MUUDETUD (22.04.24 nr 12) Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord

Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamiseks. Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta eestlaste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt elatud eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille üks peamine põhjus on vähene liikumine. Viimase kuue aasta eestisisesed liikumisharrastust seiravad uuringud näitavad liikumisaktiivsuse tõusu – ligi pooled eestimaalased liiguvad regulaarselt (2016. aastal liikus kaks või enam korda nädalas 42%, 2018. aastal 40,2% ning 2020. aastal 44,8% elanikest). Spordistrateegia dokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2030 liikumisharrastuse taseme poolest Põhjamaade tasemele, kes eristuvad teistest riikidest inimeste kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse poolest. Põhjamaades tegeleb liikumisharrastusega ligi 70% elanikkonnast. Eesmärgi täitmiseks tuleb tegeleda pidevalt ja paralleelselt kolme peamise inimeste liikumisaktiivsust mõjutava suunaga (taristu, tegevused ja kampaaniad). Riigi peamine roll on tingimuste loomine liikumisharrastuse võimaldamiseks. Vabariigi Valitsus on rakendanud meetmeid, et soodustada liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas. Aastatel 2019–2022 toetati regionaalsete tervisespordikeskuste meetme raames 23 tervisespordikeskust üle Eesti. Toetuse abil rajati või uuendati kunstlume tootmisvõimekust ja valgustatud liikumisradu ning loodi mitmeid teisigi liikumisharrastuse võimalusi. Alates 01.09.2020 paigaldas SA Eesti Terviserajad neisse tervisespordikeskustesse loendurid (v.a Hiiumaal Palukülas ja Kohilas), mille statistika alusel saab öelda, et Eesti elanikkond on keskused aktiivselt kasutusele võtnud – vahemikus 01.01.2020–30.08.2022 on need loendanud üle 5,9 miljoni külastuse. Samas peab arvestama, et viimased andurid paigaldati 2021. aasta suvel ning kahes tervisespordikeskuses ei ole neid senini. Kuna mitmes tervisespordikeskustes ei ole praegu vajadustele vastavat olme- ja teenindushoonet, kus saaks näiteks spordiobjekti hooldamiseks mõeldud varustust hoiustada, külastajatele suuski laenutada või pakkuda pesemisvõimalusi, siis on vajalik täiendava toetusmeetme loomine. Kui toetusmeetme „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ rahaliste vahenditega toetatakse olme- ja teenindushoonete renoveerimist ja rekonstrueerimist ning väiksemate olme- ja teenindushoonete rajamist, siis siinse toetusmeetme eesmärk on toetada suuremate olme- ja teenindushoonete rajamist. Lisaks võivad kohaliku omavalitsuse omandis olevad regionaalsed tervisespordikeskused renoveerimiseks ja rekonstrueerimiseks täiendava toetuse saamiseks esitada taotluse ka avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmesse. Meetme tingimused on määratletud riigihalduse ministri 28.02.2022 määruses nr 111. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022010 1 2022. aasta taotlusvoor on juba lõppenud2, kuid kava kohaselt peaks järgmine taotlusvoor avanema 2023. aastal. Olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeede aitab regionaalsetel tervisespordikeskustel tõsta seal pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Toetusmeede panustab seega „Eesti 2035“ eesmärki „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“ Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõõde. Praegu toetatud tervisespordikeskustest on kujunenud ka kohad, kus korraldatakse laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi. Meetme sihtrühm on Eestis elavad inimesed ning eesmärk on parandada kohaliku elanikkonna liikumisvõimalusi. Kultuuriministeerium analüüsis 2019.–2022. aastal riigilt toetust saanud tervisespordikeskuste esitatud andmete alusel, kui palju väliskülastajaid tervisespordikeskusi neil aastatel külastas, et hinnata riigiabi. Andmed väliskülastajate osakaalu kohta esitas 18 tervisespordikeskust. Enamik esitatud andmeid põhines hinnangutel ega tuginenud konkreetsele andmekorjele. Konkreetsed andmed esitanud keskused on suured tervisespordikeskused, kus on laialdaselt tegevusi ja teenuseid koos ööbimis- ja toitlustamisvõimalustega. Nende andmetel oli 2021. ja 2022. aastal väliskülastajate osakaal 1– 4% teenuste kasutajatest. Ülejäänud tervisespordikeskused, kes kindlaid andmeid ei kogu, hindasid väliskülastajate arvu kas olematuks, väga minimaalseks (st mõni üksik turist aastas) või tõid välja, et see on 1–7% kogu külastajate arvust. Kultuuriministeerium leiab, et 7% on hinnanguna liiga optimistlik, arvestades, et isegi suuremate keskuste puhul, kes andmeid koguvad, ei ole väliskülastajate osakaal nii suur. Seetõttu on Kultuuriministeerium seisukohal, et ka nende keskuste puhul on välisturistide osakaal minimaalne. Täiendavalt küsis ministeerium andmeid SA Jõulumäe Tervisespordikeskuselt, mis on Eesti üks suurimaid tervisespordikeskusi. Seal moodustasid 2021. aastal väliskülalised külastajate koguarvust vaid 1,5%. Need andmed kinnitavad, et tervisespordikeskused pakuvad oma teenuseid ennekõike kohalikele elanikele ega kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu ei ole toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. 