strateegiline dokument on üldisem ning detailsemad tegevused, meetmed, nende rahastamiskava jms kirjeldatakse programmis. Valdkonna arengukavades seatud eesmärkide elluviimiseks on koostatud programmid, mille kaudu toimub arengukavade rakendamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Varasemalt nimetati programmi rakenduskavaks. 2 Huvigrupp Sarnane probleem ilmneb ka mõõdikute puhul - arengukavas ei ole ühtegi sisulist mõõdikut, mis aitaks hiljem tuvastada kas ja kui palju metsandus kliimamuutustega võitlemisse panustanud on. Ühelt poolt tuuakse esimese lausena olemasoleva olukorra kirjelduse all välja, et metsandusel on keskne roll kliimamuutuste leevendamisel, kuid samas ei ole sellega seoses seatud ühtegi konkreetset mõõdikut (halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala ei ole piisavalt hea mõõdik, et hinnata metsanduse panust kliimamõjude leevendamisel). Arvestatud. Täiendatud on mõõdikute sissejuhatavat teksti. 3 Huvigrupp Lisaksin veel seda, et arusaadavalt ei saagi arengukava väga täpseks minna konkreetsete meetmete või tegevussuundade kirjeldamisel, kuna tuleb jätta teatav paindlikkus tulevikuks. Kuid seda enam on oluline täpselt paika panna, et millised on konkreetsed arengukava eesmärgid ja alaeesmärgid ning nende eesmärkide saavutamist hinnata võimaldavad mõõdikud (ideaalis kvantitatiivsed). Ja siin ei tohi kindlasti liiga üldisele tasemele jääda, kuna vastasel juhul kaob üldse arengukava mõte ära (juhul kui pole kindlaid meetmeid ega ka eesmärke/mõõdikuid vaid lihtsalt üldine ilus jutt). Arvestatud. Mõõdikuid on korrigeeritud ja sihttasemed määratud. Detailsemad tegevused, meetmed, nende rahastamiskava jms kirjeldatakse programmis. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 4 Huvigrupp Isiklikult ei pea ma raiemahu teemat kriitilise tähtsusega teemaks, kuid arvestades avalikkuse huvi selle numbri vastu, tundub veidi imelik otsus avalikustada ja küsida kava osas tagasisidet ilma selleta. Arvestatud. Täiendatud versioonis tuuakse välja metsakasutuse printsiibid. 5 SA Erametsakeskus Arengukava tööversioonis on mainitud metsade kaugseire täiendavat kasutamist. Leiame, et arengukavas oleks otstarbekas tuua välja kaugseire võimalused ning loetleda ka põhilised eeldused, mis tuleb täita, et tulevikuks seatavaid kaugseire kasutamise eesmärke saavutada. Eelduseks võib olla näiteks Maa-ameti täiendav rahastamine võimaldamaks neil kaugseiret teostada senisest paremate vahenditega ning sagedamini. Samuti võiks arengukavas olla seatud üldine eesmärk, et kõik riiklike struktuuride (RMK, KAUR, Maa-amet jne.) metsade teemalised kaugseireandmed loodaks võimaluse korral selliselt, et neid saaks kergesti võtta kasutusele kogu Eesti metsandussektoris. Näiteks, et kui RMK teeb mõne metsade kaugseire põhise töövahendi, siis oleks ka erasektoril võimalus seda kasutada. Arvestatud. Kaugseire osas on teksti täiendatud. 6 SA Erametsakeskus Tööversioonis on erinevates kohtades toodud välja metsanduslike praktikate ja trendide muutmise võimalusi või vajadusi. Seejuures on toodud välja olulise komponendina metsaühistute tugivõrgustik metsaühistute näol. Leiame, et peale vahetult metsaomanikega suhtleva ja kogu Eestit katva metsaühistute võrgustiku on kindlasti vaja pikemas plaanis ka edasi arendada erametsanduse kompetentsikeskust, mis suudaks tegeleda erinevate metsanduse osapoolte sidumisega, erametsanduse trendide suunamisega ning valdkondliku arendustegevuse koordineerimisega. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud vastavalt ettepanekule. 7 SA Erametsakeskus Tööversioonis (lk. 8) on viidatud metsaseaduse klauslile, mis lubab valitsusel seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Leiame, et arengukava raames võiks töötada välja metoodika, millega hinnata pikaajalisi jätkusuutlikke raiemahte ja mida saaks seejärel rakendada antud metsaseaduse klausli puhul. Selle metoodika väljatöötamine looks juriidilise selguse selle kohta, millal seadust rakendatakse. Alternatiivne variant oleks metsaseadusest antud klausli eemaldamine, sest praegune olukord jätab võimaluse, et uuendusraieid hakatakse piirama ootamatult ja ebaselgetel alustel. Arvestatud. Kuna metsanduse arengukava on üldine strateegiline dokument, siis programmis kirjeldatakse täpsemalt analüüside sisu ja eesmärgid. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 8 SA Erametsakeskus Tööversioonis (lk 17) on öeldud, et on loodud piirinaabrite raietest teavitamise süsteem. Süsteem on loodud ja toimib teavitades naabreid metsateatistest. Siiski on praktikas seoses isikuandmete kaitse nõuetega osutunud probleemiks naabrite kontaktide leidmine, et osapooltel oleks võimalik suhelda. Metsanduse arengukava koostamise raames võiks hinnata, kas praeguseks loodud süsteemi on vaja kuidagi muuta või täiendada, et tagada selle parem toimivus . Arvestatud. Arengukava k avandit on täiendatud märkega analüüsivajaduse kohta. 9 SA Erametsakeskus Tööversioonis on mitmetes kohtades mainitud KOV-e , rohekoridore ja kogukondade kaasamist. Tänasel päeval on trend, et piirkondlikul tasemel rakendatakse metsandusele mitmeid piiranguid, kuigi metsandus on piirkonnas oluline tööandja ning sageli köetakse kohalikke katlamaju kohaliku puiduga. Tööversioonis on mainitud võimalusi, et võiks kogukondadele pakkuda rohkem metsatöö võimalusi (näiteks istutamine). Arvame, et arengukavas tasuks hinnata ka kogukondi veelgi enam motiveerivaid variante. Näiteks metsaraiest tasutava tulumaksu suunamist raieala kohalikule omavalitsusele. Kuigi maamaksu muudatused on hetkel töös, tasuks analüüsida nii maa-, kui tulumaksusüsteemi võimalikke muutmisvõimalusi just selles vaates, kuidas metsamajandamise tulud saaksid enam otseselt kohaliku piirkonna elu mõjutada. Osaliselt arvestada. Kaasamise põhimõtteid on tekstis selgemalt käsitletud. Lisaks märgitud vajadus analüüsida maksupoliitika ja õigusaktide ümber kujundamist kohalike omavalitsuste vaates. 10 SA Erametsakeskus Arengukavas on mainitud, et mõnel juhul võiks olla vajalik liikuda tulundusmetsade ühtlase kasutamise poole. Arengukavas on lisatud, et selle saavutamine riigimetsas on kergem. Kui seda eeldatakse aga ka erametsanduse puhul, siis oleks hea, kui arengukava dokumendi järgmises variandis pakutakse välja soovitused, kuidas seda saab mõjutada. Sama kehtib ka muude tööde kohta erametsas, näiteks istutusmahtude tõus. Arvestatud. Erametsas saavutatakse ühtlane kasutus läbi motiveerimise – instrumentideks nõustamine, õigusraamistik, toetused, maksukeskkond jms. Tekstis on teemad üldiselt käsitletud. 11 SA Erametsakeskus Arengukava kavandis ei ole mainitud majandamata erametsi. Ehk võiks arengukava hinnata, kas oleks otstarbekas võtta ette muudatusi, mis mõjutaksid majandamata erametsade hulka. Sõltuvalt hindamise kriteeriumitest võib nende alade pindala olla üle 100 000ha. 2021a. küsisime KAURist järgneva päringu: Eramaa kataster, ilma rangete piiranguteta, katastril ei ole olnud inventeerimisandmeid ega metsateatist ja Maa-ameti info alusel olev metsamaa pindala antud katastriüksusel. Selliste katastriüksuste metsamaa pindalaks saime ca. 113 000 ha. Tegemist on olulise erametsade hulgaga, mille kasutuspotentsiaali võiks arengukava hinnata. Arvestatud. Analüüsi vajadus märgitud. 12 SA Erametsakeskus Arengukava tööversioonis on välja toodud, et turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraietest peaks olema ca. 11%. Kahjuks jäi selgitus antud protsendi vajalikkuse kohta ebaselgeks. Kas see tähendab, et kui see osakaal läheb liiga suureks, siis peaks püüdma nende raieviiside osakaalu vähendada? Arvestatud. Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast on mõõdik, mis viitab sellele, mis mahus majandatakse küpseid metsi muude võtetega kui lageraie. Seni, kuni analüüsitakse selliste metsamajandusvõtete mõju erinevatest aspektidest, on mõistlik mõõdukas lähenemine ja eesmärgiks on jätkata sama mahuga, mis oli ka möödunud perioodil. Kui turbe- ja valikraiete osakaal tõuseb või langeb, siis arengukavaga ei hakata rakendama meetmeid, mis piiraksid osakaalu muutust. 13 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Pöörata suuremat tähelepanu ökoloogilistele, kultuurilistele ning sotsiaalsetele eesmärkidele, kuna MAK2030 käsitleb metsa põhiliselt majanduslikust vaatenurgast. Mitte arvestada, puuduvad konkreetsed ettepanekud. Arengukava üldeesmärgid saavutatakse läbi kolme alaeesmärgi tagamak s ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi tasakaalustava metsakasutuse. 14 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Määratleda selgelt KAH-alad ja nende majandamise reeglistik. Osaliselt arvestatud. Ettepanekut on kaudselt käsitletud kaasamise tegevussuundade all. Selgitame, et arengukava tasemel strateegilise dokumendi ülesanne on jagada üldsuunised metsanduse arenguks tulevikku ning kõiki detaile ei ole võimalik ühes arengudokumendis lahendada. 15 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Tuua tagasi metsaseaduses 2007. aastani kehtinud kaitsemetsade kategooria, mis seaks metsade majandamisele KAH-aladel selged piirangud, sealhulgas majandamise ainult valikraietega. Osaliselt arvestatud. Analüüsitakse kaitsemetsade termini õigusaktides kasutusele võtmise vajadust. 16 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Piirata maksimaalset raiemahtu SEI raportis esitatud 8 miljoni tihumeetrini aastas. Mitte arvestada. Selline raiemaht ei vasta pikaajalistele kliimaeesmärkidele ega riigi sotsiaalmajanduslikele vajadustele. 17 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Viia metsade raiemaht vastavusse majandavate metsade neto juurdekasvuga. Mitte arvestatud. Arengukava tasemel määratletakse perioodi keskmine metsakasutus, mis tagab metsanduse eri huvide eesmärkide täitmise pikas vaates. Sealhulgas arvestatakse nii ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete kui kultuuriliste huvidega. Metsakasutuse realiseerumise eelduseks on paindlik õigusraamistik, metsaomaniku tahe ja võimalused, turunõudluse olemasolu ning soodne ilmastik. Metsakasutuse piiramiseks erametsades on kaudsed võimalused läbi kitsendavate raiereeglistike (raielangi maksimaalne pindala, raievanused jms), maksumäärade tõstmise, toetuste vähendamise kaudu. Samuti on metsaseadusega antud volitus Vabariigi Valitsusele metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et metsakasutus võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Jätkusuutliku metsanduse kriteeriumite kohaselt ( Forest Europe SFM Criteria and Indicators ) märgitakse tõepoolest, et võrdlema peaks metsade netojuurdekasvu ja kastutatava metsa raiemahtu ( Balance between net annual increment and annual fellings of wood on forest available for wood supply ), kuid Eestis puudub sisukas analüüs, mis annaks head ülevaadet suremusest ja selle järgsest netojuurdekasvu hinnangust. Teemat on käsitletud arengukava lisas 1 (metsakasutus). 18 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Muuta pesitsusaegne raierahu kohustuslikuks kõigis metsades, sh erametsades, majandusmetsades jne. Osaliselt arvestatud. Teksti täiendati järgmiselt: „Samuti tuleb välja selgitada ja analüüsida, milliseid võimalusi ja riske (mh raierahuga kaasnevad kulud) raierahu laiem rakendamine mittekaitstavat es erametsades kaasa võib tuua. ” Kõnealune teema vajab põhjalikku analüüsi. 19 MTÜ Rannamänniku Kaitseks Teha SMI alusandmed teadlastele "mittelevitamise" lepinguga analüüsimiseks kättesaadavaks. Mitte arvestatud. SMI alusandmed on teadlastele kättesaadavad. 20 Tartu Ülikool Esiteks on olukorra kirjeldus väga üldsõnaline, esitatud fakte pole enamasti võimalik kontrollida, sest viiteid on vähe. Jääb arusaamatuks, miks on käsitletud just neid küsimusi ja mitte teisi, puudub selge struktuur ja süsteemne ülevaade. Mitte arvestatud. Metsanduse arengukava käsitleb küsimusi, mis on selle koostamise ettevalmistavas osas kaardistatud ning algatamise ettepanekus VV poolt kinnitatud. 21 Tartu Ülikool Kohati jääb teksti lugedes mulje, et teksti loojad ei mõista protsesside vahelisi seoseid ja kasutavad väljendeid omavahel täielikult vastuolus olevas kontekstis. Näiteks lk 19: "Tõhustada tuleb metsade ökosüsteemiteenuste kasutust, võttes sealhulgas arvesse metsade kohanemisvõimet ja nende rolli kliimamuutuste leevendamisel. Selleks tuleb tagada kohased investeeringud metsakasvatusse ja metsamajanduse taristusse;" Kirjutaja kas ei tea, mis on metsa ökosüsteemi teenused peale selle, et metsad pakuvad ka puiduvarumise võimalikkust; või ei ole kursis tänapäevase teadusliku käsitlusega süsinikuringest, kus uuringutes on veenvalt näidatud, et vanad metsad ning sood ja turvast moodustavad metsad on tõhusad kliimareguleerijad-süsinikusidujad , seevastu noored metsad, mis on istutatud vanade metsade asemele ja igasugune kuivendustegevus mistahes eesmärgil on süsiniku emiteerijad . Selliseid ebaloogilisi seoseid või küsitavusi, kus kirjutaja peaks konteksti avama, selgitama mis eeldustest ta lähtub, on tekstis mitmeid ja ajapuudusel neile kõigile osundada ei jõua. Mitte arvestatud. Metsade süsinikuringest - teaduskirjanduses on erinevaid käsitlusi metsade vanuse ja kuivendamise mõjust nende süsiniku sidumise võimele. Ka Eestis tehtud uuringud näitavad, et kuivendatud (kõdusoometsad) on süsinikku siduvad ökosüsteemid. Ka tuleb arvestada liigniisketel aladel teiste kasvuhoonegaaside (metaani ja naerugaasi) emissioone. 22 Tartu Ülikool Kõige rohkem küsimusi tekitavad minus metsade elurikkuse tagamise tegevused lk 22. Tõesti, tegu on ju METSADE kaitsega, kuid mitmed loetletud tegevused ei ole kunagi kuulunud metsanduse valdkonda, nende eestvedajaks on olnud looduskaitsega tegelevad osakonnad, ametid, MTÜ-d, elurikkuse teadlased jne. Kolmandas alapunktis kuulub metsanduslike tegevuste hulka vaid vääriselupaikade inventeerimine ja on rõõm lugeda, et sellega soovitakse jätkuvalt tegelda, kuivõrd olen oma praktikas näinud võrdlemisi tugevat vastuseisu väärtuslike metsade määramisel vääriselupaigaks . Sama peatüki all edasi: minu teada ei ole kaitsealade ümbertsoneerimine kunagi olnud metsandusvaldkonna ülesandeks, kuigi kahtlemata on spetsialistide tasemel sellised arutelud peetud ja metsa kaitsekorra muutumine kooskõlastatakse. Veel imelikumalt kõlab mulle, et metsandussektor oma arengukavas lubab koostada LD metsaelupaigatüüpidele tegevususkavad olukorras, kus Euroopa Liit on valmis Eestit Natura alade metsade sihiliku hävitamise eest vastutusele võtma. Punkt nagu "Sisustatakse mõisted loodus- ja põlismetsad ning sellised metsad võetakse range kaitse alla. " on väga tervitatav, kuid kuulub siiski looduskaitse arengukava prioriteetidesse ning selle tegeliku tausta peavad avama teadlased. Üldiselt on ju SMI andmete põhjal ka teada, et inimtegevusest vähepuudutatud metsi on Eestis 1-2% metsamaast, valdavalt asuvad need kohad kaitsealadel või püütakse neid killustatud maastikul kaitsta vääriselupaikadena . Olenemata sellest, kuidas metsi nimetada, on ju päris hästi teada, kui suurt metsaga kaetust ja eelkõige vanemate metsadega kaetust me vajame, et elurikkust ja kliimaga kohanemist alal hoida. Teadmiseks võetud. Keskkonnavaldkonna arengukava on omavahel tihedalt seotud ja üks ilma teiseta toimida ei saa. 23 Tartu Ülikool Metsanduse konkurentsivõime tõstmise alapunkti tegevused on ilmselgelt kõik suunatud aina kiiremale puidu kasvatamisele. Selle põhjendamiseks sobivad ka kliimamuutused ja eraomanike nõustamine ja kõik muud vahendid. Täielikult puudub arutelu ja võimalus, et tänapäevane metsandus võiks keskenduda metsa poolt osutatavate muude teenuste maksimeerimisele, sest ka selleks vajatakse erinevaid metsakasvatuslikke ja hooldusvõtteid. Vastav üldsõnaline deklaratsioon on esitatud viimases punktis: "Metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmiseks ja võimalusel suurendamiseks maapiirkondades, hinnatakse metsa puiduliste saaduste ja ökosüsteemi hüvede kasutuse mõju ja potentsiaali maapiirkondade tööhõivele ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks" ja suunatuna jällegi ainult puiduliste saaduste kasutusele ka puidu väärindamise peatüki all. Vaadates mitmete teiste riikide strateegiaid, on ju selge, et just selliste ennast puidust kui toorainest tühjaks tõmmata laskvate riikide arvel (nagu tänane Eesti) säilitavad ja parandavad nad enda metsade olukorda ja oma kodanikele kuuluvaid hüvesid. Olemasolevate metsade erinevate kõrvalsaaduste ja eelkõige kasvava metsa enda olemasoluga tagatud teenuste pakkumisse peaks tark metsandus praegusest tunduvalt enam panustama. Luban endale lapsiku näite: hea loodusgiid on tänu mitmekülgsetele loodusteaduslikele teadmistele ja oskustele kriisiolukorras vähem haavatav ja tagab enda ja oma pere toimetuleku paremini kui kallis elektroonilises ja fossiilkütusega töötavas masinas töötav mees, sest nii elektroonika kui fossiilkütused on kriisis ilmselt esimesed kaubaartiklid, mida enam kasutada ei saa. Mitte arvestatud. Metsa mittepuiduliste väärtuste suurendamise vajadusega on arengukava kavandis arvestatud ja see on oluline eesmärk tulevikku. 24 Tartu Ülikool Sotsiaalsete ja kultuuriliste tegevussuundade all riivas silma punkt: "Metsamajanduslike võtete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid raietööde senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja teostamiseks". Kas seda tuleks mõista nii, et sügavad rööpad, raie valel ajal, järelkasvu hävitamine jmt on vaid nn iluprobleem kõrvaltvaatajate jaoks? Samas kui ökoloogid, vanad metsamehed, maaelanikkond on absoluutselt veendunud, et see on metsa enda taastumistingimuste jäme rikkumine, metsa tervise hävitamine aastasadadeks. Kas niisugune punkt ei peaks olema esikohal just metsanduse konkurentsivõime tagamise prioriteetides? Mitte arvestatud. Selle punktiga on mõeldud kuidas teha paremini ehk oleks vähem kahju loodusele. Paljud kirjeldatud probleemid on tihti kehva planeerimise tulemus. Muuhulgas täiendati punkti valikraiete osas. 25 Tartu Ülikool Miks on arengukava mõõdikud just sellised? Vaatasin möödunud aastakümne arengukava ja ei leidnud suurt haakuvust, vabandan kui ajapuudusel jäi midagi üles leidmata. Mõõdikutel on mõte ikka siis, kui neid on võimalik perioodide lõikes võrrelda. Metsandus ei alga aastal 2021. Küll aga võib lõppeda aastal 2030 ümbernimetamisega puupõllunduseks, kui samal kursil jätkata. Arvestatud. Täiendatud on sissejuhatust mõõdikute peatükis ja mõõdikuid on täiendatud. 26 Tartu Ülikool Isiklikul hinnangul pole tegu arengukavaga vaid toore visioonitekstiga nendest märksõnadest, milliste probleemidega tuleks Eestis seoses metsaga tegelda, kusjuures päris suur osa väljatoodust ei ole otseselt metsandusvaldkonna suunata ega mõjutada, ei ole keskendutud põhilistele konfliktidele ja nende võimalikele lahendusteedele, mida aga laiemad huvigrupid arengukavalt eelkõige ootaksid, üldsõnalised märksõnad lausetes justkui lubavad küll asjaga tegelda, kuid igasugune konkreetsus puudub. Teadmiseks võetud, sisu täiendatud ning koostatud on lisad. 27 Tartu Ülikool Lk 5 lause „Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis hinnanguliselt kahekordistunud“ ei ole sisu mõttes korrektne. Esimese Vabariigi aegne metsamaa mõiste erines praegusest mõistest. Praeguse metsa mõistega võrreldava metsa pindala oli 1939. aastal (metsapindala oli siis miinimumis) 1,47 milj ha, seega praegusega võrreldavat metsamaad oli sel ajal umbes 33% Eesti pindalast (arvestades tolleaegset hindamise meetodit, oli tegelik arv tõenäoliselt suuremgi). Seega võib väita, et sajandi jooksul on metsamaa suurenenud kõige rohkem 60%. Arvestatud. Sõnastust on järgmiselt muudetud: „Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade arvelt.“ 28 Tartu Ülikool Lk 6, lause „Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas perspektiivis ei tohiks raiemaht ületada aastast majandatavate metsade juurdekasvu“. Siin on viga, mis tuleb kindlasti parandada. Vastav säästva metsanduse indikaator sätestab, et aasta raiemaht ei tohi ületada aastast netokasvu ( Indicator 3.1 Increment and fellings : Balance between net annual increment and annual fellings of wood on forest available for wood supply ). Praktikas tähendab see, et majandatavate metsade tagavara ei tohi väheneda. Kõikumisi võib esineda küll lühikeses perspektiivis. Põhjuseks võivad olla näiteks üheaastane raiemahu kasv massilise tormimurru koristamise tõttu või järsk raiemahu tõus kõrge puiduhinna tõttu erametsades, kus on keeruline kiiresti riiklikult raiemahtusid reguleerida. Sellistel juhtudel peab järgnevatel aastatel aga raiemahtu piirama, et tagada pikemal perioodil puistute tagavara stabiilsus (või kasv). Ivar Etverk on öelnud raiemahtude piiramise kohta: „on ainult üks väljapääs: … tuleb suurendada raievanuseid ning harvendusraiejärgset minimaalset täiust, muuta väiksemaks lankide pindala“. Riigimetsas on raiete piiramiseks veel lihtsamaid viise. Raiemahtude arutelud juhtkogus seisavad veel ees ning kindlasti on metsanduse arengukava just see dokument, mis sõnastab, kuidas järgneval kümnendil tagada jätkusuutlik raiemaht, millega majandatavate puistute tagavara ei väheneks. Teadmiseks võetud. Arengukava lisas 1 on juurdekasvu teemat selgitatud ja uuendatud versioonis on metsakasutus käsitletud. 29 Tartu Ülikool Lk 6 räägitakse metsade ebaühtlasest vanusest ja küsimusest „kas ja kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole“. Lk 24 on sõnastud põhimõte: „Tulundusmetsade majandamisel liigutakse riigis pikemas perspektiivis metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole, mis muudab metsade kasutamise ja metsade seotava süsiniku koguhulga ajas stabiilsemaks“. Majandusmetsade ühtlast vanuselist jaotust saab tagada ajas ühtlaste raiemahtudega (ja uuendamise mahtudega). Praegune selgelt kõige suurem majandusmetsade vanuselise jaotuse ühtlust muutev tegur on viimasel kümnendil suurenenud raiemahud ja vastav uuenemine. Kui varasematel kümnenditel on uuenenud (või metsastatud) suurusjärgus 200 000 ha, siis viimasel kümnendil on see arv peaaegu kaks korda suurem. Sellised järsud kõikumised – mis kanduvad paraku edasi ka tuleviku raievõimalustesse – ohustavad metsatööstusele stabiilse tooraine pakkumise võimalust, metsade järsk noorenemine on suureks ohuks metsade elurikkusele ning noorte metsade suur osakaal vähendab metsade puhke- ja kõrvalkasutuse võimalusi. Seega metsade ühtlasema vanuselise jaotuse saamiseks tuleks (praeguseid) raiemahtusid järgmisel kümnendil oluliselt vähendada. Pikemas perspektiivis majandusmetsade ühtlast vanuselist jaotust tagavat raiemahtu (ühtlase kasutuse lank) tuleks arvutada muidugi iga puuliigi kohta eraldi. Arvestatud osaliselt. Märgitud analüüsi vajadusena metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna all. 30 Tartu Ülikool Lk 9, lause: „Kuna aga rangelt kaitstavatel aladel on majandustegevus keelatud ja pindala ülempiiri ei ole kokku lepitud, on metsandussektor arengukava aruteludes välja toonud, et ettevõtetel puudub kindlus edasise tegevuse planeerimiseks ja investeerimiseks.“ Kõikide säästva metsanduse eesmärkide täitmine peab toimuma samaaegselt. Arengukava ei saa seada piiri, milline võib olla tulundusmetsade pindala, kui selle rakendamine võiks hakata takistama metsade elurikkuse püsimist või metsade sotsiaalseid väärtusi. Näiteks madala raieintensiivsuse puhul on vajadus kaitsealade järgi väiksem ja vastupidi, kõrge raieintensiivsuse korral suurem. Juba Euroopa Roheleppe järgi peaksid kaitstavad pinnad olema palju suuremad. Liiatigi, tulundusmetsade pindala on 75% juurde tõusnud alles hiljuti. Näiteks aastal 2006. oli tulundusmetsade osakaal 69% metsapinnast. Seega sellise tulundusmetsade alampiiri mõõdiku seadmine ei ole mõeldav. Mitte arvestatud. Kõikide s äästva metsanduse eesmärkide (sh ka majanduslike eesmärkide) täitmine peab toimuma samaaegselt. 31 Tartu Ülikool Lk 21, Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast; ka lk 30 põhimõttes „metsandus arvestab kliimamuutuse ja metsade elurikkuse seisundiga“ on sõnastatud ühe mõõdikuna: „turbe- ja valikraiete osakaal ei muutu“. Tekitab hämmeldust, millel põhineb mõõdikus välja toodud põhimõte, et turbe ja valikraiete osakaal ei peaks muutuma. Eriti valikraie pindalad on Eestis langenud kriitiliselt madalale. Riigimetsas pole neid viimasel kümnendil peaaegu üldse tehtud ning erametsas tehakse ka vähe (SMI arvestab valikraieks ka erametsades metsateatiseta lubatud raiemahtu 20 tm kinnisasja kohta, mida võib teha nii valikraie põhimõtteid järgides, kui ka täiesti valimatult puid raiudes). Juba kümmekond aastat on teadlased rõhutanud, et ajaloolised looduslikud puistuvahetushäiringud Fennoskandias ei ole olnud nii sagedased kui varem on arvatud. Kuna puistuvahetushäiringuid võiks jäljendada säilikpuudega lageraie, siis ei ole lageraiete kasutamist domineeriva raieviisina peetud elurikkusele ohtlikuks. Uute teadmiste valguses ei ole domineerivalt uuendusraietel põhinev majandamisviis aga looduslikke häiringuid jäljendav ning elustiku säilitamiseks tuleks olulisel määral suurendada valikraiete osakaalu. Hemiboreaalses Eestis, kus on segametsade osakaal suuremgi kui boreaalses Fennoskandias, võiks olla püsimetsanduse osakaal veel oluliselt suuremgi. Ka kliimamuutuste leevendamise ja ökosüsteemi teenuste pakkumises on püsimetsanduse osakaalu suurendamisel olulised eelised jätkuvalt kõrges osakaalus lageraietega jätkamise ees. Selleks, et metsad võiksid samaaegselt täita oma paljusid funktsioone efektiivselt, soovitatakse boreaalses kliimavöötmes kasutada hoopis püsimetsandust domineeriva majandamisviisina ning rotatsioonilist (uuendusraiepõhist) metsandust vastavalt maastikulisele planeerimisele. Seega eesmärgi „Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga“ täitmiseks peaks eriti valikraie, aga ka turberaiete mahtu hoopis oluliselt suurendama. Eriti oluline on lageraie asendamine püsimetsandusega asulalähedastes (puhke)metsades ja kaitsealade piiranguvööndites. Praegune mõõdik selgelt ei täida sõnastatud eesmärki. Arvestatud osaliselt. Vaata punkt 12 vastust. Lisaks täiendati teksti valikraiete soodustamise osas. 32 Tartu Ülikool Kavandis on kliimasoojenemist ja selle leevendamist palju käsitletud (nt lk 23). Samas räägitakse küll puistute kasvust ja tervisest, kuid näiteks raie ja erinevate puidukasutuste süsinikuheitest väga vähe. Kui tahta teada Eesti metsanduse tegelikku mõju kliimale, siis oleks vaja koostada erinevaid stsenaariume arvestav metsasektori süsinikubilanss, kus võetakse arvesse kõik asjassepuutuvad tegurid. Arengukavaga selline eesmärk seada oleks igati asjakohane. Näitena võib tuua Soome analüüsi, kus hinnati 90 aasta perspektiivis erinevate raieintensiivsuse stsenaariumite mõju metsasektori süsinikubilansile. Analüüsis oli arvesse võetud ka asendusefekti ja taaskasutuse mõjud. Metsasektori süsinikubilanss oli kõrgeim (st „kõige kliimasõbralikum“) tagasihoidliku raieintensiivsuse korral. Teises töös, kus analüüsiti sarnase andmestiku põhjal („Soome statistiline metsainventuur“) üksnes süsiniku sidumist atmosfäärist ja süsiniku varude kogunemist ning ei arvestatud süsiniku vabanemist (artikli metoodikas on seletatud, et nad ei pretendeerigi „suure pildi“ kirjeldamisele), jõuti väga erinevale järeldusele võrreldes süsinikubilansi analüüsiga. Eestis metsade kliimamõjude kirjeldamisel tuuakse sageli välja argumentidena üksnes varude kogunemine ja teist poolt rehkendusest – süsiniku vabanemist raiutud puidust, mullast ja toodetest ignoreeritakse. Metsanduse arengukavas ei tohi sarnast poolikut arvestust teha. Arvestatud, teemat on käsitletud arengukava lisas 1 (soovituslik metsakasutus). 33 Tartu Ülikool Lk 12, lause „Toimiva turumajanduse tingimustes läheb energeetilisse kasutusse üksnes selline puit, mida pole võimalik teisiti ega tõhusamalt väärindada “. Eesti puidukasutuse juures on kahtlemata suur probleem, et enamus (55-60%) puidust põletatakse mõne aasta jooksul peale raiet ja sellega suurendatakse 50-100 aastaks atmosfääri CO2 sisaldust võrreldes põletamisvabade energiaallikate kasutamisega. Umbes 25% puidust läheb Eestis tselluloositoodeteks (toodete süsiniku hoidmise aeg 2-3 aastat) ning üksnes 20% sellisteks toodeteks, milles võiks pikaajalisemalt süsinik seotud olla ja mis asendaksid ka energiamahukaid tooteid. Selleks, et metsandussektor võiks üldse ära kasutada oma potentsiaali kliimamuutuste pidurdamiseks, oleks siin vaja väga põhimõttelist muutust. Tundub, et turupõhine regulatsioon siin ei toimi (kuigi näib et kavandi lk 26 esitatud punktis seda eeldatakse; eriti problemaatiline on puidu põletamisele peale maksmine) ning riiklikult on vaja suunata nii toetuste kui piirangutega puidutööstust puidu kliimasõbralikuma kasutuse suunas. Kavandis kirjas olev puidu ehitistesse suunamine on samm õiges suunas, kuid samal ajal oleks vaja ka piirata puidu „kliimavaenulikumaid“ rakendusi, et soodustada madalakvaliteedilise puidu innovaatilisemat ja „kliimasõbralikumat“ kasutust. Arvestatud. Käsitletud nii kliimamuutuste peatükis kui väärindamise tegevussuundade all. 34 Tartu Ülikool Lk 22, lause „Uuritakse metsa jäetava surnud puidu ja lamapuidu vajalikku mahtu ja olemit tulundusmetsas ning selle jätmise praktikaid, vajadusel muudetakse regulatsioone“. Seda on piisavalt uuritud, et kiiresti kasvõi ligilähedaselt paika panna vajalikud surnud puidu miinimumkoguseid tulundusmetsades. Nimelt praegused riiklikud regulatsioonid (va. vabatahtlikult järgitavad standardid) ei käsitle üldse lamapuidu mahtusid, st miski ei takista majandajatel kogu lamapuitu metsast eemaldamast, millel oleks väga negatiivne mõju seotud elustikule. Mitte arvestatud. Kui meie teadmised surnud puidu miinimumkogustest oleks piisavad, siis poleks püstitatud küsimust tõenäoliselt tekkinud. Ei saa nõustuda, et valdkond oleks piisavalt uuritud ja ei vaja edasist analüüsi. 35 Tartu Ülikool Lk 23, lause „Metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel.“ See, et KAITSEALAL sai senini teha raiet ka lindude pesitsusajal äärmiselt kahetsusväärne. Vastavalt looduskaitseseadusele peaks olema linnustiku kaitseks raie keelatud kõigis metsades. Kõne alla võib tulla erandi tegemine nõmmemännikutele, kus lindude arvukus enamasti väike (ja seetõttu pesitsemised võimalik enne (võimalikku) raietegevust tuvastada). Arvestatud. Sõnastust on täiendatud järgmiselt: „Metsalinnustiku hoidmiseks muudetakse mitmeid looduskaitseseaduse sätteid, muuhulgas kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel ning lisatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele täiendava raierahu kehtestamiseks kaheks kuuks kõikides metsades. Kohustuste kehtestamisega tuleb välja selgitada kevadise raierahu pidamise vajadust ja mõjusid erametsades, et leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuvõetavad ja tulemuslikud kompenseerimise meetmed. Analüüsitakse, millised tagajärjed (mh sotsiaalmajanduslikust aspektist) toob kaasa raierahu laiem rakendamine mittekaitstavates erametsades.“ 36 Tartu Ülikool Lk 23, punkt mis algab lausega „Töötatakse välja metoodika metsade sidususe hindamiseks…“ Metsade sidususe teema on metsade elurikkuse kaitseks väga oluline ja senini pole sellega kuigi põhjalikult tegeletud. On positiivne, et see on kavandis ära mainitud ning praegust teksti võiks teha veel konkreetsemaks. Arvestatud. Teksti on täiendatud. 37 Tartu Ülikool Lk 30. Ainsaks metsade elurikkuse seisundi hindamiseks kasutav mõõdik on „Soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigatüüpide arv“. See ei ole kahtlemata piisav. Lisaks, seireandmete järgi ei ole vastavalt 2017. aastal täiendatud metoodikale ükski Natura metsaelupaigatüüp Eestis soodsas seisundis. Eesti peab vastutama ka selle eest, et iga Eestis elav pärismaine liik oleks soodsas seisundis. Seega oleks asjakohane lisada indikaator/mõõdik, et metsadega seotud liikide seisund/kaitsestaatus (vms) paraneks. Arvestatud. Mõõdikut on kohendatud. See indikaator ei iseloomusta küll kogu metsaelustikku, kuid arvestame, et üle- euroopaliselt ohustatud liikide seisund peab paranema. 38 Tartu Ülikool Lk 10, lause „Jätkata tuleb eelkõige olemasolevate kaitsealade vajaduspõhise ümbertsoneerimisega “. Sama lk 23. Eesmärgiks ei saa olla eelkõige kaitsealade ümbertsoneerimine . See pole hea lähenemine, et metsamaastikku jäävad ainult majandus- ja range kaitsega metsad. Pigem on oluline piiranguvööndite elurikkuse kaitseks sealsete majandamispiirangute ülevaatamine (vajadusel rangemaks tegemine; praegu sageli lubatud lageraie). Nagu varem välja toodud, võimaldab teadlikult planeeritud mitmekesine metsamajandus paremini elustiku kaitset kui ka metsade muude väärtuste säilimist. Erinevat tüüpi kaitsekorraga kaitsealad saavad üksteist toetada ja alati pole otsest vajadust kogu majandamist keelata. Eriti tuleks soodustada püsimetsanduse teadlikku ja ulatuslikumat kasutamist uuendusraie asemel. Samuti sõltub kõigi olemasolevate (ükskõik mis kaitsekorraga) kaitsealade efektiivsus kaitsealade vahel olevate majandusmetsade ja kultuurmaastiku majandamise intensiivsusest. Teadmiseks võetud. Piiranguvööndite režiimi muutmise vajadust käsitletakse tervikuna (mitte vaid metsalooduse kaitse) KEVADe ja Elurikkuse strateegia osas. 39 Ambla Metsaühistu MAK2030 kavandi leheküljel 24 “Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärgi” all on toodud “Metsanduse konkurentsivõime tegevussuunad.” Tegevussuundade esimene punkt on: Füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemise peatamiseks töötatakse välja meetmeid, sh. jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi. ETTEPANEK nr 1. Nimetatud punkti teksti teha muudatus ja sõnastada see järgmiselt: • Füüsilisest isikust metsaomanike arvu ja nende omandis oleva metsamaa pindala vähenemise peatamiseks töötatakse välja meetmeid, sh. jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi. Arvestatud. Sõnastust muudetud vastavalt ettepanekule. 40 Ambla Metsaühistu ETTEPANEK nr 2. Nimetatud punkt jätta välja “Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärgi” alt ning kirjutada see punkt “Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärgi” “Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuundade” esimeseks punktiks (lk 27). Mitte arvestatud. Tehtud ettepanek jääb ebaselgeks. 41 Ambla Metsaühistu PÕHJENDUS: 2019 aastal oli füüsiliste isikute omandis 649 000 ha metsamaad ning keskmine metsaomand oli veidi üle 6 ha. Nii väikeste ja killustunud metsaomanditega ei ole praktiliselt võimalik metsanduslikku konkrentsivõimet tõsta. Kuna meie põliskultuur pärineb maalt ja on otseselt seotud maaomandiga, siis on füüsilisest isikust metsa- ja maaomanikel on ühiskonnas täita olulisem roll, so. aidata kaasa Eesti riigi põhieesmärgi - eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade -tagamisele. Seepärast ei ole see punkt sobilik majandusliku alaeesmärgi alla, vaid peab olema kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste alaeesmärgi all. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus. Säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” kohaselt on Eesti esmaseks pikaajalise säästva arengu eesmärgiks aastani 2030 Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine. Kultuur on jätkusuutlik, kui on arvukas, aktiivne ja järjepidev kultuurikandjate arv ning nendele on loodud soodne elu- ja majanduskeskkond. Kultuurikandjaks ei sünnita, vaid kujunetakse ja kasvatakse vastavas kultuuriruumis. Eestlased on Eesti Vabariigi põlisrahvas. Eesti põliskultuuri juured on maal. Eestlastele omase kultuuri ja traditsioonid on loonud ning kujundanud maaga seotud inimesed – peamiselt t alupojad. Seega võime öelda, et talupojakultuur on Eesti põliskultuur . Eesti põliskultuur on otseselt seotud loodusega – maa ja metsaga. Sellest lähtuvalt sõltub eesti põliskultuur väga oluliselt maa- ja metsa omanike arvust ning nende omandis oleva maa suurusest. Talud on peamised uute kultuuri järjepidevuse kandjate kasvatajad. Mida rohkem on meil füüsilisest isikust metsaomanikke, seda paremini on tagatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Koos sellega aitame kaasa maaelu, maakultuuri ja kultuuripärandit austava ning selle jätkusuutlikuna hoida oskava järeltuleva põlvkonna kasvatamisele. Osaliselt arvestatud. Sõnastatud analüüsi vajadus sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuuna all. 42 Eesti Metsatöötajate Ametiühing Lk. 14 lause praeguses kavandis: Metsasektori pikaajalist konkurentsivõimet mõjutab metsade majandamine – ennekõike metsakasvatuslikud tegevused, metsateede ja kuivenduskraavide olemasolu ning seisund jms. Muudatusettepanek: Metsasektori pikaajalist konkurentsivõimet mõjutab metsade eesmärgipärane majandamine, metsateede ja kuivenduskraavide olemasolu ja seisund ning stabiilne majandatava metsamaa pindala. Põhjendus: Stabiilne majandatava metsamaa pindala tagab kasutusvõimalusega metsaressursi (puit ja teised metsasaadused, teenused) ühtlase olemasolu, ettevõtetele investeerimiskindluse ja töötajaskonnale stabiilsed töövõimalused. Need tegurid on olulised pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Arvestatud. Sõnastust on järgmiselt muudetud: „Metsasektori pikaajalist konkurentsivõimet mõjutab otseselt metsade eesmärgipärane majandamine – ennekõike metsakasvatuslikud tegevused, metsateede ja kuivenduskraavide olemasolu ning seisund, stabiilne majandatava metsamaa pindala jms. ” 43 Eesti Metsatöötajate Ametiühing Lk. 23 lause praeguses kavandis: Sisustatakse mõisted loodus –ja põlismetsad ning sellised metsad võetakse range kaitse alla. Muudatusettepanek: Sisustatakse mõisted loodus –ja põlismetsad ning kui vastav ala defineerub vääriselupaigale esitatud nõuetele, siis võetakse vääriselupaigana range kaitse alla. Põhjendus: Sisuliselt on praegu vääriselupaigana kaitse alla võetud alad paljuski loodus – ja põlismetsad. VEP valiku juhendis on metsaaladele eeltingimuseks minimaalne inimmõju ja metsade struktuurne mitmekesisus, mis üheselt viitab arusaamale põlis - või loodusmetsast. Uute nimetuste toomine range kaitse tüpoloogiasse tekitaks segadust. Arvestatud. Sõnastust on järgmiselt muudetud: „Sisustatakse mõisted loodus- ja põlismetsad ning kui vastav ala defineerub vääriselupaigale esitatud nõuetele, siis võetakse vääriselupaigana range kaitse alla.” 44 Eesti Metsatöötajate Ametiühing Lk. 30 arengukava mõõdikutes kirjas olev tulundusmetsade osakaal metsamaast (%) säilib ligikaudsel 74-75 % tasemel. Kommentaar: Tulundusmetsade osakaalu hoidmine stabiilsel tasemel on metsandusliku tööhõive, majandusliku kestlikkuse ja konkurentsivõime seisukohalt väga oluline. Teadmiseks võetud. 45 OÜ Valga Puu Valdade üldplaneeringutega määratud rohealad KOV on õigus metsamajandamisele tingimusi seada üldplaneeringuga sätestatud rohevõrgustiku kinnistutel. Rohealadel asuvate kinnistute majandamise osas on nüüd lisaks Keskkonnaameti metsateatisele ehk metsaseaduse järgimisele vaja ka KOVi luba ja/või tingimuste täitmist. Vallad ei ole sageli rohealade kasutustingimuste loomisel olnud konkreetsed ning nende tõlgendamine võib ajas muutuda. Piirkonniti on üldplaneeringud erinevad- kui Harjumaal ollakse resoluutsemad, siis lõunapoolsete valdade esindajad on öelnud, et vaatamata ähmastele rohealadele seatud tingimustele ei plaani nad lisapiirangute seadmist eraomanikele vaid ootavad metsaseaduse ning hea metsandusliku tava järgimist. Rohevõrgustiku eesmärk ja toimimine kaldub segaseks jääma, kuna looduskaitsega tegelevad meil kindlad asutused mitte vallad ning vajadus alade või objektide hoiu järgi ning seatud piirangud on juba seadustes ja eeskirjades toodud. Praegu tekitab rohealade võrgustik pinda segaduseks ja mitmeti mõistmiseks ja võib luua veelgi enam konflikte maaomanike ja kohalike huvide vahel. Kinnistu paiknemine rohealal võib ka maatüki või sealt pärit puidu hinda lõppude lõpuks alla viia, mille hinda päritolu järgi reguleerivad juba erinevad sertifikaadid. Valla otsustusõigus raielubade andmisel võib isegi kaasa tuua korruptsioonijuhtumeid. Teadmiseks võetud, kuid arvestades kommentaari on teksti täiendatud metsade elurikkuse seisundi kui ka kaasamise tegevussuuna all. 46 OÜ Valga Puu Looduslikud pühapaigad ja pärandkultuur Arengukavas on välja toodud looduslike pühapaikade kaardistamise vajadus ning piirangute seadmine metsamajandamisele (kui vajalik). Kuid sellest veelgi olulisem on looduslike pühapaikade määratlemine ja kriteeriumid. Seda ennekõike seetõttu, et sageli kaasnevad nende paikadega maakasutuspiirangud, mis ei pruugi olla maaomaniku suhtes proportsionaalsed, arvestades ka rida seadustest ja direktiividest tulenevaid kohustusi ja tingimusi, millega maaomanikul niigi tuleb arvestada. Püha loodusobjekt võib olla näiteks kivi/rändrahn, mille ümbrusesse on looduslikult tekkinud või istutatud mets. Sellisel puhul tuleks pühaobjektiga seotud metsanduslike piirangute seadmine mõistusega üle vaadata, kuna ümbritseva metsa majandamine ei saa kivi kuidagi ohtu seada. Arengukava võiks soosida pärandkultuuri konkreetsemat määratlemist selguse huvides ja erinevate huvigruppidega maakasutuse vaidluste lihtsustamiseks ja ärahoidmiseks. Arvestatud. Teksti on täiendatud. 47 OÜ Valga Puu Kevadine raierahu Arengukavas on metsade elurikkuse seisundi tegevussuundade all ka raierahu kehtestamine erametsas. Erametsaomanikud on korduvalt oma seisukohti selles osas põhjendanud ning seletanud, et miks pole üleriigiline keeld mõistlik. Hetkel toetutakse raiete keelamisel valepretsedentidele ning sageli vaid ühele ainsale uurimustööle. Arengukava peaks esmalt rõhutama sotsiaal-majandusliku analüüsi ning mitmete ökoloogiliste uuringute vajadust ning need tuleks ka teostada enne nii ulatusliku muudatuse elluviimist. Looduskaitselised huvid ei tohi üle kaaluda regionaalseid ja sotsiaalseid huvisid seetõttu, et häälekas vähemus ühiskonnast seda nõuab. Arengukava peaks suunama uurima konkreetset teemat süvitsi, mitte nappide andmete ja teadmiste najal eesmärgiks seadma keelu. Arvestatud. Vt punkt 35 vastust. 48 OÜ Valga Puu Mõjuanalüüsid Euroopa Liidu direktiive tuuakse sageli välja rikkumiste, keeldude ja uute kaitsealade loomise puhul. EL-I Loodusdirektiivi artikkel 2 ning Linnudirektiivi artikkel 2 järgi tuleb kaitsemeetmete rakendamisel arvestada lisaks ökoloogilistele vajadustele ka majanduslikke, sotsiaalseid ning kohalikke iseärasusi. Praegune looduskaitseline tegevus ja suund eirab täielikult seda punkti või vähetähtsustab selle sisu. Arengukava on õige koht selle punkti ning täitmise olulisust toonitada. Looduskaitse ei saa toimida ilma inimese elukeskkonda ja –olusid arvestamata, nagu see on praegu. Majanduslik-sotsiaalne analüüs ja kaalutlus peaks olema looduskaitse planeerimisel iseenesestmõistetav ning ka seaduses kajastuma. Arvestatud. Teksti täiendati analüüsi vajadusega. 49 OÜ Valga Puu Natura alad Arengukava näeb ette loodusdirektiivi elupaigatüüpidele uute tegevuskavade koostamist. Veelgi olulisem on need alad uuesti inventeerida, kuna on juhtumeid kus need alad ei vasta isegi elupaigatüübi kriteeriumitele. Just see võib olla põhjuseks miks olemasolevad Natura alad ebasoodsas seisundis on. Teiseks tuleb hinnata nende alade piisavust kriitiliselt, arvestades elupaigatüüpide levikuala piire. Arvestatud. Loodusdirektiivi elupaiga tüüpide, aga ka liikide seisundite paranemine on oluline ning sellele viitab ka mõõdik (arenenud või soodsas seisundis loodusdirektiivi metsaelu paikade ja metsaliikide arv). Vt ka punkt 38 vastust. 50 OÜ Valga Puu Kompensatsioonid erametsaomanikele Arengukava toob välja erametsaomanikele looduskaitseliste piirangutega alade “jätkuva hüvitamise”. Kui välja arvata Natura ja VEP alade toetus ning maamaksusoodustus, siis puudub Eestis sisuliselt hüvitis erametsaomanikele piirangute korral. Metsamajandamisest saamata jäävat tulu tuleb kiiremas korras õiglaselt kompenseerima hakata. Arengukava peaks tähtsustama ja eesmärgiks seadma uue hüvitamissüsteemi loomist, mis pole vaid metsaomanike, vaid lõpuks just looduskaitse huvides. Arvestatud. Arengukava teksti on täiendatud metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna all. 51 OÜ Valga Puu Istandikud Põllu- või rohumaale rajatud istandikke peaks saama kasvatada ja majandada sõltumatult metsaseadusest. Praegu, kui istandik on jõudnud teatud võrade liituseni, loetakse see koheselt ka metsamaaks, kuid puhtalt ainult biomassi saamise eesmärgil rajatud istandikele ei peaks metsaseadus laienema. Eestis on leitud, et istandikel on kliimale soodne mõju läbi süsiniku sidumise. Samuti tekib istandikes iseäralik ökosüsteem ning istandiku rajamine mõjub hästi elurikkusele. Kliima ning elurikkus on metsanduse arengukava üks olulisemaid punkte, ning üks viis kliimamuutustega võitlemisel on istandike rajamise soodustamine läbi metsaseadusest lahti sidumise. Ka majanduslikult on istandikud olulised, näiteks 70% maailma tselluloosimassist tuleb plantatsioonilisest metsandusest. Kui kusagil saab intensiivselt majandada siis mujal saab jällegi selle arvelt rohkem loodust kaitsta. Istandike rajamine ei sea kuidagi ohtu meie metsamullal kasvavaid koosluseid. Biomassi tootmise eesmärgil kasvatatud puit mis on metsaseadusest sõltumatu, hoiaks ära mitmeid kokkupõrkeid erinevate huvigruppide vahel. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud järgnevalt: „Kohalikus energeetikas kasutatakse vaid selleks otstarbeks kasvatatud puitu, väheväärtuslikku puitu ja puitu, mida muul otstarbel ei saa kasutada. Tuleb luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise soodustamiseks.” 52 OÜ Valga Puu Represseeritud metsaomanikud Riikliku tähtsusega on asjaolu, et järjest enam erametsaomanikke loobub oma metsast ja selle majandamisest. Põhjuseks on liigne bürokraatia, looduskaitselised piirangud ning kahjuks ka suhtumine metsaomanikesse. Regulatsioonide rägastikus on (eriti väikeomanikul) raske orienteeruda ning liigne reguleeritus viitab paratamatult sellele, et maaomanikke ei usaldata. Loodusväärtuste riiklik kaitsmine eramaal toimib aga koostöös metsaomanikuga, kuid see lihtne asjaolu unustatakse ära. Olukord on tegelikult jõudnud absurdsuseni – metsaomanikku ei lubata isegi oma maale seireprotsessides osalema. Järgnevad järjekordsed keelud lajatatakse ametnike poolt metsaomanikule, kellel polnud looduskaitses kaasategemiseks taaskord võimalust. Ligikaudu pool Eesti metsast on erakätes ning need omanikud puutuvad pea kõik regulatsioonide ebaproportsionaalsusega ja ebavajaliku bürokraatiaga kokku. See on piisavalt suur hulk erametsaomanikke, et arengusuundades kindlasti probleem välja tuua ning selle parandamise nimel vaeva näha. Arvestatud. Metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna all on ettepanekut käsitletud. 53 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 6 "Raiete maksimaalset teoreetilist potentsiaali mitte realiseerides tuleb arvestada, et lähikümnendil võib majandatavatest metsadest varutavates sortimentides küttepuidu osakaal suureneda. Optimaalse tarbimisväärtuse kiirem realiseerimine võib teisalt aga tähendada seda, et järgnevatel kümnenditel on raiemahud selle tõttu oluliselt madalamad." Kohutavalt segane lõik. Mida mõeldakse üldse “ lähikümnendi ” all – kas käesolevat kümnendit? Raiudes “vähem kui võimalik”, siis saame ka vähem sortimente kui raiudes nii palju nagu võimalik. Küttepuu osa on siin täielikult lahti seletamata – eeldatavasti mõeldakse selle all, et kui metsa pidevalt ei “uuenda”, siis hakkavad vohama seenhaigused ja kahjurid vms. Julgeksime siinkohal väita, et kui me võtame kõik, mis võtta annab, siis on seal suurem küttepuu osakaal kui siis, kui me raiume vähem, kuid keskendume kallimatele sortimentidele. Üldse näib tendentslik, et arengukava tööversioon kaalub variante, kus puidulise huvi rahuldamine domineerib teiste metsa funktsioonide üle, mida ometi tuleks seaduse järgi kaaluda samaväärsetena. Teeme ettepaneku parandada sõnastus järgnevaks: Optimaalse tarbimisväärtuse kiirem realiseerimine võib tähendada, et järgnevatel kümnenditel on oluliselt vähem puidu varumiseks sobilikku metsa. Mitte arvestatud. Tegemist on subjektiivse hinnanguga ( puidulise huvi rahuldamine domineerib teiste metsa funktsioonide üle) ja välja pakutud sõnastus muudab lõigu mõtte ebatäpseks. 54 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 6 "Tabel 1. Puistute juurdekasvu näitajaid SMI alusel […] Majandatavad metsad kokku: 14,1 mln m3/a." Kas selliste andmete kasutamine on asjakohane, võttes arvesse, et kõnealustes numbrites on problemaatilisi, lahendamata küsimusi ning palju segadust? SMI andmestiku paikapidavuse kohta on küsimusi tõstatanud niihästi teadusringkonnad, ajakirjandus1 kui Riigikontroll2. Viimase statistilise metsainventuuri tulemused näitavad, nagu raiemaht jääks juurdekasvule alla, ent metsatagavara samal ajal kahaneks. See ei tundu loogiline. Teeme ettepaneku asendada praegune juurdekasvu number netojuurdekasvu numbriga, vastasel juhul on niigi vaieldavad andmed otseselt ebatäpsed, kui neile tuginetakse raiemahtude kujundamisel. Mitte arvestatud. Vt ettepanek nr 17 selgitust. 55 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 8 "Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil, mis tähendab välja raiutud või välja langenud puude pidevat asendumist või asendamist uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine nõuab häid metsanduslikke teadmiseid ning kogemusi." Kuna valikraiete tegemise küsimus on väga problemaatiline, sest näiteks KAH alad eelistaksid kogukonnametsade majandamisel püsimetsandust, RMK kipub aga väitma, et püsimetsandust ei saavat teha või siis olevat lõpptulemus samasugune nagu lageraiel, siis on tekkinud otsene vajadus valikraie tegemist riiklikult soodustada, sest nö nõudlus selle järele on huvirühmade poolt suur, aga tehnilised oskused puuduvad. Ettepanekud kavandi täiendamiseks valikraiete teemal: - Valikraiete alaseid tehnilisi teadmisi peab senisest enam õpetama ning rakendama nii metsanduslikes kutse- kui kõrgharidusasutustes. - Vähemalt 30% riigimetsadest võiks olla majandatud püsimetsana, sh kindlasti looduskaitsealade piiranguvööndid, kõrgendatud avaliku huviga alad ja teised erilise kaitseväärtusega metsad. Mitte arvestatud. Valikraiete alaseid teadmisi, sh teadusuuringutel põhinevaid, Eesti metsanduslikes õppeasutuses antakse heal tasemel. Ettepanekul, et 30% RMK majandusmetsadest peaks olema majandatud püsimetsana, puudub teaduslik ja metsanduslik argumentatsioon. 56 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 15-16 Ökosüsteemide teenuste alane peatükk on äärmiselt pealiskaudne ning nähtub, nagu ei oleks ka arengukava kavandi koostajale täpselt teada, mida “muud ökosüsteemid” meie metsades täpselt tähendavad ning kuidas nende nö hinda määrata. Räägitakse eelkõige rekreatsioonist ning viidatakse ka kuludele rekreatsiooni taristu loomisel jne, aga samas ei räägita midagi sellest, et muud ökosüsteemi teenused ise on tulu, mida me metsalt ja looduselt saame. Ettepanekud kavandi täiendamiseks ökosüsteemide teenuste osas: - Ökosüsteemide teenuseid tuleb kaardistada laiapõhjaliselt , arvestades muu hulgas puhta elukeskkonna mõjuga inimeste elule ja tervisele, samuti ökosüsteemide erinevate osade kasulikkust meie metsadele jms. Mitte arvestatud. Ökosüsteemiteenuste paremaks mõistmiseks on Keskkonaagentuuri poolt projekt ELME „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” (projekti number: 2014-2020.8.01.16-0112) raames käsitlust leidnud ka Ökosüsteemiteenuste teemavaldkond, mille raames töötati välja ökosüsteemiteenuste kaardistamise ja hindamise tegevuskava, kaardistati ja hinnati valitud ökosüsteemide teenused, teostatakse tegevuskavas ette nähtud rakendusuuringud ja koostati juhendid, hinnati rohevõrgustiku toimivust ja koostati juhised selle toimivuse parandamiseks. 57 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 11 "Üks oluline kliimamuutusi leevendav mehhanism on metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime. Et sidumine oleks võimalikult kõrge, on oluline, et metsamaa potentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud – alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid ning puistu oleks heas tervislikus seisundis ja tootlik. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega." Praeguse puidust valmistatava tootevalimi süsiniku säilitamise aeg on oluliselt lühem kui metsa jäetud puudel, seega on süsinikubilansi seisukohast optimaalseim võimalikult väike raiemaht. Uuendamine, hooldamine ja kujundamine on majanduse seisukohast olulised tegevused, aga nende mõju kliimamuutustega toime tulemisel või olla siin kirjeldatule hoopis vastupidine. Tegelikult oleksid paljud praegu maha raiutavad metsad võimelised veel aastakümneid aktiivselt süsinikku siduma, kusjuures just lähimad aastakümned on kliimamuutuste leevendamise vaates äärmiselt olulised. Fragmenteerimata metsamassiividel on oluline mõju ka kliimamuutuse muude nähtuste, nt ekstreemsete ilmastikuoludega (üleujutuste, tugevate tuulte või kuumalainete pehmendamiseks) paremini toime tulemiseks. Teeme ettepaneku see punkt eemaldada, kuna tegemist on eksitava väitega, mis annab mõista, nagu uuendusraiete (ehk lage- ja turberaiete tegemine) meie metsades aitaks kliimamuutusi leevendada, kui asemele kasvatatakse uut metsa, ent tegelikult see niimoodi ei ole. Mitte arvestada. Süsinikubilansi seisukohalt on oluline puistute aastane jooksev juurdekasv ja seetõttu mõjutab seda ka Eesti metsade vanuseline struktuur suures skaalas. Teiseks on oluline metsa liigiline koosseis, mis määrab kasvukiiruse ja sellega süsiniku sidumise. Erinevate puuliikide puidul on erinev süsiniku sidumise aeg, mis oleneb puidu kasutamisest. Kolmandaks on puit üks väheseid süsiniku-neutraalseid materjale ja puidu laialdasem kasutamine võimaldab vähendada fossilse süsiniku emissiooni. Neljandaks võimaldab metsa hooldamine kasvatada kvaliteetsemat puitu, mille hilisem kasutusiga, ja seega ka süsiniku salvestumise periood, on pikem. 58 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 12 "Teisalt tuleb arvestada, et süsiniku sidumise kasv metsamullas ega puistu biomassis ei ole lõputu ning ka inimese sekkumiseta süsinikubilanss tasakaalustub. Seetõttu on väga väikese raiemahuga võimalik lühiajaliselt (näiteks 10 aastat) suurendada kogu LULUCF sektori sidumist (st kompenseerida teiste LULUCF valdkondade heidet) ning selleläbi kompenseerida osaliselt muud tööstusheidet. Teisalt tähendab see lühiajaliselt väiksemat sidumist puittoodetesse ja pikemaajaliselt võib halveneda puistute tervislik seisund (sh puidu majanduslik kvaliteet). Sellega väheneb jällegi tulevikus metsa süsiniku sidumise võime. Seega lühiajaline võit LULUCF sektoris tuleb tegelikult tuleviku sidumise ja kliima arvelt." Siin on taas fookus sidumisel, kuigi peaks tegelikult olema süsinikuvarul. On tõsi, et Eesti metsa potentsiaalsel süsinikuvarul on ilmselt mingi maksimumpiir, aga arvestades sellega, et umbes viiendik meie metsast on alla kahekümne aasta vanune, ei ole me sellele ülempiiril ligilähedalgi. Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi on meie metsa süsinikuvaru pikaajalises ja pöördumatus languses. Väiksem raiemaht ei pruugi tähendada väiksemat sidumist toodetesse, kuna see sõltub valmistatavate toodete sortimendist. Metsa süsiniku sidumise võime on teadusuuringute järgi suurem, kui mets uueneb looduslikult -- häirimatuks jäetud mets kahtlemata teeb seda. Samuti peab rõhutama, et surnud puu, ehkki ta enam süsinikku ei seo, säilitab seda jätkuvalt pikka aega, kusjuures osa aegamisi lagunevast süsinikust seotakse ka metsamullastikku. Põhjamata kliimaretoorikaga majanduslike argumentide toestamine on sobimatu ega jäta muljet püüust luua tasakaalustatud arengukava. Teeme ettepaneku see punkt eemaldada, kuna tegemist on ebateadusliku ning tööstuse suunal kallutatud metsandusliku retoorikaga, mis üritab näidata meie metsade raiumist nö kliima nimel heas valguses, ehkki paljud teaduslikud allikad väidavad vastupidist. Mitte arvestatud. Jääb arusaamatuks ettepanekus kasutatud näitaja, et 20% metsadest on alla 20 a vanune. Kuigi sellistes metsades on puudes seotud süsiniku kogus tagasihoidlik, on just need puistud intesniivsed süsiniku sidujad lähikümnenditel . Väide, et looduslikult uuenenud mets seob süsinikku paremini, on üldistus viidatud artiklist, mida ei saa üheselt üle kanda Eesti tingimustesse. Tõhus metsa uuendamine tagab kiire metsapõlvkonna tekke ja sellega ka kiire süsiniku sidumise taastumise. Kvaliteetse, parendatud uuendusmaterjali kasutamine tagab hea tootlikkuse ning kõrgema tüvepuidu kvaliteedi, mis omakorda võimaldab puidust valmistada pikema kasutuseaga tooteid. Taimede sh puude poolt seotud süsinik jõuab metsamulda valdavalt läbi maapealse ja maa-aluse varisevoo . Lamapuidust jõuab mulla süsinikuvaru täienduseks tagasihoidlik osa. 59 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 12 "Teine oluline aspekt on puidupõhise biomassi kasutamine energeetikas. Biomassi põletamine fossiilsete kütuste asemel aitab reeglina vähendada heidet ja fossiilsetes kütustes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse. Energeetilisse kasutusse jõuab madalakvaliteediline ümarpuit (nt mädaniku kahjustusega) ja raidmed, millele täna alternatiivsed kasutusvõimalused puuduvad. 2017 a oli metsamaalt pärit likviidse puidu mahust 36% küttepuit ning raidmed." Biomassi kasutamine fossiilsete kütuste asemel ei aita reeglina heidet vähendada, kuna biomassi põletamisel eraldub süsinikku energiaühiku kohta rohkem, kui fossiilsete kütuste põletamisel. See tähendab, et kliimameetmena on selline praktika ebadekvaatne ning selle kliimameetmeks nimetamine on põhjendamatu. Kliima perspektiivist oleks otstarbekas jätta need puud, millele pole muud kasutust kui nende põletamine, pigem metsa kasvama. Selline praktika toetaks ka elurikkuse eesmärke. Teeme ettepaneku ka see punkt eemaldada, kuna teaduslikud allikad loevad sellise käsitluse ebatäpseks ja tõestavad vastupidist. Mitte arvestatud. Puidu põletamisel eraldub energiaühiku saamiseks ca 20% rohkem süsinikku atmosfääri kui kivisöe põletamisel ja oluliselt rohkem võrreldes masuudi, kütteõli või gaasiga. Kuid puidu kasuks räägib asjaolu, et tegemist pole fossiilse kütusega ja põletamisel emiteerunud süsinikku seotakse mõne aastakümne jooksul atmosfäärist tagasi uuenenud metsa biomassi . Väga oluline on antud küsimuse juures see, millist puitu energia tootmiseks kasutatakse, samuti kus ja kuidas kasutatakse. 60 MTÜ Eesti Metsa Abiks LK 13-15 Ettepanek: majandusvaldkonnast kaugemate inimeste huvides oleks võib-olla hea mõiste “konkurentsivõime” lahti kirjutada. Ehk oleks hea tuua ka näide mõnest riigist, mille metsandussektor on “konkurentsivõimetu”. Mitte arvestatud. Täname ettepaneku eest. Siiski ei ole tegemist metsandusspetsiifilise definitsiooniga, mistõttu seda ei ole lahti seletatud. Paraku kõiki definitsioone arengukava formaadis lahti kirjutada ei ole võimalik. Täiendavalt, OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet määr, mis näitab, kui palju ta suudab vabades turumajanduslikes tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid. Lisaks toodule väljendab riigi konkurentsivõimet atraktiivsus ettevõtluse asukohana või teiste sõnadega – välisinvesteeringute saamisvõime (sissevool). Rohkem infot on leitav siit: https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2021/04/Konkurentsivoime-2020-aastaraamat.pdf Selliseid riike on mitu, kus metsasektor ei toeta riigi majandust v õi teeb seda tühisel määral (Vt Forest Europe 2020). Põhjused on selleks erinevad, nt puudub piisav metsaressurss. 61 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 14 "Erametsade kuivendussüsteemide hooldamata jätmine vähendab puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. Ühelt poolt tuleb arvestada, et metsakuivendusel on negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee- ja kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (näiteks riigimetsades paiknevad kuivendussüsteemid umbes 500 000 hektaril metsamaal) ja paljudel kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud kõrvalkasutuse seisukohast." Eksitav ja ebamäärane kõrvutus: selguse huvides tuleb teaduslikele allikatele viidates lisada, kui suur on olnud metsakuivenduse negatiivne mõju meie kooslustele ning kui “paljudel kuivendatud kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud kõrvalkasutuse seisukohast.” Kõrvutamiseks tuleks mõlema mõjuteguri kohta tuua ka mingisugune pindalaline ühik (kui suur osa meie elupaikasid võimaldavatest kooslustest on metsakuivenduse tõttu hävinud ja kui suurel osal kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed metsaökosüsteemid). Vastasel juhul jääb sellest kõrvutusest ekslik mulje, nagu oleks meie maastikud ja nende kooslused tänini teostatava kuivendusega suhteliselt kohastunud või kohastumas – see ei vasta paraku tõele. Soovime, et antud lausele lisatakse teaduslik allikas või siis eemalda ta kse see tekstist kui sobimatu, subjektiivne ja vaieldav väide. Mitte arvestatud. Metsanduse arengukava kavandis esitatu vastab tegelikule olukorrale. Kõdusoo kasvukohatüüp on oma olemuselt stabiliseerunud, antropogeense tekkega metsaökosüsteem. Kõdusoometsade süsinikubilanss ning aastane heterotroofse mullahingamise voog näitavad intensiivse orgaanilise aine lagunemise stabiliseerumist, kõdusookaasikutes mõõdetud mullahingamine on samas suurusjärgus mineraalmuldadel kasvavate metsades hinnatuga (Uri et al ., 2017). Kõdusoomännikud ning kuusikud on kliimat jahutavad st. süsinikku siduvad metsaökosüsteemid (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/teadustegevus/toetatud-uurimisprojektid/2013). Positiivne süsinikubilanss näitab, et puude poolt aastas seotav süsiniku kogus ületab orgaanilise aine lagunemisest sh turba lagunemisest emiteeruvat süsiniku voogu. Et kõdusoometsade elustik on rikkalik ja liigid kohastumisvõimelised, seda näitab TÜ teadlaste poolt läbi viidud uuring "Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elus tikule". Muuhulgas tuuakse lõpp aruandes välja, et vanade kõdusoometsade väärtust näitab see, et neist leiti isegi rohkem LK sambla liike kui vanadest lodumetsadest, teatud liikide jaoks hinnatakse kõdusoo metsi tähtsateks populatsioonide säilimise reservuaarideks. 62 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 18 "2016. aastast on metsa ja metsandusega seotud küsimused olnud senisest suurema avaliku tähelepanu all. See, et kaasa räägivad arvukad ja mitmekesised inimeste rühmad, sunnib otsima tõusetunud arutelu põhjuseid ka kaugemalt kui metsandussektor – suurematest ühiskondlikest protsessidest, mis loovad soodsa pinnase teravateks vastasseisudeks. Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka nende eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. Terendav globaalne ökoloogiline kriis või kliimakriis on leidnud soodsa kõlapinna. Poolehoid praktilisele loodushoiule ja ressursside kokkuhoiule on kasvanud paljudes sotsiaalsetes rühmades paralleelselt globaalse keskkonnapoliitika arenguga." Soovime saada teadus- või sotsiaalse uuringu viidet, mis kinnitab, et inimeste “eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele” on eelduseks see, et “kasvanud on inimeste heaolu tase”, nagu tekstis väidetakse. Meie hinnangul on inimeste vastuseis kehtivale metsapoliitikale seotud pigemini Eesti riigi poolt soodustatava üleraiega , mis kahjustab üha enam meie metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja pikemas perspektiivis ka majanduslikke väärtusi. Tegemist tundub olevat subjektiivse väitega. Soovime, et antud lausele lisatakse teaduslik allikas või siis eemaldakse see tekstist kui sobimatu, subjektiivne ja vaieldav väide. Juhime tähelepanu ka sellele, et antud lauses avalduks justkui arengukava kirjutaja positsioon, mis vastandub inimeste eneseteadlikkusele ja spontaansetele sotsiaalsete liikumiste tekkele. Miks muidu kasutakse sellest rääkides viitena asesõna “nemad”, kui kirjutaja ei lahutaks ennast sellistest liikumistest – vastasel juhul oleks lihtsalt: Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. Juhime sellele tähelepanu, sest leiame, et arengukava koostajad peaksid pöörama tähelepanu sellele, et ei vastandataks ennast huvirühmadele, kel on puidutööstusest erinevad vaated. Mitte arvestatud. Inimeste heaolu kasv on tõesti eelduseks sellele, et saavad tekkida sotsiaalsed liikumised. Üksnes heaolust ei piisa - kui kõigil on hea, siis milleks kokku tulla või muretseda? See tähendab, et peab olema ka mure, mida jagavad paljud inimesed või sütik, mis tekitab tunde, et nüüd kohe on vaja tegutseda. Need sotsiaalsete liikumiste baastõed leiab näiteks sotsiaalteaduste klassiku Charles Tilly teostest (on uurinud sotsiaalseid liikumisi 18. sajandist tagasiulatuvalt tänapäevani). Mida see heaolu teema siinkohal tähendab? Tekst ütleb, et põhjused ei peitu ainult metsa küsimustes (see on siis see sütik, mis annab ajendi inimeste koondumiseks; paraku on huvirühmad küsimuses, kas ja mis on probleem, eri seisukohtadel), vaid ka kaugemal, ühiskondlikes protsessides, heaolu kasvus. Kui te võtate lahti 1995. aasta ajalehed (vanemad inimesed mäletavad ka ise), siis leiate sealt samasuguse mure Eesti metsade pärast - palgivirnad veeresid sadama poole ja inimesed olid mures, sest teedel liikuv puit torkas silma. Ja muidugi see, mis metsas toimus, ei olnud kohe üldse ilus. Inimeste elatustase oli aga sellisel tasemel, et oli mõistlikum jätta paljud probleemid tähelepanuta, ellujäämine oli palju tähtsam küsimus. Ühiskondlikud aktivistid võtsid ka siis sõna, aga neid ei kuulatud. Praegune ühiskonnaelu tase on selline, et võimaldab inimestel metsa küsimustele kaasa elada, st nende sissetulek ei sõltu niiväga sellest, neil on rohkem aega (ei pea rabama mitmel töökohal), aega on mõelda asjadele, mis jäävad oma ninaesisest ja turvalisusest kaugemale. Vastandamisest: avaliku halduse ülesanne on otsida poliitikalahendusi, võtta arvesse paljude huvirühmade seisukohti. Ühegi huvirühma seisukohta ei saa võtta lõpliku tõena, kõigist on vaja end mingil määral distantseerida. Metsaliikumine on tekstis eraldi välja toodud selleks, et näidata, et metsanduses on tekkinud uus olukord, mis eeldab muutust, nihet status quos . Sõna "nemad" on kasutatud selles lauses sõnakorduse ("inimesed" liitlause esimeses pooles) vältimiseks. 63 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 18 "Keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem nende jaoks lihtsamini mõistetavaid asju: rääkida kaasa kohaliku elukeskkonna küsimuses, kaitsta elupaiku ja liike, väärindada puitu võimalikult targalt, tagada metsamajanduse tulusus ning järjepidevus, säilitada koriluse ja rekreatsioonivõimalused ning pühapaigad looduses. Et nendele erinevate huvirühmade soovidele võimalikult palju vastu tulla, arvestades sealjuures riigi huve ning kooskõla teiste arengusuundadega, on sõnastatud kolm peamist probleemvaldkonda, mis tuleb arengukava uue perioodiga lahendada." Ei saa nõustuda väitega, et kohalike elanike elukeskkonda ja selle kaitset nimetatakse “nende jaoks lihtsamini mõistetavateks asjadeks” – tegemist on mitte lihtsamini mõistetavate, vaid nende elukeskkonda otseselt puudutavate otsustega, milles soovitakse kaasa rääkida. Teeme ettepaneku parandada sõnastus järgnevaks: keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem nende elukeskkonda ja kultuurilisi väärtushinnanguid otseselt puudutavaid valdkondi: […] Arvestatud. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline leida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem nende elukeskkonda ja kultuurilisi väärtushinnanguid otseselt puudutavaid valdkondi: rääkida kaasa kohaliku elukeskkonna küsimuses, kaitsta elupaiku ja liike, väärindada puitu võimalikult targalt, tagada metsamajanduse tulusus ning järjepidevus, säilitada koriluse- ja rekreatsioonivõimalused ning pühapaigad looduses.” 64 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 21 Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk. Sanitaarlageraie ei ole mitte kuidagi looduskaitsega seotud tegevus, seega on teine mõõdik eksitav. Teeme ettepaneku teine mõõdik eemaldada ja asendada millegi kohasemaga. Elurikkuse mõõdikuks sobiks pigem mingi hulga tundlikumate liikide populatsioonide seisund, so stabiilsus, suurenemine või kahanemine. Kuna turberaie on oma olemuselt lageraiega sarnane uuendusraie, valikraie aga ka metsaseaduse järgi hoopis püsimetsanduse majandamise eesmärgil tehtav raie, siis leiame, et kolmandast mõõdikust tuleb eemaldada turberaied, mille laialdane kasutamine koos raietingimuste pideva seadusandja poolse leevendamisega üha enam looduskaitsealade piiranguvööndeid kahjustab. Seetõttu teeme ettepaneku parandada kolmas mõõdik järgnevaks: valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast. Mitte arvestatud. Mõõdikute peatükki on täiendatud, milles selgitatakse miks just sellised on valitud. 65 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 21 "Uuritakse kliimamuutustest, samuti metsakahjustustest ning häiringutest (sh koosluste taastamine) tingitud mõjusid süsiniku sidumisele ja heitele. Metsade süsiniku sidumisvõime ja talletamise suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisvõtteid ja taastatakse sookooslusi. " Arengukava varasemas protsessis sai korduvalt viidatud sellele, et metsade süsiniku sidumisvõime ja talletamise kõrval peaks analüüsima metsade süsinikuvaru üldise kasvatamise võimalusi. Hetkel põletatakse üle poole meil raiutavast puidust, ca neljandik läheb paberitööstusse ning vaid 20% tehakse püsivamaid kestvustooteid. Uued meil kasvavad puud seovad muu hulgas süsinikku, mis meie metsavaru pideva raiumise ja põletamise tõttu tekivad. Selleks, et kliimamuutustele efektiivselt vastu seista, on vaja eelkõige süsinikuvaru kasvatada, seda enam, et ka vanad metsad seovad süsinikku edasi, talletades seda väga aeglaselt kõdunevasse lamapuitu , mulda ja ka uutesse, peale kasvavatesse puudesse. Teeme ettepaneku parandada sõnastus järgnevaks: metsade süsinikuvaru suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisvõtteid ja taastatakse sookooslusi. Mitte arvestatud. Süsiniku talletamine tähendab süsinikuvaru suurendamist. 66 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 21 "Metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikusidumise võime pikaajalisest säilitamisest" Eelöeldust lähtudes tuleks ka sisse viia parandus: metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikuvaru pikaaegsest säilitamisest ja kasvatamisest. Arvestatud. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Metsanduse korraldamisel arvestatakse metsade süsinikusidumise võimega ning soodustatakse süsinikuvarude pikaajalist säilitamist ja kasvatamist.” 67 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 22 "Arendatakse välja ja võetakse kasutusele metsakahjustuste aja- ja asjakohane seiresüsteem. Õigesti korraldatud ja kaasajastatud seire alusel saab prognoosida võimalike kahjustuste levikut, tekkivaid puhanguid ning rakendada operatiivselt meetmeid kahjustuste leviku piiramiseks. […] Tõhustatakse jahindusorganisatsioonide ja maaomanike vahelist koostööd ulukikahjustuste vähendamiseks." Leiame, et vastav meede ei kuulu “kliimamuutuste mõjude tegevussuuna” alla, kuna metsakahjustused ei ole tingitud vaid kliimamuutuste mõjudest, vaid eelkõige pikaaegsetest valede metsamajanduslike võtete kasutamisest meie metsades. Vastav meede tuleks seetõttu viia pigem “metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna” alla. Mitte arvestatud. Kuna koos kliimamuutustega sagenevad tormid, ilmastik muutub ebaühtlasemaks, jõuavad meile uued metsakahjurid ja -patogeenid jne., siis on ajakohase seiresüsteemi väljaarendamine väga vajalik eesmärk. Teemat on käsitletud konkurentsi tegevussuuna all kaugseire punktis. 68 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 22 "Saavutatakse range kaitsega alade tüpoloogiline esinduslikkus. Inventeeritakse kaitstavad alad ja vääriselupaigad." Kas saaks täpsustada, milliste meetoditega see saavutatakse? Arvestatud. Range kaitsega alade tüpoloogiline esinduslikkus saavutatakse inventeerides kaitstavad alad ja vääriselupaigad. 69 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel. Selgitatakse kevadise raierahu pidamise vajadust ja mõjusid erametsades, et leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuvõetavad ja tulemuslikud meetmed." Linnustiku kaitseks ja EU direktiivide täitmiseks ei piisa pesitsusaegsest raierahust vaid kaitstavatel aladel, vaid vaja on üldist pesitsusaegset raiepiirangut nii riigi- kui eramaadel. Teeme ettepaneku sõnastada vastav tegevussuund järgmiselt: metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kõikides Eesti metsades kehtestatakse pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.03–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Mitte arvestatud, kuna mastaapsed piirangud nõuvad sisulist analüüsi. 70 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Maaparandussüsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning metsade kasvukohatüüpide erisusi. Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tuletõrjetiike. Vajadusel aga kuivendussüsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veerežiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdepääs." Kas lisaks mainitud võtete rakendamisele kavatsetakse ka kuidagi piirata kuivendussüsteemide ulatuslikke rekonstrueerimisprojekte, mis hõlmavaid sadu hektareid ja mille käigus rajatakse olemasolevate kraavide juurde uusi, kui need on ulatusliku kahjustava keskkonnamõjuga? Teeme ettepaneku täiendada käesolevat punkti järgnevalt: maaparandussüsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning metsade kasvukohatüüpide erisusi. Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tuletõrjetiike. Samuti hinnatakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektide mõju keskkonnale piisavalt ja ajakohaste meetoditega ning liigselt kurnava mõju korral selliseid projekte ellu ei viida. Vajadusel aga kuivendussüsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veerežiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdepääs. Mitte arvesta tud. Ettepanek on sisuliselt arengukava kavandi tekstis kajastatud. 71 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Luuakse alus metsa ökosüsteemiteenuste pidevaks arvestuseks ja nende väärtuste kasutamiseks mitmel planeeringutasemel. Selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid." Kui see alus luuakse, siis tuleks kõigepealt välja selgitada, mis need ökosüsteemiteenused täpselt on ja millistel alustel neid üldse hinnata. Varasem ökosüsteemi teenuste peatükk jättis väga pealiskaudse mulje ning räägitud oli eelkõige rekreatsioonist ja korilusest, samas kui metsade pakutavatel ökosüsteemide teenustel on ka palju muid funktsioone, sh metsamajanduslikku ja otseselt rahalise kasuna mõõdetavad, rääkimata jätkusuutliku elukeskkonna tagamisest. Sellised teenused on näiteks teatavate metsalindude ja –putukate “kahjuritõrjeteenus” (näiteks laanerähnid aitavad kuuseüraski populatsiooni taltsutada, mis meil seoses monokultuursete kuusepuistute ulatusliku kasvatamise ja neis valede metsamajanduslike võtete kasutamisega tekkinud on), metsa loodusliku järelkasvu teenus (mis aitab kokku hoida puude kasvatamise ja ostmisega seotud kulusid) jne. Samuti tuleks metsade rekreatiivse kasutuse kõrval kuludena arvestada ka võimalikke positiivseid mõjusid inimeste vaimsele tervisele, mis aitavad jälle hoida hilisemaid kulusid erinevate sotsiaalteenuste, sh nõustamise ja kahjustatud elukeskkonnaga kaasnevate vaimsete ja füüsiliste hädade ravimisega seonduvaid. Seepärast palume meedet täiendada järgnevaga: selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, arvestades muu hulgas nende teenuste mõju inimese tervisele, metsade uuenemisele ja heale tervisele jne. Arvestatud. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Luuakse alus metsa ökosüsteemiteenuste pidevaks arvestuseks ja nende väärtuste kasutamiseks mitmel planeeringutasemel. Selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, arvestades muu hulgas nende teenuste mõju inimese tervisele, metsade uuenemisele jne. Ökosüsteemiteenuseid hinnatakse kompleksselt kogu metsasektori lõikes.” 72 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest ja soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid." Meile teadaolevalt on kompensatsioonimehhanismides seni ka mitmeid puudusi, mis tuleks kõrvaldada. Seepärast teeme ettepaneku selle meetme lõppu veel lisada: metsaomanikud peavad saama looduskaitseliste piirangute eest rahuldavat kompensatsiooni. Arvestatud. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest ja soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Luuakse terviklik ja õiglane hüvitussüsteem piirangute (mh rohealadel) kompenseerimiseks.” 73 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Töötatakse välja metoodika metsade sidususe hindamiseks, suurendatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise võimekust, sh parandatakse rohevõrgustike planeerimise ning planeerijate ja omavalitsuste spetsialistide metsandusalast kompetentsi. Analüüsitakse rohevõrgustiku sidusust, optimaalset paiknemist ja arendatakse selle planeerimisega seotud töövahendeid." Analüüsimine on hea külll , aga tegelikult on meil juba rohevõrgustiku kohta palju häid analüüse olemas ning nüüd tuleks tegeleda sellega, et meie rohevõrgustik oleks kaitstud sellisel määral, et tema toimimine oleks tagatud. Teeme ettepaneku selle meetme lõppu veel lisada: tuleb tagada rohevõrgustiku terviklik sidusus ja kaitse. Vajadusel tuleb tegeleda ka rohevõrgustiku sidususe taastamisega. Mitte arvestada. Ettepanek väljub metsanduse arengukava võimaluste ja kompetentsi piirest. 74 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Hinnatakse elupaikade ja kaitstavate metsade funktsioone, selle põhjal rakendatakse neid parandavaid meetmeid. Haruldaste metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud." Kuna praegu on palju probleeme ka laialdaste uuendusraiete ja nende kahjustavate mõjudega looduskaitsealade piiranguvööndites, siis tuleks tegeleda ka piiranguvööndite parema kaitse tagamisega ja vajadusel lage- ning turberaiete taaskeelustamisega , kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keelustamise jm piiranguvööndite esinduslikkust ja seal elavaid liike kahjustava majandustegevusega. Piiranguvööndites majandustegevusi lubades peaks võtma suuna väiksemahulistele ja metsaliike vähem kahjustavatele valikraietele ning püsimetsandusele. Seepärast teeme ettepaneku lisada: haruldaste metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud, sealhulgas taaskehtestatakse uuendusraiepiirangud (lage- ja turberaietele), kehtestatakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimisepiirangud ja piiratakse muul moel looduskaitsealade piiranguvööndites lubatavat majandustegevust, mis kahjustab harudlaste metsaliikide levilat ja arvukust. Arvestatud osaliselt. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Hinnatakse elupaikade ja kaitstavate metsade funktsioone, selle põhjal rakendatakse neid parandavaid meetmeid. Ohustatud metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud.” Kuid märgime, et metsade elurikkuse tegevussuuna peatükki on täiendatud erinevate aspektidega, mis toetavad loodushoidu. Vaata ka punkt 38 vastust. 75 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 23 "Suurendatakse riigimetsa investeeringuid looduskaitsetöödesse." Lisaks looduskaitseliste investeeringute suurendamisele tuleks nö investeerida ka sellesse, et RMK ei peaks tegema uuendusraieid (lage- ja turberaieid) looduskaitsealade piiranguvööndites, vaid tööstuse puiduga varundamine toimuks siiski tulundusmetsades. Samasugune olukord tuleks tegelikult saavutada ka erametsades. Seepärast teeme ettepaneku tegevussuuna lõppu lisada: võetakse tarvitusele meetmed, et RMK ei tunneks raiesurvet looduskaitsealade piiranguvööndites, vaid tööstuse puiduga varundamine toimuks siiski tulundusmetsades. Mitte arvestatud. Kõik raied on tehtud vastavalt kaitseala kaitse-eeskirjale, kus vastavad raied on lubatud piiranguvööndites, sest piiranguvöönd on puhver majandusmetsa ja kaitseala sihtkaitsevööndi vahel. Need raied on piiranguvööndites lubatud enamasti teatud piirangutega, mis ei võrdu majandusmetsa tingimustega. Piiranguvööndite tekkel on pikk lugu ja tihti oli see kompromisslahendus eelkõige erametsades. Eraomaniku maa kuulumine looduskaitseala piiresse saadi nõusse tingimusel, et seal säiliksid teatud piirangutega majandamise võimalused ning samal ajal piirangutega majandatav metsaosa täidab puhvri ülesannet. Nüüd on kõik see varasem teadmine unustatud ja piiranguvööndeid võetakse kui range kaitsega looduskaitse osa, mida see tegelikult pole. Veel, piiranguvööndisse haarati tihti ka tüüpilisi majandusmetsa puistusid, millel puudus Natura 2000 metsade väärtus, kuid puhvrina sihtkaitsevööndile see pusitu toimib. Vaata ka punkt 38 ja 74 vastust. 