Kiri

Kultuuriministeerium 09.12.2022 nr 5-1/48-1 Seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse menetluseks Lugupeetud kolleegid Euroopa Komisjon (KOM) avaldas 16.09.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kavandatakse luua meediateenuste ühise raamistiku (Euroopa meediavabaduse määrus) ja millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL, eelnõu (dokument 2022/0277(COD)). EMFA määrus (European Media Freedom Act) loob tulevikus ühtse õigusraamistik u meediateenustele siseturul. Siseministeerium peab väga oluliseks igakülgselt edendada meediavabadust ja toetab ühiste l väärtustel põhinevaid Euroopa Liidu (ELi) üleseid lahendusi. Näeme suurt potentsiaali Kultuuriministeeriumi eestvedamisel menetletaval EMFA määrusel ning peame tähtsaks tuua määruse menetlemisel välja sisejulgeolekuga seotud mõjud ja aspektid. Meedia sõltumatus ja sõnavabadus on Euroopa väärtusruumis võtmetähtsusega. Samas tuleb arvestada, et meie kõrval on riike, kus autoritaarsed režiimid õigustavad ja õhutavad sõda ning levitavad ka Euroopa Liidu meediamaastikul meile vaenulikku desinformatsiooni. Nad teevad seda muu hulgas ka riigivõimu täieliku kontrolli all olevate meedia- ja veebikanalite kaudu. See puudutab eelkõige Venemaa Föderatsiooni, kes kasutab oma mõjutustegevuse relvana kõikvõimalikke kontrollialuseid meediavorme, mida Euroopa vaates tuleb käsitleda kvaasimeediana. Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevus ELi ja liikmesriikide suunal on pikaajaline, järjekinde l ja süsteemne, nii avalik kui ka varjatud ning selle eesmärgiks on lõhkuda ELi ühtsust, mõjutada meie ühiskondi ja avalikku arvamust, sh seoses Venemaa sõjalise agressiooni vastu juba kehtestatud, aga ka kavandatavate rahvusvaheliste sanktsioonidega. On oluline, et Venemaa kvaasimeedia suhtes kehtestatud sanktsioonid ei lõpeks vaikselt tähtaja saabumisel, vaid alles siis, kui Venemaa Föderatsioon suudab luua tingimused vaba meedia eksisteerimiseks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Venemaa Föderatsiooni desinformatsiooni ja valeinfo süsteemne, massiivne ja järjepidev levitamine kontrollitud meediakanalite kaudu kahjustab Euroopa meedia- ja väärtusruumi ning meie ühiskondade stabiilsust ning riikide julgeolekut. Eestis on desinformatsiooni tuvastamisse ja reageerimisse kaasatud nii riigisektor, erasektor kui ka vabatahtlikud ühendused ja tavakodanikud. Meil on volitatud asutus, mis hindab ja vajadusel ka piirab vaenuliku mõjutustegevuse ja sõjapropaganda kanaleid ning erasektor (sh meedia) on rakendanud faktikontrolli põhimõtte. Tagatud on süsteemne järelevalve. Selline lähenemine on oluline kehtestada ELi-üleselt. Riigikaitseseadus ja Riigikaitse Arengukava mittesõjalised osad käsitlevad muu hulgas riigikaitse ja julgeoleku kindlustamist ning psühholoogilise kaitse korraldamist. Tähtis on asjaolu, et tulevane ELi regulatsioon ei takistaks riikidel riigisiseselt psühholoogilise kaitse meetmete ega ka muude riigikaitseliste ja julgeolekumeetmete rakendamist. Oluline, et ELi elanikud oleksid kaitstud kõikide meediavormide kaudu - nii telemaastikul, veebis kui ka läbi satelliitkanalite. Sellest tulenevalt teeme Siseministeeriumi poolt ettepanekud võtta EL meediavabadus e määruse menetlemisel järgmised sisejulgeolekuga seotud seisukohad: 1. Autoritaarsete režiimide kontrolli all olevaid infoallikaid tuleb ELi vaates käsitleda kvaasimeediana. Sõjapropagandale, mõjutustegevusele ja desinformatsioonile ei saa pakkuda Euroopa Liidus sõltumatute meediakanalitega samaväärset inforuumi/õigus ruumi. 2. Näeme Venemaa „ametlike“ infoallikate puhul sageli süsteemselt sõjapropagandat, valeuudiseid, manipulatsioone, võltsmeedia loomist, aga ka allikapesu ja ekspertiisipesu. Tähtis on ELi-üleselt teadvustada selle taga julgeolekuohte ning võtta seda arvesse määruse eelnõu menetlemisel. 3. Mõjutuskanalite ja autoritaarsete režiimide poolt kontrollitava kvaasimeedia levi tõhus piiramine Euroopas kõigil meediaplatvormidel on vajalik, põhjendatud ja on otseselt tarvilik Euroopa Liidu stabiilsuse, turvalisuse ja demokraatliku maailma väärtuste ning meie rahvaste turvalisuse ja vabaduse kaitseks. Eesti toetus selliste le sammudele on olemas ja meie tegutsemise- ning koostöötahe tugev. 4. Sageli on infomanipulatsioone keeruline tuvastada ning seda võimekust tuleb ELi- üleselt üheskoos arendada. Selleks on vaja püsivat ja süsteemset finantseerimis t ning koordineeritud infovahetust. Näeme selles suurt potentsiaali Euroopa Komisjoni jaoks. 5. EL meediavabaduse määruse sõnastus ei tohi takistada või kitsendada tulevikus riigi julgeolekualaseid ja riigikaitselisi otsuseid, kuna need on iga liikmesriigi ainupädevuses. 6. Riikidel peab säilima õigus põhjendatud juhtudel rakendada kvaasimeedia suhtes piiravaid meetmeid siseriiklikult ning esitada põhjendatud ettepanekuid ELi-üles te sanktsioonide rakendamiseks. Ühised seisukohad taoliste põhjenduste osas peavad võimaldama paindlikku lähenemist, kuna meediamaastik pidevalt areneb ja muutub. Samuti on oluline leppida keskselt kokku tõhusad järelevalvemeetmed, mille puhul näeme olulist rolli liikmesriikide sõltumatutel reguleerivad asutustel või organite l (NRA-d). Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Kommusaar sisejulgeoleku asekantsler Liina Pello 6125040 [email protected] 3 (3)