2 https://rtk.ee/meede-kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine-2022 2 Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], tel 628 2260), personali- ja õigusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], tel 628 2220). Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud Kultuuriministeeriumi spordiprogrammi alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 22 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse andja. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jms. Paragrahviga 2 kehtestatakse, et määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sama määruse erisusi. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada regionaalsetesse tervisespordikeskustesse olme- ja teenindushoonete rajamist, mis võimaldaksid neis keskustes pakkuda kvaliteetseid teenuseid ning parandaksid taristu kasutustingimusi ja -mugavust. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavat tulemust. Toetuse andmise tulemusena rajatakse regionaalsetesse tervisespordikeskustesse uued olme- ja teenindushooned. Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste. Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks vabasse õhku rajatud taristu, kus on võimalik aasta läbi peamiselt tasuta kasutada ettevalmistatud liikumisradasid ning harrastada erinevaid 3 liikumisviise. Muu hulgas on seal olemas kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad. Tervisespordikeskuste elemendid võivad olla: 1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh võimalusega neid talvisel perioodil kunstlumega katta), jalgrattarajad, matkarajad jm; 2) kelgu- ja suusanõlvad; 3) jõulinnakud; 4) pallimängude välisväljakud; 5) kettagolfi rajad; 6) laste mänguväljakud; 7) väliuisuväljakud; 8) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja pesemisruumid, tualetid ning tervisespordikeskuse hooldamiseks mõeldud tehnika hoiuruumid; 9) parklad. Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel vabasse õhku rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud jms, vaid vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud, eespool loetletud rajatisi. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud tegevusi. Selle raames toetatakse olme- ja teenindushoonete rajamist ning loetletakse ruumid, hoone osad või eraldiseisvad hooned, millest olme- ja teenindushooned määruse kontekstis koosnevad. Hoone kogumaksumus peab ületama 320 000 eurot – see sisaldab lisaks ehitusmaksumusele ka sisustust. Punkti 1 alusel võivad olme- ja teenindusruumid koosneda külastajate teenindusruumidest, kus tervisespordikeskust külastavaid isikuid teenindatakse (nt varustuse rentimine, garderoob jms). Punkt 2 toob välja külastajate riietus- ja pesuruumid, mille hulka võib kuuluda ka näiteks saun. Punkt 3 nimetab ära tualettruumid. Punkt 4 toob välja personaliruumid, mille all peetakse silmas tervisespordikeskuse töötajate töö- ja puhkeruume. Punkt 5 nimetab ära liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamisruumid. 4 Punkt 6 nimetab ära tehnoruumid, kus toimub tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone tehniline ülalpidamine, näiteks, kus asuvad hoone kütte- ja või ventilatsiooniseadmed. Punkt 7 toob välja laoruumid, kus on võimalik ladustada näiteks olme- ja teenindushoone inventari, tervisespordikeskuse rajatiste hooldamiseks vajalikke masinaid, tervisespordikeskuse käitamiseks vajalikke tarbeid jne. Punkt 8 toob välja, et tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoones võivad olla ka muud ruumid, näiteks koridorid, multifunktsionaalsed saalid jne. Lõikega 2 sätestatakse, et § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud muude ruumide rajamist toetatakse ainult juhul, kui sama määruse § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjon leiab, et tegu on tervisespordikeskusesse vajaliku ruumiga. See tähendab, et hindamiskomisjon võib otsustada, et kas ruum, mis on rajatavasse olme- ja teenindushoonesse planeeritud ning mille ehitamiseks soovitakse samuti toetust saada, on olme- ja teenindushoonete teenuste pakkumiseks vajalik. Lõikega 3 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus § 5 lõigetes 1 ja 2 loetletud toetatavad tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Toetatavad tegevused peavad olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui mõni tegevus on pooleli, näiteks teenindus- ja olmehoone ehitus, on abikõlblikud ainult need kulud, mis on tehtud abikõlblikkuse perioodil. Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr. Lõike 1 kohaselt on ühele regionaalsele tervisespordikeskusele olme- ja teenindushoone rajamise antava toetuse ülemmäär 500 000 eurot. Lõigete 2 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 75%, st taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest vähemalt 25%. Lõigetes 3, 4 ja 5 selgitatakse oma- ja kaasfinantseeringu olemust ning kaasfinantseerija mõistet. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta. Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023– 2026“ saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut. Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on 5 kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid põhimõtteid. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend. Raamatupidamise algdokumendi mõiste on kehtestatud raamatupidamise seaduse §-s 7 ja peab vastama kehtestatud nõuetele. Toetuse kasutamine peab olema raamatupidamises selgelt eristatav, mis tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele projektitunnuste lisamist. Eraldi arveldusarvet see ei tähenda. Kui toetuse saaja peab seda vajalikuks, on see tema valik. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Lõikega 2 kehtestatakse abikõlblikkuse perioodiks 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru eelarve Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale toetuse taotlus kindlaksmääratud tähtajaks, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust toetuse andja veebilehel. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Kui 6 taotleja ei ole tähtajaks taotlust esitanud ning tal on selleks mõjuv põhjus, võib ta toetuse andjale esitada menetlustähtaja ennistamise taotluse. Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Lõige 3 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga, mistõttu ei saa taotlust tähtajaks esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse isikud, kellele toetus on suunatud. Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus. Kui üldjuhul on toetuse taotleja tervisesporditaristu omanik, siis nimetatud säte võimaldab toetust taotleda ka isikul, kellel on tervisespordikeskuse taristu valdamiseks, haldamiseks ja/või käsutamiseks sõlmitud taristu omanikuga vastav (üldjuhul pikaajaline) kokkulepe. See säte võimaldab toetust taotleda ka näiteks kohaliku omavalitsuse hallataval asutusel, kellel on kohaliku omavalitsuse kui taristu omanikuga sõlmitud taristu haldamiseks koostöökokkulepe. Lõikega 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus. Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui toetuse andja on taotleja kohta teinud tagasinõudmise otsuse mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sh ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määrusega ette nähtud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid. 7 Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud kehtivate õigusaktide kohaselt. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. See peab olema kuni projekti lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning hiljem ehk kuni projekti lõppemiseni. Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama eelnõu §-3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni kaks aastat, see on maksimaalselt 01.01.2023 kuni 31.12.2024. Lõikes 3 määratakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Taotluses esitatakse kogu abikõlblikkuse perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, sh üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa ning taotletava toetuse summa. Kinnitus oma- ja/või kaasfinantseeringu kohta tuleb esitada kirjalikult. Juhul kui planeeritava regionaalse tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone kohta on olemas juba eskiis, projekt või ehitusluba, siis tuleb needki taotlusele lisada. Taotluses esitatakse kõik kulud, sh mitteabikõlblikud kulud. Kui tervisespordikeskuste taristu, mille juurde soovitakse olme- ja teenindushoonet rajada, ei ole taotluse esitaja omandis, tuleb taotlusele lisada taristu omaniku allkirjastatud nõusolek arenduste elluviimiseks. Samuti tuleb taotlusesse lisada tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul ning taotleja või maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu. Lõige 4 näeb ette võimaluse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri, mida võtab hindamiskomisjon arvesse taotluste sisulisel hindamisel. Maakondliku arendusorganisatsiooni esitatud kirjas kinnitatakse, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas oluline ja prioriteetne, vajab uuendamist ja edasiarendamist ning olme- ja teenindushoone rajamine on hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks, eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale kvaliteetsed tingimused 8 aasta ringi tervisespordiga tegelemiseks. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri võib sisaldada maakonnas eelisarendavate tervisespordikeskuste järjestust. Lõige 5 toob välja, et kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. 4. peatükk Taotluse menetlemine Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast kinnipidamata jätmise põhjus. Lõikes 2 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe. Taotluse menetlemine algab taotluse registreerimisest, millele järgnevad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse sisuline hindamine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ehk toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamine ning toetussummade määramine. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 4 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole nõuetele vastav siis, kui taotlejale eelnõu §-s 11 ja taotlusele eelnõu §-s 12 esitatud nõuded on täitmata või kui eelnõu § 13 lõikes 3 antud tähtaja jooksul ei ole taotluses esinevaid puudusi kõrvaldatud. Lõike 5 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi vaatamata. Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuulub kuni seitse liiget. Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse taotleja esindaja või esindajad oma taotlust tutvustama. Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab. Kriteeriumide kirjeldus on oluline, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul 9 hinnatakse ning aitaks tal samas projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on selged kriteeriumid juhend taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Hindamiskriteeriume ja - protsesse kirjeldab täpsemalt ka hindamismetoodika (lõige 4). Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud dokumentide põhjal projekti teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust toetusmeetme perioodil. Komisjon hindab taotluses esitatud projekti sisu vastavust taotlusvooru eesmärkidele ja taotletavate tulemuste saavutatavust, projekti tegevuste läbimõeldust, lahtikirjutatust ja elluviidavust, projekti eelarve selgust, lahtikirjutatust ja realistlikkust ning kuidas ja mis mahus kavatsetakse projekt ellu viia, kui riigipoolne eraldatud toetus ei vasta taotlusele või kui ehitushinnad kallinevad. Arvesse võetakse, kas rajatava olme- ja teenindushoone kohta on olemas juba eskiis, projekt või ehitusluba. See kriteerium moodustab 70% kõikidest kriteeriumidest. Teise kriteeriumi juures hindab komisjon, kas maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, milline on esitatud nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu, kuidas taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakonnas ja/või piirkonnas ningmilline on olme- ja teenindushoone rajamise vajalikkus. See kriteerium moodustab 30% kõikidest kriteeriumidest. Lõike 4 kohaselt hinnatakse taotlust kultuuriministri käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 10 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Lõike 5 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate regionaalsete tervisespordikeskuste nimekirja ja toetussummat. Paragrahviga 15 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Hindamiskomisjoni tehtav osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse osaliseks rahuldamiseks peab taotleja kinnitama, et taotluses toodud eesmärk on ka taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 10 Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses, eelkõige §-des 11 ja 12 nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, näiteks taotleja ei esita toetuse andjale toetuse andja palutud taotlusega seotud dokumente vms; 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus Paragrahviga 16 sätestatakse toetuse maksmise tingimused, mille kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt ettemaksuna 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse (kultuuriministri käskkirja) jõustumist. Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise nõuded. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimisega seotud aruannete esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab toetuse andjale vahearuande 31. detsembri 2023 seisuga aasta jooksul elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sh toetuse kasutamise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024. Toetuse saaja esitab lõpparuande kogu projekti jooksul elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sh toetuse kasutamise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2025. Toetuse saaja esitab projekti abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku kuni kaks aruannet. Aruanne esitatakse e-keskkonnas ning see koostatakse kuludokumentide alusel, milleks on teenuste ja asjade ostuarved, arvete tasumist tõendavad maksekorraldused, võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta ning teised kuludokumendid, mis tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist. Lõikes 2 sätestatakse, et kui kogu projekt valmib 2023. aasta jooksul, esitab toetuse saaja toetuse andjale lõpparuande kogu projekti jooksul elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sh toetuse kasutamise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024. Toetuse saaja esitab sellisel juhul projekti abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku ainult ühe aruande. Aruanne esitatakse e-keskkonnas ning see koostatakse kuludokumentide alusel, milleks on teenuste ja asjade ostuarved, arvete tasumist tõendavad maksekorraldused, võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta ning teised kuludokumendid, mis tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist. 11 Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotlus, kui eelnõu § 12 lõikes 3 nimetatud andmed on taotluses muutunud. Hindamiskomisjonil on õigus muudatustaotlust menetleda 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates ja kohustus hinnata seda eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab esitatud taotluse alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised ning teeb ettepaneku muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Muudatustaotlus registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana. Lõikes 4 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette nähtud 30 tööpäeva. Lõikes 5 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Seda saab teha ainult siis, kui pikendamise taotlus on esitatud enne § 17 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Selleks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 10 tööpäeva, mil eelnõu § 17 lõikes 4 toodud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 7 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Kui toetuse andja on aruande kinnitanud, saadetakse toetuse saajale vastavasisuline teade e-keskkonna kaudu. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja maksmine Paragrahviga 18 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Toetuse andja teeb kaalutlusõiguse kohaselt otsuse kas toetuse osalise või täieliku tagasinõude kohta. Punktides 1–7 sätestatakse toetuse tagasinõudmise otsuse alused. Toetuse tagasinõudmise otsus võidakse teha, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks, projekti eesmärki ei saavutatud või kavandatud tegevused jäid ellu viimata, sama kuludokumenti on juba hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames, toetuse saaja on esitanud valeandmeid või olulisi andmeid varjanud, vahearuanne või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks, toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus. Juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlblik, sest see ei vasta 2. peatükis toodud abikõlblikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat 12 toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi, rakendamata seejuures kaalutlusõigust. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kui kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul. Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Lõikes 5 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja peab projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sh ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse tellimisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid. 13 Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ning muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt, s.o seitse aastat alates toetuse saamisest. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata jääk. Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnang projektis kavandatavatele muudatustele, selgitused kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punktis 2 rõhutatakse toetuse saaja õigust toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sh menetleda taotlused, maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ning muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punktide 3–5 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida projektide elluviimist, sh vaadata läbi aruandeid, kehtestada taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased juhendmaterjalid ning teha need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas. Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitada toetuse saajat viivitamata reeglites toimunud muudatustest. Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides. 14 Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse andja kontrollida abikõlblikke kulusid toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja kulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Punktis 3 sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust. Seepärast peaks taotleja taotluses kirjeldama, millised kulud kaasnevad projekti elluviimisel lisaks taotluses näidatud abikõlblikele kuludele ning selgitama oma võimekust projekti rahastamiseks – st millisest allikatest rahastab ta kohustusliku omafinantseeringu ja muud kulud ning kuidas tagab projekti elluviimise juhul, kui kulud suurenevad. Punktide 4–5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasikandmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsus) ja teisi eelnõus sätestatud otsuseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju 1) Sotsiaalne mõju. Sihtrühmaks on maakonnas/piirkonnas elavad inimesed, kellele on loodud tänapäevasemad, kvaliteetsemad ja mugavamad võimalused värskes õhus liikumiseks loodud tervisespordikeskuse taristut kasutada. Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal, misläbi paraneb inimeste tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste vähenemisele, pikeneb tervena elatud aastate arv ja eluiga tervikuna. Mõjub positiivselt rahvaarvu suurenemisele. 2) Regionaalne mõju. Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõju. Toetusprogrammi elluviimisel paranevad tervisespordikeskuste kasutamise tingimused regionaalselt. Uuendatud, paremaid ja mugavamaid tingimusi pakkuvad tervisespordikeskused aitavad omakorda kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on tänapäevase elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka võimalik koht, kus korraldada laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi. Toetusprogrammi elluviimine aitab tagada, et üha rohkemates tervisespordikeskustest oleks olemas taristut toetav olme- ja teenindushoone. 