76 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 24 "Tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja juurdekasvu suurendamisele, mis tõstab metsade majanduslikku väärtust ja nende võimet siduda süsinikku." Mida tähendab antud kontekstis “juurdekasvu suurendamine”? Kui see tähendab eelkõige nooremat metsa, siis ei tähenda see metsade majandusliku väärtuse suurenemist (sest kvaliteetmaterjal raiutakse üha nooremas eas välja, ehkki paljud praegu raiutavad kuusikud ja männikud võiksid veel aastakümneid kasvada ning sellega väärtust koguda, kusjuures parimal juhul majandataks selliseid puistuid püsimetsanduslike võtetega ning keskendudes väiksematele raiemahtudele, aga kestvustoodete valmistamisele ja kvaliteetsele mehhaanilisele väärindamisele ehituses, mööblitööstuses jne. Teeme ettepaneku parandada lause vastavaks: tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja metsavarude stabiilsele kasutamisele, kasvatades metsade majanduslikku väärtust ja süsinikuvaru. Arvestatud osaliselt. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Majandusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele (nt kasvukohale sobiv puuliik, õiged majandamisvõtted), juurdekasvu suurendamisele ja metsavarude stabiilsele kasutamisele, mis tõstab metsade majanduslikku väärtust ja nende võimet siduda süsinikku.” 77 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 24 "Erametsades suunatakse puistute liigilise koosseisu parandamist metsaomanike toetamise ja motiveerimise kaudu, et metsakasvatuslike tööde kaudu parandada metsade liigilist koosseisu ja tagada tulevikumetsade suurem tootlikkus, kvaliteet ning hea tervislik seisund, et kindlustada kliimamuutuste suhtes püsikindlamad ja tervemad puistud." Mida täpselt tähendab metsade “liigilise koosseisu parandamine” ja “tulevikumetsade suurema tootlikkuse” tagamine? Ilma täpsemalt sisustamata võib see tähendada mida tahes – sooviksime täpsemaid selgitusi, et saaksime selle eesmärgi suhtes seisukohta kujundada. Arvestatud osaliselt. Sõnastust on muudetud järgmiselt: „Erametsades suunatakse puistute liigilise koosseisu parandamist (so välditakse monokultuuride kujundamist) metsaomanike toetamise ja motiveerimise kaudu, et metsakasvatuslike võtete kaudu parandada metsade liigilist koosseisu ja tagada metsade suurem tootlikkus, kvaliteet ning hea tervislik seisund, et kindlustada kliimamuutuste suhtes püsikindlamad ja tervemad puistud.” 78 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 24 "Tulundusmetsade majandamisel liigutakse riigis pikemas perspektiivis metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole, mis muudab metsade kasutamise ja metsade seotava süsiniku koguhulga ajas stabiilsemaks." Järjekordselt on tegemist eesmärgiga, mis vajab sisustamist. Kuigi RMK räägib pidevalt metsade “ühtlase vanuselise jaotuse poole liikumisest”, on vaja ikkagi lisada täpsem selgitus, millist praktilist majandamist see tähendab lähima kümnendi ja kümnendite jooksul ja mida selline metsanduspoliitika tähendab meie metsavarude säilitamise ja kasvatamise vaates, samuti elurikkuse eesmärkide vaates. Arvestatud osaliselt. Märgitud analüüsi vajadusena metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna all. 79 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 25 Puidu parema väärindamise tegevussuund Kuna sisuosas räägitakse väga palju ka metsaökosüsteemi teenuste kaardistamise, hinnastamise ja parema kasutamise vajadusest, siis võiks tegevussuuna alapealkiri olla pigem: Puidu jt metsa ökosüsteemi teenuste parema väärindamise tegevussuund, või kui see on liiga pikk, siis metsa parema väärindamise tegevussuund Arvestatud osaliselt. Märgime, et vastav lõik on tõstetud metsanduse konkurentsi tegevussuuna alla, lisaks käsitletakse teemat ka metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna all. 80 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 27 Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk Juhime tähelepanu, et kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ei kajasta seda, kas nendel aladel elavad inimesed saavad piisavalt kaasa rääkida selles, kuidas sellist metsamaad majandatakse. Seda mõõdikut on vaja täpsustada, nii et kohalike elanike rahulolu kogukonnametsade majandamises ja nende kaasamises sellesse protsessi oleks samuti arvestatud, vastasel juhul ei täida mõõdik oma eesmärki. Mitte arvestatud. Teema on arengukava kavandi tekstis lahti räägitud. 81 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 27 "Metsamajanduslike võtete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid raietööde senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja teostamiseks." Kuna nn raiedebatis kohalike elanike ja RMK töötajate vahel on olulisel kohal olnud eelkõige kompromissi leidmine metsade püsimetsana majandamises ja uuendusraietele (lage- ja turberaied) väiksemahuliste valikraiete eelistamises, siis teeme ettepaneku lisada selle tegevussuuna lõppu: võimalusel asendatakse suuremahulised uuendusraied (lage- ja turberaied) väiksemamahuliste, kuid kohalikele elanikele püsivaid töökohti pakkuvaid ning ühtlasi elukeskkonda säästva püsimetsandusega, mis näeb ette mõõdukat, metsa sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja majanduslikke väärtusi hoidvat majandamist. Mitte arvestatud. Ettepanek on ebaselge ning püsi metsanduse põhimõtetega on arengukava kanadis arvestatud. 82 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 27 "Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist." Juhime tähelepanu, et ajalooliste looduslike pühapaikade säilimist ohustabki see, kui neid majandatakse – tegemist ei ole tavalise rekreatsioonimetsa, vaid Maailma Looduskaitseliidu definitsiooni järgi “inimkonna vanimate kaitsealadega”, mille teebki eriliseks see, et aastatuhandeid edasi antud pärimusega käis kaasas see, et nn pühapaikasid ei majandatud ega häiritud ülepea sealset looduslikku keskkonda, nii et see sai areneda täielikult ilma inimese sekkumiseta. Sellist olukorda on võimalik säilitada vaid siis, kui ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ei majandata mingil viisil nii nagu nõuavad ka pärimuslikult edasi antud kombed. Teeme ettepaneku parandada antud lause järgnevaks: ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, sest see ohustab nende säilimist. Mitte arvestatud. Teema on arengukava kavandi tekstis kajastatud. Enne majandustingimuste esitamist tuleb selgeks teha, mis asjad on pühapaigad, kus need on ja mis on nende kaitsestaatus ning seejärel, millised tegevused on nende säilimiseks ja püsimiseks vajalikud. 83 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 28 "Soodustatakse püsimetsanduse mõjude senisest laialdasemat uurimist." Teeme ettepaneku lisada selle lause lõppu täienduseks ka püsimetsanduse laialdasema kasutusele võtmise vajadus: soodustatakse püsimetsanduse mõjude senisest laialdasemat uurimist ja metsade püsimetsana majandamist, esmajärjekorras looduskaitsealade piiranguvööndites ja kõrgendatud avaliku huviga aladel. Arvestatud osaliselt. Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuuna all on põhimõttega arvestatud. Märgime, et kui on olemas uuringute tulemused, siis vastavalt sellele tulevad soovitused. 84 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 28 "Arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis tõstab selle efektiivsust ja sisukust ning annab kohalikele inimestele enam võimalusi metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida." Tegemist on vastuolulise väitega, mis ilma sisustamata võib tähendada mida tahes: kuidas saab arendada metsamajandamise planeerimist ühtaegu viisil, et see suurendab selle “efektiivsust” ja teisest küljest annab kohalikele elanikele enam kaasarääkimisvõimalusi ? Kaasa rääkimise võimalus on hea asi, aga veelgi parem on, kui elimineeritaks võimalus, et inimeste asulalähedasi metsi majandatakse neile üldiselt vastuvõetavamatul moel, mis ohustab nende huvisid. Selline korraldus vähendaks ka RMK halduskoormust. Teeme ettepaneku parandada see lause järgnevaks: arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis kaitseb kohalikele elanikele vajalikke ja kõrge kaitseväärtusega metsi ja võimaldatakse kohalikel inimestel metsamajandamise planeerimises ka kaasa rääkida. Osaliselt arvestatud. Kogu tegevussuuna teksti on täiendatud. 85 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 28-29 "Tagatakse metsa puudutava avaliku teabe ja ruumiinfo kättesaadavus veebipõhise infosüsteemi kaudu. Toimib metsaregistri teavitussüsteem metsaomanikele. Kogutakse metsandusalast investeerimise ning teadus- ja arendustegevuse statistikat, publitseeritakse metsandusalast informatsiooni." Palume lisada ka vajaduse teha SMI alusandmed asjakohase huvi korral ( ntks teadus- või ajakirjandusringkondades) kättesaadavaks, et parandada andmete kontrollitavust ja riiklikult olulise tähtsusega statistika kogumise läbipaistvust. Mitte arvestatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 117, kehtestatakse arengukavade ja nende programmide sisu. Strateegiline dokument on üldisem ning detailsemad tegevused, meetmed, nende rahastamiskava jms kirjeldatakse programmis. Valdkonna arengukavades seatud eesmärkide elluviimiseks on koostatud programmid, mille kaudu toimub arengukavade rakendamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Keskkonnaministeerium on esitanud Riigikogule ettepaneku metsaseaduse muutmiseks, et võimaldada juurdepääsu andmekasutuslepingu alusel teadus- ja arendusasutustele metsandusvaldkonnas teadustöö tegemiseks. See annab erapooletu võimaluse teadustöö läbiviijal kontrollida muidu ainult ühe riigiasutuse kasutuses olevaid üldsust huvitavaid statistilisi metsaandmeid. Arvestades püsiproovitükkide andmete avalikuks tuleku olulisi tagajärgi, on seaduses piiratud andmete saaja ja andmete eesmärk arvestades seda, kes ning mis eesmärgil andmeid vajaks ning saaks neid ka asjakohasel tasemel kasutada. SMI püsiproovitükkide andmete alusel analüüside ja teadustööde tegemine nõuab heal tasemel erialateadmisi ja kogemust. 86 MTÜ Eesti Metsa Abiks Lk 30 Üldeesmärgi mõõdikud Leiame, et hetkel ei täida mõõdikud, eriti nr 2 ja 3 oma eesmärki ega aita anda adekvaatset pilti meie metsanduse kestlikkusest. Nr 2 asemel võiks olla pigem meie metsade vanuseline jaotus, et selgitada, kui palju on meil vanemaid metsasid võrreldes nooremate metsadega. Nr 3 võiks olla pigem valgustus- ja valikraiete pindala, kuna harvendusraied ei pruugi alati kestlikkust näidata. Nagu me teame, on valed metsamajandusvõtted kuusikutes, sealhulgas harvendusraied meie kuusikutes oluliselt juurepessu levikut soodustanud ning tekitanud sellega hulgaliselt uusi probleeme, nagu massilised üraskirüüsted jne. Osaliselt arvestatud. Teise ettepaneku puhul jäi mõõdik samaks. Kolmandat mõõdikut on sõnastatud üldisemaks. Täiendatud versioonis on mõõdikute valikut kirjeldatud vastavas peatükis. 87 MTÜ Eesti Metsa Abiks Tööversioonile selgema raamistuse lisamiseks teeme raiemahtude ülempiiri kehtestamiseks järgneva ettepaneku: Eesti raiemahud peavad vastavalt Eesti metsapoliitikale ja SEI mõjuhinnangule olema kuni 8 miljonit tihumeetrit aastas, et tagada metsanduse arengukava üldeesmärk ehk Eesti metsanduse kestlikkus. Konkreetne raiemahu ülempiiir peab kahtlemata ka arengukavasse jõudma, et tagada meie metsanduspoliitikale jätkusuutlik raamistus. Antud ettepanek jätab arvestamata vajaduse kompenseerida võimalik varasem üleraie ning vajab jõustamiseks raiemahu reaalajas kontrollimise instrumenti. Arengukava peaks arvestama ka võimalusega, et meie metsades on toimunud viimasel kümnendil (kui raiemahud on ületanud keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas) stabiilne üleraie , mis omakorda tähendab, et üleraie mõjude kompenseerimiseks tuleb raiemahtu vahepealsel ajal veelgi langetada. Osaliselt arvestatud. Arengukava kavandi lisas 1 tuuakse välja metsakasutuse printsiibid. 88 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.1. Eestis toimib õiguslik keskkond, mis tagab investeeringute, metsamaterjali tarnekindluse ja lepingute täitmise. Keskkonnaameti looduskaitsealane kontroll järgib head haldustava, rikkumata roportsionaalsuse ja mõistlikkuse printsiipi ja on juhtumipõhine. Majandustegevuse piiramist kohaldatakse eelkõige pesitsuspiirkonnas, mitte tervel raielangil, järgides konkreetselt tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõppu. Osaliselt arvestatud. Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärgi peatükki on täiendatud, raierahu mõju-uuringu vajadused markeeritud. 89 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.2. Eesti riik järgib muudatusi konkurentriikide õigusloomes ja praktikas selliselt, et Eesti metsasektor ei satuks ebasoodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes konkurentriikidega. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud. 90 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.3. Riik loob tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja innovatsiooniks. Arvestatud. Üldpõhimõtted on markeeritud. 91 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.4. Riigi tegevus tagab soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, suure lisandväärtusega toodete ja teenuste tootmiseks ja turustamiseks. Arvestatud. Arengukava teksti on metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna all täiendatud. 92 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.5. Suurt tähelepanu tuleb osutada puidu väärindamise suurendamisele ja arendamisele. Arvestatud. Arengukava teksti on puidu parema väärindamise tegevussuuna all täiendatud. 93 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.6. Väga oluline on leida ja arendada uusi tehnoloogiaid. Üheks puidu väärindamise võimaluseks on puidu komponentideks lahutamine ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Arvestatud. Arengukava teksti on puidu parema väärindamise tegevussuuna all täiendatud. 94 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandussektor on majanduslikult konkurentsivõimeline kui: 1.7. Tuleb tagada kohased investeeringud metsakasvatusse ja metsamajanduse taristusse. Arvestatud. Arengukava teksti on puidu parema väärindamise tegevussuuna all täiendatud. 95 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.1.Riik annab metsaomanikele piisava etteteatamistähtajaga konkreetsed juhiseid selle kohta, kuidas viia ellu kliimamuutuste eesmärkidega võetud kohustused. Osaliselt arvestatud. Arengukava teksti on kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all täiendatud. 96 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.2. Kliimamuutustega kaasnevaid kohustusi selgitavad riigipoolsed infomaterjalid ja suunised on selged ja üheselt mõistetavad. Osaliselt arvestatud. Arengukava teksti on kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all täiendatud. 97 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.3. Metsade elurikkuse seisundi tagamisel ja muutmisel võetakse arvesse ja makstakse kinnistuomanikele õiglast hüvitist keskkonnaalaste piirangute kehtestamise eest või maa sunnitud võõrandamise eest. Arvestatud. Arengukava teksti on täiendatud metsade elurikkuse tegevussuuna all. Erametsaomanikele luuakse terviklik ja õiglane hüvitussüsteem erinevate piirangute (mh rohealadel) kompenseerimiseks. 98 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.4. Pikas perspektiivis ei tohiks raiemaht ületada aastast majandatavate metsade juurdekasvu. Teadmiseks võetud. Arengukavas on kõnealuse põhimõttega arvestatud. 99 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.5. Maaülikooli ja teiste kõrgkoolide teadlased osalevad aktiivselt metsasektori kliimamuutuste uuringute läbiviimisel. Teadmiseks võetud. Arengukavas on kõnealust teemat käsitletud. 100 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.6. Riik annab kohalike ressursside väärindajatele olulisi (motiveerivaid) maksusoodustusi. Arvestatud osaliselt. Riik motiveerib kohalike ressursside väärindajaid läbi konkreetsete toetuste või nõustamise. Nt on meil olemas ringmajanduses ressursitõhususe meede, mille abil riik toetab kohalike ressursside veelgi tõhusamat väärindamis t . Maksuküsimusi arengukavas ei käsit l e ta. Vt https://ringmajandus.envir.ee/et/ettevotete-ressursitohususe-meede 101 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.7. Teadus- ja arendustegevus ettevõtluses on riigi poolt soodustatud. Arvestatud. Arengukava teksti on täiendatud. Arengukava lähtub tulemusvaldkonnast "Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, mille üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks ning suure lisandväärtusega toodete ja teenuste tootmiseks ja turustamiseks. 102 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.8. Kliimamuutuste seisukohalt omab erilist tähtsust ja kaalu puidu väärindamine . Arvestatud. Teemat käsitletakse erinevates peatükkides. 103 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.9. Senisest rohkem rõhku tuleb pöörata metsa uuendamisele ja hooldamisele. Arvestatud. Teemat käsitletakse kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all. 104 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.10. Tuleb propageerida ja selgitada erinevaid raieviise. Arvestatud. Arengukava on täiendatud sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuuna all. 105 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.11. Oluline on edendada ja toetada meetmeid, kus iga tihumeeter metsast saadud puitu leiab parima võimaliku kasutuse. Arvestatud. Põhimõtted on arengukavas puidu parema väärindamise tegevussuuna all lahti kirjutatud. 106 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.12. Erametsade uuendamise toetamine vähemalt 3 milj. eurot aastas. Osaliselt arvestatud. Arengukava maksumuse prognoosi peatükki täiendatakse paralleelselt programmi koostamisega. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 107 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga kui: 2.14. Puidupõhise biomassi kasutamine energeetikas fossiilsete kütuste asemel aitab vähendada heidet ja fossiilsetes kütustes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse. Energeetilisse kasutusse jõuab madalakvaliteediline ümarpuit ja raidmed, millel täna alternatiivsed kasutusvõimalused tänapäeval puuduvad. Arvestatud. Teemat on käsitletud. 108 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus on kaasav ja arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega kui: 3.1. Uute ärimudelite ja toimimismehhanismide abil arendatakse ja kaasatakse erametsaomanikke metsaökosüsteemide hüvede paremale kasutamisele. Arvestatud. Tegevussuund lisatud. 109 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus on kaasav ja arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega kui: 3.2. Huvitatud osapoolte kaasamise edendamine on proportsionaalne, lähtudes mõistlikkuse, kaalutletusse ja põhjendatuse printsiibist. Mitte arvestatud. Arengukavasse on mõtet kirja panna arengusuundi, mitte tegutsemise põhimõtteid. Avaliku halduse tegutsemispõhimõtteid pole vaja arengukavas deklareerida. Kaasamisviise on selliste näitajate põhjal ka väga keeruline objektiivselt ja ühe mõõdupuuga hinnata. 110 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus on kaasav ja arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega kui: 3.3. Vajalik on valdkondlik koostöö eriala ekspertide ja teadusasutustega, et leida tasakaal sotsiaalmajanduslike hüvede, elurikkuse kaitse ning metsade pikaajalise võime vahel tõhusalt süsinikku siduda ja talletada. Arvestatud. Arengukava kavandis on teemat käsitletud. 111 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus on kaasav ja arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega kui: 3.4. Metsaomanikke tuleb maksimaalselt kaasata looduskaitselistesse aruteludesse. Arvestatud. Arengukava teksti on täiendatud. 112 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus on kaasav ja arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega kui: 3.5. Kuna pühapaikadega seonduv kompetents asub väljaspool metsasektorit on oluline edasine riiklik inventeerimine, et välja selgitada paikade asukohad ja leppida kokku nende kasutamise tingimustes, arendades tõhusalt vastavaid mobiiliäppe . Arvestatud. Arengukavas käsitletakse teemat sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuuna all. 113 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandus on kaasav ja arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega kui: 3.6. Tuleb oluliselt parandada avalikkuse teadlikkust metsa ja metsanduse rollist Eesti minevikus, olevikus ja tulevikus. Arvestatud. Arengukava teksti on täiendatud sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuuna all. 114 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Sotsiaal-majandusliku mõju teadvustamine Põhjendus: Et oleks võimalik hinnata erinevaid kaitsealade osakaalu ja puidukasutuse stsenaariumeid Lahendus: Arvutada ja tuua selgelt välja (ha kohta ja praeguses mahus 14,2% osakaalu korral) saamata jäänud lisandväärtus ja maksutulu rangelt kaitstavate metsade lühiajaline ja pikaajaline sotsiaalmajanduslik mõju. Metsade raiemahtude erinevad stsenaariumid (näiteks 12,15, 20 miljonit raiemahtude korral) . Majanduslike mõõdikute kaudu tuleb ära hinnata mis maksab looduskaitsele tehtud kulutused (palgakulu, riigimaksud, lisandväärtust) ja mida see endaga pikas perspektiivis kaasa toob (haiguskolded, madala täiusega puistud jne) Arvestatud. Mõjude hindamine tellitakse KSH aruande koostamise raames. 115 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Maksimaalse võimaliku puiduressursi kasutusse võtmine Põhjendus: Kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Asendusefektist tulenev vajadus võimalikult suureks puidukasutuseks. Raieintensiivsuse ühtlasem jaotumine. Lahendus: Raiepiirangute ülevaatamine eesmärgiga saavutada maksimaalne võimalik raiemaht lühemas ja pikemas perspektiivis. Võimalikke raiemahtusid tuleb analüüsida kümneaastaste etappidena (kuna aastate lõikes on võimalikud suured erinevused seoses ilmastiku, puiduturu ja võimalike metsakahjustustega). Paremad teenused omanikele, suuremad kinnistud, piirangute vähendamine, maksusüsteemi muutmine majandamist motiveerivaks, ühistulise süsteemi edasiarendamine. Mitte arvestatud. Väide, et Eesti metsade kestlikkuse tagab maksimaalne puiduressursi kasutamine, ei päde . Tagasiside nr. 116 sisaldab ka ratsionaalseid idei d, mis leiavad kajastamist arengukava kavandis erinevate tegevussuundade all. 116 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Metsade aastase juurdekasvu eesmärk 20 milj tm Põhjendus: Panustab nii kliimaeesmärkide saavutamisse, kui kogu Eesti majandusse Lahendus: Metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet suurendatakse tootliku ja kestliku metsamajandamisega (metsade õigeaegse uuendamise ning hooldusraietega) ning pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Lankide metsastamine, hooldusraie, teadus, haridus, selektsioon, metsade tervislik seisund loovad selleks vajaliku alusbaasi. Osaliselt arvestatud. Teemat on konkurentsivõime tegevussuuna all üldisemalt käsitletud. 117 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Rangelt kaitstavate metsade osakaalu vastavusse viimine regiooni keskmisega (Läti, Leedu, Põhjamaad) Põhjendus: Taastuva loodusressursi suurem kasutusse võtmine, majanduse konkurentsivõime tagamine Lahendus: Inventeerida rangelt kaitstavate metsade loodusväärtused ja vähendada rangelt kaitstavate metsade pindala 7 %- le . Kehtestada kaitsealade pindala maksimum pindala ja uute oluliste kaitseväärtuste kaitse alla võtmise vajadusel leida kaitse all olevatest metsadest alad, millel kaitse lõpetatakse. Metsanduse arengukavas aastani 2020 esitatud rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamine, vajakute hindamine ja realiseerimine peamiselt olemasolevate kaitse- ja hoiualade arvelt. Mitte arvestatud. Eeldab looduskaitse süsteemi ümberkorraldamist kogu Euroopas, ilmselt ka globaalselt, et vähendada taolisel määral kaitstavate alade pindala. Tänased eesmärgid läbi Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Euroopa Liidu roheleppe, sh EL Elurikkuse strateegia, suunavad riike pigem kaitstavate alade pindala kasvatama. Samas on oluline järgida, et taolised võimalikud laiendused peaksid olema vajaduspõhised ja täidaksid Natura2000 aladele seatud eesmärkide täitmist. Kuid rangelt kaitstavate alade võrdlus teiste Euroopa riikidega ning naaberriikidega on asjakohane ja selles osas on teksti korrigeeritud. 118 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: EL majandusruumi osana peaks Eesti majanduskeskkond metsa- ja puidusektorile olema samaväärsete piirangutega Põhjendus: Eestis on rakendatud siiani oluliselt rangemaid kaitsemeetmeid kui mujal EL Lahendus: Kaitsemeetmed viia vastavusse EL praktikaga. Riigimetsas linnurahu pidamine ainult Eesti praktika – palju see tegelikult maksab ja milliseid tulemusi on reaalsuses andnud. Vajalikud uuringud selle kohta palju hukkub pesitsuse ajal linde näiteks liikluses või söödavarumise puuduvad. Linnuökoloogia teadur Marko Mägi 2019 a uuringu kohaselt ei ole tehtud ainsatki uuringut, mis oleks keskendunud sellele, kuidas kevadsuvine raie mõjutab linnustikku. Arvestatud. Analüüsivajadus võrdluses teiste riikide õigusaktidega ning piirangute seadmine linnurahu ajal vajab sisulist sotsiaalmajan duslikku uurin gut ja see on arengukava täiendatud versioonis markeeritud. 119 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Metsasid tuleb uuendada vastavalt metsade küpsusastmele Põhjendus: Kunstlikud piirangud metsade uuendamisele vähendavad metsade tootlikkust ja süsiniku sidumise võimet ja halvendavad metsade tervislikku seisundit Lahendus: Metsade majandamisel tuleb järgida eelkõige metsade arenguklasse. Mitte arvestada. Arengukava raames tuleb lisaks metsamajanduslikule lähenemisele arvestada ka teiste väärtustega. 120 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Ammendatud turbaväljade taastamine Põhjendus: Süsiniku emissioon Lahendus: Tuleks rakendada taasmetsastamise kulude katmist raadamise leevendava meetmena. Arvestatud. Raadamise kompensatsioonimehhanismide vajadus ning jääksoode korrastamine ja sookoosluste taastamine on välja toodud kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all. 121 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Käsitleda rohkem ja põhjalikumalt õiglast kompenseerimist looduskaitseliste ja muude (näiteks üldplaneeringust tulenevate) piirangute talumise eest Põhjendus: Inimestele on tajumatu mis on õiglane kompensatsioon piirangute talumise eest Lahendus: Tuleb välja töötada vajalikud regulatsioon, mis tagab piirangute seadmise korral kinnistu omanikule õiglase kompensatsiooni. Arengukava lk 23 toob välja, et jätkatakse looduskaitseliste kitsenduste kompenseerimist. Lisaks tuleks seada eesmärgiks ka uute kompensatsioonilahenduste ja rahastusvõimaluste leidmine. Seda nii looduskaitseliste kitsenduste kui ka üldplaneeringutest tulenevate kitsenduste kompenseerimiseks. Arengukava kavandi lk 7 on esitatud, et kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu raames võimalus seada metsade majandamisele täiendavaid tingimusi või kitsendusi (näiteks lisaks looduskaitse seadusele ja metsaseadusele). Läbivalt rõhutatakse kogukondade kaasamisvajadusi, kuid omaniku huvid on jäänud tahaplaanile. Täna puuduvad üldplaneeringuga avalikes huvides seatavate kitsenduste talumiseks kompensatsioonid. Täna on üldplaneeringutest tulenevad kitsendused sageli sõnastatud mitmetimõistetavalt ja viivad omanikud sageli keerulistesse ja pikaajalistesse ja kulukatesse kohtuvaidlustesse, mis on algatatud keskkonnaorganisatsioonide, naabrite survel. Omanike õigused on kitsendatud ja lisaks tuleb kinni maksta veel kulud avalikes huvi des toimuvate vaidluste tõttu. Samuti laienevad looduskaitseseaduse alusel kaitstavad kaitsealad ja muutuvad rangemaks kaitsekorrad. Juba kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise algatamisest kaasnevad omanikule kitsendused omandi kasutamisel, mida ei kompenseerita. Eeltoodust tulenevalt peaks lisaks olemasolevate kompensatsioonide jätkamisele otsima täiendavaid lahendusi avalikes huvides kitsenduste koheseks ja õiglaseks kompenseerimiseks. Esmane, vähim ja kiirem lahendus on teatud kitsenduste olemasolul omaniku kohene maamaksust vabastamine, eriti tänases teadmises, et riik asub muutma maamaksu määrasid. Eesti kaitsealade pindala ei või ületada kehtivaid EL miinimumeesmärke. Arvestatud. Lisatud metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna alla. 122 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Puidu kasutamise suurendamine Põhjendus: Eesmärk on panustada EL kliimaeesmärkide täitmisesse (sh puidust ja puidul põhinevate toodete laialdasema kasutamisega), samuti Eesti majanduskasvu. Lahendus: Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Vähemalt pooled riigi tellitavad hooned peaksid olema puidust, hoonetele arvutada süsiniku mõju ja seda nõuet järgida ka riigihangete hankedokumentides. Arvestatud puidu parema väärindamise tegevussuuna all. 123 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Puidu väärindamine , puidutehnoloogiate arendamine Põhjendus: Eesmärk on panustada EL kliimaeesmärkide täitmisesse (sh puidust ja puidul põhinevate toodete laialdase kasutamisega), samuti Eesti majanduskasvu. Lahendus: Teaduse ja tööstuse koostöö, teaduse pikaajaline rahastusplaan , riikliku strateegia ja toetusskeemi väljatöötamine, keemilise metsatööstuse arendamine, biomajandus . Toetatakse tootearendust, investeeringuid puidutöötlemisse ja teadlikkuse tõstmist puidu kasutamisest (sh puidu disainist ja puitarhitektuurist) ning tehnoloogiatest, mis suurendavad puidu konkurentsivõimet. Arvestatud. Puidu parem väärindamine on eraldi tegevussuunana teise alaeesmärgi all välja toodud. 124 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti metsade tegeliku kestlikkuse tagab: Metsade majandamiseks on vajalikud juurdepääsuteed läbi võõraste kinnistute Põhjendus: Metsade majandamise töö on pärsitud. Lahendus: Arengukavas on ette nähtud, et riik asub otsima juriidilisi lahendusi võimalike vaidluste ärahoidmiseks. Selles osas võiks olla suurem sõnaõigus kohalikel omavalitsustel. Arve statud. Täiendatud järgmiselt: „ /…/, mh leitakse juriidilised lahendused juurdepääsuteede kasutamiseks ja/või ra jamiseks ” . 125 Eestimaa Looduse Fond Ei selgu, millist metsanduse tulevikku soovime MAKi eelnõust ei ole aru saada, millise metsanduse Eesti siiski valida kavatseb. Metsanduse arengukava on suure avalikkuse tähelepanu all ning läheb kinnitamiseks Riigikogusse. Eesti metsanduse ees seisvate väljakutsete ja valikute üle sisukalt arutlemiseks peab metsanduse arengukava eelnõu selgelt välja joonistama erinevate võimalike valikute mõjud eri valdkondadele. Arukas viis selleks oleks koostada tervikstsenaariumid, nõnda nagu see oli plaanitud metsanduse arengukava koostamise varasemas plaanis. Praeguse tööversiooni põhjal oleks ülimalt keeruline pidada sisukat ühiskondlikku või poliitilist debatti, ometi ootus just selleks on suur. Mitte arvestatud. Arengukava eesmärk on leida erinevate eesmärkide täitmiseks parim kesktee. Stsenaariumid koos erinevate mõjude hinnangutega eri valdkondadele toob välja arengukavale koostatav KSH. 126 Eestimaa Looduse Fond Puudu on lahendused lähteülesandes sõnastatud probleemidele ning huvirühmade aruteludel saavutatud konsensused. Tööversiooni tutvustuses viitas Keskkonnaministeeriumi esindaja riiklikele suunistele kujundada arengukavasid üldisemaks ja vältida detailsust. Selline suunis on mõistetav, ent mõistetamatuks jääb selle lähenemise rakendamise viis kommenteerimiseks saadetud metsanduse arengukava tööversiooni juures. Metsanduse arengukava lähteülesanne sisaldab 101 metsandusliku probleemi täpset kirjeldust, ent need ei kajastu kuidagi tutvustatud tööversioonis. Samuti pole arvesse võetud kõiki huvirühmade vahel konsensuslikult kokku lepitud lahendusi neile probleemidele. Näiteks kokkulepe “Looduskaitseliste instrumentide loomine häiringualade elustiku kaitseks, millele eelneb vajaduse analüüs”, milles sündis huvirühmade koosmeel mais 2019, ent millele ei leia tööversioonist ühtegi viidet. On ka juhtumeid, kus huvirühmade aruteludel suure töö tulemusel sündinud kokkulepped on leidnud vähesel määral kajastamist, ent seda on tehtud muudetud ja lühendatud kujul. Hoolega sõnastatud kokkuleppest “Väärtuslike metsaalade säilitamiseks inventeerida kiiresti ja/või võimalikult kuluefektiivselt kõik vääriselupaigad riigi- ja erametsas” on alles jäänud kaks sõna: “Inventeeritakse [kaitstavad alad ja] vääriselupaigad.” Sellised lühendused ei viita üldistamisele, vaid oluliste määratluste ja kohustuste vältimisele. Samas metsanduse arengukava, mis ei sea konkreetseid sihte ega otseselt millekski ei kohusta, ei ole tarvis koostada. Nende näidete valguses palume hoolikalt üle vaadata kõik senised huvirühmade ja varasema juhtkogu materjalid ning Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) poolt varem saadetud lahendusettepanekud lähteülesande juures olnud probleemidele. Arvestatud osaliselt. Selgitame, et täpselt sellises sõnastuses tõepoolest ei ole käsitletud, kuid arvestades arengukava üldistustaset (tuginedes VV määruse 19.12.2019 nr 117 "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord", § 3), on valdkondade probleemid kaardistatud peatükis "Olukorra analüüs ja järeldused" ning tegevussuundade all on kirjeldatud lahendusmeetmed. Kuna arengukava eesmärk on anda arengusuunad, ei võimalda formaat detailsemalt pro bleeme kirjeldada. Samuti on arengukava kavandi lisa nr 4 (101 probleemi analüüs), milles kajastatakse detailsemalt juba kasutusele võetud meetmeid või millise tegevussuuna all on välja pakutud lahendused. 127 Eestimaa Looduse Fond Optimaalsete raiemahtude puudumine Tööversiooni lugedes jääb teravalt silma optimaalsete raiemahtude puudumine. Nende lisamine hilisemas etapis pole õigustatud, sest vahetult enne mõjuhinnangu protsessi algust ei saa huvipooled nende üle enam sisukalt debateerida ilma, et see tooks kaasa võimaliku mõju hindamise enda venimist. Sellise ülekaalukalt paljusid huvigruppe puudutava küsimuse otsustamise jätmine suvekuudele on halb praktika. Palume arengukava tööversioonile koheselt lisada optimaalne raiemaht alanud kümnendil ning eemaldada ebamäärasus, mis viitab selle küsimuse edasilükkamisele lausa kümneteks aastateks. Olgu siin näiteks lk 6 leitav: “Ebaühtlase vanuselise jaotuse puhul tuleb lühemas (10-20 aastat) perspektiivis otsustada seda, kas soovitakse küpsete ja valmivate puistute tarbimisväärtust realiseerida (püüdes raiemahtu suunata küpsusraiele lähemale) võimalikult optimaalselt või mitte. Samuti seda, et kas ja kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole.” EKO hinnangul peab olema raiemaht selline, mis hoiab ära metsa puidutagavara vähenemise ning Keskonnaagentuuri hinnangul on selline raiemaht maksimaalselt 6,6 miljonit tihumeetrit uuendusraietest, millele lisandub hooldusraietest saadav puit. Osaliselt arvestatud. Soovituslik metsakasutus näidatakse arengukava kavandi lisas 1 aasta keskmisena kogu perioodi peale. Lisame, et metsakasutus on sisulise analüüsi järelm . Juhtkogu pidas debatte selle üle, kuidas metsakasutuse mahuni jõutakse. Arutleda tuleb selle üle kuidas selleni jõutakse ja miks. 128 Eestimaa Looduse Fond Kasutatavad taustaandmed on eksitavad Tööversioon kasutab eelmise kümnendi arengute kirjeldamiseks peamiselt 2011-2018 aastate keskmisi näitajaid. Selliselt jätab taustakirjeldus vajaliku tähelepanuta kümnendi teisel poolel oluliselt kasvanud raiemahu ning prognoositud tagavara ja ka 2020. a andmetes ilmsiks tulnud tagavara märkimisväärse vähenemise. Viimastega on omakorda seotud olulised keskkonnamõjud, mis tuleb arengukava meetmeid planeerides kindlasti arvesse võtta. Mitte arvestatud. Adekvaatse võrdluse saamiseks ei ole otstarbekas referentsnäitajaid võtta ühest või paarist kindlast aastast (andmed võivad aastati suuresti varieeruda), vaid pikema perioodi keskmisena, näit. eelmise arengukava perioodi keskmised. 129 Eestimaa Looduse Fond Tähelepanu vajavad ökoloogilised probleemid Nagu eespool märgitud, ei paista tööversioonist välja lähteülesande juures olnud 101 probleemi käsitlemine ja lahendused. Meie jaoks on jätkuvalt olulised võimalikult kiired, sihitud ja täpselt sõnastatud lahendused järgmistele probleemidele: 1. Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja –sidumise osas; 2. Seni reformimata riigimaade RMK- le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad võivad sattuda raiesse; 3. Raiete käigus vähenevad metsas surnud puidu kogused ja metsa heterogeensus; 4. Metsamaastike ruumiline planeerimine ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks on ebapiisavalt väljaarendatud; 5. Metsaraiet ruumiliselt ei planeerita, mistõttu kannatab nii metsamaastikesisene kui -vaheline sidusus; 6. Metsakuivendusel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee-elustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab kliimamuutusi; 7. Rasketehnika piirangute kehtestamise vajadus mullastiku ja alusmetsa kaitseks; 8. Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide ) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme; 9. Pärast raieid metsa säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas; 10. Metsalindude arvukus kahaneb; 11. Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja majandamisjuhised on ebaselged; 12. Eesti metsades on vanu loodusmetsi alles vaid 2% metsamaast (Aastaraamat Eesti Mets 2016), millest ca 40% on range kaitseta; 13. Vääriselupaigad on osaliselt inventeerimata ja hävivad; 14. Metsade raiejärgne uuendamine erametsades ei ole piisav metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohalt; 15. Ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade; 16. Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund on halb; 17. Esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi; 18. Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne, võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist; 19. Metsade majandamine on ühendamata puisniitude ja –karjamaade loodusväärtuste kaitsega; 20. Mõnedes metsaökosüsteemides ei ole varem kasutatud metsakasvatusvõttestik alati olnud ökoloogiliselt jätkusuutlik, senisest rohkem tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste mõjudega; 21. Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane; 22. Vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud; 23. Looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud; 24. Raiete kontsentreerumine nii asukoha kui puuliikide mõttes toob kaasa elupaikade killustumise ja kohati ka isolatsiooni; 25. Riigi kogutavad andmed ei ole kohati piisavad, et langetada teatud metsaökoloogiat puudutavaid metsanduslikke otsuseid; 26. Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda; 27. Eesti metsade majandamine ja maakasutus ei pruugi olla metsade süsinikuvaru seisukohalt ptimaalne , samas kui eesmärk võiks olla metsade süsinikuvaru ja sidumisvõime suurendamine; 28. Teadmised kliimamuutustega paremini kohanevate puuliikide ning vajaliku geneetilise mitmekesisuse kohta on ebapiisavad; 29. Metsakaitse meetmed kliimamuutuste mõjude vähendamiseks on ebapiisavad (patogeenid ja häiringud); 30. Ökosüsteemi teenuste turupõhised mudelid puuduvad; 31. Metsa raadamise mõju ei kompenseerita. Osaliselt arvestatud. Selgitame, et üldisemad teemad on käsitletud arengukava täiendatud tööversioonis ning detailsemad teemad leiavad käsitlust programmis, mis koostatakse võttes aluseks tegevussuunad ning erinevad ettepanekud huvirühmadelt. Samuti on arengukava lisas 4 (101 probleemi analüüs) tehtud ülevaade 101 probleemi käsitlemisest nii arengukavas kui ka juba rakendatavate meetmete võtmes. 130 Eestimaa Looduse Fond Samuti on oluline, et lahendust otsitakse ka töögrupis püstitatud, ent konsensust mitte saavutanud probleemidele: 1. Praeguste raiemahtude säilitamine sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel võib ohustada metsade ökoloogilisi väärtusi mitmekümne aasta pärast; 2. Raiemahtude alandamise vajadus liigirikkuse ja kliima kaalutlustest lähtuvalt; 3. Kui raiemaht ohustab ökoloogilisi väärtusi, siis ei ole võimalik seda operatiivselt tuvastada ja sekkuda; 4. Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust; 5. Eestis antav metsanduslik kõrgharidus ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja loodusväärtusi; 6. Lageraiekeskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist; 7. Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone. Arvestatud osaliselt. Raiete teemat on põhjalikult käsitletud arengukava lisas 1 (metsakasutus), milles käsitletakse kogu teemat terviklikult. Ökoloogiliste väärtuste sisu on täiendatud arengukava kavandi põhitekstis. 131 SA Keskkonnateabe Ühendus Protsessi käesolevas faasis on metsa ja metsanduse käsitlus puidu ja puidutööstuse keskne. Puudub adekvaatne laiapõhjaline metsakäsitlus, mis tähendab, et arvestatud on ja/või domineerida lastakse vaid kitsastel huvidel. Kõnekas näide sellest on, et näiteks peatükid „Eesti metsaressursside olem“, „Eesti metsade majandamine“, „Metsanduse konkurentsivõime“ käsitlevad vaid metsade puidulist raiepõhist väärtust. Mitte arvestatud. Arengukava ei ole ainult majanduskeskne, vaid käsitleb lisaks metsa- ja puidutööstusele ka mittepuidulisi väärtusi (elurikkus, kõrvalkasutus, kaasamine jms). 132 SA Keskkonnateabe Ühendus Peatükk „Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime“ on suuresti puidupõhine, rääkides „metsade heast tervislikust seisundist“, keskendudes metsamaa vaatele, mis võib, ent ei pruugi endas sisaldada metsa, keskendudes metsade „uuendamisele“, mis on tegelikkuses puidu eemaldamise läbi metsade hävitamine ja seejärel puistute istutamine. Mainitakse küll metsade kestliku majandamise positiivset mõju süsinikuvarude säilitamisel ning suurendamisel biomassis ja mullas, ent reaalselt ollakse endiselt „uuenduskeskne“ – puidupõhine metsamajandamine, aga, pärsib süsinikuvarude mullas säilimist ning suuresti vabastab biomassis olevad süsinikuvarud (pea) olematu elueaga toodete läbi kiiresti. Tasakaalutult intensiivne lageraie- ja puidukeskne metsamajandamine on kontraproduktiivne süsinikuvarude säilitamise ja suurendamise suhtes mullas – suurtehnikaga pööratakse maapind segi, misläbi vabanevad sinna talletunud süsinikuvarud ja lageraietega eemaldatakse mets, mis tähendab, et maapinnale ei lasta tekkida ka uutel süsinikuvarude kihtidel. Selliselt talitades lõhutakse suurem osa süsinikku siduvast ning süsinikku sidunud süsteemist, mis tähendab, et efekt on kahekordselt negatiivne – keskendutakse vaid võimalikult väikese raieringiga eemaldatavale puidule, mis suuresti (pea olematu) lühikese elueaga toodete tootmiseks suundub, vabastades õige pea sellesse talletunud süsiniku. Selline süsteem on lühinägelik ja negatiivne, suuresti rohepesu-põhine, toetudes illusioonidele, mida toetavad kitsalt puidutööstuslikus vaates läbi viidud uuringutele keskendumine ning laiemat pilti vaatavate uuringute ignoreerimine. LULUCF-i puudutav osa peatükist ignoreerib täielikult võimalikke LULUCF-ist tulenevaid trahve Eestile, mis on liigintensiivse ja puidupõhise metsamajanduse tulem. „Väga väikese raiemahuga kogu LULUCF sektori sidumise“ osas räägitakse küll sellest, kuidas seeläbi on võimalik kompenseerida muud (tööstus-)heidet, ent taas suunatakse fookus puidutööstusele, väites, et see tähendaks lühiajaliselt väiksemat sidumist puittoodetesse, halvendades pikemaajaliselt puistute tervislikku seisundit (rõhutades eraldi puidu majanduslikku kvaliteeti). Tegemist on taas põhjendamatult tasakaalutu puidutööstuskeskse vaatega – raiemahtude drastiline vähendamine ei pea tähendama väiksemat sidumist puittoodetesse, eriti kui arvestada sidumise perioodi. On äärmuslikult rumal pidada nt. lühikese ajavahemiku jooksul küttematerjaliks minevate puidugraanulite tootmist süsiniku sidumiseks, kuivõrd (pea) koheselt see süsinik ka vabastatakse. On äärmuslikult rumal selles kontekstis keskenduda puistute tervisliku seisundi ja seega puidu majanduslikule kvaliteedile – oluline on, et võttes laiemat raiesurvet maha ja tagades seega metsade hea tervisliku seisundi, suurendatakse sidumisvõimet nii biomassi kui ka muldade mõttes. Soodustades lisaks metsasid tervikkeskkonnana säilitades kvaliteetse puidu varumist ja sellest puidust pika elueaga kestvustoodete tootmist suurendab see sidumisvõimet ka puidutööstuslikus mõttes. Seejuures ei jää tasakaaluka metsamajandamise läbi vajalik toodang ühiskonnal saamata (NB! ka intensiivselt majandatud lageraielangid on kohati omal kohal) ning metsast saadavate hüvede hulk on ka laiemas vaates püsivalt mitmekesisem. Pigem puidutööstuskeskne uurimus, millele käesoleva peatüki lõpposas tuginetakse, tõdeb isegi oma kokkuvõttes: „Mets on väga keeruline süsteem, kus muutujaid palju (sealhulgas kliimamuutuste mõjud ja metsamajandamise võtted) ja nende omavahelised seosed on mitmekesised. Seega on sellised prognoosid paratamatult väga suure võimaliku veaga [...]“. On pigem tõenäoline, et tegelikkusest kitsama fookusega töö on selliselt teostatuna vaid osalist ning potentsiaalselt eksitavat „tõde“ rääkiv. Mitte arvestada, puudub konkreetne ettepanek. 133 SA Keskkonnateabe Ühendus Metsanduse arengukava peaks soodustama metsade võimalikult laiapõhjalist kasu ja kasutamist, mis tähendab lageraiepõhise intensiivse puidukeskse metsakasutuse kõrval teiste kasutusviiside soodustamist, kuivõrd enamik teistest kasutusviisidest ei ole üksteist ega ka (tasakaalukamat) puiduvarumist välistavad – lageraiepõhine ja (ülemäära) intensiivne puidutööstuskeskne metsakasutus välistab aga (pea) kõik teised huvid, kuivõrd mets redutseeritakse puistuks, majandades seda vaid ühekülgset efektiivsust silmas pidades ning ajas aina lühemate tsüklitena* redutseeritakse mets metsamaaks, mida majandatakse ajas aina ühekülgsemalt, st. aina enam välistades teisi huvisid. *Ando Eelmaa on märtsis 2020 sotsiaalmeedias öelnud: „Kui miski mulle siin huvi pakub, siis väljakutse, viiagi Mä keskmine raievanus sinna 60 kanti parema metsamajandamise abil“ ( Mä – männi). Vähemintensiivne ja mitte-lageraiepõhine puidutööstus võiks ideeliselt pakkuda ka kvaliteetsemat tooret ja toodangut, mis kajastuks mh. otseselt puidutööstusliku (lisand-)väärtuse suurenemises. Ühtlasi peaks kvaliteetsem toore ja toodang tähendama lühiajaliste, (pea) ühekordsete toodete asemel ka kestvustooteid, mis tähendab, et ka heitmesidumise efekt on suurem. Lisaks vähendaks selektiivsem ja ratsionaalsem puiduvarumine (suuresti Eesti pehmele pinnasele sobimatu) liigsuure tehnikaga maapinna segipööramise lõpetamise läbi heitmeid ka otsese ärajääva kahju läbi: seda nii läbi suurtehnika kasutamisega kaasneva petrokemikaalide tarbimise vähendamise, maapinna säästmise ja sellesse juba seotud heitmete sealt väljapaiskamise lõpetamise, heitmete maapinda seondumise soodustamise ning metsa kui tervikliku ja mitmekesise ökosüsteemi säilimisest tuleneva heitmeringluse toimimise tagamise läbi. Ka võiks selline suunitlus soodustada kohaliku elanikkonna ja kohalike kogukondade jõustamist ning kujundada Eestile laiapõhjaliste huvidega arvestava ning kvaliteettoodangule orienteeritud puidutööstuse (ja metsanduse) maine, mis jõuaks edasi ka toodangu kvaliteedist kõnelemiseni. Osaliselt arvestatud. Märgime, et see kommentaar on arengukava erinevates tegevussuundades kajastatud (sh erisurvega masinad, valikraiete mõju uurimine, turbe- ja valikraiete soodustamine kogukonnale olulistel aladel, metsade majandamise planeerimisel arvestatakse kohaliku kogukonna soove ning vajadusi, ökosüsteemi hüvede käsitlus jne). 134 SA Keskkonnateabe Ühendus „Puidu senisest enam väärindamise “ osas tuleb olulise asjana arvestada tervikahela mõjudega, et vältida olukorda, kus vaadeldakse tööstuse mõju vaid toodangu valmimiseni ning sedagi teatud tootmisahela osade ja selle mõjude piires. Näiteks tuleks vältida eksitavaid propagandavalesid nagu levitati „miljarditehase“, ehk (Tartusse rajada soovitud) ülisuure tselluloositehase rajamise õigustamiseks, justkui olnuks tehasest väljuv heitevesi puhtam kui loodusest ammutatu – tegelikkuses oleks heitevesi raskemetallidest „rikastatud“, mis tähendab tõsise keskkonnakahjuga. Kui vastanuks tõele, et tehase heitevesi on puhtam kui loodusest ammutatu, puudunuks põhjus selle väljutamiseks – seda oleks saanud tehases ringluses kasutada. Lisaks tuleb selgelt vaadata ka toodangu tarbimismustrit ja selle mõjusid, näiteks meie eksporditavad puidugraanulid, mis on justkui heitmevabad , ent tegelikkuses on need kasutusele võttes kohese heitmega ning kuigi heitmed vabanevad kusagil mujal on vabanemisruum jagatud, seega tuleks koheselt arvestada tegevuste ja alternatiivvõimaluste kaalumisel ka toodangu tarbimisest tuleneva mõjuga, ehk tegelikkuses täisringi ja kogumõjudega. Osaliselt arvestatud. Arengukavas kliimamuutuste tegevussuuna all on rõhutatud, et süsinikuteemat käsitletakse kliimamuutste vaates kompleksselt, muu hulgas arvestatakse süsiniku salvestamisega kestustoodetesse ja asendusefektiga. 135 SA Keskkonnateabe Ühendus Puiduvarumise statistika ja andmestiku täpsuse huvides oleks mõistlik, et võetaks kasutusele ilmselt paljuski juba eksisteeriv võimekus metsatehnika nutiseadmestiku näol. On ainult mõistlik, et harvesterid saadavad tööde teostamise ajal raietööde andmed tsentraalsesse riigi halduses olevasse andmebaasi, et oleks selge, kas ja kui palju ning ka, millal puitu varutakse ja raieload realiseeritakse. On üdini loogiline, et e-riigi üle uhkust tundev riik saaks andmed puiduvarumise kohta jooksvalt, täpselt ning mõjutusvõimaluseta. Ühtlasi peaks see andmestik olema suures osas avalik. Kuivõrd riigimetsas töid teostavale tehnikale kehtivad eristandardid, on mõistlik alustada sealt. Osaliselt arvestatud. Metsade elurikkuse seisundi tegev ussuunda täiendati järgmiselt: „ Analüüsitakse operatiivse ja tõhusa raiete seiresüste emi arendamise vajadust . ” 136 SA Keskkonnateabe Ühendus „Muud ökosüsteemiteenused“ osas mainitakse küll, et mittepuidulistele hüvedele on seni pööratud vähe tähelepanu, ent samas ei peegeldu see käesolevalt MAK-i suunitluses, st. lihtsalt jätkatakse samas suunas. Samas lõigus räägitakse taristu (nii teede kui ka kuivendussüsteemide) korrashoiust, ent jääb eristamata, milline osa on vajalik ülemäära intensiivse puidutööstuse toimimiseks, st. milline osa tegevusi ja seega kulutusi võiks ära jääda, säilitades samas võimekuse mitmekesiseks metsade kasutamiseks. On selge, et käesolevalt rajatav taristu on vajalik ikka aina intensiivsemaks puidupõhiseks metsade majandamiseks ja vajadus selle järele langeks mõistlikuma majandamisega ära. Mainitakse küll metsamaa rekreatiivse kasutamise tõusu, ent jäetakse mainimata kui palju raiub RMK riigimetsas justnimelt rekreatiivse kasutamise arvelt, st. puidutööstuskeskselt metsi majandades, neid puidu nimel hävitades ka rekreatiivse kasutamise väärtust hävitades. Lageraiutakse ka otse õpperadadel või nende kõrval, puhkealadel, jne. RMK puhul räägitakse loodusteadlikkuse arendamisest, ent eristamata on jäetud kui suur osakaal on seal puidutööstuslikul puistutekesksel propagandal. Tõenäoliselt kahetsusväärselt suur. Mitte arvestatud. Sisuline ettepanek puudub. 137 SA Keskkonnateabe Ühendus Raierahu osas kinnitab ka kõnealune dokument, et 95% erametsaomanikest on nõus vabatahtlikult pidama metsas lindude pesitsemise ajal raierahu – on arusaamatu, miks ei nähta MAK-i raames üleüldise raierahu kehtestamist, kuivõrd pesitsevate lindude kaitse on nii rahvusvaheliste kui ka kohalike seaduste alusel tegelikkuses kohustuslik ning seda soosib nii rahva soov, riigimetsa tava kui ka metsaomanike tahe. On kahetsusväärne, et ei ole kajastatud olemasoleva nö. vabatahtliku (kuigi seaduste alusel kohustusliku) raierahu mittepiisavust. Juhul kui „vabatahtlikult“ ka tegelikult raierahu peetaks, ei oleks ühiskonnas marginaalse hulga inimeste poolt hüsteerilist emotsioonipõhist lõhestamistegevust, justkui kevadsuvise raierahu tsentraalne reaalne kehtestamine põhjustaks kogu puidutööstuse kollapsi. Oleks ainult kohane, et MAK näeks ette tsentraalse raierahu kehtestamist ning ka selle rikkujate mõjusat karistamist (nt. pesade hävitamine aladel, mida soovitakse raiuda peaks olema karistatav selliselt, et nii metsaomanik kui ka kõik teised osalised seda selgelt tunnevad mõjutusvahendina, mitte pelgalt lõivu või indulgentsina). Lisaks oleks üleüldine raierahu tõhus ja efektiivne igas mõttes, nii sihtotstarbe mõttes kui ka halduskoormuse ja muude koormuste/kulude osas. Arvestada osaliselt. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuunda täiendatud. Üleriigiline linnurahu kehtestamine vajab eelnevat analüüsi ja see on arengukava kavandis markeeritud. Vt ka punkt 35. 138 SA Keskkonnateabe Ühendus Pühapaikade kaitse on absoluutselt alla igasuguse arvestuse – jääb mulje, et suunitluseks on anda puidutööstusele aega kaitseta jäetud pühapaikasid „ äramajandada “ enne kui kaitse nendeni jõuab. Tegemist on absoluutselt lubamatu Eesti põliskultuuri hävitamise soodustamisega. Juhul kui eesmärgid on nii madalad nagu kavast nähtub, peaks potentsiaalselt kaitse alla kuuluvate alade puhul kehtima kaitse, a’la esmane õiguskaitse, et kaitse hilisem kehtestamine ei jääks pärandkultuuri vahepealse hävinemise taha. Looduslike pühapaikade kaardikihi ilmumise järgselt tegi puidutööstus kõva lärmi, kuidas sealne sisu on väär ja kaardikiht vajab eemaldamist. Avalik sektor allus tavapäraselt (ja kahetsusväärselt) tööstuse huvidele, kuigi tegelikult oli kaardikiht oluline areng pärandkultuuri kaitseks ja igasugused ebakorrektsused saanuks vastavalt nendest teavitamise järgsele kontrollile parandada. Käesolev asjade seis ei kanna hoolt pikka perspektiivi arvestavate pärandkultuuri huvide, vaid kitsalt lühinägeliku puidutööstusliku kasu eest pärandkultuuri kaotamise hinnaga. Õige oleks taastada looduslike pühapaikade kaardikiht ning kaitsta alasid vastavalt sellele, samaaegselt aktiivselt vastavalt laekunud tagasisidele selles esinevate ebakorrektsuste parandamisse panustades. Teadmiseks võetud. Lisame, et looduslike pühapaikade kaitse korraldamist ning inventeerimist koordineerib Kultuuriministeerium ( KuM ), Keskkonnaministeerium (KeM) on olnud arengukava kaastäitja ning KeMi roll on esitada KuMile arvamus arengukava iga-aastase rakendusplaani kohta, samuti kooskõlastada pühapaikade inventeerimise metoodika ja kõik selles vajadusel tehtavad muudatused. KeM on samuti iga-aastaselt rahastanud inventuuride läbiviimist. KeM vastutab eelkõige kaitstavatele loodusobjektidele jäävate looduslike pühapaikade säilimise eest, kuid rakendab riikliku inventuuri avalikustamise tulemusel ka selliste objektide kaitset. Arengukava kavandi tekstis on pühapaikade inventuuri vajadus selgelt markeeritud. 139 SA Keskkonnateabe Ühendus MAK peaks RMK-d kui avalikus omandis olevat asutust ning selle tegevust käsitlema selgelt eraldi, st. riigimetsa strateegia ei pea lähtuma puidutööstuslikest huvidest ega olema erametsaga ühtsetel alustel majandatav. RMK tegevussuunitlus vajab protsessis eraldi lahtikirjutamist ja RMK tegevussuunitlus peab vastama rahva ootusele ning laiapõhjalisele käsitlusele, mitte kitsastele erahuvidele, st. ühe sektori huvidele. Mitte arvestatud. Metsanduse arengukava on riiklik strateegiline programm, mis markeerib kogu sektori arengusuunad järgnevaks kümneaastaseks perioodiks. RMK eraldi välja toomine või esiletõstmine ei ole seetõttu põhjendatud, eriti arvestades viimaste aastate raiemahtusid. Lisaks on Riigimetsa tegevusi kajastatud arengukavas läbivalt erinevate tegevuste, nt külastuskorraldus, kohalike kogukondade kaasamine raiete planeerimisel ja metsataimede kasvatamine. 140 SA Keskkonnateabe Ühendus Punkti „Kaasav ja sotsiaalne metsandus“ osas räägitakse ametkondliku teabe avalikust kättesaamisest, ent mainimata jäetakse, kuidas on küll ligipääs, ent see on üksjagu tõkkeid täis ning ühtlasi tahetakse seda puidutööstuse poolt aina suletumaks „lobistada“. Metsaportaali puhul: -pole võimalik teostada otsinguid laiemate kriteeriumite järgi, nt. otsida laiemalt (mitte kindla fookusega teatud alal) raieliigi järgi teatisi, nt. LR; ka mitte alade suuruste, laiemate paikkondade jne. põhiselt; -metsateatiste jooned, hoiualad ja SKV on kaardil kehvasti eristatavad; -kui MKE on I või II kat. Kaitsealuse liigi elupaigas, ei ole seda mainitud; -tihti ei ole mainitud kui eraldisel on VEP; -Natura, Natura 2000 elupaigad ei ole nähtavad; -ka püsielupaigad pole nähtavad; -ka aegunud metsateatised pole nähtavad ilma numbri teadmiseta – mõistlik oleks taas ligipääsetav kaardi näol eksisteeriv arhiiv; -KAH-alad ei ole nähtavad. See ei ole kasutajasõbralik ega infot jagav keskkond. Arvestatud. Kaasamise tegevussuunda täiendatud. Arengukava üldistusastet arvestades ei käsitleta metsaregistri probleeme detailselt. 141 SA Keskkonnateabe Ühendus RMK „kaasamise“ osas jäetakse mainimata, et avaliku huviga jäetakse pea täielikult arvestamata, lubades kaasa rääkida vaid selle osas, millisel ajal raied läbi viiakse ning, millised üksikud erandlikud puud lageraiete käigus alles jäetakse. Osaliselt tehakse aegjärgset raiet, mis on tegelikult lihtsalt veidi pikema aja peale jaotatud lageraie, tulemuseks täpselt samasugune metsata metsamaa. Esineb ulatuslikku põhjendatud kriitikat ja pahameelt RMK suunas, et kohalike huvidega jäetakse arvestamata ja tegemist on pseudokaasamisega ning riigimetsa majandamise korraldajate poolt eksitatakse rahvast juttudega sellest, kuidas nüüd raiumata jättes mädaneb mets, surres püstijalu, kuigi tegelikkuses räägitakse väärmõistete all puidust, mitte metsast, nagu muljet jätta tahetakse. Vähemoluline ei ole ka tõik, et kuigi kohalikel omavalitsustel on oluline roll metsaalade funktsioonide seadmisel, ent 2020. aasta lõpuga olid värsked üldplaneeringud kehtestatud kolmel omavalitsusel ning 59 olid need koostamisel ja samaaegselt toimuvad kohalike huvide arvelt puidutööstuskeskse puidumajandamise tööd metsades, mis neid hävitavad. Mainitakse, et KOV esindajatel jääb protsessis puudu metsanduslikust toest, ent ilmselt peetakse kahetsusväärselt silmas puidutööstuslikku tuge. Tegelikkuses on tõsi, et KOV esindajatel jääb protsessis puudu metsanduslikust toest selle laiemas mõttes ning tihtipeale eksitavad KOV-i esindajaid puidutööstuse huvide esindajad. Arvestatud osaliselt. Peatükki "Kaasav ja sotsiaalne metsandus" ning kaasamise tegevussuunda täiendatud. Täiendavalt lisame, et õiguskantsler tõi oma 5.05.2021 aasta seisukohas välja, et RMK-l tuleb asustusüksuse lähedal asuvates metsades täita üldiseid metsamajandamise nõudeid ja lähtuda konkreetse piirkonna looduslikust olukorrast (sh kaitsealal kehtivast kaitse-eeskirjadest) ja kehtivatest planeeringutest. RMK-l tuleb kehtivate õigusaktide raames kaaluda ja võimaluse korral arvestada kaasamise käigus esitatud ettepanekuid. Riigikogul ja keskkonnaministril on võimalik analüüsida, kas praegune metsaseadus, looduskaitseseadus ja planeerimisseadus täidavad kokkuvõttes samu eesmärke, mis olid metsaseadusega varem kehtestatud hoiu-, tulundus- ja kaitsemetsa majandamisele. Keskkonnaministeerium on välja töötamas asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määratlemise ja kasutamise ning kaitse reeglistikku. 142 SA Keskkonnateabe Ühendus Samas punktis räägitakse justkui „metsanduse ja puidutööstuse valdkonnast“, OSKA selle valdkonna raportist ja arengutest, ent sealne jutt on häbiväärselt puidutööstuskeskne, st. tegemist ei ole „metsanduse ja puidutööstuse valdkonnaga“, vaid tegemist on puidutööstuse valdkonnaga. Sellest arusaamiseks piisab kui heita pilk nimetatud raporti lühiversiooni lk. 4, kus selgelt kirjas, et käsitletakse puhtalt puidutööstust (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Metspuit-luhiversioon.pdf, koguinfo https://oska.kutsekoda.ee/field/metsandus-ja-puidutoostus/) Mitte arvestatud. Sihtasutuse Kutsekoda tegevuse reguleerimine või kontroll ei kuulu metsanduse arengukava kompetentsi. 143 SA Keskkonnateabe Ühendus Jutt, et arvestatav tugi kaasava metsanduse arendamisel saab olla praegune erametsaomanike tugisüsteem on taas äärmiselt jabur, kuivõrd tegemist on taas puidutööstuskeskse käsitlusega, mida eksitavalt metsa nimetuse all „müüakse“ – erametsaomanike tugisüsteem on suuresti puidutööstuse lobi, millest on abi ikka ainult kitsalt puidutööstuslikku käsitlust silmas pidades. Mitte arvestatud. Metsaühistusse kuulumine on vabatahtlik, kuid võimaldab inimesel, kes igapäevaselt metsa kasutamise detailide peale ei mõtle, saada objektiivset infot nii regulatsioonide, õiguste, toetuste jms kohta. Toetused metsaomanikele on mitmekesised, SA Erametsakeskuse ja metsaühistute kaudu on metsaomanikel võimalik saada Metsa uuendamise toetust, Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetust, Erametsaomanike nõustamise toetust, Metsamaaparandustööde toetust, Metsa inventeerimise toetust, Metsa sertifitseerimise toetust, Üraskikahjustuste ennetamise toetust, Natura metsa toetust, Metsameede (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamise toetusi) ja Vääriselupaiga kaitse toetust. Siisk i märgime, et arengukava uuendatud versioonis on tehtud ettepanekud metsaühistute funktsioonide täiendamiseks. 144 SA Keskkonnateabe Ühendus Hinnang eelmise MAK-i elluviimisele on absurdselt lühikene ja puidutööstuskeskne – koosnedes pelgalt kahest lausest, milles esimeses mainitakse „peamiste probleemvaldkondadena“ „metsakasvatuse“ (tegelikkuses puidukasvatuse) küsimusi ning teises lauses räägitakse erametsade puidukasvatuse eesmärkide saavutamise ebapiisavusest. Selliselt on tegemist puidutööstuse arengukavaga, mitte metsanduse arengukavaga. Arvestatud. Hinnang metsanduse arengukava 2011-2020 elluviimisele on täiendatud. 145 SA Keskkonnateabe Ühendus Punkti „Metsandus ühiskonnas“ osas on mainimata jäetud põhjused, miks metsa ja metsandusega seotud küsimused on viimasel ajal olnud suurema avaliku tähelepanu all. Põhjuseks on see, et metsandust on valitsenud jätkusuutmatu intensiivse puidutööstuse keskne äärmus, mille efekt on nüüd kõigile igapäevaselt ja selgelt näha. Sealt edasi tehakse taas viga väljenduses – mainitakse, et arvukate ja mitmekesiste inimrühmade kaasa rääkimine metsanduse osas tingib arutelu põhjuste otsimise kaugemalt kui metsandussektor, pidades tegelikkuses taaskord silmas kitsalt puidutööstust. Suurimad põhjused konfliktiks metsanduses ongi seotud sellega, et puidutööstus on kaaperdanud metsanduse, pidades end terviku osas kõige adekvaatsemaks, seades esikohale enda kitsad huvid, kuigi nende käsitlus tagab neile vaid ühekülgsed teadmised metsadest, st. puiduvarude tagamise ja puiduvarumise ning puidu kasutamisega seotud teadmised. Olulised teadmised, ent kaugel tervikust. Äärmiselt rumalalt kõlab selles lõigus väljatoodud mõte ja lauseosa „metsi tuleb uuendada“, millest inimesed väidetavalt justkui aru saavad, kuigi ka puidutööstuskeskse metsade majandamise häälekas eestkõneleja ning teiste huvide pisendaja , võimatuks maalija Andres Sepp RMK-st on isegi tõdenud, et „[...] iga mets võib oma koha peal seista tuhandeid aastaid [...]“ ja „Metsaga ei juhtu mitte midagi kui inimene seal mitte midagi ei tee. Mets püsib, uueneb, kasvab, areneb“ (https://www.youtube.com/watch?v=Wq_p-DiDrts&amp;t=30m8s ja https://www.youtube.com/watch?v=Wq_p-DiDrts&amp;t=52m28s). Kuigi puidutööstus (sh. nii avalik- kui ka erasektor ja nende vahele jääv RMK) tahab jätta muljet, et vaid puidutööstuskeskne majandus tagab metsade elujõulisuse, hakkab inimestele aina enam kohale jõudma, et puidutööstuskeskne metsade majandamine tähendab pigem metsade hävitamist lageraiepõhise puiduvarumise läbi ning sellejärgset puistute haldamist. Ühtlasi ei ole probleem üldiselt mitte, nagu väidetud, teiste huvirühmade mõistmisvõimelisuses, vaid puidutööstus kas ei taha või isegi ei suuda enam aru saada, et nende jaoks lihtsamini mõistetavad asjad ei ole kogu tõde ega pruugi üldse olla laiemas mõttes tõde. Sama asja käsitlemisega jätkav kolme üldistatud probleemvaldkonda väljatoov peatükk näitab ära, et tegemist on tasakaalust väljas oleva puidutööstuskeskse metsade käsitlemisega. Et vältida suuremat vastandumist ning „eraomandi pühalikkuse“ ulatuse üle vaidlemist, oleks vaja alustada erametsa ja riigimetsa eraldi käsitlemisest. Riigimetsa osas ei saa erahuvid domineerida ja seega saab seal laiapõhjalist ning terviklikku metsanduspoliitikat palju kergemini viljeleda. Väljatoodud punktidest kolmanda osas on absurdne rääkida metsa ja metsanduse hüvede tervikuna teadvustamisest ja käsitlemisest ning võtta see kokku puidu maksimaalse väärindamisega . Käesolev tüürib pigem kitsalt puidukeemia arendamise suunas, olles taas puidukeskne. Võetud teadmiseks. Arengukava eesmärk on leida erinevate eesmärkide täitmiseks parim kesktee, s.o arvestades ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi. 146 SA Keskkonnateabe Ühendus MAK peaks seadma eesmärgi kaitsta allesjäänud loodusmetsi – fakt, kas seal on mingisugust ja/või kunagist inimmõju jälge ei oma seejuures olulisust – olulisim on, et kaitsta tuleb mitmekesiseid ja terviklikke looduskeskkondi, mitte neid puistuteks redutseerida. Arvestatud. Natura vanade loodusmetsade kaitse eesmärk kajastub arengukava selgitavas osas ja eesmärgis parandada metsaelupaikade seisundit. Metsa- ja metsaelustiku kaitsega Eestis on seotud ka üle- euroopaline kaitstavate alade võrgustik Natura 2000. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eestis alustati Loodusdirektiivi metsade inventeerimisega 1999. aastal. Tänaseks on kümnest metsaelupaigast kahe (pangametsad ning lammi-lodumetsad) üldseisundit hinnatud soodsaks. Vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade üldseisund on halb ning ülejäänud kuuel ebapiisav. Kui valdavalt on metsa elupaigatüüpide levila ja pindala piisav, siis struktuuri ja funktsioonide seisund on tihti ebapiisav või halb. 147 SA Keskkonnateabe Ühendus Et tagada säästlik metsamajandus ja seega elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime ja elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus on vaja alustada metsanduse ja puidutööstuse ning metsade ja puidu diferentseerimisest ning väljendustes-väljendites täpsuse tagamisest. Ei ole võimalik rääkida tasakaalust ja laiapõhjaliselt mitmekesisest valdkonna käsitlemisest ning majandamisest kui üks huvigrupp esineb mitmete huvigruppide mõistete all ja on sisuliselt terviku kaaperdanud. MAK2030 käigus peaks selgeks saama, mis on mets ja metsandus ning vastavalt nende alla kuuluvad huvid ja võimalused. Hetkel esineb puidutööstus huvigrupi ja tegeva osapoolena nii metsa kui ka metsanduse esindajana ning puistud ja nende ning sealt saadava puidu majandamine ka metsa ja metsandusena tervikuna. See ei peegelda tegelikkust ning on sisulises osas eksitav ja soodustab puidutööstuse domineerimist metsanduses. Puidutööstus ei saa esindada kogu metsa ja metsandust, käsitledes neid pelgalt ühe ressursi põhiselt. Tuleb sõnastada, kas üldeesmärgina sõnastatud „Eesti metsandus on kestlik“ peetakse silmas metsandust tervikuna või puidutööstust. Lisaks on oluline, et oleks arusaadav, kas alaeesmärkides nimetatud metsandus ja metsasektor tähendavad metsandust ja metsasektorit või puidutööstust ja puidu ning selle töötlemisega tegutsevat sektorit. Terve dokumentatsioon peaks olema sõnastatud täpselt ning üheselt arusaadavalt. Käesoleval hetkel näib Metsanduse Arengukava pigem olevat Puidutööstuse arengukava, muud metsa tahud, hüved ja huvid nende vastu käsitletud vaid kõrvalteemadena „linnukese kirja saamiseks“. Juhul kui see nii olema peabki, on vaja kava nimetus ja sõnastus täpseks muuta – on absoluutselt jabur kui ühe valdkonna keskne käsitlus jääb sõnastuses ja terminites domineerima justkui ka kõigi teiste valdkondade käsitlusena. Mitte arvestatud. Vt punkt 143 vastust. 148 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsa käsitletakse jätkuval t peamiselt puidu tagavarana ja majandusliku kasu allikana. Sellest tulenevalt on metsaga seotud otsused ühekülgsed ning keskendunud maksimaalse majandusliku tulu saamisele. Samas on intensiivne metsamajandus üks olulistest Eesti elurikkust mõjutavatest teguritest - näit suur osa metsa- ja sooliikidest on langustrendis või koguni väljasuremisohus. Vajalik on tasakaalu saavutamine elurikkuse hoidmise, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahel. Arvestatud osaliselt. Arengukava üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Forest Europe ja Eesti kehtiva metsaseaduse alusel on metsa majandamine kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. 149 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsaraiet ei planeerita ruumiliselt (isegi mitte rohevõrgustiku aladel), mistõttu kannatab metsamaastike sidusus. Arvestatud. Arengukava täiendatud järgmiselt: "Metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, mh tuleb täiendada õigusakte (näiteks tagasi tuua liitumise mõiste ja sellega seonduv, luua selgem õigusraamistik püsimetsanduse toetamiseks, kui selleks on alust jm), et tagada suurem sidusus." 150 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Alates 2017 on üheliigiliste metsade istutamise määr kasvanud, seda erametsa määra kasvu arvelt. Riigimetsas istutamise määr on stabiilsem. Parem oleks (elustiku ja puistu geneetilise mitmekesisuse mõttes) kui kvaliteetpuistud kujundatakse loodusliku uuenduse baasilt. Mitte arvestatud. Viljakamate aladel enamasti ei toimu rahuldavat uuenemist okaspuudega või majanduslikult väärtuslike puuliikidega ning seetõttu on oluline nende alade uuendamine. Tuleb meeles pidada tõsiasja, et igale raielangile tekib alati looduslikku uuendust ning kõik istutatud puud ei jää ellu. 151 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsaga metsamaa on definitsiooni järgi maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, kus kasvavad 1,3 meetri kõrgused puittaimed, mille võrad katavad vähemalt 30% maatüki pindalast. Definitsioon ei kajasta metsa tervikliku ja mitmekesise ökosüsteemina. Mitte arvestatud. Metsa definitsioon peab olema lihtne ja lihtsalt mõistetav. 152 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: 1,4% Eesti territooriumist on defineeritud metsamaana ja sellise metsamaa hulk aasta-aastalt vähehaaval kasvab (näit. 2015. aastal oli see 2,309 miljonit ha, 2020. aastal 2,324 miljonit ha). Mitte arvestatud. Kommentaar ei sisalda soovitusi ega konkreetseid ettepanekuid. 153 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsamaa pindala suurenemine praeguses käsitluses ei tähenda metsa kui tervikliku ökosüsteemi hulga suurenemist ega ka tava-arusaamale vastavate metsade hulga suurenemist, vaid pelgalt definitsioonile vastava metsamaa pindala suurenemist. See põhjustab vääriti mõistmist ja vastuolusid. Mitte arvestada. Ettepanek puudub. 154 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Puistute keskmine vanus on Keskkonnaagentuuri andmetel alates 2005. aastast kahanenud kuuse, kase, haava, lepa, sanglepa puhul, ainult männi puhul on puistu keskmine vanus tõusnud. Siiski on summaarselt 39% puistute vanus üle 60 aasta. Metsad noorenevad oluliselt, seda nii okas- kui lehtpuupuistute osas. Kui praegu on kõige enam metsi vanusevahemikus 40-80 aastat, siis Keskkonnaagentuuri hinnangul olukorras, kus raied jätkuvad praegustes mahtudes, domineerivad 30 aasta möödudes majandatavates metsades noored, kuni 30 aastased puistud. Arvestatud osaliselt. Arengukava lisas 1 on käsitletud metsakasutuse teemat. Lisame veel, et looduskaitsealuste metsade vanus järjest kasvab, mis kompenseerib ka võimalikku muude metsade vanuselise jaotuse ühtlustumist. 155 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Intensiivne metsamajandus (sh lageraie ja kuivendus) koos lühiealiste puit-toodetega suurendavad metsanduse ja puidutööstuse kasvuhoonegaaside emissioone. Puudub üleriigiline süsinikumudel, mis arvestaks metsa olemust ja majandamist Arvestatud. Kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all käsitletud. 156 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsade majandamine on lageraiepõhine (isegi kaitsealadel), alternatiivsed meetodid on vähesoositud ja vähekasutatud (näiteks puuduvad vastavad toetusmeetmed). Osaliselt arvesta tud. Nende aspektidega on arengukava kavandis arvestatud, ehk kui tuleb juurde teadmust siis esitatakse ka vastavad soovitused alternatiivsete võimaluste rakendamiseks. Lisame, et väide, et kaitsealadel on metsade majandamine lageraiepõhine, ei ole tõene. Lageraiete lubamine on lubatud väikese langiga eelkõige kuusikutes ja lepikutes, kus muu raiega ei saavutata metsade uuenemist. Keskmiselt on näiteks aastatel 2009 - 2018 kaitsealadel kavandatud raietest 65% olnud hooldusraied (~1,4 ha keskmine), muud (sh looduskaitselistel eesmärkidel raadamine, valik ja kujundusraied) 17% (1,6 ha keskmine). Uuendusraiete osakaal oli 18% (0,8 ha keskmine), millest lageraie vaid 3% (0,5 ha keskmine). Kaitsealadel on raie lubatud vaid kaitse-eeskirja järgi ning uuendusraied vaid piiranguvööndites, sellelgi on oma lugu, vt. punkt 75 157 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsade inventeerimise süsteem ei kajasta piisavalt elurikkust (näit inikaatorliikide vaatlus SMI punktides) ja surnud puidu olemit. Mitte arvestada. Arengukavas sellist detailsust ei käsitleta, küll aga on elurikkus käsitletud tegevussuundade all ning mõõdikus "Paranenud või soodsas seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade ja metsaliikide arv". 158 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: RMK hallata on 47,2% Eesti metsamaast, juriidilistele isikutele kuulub 20,5% ja füüsilistele isikutele 27,5%. Sellise proportsiooni juures on isikuga otseselt seotud nn. kodumetsa osakaal väike ja viimase 20 aasta jooksul kahanenud. Arvestatud osaliselt, kuigi ettepanek puudub, märgime, et arengukava eelnõus on täiendatud metsanduse konkurentsivõime tegevussuunda. 159 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Viimastel aastatel on kiiresti suurenenud raieintensiivsus juriidilistele isikutele kuuluvates metsades. Arvestatud osaliselt. Vt punkt 158 vastust. 160 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Metsade raiemahud on olnud suurimad aastatel 2017-2020, väiksemad 2006-2009. Lageraiete pindala on ligi kahekordistunud Teadmiseks võetud, kuid märgime, et statistika osas arengukava kavandit täiendati ning sellel on olnud objektiivsed põhjendused. 161 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Puidu kasutamine elektri tootmise eesmärgil ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus. Puidu põletamine ei vähenda kriitilises lähitulevikus kliimamuutusi, kuna sellega kaasneb täiendav CO2 emissioon atmosfääri. Samuti on küttepuidust graanulite või muu energeetilise puidu eksport pikkade vahemaade taha energeetilselt ebamõistlik. Arvestatud. Energeetikaks kasutatava puidu tegevussuunda täiendatud. Üldisemalt on tegemist energeetika valdkonnaga. Vt punkt 179 vastust. 162 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Eesti otsus doteerida jätkuvalt suuremahulist puidu energeetilist kasutamist (sh. Eesti Energia põlevkivikateldes elektri tootmisel) on vastuolus pikaajaliste kliimaeesmärkidega ja suurendab raieintensiivsust Eesti metsades. Mitte arvestatud. Tegemist on energeetika sektori teemaga. 163 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Energeetilisse kasutusse mineva puidu osakaal Eestis raiutavast puidust on väga kõrge (2017. a oli see 43%). Puudub ettepanek ja on teadmiseks võe tud. Vastavad selgitused on arengukava kavandi tekstis öeldud. 164 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Väheväärtuslike puidugraanulite ja küttepuidu mahuline osakaal puidutoodete ekspordis on kasvav ja moodustab üle 30% kogu puidu ekspordimahust. Mitte arvestatud. Puudub ettepanek ja on teadmiseks võetud. 165 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Puidu mehhaanilises töötlemises ja mööblitööstuses töötab ligi 23 000 inimest kuid keskmine lisandväärtus töötaja kohta on madal – vastavalt 27 605 eurot ja 21 619 eurot. Arvestatud. Arengukava k avandis on käsitletud puidu väärindamise tegevussuuna all veel enam. Selgitame, et mehaaniline väärindamine on saavutanud Eestis maailma tipptaseme ja sealt edasi palju ei ole võimalik minna. Väärindamisel on vaja minna järgmisele tasemele, nt keemiline vms., siis saab tõsta lisandväärtust kordades. 166 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Suur osa puidust (ca veerand raiemahust) läheb Eestist välja paberipuiduna, millest toodetakse Skandinaaviamaades madala efektiivsusega ja saastava tehnoloogiaga tselluloosi. Ka Euroopa Teaduste Akadeemiad on oma märgukirjas rõhutanud, et (lisaks põletamisele) on puidu suuremahuline kasutamine (lühiealisteks) tselluloositoodeteks negatiivne trend, mis vajaks paremaid alternatiive. Teadmiseks võetud. Märgime, et pu idu väärindamise teemat on arengukava kavandis käsitletud. 167 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Puidu kasutamises ehituses on Eesti teistest lähiriikidest maha jäänud. Teadmiseks võetud. Puudub ettepanek, kuid märgime, et puidu väärindamise tegevussuundade all on käsitletud puidust ehitusmaterjali teemat. 168 Rohetiiger Ohud, probleemid ja vastuolud: Eestile omases kliimavöötmes on temperatuuri tõus juba tänaseks 2 kraadi, st. kõrgem kui maailma keskmine. Kliimamuutus toob kaasa täiendavad mõjud metsade kasutusele ja elurikkusele. Teadmiseks võetud. Märgime, et arengukava kavandis on kliimamuutuste temaatikat käsitletud I alaeesmärgi tegevussuundade all. Kliimamuutuste mõju metsadele on sisukalt käsitletud Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 - https://envir.ee/media/928/download 169 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Defineerida ja mõtestada kaasaegsetele arusaamadele vastavalt ümber metsamaa termin ja/või võtta lisaks kasutusele laiema sisuga metsakoosluse termin. Klassikalise definitsioonina määratletakse metsa ökosüsteemina, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). Metsa kvantifitseerimisel ja toimuvate muutuste hindamisel on võimalik aluseks võtta metsade seisundiklassid, mis on Eestis ökosüsteemide seisundi ja hüvede kaardistamisel määratletud ja kaardistatud Mitte arvestatud. Eesti lähtub metsa defineerimisel rahvusvahelistest kokkulepetest ning võrreldavuse huvides on otstarbekas jätkata võrdlemisi sarnase metsadefinitsiooni kasutamist. Kui on vajadus metsa muul viisil defineerida, siis saab ka seda teha konkreetse projekti vajadustest lähtuvalt. 170 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Vajalik on metsade majandamise maastikupõhine planeerimine, mis võtab arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Oskuslik maastikupõhine planeerimine aitab tagada metsamaa mosaiiksuse, ökoloogiliselt ja sotsiaalsetetele vajadustele vastava maastiku struktuuri, metsade vastupidavuse muutustele, elurikkuse ja mittepuiduliste hüvede säilimise ja tasakaalu erinevate metsa funktsioonide vahel. Sealhulgas tuleb arvestada, et ei tekiks suuri külgnevaid lanke ja et igas maastikus oleks tagatud piisava osakaalu loodusliku metsa olemasolu, kus metsaelustik saab säilida ja ka raiutud metsa taasastustada . Metsa mittepuidulised saadused ja hüved peavad säilima ja suurenema. Arvestatud. Arengukava k avandit on täiendatud ettepanekus toodu põhjal. 171 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Aastase raiemahu määramisel lähtuda perioodil 2021-2050 mitte ainult metsa raieküpsusest, vaid pigem maksimaalse süsiniku sidumise stsenaariumist kombineerituna elurikkuse säilimisega, kuna see aitab pikas perspektiivis kõige paremini kaasa metsade säilimisele ja elujõulisusele. Soovituslik aastane raiemaht peab tagama lisaks ühtlasele toorainevoole ka kliimamuutuse leevendamise ning metsa erinevate hüvede säilimise. SEI Tallinna antud hinnangul peaks kogu raiemaht jääma 8 mlj tm /a piiresse (uuendusraie ja harvendusraie kokku) arvestades metsa ökoloogilte , majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega. Raport “Metsa ja kliimamuutused” põhiselt võiks aastane raiemaht olla mitte rohkem kui 7-8 miljonit tm uuendusraiet ja kuni 2 miljonit tm harvendusraiet aastas (ühtlase raie stsenaarium, mis aitab suurendada metsa tagavara ja seal talletatud süsinikku järk-järgult ). Osaliselt arvestatud. Soovituslik metsakasutus näidatakse arengukava lisas 1 aasta keskmisena kogu perioodi peale. Lisame, et raiemaht on sisulise analüüsi järelm . Süsiniku sidumine teatud vanusest hakkab kahanema. Uus metsanduse arengukava seab eesmärgiks liikuda majandusmetsade ühtlase vanuselise jaotuse suunas. Riigi eesmärk on liikuda selle poole pikemas perspektiivis ja see ei ole tehtav ainult ühe arengukava perioodi jooksul. 172 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Metsa raiutakse majandusmetsade taastumisvõime piires, st raiutakse määral, et majandusmetsade üldtagavara ei väheneks. Lageraie kõrval tuleb kasutada ka teisi uuendusraie võtted ning harvendus- ja valikraiet; soodustada tuleb mosaiikset metsa. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud lisaga 1 (metsakasutus). 173 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Tagada läbi arengukavade ja seaduste ainult selline jätkusuutlik metsade majandamine, mis säilitab nende bioloogilise mitmekesisuse (indikaator: ohustatud metsaliikide arvu vähenemine ja seisundi paranemine, vastava teabe kogumiseks on vajalik täiendada statistilise metsade inventeerimise protokolli ja metsade takseerimise juhendit valitud liikide ja surnud puidu täpsema kaardistamise nõudega; III ja II kaitsekategooria liikidega arvestamine raiete kavandamisel ja teostamisel, säilikpuude jätmise nõuete täiendamine, rohkem looduslike häiringute alasid jäetakse sanitaarraiumata , et toetada häiringuspetsiiifilisi liike), produktiivsuse ja uuenemisvõime. Arvestatud osaliselt metsade elurikkuse tegevussuuna all. Arengukava üldistustaset arvesse võttes detaile ei kirjeldata. 174 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Töötada välja meetmed alternatiivse metsak asutuse – CO2 sidumine, k eskkonnakaitse, sotsiaalne, emotsionaalne, kliimateenused – hindamiseks ja rahaliseks kom penseerimiseks metsaomanikule ning seeläbi aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud üldsõnalisemalt. 175 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Puidu varumise meetodite valimisel lähtuda rohkem loodushoiu ja metsa säilimise kriteeriumitest, mitte ainult majanduslikest kriteeriumitest. Puidu varumise maksumuse tõus on sellisel juhul paratamatu, kuid aktsepteeritav. Põhimõttega arvestatud erinevate tegevussuundade all, lisaks on ka uuringuvajadusena markeeritud. 176 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Vähendada intensiivselt majandatavate metsade pindala, maksimeerimaks neilt hektari kohta saadavat kvaliteetset puitu, mida on parem kõrgelt väärindada . Mitte arvestatud. Senine metsade majandamine on olnud pigem pool-looduslike koosluste kujundamise põhine (lisaks kaitstavatele aladele). Märgime, et intensiivne metsamajandus on kasutusel lühikese raieringiga istandikes, mida Eestis rakendatakse väikses mahus. 177 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Korraldada lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamine kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, teatud tingimustes on hea lahendus ka looduslik uuenemine. Metsamaa pindala suurenemine ei ole vajalik (ei ole vaja metsastada täiendavaid alasid, et siduda süsinikku), kuna see seab ohtu teised Eesti maastike väärtused. Arvestatud osaliselt. Kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all käsitletud. Metsastamist nähakse ette aladel, kus see on põhjendatud ning vajalik, näiteks mõned jääksooalad vms. Selle välja selgitamiseks teostatakse vastavad uuringud. 178 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Kehtestada alates 2021. aastast kohustuslik raierahu kõigis metsades kevadiseks pesitsusperioodiks. Arvestatud osaliselt. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuunda on täiendatud. Enne kohustuste kehtestamist tuleb teha analüüs. Vt punkt 35 vastust. 179 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Lõ petada järk-järgult puidu energeetilise põletamise doteerimine Eestis ning teha koostööd selle kiireks lõpetamiseks teistes Euroopa riikides, kus bioenergia on käsitletud kliimaneutraalsena (raiumisel võetakse kogu CO2 heitmena kokkuleppeliselt arvesse ja põletamist käsitletakse seetõttu null-emissioonina). Puidu kasutamisel energiaks tuleb arvestada teadusliku tausta ja väljatöötatud kriteeriumitega jätkusuutliku biomassi kasutuse kohta ning need rakendada. Seeju ures tuleb vältida tüvepuidu energeetilist kasutamist pelletite ja hakkepuidu tootmiseks. Arvestada osaliselt. Puiduenergeetika osas sõnastust täiendatud. Peamiselt on tegemist energeetika valdkonnaga. Lisame, et energeetika, sh taastuvenergeetika, eesmärgid ja toetamise vajadus määratakse Energiamajanduse arengukavas, mis toetub mh Eestist varutava majanduslikult väheväärtusliku puiduressursi olemile ning kasutuspotentsiaalile muudes valdkondades (töötlevas tööstuses ja keemiatööstuses). Metsanduse arengukava seab eesmärgiks taoliste metsakasvatusvõtete rakendamise, mis tõstaksid varutava puidu kvaliteeti ning puidule võimalikult kõrge lisandväärtuse andmise, et võimalikult vähe varutavast puidust tulevikus energiatootmises kasutada. 180 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Piirata puidu kasutamine madala energeetilise kasuteguriga (E ROI alla 7) rakendustes – st. Eestis on mõistli k madalakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kasutada kohapealsetes k oostootmisjaamades kuni taastuvenergial põhinevate alternatiivide tekkimiseni, kuid energeetilise puiduhakke/ pelletite eksport teiste sse riikidesse tuleb lõpetada, kuna Eesti riik ekspordib sellisel moel tasuta kogu eksporditud puiduga seotud CO2 määra, millel oleks otsene rahaline väärtus seda puitu siseriiklikult energeetiliselt kasutades. Arvestatud. Väga õige osundus ning arengukava kavandis käsitletud puidu parema väärindamise tegevussuuna all. 181 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Toetada riiklike meetmetega madalama kvaliteediga puidu väärindamise tehnoloogiate arendamist ja/või eksporti eesmärgiga asendada sellise puidu energeetiline kasutamine kõrgema lisandväärtusega toodetega. Arvestatud. Vt punkt 179 vastust. 182 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Soodustada puidukeemia rakendustes puiduressurssi efektiivselt kasutavaid tehnoloogiaid ja vältida väheefektiivsete tselluloositehnoloogiatega tehaste rajamist. Arvestatud. Vt punkt 179vastust. 183 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Siseriiklikult soodustada pikaealise kasutusega puidu kasutust ehituses, sh. riigihangetes viia sisse rohelised kriteeriumid. Arvestatud. Vt punkt 179 vastust. 184 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Erametsandustoetused muuta paremini püsimetsandust arvestavaks (praegu toetatakse eelkõige meetmeid, mis viivad üheealiste puistute kujunemisele). Ühistute toetamisel vähendada neile avaldatavat survet teha palju raieid. Arvestatud osaliselt. Püsimetsandus ja valikraiete kasutamine on üks võimalikest valikutest metsaomanikul oma metsa kooslust kujundada. Kui selline soov omanikul on, siis metsakonsulent teda selles ka aitab. Samas puudub meie metsade püsimetsana majandamiseks selged ja läbikatsetatud juhised, mistõttu on ka keeruline sellist nõuannet metsaomanikule aktiivselt pakkuda. Seega on vastavad analüüsid ja hinnangud vajalikud. Arengukava k avandit on täiendatud püsimetsanduse osas. 185 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Töötada välja toetusskeemid, mis motiveeriks väikseid metsaomanikke mitte oma metsi müüma, vaid arendama mitmekülgset maamajandust. Mitmekesine metsakasutus soodustab mitmekesiseid tööhõive võimalusi. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud vastavalt ettepanekule erinevate tegevussuundade all. 186 Rohetiiger Eesmärgid ja mõistlikud tegevused nende saavutamiseks: Toetada kvaliteetpuidu turu tekkimist eraldi puidust, mida eelkõige arvestatakse mahu järgi. Mitte arvestatud. Puidu arvestatakse mahu järgi, nii kvaliteetsemat kui ka vähem kvaliteetset. Kvaliteetsem puit läheb sae- ja vineeritööstusesse ja kehvem tselluloosi tööstusse ja energeetikasse. Kogu metsakasvatuslik tegevus on suunatud sellele, et tulevikumetsades oleks rohkem kvaliteetset puitu. 187 Eesti Tulevikuerakond Eesti Tulevikuerakonna (edaspidi Tule) hinnangul MAK oma praegusel kujul ei täida talle pandud eeldusi, ei lahenda tegelikke probleeme ning üksnes seadustab kaheldava väärtusega majandustegevust. Teadmiseks võetud. Puudub selge ettepanek. 188 Eesti Tulevikuerakond Läbi teksti on sisustamata mõisted, näiteks „metsandus“, „metsa optimaalne tihedus“, „sotsiaalne metsandus“, jne. Mitte arvestatud. Metsanduse põhiterminite selgitamine ei ole strateegilise dokumendi eesmärk. Küll aga on täiendatud arengukava kavandit enim selgitust vajavate mõistete osas (nt majandusmets jms). 189 Eesti Tulevikuerakond Läbivalt on tekstis puudulikult tähistatud viited, näiteks lk 1 esimene lauses sõnad „Vabariigi Valitsuse määrus, mis sätestab valdkondlike arengukavade ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse hindamise ja muutmise korra“ või „ÜRO säästva arengu eesmärke“ või „Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe “. Arvestatud. Viited on lisatud. 190 Eesti Tulevikuerakond On rikutud hea seadusloome tava, olulised lisad ei ole avalikud/Tekstis puuduvad lisad, millistele on aga viidatud, näiteks lk 4 viimane lõige Arvestatud. Arengukava täiendatud versioon on koos lisadega. 191 Eesti Tulevikuerakond Puudub viide isikule või isikutele, kes konkreetselt on Kavandi kokku pannud ehk kellega saanuks konsulteerida teksti sisu osas. Mitte arvestatud. Strateegiadokument valmib paljude erinevate autorite koostööl. Küsimuste ja ettepanekutega saab koostajate poole pöörduda tagasiside andmise protsessi käigus. 192 Eesti Tulevikuerakond Tule ei ole nõus, et MAK2030 koostamine on jäetud vaid juhtrühma liikmete teha. Selline tegevus on vastuolus juhtimise hea tava, aga ka kaasamise põhimõtetega. Viimased on avalikustatud kõikide ministeeriumite kodulehtede avalehtedel, s.h ka Keskkonnaministeeriumi omal. Mitte arvestatud. Arengukava koostamine on avatud ning koostamine ei ole jäetud vaid juhtkogu liikmetele. Antud konsultatsiooniski osalemine näitab, et arengukava koostamisse on oodatud kõikide sisend. Arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on enda nõustamiseks moodustanud erinevatel aegadel kaks erineva koosseisuga juhtkogu. Eelnõu täiendamisel toimuvad täiendavad avalikustamised ja eelduste kohaselt jätkub see kuni Riigikogu menetlusteni välja. 193 Eesti Tulevikuerakond Kavandis on pühendatud suur osa metsatööstuse vajaduste selgitamisele ja kaasa aitamisele. See ei ole aga meie hinnangul ei MAK veel vähem Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KM) põhiülesanne. Tule hinnangul on MAK2030 nagu ka Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KM) roll terviku na (vt KM põhimäärus peatükk 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/13243657) tegeleda eelkõige keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega, mitte kasvavate puude kui puiduressursi kasutamise arendamisega. Tööstuslik loodusvarade kasutus ja arendus ja/või nende majandusvaldkondade huvide kaitse jäägu äriettevõtete enese kanda ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ampluaass e (vt MKM põhimäärus peatükk 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/12934222?leiaKehtiv). Lisaks eelnevale ei peaks Kavandis käsitlema tööhõive küsimusi (vt lk 17 viimane lõik). Hetkel on seda ilmselt keeruline teha kuna juhtkogus pole esindatud vastava valdkonna uurimisasutusi. Mitte arvestatud. Metsanduse arengukava peab leidma tasakaalu erinevate valdkondade vahel metsanduses, sh käsitlema ka tööhõivet ning looduskaitse ja e lustiku aspekte. Seda ongi arengukava kavandis tehtud. 194 Eesti Tulevikuerakond Kavandi sissejuhatuses märgitakse, et üldised raamid annab Vabariigi Valitsuse määrus, mis sätestab valdkondlike arengukavade ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse hindamise ja muutmise korra. Ilmselt on juttu Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. määrusest nr 117 (edaspidi Määrus) (https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005). Meie hinnangul ei ole Kavandi koostamine vastavuses antud Määruse nõuetega. 8.1. Puudub viide Määruse § 2 lg 3 otsusele. 8.2. Keskkonnaminister on juhtkogu liikmete määramisega rikkunud nii Määruse § 2 lg 4 kui ka MS § 7 lg 4 nõudeid (juhtrühma ei ole määratud metsanduse uurimisasutusi ega huvirühmi). Teadmiseks võetud. Arengukava k avandi koostamine on vastavuses õigusaktidega. 195 Eesti Tulevikuerakond Kavand on koostatud metsa (MS § 3 lg 1 mõttes) arenguna, läbivalt on põhiteema kasvavate puude olem (pindala, puistute mahud, raiemahud, puude istutamine, jms) ning selle loodusressursi kasutamisvõimalused. Kavandis on kirjeldamata eelmises punktis nimetatud analoogsed alusandmed muude ökosüsteemi osade kohta, aga ka muude metsadega seotud majandusvaldkondade olukord ning arengukavad. Ei ole võimalik kavandada nende osade kaitset ja kasutamist, kui pole teada nende hetke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid. Arvestatud osaliselt. Märgime, et metsanduse arengukava on fokuseeritud metsale ja metsandusele, seega on ka need osad detailsed avatud. Keskkonnavaldkonna arengukavas (KEVAD) käsitletakse ökosüsteemi teisi osasid sisukamalt. Siiski on arengukava kavandit täiendatud mitmete teiste elustiku ja ökosüsteemi osadega nt info haudelindude kohta jpm. Mõõdikuna on märgitud ka soodsas seisundis metsaelupaiga ja metsaliikide algtase ning sihttase. KSH aruanne annab hinnangu, kuidas metsandus mõjutab teisi ökosüsteemi osi. 196 Eesti Tulevikuerakond Täilikult puudub kirjeldus riiklikust järelevalvesüsteemist ja selle arendamise võimalustest. Kahetsusega peab tunnistama, et 30.a jooksul pole KM kunagi olnud osakonda, mis kureeriks riiklikku keskkonnajärelevalvet. Pole mingi saladus, et lisaks KM asutustele on järelevalveõigus ka Siseministeeriumi asutustel. Kasvav kodaniku aktiivsus on tõend sellele, et ka eraisikud hakkavad tulevikus järelevalvega tegelema (kalakaitses juba nii on). Kui KM tasandil pole oskusteavet, siis on ilmselge, et ei ole isikuid, kes oskaksid näha vajadust selle valdkonna arendamiseks. Selliseid isikuid pole ka MAK2030 juhtkogus. Järelevalvesüsteemi olematus on Eesti riigile ja selle üksikisikutele toonud korvamatut kahju. Nii ei pea aga jääma. Osaliselt arvestat ud. Järelevalve teemat on arengukava kavandis kajastatud. 197 Eesti Tulevikuerakond Kavand on vastuoluline ka muudes osades. Kui Euroopa Liidu ja maailma organisatsioonid on võtnud suuna CO2 heitme vähendamiseks, s.h metsade raadamise (lageraie ei ole küll eesti õiguse kohaselt raadamine, kuid sisult (ajanihkes) ta seda on, siis Kavandi (lk 11 eelviimane lõige, lk 12 viimane lõik, lk 18) ja muude varasemate Eesti arengukavadesse on sisse kirjutatud puidu kui biokütuse intensiivne kasutamine elektri- ja soojusjaamades kasutamiseks. Mitte arvestatud. Üks olulisemaid samme CO2 heite vähendamiseks on loobumine fossiilkütuste kasutamisest ning nende asemel tuleks kasutada alternatiivseid energiaallikaid, s.h. biomassi (ka raiejäätmeid ja madalakvaliteedilist puitu). Lageraie ja raadamise võrdsustamine ei ole mõistlik ega sisuline, sest kõik lageraie langid uuendatakse või need uuenevad looduslikult. Raadatud alad ei uuene metsaga. 198 Eesti Tulevikuerakond Kavandis on vastandatud puiduliste ja mittepuiduliste hüvede saavutmine (näiteks lk 18 Metsandus ühiskonnas). Kogu tekstist võib aru saada, et esimene on riiklik huvi, teine aga mingite nimetamata huvirühmade huvi, kes ei mõista „keerulisi globaalteemasid“. Ka antud peatükist kumab jällegi läbi metsaraie ja -tööstuse peamine roll ühiskondlikus ootuses. Millele aga tugineb selline väide, selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Teaduskraadiga isikute poolt sellise sisuga apsakate tekstis kajastamine võiks tulevikus olemata olla. Mitte arvestada. Metsanduse arengukavas ei ole puiduliste ja mittepuiduliste hüvede tähtsust vastandatud. Metsanduse arengukava osundab just metsast saadavate erinevate hüvede ja metsanduse erinevate funktsioonide tasakaalustatud arengule. 199 Eesti Tulevikuerakond Kavandis kajastatud mõõdikud (vt lk 30) on puhtalt kasvavate puud raie ja materjali ümbertöötleva tööstust puudutavad näidikud. Puuduvad muude prioriteetsete valdkondade (vt lk 3 lõige 2) mõõdikud ning senini vaeslapse rollis virelenud riiklik keskonnajärelevalvesüsteem . Osaliselt arvestatud . Järelevalve teemat on arengukava kavandis puudutatud, kuid mõõdikud on valitud arengukavas püstitatud olulisimatele eesmärkidele. 200 Keskkonnaministeerium Alaeesmärk 1: Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga; võiks olla ambitsioonikam ja elurikkust pigem soosida kui arvestada. Mitte arvestada. Sõna "arvestama" on antud kontekstis piisav. 201 Keskkonnaministeerium Bruto ja neto juurdekasvudega seonduvad küsimused. Mis on mis jmt. Arvestatud. Teemat on põhjalikumalt käsitletud arengukava lisas 1 (Metsakasutuse kujunemine). 202 Keskkonnaministeerium Kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine. Tuleks selgemalt kirjeldada, et kuidas metsade majandamine (korralik istutusmaterjal, uuendamine, hooldamine) panustab kohanemisse. Kui süsiniku sidumise võimega juba arvestatakse tuleviku metsamajanduses, siis mida see leevendamise potentsiaali ära kasutamine eraldi veel tähendab? Jälgida leevendamise/kohanemise mõistete kasutamist kogu tekstis kriitiliselt, st et neil oleks sisu ka taga. Arvestatud. Eelnõus on kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all mitmetes punktides välja toodud, kuidas õigete võtete ja meetmetega soodustatakse kliimamuutustega kohanemist ning leevendamist. Lisaks on tekst üle vaadatud vastavalt ettepanekule. 203 Keskkonnaministeerium „Emissioon“ asemel kasutada läbivalt KHG heide/koguheide Arvestatud. Arengukava k avandis on läbivalt kasutusel „heide“. 204 Keskkonnaministeerium Ettepanek lisada mõõdik: metsades seotud CO2 kogus (kasv, st trend nool üles). Mitte arvestatud. Ainuüksi tagavara kasvatamine ei ole pikas plaanis lahendus kliimamuutustele ega ka metsanduslikult mõistlik, sest süsiniku teemat tuleb käsitleda kompleksselt. Sama oluline või olulisemgi on metsade süsiniku sidumis e võime nüüd ja tulevikus. Arengukava kavandis on selle teemaga arvestatud. 205 Keskkonnaministeerium Lisaks mõjule muldadele on kliimamuutuse mõju sektorile laiem (lumekatteta päevade vähenemine, sademete hulga suurenemine, maapinna läbikülmumise vähenemine jne). Otsene mõju metsateede ja kuivendusvõrkude korrashoiu kuludele. Arvestatud. Arengukava k avandit on nimetatud küsimuses täiendatud. 206 Keskkonnaministeerium Palju ökoloogilisi probleeme on käsitlemata. Elurikkuse seisukohast on ka robleemiks suurte lagealade koondumine, kiire, st lühike uuendamistsükkel, teatud piirkondades madal sidusus. Lisaks ka teede rajamise mõju on olnud suur: lisaks metsade pindalale mõjutab ka sidusust. Probleem on kuivenduse suure mõjuga. Lisaks on probleemid tõstatanud EU pilot . Probleem on ka vanametsade ebapiisav kaitse (ELF vääriselupaikade raportis tõstatud probleem). Kus me neid käsitleme? Arvestatud osaliselt. Arengukava k avandit on täiendatud. Lisaks selgitame, et uuendamistsükkel on suures plaanis püsinud seni muutumatuna. Kindlasti on taustal oluline nüanss see, et metsade vanuseline jaotus on ebaühtlane. Sidususe osas mängib oma rolli rohevõrgu planeerimine. Kuivenduse osas on suund üsna ühene – riigimetsa uusi süsteeme ei raja, tegeletakse olemasoleva töötava võrgu korrashoiuga. Kus tarvilik, seal tehakse hoopis veerežiimi taastamist. Loodus- ja põlismetsade osa on adresseeritud (defineerimine, leidmine ja range kaitse), samuti käsitletud vajaduspõhist ümbertsoneerimist . 207 Keskkonnaministeerium Looduslike pühapaikade peavastutaja on Kultuuriministeerium. Tuleks läbi mõelda, mida täpselt MAKis kajastada ja mida mitte (ja mis jääb Kultuuri arengukava lahendada). Arvestatud. Teksti täiendati järgnevalt: "Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, /.../." 208 Keskkonnaministeerium Mõõdikud – kas 1 aasta väärtus (näit 2020) baasiks või perioodi keskmine? Erametsade uuendamine on heaks näiteks – pika perioodi keskmine võib olla täna juba „lati alt läbi minek“. Arvestatud osaliselt. Mõõdikute perioodi valikut on arengukava kavandis selgitatud ja täiendatud. 209 Keskkonnaministeerium Võõrpuuliikide kasutamisel on oluline lähtuda ettevaatusprintsiibist, kuna ei saa välistata nende invasiivseks muutumist. Ka võib nendega tuua sisse patogeene, mis meie kodumaiseid liike ohustavad. Samas on oluline säilitada ning uurida kodumaiste liikide geneetilist mitmekesisust, sest see tagab liikidel paindlikkuse ja parema kohanemisvõime. Arvestatud. Arengukava k avandit on täiendatud järgmiselt: "Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele lähtudes ettevaatusprintsiibist, et vältida invasiivsust ning patogeenide levikut." 210 Keskkonnaministeerium Puudu on maastiku tasemel raiete mõjude vähendamise lahendused. Probleem on suurte lagedate alade koondumine lage- jm raiete tulemusel. Lahendused saavad tulla läbi uuenemiskriteeriumi lageraiealadel (nt puud on 5 m kõrged, enne kui naaberalal on lubatav uus uuendusraie) ja väiksema langi pindala kaudu. Vajadus selleks on nii kaitsvatael aladel kui väljaspool (nt kah –alad). Puudu on looduslähedase metsamajandamise viiside osas eesmärgid ja täpsemad tegevussuunad Arvestatud. Täiendatud ruumilise planeerimise ja liitumisega. Lisaks on käsitletud erinevate metsamajandusviiside võimalusi. 211 Keskkonnaministeerium Defineerida kuskil ära, mida kaasamise termini all mõeldakse. Seda terminit on väga palju kasutuses nii üldisemalt kui siin dokumendis, kuid arusaam selle sisust on sageli väga erinev. Lihtne teavitamine (nagu siin all mitmed tegevussuunad) ei peaks olema defineeritud kaasamisena. Arvestatud. Kaasamise mõiste lahti räägitud. 212 Keskkonnaministeerium Kavandi tegevus: "Tagatakse metsandusotsuste teadus- ja tõenduspõhisus ning nende aluseks kogutud ja sünteesitud teabe avalik kättesaadavus. Tagatakse, et ühiskond on teadlik metsanduse probleemidest ja otsustest. Kaasatakse teadusasutusi, et baasarusaamad otsustamiseks oleksid ühtsed" Kõik avaliku raha eest toodetud andmed (st teadus) on avalikud, seega tundub et see oleks üleliigne ja teisalt võib jätta mulje et andmete avalikustamisega on meil riigis probleeme, aga see ei ole meie vastutada ega reguleerida. Lisaks kuidas meie tagame otsuste teaduspõhisuse? Me saame toetuda teaduspõhisusele ning tagada otsuste läbipaistvuse. Kuidagi need kolm lauset üksteise otsas ei istu. Arvestatud. Arengukava k avandi teksti on parandatud. 213 Huvigrupp Palun viia metsanduse arengukavasse alljärgnevad põhimõtted: Kui riik, sh. kohalik omavalitsus kehtestab või on kehtestanud erametsadele piirangud või keelud, sh. looduskaitselised, mille tulemusena omanik ei saa metsa majandada kas piiratud või täies ulatuses, siis riik peab omanikule koheselt ja täielikult hüvitama saamata jääva tulu tegelikku väärtust arvesse võttes. Selle üheks vormiks saab olla metsamaade vahetamine samas piirkonnas samasuguse metsamaa vastu. Arvestatud. Arengukava k avandit on täiendatud metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna all. 214 Huvigrupp Palun viia metsanduse arengukavasse alljärgnevad põhimõtted: Keelatud on riigi selline tegevus, mis toob kaasa nii era- kui ka riigimetsa kas kiire või aeglase hävimise kas metsa liigniiskumise (soode taastamine ja kraavide kinniajamine ning muu selline) ja üleküpsemise tagajärjel või muu sellise tagajärjel. Arvestatud. Arengukava k avandis käsitletud üldisemalt. 215 Huvigrupp Palun viia metsanduse arengukavasse alljärgnevad põhimõtted: Natura 2000 sihtkaitsevööndis kompensatsiooni/toetuse ühikumäära suurus peab olema diferentseeritud vastavalt Natura selle ala looduslikule kooslusele ja metsa (puistu) vanust ja majanduslikku väärtust arvesse võttes. Maksimaalset väärtust omava Natura 2000 sihtkaitsevööndi omanik peab saama EU direktiivides ettenähtud maksimaalse toetuse suuruse. Selgitus: 1) sellist toetuse erineva suuruse süsteemi rakendati eelmisel EU eelarveperioodil Lätis, 2) või malik vastuargument Eesti Vaba riigi ametnike haldussuutmatusele on ebapädev. Osaliselt arvestatud. Arengukava k avandit on täiendatud. Selgitame täiendavalt, et LIFE-IP ForEst&amp;FarmLand tõdetakse, et toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning projekti üks eesmärke on kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste kaasajastamise protsessi ja anda metsaomanikele aktiivsem roll looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks. Looduskaitse planeerimisel kaasatakse ka maaomanikud. 216 RMK Ehkki MAK 2030 on metsa kasvamise ajahorisondiga võrreldes väga lühiajalise perspektiiviga dokument, oleks ka 10 aasta plaane tehes ehk arukas püüda mingit pikemaajalist eesmärki aluseks võtta – ehk siis, millised on (või võiksid olla) Eesti metsad n 100 aasta pärast. See annaks metsa majandamisele mõtte (!), ja lisaboonusena ka tänastele metsaraie oponentidele kindluse, et mets ära ei kao. Võib-olla võtaks sellega osa pinget praegusest ühiskondlikust debatist ehk ära. Arvestatud. Arengukava k avandit on täiendatud ning vastavad joonised (LULUCF uuringust) on välja toodud lisas 1 (Metsakasutuse kujunemine). 217 RMK MAK 2030 peaks ja toetubki kindlasti rahvusvahelistele, eelkõige Euroopa Liidu ootustele (n loodusmetsade mõiste sisustamine ning nende kaitse alla võtmine osana EL biokesisuse strateegiast on seal kenasti sees), aga teades, et EL Roheleppe (mis täna on kõikide metsa ja loodusega seotud paberite alus) metsaparagrahv räägib metsa osas peaasjalikult ainult pindala suurendamisest (uute, jäät - ja rikutud maastike, mitte märgalade v plk -de arvelt loomulikult), siis võiks ka meie paber sellest suunda võtta. Lisaboonus on sama eelmisega. Ja kui eesmärgiks omaette on metsapindala suurendamine, oleks sellega võimalik toetada ka metsamaa pindala raadamise tõttu vähenemise kompenseerimist (eeldades, et seda relevantseks peetakse). Arvestatud. Metsa pindala suurendamise võimalu ste analüüs leiab käsitlust arengukava kavandi tekstis, niisamuti ka raadamise tõttu metsa vähenemise kompenseerimise analüüs. 218 RMK MAK 2030 dokumendi looduse eest seisjate huvide rahuldamine on üles ehitatud majandusmetsades loodusväärtuste leidmisele ja hoidmisele. Samas peaks mistahes metsa ökoloogiliste eesmärkide saavutamise juures siiski ka kaitse all olevate metsade väärtusi arvestama. Praegu paistab, et paberiga püütakse panna piir ette kaitstavate metsade proportsiooni suurenemisele (mitte rohkem kui 100-74=26%), ja siis majandusmetsades kõik „uued“ väärtused üles otsida ning kaitse alla võtta. Aga see on matemaatikaülesanne, mida pole võimalik kas ilma metsapindala suurendamise ja/või juba kaitse alla olevate loodusväärtuste kaitse alt välja viimiseta lahendada. Lühidalt – elurikkuse hoidmise eesmärgistamine (ja tegevused) oleks meie meelest arukas kõikide metsade kohta sõnastada; piiri võib panna range kaitse all olvate metsade osakaalule (või absoluutväärtusele), ning sõnastada ka mehhanism selle hoidmiseks. Mitte arvestatud. Teemat käsitletakse KEVADes . 219 RMK Raiemahu ja juurdekasvu omavahelise sidumise ahvatlusest pole dokumendi koostajad muidugi hoiduda suutnud :( , aga see on „tellija“ seisukohast muidugi ka arusaadav. Siiski on, nagu kõik metsaga sisuliselt seotud osapooled teavad, põhimõtteliselt vale peale uuendusraie veel teiste raiete sidumine puidu juurdekasvuga. Kuna raieid mõõdetakse (ja ka reguleeritakse) pindalaühikutes, oleks sarnaselt arukas kokku leppida ka MAK-i eesmärkides – n aastane keskmine lageraiete pindala Eesti metsades ei ületa 1,5% kogu metsapindalast (see on väiksem kui, aga võib ka võrdsustada keskmise raievanuse järgi arvutatud osakaaluga kogupindalast). Arvestatud. Arengukava lisas 1 on käsitletud metsakasutust. 220 RMK Metsa kasvatamise osas jäi silma konstanteering , et mingi seire kohaselt on enamus lanke uuenenud lehtpuuga. Omaette teema on, kas see on hea või halb (dokument sellele hinnangut ei anna), aga tasuks olla ehk hoolas taoliste numbrite kasutamisel – võib ilmselt üsna julgelt arvata, et suurel osal neist lankidest on siiski ka elujõuline okaspuu uuendus olemas ja järjekordse „metsastatistilise“ numbri väljahõikamine tegelikku pilti moonutav. Mis aga metsakasvatustöödesse – istutamine, kultuuride ja noorendike hooldus – siis on siin ilmselt siiski oluline vahe era- ja riigipraktikate vahel, mistõttu keskmiste näitajate kasutamine eesmärgistamisel ei anna soovitud tulemust (n RMK teeb praegu juba rohkem võsasaetöid kui kogu Eesti metsade jaoks dokumendis pakutud). Arvestatud osaliselt. Tekst korrigeeritud ja täiendatud sõnaga "erametsas". 221 RMK Metsakahjustuste osas näib, et (kui SMI järgi on 1/3 Eesti metsadest e 600 000+ ha kahjustatud ja sanitaarraiega raiutakse aastas 2000 ha lagedaks, mida soovitakse vähendada), et kuidagi need numbrid omavahel kokku ei lähe. Seda enam, et SRL-i pindala sõltub eelkõige metsaomaniku suvast, mitte metsa seisundist. Taotlema peaks ikkagi ilmselt, et kahjustatud metsi oleks võimalikult vähe ja eesmärgistada ennetustegevusi, mitte tagajärgede likvideerimise vähendamist. Arvestatud. Käsitletud kliimamuutuste mõju tegevussuundade all. 222 RMK Kliimamuutustest mõjutatud metsakahjustuste ulatuse suurenemisest peame ise veel olulisemaks muutustega kohanemist, eelkõige sademete hulga suurenemise ja külmaperioodide lühenemisega seonduv. Ka lähima 10 aasta perspektiivis peame vähemalt riigimetsa puhul ses osas esmatähtsaks infrastruktuuri lõpuni väljaehitamist; usutavasti võiks see teema olla veel suurema tähtsusega erametsade puhul. Arvestatud. Teemat on käsitletud põhjalikumalt. 223 RMK Märkasime ja soovime tunnustada KAH-teema kajastust dokumendis ja seda arusaadavalt eelkõige riigimetsa kontekstis. Samas ei saa märkimata jätta, et rahva rahulolematuse ajendiks on sageli teiste metsaomanike metsades tehtud raietööd (teadupärast 2/3 kõigist uuendusraietest Eestis), mille järelmid sageli RMK KAH-koosolekute korraldajate peal välja elatakse. Soovimata seda teemat RMK pealt ära veeretada, arvame, et asumilähedaste metsade majandamine võiks dokumendis tähelepanu saada omandivormist sõltumata. Arvestatud. Arengukava k avandit on muudetud kaasamise tegevussuuna osas. 224 RMK Metsakülastuste osas püüame ka edaspidi oma taristuga võimaluste pakkujaks olla ja järgmiste aastate käijad juba kolmandasse miljonisse tõsta. Märgime siiski, et need numbrid iseloomustavad justnimelt meie matkaradadel ja lõkkeplatsidel käijaid; kui marja- ja seenelised, looduspiltnikud jmt rahva juurde arvestaks, võib see number ehk poole suuremgi olla. Arvestatud. Märgitud analüüsivajadus metsa kõrvalkasutuse osas. 225 RMK Teemade blokk, mis oleks meie meelest ilmselt arukas algusest lõpuni läbi mõelda, on metsaomanike toetamise mehhanismid, sh vabatahtliku looduskaitse motiveerimine. Arusaadavalt on siin piiriks riigi rahalised võimalused, aga praegune „kõigele näpuotsaga midagi“ süsteem ei paista andvat ei metsakasvatuslikku- (okaspuupuistute osakaalu püsimine) ega looduskaitselist (erametsade loodusväärtuste vabatahtliku kaitse alla võtmine) tulemust, mida juba mõned kümned aastad soovitud on. Aga siin ei ole me muidugi kaasarääkijad, pigem lihtsalt kõrvaltkiibitsejad . Samas oleks ilmselt omaette väärtuseks teadlike ja heaperemehelikult tegutsevate metsaomanike olemasolu, mille saavutamise järel võiks ehk MAK-i eesmärgina ka näiteks Metsaseadusest üldse loobuda. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud nii kompensatsioonimehhanismide kui tugisüsteemide osas. 226 Keskkonnaamet Praegune arengukava kavandi üldisustusaste ei võimalda aru saada, millises suunas soovitakse metsandust arendada – kas hoida praegust intensiivsuse taset, seda korrigeerida väiksemaks, või muuta veel intensiivsemaks. Loodetavasti selgub metsanduse arengusuund täpsemaks arengukava koostamise käigus. Arvestatud. Arengukava kavandi lisas 1 tuuakse välja metsakasutuse printsiibid. 227 Keskkonnaamet Sissejuhatus: Toodud eesmärkides on suurem rõhk majandusel ja lõpuks mainitakse ka elupaikade taastamist. Ettepanek, et keskkonnaaspekti eesmärgistataks põhjalikumalt sh eesmärki tagada elustiku ja metsade vanuseline mitmekesisus ning vähendada killustumist. Arvestatud. Teksti täiendatud ja struktuuri muudetud. 228 Keskkonnaamet Sissejuhatus: Arengukava alguses tuleks tekitada mõistete peatükk, et kõik osapooled saaksid arengukavas toodud mõistetest ühtemoodi aru, näiteks rangelt kaitstav mets, kaitsemets. Mitte arvestada. Kasutusel on metsanduses tuntud ja defineeritud mõisteid. 229 Keskkonnaamet Eesti metsaressursside olem: Lk 6 räägitakse juba sellest, et tuleb otsustada, et mida soovitakse (lause enne tabelit 1) – see ei peaks „olemi“ all olema kirjeldatud. Mitte arvestatud. Üldpealkiri selles peatükis on: "Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused", mistõttu puudub vajadus teksti muuta. 230 Keskkonnaamet Eesti metsaressursside olem: Lk 7 tabel 2 – käsitletud vaid riigimetsakülastajate näitaja, eesmärgiks võiks seada kõikide metsakülastuste näitaja. Arvestatud. Elanikkonna seas viiakse läbi uuringuid metsa kasutusviiside kohta, et välja selgitada kõrvalkasutuse maht ja sisu. 231 Keskkonnaamet Eesti metsaressursside olem: Lk 8 on öeldud, et raadamisel on oluline mõju elurikkusele, oluline mõju on ka uuendusraietel ja ka seda tuleks käsitleda. Arvestatud. Teksti täiendatud. 232 Keskkonnaamet Eesti metsaressursside olem: Lk 9 – võimalusel vältida tinglikku kõneviisi („raiete kavandamise TULEKS“, kui seada pikemaajaliseks eesmärgiks“). Tuleviku võimalusi tuleks käsitleda mitte „olemi“ peatükis vaid eesmärkide osas. Osaliselt arvestatud. Üldpealkiri selles peatükis on: "Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused", mistõttu puudub vajadus teksti muuta. 233 Keskkonnaamet Eesti metsaressursside olem: Lk 9 - põhimõte, et raietega „Ohustada ei tohi metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi“ on natuke deklaratiivne. Jääb selgusetuks, mida mõeldakse ohustamise all: kas pöördumatut kahjustamist, ajutist muutmist või midagi muud? Raietel on nii mullale kui veerežiimile vähemalt teatud perioodiks raie järgselt paratamatult väga suur mõju ning metsa majandamist võimaldavate või lihtsustavate teede ning melioratsioonivõrkude rajamisel veelgi ulatuslikum. Võib-olla oleks õigem eesmärgiks seada, et „Kahjustada ei tohi metsamulda või muuta veerežiimi määral, mis halvendaks metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi“? Arvestatud. Sõnastust on korrigeeritud. 234 Keskkonnaamet Metsade kaitse ja elurikkus: Metsade kaitse elurikkuse peatükis on täiesti käsitlemata metsaelupaikade killustumise probleem ning rohevõrgustik. Samuti vanade metsade osakaalu säilimine või olukorra parandamine. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud. 235 Keskkonnaamet Metsade kaitse ja elurikkus: Lisaks torkab silma, et peatükk on liiga Natura keskne. Lisaks Natura kohustusele tuleb ka muudel aladel ja väärtuste osas LKS järgi saavutada liikide ja elupaikade soodne seisund. Siseriiklikult ei oska me täna midagi väga öelda elupaikade kohta, kuna ohustatuse hindamist nende osas ei toimu, aga metsaliikidel ohustatus on hinnatud. Riiklik seire ka näitab midagi. Seega võiks MAKis olla ka üks lõik, mis annaks ülevaate, kuidas läheb „metsaliikidel“ ohustatuse hindamise tulemustena ja riiklikel seireandmetel. Arvestatud. Peatükki täiendatud metsaliikide ohustatuse osas (riiklik seire). Lisaks on elurikkuse tegevussuuna all teemat mitmeti käsitletud. 236 Keskkonnaamet Metsade kaitse ja elurikkus: Eriti hiljutise Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse taustal on positiivne, et Natura jaoks lubatakse täiendavalt alasid ümber tsoneerida , aga sellest ilmselt ei piisa. Eesti Punase Nimestiku hinnangud näitavad mitmete liikide osas langustrendi, mille üheks põhjuseks on ka raie. Samuti on Euroopa roheleppes ja elurikkuse strateegias seatud elurikkuse kaitsele ja kaitstavate alade osakaalule suured eesmärgid (30% maismaast, s.h. ka 10% rangelt kaitstud). Seetõttu oleks korrektne välja öelda, et uute alade kaitse alla võtmine pole ka välistatud, kui see on vajalik liikide või koosluste sooda seisundi säilitamiseks ja ka üle-euroopaliste eesmärkide täitmiseks. Arutelud eesmärkide täitmise võimaluste ja terminite sisustamise üle veel käivad, kuid tuleks siiski sedastada, et ELis oodatakse kaitstavate alade osakaalu tõstmist. Ka MAKi KSH programm (lk 12) sedastab, et „Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust“. Osaliselt arvestatud. Arengukava eesmärk on tagada eesti metsade kestlikkus. Forest Europe ja Eesti kehtiva metsaseaduse alusel on metsa majandamine kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Lisame veel, et eelkõige tuleb väärtused selgeks teha olemasolevate kaitsealade piires, siis liikuda mujale kui selleks on vajadus. 237 Keskkonnaamet Metsade kaitse ja elurikkus: Lk 9 lõpus ja lk 10 alguses on väga kenasti välja toodud metsaelupaikadega seotud problemaatika – selle lahendamiseks peaks välja pakkuma ka lahendused. Ainult elupaikade taastamine seda ei taga. Arvestatud osaliselt (tegevusi käsitletakse programmis). Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 238 Keskkonnaamet Metsade kaitse ja elurikkus: Lk 9 tuuakse välja eelmise MAKiga seatud rangelt kaitstavate metsade eesmärk esialgu vaid minimaalse vajaliku pindala osas (10%), kuid jäetakse tähelepanuta, et see peab olema samas ka tüpoloogiliselt esinduslik võrgustik („Kui eelmise arengukava eesmärk oli, et rangelt kaitstakse minimaalselt 10% metsamaast, siis see eesmärk on nüüdseks ületatud ja rangelt kaitstakse 14% metsamaast (SMI).“). Esinduslikkuse tingimus on veel täitmata (majandustegevus riigimetsamaadel küll peatatud kaitsealade piiranguvööndite potentsiaalsetel laane-salu-soovikumetsade kaitse aladel, kuid veel realiseerumata). Sellest räägitakse alles lk 10, et „Lõpule tuleb viia protsess range kaitse tüpoloogilise esinduslikkuse saavutamiseks – juba välja valitud laane, salu- ja soovikumetsade alade kaitseks tuleb kehtestada sobiv kaitsekord“. Neid teemasid tuleks koos käsitleda. Lisaks ei vasta Eesti sisene range kaitse mõiste ELis esialgu välja käidud range kaitse mõistele (nt. keelatud ka jahipidamine, kalapüük, metsasaadsute varumine jms). Range kaitse/kaitsemetsade definitsioon peaks MAKis kindlasti esitatud olema (nagu on VEPi definitsioon, mis tegelikult tuleb seadusest ega vajaks dubleerimist). Tõenäoliselt viitab ka Riigikontroll selle puudusele, et haldusala erinevad asutused sisustavad neid mõisteid erinevalt. Valdkonna statistika tuleb korda saada ja ühtsetele alustele viia. Arvestatud osaliselt. Esimene osa on käsitletud, teine osa ei ole arengukava teema, sest see on laiem probleem (ka liikmesriigid ei suuda definitsioone omavahel kokku leppida). Arengukava kontekstis tähendab range kaitse seda, et metsamajanduslik tegevus on nimetatud alal keelatud. 239 Keskkonnaamet Metsade kaitse ja elurikkus: Lk 10 sedastatakse, et „Siiski tuleb vähemalt kaitstavatel aladel, mis on linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad, seniseid kaitsemeetmeid tõhustada“. Seega on raierahu teemal kajastatud KeA esmane ettepanek rakendada seda kaitsealade piiranguvööndites. Praktikas peatatakse raied ka väljaspool kaitsealuseid objekte, kuna LKS ei anna pesitsuse tuvastamise järel enam kaalumisruumi, kas peatada raie või mitte, vaid raie tuleb peatada. Kuni LKS pesitsusrahu tagamise nõuet pole muudetud, ei ole raiumine pesitsusajal lubatud mitte üheski puistus, kus lindude pesitsemine on tuvastatud. Sellest lähtuvalt ei saa leppida ka eelnõus oleva käsitlusega (s.h. lk 23 kajastatud tegevussuunaga: „Metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel“). Arvestatud osaliselt. On selge vajadus uurida linnurahu rakendamise m õju kogu metsale ja see on arengukava kavandis markeeritud. Seega, enne ja ilma sisulise analüüsita ei saa rakendada linnurahu kogu metsamaal. Taoline praktika, et teeme seadusi ilma sisuliste analüüsideta ei ole mõistlik nüüd ega edaspidi. Vt ka punkt 35 vastust. 240 Keskkonnaamet Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime: Lk 12 rõhutatakse metsastamise olulisust süsinikusidumise vaatest. Mainima peaks lisaks metsastamise olulisusele ka elupaikade säilitamist kui pikaajalist süsiniku sidumise võimalust. Mitte arvestatud. Igasugune mets on liikidele elupaigaks ning toimub süsiniku sidumine. Seetõttu ei tooda teemat eraldi välja. 241 Keskkonnaamet Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime: Lk 12 puidu kasutamine energeetikas – võiks kaaluda kas seda peaks rohkem reguleerima, et tagada nii kliima kui elurikkuse eesmärkide täitmine. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud üldisemalt energeetika teemal. 242 Keskkonnaamet Muud ökosüsteemiteenused: Lk 15-16 räägitakse RMK teabepunktidest, kus jagatakse looduses liikumise võimaluste infot jmt. Ettepanek mainida, et tegemist ka kaitsealade külastuskeskusega, kus tuleb tegeleda lisaks looduses liikumise võimalustega ka loodusteadlikkuse tõstmisega. Arvestatud. Loodusteadlikku se põhimõtte tõstmisega on arengukava kavandis arvestatud. 243 Keskkonnaamet Muud ökosüsteemiteenused: Uute matkaradade kõrval tuleks rõhutada külastuse hajutamise/ümbersuunamise vajadust nn kuumadest punktidest, mille külastuskoormus on kahjustav. Mitte arvestatud. Teema ei kuulu MAKi alla, vaid on külastuskorralduse teema. 244 Keskkonnaamet Metsandus ühiskonnas: Lk 18 lõpus on öeldud – et on sõnastatud kolm probleemvaldkonda, mis tuleb arengukava uue perioodiga lahendada. Sobilik oleks siin need kolm probleemvaldkonda ka lühidalt välja tuua (praegu ei teki seost lk 20 toodud punktidega). Teadmiseks võetud. "Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused" peatükis on need välja toodud. 245 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 21 – esimene alaeesmärk – leiame, et ei piisa vaid soodsas seisundis olevatest Natura elupaikadest. Ka metsaelustikul peab minema hästi. Kaaluda, kas peaks välja töötama metsade elurikkuse indeksi (erinevate mõõdikute kogum), mis peaks paranema? Osaliselt arvestatud. Mõõdikuid on muudetud. See mõõdik ei iseloomusta küll kogu metsaelustikku, kuid peame arvestama, et üle- euroopaliselt ohustatud liikide seisund peab paranema. Vt punkt 254 selgitust. 246 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 21 - MAK koostamise eeletapis toodi ühe probleemina lauale, et metsamajandus on liiga lageraie keskne. Käesolevas eelnõus seatakse aga eesmärgiks, et turbe- ja valikraiete osakaalu võiks säilida tänasel tasemel. Ka MAKi KSH programmi lk 23 sedastatakse, et „Oluliste punktidena toodi senise olukorra analüüsil välja, et rohevõrgustikke planeerides tuleb tagada alade parem sidusus ning kasutustingimuste selgus, et tingimused oleksid siduvad ning tagaksid seega ka rohevõrgustike toimimise“. KSH programmi lk 29 (p. 4.13) lisatakse, et „Metsandusega seotud peamisteks kitsaskohtadeks ei ole pelgalt üldine raiesurve, vaid metsandusliku majandustegevuse suurepinnalisus ja looduslikust foonist oluliselt äärmuslikum intensiivsus“. Lageraied kahtlemata kahjustavad rohevõrgustiku toimimist metsaliikidele (killustumine) ning on looduslikust foonist (s.o. häiringutest) oluliselt suurema intensiivsusega (puidu ja sellega aineringe osade eemaldamise ulatus). Eesmärk peaks seega olema, et metsaomanikud hakkas lageraie asemel rohkem kasutama alternatiivseid uuendusraie võtteid ehk nende osakaal peaks tõusma. Riik peaks soodustama turberaiete ja valikraiete laialdasemat kasutamist, s.h. väljaspool kaitstavaid alasid ehk rohevõrgustikes. Arvestatud. Vt punkt 12 vastust. Lisaks on põhjalikumalt käsitletud metsade sidususe teemat. 247 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 22 p 1 – tormikahjustuste õigeaegne koristamine – siin tuleks lisada arvestades elurikkuse kaitse vajadust – siin on praegu räägitud vaid kõdunema jääva puidu kasulikkusest, kuid see on natuke laiem teema. Arvestatud. Surnu d- ja lamapuidu teemale on arengukava kavandis osundatud. 248 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 22 – p 2 metsaühistute nõustamisel – peaks eesmärgiks panema ka metsaühistute teadlikkuse tõstmine ja koolitamine elurikkuse kaitse teemadel – kuidas nad muidu oskavad maaomanikke nõustada? Arvestatud . Teksti täiendati järgnevalt: „ Seega on oluline tagada ka nõuandjate komp etents erinevates valdkondades. ” 249 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 22 - jääb selgusetuks, mida mõeldakse selle all, et „Inventeeritakse kaitstavad alad ja vääriselupaigad“? Mille inventuuri on mõeldud (kõigi liikide ja elupaigatüüpide või kaitsealuste liikide vm?). Arvestatud. Arengukavas on teemat täpsustatud. 250 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 22 - teadaolevalt on „metsa jäetava surnud puidu ja lamapuidu vajalikku mahtu ja olemit tulundusmetsas“ juba mitmeid kordi uuritud (s.h. N2 metsades) ja soovitused üldiselt teada (milline on looduslik foon ja millistest mahtudest algab üldse positiivne efekt). Võiks teha varasemate uuringute koondi ja valmistada ette õigusaktide muudatused (säilikpuude jätmine jms). Mitte arvestatud. Säilikpuudele sh lamapuit osas on regulatsioonid olemas. Arengukava kavandis on elurikkuse tegevussuuna all viidatud, et teemat uuritakse ning on sõnastatud järgmiselt: „ Selleks, et säilitada raietel rohkem väärtuslikke looduselemente, tähelepanuväärivaid puid, üksikute säilikpuude asemel mitmeliigilisi puuderühmi, surnud puitu jm, analüüsitakse metsa jäetavate puude, surnud puidu ja lamapuidu vajalikku mahtu ja olemit majandusmetsas ning selle jätmise praktikaid ning vajadusel muudetakse regulatsioone.” 251 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 23 p 4 - tegevust „Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi“ palume täiendada järgmiselt: „Keskkonnamõjude leevendamiseks ja vältimiseks projekteeritakse ning rakendatakse terviklikke leevendusmeetmeid (s.h. keskkonnarajatised nagu settebasseinid, puhastuslodud, kompenseerivad väikeveekogud, kunstkärestikud jms)“. Lisama peaks tegevuse, et koostatakse kuivendusmõjude leevendamise ja vältimise käsiraamat või juhis. Osaliselt arvestatud. Üldpõhimõtted on käsitletud, kuid detailid on programmi teema. Vt lisaks punkt 1 vastust. 252 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 23 p 10 – „haruldaste metsaliikide„ –ettepanek asendada sõna „ohustatud“, sest see on konkreetne rahvusvaheline kriteerium, mõiste haruldane on sisustamata. Arvestatud. Sõnastust on muudetud. 253 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Lk 23 p 11 – suurendatakse riigimetsa investeeringuid looduskaitsetöödesse – selle tegevuse peaks lahti mõtestama, mida see endast sisaldab. Ning ettepanek on sõnastada see palju laiemalt, sest looduskaitse tööde rahastamisele tuleb lisavahendeid ka väljastpoolt Eestit tuua. Mitte arvestatud. Teemat käsitletakse KEVADes . 254 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Ettepanek - metsade elurikkuse peatüki all lisada eesmärgiks, et metsaliikide ohustatuse tase väheneb või töötada välja metsade elurikkuse kompleksindeks ning jälgida selle taset, et see paraneks teatud tasemeni. Arvestatud. Majandatavate metsade ökosüsteemi seisundi hindamiseks töötatakse välja sobilikud indikaatorid ja nende põhjal luuakse kohane seiresüsteem. 255 Keskkonnaamet Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Ettepanek - tegevussuunana tuleks MAKi sisse kirjutada ka raiete kumulatiivse mõju analüüsi metoodika ja töövahendi väljaarendamine. Riigile heidetakse põhjendatult ette, et seda ei osata praegu hinnata. Osaliselt arvestatud. Üldisemalt käsitletud uuringu vajadusena kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all. 256 Keskkonnaamet Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk: Lk 24 - metsanduse konkurentsivõime säilitamise eesmärgi jaoks nähakse ette, et tulundusmetsade pindala säilib samal tasemel (lk 24). EK elurikkuse strateegia näeb ette kaitsestaatuse saavutamist 30% maismaast (täna 25%). Arutelud küll alles käivad, mida kaitsemetsana strateegia tähenduses mõista, kuid eeldatavasti tähendab see ikkagi kaitsemetsade osakaalu tõusu ja tulundusmetsade pindala vähenemist. Tulundusmetsade osakaalu vähenemise eeldusel tuleks mõelda pigem sellele, kuidas olla konkurentsivõimelised vähema kasutatava ressursiga. Osaliselt arvestatud. 30% kaitstavat ala maismaast ei eelda, et see peab olema metsamaal. Küll a ga on puidu väärindamisele arengukava kavandis osundatud. 257 Keskkonnaamet Kaasamise tegevussuund: Lk 28 - kaasamise tegevussuuna tegevuste kirjelduses on mainitud vaid metsaregistri teavitusi, kuid juba täna on meil ka eesti.ee kanal kasutusel, arendamisel on keskkonnaportaal ning uus EELIS ning turul pakutakse ka erinevaid mobiiltelefonide äppe . Seetõttu ehk ei ole mõistlik kavandada vaid ühte teavituskanalit. Arvestatud. Teksti täiendatud: "Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. Sealjuures suurendatakse avalikkuse teadlikkust looduskaitse vajalikkusest." 258 Keskkonnaamet Arengukava mõõdikud: Üheks eesmärgiks on seatud metsamaa pindala tõus – ettepanek oleks kuskil lahti rääkida, mille arvelt või kuidas seda eesmärki soovitakse täita. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on sisse viidud viide LULUCF-i uuringule ning osundatud vajadusele nimetatud küsimust analüüsida. 259 Keskkonnaamet Arengukava mõõdikud: Arvestades eespool toodud ettepanekut, peaks mõõdikuks olema ka „Soodsas seisundis olevate metsaspetsialistidest liikide arv“, mis võiks olla ka tõusuteel. Liikide ohustatus hinnangud peaks olema sisendiks riiklike eesmärkide seadmisel. Arvestatud. Mõõdikut on täiendatud. See indikaator ei iseloomusta küll kogu metsaelustikku, kuid arvestame, et üle- euroopaliselt ohustatud liikide seisund peab paranema. 260 Keskkonnaamet Arengukava mõõdikud: Arengukava mõõdikute tabelis on üldeesmärk Eesti metsandus kestlik mõõdik nr 2 „Erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete pindalast“. Seda mõõdikut saab väga erinevalt arvutada, mistõttu võiks täpsustada „Erametsade uuendamise osakaal erametsade lageraie pindalast“. Esmalt ei ole mõtet võrrelda erametsade uuendamise osakaalu kõikide omanike uuendusraietega, sh. ka RMK uuendusraietega. Teiseks tuleks uuendusraie asendada lageraiega, kuna turberaielanke ju ei uuendata, vaid need peaks looduslikult uuenema. Osaliselt arvestatud. Mõõdikut on täiendatud järgmiselt: “Erametsade uuendamise osakaal erametsade uuendusraiete ja halva tervisliku seisundi tõttu raiutud alade pindalast (%)”. Lisame, et vajadusel turberaie lanke uuendatakse. Näiteks palumännikutes on levinud praktika maapinna ettevalmistamine koos männi külviga. 261 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Tekstis ei ole suures osas arvestatud MAK2030 alusuuringu (2018) järelduste ja soovitustega. Seetõttu ei ole riigi metsapoliitika seisukohtade kujundamiseks esitatud 31.05.2021 kavandi versioon süsteemne ega terviklik käsitus. Esitatud kavand vajab olulist täiendamist. Mittesüsteemsed lahendused ei ole tulemuslikud. Arvestatud. Arengukava kavandis on alusuuringuga arvestatud ja sellele viidatud. 262 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Eestis tegelik metsanduspraktika, peamiselt raiepraktika, on oluliselt hälbinud Riigikogus 1997.a heakskiidetud metsapoliitika dokumendis kirja pandust mõttest ja eesmärkidest. Miks ja kuidas on olnud see eiramine võimalik, vajab analüüsimist, järelduste tegemist ja metsaseadustikus muudatuste tegemist? Metsaseadustik on vaja viia kooskõlla metsapoliitika kujundamise alusdokumendiga. Mitte arvestatud. MAKi ülesanne ei ole kehtiva metsaseadustiku analüüs ja seaduste järgimise kontroll. 263 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Forest Europe ja Eesti metsaseaduse alusel praegust metsanduspraktikat ja metsade majandamist ei saa aktsepteerida säästvana, jätkusuutlikuna ega kestlikuna. Vajalikud on mitmed kiired muudatused metsaseadustikus, sh metsa majandamise eeskirjas. Vajalik on korrigeerida metsakasvatuse vaates suures osas mitterahuldavat metsade inventeerimist, raiete planeerimist, raiele valikut, (väga) madala kvaliteediga raiepraktikat, järelevalvet ning metsakasutust tervikuna. Osaliselt arvestatud. Arengukava jagab suundumisi muuhulgas õigusaktide kohta. Näiteks on arengukava kavandis viidatud raiete planeerimisele. 264 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Esitatud kavandis ei ole arvestatud Eesti säästava arengu seadust (1995) ja sealt lähtuvaid nõudeid valdkondlikule arengukavale. Seaduse järgi on nõue riiklikult määratleda taastuva loodusvara, antud juhul metsaressursi (metsamaa, ökosüsteemid, metsa oluliste hüvede ja puistute tagavara), kriitilise varu ja kasutatava varu suurus. Osaliselt arvestatud. Arengukava kavand käsitleb metsakasutust nagu SäAS nõuab. Lisas 1 on käsitletud metsakasutust (kasutatava varu suurus) erinevatest aspektidest põhjalikumalt. 265 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Esitatud kavandis ei ole suures osas arvestatud Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ (SE21) toodud põhimõtetega ja seatud eesmärkidega. Kavandis on täiesti välja jäetud Eesti looduse ja kultuuri eripära arvestav 18-s eesmärk - „Kultuuriruumi elujõulisus“. ÜRO säästva arengu üleilmsetes eesmärkides on seatud küll 17 üldeesmärki , aga lähtuvalt Eesti põhiseaduses sätestatust, on SE21 määratlenud täiendava 18-nda säästva arengu üldeesmärgi. Sellega tuleb MAK2030 dokumendis arvestada. Vajalik on taastada metsaregistris looduslike pühapaikade jt kohaliku kultuuriga seotud objektide paiknemist kajastav ja kaitsmist tagav kaardikiht. Arvestatud. Tekstis käsitletud. 266 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kavandi sissejuhatavas osas tehtud viide seostele MAK2030 ja riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ vahel, on mitmeti eksitav. On sisulisi vastuolusid pikaajaliste eesmärkide saavutamise tegevuste vahel. Kavandatud kolme alaeesmärgiga ja vastavate tegevussuundadega ei saavutata seda, millest kirjutatakse kavandi sissejuhatavas osas seoses arengukava üldeesmärgiga. Ei ole selgelt määratletud, et mida soovitakse metsamajanduses poliitiliselt muuta ja saavutada. Vajalik on selgelt esile tuua, et mis muutub või hakkab muutuma seoses MAK2030 heakskiitmisega. Mitte arvestatud. Mõjuhindamine tegeleb spetsiifiliselt teiste arengukavadega vastavuse hindamisega. 267 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kavandis ei ole suures osas arvestatud MAK2030 koostamise varasema juhtkogu tegevuse analüüsi tulemusi (analüüsi koostas Jaanus Kangur 2020) ja sellest tulenevaid loogilisi soovitusi. Vaja on veel ka analüüsida ja tulemused avalikustada MAK2030 koostamise koguprotsessi osas ning teha vajalikud järeldused edaspidise protsessi korrigeerimiseks. Kahetsusväärselt otsustati (kus ja kuidas?) ootamatult varasem juhtkogu avalikustamata põhjendustega laiali saata ja moodustada uues koosseisus juhtkogu. Arvestatud. Protsessi on kirjeldatud arengukava lisas 2 (metsakonflikt). 268 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kolme alaeesmärgi ja vastavate tegevussuundade valiku põhimõtted ei ole selgelt ja argumenteeritult esile toodud. Selge on pidev rõhuasetus metsamaal kasvavale puidukasutusele ja sisuliselt ei käsitata metsamaa ökosüsteemide olulisust ja hüvesid tervikuna, sh elukeskkonna kvaliteedi tagajana . Osaliselt arvestatud. Lisaks majanduslikule käsitlusele on arengukavas markeeritud ka elurikkuse ja ruumilise planeerimise teemad erinevates peatükkides ning tegevussuundade all. Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi, mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. Märgime, et koostamisel on keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD, milles käsitletakse elukeskkonna teemat veelgi põhjalikumalt. 269 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) MAK2030 koostamise varasemas protsessis avastati, sõnastati ja avalikustati 101 (ükssada üks) probleemi metsanduslikus tegevussüsteemis ja neist määratleti 12 (kaksteist) olulisemat probleemi. Kavandi esitatud versioonis ei ole lähtutud nimetatud probleemide põhjustest ega ole kavandatud enamike probleemide tekkimise, püsimise või süvenemise põhjuste leevendamist või lõpetamist. Seetõttu ei ole võimalik koostada vastavat süsteemset meetmete kava. Ilma meetmete süsteemse kavata ei ole võimalik teha sisulisi muudatusi metsanduse praktikas ja luua eeldusi praeguse valdavalt mitterahuldava metsanduspraktika, peamiselt raiepraktika, muutmiseks ökoloogilisemaks, inimsõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks. Arvestatud osaliselt. Selgitame, et täpselt sellises sõnastuses tõepoolest ei ole käsitletud, kuid arvestades arengukava üldistustaset (tuginedes VV määruse 19.12.2019 nr 117 "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord", § 3), on valdkondade probleemid kaardistatud peatükis "Olukorra analüüs ja järeldused" ning tegevussuundade all on kirjeldatud lahendusmeetmed. Kuna arengukava eesmärk on anda arengusuunad, ei võimalda formaat detailsemalt pro bleeme kirjeldada. Samuti on arengukava kavandi lisa nr 4 101 probleemi analüüs, milles kajastatakse detailsemalt juba kasutusele võetud meetmeid või millise tegevussuuna all on välja pakutud lahendused. Lisas 2 on käsitletud metsakonflikti teema põhjalikumalt ning samuti on tehtud ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. 270 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Vajalik on teha metsafondi (metsamaa ja sellel kasvava puittaimestiku) täielik inventuur, et teada saada metsaressursi tegelik seis kasvukohatüüpide, puuliikide ja puistute vanuseklasside kaupa. Praegu on metsamaastikul nähtav tegelik pilt ja SMI-põhise statistika järeldused (väga) suuresti erinevad. Hinnangute erinemise põhjus tuleb avastada, analüüsida ja avalikustada. MAK2030 metsakasvatuslikud eesmärgid peavad lähtuma metsafondi tegelikust olemist ja seisundist. Mitte arvestatud. SMI andmed kajastavad kõige paremini Eesti metsa tegelikku olukorda. Juhtkogu käsutuses on parim olemasolev metsanduslik andmestik, milleks on SMI tulemused. Alati on oodatud ettepanekud andmete täiendamise osas. 271 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) MAK2030-s tuleb käsitada täiesti eraldi metsamajandamise (metsakasvatuse) osa ning metsatööstuse-puidutööstuse osa. Need tegevusvaldkonnad tuleb lahus hoida, sest huvid ja eesmärgid on vastandlikud. Metsakasvatus on eelduseks raie- ja puidutööstuse võimalustele ja konkurentsivõimele. Puidutööstuse poolt metsa- ja puiduressursi tarbimine („turu nõudlus“) ei tohi kahjustada metsamaad (metsamuldi) ja sellel kasvavate puistute kvaliteeti ega metsamaa toogivõimet. Metsaseaduses §6 (1) p1 „Riigi ülesanded metsanduses“ ei näe ette riigi poolt puidutööstuse arengukava koostamist. Mitte arvestatud. Metsakasvatust ja selle tulemusena kujuneva loodusressursi kasutust tuleb käsitleda ühtse tervikuna, nagu kõiki muidki metsanduse valdkondi. Ilma selleta on võimatu kujundada kestlikku metsandust, mis arvestaks nii ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega. 272 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kohaliku ja üleriikliku elukeskkonna kvaliteedi ning turvalisuse säilitamiseks on vajalik algatada metsaseadustikus kaitsemetsade staatuse (kategooria) taastamine. Kaitsemetsade kogu peatükk võeti ilma akadeemilise diskussioonita metsaseadusest välja 2009.aastal metsaseaduse muutmisega. Arvestatud osaliselt. Analüüsitakse kaitsemetsade termini õigusaktides kasutusele võtmise vajadust. 273 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Käsitatud ei ole üldse metsamuldade kaitse teemat. Praeguses raiepraktikas toimub metsamuldade suuremahuline ja oluline kahjustamine (hiiglaslikud roopad, mulla korduv tihendamine ja läbisõitmine raskete masinatega, mistõttu mulla õhu- ja veerežiimi muudetakse-kahjustatakse oluliselt, jms). Vajadus on algatada (metsa)muldade kaitse seaduse, mullaseaduse loomine ja vastuvõtmine. Arvestatud. Teemat on käsitletud kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all. 274 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Mitmed metsanduslikud oskussõnad ja mõisted on muudetud ebaselgeks ja mitmetähenduslikuks, mis võimaldab kirjutada ja rääkida juttu, mis oma ebaselgusega tekitab segadust ja arusaamatusi tegelikust metsapoliitikast arusaamisel. Vaja on lisada MAK2030 dokumendi juurde oluliste teemasse puutuvate metsanduslike mõistete kommenteeritud tekst. - Metsandus, metsamajandus, metsandussektor, metsanduse klaster , puidutööstuse klaster - Metsanduse kestlikus (ökoloogilises, elukeskkonna ja majanduslikus vaates) - Metsakasvatuse kestlikus, jätkusuutlikus, säästlikus - Raie- ja puidutööstuse kestlikus, jätkusuutlikus, säästlikus – - Metsakasvatuse efektiivsus ja konkurentsivõime - Raie- ja puidutööstuse efektiivsus ja konkurentsivõime - Metsakasvatuse ressursitõhusus - Raie- ja puidutööstuse ressursitõhusus - Metsade (metsamaa ja puistute) kasutamine, majandamine, sh ökoloogiline aspekt ja elukeskkonna kvaliteedi aspekt - Metsaressursi (metsamaa, sh maavarade, elustiku (ökosüsteemide), puistute, kinnisvara) tarbimisväärtus - Kaitsemets, kaitsemetsad, kaitsemetsade funktsioon - Metsamaa sihtotstarve ja selle muutmine - Puistute tagavara, selle muutused, juurdekasv, sh netojuurdekasv - Kliimasõbralik metsandus - Ringbiomajandus metsanduse kontekstis Mitte arvestatud ja teadmiseks võetud. Eelnõus on läbivalt kasutatud kogu sektori kestlikkus t käsitlevaid termineid ning need on defineeritud läbi FE ( Forest Europe ) indikaatorite. 275 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kavandis ei ole sisuliselt käsitatud Eesti metsateaduse ja metsandusliku õppe taseme ning kvaliteedi parandamise vajadust ning uue visiooni ja perspektiivi loomist. Vajalik on taastada metsateadusekeskne ja järjepidevust loov vastutav institutsioon. Eesti Metsainstituudi (EMI) tegevus lõpetati avalikustamata põhjustel ja akadeemilise diskussioonita. Arvestatud. Arengukava kavandis on mitmes peatükis mainitud metsandusliku hariduse arendamise temaatikat, s.h. kutse- ja kõrghariduse õppekavade uuendamine. Eesti metsateadus ja metsanduslik õpe on väga heal tasemel. Loomulikult on alati võimalusi arenguks ja olukorra parandamiseks. Siin on tegemist aga hoopis laiema probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada metsanduse arengukava raames - nii Eesti teadus kui kõrgharidus on alarahastatud. Selle valdkonna rahastamine ja tähtsus ühiskonna jaoks on ebaproportsionaalsed. 276 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused: MAK2030 kujunemise senises protsessis on jäänud avastamata, sõnastamata ja avalikustamata praeguse metsamajanduse põhiprobleem ja põhiprotsess. Ilma neid määratlemata puudub arengukaval telg ja selge siht. Samuti ei ole siis võimalik jälgida, kas kavandatud tegevussuunad ja tegevused (meetmete süsteem) toetavad või ei toeta põhiprobleemi lahenemist ja põhiprotsessi kestlikku toimimist? Neid mõlemaid teadmisi teadmata ei ole võimalik anda sisulist hinnangut eelneva perioodi arengukava mõjule, tulemuslikkusele ja kujunevatele tagajärgedele. Ebaselgeks jääb samuti, et millest lähtuvalt soovitakse suunata ja juhtida metsamajandust ning vastutada tagajärgede eest. Nende aspektidega on arengukava kavandi tekstis arvestatud ning tehtud vajalikud täiendused. 277 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused: Esitatud tekstis ei avata sisuliselt metsanduslikus tegevussüsteemis viimastel kümnenditel toimunut ja selle suundumusi ning tagajärgi. Ei selgu, et kuhu poole on poliitilise, metsandusseadustiku ja ressursikasutuse muutustega liigutud? Mis on läinud paremaks ja mis halvemaks. Kuidas on erinevaid loodusväärtusi (loodusressursse, ökosüsteemiteenuseid)) mõjutatud? Ei analüüsita: 1) mida on olnud head (mida peab hoidma ja millega saab edasi liikuda); 2) mida on olnud halba ning kahjulikku (millest tuleb loobuda ja mida on vaja muuta); 3) mida on vaja uut luua, et paremini toime tulla muutustega maailmas ja ühiskonna vajadustega. Arvestatud. MAK 2020 kokkuvõte lisatud, MAK2030 tervikuna annab vastused edaspidiste suundad e osas, mille eelduseks oli MAK 2020 ning huvirühmade probleempüstitused. 278 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsaressursi olem: Vajalik on avalikustada, et miks ja millise otsuse alusel on metsastatistikas kasutusele võetud metsa puiduressursi iseloomustamisel ühik m3 (kuupmeeter), mis on mahuühik. Miks on loobutud traditsioonilisest ühikust tm (tihumeeter), mis on massiühik. Mahuühikut m3, eestipäraselt kuupmeeter, on otstarbekas kasutada näiteks raiutud võsa ja raidmete (mittelikviidse puidu) korral, mitte aga täispuidu (likviidse puidu) ressursi iseloomustamiseks. Ettepanek on jääda Eestis traditsioonilise ühiku - tm (tihumeeter) juurde, mis on sisulisem ja arusaadavam mõõteühik metsamajanduse kontekstis. Mitte arvestatud. Tihimeeter on sarnaselt kuupmeetrile mahuühik. 279 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsaressursi olem: Puidukaubandusest arusaadavuse parandamiseks ja puitkauba vedudest parema selguse saamiseks on ettepanek hakata riiklikus eksport-importstatistikas paralleelselt esile tooma puitkauba vedude iseloomustamiseks tonni (T) kõrval ka mõõtühikut tihumeeter ( tm ). Mitte arvestatud. Vastav teema ei kuulu arengukava alla. 280 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsaressursi olem: Metsamaastiku tegelik pilt Eestis ja kavandi tekstis toodud väide, et eelmise 10 aasta perioodiga on hoolimata raiete intensiivsusest metsade kogutagavara suurenenud, aastas keskmiselt 2-3 mln m3 võrra, on selges vastuolus. Vajalik on arusaadavalt esile tuua, et milles seisneb selle erinevuse ja vastuolu põhjus ning olemus. Eesti metsamaastiku üldpilt näitab selgelt toimuvat üleraiet nii mahult kui pindalaliselt. Ja seda eriti nn ühtlase kasutuse arvestuslangi põhimõttest ja eesmärgist lähtudes, mis on üks jätkusuutliku metsamajanduse kriteerium. Mitte arvestatud. Kommentaaris puuduvad esitatud väidetele toetavad viited sisulistele andmetele, et kontrollida esitatud fakte. Visuaalne pilt võib olla petlik. 281 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsaressursi olem: Täpsustamist vajab tekstis väide, et Eestis on raiutud vähem puistute juurdekasvust. See on eksitav väide. Erialaliselt on teada, et tegelikult on sisuline ja oluline puistute tagavara (juurde)kasvu näitaja nn netojuurdekasv. Seetõttu on korrektne ja õige võrrelda tegelikke raiemahte just netojuurdekasvuga ja anda siis hinnang metsamaa puiduressursi tagavara m uutusele konkreetsel ajahetkel. Teadmiseks võetud. Arengukava kavandi lisas 1 on teemat käsitletud. 282 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsaressursi olem: Tabelis 1 (lk 6) on eksitavalt toodud esile kaitsemetsade veerg. Kehtivas metsaseadustikus ei ole kaitsemetsade mõistet defineeritud. Kuni 2009.a metsaseaduse muudatuseni oli järjepidevalt olemas metsaseaduses sees terve kaitsemetsade peatükk ja terviklik käsitus kaitsemetsade staatuse olemusest ning majandamise tingimustest (piirangutest). Kavandi tekstis ei selgu, et mida on konkreetsel juhul ja miks nimetatud nn kaitsemetsaks. Arvestatud. Parandused on sisse viidud ning lisaks on tegevussuundade all kirjeldatud, et analüüsitakse vajadust kaitsemetsade mõiste õigusaktides kasutusele võtmiseks. 283 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Eesti metsade majandamine: Kavandis ei ole avatud ega käsitatud tegelikke probleeme metsanduse seadusandluses, juhtimisel, puistute takseerimisel ja metsakasvatuse praktikas, sh raiepraktikas. Ei ole analüüsitud MAK2030 koostamise protsessis juba sõnastatud ja avalikustatud probleemide püsimise ja süvenemise põhjuseid ja selle tagajärgi. Näiteks ei ole käsitatud erametsades raietel valdavat (väga) madala raiekvaliteedi põhjuseid. Pehme pinnasega raietel ei toimu enam metsamuldade kaitsmist kahjustamise eest. Seetõttu on oluliselt halvenenud metsamuldade seisund ja kahjustatud on muldade tootlikkus. Osaliselt arvestatud. Arengukava lisa nr 4 (101 probleemi) leiab varasemalt tõstatud probleemide analüüsi. Lisame, et puudub alus väitele, et metsamuldade seisund on oluliselt halvenenud ja muldade tootlikkus on kahjustatud. 284 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade kaitse ja elurikkus :MAK2030 teksti on oodatud metsade kaitse ja metsaökosüsteemide ning elurikkuse vaheliste seoste sisuline avamine. Vajalik on esile tuua positiivsed ja negatiivsed näited Eestis ning maailmas, millega MAK2030 peab arvestama. Mitte arvestatud. Metsakaitse, elurikkuse, ökosüsteemide funktsioneerimise ja kliimamuutuste vahelisi seoseid on käsitletud paljudes teadustöödes. Arengukava tegeleb Eesti metsanduse oluliste teemadega, milles muuhulgas pööratakse tähelepanu ka elurikkusele, metsa ökosüsteemidele ja metsakaitsele. 285 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade kaitse ja elurikkus: Kavandis ei ole käsitatud tegelikku olukorda Eestis, kus raiepraktika, eriti suurepindalalised lageraied ei toeta elurikkuse püsimist ega ka kohalike kogukondade elukeskkonna kvaliteedi ja turvatunde püsimist ning omakultuuri traditsioonide jätkumist. Arvestatud. Kaasamise tegevussuunas ja sidususe punktis käsitletud. 286 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: Viimastel kümnenditel on Eesti mullastiku ja kliima tingimuste kontekstis toimunud äärmiselt intensiivne lageraiumine, mis on juba suuresti kahjustanud metsaressursi (metsamaa, metsaökosüsteemid ja puistud) kvaliteeti ja puistute kogutagavara. See tekitab varem või hiljem olulisi probleeme metsamajanduses ning raie- ja puidutööstuse tööhõives. Sellises olukorras leevendab tööhõives tagasilööki üleminek hoopis mitmekülgsemale metsakasutusele, sh maastikuhoolduse tööde oluline suurenemine. Seetõttu on otstarbekas kavandada MAK2030 raames konkreetsed meetmed tööhõive tekkimiseks ja soodustamiseks metsa mittepuidulise kasutuse tegevusaladel. Samuti tuleb kavandama puidulise metsatulu suuremat tagasisuunamist metsakasvatusse. Arvestatud. Mittepuidu liste hüvede tähtsusele on arengukava kavandis osundatud. Puidust saadud vahendeid tuleb enam metsandusse ja metsateadusse tagasi suunata. 287 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: Ei saa usaldusväärseks pidada metsamajanduse valdkonna tööhõive analüüsi, millel puudub selgelt argumenteeritud metoodika ja enne avalikustamist puudub akadeemiline eelretsensioon. Metsakasvatuses töötavaid ja puidutööstuses töötavaid inimesi kokku liites toimub tegeliku olukorra varjamine ja tööhõivega eksitamine. Sellist analüüsi ühiskonnas võimendada ei ole korrektne. Võrdlusmomendi saamiseks on vajalik esile tuua ka varasemate perioodide vastavad arvud. Mitte arvestatud. Kommentaaris puuduvad konkreetsed viited, millega avalikkust eksitatakse. 288 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: Vajalik on MAK2030 raames esitada tööhõive prognoos, nii metsakasvatuse valdkonnas kui ka tööstusliku raie-puidutööstuse valdkonnas, ühtlase kasutuse arv estuslangi rakendumise korral. Mitte arvestatud. Tegemist on mõjuhinnangu valdkonda jääva ettepanekuga. Täiendavalt lisame, et teemat on käsitletud LULUCF töös (vt https://envir.ee/media/4036/download ). 289 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: Selle teema all on vajalik algatada arutelu ja suurema selguse saavutamine metsamajanduse isetasuvuse võimalustes ja perspektiivides, lähtuvalt Eestis metsakasvutingimustest. Tuleb teadvustada olukorda ja täpsustada seda teadmist, et mitte kogu Eestis tulundusmetsades kasvav puit ei ole majanduslikel kaalutlustel kättesaadav ja tulutoov. Kui suur on tulundusmetsades mitmetel põhjustel nn kättesaamatu puidutagavara, vajab MAK2030 raames väljaselgitamist. Arvestatud osaliselt. Täiendatud uuringu vajadusega majandusmetsadest kättesaamatu puidu koguse väljaselgitamiseks. 290 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: Metsakasvatuslikult on arusaamatu kavandi tekstis nimetatud eesmärk – „…juurdekasvu suurendamine…“. Vajalik on avada sellise eesmärgi püstitamise põhjused ja taotlused. Teadaolevalt ei ole võimalik looduslikult kasvavate ja uuenevate puistute juurdekasvu oluliselt mõjutada. Hoopis rohkem on võimalusi kahjustada valede metsakasvatuslike võtetega metsa kasvukoha tootlikkust, kusjuures tehtud vead jäävad püsima mitme metsapõlvkonna jooksul. Kahjuks tuleb tõdeda, et viimaste kümnendite raiepraktikas, metsataastamise praktikas ja metsa kõrvalkasutuses, näiteks jahinduses, on tehtud olulisi suuremahulisi metsakasvatuslikke vigu, mis hakkavad pikaaegselt mõjutama negatiivselt majandust ja tööhõivet. Arvestatud. Teksti on täiendatud järgmiselt: "Majandusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele (nt kasvukohale sobiv puuliik, õiged majandamisvõtted), juurdekasvu suurendamisele ja metsavarude stabiilsele kasutamisele, mis tõstab metsade majanduslikku väärtust ja nende võimet siduda süsinikku." 291 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: MAK2030 raames tuleb käsitada ja avada probleeme erametsanduses, mis mõjutavad metsamajandamise rolli ja tööhõivet otseselt maapiirkonnas ja ääremaadel. Näiteks erametsaomandi kiire ümberjagunemine füüsilisest isikust metsaomanikelt juriidilisest isikust metsaomanikele (firmametsad). Arvestatud. Teemat on arengukava kavandis käsitletud metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna all. Uuringu vajadus on välja toodud sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunas. 292 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade roll majanduses ja tööhõives: Samuti tuleb avalikustada põhjused, et miks ei ole ligi 86% füüsilisest isikust metsaomanikest soovinud liituda erametsaühistutega. Seejuures omavad 14% erametsaühendustesse liitunud metsaomanikud ligi 50% erametsamaast. Seega on erametsaomanikena liitunud metsaühistutega eelkõige suurmetsaomanikud ja metsafirmad ning esindades sellega sõnades kogu erametsasektorit. Tegelikult on väga suur osa väikemetsaomanikke ja nende huvid üldse esindamata. Arvestatud. Põhjuseid on arengukava kavandis selgitatud ja osundatud vajalikele tegevustele olukorra parandamiseks. 293 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime: Selles teemas on vaja käsitada tööstusliku raie-ja puidutööstuse konkurentsivõime tegureid ja mõjusid metsakasvatusele. Tööstusliku raie- ja puidutööstuse konkurentsivõimet tuleb käsitada eraldi nende tegevusvaldkonna oma arengukavas Mitte arvestatud. Raie-ja puidutööstuse valdkonnale eraldi arengukava koostamist ei plaanit a, vaid see on käsitletud arengukava kavandis , kuna puidutööstus on üks osa metsasektorist. 294 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime: Ei saa pidada õigeks tööstusliku raie- ja puidutööstuse riskide maandamist metsakasvatuse kvaliteedi halvendamisega. Mitte arvestatud. Puudub konkreetne ettepanek, kuid teadmiseks võetud. 295 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Muud ökosüsteemiteenused: Kavandis on jäänud avamata metsamajanduse elukeskkonda kujundav, kaitsev ja hoidev käsitus. Terviklik elukeskkond sisaldab endas ökosüsteemseid , sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid ning nendevahelisi seoseid. Ükskõik millise teguri eiramine halvendab kogu süsteemi. Püsivad ökosüsteemid kujunevad välja sadu ja tuhandeid aastaid. Ökoloogiline metsamajandus arvestab seetõttu vajadusega hoida metsaökosüsteeme tasakaalus ja kiiresti taastumisvõimelistena. Seetõttu saab olla ökoloogiline metsamajandus säästev, jätkusuutlik ja kestlik. Arvestatud. Seda teemat on laiemalt käsitletud peatükis "Kaasav ja sotsiaalne metsandus". 296 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Muud ökosüsteemiteenused: Kavandi tekstis on jäänud esile toomata metsaökosüsteemide hüvede väga laialdane ühiskondlik kasu. Seda kasu on rahasse ümber arvestada keeruline. Samas on metsateaduslike uuringute põhjal teada, et ökosüsteemiteenuste kasu ühiskonnale kogusummas ületab mitmekordselt puidust saadavat kasu. Arvestatud. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna peatükki on täiendatud. 297 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Muud ökosüsteemiteenused: MAK2030 kavandis ei ole leida selgeid viiteid ja meetmeid eesmärgist kujundada Eesti metsanduspraktika, eelkõige raiepraktika, ökoloogilistest põhimõtetest lähtuvaks. Seega ei saa metsandus Eestis kujuneda kestlikuks. Arvestatud osaliselt. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna peatükki on täiendatud. 298 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Muud ökosüsteemiteenused: Kavandi tekstis üllatab väide, et ökosüsteemiteenustel puudub turg!? See on eksitav väide. Samas ei ole analüüsitud, et miks ei ole Eestis kogutud statistikat selle majandusvaldkonna kohta ja mida peab ette võtma, et seda olukorda muuta. Osaliselt arvestatud. Selgitame, et turu puudumise all on mõeldud ökosüsteemi teenuseid nagu nt tolmeldamine, maastikuvaade vms. Teksti täiendati ökosüsteemiteenuste osas vajadusega selgitada välja metsa kõrvalkasutuse maht ja sisu. 299 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Muud ökosüsteemiteenused: Kuna kavandi eesmärgid ja tekst on üles ehitatud just puidukasutuse loogikale, siis on metsakasutuse võimaluste loetelus esimesena alati nimetatud metsa uuendamist (loe lageraiumist), mis on ökoloogilises vaates väga oluline häiring. Kestlikuks saab hinnata metsade majandamist, millega ei kaasne metsaökosüsteemi ja selle teenuste ülemäärast kahjustamist ja tasakaalust väljaviimist. Mitte arvestatud. Kestlikku metsandust ei ole ilma metsa uuendamiseta. Seisukohta, et lageraie pole kestliku metsanduse alus, ei saa aktsepteerida. 300 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kaasav ja sotsiaalne metsandus: Teemakäsituses on sisu ja tähendused avamata. Esile ei ole toodud teemasse puutuvate probleemide põhjuseid. Kavandatud tegevustega ei muudeta olukorda selgemaks, t ulemuslikumaks ega õiglasemaks. Arvestatud. Teemasse puutuvad probleemid on käsitletud "Metsandus ühiskonnas" ptk-s . 301 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Hinnang MAK 2011-2020 elluviimisele: Tekstis puudub lõppenud perioodi sisuline ja akadeemiline kriitiline analüüs koos perioodi jooksul saavutatud positiivsete-negatiivsete tulemustega ja tagajärgedega. Ei ole selgelt esile toodud, et kas kõik eelnev ja saavutatu on olnud edasiviiv (säästev, jätkusuutlik, kestlik) või vastupidi – kohalikku elu, ühiskonna ja riigi üldist arengut pidurdav. Ei ole analüüsitud nn „metsasõja“ puhkemise, püsimise ja süvenemise põhjuseid ning tegureid. Seetõttu ei ole sisuliselt midagi kavandatud „metsasõja“ vaibumiseks. Arvestatud. MAK 2020 kokkuvõte lisatud. Arengukava kavandi lisas 2 on metsakonflikti käsitlus ja ettepanekud selle leevendamiseks. 302 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Hinnang MAK 2011-2020 elluviimisele: Ei ole esitatud analüüsi, et kas perioodi jooksul on nn lõppraietega (lageraie ja turberaie) liigutud tegelikult metsade ühtlase kasutuse arvestuslangi poole või mitte? Ja mida võib siis ühest või teisest olukorrast MAK2030 tarbeks järeldada ja arvesse võtta. Arvestatud osaliselt. Sellist analüüsi tehtud ei ole, kuid LULUCF töös on teemat analüüsitud. Teksti on täiendatud peatükis "Hinnang metsanduse arengukava 2011-2020 elluviimisele". 303 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsandus ühiskonnas: Kavandis ei ole sisuliselt avatud metsamajanduse rolli ja mõjusid ühiskonnas tervikuna. Metsamajanduse kultuuriaspekt ja seosed teiste valdkondadega on avamata. Nii on väga üllatav lugeda väidet, et looduslikud pühapaigad ja nendega seonduv kompetents on väljaspool metsandussektorit ja ei arvestata seetõttu metsamajanduse osaks. See on väga eksitav, sest paljud looduslikud pühapaigad on asunud sajandeid metsamaal ja see on olnud oluline metsa kasutuse ja metsanduskultuuri osa. Seetõttu on vajalik MAK2030 raames taastada metsaregistris looduslike pühapaikade ja teiste metsanduskultuuriga seotud objektide paiknemist kajastav ning kaitsmist tagav avalik kaardikiht. Arvestatud osaliselt. Teksti on täiendatud ja vastav inventuur soovitatud. 304 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsandus ühiskonnas: Avamata ja analüüsimata on 2016. aastal alanud „metsasõja“ tegelikud põhjused ja „metsasõja“ süvenemise põhjused ning „metsasõja“ kestmise mõjud ja tagajärjed ühiskonnale. Ei ole käsitatud riigis kujunenud pingestunud halba sotsiaalset olukorda, milles „metsasõja“ püsimise ja süvenemise tõttu toimub elanike kiire võõrdumine (eemaldumine) riigist ja riigi kiire võõrandumine (vaenulikuks jõuks muutumine) oma elanikele. MAK2030 meetmete raames on võimalik need halvad sotsiaalsed pinged leevendada ja lõpetada. Arvestatud. Arengukava kavandi lisas 2 on metsakonflikti käsitlus ja ettepanekud selle leevendamiseks. 305 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsandus ühiskonnas: Ei ole avalikustatud põhjuseid, et miks Riigikogu erinevad koosseisud ei ole võtnud sisulisele arutlusele looduskaitse ja keskkonnakaitse ühenduste ning avalikkuse metsanduskriitilisi pöördumisi ja ettepanekuid metsandusseadusandluse ning raiepraktika muutmiseks. Mitte arvestatud. Vastavat küsimust tuleb uurida Riigikogult. 306 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Üldeesmärk , alaeesmärgid ja tegevussuunad: Kavandist ei selgu argumenteeritult, et mille põhjal on ja miks on otsustatud määratleda MAK2030 üldeesmärgiks just see ja need kolm alaeesmärki. Kas on arutatud ja käsitatud ka alternatiive, lähtudes Eesti looduse, mullastiku, metsamaastiku, metsateaduse, metsanduskultuuri erisustest ja kliimavööndist? Teadmiseks võetud. Arengukava üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus . Üldeesmärgi saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi kaudu. Forest Europe ja Eesti kehtiva metsaseaduse alusel on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Seega, nimetatud eesmärgid katavad ka Teie esitatud aspektid. 