15  3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse rakendaja on Kultuuriministeerium, kelle töökoormus tõuseb minimaalselt. Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud. Tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoonete rajamise taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel nende töökoormus tõuseb. Samuti suureneb koormus täiendava ressursi leidmisel kohaliku omavalitsuse eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma- või kaasfinantseeringu maht 25% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalselt võib see summa olla 166 666 eurot. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ühe korra 2023. aastal ühe taotlusvooruga, mille maht on 3 miljoni eurot. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kohalikele omavalitsustele, Eestimaa Spordiliidule Jõud, SA-le Eesti Terviserajad, maakondade spordiliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Kooskõlastuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eestimaa Spordiliit Jõud ning arvamuse esitas neli organisatsiooni, kellest kolm tähtajaks. Organisatsiooni kommentaar Kultuuriministeeriumi vastus Tapa vallavalitsus 1. „Määruse eelnõus on sätestatud 15 maakonnas on praegu umbes 30 regionaalse tervisespordikeskuse tervisespordikeskust, kus on kunstlume definitsioon: tootmise võimekus olemas. Lääne-Virumaal on see näiteks Kadrinas ja Rakvere vallas § 4. Regionaalne tervisespordikeskus Sõmerus asuvas tervisespordikeskuses. (1) Regionaalne tervisespordikeskus Kunstlume tootmisvõimekus on (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva Kultuuriministeeriumi vaatest oluline, sest määruse tähenduses on maakonnas või see aitab tagada kohalikele elanikele, eriti piirkonnas keskselt kasutatav liikumise lastele ja noortele, võimaluse suusatamiseks harrastamiseks loodud taristu, kus on ka lumevaestel talvedel. Lisaks, nagu mitmed võimalik vabas õhus aasta läbi tasuta eksperdid on välja toonud, erineb kunstlume harrastada erinevaid liikumisviise, muu struktuur looduslikust lumest, mis aitab hulgas on seal kunstlume kunstlumel soojalainetele ja teistele 16 tootmisvõimekus ja valgustatud suusarada ohustavatele ilmastikunähtustele liikumisrajad. kauem vastu pidada. Eelnõu määratleb toetuse saamise Teine eelistingimus ehk valgustatud eeldusena veel kategoorilisemas liikumisradade olemasolu on mõeldud sõnastuses kunstlume tootmisvõimekuse selleks, et liikumisradasid saaks kasutada ka omamise kohustuse: hämarates oludes. § 11. Nõuded taotlejale Paraku mitmetes Eesti tervisespordikeskustes, kus kunstlume (1) Taotleja võib olla kohaliku tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad omavalitsuse üksus või Eestis on, ei ole olme- ja teenindushoonet või on registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, tegu väga väikeste hoonetega, n-ö kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, soojakutega, mis takistavad kohalikele pandi- või muu selletaolise suhte alusel elanikele kvaliteetseid teenuseid pakkuda. tervisespordikeskuse taristut, kus on Näiteks on sellistel juhtudel keeruline valgustatud liikumisrajad ja kunstlume pakkuda koolitundide jaoks suuskade tootmisvõimekus. laenutamise võimalust. Tapa geograafiline asukoht Pandivere Selleks, et kohalikele elanikele neid kõrgustikul on loodusliku lumekatte jaoks kvaliteetseid teenuseid pakkuda, on vajalik soodne. Senise kliimamustrite põhjal st rajada tervisespordikeskustesse olme- ja eeldusel, et talveperioodil valitsevad teenindushoone. Arvestades, et meetme valdavalt minimaalsedki miinuskraadid eelarveline maht on väga piiratud ning ning piisavad sademed on looduslik hinnanguliselt saab selle kaudu toetada kuut lumekate piisav suusaradade rajamiseks kuni üheksat tervisespordikeskust, on ning nende püsimiseks. Johtuvalt ei ole Kultuuriministeerium otsustanud suunata Tapa vald ja Spordikeskus seni näinud meede just kunstlume tootmisvõimekuse ja vajadust kunstlume võimekuse valgustatud liikumisradadega soetamiseks. Viimane on ka energiakriisi tervisespordikeskustele. ja -hindade ning rohepöörde kontekstis küsitav kui energiamahukas, kulukas ning Otsus: ettepanekut mitte arvestada. suure ökoloogilise mõjuga süsteem. Samal ajal tervisespordikeskused, kes on juba saanud toetust kunstlumesüsteemide soetamiseks kvalifitseeruvad kõnealusele olme- ja teenindushoonete rajamise toetusele. Eelnõu selle praeguse sõnastus sisuliselt välistab Tapa Valla tervisespordikeskuse terviseradade kvalifitseerumise toetuse saajateks ning seab ebavõrdsesse olukorda võrreldes keskustega, mis juba evivad või 17  on saanud eelnevaid toetusi kunstlumevõimekuse soetamiseks. Olukord on absurdimaiguline, kui Eesti ühe olulisematest ning traditsioonidega murdmaasuusatamise keskustest Tamsalus arenguvõimalused on piiratud tulenevalt soodsatest looduslikult tingimustest, pikast loomuliku lumega hooajast millest tulenevalt pole kunstlume tootmise süsteemi ning sellele tehtavat kulutust ning püsikulusi olnud vaja teha. Johtuvalt peab Tapa Vallavalitsus vajalikuks muuta määruse eelnõu § 4. (1) ning § 11. (1) sõnastusi nõnda, et kunstlume tootmisvõimekus ei oleks eeltingimuseks regionaalne tervisespordikeskusena määratlemiseks ning nõudeks tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusele kvalifitseerumiseks.