307 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk: Oodatud on sisulisem ja terviklikum käsitus. Puudub analüüs praeguse metsakasvatuse praktika ja intensiivse lageraiepraktika mõjudest ning tagajärgedest elurikkusele ja metsaökosüsteemide suutlikkusele kohaneda kliimamuutusega. Arvestatud osaliselt. Eeldatavasti annab KSH hinnangu ettepanekus käsitletud teemale. T eemat on välja toodud ka arengukava kavandi lisa 1 ptks "Elurikkus vajab süsteemset lähenemist metsamajanduses". 308 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste mõjude tegevussuund: Kavandis on mittepiisav käsitus nii metsakasvatuse aspektist kui ka tööstusliku raie- ja puidutööstuse aspektist. Oodatud on praeguse väga intensiivse raiepraktika ja valdavalt madala raiekvaliteedi tagajärgede pikaajalise mõju analüüs ning vastavad järeldused kohanemiseks kliimamuutustega ja raiepoliitika muutmiseks. Praegune raiepraktika ei aita kaasa kohanemisele kliimamuutustega ja EL kliimaeesmärkide saavutamisele. Praegu valdav lageraiepraktika ja tehnoloogia põhjustab ning soodustab süsiniku nn topeltemissiooni metsamaadelt. Vajalik on erinevate metsakasutuse alternatiivide ja raievõtete, raietehnoloogiate tagajärgede analüüsimine ning vastavate järelduste ja soovituste tegemine. Mitte arvestatud. Nõustume, et alternatiivsete raievõtete ja tehnoloogiate osas on vajalik uurimistöö ja analüüs, kuid kommentaarist ei selgu, millel põhineb väide, et praegune raiepraktika põhjustab süsiniku topeltemissiooni . Lisaks ei selgu, mida mõeldakse topeltemissiooni all. 309 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste mõjude tegevussuund: Sisuliselt on käsitamata metsamulla olulisus süsiniku pikaajalisel talletamisel ja kasvavate puistute süsinikusidumise võime suurendamises. Ei ole käsitatud metsamuldade ulatusliku kahjustamise mõju mulla süsinikusidumise võimele ja süsiniku emissiooni suurenemisele. Metsamuldade ulatusliku kahjustamise peatamine tuleb MAK2030 meetmetes ette näha. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud metsamulla süsiniku sidumise aspektist. 310 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste mõjude tegevussuund: Päevakorda tuleb võtta kliimamuutuste mõjude leevendamiseks vastavate kaitsemetsade staatuse kehtestamine. Mitte arvestatud. Eeldus, et kaitsemets on parem kliimamuutuste leevandaja kui majandusmets, on argumenteerimata eeldus. 311 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste mõjude tegevussuund: Probleemiks on, et Eestis kavandatakse raieid ja raiutakse puistusid põletuspõhise eesmärgiga. Intensiivse raiesurvega lageraiutakse aina nooremaid ja kehvema kvaliteediga puistusid. See suurendab järjest küttepuude osakaalu raiutavas puistus. Puidukasutuse analüüsid näitavad, et ainult ca´ 20% Eestis raiutavast puidus on nn kliimasõbralik. Eesti metsamuldade tootlikkuse potentsiaal on aga oluliselt parem, kui „toota“ ainult küttepuitu. MAK2030 eesmärgiks peab olema luua stabiilsed eeldused kvaliteetse ja hinnalise tarbepuidu kasvatamiseks. Osaliselt arvestatud. Metsanduse arengukava kavand soovitabki uuendada kasvukohad sellele sobivaima puuliigiga, millest saadava puidu kasutusiga on pikem, mis on kliimasõbralik läh enemine. Ning seda teemat on arengukava kavandi tekstis põhjalikult käsitletud. 312 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste mõjude tegevussuund: Puiduenergia kasutamise vaates on energia kättesaadavusel teatud tasuvuse piir. On juba seisukohti, et Eestis on see tasuvuse piir sageli ületatud. Sellisel juhul tekib küsimus, et kuidas raiefirmad kompenseerivad oma kahjumeid ja mille arvelt see toimub? Mitte arvestatud. Antud teema ei kuulu arengukava alla. 313 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kliimamuutuste mõjude tegevussuund: Teadaolevalt survestavad kiirele ja intensiivsele lageraiumisele ka erinevad kinnisvaraga spekuleerimise skeemid. MAK2030 eesmärgiks peab olema meetmete väljatöötamine metsamaadega spekuleerimise vähendamiseks / lõpetamiseks. Sellega vähendatakse raiesurvet ja soodustatakse kohanemist kliimamuutustega. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on sellest aspektist lähtuvalt täiendatud (vt ptk m etsandu se konkurentsivõime tegevussuund p 1) . 314 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund: Selle teema all tuleb avada praegu kasutatava tööstusliku raieplaneerimise ja raietehnoloogia negatiivsed mõjud ja tagajärjed metsamaastikule, metsamullale ja metsaökosüsteemidele. Üldine selge trend on metsaelupaikade vaesestumine. Sellele aitab suuresti kaasa pehme pinnasega suvised lageraied. Elurikkust hävitavalt mõjub kasutusel olev raietehnoloogiline vajadus raielangil, suurte raiemasinate, harvesterite töö kergendamiseks ja kiirendamiseks, ära raiuda kogu alusmets ja looduslik järelkasv. Tähelepanu peab juhtima sellele, et metsaseaduse §28 (1`) järgi ei loeta alusmetsa ja järelkasvu lageraiet valmivas ja küpses metsas üldse raieks ning lageraie eelselt võib kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puud-põõsad kõik ära raiuda. Mitte arvestatud. Kuna see on detailne metsanduslik küsimus, mida sellises detailsus es MAK is ei analüüsita. Kui d laiem mõju elurikkusele on arengukava kavandi tekstis siiski käsitletud. 315 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund: Selle teema all tuleb käsitada ka kaitsemetsade funktsioone ja kaitsemetsade staatuse (kategooria) taastamise vajadust Eesti maastikul ja metsaseadustikus. Tuleb aru saada, et kaitsemetsad ei ole otseselt looduskaitse eesmärgiga, vaid keskkonnakaitse, maastikukaitse ja inimeste tervise ning turvalisuse kaitsmise eesmärgil. Kaitsemetsi tuleb majandada püsimetsa printsiipe jälgides. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna all. 316 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk: Seda alaeesmärki saab ja peab käsitama tööstusliku raie- ja puidutööstuse tegevuse kontekstis. See teema kuulub raie- ja puidutööstuse oma arengukava hulka. Mitte arvestatud. Raie ja puidutööstuse arenguava ei eksisteeri ega ole plaan eraldi teha , sest arengukava kavand käsitleb nimetatud teemasid tervikuna. 317 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk: Selles teemas tuleb käsitada ka vajadust oluliselt parandada raiete planeerimise ja teostamise kvaliteeti. Vastavad probleemid on varem juba sõnastatud, aga põhjuseid ei ole avalikustatud. Seetõttu ei saa välja töötada meetmeid olukorra muutmiseks. Arvestatud. Arengukava kavandit on täiendatud vastavalt ettepanekule. 318 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk: Selle teema alla kuulub ka olukorra prognoosimine ja tagajärgedega toimetulek, kui riigis ei ole mitmetel põhjustel raiefondi üleraie enam võimalik. Siis tuleb leida ligi 70-100ks aastaks muid tegevusi ja tulu saamise võimalusi tööstuslike intensiivraiete asemel ning selliselt saadava puidu töötlemise asemel. Mitte arvestatud. Kommentaar on ebaselge. 319 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk: Metsakasvatuse kui loodusliku elukeskkonna konkurentsivõimest, sh ökosüsteemide püsimisest ja muutustest, peab rääkima hoopis teises võtmes, kontekstis ja ulatuses. Mitte arvestatud. Kommentaar on umbmäärane ja ei selgu, mida ettepaneku tegija silmas peab. 320 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund: Kavandis on tegemist tegelikult tööstusliku raie- ja puidutööstuse konkurentsivõime käsitusega. Raie- ja puidutööstuse majanduslikuks eelduseks on kasvanud-kasvatatud puiduressurss ja selle kättesaadavus ning „kättesaamise“ kulu ja koguhind. Eestis on praegu valdavalt kasutuses arusaam, et ära raiuda tuleb kõike, mis võimalik. Paraku raiumiseks leiab alati põhjenduse ja õigustuse. Raiele valik ja raiete teostamine vajalikul, mõistlikul ja kasvukoha bioloogilist tootlikkust mittekahjustaval määral, on metsandushariduse taseme ja kvaliteedi funktsioon. Majanduslikult tasuvaks metsakasvatuseks ja kvaliteetse raieressursi kujunemiseks on sajandite jooksul teaduslikus metsamajanduses teada selged-kindlad printsiibid. Nende printsiipide eiramine tekitab lühemas ja pikemas perspektiivis igale riigile ja ühiskonnale mitte ainult majanduslikku (rahas väljendatavat) kahju vaid ka olulist kahju elu valdkondades, millele ei osata veel rahalist väärtust anda. Mitte arvestatud. Tegemist on üldsõnalise kriitikaga seoses metsade majandamise kavandamisega ja metsaharidusega, kuid ei sisalda ühtegi konkreetset ettepanekut. 321 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund: Metsanduse ja energeetika valdkonna kokkupuutepunktid, huvid, vajadused ja võimalused on vajalik sisulisemalt avada ja käsitada raie- ja puidutööstuse omaette arengukavas. Mitte arvestatud. Raie ja puidutööstuse arenguava ei eksisteeri. 322 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund: Kuivõrd on majanduslikult, sotsiaalselt, kultuuriliselt ja ökoloogiliselt põhjendatud elanike ja kogukondade nn talumishuvi suurendamine puidutööstuse ja energiatööstuse äriplaanide teostamiseks, vajab omaette põhjalikku käsitust. Näiteks, kuivõrd põhjendatud on ( üli )suurtele lageraiealadele kavandada ja rajada tööstuslikke tuuleparke või päikeseparke? Metsamaa kinnisvaraomanikel ja metsafirmadel on sellised äriplaanid teada. MAK2030 raames tuleb selgeks saada, kas sellisel juhul maakasutus jääb veel metsamaaks (maatulundusmaa kõlvik nimega metsamaa) või hakkab maakasutuse selline muutus mõjutama metsade kogupindala? Samuti tuleb selgeks saada, et millise ökoloogilise väärtusega saab olema metsatuulepargi ja metsapäikesepargi alune maa ja kuidas see võib mõjutada kliimamuutustega kohanemist. Mitte arvestatud. Teema väljub MAKi tegevusvaldkonnast, sest selliseid teemasid käsitletakse eriplaneeringu all ja selle protsessi käigus kaalutakse erinevaid mõjusid. 323 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund: Täiesti omaette on metsakasvatuse, kui taastuva ressursi loomise ja metsa tervikliku kasutuse, konkurentsivõime teema. Oodatud on eesmärgipärasem käsitus. Mitte arvestatud. MAKis on seni rõhutatud üldiste arengusuundade välja toomist ning selle taustal pole metsakasvatuslike detailide sisse toomine MAKi mõttekas. 324 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Puidu parema väärindamise tegevussuund: See teema kuulub tööstusliku raie- ja puidutööstuse omaette arengukava hulka. Mitte arvestatud. Raie ja puidutööstuse arenguava ei eksisteeri. 325 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk: Kavandis ei ole metsamaad ja kasvavat metsa käsitatud elukeskkonna olulise osana ja ei ole kavandatud sisulist rolli elukeskkonna kvaliteedi ning turvalisuse tagamisel, rääkimata nende parendamisest. Selle alaeesmärgi arvestamist ja sisulist saavutamist ei ole kavandatud mitte üheski tegevussuundade tegevustes. Kavandis pööratakse tähelepanu üksnes kaasamise edendamisele ja osapoolte võimestamisele , aga mitte senini metsandusteemalistel nn kaasamistel ilmnenud probleemide põhjuste kaotamisele. Tegelikkuses ei võimalda seadusandlus kaitsta selliste äri- ja erahuvide eest, mis kahjustavad kohalike elanike, kogukondade ja avalikkuse üldisi huvisid, sh elukeskkonna kvaliteeti. Metsamaastike ruumiotsuste tegemise kaasamistel toimub väga sageli kohalike huvide ja tahte mittearvestamine. Selle tagajärjeks on näiteks miljööväärtuslike puistute ja sisuliselt kaitsefunktsiooniga puistute suuremahuline lageraiumine. Arvestatud. Kaasamist on käsitletud uuendatud versi oonis põhjalikumalt, mh arengukava kavandi lisas 2 (metsakonflikt). Lisaks on leidnud käsitlust parem raiete planeerimine ning nende sobitamine maastikku. 326 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk: Väide kavandi tekstis, et „…üldplaneeringu koostamine ja metsamajanduslike tööde kavandamine on erinevad asjad ..“, on väga eksitav. See näitab, et ei ole arvestatud metsamajanduslike tööde väga suurt võimet kahjustada muuhulgas ka elanike elukeskkonda, elukvaliteeti, turvatunnet ja tervist. Arvestatud. Peatüki kaasav ja sotsiaalne metsandus ning kaasamise tegevussuundade all on teemat käsitletud. 327 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund: Oodatud on eesmärgipärasem käsitus. Ei saa pidada normaalseks, et kohalikud elanikud, kogukonnad ja avalik huvi peavad kohtu kaudu ärihuvide vastu kaitsma oma põhiseaduslikku õigust elada kvaliteetses, tervistavas ja säästlikus elukeskkonnas. See tegevussuund peab arvestama Eesti põhiseaduses kirjapanduga. Teadmiseks võetud. Metsanduse arengukava saab ja peab oma suunistes lähtuma Eesti Vabariigis kehtivast seadustest (metsaseadus, looduskaitseseadus jne.), s.h. ka põhiseadusest. Kui arengukava valmis saab, läbib see põhjaliku juriidilise analüüsi, sest muidu seda Riigikogus vastu võtta ei saa. Samuti viiakse läbi keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. 328 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Kaasamise tegevusuund: Oodatud on eesmärgipärasem käsitus. Kavandatud on kaasamise nn „mängulist“ osa, mille sõnumiks on, et kaasatakse küll, aga ettepanekutega arvestama ei pea. Osaliselt arvestatud. Kaasamise tähendust on selgemalt sõnastatud ning arengukava lisas 2 on laiemalt käsitletud metsakonflikti teemat. 329 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Arengukava mõõdikud: Ettepanek on mõiste ´mõõdikud´ asendada mõistega ´indikaatorid´. Nende mõistete sisu ja tähendus on erinevad. Arengukavaga saavutatud tulemusi, tagajärgi ja muutusi ei pea mitte mõõtma vaid hindama – kas ja mida on saavutatud, kas muutuste siht, intensiivsus, tulemus, tagajärjed on kavandatule vastav. Kas muutuste trend on kohalikule kogukonnale, ühiskonnale ja riigile vajalik ning hea. Õigesti valitud indikaatorid annavad teada protsessi ja tulemuste kvaliteedist. Mitte arvestatud. Mõõdikute kasutamisel lähtume Rahandusministeeriumi juhistest, kus märgitakse, et "Mõõdikutega hinnatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamist. Iga programmi planeerimistasandi eesmärgile peab seadma vähemalt ühe mõõdiku. Soovitatav seada kolm kuni viis mõõdikut. Mõõdikute seadmisel tuleb arvestada, millise sagedusega ja millisest allikast saadakse hindamiseks vajalikud andmed. Tulemusvaldkonna tasandi mõõdikute sihttasemed planeeritakse ajalise perspektiiviga kuni 10 aastat." https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeerimistasandi-moodik 330 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Arengukava mõõdikud: Kavandis esitatud mõõdikud ei täida enamuses oma eesmärki – väljendama liikumist kestliku metsanduse poole. Ei ole esitatud piisavat hulka mõõdikuid kogu protsessi ja terviku jälgimiseks, oluliste trendide muutustest ja selle põhjal tagasisidestuse tegemiseks. Protsessi indikaatoreid on vaja juurde lisada, et saada sisulisem ülevaade kavandatud muutuste mõjust. Siis on võimalik sisse viia arengukava perioodi jooksul muudatusi, esialgu arengukavas kavandatu osas. Arvestatud. Täiendatud on teksti sissejuhatava lõiguga mõõdikute peatükis. 331 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Arengukava mõõdikud: Ettepanek on täiendada mõõdikute / indikaatorite olemit järgmiste seisundite hindamiseks: 1)metsade tervisliku seisundi muutumine (sanitaarraiete pindala ja raiutud tm ); 2) metsamaa seisundi muutumine (kahjustatud metsamuldade pindala, metsanduslike tühermaade pindala, raadamise pindala (metsamaa likvideerimine)); 3) hooldusraiete muutused - eraldi valgustusraie (mittelikviidne puit) pindala ja harvendusraie pindala ning väljaraie tm (harvendusraiet tehakse juba likviidse puidu saamiseks (tarbimisväärtusega puit) ja see mõjutab raie eesmärki, raie intensiivsust ja raie kvaliteeti – seega mõjutab kasvava tulevikumetsa kvaliteeti; 4) valikraie muutumine – püsimetsana majandatava metsaosa pindala ja väljaraie tm (valikraiet tuleb hoida lahus uuendusraiest, st lageraiest ja turberaiest) võrrelduna turbe-ja lageraietega kokku; 5) turberaied – pindala ja tm osakaalu muutumine lageraiete kogumahus; 6) tulundusmetsade (tulundusmetsamaal) kogutagavara muutumine tm ; 7) metsauuenduse muutumine – erametsades metsakultiveerimise (ha) osakaal võrreldes riigimetsaga, selle muutumine; 8) füüsilisest isikust metsaomanike arv ja nende omandis olev metsamaa pindala (ha) osakaalu muutumine kogu erametsamaa pindalas; 9) kaitsemetsade olemi (ha) osakaal majandatavates metsades (kaitsemetsades on raiespetsiifilised piirangud lähtudes keskkonnaseisundi säilitamise eesmärgist); 10) metsade aktiivse kõrvalkasutusega haaratud pindala (ha) osakaal ( mittepuiduline eesmärk) uuendusraie (turbe- ja lageraie) pindalasse; 11) metsamaal mittekahjustatud looduslike pühapaikade ja teiste kultuuriobjektide arvu muutumine kogu looduslike pühapaikade ja kultuuriobjektide arvus metsamaal; Osaliselt arvestatud. Täiendatud on teksti sissejuhatava lõiguga mõõdikute peatükis. Lisaks on parandatud valik- ja turberaiete ning hooldusraiete mõõdikuid. 332 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Arengukava juhtimine ja rakendamine: Esitatud tekstist ei olnud võimalik välja lugeda ei edasi- ega tagasisidestamise printsiibi rakendamist metsamajanduse juhtimisel ja MAK2030 elluviimisel. Seega on metsamajanduse valdkond jätkuvalt suures osas ebamääraselt juhitav ja tagasisidestamata . Nii ei ole võimalik viia vajadusel sisse positiivseid muudatusi MAK2030 elluviimisel. Osaliselt arvestatud. Riigi metsanduspoliitika juhtimine käib läbi selle, et koostatakse metsanduse arengukava, mille kinnitab Riigikogu, lisaks koostatakse tegevuskava, milles on prioriteedid seatud, raamistik tuleneb metsaseadusest. Arengukavade tegevuste ellu viimist koordineerib Keskkonnaministeerium. Täiendavalt kaasatakse metsandusotsuste kujundamisse metsandusnõukogu, vastavad aspektid selgitatud arengukava kavandi tekstis ja lisas 2. 333 Eesti Looduskaitse Selts (metsanduse toimkond) Arengukava maksumuse prognoos: Oodatud on maksumuse prognoosimise metodoloogia, metoodika ja meetodite alternatiivide avamine ning selgitamine. Praegu jääb ebaselgeks, kas maksumust soovitakse leida arengukava poliitilise ja riigiõigusliku rakendamisega seotud tegevustele või arengukavas kavandatud (ja kavandamata jäetud) tegevuste mõjude ning nende tagajärgedele ühiskonnas ja riigis. Arvestatud. Arengukava maksumuse prognoosi peatükki täiendatakse paralleelselt programmi koostamisega. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 334 MTÜ Eesti Erametsaliit Tegutsemisvabadus. Metsaomanik saab ise otsustada milliseid tegevusi ta üldiseid olemasolevaid reegleid järgides teeb. Metsaomanikule ei saa kehtestada metsa ajalise kasutamise piiranguid ega kohustusi. Kui metsad on saavutanud raieküpsuse või on tekkinud vajadus teha hooldusraieid siis raiete tegemise aja määrab metsaomaniku tahe, ilmastikuolud ning turusituatsioon. Arvestatud. Teemat on käsitletud metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna all. Arengukavasse on lisatud muuhulgas, et analüüsitakse (s h sotsiaalmajanduslikust aspektist) raierahu rakendamise võimalus i ja sellega kaasnevaid kohustusi erametsades. 335 MTÜ Eesti Erametsaliit Seadusega kehtestatud küpsusvanuste kehtestamisest loobumine. Praegu kehtestatud küpsusvanused ei võimalda metsaomanikel majandusmetsa optimaalses vanuses uuendada. Pahatihti on praktikas juhtumeid kus kehtestatud küpsusvanused ei võimalda ebasobiva koosluse ning halbade geneetiliste omadustega ( okslikkus, kõverus jne) puistuid uuendada. Haigused ja kliima soojenemine toob enesega kaasa puude varasema haigestumise ja suurema suremuse, ei ole mõttekas oodata kui puidu mehhaanilised omadused küpsusvanust oodates oluliselt halvenevad (tüvemädanikud, juurdekasvu pidurdumine jne). Küpsusvanuseid võiks kirjeldada koolitus- ja infomaterjalides. Küpsusvanuste kaotamisega väheneks oluliselt riigipoolse bürokraatia ja järelevalve vajadus. Praktikas on kujunenud vaidlusobjektiks erinevate hindajate poolt määratud puistute vanus, mõne aastaline erinevus toob enesega kaasa mõttetuid vaidlusi raiete lubamisel ning „metsarikkumise“ tuvastamisel. Arvestatud osaliselt. Arengukava tekstis on analüüsi vajadus markeeritud. 336 MTÜ Eesti Erametsaliit Piirangute kompenseerimine. Kui metsaomanikule kehtestatakse täiendavaid piirangud, mis tulenevad tema kinnistu asukohast või eripärast ning erinevad metsaseadusega kehtestatud reeglitest, tuleb need omanikule koheselt ja õiglaselt kompenseerida. Arvestat ud. Arengukavasse on lisatud: „ Luuakse terviklik ja õiglane hüvitussüsteem piirangute (mh rohealadel) kompenseerimiseks. ” 337 MTÜ Eesti Erametsaliit Piirangute kehtestamise kõrval luua motiveeriv metsade loodushoiu süsteem. Leiame, et on oluline täiendada tänast ainult keeldudele tuginevat ja riiklikult juhitavat looduskaitse süsteemi. Tuleks leida võimlaused ja viisid kuidas ellu kutsuda metsaomanike looduse hoidmisele motiveeriv ja eraalgatuslik loodushoiu süsteemi saaks rakendama hakata. Sel viisil luuakse ka paremad eeldused Euroopa Liidu elurikkuse strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks. Arvestatud. Arengukavas on metsade elurikkuse seisundi tegevussuuna all ettepanekuga arvestatud. 338 MTÜ Eesti Erametsaliit Metsade vanuselise jaotuse ühtlustamine. Jätkusuutlik metsandus on orienteeritud tulevikule, seda arvestades on oluline, et metsade vanuseline jaotus ning puidu saamise võimalus ajas oleks võimalikult ühtlane. Küpsete metsade uuendamisel saadav puit on omaniku jaoks oluline tuluallikas, seetõttu on oluline teha uuendusraiet metsaomanikule sobivas eas. Vanuselise jaotuse ühtlustamine aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud. 339 MTÜ Eesti Erametsaliit Metsauuendamise, metsahooldustööde ning infrastruktuuri arendamise toetamine. Need on tegevused mille tulukus realiseerub kaugemas tulevikus ning mida metsaomanikud ei ole võimelised oodatud mahus ja kvaliteedis ilma toetusteta tegema. Arvestatud. Arengukava kavandis on teema käsitletud. 340 MTÜ Eesti Erametsaliit Raadamisest tingitud mõjude kompenseerimine. Kui loobutakse maatulundusmaa metsanduslikust kasutamisest infrastruktuuri või elamuehituse arendamiseks nõutakse raadamisest huvitatud osapoolelt sisse metsapindala vähenemisest tingitud süsiniku sidumise vähenemine vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi hinnastamisele. Saadud vahendeid võiks kasutada näiteks metsauuendamise toetamiseks. Arvestatud. Arengukava kavandis sõnastatud: „ Välja töötatakse süsinikusidumise kompensatsioonimehhanismid raadamisele, et katta süsiniku sidumise puudujääk maakasutuse tüübi muutumisel.” 341 MTÜ Eesti Erametsaliit Metsandusalane teavitustegevus. Tänased koolide õppekavad annavad vähe infot metsanduses toimuvate protsesside ning võimaluste kohta. Ühiskonna teavitamine peab toimuma süstemaatiliselt. Arvestatud. Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunda on täiendatud nimetatud ettepanekutega. 342 MTÜ Eesti Erametsaliit Ökosüsteemsete teenuste hinnastamine. Metsaomanikud oma tegevuste kaudu pakuvad hüvesid mida ühiskond tahab kasutada, kuid mille saamiseks tehtavad kulud jäävad omaniku kanda. Tuleb luua mehhanism, mille kaudu hinnastatakse ka mitte puidulisi metsa hüvesid. Arvestatud. Ökosüsteemiteenuseid soovitatakse hinnata kompleksselt kogu metsasektori lõikes. 343 MTÜ Eesti Erametsaliit Ühistulise tegevuse toetamine. Eesti metsaomandi keskmist suurust arvestades on ühistuline tegevus võimalus majandusliku tegevust efektiivsemaks muuta. Tuleb jätkata omanike nõustamise ning erametsanduse tugisüsteemi arendamist. Arvesse tuleb võtta metsaomandi suurusest tulenevaid eripärasid. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti vastavalt ettepanekule täiendatud. 344 MTÜ Eesti Erametsaliit Kaugseire võimaluste kasutamine. Kaugseire võimalusi tuleb rakendada nii metsade olemi hindamisel (SMI andmete täiendamiseks) kui metsade seisukorra seiramisel, sh erinevate metsakahjustuste süsteemsel hindamisel. Kaugseire teel saadud andmete sidumine metsaregistriga viisil, mis võimaldab saadud andmeid kasutada metsamajanduslike tegevuste planeerimisel. Tänased aerolaserskannerimise andmed võimaldavad kavandada hooldusraieid ja avastada metsakahjustusi. Kaugseire andmete praktikas kasutamine kiirendab olulisel määral kriitilise tähtsusega metsanduslike otsuste tegemist ning on abivahendiks metsanduslike tegevuste planeerijatele . Arvestatud. Teksti on täiendatud metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna all. Arengukavas on välja toodud järgnev: „Oluline on tagada vahendite olemasolu (tööjõud, finantsvahendid) seotud asutustele, et tulevikuks seatavaid kaugseire kasutamise eesmärke saavutada. Kõik riiklike struktuuride (RMK, KAUR, Maa-amet jne.) metsade teemalised kaugseireandmed ja töövahendid luuakse võimalusel selliselt, et neid saab kasutusele võtta kogu Eesti metsasektoris.” 345 MTÜ Eesti Erametsaliit Algatada uuringud uute metsapuuliikide (nt pöögi) Eestis kasvatamise perspektiivikuse selgitamiseks. Eestis ei ole hariliku pöögi kasvatamist uuritud ning seetõttu ei ole lubatud seda puuliiki metsas kasvatada. Meie lähinaabrite juures Rootsis ja Lätis on tehtud edukaid katseid pöögi kasvatamise osas ja seda peetakse perspektiivikaks puuliigiks eriti kliimamuutuste tingimistes. Pöögi looduslik levik lõunast põhja suunas on pikaajaline kuid juba toimuv protsess. Arvestades kliima soojenemisega on otstarbekas lõuna pool edukalt kasvavat pöögi istutusmaterjali tuua sobivates piirkondadest Eestisse ja lubada seda tulevikus kultiveerida metsamaale. Arvest atud. Vastavalt ettepanekule on ar en gukava kavandi tekst i täiendatud. 346 Kultuuriministeerium lk 15 viimane lõik: Südame- ja veresoonkonnahaigused, mille üheks põhjuseks on vähene liikumine, on Eestis levinuim haiguste grupp. Samuti on Sport 2030 põhialuste üsk peamisi eesmärke, et 2/3 eestlasi liiguks piisavalt. Kultuuriministeerium kiidab Keskkonnaminsiteeriumi ja RMK'd inimestele täiendavate liikumisvõimaluste loomise eest ning loodame, et selle pööratakse veelgi enam tähelepanu ka edaspidi. Kultuuriministeerium on seisukohal, et loodusteadlikkuse ja liikumisharrastuse tegevused saavad olla ellu viidud sümbioosis ning meil on potentsiaali koostööd siin veelgi tugevdada. Paljud tervisespordirajad asuvad looduskaunites kohtades või lausa looduskaitsealadel, mistõttu on võimalik ka neil radadel pakkuda loodusteadlikkuse tõstmisega seotud teenuseid, vähemalt infotahvlite näol. Samas tuleb mainida, et vahel on looduskaitselised piirangud seadnud ohtu tervisespordiradade arendamise ja ohutuks muutmise, mistõttu tasuks tulevikus võimaluse korral ette näha teatud paindlikkust. Ka tervisesporditaristu omanike/valdajate huvides on looduskaunite ja -kaitseliste piirkondade säilitamine, mistõttu ei soovita terviserada arendustöid teha põhjuseta, vaid ainult kaalutletult ja äärmisel vajadusel. Arvestatud. Ettepanek ei ole vaid metsanduskeskne, mistõttu edastasime ettepaneku keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostajatele. 347 Kultuuriministeerium lk 16: 490 asemel on täpne nr 554. Viidatud lingil on kirjas 540 ja eelmisel nädalal lisandus 14 ristimetsa. Ristipuude kaardirakendusele võiks olla ka viide: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Ristipuud/Ristipuude-kaardirakenduse-kirjeldus-p540.html Arvestatud. Viidud sisse parandus: „Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 554 on muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all.” 348 Kultuuriministeerium Mõõdik "Osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud": See mõõdik on sobiv, see on meil varem kokku lepitud. Teadmiseks võetud. 349 Siseministeerium ptk "Metsade kaitse ja elurikkus": Meie ettepanek on selguse huvides kirjeldada ka maastiku kontrollitud põletamist puudutavat (https://www.riigiteataja.ee/akt/111022021001). Nimelt tuleohutuse seaduse kohaselt võib kaitstaval loodusobjektil maastikku kontrollitult aasta ringi põletada kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk. Mitte arvestatud. Seda tegevust tehakse loodushoiutööde raames ka edaspidi. Arengukava kui strateegiline dokument käsitleb metsandust üldisemalt. 350 Siseministeerium ptk "Metsade kaitse ja elurikkus": Meie ettepanek on lisada siia peatüki lõppu kliimamuutustest tuleneva metsa ohustava metsatulekahjude ohu ja nende ohtude mõju vähendavate ennetusmeetmete olulisuse: Metsa- ja maastikutulekahjude esinemist ja kulgu võivad kliimatingimuste muutumise korral mõjutada temperatuuri tõus, pikemad kuivaperioodid ja lumikatte vähenemine või kadumine. Kuivade ja kuumade ilmade korral on soodustatud süttimise võimalused ja põlengute laialdasem levik. Oluline on, et rakendataks võimalikult palju ennetavaid meetmeid (ligipääsud, veevõtukohad, tuleohutuskujad) ja oldaks valmis ka riigi poolt kiirelt ja efektiivselt reageerima. Mida tõhusam on valmidus reageerida, seda enam kahjusid metsale saab ära hoida. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on vastavalt ettepanekule täiendatud. 351 Siseministeerium lk 16 looduslikud pühapaigad: Meie usuasjade osakonna ettepanek on, et siia võiks lisada, nt „Eesmärk peab olema, et kaitse all olevad looduslikud pühapaigad on kaardirakenduse kaudu kättesaadavad metsaregistri kasutajatele.“ Samuti palume selgitada, mida mõeldakse lauseosaga „kaitse tingimuste kokkuleppimisele.“ Seetõttu, et siin tekib küsimus, et kes ja kellega kokku lepib. Inventeerimise puhul tekib veel see küsimus, et seal alati ei tegeleta nende paikade asukohtade välja selgitamisega, vaid teadaolevate looduslike pühapaikade kaitsevööndi kehtestamisega. Usuasjade osakonna sõnastusettepanek: adekvaatsem on minu meelest sõnastada „Edasine riiklik inventeerimine…“ variandiga „Jätkuv riiklik…“, sest see tegevus on ka praegu jätkuv (st peale Looduslike pühapaikade arengukava lõppemist 2020), et siin ei tekiks mitmeti mõistmist ja näiteks tõlgendust, et „jätkame seda edaspidi kunagi….“. Arvestatud. Looduslikud pühapaikade kasutamise ja kaitse tingimuste kokkuleppimine peaks jääma maaomaniku ja kaitse alla võtja vahele. 352 Siseministeerium lk 19 "Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused" 3. punkt: Palume korrigeerida sõnastust ja lisada siia: „… väärindada puitu maksimaalselt ning tagada pärandkultuuri(objektide) ja looduse elurikkuse säilimine“ Arvestatud. Sõnastust on muudetud järgmiselt: "Edendada ja kasutada parimat teadmist (sh teadustöid) ja innovatsiooni, et tagada metsade kui elukeskkonna kvaliteet ja väärindada puitu maksimaalselt ning tagada pärandkultuuri(objektide) ja looduse elurikkuse säilimine." 353 Siseministeerium lk 23 "Kliimamuutuste mõjude tegevussuund": Siia sobiks ka (sama tegelikult ka siseturvalisuse arengukavas): Pööratakse senisest enam tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele ja maandatakse riskid, mis nendega võivad kaasneda. Selleks suurendatakse ühiskonnas valmisolekut arvestada kliimamuutuste mõjuga ja osata vähendada nendega kaasneda võivaid riske; parandatakse valmisolekut sagenevate äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Arvestatud. Teksti on täiendatud. 354 Haridus- ja Teadusministeerium Üldise tagasisidena juhime tähelepanu, et hetkel on tekst esitatud umbisikuliselt. Lk 33 on märgitud, et tegevused puudutavad paljusid ministeeriume, ning öeldud, et vastutajad on täpsustatud tegevussuundade all, kuid praeguses versioonis viited ministeeriumidele puuduvad. 1.1 Näiteks peatükis „Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund“ lk 28 on öeldud, et „Seiratakse kas kutse- ja kõrghariduse ning täiendõpe, samuti töötajate oskused vastavad metsasektori tuleviku tööturu vajadustele.“ Kuna nimetatud seire toimub kutsesüsteemi ja OSKA kaudu, siis sisaldab see ootust HTM- ile , kuid seda ei ole välja toodud. 1.2 Samuti võiks täpsustada lk 28 samas alapeatükis järgnevas lõigus, et tegu on sektori enda ülesandega: „Jagatakse järjepidevalt teavet metsandussektori erialaõppe võimalustest, sh suunatakse õppijaid erialast haridust omandama eraettevõtjate ja teiste institutsioonide stipendiumite pakkumisega.“ 1.3 Lk 25 peatükis „Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund“ on kirjas, et „Panustatakse metsasektoris töötavate inimeste võimete ja oskuste arendamisse ning mitmekesistamisse,“ mille puhul ei ole selge, kas tegevus seab ootused HTM- ile . 1.4 Ebaselge on ka, kelle eestvedamisel viiakse ellu lk 27 tegevusi ning milliseid koolitusi silmas peetakse: „Üldhariduskoolide õppetegevuse mitmekesistamiseks töötatakse välja metsanduslikke õppematerjale ja tehakse need kättesaadavaks. Õpetajatele korraldatakse teemakohaseid täiendkoolitusi.“ Palume teksti täiendada nii, et tuleks selgelt välja, milliste ministeeriumidega koostöös eesmärke täidetakse. Arvestatud. Ministeeriumid on märgitud. Selgitame, et detailsemate tegevuste jaoks töötatakse välja programm, milles fikseeritakse täpsemalt vastutusalad koostöös ministeeriumitega. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 355 Haridus- ja Teadusministeerium Teeme ettepaneku jätta lk 17 välja lauseosa „… ja arendada õppekavasid“, kuna nimetatud lauseosa on arengukava kontsekstis põhjendamatult detailne. Mitmekesisemate teadmiste jagamine metsa hüvede toetamiseks saab olla sihiks haridussüsteemis tervikuna st nii alus-, üld -, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel sõltuvalt tasemeharidusel õppimise eesmärgist. Metsanduse arengukava ülesanne ei ole kirjeldada seda, kuidas haridussüsteem erinevatel tasemetel teadmiste jagamist korraldab. Seda võib korraldada mh eri haridustasemete õppekavade arendamise kaudu, aga õppekavade arendus on vaid üks võimalus metsa hüvede kohta teadmiste jagamisel ning haridussüsteemi sees on veel teisi võimalusi, kuidas sihti saavutada. Lk 27 peatükis „Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund“ on ühtlasi juba kirjas põhilised arendustegevused, mis väljendavad ootusi haridusvaldkonnale selle kohta, kuidas oma valdkonna spetsiifikast tulenevalt kavandada meetmeid metsanduse ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks üldhariduse õppeainetega. Arvestatud. Tekstiosa kustutatud. 356 Haridus- ja Teadusministeerium Juhime tähelepanu, et lk 17 ei ole korrektne väide, et „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raporti kohaselt on valdkonna tööjõuvajadus tervikuna pigem kasvav.“ Kasvav on küll puidutööstuse tööjõuvajadus, kuid metsanduses see kasvav ei ole. Palume lauset vastavalt parandada. Arvestatud. Muudetud on sõnastust. 357 Haridus- ja Teadusministeerium Lk 25 alapeatükis „Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund“ on öeldud, et „Panustatakse metsasektoris töötavate inimeste võimete ja oskuste arendamisse ning mitmekesistamisse.“ Võimete arendamisest on terminoloogiliselt ebakorrektne rääkida, mistõttu palume selle lausest eemaldada. Panustada saab teadmiste ja oskuste arendamisse. Arvestatud. Sõnastust on muudetud: „Panustatakse metsasektoris töötavate inimeste teadmiste ja oskuste arendamisse ning mitmekesistamisse. ” 358 Haridus- ja Teadusministeerium Juhime tähelepanu, et lk 28 OSKA ja kutsesüsteemi rakendusliku poole välja toomine on võrreldes muu tekstiga liigselt detailne ja soovitame kaaluda üldisemat sõnastust. Mitte arvestatud. Metsanduse arengu seisukohalt on teema detailsem käsitlus vajalik. 359 Haridus- ja Teadusministeerium Lk 28 on öeldud, et „Seiratakse kas kutse- ja kõrghariduse ning täiendõpe, samuti töötajate oskused vastavad metsasektori tuleviku tööturu vajadustele. Selleks kaasatakse tasemekoolitusel, täiend- ja ümberõppel kutseõppeasutusi ja kõrgkoole.“ Palume sõnastust korrigeerida, kuna tasemekoolitust pakuvadki üksnes kutseõppeasutused ja kõrgkoolid. Arvestatud. Sõnastust muudetud: „Selleks kaasatakse täiend- ja ümberõppel kutseõppeasutusi ja kõrgkoole.” 360 Haridus- ja Teadusministeerium Lk 16 on öeldud, et „Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad.“ Soovitame kaaluda sõna „asjad“ asendamist nt väljendiga „looduslikud objektid“, kuna allikas, hiis ja lohukivi jms ei ole asjad. Arvestatud. Sõnastust muudetud: „Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või looduslikud objektid.” 361 Haridus- ja Teadusministeerium Lk 25 on järgnev lause raskesti mõistetav ning soovitame kaaluda selle ümbersõnastamist: Metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmiseks ja võimalusel suurendamiseks maapiirkondades, hinnatakse metsa puiduliste saaduste ja ökosüsteemi hüvede kasutuse mõju ja potentsiaali maapiirkondade tööhõivele ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks.“ Arvestatud. Sõnastust muudetud: „Hinnatakse metsa puiduliste saaduste ja teiste ökosüsteemi hüvede kasutuse mõju ning potentsiaali maapiirkondade tööhõivele, et hoida ja võimalusel suurendada metsade kasutusega seotud tööhõivet ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks.” 362 Maaeluministeerium Lk 10 (Lk) märgitakse, et valdavalt on metsa elupaigatüüpide levila ja pindala piisav, kuid struktuuri ja funktsioonide seisund on tihti ebapiisav või halb. Palume metsade elurikkuse seisundi tegevussuunas täpsustada, milliseid tegevusi elupaigatüüpide struktuuri ja seisundi parandamiseks plaanitakse. Arvestatud osaliselt. Teemat käsitletakse põhjalikumalt programmis. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 363 Maaeluministeerium Leheküljel 11 on toodud vajak metsataimede järgi. Palume olukorra kirjelduses täpsustada, milliste taimede puhul ennekõike on turutõrge ja kuidas see vajak kliimamuutuste tingimustes avaldub. Teeme ettepaneku kliimamuutuste leevendamise kontekstis täiendavalt analüüsida laialehiste puuliikide taimede vajadust. Osaliselt arvestatud. Antud teemat on arengukavas täpsustatud. Lisatud on laialehised liigid. Kuna teema vajab uuringuid, on uuringu vajadu s arengukava kavandis markeeritud. 364 Maaeluministeerium Lk 15 on toodud, et tuleks teha hooldusraiet. Teeme ettepaneku võimalusel senisest enam seirata hooldusraiete mõju süsiniku sidumisele, et oleks võimalik saada perioodilist infot selle tegevuse mõjust süsinikuringele. See oleks vajalik teave ka ÜPP metsanduse sekkumise tulemuslikkuse hindamisel, mida saaks aruannete koostamisel kasutada. Arvestatud. Kõnealuse teema osas on arengukava täiendatud. 365 Maaeluministeerium Lk 15 on toodud, et suurema metsaomandiga erametsaomanikud on võimekamad investeeringuid iseseisvalt tegema. Palume seda väidet kvantitatiivse näitajaga iseloomustada, et alates kui suurest metsaomandist on tegemist suuromandiga. Osaliselt arvestatud . Suuruse hindamine on üsna subjektiivne , küll aga on arengukava kavandis tähelepanu pööratud ühistulise tegevuse edendamisele ja ne n de liikmeskonna suurendamisele, e t tagada metsaomanikele paremad võimalused investeeringute tegemiseks. 366 Maaeluministeerium Lk 17 on nimetatud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raportit, kuid viide sellele dokumendile puudub. Palume lisada vastav viide. Arvestatud. Viide on lisatud dokumendile (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/METSPUIT-Raport-OK.pdf). 367 Maaeluministeerium Lk 21 teeme ettepaneku vaadata üle mõõdiku „turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast“ ambitsioonikus, kaaludes “Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi“ vahearuandes toodud tähelepanekuid. Mitte arvestatud. Mõõdiku sihttase on valitud võrdseks eelneva perioodiga seetõttu, et Eestis ei ole väga palju puistuid, milles saab kvaliteetset ja tulemuslikku turberaiet teostada. Samuti puuduvad Eestis uuringud püsimetsana metsade majandamise tulemuslikkusest. Mõõdik vaadatakse üle, kui on valminud uurimistööd püsimetsanduse kohta. 368 Maaeluministeerium Lk 22 on üldsõnaliselt toodud, et kavandatakse soodustada metsade sertifitseerimist. Palume täpsustada, milline on sertifitseerimise tulevikusuundumus (ambitsioonikus) ning milline on teekaart selleni jõudmiseks. Samuti puudub olukorra kirjelduses ülevaade metsade sertifitseerimise praegusest hetkeseisust. Osaliselt arvestatud. Kestlikku metsamajandamist edendavaid meetmeid kavandab riik soodustada ka edaspidi. Teekaarti käsitletakse programmis. Programmi tähendust on selgitatud punkti 1 vastuses. 369 Maaeluministeerium Lk 23 kevadise raierahu punktis on toodud „leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuvõetavad ja tulemuslikud meetmed.“ Teeme ettepaneku kaaluda selle sõnastuse ümbervaatamist Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19 04. märtsil 2021 vastu võetud eelotsuse ja Keskkonnaministeeriumi kavandatava seadusemuudatuse valguses. Mitte arvestatud. Ettepanekust ei selgu, kuidas soovitakse sõnastust muuta. 370 Maaeluministeerium Lk 23 on toodud, et kavandatakse suurendada investeeringuid riigimetsa looduskaitsetöödesse. Teeme ettepaneku kaaluda, kuivõrd vajalik on sarnaseid investeeringuid soosida ja suurendada erametsas. Palume looduskaitsetööde investeeringuvajadust põhjalikumalt arengukavas avada. Arvestatud. Arengukavasse lisatud: /…/ ja hinnatakse looduskaitsetööde investeeringuvajadust erametsades. 371 Maaeluministeerium Lk 24 Toetame kavatsust töötada välja meetmed füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähendamise peatamiseks. Samas jääb selgusetuks, millised tegevusi peale tugisüsteemi arendamise kavandatakse selle eesmärgi saavutamiseks teha, palume selles osas metsanduse arengukava täiendada. Arvestatud. Teksti on täiendatud. 372 Maaeluministeerium Lk 25 lause „välja töötatakse süsinikusidumise kompensatsioonimehhanismid raadamisele“ on mitmeti mõistetav. Soovitame lause ümber sõnastada selliselt, et mõte tuleks üheselt ja selgemalt välja. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti on täiendatud järgmiselt: „Välja töötatakse süsinikusidumise kompensatsioonimehhanismid raadamisel, et katta maakasutuse tüübi muutumisest tekkiv süsiniku sidumise puudujääk.” 373 Maaeluministeerium Lk 26 teeme ettepaneku selgemalt välja tuua, et energeetikas kasutatakse vaid väheväärtuslikku puitu ja puitu, mida muul otstarbel kasutada ei saa. Sel põhjusel palume täiendada 2. real olevat lauseosa „majanduslikult väheväärtusliku puitmaterjali“ sõnadega „ning raie- ja puidujäätmete“ ning muuta lauset „energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile “ uue sõnastusega „energeetikas kasutatakse vaid väheväärtuslikku puitu ja puitu, mida muul otstarbel ei saa kasutada“. Arvestatud. Arengukava kavandi teksti sõnastus on muudetud vastavalt ettepanekule. 374 Maaeluministeerium Lk 28 on toodud, et metsanduse arengukava raames kavandatakse püsimetsanduse mõjude senisest laialdasemat uurimist. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi“ vahearuandes on aga toodud, et lageraiepõhise metsanduse kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on juba aktiivse uurimise faasis. Seetõttu teeme ettepaneku olla metsanduse arengukavas ambitsioonikam ning võtta sihiks rakendada muid metsamajandamise võtteid kui lageraiepõhine metsandus suuremal määral. Arvestatud osaliselt. Aktiivse uuringu faas tähendab tegelikkuses seda, et nende uuringutega on alustatud. Arvestades, kui pikaajalised on metsanduslikud uuringud, siis uuringute edasine olulisus peaks jääma, seda enam, et deklareerime teadmistepõhise metsanduse arendamist. Vastavat teemat on arengukavas täiendatud. 375 Maaeluministeerium Lk 30 on toodud mõõdik „Valgustus- ja harvendusraiete pindala (ha/a)“. Teeme ettepaneku selle mõõdiku väljaselgitamise käigus eristada, kui palju hoo l dusraieid tehakse riigi- ja kui palju erametsas. See annaks vajalikku teavet ÜPP metsanduse sekkumise tulemuslikkusest. Osaliselt arvestatud. Mõõdik on sõnastatud järgmiselt: hooldusraiete pindala (ha/a). SMI käigus kogutakse andmeid ja nii riigi- kui erasektori andmeid saab vajadusel pärida KAURist . 376 Maaeluministeerium Teeme täiendava ettepaneku kajastada metsanduse arengukavas ka metsandusvaldkonna töötingimusi, mis on kooskõlas Euroopa Direktiividega nr 1152/2019/EU (läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus), 89/391/EEC (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) ja 2009/104/EC (töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta). EL strateegiakava määruse eelnõu tekst on hetkel veel läbirääkimiste faasis, kuid suure tõenäosusega tuleb sekkumiste, sh metsandustoetuse saajate puhul hakata jälgima seda, et töötajate töötingimused on läbipaistvad ning metsandusettevõtetes töötamine ohutu. Mitte arvestatud. Antud teema ei ole seotud arengukavaga. 377 Huvigrupp Vaja on pindalapõhist mitte mahupõhist lähenemist. Parameetrid tuleb kokku leppida ja täpsus tuleb parem, kui mahul. Arvestatud. Arengukava lisas 1 tuuakse välja metsakasutuse printsiibid. 378 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Üldine tähelepanek: MAK kavandis on metsandust käsitletud oluliselt kitsamas mõistes (fookus on ainult puistute majandamisel) kui KSH programmis. MAK-s on põgusalt juttu küll loodusturismist, jahindusest ja korilusest, kuid seda mitte majandustegevuse mõttes. MAK läbivalt räägitakse ainult puistute majandamisest. On oluline, et mõjusid hinnatakse igast vaatenurgast ja erinevate tegevuste raames ning hinnangud jõuaksid ka arengukavasse. Arvestatud. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuunda on täiendatud. 379 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kestlikkus – kuidas seatud eesmärkki ehk kestlikkust mõõdetakse ja seiratakse ehk kuidas on kõigile teada, et tegu on kestlikku olukorraga? Mis põhjusel on MAK mõõdikute sihttasemed mitte arvulised, vaid suundumust näitavad? Kas see muutub peale mõjuhindamist? Arvestatud. Täiendatud on teksti sissejuhatava lõiguga mõõdikute peatükis. 380 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täpsustamist vajavad mõned MAK-s olevad mõisted, mis võivad KSH tulemusi mõjutada: - Metsade kogutagavara: Kas mõeldud on kogu biomassi mahtu või ainult puistute, st puiduvaru? Metsaseaduse tähenduses on mets „ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust“. - Mainitud on tulundusmetsa, kuid sellist mõistet enam Metsaseaduses ei ole. - Termin „metsandussektor“ on praktikas aina laienev mõiste ega tähenda ainult puistutega tegelemist ja täpne sisu oleneb kontekstis. Seepärast võiks arengukavas ja mõjude hindamisel piiritleda täpsemalt selle termini sisu. Muidu jääb näiteks mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ laialivalguvaks ja aastane tulemus sõltub ülevaate koostaja arusaamast. Arvestatud osaliselt. Metsade kogutagavara all on mõeldud kasvava puidu mahtu, sest seal eluneva nt loomastiku biomassi üle arvest ust ei peeta. Tulundusmetsa osas kasutatakse läbivalt " majandusmets " ja metsandussektori asemel kasutakse " metsasektor " . Vt ka punkt 385 vastust. 381 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuna MAK-s on välja toodud probleem, et metsandussektoris valitseb ebakindlus edasiste tegevuste ja investeeringute kavandamiseks, oleks oluline seada kaitstavate metsade osakaalule ülempiir. Arengukava peaks tagama, et kaitse-eesmärgid täidetakse optimaalse kaitse all oleva metsamaapindalaga. Arvestatud. Arengukava kavandis on soovitatud majandusmetsade osakaal metsamaast (%), samas tuleb ka kaitstavate metsade osakaalu osas luua selgus ja nii, et vajalikud eesmärgid oleks täidetud. Seda on arengukava kavandis käsitletud. 382 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MAK-s on ebatäpsus energeetikasse jõudva puidu osas. Märgitud on ainult madalakvaliteediline ümarpuit ja raidmed, kuid tegelikkuses jõuab energeetikasse ka suur osa puidutööstuse jäätmetest ehk tegu on laiema ringmajandusega. Samuti tuleks välja tuua, kui oluline on seetõttu metsa- ja puidutööstus energeetikale, tagades juhitava elektritootmise ning aidates kaasa seeläbi taastuvenergia eesmärgi täitmisele. Teiseks on eksitav MAK väide „Energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile , sh uuritakse ja arendatakse ümarpuidu kohaliku väärindamise ja mitmekülgse kasutamise võimalusi“. Praktikas on ümarpuidu (va küttepuidu, mida ei saa kasutada muuks otstarbeks) energeetikas kasutamine taunitud olnud. Arvestatud. Vaata punkt 373 vastust. 383 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ - lihtsalt aastast lisandväärtuse kasvu mõõta ei ole mõistlik, inflatsiooni prognoosimatu hüplikkuse tõttu võib väga hüplik olla, siis on tulemust prognoosida raske. Mõistlikum oleks mingi väärtusega võrrelda, näiteks Eesti keskmise kasvuga või eesmärk jõuda põhjamaade keskmisele tasemele vms. Arvestatud. Mõõdikut muudeti (Lisandväärtuse maht ühe töötaja kohta (tuh €/a). 384 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Samuti on mõõdik „Riigimetsa külastatavus“ vastuoluline, sest looduskaitselised piirangud seavad mõõdikule kiiresti lae. Osaliselt arvestatud. Mõõdiku suund on muudetud numbriliseks väärtuseks ning täiendatud on mõõdikute peatükki. 385 Rahandusministeerium Selgitamist vajab mõiste "metsasektor" tähendus, kuna nii MAK 2030-s kui KSH programmis kasutatakse seda mõistet puidutööstuse vastena, mis ei hõlma selliselt metsandusega seotud sotsiaalset ja kultuurilist ettevõtlust (turism, terviseliikumine, õuesõpe jms). Samas on metsasektori mõistet kasutatud programmis ka metsanduse konkurentsivõime alaeesmärgina (skeem ja loetelu lk 9). Metsanduse konkurentsivõime aluseks on ka sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega arvestamine ja metsa kasutusfunktsioonide kaasav planeerimine. Tuleb nõustuda, et "Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt metsa puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest väärtustest" (programmis lk 19). Arvestat ud. Teksti täiendatud märkusega järgmiselt: „ Metsasektor – metsamajandus, puidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, paberi ja tselluloosi tootmine ning mööblitootmine. “ 386 Rahandusministeerium Rahandusministeerium ei võta hetkel seisukohta MAK 2030 sisu osas, kuna soovime ära oodata laiapõhjalise mõjude hindamise tulemused. Juhime tähelepanu, et MAK 2030-s pole sihttasemed määratletud hoomatavalt, nt pole arusaadav, kui palju soovitakse strateegiaperioodi jooksul olukorda parendada. Seetõttu pole meie hinnangul ka kavandatud tegevuste mõju ja tulemuslikkust võimalik KSH raames hinnata ega otsustada, kas määratud sihttasemed on otstarbekad ja/või riigile käsitletavas ajaperioodis jõukohased. Võetud teadmiseks. Märgime, et sihttasemed on korrigeeritud. MAK2030 algatamise ettepanekus toodud 101 probleemi analüüs Koostaja: Kristel Järve Keskkonnaministeeriumi käsunduslepingu alusel Tallinn 2021 1 2 Analüüsi kokkuvõte ja järeldused 1) Analüüsis selgus, et uusi meetmeid on juba probleemide kaardistamise ja sellele järgneval ajal (alates 2018) võetud enamiku (83%) kirjeldatud probleemide korral (ptk 2.3.). Seega tegeletakse suure hulga probleemidega juba enne MAK2030 eelnõu kinnitamist. Meetmeid ei leitud või olid need liiga kaudsed seostamiseks kahe MAK2030 algatamise ettepanekus prioriteedina seatud probleemi korral (K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis ja K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides). Lisaväärtusena annab analüüs ülevaate riigisüsteemi keerukusest, erinevate valdkondade seostest ja meetmete mitmekesisusest. 2) Meetmete seoste põhjal välja joonistunud nn katusprobleeme katavad väga hästi MAK2030 eelnõu 31.05.2021 kavandi alaeesmärgid (ptk 2.3.). 3) Enamikku probleemidest (86%) saab üsna hästi seostada MAK2030 eelnõus tooduga (ptk 3.3.). Piisavalt otsest või selget seost ei leitud kokku vaid neljateistkümne probleemi korral (sh üks prioriteetne probleem) ning enamik neist on lahendatavad kas tugevas koostöös teiste valdkondadega või täielikult lahendatavad teistes valdkondades, sh viis probleemi looduskaitsevaldkonnas. 4) Kõigist probleemidest vaid nelja korral ei leitud analüüsitavas vahemikus ei uusi võetud meetmeid ega ka selget seost MAK2030 eelnõuga (ptk 3.3.). Olulisim on siinkohal MAK2030 algatamise ettepanekus prioriteedina seatud probleem K.6.1 „Metsade majandamise ja kaitse paiknemine ühes ministeeriumis“ ja soovituslik on seda probleemi enne MAK2030 eelnõu valmimist käsitleda. Lisaks, kui pestitsiidide probleem ei eeldagi otsest tegevust, siis ebaselgeks jäid nii raielimiidi sätestamise küsimus (majanduslik vaade) kui ka raievanuste piirav mõju efektiivsele metsakasutusele (samuti majanduslik vaade). 5) Eeskätt teistes valdkondades käsitlemist vajavatest probleemidest (28 tk) seostusid tervelt viisteist probleemi keskkonnavaldkonnaga laiemalt, mistõttu tuleb KEVADe koostamisel kindlasti arvestada ka MAK2030 koostamise käigus sõnastatud probleemidega (ptk 4.3.). Kuna tegemist on mahuka osaga MAK2030 probleemistikust, võib eeldada, et nende probleemide lahendamise osas selge teadmine (kas ja kuidas lahendatakse) on väga oluline ka MAK2030 koostamise õnnestumiseks. 6) Lisaks on probleemide lahendamisega seotud veel terve rida erinevaid valdkondi (ptk 4.3.): planeerimine ja planeeringud, kultuur (koostatav arengukava Kultuuri arengukava 2021–2030), energeetika (koostatav arengukava ENMAK2035), ehitus, haridus (koostatav arengukava Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035), transport (koostatav arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030), huviharidus (koostatav arengukava Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035), jahindus, põllumajandus ja maaelu areng (arengukava kehtiv) ning teadus, arendus ja ettevõtlus (koostatav arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035). 7) Probleemistikus on ka probleeme, kus tuleks leida valdkondade üleselt lahendusi (nt metsa majandamisele piirangute seadmise kompenseerimine, samuti nende alade kohta andmete kogumine, visualiseerimine ja statistikasse lisamine) (ptk 4.3.). 3  Sisukord Analüüsi kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................................. 3 Sisukord......................................................................................................................................................... 4 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................... 5 1.1. Töö ülesanne ...................................................................................................................................... 6 1.2. Probleemide käsitlemise lähtekohad................................................................................................. 7 1.3. Kasutatud lühendid ............................................................................................................................ 8 2. Probleemide lahendamiseks võetud meetmed .................................................................................... 9 2.1. Meetmete seostamise lähtekohad .................................................................................................... 9 2.2. Uute meetmete loetelu probleemide kaupa ..................................................................................... 9 2.2.1. Probleemid, mis seostuvad uute võetud meetmetega............................................................. 10 2.2.2. Probleemid, millele meetmeid ei ole võetud............................................................................ 62 2.3. Kokkuvõte meetmetest .................................................................................................................... 67 3. Probleemide käsitlemine MAK2030 eelnõus ...................................................................................... 69 3.1. Probleemide seoste otsimise lähtekohad ........................................................................................ 69 3.1.1. Seoste otsimine tegevussuundadega ....................................................................................... 69 3.1.2. Probleemide seostamine ülejäänud eelnõu tekstiga ................................................................ 70 3.2. Kahe-etapilise hindamise tulemused ............................................................................................... 70 3.2.1. Kõik probleemid ........................................................................................................................ 70 3.2.2. Probleemid, mille seost ei leitud või seos jäi ebaselgeks ......................................................... 70 3.3. Kokkuvõte eelnõuga seoste leidmisest ............................................................................................ 73 4. Probleemide seosed teiste valdkondadega ........................................................................................ 76 4.1. Probleemide valdkondadega seostamise lähtekohad ..................................................................... 77 4.2. Valdkondade seoste otsimise tulemused ........................................................................................ 77 4.3. Kokkuvõte valdkondadega seostamisest ......................................................................................... 78 4  1. Sissejuhatus Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) algatamise töörühm sõnastas umbes pooleaastase töö jooksul 2018. aastal kokku 101 probleemi. Need probleemid moodustavad MAK2030 algatamise ettepanekus1 koos paralleelselt Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teostatud MAK2030 alusuuringu2, sh sihtrühmade ootuste aruande3 ja alusuuringu lisa4, tulemuste ning metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise ülevaatega aluse hetkeolukorra analüüsiks. Seejuures 101 probleemi sõnastused on toodud ettepaneku lisas 15 ning probleemikaardid täiskirjeldustega on leitavad Keskkonnaministeeriumi (KeMi) kodulehel 6,7,8,9. Need 101 probleemi on käesoleva töö alusmaterjaliks. Arvestades ressurssi, mis probleemide sõnastamisse pandi, selle olulisust MAK2030 koostamise ettepaneku hetkeolukorra analüüsis ning rolli MAK2030 eelnõu koostamise aruteludes, on praeguses eelnõu koostamise etapis mõistlik anda ka ülevaade, kuidas ja kas eelnõu neid probleeme käsitleb, mis omakorda saab olla sisendiks eelnõu korrigeerimisele. Töös on kasutatud MAK2030 eelnõu kavandit seisuga 31.05.202110. Kuna aga probleemide sõnastamise algusest on möödunud juba üle kolme aasta, on analüüsi terviklikkuse mõttes oluline lisada ka vahepeal võetud meetmete ülevaade, seda nii 2021. a olukorra kirjeldamiseks kui ka illustreerimaks riigisüsteemi keerukust ja meetmete mitmekesisust, sh erinevate valdkondade seotust. Lisaks antaksegi analüüsis ülevaade seostest teiste valdkondadega, kuna mõnel juhul on probleemistik kattuv ja/või lahendatav teises valdkonnas. Lähtuvalt materjali mitmekülgsusest tuleb tähele panna, et kindlasti võib ühes või teises kohas leida veel meetmeid või seoseid, ning samuti ei ole selle töö juures võimalik täielikult välistada subjektiivust, eeskätt arvestades käsundisaaja peamist ekspertiisi, milleks on metsapoliitika valdkond. Subjektiivsuse vähendamiseks on töö teostamisel parimaks meetmete kaardistamiseks esitatud küsimusi spetsiifiliste valdkondade riigiasutustele, kes on olnud suureks abiks. 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_aastani_2030_koostamise_ettepanek_21_12_2 018.pdf 2 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 3 https://www.envir.ee/sites/default/files/sihtryhmade_ootused_metsanduse_arengukavale.pdf 4 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsa_okosusteemiteenused_lisad_1-3.xlsx 5 https://www.envir.ee/sites/default/files/lisa_1_probleemide_loetelu_forest_europe_raamis_03_12_2018.pdf 6 https://www.envir.ee/sites/default/files/sotsiaali_kaardistus.pdf 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/kultuuri_kaardistus.pdf 8 https://www.envir.ee/sites/default/files/majanduse_kaardistus.pdf 9 https://www.envir.ee/sites/default/files/okoloogia_kaardistus.pdf 10 https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf 5 1.1. Töö ülesanne Käesoleva töö tellis KeM käsunduslepingu nr 4-1/21/70 alusel ning töö on valminud koostöös KeMiga, sh erinevate ministeeriumi osakondadega, eeskätt looduskaitse-, metsa- ja keskkonnakorralduse osakonnaga. KeMi abil koguti infot ka teistelt riigiasutustelt, sh Keskkonnaagentuurilt (KAUR), Keskkonnaametilt (KeA), SA Erametsakeskuselt (SA EMK), Kultuuriministeeriumilt (KuM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM), Haridus- ja Noorteametilt, Muinsuskaitseametilt, Statistikaametilt ning Maaeluministeeriumilt (MeM), samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidult (ELVL). Üldiselt oli aga info avalik ja kergesti leitav (erinevad riigiasutuste kodulehed), ning sõltus pigem käsundisaaja teadmistest erinevate võimalike meetmete olemasolust ja seostest erinevate asutustega. Käsundisaajalt telliti kolme ülesande täitmine, millega käsundisaaja kohustus täitma järgmist: 1.1.1 analüüsima, kas kirjeldatud probleemide lahendamiseks on ajavahemikus jaanuar 2018 kuni märts 2021 ette võetud meetmeid ning neid kirjeldama; 1.1.2 analüüsima, kas ja kuidas on kirjeldatud probleeme käsitletud MAK2030 eelnõus seisuga 17.05.2021; 1.1.3 tegema ettepanekuid, millise strateegilise dokumendi või valdkonna raames peaks toodud probleeme lahendama. Seega on töö jaotatud kolmeks osaks: - Esimeses osas analüüsitakse, kas antud ajavahemikus on riigi poolt võetud meetmeid, et MAK2030 algatamise ettepaneku lisas 1 toodud probleeme lahendada, ning kirjeldatakse võetud meetmeid. Ajavahemik jaanuarist 2018 kuni märtsini 2021 katab laias laastus kogu MAK2030 koostamise protsessi kuni töö teostamise alguseni, sh probleemide kaardistamise protsessi. Mõnel juhul on siiski analüüsitud veidi laiemat vahemikku ning sellisel juhul on see välja toodud. Siinjuures on oluline tähele panna, et töö eesmärk ei olnud probleeme ega meetmeid valideerida ehk töös ei tooda välja, kas probleemid on tõesed või kas võetud meetmed on piisavad lahendamaks toodud probleeme. - Teises osas analüüsitakse, kas ja kuidas on viidatud 101 probleemi käsitletud koostatavas eelnõus ehk kas neile on pakutud lahendusi. Oluline on välja tuua, et kohati on seoste otsimine üsnagi keeruline, sest probleemid on sõnastatud erinevas detailsusastmes ning veelgi enam, kohati annavad ette ka oodatava meetme, kuigi on lahendusi võib olla erinevaid. Just detailsuse tõttu on lõviosa probleemidest võrreldavad eeskätt eelnõus kirjeldatud tegevussuundadega. Töö analüüsis lähtuti sellest, et eelnõu toodud eesmärke saavutatakse läbi kirjeldatud tegevussuundade, mistõttu tegevussuundades seose leidmisel probleeme eesmärkide suhtes enam ei valideeritud. - Kolmas osa hõlmab lühidalt soovitusi, milliseid probleeme võiks aidata lahendada teised valdkonnad tuge või on ehk sobilikumadki lahendada mõne teise riikliku strateegia kaudu. Töö teostamisel on arvestatud sellega, et eelnõu koostajad saaksid tööd võimalikult lihtsalt kasutada. Maksimeerimaks kasutust, on täpsetele allikatele töös viidatud jooksvalt ja kogu töö tulemused koondatud ühte koondtabelisse (Lisas 1). Kahjuks selgus töö teostamise lõppjärgus, et riigiasutuste kodulehed on ümbertegemisel. Seetõttu ei pruugi hilisemalt kõik lingid ka enam töötada ega ole ka käsundisaajale teada, kas kogu info on jätkuvalt avalik. 6 1.2. Probleemide käsitlemise lähtekohad Terves analüüsis lähtuti eeskätt probleemi sõnastustest, kuna ka MAK2030 algatamise töörühmas fookus oli just sõnastuste kokkuleppimisel – sõnastus määras selle, kas probleemis lepiti kokku või jäädi erimeelsusele. Kuigi lähtuti nn probleemikaartidest, siis suure materjali hulga tõttu ei jõudnud töörühm kogu kaardistust valideerida ning kõik kaardid ei ole ka täielikult täidetud. Seetõttu on ükskuid probleeme, mille sõnastus ja kirjeldus täielikult ei kattu (nt erimeelsusena sõnastatud probleem „Praeguste raiemahtude säilitamine sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel võib ohustada metsade ökoloogilisi väärtusi mitmekümne aasta pärast“, mille kirjeldus keskendub hoopis metsastatistika kogumise usaldusväärsusele). Sellegipoolest, kui probleemi enda sõnastus ei avanud piisavalt probleemi sisu, siis kasutati analüüsis ka lühikirjeldusi või harvem muud infot, mis oli probleemikaardi täiskirjelduses toodud. Lisaks, MAK2030 algatamise ettepaneku ettevalmistamisel valis töörühm ka iga valdkonna jaoks kolm prioriteetset probleemi, mille taustakirjeldust on ettepanekus endas täpsustatud. Sellisel juhul on analüüsis kasutatud ettepanekus täpsustatud sõnastust ja kirjeldust. Kokku oli sõnastatud 101 probleemi, millest 13 probleemi sõnastuses kokkuleppele ei jõutud. Kuna probleemidest kolm on ettepanekus käsitletud ühise kirjelduse alla ning kaks on ühendatud ühe sõnastuse alla, siis tegelik analüüsitavate probleemide arv ei olnud mitte 101, vaid 98. Seda on arvestatud ka protsentide arvutamisel. Probleemide juures on kasutatud sama indeksite süsteemi nagu MAK2030 algatamise ettepaneku lisas 1. Alamtöörühmade poolt ettepanekus prioriteetseteks seatud probleemid on esitatud rasvases kirjas ja ettepanekus toodud sõnastuses ning töörühmas erimeelsusena kirjeldatud probleemid on tähistatud tärniga (*). 7 1.3. Kasutatud lühendid EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem EIS – Eelnõude infosüsteem ENMAK2035 – Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ETAG – Eesti Teadusagentuur KAUR – Keskkonnaagentuur KeA – Keskkonnaamet KEVAD – Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 KeM – Keskkonnaministeerium KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus KOHAK – Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 KuM – Kultuuriministeerium LULUCF - ingl k land use, land use change and forestry, eesti k maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor MAK2030 – Metsanduse arengukava aastani 2030 MeM - Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RaM – Rahandusministeerium RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus SA EMK – SA Erametsakeskus SMI – statistiline metsainventeerimine TAIE – Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ÜPP – EL Ühine Põllumajanduspoliitika 8  2. Probleemide lahendamiseks võetud meetmed 2.1. Meetmete seostamise lähtekohad Meetmete kirjeldamisel lähtuti eeskätt sellest, et tegemist oleks just selles ajavahemikus (jaanuar 2018 kuni märts 2021) võetud uute meetmetega. Ajavahemik on valitud 2018. aasta algusest seetõttu, et ka probleemide kaardistamise ajal võis olla juba käimas või võeti kasutusele uusi meetmeid, millest töörühm ei olnud teadlik või ei olnud need veel kinnitatud. Ajavahemiku lõputähtaeg oli vajalik kehtestada selleks, et anda tööle konkreetne vahemik. Mõnel juhul vaadeldi siiski ka varasemalt käimas meetmeid, et tuvastada, kas neis meetmetes on midagi oluliselt muutunud vaadeldavas perioodis (nt oluliselt suurendatud rahastust vms). Kui muutusi ei olnud, siis on neid siiski kirjeldatud, kuid selgitatud, et uue meetmena neid ei käsitleta ega arvestata. Tervikliku pildi jaoks oleks siiski mõistlik lisada ka juba käimasolevad meetmed. Näiteks ei loetud uuteks meetmeteks käimasolevaid metsandustoetusi või Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) iga-aastaseid investeeringuid, kui neis ei toimunud antud ajavahemikus selget eelarvelist hüpet, mis viitab meetme tõhustamisele. Samas tehti erand nt keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammist (keskkonnaprogramm, toetusi vahendab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)) ehk keskkonnaprogrammist toetatavad tegevuste korral, kuna toetuse taotlemise valdkond on lai, kuid kitsas projekti spetsiifika on sageli suunatud just valdkondade hetkevajadustest (nt MAK2030 alusuuring). Samuti on töö fookust mõnel juhul laiendatud hilisemale kuupäevale, sest mõnede meetmete ettevalmistamine on pikaajaline ja toimunud vaadeldavas perioodis, kuid nn käegakatsutav (nt eelnõude infosüsteemi (EISi) saadetud eelnõu, riigihange vms) tulemus on hilisema kuupäevaga kui 2021 märts. Sellisel juhul on nende meetmetega arvestatud kui uutega, kuna MAK2030 eelnõu koostamisel ei ole niivõrd oluline märtsikuine kuupäev kui pigem teadmine uutest meetmetest. Meetmete otsingul kasutati eeskätt avalikult kättesaadavat informatsiooni, sh erinevate riigiasutuste kodulehekülgi ja dokumendiregistreid, Riigi Teatajat11 ja Riigihangete registrit12, mõnel juhul ka muid andmeallikaid. Spetsiifiliste probleemide korral küsiti lisainformatsiooni KeMi kaudu vastavaid valdkondi esindavatelt riigiasutustelt. Saadud infot analüüsiti sarnaselt muule informatsioonile ning valideeriti, kas tegemist on uute meetmetega ja kas need on seotud konkreetse probleemiga. 2.2. Uute meetmete loetelu probleemide kaupa Korduste vältimiseks, eeskätt töö kompaktsuseks, on võimalusel viidatud ka teiste probleemide juures kirjeldatud meetmetele, seejuures üldiselt lähtudes hilisemast probleemist (viidatakse ettepoole), kuid samuti ka üldistusastmest (kui üldisem probleem hõlmab detailsemaid, siis kirjeldatakse meetmeid detailsemate juures). Mõningal juhul on siiski sisse ka jäetud kordused, eeskätt siis, kui meede on sama, kuid täpne seos vajab erinevat põhjendust ehk seos selgub meetme sisust (nt keskkonnaprogrammi 11 https://www.riigiteataja.ee/index.html 12 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/ 9 meede, mille alla kuulub palju erinevaid projekte). Probleemide sõnastustele on töö selles osas lisatud ka probleemide kirjeldused (kaldkirjas, muutmata kujul), et lihtsustada arusaamist seostest meetmetega. 2.2.1. Probleemid, mis seostuvad uute võetud meetmetega Ü.2.1 Kohati ebapiisav keskkonnajärelevalve Kirjeldus: Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet on alamehitatud ning otseselt metsaga tegeleb KKI-s paarkümmend inspektorit, kes saavad kontrolle teostada vaid kahekesi. Keskkonnainspektsiooni tööjuhend ja volitused ei võimalda keskkonnarikkumist ennetada ega peatada, vaid ainult tagantjärele tuvastada. Konkreetselt raiete üle valvamine sõltub tähelepanelike kodanike kaebustest. Lisaks esineb Keskkonnaametil menetlusvigu või puudulikku menetlemist ning välitöödeks ei jagu ressursse. Sageli tõlgendatakse seadusi, eeskirju ja määrusi inimtegevust võimalikult õigustaval moel, mis ei täida konkreetsete aktide mõtet. KKI ei saa menetleda keskkonnarikkumist, kui sellel on KKA luba olemas. Meetmed: a) KAURi andmetel on töö teostamise ajal teostamisel kaugseire IT projekt, mille tulemusena välja arendatud platvorm võimaldab statistilise metsainventeerimise (SMI) andmeid võrrelda kaugseire andmestikuga ning anda operatiivsemaid hinnanguid (kord kvartalis) uuendusraiete kohta. Lisaks on projekti eesmärk kaugseire arenduse läbi lihtsustada metsakorraldajate tööd ning tõsta kontrollide efektiivsust. KAURi satelliitfotode töötluse andmeid ja nende võrdlusi metsateatistega saab kasutada ka järelevalves. Projekti eeldatavad tulemused peaksid valmima 2021. a sügisel. b) Keskkonnainspektsioon (praegu KeA) sõlmis MTÜ-ga Eesti Metsa Abiks 21.12.2018 vaba tahte koostöölepingu (kehtiv leping)13, mis võimaldab nii teadlikkuse suurendamist metsanduse ja looduskaitse õigusnormidest kui ka avastada nende rikkumisi. KeA sõnul on leping aidanud vähendada teateid ja järelevalvet näiliselt ebaseaduslike raiete osas, st lepingu sõlmimise tulemusel on põhjendamatute kaebuste ja teadete arv vähenenud. Ü.4.1 Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad Ü.4.2 Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane Ü.4.3 Piirangutest tulenevate saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse Tegemist on sisult sarnast probleemi käsitletavate probleemisõnastustega, mistõttu MAK2030 algatamise töörühmas kirjeldati neile probleemidele ühine taust (hõlmas nii sotsiaal-, ökoloogia kui ka majandusvaldkonna probleeme). Probleemide taust: Eesti põhiseadus on looduskasutuse ja eraomandi suhete osas väheregulatiivne, esmajoones §-s 32 („Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.“). Küsimus on siin üldistes huvides kehtestatavate kitsenduste sisus ja selles, mida ja mil määral riik kompenseerib. Ökoloogi vaatenurgast ei ole õiglane lahend, kus omanikud, kes on oma metsa loodusväärtusi isikliku tulu saamise eesmärgil kahjustanud, koormisi ei kanna (vastuolu põhiseaduse §-dega 5 ja 53). Täna ei ole täpselt teada, kui palju läheb ühiskonnale maksma metsa kaitse alla võtmine. Kulusid arvestatakse vaid osaliselt: maa maksustamisega seotud muutusi, võimalikku maa väljaostmise kulu, kulusid kompensatsioonile, samuti 13 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=ae6ad73f-5930-40bc-b192-4af7bae56bf2 10 otseseid kulusid näiteks looduskaitsele. Samas jäetakse arvestamata metsa alternatiivkulud ja -tulud ning ökosüsteemiteenused. Piiranguvööndite kaitsemeetmete kompenseerimiseks erametsamaal on hinnanguliselt puudu umbes 0,8 miljonit eurot aastas. Looduskaitsepiiranguid, mis jäävad Natura 2000 erametsamaale, kompenseeritakse Eesti maaelu arengukava kaudu ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest. Väljaspool Natura 2000 olevate piiranguvööndite kaitsemeetmete kompenseerimiseks erametsamaal (ligi 14 000 ha) on hinnanguliselt puudu üle 0,8 miljonit euro aastas. Maadevahetust kui ühte kompenseerimismehhanismi ei kasutata. Lisaks hindab Keskkonnaministeerium vääriselupaiga kaitseks sõlmitavate lepingute eelarve suurendamise vajadust progresseeruvalt 40 000 eurot/aastas, praegu on see eelarve püsinud muutumatuna. Seega ei saa vääriselupaiga kaitseks lepinguid sõlmida, kuna riigieelarves ette nähtud summa on juba ära kasutatud. Puuduvad administratiivsed meetmed, kuidas võtta metsamajanduse korraldamisel arvesse liikide esmaleiud. Puudub invasiivsete metsakahjustajate ja võõrliikide mõju vältimisega kaasnevate piirangute või kohustuste kompenseerimise viis. Puudub toimiv ja piisavalt rahastatud riiklik süsteem rakendusuuringute tellimiseks, et vähendada järjepidevalt olulisi infolünki. Piirangutega maade omanikele makstavad toetused puuduvad või on ebamotiveerivad. ELi ning vääriselupaikade kaitse kompensatsioonid on maksustatud. Elektriliinidealuse metsamaa taluvustasu on madal ning maa muuks otstarbeks kasutamise võimalusi on vähe. Riik annab looduskaitsealustele maadele küll maamaksusoodustusi, kuid see vähendab laekumisi kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mis halvendab seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmist. Probleemi kirjeldusse on toodud mitmeid probleemi olemust kirjeldavaid alaprobleeme, sh looduskaitse kehtestamisega seotud kompensatsioonimehhanismi küsimused (nii selle ebapiisavus ja seega metsaomanike madal motiveeritus, väljaspool Natura alal asuvate kaitstavatel aladel piirangute kompenseerimine kui teisalt ka küsimus, kas üldse peaks põhiseaduse järgi kompenseerima), tegeliku looduskaitse kulu kohta andmete puudumine (ja sellega seonduvalt looduskaitse küsimuste üle otsustamine), ökosüsteemiteenuste ja nende kulude/tulude arvestuse puudumine, kaitstavatelt aladelt levivate metsatervise ohtude kompenseerimine, oht jätta liikide esmaleiud registreerimata (nii administratiivmeetmete puudus kui ka rakendusuuringute puudus) ning kohalike omavalitsuste tasandil looduskaitse kulude kandmine. Seega hõlmab ka kogu probleemistik väga erinevaid meetmeid, millest enim seotuid on kirjeldatud järgnevalt. Meetmed: a) LIFE-IP projekti „ForEst&FarmLand“14 ehk „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Projekt viiakse läbi aastatel 2020-2029, sh pööratakse erilist tähelepanu eramaadel asuvatele metsadele. Erametsaomanikel on võimalik taotleda toetusi saamata jäänud tulu kompenseerimiseks, kuid praegune toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning projekti üks eesmärke on kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste kaasajastamise protsessi ja anda metsaomanikele aktiivsem roll looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks. LIFE IP ForEst&FarmLand raames analüüsitakse ja töötatakse välja uuendatud Natura 2000 erametsatoetuse tingimused (KeMi andmetel). Lisaks ostetakse erametsaomanikelt u. 500 ha looduskaitseliselt eriti väärtuslikku metsa, et jätta need majandustegevusest täiesti puutumata. 14 https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland 11  b) 2018. aastal muudeti looduskaitseliste maade omandamise rahastussüsteemi ning tegevus viidi Maa-ametist (tegeles riigieelarves eraldatud summa piires maade omandamisega) üle KeAsse (valmistab ette omandamise dokumendid) ja RMK-sse (sõlmib omandamise lepingu ning korraldab rahastuse) (RMK koduleht15). c) 11. märtsil 2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) koostamise ettepaneku16. Arengukava hõlmab ka looduse mitmekesisuse kaitse tagamise valdkonda ehk hõlmab varasemat looduskaitse arengukava. Selle raames on kogu probleemistikku plaanis ka põhjalikumalt käsitleda (KeMi andmetel). Selle probleemiga seotud ökosüsteemiteenuseid käsitlevaid meetmeid on põhjalikult kirjeldatud järgmise probleemi Ü.4.4 meetmete a-e all. Ü.4.4 Ökosüsteemi teenuste turupõhised mudelid puuduvad Kirjeldus puudub. Meetmed: a) KAURi ELME ökosüsteemiteenuste (ÖST) projekti17 raames hinnati-kaardistati 2019–2020 erinevaid metsa kõrvalkasutuse näitajaid ehk hüvesid (kogused ja asukohad, mitte rahaline väärtus), nt seened, marjad, kasemahl, ravimtaimed, puhkusepotentsiaal jm. b) Analüüsitavasse ajavahemikku jääb ka ELME ÖST projekti raames riigihanke ettevalmistamine, et määrata maismaaökosüsteemiteenuste ÖST rahaline väärtus ja metoodika selle määramiseks (hange hilisem: mais 202118). Töö valmimise eeldatav tähtaeg 2023. c) Statistikaamet viib Eurostati rahastusel läbi ökosüsteemide arvepidamise arendust, mille põhjal arendatakse metoodikat ökosüsteemide poolt pakutavate teenuste rahaliseks hindamiseks. Tööga alustati 2020. aastal ja töö lõpetatakse 2021. aasta juulis. Töö tulemusena tekib ökosüsteemide pindalade konto (sisaldab metsa ökosüsteemi) kui ka pakkumise ja kasutamise tabelid ökosüsteemiteenuste osas (Statistikaameti andmetel). d) Statistikaamet viib läbi ökosüsteemi arvepidamise pilootprojekti, mille käigus loodav metoodika pakub osaliselt kattuvat infot/sarnase koosseisuga andmestikku. Töö tulemusel koostatud ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kasutamise tabelid sisaldavad valitud teenuste osas (põllumajandustoodang, puit, marjad, seened, ravimtaimed, jahindus, süsiniku sidumine, tolmeldamine, rekreatsioon registreeritud loodusradadel ja puhkealadel, loodusharidus jt) pakkumise ja kasutamise andmeid ökosüsteemide tüüpide tasemel. Kaasatud on nii turusiseseid kui ka turuväliseid teenuseid. Metsaökosüsteem on üks ökosüsteem Eesti ökosüsteemide hulgas (andmed Statistikaametist). Märtsis 2021. aastal kinnitas ÜRO statistika komisjon ökosüsteemide arvepidamise standardi (Eurostat19), mis sisaldas ka juhtnööre ning printsiipe rahalise hindamise tarvis. EL tasemel on rahaliste arvepidamiste metoodika veel väljaarendamise järgus ning EL 15 https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2018/riik-korraldas-umber-korge- loodusvaartusega-maade-omandamise 16 https://www.envir.ee/sites/default/files/ESO/KEVAD/keskkonnavaldkonna_arengukava_2030_koostamise_ettepa nek_ake_11.03.2021.pdf 17 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme/okosusteemide-seisundi-ja- okosusteemiteenuste-uleriigiline 18 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3112092/general-info 19 https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-eurostat-news/-/cn-20210311-1 12  määruses nr 691/201120 toodud uute kohustuslike näitajate osas ei ole ühtset lähenemist veel kokku lepitud. Antud pilootprojekt on aluseks EL määruse nr 691/2011 praegu väljatöötamisel olevate uute nõuete täitmiseks tulevikus (Statistikaameti andmetel). e) Ökosüsteemiteenustest annab ülevaate ka 2018. aastal valminud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli MAK2030 alusuuringu aruanne21, sh kirjeldab vajalikke tegevusi. Ü.4.5 Metsa raadamise mõju ei kompenseerita Kirjeldus puudub. Meetmed: a) Keskkonnaministri 23.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/31722 eraldati raha uuringuks, mille eesmärk on analüüsida kompleksselt maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ingl k land use, land use change and forestry, lühend LULUCF) sektori CO2 sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (aastani 2100). Uuringu osa on ka metsamaa pindala (metsa pindala säilitamine vähemalt samal tasemel) kui süsinikusidumist suurendava teguri ning metsastamise, raadamise piiramise/kompenseerimise analüüsimine. Märtsis 2021 ei olnud töö veel lõpetatud. b) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 (Vabariigi Valitsuse koduleht23) sisaldab üldeesmärki 4.5.: Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse süsiniku sidumise kriteeriumi ja ringkasutuse põhimõtte. Üldeesmärkide näitajatena on planeeritud detsembriks 2022 analüüs ja ettepanekud maakasutuse muutumisest (raadamisest) tekkiva heitkoguse kompenseerimise võimaluste kohta, eesmärgiga tasakaalustada LULUCFi bilanssi. Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest Kirjeldus: Lisaks riiklikele piirangutele, millest metsaomanikud on teadlikud, kehtivad ka turupiirangud mis on põhjustatud sertifitseerimisskeemidest jne, millest metsaomanikud ei ole teadlikud ja mis kitsendavad puidu turustamise võimalusi ja seeläbi omaniku õiguseid. Kirjeldus keskendub sertifitseerimisele, kuid sõnastus on laiem. Seetõttu käsitletakse siin meetmete all nii probleemide kaardistamisel aktuaalset vääriselupaikadega seotud temaatikat kui ka looduslikke pühapaiku. Viimastele on spetsiifiliselt meetmeid kirjeldatud (nii inventuurid kui teadlikkuse suurendamine) pühapaiku käsitleva probleemi K.6.5 juures. Lisaks on üldplaneeringutest tulenevate piirangute avalikul kuvamisel võetud meetmeid kirjeldatud probleemi K.1.2 meetmetes a,b,c ja e. Meetmed: 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011 , Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta EMPs kohaldatav tekst - Publications Office of the EU (europa.eu) 21 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 22 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c8395e63-07be-4e41-81cb-7a801e1edbeb 23 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 13  a) Sertifitseerimissüsteemiga seotud potentsiaalsete vääriselupaikadega seotud küsimusi on 2018- 2021 põhjalikult kajastanud SA EMK oma kodulehel24,25,26, samuti jagatud infot vääriselupaiga kohta erinevates formaatides – nii kodulehel, pressiteadetena, õppelehes „Sinu mets“27,28,29,30, metsaühistuste seminaridel kui ka eraldi keskkonnasaates Jälg31 . b) Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord (jõustumise kuupäev 06.08.2018). Lisati uus toetusliik – metsa sertifitseerimise toetus, mis ühtlasi suurendab ka metsaomanike teadlikkust võimalikest sertifitseerimisskeemidest ja nende nõuetest. Sellega kaasnevalt avaldati samuti infot nii kodulehel kui ka nt õppelehes „Sinu mets“32. Sertifitseerimist toetati 2018 kuni 2020, kuid SA EMK 2020. aasta majandusaasta aruande33 põhjal 2021. aastal sertifitseerimist toetada ei planeerita, kuna riigi abi oli ennekõike vajalik sertifitseerimisprotsessi laialdasemaks käimalükkamiseks ning süsteem peaks toimima turumehhanismil põhinedes (puidutööstuse nõudlus sertifitseeritud tooraine järgi peab tagama metsaomanike huvi oma metsade sertifitseerimiseks). c) Erametsa sertifitseerimise pilootprojekt, leping on sõlmitud Eesti Erametsaliiduga 20.11.2018. Muuhulgas viiakse kavandatava projekti käigus läbi teavitustegevusi piirkondlike metsaühistute ja metsaomanike seas sertifitseerimissüsteemide (Forest Stewardship Council (FSC) ja The Programme for the Endorsement of Forest Certific (PEFC)) tutvustamiseks, sh nendega kaasnevatest võimalustest ja nõuetest. Projekti tegevuste toetuse maksmise abikõlblikkuse perioodi lõpp on 30.06.2021. Ü.5.2 Vajadus võimalikult täpse ja adekvaatse metsainventeerimise süsteemi järgi Kirjeldus: KOV-il puudub pika perspektiivi vaade, et korraldada stabiilset vallaelu. Mets mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse majandus-ja elukeskkonda. Seega on äärmiselt vajalik täpselt teada, kui palju on metsa ja kui suur on kavandatav optimaalne raiemaht, et maapiirkondades suudaksid edukalt tegutseda lisandväärtust loovad metsandusettevõtted, kuid samas säiliks vallaelanikele meeldiv elukeskkond ning ei väheneks bioloogiline mitmekesisus ja roheturismi suuresti kasutamata potentsiaal. Eelnevast tulenevalt on jätkusuutliku metsanduse aluseks võimalikult täpsed andmed. Kohalik omavalitsus peab korraldama vallaelu pikas perspektiivis ning selline olukord loob ebastabiilsust. Probleemi kirjeldus keskendub kohaliku omavalitsuse tasandile. Vt probleemi Ü.4.4 meedet a – KAURi ökosüsteemiteenuste kaardistamise projekt aitab ka kohalikule omavalitsusele tuua teadmist, millised metsaökosüsteemi pakutavad teenused kusagil asuvad. 2020. a lõpus jätkas KAUR rohevõrgustiku 24 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/potentsiaalsete-vaariselupaikade-kontrollnimekiri-ei-kaitse-korge- kaitsevaartusega-metsi/ 25 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/vaariselupaikade-teema-ootab-lahendust/ 26 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsauhistu-kontrolli-kas-ka-sinu-metsatukil-on-potentsiaalne- vaariselupaik/ 27 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/04/Sinu-Mets-2019_01_web.pdf 28 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/09/Sinu-Mets-2019_03-web_september.pdf 29 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/04/Sinu_Mets_2020_1_web.pdf 30 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2021/04/Sinu_Mets_2021_01_veeb.pdf 31 https://www.youtube.com/watch?v=6OfTRcs1D3A&t=3s 32 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/09/Sinu-Mets-nr-52.-September-2018.pdf 33 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2021/06/90005449_2020__Aruanne_90005449.pdf 14 analüüsiga, sh peamiselt Kiili vallale keskenduva analüüsiga (näidisanalüüs valla tasemel) (KAURi andmetel). Lisaks on kaudsemalt seotud probleemi Ü.5.4 meetmed (SMI usaldusväärsus). Lisaks, SMI metoodikat ka täiendatakse iga-aastaselt, nii ka analüüsitavas ajavahemikus, kus peamine fookus oli bioloogiliste indikaatorite seire täiendamisel (KAURi andmed). Ü.5.3 Riigi kogutavad andmed ei ole kohati piisavad, et langetada teatud metsaökoloogiat puudutavaid metsanduslikke otsuseid Kirjeldus: Pole küll otseselt ökoloogiline probleem, kuid oluline siiski, kuna kõik saab alguse alusandmetest. Riiklikult kogutav metsandusstatistika võiks olla selline, mille järgi saab hinnata metsade ökoloogilist seisundit ja jätkusuutlikust. Praegune süsteem on tagavara keskne, mis pole metsade ökoloogiliste väärtuste jaoks üldse hea näitaja. Eeldab seda, et esmalt on vaja kokku leppida kriteeriumid, mille järgi metsade ökoloogilist seisundit hinnata. Seejärel võiks kogutav statistika keskenduda ka eelkõige nende kriteeriumite jaoks andmete kogumisega ja avaldamisele. Liikide tasemel ülevaate saamiseks olulisi meetmeid käsitletakse põhjalikumalt nt probleemi K.4.1 juures ning ökosüsteemiteenuste turupõhiseid mudeleid puudutavaid meetmeid nt probleemi Ü.4.4 juures. Lisaks meetmed: a) 2019. koostas KAUR ülevaate „Metsaökosüsteemide seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal“34. Lisaks metsaökosüsteemide seisundile hinnangu andmisele käsitleti töös ka praeguseid lünkasid seires ja edasisi uuringuvajadusi. b) Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite seire on SMI-seirevõrgustiku raames toimunud üle kümne aasta, lisaks eriseirena Natura2000 metsades ligi kümme aastat ning samal ajal on ka Tartu Ülikooliga seire parandamiseks koostööd tehtud. Dets 2019 valmis KAURi tellitud Tartu Ülikooli uuring „Bioloogilise mitmekesisuse andmete analüüs metsade seire andmete põhjal (SMI ja Natura2000 metsaelupaigad)“ (Liira, J) (KAURi kodulehel ei ole ajutiselt kättesaadav), mille eesmärgiks oli kogutud andmete põhjal hinnata nende metoodikate sobivust metsaökosüsteemi seisundi hindamiseks ning hinnata, kas nende kahe erineva seiresüsteemi andmestikku on võimalik ühendada. Pärast seda on toimunud kohtumisi, et arutada kas ja kuidas täiendada SMI metoodikat (KAURi andmed). SMI metoodikat täiendatakse iga-aastaselt, nii ka analüüsitavas ajavahemikus, kus peamine fookus oligi bioloogiliste indikaatorite seire täiendamisel (KAURi andmed). Ü.5.4 SMI metoodika ei ole läbipaistev Kirjeldus: SMI metoodika ülevaade on avaldatud 2010. aastal ilmunud raamatus Tomppo, E jt. National Forest Inventories. Pathways for common reporting. 2010. koos 37 teise riigi metsainventuuri metoodikatega. Pärast metoodika avaldamist on aga tehtud muudatusi, mida ei ole tervikuna avaldatud. Meetmed: a) Töörühmas otsustati, et see ei ole probleem pärast seda, kui KAUR on oma metoodika avalikustanud – kõigile kättesaadavaks teinud, mis pidi toimuma lähiajal. KAUR avalikustas SMI metoodika35 2018. aasta sügisel. b) KAURi andmetel on töö teostamise ajal töös kaugseire IT projekt, mille tulemusena välja arendatud platvorm võimaldab SMI andmeid võrrelda kaugseire andmestikuga. Projekti ühe oodatava tulemusena toodetakse kaugseire andmetest (satelliidi- ja lidari andmed) iga-aastaselt 34 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/metsaokosysteemi_seisundi_uuring_31.05pp.pdf 35 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/mets/smi 15  metsade kõrguse, tagavara ja puuliigilisi kaarte, sh tagasiulatuvalt. Tulemuste võrdlemine SMI tulemustega võimaldab ka valideerimist. Ü.5.6 Ühiskonna teadlikkus metsaökoloogiast on madal, mistõttu paljud arvamusliidrid, metsanduspoliitikas osalevad huvipooled ja poliitikat suunavad keskkonnaministeeriumi ametnikud ei suuda mõista metsa kui tervikut Kirjeldus puudub. Meetmed: a) KAURi 2020. aastal koostatud trükises „Eesti Looduse kaitse aastal 2020“36 kajastatakse peatükkide kaupa liikide ja elupaikade seisundit ning nende kaitse korraldamise olukorda. b) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist (KIKi koduleht37) toetakse iga-aastaselt MTÜ Eesti Metsaseltsi projekti „Mets linna, linn metsa“, mille osa on ka „Otsustajate metsakool“. „Otsustajate Metsakool“ on kodulehe38 andmeil koht, kus metsandusest räägitakse ausalt ja avameelselt ning see ei ole mõjutatud päevapoliitikast ja grupihuvidest ning see toob kokku otsustajaid ja arvamusliidreid erinevatel teemadel (toimus ka 2018. ja 2019. aastal). Lisaks sellele on metsanduse alamprogrammist on aastatel 2018–2020 toetatud erinevaid muid projekte just teadlikkuse suurendamiseks, kuid keeruline on hinnata, mis ulatuses käsitletakse neis metsaökoloogiat. Sh on nii erinevaid ühisüritusi kui ka otseselt teadusajakirjandust puudutavaid projekte. Mõnda projekti on toetatud ka looduskaitse alamprogrammist, mis seostuvad ka metsaökoloogia andmete avalikustamisega ja samuti võimaldavad aktiivselt metsa seisundi vaatlemises osaleda, nt punase nimestiku avaldamine eElurikkuse portaalis, loodusvaatluste nutirakenduse uuendamine, Järvseljal elurikkust tutvustava õpperaja ja nt Äntu maastikukaitseala õpperaa projektid, rahvusparkide külastuskorralduslike materjalide koostamine. c) SA EMK on jaganud infomaterjali erinevatel metsa puudutavatel teemadel, sh on jaganud regulaarselt infot vääriselupaikade kohta (vt probleemi Ü.5.1 meedet a), andnud välja õppelehte „Sinu mets“ (SA EMK koduleht39), kus käsitletakse erinevaid metsateemasid, ning koostanud 2021. aastal koostöös KeMiga juhendi „Segametsade kasvatamine“40. d) Metsalinnustikuga seotud metsateemasid on käsitletud avalikkusele kättesaadavas 2019. aastal valminud KeMi tellitud uuringus „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ (Tartu Ülikool, PhD Marko Mägi)41. Uuringu põhjal koostati ka juhised metsaomanikele42 ning teavitati avalikkust (KeMi koduleht43), iga-aastaselt on kaasnenud pesitsusajast teavitav kommunikatsioon (vt probleemi K.4.17 meetmeid). Spetsiifilisi küsimusi on 36 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf 37 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 38 https://metsakool.com/ 39 https://www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/oppeleht-sinu-mets/ 40 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2021/04/segamets-2-web.pdf 41 https://www.envir.ee/sites/default/files/kevadsuviste_raiete_voimalik_moju_metsalindudele_ja_seda_leevendav ad_meetmed.pdf 4242 https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related- files/keskonnaministeerium_linnud_voldik_veb_003.pdf 43 https://www.envir.ee/et/uudised/marka-lindu-keskkonnaministeerium-kutsub-erametsaomanikke-linnurahu- pidama 16  veelgi käsitletud, nt üraski tegevuskava kaudu (juhend ja üraskilendluse teavitamine, vt probleemi K.2.3 meedet b). e) Läbi MAK2030 protsessi on ka otsustajaid kurssi viidud oluliste metsandusteemadega läbi ettekannete juhtkogus, nii taustamaterjalide kaudu (nt alusuuring, probleemistike rühmad koos lisainformatsiooniga ja KAURi ülevaade metsaökosüsteemide seisundist) kui ka ettekannetega (KeMi looduskaitseosakonna juhataja ettekanded elurikkuse kaitsest ning dr Jaan Liira ettekanne elurikkuse kriisist)44. Juhtkogus olid esindatud mitu erinevat ministeeriumi ning samuti Riigikogu keskkonnakomisjon45. f) Looduskaitse arengukava aastani 2020 aruande46 kohaselt alustati 2020. aastal EELISe uuendamise projektiga (2020-2023). IT-arendusprojekti eesmärk on looduskaitse ja veevaldkonna andmete senisest parem ja kiirem avalikustamine, andmehalduse muutmine efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks ning andmekvaliteedi tõus. Avalikustatavad EELISe andmed on tulevikus osaks kavandatavast keskkonnaportaalist, mis koondab kokku ja avalikustab kõik keskkonnavaldkonna andmed ja võimaldab teha ka analüüse ning koondeid. Keskkonnaportaalile tehti 2020. aastal valmis veebidisain ja alustati funktsioonide programmeerimisega. g) Looduskaitse arengukava aastani 2020 aruanne viitab ka elurikkuse tutvustamiseks ja populariseerimiseks 2021. aasta alguses KAURi eestvedamisel loodud Eesti elurikkuse alast teavet koondavale Loodusveebile47. h) KAUR on edendanud kampaaniatena vabatahtlike kaasamist liikide seiresse, nt 2019, 2020 ja 2021 on kaasatud vabatahtlikke kahepaiksete seiresse. Vabatahtlikke on plaanis veel teistessegi seiretesse kaasata, sh erinevate kampaaniate raames Imetajate Atlase jaoks info kogumiseks. Lisaks eelpooltoodule eraldati Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist raha Eesti Looduseuurijate Seltsile projektiks „Loodusvaatluste nutirakenduse uuendamine ja vabatahtlikus seires kasutamine“ (KIKi koduleht48). Tulemusi kasutatakse Loodusvaatluste andbmebaasi49 täiendamiseks (KAURi andmed). Uuendatud nutirakendus aitab kaasata rohkem vabatahtlikke ning läbi selle koguda rohkem andmeid, läbi kaasamise tutvustatakse üldsusele aga elurikkust. K.1.1 *Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone Probleemi taust: Eesti metsade vanuseline struktuur ja raievanuste langetamine võimaldab ebaproportsionaalselt suurt osa metsamaast käsitleda raieküpse puistuna, mille ulatuslike raiete tulemusena on raiesmike ja noorendike osakaal alates 1990. aastatest oluliselt suurenenud. Metsade täiendav kaitse kompenseerib seda trendi osaliselt ning pikas perspektiivis täidavad kaitsealad esmajoones põlismetsaelustiku kaitse ülesannet. Seetõttu on majandusmetsade roll elurikkuse säilitamisel vähenemas, mis on kõige probleemsem suktsessiooniliste metsade elustikule, kes lageraiet ei talu, ja halvasti levivatele liikidele. Metsade teiste ökoloogiliste funktsioonide võimalikku kahjustamist metsade vanuselise struktuuri muutuste tõttu ei ole Eestis seni uuritud, kuid ulatuslike raiete korral võib eeldada mõjusid mullatekkele ja vee kvaliteedile. 44 https://www.envir.ee/et/mak2030-koostamise-tooruhmade-kohtumised 4545 https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/mak2030_juhtkogu_koosseis.pdf 46 https://www.envir.ee/sites/default/files/lak2020_aruanne_2.pdf 47 https://loodusveeb.ee/et 48 https://kik.ee/et/projekt/loodusvaatluste-nutirakenduse-uuendamine-ja-vabatahtlikus-seires-kasutamine 49 https://lva.keskkonnainfo.ee/ 17 Probleemi sõnastuses viidatakse otseselt raiemahule ja ökoloogilistele funktsioonidele. Seetõttu on tegemist probleemiga, millega on seotud erinevad meetmed, alates otseselt raiemahu reguleerimisest (nt lageraiepindala kaudu) kuni kaitsealade moodustamiseni, aga samuti ökosüsteemiteenuste kaardistamine ja rohevõrgustike kujundamine. Neid meetmeid on põhjalikumalt lahti kirjutatud nt probleemide Ü.4.4 (ökosüsteemiteenused), Ü.5.3 (riigi kogutavad andmed), K.1.4 – K.1.6 (teadlikkus metsa süsinikuvarust ja -sidumisest ning oht selle vähenemiseks, majandamine), K.1.10 (metsakasvatusvõttestik), K.3.2 (loodushoidlik metsamajandamine), K.3.3 (lageraiekeskse metsamajandmise oht elurikkusele), sisuliselt kogu kriteerium 4 meetmed (olgu siis konkreetsemad elurikkuse säilimisele suunatud meetmed või laiem metsamaastike planeerimine) ning K.6.3 (raielankide omaduste kontrollimatus). Sarnase probleemipüstitusega on ka probleem K.3.5 (raiemahu säilimisel on oht metsa ökoloogilistele väärtustele mitmekümne aasta pärast) ja K.3.6 (raiemahtude vähendamise vajadus erinevatest kaalutlustest lähtuvalt). Lisaks: a) MAK2030 koostamisega alustati 2018. aastal (KeMi koduleht50) ning MAK2030 ettepanekus51 on selgitatud, et arengukava lähtub metsa majandamise jätkusuutlikkusest. Märtsis 2021 oli arengukava koostamine pooleli ning värskelt moodustatud uus juhtkogu, kuid seda põhimõtet kinnitab ka MAK2030 viimane eelnõu seisuga 31.05.202152. Eelnõu vastuvõtmiseks tuleb hinnata ka eelnõu mõju ning 04.09.2019 algatas Keskkonnaminister MAK2030 eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Raiemaht kujuneb erinevate tegurite koostoimes ning arengukavas kokku lepitud arengusuundade mõju hindamine peaks olema osa lahendusest ka püstitatud probleemile. b) Raiemahtusid analüüsitakse ka erinevates uuringutes, sh nt Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK) raames 2020. aastal valminud Cambridge’i Ülikooli juhitud raportis „Mets ja kliimamuutused“53 (Anger-Kraavi, A et al.), samuti Keskkonnaministri 23.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/31754 eraldati raha uuringuks, mille eesmärk on analüüsida kompleksselt LULUCF sektori CO2 sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (aastani 2100). Märtsis 2021 ei olnud nimetatud uuring veel lõpetatud. Kui raiemaht kõrvale jätta, siis sisuliselt on tegemist aga pigem probleemiga, mis võiks olla eesmärgina kajastatud (horisontaalne teema). K.1.2 Kodanikel pole kohalikul tasemel piisavalt võimalust kaasa rääkida riigimetsa majandamise planeerimisel Kirjeldus: Palju on räägitud eraomanikest ja nende õigustest, vähem riigimetsast ja kodanike õigustest sellele. Hetkel on 65% riigimetsast nõndanimetatud tulundusmets, mis tähendab, seda, et mets kuulub raiumisele hoolimata kohalike inimeste vastuseisust ja igasugustest muudest kaalutlustest. Seda, et need metsad on tulundusmetsad, ei ole otsustatud ühes rahvaga, vaid kõrgemalt poolt ja ebamäärasel ajahetkel ning küsimus, kes sellise otsuse eest vastutab, on segane. Tulu, mida Eesti kodanik RMK raietest 50 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030 51 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_aastani_2030_koostamise_ettepanek_21_12_2 018.pdf 52 https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf 53 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsad_ja_kliima_muutused_v3.0_eesti_keelne.pdf 54 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c8395e63-07be-4e41-81cb-7a801e1edbeb 18 saab, on saja euro piiridesse jääv aastane tulu riigikassasse ning selle kasutuse suunamisel on tema roll tühine. Mitmed märgid näitavad, et enam kui pooled Eesti kodanikud eelistaksid, et nende nn osa metsast oleks pigem rekreatiivmets, aga mitte majandusmets, samuti häirib inimesi, kui nende harjumuspärastes korilusmetsades tehakse raieid. Muu hulgas viis Keskkonnaministeerium 2012. aastal läbi uuringu , mis näitas, et üle poole Eesti kodanikest oleks nõus metsade kaitse parendamiseks rohkem makse maksma. Toona tähendas see tööealise elaniku kohta keskmiselt 22 eurot. Ilmselt oleks uue maksu kehtestamise või maksutõusu asemel optimaalne hoopis RMK raieid vähendada. Inimeste kaasamisel nende kodupiirkonda jäävate metsade majandamisel tuleks arvestada ka kohalike sooviga vähem raiuda, näiteks asendada lageraie saagidega teostatava kultuurraiega. Hetkel pole inimestel võimalik raiemahtude ega isegi mitte raieliikide osas kaasa rääkida. Sõna saab sekka öelda ainult raietööde teostamise aja ja nende kehtestamise perioodi osas. Samuti tuleks kergendada rahvaalgatuse korras metsakasutuse muutust intensiivmetsanduslike võtetega majandatavast metsast püsimetsanduse võtetega majandatavaks metsaks või looduskaitsealaks, sest kui me jagame RMK tulundusmetsa hektarid Eesti kodanike arvuga, siis saame elaniku kohta umbes 0,4 hektarit. Oleks mõistlik, kui kodanik saaks umbes nii suure metsaosa kohta lihtsas korras teada anda, et ta sooviks selle raiumata jätta, ning riik tema sooviga ka arvestaks. Samas probleemiks võib pidada ka mõningates piirkondades liiga vähest metsamajanduslikku tegevust. Kui palju on kõrgendatud avaliku huviga alasid? RMK hallatavatel maadel asuvad alad, millel tehtavate töödega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (edaspidi KAH). Kokku 756 ala, 45033 hektarit. /…/Lisaks KAH aladele sätestab RMK üksikisiku kõrgendatud huviga alad (edaspidi ÜKH) ja määratleb teavituskohustuse seal tehtavatest töödest. ÜKH on alad, mis piirnevad vahetult elamutega või avalikus kasutuses olevate hoonetega. Praegusel hetkel on selliseid (ÜKH) alasid määratud 11992-l metsaeraldisel, kogupindalaga 21562 ha. Meetmed: a) 2019. aastal asus uut üldplaneeringut koostama 65 kohalikku omavalitsust 79-st (Rahandusministeeriumi (RaM) koduleht55). Erinevalt eelmise kümnendi üldplaneeringutest, on nende juures võimalik kasutada Hendrikson ja Ko poolt 2018. aastal koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendit“56. Lisaks on RaM koostanud mitmeid teisi juhendeid ja koolitusi, et aidata üldplaneeringuid paremini sisustada (RaMi planeeringutealane koduleht57,58), sh nt töötuba teemal „Väärtused ja piirangud (loodus ja ökosüsteemiteenused)”. b) RaM on välja arendamas üleriigilist ühtset planeeringute andmekogu (PLANK) (RaMi planeeringutealane koduleht59), mis koondab kokku kõik kehtestatud planeeringud (valmimisaeg 2022). Andmekogu lihtsustab ja kiirendab planeeringute andmetele ligipääsu, samuti KeA tööd arvestamaks metsateatiste menetlemisel üldplaneeringus seatud kohustusi. c) 2021. a märtsis teavitas KeA metsaregistri kaardikihi teabe uuendamisest, kuhu on lisatud kaardikiht “Üldplaneeringute piirangud“ (KeA koduleht60), mida saab kasutada kuni uue rakenduse valmimiseni ja/või uute planeeringute kehtestamiseni. 55 https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/riik-pakub-omavalitsustele-uldplaneeringute-koostamisel- abikatt 56 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 57 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yldplaneering/ 58 https://planeerimine.ee/koolitus/yp-materjalid/ 59 https://planeerimine.ee/digi/plank/ 60 https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/uldplaneeringutega-metsa-majandamisele-seatud-kitsendused- nuud-koigile-nahtavad 19  d) 2017. aasta metsaseaduse muudatuse (§ 43 lg 9) täitmiseks on RMK kaardistanud kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH alad). Neil planeeritud töödest antakse teada alaga seotud kogukonnale ja korraldatakse planeeritud töid tutvustav ja arutelu hõlmav kokkusaamine. Kohtumise käigus arutatakse võimalusi, kuidas raietegevust läbi viia võimalikult parimal ja kogukonda vähemhäirival moel. Selliseid kokkusaamisi on analüüsitavas ajavahemikus toimunud üle 120 (2018 – 40 tk, 2019 – 31 tk, 2020 – 49 tk, 2021 – seisuga märts 2021 – 2 tk) (RMK koduleht)61. RMK on ka oma kodulehel KAH-alade kohta hulgaliselt informatsiooni avaldanud (RMK koduleht)62. e) 2020. aastal (1. sept) jõustus metsaseaduse muudatus (§ 42 lg 3) (Riigi Teataja63), mis sätestab, et kui metsaomanik soovib raiuda metsa piirkonnas, mis on planeeringuga määratud linna kui asustusüksuse rohealaks, siis peab tal selleks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek (KeMi koduleht64). Muudatus annab võimaluse linnades asuvates metsades raiete tegemisel arvestada kohalike huvidega, sh rohealade kõrghaljastuse vajadusega. Selle tingimuse rakendamiseks kogus KeM koos KAURiga kokku selliste kohalike omavalitsuste andmed, kel nimetatud rohealad on, ning avaldas need alad metsaregistris. K.1.3 Metsamajanduse planeerimisprotsessis ei ole piisavalt arvestatud metsamajanduse mõju elamumaa kinnistutele Kirjeldus: Tihti ei ole inimesed teadlikud, kui nende kõrval kinnistul toimuvad erinevad raietööd. Kuna lageraiel võib olla mõju elamumaa kinnistu elanike elukvaliteedile ning nende varale siis on inimesed avaldanud soovi olla teavitatud ja soovi korral raiete planeerimises läbirääkida. Vt probleemi K.1.2 meetmeid. Inimestele on loodud võimalused infot saada ja kaasa rääkida alates üldplaneeringute koostamisest kuni erametsa kinnistuteni (nn naabriteavitus). Nimelt valmis lisaks neile viidatud meetmetele KeA eestvedamisel ka metsaregistri arendus, mis võimaldab piirinaabreid metsateatisega registreeritud uuendusraietest teavitada (KeA koduleht65). Arenduse eesmärk on innustada metsaomanikke ja piirinaabreid rohkem suhtlema ning võimaldab piirinaabritel suhelda ja kokku leppida erinevates raiega seotud küsimustes, sh ka elukeskkonna küsimustes. K.1.4 Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja –sidumise osas Kirjeldus: Kuigi metsamaa pindala metsastatud rohumaade arvel tulevikus pisut suureneb, väheneb Eesti kliimaaruande kohaselt tänaste meetmete stsenaariumis metsa süsinikusidumine aastaks 2035 kuni kolm korda. Probleemi püstitus on asjakohane, teadmised erinevate metsaökosüsteemide C varudest ja sidumisest pole piisavad. Üheks probleemi põhjuseks on meie metsade suur heterogeensus (meil on üle 20 erineva kasvukohatüübi + alltüübid ja need moodustavad erinevaid kombinatsioone 7 levinuma metsapuuliigiga). Metsade C ringe uuringutega on viimase 10 a. jooksul Eestis tegeletud, aga need ei kata veel kaugeltki kõiki metsatüüpe. Eeskätt keskendutakse siin C-ringe uuringutele erinevates kasvukohatüüpides. 61 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud 62 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad 63 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019061?leiaKehtiv 64 https://www.envir.ee/et/uudised/omavalitsustel-nuudsest-taiendav-oigus-linna-metsades-raiet-piirata 65 https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/metsaregistri-arendus-aitab-piirinaabreid-raietest-paremini- teavitada 20  a) 2020. alustas KeM KOHAKi perioodi 2021–2025 rakendusplaani koostamist, mis hõlmab ka näiteks puuliigil ja puude arvul põhinevate metsakasvatusmeetodite uurimise meedet, et välja selgitada, milline on erineva koosseisuga metsade süsinikusidumise võime ja vastupanu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele (KeMi andmed). b) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on aastatel 2018–2020 (KIK koduleht66) toetatud mh ka süsinikusidumise ja kliimamuutuste teemalisi uuringuid, sh süsinikubilansi uurimine viljakate kasvukohatüüpide kuusikutes, lageraie järgse süsinikubilansi uurimine, metsamulla süsiniku heitkoguste uuringud. 2018. aastal otsustatud toetada KAURi projekti „Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks metsamulla süsinikuvaru aastase muudu osas“67, mis valmis aastal 2020. Osade kasvukohatüüpide kohta on infot ka 2018. aastal valminud MAK2030 alusuuringu aruandes68. Uuring sisaldab ka detailsemaid uuringuvajadusi. c) Keskkonnaministri 23.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/31769 eraldati raha uuringuks, mille eesmärk on analüüsida kompleksselt LULUCF sektori CO2 sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (aastani 2100). Märtsis 2021 ei olnud töö veel lõpetatud. d) Lisaks on KOHAK rakendusplaani 2017-2020 täitmise käigus sõlmitud lepinguid erinevateks kliimamuutustega seotud uuringuteks, nt 2020. aastal valmis KOHAKi raames Cambridge’i Ülikooli juhitud raport „Mets ja kliimamuutused“70 (Anger-Kraavi, A et al.), mis käsitleb kokkuvõtvalt kliimamuutustega, sh süsinikusidumise ja -talletamisega seotud teadustulemusi, IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) kliimaraporteid (sh 2019. aasta IPCC raportit kliimamuutuste ja maa kohta71), poliitikat ja olukorda Eestis ning toob eraldi välja põhisõnumid. Samuti on perioodil 2018 – märts 2021 sõlmitud leping kaseistandike kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise potentsiaali uuringuks. e) KAURi andmetel on veel terve rida projekte, mis on analüüsitavas vahemikus lõppenud (“Metsavarise seire, uuringud ja modelleerimine“ (2014-2018, vajab lisatööd), „Eesti puistute biomassi mudelite väljatöötamine“ (2017-2020, mille põhjal koos SMI admetega töötati välja riigispetsiifilised biomassi teisendus- ja laiendustegurid (BCEFS) männi, kuuse ja kase jaoks, inventuuris kasutusel alates 2021. a)) või on planeeritud inventuuri arendusprojekti raames („Eesti kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris (2021-2023), „Toimivate kraavide kaardikihi loomine ja kraavide KHG heitetegurid erinevate maakasutuskategooriate jaoks (turvasmuldadel)“ (2021-2023), „KHG inventuuri LULUCF sektori heite arvutamiseks vajalike metsakasvumudelite väljatöötamine“ (2021-2022), „Raietoodete andmestiku lähteandmete hindamine ja täiustamine“ (2021), „Metoodika raietoodete riiklike poollaguaegade leidmiseks“ (2022)). K.1.5 Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda 66 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 67 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/kik_2018_14341_lopparuanne_koos_lisadega.pdf 68 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 69 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c8395e63-07be-4e41-81cb-7a801e1edbeb 70 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsad_ja_kliima_muutused_v3.0_eesti_keelne.pdf 71 https://www.ipcc.ch/srccl/ 21 Kirjeldus: Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 sätestab, et pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Praegu olemasolev teadmine on, et süsinikutagavara langeb ka juhul, kui raiemahud on tänasest oluliselt väiksemad. Vt probleemi K.1.6 meetmeid (eesmärk suurendada metsade süsinikuvaru- ja sidumisvõimet), mis on sisuliselt sama probleemi teises sõnastuses käsitlemine. K.1.6 Eesti metsade majandamine ja maakasutus ei pruugi olla metsade süsinikuvaru seisukohalt optimaalne, samas kui eesmärk võiks olla metsade süsinikuvaru ja sidumisvõime suurendamine (ettepanekus: Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja -sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise.) Probleemi taust (MAK2030 ettepanekust): Eesti metsad on väga varieeruvad ja mitme majandamisviisi mõju (sh lageraie, turberaied, veerežiimi reguleerimine, hooldusraied jne) süsiniku sidumisele võib olla erinev. Süsinikubilansi seisukohalt on probleemiks ka küttepuidu suur osakaal raiutud tagavaras ning ökoloogiliselt vähem väärtuslike alade (madalaboniteediline põllumajandusmaa, suurte ülekandeliinide alune maa) seni väheefektiivne kasutamine süsiniku sidumiseks. Metsandust ja maakasutust käsitleb ka arengudokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millest metsanduse arengukava peab samuti lähtuma. Tegemist on horisontaalse probleemiga (ka on sõnastatud, kui eesmärk), mille lahendamine toimub läbi väga paljude meetmete, alates tausta väljaselgitamisest (probleemi K.1.4 (vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja -sidumise osas) ja K.1.8 meetmed (LULUCF määrus)) kuni konkreetseid metsa majandamist suunavate meetmeteni, sh metsa tervist edendavad meetmed, kui ka toetused ja muudatused, mis soodustavad metsamaa pindala säilimist metsamaana (tulumaksuseaduse muudatus, erametsaomanikele ja metsaühistutele suunatud toetused, üraskitõrje uus toetus jms), samuti probleemi Ü.4.5 (raadamine) meetmed. Seega tuleb vt väga paljude probleemide meetmeid, sh K.1.10-13, K.2.1, K.2.3, K.2.4, K.3.8-10. K.1.7 *Metsade väetamine on keelatud Kirjeldus: Madalama viljakusega kasvukohtades oleks vajalik kasutada väetist, mis on täna keelatud. Lisaks on tööstusettevõtetel ja energiajaamadel on probleem puutuha utiliseerimisega. Samal ajal on see hea väetis turvasmuldadel metsamaa tootmisvõime suurendamiseks. Tuleb anda võimalused puutuha laialdasemaks kasutuselevõtuks turvasmuldade väetamiseks. Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on aastal 2020 otsustatud toetada projekti „Raiesmike uuendamist ja erinevates kasvukohatüüpides kasvavate metsade biomassi kasvu soodustavate puutuhakoguste väljaselgitamiseks katsealade võrgustiku rajamine“ (KIK koduleht72). K.1.8 Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele Kirjeldus: 20.07.2016 a. esitles Euroopa Komisjon määruse eelnõud millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta. Määrus on käesolevaks hetkeks heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ning ootab avaldamist ja jõustumist. Määruse eesmärk on määrata kindlaks, kuidas LULUCFi sektor kaasatakse alates 2021. aastast ELi kliimapoliitika raamistikku. 72 https://www.kik.ee/et/projekt/raiesmike-uuendamist-ja-erinevates-kasvukohatuupides-kasvavate-metsade- biomassi-kasvu 22 Määruse kohaselt LULUCF sektoritest tekkinud CO2 emissioonid tuleb tasakaalustada samades sektorites s.o. nn „no-debit rule“. Määrus sätestab majandatava metsamaaga seotud arvestusreeglid sh referentsaastad (2000-2009). ent määruse menetlemise käigus eemaldati konkreetne viide „majandamise intensiivsusele“. Selge pole intensiivsuse olemus. Preambula ütleb täiendavalt, et spetsiifilised olukorrad liikmesriikides nagu metsade vanus referentsperioodil või tavapärasest madalam raie referentsperioodil, tuleb arvesse võtta. KeM esialgsetel hinnangutel asub tasakaalupunkt tasemel ca 10 miljonit tm aastas. Turuosalistel puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele. Vajalik oleks turuosalistele selgitada kuidas hakkab arvestus toimuma, millised saavad olema piirangud, kuidas hakatakse rakendama LULUCFst tulenevaid piiranguid, kas riik kavandab ka kompensatsioonimehhanismide rakendamist ja millised on sellest piirangust tulenevad mõjud jne. Tegu on hetkel suurima regulatiivse riskiga kogu sektori jaoks. Meetmed: Vt probleemi K.1.4 meedet c, aga samuti meedet d. Lisaks tuli 2018. aasta lõpus esitada Euroopa Komisjonile LULUCF metsanduse arvestuskava, mida Euroopa Komisjon 2019. aastal üle vaatas ning heaks kiitis (KeMi koduleht73). Metsanduse arvestuskavas on näidatud metsade võrdlustaseme määramiseks vajalik informatsioon. Metsade võrdlustes on vajalik selleks, et hinnata süsiniku emissiooni ja sidumist majandatava metsamaa kategooriast. Lisaks majandatava metsamaa kategooriale kuuluvad LULUCF sektori arvestusse veel ka sellised kategooriad nagu metsastatud maa, raadatud maa, majandatav põllumaa, majandatav rohumaa, majandatav märgala (alates aastast 2026) ja puittooted. K.1.9 Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest Kirjeldus: ENMAK 2030 taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on MAK seisukohalt oluline analüüsida energiapuidu ressursi kättesaadavust ning kaardistada lahendused. ENMAK 2030 seab eesmärgiks 50%- lise taastuvenergia osakaalu a-ks 2030 sh. soojusmajanduses 80%, elektrimajanduses 50% ja transpordis 10%. Selles kontekstis tuleks hinnata EL regulatsioonide, ennekõike LULUCF mõju puiduressursi kättesaadavusele ning selgitada kuidas hakatakse rakendama LULUCFst tulenevaid piiranguid ja millised on sellest piirangust tulenevad mõjud. Oluline oleks kavandada abinõude väljatöötamist energeetikas kasutatava puidu allikate osas. Näiteks elektriliinide alune võsa, hooldusraiel metsa jääv ressurss, omanikuta veekogude kallastel ressurss, kraavi- ja põlluääred. Teisalt aga on oluline, et ressursi kasutus oleks maksimaalselt efektiivne, mistõttu tuleks välistada ebatõhusat ressursikasutust. Tõhusa ressursikasutusega seonduvad energiatõhususe tasemed tahke biomassi põletamiseks on fikseeritud Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1442. a) Keskkonnaministri 23.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/31774 eraldati raha uuringuks, mille eesmärk on analüüsida kompleksselt LULUCF sektori CO2 sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (aastani 2100). Uuringus kirjeldatakse raiestsenaariume ja analüüsitakse puidukasutuses erinevaid stsenaariume. Märtsis 2021 ei olnud töö veel lõpetatud. b) Lisaks koostas MKM 2021. aastal Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK2035) koostamise ettepaneku (EIS75). Ettepaneku kohaselt koostatakse arengukava lähtudes EL energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest aastani 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“. Kuna ENMAK2035 koostamisel tuleb arvestada ka bioenergiat ja seeläbi biomassi kasutust energeetikas, siis 73 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arvestuskava 74 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c8395e63-07be-4e41-81cb-7a801e1edbeb 75 https://eelnoud.valitsus.ee/main#tE9DHAGH 23  eeldatavalt käsitletakse selle koostamise käigus ka energiamajanduses kasutatava puiduressursi vajadust. Arengukava koostamise ettepanek saadeti EISi kooskõlastusringile 01.07.2021. K.1.10 Mõnedes metsaökosüsteemides ei ole varem kasutatud metsakasvatusvõttestik alati olnud ökoloogiliselt jätkusuutlik, senisest rohkem tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste mõjudega Kirjeldus: Metsakasvatuslikud otsused muudavad alati metsa looduslikku arengukäiku, mis omakorda kujundab metsast saadavate hüvede terviku. On paratamatu, et sellistes valikutes tuleb teatud hüvesid mingil määral eelistada teiste arvel, kuid probleemiks on olukorrad, kus maastik või ökosüsteem enam oma loodusliku varieeruvuse piires ei toimi. Asjakohane süsteemne uuring Eestis puudub (on vaja teha), kuid on teada mitmeid näiteid. Näiteks 1) puhtkuusikute kujundamine endistele põllumaadele, sh hooldusraied juurepessuohtlikes kasvukohtades (eriti SL), mida viimastel aastakümnetel enam ei soovitata 2) sügavaturbaliste rabade kuivendamise katsed metsa kasvatamise eesmärgil. Seoses prognoositavate kliimamuutustega, sh sademete hulga suurenemisega tuleb uurida kuusikute kasvatamist kliimamuutuste kontekstis (näiteks FAHM katsealal), kuna kuusk on meie peamistest puuliikidest olnud kõige tundlikum nii põuaste perioodide kui ka püsiva liigniiskuse suhtes. Senisest rohkem tuleks kaasa aidata männikute rajamisele ja kujundamisele kuna mänd talub põuda, liigniiskust ja on tormikindel. Jätkata tuleb viimaste aastakümnete põhimõtet metsakultuuride rajamisel, kasutades kultuuri hõredat seadu saame loodusliku uuenduse abil segametsad, mis on liigirikkamad ja häiringutele vastupidavamad. Meetmed: a) KOHAK rakendusplaani 2017-2020 täitmise käigus on sõlmitud lepinguid erinevate uuringute tarbeks, nt on perioodil 2018 – märts 2021 tehtud või on töös kuuse ja kuuse-kasepuistute FAHM kliimamanipulatsiooni projektid, kaseistandike kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise potentsiaali uuring. Ka järgmise perioodi 2021–2025 rakendusplaani kavandis on planeeritud meetmeid, mis on seotud mh ka metsakasvatusega (nt sobivad metsakasvatusmeetmed kliimamuutuste valguses) (KeMi andmed). b) Metsakasvatusvõtteid käsitletakse ka 2018. aastal valminud MAK2030 alusuuringu aruandes76, sh metsamajanduslike võtete mõju süsinikubilansile, okaspuupuistud ja segametsi, metsamajanduslike võtete rakendamine, lageraie jm. Mh ka viidatakse, et näiteks kuusikute majandamisest tingitud elustiku hinnangute süvaanalüüsid ja lageraiete mõjud kuuse ja männi enamusega puistute mullaelustikule ning patogeenide arvukusele on juba töös ja tulemused võiksid küpseda 2019. aastal. 2018. aastal valmiski keskkonnaprogrammi toetusest projekt „Olulisemate juuremädanike kahjustuste uuring okaspuu puistutes“ (2017-2018, Eesti Maaülikool, Drenkhan, T et al.)77 ja 2019. aastal RMK lepinguline projekt T160148MIMK „Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides“ (2016–2019, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostööprojekt, Drenkhan, R et al.)78. c) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on perioodil 2018-2020 (KIK koduleht79) toetatud samuti erinevaid metsamajandamise võtteid käsitlevaid projekte, nt jalakasurma leviku, kultiveerimismaterjali kahjustajate ja tormijärgse üraskikahjustuste leviku tõkestamise uurimiseks, erinevate raieviiside püsikatsealade loomiseks ja juhendi koostamiseks, 76 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 77 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6308 78 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/5660 79 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 24  kuivendussüsteemide mõju uurimine, samuti erinevad erametsaomanike teadlikkust suurendavad projektid. d) 2021. aastal valmis KeMi ja SA EMK koostöös juhend erametsaomanikule „Segametsade kasvatamine“80. e) 31.03.2021 võeti vastu Keskkonnaministri määrus nr 17 „Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” muutmine“ (Riigi Teataja81), millega laiendati uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikide loetelu hariliku pärnaga ning muudeti püünispuude väljaveo aega üraski lendlusest sõltuvaks (lisati paindlikkus sõltuvalt ilmastikuoludest). f) 2020. ja 2021. aastal valmistas KeM ette keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ muutmist, mis terve rea tehniliste ja EL õigusest tulenevate muudatuste kõrval sisaldab ka sisulisi muudatusi. Sh täiendati määrust selliselt, et arukase ja sanglepa seemneüksuseid lubatakse teatud tingimustel varuda lisaks puistule ka metsamaal kasvavalt üksikpuult. Väikese nõudluse tõttu on nende seemnete vajadus väike, mistõttu on otstarbekas luua võimalus neid varuda ka metsamaal kasvavatelt üksikpuudelt ning seega laiendatakse võimalusi sanglepa ja arukase seemnete varumiseks. Määruse muutmise eelnõu saadeti EISi82 27.04.2021) ning selle ettevalmistamiseks kulus üle aasta. Vt lisaks probleemi K.2.3 kõiki metsakaitse meetmeid, sh kuuse-kooreüraski tegevuskava ja selle väljundid ning metskahjustuste seire planeerimine. K.1.11 Teadmised kliimamuutustega kohanemiseks paremini kohanevate puuliikide, ning vajaliku geneetilise mitmekesisuse kohta on ebapiisavad Kirjeldus puudub. Meetmed: a) Keskkonnaprogramm metsanduse alamprogrammist on ajavahemikul 2018-2020 (KIK koduleht83) toetatud projekte kliimamõju uurimiseks erivanuselistele puistutele, erinevat päritolu hariliku kuuse kohanemisvõime uurimiseks ja eraldi projektina põuale reageerimine. b) KOHAK rakendusplaani 2017-2020 täitmise käigus on sõlmitud lepinguid erinevate uuringute tarbeks, nt 2019. aastal valmis Eesti Maaülikooli koostatud hinnang geenireservimetsade olemi ja vajaduse kohta (Maaten, T)84 ja teostamisel on uute geenireservimetsade välja valimine ja hindamine, lisaks on perioodil 2018 – märts 2021 tehtud või on töös kuuse ja kuuse-kasepuistute FAHM kliimamanipulatsiooni projektid ning kaseistandike kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise potentsiaali uuring. Ka järgmise perioodi 2021–2025 rakendusplaani kavandis on planeeritud rida meetmeid, mis on seotud kliimamuutustega kohanemisega ning kliimamõjuga metsaressursile (sobivad metsakasvatusmeetmed, kliimamõju, metsageneetilised uuringud kohanemise valguses, geograafiliste katsekultuuride rajamine levinumatele puuliikidele, sh ka jätkuprojektid) (KeMi andmed). 80 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2021/04/segamets-2-web.pdf 81 https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021003 82 https://eelnoud.valitsus.ee/main#c0EJN0CI 83 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 84 https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/hinnang_geenireservmetsade_olemi_ja_vajaduse_kohta.pdf 25 K.1.12 Metsade raiejärgne uuendamine erametsades ei ole piisav metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohalt Kirjeldus: MAK2020 täitmise aruande põhjal metsastati 2014. a. 21% uuendusraiete pindalast. 2020. a. Sihttase on 40%, tõenäoliselt selleni ei jõuta. Raiejärgse uuendamise pikaajaline mõju elurikkusele vajab selgitamist. Meetmed: a) SA EMK viis 2020.a. läbi meediakampaania metsaomanike teadlikkuse tõstmiseks metsade jätkusuutliku majandamise vajalikkusest. Muuhulgas toonitati erametsade uuendamise vajadust. Kampaania slogan oli „Käbi ei kuku kännust kaugele“ ning alapealkiri „Päranda oma lastele terve ja tugev mets“ viitas otseselt uue metsapõlve loomise vajadusele. Kampaania raames avaldati tele- ja raadioklippe, artikleid ajakirjanduses ning postitusi sotsiaalmeedias. Metsauuenduse edendamine on olnud SA EMK üks olulistest eesmärkidest (SA EMK andmed). b) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on toetatud metsataimede tootmist perioodil 2018-2020 (KIK koduleht85), kuid lisaks ka projekte istutusjärgse hoolduse uurimiseks (noorendike koosseisu kujundamise metsakasvatuslikud võtted, valgustusraie mõju uurimine, raiesmike uuendamist soodustava puutuha kasutamise uurimine). Kogu metsauuendamise temaatikat tuleks käsitleda kompleksselt, sh ka seemnete kättesaadavust ja metsataimetootmist, mistõttu sobivad siia hästi ka kõik meetmed vastavate probleemide K.4.15 ja K.4.18 juures. Sarnaselt on seotud ka probleem K.4.14, mis käsitleb metsamaa uuenemist okaspuudega (samad meetmed). Uue meetmena ei saa käsitleda uuendamistoetusi, mida antakse SA EMK kaudu. KAURi Aastaraamatu Mets 2019 (tabel 10.5.1)86 põhjal ei ole analüüsitavas perioodis näha suuri muudatusi metsa uuendamiseks jagatud toetuste mahus võrreldes eelmiste aastatega. K.1.13. Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse puitmaterjali liiga vähe Kirjeldus: Puit on ehitusmaterjalina taandunud ning teadmised puitinseneeriast ja arhitektuurist vähesed. Avalikud hooned on tihti mittetaastuvast (sh mittepuidulisest) ja/või imporditud materjalist ning ebaökonoomsed, kuid samas on neil oluline roll teadlikkuse tõstmisel. Meetmed: a) Keskkonnamaja kui puitarhitektuuri näidisriigihoone arhitektuurivõistlus kuulutati välja 2019. a algul ja projekteerimist alustati 2019. a augustis. Keskkonnamajja koondatakse KeMi, KeA, KAURi, KIKi ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused, samuti Eesti Loodusmuuseum. Ehitust on kavas alustada 2022. a märtsis ja see peaks valmima 2024. a sügisel (KeMi koduleht87). b) MKM kuulutas 2021. a aprillis välja hanke uuringuks „Uuring eelduste, võimaluste ja lahenduste väljaselgitamiseks ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eesti ehitussektoris“ (Riigihangete register88). c) Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse alamprogrammist on 2020. aastal toetatud Eesti Metsa- ja Puidutööstusliidu projekti „PUUINFO puitehituse keskkonnakasu teavitamise programm“ (KIK koduleht89), mille eesmärk oli toota ja publitseerida puitehituse positiivset 85 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 86 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2019.pdf 87 https://www.envir.ee/et/uudised/algas-eesti-keskkonnasobralikema-hoone-projekteerimine 88 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3112892/general-info 89 https://kik.ee/et/projekt/puuinfo-puitehituse-keskkonnakasu-teavitamise-programm 26  keskkonnamõju tutvustav saatesari suunamaks inimesi valima keskkonnasõbralikumaid lahendusi oma kodu ostmisel ja ehitamisel. K.2.1 Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu väärtust Kirjeldus: Puudub selge ülevaade palju kasutatakse juurepessu tõrjevõtteid erametsades. Probleemi võivad võimendada valed töövõtted. Meetmed: c) Teemat käsitletakse põhjalikumalt 2018. aastal valminud MAK2030 alusuuringu aruandes90. Mh mainitakse seal, et kuusikute majandamine ja sellest tingitud elustiku hinnangud vajavad süvaanalüüse ja need on töös. Lageraiete mõjud kuuse ja männi enamusega puistute mullaelustikule ning patogeenide arvukusele on niisamuti töös ja tulemused võiksid valmida 2019. aastal. 2018. aastal valmiski keskkonnaprogrammi toetusest projekt „Olulisemate juuremädanike kahjustuste uuring okaspuu puistutes“ (2017-2018, Eesti Maaülikool, Drenkhan, T et al.)91 ja 2019. aastal RMK lepinguline projekt T160148MIMK „Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides“ (2016–2019, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostööprojekt, Drenkhan, R et al.)92. d) KOHAKi järgmise perioodi 2021–2025 rakendusplaani kavandis on planeeritud meede „Suurimat majanduslikku kahju põhjustavate metsapatogeenide ja levikustrateegiate uurimine ning kahjustuste modelleerimise arendamine“, sh erametsades juurepessu tõrje ülevaade (KeMi andmed). Rakendusplaan on analüüsi ajal koostamisel. K.2.3 Metsakaitse meetmed kliimamuutusete mõjude vähendamiseks on ebapiisavad (patogeenid ja häiringud) Probleemi kirjeldus puudub. Meetmed: a) Nii metsa tervislikku seisundit kui ka kliimamuutuste mõju putukate ja kahjustuste levikule on käsitletud 2018. a valminud MAK2030 alusuuringu aruandes93, kus eeskätt juhitakse tähelepanu tõrjeabinõude rohkemale kasutuselevõtule ning paremale seirele ja ülevaatele kahjustustest. KAURi 2021. aasta tööplaani on sisestatud ka tegevus „Metsakahjustuste seire analüüsimine“ ehk kogu seire ülevaatamise ja vajadusel parandamine on algatatud (KeMi andmed). b) KOHAK rakendusplaani 2017-2020 täitmise käigus on sõlmitud lepinguid erinevate kliimamuutuste mõju uuringute tarbeks, nt on perioodil 2018 – märts 2021 tehtud või töös olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüs ning kahjustuste modelleerimine ja kahjude prognoos, kuuse ja kuuse-kasepuistute FAHM kliimamanipulatsiooni projektid, kaseistandike kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise potentsiaali uuring. Ka järgmise perioodi 2021–2025 rakendusplaani kavandis (KeMi andmed) on planeeritud rida meetmeid, mis on seotud kliimamuutustega kohanemisega ning kliimamõjuga metsaressursile (sobivad metsakasvatusmeetmed, kliimamõju, metsageneetilised uuringud kohanemise valguses, geograafiliste katsekultuuride rajamine levinumatele puuliikidele, sh ka jätkuprojektid) (KeMi andmed). 90 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 91 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6308 92 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/5660 93 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 27  c) Keskkonnaprogrammist on perioodil 2018-2020 (KIKi koduleht94) toetatud metsakaitse küsimusi puudutavaid projekte, nt jalakasurma leviku, kultiveerimismaterjali kahjustajate ja tormijärgse üraskikahjustuste leviku tõkestamise, samuti ulukitõrjevahendi mõju uurimiseks. d) 2020. a valmis KeMil tegevuskava „Kuuse-kooreüraski kahjustuste seire ja nende vältimine“95, mis nägi ette terve rea erinevate riigiasutuste ja osakondade koordineeritud tegevusi, mida vastavalt ajakavale ka ette võeti. Sh koostasid 2020. a KeM, KAUR ja KeA juhendi metsaomanikele „Kuuse- kooreürask. Kuidas teda ära tunda ja ära hoida?”96, RMK koostas ja kinnitas 13.04.2021 käskkirjaga nr 1-5/35 juhendi „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhend“97, teavitati metsaomanikke üraski lendluse ajast (KAURi koduleht98), koguti Euroopast infot (KeMi koduleht99), uuriti üraskikahjustuste levikut kaitsealadel (KeA koduleht100) jms. Kavandati ka tegevusi, mis puudutavad seadusandlust, mis on allpool eraldi välja toodud. e) 13.01.2021 võeti vastu Keskkonnaministri määrus nr 1 „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ (Riigi Teataja101). Sellega lisati võimalus taotleda toetust üraskikahjustuste ennetamiseks, mis on samuti osa meetmes b nimetatud tegevuskavast. f) 31.03.2021 võeti vastu Keskkonnaministri määrus nr 17 „Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” muutmine“ (Riigi Teataja102), millega muudeti püünispuude väljaveo aega üraski lendlusest sõltuvaks (lisati paindlikkus sõltuvalt ilmastikuoludest). Ajendiks oli eeskätt 2020. aasta erakordselt jahe kevad, mil tekkis vajadus jätta püünispuud metsa kauemaks senisest lubatust. K.2.4 Kliima muutuste valguses puuduvad piisavad uuringud lähiriikidest pärit algmaterjali (metsaistutusmaterjali) sobivuse üle Eesti metsades Kirjeldus: Puuduvad uuringud, kuidas kliima muutudes lähiriikidest pärit algmaterjali sobib Eesti metsadesse. KOHAK järgmise perioodi (2021-2025) rakendusplaanis planeeritakse projekti, mille käigus rajatakse geograafilised katsekultuurid levinumatele puuliikidele (KeMi andmed). Rakendusplaan on analüüsi ajal koostamisel. K.3.2 *Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust 94 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 95 https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-files/kuuse-kooreuraski_tegevuskava_kavand-14.04- iii.pdf 96 https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-files/kuuse- kooreuraski_juhendmaterjal_metsaomanikele_0.pdf 97 https://media.rmk.ee/files/Kuuse_kooreuraski_seire_ja_arvukuse_vahendamise_juhend.pdf 98 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/laheneb-aeg-kuuse-kooreuraski-poolt-asustatud-puud-metsast- valja-vedada 99 https://www.envir.ee/et/uudised/kuuse-kooreurask-pohjustab-probleeme-kogu-euroopas 100 https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/kaitsealade-vahetus-laheduses-ei-ole-kuuse-kooreuraski- kahjustusi-rohkem-kui-mujal-metsades 101 https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021001 102 https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021003 28 Kirjeldus: Metsapoliitika (1997) on seadnud eesmärgiks säästliku (sh ühtlase, pideva ja mitmekülgse) metsanduse, deklareerides, et see „kajastab eeskätt meie metsade kõrgeid ökoloogilisi väärtusi“. Praktikas on prioriteediks metsade üha intensiivsem majandamine puidu varumiseks, mida tasakaalustavad peamiselt vaid rangelt kaitstavad metsad ja EL toetused erametsaomanikele Natura 2000 alade kaitseks. Metsamajandust on viimasel aastakümnel kujundanud peamiselt puiduturg, omandisuhted ja poliitiline tahe kiiresti kasutada ajalooliselt kujunenud metsavaru. RMK-l on küll FSC sertifikaat, kuid ühtlasi on RMK õlule pandud valdav osa riigi looduskaitselistest kohustustest; RMK raieintensiivsus väljaspool kaitsealasid on suur; FSC ise on ökoloogiliste eesmärkide saavutamiseks osutumas ebatõhusaks ja kaotab kogu maailmas keskkonnaorganisatsioonide toetust. Meetmed: Tegemist on probleemi sõnastusega, milles on kasutatud terminit (loodushoidlik metsa majandamine), mis on sisustamata ja mida erinevad koolkonnad käsitlevad erinevalt. Kirjeldus fookustab eraldi riigimetsa, kuid samas ei käsitle riigimetsa terviklikult, vaid jaotab metsa majandamise tegevused eraldi looduskaitselisteks ja muuks (kogu RMK tegevuse ja projektide kohta on võimalik lugeda aastaraamatutest RMK kodulehelt103). Seetõttu on keeruline siin ka terviklikult meetmeid käsitleda, sest tegelikult seostuvad sellega paljud erinevad metsa elurikkust edendavad meetmed. Küll aga võib kirjelduse põhjal lugeda meetmeteks nii probleemi Ü.5.1 meetmeid, mis käsitlevad väärtuslike alade kaardistamist ja teadlikkustamist kui ka probleemi K.4.11 meetmed, mis käsitlevad vääriselupaikade inventeerimise küsimusi (sh riigimetsas. Lisaks kirjeldatakse LIFE-IP projekti „ForEst&FarmLand“104 ehk „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) eesmärki selliselt: eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Projekt viiakse läbi aastatel 2020-2029, sh on plaan toetada metsaomanike kaasamist looduskaitselistesse tegevustesse (osa metsa majandamisest). K.3.3 *Lageraie keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist Kirjeldus: Lageraie on metsa elustiku jaoks kõige tugevama mõjuga soodustades suures pildis ka metsade fragmenteerumist ja servaefekti kaudu mõjutab ka piirnevaid metsi. Samuti on lageraiel põhineva majandmise korras keeruline hoida puistute looduslikku kasvukohale omast struktuuri, mida alati ei kompenseeri säilikpuude ja lamatüvede jätmine. Vaja oleks tagada see, et kogu raieringi jooksul oleks puistus esindatud kõik struktuurielemendid. Lageraie tulemusena kujunevad puistud on suhteliselt üheliigilised ja ühevanuselised (eelkõige need, kus on rakendatud metsauuendusviise), mis pigem ei toeta mitmekesisuse säilimist. Kuna majandusmetsades on lageraie peamiseks raieviisiks, siis taolistes kohtades, kus see ei ole lubatud, ei osata muid raievõtteid enam kasutada või on puudu kergemast tehnikast, mis oleks valikraiete tegemiseks sobiv. See suunab ka kaitsealad lageraiepõhise majandamise poole. Metsamajandamiskavades tuuakse välja maksimaalne võimalik raie, mis küpse metsa puhul tähendab lageraiet. Metsaomanikel puudub know-how, kuidas majandada metsi soovi korral teisiti, valikraietele spetsialiseerunud metsakonsulente ei ole. Vahel arvavad metsaomanikud, et metsamajandamiskavades toodud lageraied on neile kohustuslikud läbi viia. Ilmselt siin võib olla oma mõju ka metsa ja raieõiguse kokkuostuga tegelevate vahendusfirmade müügijutul. Meetmed: 103 https://www.rmk.ee/organisatsioon/trukised/aastaraamatud 104 https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland 29  a) 2020. aasta lõpus valmis eelnõu looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks (KeMi dokumendiregister105), mis saadeti kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks EISi 13.10.2020. Eelnõu sisaldas ka metsaseaduse muudatust, millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Märtsiks 2021 ei olnud eelnõu veel Riigikogus vastu võetud. b) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on perioodil 2018-2020 (KIKi koduleht106) toetatud projekte erinevate raieviiside püsikatsealade loomiseks ja juhendi koostamiseks, samuti turbe- ja valikraiete ökonoomilise hindamise metoodika väljatöötamiseks. Ka sama rahastusega 2018. aastal valminud MAK2030 alusuuringu aruandes on lageraiepõhisele metsa majandamisele pühendatud terve peatükk. c) Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 (Riigi Teataja107) muudatus (§ 12 lg 12 p 8), millega kuulub metsaühistu toetuse arvestusse kaitstavatel loodusobjektidel lageraietele alternatiivsete raievõtete ehk turberaiete ja kujundusraie rakendamise korraldamine. Muudatus jõustus 22.01.2021 ja selle eesmärk oligi suunata ühistuid korraldama (sh suunama metsaomanikke tegema) kaitstavatel loodusobjektidel, kus majandustegevus on lubatud, lageraiete asemel pigem turberaieid. d) 2021. aastal valmis KeMi ja SA EMK koostöös juhend erametsaomanikule „Segametsade kasvatamine“ 108. e) 2020. detsembri „Sinu Mets“ numbris ja SA EMK kodulehelt109 saab leida infot, kuidas turberaiega metsa uuendada. K.3.4 *Kui raiemaht ohustab ökoloogilisi väärtusi, siis ei ole võimalik seda operatiivselt tuvastada ja sekkuda Kirjeldus: Raiemahtude andmed laekuvad väga suure viibega (2 aastat), mistõttu ei saa rakendada meetmeid üleraie pidurdamiseks. SMI ei võimalda jälgida ökoloogilisi väärtusi üleriigiliselt, piirkondlikult ja puuliikide lõikes. KAURi andmetel on töö teostamise ajal töös kaugseire IT projekt, mille tulemusena välja arendatud platvorm võimaldab SMI andmeid võrrelda kaugseire andmestikega ning anda operatiivsemaid hinnanguid (kord kvartalis) uuendusraiete kohta. K.3.5 *Praeguste raiemahtude säilitamine sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel võib ohustada metsade ökoloogilisi väärtusi mitmekümne aasta pärast Kirjeldus: Erinevate arvutuste kohaselt praeguste lageraiepindalade juures lõppevad küpsed metsad lähimatel aastakümnetel otsa. Metsade kogutagavara arvestus on SMI-s problemaatiline ega pruugi anda õiget tulemust (vt Rainer Kuuba artikkel “Miks ministeerium keeldub diskussioonist ja ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?”). Nii metsaelustiku käekäigu kui metsamajandamise kliimamõju teadasaamiseks on kogutagavara õige numbri teadasaamine hädavajalik. SMI metoodikat ei ole kontrollinud riigist sõltumatu osapool ning SMI andmed ei tekita seetõttu usaldust. 105 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5650bd12-d6bc-4f29-bc8c-8057d1c43db7 106 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 107 https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021010?leiaKehtiv 108 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2021/04/segamets-2-web.pdf 109 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/kuidas-turberaiega-metsa-uuendada/ 30 Probleemi sõnastus ja kirjeldus ei lähe omavahel kokku. Kui kirjeldus räägib raiemahu ohust, siis kirjeldus keskendub hoopis riiklikele metsaandmetele. SMI metoodika läbipaistvust käsitletakse probleemi Ü.5.4 meetmetes. Samuti vt probleemi Ü.5.3 meetmeid (metsaökoloogiat puudutavate otsuste tegemiseks vajalikud andmed) ja probleemi K.1.1 meetmeid, mis puudutavad raiemahu seost ökoloogiliste väärtustega. K.3.6 *Raiemahtude alandamise vajadus liigirikkuse ja kliima kaalutlustest lähtuvalt Kirjeldus: Vastavalt Tartu Ülikooli, SEI ja ELF-i uuringule „Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050“ on Eesti süsinikuneutraalne raiemaht 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Sellegipoolest on eelmine arengukava edukalt soosinud üleraiet, sidudes lubatava raiemahu meelevaldselt metsa juurdekasvuga. Siinkohal peab toonitama, et ühe sektori süsinikuneutraalsus ei saa olla eesmärgiks omaette, sest tegelikult peame oma talletatud süsinikuvaru iga- aastaselt kasvatama. Arvesse tuleb võtta, et (1) oleme OECD liikmesriikidest kõige süsinikuintensiivsema majandusega riik ning (2) üle poole praegusest raiemahust kuulub põletamisele, mis tähendab, et süsinik vabaneb koheselt (vrd looduses toimuva aastakümnete pikkuse protsessiga). Seades enestele „neutraalsest“ 20% ambitsioonikama eesmärgi, saame aastaseks raiemahuks umbkaudu 7 miljonit tihumeetrit. See ühtib ka metsamajandaja ja maastikuökoloogi Rainer Kuuba 80-aastast raieringi eeldavate arvutuste tulemustega. Lisaks näitavad uuemad uuringud, et boreaalsetes metsades võib mullas ja kõdus olla ca 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikuvarust ning ainult ca 15% on seotud puude maapealsesse biomassi , mis kinnitab teesi, et kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitamiseks peame me intensiivse metsade uuendamise asemel praegu olemasolevaid metsi paremini hoidma. Sarnaselt Kuuba arvutustega näeb ka EMA ette sel kümnendil toimunud üleraie kompenseerimise vajaduse. Väide, et praegune üleraie kompenseerib varasematel perioodidel toimunud „alaraiet“, ei ole ökoloogilises ja kliimatilises kontekstis adekvaatne, sest säästva arengu mudelis, millele tugineb ka Eesti metsapoliitika, allub majandussfäär nii ühiskondlikule kui ka keskkonnasfäärile. Kuna mädanev puit ökoloogilises, sotsiaalses ning kultuurilises plaanis metsale ega ühiskonnale mingit kahju ei tekita, toetades metsamulla rikastamise läbi kaudselt ka metsamajandust kui sellist, siis ei ole „alaraiet“ kui sellist säästva metsanduse kontekstis võimalik defineerida, kuna tegemist on subjektiivse, intensiivsest tööstuslikust mõtteviisist lähtuva nägemusega. Järgmiseks kümnendiks peavad raiemahud alanema süsinikuneutraalse piirini ning alla selle, et kompenseerida käesoleval kümnendil toimunud üleraiet ning sellest tekkinud ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja metsamajanduslikke kahjusid. MAK 2030 raiete ülempiiriks peab kodanikuühenduse esmaste arvutuste kohaselt olema 4 miljonit tihumeetrit aastas. Meetmed: suur osa probleemikirjeldusest viitab süsiniku sidumisele ja varule, mille meetmeid kirjeldatakse probleemide K.1.4 – K.1.6 all. Tegemist on sisult sarnase probleemiga kui probleem nr K.1.1, mistõttu tuleks vaadata ka selle probleemi arutelu ja meetmeid. K.3.8 Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust Kirjeldus: Praegusel hetkel on Eesti metsa- ja puidutööstusel kaks tulevikustsenaariumit: (1) intensiivse kasutuse jätkumine kuni ressursi kokku kuivamiseni umbes 30 aasta pärast, mille tulemuseks on kohaliku tööstuse järsk kokku tõmbumine või (2) jätkusuutliku puidukasutuse planeerimine, mis omakorda tähendab praeguste raiemahtude kahandamist. Nii Põhiseaduse kui Metsaseaduse järgi peab Eesti riik majandama oma loodusvarusid jätkusuutlikult, seepärast on EMA hinnangul meie riigi otseste eesmärkidega kooskõlas just jätkusuutliku puidukasutuse planeerimine. Männi hea seismise tõttu on 31 otstarbekas tõsta männi raiekriteeriume, samuti on seoses kuusikute üleraiega mõistlik tõsta kuuse raiekriteeriume. Optimaalse puidukasutuse saavutamiseks tuleb luua majanduslikke meetmeid, mis võimaldavad hall-lepikute senisest ulatuslikumat kasutuselevõttu. Raiemahtude alandamine teenib samaaegu ka ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kliimaeesmärke. Vt probleemi K.1.1 meetmeid, sh meetmeid a ja b (raiemahtu puudutav poliitika ja analüüsid). Samuti on väga oluline, kuidas ja millist ressurssi kasutatakse. Käimas on mitmeid puidu väärindamist ja lisandväärtust käsitlevaid projekte, vt lähemalt probleemi K.6.8 kõiki meetmeid. K.3.9 Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust Kirjeldus: Nii era-, metsa-, valla- kui riigi kõrvalmaanteede olukord takistab aastaringset metsakasutust. Teed on tihti amortiseerunud või raskevedusid mittevõimaldavad olukorras. Teed äärmiselt olulised majandustegevuseks metsas, kuid samas loovad ka teistele metsa kasutusvõimalustele taristu – loodusturism, korilus, rekreatsioon, metsakaitse. Probleemne on teede hooldamine ja parandamine seoses nimetatud tööde kulukuse ning teede aluse maaomandi killustatusega. Teede rekonstrueerimine/hooldamine nõuab hästitoimivat omanikevahelist ühistegevust. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4.3.2 “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus” (Riigi Teataja110) hõlmab maaparandussüsteemide kõrval ka juurdepääsuteede ehitamist ja rekonstrueerimist nii põllumajandusmaale, erametsamaale kui ka põllumajanduslikule tootmishoonele. Meedet on rakendatud ka analüüsitaval perioodil, 2018-2020 on toetust antud u 9 km juurdepääsuteid puudutavatele tegevustele metsaomanikest taotlejatele (taotleti u 12 km) (MeMi andmetel). Samas on tegemist juba käimasoleva meetmega ning kuna olulist suurenemist ei ole võimalik esitatud andmete põhjal toetuse andmisel välja tuua, siis siin all seda uue meetmena ka ei käsitleta. RMK aastaraamatu 2020111 põhjal on 2018 – 2020 ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud metsateid üle 850 km, kuid arvestades iga-aastaste tegevuste aegrida, siis ei saa ka seda uue meetmena välja tuua. Eraldi tuuakse viidatud aastaraamatus välja just 2020. aastal suurendatud maht külastustaristu projekteerimis- ja ehitustöödele. Kaitsealade külastustaristu rekonstrueerimist rahastatakse Ühtekuuluvusfondist. Keskkonnaministri 13.07.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/561 muudeti Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 “Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ lisa 2 selliselt, et kogueelarvet suurendatakse 3 185 128 eurolt 4 005 000 euroni, sh ka uute objektide tegevuskavasse lisamisest tulenevalt (KIKi koduleht112). Külastustaristu võimaldab juurdepääsu metsas olevatele objektidele. K.3.10 Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud Probleemi taust: tegemist on kompleksse probleemiga, pärsitud on nii majandustegevus kui ka elanike liikumisvõimalused, kuna on metsateid ja kuivendusvõrke, mis on ebarahuldavas seisukorras. Paljud metsaomanikud ja elanikud ei ole majanduslikult ise suutelised taristusse investeeringuid tegema. Vt probleemi K.3.9 (teed) meetmeid ning arutelu, samuti arutelu probleemi nr K.3.12 (kraavid) juures. Lisaks on käsitlemata riigimetsa maaparandust puudutavad meetmed, kuid sarnaselt erametsale ei saa ka RMK aastaraamatus 2020113 toodud 2016-2020 aegrea põhjal väita, et rekonstrueeritud ja uuendatud 110 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062020025?leiaKehtiv 111 RMK_aastaraamat_2020_EST_final.pdf 112 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/toetus-riigi-tegevuseks-tort#toggle4565 113 https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2020_EST_final.pdf 32 kuivendussüsteemide mahus (pindalas) oleks oluline suurenemine toimunud just vaadeldaval perioodil. 2018-2020 on see pindala kokku 64 000 ha. K.3.11 Metsakuivendusel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab kliimamuutusi Kirjeldus: Olemasolevate kuivendussüsteemide taastamine toimub reeglina keskkonnamõjusid, sh kaugmõju, vähe arvestades ja keskkonda saastates. Metsanduse arengukava aastani 2020 sätestab, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimine tohib toimuda ainult juhul, kui kaitstavate alade loodusväärtused säilivad. Metsaalade kuivendussüsteemid mõjutavad metsade kasvuhoonegaaside dünaamikat. Kliimamuutustest põhjustatud paduvihmad - suureneb erosioon kaitsmata muldadelt, eriti kuivendatud soomuldadega aladelt. Soojemate talvedega, kui maapind ei külmu, süveneb probleem samuti. Kui raietööd ulatuvad veekogude kaldatsooni, siis see võib mõjutada kaldatsooni veeökosüsteeme, ökosüsteemi tsonaalsuse muutusi (setete akumulatsioon, morfomeetrilised muutused, temepratuuri, tuule valguse rezhiimi muutus). Kuivendussüsteemide rekonstrueerimine ei tohiks toimuda kaitstavatel aladel, kus ta ohustab kaitse eesmärke , või millel on kõrge loodusväärtus. Loodusliku veereziimiga soometsi on säilinud vähe, sh on ka kaitsealadel laialt levinud väljakujunenud kõdusoometsad, mille looduskaitseline perspektiiv on ebaselge (Remm et. al.). Kuivendamine majandusmetsades jätkub ja seda toetatakse. Allikate ja allikasoode seisund on erilist tähelepanu vajav, kuna on põhjaveeressursi indikaatorid (kvantiteet ja kvaliteet). Metsamajandamise viis ja eesmärk määrab kuivendamisega kaasneva mõju iseloomu ja ulatuse (vee)keskkonnale ja vee elustikule. Puudub juhtimissüsteem selliste probleemide haldamiseks (monitooring, mõjude hindamine, leevendusmehhanismid, prognoosimine.) Uuringuseire puudumine, integreeritud seire korraldamine, andmestikku probleemi olemuse ja ulatuse kohta on küllaltki vähe vähese süstemaatilise uurituse tõttu. Teaduspõhine integreeritud vee ja metsa majandus puudub. Meetmed: a) LIFE-IP projekti „ForEst&FarmLand“114 ehk „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Projekt viiakse läbi aastatel 2020-2029, sh on plaanis ka märgade (ja kuivade) metsade kaitse korraldamiseks koostada tegevuskava, samuti taastada 3500 ha märgi metsaelupaiku (KeMi andmed). b) 2020. aasta lõpus valmis eelnõu looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks (KeMi dokumendiregister115), mis saadeti kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks EISi 13.10.2020. Eelnõu sisaldab ka looduskaitseseaduse muudatust, mis annab piiranguvööndis võimaluse kaitse- eeskirjaga reguleerida maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid. Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse muudatuse mõju: positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab paremini kaitsta ka piiranguvööndi liike ja elupaiku, kelle jaoks veerežiim on oluline, ning vähendada maaparandustöödega kaasnevaid riske ning kaasneva mõjuna: maaparandus, sh kuivendussüsteemide hooldus mõjutab ümberkaudseid elupaiku ja seeläbi sealseid maaomanikke. Märtsiks 2021 ei olnud eelnõu veel Riigikogus vastu võetud. c) 2020. aastal alustati KOHAKi perioodi 2021–2025 rakendusplaani koostamist, mis hõlmab üleujutusriski maandamiseks meedet looduslike elupaikade (sh lamminiidud, sood, soometsad, 114 https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland 115 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5650bd12-d6bc-4f29-bc8c-8057d1c43db7 33  jõed jt) ja nende veerežiimi taastamiseks (sh hüljatud turbaalade ja jääksoode korrastamine) ning metsaressurssile avalduva kliimamõju analüüsimise meetme all mh ka metsamuldade mittekülmumise, sademetehulga suurenemise ja kuivendussüsteemide seisukorra teadasaamist (KeMi andmed). d) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on perioodil 2018-2020 (KIKi koduleht116) toetatud metsamajandamise võtteid käsitlevate projektide hulgas ka kuivendussüsteemide mõju uurimist. Lisaks vaata konkreetselt metsade vooluveekogudele suunatud meetmeid probleemi K.5.1 juures. K.3.13 *Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist Kirjeldus: Väikesed langid tähendavad kõrgemaid kulusid metsa ülestöötamisele ning hilisemale metsauuendus ja –hooldustöödele. Väheneb metsakasvatuse kasumlikkus ja suureneb tasuvusperiood. Otsese meetmena on tegelikult võetud vastupidine meede: metsaseaduse muutmine, et vähendada lageraielangi maksimumpindala). 2020. a aprillis vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus (§ 32 lg 41) (Riigi Teataja117) võimaldamaks metsaomanikul saada tulumaksuvabastust kuni 5000-eurose tulu korral. Sellega soositakse tegelikult just pigem väiksemas mahus metsa raiet ehk võimaldatakse väiksemas mahus raiel saada rohkem tulu puidukoguse ühiku kohta. K.3.15 Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega Kirjeldus: Surnud ja mädanenud puidu osakaal meie metsades oluliselt suurem kui Euroopa tõhusa metsamajandamisega riikides. Palju passiivseid metsaomanike – maksusüsteem ei motiveeri omandit majandama. Metsakasvastuslikke võtteid ei kasutata piisavalt. Tegemist on probleemiga, mille lahendused hõlmavad väga laia meetmestikku, alates metsakasvatusvõtetest, nende teadvustamisest, metsataristu arendamisest kuni maksusüsteemini ja olemasoleva ressursi väärindamisvõimalusteni. Seetõttu on meetmete loetelu ka pikk ning käsitletud muude probleemide juures: metsakasvatusvõttestiku meetmeid on pikemalt kirjeldatud probleemi K.1.10, metsauuendust K.1.12, metsakaitset K.2.3, metsataristut probleemide K.3.9, K.3.10 ja K.3.12 ja väärindamist probleemi K.6.8 juures. Ka see probleem oma olemuselt puudutab niivõrd paljusid teisi, et sobib lahendamiseks ka läbi eesmärgi. Lisaks: a) 2020. a aprillis vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus (§ 32 lg 41) (Riigi Teataja118) võimaldamaks metsaomanikul saada tulumaksuvabastust kuni 5000-eurose tulu korral. Sellega soositakse metsa majandamist (küll väiksemas mahus). b) SA EMK koostas 2018. aastal teatmiku erametsaomanikele (SA EMK koduleht119), et selgitada erinevaid metsa majandamise õiguslikke vorme ning nende sobivust maksustamise aspektist lähtuvalt. c) 2021 (jaan) Keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 (Riigi Teataja120) muutmine, et parendada metsaühistute toimimise süsteemi ning seeläbi aidata erametsaomanikel oma metsades teadlikult toimetada. 116 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 117 https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv 118 https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv 119 https://issuu.com/eramets/docs/metsaomaniku-maksustamine-2018 120 https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021010?leiaKehtiv 34 K.3.16 *Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali Kirjeldus: Seoses metsa vanuselise struktuuri ja madala intensiivsusega metsakasvatusvõtetega on metsamaa tootmisvõime alla oma potentsiaali. Varasemate perioodide alaraie, metsade vähene uuendamine ja tegemata hooldusraied on tekitanud olukorda, kus metsamaa puidutootmisvõime on langemas. Meetmed kattuvad paljuski probleemi K.3.15 meetmetega. K.3.17 Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu Kirjeldus: Paljude omanike metsamajandamine pole aktiivne. Seetõttu jääb suures osas õigeaegseid ja kvaliteetsed hooldusraieid (sh laasimine) tegemata ja uuendusraie puidu kvaliteet on seetõttu madal. Meetmed kattuvad probleemi K.3.15 meetmetega. K.4.1 Ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade Kirjeldus: Omamaiste metsaliikide säilitamiseks elujõulistena peab olema ülevaade 1) liikidest, kes on ohustatud, 2) nende levikust skaalas, mis vastab rakendusotsuste tegemisele, 3) liike ohustavatest teguritest ja nende vältimise võimalustest. Pkt 1–2 osas on Eestis olemas küll riiklikud protseduurid (keskkonnaseire; punane nimestik; keskkonnaregister), kuid kogutav info on väga lünklik ja sageli metsanduslikult mitte kasutatav. SMI ei anna ohustatud liikidest ülevaadet. Pkt 3 osas süsteemne tegevus Eestis puudub. Meetmed: a) 2019. aastal valmis uus Eesti punane raamat ehk nimistu, tegemist on viienda liikide ohustatuse hindamisega (2017-2019). Hindamise käigus lähtuti IUCN-i kategooriatest ja kriteeriumitest, käsitledes üle 13 500 liigi. 4833 liigi puhul (38%) olid andmed hinnangu andmiseks puudulikud (KAURi koduleht121). b) KeA liigikaitsebüroo on vahemikus 2018 – märts 2021 tellinud mitu tööd erinevate liikide inventeerimiseks (KeA koduleht122). c) Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist on aastatel 2018–2020 (KIKi koduleht123) rahastatud mitmeid projekte, mille käigus uuritakse nii ohustatud kui tavalisi metsaliike, sh nt Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid, looduskaitseliselt oluliste seeneliikide inventuur konkreetsetel looduskaitsealadel, väheuuritud metsaelustik loodus- ja põlismetsades, vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid jpm. d) KAUR on edendanud vabatahtlike kaasamist seiresse ka kampaaniatena, nt 2019, 2020 ja 2021 on kaasatud vabatahtlikke kahepaiksete seiresse. Vabatahtlikke on plaanis veel teistessegi seiretesse kaasata, sh erinevate kampaaniate raames Imetajate Atlase jaoks info kogumiseks. Lisaks eelpooltoodule eraldati Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist raha Eesti Looduseuurijate Seltsile projektiks „Loodusvaatluste nutirakenduse uuendamine ja vabatahtlikus 121 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf 122 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/liigikaitselised-tood 123 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 35  seires kasutamine“ (KIKi koduleht124). Tulemusi kasutatakse Loodusvaatluste andbmebaasi125 täiendamiseks (KAURi andmed). Uuendatud nutirakendus aitab kaasata rohkem vabatahtlikke ning läbi selle koguda rohkem andmeid. Vt ka probleemi Ü.5.6 (ühiskonna teadlikkus metsaökoloogiast) meetmeid. K.4.3 Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja majandamisjuhised on ebaselged Kirjeldus: Kaitstavatel alade piiranguvööndites raiutakse seal leiduvaid Loodusdirektiivi (LD) metsaelupaigatüüpe, II ja III kategooria kaitstavate liikide elupaiku ja võimalikke vääriselupaiku ning piiranguvööndite majandamisjuhised on ebaselged. Vääriselupaikade kaitset piiranguvööndites erametsaomanikele ei kompenseerita. Kaitsealade piiranguvööndites metsateatiste kooskõlastamisel saab arvestada seal leiduvate võimalike väärtustega, mis on kaitseala kaitse eesmärgiks (LD elupaigatüübid, VEPid, II ja III kaitsekategooria liigid). Hoiualadel on metsateatiste kooskõlastamine LD elupaigatüüpide ja liikide kaitseosa paindlikum, kuid seal ei ole võimalik kaitsta vääriselupaiku, lisaks ei arvestata raiete mõju piirnevatele kooslustele ning servaefekti kaudu on võimalik kaitseväärtusi kahjustada (näiteks metsaraie orus paikneva sooelupaiga kallastel). Lisaks on võimalik erinevaid raievõtteid omavahel kombineerides korraga lagedaks raiuda suuri alasid, mis ei tohiks käia kaitsealade metsade majandamise loogikaga kokku. Piiranguvöönditele on erinevad ootused nii metsamajanduse kui ka loodusväärtuste kaitse poolel. 2018 – märts 2021 on uuendatud u 63 kaitseala ja püsielupaiga kaitse-eeskirja. Uuendamisel on püütud paremini sõnastada ka kaitse-eesmärke ning ranget kaitset vajavad alad tsoneeritud sihtkaitsevööndisse (viimase viie aasta jooksul on rangemasse vööndisse tsoneeritud u 75 200 ha maad) (KeA andmed). K.4.4 Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne, võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist Kirjeldus: Nõmmemetsade looduslik dünaamika hõlmab (tavaliselt väheintensiivseid) põlenguid, mis kujundavad eri männikohortide olemasolu, limiteerivad sammaldumist ja loovad taimestumata maapinna ja kõdupuiduga seotud elupaiku. Nende protsesside pärssimisel liigub suktsessioon, olenevalt konkreetsetest looduslikest oludest palumetsade või rabastumise suunas. Eestis on suurem osa nõmmemetsadest range kaitse all, mis niisuguses ulatuses ei pruugi olla sealse elustiku pikaajaliseks säilitamiseks parim režiim. Põlengurežiimi puudumisel on teoreetiliselt põhjendatud laigutised häiringud (raied), mis ühtlasi võiksid ühendada nii ökoloogilisi kui majanduslikke huvisid. Meetmed: a) LIFE-IP projekti „ForEst&FarmLand“126 ehk „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Projekt viiakse läbi aastatel 2020-2029, sh on plaanis ka (märgade ja) kuivade metsade kaitse korraldamiseks koostada tegevuskava ning taastada 500 ha kuivade metsade elupaiku. 