“ Maardu Linnavalitsus 1. „Eelnõu § 4 lg 1 seletab lahti mõistet 15 maakonnas on praegu umbes 30 „Regionaalne tervisespordikeskus“, mis tervisespordikeskust, kus on kunstlume annab võimaluse lugeda tootmise võimekus olemas. See on tervisespordikeskuseks Maardu linnas nii Kultuuriministeeriumi vaatest oluline, sest Metsaparki, kui ka linnastaadioni. Sama aitab tagada kohalikele elanikele, eriti lastele lõike viimane lause („Muu hulgas on seal ja noortele, võimaluse suusatamiseks ka kunstlume tootmisvõimekus ja lumevaestel talvedel. Lisaks, nagu mitmed valgustatud liikumisrajad“) aga lisab eksperdid on välja toonud, erineb kunstlume täiendavaid tingimusi, mistõttu jäävad struktuur looduslikust lumest, mis aitab mainitud objektid toetuse saajate hulgast kunstlumel soojalainetele ja teistele välja. suusarada ohustavatele ilmastikunähtustele kauem vastu pidada. Oleme arvamusel, et täiendavate tingimuste ehk kunstlume Teine eelistingimus ehk valgustatud tootmisvõimekuse ja valgustatud liikumisradade olemasolu on mõeldud liikumisradade olemasolu nõue oluliselt selleks, et liikumisradasid saaks kasutada ka piirab toetuse taotlejate arvu ega pole hämarates oludes. otseselt seotud määruse eesmärgiga toetada regionaalsetesse Paraku mitmetes Eesti tervisespordikeskustesse olme- ja tervisespordikeskustes, kus kunstlume 18  teenindushoonete rajamist. Kuna tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad tervisespordikeskuse näol on tegemist on, ei ole olme- ja teenindushoonet või on liikumise harrastamiseks loodud taristuga, tegu väga väikeste hoonetega, n-ö kus on võimalik vabas õhus aasta läbi soojakutega, mis takistavad kohalikele peamiselt tasuta harrastada erinevaid elanikele kvaliteetseid teenuseid pakkuda. liikumisviise, siis kunstlume Näiteks on sellistel juhtudel keeruline tootmisvõimekuse nõue on suunatud pakkuda koolitundide jaoks suuskade hoopis konkreetsele liikumisviisile ega laenutamise võimalust. toeta erinevaid liikumisviise. Valgustatud liikumisrajad aga on kindel osa kogu Selleks, et kohalikele elanikele neid taristust ning inimeste ohutuse tagamiseks kvaliteetseid teenuseid pakkuda, on vajalik oleks Maardu Linnavalitsuse arvamusel rajada tervisespordikeskustesse olme- ja oluline toetada muuhulgas just valgustuse teenindushoone. Arvestades, et meetme loomist.“ eelarveline maht on väga piiratud ning hinnanguliselt saab selle kaudu toetada keskmiselt kuut kuni üheksat tervisespordikeskust, on Kultuuriministeerium otsustanud suunata meede just kunstlume tootmisvõimekuse ja valgustatud liikumisradadega tervisespordikeskustele. Otsus: ettepanekut mitte arvestada. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. „Esitasite kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile vastas kolm kultuuriministri määruse „Regionaalsete kohalikku omavalitsust, kellest kaks tervisespordikeskuste olme- ja tähtajaks. Kõik vastanud leidsid, et teenindushoonete rajamise toetamise kunstlume tootmisvõimekus ei peaks olema tingimused ja kord“ eelnõu. Samas olete regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja saatnud eelnõu ka otse kohalikele teenindushoone toetusmeetmesse sisenemise omavalitsustele arvamuse avaldamiseks. tingimus. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu juhul, kui Otsus: arvestades ülaltoodud põhjuseid arvestatakse kohalike omavalitsuste poolt ettepanekuid mitte arvestada. ministeeriumile esitatud ettepanekute ja arvamustega (sh Tapa valla poolt 13.novembril e-kirjaga esitatud ettepanek).“ Piret Hartman Tarvi Sits kultuuriminister kantsler 19  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 22 Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord. (2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada regionaalsetesse tervisespordikeskustesse olme- ja teenindushoonete rajamist. (2) Toetuse andmise tulemusena rajatakse regionaalsetesse tervisespordikeskustesse uued olme- ja teenindushooned. § 4. Regionaalne tervisespordikeskus (1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad. (2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu sarnane. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Selle raames toetatakse olme- ja teenindushoonete rajamist, mille kogumaksumus on üle 320 000 euro ning mis võib koosneda järgmistest ruumidest: 1) külastajate teenindusruumid, näiteks varustuse rentimiseks vajalikud ruumid; 2) riietus- ja pesemisruumid; 3) tualettruumid: 4) personaliruumid; 5) liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamisruumid; 6) tehnoruumid; 7) laoruumid; 8) muud ruumid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud muude ruumide rajamist toetatakse ainult juhul, kui käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjon leiab, et tegu on tervisespordikeskusesse vajaliku ruumiga. (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist. Juhul, kui olme- ja teenindushoonet on hakatud rajama varem, võib toetust kasutada ainult abikõlblikkuse perioodil tehtud kulutuste katmiseks. § 