124 https://kik.ee/et/projekt/loodusvaatluste-nutirakenduse-uuendamine-ja-vabatahtlikus-seires-kasutamine 125 https://lva.keskkonnainfo.ee/ 126 https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland 36  b) 11. märtsil 2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks KEVADe koostamise ettepaneku127. Arengukava hõlmab ka looduse mitmekesisuse kaitse tagamise valdkonda ehk hõlmab varasemat looduskaitse arengukava. Selle raames on plaanis käsitleda ka nõmmemetsade kaitset (KeMi andmetel). K.4.5 Looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud Kirjeldus: Ajalooliselt on metsapõlengud, üleujutused ja tuuleheited olnud loomulikud looduslikud häiringud, mis on loonud eeldused spetsiifiliste liikide esinemiseks Eesti metsades (sh häiringute käigus tekkinud ökosüsteemides, nagu nõmmed). Kaasajal ohjatakse metsapõlenguid kiirelt (sh kaitsealadel), üleujutusi püütakse vältida ning majandusmetsade häiringualadelt koristatakse kahjustatud puud ja lamapuit üldjuhul kiiresti. Raiesmikud täidavad häiringuliikide nõudlusi ainult osaliselt, kuivõrd osa elupaigakomponente on sealt puudu. Kitsalt ökoloogilisest seisukohast ei ole sanitaarlageraied põhjendatud. Vt eelmise probleemi K.4.4 meetmeid. Seal nimetatud LIFE IP projekti raames käsitletakse tõenäoliselt märgade ja kuivade metsade tegevuskava juures ka looduslike häiringute teemat metsas (KeMi andmedl). Lisaks alustati 2020. aastal KOHAKi perioodi 2021–2025 rakendusplaani koostamist, mis hõlmab üleujutusriski maandamiseks meedet looduslike elupaikade (sh lamminiidud, sood, soometsad, jõed jt) ja nende veerežiimi taastamiseks (sh hüljatud turbaalade ja jääksoode korrastamine) (KeMi andmed). Rakendusplaan ei olnud analüüsitavas ajas veel kinnitatud. K.4.6 Metsamaastike ruumiline planeerimine ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks on ebapiisavalt väljaarendatud Kirjeldus: Eesti Punase Raamatu andmeil on üheks viiest enam ohustatud elupaigaks mets ning seejuures on suurim ohutegur liikidele metsamajanduslik tegevus. Metsas elab ohustatud liike 401, sh 356 liiki on ohustatud metsamajandusliku tegevuse tõttu (http://www.zbi.ee/punane/arvud/arvulugu.html). Ökoloogilistest (loomade liikumisvõimalused jms), aga ka veerežiimilistest (üleujutused, soostumine, põhjavesi), majanduslikest (tuulemurd) ja sotsiaalsetest vajadustest (rekreatsioonilised alad) lähtudes tuleb metsaraiet planeerida senisest enamaid tegureid arvesse võttes ning ühtsema tervikuna. Peamisteks teguriteks, mida tuleb vältida, on elupaikade fragmenteerumine ja sellega kaasnev servaefekti kasv, aga ka rohealade kadumine inimasustuse lähistelt. Ideaalis võime kujutleda kõiki Eesti loodusalasid omavahel rohekoridoridega seotuna. Üheks lahenduseks oleks näiteks Tallinna rohealade teemaplaneeringu eeskujul kõikidele Eesti valdadele ja linnadele spetsialistide poolne rohealade teemaplaneeringute kehtestamine. Nii moodustaksid omavalitsusüksuste planeeringud üheskoos üle kogu Eesti toimiva rohevõrgustiku. Praegused instrumendid: üldplaneering, RMK planeeringud, puhveralad põldudele ja veekogudele jne. Lisaks võimaldaks nt linnaümbruse metsade hoidmine ja arendamine puhke-metsadeks suurendada ühtlasi nende alade ökoloogilist väärtust. Ruumiline planeerimine on eriti keeruline väikeste killustunud eraomandite puhul. Vt probleemi K.1.2 meetmeid a – e. Lisaks meetmed: a) K.1.2 meetmes a viidatud 2018. aastal Hendrikson ja Ko poolt koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“128 on KAURi juhitava ELME projekti (KAURi koduleht129) rohevõrgustiku 127 https://www.envir.ee/sites/default/files/ESO/KEVAD/keskkonnavaldkonna_arengukava_2030_koostamise_ettepa nek_ake_11.03.2021.pdf 128 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 129 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme/rohevorgustik 37  analüüsi töö üks osa. Projektis on 2018. aastal valminud veel töid, sh juriidiline analüüs130 ja rohevõrgustiku toimivuse analüüsi vahearuanne131. 2020. a lõpus jätkas KAUR rohevõrgustiku analüüsiga, lisaks peamiselt Kiili vallale keskenduvat analüüsiga (KAURi andmed). b) Paralleelselt juhib KAUR ELME ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise (ÖST) projekti132, mille raames on valminud nt ka loodusmaastiku sidususe kiht ja kokku 176 mudeldatud liigi elupaigasobivused jm (KAURi andmed). Erinevate KAURi juhitud projektide ja analüüside tulemeid kombineeritakse omavahel, töötatakse läbi valitud valdadega ning avaldatakse alates suvest 2021 (protsessis, tutvustuskoosolekud on toimunud). c) 26.02.2019 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (Riigi Teataja133), millega moodustati 58 uut kaitseala (26 715 ha riigimetsa). Kaitstavate alade valikul lähtuti eeldustest, et kaitse alla võetaks suure laane-, salu- ja soovikumetsade osakaaluga alad, mis oleksid võimalikult mastaapsed ja esinduslikud ning asuksid valdavalt väljakujunenud metsamaal (KAURi aastaraamat Mets 2019134), samuti arvestati geograafilise katvusega (KeMi andmetel). d) KAURi andmetel on töö teostamise ajal töös kaugseire IT projekt. Projekti ühe oodatava tulemusena toodetakse kaugseire andmetest (satelliidi- ja lidari andmed) iga-aastaselt metsade kõrguse, tagavara ja puuliigilisi kaarte, sh tagasiulatuvalt, mida saaks kasutada ka metsamaastike ruumilisel planeerimisel. K.4.9 Raiete kontsentreerumine nii asukoha kui puuliikide mõttes toob kaasa elupaikade killustumise ja kohati ka isolatsiooni Kirjeldus: Puuliikidest raiutakse eelkõige majanduslikult tasuvaid puistud, samas vähetasuvad puistud pigem alamajandatud. Kehtiv arengukava näeb küll ette, et majandada võiks 15 milj/tm aastas, kuid surve all on just kuusikud, männikud ja vähemal määral kaasikud ja nendega seotud elurikkus. Ökoloogiliselt optimaalne raiemaht võiks olla määratud ka puuliikide lõikes. Asukoha küsimus peitub selles, et nii RMK kui ka metsafirmad, kontsentreerivad majanduslikul põhjusel oma raied ühte piirkonda. Raied toimuvad seal kus on võimalik ja puiduveo logistikakulude optimeerimise eesmärgil võimalusel ühes piirkonnas. Nii kuhjub kogu keskkonnamõju ühte väiksemasse piirkonda. Ökoloogiliselt oleks parem, kui raied suuremale alale hajutatakse. Raiete kontsentreerumise mõju võimendab piirkonniti suuremad tormid. Väiksemas skaalas vaadates võivad tormid koos planeeritud uuendusraietega olla ökoloogilises mõttes olulise mõjuga. Riigimetsades koonduvad raied kulude kokkuhoiuks piirkondadesse, kus on vahetult loodud või korda tehtud infrastruktuur. Kaudseid meetmeid on siin mitmeid, sh ka planeeringuid puudutavad meetmed ning probleemi K.4.6 juures toodud meetmed. Samas ei ole selge, kas need meetmed pigem suurendavad või lahendavad probleeme (nt looduskaitsealade laiendamine ja planeeringutes raietele piirangute seadmine võib vastupidiselt tuua kaasa hoopiski raiete kontsentreerumise aladele, millel on vähem piiranguid). Ka vääriselupaikade kaitse on osa majandusmetsades ökoloogilise sidususe säilitamisest (vt probleemi K.4.11 130 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-juriidiline-analyys.pdf 131 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-toimivuse-analyys_vahearuanne.pdf 132 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme/okosusteemide-seisundi-ja- okosusteemiteenuste-uleriigiline 133 https://www.riigiteataja.ee/akt/101032019017 134 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/09_keskkond_0.pdf 38 meetmeid). Otseselt mõjutab raie pindala suurust probleemi K.3.3 meede b - eelnõu metsaseaduse muutmiseks (KeMi dokumendiregister135), millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Märtsiks 2021 ei olnud eelnõu veel Riigikogus vastu võetud. K.4.10 Metsaraiet ei planeerita ruumiliselt, mistõttu kannatab nii metsamaastikesisene kui vaheline sidusus Kirjeldus: Raiesse satuvad korraga ulatuslikud piirkonnad, lagedaks raiutud alad muutuvad väga suureks. Lageraiete ruumilise planeerimise vajadusele on viidatud ka Maaülikooli poolt koostatud töös “Metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõjude analüüs”, mis oli aluseks 2013. a metsaseaduse muudatustele, mis lubas eraldisepõhised lageraieid. Lisaks satuvad lageraiete tõttu vanad metsad järjest suuremasse eraldatusesse, piiratud levikuvõimalusega liigid ei suuda metsamaastikes liikuda. Kaitsealad ei moodusta võrgustikku vaid saarestiku majandusmetsamaastikus, mis ei toeta elurikkuse säilimist. Ohustatud liikidele mõeldud kaitsealad võivad jääda nende elupaiganõudluste jaoks isolatsiooni tõttu liiga väikeseks, samas kaitsealasid ei saa lõputult laiendada. Kui kaitsealad ei ole omavahel ühenduses, siis võib mõni väiksem häiring (näiteks metsaservas tehtud lageraie poolt põhjustad ulatuslik tormimurd) elupaiga seal elavatele liikidele sobimatuks muuta, kuid killustunud metsamaastik ei võimalda neil enam sobivasse kohta levida. Kui põlismetsailmseliste koosluste kõrval tehakse ulatuslik lageraie, siis kahjustuvad paljude varjulembeste liikide elupaigad. Probleem haakub mets uuenenuks lugemise kriteeriumitega. Ökoloogilises mõttes ei ole tegemist veel metsaga, kus kasvab nt 1500 tk 1,0 m kõrgust lehtpuud või 1000 tk 0,5 m kõrgust kuuske hektari kohta (Mida loeb uuenenud metsaks MS). Looduse taastumiseks raiest põhjustatud häiringust peaks andma rohkem aega, enne kui kõrvale uusi lanke tegema hakatakse. Metsaseadus reguleerib maksimaalset lagerailangi pindala, mis aga ei näita tegelikku võimalikku lageala suurust, kuna raiesmiku kõrvale tohib teha uue lageraielangi kohe, kui raiesmik on uuenenud (uuenenud metsaks aga loetakse sageli juba kuni mõne aasta vanuseid raiesmikke). Tegemist on teistsuguses sõnastustes, kuid sarnase sisuga probleemiga kui eelmine (K.4.9). Siin on probleem sõnastatud läbi sidususe kadumise ning eelmises läbi liikide isolatsiooni (mis juhtub samuti siis, kui sidusus kaob). Lisaks, kuigi probleemi sõnastus rõhutab konkreetsete raiete ruumilist planeerimist, siis aluseks on siiski kogu metsamaastiku planeerimine. Seega on siin lisaks metsaseaduse muutmise ettevalmistamisele, millega vähendatakse lageraielangi maksimaalset pindala, mitmeid kaudseid meetmeid, sh planeeringuid puudutavad meetmed (probleemi K.1.2 meede a üldplaneeringute kohta ja meede e linnade rohealade kohta) ning muud metsamaastike ruumilise planeerimise meetmed (probleemi K.4.6 meede a rohevõrgustiku kohta, meede b ELME ökosüsteemiteenuste projekt kohta, sh loodusmaastike sidususele, ja meede c uute kaitsealade loomise kohta, kus on arvestatud ka nende mastaapsust, paiknemist järjepideval metsamaal ja geograafilist kattuvust). Samas ei ole selge, kas sellised meetmed pigem suurendavad või lahendavad probleeme. Näiteks looduskaitsealade laiendamine ja planeeringutes raietele piirangute seadmine võib vastupidiselt tuua kaasa hoopiski raiete kontsentreerumise aladele, millel on vähem piiranguid. K.4.11 Vääriselupaigad on osaliselt inventeerimata ja hävivad Kirjeldus: Vääriselupaikade ainus süstemaatiline inventuur leidis aset aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul suudeti siis leida 42% VEPidest. Ohustatud ja haruldaste liikide elupaiku (säästlikuks 135 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5650bd12-d6bc-4f29-bc8c-8057d1c43db7 39 metsanduseks vaja hoida kui kõrge kaitseväärtusega metsi) pole majandusmetsades sisuliselt kunagi inventeeritud (v.a üksikud rangelt kaitstavad liigid, nagu kotkad, lendorav jne). Tänaseks tekkinud võimekust GISmudelite abil kõrge kaitseväärtusega metsade (sh liikide elupaigad) leidmiseks ei ole siiani praktiliselt kasutatud. Inventeerimata VEPid satuvad siiani seetõttu raiesse ning seda ka riigimetsas, kus nende säilimist kohustab FSC sertifikaat. Meetmed: Vt lisaks probleemi Ü.5.1 meetmeid a (vääriselupaikasid tutvustavad infomaterjalid) ja b (sertifitseerimise toetusmeetme loomine ja nt FSC sertifikaat nõuab vääriselupaikade säilitamist). Lisaks: a) Analüüsitavas perioodis korraldas KeM ühe koolituse vääriselupaiga määramise tunnistuse saamiseks, mis toimus 2019. aastal kümnele inimesele. Koolitati riigiametnikke. b) 2019. aastal suurendati oluliselt eramaal vääriselupaikade kaitse korraldamise eelarvet. Kui seni oli see alates 2012. aastast püsinud muutumatuna ca 160 000 euro juures aastas, siis 2019. aastal suurendati eelarvet 80 000 euro võrra (ca 240 000 eurot). 2020. ja 2021. aastal küündis nimetatud eelarve juba 270 000 juurde (lisati veel 30 000 eurot) ning riigieelarvest on taotletud eelarve suurendamist rohkem kui kahekordselt (2022-2025. aastane eelarve 600 000 eurot) (KeMi andmed). c) Kogu RMK hallatava riigimetsa vääriselupaikade inventuur on jaotatud kahte ossa. Esimene osa teostati 2018. aastal, mil metsa iseloomustavate näitajate põhjal valiti välja alad, kus leidub suurema tõenäosusega VEPe. Inventeeriti 7160 ha metsamaad, millest vääriselupaikadeks osutusid vähem kui pooled (3128 ha). Teine etapp ülejäänud metsmaa tarvis algas 2019. aastal, kus eelvalikuga valiti välja 55 000 ha metsamaid ning 2020. aastaks oli sellest alast inventuur tehtud 28 600 hektaril (sh uusi vääriselupaiku 3242 ha). Teine etapp planeeritakse lõpetada 2022. aasta lõpuks (RMK andmed). Seega on analüüsitavas ajavahemikus riigimaal juba ulatuslik vääriselupaikade inventeerimine toimunud, mille jooksul on lisandunud üle 6300 ha uusi vääriselupaiku. d) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 (Vabariigi Valitsuse koduleht136) sisaldab üldeesmärki 4.6.: Inventeerime vääriselupaigad riigi- ja erametsas, et säiliksid väärtuslikud metsaalad ja loodusmetsa killud. Üldeesmärkide näitajatena on planeeritud koostada riigi- ja erametsas vääriselupaikade inventeerimise tegevuskava juuniks 2021 ja anda vääriselupaikade inventeerimise vaheülevaade oktoobriks 2021. K.4.12 Vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud Kirjeldus: Raievanuse määramisel pole teatud puuliikide korral arvestatud nende ökoloogilise tähtsusega. Nt haava raievanus metsa majandamise eeskirja järgi on vahemikus 30-50a sõltuvalt boniteedist. Majanduslikust seisukohast on tegu otstarbeka raievanusega (tüvemädanik), kuid vanad haavad on elukeskkonnana olulised mitmetele liikidele (nt lendorav vajab pesaehituseks õõnsusi, sobiva pesapuu vanus jääb vahemikku 65-110a; teatud seened ja samblikud vajavad substraadiks haava koort, mis algab vanusest 90-100a). Kehva levimisvõimega või varjulist elupaika vajavatele liikidele ei ole abi ka säilikpuude jätmisest. Samuti kaovad haavad rangelt kaitstavates metsades loodusliku suktsessiooni teel, seetõttu on oluline säilitada pidev vanade haabade olemasolu majandatavates metsades (sh kaitsealade piiranguvööndid). 136 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 40 Meetmed: LIFE-IP projekti „ForEst&FarmLand“137 ehk „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Projekt viiakse läbi aastatel 2020-2029, sh on plaanis ka märgade ja kuivade metsade kaitse korraldamiseks koostada tegevuskavad. Nende koostamise eesmärk on planeerida vajalikud tegevused kõigi loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamiseks ning vanad haavikud on üks osa elupaigatüübist 9010 (KeMi andmetel). K.4.13 Esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi Kirjeldus: Väärislehtpuid hõlmavad metsad olid enne ulatuslikku inimmõju meil laialt levinud ja nende kadumise põhjused on komplekssed. Tänapäeval leidub neid peaaegu eranditult jäänukpuistutena, sh metsastunud pärandkoosluste aladel ja kohati kaitsealadel. Samas on need puuliigid järelkasvuna nt salumetsades hästi esindatud, tamme järelkasvu leidub ühtlaselt paljudes kasvukohatüüpides. Meetmed: a) 2021. aastal valmis KeMi ja SA EMK koostöös juhend erametsaomanikule „Segametsade kasvatamine“138, kus mh antakse nõu ka selles, milliseid väärislehtpuid millises koosluses tasuks alles jätta. b) 31.03.2021 võeti vastu Keskkonnaministri määrus nr 17 „Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” muutmine“ (Riigi Teataja139), millega laiendati uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikide loetelu hariliku pärnaga. c) LIFE-IP projekti „ForEst&FarmLand“140 ehk „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Projekt viiakse läbi aastatel 2020-2029, sh on plaanis ka märgade ja kuivade metsade kaitse korraldamiseks koostada tegevuskavad. Nende koostamise eesmärk on planeerida vajalikud tegevused kõigi loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamiseks ning sh on peamiselt laialehiste puudega elupaigatüübid nagu vanad laialehised metsad (9020), pangametsad (9180) ja laialehised lammimetsad (91F0) (KeMi andmetel). K.4.14 Erametsad ei uuene okaspuuga (Ettepanekus: Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas) Probleemi taust: Erametsad ei uuene okaspuuga raiesmike vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese tegemise tõttu. Raiesmike vähene uuenemine okaspuuga on seotud ka ulukikahjudega. Probleem on ka seemlate, sealhulgas tulevikku silmas pidades Eesti looduslike laialehiste puuliikide seemlate vähesus. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal on raiutud erametsamaadel toimunud looduslik uuenemine peamiselt lehtpuudega, okaspuu noorendikud moodustavad noorendike hulgast vaid 15,6%. See ei taga puidutööstuse konkurentsivõimet. Metsa ei uuendata samaväärselt. Keskkonnaameti 2014. 137 https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland 138 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2021/04/segamets-2-web.pdf 139 https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021003 140 https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland 41 aasta lageraiealade inventuur näitas, et eelmise põlve peapuuliigiga uueneb männikute lageraielankidest 7% (RMK 43%), kuusikute lageraielankidest 12% (RMK 88%) ja kaasikute lageraielankidest 99% (RMK 27%). Keskkonnaameti hinnangul uuendati 2017. aastal istutamise ja/või külviga erametsades uuendusraielankidest umbes 35%. 2016. aastal kasutati eramaal metsade uuendamiseks ja metsastamiseks 8,7 miljonit metsataime. Kehtiv metsanduse arengukava näeb ette, et 2020. aastaks peavad erametsaomanikud uuendama 40% uuendusraiealadest istutamise ja/või külviga, milleks on vaja umbes 11,7 miljonit metsataime aastas. Kui soovitakse kasutada vaid Eestis kasvatatud metsataimi, on aastas vaja hinnanguliselt viis miljonit metsataime rohkem kasvatada. Noorendike hooldust tehti Euroopa Liidu rahastatava toetuse abil aastatel 2007–2015 kokku 24 620 hektaril, mis moodustab väljaspool riigimetsamaad asuvate noorendike pindalast vaid 13%. Ulukikahjustuste tõttu hävivad rajatud kultuurid ning seetõttu metsaomanik ei soovi uuendada piisavalt okaspuudega. Seetõttu uuendatakse või uueneb mets kasvukohale tihti majanduslikult sobimatu puuliigiga. Vt probleemi K.1.12, mis puudutab metsade uuenemist süsinikuringega seotult, meetmeid. Sarnaselt on ka metsade okaspuudega uuenemisega tihedalt seotud nii kultiveerimismaterjali tootmine kui ka metsapuu seemnete kättesaadavus. Seega kuuluvad selle probleemi meetmete alla ka probleemide K.4.15 ja K.4.18 meetmed. K.4.15 Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali Kirjeldus: Istutamiseks ei jätku piisavalt taimi. Metsataime tootjatel ei ole investeerimiskindlust ja/või investeerimiseks vajalikke vahendeid. Meetmed: a) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023 (Riigi Teataja141) oli ühe üldeesmärgina muuhulgas metsataimede ettekasvatamise toetamine ressursitõhususe meetme kaudu. Selle saavutamiseks valmistati 2019. aastal ette mitme Keskkonnaministri määruse muudatusi. KeM jõudis kehtestada üksnes keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise (Riigi Teataja142). Muudatustega laiendati toetuse taotlejate ringi metsataimekasvatajatele. Teised ettevalmistatud määruste muutmise eelnõud (2 tk) olid küll ette valmistatud, kuid avalikule kooskõlastamisringile ei jõudnud. Kahjuks otsustas Vabariigi Valitsus samal aastal hoopis ressursitõhususe meetme eelarvet vähendada, lõppemas oli EL Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarveperiood (2014-2020) ning uue perioodi tegevusi ei olnud veel kokku lepitud. b) 2019. aastal alustas MeM ÜPP strateegiakava koostamist aastateks 2021-2027 (MeMi koduleht143). Strateegiakava metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringuid käsitlevale sekkumislehele144 on lisatud metsataime tootjate toetamise vajadus. Hetkel käivad läbirääkimised uue perioodi eelarve osas. c) Veebruaris 2019 muudeti Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2019/316 (EUR-Lex145) määrust (EL) nr 1408/2013, mis reguleerib põllumajandustoodete esmatootmiseks vähese tähtsusega abi 141 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf# 142 https://www.riigiteataja.ee/akt/129032019009 143 https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-2021-2027 144 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2021-sekkumisleht-mets-2021- 05.pdf 145 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0316&qid=1623658797545&from=EN 42  andmist. Seega rakendati alates sellest Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist metsataimetootjatele vähesetähtsusega riigiabi piirmäärana kuni 25 000 eurot (varasem kuni 15 000 eurot) 3 aasta jooksul. Alatest 2020 aastast on seda võimalust ka kasutatud (KIKi koduleht146). d) Maaelu arengukava 2014-2020 ja selle alusel koostatavat maaeluministri 03.02.2017 määrust nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (Riigi Teataja147) muudeti selliselt, et metsataimetootjatel oleks võimalus investeeringutoetuse saamisel paremini konkureerida teiste põllumajandustootjatega. Määruse muudatus jõustus 13.03.2020 ja selle tulemusena said 2020. aastal metsataimetootjad esitada taotlusi Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames. K.4.16 Eesti metsades on vanu loodusmetsi alles vaid 2% metsamaast (Aastaraamat Eesti Mets 2016), millest ca 40% on range kaitseta Kirjeldus: Osa neist on inventeeritud vääriselupaikadena, kuid suur osa mitte. Need alad on täna tugeva raiesurve all. Samal ajal on Eesti range kaitsega metsad sellises vanuses, mis ei taga elurikkuse säilimist, mistõttu on vanad raiumata loodusmetsad Eestile omase elustiku säilimise jaoks üliolulised. Loodusmetsade jaotus erinevate kaitserežiimide vahel on järgmine: 12600 ha on majanduspiiranguteta metsades, 4600 ha on majanduspiiranguga metsades ja 28600 ha on rangelt kaitstavates metsades (KAURist 18.12.2017 saadud info). Meetmed: a) 2018 – märts 2021 on uuendatud u 63 kaitseala ja püsielupaiga kaitse-eeskirja (KeA andmed). Uuendamisel on ranget kaitset vajavad alad tsoneeritud sihtkaitsevööndisse (viimase viie aasta jooksul on rangemasse vööndisse tsoneeritud u 75 200 ha maad). b) 2020. aasta algul tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga (EUR-Lex148), mille üks eesmärk on rangelt kaitsta vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. Arutelud selle rakendamiseks on pooleli. Vt lisaks probleemi K.4.11 kõiki meetmeid, mis puudutavad vääriselupaikade inventeerimist, teadlikkuse suurendamist jm. Kuna vääriselupaikade tunnusteks on sageli ka inimmõju puudumine, siis on võimalik neil aladel ka loodusmetsade esinemine. K.4.17 Metsalindude arvukus kahaneb Kirjeldus: Elurikkuse kahanemise üheks indikaatoriks on metsalindude arvukuse kiirenev vähenemine Euroopas, sh Eestis alates 2000-ndatest. Peamiseks põhjuseks on eelduslikult elustikku mittesoosivad muutused metsa- ja põllumajanduses, lisaks rändavatel liikidel ohud rändeteedel ja paiksetel liikidel kohalikud ilmastikutingimused. Meetmed: a) KAUR koostas 2020. aastal trükise „Eesti Looduse kaitse aastal 2020“149, mis annab ülevaate ka metsalinnustiku seisundist, samuti koostas KAUR 2019. aastal ülevaate metsaga seotud linnustiku seisundist150. 146 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 147 https://www.riigiteataja.ee/akt/111072020006 148 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN 149 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf 150 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/lisa3_metsalinnud.pdf 43  b) 2019. aastal valmis KeMi tellimusel uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ (Tartu Ülikool, Mägi, M)151. Uuringu põhjal koostati ka juhised metsaomanikele152. Juhised käsitlevad mh ka nt seda, millistes metsades rohkem metsalinde esineb. c) Lindude pesitsemise on tähelepanu pööratud ja raietest hoidumise soovitusi antud erinevate kommunikatsioonivahenditega, sh teavitas KeM avalikkust meetmes b viidatud juhendi valmimisest pressiteatega153; pesitsusaja olulisust ja seost metsatöödega on oma pressiteadetes meelde tuletanud ka teised KeMi allasutused, sh KeA (KeA koduleht154,155) ja SA EMK (SA EMK koduleht156); metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris)157 on kuvatud metsateatistel teavitust lindude pesitsusaja kohta ning looduskaitseseaduse nõuete kohta. d) 2020. aasta lõpus valmis eelnõu looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks (KeMi dokumendiregister158), mis saadeti kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks EISi 13.10.2020. Eelnõu sisaldas ka looduskaitseseaduse muudatust, millega kehtestatakse raierahu kaitstavatel aladel perioodil 15.04.–15.07. Lisaks täiendati loodusliku linnustiku kaitse sätteid selliselt, et kehtestatakse nõue looduslikult esinevate lindude häirimise ning pesade ja munade hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise vältimiseks tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel. Märtsiks 2021 ei olnud eelnõu veel Riigikogus vastu võetud. e) Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist on aastatel 2018-2020 (KIKi koduleht159) rahastatud mitmeid metsaga seotud lindude seisundit ja kaitset käsitleva projekti, näidetena Eesti Maaülikooli uuring „I kategooria kaitsealuste liikide must-toonekure ja kalakotka Eesti asurkondade demograafilise seisundi analüüs“, Kotkaklubi projekt „Must-toonekure toitumisveekogude tervendamise juhend“, Eesti Maaülikooli uuring „Väike-konnakotka elupaigavaliku pikaajalised muutused looduskaitseliste piirangute ja majandussoovituste kontekstis“ jm. f) KeA on koostanud ja kinnitanud on mitu kaitset vajava linnuliigi tegevuskava (KeA koduleht160), sh metsaga seotud lindudele nagu suur-konnakotkale (2020)161, kassikakule (2019)162, must- 151 https://www.envir.ee/sites/default/files/kevadsuviste_raiete_voimalik_moju_metsalindudele_ja_seda_leevendav ad_meetmed.pdf 152152 https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related- files/keskonnaministeerium_linnud_voldik_veb_003.pdf 153 https://www.envir.ee/et/uudised/marka-lindu-keskkonnaministeerium-kutsub-erametsaomanikke-linnurahu- pidama 154 https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/lindude-pesitsusperioodiks-peavad-olema-metsatood-tehtud-0 155 https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/kevadsuvine-raierahu-aitab-hoida-metsalinde-0 156 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/riigimetsas-algas-raierahu-keskkonnaminister-kutsub-ka- erametsaomanikke-uhinema/ 157 https://register.metsad.ee/#/ 158 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5650bd12-d6bc-4f29-bc8c-8057d1c43db7 159 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 160 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/liigi-tegevuskavad 161 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_ltk_29092020_1.pdf 162 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/kassikaku_ltk_2019.pdf 44  toonekurele (2018)163 ja väike-konnakotkale (2018)164, samuti on tellitud terve rida muid töid liigikaitseliste tööde planeerimiseks (KeA koduleht165). g) Lisaks on 2018 – märts 2021 uuendatud u 63 kaitseala ja püsielupaiga kaitse-eeskirja, sh ranget kaitset vajavad alad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse (viimase viie aasta jooksul on rangemasse vööndisse tsoneeritud u 75 200 ha maad) (KeA andmed). Moodustatud on ka uusi looduskaitsealasid, nt 26.02.2019 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (Riigi Teataja166), millega moodustati 58 uut kaitseala (26 715 ha riigimetsa). K.4.18 Kvalifitseeritud kategooriate metsaseemne puudus Kirjeldus: Puudu on kuuse, kase ja sanglepa seemlaseemnest. Osati on probleem tingitud sellest et seemlate pindala on väike. Kõik seemlad on riigi omanduses. Nõudlus on viimastel aastatel suurenenud. Meetmed: a) 2020. aasta lõpul alustati seemnemajanduse tegevuskava koostamist aastateks 2021-2030, kus kirjeldatakse seemnemajandust puudutavad vajadused, vajalikud arengusuunad ja tegevused (KeMi andmed). b) RMK on perioodil 2018-2020 rajanud 7 seemlat (34 ha kuuseseemlat ja 26 ha männiseemlat). Uuendustöödega alustati 19 hektaril olemasolevatest seemlatest (KeMi andmed). K.5.1 Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund on halb Kirjeldus: Peamiselt ulatusliku metsakuivenduse tulemusena on Eestis alates 1950. aastatest oluliselt muutunud metsade vee-elustiku elupaigad ja hüdroloogia, mille mõju ulatub metsadest suublatesse. Veekogudest on olulisim looduslike metsaojade ja –jõgede ning nende üleujutusalade hävimine; soometsades võib probleemiks olla ka metsalompide vähenemine. Kraavidest kandub suublatesse hõljumit ja toitaineid, selle rohkust mõjutavad kuivendussüsteemide piirkonnas tehtavad metsamajanduslikud tööd, sh kraavide rekonstrueerimine, tee-ehitus ja raied. EL veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) metsades tüüpiliste väikeste veekogude seisundit ei käsitle. Meetmed: a) 2019. aastal valmis Tartu Ülikooli uuring “Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“ (Vaikre, M et al.)167, mida rahastati Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (2017). Töö hõlmas pilootprojekti, mille eesmärk oli välja selgitada kaevatud väikeveekogude kui kuivendusmõjusid leevendava meetme toimimine ja tõhusus vee selgrootutele ja kahepaiksetele; millist tüüpi ja milliste omadustega leevendusveekogud pakuvad selgrootutele ning kahepaiksetele kvaliteetseimat elupaika ning kraavide sobivust vee-elustiku elupaigana. b) 2019. aastal alustas MeM ÜPP strateegiakava koostamist aastateks 2021-2027. Strateegiakava maaparanduslikke keskkonnakaitserajatisi käsitlevale sekkumislehele168 on lisatud 163 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 164 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/vaike-konnakotka_tk.pdf 165 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/liigikaitselised-tood 166 https://www.riigiteataja.ee/akt/101032019017 167 https://pta.agri.ee/media/2922/download 168 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2021-sekkumisleht-maaparandus- 2021-05.pdf 45  maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste ja keskkonnaeesmärki täitvate leevendusmeetmete toetamine. Sekkumislehe kohaselt aitavad sellised meetmed vähendada põllumajanduse või metsamajanduse negatiivset mõju veekogumitele, suurendavad elurikkust, panustavad elupaikade ja maastike kaitsesse ning edendavad ökosüsteemide teenuseid. Hetkel käivad läbirääkimised ÜPP uue perioodi eelarve osas. K.5.2 Metsade majandamine on ühendamata puisniitude ja –karjamaade loodusväärtuste kaitsega Kirjeldus: Eesti metsamaa suurenemine 20. sajandil toimus valdavalt niitude jt pärandkoosluste arvelt, samuti on tänapäevaseid majandusmetsi minevikus suurel pindalal kasutatud karjamaadena. Puisrohumaade loodusväärtus vajab Eestis säilitamist, kuid seda on seni arvestatud üksnes lokaalselt (eeskätt kaitsealadel). Ökoloogiliselt määratlemata on puisrohumaade kaitse vajadus, kombineerituna tänapäevastes majandusmetsades suurtel pindaladel tekkivate avakooslustega (nagu raiesmikud ja teeservad). Ühtlasi on vaja hoiduda kahjustamast pärandkoosluste väärtusi või potentsiaali säilitavaid metsaosi ning kriitilistes kohtades neid taastada. Meetmed: a) 2019. aasta valmis KeA tellimusel „Puisniitude ja -karjamaade hoolduskava“ ning märtsis 2021 kinnitas KeA „Pärandniitude tegevuskava 2021-2027“ (KeA koduleht169). Pärandniitude tegevuskavas kirjeldatakse ka puisniitude ja -karjamaade seisu, ohtusid ja tulevast tegevust, sh nt puisniitude taastamisprojektid, toetusmeetmete väljatöötamine väljaspool kaitsealasid, investeeringud hooldamise tagamiseks. b) 2019. aastal alustas MeM ÜPP strateegiakava koostamist aastateks 2021-2027. Strateegiakava poolloodusliku koosluse hooldamise toetust käsitlev sekkumisleht170 hõlmab ka puisniite ja - karjamaid. K.6.2 Metsa ei käsitleta inimeste ruumilise elukeskkonnana Kirjeldus: Metsad, mis on vahetus kontaktis asustusega, on ruumilise keskkonna identiteedi kujundajad. Ruumilist keskkonda kavandatakse planeeringutega. Metsaraiet planeeringud ei mõjuta. Metsaraiet kogukondade ja ruumipädevusega spetsialistidega ei kooskõlastata. Seetõttu on metsade säilimine väljaspool ruumilise keskkonna kavandamise haardeulatust. Planeeringud võiksid olla raiete kavandamisel arvestatavad dokumendid. Puuduvad ökosüsteemi teenused (sh kompensatsioonimeetmed), mis motiveeriks omanikke metsa ruumilise elukeskkonnana säilitama. Vt probleemi K.1.2 (kohalikul tasandil kaasarääkimine) juures toodud kõiki meetmeid. Lisaks kinnitas 13.08.2020 Vabariigi Valitsus protokollilise otsusega üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+“ uuendatud elluviimise tegevuskava (RaMi koduleht171), kus järgmiseks kümnendiks võetud suundade seas on ka sellised tegevused: elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise parendamine ja sidumine poliitika kujundamisega; rahvusmaastike määratlemine, maastikukonventsiooni põhimõtete sidumine maakasutuse suunamisega ning üldplaneeringute koostamisel asjakohaste tingimuste seadmine rohevõrgustiku toimimiseks. 169 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maahooldus/tegevus-ja-hoolduskavad 170 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2021-sekkumisleht-plk-2021- 06.pdf 171 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/yrp_uuendatud_tegevuskava_ 130820.pdf 46 K.6.3 Raielankide suuruse, kuju ja maastikulise paigutuse kontrollimatus Kirjeldus: Lageraie lankide paigutuse määrab metsamajandamise ökonoomsus ja krundipiiride juhuslik laotus. Malekorras ruutmustriga maksimumsuurusega langid on suuremates majandusmetsades täitsa tavapärane ja arusaadav struktuur. Asumite läheduses tuleks rohkem arvestada maastiku reljeefi, looduslikke üleminekuid, teid, hoonestust, ilmakaari ja ühiskondlikku kasutust. Kirjelduses viidatakse eelkõige asumite lähedusele ning on seega eelkõige seotud ruumilise planeerimisega, sh elukeskkonnaga, ning enamus eelmise probleemi meetmetest on seotud ka selle probleemi lahendamisega (vt probleemi K.6.2 meetmeid). Samuti on see seotud metsaraie ruumilise planeerimise probleemistikuga (vt probleemi K.4.9 meetmeid). K.6.4 Metsanduse arengukavade koostamisel ja täitmisel ei ole piisavalt lähtutud valdkondadeülestest alusdokumentidest ja nendes püstitatud kultuuriga seotud eesmärkide saavutamisest Kirjeldus: Eesti riigis on valdkondadeülesed lähetealusteks olevad alusdokumendid: Eesti Vabariigi Põhiseadus, Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. /…/ Kokkuvõte: Kuna kehtiva metsanduse arengukava osa eesmärke on kohati ebapiisavad valdkondadeülestes alusdokumentides püstitatud eesmärkide täitmiseks, siis MAK2030 tuleb koostada selline, et see aitab täita nendes valdkonnaülestes alusdokumentides püstitatud eesmärkide täitmist. Kuna nii Põhiseadus, Säästva arengu seadus kui ka Metsaseadus näevad ette meie loodusvarade jätkusuutliku majandamise vajadust ning elustiku kaitset, siis peab kindlustama, et Eesti metsamajanduse eesmärgid alluksid eelpool nimetatud valdkonnaülestele dokumentidele. Meetmed: a) Nii MAK2030 koostamise ettepanekus172 kui ka eelnõu erinevates versioonides (sh 31.05.2021 koostatud MAK2030 kavandis173) on nimetatud kavandatava eelnõuga seotud teised strateegiad, sh säästva arengu eesmärgid jm juba varasemast kehtivad strateegiad, kui ka uued, MAK2030 protsessi ajal koostatud strateegiad nagu Euroopa rohelepe, EL elurikkuse strateegia (samas puudub viide EL metsastrateegiale) ja Eesti 2035 ning teised seotud riiklikud arengukavad. MAK2030 koostamise ettepanekus on loodud seos nii Eesti looduslike pühapaikade arengukavaga (Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020), Eesti riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 2021“ kui ka Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. b) MAK2030 protsessis on juhtkogule tutvustatud erinevaid teisi koostatavaid strateegiad (KeMi koduleht, juhtkogu kohtumised174), nt „Eesti 2035“, Eesti teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035, ENMAK2030 ning jagatud olulist materjali nii meili teel kui ka aruteludes/ettekannetes. K.6.5 Puudub riiklikult tunnustatud ülevaade säilinud ajalooliste looduslike pühapaikade hulgast ja asukohtadest, mistõttu need võivad teadmatusest metsamajandamise tulemusena hävida Kirjeldus: Eestis on tänapäevase metoodikaga uuritud ajaloolisi looduslikke pühapaiku 25-s ajaloolises kihelkonnas 105-st, veel seitsme kihelkonna rahvapärimus on kaardistatud, kuid välitöid pole jõutud teha. Tõenäosus, et looduslike pühapaikade riikliku arengukava (2015-2020) raames saaksid kõik ülejäänud kihelkonnad inventeeritud, on väike. Senised inventuurid kinnitavad, et maastikul on säilinud lisaks 172 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_aastani_2030_koostamise_ettepanek_21_12 _2018.pdf 173 https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf 174 https://www.envir.ee/et/mak2030-koostamise-tooruhmade-kohtumised 47 kaitsealustele veel rohkesti ajaloolisi looduslikke pühapaiku, mille kaitset tuleks samuti kas riiklikul või kohalikul tasandil korraldada, et ära hoida nende rikkumine või hävitamine majandustegevuse või detektorismiga. Muinsus- ja/või looduskaitseseaduse alusel on riikliku kaitse all ca 500 ajaloolist looduslikku pühapaika. Lisaks neile on arheoloogiamälestiseks tunnistatud ka 1588 väikselohulist kultusekivi, mida uurijad on tõlgendanud meie vanimate kultuskohtadena, kuid nende kohta pole säilinud pühaks pidamise pärimust. Ka väikeselohulisi kultusekive on Eesti maastikul oluliselt rohkem kui kaitse alla on jõutud võtta ning nendegi puhul on oht, et majandustegevuse käigus nad võivad hävida. Kui palju ajaloolisi looduslikke pühapaiku on säilinud, ei ole võimalik enne inventuuride läbi viimist öelda, sest nende hulk sõltub piirkondlikest eripäradest, kunagistest traditsioonidest, aga ka pärimuse säilivusest. Tuleb lõpule viia looduslike pühapaikade inventeerimine, et oleks võimalik korraldada selle Eesti kultuuripärandi ainulaadse osa kaitse. Meetmed: a) Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist on aastatel 2018–2020 (KIKi koduleht175) otsustatud rahastada ajalooliste looduslike pühapaikade inventuure: kokku 5 projekti (Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal) summas 0,3 miljonit eurot. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimine on üks arengukava „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020.“ eesmärke ning selle aruande176 kohaselt on Muinsuskaitseameti eelarvest pühapaikade inventeerimiseks lisandunud ajavahemikus 2018- 2020 veel ligi 30 000 eurot. b) Ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimise raames on suurendatud ka teadlikkust ajaloolistest looduslikest pühapaikadest, seda läbi avalike tutvustusürituste, artiklite (eelmises meetmes viidatud arengukava aruande ja KuMi andmetel) ning Muinsuskaitseameti177 ja KeMi178 pressiteadete. c) 1. mail 2019 jõustus uus muinsuskaitseseadus (Riigi Teataja179), kus sätestati uue mälestise liigina ajalooline looduslik pühapaik. Seni käsitleti neid arheoloogiamälestistena. d) Eesti allkirjastas Euroopa maastikukonventsiooniga (Riigi Teataja180) ühinemise 20. detsembril 2017. aastal, kuid konventsioon jõustus Eesti suhtes 1. juuni 2018. Konventsiooniga ühinemine aitas tuua maastikupoliitika keskkonnapoliitika täisväärtuslikuks osaks ja rõhutada maastike kvaliteeti ja mitmekesisuse säilitamise vajadust. Korrastatud ja väärtustatud pühapaigad on osa mitmekesisest maastikupildist (KuMi andmetel). e) RMK aastaraamatu 2019181 põhjal kanti asutuse hallatavasse avalikus kasutuses olevasse pärandkultuuri objektide andmebaasi ka ajalooliste looduslike pühapaikade info, kuna kõik riikliku kaitse staatusesse ei satu ja selliselt saab seda infot ikkagi kasutada. f) 2021. a algul kutsus Muinsuskaitseamet avalikkust üles olemasolevat ristipuude (samuti ajaloolised looduslikud pühapaigad) andmestikku täiendama (Muinsuskaitseameti koduleht182). 175 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 176 https:/kul.ee/media/3274/download 177 https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uudised/looduslike-puhapaikade-kaardistamine-kaib-suure-hooga 178 https://www.envir.ee/et/uudised/selle-aasta-lopuks-harju-ja-ida-virumaa-ajaloolised-puhapaigad-kaartidel 179 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv 180 https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 181 https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2019_EST.pdf 182 https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uudised/uuenenud-ristipuude-kaart-ootab-vabatahtlike-taiendusi 48  g) Kultuuri arengukava koostamine - Kultuuriminister esitas 14.05.2021 kooskõlastusringile ja avalikustamisele Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu (Vabariigi Valitsuse koduleht183). Eelnõus nimetatud 2. tegevussuuna all käsitletakse ka pühapaiku järgmises sõnastuses: Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade, hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist. Nõustame kogukondi Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse sissekannete tegemisel. K.6.6 Üldharidussüsteemis ei käsitleta piisavalt tarbimise keskkonnamõju teemat, metsamajandust, sellega seotud tegevusvaldkondi (jahindus, looduskaitse), looduskultuuri ning puidukasutust Kirjeldus: Tarbijad ei ole oma valikutes piisavalt keskkonnateadlikud, puit on kohalik ja taastuv loodusvara. Metsandusalase hariduse ülevaatamine. Õppekavades ei käsitleta metsandust terviklikult. Käesoleval ajal on tunda paljude inimeste mõistmatust metsamajanduslike tegevuste eesmärkide ja vajaduste kohta. Näiteid mitmete tavainimeste küsimuste ja arusaamade kohta: miks peab üldse metsa raiuma; lageraie teostamine tähendab, et metsloomad ei saa enam seal elada; metsahooldamise vajadusest ei saada aru; metsamajandust peetakse Eesti jaoks üldse vähetähtsaks majandusharuks jne. Kuigi kirjeldus keskendub vaid metsandusele ja metsamajandusele, siis probleemi sõnastus on kokku lepitud laiemalt. Seetõttu on siin meetmete all käsitletud ka keskkonnateadlikkuse meetmeid. Meetmed: a) Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alamprogrammist on 2018-2020 (KIKi koduleht184) toetatud erinevaid keskkonnateadlikkuse, loodus ja metsaga seotud koolidele mõeldud projekte, nt 2020 „„Mine metsa!” Keila Kooli 1. kooliastme õppekäigud looduses 2020-2021“, „XII Otepää piirkonna laste looduslaager“, „Võru Kesklinna Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse aktiivõppeprogrammid“ jm. Seega on toetatud üldharidust konkreetsete õppeprojektide rahastamisega (taotlejateks on enamasti koolid). b) Haridus- ja Noorteameti korraldavast konkursist „Varaait“, millega toetati huvikoole ja noortekeskusi, kes tegid koostööd üldhariduskoolidega, toetati loodusteemalisi projekte 2018. aastal 4 tk ja 2019. aastal 6 tk (2020. aasta oli tegemist kriisiga ning loodusteemalisi projekte ei olnud) (Haridus- ja Noorteameti andmed). Üldharidust toetab huviharidus, mistõttu vt ka probleemi K.6.29 meedet kohalike omavalitsuste poolt toetatud loodushuvihariduse kohta. K.6.7 Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.9) ja K.6.9 Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.7) Ühine sõnastus: Puudub riigi pikaajaline terviklik plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele Probleemi taust: Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke mõjusid tuleks juba praegu hinnata. Lähtuvalt MAK 2020 indikatsioonidest on tehtud investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puit on oluline kohalikus küttemajanduses ning väliskaubandusbilansi tasakaalustamises. Raiemahu langetamine mõjutab Eesti väliskaubandust, puidutööstust, metsandussektori tööhõivet, maksulaekumist ja kodusooja tarbijaid. Puidutööstus on Eesti 183 https://www.valitsus.ee/media/4013/download 184 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 49 väliskaubandusbilansi üks tasakaalustajatest. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu pakkumine on muutlik ja puidutööstusel ei ole võimalik arvestada ühtlase puiduvooga. Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimises, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne. See tuleneb lühikese etteteatamisajaga muudatustest õigusaktides ja piirangute kehtestamisest. Majandustegevuse piiramine ja/või keelamine vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Range kaitserežiimiga metsade osakaalu suurendamine mõjutab nii otsest (majandamisest väljajäänud metsade raie, istutus, hooldus) kui ka kaudset tööhõivet (transport, sae- ja puidutööstus, metsataime kasvatus, korilus jm). Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise keelamine tööhõivet eriti maapiirkondades tööhõivet. Märkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. Rangelt kaitstavate metsade osakaal on seni seatud nii metsanduse kui ka looduskaitse arengukavades. Meetmed: a) MAK2030 koostamine (alates 2018) (KeMi koduleht185). MAK2030 algatamise ettepanekus on selle ettevalmistamise käigus ühiselt algatamise töörühmas sõnastatud pika vaate eesmärk järgmiselt: „Arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärk on tagada metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid suundmusi eeskätt majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. Arengukava peab – koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega – määratlema strateegilised valikud, kaaludes erinevaid metsakasutuse ja -kaitse mahtusid.“ Pika vaate eesmärgi seadmise põhjenduseks tuuakse see, et metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui arengukavaga kaetav kümneaastane periood. Ettepaneku kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10.01.2019. b) 04.09.2019 algatas Keskkonnaminister MAK2030 eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Läbi riigihanke (Riigihangete register186) sõlmiti 2021. aasta algul leping ettevõttetega Maves OÜ, Hendrikson & Ko OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostamiseks. Hanke tehnilise kirjelduse punkt 4.2.1 on järgmises sõnastuses: „Mõjude hindamine peab hõlmama MAK2030 eelnõu eesmärkide elluviimisega kaasnevate mõjude hindamist, sh erinevate alternatiivide võimalikku olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale (sh pikaajaline prognoos), kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele (sh pikaajaline prognoos), majandusele (sh pikaajaline prognoos), riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, infoühiskonnale, kultuurile ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele (sh tuludele ja kuludele), samuti olulist sotsiaalset (sh demograafilist) mõju.“ Seega mõjude hindamisel oodatakse ka pikaajalist prognoosi. Enne töö valmimist on aga keeruline hinnata, kuivõrd mõjude hindamine vastab probleemis tõstatatud küsimusele (oleneb detailsusastest). c) 11. märtsil 2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks KEVADe koostamise ettepaneku187. Arengukava hõlmab ka looduse mitmekesisuse kaitse tagamise valdkonda, sh looduskaitse valdkonna 185 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030 186 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2385572/general-info 187 https://www.envir.ee/sites/default/files/ESO/KEVAD/keskkonnavaldkonna_arengukava_2030_koostamise_ettepa nek_ake_11.03.2021.pdf 50  strateegiat. Keskkonnaministri käskkirjaga algatati ka KEVADe keskkonnamõjude hindamine 25.03.2021. K.6.8 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse Kirjeldus: Eestis raiutava ja töödeldava puitu ei kasutata maksimaalselt, kuna seda ei kasutata võimalikult suure lisandväärtusega toodete tegemiseks. Liiga vähe on innovaatilist puidu keemilist töötlemist. Eksporditakse töötlemata puitu. Metsandussektori lisandväärtus on madalam kui Põhjamaades ning selles sektoris on kasvuruumi. Metsasektoris on puudulik klastripõhine lähenemine ja innovatsioon. Kohalik masinatööstus, metsa mittepuiduliste toodete kasutamine. Metsanduse spetsiifilist kompetentsi ja mitmekülgset ettevõtlust arendatakse liiga vähe. Meetmed: a) Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud RITA programmi (Eesti Teadusagentuuri (ETAG) koduleht188) raames sõlmis 2018. aasta algul ETAG ADDVAL-BIOEC projekti (Tallinna Tehnikaülikooli koduleht189) läbiviimiseks lepingu. Nimetatud biomajanduse projekti eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine konkurentsivõime tõstmiseks. Eesti biomajanduse hetkeseisu analüüsitakse kuue väärtusahela lõikes, sh tselluloosi-, paberi-, puittooted ja puitehitus jm ning uuritakse ka parimate võimalike innovatiivsete tehnoloogiate sobivust Eesti bioressursside väärindamiseks. Töötatakse välja Eesti biomajanduse arengu stsenaariumid ning ärimudelid valitud valdkondades ja analüüsitakse nende sotsiaal-, majandus- ja keskkonna mõju. Ettevõtjad ning poliitikakujundajad saavad kasutada väljatöötatud stsenaariume ja ärimudeleid strateegilisel planeerimisel ning biomajanduse poliitikate parendamiseks. Projekt ei olnud veel märtsis 2021 lõpetatud, kuid mitmed vahearuanded olid valminud. b) 2018. aasta lõpus toimunud avaüritusega alustati ka Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava loomisega (KeMi koduleht190). 2020. aastal kutsuti kokku juhtrühm ja ekspertkogu ning töörühmad, et täita Eesti ringmajanduse eesmärk – 2021. a lõpuks töötada KeMi eestvedamisel välja ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava, mis sünnib koostöös ja kõiki osalisi kaasates. Ringmajanduse projektides käsitletakse ka metsandusvaldkonda, nt 2019. a valminud Technopolise projekti „Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine“ lõpparuandes (Eljas-Taal, K et al.)191 käsitletakse indikaatorite katsetamiseks pilootanalüüsi metsanduse ja puidutööstuse näitel, samuti on metsandusvaldkond osa 2020-2021 vältavas Eesti ringmajanduse hetkeolukorra kaardistusest (analüüsivahemikus lõpetamata). c) Ka on ETAG alates 2020. aastast toetanud ResTA (ressursside väärindamise TA-tegevuse toetamine) programmist (ETAGi koduleht192) (kehtestatud 2020. aastal haridus- ja teadusministri käskkirjaga) tervet rida erinevaid puiduressursi väärindamist käsitlevat uuringut (7 uuringut on analüüsi tegemise ajal käimas) (ETAGi koduleht193). 188 https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita/rita-strateegilise-ta-tegevuse-toetamine/ 189 https://taltech.ee/biomajandus#p35451 190 https://ringmajandus.envir.ee/et/ringmajandus 191 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Strateegia%20- %20fotod/1.2%20Ringmajanduse%20indikaatorid%20l%C3%B5pparuanne%20050719.pdf 192 https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/resta/ 193 https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/resta/resta-projektid/ 51  d) Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on perioodil 2018-2020 (KIKi koduleht194) toetatud mitut erinevat projekti puiduressursi kasutamise uurimiseks, nt puidusinetusega kuuse ja männipuidu kasutusvõimaluste suurendamise, punasüdamikuga halli lepa-, sanglepa- ja kasepuidu kasutusvõimaluste suurendamise, valgustusraietelt saadava biomassi energeetikas kasutamise ning vähemkasutatud puiduliikide kasutusvõimaluste uurimiseks. e) 2019. aastal alustas MeM ÜPP strateegiakava koostamist aastateks 2021-2027. Strateegiakava bioressursside väärindamise investeeringuid käsitleval sekkumislehel195 on bioressursside paremaks väärindamiseks kavandatud ka metsandusettevõtete toetamine. Hetkel käivad läbirääkimised uue perioodi eelarve osas. f) TAIE koostamine - 29.10.2020 kabinetinõupidamisel otsustas valitsus kiita heaks kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavade eelnõud ja saata need arutamiseks Riigikogule. 19.05.2021 istungil arutas Riigikogu TAIE arengukava. TAIE eelnõu196 viie fookusvaldkonna seas on ka kohalike ressursside väärindamine. TAIE lisamaterjaline koostatud teemalehtedel197 käsitletakse muude ressursside seas ka puidu väärindamist. K.6.10 Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest Kirjeldus: Paljud Eesti parimad majandusmetsad asuvad riigimetsas. Järjest suuremate keskkonnakaitseliste piirangute seadmiseks puuduvad tegelikult riigil vahendid. Lahendus on leitud piirangute seadmisega riigimaale, mille kaudu pole tegelik kulu reaalselt läbipaistev ja nähtav ühiskonnale. Riigieelarves puudub eraldi rida kulu osas metsa mittemajandamisest. Lisaks riiklikele piirangutele kehtivad ka turupiirangud, mis on põhjustatud sertifitseerimisskeemidest jne (VEP, pühapaigad), mis oluliselt suurendavad kaitsealuse metsa osakaalu võrrelduna riikliku statistikaga. Puudub kaasaegne teadmine metsa mittemajandamise mõjudest (lisandväärtus, töökohad maapiirkondades, biomajanduse ressursi mittekasutamine, ehitamine puidust, CO2 bilanss, liikide säilimine, mõjud ökosüsteemile). Meetmed: 11. märtsil 2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks KEVADe koostamise ettepaneku198. Arengukava hõlmab ka looduse mitmekesisuse kaitse tagamise valdkonda, sh looduskaitse valdkonna strateegiat. Keskkonnaministri käskkirjaga algatati ka KEVADe keskkonnamõjude hindamine 25.03.2021. Strateegia koostamise osana hinnatakse ka mõjusid. Kaudsemalt on seotud probleemide Ü.4.4 meetmed (ökosüsteemiteenuste turupõhised mudelid) ja K.6.13 meetmed (kõrvalkasutus). ELME projektis on koostatud metoodikad ökosüsteemiteenuste biofüüsikalise väärtuse hindamiseks ja kaardistamiseks, millele järgneb valitud teenuste rahalise väärtuse hindamise metoodikate arendamine. See saab olla üheks sisendiks ka looduskaitse kulude ja tulude hindamisele. 194 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 195 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2021-sekkumisleht-bioressursid- 2021-05.pdf 196 https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 197 https://www.hm.ee/sites/default/files/5_taie_arengukava_eelnou_lisamaterjal_fookusvaldkondade_teemalehed. pdf 198 https://www.envir.ee/sites/default/files/ESO/KEVAD/keskkonnavaldkonna_arengukava_2030_koostamise_ettepa nek_ake_11.03.2021.pdf 52 K.6.11 Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda Kirjeldus: Olemasolevas MAKis seatud kaitsealade miiniumumpiir mitte maksimum. Samuti võib metsamaa minna kasutusest välja raadamise tõttu. Tulenevalt puistute ebaühtlasest jagunemisest ja vanemate puistute vähenemisest lageraiete mahud vähenevad tulevikus. Mahtude vähenemine on sots/maj mõjuga. Vt probleemi K.6.7 meetmeid a (MAK2030 koostamine) ja c (KEVADe koostamine). Lisaks, 2020. aasta algul tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga (EUR-Lex199), milles seatakse eesmärke ka kaitstavate alade kohta (küll Euroopa üleselt): eesmärgid „Kaitsta õiguslikult vähemalt 30 % ELi maismaast ja 30 % ELi merealadest ning lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.“ ning „Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi.“ K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest Kirjeldus: Käesoleval hetkel puudub ülevaade, millisel määral panustab puiduenergia Eesti tööhõivesse, millist mõju avaldab sektor Eesti väliskaubanduse bilansile, milline on mõju riigi maksutuludele, millist rolli mängib puiduenergia energiajulgeolekus jms. Vastavad hinnangud Eestis on tehtud kaudsetele meetoditele tuginedes ega ole täpsed. MKM koostas 2021. aastal ENMAK2035 koostamise ettepaneku (EIS200). Kuna ENMAK2035 koostamisel tuleb arvestada ka bioenergiat ja seeläbi biomassi kasutust energeetikas, siis eeldatavalt käsitletakse selle koostamise käigus ka energiamajanduses kasutatava puiduressursi nõudlust ja mahtu. Arengukava koostamisega käib kaasas ka mõjude hindamine, sh mõju majandusele. Arengukava koostamise ettepanek saadeti EISi kooskõlastusringile 01.07.2021. K.6.13 Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest Kirjeldus: Ei ole piisavalt andmeid kui suur on metsa nn kõrvalkasutuse (loodusturism, jahindus, korilus jne) mõju. Seetõttu käsitletakse diskussioonides täna küpse raiumata metsa kaitset kui ainult kulu ja metsandust kui puidu tööstust. Kuid loodusel põhineva turismi seisukohast on küpse kasvava metsa puhul tegemist ressurssiga, mille abil luuakse lisandväärtust ja majandustulu. Mõju uuring peaks olema laiapõhjaline, sest näiteks turismi puhul ei koosne majandusmõju ainult loodusturismi ettevõtete käibest, vaid ka majutuse, toitlustuse ja transporditeenuste käibest. Uuringute järgi teeb turist neile kolmele teenusele 60-96% oma kulutustest. Vt probleemi Ü.4.4 meetmeid. Ökosüsteemiteenused on küll kindlasti laiem mõiste kui metsa kõrvalkasutus, kuid ökosüsteemiteenuste kaardistamise ja hinnastamise kaudu saadakse sisendit ka metsa kõrvalkasutuse kohta. Lisaks meetmed: a) 2020. valmis Eesti Maaülikooli töö “Metsanduse rahavoogude kaardistamine ja analüüs“ (Kaimre, P et al.)201, mida rahastati Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist (2019). Analüüsis käsitletakse eraldi peatükis ka metsade mittepuidulisi hüvesid ja nendega seotud rahavoogusid. 199 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN 200 https://eelnoud.valitsus.ee/main#tE9DHAGH 201 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6235 53  b) 2020. aastal valmis KeMi tellitud Eesti Maaülikooli uuring „Musta pässiku (Inonotus obliquus) analüüs“ (Drenkhan, R et al.)202, mille olulisim eesmärk oli selgitada, mis see must pässik on ja kas selle kasvatamine Eesti metsades on mõttekas – ja kuidas, kuna tegemist on metsakahjustajaga. Musta pässiku korjamine ja kasutamine on üks võimalikke metsa kõrvalkasutustest ning selle vastu on ka viimastel aastatel olnud suurenev huvi. K.6.14 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud Kirjeldus: Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht oluliselt alla MAK 2020 raames eesmägiks pandu, mis pärsib maaelu arengut. 2019. aastal alustas MeM ÜPP strateegiakava koostamist aastateks 2021-2027. Strateegiakava erinevad sekkumislehed on seotud ka maapiirkonna arengu ja tööhõive suurendamisega, nt bioressursside väärindamise investeeringute sekkumislehel203, samuti ettevõtete konkurentsivõime tõstmise investeeringute sekkumislehel204 jm sekkumislehtedel (MeMi koduleht205) on tulemusindikaatorid seatud läbi maapiirkondade majanduskasvu ja töökohtade, sh on toetuse saajate seas kavandatud ka metsandusettevõtted. Hetkel käivad läbirääkimised uue perioodi eelarve osas. Lisaks edendavad maapiirkondade arengut erinevate metsakasutusviiside, nii puidulise (vt metsanduse lisandväärtuse potentsiaali probleemi K.6.8 meetmeid) kui ka mittepuidulise kasutamise (vt probleemi nr K.6.13 meetmeid), arendamine, samuti muud metsanduse konkurentsivõimet suurendavad ja metsaressursi kasutust tõhustavad meetmed (vt probleemi K.3.15 meetmeid). Ka see probleem on oma olemuselt nii lai, et sobib eesmärgi tasemel käsitlemiseks. K.6.15 Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja kasutusvalduste seadmisel, mis on väga aktiivsed ja pealetükkivad. Tagajärjeks see, et metsaomanikud ei saa õiglast hinda Kirjeldus: Väikemetsaomanikud kaebavad üha rohkem levinud viisi pärast kaubelda telefoni kaudu metsaomanikega nende kruntide või raieõiguse allapoole turuhinda ostmise võimaluse üle. Helistajad ei taha tihtipeale täpsustada, kust pärineb nende andmebaas ning sageli on tegemist lühikese tsükliga äriettevõtetega, missuguste töös esineb tihtipeale rikkumisi (ntks maksude tasumata jätmist, metsa uuendamata jätmist, raiumist üle kinnistu piiride jms). Meetmed: a) SA EMK kavandatud kampaania metsamüügi pettuste vähendamiseks (2021) – erinevad materjalid kodulehel206, sh juhend, puiduturu ülevaated, näited halbadest metsalepingutest jne, sotsiaalmeedia videoklipid jm. b) 2020. a aprillis vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus (§ 32 lg 41) (Riigi Teataja207) võimaldamaks metsaomanikul saada tulumaksuvabastust kuni 5000 eurose tulu korral, 202 https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/drenkhan_r._adamson_k._2020._musta_passiku_analuus_corr.pdf 203 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2021-sekkumisleht-bioressursid- 2021-05.pdf 204 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2021-sekkumisleht- konkurentsivoime-2021-05.pdf 205 https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/ettevalmistus 206 https://www.eramets.ee/targadtehingud/ 207 https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv 54  eesmärgiga soodustada maksusüsteemi abil väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsa ise majandama. c) Alates 2021. a juunist on SA EMK-l planeeritud erametsaomanikele ja metsaühistustele pakkuda juriidilist ja maksunõustamist (SA EMK208) metsanduslikes küsimustes eesmärgiga hoida ära metsaomanike petmist ning pikas perspektiivis vähendada ka kokkuostjate huvi. d) 24.04.2020 saatis KeM EISi kooskõlastamiseks Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu (EIS209). Üks muudatus oli tingitud sellest, et metsaregistrisse esitatakse uusi inventeerimisandmeid ilma metsaomaniku teadmata ning neile tuginedes survestatakse metsaomanikku tegema metsa majandamise otsuseid, mida ta ei ole kavandanud. Selle vältimiseks on uute inventeerimisandmete registrisse kandmiseks edaspidi vajalik omaniku luba. Samuti täiendatakse metsaregistri andmetele juurdepääsu tingimusi – kuigi juurdepääsu võimalust laiendatakse, siis samas piiratakse seda konkreetsete tegevuseesmärkidega (sätestatakse erand, mille kohaselt on õigus näha metsaregistri täisandmeid metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel KeMiga halduslepingu sõlminud isikul. Peale kooskõlastamisringi viidi juurdepääsu puudutavad muudatused seaduse tasemele ning töötati välja metsaseaduse sätted, sh täiendusega, millega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Analüüsitavas ajavahemikus ei olnud aga ei määruse ega ka metsaseaduse muudatused vastu võetud, küll aga toimusid tihedad arutelud Keskkonnakomisjonis (2021. aasta 22. veebruari, 23. märtsi, 13. aprilli (ja 3. juuni) istungitel (Riigikogu koduleht210). K.6.16 Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu väheneb metsamajandamise aktiivsus Kirjeldus: <10ha metsaomandite majandamise aktiivsus on madalam kui >10ha metsaomandil ja püsisissetulekuna kasutataval metsaomandil. Vt probleemi K.16 meetmeid a ja b. K.6.17 Füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne suurenemine Probleemi taust: järjest enam väheneb talumetsaomanike, meie põliskultuuri järjepidevuse kandjate arv ning talumetsaomanike omandis oleva metsamaa pindala. Metsandusliku ühistegevuse suunamisel ei arvestata rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetega ning see on toonud kaasa talumetsaomanike vähese huvi ühistegevuse vastu. 2015. aasta erametsaomandi struktuuri uuringute kohaselt on metsomand liikunud füüsilistelt isikutelt juriidiliste isikute omandisse ning võib täheldada nii suunda metsaomandi jätkuvale koondumisele juriidiliste isikute kätte kui ka suurte metsaomanike 208 https://www.eramets.ee/metsaomanike-noustamine/ 209 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c9901dd-fba6-43d3-94bd-04d3ade1aff3#7DhBBwgy 210 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60bda346-710a-4582-87ae- 4c44200d5991/Keskkonnaseadustiku%20%C3%BCldosa%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%2 0seaduse%20(keskkonnaregistri%20seaduse%20kehtetuks%20tunnistamine)%20eeln%C3%B5u%20(292%20SE%20 II) 55 metsaomandi suurenemist (kontsentreerumine). Erametsamaa on koondumas mõne tuhande juriidilise isiku kätte, tuues tulevikus eeldatavalt kaasa senisest aktiivsema metsamajandamise, kuna juriidilised isikud on metsamajanduslikel töödel umbes 1,8 korda aktiivsemad kui füüsilised isikud. Majanduskeskkond ja riiklikud metsandustoetused ei ole piisavad, et innustaksid füüsilisest isikust erametsaomanikke säilitama oma metsaomandit. Metsaomandi koondumine kaotab sõjaeelse Eesti Vabariigi ajast jäänud maaomandi järjepidevuse ning koos sellega eelkõige erametsaomaniku senise sideme maa ja loodusega. Mets on olnud eksistentsiaalne osa eestlusest ja eestlase narratiivist. Eeskätt probleemi K.6.15 meede b (tulumaksuseaduse muutmine), millega luuakse väiksemas mahus majandamiseks soodsam pinnas; kuid samuti teised selle probleemi meetmed. Lisaks kogu jooksev SA EMK tegevus abistamaks metsaomanikke ning metsaühistuid. Lisaks: a) 2019. aastal valmis KeMi tellimusel ForInfo poolt kordusuuring „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal“211, mis võimaldab hinnata probleemi olemust (sh erametsaomandi pindalad, kasutamine jms). b) 2019. aastal valmis SA EMK tellitud Turu-Uuringute AS ja Tallinna Ülikooli „Erametsaomanike küsitlusuuring“212, mille eesmärk oli saada ülevaade Eesti metsaomanike väärtushinnangutest, teadmistest ja kavatsustest metsade majandamisel, et neid kasutada metsandust arendavate meetmete välja töötamisel. c) 2019. aastal valmis ka SA EMK tellitud „Metsaühistute uuring“ (Kangur, M et al.)213, et välja selgitada erametsaomanikke toetavate metsaühistute olulisemad teenused, nende kvaliteet ja kättesaadavus. d) 2021. aasta jaanuaris Keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 (Riigi Teataja214) muutmine, et parendada metsaühistute toimimise süsteemi ning seeläbi aidata erametsaomanikel oma metsades teadlikult toimetada. Määruse muudatustega muudeti mh ka metsaühistute toetamise põhimõtteid. K.6.18 Metsades leiduva pärandkultuuri säilimine ei ole piisavalt tagatud Kirjeldus: Käesolevaks ajaks on inventeeritud ja kirjeldatud üle 38 tuh pärandkultuuri objekti, milledest ligemale 40 % asuvad metsamaal. Lisaks sellele leidub metsades arvukalt pärandkultuuri objekte, mis ei ole veel inventeeritud ja kirjeldatud. Eesti põliskultuur pärineb maalt-talust ning seetõttu asub ka väga suur osa pärandkultuuri objekte just põlistel talumaadel-talumetsades. Kuid selle arvuka kultuuripärandi säilimine on ohus. A. Valdavalt on talumetsade tagasisaanutel kahe põlvkonna pikkune omandisuhte järjepidevuse katkestus nõrgendanud tänastes talumetsaomanikes nende metsades leiduva kultuuripärandi olulisuse teadvustamist. Samuti ei anta sellekohaseid teadmisi ka meie haridussüsteemis. B. Ligemale 200 000 ha pärandkultuuriobjektide rikast põliseid talumetsi on läinud otsesest majanduslikust huvist lähtuvalt majandamisega tegeleva organisatsiooni (RMK) kätte ning nendes metsades hakkavad töötama mitte selle põliskultuuri loojate järeltulijad, vaid firmad. C. Riik ei ole loonud arusaadavat seadusandlikku raamistikku metsas leiduva kultuuripärandi säilitamise ja hoidmise soodustamiseks. 211 https://www.envir.ee/sites/default/files/emo2019.pdf 212 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf 213 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/12/MU-uuringu-l%C3%B5pparuanne_11.12.pdf 214 https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021010?leiaKehtiv 56 Pärandkultuuri puudutavaid tegevusi võib leida perioodil 2018-2020 igast RMK aastaraamatust215,216,217, selle aja jooksul on lisandunud ligi 1000 objekti pärandkultuuri andmebaasi, samuti on täiendatud infot olemasolevate kohta ning tehtud muid pärandkultuuri hoidmist ja tutvustamist edendavaid tegevusi (100 kolmekeelset infotahvlit, metsa majandamisel pärandkultuuri säilitamist tutvustavad koolitused RMK töötajatele jm erinevat laadi pärandkultuuri tutvustavad tegevused), avaldatud artiklid, nt RMK ajakirjas „Metsamees“218. K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus Kirjeldus: KAURil puudub aeg ja ressurss, puidubilansi koostamine on projektipõhine. Puidubilansi koostamine peaks olema riiklikult koordineeritud. Viimase puidubilansi koostas KAUR, kuid see oli 2017. aasta kohta. 2018. aastal on Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist eraldatud Eesti Metsa- ja Puidutööstusele raha projektiks „Metsa- ja puidutööstuse- ning puidukasutusstatistika edendamine, operatiivsed ülevaated ning detailne puidubilanss.“219, samas riiklikku valdkonna terviklikku iga-aastast kaardistust tehtud ei ole. Samas saab seda ikkagi lugeda leevendavaks meetmeks. K.6.21 Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud Kirjeldus: Looduses liikujate, tervisesportlaste ning teiste aktiivsete looduskasutusviiside harrastajate (sh loodusturismi valdkonna klentide) arv on viimasel kümnel aastal olnud pidevas kasvutrendis, harrastatavad metsa(loodus)kasutusviisid on mitmeskesistunud ning probleemiks on kerkimas külastuseks ettevalmistatud (metsa)looduse piisavus ja sellest tulenevalt järjest tugevamad looduses käijate jäetavad jäljed. Külastatavad loodusväärtused paiknevad nii era- kui riigimaadel. Külasuse korraldusele on süsteemsemalt tähelepanu pööratud riigimetsas, kus riigimetsa majandaja on välja arendanud teadmiste - (seirete ja uuringute) põhiselt metsa rekreatiivset kasutamisist võimaldava säästlikult majandatava looduses liikumise süsteemi, mille eesmärgiks on ühelt poolt luua täiendavaid võimalusi ja teiselt poolt kaitsta kasutatavat ressurssi. Et inimesed tahaksid looduses aega veeta ja et neil oleks seal viibides piisavalt infot, peavad olema välja arendatud vastavad tugistruktuurid, mille moodustavad infoviidad, - punktid, -tahvlid ja -keskused, loodusrajad ning muud rajatised: laudteed ja vaatetornid. Vajalik on ka veebipõhine info matkaradade paiknemise ja sealsete väärtuste kohta. Meetmed: a) Keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (KIKi koduleht220) on toetatud nt elurikkust tutvustava õpperaja loomist Järvseljal ja Äntu maastikukaitseala õpperaja korrastamist, rahvusparkide külastuskorralduslike materjalide koostamist ning rahvusparkide kultuuripärandi õppepäevi jm. 215 https://media.rmk.ee/files/RMK_Aastaraamat_2018_EST.pdf 216 https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2019_EST.pdf 217 https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2020_EST_final.pdf 218 https://media.rmk.ee/files/Metsamees139_2_2020_spreads.pdf 219 https://kik.ee/et/projekt/metsa-ja-puidutoostuse-ning-puidukasutusstatistika-edendamine-operatiivsed- ulevaated-ning-7 220 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 57  b) Kaitsealade külastustaristu rekonstrueerimist rahastatakse Ühtekuuluvusfondist. Kuigi see on algatatud juba 2015. aastal, siis Keskkonnaministri 13.07.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/561 muudeti Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 “Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ lisa 2 kogueelarve suurendamiseks 3 185 128 eurolt 4 005 000 euroni, sh ka uute objektide tegevuskavasse lisamisest tulenevalt (KIKi koduleht221). Tegemist on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse222 alusel kehtestatava käskkirjaga meetme tegevuse nr 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ rahastamiseks. K.6.23 Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi Probleemi kirjeldus: Praegused regulatsioonid näevad ette ranget looduskaitset ja majandamisel peetakse silmas eelkõige traditsioonilist looduse kasutust. Kuid maailm on muutnud ja algselt looduse kaitseks loodud rahvusparkidest on paljudes riikides saanud suured majandustuluallikad. Soomes tehtud uuringu järgi teenib iga riigi poolt rahvusparki investeeritud euro tagasi kümne kordselt. Eesti loodusel põhineva turismi kõrge potentsiaali täielikuks rakendamiseks peame kaitsealade ja eelkõige rahvusparkide kasutusreeglite kehtestamisel arvestama rohkem külastajate huvidega. Keskkonnaministri 13.07.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/561 muudeti Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 “Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ lisa 2 selliselt, et kogueelarvet suurendatakse 3 185 128 eurolt 4 005 000 euroni, sh ka uute objektide tegevuskavasse lisamisest tulenevalt (KIKi koduleht223). Meede hõlmab ka mitme rahvuspargi külastustaristu korrastamist, mis soodustab rahvuspargi turismi. K.6.24 *Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie Kirjeldus: Raiutakse aina nooremaid metsi ja valdavaks on muutunud lageraie. Kehtivate seaduste alusel teostatud mõned raied ei ole (loodus)turistidele esteetiliselt vastuvõetavad. Vana mets kui keskkond ja seal elavad liigid on oluline loodusel põhineva turismi ressurss. Selle jätkuv vähenemine kahandab loodusel põhineva turismi pakkumise võimalusi. Rohekoridorid ei suuda intensiivse lageraide tingimustes oma funktsioone täita nii looduslike liikide leviku kui ka loodusturismi mõttes. Eesti metsades on vanu loodusmetsi vaid 2% metsamaast, millest kõik ei ole kaitse all. Aastaraamat Mets 2016 andmetel moodustas 2015 aasta uuendusraiete kogupindalast 93% lageraied. Perioodi 2000-2015 SMI andmetel langes lageraiete osakaal aastatel 2003-2008 alla 80% kogu uuendusraiete pindalast, kuid peale langust on lageraiete osakaal uuendusraietest taas tõusnud 2000. aasta tasemele. Riik on arendanud või loonud sel perioodil erinevaid platvorme, kus on võimalik metsa majandamisele kaasa rääkida, eeskätt kohalikul tasandil (sh ka kohalikud turismiettevõtted). Kohalikke arenguid, sh ka rohevõrgustikku ja puhkealasid käsitlevaid arenguid, suunavad üldplaneeringud, vt probleemi K.1.2 meedet a, samuti on kohalikul tasandil võimalik kaasa rääkida riigimaal, vt probleemi K.1.2 meedet d (KAH alad) ning meetmena saab käsitleda ka naaberkinnistu uuendusraietest teavitamist, vt probleemi K.1.2 meedet f. Loodusturismi edendamiseks vajaliku taristu arendamise meetmeid kirjeldatakse probleemi 221 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/toetus-riigi-tegevuseks-tort#toggle4565 222 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001?leiaKehtiv 223 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/toetus-riigi-tegevuseks-tort#toggle4565 58 K.6.21 juures. Lisaks algatati 2020. aasta lõpus looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (2020. aasta lõpus), sh metsaseaduse muutmiseks (KeMi dokumendiregister224), mis saadeti kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks EISi 13.10.2020. Eelnõu sisaldas ka metsaseaduse muudatust, millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Märtsiks 2021 ei olnud eelnõu veel Riigikogus vastu võetud. K.6.25 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju) Kirjeldus: Loodusest ja teiste omandist hoolimatud inimesed viivad ja jätavad prügi nii riigi-, era- kui reformimata maale kogustes, mille tõttu peavad seda probleemiks nt Keskkonnainspektsioon ning Riigimetsa Majandamise Keskus, maaomanikud ja kohalikud omavalitsused, kes omal kulul metsa toodud jäätmed kõrvaldavad. Meetmed: a) Olemasolevat meedet, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi jäätmete liigiti kogumisel, toetati täiendavalt alates 2019. aastast (kodukompostrite soetamine) (KeMi andmed). Ka komposteeritavate jäätmete metsa alla viimine tekitab probleeme, kuna sellega võidakse metsa viia nii võõrliike kui haigusi. b) Antud ajavahemikus (jaan 2018 – märts 2021) on KeM kohtunud kohalike omavalitsustega (perioodil 2019-2020 tehti 19 kohapealset visiiti ja perioodil 2020-2021 kohtuti veebi teel 67 korda), mille üks eesmärk oli tegeleda ka jäätmeveo probleemidega. KOVidele anti suunis, et nad ei vabastaks korraldatud jäätmeveost kergekäeliselt, et mh ära hoida ka jäätmete vedu metsa alla. Näiteks Saku vald määras lisaks tühisõitudele minimaalse tasu, mistõttu hakkasid jäätmeid üle andma ka need, kes enne seda ei teinud. Probleem oli just nn suvilapiirkondadega, kus jäätmeid järjepidevalt metsa viidi (KeMi andmed). c) 2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (SUP direktiiv) (EUR-Lex225). KeM on ette valmistamas seaduseelnõu (protsessis), milles on sätestatud SUP direktiivist tulenevad laiendatud tootjavastutusega seotud üldpõhimõtted. Sellega seoses luuakse prügi koristamise kulude arvutusmetoodika väljatöötamiseks töögrupp. SUP direktiivi kohaselt tuleb tootjatel teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete (toidupakendid, valmistoidu pakkumiseks kasutatavad painduvast materjalist valmistatud pakid või pakkematerjalid, kuni kolme liitrise mahutavusega joogipakendid, õhukesed plastkandekotid, joogitopsid, niisutatud pühkepaberid, õhupallid ning filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud filtrid)226 puhul lisaks jäätmete kogumise, veo ja käitlemise jms kuludele katta ka kulud, mis on seotud antud toodetest tekkinud jäätmete koristamisega. Ehk kui näiteks kohalik omavalitsus koristab metsaaluseid prügist, siis on edaspidi võimalik eelpool nimetatud toodetest tekkinud jäätmete koristamisega seotud kulud katta tootjate kaudu (KeMi andmed). d) RMK on koostanud ja jaganud infomaterjale vältimaks prügi sattumist metsa alla, eeskätt seoses matkaradade kasutamise suurenemisega koroona ajal. RMK veebilehelt „Loodusega koos“227 on 224 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5650bd12-d6bc-4f29-bc8c-8057d1c43db7 225 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0904&from=ES 226 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/uhekordse-plasti-direktiiv 227 https://www.loodusegakoos.ee/ 59  võimalik leida nii juhiseid looduses käitumiseks228 kui ka prügi sorteerimise mängu229, mis soodustavad inimeste teadlikkuse suurendamist prügiteemadel. RMK koristab ka igal aastal metsast sinna toodud prügi, ka vahemikus 2018-2020, suurusjärgus u 250 tonni/aastas (RMK koduleht230). K.6.28 Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete aspekti Probleemi taust: Looduslikud pühapaigad on olnud läbi aegade inimeste jaoks eelkõige teraapilise iseloomuga. Pärimuslike pühapaikade rituaalid olid enamjaolt raviotstarbelised, olgu siis mõelduna vaimse või füüsilise tervise korrastamiseks. Tänapäeval on looduslikud pühapaigad inimestele eelkõige usundilise väärtusega ja ei ole seotud kaasaegse tervisekäitumisega (metsa ja tervise omavahelised seosed). Ei ole loodud võimalusi vanema kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. Kaudsema meetmena saab välja tuua probleemi K.6.5 meetme, mis puudutab looduslike pühapaikade inventeerimist. Inventeerimine on aluseks edasistele tegevustele, sh nt üldplaneeringutes looduslike pühapaikade ühendamist tervislike, nt metsas viibimise võimalustega. Otseselt läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete aspekti looduslike pühapaikade tõlgendamise kohta meedet ei ole võetud, kuid teadlikkust on suurendatud suuremahuliste inventuuride käigus läbi avalike tutvustusürituste, artiklite ja pressiteadete (vt probleemi K.6.5 meetmeid), samuti kuvatakse inventeeritud ajaloolisi looduslikke pühapaiku RMK pärandkultuuri andmebaasis. Ka Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõus (Vabariigi Valitsuse koduleht231) nimetatud 2. tegevussuuna all käsitletakse vaimse kultuuripärandi (sh looduslikud pühapaigad) teadlikkuse tõstmist ja kasutusvõimaluste laiendamist. K.6.29 Looduse ja kultuuritraditsioonidega seotud huvihariduse ja huvitegevuse vähene tähtsustamine ja toetamine KOV tasandil Kirjeldus: KOVi suunatud huvihariduse rahad kasutatakse ära põhiliselt kahes valdkonnas (sport ja robootika). Huvi loodusharidusega seotud huviringide loomise vastu on kesine. Suunatakse vähe raha loodusharidusega seotud huviringidesse. Likvideeritud on koolimetskonnad. Riikliku täiendava huvitoetuse 2018-2019 väljavõte näitas, et 33 kohalikku omavalitsust on teinud riigi lisaraha eest tegevusi, mis kvalifitseeruvad mingit sorti loodusõppena (õppekava-väline õpe). Tegevusi, mis sisaldavad sõnu „loodus, keskkond, metsandus“ on sel perioodil välja toodud 77 ja neis tegevustes on osalenud 1857 noort, sh 18 kohalikku omavalitsust ei ole esitanud andmeid osalenud noorte kohta. Huvitoetuse 2020 tegevuste väljavõte (valideerimata) näitas, et 22 kohalikku omavalitsust on teinud loodusteemalisi tegevusi mahus kokku 41 erinevat tegevust ja neis osalejaid on märgitud 1151 noort, sh 3 KOVi ei ole esitanud andmeid osalenud noorte kohta (Haridus- ja Noorteameti andmetel). K.6.30 Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal Kirjeldus: Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu vähenedes satuksime olukorda, kus peaksime hakkama riigina laene võtma jooksvate kulutuste katmiseks. Kaudselt on 70 000 (sellest 35 000 otseselt) töökohta seotud metsasektoriga. Stabiilse 228 https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda/prugivabalt-looduses 229 https://www.loodusegakoos.ee/sorteerimise-mang 230 https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2021/rmk-koristas-eelmisel-aastal- riigimetsast-250-tonni-prugi 231 https://www.valitsus.ee/media/4013/download 60 raiemahuga 15+ mln tm aitaksime kindlustada iseseisva hakkamasaamise aastast 2021, kui ELi toetused märgatavalt vähenevad. Selleks, et suudaksime väliskaubandusebilanssi paremini tasakaalustada, ei tohi aktsiisid halvendada puidutööstussektori konkurentsivõimet. Keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammist on perioodil 2018-2020 (KIKi koduleht232) rahastatud erinevaid metsasektori tutvustamist hõlmavaid projekte, nii tööstuse poolelt kui ka metsaomanike poolelt. Nt on igal aastal rahastatud Eesti Metsa- ja Puidutööstusliidu projekti „Puit- homse elukeskkonna võti. Puuinfo puidukasutuse edendamise projekt.“, mis olid suunatud puidukasutamise edendamisele ning metsa- ja puidusektori tegevuse keskkonnasõbralikkuse ja puidu kasutusvõimaluste ning selle säästva arengu põhimõtetega seoste osas teadlikkuse tõstmisele. Samuti on igal aastal toetatud Eesti Erametsaliidu korraldatavat kõigile avatud üritust „Kogu pere metsapäev ja metsamajandajate konkurss“, mille eesmärk ongi teavitustegevus, sh nii igaühele kui ka metsamajandajatele, hõlmates metsa sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi kui ka majanduslikke hüvesid ning jätkusuutlikku metsamajandamise põhimõtteid. Lisaks on toetatud Metsaseltsi üritusi „Metsarahva päev“, „Metsandussektori ühine kommunikatsiooniprojekt“ ja 3 projekti „Mets linna, linn metsa“, mis sisult on kõik metsandust ja metsasektorit, sh metsatööstust tutvustavad projektid. Loetelu ei ole ammendav. K.6.32 Kehtestatavad looduskaitse piirangud ei arvesta alati kehtivaid valla üldplaneeringuid Kirjeldus: Uued looduskaitse-piirangud alati ei arvesta valla üldplaneeringuid ning piirangute kehtestamisel on looduskaitselised huvid seatud kõrgemale kohaliku elanikkonna ja KOV-i eesmärkidest. Omavalitsus peab arenema tasakaalustatult ja terviklikult. Ei saa olla nii, et ühte valdkonda eelisarendatakse teiste arvelt ilma igasuguse riskianalüüsita kohalikule elule. Kohalikud elanikud peavad saama kaasa rääkida kõikides KOV territooriumil toimuvates küsimustes. Üldplaneering annab KOV territoriaalse arengu põhisuunad ja kui sellega minnakse vastuollu, siis tuleb neid vastuolusid lahendada üldplaneeringut muutva planeerimisprotsessiga, kus KOV volikogul on otsustav roll. Tänane seadusandlus ei kohusta LK-piirangute kehtestamisel riiki, kui ta läheb vastuollu KOV üldplaneeringuga, menetlema piirangute kehtestamist nii, et selle raames toimuks üldplaneeringu muutmine KOV volikogu poolt. Näiteks Nabala-Tuhala LKA moodustamine. 2018 – märts 2021 on uuendatud u 63 kaitseala ja püsielupaiga kaitse-eeskirja (KeA andmed). Nende koostamisel kaasatakse avalikkust, sh kohalikke omavalitsusi, kahel korral. Tegemist ei ole uue meetmega selles osas, et tuleb kaasata kohalikke omavalitsusi, küll aga on koostatud hulgaliselt uusi kaitse-eeskirju. K.6.33 *Riigimetsa roll erinevate hüvede (sotsiaalsed, majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised) tagamisel ja ühiskondlik ootus sellele vajab täpsustamist ja avalikku arutelu Kirjeldus: Metsad tervikuna peavad täitma ökosüsteemi teenuste hoidja ja pakkuja funktsioone nii riiklikus kui rahvusvahelises mastaabis (elurikkuse kaitse, kliimamuutuste mõju vähendamine, keskkonnakaitse, maastikukaitse, kultuuriväärtuste kaitse, rekreatsioon jne). Riigimetsadel on selles oluline, aga ümberkujunev roll, mis oleneb poliitilistest valikutest, muuhulgas rahvusvahelistest kohustustest ja erametsadele seatud keskkonnapiirangutest. Ühiskond seisab silmitsi üleilmse elurikkuse kaoga ja kliimamuutustega, mis sunnib suure keskkonnamõjuga tegevusi ümber hindama kõigis eluvaldkondades. Riigimetsa majandamise kuvand avalikkuses (välja toodud ka kaasamisküsitlusel). Meetmed: 232 Rahastatud projektid | Keskkonnainvesteeringute Keskus (kik.ee) 61  a) MAK2030 algatamise paralleelselt toimunud alusuuringu koostamisel 2018. aastal korraldati huvirühmade ootuste väljaselgitamiseks küsitlus (KeMi koduleht233), kus võis osaleda igaüks. Selle põhjal valmis eraldi uuringu lisana Tartu Ülikooli teadlaste Kiisel, M et al. aruanne „Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale“234, kus riigimetsa käsitletakse eraldi peatükis. Lisaks on riigimetsa käsitletud MAK2030 koostamise ajal toimunud aruteludes – nii laiemates huvirühmade aruteludes (KeMi koduleht235) (2019) kui oli eraldi sõlmküsimusena plaanitud ka juhtkogu aruteluna (KeMi koduleht, juhtkogu kohtumise protokoll236) (2019). Sõlmküsimuse arutelu juhtkogu otsusega siiski ei toimunud. b) Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 (Vabariigi Valitsuse koduleht237) sisaldab üldeesmärki 4.4. järgmises sõnatuses: Vähendame raiesurvet riigimetsale ja jälgime, et RMK tegevuses on ökoloogilised, majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid suuremas tasakaalus. Lahendusena nähakse nii MAK2030 koostamist kui ka RMK enda arengukava uuendamist lähtuvalt MAK2030-st. 2.2.2. Probleemid, millele meetmeid ei ole võetud Järgnevalt on eraldi välja toodud probleemid, millele meetmeid ei ole võetud. Ü.5.5 Metsas toimetavate inimeste madal informeeritus valdkonna teadustulemustest ja nende rakendamise võimalustest Kirjeldus: Metsas toimetavad ka ilma kutsehariduseta inimesed. Teadustulemused originaalkujul ei ole hästi mõistetavad ega kättesaadavad, et neid praktiliselt kasutada. Selle tulemusena võidakse metsade ökoloogilisi väärtusi kahjustada. Eraldi uut meedet ei ole. Riiklikult tellitud uuringud ja analüüsid avaldatakse vastava asutuse kodulehel, metsandusega seotud infot vahendab metsaomanikele jooksvalt SA EMK. Ü.5.7 Metsanduslikud teabematerjalide (teadustööd, uuringud ja muud infomaterjalid) ei ole avalikkusele lihtsasti kättesaadavad Kirjeldus: Materjali hulk on suur ja need on erinevates teadusasutustes ja institutsioonides laiali. Avalikkusel puudub teave kust mida leida. Puudub ühtne andmebaas teabematerjalide lihtsaks leidmiseks. Meedia haritus valdkondlike teemade käsitlemisel on puudulik. Uut meedet ühtse andmebaasi loomiseks ei ole võetud, kuid metsandusega seotud infot vahendab metsaomanikele jooksvalt SA EMK. K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme Kirjeldus: Praegu määrab pestitsiidide kasutamist metsa majandamise eeskiri § 20: 233 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-kusitlus-huviruhmadelt- arengukavale-esitatavate 234 https://www.envir.ee/sites/default/files/sihtryhmade_ootused_metsanduse_arengukavale.pdf 235 https://www.envir.ee/sites/default/files/huviruhmade_koondtulemused_uuendatud_10.06.2019.pdf 236 https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_juhtkogu_11.12.2019_kohtumise_protokoll.pdf 237 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 62 § 20. Pestitsiidide kasutamine metsas (1) Pestitsiide võib metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel. (2) Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsauuendustöödel. (3) Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida «Taimekaitseseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 on toodud, et metsades välditakse ohtlike taimekaitsevahendite kasutamist. Aastal 2013 koostas Keskkonnaministeerium eelnõu, millega plaanis muuta metsa majandamise eeskirja järgmiselt: 28) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Metsakaitseekspertiisi ei ole vaja teha pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates, seemlates ja metsauuendustöödel ning kultiveeritud taimede hooldamiseks kuni 5-aastastes metsakultuurides..”; 29) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: “(21) Väljaspool kaitstavaid loodusobjekte võib jänesekapsa-kõdusoo, kastikuloo, sinilille, jänesekapsa, naadi ja angervaksa kasvukohatüübis kuni nelja aasta vanustes metsakultuurides kasutada hooldamistöödel herbitsiide 10. maist 20. juunini kuni 30% ulatuses metsakultuuri pindalast.“; Kogu eelnõu ja seletuskirja tekstiga on võimalik tutvuda siin: https://drive.google.com/open?id=1VhTp0458al5828PxOghvR0XkYh6qhwTG. Eelnõus väljatoodud punkte ei rakendatud looduskaitse arengukavas toodud põhjenduse tõttu. Meetmeid ei ole võetud. Samas tegemist ei ole levinud praktikaga ning üldjuhul ei ole pestitsiidide kasutamine ka täna metsas lubatud ehk probleemi sõnastus eeldab, et see ei muutuks. K.3.1 Kõik metsa majandajad ei järgi metsa majandamise head tava Kirjeldus: Metsa majandamise hea tava sisaldab ühiskonnale vastuvõetavaid väärtushinnanguid, mis ei oma seadusandlikku kaitset. Vabatahtlikku metsa majandamise head tava on vähe tutvustatud ja rakendatud. Meetmeid ei ole võetud. Tegemist on vaba tahte leppega, milles riik saab eeskuju anda. K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata Kirjeldus: Kui kehtestatakse iga aastane raielimiit, siis see võib pärssida metsa ressursi ratsionaalset kasutamist. Võimalik, et mõnedel aastate ei ole võimalik raiuda limiidi ulatuses metsa kuna ilmastikuolud, maailmaturuhinnad vms ei võimalda seda. Meetmeid ei ole võetud. Raielimiidi seadmise kõige tõenäolisem dokument on arengukava, mis ei ole veel valmis. Probleemi sõnastus ja kirjeldus eeldavad, et ei võetaks uut meedet (ei kehtestataks ülempiiri aasta lõikes). K.3.12 Kraavivõrk erametsas hooldamata Kirjeldus: Puudulik kuivendus märgades kasvukohtades takistab metsa kasvu. Eriti oluline on kraavide roll lageraiejärgselt kui põhjavee tase võib tõusta kuni 38 cm, mis omakorda takistab uue metsapõlve rajamist. Suur osa kraave on Maaparandussüsteemide Registris registreerimata ja enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-1985 ehk amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus kraavide uuendamisel ja 63 korrashoiul. Metsamaaparanduse süsteemne toetamine erametsamaal võimaldaks oluliselt tõsta majandusmetsade tootlikkust. KAURi koostatavas aastaraamatus Mets 2019238 on toodud erametsaomanikele makstava metsamaaparanduse toetuse aegread (tabel 10.5.1), millest on näha, et viimastel aastatel on maaparandustoetused püsinud üle 200 000 euro juures aasta lõikes, kuid olulisem suurenemine on toimunud juba enne vaadeldavat perioodi. Seega ei loetle seda siin ka uue meetmena. K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist Kirjeldus: Majandusmetsades (need metsad kus raied on lubatud sh kaitsealade majandatavad metsad) majandatakse metsa tulu saamise eesmärgil ning peamine tulu allikas on metsamaterjal. Kasumiküpsus on tugevalt sõltuvuses metsamaterjali nõudlusest. Seega ei ole mõistlik parima kasumi saamise eesmärgil lähtuda muudest küpsuse kriteeriumidest ega tõlgendustest (näiteks bioloogiline küpsus) / Raievanused tuleb kaotada ning jätta majandusmetsade küpsuse definitsioon metsaomanike ning metsaväärtuste nõudluse ja pakkumiste suhtele. Otseseid meetmeid ei ole võetud. Samas probleemi K.3.15 all kirjeldatakse meetmeid, mida on ette võetud, et metsaressurssi kasutataks tõhusamalt. Kui vaadata probleemikirjeldust, siis küsimus on ka nõudluses ning parem väärindamisvõimaluste loomine võib suurendada ka nõudlust, sh kehvema kvaliteediga materjali järele. Siiski on need meetmed metsaomaniku suhtes liialt kaudsed, et kindlalt tuua välja uute meetmete olemasolu. K.4.2 Seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad võivad sattuda raiesse Kirjeldus: Kuna JRO maad on olnud pikalt majandamisest väljas, leidub neil maadel potentsiaalseid alasid, mille ökoloogine väärtus on tõusnud, kaitsealuste liikide leiukohti jms. Ülevaade 2009 – 29.02.2016 inventeeritud ja RITAsse sisestatud juurde tulnud alade metsamaa pindalast (79% kõigist juurdetulnud aladest, RMK andmed): /…/ KeA analüüsis 2017. aastal KeAs ülevaatamisel käinud riigimaadest, mida Maa-amet plaanis müüa oksjoni korras: Kokku 604 maaüksust. 108 juhul jäi maaüksus mõnele kaitstavale alale (piiranguvööndisse, mõned üksikud „kotkaringid“), ehk 18% kogumahus. 67 korral jäi müüki minevale maaüksusele mõni looduskaitseline väärtus (metsaga seotud kaitsealune liik, kaitset vaja kooslus PLK või VEP) ehk 11% kogumahust. 2017. a oli u 29% maaüksustest, mis müüki läksid, sellised, mis loodusväärtusega seotud. Müüki minemine sõltub looduskaitselise maa riigile omandamise põhjuste kriteeriumidest (eelkõige oleneb rangusest, mitte konkreetsest loodusväärtusest). Kuigi 2018. aastal muudeti looduskaitseliste maade omandamise rahastussüsteemi ning tegevus viidi Maa-ametist üle KeAsse ja RMKsse (RMK koduleht239), siis KeA andmetel omandamisel täiendavaid inventuure ei korraldata ning lähtutakse teadaolevatest ehk Keskkonnaregistrisse kantud loodusväärtustest. Täieliku majanduskeeluga alasid kaitsealustel objektidel erastada ei lasta, küll võib neid omandada riik. Seega uut meedet ei ole. K.4.7 Pärast raieid metsa säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas 238 https://keskkonnaagentuur.ee/media/882/download 239 https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2018/riik-korraldas-umber-korge- loodusvaartusega-maade-omandamise 64 Kirjeldus: Minimaalne kogus on Raul Rosenvaldi teadustööde ülevaate järgi 15% tagavarast (Rosenvald, R. Lõhmus, A. 2008. For what, when and where is green-tree retention better than clearcutting? A riview of the biodiversity aspects. Forest Ecology and Management, 255, 1-5). Hetkel nõuab metsaseadus 5 tm säilikpuude jätmist ühe hektari kohta, üle viie hektari suurustel lankidel 10 tm säilikpuude jätmist. RMK majandatavates metsades on FSC nõuete tõttu säilikpuude lävendid suuremad – 10 tm/ha kõigi uuendusraiete järel. Langile ei jäeta piisavalt alles olemasolevat järelkasvu häiludena. Tihti ei tehta vahet seemne- ja säilikpuudel ning mõne aja möödudes koristatakse langilt ka säilikpuud. Langi serva jäetud säilikpuude grupid liidetakse metsakorralduse raames kõrval oleva eraldusega, mistõttu langevad vana langi „hulgas välja“ Meetmeid ei ole võetud. Viimane säilikpuude jätmist reguleeriv metsaseaduse muudatus oli tehtud u aasta enne probleemide kaardistamise lõpetamist, 2017. a metsaseaduse muutmisel, kus kehtestati nõue jätta säilikpuid ka turbe- ja valikraietel (Riigi Teataja240). K.4.8 Raiete käigus vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus Kirjeldus: Surnud puiduga on seotud väga mitmekesine elustik, kelle elupaik oleneb puidu kogusest; kõdupuit on ka Forest Europe poolt kasutatav säästva metsanduse indikaator. Pärast intensiivset majandamist EV esimesel iseseisvusperioodil, suurenesid 20. sajandi II poolel surnud puidu hulgad Eesti metsades oluliselt ja nendega seotud elustiku seisund paranes. Viimasel kümnel aastal on aga metsamajandus intensiivistunud ja üksikuuringud näitavad surnud puidu ulatuslikku eemaldamist või purustamist raietel. Selle mõju elustikule ei ole hinnatud, kuid teada on nt õõnsustes pesitsevate kakuliste vähenemine ning prognoositav on paljude torikseeneliikide vähenemine. SMI kogub küll ülepinnalisi andmeid surnud puidu hulga kohta, kuid nende veahinnangud on ülisuured ja trendi jälgimine seetõttu raskendatud. Eriti suur on viga just noorendike puhul, mil kõdupuiduhulgad on metsa arengureas kõige madalamad ning mis seetõttu on kõdupuiduelustiku jätkusuutlikkuse jaoks kriitiline faas. Meetmed ei ole võetud. K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis Kirjeldus: Tegemist on eesmärgi konfliktiga. Üks ministeerium peab hea seisma nii selle eest, et liiga palju ei raiutaks, kui ka lubama raiuda ning see on põhjustanud ka konflikti ühiskonnas. Probleem on analoogiline probleemiga maavarade kasutamisel. Metsasektor on riigis olulise tähtsusega ning valdkonna otsuste mõju peaks kaaluma oluliselt laiemalt. Uusi meetmeid ei ole võetud. K.6.20 Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus Kirjeldus: Eesti kehtivad piirangud ümarpuidu autotranspordi massipiirangutele on liiga karmid ja ei võimalda kasutada transpordiseadmeid efektiivselt. Konkurentriikides suurendatakse massipiiranguid oluliselt, mis mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Ümarpalgi veole lubatud 52 t piirangut on laiendatud kõigile kaubavedudele (Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 04.09.2015 määruse nr 114 (Riigi Teataja241) alusel juba 2015. aastast ümarpuidu vedudel ja 01.07.2018 jõustunud Liiklusseaduse (riigi Teataja242) § 341 (8) kohaselt kõikidel kaubavedudel võimaldatakse eriveona kasutada autoronge täismassiga 52 tonni senise üldnormi 40/44 240 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017001 241 https://www.riigiteataja.ee/akt/109092015002?leiaKehtiv 242 https://www.riigiteataja.ee/akt/130032021003?leiaKehtiv 65 tonni asemel, kui vedu vastab samas paragrahvis sätestatud nõuetele (teeomaniku eriluba, veduki heitgaasiklass min EURO V, mittepööratavatel telgedel paarisrattad, 7 telge).). Transpordiamet on täiendavalt analüüsimas 60 tonni täismassiga sõidukite teedele lubamise tingimusi ja mõju (MKM andmed), kuid meedet veel ei ole. K.6.22 Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe kolmandate isikute majanduslikuks metsa kõrvalkasutuseks Kirjeldus: Kaitsealusel metsal on ökoloogiline väärtus, kuid lisaks on see kohalikele inimeste rekreatsiooni keskkond ja loodusturismi ressurss. Ühelt poolt on Eesti puutumatu loodus valitud üheks meie turismi kolmest alustalast. Me ei saa kasutada kaitsealasid loodusturismi ja rekreatsiooni ressursina samal ajal arendades seal intensiivset metsamajandust. Ökoloogiliselt võib see olla põhjendatud, kuid turismielamus on terviklik ja koosneb lisaks erinevate detailidele (nähtud liigid, majutus, toit, taristu jm) ka keskkonnast. On esinenud olukordi, kus seaduslik metsamajanduslik tegevus on häirinud turismiettevõtjaid, kuna majandatud mets on kahandanud piirkonna loodusturismialast väärtust. Samas ei ole maaomanik olnud kaasatud loodusturismi korraldusse, sealhulgas on puudunud turismiettevõtja valmisolek jagada äritegevuse tulusid kohalike maaomanikega. Vajalik on metsa rekreatiivse kasutamise kui metsa ühe ökosüsteemse teenuse arendamine turustatavaks (so maaomanikele kasu toovaks) teenuseks. Uusi meetmed ei ole võetud. K.6.26 Metsa kultuurilise funktsiooni ebapiisav uuritus. Puudub kaasaegne põhjalik eestimaalaste loodustunnetuse uuring, mis aitaks lahti mõtestada looduse tähendust rahvuslikus identiteediloomes https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf Kirjeldus: Puuduvad teaduslikud uuringud metsaga seotud kultuuri ja eestlaste loodustunnetuse muutumise kohta. Metsaga seotud kultuuripärandi uurimine on hääbunud. Meetmeid ei ole võetud. K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides Probleemi taust: Eesti inimeste pärimuslik loodustundmine väheneb. Õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid (nt looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, traditsioonilisi metsakasutusviise). Liiga vähe tutvustatakse loodus- ja majandusmetsa ning püsi- ja intensiivmetsanduse erinevusi. Kuigi ajaloolisi looduslikke pühapaiku on mahukalt inventeeritud ja selle käigus ka teadlikkust tõstetud (vt probleemi K.6.5 meetmeid), siis otseselt koolides tutvustamise meetmeid ei ole. K.6.31 *Eestis antav metsanduslik kõrgharidus ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja loodusväärtusi Kirjeldus: Kõrgharitud metsameestel, sh EMÜ-st võrsunud metsandus- ja looduskaitsejuhtidel ning poliitikutel puudub ökoloogiline maailmavaade, arusaam globaalprobleemidest ja Eesti osast neis. Meetmeid ei ole võetud. K.6.34 Maaomanikud ei saa piisavalt kaasa rääkida tema maal toimuva jahikorralduse osas Kirjeldus: Maaomanik saab väikeulukijahti oma maal korraldada, kuid jahipiirkonna moodustamisel või selle kasutaja vahetamisel ei ole maaomanikul suurt sõnaõigust, kuna jahipiirkonnad on kohati hästi suured. Jahiseaduse vastavad punktid on liiga kõike lubavad ning reaalsuses mitte toimivad. 66 Uusi meetmeid võetud ei ole. 2.3. Kokkuvõte meetmetest Analüüsi tulemusel tuvastati, et analüüsitavas ajavahemikus on juba uusi meetmeid võetud enamiku (83%) kirjeldatud probleemide korral ehk meetmeid ei leitud või olid need liiga kaudsed seostamiseks vaid 17 probleemi korral, sh erinevates valdkondades, millest kaks olid MAK2030 algatamise ettepanekus nimetatud prioriteetseks (K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis ja K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides). Mõne probleemi korral on meetmed loodud juba varasemalt (ei ole uued) või planeeritakse uut meedet, ühe probleemi korral uut meedet ei eeldatagi (K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme). Teisalt on positiivne tõdeda, et kuigi MAK2030 eelnõu ei ole kinnitatud, siis juba tegeletakse valdava enamiku probleemide lahendamisega. Meetmete piisavuse analüüs ei olnud käesoleva töö osa. Lisaväärtusena annab analüüs näitliku ülevaate riigisüsteemi keerukusest, erinevate valdkondade seostest ja meetmete mitmekesisusest. Lisaks joonistusid meetmete kirjeldamisel läbi sagedaste ristviitamiste välja mõned nn katusprobleemide plokid, mille alla kuuluvad lisaks väljatoodule mitmete teiste probleemide meetmed: 1) K.1.1 *Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone“ kompleksselt koos teiste väga sarnase sõnastusega probleemidega K.3.5 „*Praeguste raiemahtude säilitamine sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel võib ohustada metsade ökoloogilisi väärtusi mitmekümne aasta pärast“ ja K.3.6 „*Raiemahtude alandamise vajadus liigirikkuse ja kliima kaalutlustest lähtuvalt“ – seda küll jättes kõrvale raiemahu, mis tegelikult mõõdab hoopis ressursikasutust (majanduslik väljund, mitte ökoloogiline mõõdik, sh nii elurikkuse kui ka süsinikuvaru hindamisel peaks hindama metsa jäävat ressurssi ja selle kvaliteeti nende väärtuste hoidmiseks) ning keskendudes probleemide teisele osale, mis käsitlevad ohte ökoloogilistele väärtustele ja elurikkusele ning toimetulekut kliimamuutustega (sh süsinikuvaru ja -sidumine); 2) K.1.4 „Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja –sidumise osas“, K.1.5 „Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda“ ning K.1.6 „Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja - sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise“ – mis on juba probleemis eesmärgina sõnastatud; 3) K.3.13 „Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega“ ja K.6.8 „Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse“, mis ühendavad kokku konkurentsivõime tõstmise vajaduse ning mille meetmed on ühtlasi katuseks ka probleemile K.6.14 „Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud“ ning 4) lisaks moodustavad suurema klastri metsa ökosüsteemiteenustega seotud probleemid koos rohevõrgustiku ja metsamaastiku planeerimist ning metsa majandamises kaasa rääkimist lahendavate meetmetega. 67 Sissejuhatusena järgmisesse peatükki: kui neid nn katusprobleeme kõrvutada MAK2030 eelnõu 31.05.2021 kavandi alaeesmärkidega, saab meetmete analüüsist teha kolmanda huvitava järelduse: meetmete seoste põhjal välja joonistunud nn katusprobleeme katavad väga hästi MAK2030 eelnõu 31.05.2021 kavandi alaeesmärgid. Eelnõus toodud alaeesmärgid on sõnastatud järgmiselt: 1) Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga 2) Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline 3) Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Esimene alaeesmärk käsitleb kliimamuutuseid, sh täpsustamata, kas nende leevendamist (eeskätt süsinikuringe) või kliimamuutustega kohanemine (sh mets ise peab olema kohanemisvõimeline). Sellega seostub hästi ülaltoodud teine plokk katusprobleeme. Lisaks tuleb arvestada metsade elurikkuse seisundiga – millest räägib esimene plokk nn katusprobleeme. Teine alaeesmärk metsasektori konkurentsivõime kohta seostub kolmanda ploki katusprobleemidega, mis käsitlevad konkurentsivõimet ja seeläbi ka maapiirkondade töökohti jm. Kõige viimane katusprobleemide plokk on horisontaalne ja seostub tegelikult kõigi kolme alaeesmärgiga, sest nii ökosüsteemiteenused käsitlevad erinevaid hüvesid, sh nii ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi, ning kogu teenuste kaardistamine, sh hinnastamine, kuid ka nende planeerimine läbi metsamaastiku planeerimise aitabki planeerida ka metsakasutust erinevatel otstarvetel ning lisaks toimub ka selles protsessis kaasamine. 68  3. Probleemide käsitlemine MAK2030 eelnõus 3.1. Probleemide seoste otsimise lähtekohad MAK2030 eelnõu on jaotatud järgnevateks osadeks: olukorra kirjeldus koos arenguvajadustega ning üldeesmärk ja seejärel kolm alaeesmärki koos mõõdikute ja detailsete tegevussuundadega. Analüüsimaks, kas ja kuidas on MAK2030 algatamise töörühma valdkondlikes töörühmades sõnastatud probleeme MAK2030 eelnõus käsitletud, jagati töö kahte etappi: alustati seoste otsimist probleemide võimalike lahenduste ja eelnõus sõnastatud tegevussuundade vahel ning seejärel käsitlemist mitte leidnud probleemide korral otsiti seoseid ülejäänud MAK2030 eelnõu tekstiga. Esmalt otsiti seoseid tegevussuundadega seetõttu, et probleemistik laskub kohati väga detailsele tasemele ning just detailsusastet arvestades ongi lõviosa probleemidest võimalik võrrelda eeskätt tegevussuundadega. See tuleneb ilmselt sellest, et tegevussuunad on sageli sõnastatud MAK2030 algatamise ettepanekus ja selle lisas toodud probleemide, alusuuringu ning muude taustamaterjalide alusel toimunud huvirühmade arutelude tulemuste243 põhjal. Teisalt on mõned probleemid sõnastatud üldisemalt või ongi hoopis osa arengukava lähteülesandest (seos teiste arengudokumentidega), mistõttu on vajalik seoseid otsida ka ülejäänud arengukavast. Kirjeldamaks seoste otsimise keerukust, saab välja tuua probleemide mitmekesise sõnastuse. Probleemid on olemuselt: - sageli väga konkreetsed, detailsed ning sisaldavad ka oodatavat meedet lahendamiseks (nt Seni reformimata riigimade RMKle üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge loodusväärtusega alad võivad sattuda raiesse – kirjeldatakse puudulikku meedet ja mis on selle tagajärg); - sõnastatud kui meede või siis puudulik meede (nt metsa raadamise mõju ei kompenseerita – meetmena oodatakse kompenseerimist, kuid probleem, milleks meede tuleks võtta, sõnastuses puudub); - teisalt ka just vastupidi laia ulatusega, mistõttu ka lahendus ei saa olla üks-ühele (nt Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust – raiemaht ise kujuneb juba mitme väga erineva meetme mõjul) või - eesmärgilise sõnastusega (nt Eesti metsade majandamine ja maakasutus ei pruugi olla metsade süsinikuvaru seisukohalt optimaalne, samas kui eesmärk võiks olla metsade süsinikuvaru ja - sidumisevõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise). 3.1.1. Seoste otsimine tegevussuundadega Tegevussuundadega seoste otsimise tegid keeruliseks järgmised asjaolud: lahendused võisid mõjutada mitut probleemi ning olla seotud ka kaudsema lahendusega või teistsuguse lahendusega, kui probleemi sõnastus eeldas. Samuti ei olnud probleemid omavahel võrdse kaalu ega sõnastusega (erinev detailsusaste). Üldiselt püüti lähtuda võimalikult otsestest seostest, mis on Lisas 2 märgitud rasvases 243 https://www.envir.ee/sites/default/files/huviruhmade_koondtulemused_uuendatud_10.06.2019.pdf 69 kirjas, kuid välja toodi ka kaudsemalt seostuvad tegevussuunad, kui seos oli jätkuvalt ilmselge. Töö ühtlustamiseks korrati sama tegevust uuesti peale kõigi probleemide ülevaatamist. 3.1.2. Probleemide seostamine ülejäänud eelnõu tekstiga Eeldusel, et tegevussuunad täidavad MAK eelnõus seatud eesmärke, ning arvestades peamist probleemide üldistustaset, vaadeldi ülejäänud tekstist seoste otsimiseks vaid neid probleeme, mis tegevussuundades kajastust ei leidnud (kokku 20 probleemi, lisaks üks osaliselt seotud probleem). Seoseid otsiti eeskätt MAK2030 eelnõu eesmärkidega ja arenguvajaduste kirjeldustega. Seoste hindamisel kasutati vabatekstilist skaalat, sest sõltuvalt probleemide sõnastustest ja eritasanditest ei ole kõik seosed ilmselged. Hinnangu andmise osana toodi välja arutelu, mis kaalutlused hinnangut mõjutasid. 3.2. Kahe-etapilise hindamise tulemused 3.2.1. Kõik probleemid Konkreetsed leitud seosed koos kahe-etapilise analüüsi tulemuste ja selgitustega on toodud Lisas 2. 3.2.2. Probleemid, mille seost ei leitud või seos jäi ebaselgeks Kuna just probleemide seostamine MAK2030 eelnõuga on selle töö üks olulisemaid eesmärke, siis on allpool eraldi välja toodud need probleemid, mis selget seost ei leidnud, koos lühikeste kokkuvõtvate selgitustega. Lühijäreldused on allajoonitud. Pikemad, kahe-etapilise analüüsi käigus toodud selgitused on eelpooltoodud tabelis. Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest Seos on ebaselge. Sertifitseerimise näol on tegemist on erasektori tegevusega, mille alast statistikat riik ei kogu. Küll aga on tegevussuundades toetus sertifitseerimisele. Kui aga rääkida laiemalt loodusväärtuste kaitsest, mis puudutab riigistatistikat, siis kuigi sellises üldises plaanis seda probleemi tegevussuundades ei lahendata, siis kaudseid osalisi seoseid võib leida nt ökosüsteemiteenuste pideva arvestussüsteemi loomise kaudu või läbi metsa puudutava avaliku teabe ja ruumiinfo kättesaadavuse tagamise. Seega probleemi fookustatud osaga (sertifitseerimisest tulenevad piirangud) seost ei ole, laiemas plaanis aga küll. K.1.7 *Metsade väetamine on keelatud Otsene seos puudub. Väetamist, kui sellist, tegevussuundades ega eelnõus tervikuna ei nimetata. Küll aga võib see olla osa metsade tootlikkuse tõstmisest ehk probleemi lahendamine ei ole välistatud. Eelnõus eeldatakse metsa tootlikkuse suurendamist, sh kliimamuutuste mõju leevendamiseks, kuid selleks 70 kirjeldatakse eelnõu lk 11-14 teistsuguseid vajadusi - metsapuu seemnete ja kvaliteetse kultiveerimismaterjali kättesaadavus, kasvukohatüübile sobilike puuliikidega uuendamine jm metsakasvatusvõtted, metsataristu arendamine. K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme Seos puudub. Sünteetiliste pestitsiidide kasutamine metsamaal ei ole levinud ega lubatud (v.a. erandjuhud), mis võib olla ka põhjuseks, et küsimust eelnõus ei käsitletud. K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata Seos on ebaselge. Antud juhul on ainsana raiemahtu käsitlevatest probleemidest tegemist kõige selgemalt just raiemahuga seotud probleemiga, sest raiemaht on ressursikasutuse mõõdik. Säästlikust metsandusest lähtuvalt (sissejuhatus) tundub, et limiit siiski seatakse sõltuvalt juurdekasvust. Seega on seos probleemiga küll olemas, kuid jääb oma olemuselt ebaselgeks, eriti, kuna probleemi sõnastus eeldab selle mitteseadmist. K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist Seos on ebaselge. Tegemist on üsna detailse meetmega ehk ühe konkreetse metsa majandamise piiranguga, mida otseselt tegevussuundades ega ka kogu eelnõus ei käsitleta. Samas võivad raievanust mõjutada erinevad palju üldisemal tasemel kirjeldatud tegevussuunad (nt süsinikusidumise või - talletamise osas, sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajaduste rahuldamine, piirkondlike erisuste järgimine jm), sh ka vastupidiselt (vajadus veelgi kõrgematele raievanustele). Probleemi kirjeldus selgitab, et eeskätt mõeldaksegi metsa vanust, millal on majanduslikult mõistlik raiuda (suurim majanduslik kasum). Võib oletada, et eeskätt on see seotud puidu kvaliteediga. Tõsi, eelnõu tegevussuunad näevad ette tootlikku ja tervet metsa, kuid pigem läbi kiire ja kvaliteetse metsa uuendamise peale raiet ning läbi muude metsakasvatusvõtete. Samuti lahendatakse metsasektori konkurentsivõime tagamise probleemi läbi ressursi väärindamise, sh ka mittekvaliteetse puidu parema kasutuselevõtu - see ei taga aga tingimata paremat väärtust metsaomanikule, kuid tervikuna aitab täita alameesmärki, et metsasektor tervikuna on konkurentsivõimeline. Konkreetselt metsa majandamise vaatest ja selle efektiivsusega seos jääb ikkagi ebaselgeks, kuna osaliselt metsa majandamise efektiivsust käsitletakse (läbi toetavate meetmete), kuid kitsamalt, metsas toimetamise tasandilt ja omaniku vaatest lähenedes on ka tegevussuundi, mis võivad raievanused veelgi piiravamaks muuta. K.4.4 Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne, võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist Otsene seos puudub. Nõmmemetsi eraldi tegevussuundades ega eelnõus ei nimetata ega käsitleta, küll aga räägitakse üldisemalt metsa majandamisvõtete uurimisest, parandamisest ja selle teadmise viimisest metsaomanikeni (täpsustamata metsatüüpe), mis ei välista ka nõmmemetsade majandamisvõtete muutusi. Probleemi kirjeldus viitab eeskätt probleemile, et enamus nõmmemetsi on rangelt kaitstud, mistõttu looduslike põlengutest tingitud häiringute sagedus ei pruugi olla piisav ning osaline lageraie võiks olla õigustatud. Kaitstavatel aladel nõmmemetsa majandust reguleerib aga looduskaitsevaldkond. Eelnõu lk 10 nimetatakse valdkonna arenguvajaduste all järgmist: "Metsaelupaikade kaitse korraldamiseks, sh seisundi parandamiseks tuleb koostada elupaigaspetsiifikat arvestavad tegevuskavad kaitstavatele 71 märgadele ja kuivadele metsadele ja need ellu viia." Samas tegevussuundades seda otse välja ei ole toodud, tegemist on ka looduskaitsevaldkonna juba planeeritud projektiga (LIFE-IP projekt „ForEst&FarmLand"), mistõttu ei pruugi metsanduse arengukavas konkreetse tegevussuuna kirjeldamine olla vajalik, vältimaks dubleerimist strateegiates. K.5.2 Metsade majandamine on ühendamata puisniitude ja –karjamaade loodusväärtuste kaitsega Otsene seos puudub. Puisniite ja -karjamaid tegevussuundades otseselt ei käsitleta, siiski sidususe parandamist puudutavate tegevussuundade elluviimisel ei saa välistada ka selle probleemi lahendamist. Samas maastike sidusus on laiem teema kui vaid metsanduse valdkond ning viidatuna kaitstavatele väärtustele võiks see olla osa looduskaitse korralduse terviklikust käsitlemisest. K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis Seos puudub. Arengukava lähtub olemasolevast riigihalduse ülesehitusest ja KeMile seadusega pandud kohustustest. Seda kirjeldatakse nii sissejuhatuses kui ka eraldi peatükis "Arengukava juhtimine ja rakendamine". Tegemist on pigem riigihaldusliku küsimusega. K.6.10 Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest Seos puudub. Sellist uuringut ennast eelnõus ei käsitleta. Kaudselt võib selle probleemi lahendamist seostada ökosüsteemiteenuste kaardistamise ja hinnastamisega, kuid pigem on mõeldud siin väga konkreetselt looduskaitse valdkonna kulusid ja tulusid. Looduskaitse arengut suunatakse strateegias KEVAD, mille koostamise ettepaneku244 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 11. märtsil 2021 (hõlmab mh varasemat looduskaitse arengukava). Strateegia koostamisel mõjuhindamise käigus on asjakohane hinnata ka vastava valdkonna tulusid ja kulusid tervikuna. Teisalt ei saa välistada ka MAK2030 mõjuhindamises metsa puudutava looduskaitse kulude ja tulude hindamist. K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest Otsene seos puudub. Tegevussuundades otseselt puiduenergeetika majanduslikke mõjusid ei käsitleta, küll aga puiduenergeetikat ennast. Eelnõu lk 13 selgitatakse olukorra kirjeldusena, millise mahu moodustab raiutavast likviidse puidu mahust küttepuit ning samuti juhitakse tähelepanu vajadusele järgida EL taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001. Samas on puiduenergeetika üks osa kogu energeetika valdkonnast, mistõttu majanduslike vajaduste ja mõjude hindamine võiks olla osa energeetika valdkonna arengusuundade taustamaterjalist. ENMAK2035 koostamise ettepaneku on MKM kooskõlastamiseks EISi ka esitanud245. Samuti võib tekkida vajadus ka MAK2030 mõjude hindamises toodud probleemi lahendada eeskätt osana maksimaalse väärindamisega seotud suundade seadmisel. K.6.23 Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi Seos puudub. Rahvusparkide kaitse-eeskirjade koostamine on looduskaitse valdkonna tegevus ning võiks pigem olla käsitletud vastavas valdkonnas. 244 https://www.envir.ee/sites/default/files/ESO/KEVAD/keskkonnavaldkonna_arengukava_2030_koostamise_ettepa nek_ake_11.03.2021.pdf 245 https://eelnoud.valitsus.ee/main#tE9DHAGH 72 K.6.25 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju) Otsene seos puudub. Prügistamist ennast tegevussuundades ei käsitleta, kuid mitmeid üldisemad teadlikkust suurendavad tegevussuunad ei välista ka prügistamise ohtude osas teadlikkuse suurendamist ja seeläbi probleemi leevendamist. Probleemi tervikuna aitab kõige paremini lahendada jäätmemajandusvaldkond, kuid metsa rekreatiivse kasutuse juures ka nii metsandus kui looduskaitse (kaitsealade külastustaristu rajamine nt). K.6.32 Kehtestatavad looduskaitse piirangud ei arvesta alati kehtivaid valla üldplaneeringuid Seos puudub. Eeskätt mõeldakse siin looduskaitseseaduse alusel seatavaid piiranguid ning temaatika on tegelikult ka laiem kui metsandus/metsamaa kasutamine. Kaudsemalt võib siiski tegevussuundadesse toodud metsade sidususe uurimine ja kogu ökosüsteemiteenuste arendamine ning üldplaneeringutega sidumine selle probleemi lahendamisele kaasa aidata. Eelnõu olukorda kirjeldavas osas käsitletakse üldplaneeringuid aga pigem võtmes, mis võimaldab olulisi piirkondlike arenguvajaduste rahuldamiseks metsa majandamisele piiranguid seada, mitte läbi looduskaitse korralduse. Kaitse-eeskirju koostatakse looduskaitsevaldkonnas ning mõistlik on ka selles valdkonnas seda probleemi lahendada. K.6.33 *Riigimetsa roll erinevate hüvede (sotsiaalsed, majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised) tagamisel ja ühiskondlik ootus sellele vajab täpsustamist ja avalikku arutelu Seos ebaselge. Riigimetsa rolli käsitletakse tegevussuundade tasemel (nt kohaliku tasandi metsamajandamise planeerimine, seemnevaru kogumine, looduskaitsetöödesse investeerimise suurendamine), kuid ei planeerita eraldi arutelu selle üle. Riigimetsa ja seda iseloomustavat statistikat käsitletakse mõningal määral olukorra kirjelduses, sh tuuakse välja riigimetsa erisusi võrreldes erametsaga - võimalik raiemahu suunamine, raierahu pidamine, suur osa vääriselupaikadest (84%) asub riigimetsas, puhkealade külastus on kasvanud ja rekreatiivse kasutuse hea ülevaade, kaasarääkimise võimalused. Samas on riigi metsandusele ootusi uuritud MAK2030 algatamisega paralleelselt toimunud alusuuringu koostamisel 2018. aastal, mil valmis eraldi uuringu lisana Tartu Ülikooli teadlaste Kiisel, M et al aruanne „Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale“246, kus riigimetsa käsitletakse eraldi peatükis. Samuti on rolli arutatud MAK2030 koostamise huvirühmade aruteludes, mille põhjal on tegevussuundades ka mõned riigimetsa rollid antud. Vabariigi Valitsus on oma kehtivas tegevusprogrammis (Vabariigi Valitsuse koduleht247) ette näinud samuti raiesurve vähendamise riigimetsas, kuid ei ole teada, kas see on seotud ka eespool viidatud uuringuga. 3.3. Kokkuvõte eelnõuga seoste leidmisest Analüüsi tulemusel selgus, et valdava enamiku probleemidest (86%) saab üsna hästi seostada MAK2030 eelnõus tooduga. Piisavalt otsest või selget seost ei leitud kokku vaid neljateistkümne probleemi korral, millest kümne korral ei suudetud kindlat seost tuvastada (sh üks prioriteetne probleem) ning nelja korral jäi seos ebaselgeks. 246 https://www.envir.ee/sites/default/files/sihtryhmade_ootused_metsanduse_arengukavale.pdf 247 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 73 Kuigi valdkondade vahelisi seoseid vaadeldakse järgmises peatükis, siis olgu etteruttavalt öeldud, et enamik eelnõus käsitlemata või ebaselge seosega probleemidest on lahendatavad kas tugevas koostöös või täielikult teistes valdkondades. Sh tõusetub esile looduskaitsevaldkond viie probleemiga (ka üleüldises kaardistuses on sel valdkonnal suurimaid rolle): - K.4.4 Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne, võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist; - K.5.2 Metsade majandamine on ühendamata puisniitude ja –karjamaade loodusväärtuste kaitsega; - K.6.10 Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest; - K.6.23 Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi ja - K.6.32 Kehtestatavad looduskaitse piirangud ei arvesta alati kehtivaid valla üldplaneeringuid. Kõik need probleemid on meetmete analüüsis saanud positiivse vastuse ehk kõigi korral võib öelda, et alates 2018 on nende korral mingeid uusi meetmeid juba kavandatud. Ka võetud meetmetest tuleb välja, et nende probleemidega tegelebki pigem looduskaitsevaldkond, mistõttu võiks uue looduskaitset käsitleva strateegilise dokumendi (KEVAD) juures kindlasti üle vaadata ka toodud probleemid ja nende meetmed. Lisaks on mõned probleemid, mis on tugevalt seotud teiste valdkondadega: - Energeetika valdkonnaga seotud probleem K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest ja - Jäätmemajandusega seotud probleem K.6.25 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju). Viimase korral (prügistamine) on analüüsitavas perioodis võetud rida meetmeid. Lisaks jäätmemajandusele, mis saab pakkuda häid lahendusi jäätmete korraldamisel, on sellega seotud ka metsade avalik kasutus, sh puhke- ja rekreatsioonialad, metsaturism. Seda osa saab hästi lahendada nt läbi RMK. Puiduenergeetika korral aga on meetmena toodud ENAMK2035 koostamise algatamine – ehk töö teostaja eeldab, et tõstatatud probleem võiks pigem lahenduse leida selle arengukava koostamise käigus, samas on võimalik, et ka läbi puidu väärindamispotentsiaali puudutavate tegevussuundade hoopis MAK2030 koostamisega kaasnevas mõjuhindamises. Üks probleem on valdkondade ülene: - Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest – ei ole selge, kuidas riik kogub erastatistikat, kuid laiemas võtmes, arvestades erinevatest seadustest tulenevaid metsa majandamise piiranguid, saab riik selle küsimuse kindlasti lahendada. Metsandusvaldkonnal on siin koordineeriv roll piirangute andmebaasis kuvamisel (Metsaressursi arvestuse riiklik register), kuid teised valdkonnad peavad andma sisendi (kultuurivaldkond, looduskaitse, kohalikud omavalitsused jm). Meetmete kirjeldusest selgub, et palju on siin ka ära tehtud. 74 Üks probleem on riigihalduses lahendatav: - K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis – ainsa prioriteetse probleemina ei ole käsitlust leidnud ei meetmetes ega ka eelnõus. Üks probleem eeldab sisuliselt hoopis senise olukorra jätkumist, mitte uusi arengusuundi: K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme. Ka ei ole siin analüüsitavas vahemikus uusi meetmeid võetud. Ülejäänud probleeme saabki lahendada metsandusvaldkonnas, arvestades teiste valdkondade eesmärkidega: - K.1.7 *Metsade väetamine on keelatud; - K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata – seos jäi ebaselgeks; - K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist – samuti ebaselge seos ja - K.6.33 *Riigimetsa roll erinevate hüvede (sotsiaalsed, majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised) tagamisel ja ühiskondlik ootus sellele vajab täpsustamist ja avalikku arutelu – seos jäi ebaselgeks. Tegemist on tervelt kolme erimeelsusena sõnastatud probleemiga, kolme korral jäi ka seos eelnõuga ebaselgeks ning kahe korral (raielimiit ja raievanused) ei ole ka analüüsitavas perioodis ühtegi meedet võimalik välja tuua. Kõigist 101 (98) probleemist nelja korral ei leitud ei analüüsitavas vahemikus võetud uusi meetmeid ega ka selget seost MAK2030 eelnõuga. Kui pestitsiidide probleem ei eeldagi otsest tegevust, siis ebaselgeks jäid nii raielimiidi sätestamise küsimus (majanduslik vaade) kui ka raievanuste piirav mõju efektiivsele metsakasutusele (samuti majanduslik vaade). Olulisim on siinkohal prioriteedina seatud riigihalduslik küsimus, et metsade majandamine ja kaitse paiknevad ühes ministeeriumis. Probleemi tuleks kindlasti enne MAK2030 eelnõu valmimist käsitleda ning eelnevalt ka selle sisu huvirühmadega täpsustada. Jätkusuutlik metsa majandamine hõlmab ka kaitset, kuid probleemikaart avab probleemi sisu hoopis läbi metsa kaitse ja metsanduse kui majandusharu paiknemise ühes ministeeriumis. Arutelu ja selgus selles, kas haldusstruktuuri planeeritakse muuta või mitte, aitab selgust luua ka huvirühmade jaoks ning kujundada oma seisukohti eelnõu kooskõlastamisel. Lisaks vt analüüsi ptk 2.3 – kokkuvõtet meetmetest, kus on analüüsi kaasuva tulemusena käsitletud nn katusprobleeme ja sellest tulenevat järeldust. Antud ülevaade on ühtlasi heaks sissejuhatuseks analüüsi viimasesse peatükki. 75  4. Probleemide seosed teiste valdkondadega Seda, kui palju on metsanduse valdkond seotud teiste valdkondadega, näitab juba MAK2030 algatamise ettepanekus248 toodud loetelu arengukava koostamise ja rakendamisega seotud ministeeriumitest ja Riigikogu komisjonidest: Metsanduse ja metsanduse arengukava koostamise ja rakendamisega on seotud Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, Riigikogu keskkonna-, maaelu, majandus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon. Lisaks sellele on ka ministeeriumite sees erinevaid valdkondi, mil on arengukavaga suurem või väiksem puutumus (nt Keskkonnaministeeriumis metsandus, looduskaitse, kliima, keskkonnakorraldus jt). Vabariigi Valitsuse kodulehelt leiab koostamisel olevad arengukavad seisuga 16.07.2021249: - Eesti keele arengukava 2021-2035 (eelnõu)250 - Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035 (eelnõu)251 - Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (eelnõu) (TAIE)252 - Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (eelnõu)253 - Heaolu arengukava 2023–2030 (koostamise ettepanek)254 - Kultuuri arengukava 2021–2030 (eelnõu)255 - Metsanduse arengukava aastani 2030 (koostamise ettepanek)(MAK2030)256 - Riigikaitse arengukava 2021–2030 (eelnõu) - Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 (eelnõu)257 - Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 (koostamise ettepanek)258 Lisaks: - Heaks on kiidetud Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostamise ettepanek (KeMi koduleht)259 (KEVAD) ning - algatamise ettepaneku kooskõlastamise etapis on Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (EIS260) (ENMAK2035). 248 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_aastani_2030_koostamise_ettepanek_21_12_2 018.pdf 249 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/koostamisel- arengukavad 250 https://www.valitsus.ee/media/4014/download 251 https://www.valitsus.ee/media/4017/download 252 https://www.valitsus.ee/media/4016/download 253 https://www.valitsus.ee/media/4018/download 254 https://www.valitsus.ee/media/3946/download 255 https://www.valitsus.ee/media/4013/download 256 https://www.valitsus.ee/media/331/download 257 https://www.valitsus.ee/media/4012/download 258 https://www.valitsus.ee/media/329/download 259 https://www.envir.ee/et/kevad 260 https://eelnoud.valitsus.ee/main#tE9DHAGH 76 4.1. Probleemide valdkondadega seostamise lähtekohad Tööülesandes oli seatud eesmärgiks teha ettepanekuid, millise strateegilise dokumendi või valdkonna raames peaks toodud probleeme lahendama. Seega lähtub analüüs eeskätt 4. peatükis loetletud koostamisel olevatest arengudokumentide loetelust. Vältimaks valdkondadega sidumisel liigset laialivalgumist, vaadati seejuures ka juba analüüsi esimeses peatükis perioodil 2018-2021 märts võetud uusi meetmeid (millises valdkonnas vastava probleemi lahendamise meetmeid oli võetud), kuid ei välistatud ka meetmeid mitte võtnud valdkondi. Keskenduti ainult väga tugevatele ja otsestele seostele ning metsandust eraldi välja ei toodud. Hinnangud anti selgitava tekstina. Kuna metsandus on üks tulemusvaldkonda „Keskkond“ panustavatest valdkondadest, siis on ka MAK2030 probleemistik arusaadavalt enim seotud paralleelselt koostatava Keskkonnavaldkonna arengukavaga (KEVAD). Seetõttu toetuti analüüsis ka KEVADe koostamise ettepanekus kirjeldatud valdkondlikule jaotusele. KEVADe esialgne valdkondlik jaotus on järgmine: 1. Ringmajanduse valdkond • Tegevussuund 1 – ringmajanduse korraldamine • Tegevussuund 2 – jäätmekäitluse korraldamine • Tegevussuund 3 – maapõueressursside kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamine 2. Kliima, välisõhu ja kiirguse valdkond • Tegevussuund 1 – kliimapoliitika korraldamine • Tegevussuund 2 – välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse tagamine 3. Mere- ja veekeskkonna valdkond • Tegevussuund 1 – merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine • Tegevussuund 2 – vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine 4. Elurikkuse valdkond • Tegevussuund 1 – looduse mitmekesisuse kaitse tagamine • Tegevussuund 2 – metsanduse korraldamine 5. Keskkonnateadlikkuse valdkond • Tegevussuund 1 – keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine 6. Maa, ruumi ja ilmainfo valdkond • Tegevussuund 1 – ruumiandmete ja ilmainfo tagamine • Tegevussuund 2 – maatoimingute korraldamine. 4.2. Valdkondade seoste otsimise tulemused Probleeme hinnati kolmel tasemel – eeskätt metsanduslikud probleemid, nii MAK2030-s, kuid soovituslikult paralleelselt ka teistes valdkondades käsitlemiseks sobilikud probleemid ning probleemid, mis võiks pigem olla käsitletud teistes valdkondades või nende strateegiates. Tulemused on esitatud Lisas 3 ning probleemid on vastavalt tasemele tähistatud erinevates värvides. Valgeks jäeti probleemid, mis vajavadki kõige rohkem käsitlust just metsanduse valdkonnas (MAK2030). Helesinisega märgiti 77 probleemid, mis vajavad kas üldisemas plaanis või teise nurga alt käsitlust ka teistes valdkondades. Roosaga märgiti probleemid, mis oma sisult ja senistest meetmetelt võiks enam olla käsitletud teiste valdkondade strateegiates. 4.3. Kokkuvõte valdkondadega seostamisest Valdkondadega seostamine oli kolmest ülesandest kõige keerulisem ning jättis väga palju ruumi kaalutlemiseks. Seetõttu tuleb tähele panna, et, kuna analüüs ei valideeri otseselt probleeme, ei saa analüüsi tulemusi ka üks-ühele üle kanda kindla väitega, et viidatud probleeme tuleb just neis arengukavades lahendada – see jäägu pigem vastavate strateegiate koostajate otsustada. Analüüsitulemused jagunesid kolme plokki järgmiselt: 1) Eeskätt MAK2030-s käsitlemiseks sobilikke probleeme oli analüüsis 38 tk; 2) nii MAK2030-s, kuid soovituslikult paralleelselt ka teistes valdkondades või nende strateegiates sarnaselt või teisel tasandil (enamasti üldisemalt) käsitlemiseks sobilikke probleeme oli 32 tk ning 3) ülejäänud 28 probleemi (alla kolmandiku) võiks töö teostaja hinnangul pigem olla käsitletud teistes valdkondades või nende strateegiates, lähtuvalt probleemide lahendamiseks võetavate meetmete väljatöötamise ja rakendamise võimalustest. Järgnevalt käsitletakse kokkuvõtvalt eraldi just kolmanda ploki probleeme. Eeskätt teistes valdkondades käsitlemist vajavatest probleemidest tervelt viisteist probleemi seostusid keskkonnavaldkonnaga laiemalt, mistõttu tuleb KEVADe koostamisel kindlasti arvestada ka MAK2030 koostamise käigus sõnastatud probleeme ning kaaluda nende lahendamist selles strateegias. Kuna tegemist on nii mahuka osaga MAK2030 probleemistikust, võib eeldada, et nende probleemide lahendamise osas selge teadmine (kas ja kuidas lahendatakse) on väga oluline ka MAK2030 koostamise õnnestumiseks. Sagedamini olid keskkonnavaldkonna probleemid seotud elurikkuse kaitse tegevussuunaga, alates kitsalt looduskaitse korraldust puudutavatest probleemidest (nt piirangute kehtestamisel valdade üldplaneeringutega arvestamine) kuni laiemate, tervet looduskaitsevaldkonda käsitlevate probleemideni (nt looduskaitse tulude ja kulude ülevaade). Rida probleeme oli seotud (ruumi)andmete kogumisega (sh ökosüsteemiteenuste kaardistamine, elurikkuse seired), samuti maastike planeerimisega, lisaks üks jäätmevaldkonnaga seotud probleem. Lisaks keskkonnavaldkonnale võiks osade kaardistatud probleemide käsitlemist MAK2030 asemel kaaluda teisteski valdkondades või leida hoopis valdkondade üleselt lahendusi. Teise ploki probleeme puudutavad valdkonnad: - planeerimine ja planeeringud (koos teiste valdkondadega - piirangute kompenseerimine), - kultuur (piirangute kompenseerimine, looduslikke pühapaiku puudutavad probleemid, metsa kultuuriline funktsioon ja eestimaalaste loodustunnetus – koostatav arengukava Kultuuri arengukava 2021–2030), - energeetika (puidu nõudlus energeetikas ja puiduenergeetika majanduslik mõju, koostatav arengukava ENMAK2035), - ehitus (pikaajalised puittooted), 78  - haridus (keskkonnamõju üldharidussüsteemis, metsaga seotud rahvakultuuri õpetamine koolides, metsanduslik kõrgharidus - koostatav arengukava Haridusvaldkonna arengukava 2021– 2035), - transport (teede halb seisund ja metsamaterjali transpordi efektiivsus - koostatav arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030), - huviharidus (loodusega seotud huviharidus – koostatav arengukava Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035) ja - jahindus (eraldi arengukava puudub). Eraldi ülevaadet väärivad välja kolmanda ploki prioriteetsed probleemid (4 tk): - Ühise kirjelduse alla toodud Ü.4.1 Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad, Ü.4.2 Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane, Ü.4.3 Piirangutest tulenevate saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse – puudutab nii KEVADet kui kõiki teisi valdkondi, mis seavad metsa kasutusele metsaseadusest rangemaid piiranguid, nagu üldplaneeringud, muinsuskaitse, teedeehitus. Vajab terviklikku ja riigiülest lähenemist – mis võib samas ka tähendada vajadust metsandusele võtta koordineeriv roll. Praeguses MAK2030 eelnõus on probleeme käsitletud, kuid kindlasti mitte teemaüleselt ja ka ilmselt mitte piisavalt. - K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis – taaskord mainitud riigihaldusküsimus, mida võiks enne MAK2030 käsitleda selge otsusega. Seda ei käsitle ka MAK2030 eelnõu. - K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides – et see on taandatud kooliõppele, siis on tegemist haridusvaldkonna reguleeritava küsimusega (koostamisel Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035), lisaks on loodushoidlikud tavad laiem kui metsandus. Samas võib probleemi lahendada ka läbi huviõppe korraldamise, mida käsitletakse küll Eesti noortevaldkonna arengukavas 2021–2035, ning läbi keskkonnateadlikkuse ja metsandusvaldkonna teadlikkust suurendavate meetmete (koostamisel KEVAD ja MAK2030). MAK2030 eelnõus on seda teemat ka praegu pikalt käsitletud, sh läbi üldhariduse täiendamise. - K.6.28 Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete aspekti – muinsuskaitset ja looduslike pühapaikade temaatikat kureeritakse eeskätt kultuurivaldkonnas (koostamisel Kultuuri arengukava 2021–2030). Peale toodud probleemide oli veel rohkemgi probleeme (teise ploki probleemid), mis samuti seostuvad tugevalt teiste valdkondadega ning nimetatud valdkondadele lisanduvad siin veel põllumajandus ja maaelu areng (sh taristud, maaparandus, arengukava juba koostatud) ning teadus, arendus ja ettevõtlus (Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035). Samas tuleb tähele panna, et hoolimata ligi kolmandikust (28) teistesse valdkondadesse lahendamiseks sobivatest probleemidest, ei ole MAK2030 eelnõus käsitletud neist vaid kaheksat, sh ühte, millele pole võetud ka analüüsitavas vahemikus uusi meetmeid (metsandus ühes ministeeriumis). 79  EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc121774179 \h 3 Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused PAGEREF _Toc121774180 \h 5 Eesti metsavarud PAGEREF _Toc121774181 \h 6 Eesti metsade majandamine PAGEREF _Toc121774182 \h 8 Metsade kaitse ja elurikkus PAGEREF _Toc121774183 \h 10 Metsanduse tähtsus kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime PAGEREF _Toc121774184 \h 12 Metsanduse tähtsus majanduses ja tööhõives PAGEREF _Toc121774185 \h 15 Metsanduse konkurentsivõime PAGEREF _Toc121774186 \h 15 Metsa mittepuidulised hüved PAGEREF _Toc121774187 \h 19 Kaasav ja sotsiaalne metsandus PAGEREF _Toc121774188 \h 20 Hinnang „Metsanduse arengukava 2011–2020“ elluviimisele PAGEREF _Toc121774189 \h 22 Metsandus ühiskonnas PAGEREF _Toc121774190 \h 23 Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused PAGEREF _Toc121774191 \h 25 Üldeesmärk, alaeesmärgid ja tegevussuunad PAGEREF _Toc121774192 \h 26 Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk PAGEREF _Toc121774193 \h 27 Kliimamuutuste mõjude tegevussuund PAGEREF _Toc121774194 \h 27 Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund PAGEREF _Toc121774195 \h 28 Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk PAGEREF _Toc121774196 \h 30 Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund PAGEREF _Toc121774197 \h 30 Puidu parema väärindamise tegevussuund PAGEREF _Toc121774198 \h 31 Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk PAGEREF _Toc121774199 \h 32 Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund PAGEREF _Toc121774200 \h 32 Kaasamise tegevussuund PAGEREF _Toc121774201 \h 33 Arengukava mõõdikud PAGEREF _Toc121774202 \h 35 Soovitatav metsakasutus järgmisel perioodil PAGEREF _Toc121774203 \h 38 Arengukava maksumuse prognoos PAGEREF _Toc121774204 \h 38 Arengukava juhtimine ja rakendamine PAGEREF _Toc121774205 \h 39 Strateegiline raamistik ning juhtimis- ja rakenduskorraldus PAGEREF _Toc121774206 \h 39 Sissejuhatus „ Metsanduse arengukava aastani 2030 “ (edaspidi ka a rengukava ) koostamisele annab aluse metsaseadus ning üldised raamid Vabariigi Valitsuse määrus , mis sätestab valdkondlike arengukavade ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse hindamise ja muutmise korra . Metsaseaduse paragrahvi 7 kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aas ta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava täidab ÜRO säästva arengu eesmärke, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmär kidega . Samuti lähtub arengukava Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessi st Forest Europe , mille käigus on kokku lepitud kestliku (s . o jätkusuutliku) metsamajanduse ( sustainable forest management ) definitsioon ning põhiseisukoha d . Forest Europe juured ulatuvad ÜRO k eskkonna- ja a rengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõteteni , mis on olnud Eesti metsapoliiti ka , varasemate arengukavade ja õiguse aluseks . Lisaks on arvestatud EL i metsastrateegiaga, EL i elurikkuse strateegiaga aastani 2030, EL i kliima- ja energiapoliitika raamistikuga 2020-2030, Euroopa roheleppega, „ E uroopa Li idu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavaga aastateks 2023–2027 “ jt oluliste strateegiatega. Käesolev a rengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „ Eesti metsanduse arengukavale 2011 – 2020 “ . K uigi praegune arengukava, nagu ka eelmised, annab suunised eelolevaks kümneks aastaks, siis eesmärk on tagada kestlikkus kõikides valdkondades ka pikemas perspektiivis. A rengukava üldeesmärk on tagada Eesti metsa nduse kestlikkus . Üldeesmärgi saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme ala eesmärgi kaudu . Arengukava ala eesmärgid Metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline . Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Arengukava arvestab pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ esile toodud arenguvajadustega ja toetab otseselt kahte seatud strateegilist sihti . Elukeskkond – kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ning seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi. Majandus – tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutab uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning edendab paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. Arengukava on üks osa eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast „Keskkond“, mille eesmärk on tagada Eesti inimestele puhas ja mitmekesine elukeskkond, samuti soodustada vastutustundlikku suhtumist loodusesse. Samuti lähtub arengukava tulemusvaldkonnast „ Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, mille üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks ning suure lisandväärtusega toodete ja teenuste tootmiseks ja turustamiseks. Toetatakse tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse kujunemist, arendades ja suurendades suutlikkust paremini väärindada metsaökosüsteemi hüve si d, sh pui tu . Selleks luuakse soodustingimusi ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning innovatsiooniks. Uute ärimudelite ja toimimismehhanismide abil arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi ning arendatakse teiste (mittepuiduliste) metsaökosüsteemi hüvede tõhusat kasutamist. Sealjuures tagatakse metsade parem tervislik seisund, tootlikkus ja vastupidavus kliimamuutustele. Samuti on eesmärk parandada metsaelupaikade seisundit. Kuna metsad on osa meie elukeskkonnast, pööratakse arengukavas tähelepanu kaasamise edendamisele ja osa liste võimestamisele. M etsaseaduse kohaselt koordineerib riigi ülesannete täitmist metsanduses , s h arengukava koostamist ja elluviimist, Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamisel on keskne roll olnud mitmel juhtk ogul , Keskkonnam inisteeriumi metsandusnõukogul , rahva esindajatest koosneval metsakogul, huvirühmadel , samuti muul tagasisidel . Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused Eesti metsamaa pindala on 2,3 m ln hektarit , moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllu majanduslike maade arvelt . Samal ajal on üha enam ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust. Eestis on m etsa sektori ringbiomajandusele üleminek üks olulisemaid eesmärke selles valdkonnas . Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. „ Metsanduse arengukavas 2010 “ määratud 10%-line metsade rangelt kaitstuse määr saavutati aastaks 2010. Edasised arutelud on keskendunud rangelt kaitstava metsa tüpoloogilisele esinduslikkusele, st et rangelt kaitstud oleks 10% igast metsatüübist. Rangelt kaitstavate metsade pindala on samuti kasvanud, 2019. a asta kevadel suurendati kaitsealuse metsa pindala 26 715 ha võrra . Riigimetsamaa 1,19 m iljonist hektarist on nüüdseks range kaitse all neljandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,5 % (SMI järgi). Kuid laane-, salu - ja soovikumetsade tüpoloogilise esindatuse eesmärki ei ole veel lõplikult saavutatud , range kaitse alla võtmise protsess on veel pooleli . Eelise p rojekteeritavate kaitstavate alade kihile on kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud nende alade ajutine kaitse kuni vastavate alade kaitse alla võtmise menetluse lõpuni. M etsad on p eamis ed süsiniku siduja d ning puittooted selle talletaja d . 2019. aastal ületas Eesti metsades puitse biomassi juurdekasv uga seotud süsinik raietest, surnud puidu kõdunemisest, mullahingamisest, turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest tekkivad süsiniku heited . Viimastel aastatel ei ole metsa tagavara enam kasvanud, seda eelkõige majandamise ja metsade vanuselise struktuuri tõttu. Ka metsamaa pindala kasv on viimastel aastatel lakanud . Metsa sektori väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi, s h metsaomanikke ja puidu tööstuse s hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud selliste valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, taastuvenergeetika , kultuuripärand, terviseedendus, loodusturism jm. Seetõttu koostatakse metsanduse suunamiseks mõeldud arengukava laiapõhjalise dokumendina sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuurilisi aspekte. Peamiste lahendamist vajavate valdkondade kirjeldamisel on kasutatud „M etsanduse arengukava aastani 2020 “ täitmise lõpparuannet , keskkonnaministri moodustatud „M etsanduse arengukava aastani 2030 “ algatamise töörühma sõnastatud probleeme ja nende kirjeldusi, juhtkogu arutelude tagasisidet ja materjale ning arengukava koostamise toetamiseks ülikoolide teadlaste ühistööna valminud alusuuringut . Kõik need materjalid on ühtlasi olnud lähtealuseks arengukava tegevussuundadele. Eesti metsavarud Metsanduse pikaajaliste suundumuste määramisel on üheks olulisemaks aluseks metsade olem. Viimasel kümnel aastal on metsamaa pindala püsinud 2,2–2,3 m ln ha vahemikus. Metsade kogutagavara on eelmise arengukava perioodil (2011 – 2020) suurenenud keskmiselt 1,4 mln m 3 aastas. Suurenemise põhjuseks on nii metsamaa pindala kasv (võrreldes 2010. a umbes 100 000 ha) kui juurdekasvust väiksem raie. 201 1 . a astal oli metsade kogutagavara statistilise metsainventuuri (edaspidi SMI) arvutuste kohaselt 458 mln m 3 , 2021. a astal oli see suurenenud 464 mln m 3 -ni ja peamiselt kaitstavate metsade arvelt. 2010 . aastal oli majandatav ate metsade tagavara 406 m l n m 3 , kuid 2021 . a astal 364 mln m 3 . Metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Kogutagavara lühiajaline muutumine sõltub tulevikus ennekõike uuendusraiete mahust, mis omakorda sõltub looduskaitse j a muudest piirangutest, majandatavate metsade kokkuleppelistest küpsuskriteeriumitest, ilmastikust, turunõudlusest, metsaomanike otsustest, metsakahjurite levikust jt näitajatest. Eelmise arengukava perioodil (2011–20 20 ) on olnud raiemaht minimaalselt 9 m ln m 3 ja maksimaalselt 12,8 ml n m 3 aastas. Nimetatud perioodil on uuendusraiete keskmine aastane pindala olnud SMI järgi 33 4 00 ha (erinevaid raie i d kokku 82 8 00 ha/a), keskmine aastane uuendusraie maht 8, 5 m ln m 3 aastas (kogu raiemaht keskmiselt 10, 7 m ln m 3 /a). Veelgi pikemas tagasivaates, vahemikus 2000–20 20 on uuendusraiete keskmine aastane pindala olnud SMI järgi 2 8 3 00 ha (erinevaid raie i d kokku 7 6 6 00 ha/a), keskmine aastane uuendusraie maht ca 7 m ln m 3 aastas (kogu raiemaht keskmiselt 9 , 3 ml n m 3 /a). Pikema tagasivaate puhul tuleb arvestada maareformi elluviimise mõjudega – reeglina ei tohtinud raiuda maadel , mis ei olnud omandireformi käigus veel omanikku leidnud. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10–20 aastat) perspektiivis hinnata metsade erinevaid väärtusi ja seda, k uid as soovitakse puistute tarbimisväärtust realiseerida (vt lisa 1 „Soovituslik metsakasutus“). Samuti tuleb otsustada , kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole, mida on ka käsitletud l isas 1 , ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada . Joonis 1 . Majandatava metsa maa pindala jagunemine vanuseklassidesse perioodil 2003 – 2018 Raieküpsete puistute uuendamise edasilükkamisel tuleb arvestada, et lähikümnendil võib majandatavatest metsadest varutavast sortimen dist kvaliteetse puidu osakaal langeda. Küpsete metsade intensiivsem raie (lähikümnendil) võib teisalt aga tähendada seda, et järgnevatel kümnenditel on raiemahud selle tõttu oluliselt väiksemad . Joonis 2 . Majandatava metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse perioodil 2003 – 2021 Küpsusvanuse järgi raie rakendamine on aga siiski teoreetiline, sest raiete le saavad takistuseks kehtivad piirangud (raietele seatud pindala piirangud, uuendamise kohustus ja muud piirangud , näiteks vanemaid metsi eelistava elustiku kaitse või raierahu lindude pesitsemise ajal). Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mi lle kohaselt ei tohi raiemaht pikas perspektiivis ületada aastast majandatavate metsade neto juurdekasvu (tabel 1). Tabel 1. Puistute juurdekasv SMI alusel 2021 Puistute pindala Tagavara Juurdekasv hektaril Kogu juurdekasv (mln m 3 /a) Rangelt kaitstavad metsad Majandatavad metsad kokku 2 , 1 mln ha 464 mln m 3 7 ,4 m 3 /ha/a 2,69 mln m 3 /a 13, 07 mln m 3 /a Tabel 2. Eelmise arengukava perioodi alguse ja lõpu näitajaid SMI järgi Metsa-maa pindala Tagavara Raie-maht Raie-pindala Valmivate ja küpsete metsade osakaal kogu tagavarast Range kaitsega metsamaa osakaal Surnud puidu maht Riigimetsa külastajaid 2010 2,22 mln ha 458 mln m 3 8,2 mln m 3 71 200 ha 40,0% 9,6% 15,0 m 3 /ha 1,6 mln 2020 2, 32 mln ha 472 mln m 3 11,2 mln m 3 88 000 ha 39,4% 14,1% 14 ,7 m 3 /ha 2,9 mln Valitseva puuliigi alusel jaguneb metsade tagavara peamiselt kolme liigi vahel – mänd (3 0 %), kuusk ( 19 %), kask ( 30 %). Samade puuliikidega metsamaa pindalad on vastavalt 7 09 1 00 ha, 43 1 4 00 ha ja 68 6 000 ha . L isaks on Eestis 21 9 000 ha hall-lepikuid (9%) ja 152 000 ha haavikuid ( 6 %). Puistute keskmine vanus on Keskkonnaagentuuri andmetel alates 2013. aastast kahanenud kuuse, kase, haava, lepa ja sanglepa puhul, männi puhul on aga puistu keskmine vanus kasvanud . Siiski on summaarselt 39% puistute vanus üle 60 aasta. M ajandatavatest puistutest on 3 4 % üle 60 aasta vanad . Keskkonnaameti metsauuenduse iga-aasta ne hindami ne on näidanud, et paljud okaspuu raielangid uuenevad erametsades peamiselt lehtpuudega. SMI andmetel moodustavad kuni 20aastastest majandatavatest puistutest Eestis hall-lepikud 24% (93 8 00 ha). Majandatavaid hall-lepikuid on Eestis kokku ca 195 000 ha, moodustades kõikidest majandatavatest puistutest ligikaudu 11%, neist omakorda umbes 70% kuuluvad Ia või I boniteediklassi. Majandusmetsade, mille majandamispiirangud tulenevad peamiselt vaid metsaseadusest, osakaal metsamaast on püsinud stabiilsena (74-75%), suurenenud on range kaitsega metsamaa osakaal, s.o 14, 1 % kogu metsamaast (2020 . aasta seisuga) , kuid SMI 2021 a seisuga on range kaitsega metsade osakaal tõusnud 17,5%ni ning majandusmetsade osakaal on langenud ca 70% ni . Majandatavate puistute pindala on viimase SMI andmetel 1,7 m ln ha, kogutagavara 364 m ln m 3 , juurdekasv 13,07 m ln m 3 /a ning keskmine hektaritagavara 212 m 3 . Eesti metsade majandamine Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Lageraie korral võidakse raielangilt raiuda ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemne- ja säilikpuud. Turberaiete puhul uuendatakse ala vana metsa turbe all ehk vana metsa asendumine uue metsapõlvkonnaga toimub pikema aja jooksul ja mitmes järgus. Et tagada edukas uuenemine , peab raieviisi valikul ennekõike lähtuma puistu omadustest ning kasvukoha tingimustest. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid (näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm), et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Otsesemalt on võimalik raiemahtusid suunata riigimetsades. Samuti saab raiemahtu mõjutada Vabariigi Valitsus, kel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu (metsaseaduse § 6 lõige 2 1 ). Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal , erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul. Kõiki neid jt kaudseid tegureid tuleb otsuste tegemisel analüüsida tervikuna. Uuendusraiete jär el on metsaomanikul kohustus rakendada metsa uuendamise võtteid, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet (või metsa hukkumist) tagavad uuenenud metsa. On oluline, et mets uueneks kasvukohale sobivaimate ja majanduslikult väärtuslike puuliikidega. Kasvukohale vastavate liikide nimekiri ning muud nõuded (puude kõrgus ning arv) on õigusaktidega määratud ning mitmed metsa uuendamisega seotud tegevused ka riiklikult toetatud. Selleks, et suurendada metsade puuliigilist mitmekesisust, lisati 2021. aastal uuendamisel kasutada lubatud puuliikide loetellu ka harilik pärn. Perioodil 2011–2020 toetati erametsade uuendamist aastas keskmiselt miljoni euro ulatuses , sh toetusmeetme iga-aastane eelarve on perioodi algusega võrreldes praegu peaaegu kahekordne. Siiski on viimastel aastatel esitatud toetuste taotluste hulk olnud oluliselt suurem kui toetuse eelarve, mis viitab meetme kasvavale populaarsusele. Lisaks uuendusraietele tehakse metsades hooldusraieid, et tagada kasvukohale sobilik puistu liigiline koosseis, hea tervislik seisund ning välja langeva puidu tõhus kasutamine. Samuti tehakse valikraieid metsade püsimetsana majandamise eesmärgil, millele peab järgnema välja raiutud (ka välja langenud) puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ning kogemusi ja sealjuures tuleb arvestada puistute sanitaarse seisundi halvenemise riskiga, samuti uuendamisega seotud probleemidega. Kuna Eesti metsanduses seni püsimetsanduse kogemus p eaaegu puudub, siis on oluline selle meetodi igakülgne uurimine, sh tuleb selgitada, millistel kasvukohtadel ning puistutes on püsimetsandus rakendatav. Kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamiseks on võimalik rakendada trassiraiet. Kujundusraieid kasutatakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Et kasutada metsamaad muul eesmärgil kui metsa majandamine (näiteks põllumaana või teealuse maana), tuleb kasutada raadamist. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Kõikide raiete puhul on oluline tagada kvaliteet ne töö , mis arvestab kasvukoha tingimusi, elurikkust ning looduslikke olusid. Kahjustada ei tohi metsamulda ega muuta veerežiimi määral, mis halvendaks metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi. Kuigi viimasel poolsajandil on metsamaa pindala suurenenud, siis metsamaa raadamine (asulate laienemine, infrastruktuuri rajamine, aga ka soode, poollooduslike koosluste, sh puisniitude taastamine, riigikaitseliste tegevuste laiendamine jms) mõjutab metsamaa pindala kasvu negatiivselt. Ka on viimastel aastakümnetel pidurdunud looduslik põllumajanduslike maade metsastumine, sest selliseid maid on aktiivsesse kasutusse võetud. Lisaks on maareform peaaegu lõppenud ning tekkinud on omanikud, kes neid alasid kasutavad erinevatel eesmärkidel, näiteks metsi majandatakse metsana edasi. Harvemad on need juhud, kui metsamaa muudeti tagasi põlluks või mõneks muuks kõlvikuks. Kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks on üks töötav lahendus seni kasutusest väljas oleva väheväärtusliku maa metsastamine (mitte poollooduslike koosluste ja tootliku põllumajandusmaa arvelt), mida hinnatakse olevat 75 000 – 150 000 ha. Seetõttu on oluline selleks sobivate alade metsastamiseks välja töötada meetmed. IPBESi ja IPCC ühisraportis juhitakse tähelepanu, et kliima- ja elurikkuse eesmärke tuleb lahendada integreeritult, vastasel juhul saavad elurikkuse eesmärgid kahjustada . Selleks on vajalik iga tegevuse planeerimisel hinnata meetme mõju elurikkusele ning oluline on rakendada ökoloogilistel alustel olevaid ruumilise maastikuplaneerimise võtteid. Kui pikaajaliseks eesmärgiks seada kvaliteetsema tarbepuidu suurem väljatulek uuendusraiel, tuleb tähelepanu suunata metsade uuendamisele kasvukohale sobivate ning majanduslikult väärtuslike puuliikidega. Näiteks asendada viljakatel kasvukohtadel kasvavad hall-lepikud kuusikute ja arukaasikutega. Samuti aitab metsade kvaliteeti ja tootlikkust suurendada par a ndatud ja testitud seemlaseemnest kasvatatud istutusmaterjali kasutamine metsauuendustöödel, samuti õigeaegsed hooldusraied. See aitab ühtlasi parandada metsa kliimamuutustega kohanemist ja haiguskindlust tulevikus. Raiete kavandamisel tuleb arvestada puuliikide iseärasusi, kuivõrd teatud puuliikide puhul (näiteks haab, kuusk, hall-lepp) võib raie ajatamine tähendada seda, et saadava puidu majanduslik väärtus ajas väheneb. See tähendab muu hulgas ka seda, et vähem kvalitee tse sortimen di (ennekõike küttepuidu) osakaal pigem suureneb. Seni ei ole pööratud tähelepanu eraomandis olevatele metsadele, mida ei majandata. Maa-ameti analüüsi tulemusena on selgunud, et ilma rangete piiranguteta metsamaa katastriüksusi, mille kohta ei ole esitatud inventeerimisandmeid ega metsateatisi, on kokku üle 100 000 hektari. Tegemist on tähtsa ressursiga, mille kasutuspotentsiaali on tarvis analüüsida. Eesmär k on need alad tuvastada, selgitada välja mittemajandamise põhjused ning vajaduse korra l aidata nende alade väärtustamisele kaasa . Metsade kaitse ja elurikkus Eestis on erineva kaits erežiimiga metsade osakaal 30 % ( 705 5 00 ha). R angelt kaitstavate metsade osakaal on pidevalt suurenenud , sest sellised kokkulepped on tehtud metsanduse arengukava sid koostades . Arvestatud on ka kohustuse ga planeerid a üleeuroopalis t loo duskaitsealade võrgustik k u (Natura 2000) . Kui eelmise arengukava eesmärk oli kaitsta rangelt minimaalselt 10% metsamaast, siis see eesmärk ületat i möödunud perioodi lõpuks ja range kaits e all oli enam kui 14% metsamaast (SMI). Kuna aga rangelt kaitstavatel aladel on majandustegevus keelatud ja nende pindala ülempiiri ei ole kokku lepitud, on metsa - ja puidutööstuse esindajad arengukava aruteludes välja toonud, et ettevõtetel puudub kindlus edasise tegevuse planeerimiseks ja investeerimiseks. Sama des aruteludes on looduskaitseorganisatsioonid välja toonud, et vanade metsade elustik k u ei ole võimalik tõhusalt kaitsta, kui vanad loodusmetsad ei ole kaits e all . Vajadus selliseid loodus- ja põlismetsi senisest tõhusamalt kaitsta on välja toodud ka EL i elurikkuse strateegias aastani 2030 ja EL i metsastrateegia s aastani 2030 . Lisaks on arengukava ette valmistavates töörühma de s välja toodud looduskaitsemehhanismide puudus i . N äiteks erametsamaale jäävaid looduskaitselisi piiranguid väljaspool Natura alasid kompenseeritakse sageli vaid osaliselt maamaksusoodustuse kaudu, mis mõjutab jällegi kohalike omavalitsuste tulubaasi. Metsa kaitse ja metsaelustiku kaitse ga Eestis on seotu d ka üle euroopaline kaitstavate alade võrgustik Natura 2000 . Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajaduse korra l taastada kogu Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eestis alustati l oodusdirektiivi metsade inventeerimisega 1999. aastal . T änaseks on kümnest metsaelupaigast kahe (pangametsad ning lammi-lodumetsad) üld seisund hinnatud soodsaks. Vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade üld seisund on halb ning ülejäänud kuuel ebapiisav. Kui valdavalt on metsa elupaigatüüpide levila ja pindala piisav , siis struktuuri ja funktsioonide seisund on tihti ebapiisav või halb . Aastatel 2017 – 2020 ohustatus e hindamisel käsitletud liikidest (&gt; 14 000) on rohkemal või vähemal määral metsaga seotud üle 6000 liigi. Neist on ohustatud liigi kategooria (CR, EN, VU) omistatud enam kui 9% liikidest ja ohulähedane kategooria (NT) 5% käsitletud liikidest . Eesti rohkem kui 1100 ohustatud liigist moodustavad metsaliigid rohkem kui 40%. Võrreldes 2007 . – 2008 . aasta hindamisega on seisund halvenenud kõige rohkem haudelindudel – 2019 . a asta hindamise järg i oli ohustatud seisundis 45% haudelindudest . Kuid pikaajaliste andmete kohaselt on metsalindude seisund kõige rohkem muutunud vanade okaspuumetsade spetsialistidel ning vähem leht- ja segametsades . Eesti haudelinnu paaridest pesitseb metsades umbes 70%. R MK on raken danud vabatahtlikku pesitsusaegset raierahu riigimetsades perioodil 15.04–15.06 , s.o kaks kalendrikuud , viimased kakskümmend aastat. Samuti on uuringute kohaselt 95% erametsaomanikest nõus vabatahtlikult pidama metsas raierahu lindude pesitsemise ajal ja selle järgimist toetavad mitmed osa lised avalikus debatis linnurahu vajalikkuse üle . Sellised vabatahtlikud ja informatiivsed meetmed on tervitatavad, et meie metsade linnustikku ja loomastikku tundlikul kevad-suvisel ajal hoida. Üksnes vabatahtlikest meetmetest kevad-suvisel ajal fauna kaitsmiseks siiski ei piisa, mistõttu tuleb vähemalt kait stavatel aladel , mis on linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisus e seisukohast kõige tähtsamad , seniseid kaitsemeetmeid tõhustada . Samuti tuleb välja selgitada ja analüüsida , milliseid võimalusi ja riske (mh raierahu ga kaasnevad kulud) võib raierahu laiem rakendamine mittekaitstavates erametsades kaasa tuua . Kaitsemeetmete tõhustamine peab arvestama ka teiste ökoloogiliselt oluliste aspektidega. Metsaelustiku mitmekesisuse tagamiseks on raiete käigus vaja säilitada surnud puid ning säilikpuid. Metsade majandamisel tuleb senisest enam säilitada laialehiseid lehtpuid, samuti suuri ja vanu puid. Metsade sidususe ja elurikkuse aspektist on vaja vältida suurte lagedate alade koondumist. Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupai kade kaitse . Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohual diste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikade kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Eramaal on võimalik sõlmida leping vääriselupaiga kaitseks ning 2021 . a asta oktoobri seisuga oli kehtivate lepingutega kaetud 18 % aladest. 2021. aasta märtsi seisuga oli keskkonnaregistrisse kantud ca 12 400 vääriselupaika kogupindalaga 32 000 ha (s.o ~1,3% metsamaast), 84% nendest asus riigimetsas. Seni leidmata väärtuslike metsaalade ja loodusmetsa kildude säilitamiseks koostas Keskkonnaministeerium riigi- ja erametsas vääriselupaikade inventeerimise tegevuskava . Oluline on tagada, et metsaomanik on kaasatud inventeerimis s e ja selle le järg nevatesse tegevustes se , kui ala kvalifitseerub vääriselupaigana . Viimastel aastatel on ka erametsaomanike teadlikkus paranenud ja lepinguid on hakatud sõlmima rohkem. Seega võib öelda, et VEPide lepinguga kaitsmi n e on lahendus , mida kasutavad nii rii k kui ka erametsaomanik ud üha rohkem . Täna on riigimets sertifitseeritud PEFC ja FSC standardite järgi ning erametsade sertifitseerimist toetatakse metsaomanike organisatsioonide kaudu. Kestlikku metsamajandamist edendavaid meetmeid soodustab riik ka edaspidi. Parandada halvas või ebasoodsas seisundis olevate liikide elutingimusi elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu on üks riigi esma tähtsaid ülesandeid . Metsaelupaikade kaitse korraldamiseks, sh seisundi parandamiseks , tuleb koostada elupaigaspetsiifikat arvestavad metsaelupaigatüüpide kaitse tegevuskavad ja need ellu viia. Lõpule tuleb viia protsess range kaitse tüpoloogilise esinduslikkuse saavutamiseks – juba välja valitud laane-, salu- ja soovikumetsade alade kaitseks tuleb kehtestada sobiv kaitsekord. Jätkata tuleb eelkõige olemasolevate kaitsealade vajaduspõhise kaitsekorra uuendamisega. Selleks, et vähendada metsaomanike vastuseisu looduskaitse piirangutele, tuleb otsida viise nende paremaks kaasamiseks looduskaitse planeerimisse ja pakkuda tuge (nõustamine, metsaökosüsteemi hüvede kasutamise/majandamise võimalused, toetused ja hüvitised), et metsaomanik saaks oma majanduslikud huvid paremini ühitada looduskaitse taotlustega. Tuleb kasvatada maaomanike teadlikkust piirangute eesmärkide st ning majandamispiirangute st ja -võimaluste st . J ätkata tuleb nende eraomanike toetamist ja tunnustamist, kes oma maal loodust kaitsevad ning aitavad kaasa loodus- ja pärandkoosluste säilimisele. Metsanduse tähtsus kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime Metsandusel on globaalselt tähtis osa kliimamuutuste leevendamisel ja samal ajal on tähtis ka metsade kohanemine muutuvate kliimatingimustega. Väga oluliseks küsimuseks on metsade hea tervislik seisund, mis tagab nende võime siduda süsinikku ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele ja intensiivsematele häiringutele (tormidele, põlengutele, haigus - ja kahjurite puhangutele jne). SMI andmete põhjal oli 20 21 . a kahjustatud metsamaa pindala Eestis 801 3 00 ha, millest enamuspuuliigi järgi on 2 8 % männikud, 2 3 % kuusikud, 2 5 % kaasikud, 11% haavikud ning 1 3 % muud liigid . Metsamaal esinevatest kahjustustest suurima osa moodustasid uluksõraliste tekitatud kahjud (3 4 %), teised kahjustused, mille puhul on põhjus ebaselge (16%) ja juurepess (1 2 %). Tormi- ja putukakahjustustest oli mõjutatud keskmiselt umbes 1 77 000 ha metsamaad. Nii puistute tervislikku seisundit, puiduressursi majanduslikku väärtust kui ka ökoloogilist kestlikkust mõjutavad märkimisväärselt kasutatavad metsakasvatuslikud võtted, mille ga on võimalik parandada metsade püsikindlust ja nende tervislikku seisundit. Õige l ajal tehtud hooldusraied ja puistute kasvatamine optimaalse tiheduse ga muudavad metsa vastupidavamaks näiteks tormi- ja lumekahjustustele. Segapuistuteks kujundatud metsad on vastupidavamad nii putukakahjustustele (mh kuuse-kooreüraskile) kui ka seenhaigustele. Samas võivad sobimatud metsakasvatuslikud võtted anda vastupidise tulemuse, näiteks valel ajal tehtud hooldusraied kuusikutes on sageli juurepessu-, tormi- ja põdrakahjustuste soodustajaks. Samuti ei osatud puhtkuusikute rajamisel põllumajanduslikele maadele arvestada võimalike juurepessukahjustustega. Muutuva kliima tingimustes – prognoositakse soojemaid lumekatteta talvesid ja heitlikke suvesid – on metsade püsikindluse parandamine väga oluline ülesanne. Kliimamuutuste mõju tugevus ja ulatus Eesti metsale oleneb piirkonnast ja kasvukohatingimustest, metsa vanusest ja seisukorrast ning majandamise otsustest. Inimtekkelist ja looduslikku päritolu metsa- ja maastikutulekahjude esinemist ja kulgu võivad kliimatingimuste muutumise korral mõjutada temperatuuri tõus, pikemad kuivaperioodid ja lumikatte vähenemine või puudumine. Samuti sagenevad ja intensiivistuvad muud looduslikud häiringud. Kuivade ja kuumade ilmade korral on s uur süttimisvõimalus ja põlengute laialdasem levik. Otsustavaks saab võimalikult palju de ennetava te meetme te (ligipääsud, veevõtukohad, tuleohutuskujad) rakendamine ja riigi kiire ja efektiiv ne reageerim ine . Siinjuures tuleb analüüsida, kas ka kaitsealade külastatavate teede äärest on mõistlik surnud ja lamapuit koristada või mitte. Mida tõhusam on valmidus reageerida, seda enam saab ära hoida kahjusid metsale. Puistute koosseis ja selle kaudu puidu kvaliteet ning puidu kättesaadavus liigniisketest metsadest võib kliimamuutuste tagajärjel halveneda ja kulutused metsanduses suureneda. Seetõttu on vaja suurendada investeeringuid metsade infrastruktuuri ja inimeste teavitusse, et tagada puidukasutuse säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist. Metsakasvatajaile ja metsaomanikele tuleb anda nõu looduslähedaste ja kliimamuutusi pehmendavate metsakasvatusviiside kasutamiseks. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata metsapuutaimede kasvatusele, metsapuude parendamisele, puistute hooldamisele, metsakaitsele ja -patoloogiale . Ka metsade vanuseline struktuur võiks olla ühtlasem, mis on samuti positiivne kliimamuutuste vaates : lähitulevikus ennustatakse ekstreemsete ilmastikunähtuste (tormid, põuad) sagenemist, kuid erineva vanusega metsad taluvad ekstreemsusi niisamuti erinevalt. Metsamaa süsiniku sidumise ja süsinikuvaru pikaajalise talletamise võime on üks tähtsamaid kliimamuutusi leevendavaid mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik , mets liigiliselt mitmekesine ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade kujundamisega pikaajalisteks süsiniku sidujateks , arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Selleks, et Eesti metsad panustaksid suuremal määral kliimamuutuste leevendamisse, tuleb aga tagada ka metsamaasse pikaajaliselt seotud süsinikuvaru suurenemine. Süsinikuvaru suurenemisse panustavad tegevused, mis soodustavad süsiniku talletamist ja hoidmist maa-aluses ja maapealses biomassis, surnud orgaanilises aines ning metsamuldades (mineraal- ja turvasmuldades). Kliimamuutuste leevendamiseks ning nii lühi- kui pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmiseks (sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050) tuleb kasutusele võtta maksimaalselt MAKis käsitletud meetmeid ning analüüsida ja rakendada täiendavaid meetmeid , et metsamaa süsinikuvaru ning puittoodetesse seotud süsinikku suurendada ning võimendada nõnda metsade rolli kliimamuutuste leevendamisel. Senisest suuremat tähelepanu tuleb osutada kuivendatud turvasmuldadest lähtuvale kasvuhoonegaaside heitele ning rakendada mehhanisme kuivendamise negatiivsete kliima- ja elurikkuse mõjude maandamiseks . Hooldusraiete, aga ka teiste eespool nimetatud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele ja süsinikuvaru säilimisele vajab oluliselt enam uuringuid, et teha kindlaks nende tegevuste mõju süsinikuringele. Metsade uuendamisel on seni olnud vajaka kvaliteetsest istutusmaterjalist: metsauuenduse mahtude kasvades on vaja aastas kasvatada praegusest ( ca 38 mln) hinnanguliselt umbes viis miljonit metsapuutaime rohkem , kusjuures rohkem tähelepanu tuleb pöörata istutusmaterjali liigilisele mitmekesisusele, et kujundada kliimamuutustele vastupidavamaid metsi . Metsade kestlik majandamine aitab säilitada ja suurendada süsinikuvarusid elus ja surnud biomassis ja mullas, tõhus metsakasvatuslik tegevus aga suurendab kvaliteetse puidu osakaalu raieküpsetes metsades, mis aitab kaasa süsiniku pikaajalisele säilitamisele puittoodetes ning süsiniku asendusefekti suurendamisele. Tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning seemnemajanduse arendamine. Siinkohal on probleemiks seemnekandvuseas seemlate vähesus. Metsapuude parendamise l tuleb muu hulgas rohkem rõhku panna muutuvasse kliimasse sobiva kultiveerimismaterjali valimisele nii järglaskatsekultuuride kui ka geograafiliste katsekultuuride algmaterjali testimise kaudu . Selleks on vaja uurida eri puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust. Metsamaasse ja puittoodetesse seotud süsinikuvaru muutusi raporteeritakse Euroopa Liidu tasandil maakasutus e , maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori aruandes (Kyoto protokolli LULUCF i sektori aruandlus). Metsamaa on olnud peamine maakasutussektori (LULUCF) kasvuhoonegaaside siduja, kuid riiklike kasvuhoonegaaside inventuuri andmete kohaselt oli metsamaa 2020. aastal muutunud esmakordselt kasvuhoonegaaside heitjaks. LULUCF i sektori inimtekkeliste kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, majandamise praktikad metsamaal (sh raie maht ) ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide , aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine puittoodetes. LULUCF i sektoril on riigi kasvuhoonegaaside bilansis tähtis osa . Samamoodi on metsandusel LULUC F i sektori s märkimisväärne tähtsus , sest metsamaa on seni olnud sektori ainus süsinikku siduv valdkond . Kasvuhoonegaaside analüüside põhjal on raiemahul metsamaa süsinikusidumisele ja süsinikuvarule oluline mõju. Teisalt tuleb arvestada, et süsini ku sidumise kasv metsamullas ja puistu biomassis on piiratud ning ka inimese sekkumiseta süsinikubilanss tasakaalustub . Väiksema raiemahuga (nt uuendusraiete maht 5 m ln m 3 /a) on võimalik järgnevate aastakümnete jooksul suurenda da metsades kogu LULUCF i sektori sidumist, st kompenseerida teiste LULUCF i valdkondade heidet, sh osaliselt muud tööstusheidet , ning pikaajaliselt suurendada metsadesse seotud süsinikuvaru . Samas tähendab see lühiajaliselt väiksemat sidumist puittoodetesse ja pikemaajaliselt muutust metsade vanuselis es struktuuri s, mis võib halvendada puistute tervislikku seisundit (sh puidu majanduslikku kvaliteeti) . Se e võib omakorda vähen dada metsa de süsiniku sidumise võime t tulevikus, samuti süsiniku talletamist pika kasutuseaga puittoodetes. Väga suur efekt metsamaa süsiniku sidumise suurendamisele lähimate kümnendite jooksul o n aga mittemetsamaade l , mille lisa potentsiaali on edaspidi vaja analüüsida ning vajaduse korra l metsastamist toetavad ja soodustavad meetmed kujundada . Vajalik on valdkondlik koostöö eriala ekspertide ja teadusasutustega, et leida tasakaal sotsiaalmajanduslike hüvede, elurikkuse kaitse ning metsade pikaajalise võime vahel tõhusalt süsinikku siduda ja talletada . Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast ülimalt oluline roll. Esiteks, et puitu kasutatakse Eesti nüüdis arhitektuuris seni vähe, tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ja silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajades kultuurilisi eelarvamusi suurte puitehit i s t e suhtes kummutada. Pika elueaga puittoodete kasutamine fossiilenergia-mahukate (atmosfääri vabaneb n-ö uut süsinikku) materjalide asemel aitab samas vähendada teiste sektorite heidet ning parandada inimeste elu- ja töökeskkonda. Teine tähtis aspekt on puidupõhise biomassi kasutamine energeetikas ja seeläbi osaliselt energiajulgeoleku tagamine . Biomassi põletamine fossiilsete kütuste asemel aitab reeglina vähendada heidet ja fossiilsetes kütustes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse. Energeetilisse kasutusse jõuab eba kvalitee tne ümarpuit (nt mädaniku kahjustusega) , raidmed ja puidutöötlemisjäägid , mille alternatiiv n e kasutusvõimalus on praegu Eestis väike . 2017. a astal oli metsamaalt pärit likviidse puidu mahust 36% küttepuit , raidmed ning puidutöötlemisjäägid . Aastate 2011 – 2020 keskmine kü ttepuidu hind on olnud 25 – 26 eurot / m 3 . Sama perioodi kõikide teiste sortimentide keskmine tihumeetri hind on olnud 55 eurot , sh palgil keskmiselt 64 eurot / m 3 ja paberipuidul 37 eurot / m 3 . Toimiva turumajanduse tingimustes läheb energeetilisse kasutusse kaskaadkasutuse põhimõttel üksnes selline puit, mida pol e võimalik teisiti ega tõhusamalt väärindada . Samuti peab Eesti biomassi kasutamisel järgima EL i taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 ja tagama selle rakendamise , sh materjali vastavuse biomassi säästvuskriteeriumitele. Metsanduse tähtsus majanduses ja tööhõives Metsasektoril on väga tähtis osa Eesti majanduses ja tööhõives , andes ligikaudu neljandiku Eesti töötleva tööstuse käibest (lisaks kaudne mõju energeetikasse, ehitusse, transporti jne), tasakaalustades teiste majandusharude negatiivset väliskaubandusbilanssi ning olles suur regionaalse tööhõive looja (ettevõtted paiknevad üle kogu Eesti – üle 80% töökohtadest Harjumaast väljaspool). Samuti on sektori otseste ja kaudsete maksude osakaal riigi maksutuludes t moodustanud stabiilselt 10 – 11% (2007 – 2019 keskmisena) , olles kõrge m viimastel aastatel (2016 – 2019 keskmine 11,8%). Perioodil 2015 – 2019 on ühe tihumeetri raiumine toonud riigile keskmiselt 82 eurot maksutulu . Metsandus ja puidutööstus on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suurimaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid. Puidu ja puittoodete ekspordis oli 2020. aastal Eesti päritolu toodete osatähtsus 96%. Tähtsamad eksporditavad kaubagrupid (rahaliselt) on puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid ja saematerjal. Teisalt ekspordime me iga l aasta l töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu umbes 2 miljonit m 3 , kuna selle töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalik tööstus puudub. Statistikaameti andmetel oli metsanduses ja puidutööstuses aastatel 2000–2017 hõivatud keskmiselt 27 3 00 töötajat, neile lisanduvad veel puitmajaehituses ning mööblitööstustes puitmööbli tootmisega, aga ka soojamajanduses ning elektritootmises hõivatud inimesed. Koos mööblitööstusega oli 2020. aastal metsasektoris otseselt hõivatuid ligikaudu 31 000 inimest. Lisaks loob metsandus ja puidutööstus veel palju töökohti energeetikasektoris, sest biomasskütustel põhineb üle 50 % Eesti soojatootmisest ja 5 % elektritootmisest. Enamik sektori töötajatest on tööl alaliselt, ajutiste töötajate keskmine osakaal on olnud 11% metsamajanduses ja varumises ning 2,7% puidu ja paberitööstustes. OSKA raporti kohaselt töötavad metsasektoris peamiselt kutseharidusega töötajad (44%) ning ilma erialase tasemehariduseta 36%. Kõrgharidusega töötajaid on raporti kohaselt 20%. Sama raporti kohaselt kasvab tulevikus tööjõu nõudlus puidu töötlemise ja väärindamise valdkonnas. Sektoris domineerivad meessoost töötajad, seda eriti just metsamajanduses (87%), puidu- ja paberitööstustes on viimastel aastatel naiste osakaal suurenenud 35%ni. Metsasektor on väga tähtis tööandja maapiirkondades. Seda iseloomustab asjaolu, et valdkonna keskmine hõivatute osakaal kogu tööhõivest perioodil 2018–2020 oli Jõgevamaal, Valgamaal, Viljandimaal, Põlvamaal ja Võrumaal vahemikus 12 – 14%. Seevastu Harjumaal oli sama näitaja ligikaudu 2%. Paraku hinnatakse Eestis vajaliku tööjõu olemasolu tihti puudulikuks. Metsanduse konkurentsivõime „ Eesti majanduse käekäik põhineb stabiilsetele ja usaldusväärsetele turgudele suunatud ekspordil, samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse ja Eesti ettevõtete suutlikkusel realiseerida oma potentsiaali, investeerides kasvuvõimalusi pakkuvatele stabiilsetele turgudele. Eestis toimib kindel, lihtne ja uuenduslik õigusruum ettevõtluses tegutsemiseks. See suurendab majanduse konkurentsivõimet ja majanduskeskkonna atraktiivsust ning seeläbi ka majanduse riskikindlust. Majandusjulgeolekut tagatakse majanduse kaitsemeetmete abil, muu hulgas rakendades abinõusid korruptsiooni, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu. “ Majandusjulgeoleku eesmärk on ennetada ja välistada sõltuvusi ebausaldusväärsetest riikidest ja ettevõtjatest , kes ei jaga meie väärtusi. Majandusliku tõhususe kõrval tuleb rõhku panna ka majanduslikule julgeolekule. Tuleviku alustalaks on usaldusväärsed suhted partneritega, kellega jagame ühiseid väärtusi ja huve. Majandusjulgeoleku tagamiseks peame kindlustama turvaliste tarneahelate olemasolud kriitilistes valdkondades ning välisinvesteeringute usaldusväärsuse ja läbipaistvuse laiemalt. Riigihangetes tuleb selgemalt hinnata riske ning kindlamalt välistada ebausaldusväärsed tooted, teenused ja pakkujad, mille tulemusel võivad sattuda ohtu riigi toimimise seisukohalt olulised teenused . Ajavah emikus 2011–2019 on kasvanud otsene lisandväärtus nii metsa- kui ka puidutööstuses. Selle haru o tsene lisandväärtus raiutud tihumeetri kohta oli 2011. a astal 67 eurot /tm, 2019. a astal 84, 5 eurot /tm . M etsandussektor tervikuna annab (metsandus, puidu- ja paberitööstus, mööblitööstus, biomasskütuste l põhi ne v energeetika) Eesti sisemajanduse kogutoodangust stabiilselt ca 4,5 – 4,8%. Otsene, kaudne ja indutseeritud lisandväärtus raieühiku kohta oli perioodil 2011–2019 keskmiselt 198 . Statistikaameti andmeil on metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse perioodil 2011 – 2020 olnud 400 m ln eurot aastas, sh puidutöötlemise ja puittoodete tootmise valdkonnas umbes 200 m ln eurot ning paberi ja pabertoodete tootmise valdkonnas 30 m ln eurot aastas. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehaanilisele väärindamisele. Nii metsanduse kui ka puidu mehaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas tänapäevased teadmised ja tugev ettevõtlussektor , mis suudab investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkon nas on kodumai n e kapital väga nõrgalt esindatud . Isegi praeguse väga tagasihoidlikus mahus välisinvestorite poolt Eestis arendatud okaspuutselluloosi, haavapuitmassi ja paberitööstuse puhul on näha, kuivõrd kõrge lisandväärtuse tasemega on see väärtusahel. Ka võrdlused Soome või Rootsi metsasektoriga osutavad sellele, et kõrgtehnoloogilise puidutöötlemise rajamine Eestisse eksporditava paberipuu ning puiduhakke ressurssi hõlmaval moel peaks olema metsa- ja puidutööstuse üks arengueesmärk e . Puidu väärtusahela konkurentsivõime suurendamise seisukohalt on tõsine probleem, et liiga suur osa töötleva tööstuse arendustööd toimub väljaspool Eestist, sageli suurte hargmaiste ettevõtete emafirmade uurimisüksustes, mitte Eestis kohapeal. Ajavahemikus 2011–2019 kulutati Eesti puidusektoris teadus- ja arendustegevusele kokku keskmiselt 483 000 eurot aastas (sh 441 000 ettevõttesisestest vahenditest). Samal perioodil on teadus-arendustegevusega seotud töötajate arv sektoris vähenenud 21 täiskohaga töötajalt 2011. aastal kaheksale töötajale 2019. aastal. Ettevõtetel on olnud lihtsam tellida vajalikud uuringud välismaistelt uuringufirmadelt, kus laborid ja vastav teadlaskaader olemas. Eesti ülikoolidest lahenduse saamine võib võtta kauem aega, sest mingi spetsiifilise probleemi lahendamiseks tuleb alles seadmed hankida, labor sisustada ja vahel ka spetsialistid ette valmistada. Eesti väikestel firmadel pole aga sageli rahalisi võimalusi teadusuuringuid ja arendustöid tellida. Puidu kui ressursi kõrgtehnoloogilise töötlemise valdkonnas on aja jooksul tekkinud teadmuse puudujääk, vähe on selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja n ee d on tuginenud peamiselt välismaisele teadmusele. Viimastel aastatel on siiski edusamme selles suunas tehtud. Näiteks on Tartu Ülikool astu n ud rida samme puidu biotehnoloogilise ning keemilise töötlemise tuumikkompetentsi loomiseks koostöös suurte rahvusvaheliste ja kodumaiste ettevõtetega (nt Novo Nordisk, Graanul Invest). Üsna erandliku ja positiivse näitena võib tuua EL i teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horizon 2020 raames käivitatud 5,9miljonilise mahuga projekti VEHICLE, milles osaleb kaheksa Euroopa ettevõtte hulgas ka Fibenol Eestist. Selle projekti raames rajatakse Imaverre ligniini ja puidusuhkrute tootmiseks katsetehas , mis eeldatavasti jõuab tootmiseni 2022. aasta viimases kvartalis. Sedalaadi koostöö arendamist teiste puidusektori ettevõtetega Euroopa Liidust eri võrgustike s tuleb igati toetada ka Eesti Teadusagentuuri ja EASi arengumeetmete kaudu . Selles suunas on väga tähtis „ Eesti t eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 “ (TAIE). Selles on sõnastatud viis fookusvaldkonda, mille raames eelisarendatakse ettevõtete ja teadusasutuste koostööd teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse suunal. Kaks fookusvaldkonda – „ Ressursside väärindamine “ ning „ Nutikas ja kestlik energia “ – aitavad otseselt kaasa Eesti metsasektori konkurentsivõime suurendamisele . Ressursside väärindamise suunal on eesmär k väärindada kohalik k e ressursse keskkonnahoidlikult ja suure ressursitootlikkusega. Loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. TAIE raames hak atakse kasutama EL i eri tõukefond e eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2021. a asta suvel käivitatud „ Rakendusuuringute programm “ (RUP) on samuti väga oluline algatus, mis aitab kaasa Eesti metsa- ja puidusektori ettevõtete konkurentsivõime suurendamisele . RUPi tegevus peab kasvatama ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toel teenitavat tulu ja sellega looma neile pikaajalis e konkurentsieelis e . Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuritoetuste teadus- ja arendustegevuse ning teaduse populariseerimise programmide kaudu on ellu kutsutud ka metsa- ja puidutööstuse valdkonna projekte. Näiteks on käivitatud ResTA programm, mis toetab ettevõtluse vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimete kasvu , valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kuna väga tähtis on leida ja arendada uusi tehnoloogiaid, et puitu senisest paremini väärindada, on programmi üheks fookuseks teadusuuringud puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise ala l. Kõrgtehnoloogilise väärindamise kõrval tasub arvestada riiklikes õigusaktides sätestatud piirangutega, mis samuti võivad kogulisandväärtust vähendada. Näiteks puuduvad Soomes piirangud lageraielangi suurusele, Lätis võib teha kuni 2 ha lageraielangi ilma igasuguste lisa nõueteta (ei ole vaja jätta seemne- ega säilikpuid). Lisaks on Lätis teatud tingimustel lubatud lageraielank suurusega kuni 10 ha. Naaberriikide näidetel, aga ka kohalikus kontekstis tasub analüüsida majandamisvõtete ( näiteks raievanuse st loobumine , suurte lagedate alade koondumine, turberaiete osakaalu suurenemine, püsimetsanduse osakaalu suurendamine, pesitsusaegne raierahu kogu metsale jms) rakendamise mõju nii keskkonna kui ka sotsiaalmajanduslikest aspektidest. Metsasektori pikaajalist konkurentsivõimet mõjutab otseselt metsade eesmärgipärane majandamine – ennekõike metsakasvatuslikud tegevused, stabiilne majandatava metsamaa pindala jms. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata erametsade uuendamisele kasvukohale sobilike puuliikidega ja metsakasvatusele. Seniajani on tõhusat uuendamist pärssinud kultiveerimismaterjali puudus ja omanike väike motiveeritus. Oluliselt suuremal pindalal tuleks metsades teha õigesti planeeritud ja ajastatud hooldusraieid, et kujundada kliimamuutustele vastupidavamad puistud ning ühtlasi tagada metsamaa võimalikult tõhus kasutus. Lisaks pikaajalise konkurentsivõime tagamisele on see samavõrd oluline süsiniku sidumise seisukohast. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Erametsade kuivendussüsteemide hooldamata jätmine vähendab puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. Ühelt poolt tuleb arvestada, et metsakuivendusel on negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee- ja kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (näiteks riigimetsades paiknevad kuivendussüsteemid umbes 500 000 hektaril) ja paljudel kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud metsa kõrvalkasutuse seisukohast. Metsakuivenduse tähtsus suureneb ka kliimamuutuste valguses (soojad talved). Oluline aspekt on seegi, et kogu Eesti majandusmetsades kasvav puit ei ole majanduslikel kaalutlustel kättesaadav ja tulutoov. Lisaks võib eeldada, et kliimamuutuste kontekstis tekib veel enam perioode, mil puitu varuda pole võimalik. Kui suur on majandusmetsades mitmetel põhjustel nn kättesaamatu puidu tagavara, vajab MAK2030 raames väljaselgitamist. Erametsanduse konkurentsivõimet aitavad suurendada investeeringud erametsanduse arendamiseks ja erametsaomanike tugisüsteem, umbes 30 piirkondlikku metsaühistut, millega liitunud metsaomanike arv ulatub 14 000-ni (s.o 13–14% omanikest, kellel on metsamaad rohkem kui 0,1 ha). Erametsanduse arengut ja kestlikkust toetatakse tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel. Metsaühistu d on peami sed erametsaomanike nõusta jad metsa majandamise mitmekülgsetest võtetest, sh elustikku säästvatest võtetest , ning metsaomaniku õigustest ja kohustustest. Aktiivselt on käima saadud ühistuline puidumüük ja metsapuutaimede tellimine. Teisalt on erametsaomanike koguarvu arvestades ühistute liikmeskond veel väike ja tugisüsteem vajab arendamist, arvestades ja analüüsides seniste toimimismehhanismide muutmise vajadusi, sest valdavalt on ühistutega mitteliitunud erametsaomanike seas just väiksema metsaomandiga füüsilisest isikust metsaomanikud. Seda näitab see, et 13–14% ühistutesse liitunud omanike metsamaa pindala moodustab ca 50% kogu erametsamaa pindalast. E dasi on vaja arendada erametsanduse valdkonda koostöös metsanduse ekspertidega, et otsida paremaid võimalusi planeerimaks erametsade metsamaastikku kui tervikut (kogukonna vajadustega arvestamine, metsa pühapaikade hoidmine, liiga suurte lagedate metsaalade vältimine, kliimamuutustega kohanemine, ökosüsteemiteenuste osutamine, rohevõrgustiku terviklikkus, metsade haiguskindlus), võtta metsa mittepuidulisi väärtusi paremini kasutusse ja arendada neid võimaldavaid sektoriüleseid ärimudeleid. Erametsaomanikele on vaja nende eesmärkide saavutamiseks arendada välja süsteem , mis toetaks kuluefektiivsemat teenuste osutamist. Metsa otseste hüvede kõrval (näiteks puit, metsasaaduste korilus, kaitse tuule eest, puhkevõimaluste kasutamine jm) tuleb arvestada ka kaudsete hüvede (näiteks mulla ja vee kvaliteedi tagamine, kliimamuutuste leevendamine jm) pakkumise ja metsa elupaikade vajadustega. Selleks, et muuta nähtavaks ja toetada metsa kaudseid hüvesid, tuleb haridussüsteemi kaudu jagada mitmekesisemaid teadmisi. Metsanduse läbimõeldud käsitlemine, teadmiste pidev arendamine ja rakendamine panustavad nüüdis aegsesse ja teadmistepõhisesse metsade kasutamisse, avades paremaid võimalusi hüvede kasutamiseks ning innovatsiooniks metsa- ja puidusektoris. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raporti kohaselt on puidutööstuse valdkonna tööjõuvajadus tervikuna pigem kasvav. Ilmselt suureneb tulevikus vajadus kõrgharidusega spetsialistide järele ennekõike (kõrgtehnoloogilistes) puidutöötlemist ja tehnoloogiaid arendavates ettevõtetes, oskustöötajate vajadus jääb stabiilseks või võib väheneda (näiteks raiemahtude vähenemise või tööstuse suurema automatiseerituse tõttu). Paranenud on metsamajandamise ja puidukaubanduse informatsiooni digitaalse haldamise võimalused (metsa inventeerimisandmete ja metsateatiste esitamine ning registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt). Metsa mittepuidulised hüved Mittepuidulistele metsaökosüsteemi hüvedele on pööratud seni suhteliselt vähe tähelepanu ning nende kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidupõhiste toodete kohta, kuna tegemist on mahuka ja ressursirohke analüüsiga. Paljud sellised ökosüsteemihüved ei kajastu majandusstatistikas (korilus oma tarbeks) või puudub neil otsene turg (tolmeldamine, maastikuvaade). Arengukavale eelnenud avalikus metsadebatis on tõstatatud küsimus metsa teiste hüvede läbipaistvast hinnastamisest ja finantsskeemidest, mille kaudu kompenseerida nende hüvede kaitseks raiumata jäänud puidu hinda. Mittepuidulistes hüvedes nähakse tihti täiendavat metsamajanduslikku potentsiaali, mis toetab ka teiste eesmärkide täitmist. Nii toetavad vanad suured puud ja säilikpuud elurikkust, aga pakuvad ka maastiku ilu. Raiesmikud on oluline toidubaas uluksõralistele, lühiajaline toidubaas tolmeldajatele jne. Mitmete muude ökosüsteemihüvede (mesindus, korilus, rekreatsioon, loodusturism jne) kasutamine eeldab samuti taristu olemasolu ja korrashoidu. Näiteks RMK maadel on metsateid kokku ca 9 300 kilomeetrit ja need on kõikidele looduses liikujatele tasuta kasutada. Erametsade taristu (nii teede kui ka kuivendussüsteemide) korrashoiuks oleks ligikaudne aastane investeeringuvajadus 25–30 mln eurot. Suurema metsaomandiga erametsaomanikud on võimekamad selliseid investeeringuid iseseisvalt tegema. Metsade ökosüsteemiteenuste kasutuses on märgata metsamaa rekreatiivse kasutamise suurenemist . Riigimetsade kohta on olemas püsivad iga-aastased ülevaated, näiteks on aasta-aastalt suurenenud riigimetsa külastuskordade arv. Looduses liikumise soodustamiseks ja loodusteadlikkuse arendamiseks kulus RMK-l 2019. aastal kokku 6,5 mln eurot (2018. aastal 6,4 mln), 2020. aastal kulutas RMK samadele tegevustele 8,4 mln eurot . Seda kasutati RMK puhke- ja kaitsealade külastustaristu majandamiseks, maastiku seisundi säilitamiseks, külastuse suunamiseks, seireteks ja külastuskeskustes loodusteadlikkust edendavate tegevuste korraldamiseks. 2019. aastal pandi erilist rõhku looduses liikumise võimaluste parandamisele. Kui 2015. aastal oli riigimetsa külastajate arv 2,2 mln, siis 2018. aastal oli külastajaid 2,7 mln, 2019. aastal 2,6 mln ja 2020. aastal 2,9 mln. RMK teabepunktid üle Eesti jagasid teavet pakutavate metsapuhkuse ja looduses liikumise võimaluste ning loodusürituste kohta. Teabepunktidest said soovijad nõu 98 000 (2018. aastal 96 000) korral. Kui riigimetsade rekreatiivse st kasutamise st on olemas suhteliselt põhjalik ülevaade, siis erametsade kohta ülevaade puudub. Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või looduslikud objektid . Sellised pühapaigad asuvad tihti metsamaal, sest looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid , näiteks kivid, künkad, orud ja pangad. Pühapaikadega seonduv kompetents asub aga väljaspool metsasektorit. Eestis on hinnanguliselt 3 000 looduslikku pühapaika, millest 555 on muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all . Siiski on umbes pooled looduslikest pühapaikadest kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Jätkuv riiklik inventeerimine on seega vajalik, et välja selgitada nende paikade asukohad, sest see on eeldus nende kasutamise ja kaitse tingimuste kokkuleppimisele. Oluline on kaitse all oleva te looduslik e pühapai kade kaardirakenduse täiendamine ja ajakohasena hoidmine . Maa-ameti r istipuude kaardikiht on juba metsa registris kasutusel ning info täpsustamisega tegeleb Keskkonnaamet koostöös Muinsuskaitseametiga. Kultuuripärandiga on metsas seotud ka var em kaardistatud pärandkultuuriobjektid, kuid praegu nende kaitsmiseks kitsendusi ega tingimusi ei rakend ata . Oluline on pärandkultuuriobjektide jätkuv inventeerimine, info ajakohastamine ning nende objektide säilitamise soodustamine. Kaasav ja sotsiaalne metsandus Kaasamine on tegevus, mis aitab inimestel metsanduse küsimustes kaasa rääkida nende oskusi ja võimalusi tunnusta des ja taga des piisav otsustusruum, metsa funktsioonid mitmekesistuvad või paranevad ja areneb huvirühmade ühistegevus metsa ümber. Metsaseadusesse on lisatud mitmeid sätteid kaasamise kohta. Näiteks kohustab seadus metsaomanikku kaasama asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamistööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Sätte täitmiseks on RMK võtnud kasutusele uue termini – kõrgendatud avaliku huviga alad – ja välja töötanud kaasamise korra, mille kohaselt arvestatakse kohalike elanike ja omavalitsuste ga ning arutatakse võimalikud muutused läbi. Selliseid alasid on 2022. aasta alguse seisuga riigimetsas 349 , nende alade kogupindala on ca 36 500 ha. Kui mets jääb planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alale, kohustab metsaseadus raiet kooskõlastama kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist sõltumata omandivormist. Lisaks on K eskkonnaministeerium välja töötamas asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise riigimetsa ala määramise ja kasutamise ning kaitse reeglistikku . On vaja arendada ja ühiskonnas tutvustada kaasarääkimis e võimalusi inimestele oluliste metsaalade struktuuri kujundamisel, et hoida ja luua mittepuidulisi väärtusi, nt puhke- ja koriluskohti, maastikuvaateid, pühapaiku, pärimuskultuuri, elustikku jpm. Lisaks RMK kaasamiskoosolekutele tuleb analüüsida ja võimaluse korra l rakendada mitmesuguseid muid võtteid, sh metsatööde pakkumine istutamisest raieteni, et jõud a inimeste eri rühmadeni (eelkõige kohalike elanikeni). Oluline on välja selgitada, kuidas soovib kohalik kogukond olla kaasatud metsandusse ning milliseid võimalusi on võimalik välja arendada nende kaasamiseks (mh analüüsida maksupoliitika ja õigusaktide ümberkujundamist kohalike omavalitsuste vaates). Sobivates puistutes teatud aladel, näiteks kõrgendatud avaliku huviga ja rohealadel, tuleb soodustada lageraiele alternatiivsete meetodite (turberaie, valikraie) laiemat kasutamist . Täiendava selguse loomise huvides on vajalik püsimetsanduse alased uuringud ja selle mõiste defineerimine Eesti kontekstis . Varasemate arengukavade perioode iseloomustavad kiired muutused metsaomandi struktuuris. Seda ühelt poolt maareformi elluviimise ja teisalt maaomandi hilisema ümberjagunemise tõttu (näiteks tagastatud maade müümine, pärimine). Nii oli veel 2005. aastal reformimata metsamaa hulk ca 390 000 ha, 2010. aastal 330 000 ha. 2019. aasta seisuga oli määratlemata omandiga metsamaa pindala umbes 13 000 ha. Sa malaadsed muutused on toimunud erametsaomandi struktuuris – kui 2010. aastal kuulus juriidilisest isikust erametsaomanikele (4 000 omanikku) 263 000 ha metsamaad, siis 2019. aastal (5 900 omanikku) juba 465 000 ha metsamaad. Füüsiliste isikute omanduses oleva metsamaa pindala on samal perioodil vähenenud ligikaudu 100 000 ha võrra, kuid sellised muutused metsaomandi struktuuris ei pruugi toetada jätkusuutliku metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamist. Metsaomandi struktuuri (era- ja juriidiline omand) ja selle muutuste eri valdkondadele (nt looduskaitse, kultuuripärand) vaja b põhjalikumat uurimist , k una puudub põhjalik teaduspõhine analüüs, mis aitaks seada eesmärke ja rakendada vajalikke meetmeid. Arengukava järgmisel perioodil tuleb teha sellekohane analüüs, et tegeleda võimalike probleemide lahendamisega teaduspõhiselt. M etsaalade funktsioonide seadmisel on määrava tähtsusega kohalike omavalitsuste üldplaneeringud . Üldplaneeringu ülesanne on omavalitsusüksuse territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Kuigi üldplaneeringu koostamine ja metsamajanduslike tööde kavandamine on eri valdkonnad, puutuvad need tugevalt kokku mitme ülesan de juures, mida üldplaneeringud lahendama peavad. Ne ed võivad olla rohevõrgustiku paiknemist ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; väärtuslike maastike või rohealade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; kaitsefunktsioonidega metsade majandamisele piirangute seadmine või puhke- ja virgestusalade asukoha d ja nendest tekkivate kitsenduste määramine jpm. Seega on kohalikke arengusuundumusi, huve ning sotsiaalmajanduslikku olukorda arvestades kohalikul omavalitsusel võimalus seada metsade majandamisele täiendavaid kohaliku tasandi tingimusi või kitsendusi (lisaks piirangutele, mis tulenevad näiteks looduskaitse- ja metsaseadusest). Kehtestatavad piirangud või tingimused peavad olema põhjendatud ja kaalutletud, selged, üheselt arusaadavad, seotud üldplaneeringu ülesannetega, seatud avalike huvide kaitseks ning piirkonna ruumilise arengu tagamiseks. Sealjuures tuleb arvestada ka võimalik u kompenseerimisvajadusega , kui seatakse piirangud eraomandile. Metsandusotsustes kaasarääkimist toetab see, et on parandatud ametkondliku teabe avalikku kättesaadavust, mis võimaldab kaasarääkijatel end otsustatava küsimusega kurssi viia. Viimased üldplaneeringute koostamise kogemused näitavad, et nii planeerijatel kui ka kohaliku omavalitsuse esindajatel jääb protsessis puudu metsanduslikust toest. Samas on probleemina välja toodud vajadus parema kogukondliku kaasarääkimise ja kokkuleppimise praktika järele metsaalade kujundamise l . Vajalikuks peetakse metsa suuremat tähtsustamist ja tutvustamist, aga ka selle rolli uurimist alates eestlase identiteediloomest, kultuuri ja traditsioonide hoidmisest kuni tervise edendamiseni. Tuleb välja selgitada, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi metsaste alade planeerimise l ja kohalike elanike kaasamise l nii, et rohevõrgustike, kliimamuutustega kohanemise (sh maastiku planeerimisel meetmed metsakahjustuste, n äiteks tulekahjude leviku tõkestamiseks), ökosüsteemiteenuste, kohalike kogukondade looduskasutuse, metsaomanike, ettevõtluse ja kultuurieesmärkide saavutamine oleks õiglaselt tagatud. Selleks, et t aga da seatavate tingimuste või kitsendustega arvestamist, peab vastav info jõu dma nõutud kujul metsaregistrisse, kus metsateatis i menetle takse . 2020. aasta lõpu seisuga olid uued kogu haldusterritooriumi katvad üldplaneeringud kehtestatud kolmes omavalitsuses (Eestis on 79 omavalitsust) ja 59-s olid need koostamisel (kehtestamisel ajavahemikus 2021–2023). Kohaliku omavalitsuse volikogud vaatavad üldplaneeringuid üle iga viie aasta tagant. Arvestatav tugi kaasava metsanduse arendamisele saab olla praegune erametsaomanike tugisüsteem. Piirkondlikud metsaühistud, sealsed spetsialistid ja liikmed saavad tugevalt panustada kohalike ruumiotsuste tegemisse (metsamajandustööde tegevuste planeerimisel vms), näiteks koostöö kohalike omavalitsustega üldplaneeringute koostamisel. Seetõttu on tulevikus piirkondlike ühistute roll märksa enamat kui ainult erametsaomanike majanduslik koostöö. Seega on vaja tagada ka nõuandjate kompetents eri valdkondades. Lisaks üldplaneeringute koostamis s e kaasamisel e on tarvis kaasata ka piirinaabreid metsa majandamise planeerimisse. Nüüdseks on naaberkinnistute omanikele välja töötatud teavitussüsteem metsateatiste registreerimisest, et lihtsustada nende kaasarääkimise võimalusi metsa majandamisel. Vajalik on analüüsida, kas sellisel kujul teavitamine täidab oma esialgset eesmärki ning kas on tarvis teha muudatusi süsteemi paremaks toimimiseks. Teave Eesti metsaressursi, selle väärtuste ja kavandatavate tööde kohta on avalikult kättesaadav riiklikust registrist; samuti on avalikkusele kättesaadav kõikvõimalik muu metsanduslik informatsioon (mh iga l aasta l ilmuv metsandusstatistika aastaraamat ja iga-aastased aastaraamatud riigimetsade majandamise kohta). Statistikaametis täiendatakse metsanduse arvepidamis t (nt hukkunud puistud, metsaökosüsteemide väärtuste statistika jne). Hinnang „M etsanduse arengukava 2011–2020 “ elluviimisele Aastal 2014 moodustati metsandusnõukogu (keskkonnaministri käskkirjaga 14.11.2014. a nr 929) „M etsanduse arengukava aastani 2020 “ täitmise aruannete hindamiseks ja metsandusküsimustes keskkonnaministri nõustamiseks. Kohtumised toimusid seitsmel korral ning nende käigus arutleti ja tehti ettepanekuid vääriselupaikade kaitsekorralduse muutmise, metsaseaduse muutmise, viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanuse, laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise, huvi rühmade laiapõhjalisema kaasamise jms kohta . Viimasel kohtumisel toetas m etsandusnõukogu konsensuslikult ka edaspidi metsanduse arengukava koostamist. Arengukava peaks olema võimalikult laiaulatuslik, põhinema säästva metsamajandamise neljal komponendil (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline aspekt) ja arvestama võimalikult mitmekülgselt Eesti vajadusi ja ühiskonna ootusi ning olema ühiskondlik kokkulepe . „ Metsanduse arengukava 2011–2020 “ põhieesmärk oli metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja säästliku kasutamise tagamine: pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses; metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Arengukavas enam kui kümme aastat tagasi sätestatud tegevuste täitmine on olnud üldiselt edukas. Seda perioodi iseloomusta b mit u aspekti, mis mõjutasid muu hulgas ka arengukava täitmist – - väljumine 2008. aasta finantskriisist, toimunud maareform, seatud riiklikud taastuvenergia eesmärgid jpm. Aga ka mitmed rahvusvahelised arengu suunad, näiteks Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimine. Arengukava perioodi jooksul on Eestis metsamaa pindala mõnevõrra suurenenud (~100 000 ha), lõppenud on maareform, st 48% Eesti metsamaast on eraomandis, paranenud on erametsade uuendamisega seotud näitajad (2010 uuendati 20% uuendusraie lankidest, 2020 . aastal 53,4%), suurenenud on looduskaitse all oleva metsamaa pindala, sh eriti rangelt kaitstava metsamaa pind (2011. aastal oli SMI andmeil range kaitsega alasid 10,1% metsamaast, 2020. aastaks saavutati 14, 1 %). Arvestades lõppenud maareformi , võib eeldada, et raiemahud saavutavad edaspidi suurema stabiilsuse. Tuleb märkida, et arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade juurdekasvu ning meie metsade tagavara on suurenenud. Aktiivselt on tegeletud metsandusliku teabe tootmisega ning mitme külgse teavitustegevusega. Samas on viimased aastad näidanud, et arenguruumi on veel tublisti. Peamised probleemvaldkonnad 2011–2020 arengukava elluviimisel on olnud seotud metsakasvatuslike tegevustega. Kuigi uuendamisega seotud eesmärgid täideti, on metsamaa efektiivset kasutamist silmas pidades veelgi enam vaja rõhku panna metsa uuendamisele. Seda eriti olukorras, kus üha enam tuleb metsasektoris arvestada kliimapoliitika suundumustega. Metsamaa parim võimalik ja efektiivne kasutamine ning hea tervislik seisund on selles kontekstis väga olulised. Lõppenud arengukava perioodil ei saavutatud erametsade valgustus- ja harvendusraiete pindalalisi eesmärke. Teisalt on need tegevused olulised selleks, et tagada puistute parem tootlikkus ning sobivaim koosseis kliimamuutusi arvestades ja seeläbi ka parem tervislik seisund. Kvaliteetsed, elurikkad ning terved puistud annavad võimaluse asendada tulevikus fossiilseid materjale ning leevendada kliimamuutuseid. Väga mitmekesiste, kohati vastandlike ning suurenevate ootuste valguses tuleb tähelepanu pöörata metsanduse konkurentsivõimele ja kestlikkusele. Metsandus ühiskonnas 2016. aastast on metsa ja metsandusega seotud küsimused olnud senisest suurema avaliku tähelepanu all. See, et kaasa räägivad arvukad ja mitme sugused inimeste rühmad, sunnib otsima üles kerkinud arutelu põhjuseid ka kaugemalt kui metsasektor – suurematest ühiskondlikest protsessidest, mis loovad soodsa pinnase teravateks vastasseisudeks. Kasvanud on inimeste heaolu, mis on eelduseks ka nende eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele . Terendav globaalne ökoloogiline kriis või kliimakriis on leidnud kõlapinna. Poolehoid praktilisele loodushoiule ja ressursside kokkuhoiule on kasvanud paljudes sotsiaalsetes rühmades paralleelselt globaalse keskkonnapoliitika arenguga. Suured vastasseisud nii metsanduses kui ka globaalküsimustes laiemalt ei ole must-valged ja inimesed saavad aru, et metsadel on tähtis osa nii ökosüsteemis, inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagajana kui ka puiduliste ja mittepuiduliste hüvede võimaldajana ning metsi tuleb uuendada, kasvatada, kasutada , puitu töödelda jne. Arengukava lisas 2 on põhjalikumalt käsitletud metsakonflikti tausta, milles on lisaks välja pakutud võimalikke meetmeid selle leevendamiseks (sh ettepanekud metsandusnõukogu koosseisu ja tegevuste ülevaatamiseks ning selle tegevuste edasi arendamiseks ). Keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline leida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem oma elukeskkonda ja väärtushinnanguid otseselt puudutavaid valdkondi: rääkida kaasa kohaliku elukeskkonna küsimuses, kaitsta elupaiku ja liike, väärindada puitu võimalikult targalt, tagada metsamajanduse tulusus ning järjepidevus, säilitada koriluse ja rekreatsioonivõimalused ning pühapaigad looduses. Selleks, et kaasata võimalikult palju huvi rühmi , moodustati eri valdkondade esindajatest „M etsanduse arengukava 2030 “ (MAK2030) algatamise töörühm, mille tulemusel sõnastati 2018. aastal kokku 101 probleemi . See töö on suuresti aluseks k avandatud arengukavale aastani 2030. Et huvirühmade soovidele võimalikult palju vastu tulla, arvestades sealjuures riigi huve ning kooskõla teiste arengusuundadega, on sõnastatud kolm peamist probleemvaldkonda , mis tuleb arengukava uuel perioodil lahendada. Järgnevas p eatükis „ Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused” on need käsitletud. Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused On oluline, et probleemide lahendamisel keskendutakse tasakaalustatud ning eri valdkondade vahelist sünergiat otsivatele ja soodustavatele meetmetele . Metsandusega seotud hüvede arendamisel ja loomisel tuleb seda teha parimal võimalikul moel , st lisaks tasakaalustatusele ka efektiivs elt . Lähtudes ülaltoodust ning laiapõhjalistest aruteludest (põhjalik ülevaade kaasamisprotsessist on esitatud lisas 5 ) on välja selgitatud kolm üldistatud probleemvaldkonda , mille lahendamisele arengukava peamiselt keskendub ja mis oma sisult haakuvad ka EL i metsastrateegiaga . Metsa kasutuse planeerimine sotsiaal-kultuurilistest huvidest lähtu des . Vajadus tervikliku plaani järele, et metsa saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel. Sealhulgas selgitada välja, milline võiks olla majandusmetsade, kaitstavate metsade, sh rangelt kaitstavate metsade osakaal ning piirangute kompenseerimise vajadus. Vajadus on planeerida ruumi nii, et see oleks inimestele parim elukeskkond, kaasates kohalikke elanikke ning leppida kokku ühisosa huvi rühmade vahel . Metsa kasutuse plaanimine majanduslikest huvidest lähtu des . Oluline on tagada metsade hea tervislik seisund, tootlikkus ja uuenemisvõime. Metsamaterjali kvaliteet peab vasta ma väärindamise kõrgema taseme tehnoloogiate ootustele. Selleks tuleb tagada kohased investeeringud metsakasvatusse ja metsamajanduse taristusse. Metsa elupaiga säilitamine looduskaitse vajadustest lähtu des . T agada tuleb elustiku mitmekesisus ning planeerida metsatööd põhjendatult, sh raied sobitada maastikku asukoha loodustingimusi arvestades . Tähtis on teadvustada ja käsitleda metsa ja metsanduse hüvesid tervikuna (kõik kolm ülal loetletud vajadust). Edendada ja kasutada parimat teadmist (sh teadustöid) ja innovatsiooni, et tagada metsade kui elukeskkonna kvaliteet ja väärindada puitu maksimaalselt ning tagada pärandkultuuri(objektide) ja looduse elurikkuse säilimine. Selle hulka kuulub metsade ökosüsteemiteenuste mõtestamine ning seejärel nende võimaldamise tõh ustamine, s h võttes arvesse metsade kohanemisvõimet ja nende osa kliimamuutuste leevendam isel. Üld- ja alaeesmärgid kirjeldavad edasisi samme nii hetkeolukorras kirjeldatud probleemide lahendamiseks kui ka eelnõu koostamise kaasamisprotsessi käigus välja pakutud tegevusi , ideid jm metsanduse arendamiseks , et taga da tasakaal metsanduses tervikuna . Üldeesmärk, alaeesmärgid ja tegevussuunad Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse kolme alaeesmärgi elluviimise kaudu. Need lähtuvad lisaks varasematest analüüsidest ja kaasamisel välja toodud probleemidest , samuti Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. Et tervikuna toetada üldeesmärgi täitmist, jätkatakse osalemist metsandusega seotud rahvusvahelistes protsessides ( Forest Europe , ÜRO-FAO/ECE, EFI jm ). Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga Mõõdikud Paranenud või soodsas seisundis kaitstavate, eelkõige loodusdirektiivi metsaelupaikade ja metsaliikide arv ↑ Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala ↓ Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast ↑ Kliimamuutuste mõjude tegevussuund Töötatakse välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti töötatakse välja mudelid metsakuivenduse mõju hindamiseks regionaalsele süsinikubilansile. Välja töötatakse süsiniku sidumise kompensatsioonimehhanismid raadamisel, et katta maakasutuse tüübi muutumisest tekkiv süsiniku sidumise puudujääk. Metsaressurssi iseloomustavaid näitajaid, mis on peamised sisendparameetrid regionaalsetele biomassi- ning süsinikumudelitele, hinnatakse iga l aasta l SMI käigus. Uuritakse kliimamuutustest, samuti metsakahjustustest (mh kuuse-kooreüraski jt kahjurite) ning häiringutest (sh koosluste taastamine) tingitud ning metsamajanduslike tegevuste (nt hooldusraiete, turbe- ja valikraiete, kuivenduse jms) mõjusid süsiniku sidumisele ja heitele. Metsade süsiniku sidumis e võime ja talletamise suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisvõtteid ja taastatakse sookooslusi, mh soodustatakse jääksoode korrastamist metsastamisega. Tehakse alusuuring, et hinnata metsade netojuurdekasvu. Analüüsitakse ja kaardistatakse mittemetsamaa metsastamise mõjusid ja potentsiaali, vajaduse korra l töötatakse välja ning rakendatakse metsastamist soodustavad meetmed. Luuakse raamistik selleks, et metsa majandajad saaksid arvestada metsatööde planeerimisel ning tegemisel kliimamuutuste mõju metsade tootlikkusele, tervislikule seisundile, liigilisele koosseisule ja süsiniku sidumise võimele ning teiselt poolt metsamajanduslike tegevuste mõjuga metsaökosüsteemide süsinikuheitele. Süsinikuteemat käsitletakse kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise vaates kompleksselt, lisaks metsaökosüsteemides seotud ja talletatud süsinikule arvestatakse ka puittoodetesse talletatud süsinikku ja asendusefekti kaudu saavutatavat heite vähenemist. Metsanduse korraldamisel arvestatakse metsade süsiniku sidumise võimega ning soodustatakse süsinikuvarude pikaajalist säilitamist ja kasvatamist. Majandatavas metsas kasutatakse mitmekesiseid, kasvukohatüübile ja puistu koosseisule sobilikke majandamisvõtteid, vältides metsa ja mulla kahjustamist. Majandamisvõtete rakendamisel lähtutakse metsamuldade seisundi uuringutest (mh uuritakse mulla aineringet ja süsiniku pikaajalist talletamist metsamuldades). Analüüsitakse metsatehnika mõju muldadele ja vajaduse korra l rakendatakse meetmeid, mis soosivad väiksema keskkonnamõjuga tehnika kasutuselevõttu. Metsade majandamisel eelistatakse väikese pinnase erisurvega masinate kasutamist. Analüüsitakse ja arendatakse meetmeid raiete kvaliteetsemaks planeerimiseks ja te gemiseks , arvestades metsade sidusust ja loodusmaastiku eripära. Soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide laiemat kasutamist. Puistute koosseisu kujundamisel arvestatakse metsade haigus- ja häiringukindlusega. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele ettevaatusprintsiibist lähtudes , et vältida invasiivsust ning patogeenide levikut. Arendatakse välja ja võetakse kasutusele metsakahjustuste , sh ka putukakahjustuste aja- ja asjakohane seiresüsteem. Õigesti korraldatud ja ajakohastatud seire alusel saab prognoosida võimalike kahjustuste levikut, tekkivaid puhanguid ning rakendada operatiivselt meetmeid kahjustuste leviku piiramiseks. Samuti jälgitakse invasiivsete ja ohtlike võõrliikide levikut ning töötatakse välja meetmed nende leviku tõkestamiseks. Tõhustatakse jahindusorganisatsioonide ja maaomanike koostööd ulukikahjustuste vähendamiseks. Tormikahjustuste õigeaegse koristamisega vähendatakse kahjurite ohtu, arvestades samas kõdunema jäetava puidu osa elurikkuse säilitamisel metsas. Töötatakse välja senisest efektiivsemad meetmed erametsade majandamiseks kliimamuutustega arvestaval viisil, sh metsade raiejärgse uuendamise stimuleerimiseks kasvukohale sobilike puuliikidega, et kiirenda da süsiniku sidumis e võime taastumist. Par a ndatakse erametsaomanike teavitamist erametsanduse tugisüsteemi ja meediakanalite kaudu metsade tervislikust seisundist, efektiivsetest metsade majandamise võtetest ja elurikkuse edendamise meetmetest. Toetatakse teadusuuringuid metsade ja metsasektori tähtsuse suurendamiseks kliimamuutuste leevendamisel ning metsade kohanemisvõime parandamiseks kliimamuutuste suhtes. Jätkatakse üleriigilise metsade süsinikumudeli loomisega. Vajalike metsamajanduslike otsuste tegemisel tuginetakse teaduspõhisele informatsioonile, mille saamiseks kaasatakse rohkem kõrgkoolide teaduspotentsiaali. Metsade kliimamuutustega kohanemiseks arendatakse metsapuude selektsiooni, uuritakse peamiste metsapuuliikide geneetilist mitmekesisust, sh selgitatakse , millised puuliigid ja genotüübid on võimelised paremini kliimamuutustega kohanema ja on muutuste suhtes resistentsemad. Säilitatakse väärtuslike metsageneetiliste ressursse in situ. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund Koostatakse metsade, nende ökoloogilise seisundi ja puidubilansi ajakohaseid ja relevantseid ülevaateid. Majandatavate metsade ökosüsteemi seisundi hindamiseks töötatakse välja sobilikud indikaatorid ja nende põhjal luuakse kohane seiresüsteem. Kasutatavaid seiremetoodikaid analüüsitakse ja vajaduse korra l ajakohastatakse . Analüüsitakse operatiivse ja tõhusa raiete seiresüsteemi arendamise vajadust. Selleks, et säilitada raietel rohkem väärtuslikke looduselemente, tähelepanuväärivaid puid, üksikute säilikpuude asemel mitmeliigilisi puuderühmi, surnud puitu jm, analüüsitakse metsa jäetavate puude, surnud puidu ja lamapuidu vajalikku mahtu ja olemit majandusmetsas ning nende metsa jätmise praktikaid ning vajaduse korra l muudetakse regulatsioone. Soodustatakse metsamajandamise hea tava järgimist ja metsade sertifitseerimist metsaomanike seas. Edendatakse metsaomanike vabatahtlikku loodushoidu (mh eraalgatuslikke tegevusi) ning looduskaitset korraldatakse koostöös maaomanikega. Jätkatakse kaitsealade vajaduspõhist ümbertsoneerimist ja kaitsekordade ajakohastamist metsaelupaigatüüpide kaitse tõhusamaks korraldamiseks. Analüüsitakse kaitsemetsade termini õigusaktides kasutusele võtmise vajadust. Metsaomanikele pakutakse tuge nii, et neil on metsa majandamisel lihtne järgida piiranguvööndite nõudeid kaitsealal, et tagada kaitsealade elurikkus. Metsalinnustiku hoidmiseks muudetakse mitmeid looduskaitseseaduse sätteid, muu hulgas kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui ka eramaadel ning lisatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele täiendava raierahu kehtestamiseks kaheks kuuks kõikides metsades. Kohustuste kehtestamisega tuleb välja selgitada kevadise raierahu pidamise vajadus ja mõju erametsades, et leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuvõetavad ja tulemuslikud kompenseerimise meetmed. Analüüsitakse, millised tagajärjed (mh sotsiaalmajanduslikust aspektist) toob kaasa raierahu laiem rakendamine mittekaitstavates erametsades. Koostatakse EL i l oodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidele asjakohased tegevuskavad ning tagatakse nende säilimine riigimaal ka piiranguvööndis ja väljaspool kaitstavaid alasid. Maaomanikke kohustatakse maaparandussüsteeme rajades või rekonstrueerides maaparandustöödel järgima keskkonnasäästlikke hooldusvõtteid (sh peetakse silmas elurikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke , samuti metsade kasvukohatüüpide erisusi). Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm rajatisi, lisaks tuletõrjetiike. Vajaduse korra l aga likvideeritakse kuivendussüsteeme, et taasta da endi ne looduslik veerežiim. Riigimetsa uusi maaparandussüsteeme ei rajata. Metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdepääs. Luuakse alus metsaökosüsteemi teenuste pidevaks arvestuseks ja nende väärtuste kasutamiseks mitmel planeeringutasemel. Selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, arvestades muu hulgas nende teenuste mõju inimese tervisele, metsade uuenemisele jne. Ökosüsteemiteenuseid hinnatakse kompleksselt kogu metsasektori s . Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest ja soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Luuakse terviklik ja õiglane hüvitussüsteem piirangute (mh rohealadel) kompenseerimiseks. Tagatakse säilinud loodus- ja põlismetsade ( old growth and primary forest ) kaitse. Metsade tüpoloogiline esinduslikkus kaitstavate alade jagunemisel metsatüüpideks saavutatakse inventeerides Natura 2000 kaitstavad alad ja vääriselupaigad ning võttes need teaduspõhiselt range kaitse alla. Metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, mh tuleb täiendada õigusakte (näiteks raiutava langi suurus varasema 7 ha asemel 5 ha, tagasi tuua liitumise mõiste ja sellega seonduv, luua selgem õigusraamistik püsimetsanduse toetamiseks, kui selleks on alust jm), et tagada metsaosade suurem sidusus. Töötatakse välja metoodika metsade sidususe hindamiseks, suurendatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise ja rakendamise suutlikkust , sh parandatakse rohevõrgustike planeerimise ning planeerijate ja omavalitsuste spetsialistide metsandusalast kompetentsi. Analüüsitakse rohevõrgustiku sidusust, optimaalset paiknemist ja arendatakse selle planeerimisega seotud töövahendeid. Keskkonnajärelevalvet tõhustatakse nii ajakohastatud seiresüsteemi kui ka metsade sertifitseerimise kaudu. Edendatakse kogukondade, metsaomanike ja jahindusorganisatsioonide tegevust nii looduskaitses kui ka keskkonnajärelevalves. Hinnatakse elupaikade ja kaitstavate metsade funktsioone, selle põhjal rakendatakse neid parandavaid meetmeid. Ohustatud metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud. Suurendata kse investeeringuid riigimetsa looduskaitsetöödesse ja hinnatakse looduskaitsetööde investeeringuvajadust erametsades. Analüüsitakse looduskaitse planeerimise ja kaitsemeetmete rakendamise mõju ökoloogilistest ja sotsiaalmajanduslikest aspektidest. Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline Mõõdikud Lisandväärtuse maht ühe töötaja kohta (tuh €/a) ↑ Puitu töötleva tööstuse kulutused T&amp;A-le ↑ Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund Füüsilisest isikust metsaomanike arvu ja nende omandis oleva metsamaa pindala vähenemise peatamiseks töötatakse välja meetmeid, sh jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega eraomandile (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne). Metsaühistute kaudu suurendatakse erametsaomanike teadmisi mitmesugustes metsandusküsimustes. Analüüsitakse tugisüsteemi toimimismehhanismi, mis on aluseks metsaühistute liikmeskonna suurenemisele ja sellekohase sotsiaalse kapitali arendamisele. Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist metsapuutaimede tootmist ja üldist uuendusmahtude suuren da mist. Seejuures toodab riigimetsa majandaja metsapuutaimi riigimetsa tarbeks ja erasektor erametsa jaoks. Arendatakse katsetatud kultiveerimismaterjali tootmisvõime suurendamist ja seemnemajanduse valdkonda. Riik tagab, hoiab ja mitmekesistab vajalikku metsapuude seemnevaru. Majandusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele (nt kasvukohale sobiv puuliik, õiged majandamisvõtted), juurdekasvu suurendamisele ja metsavarude stabiilsele kasutamisele, mis suurendab metsade majanduslikku väärtust ja nende võimet siduda süsinikku. Erametsades suunatakse puistute liigilise koosseisu parandamist (s . o välditakse monokultuuride kujundamist) , toetades ja motiveerides metsaomanik k e , et metsakasvatuslike võtete ga parandada metsade liigilist koosseisu ja tagada metsade suurem tootlikkus, kvaliteet ning hea tervislik seisund, et tekitada kliimamuutuste mõju suhtes püsikindlamad ja tervemad puistud. Analüüsitakse majandusmetsade majandamisel ühtlasema vanuselise jaotuse saavutamise võimalusi pikas perspektiivis, mis muudab metsade kasutamise ja metsades seotava süsiniku koguhulga ajas stabiilsemaks. Sellest lähtudes kujundatakse välja rakendatavad meetmed , arvestades pikemat perioodi kui kümme aastat. Majandusmetsade osakaalu hoidmine stabiilsel tasemel on metsandusliku tööhõive, majandusliku kestlikkuse ja konkurentsivõime seisukohalt väga oluline. Hinnatakse metsa puiduliste saaduste ja teiste ökosüsteemihüvede kasutuse mõju ning potentsiaali maapiirkondade tööhõivele, et hoida ja võimaluse korra l suurendada metsade kasutusega seotud tööhõivet , ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks. Otsitakse võimalusi traditsioonilise puidukasutuse kõrval ka metsa teiste ökosüsteemihüvede paremaks kasutamiseks ja turundamiseks. Selleks kaardistatakse ja hinnastatakse erinevad metsaökosüsteemi saadused ja hüved. Samuti uuritakse metsamajandamise viise, mis parimal võimalikul moel soodustavad erinevate ökosüsteemihüvede kasutamist. Neid metsa majandamise viise tutvustatakse metsaomanikele, mh metsaühistute kaudu. Terviklikum ja järjepidev metsaomand võimaldab omanikul pikemalt planeerida tegevusi oma metsas, sh leida võimalusi metsa mitmekesisemaks kasutuseks. Soodustatakse kaugseire vahendite kasutamise laiendamist metsade olemi hindamisel ja seisukorra seiramisel, metsamajanduslike tööde planeerimisel, metsade majandamise otsuste tegemisel ning järelevalves. Oluline on tagada vahendite olemasolu (tööjõud, finantsvahendid) seotud asutustele, et tulevikuks seatavaid kaugseire kasutamise eesmärke saavutada. Kõik riiklike struktuuride (RMK, KAUR, Maa-amet jne.) metsade kaugseireandmed ja töövahendid luuakse võimaluse korra l selliselt, et neid saab kasutusele võtta kogu Eesti metsasektoris. Edendatakse metsaomanike ning piirkondlike metsa- ja maaparandusühistute koostööd. M etsakuivendussüsteemide seisundi t seiratakse perioodilis elt ja suurendatakse metsaomanike teadmisi kuivenduse mõjudest keskkonnale ja puistu majanduslikule väärtusele. Efektiivsema toetusmehhanismi abil toetatakse vajaliku taristu rajamist ja hooldamist metsades, mis hõlbustab mh metsade majandamist. Soodustatakse metsamaterjali transpordi muutumist kulu- ja süsinikuefektiivsemaks. Oluline on edendada metsaomanike, piirkondlike metsaühistute ja kohalike omavalitsuste koostööd, et tagada teede korrasolek, mh leitakse juriidilised lahendused juurdepääsuteede kasutamiseks ja/või rajamiseks. Panustatakse metsasektoris töötavate inimeste teadmiste ja oskuste arendamisse ning mitmekesistamisse. Soodustatakse uudsema ja keerulisema kompetentsiga kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse. Seda arengut toetavad metsasektori ja teadusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöö, temaatiliste uuringute tegemine ning ettevõtete investeeringud arendustegevusse, mille tulemusena suureneb tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine. Selgitatakse välja majandusmetsades mitmel põhjusel kättesaamatu puidutagavara. M etsanduse valdkonna julgeoleku ja siseturvalisuse mõjude analüüsi koostamine ja tegevuste kavandamine võimalike riskide maandamiseks . Puidu parema väärindamise tegevussuund Eelisarendatakse ja soodustatakse valdkonna töötleva tööstuse lisandväärtuse suurendamist. Jätkatakse ettevõtete huvidele vastava kohalike ressursside väärindamise (sh puit) teadusprogrammi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprogrammi elluviimist. Edendatakse ja toetatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust, sh puiduliste ja teiste metsaökosüsteemi hüvede innovaatilist kasutamist, uute tehnoloogiate väljatöötamist ja olemasolevate innovaatiliste tehnoloogiate kohandamist ning toomist Eestisse. Puitu kasutatakse eelistatult pika tarbimisahelaga toodete valmistamiseks. Panustatakse ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava väljatöötamisse. Metsa- ja puidutööstuses soodustatakse ja toetatakse puidu, sh n - ö raskesti töödeldava (standardpuidust keerulisemat) ja majanduslikult väheväärtusliku puitmaterjali ning raie- ja puidujäätmete tõhusamat ning ressursisäästlikumat kasutamist , samuti taas- ja ahelkasutamist. Toetatakse valdkonna ettevõtete koostööd teadusasutustega. Metsasektori lisandväärtuse potentsiaali suurendamiseks edendatakse sektoris ressursitõhusust. Riiklikul tasandil ollakse eeskujuks puidust ehitusmaterjali kasutamisel puidust referentshoonete (näiteks Keskkonnamaja) rajamise kaudu. Oluline on uute kogemuste saamine suurte puitehitiste ehitamise vallas. Sellega suurendatakse Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendatakse kohaliku tooraine väärindamist. Parandatakse riigihangete süsteemi, eelistades avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi. Töötatakse välja lahendused hoone terve elukaare süsinikujälje määramiseks ja selle arvestamiseks hoonete energiaklassi määramisel. Kohalikus energeetikas kasutatakse vaid selleks otstarbeks kasvatatud puitu, väheväärtuslikku puitu ja puitu, mida muul otstarbel ei saa kasutada. Tuleb luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks . Suurendatakse töötlemis e kompetentsi, teadmisi ja võimeid (mitmesugused puidukasutusviisid, paberi- ja puitmassi tootmine, biotehnoloogiad, puitmaterjalid, biorafineerimistehnoloogiad, biomaterjalid ja -kemikaalid, bioplastid, saetööstus jm). Metsasektori lisandväärtuse potentsiaali suurendamiseks luuakse võimalused puiduressursi, sh vähe kvalitee tse puidu ja ümarpuidu kohalikuks väärindamiseks ja mitmekülgseks kasutamiseks. Arendatakse motivatsioonimehhanism, et suurendada taluvushuvi, mis toetab arendusi kohalikul tasandil. Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Mõõdikud Riigimetsa külastatavus ↑ Kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ↑ Osakaal kihelkondadest , kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud ↑ Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund Edendatakse metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi. Kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja paraneks nende kvaliteet. Soodustatakse asjakohast teavitus- ja turundustegevus t . Elanikkonna seas tehakse uuringuid metsa kasutusviiside kohta, et selgitada välja kõrvalkasutuse maht ja sisu. Uuringu eesmärk on analüüsida selle majandusvaldkonna olukorda ja selgitada elanikkonna osalust looduskasutuses. Metsamajanduslike võtete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid raietööde senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja te gemiseks . Algatatakse teadusprojekte , et selgita da välja valikraiete mõju metsaökosüsteemile , defineeritakse püsimetsanduse mõiste Eesti kontekstis, ning soodustatakse nende laialdasemat rakendamist nende metsaomanike seas, ke s tahavad majandada oma metsi püsimetsana (mh korrigeeritakse õigusakte ning töötatakse välja viisid statistika kogumiseks ja analüüsimiseks). Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse nende andmete kättesaadavus (sh metsaregistris) ja rakendatakse meetmeid, et pühapaikade olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muu hulgas mobiilirakenduste abil. Soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriinstitutsioonide ning metsasektori jt metsaga seotud sektorite vahel, et paranda da avalikkuse teadlikkust metsa ja metsanduse tähtsusest Eesti ajaloos. Kavandatakse meetmeid metsanduse ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks üldhariduse õppeainetega (loodusõpetuse kõrval nt matemaatika, keeleõpe, ajalugu). Kultuurisidemete hoidmiseks ja arendamiseks suurendatakse metsa teema de hulka koolide õuesõppe programmides. Üldhariduskoolide õppetegevuse mitmekesistamiseks töötatakse välja metsa teemalisi õppematerjale ja tehakse need kättesaadavaks. Õpetajatele korraldatakse teemakohaseid täiendkoolitusi. Töötatakse välja meetmeid, et haridusasutused saaksid lihtsamalt taotleda toetust metsaga seotud hariduslike projektide elluviimiseks. Arendatakse koostööd koolide, KOV ide , ettevõtjate ja nende võrgustike vahel. Kaasatud on nii Haridus- ja Teadus- kui ka Kultuuriministeerium, tegevusi koordineerib Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga jagatakse järjepidevalt teavet metsasektori erialaõppe võimalustest, sh suunatakse õppijaid erialast haridust omandama eraettevõtjate ja teiste institutsioonide stipendiumite pakkumise kaudu . Arendatakse giidide ja muude metsa aktiivtegevuste korraldajate oskuseid koostöös kutseõppeasutustega. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga seiratakse, kas kutse õpe, kõrgharidus - ning täiendõpe, samuti töötajate oskused vastavad metsasektori tuleviku tööturu vajadustele. Selleks kaasatakse täiend- ja ümberõppel kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Oluline on, et valdkonna tööandjad ja asjassepuutuvad huvi rühmad oleksid kaasatud kutsenõukogude töösse ning kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide tasemeõppe õppekavade arendamisse. Arendatakse ja ajakohastatakse metsandusliku kutse- ja kõrghariduse õppekavasid. Toetatakse metsade mitmekülgseks kasutamise ks vajaliku taristu ehitamist, rekonstrueerimist ja korrashoidu. Arendatakse metsade mitmekülgset kasutamist, soodustatakse metsakasutuse kokkulepete sõlmimist maaomaniku ja teiste ettevõtjate (loodusturism, metsamarjade turustamine jm) või isikute vahel. Uuritakse omaniku tüübi mõju eri valdkondadele (nt elurikkus, kultuuripärand , mõju julgeolekule ), et välja selgitada , kas ja milliseid meetmeid on tarvis nende valdkondade edendamiseks pikemas perspektiivis. Kaasamise tegevussuund Arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis parandab selle efektiivsust ja sisukust ning annab kohalikele inimestele enam võimalusi metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida. Üldplaneeringute koostamise protsessis soodustatakse kohalike inimeste kaasamist metsa kui elukeskkonna planeerimisse ja kogukonna metsakasutuse võimaluste arendamisse. Soodustatakse kohalike kogukondade kaasamist asulalähedaste riigimetsade või avalikust huvist lähtu des oluliste metsaalade raiete planeerimisel, mh töötatakse välja asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala kindlaksmääramise, kasutamise ja kaitse reeglistik. Tagatakse metsa majandamisele vajaduspõhiste piirangute seadmise võimalus, mis arvestab piirkondlikke erisusi vastavalt kohalikke arengusuundi määravatele üldplaneeringutele või kokkulepetele metsaomanikega. Soodustatakse puhkealade ruumilist planeerimist, sh metsade rekreatiivset kasutust maakonnaplaneeringu, kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu või vastava teemaplaneeringu kaudu. Koostöös eri valdkondade spetsialistidega p arandatakse metsade ligipääsetavust (sh korrastatud taristud ja võttes kasutusele digitaalseid lahendusi). Parandatakse ülevaadet erametsade rekreatiivsest kasutamisest. Kaasates erametsaomanikke arendatakse u u si ärimudel eid ja toimimismehhanisme metsaökosüsteemi hüvede parema ks kasutamis eks. Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. Sealjuures suurendat a kse avalikkuse teadlikkust looduskaitse vajalikkusest. Kogutakse metsandusalast investeerimise ning teadus- ja arendustegevuse statistikat, publitseeritakse enam metsandus teemalist informatsiooni. Kavandatakse ja käivitatakse metsanduslike rakendusuuringute programm teaduspõhise info saamiseks, analüüsimiseks ja kasutamiseks. Töötat akse selle nimel, et ühiskond oleks paremini teadlik metsanduse probleemidest ja otsustest, hüvedest ja toodetest (mh rõhutatakse puidu kui keskkonnasäästliku materjali kasutamise eeliseid fossiilsete materjalide ees) , looduskaitse tähtsusest metsanduses , ning seeläbi parandatakse metsasek t ori mainet . Asutatud metsandusnõukogule luuakse selge raamistik selle eesmärkidest ja tegevustest, et kaasata metsandusotsuste tegemisse ning metsapoliitika kujundamisse huvi rühmi . Jälgida raiete mahte ja viise jms. Arengukava mõõdikud Kuigi arengukavas käsitletavad mõõdikud ei anna tervikpilti metsanduse kestlikkusest, on palju lisa indikaatoreid, mida kogutakse ning mille alusel analüüsitakse kogu metsasektori kestlikkust. Järgmiseks perioodiks on v älja valitud suurimat tähelepanu vajavad mõõdikud (tabel 3) , mis aitavad jälgida püstitatud eesmärkide täitmist ajas. Näiteks on omavahel tihedalt seotud kaks mõõdikut: kliimamuutuste kontekstis halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute arv ja p aranenud seisundis kaitstavate, eelkõige loodusdirektiivi metsaelupaikade ja -lii kide arv. Ühelt poolt suudavad terved metsad kliimamuutusi paremini taluda, mistõttu on oluline hoolt kanda selle eest, et puistute tervislik seisund on tõusutrendis. Paranenud seisundis kaitstavate, sh loodusdirektiivi metsaelupaikade ja -liikide arv aga omalt poolt tagab ökosüsteemiteenuste parema pakkumise. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 järgi peavad liikmesriigid tagama, et ühegi EL i kaitsealuse (loodus- ja linnudirektiivi) liigi kaitsesuundumus ja seisund 2030. aastaks ei halveneks. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa seisundiga või näitab selget positiivset suundumust. Lisaks loodusdirektiivi metsaelupaikade le ja -liikidele, tuleb arengukava rakendamise käigus hinnata ka kaitsestaatusega kodumaiseid metsaliik e , mille kohta on piisavalt andmeid . Seisundite parandamine käib käsikäes koostatava keskkonnavaldkonna arengukavaga KEVAD. Ka üldeesmärgi mõõdikud on seotud kliimamuutuste mõjusid arvestava ja kvaliteetsema metsakeskkonna tagamise ga. Erametsade uuendamise osakaalu arvestamisel lähtutakse aladest, mida erametsades on majandatud uuendusraietega ning raiutud metsa halva tervisliku seisundi tõttu. Turbe- ja valikraiete p indala osakaal uuendusraiete pindalast on mõõdik, mis viitab sellele, mis mahus majandatakse küpseid metsi muude võtetega kui lageraie . P raegu on alternatiivsete võtete rakendamine võrreldes lageraiega väike, samas on selliste raieviiside osakaalu suurendamine sobilikes kohtades heaks võimaluseks elurikkuse täiendavaks kaitseks. Soodustada tuleb lageraiele alternatiivsete meetodite laiemat kasutamist ka näiteks kõrgendatud avaliku huviga ja rohealadel. Täiendava selguse loomise huvides on vajalik püsimetsanduse alased uuringud ja selle mõiste defineerimine Eesti kontekstis . Kuigi metsamaa pindala suurenemine on igati soositud, mõjutab raadamine seda negatiivselt. Seetõttu on eesmär k säilitada metsamaa pindala vähemalt s enisel tasemel, kuid pindala suurendamise võimalusi tuleb analüüsida. Erametsade uuendamise osakaalu protsent erametsade uuendusraiete ja h alva tervisliku seisundi tõttu raiutud alade pindalast on mõõdik, mille puhul on eesmärk uuendada vähemalt pool nendest aladest, mida raiutakse uuendusraietega või on raiutud halva tervisliku seisundi tõttu. Selleks jätkatakse erinevate meetmetega toetamist. Eeldused selleks, et metsauuendustoetus jõuab täismahus inimesteni, mis motiveerib erametsaomanikke raielanke metsastama, on loodud – Eestis kasvatatud metsapuutaimede hulk suureneb ja raiepindala väheneb. Ka kliimapoliitika toetab seda, et uuendame metsad kasvukohale sobilike kohalike puudega õige l ajal , et kiirendada süsiniku sidumist uues metsapõlves. Kliimaeesmärkide täitmiseks on tarvis elujõulist metsa, sest õige l ajal hooldatud mets seob süsinikku paremini. Samas tuleb arvestada, et seda tegevust mõjutab eelkõige asjaolu, kuidas metsahooldust toetatakse. Selleks on vaja lisa vahendeid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast. Et tegemist on küllaltki spetsiifilise tegevusega, mille jaoks on tarvis valdkonna spetsialiste, võib selle eesmärgi täitmine olla tak i statud ka nende vähesuse tõttu. Samal ajal toetab õigesti planeeritud ja tehtud hooldustööd ka halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse määratud puistute pindala vähenemist. Kuigi viimastel aastatel on loodusturism aina enam populaarsust kogunud, tuleb arvestada, et selle taristu loomine või korrashoid on seotud nii looduskaitseliste piirangute kui ka finantsvahendite olemasoluga. Sellegipoolest on riigi eelistus edendada looduses liikumist, tervistavaid tegevusi ning kasvatada teadlikkus t metsandus est . Mõõdikute perioodid erinevad mitmel põhjus el – var em andmeid ei kogutud või on muudetud metoodikat, aruande perioodid ei kattu täpselt MAK2020 perioodiga ( p aranenud seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade ja -liikide arv ) või ei kajasta kogu eelneva perioodi keskmine algtaseme seadmiseks piisavalt ambitsioonikalt trende, mille suunas on soov liikuda. Tabel 3. Üld- ja alaeesmärkide mõõdikud. Mõõdik Algtase Sihttase Allikas ÜLDEESMÄRK: Eesti metsandus on kestlik Metsamaa pindala (tuhat ha) 23 25 ≈ ↑ KAUR ( SMI ) Erametsade uuendamise osakaal erametsade uuendusraiete ja h alva tervisliku seisundi tõttu raiutud alade pindalast (%) 38 50 Eksperthinnang (KAUR, KeA) Hooldusraiete pindala (ha/a) 42 200 50 000 KAUR (SMI) Alaeesmärk: m etsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga Paranenud või soodsas seisundis kaitstavate, eelkõige loodusdirektiivi metsaelupaikade ja metsaliikide arv 2 /25 5/31 K e M , KAUR Halva tervisliku seisundi tõttu lager aiesse hinnatud majandusmetsade pindala (ha/a) 2214 2000 ESA Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast (%) 11 ↑ KAUR (SMI) Alaeesmärk: m etsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline Lisandväärtuse maht ühe töötaja kohta (tuh €/a) 33 49 ESA Puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevusele (tuhat eurot/a) 483 750 ESA Alaeesmärk: m etsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Riigimetsa külastatavus (mln külastust RMK külastustaristul) 2,5 3 RMK Kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala (ha) 33 400 50 000 KeA Osakaal kihelkondadest , kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud (%) 52 100 Muinsuskaitseamet Soovitatav metsakasutus järgmisel perioodil Käesolev arengukava seab eesmärgiks kestlikkuse (sünonüüm säästlikkusele ja jätkusuutlikkusele), kuid arengukava peamis ed märksõna d on muutused ja nendega kohanemise vajadus. Globaalsed suundumused näitavad nii liikide kui ka nendele vajalike elupaikade vähenemist, kliimamuutused muudavad meie metsad vastuvõtlik u maks tormidele ja haigustele ning metsad ise peavad olema piisavalt elujõulised, et muutustega kohaneda ja neile vastu panna. Metsades kasvatatav puit kui taastuv loodusressurss on muutumas üha tähtsamaks materjaliks nii kestvustoodete tootmisel kui ka taastuvenergiale üleminekul. Arvestades MAK juhtkogule saadaval olevaid andmeid ja analüüse ning kaalutledes erinevaid metsakasutuse stsenaariume ja nende pikaajalist mõju , saab järeldada, et kõiki aspekte arvestavalt peaksime liikuma võimalikult ühtlase metsakasutuse poole. See oleks tasakaalus looduskeskkonna võimaluste , ühiskonna vajaduste ning huvi rühmade soovide ja ootustega. Ükski määratav raiete pindala või maht arengukava tasandil ei taga, et seatud eesmärgid saavad täidetud iseenesest. Seetõttu on oluline metsakasutust pidevalt jälgida ning vajaduse korra l teha korrektuure prognoosides ja piiride seadmisel, et täita arengukavaga seatud eesmärgid. Arengukava lisas 1 käsitletakse metsakasutuse teemat lai emalt ja detailselt. Arengukava maksumuse prognoos Arengukava kätkeb üldeesmärki, sellest tulenevat kolme alaeesmärki ning meetmeid ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Tabel 4. Arengukava maksumus tegevussuundade ja alaeesmärkide kaupa (mln eurot): Kliimamuutuste mõjude tegevussuund 58,46 141,58 Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund 83,12 Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund 23,437 218,437 Puidu parema väärindamise tegevussuund 195,0 Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund 66,304 68,164 Kaasamise tegevussuund 1,860 Arengukava maksumus kokku 428,181 Arengukava eesmärkide saavutamiseks on ühisosa ka teiste ministeeriumitega. Näiteks noore metsa hoolduse, metsauuendamise või Natura 2000 toetust vahendab Maaeluministeerium ühtse põllumajanduspoliitika instrumentide kaudu . Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse jääb puidu väärindamiseks teadusprogrammide edendamine, aga ka üldhariduskoolide õppekavade täiendamine metsanduse aspektidest. Koostöö jätkub Kultuuriministeeriumiga pühapaikade inventeerimise l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga samuti puidu väärindamise valdkonna edendamiseks (RUP, „ Ettevõtja arenguprogramm “ jt). Järgnev tabel annab ülevaate ministeeriumite planeeritavatest finantsvahenditest arengukava eesmärkide täitmiseks. Tabel 5. Arengukava maksumus eri ministeeriumite s (mln eurot). Keskkonnaministeerium 170,437 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 115,0 Haridus- ja Teadusministeerium 10,0 Maaeluministeerium 32,5 Kultuuriministeerium 0,5 Eri valdkondades on oma osa täita Riigimetsa Majandamise Keskusel. Kliimamuutuste mõjude tegevussuuna all on näiteks metsaselektsioon, elurikkuse tegevussuunas on välja toodud meetmena suurendada riigimetsa investeeringuid looduskaitsetöödesse , s amuti sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste edendamine ning rakendusuuringud. RMK prognoositav kulu järgneva perioodi peale kokku on 99,744 mln eurot. Arengukava juhtimine ja rakendamine Metsanduse arengukava viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Metsanduse arengukava rakendamise koordineerimise eest vastutab Keskkonnaministeerium, ke l metsaressursi kaitse ja kasutuse eest vastutava ministeeriumina o n suurim mõju metsanduse arengule ning kes vastutab enamiku meetmete rakendamise eest. Arengukava elluviimist ja aruandlust toet ab valdkonna arengukava juhtkomisjon . Kuna metsandus puudutab horisontaalselt väga paljusid muid valdkondi, on metsanduse arengukavas seatud eesmärke võimalik saavutada vaid koostöös teiste asjassepuutuvate ministeeriumitega (täiendavalt täpsustatud tegevussuundade all). Arengukava edukaks rakendamiseks on oluline, et kõigi osaliste vastutus ja ülesanded oleksid selged, ent mitte jäigad, ning et osalised, sh eri ministeeriumid ja valitsusasutused, teeksid arengukava eesmärkide saavutamiseks koostööd. Keskkonnaministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on arengukava elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruandluse ja uuendamise korraldamine. Põhjalikum ülevaade kaasamisprotsessist, juhtkomisjonide koosseisudest on esitatud lisas 2. Strateegiline raamistik ning juhtimis- ja rakenduskorraldus Säästliku metsanduse üks keskne põhimõte on multifunktsionaalsus. Seetõttu aitab arengukava kaasa suure osa ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärgid. Metsandusega on otseselt seotud vastava tegevuskava eesmärk 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi jätkusuutlikult ning peatada ja pöörata ümber muldade halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Arengukava käsitleb ennekõike eesmärgi 15 punktide 1 ja 2 täitmist, s.o tagada maismaaökosüsteemide ja ökosüsteemide pakutavate teenuste, eelkõige metsade kaitse, taastamine ja jätkusuutlik kasutamine. Tuleb saavutada kõikide metsade säästlik majandamine, peatada metsade raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist. Arengukava on üleriigiline strateegiline planeerimisdokument, mis on seotud mitme valdkondlik u arengukavaga. Nii peab arengukavas ning edasistes tegevustes arvestama m uu hulgas EL i elurikkuse strateegia, Euroopa roheleppe ning kliima- ja energiapoliitika suundumustega. Samuti paljude riiklike arengudokumentidega – näiteks „R ahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 “ , „E nergiamajanduse arengukava aastani 2030 “ , „P õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ , „T eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035 “ , „K eskkonnavaldkonna arengukava 2030 “ , „K liimapoliitika põhialused aastani 2050 “ j t . „ Metsanduse arengukava aastani 2030 “ rakendamise käigus tuleb arvestada MAK2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (ptk 10) välja toodud leevendusmeetmetega. Oluline on jälgida, et MAK2030 edasised tegevused ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamises on välja toodud, ning nende vältimiseks tuleb programmi koostamisel arvestada KSH aruandes toodud leevendusmeetmetega. Regulaarselt (mitte harvem kui kahe aasta tagant) tuleb MAK2030 raames rakendatud ja rakendatavad tegevused üle vaadata ning võrrelda leevendusmeetmetega. Kui selgub, et mõni rakendatud või planeeritud tegevus on vastuolus nimetatud leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ning parandada MAK2030 elluviimise süsteemi. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1536 - Metsanduse arengukava aastani 2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b9540d9-c9c7-422d-8a47-aae90b73b7fa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b9540d9-c9c7-422d-8a47-aae90b73b7fa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main