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr (1) Toetuse ülemmäär ühele regionaalsele tervisespordikeskusele olme- ja teenindushoone rajamiseks on 500 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 75%. Taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest vähemalt 25%. (3) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. (4) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse. (5) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Abikõlblikud kulud on: 1) kulu, mis on algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides, selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav; 2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. (4) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane; 2) rahatrahv ja rahaline karistus; 3) kohtumenetluse kulu; 4) laen ja laenuintress; 5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon; 6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 9. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 10. Toetuse taotlemine (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 11. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. (3) Taotleja peab olema suutlik tasuma oma- ja kaasfinantseeringut ning mitteabikõlblikke kulusid kuni projekti lõppemiseni. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele. (2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed); 2) tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number; 3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa; 4) olemasolu korral olme- ja teenindushoone eskiis, projekt ja ehitusluba; 5) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta; 6) maaomaniku kirjalik nõusolek olme- ja teenindushoone rajamiseks, kui edasiarendatav tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis; 7) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul; 8) taotleja nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu. (4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks. (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse summa eraldamise otsuste tegemisest. (3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata. § 14. Taotluse hindamine (1) Taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kuni seitse liiget. Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama. (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal; 2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kui vajalik on uue olme- ja teenindushoone rajamine, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja. (4) Taotlust hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjoni tehtav osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse osaliseks rahuldamiseks peab taotleja kinnitama, et taotluses toodud eesmärk on ka taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses, eelkõige §-des 11 ja 12 nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus toetuse andja e-keskkonna kaudu. 5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus § 16. Toetuse maksmise tingimused Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist toetuse määramise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse jõustumist. § 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale e-keskkonnas vahearuande 31. detsembri 2023 seisuga tehtud kulutuste kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024 ning lõpparuande kogu projekti kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2025. (2) Kui kogu projekt valmib 2023. aasta jooksul, esitab toetuse saaja toetuse andjale e-keskkonnas lõpparuande hiljemalt 10. jaanuariks 2024. Vahearuannet sellisel juhul esitama ei pea. (3) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotluse. Komisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras. (4) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva. (5) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks kuuks. (6) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva nende kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud aruande menetlemise tähtaeg peatub. (7) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.  6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 18. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine (1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks; 2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) kui eraldatud toetus ületab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 6) vahearuanne või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates. (4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 19. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid; 4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid seitse aastat toetuse saamisest arvates; 5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi; 6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 20. Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 21. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 3) kontrollima projekti elluviimist; 4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded; 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 22. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust; 4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler