Kiri

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega tehakse keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus) keskkonnaprogrammi alamprogrammides muudatused, arvestades keskkonnatasude seaduses tehtud muudatusi, taotluste menetlemisel kasutusele võetud e-toetuse keskkonda, veemajanduse programmis väikeste reoveekogumisalade alamprogrammi moodustamist, toetuste rakendamisel saadud kogemusi ja tagasisidet ning vajadust teatud valdkondades toetatavaid tegevusi täpsustada. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi eelarve ja strateegiaosakonna nõunik Kalju Kukk (telefon 626 2815, e-post [email protected]) ja peaspetsialist Annika Varik (telefon 626 2961, e-post [email protected]), välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger (telefon 626 2976, e-post [email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas (telefon 626 2974, e-post [email protected]), kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin (telefon 626 0733, e-post [email protected]) ja peaspetsialist Tiina Tees (telefon 626 0723, e-post [email protected]), avalike suhete osakonna juhataja Tiina Reinart (telefon 626 2917, e-post [email protected]) ja nõunik Asta Tuusti (telefon 626 2834, e-post [email protected]), looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma (telefon 626 2871, e-post [email protected]) ja nõunik Kadri Alasi (telefon 626 2882, e-post [email protected]), merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson (telefon 626 2990, e-post [email protected]) , metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (telefon 626 0726, e-post [email protected]) ja veeosakonna nõunik Olav Ojala (telefon 626 2919, e-post [email protected]). Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) osalesid toetuste ja teenuste osakonna ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann (telefon 627 4122, e-post [email protected]), elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Kai Eisenberg (telefon 627 4337, e- post [email protected]), projektikoordinaator Angelika Verš (telefon 627 4311, e-post [email protected]) ja jurist Kaido Floren (telefon 627 4176, e-post [email protected]). Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse 01.01.2022 jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.12.2021, 66). 2. Eelnõu sisu Eelnõukohane määrus koosneb 64 punktist. Määruse veemajanduse programmi sõnastust (§-d 31 ja 32) täiendatakse väikeste reoveekogumisalade alamprogrammiga, mille eesmärk on suunata toetusi kuni 100 inimekvivalendiga (ie) reokogumisaladele ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimiseks kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks. Määrust täiendatakse §-ga 341 „Taotluste eelhindamine“, mille eesmärk on näha ette võimalus, et teatud põhjendatud juhtudel võib nii taotlejate kui ka menetlejate halduskoormuse vähendamiseks ette näha kaheastmelise taotlemise, mille esimene etapp on vähem koormav eelhindamine ja perspektiivikate projektide väljavalimine. Määrust täiendatakse §-ga 371 „Taotluse rahuldamise otsus“ ja §-ga 461 „Toetuse tagasinõudmine“, samuti muudetakse ja uue sisuga täidetakse § 42 „Toetuse saaja kohustused“. Need muudatused tehakse, arvestades, et keskkonnatasude seaduses 2022. aastal tehtud muudatustega kõrvaldati nõue, et taotluste rahuldamise otsused peab tegema KIKi nõukogu. Samuti kaotati rahastamiseks lepingu sõlmimise nõue. Sellega seoses teeb edaspidi taotluse rahuldamise otsused KIKi juhatus. See muudab seni suhteliselt eripärase keskkonnaprogrammi menetlussüsteemi sarnaseks paljude teiste toetusmeetmete omaga ja arusaadavamaks kõigile osalistele ning võimaldab ühtlasi edaspidi täielikult kasutada toetuste menetlemiseks riikliku e- toetuste infosüsteemi võimalusi. Lisaks muudetakse määruse mitmeid paragrahve sätete rakendamisel saadud tagasiside järgi ja keskkonnaprogrammi rahalisi võimalusi arvestades. Üldsätted Punktiga 1 asendatakse §-s 1 sõna „lepingu“ sõnaga „selle“, mis tuleneb e-toetuse infosüsteemi kasutuselevõtust ja toetuse andmise lepingulise süsteemi asendamisest toetuse rahuldamise otsusega, st haldusaktiga, millega ühtlustatakse keskkonnaprogrammi menetlus teiste toetusmeetmete omaga. Punktiga 2 täiendatakse § 4 lõiget 2 tekstiosaga „, sealhulgas ühikuhindu“. Ühikuhinnad võetakse kasutusel, et võimaldada lihtsustatud kulude laialdasem kasutamine keskkonnaprogrammis, ühtlustamaks erinevate rahastusallikate praktikaid ning vähendamaks taotluste menetlemise ja projektide elluviimise halduskoormust. Ühikuhinna all mõistetakse standardiseeritud ühikuhinda analoogselt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ sätestatuga. Ühikuhinnad võetakse kasutusele nende tegevuste puhul, kus see on võimalik, vajalik ja põhjendatud. Näiteks saab ühikuhindu rakendada põhikooli klasside ja lasteaia koolieelikute rühmade osalemisel aktiivõppeprogrammides. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks on eesmärk võtta järk-järgult ühikuhinnad kasutusele ka teiste seda võimaldavate tegevuste puhul. Ühikuhindade kehtestamise aluseks on eelnev analüüs, mille tulemused kooskõlastatakse Keskkonnaministeeriumi vastava valdkondliku programmi juhiga. Kooskõlastatud ühikuhinnad kehtestatakse KIKi juhatuse otsusega. Punktiga 3 täiendatakse § 8 lõiget 3 sõnadega „ja riigile kuuluvatel kõrgharidusasutustel“. Täiendamise eesmärk on võrdsustada avalik-õigusliku, sihtasutuse või mittetulundusühinguna toimiva kõrgharidusüksuse toetuse taotlemise tingimused riiklike kõrgharidusasutustega. Praegu saavad viimased taotleda toetust suuremas osakaalus – neile on toetuse määr kuni 90%, ent avalik-õiguslikel kõrgharidusasutustel on toetuse määr kuni 80%. Punktiga 4 täpsustatakse § 11 lõiget 1, mille kohaselt algab toetuse abikõlblikkuse periood taotlusvooru avamisest ja lõpeb 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Uuringute, arendustööde ja inventuuride puhul on abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud. Põhjendatud juhtudel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 2, kuna toetuse andmise lepingute sõlmimine lõpetatakse. Punktidega 6 ja 7 asendatakse § 12 lõigetes 1 ja 3 sõnad „sihtfinantseerimise leping“ sõnaga „taotluse rahuldamise otsus“ ning jäetakse § 12 lõikest 2 välja viide sihtfinantseerimise lepingule, kuna toetuse andmise lepingute sõlmimine lõpetatakse ja asendatakse rahastusotsuste tegemisega. Atmosfääriõhu kaitse programm Punktidega 8 ja 9 lahutatakse olemasoleva § 18 lõike 7 punkt 4 eraldi punktideks 4 ja 5. Eesmärk on teksti arusaadavam sätestamine. Punktiga 10 täiendatakse § 19 lõiget 4, eesmärk on täpsustada perioodi, mille jooksul liitumistasu on abikõlblik. Punktiga 11 täiendatakse § 19 lõikega 8. Sellega antakse viide piirangute rakendumise ulatusele. Kalanduse programm Punktiga 12 muudetakse § 20 lõike 6 sõnastust. Tekstiosa lõike 6 lõpus „kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalvet“ lisatakse punktiks 1 ja lõiget täiendatakse punktiga 2, millega sätestatakse uus toetatav tegevus siseveekogul kalapüügiga tegelevatele kutselise kalapüügi luba omavatele ettevõtetele – elektrooniliste püügiandmete esitamiseks seadmete soetamine. Vajadus selle järele tuleb kalapüügiseaduse 21.11.2022 muudatusest ja sellega toetatakse KIKist siseveekogul kalapüügiga tegelevate kutselise kalapüügi luba omavaid ettevõtteid, et soetada kohustuslik seade püügiandmete esitamiseks. ELi kalanduse kontrollmääruse muutmise eelnõu näeb ette merel toimuva kalapüügi kohta andmete elektrooniliselt esitamise kohustuse lisaks juba praegu kehtivatele nõuetele, mille kohaselt tuleb andmed elektrooniliselt esitada püügil kalalaevadega pikkusega vähemalt 12 meetrit, ka alla 12 meetri pikkusega kalalaevadega püügil. Nõuded andmete elektrooniliseks esitamiseks alla 12 meetri pikkusega kalalaevadega püügil merel hakkavad ELi kalanduse kontrollimääruse muutmise eelnõu kohaselt kehtima 24 kuud pärast määruse muudatuse jõustumist. Selline üleminekuaeg nähakse ELi kontrollimääruse eelnõus ette, kuna enamikul liikmesriikidel puudub elektrooniline rakendus andmete elektrooniliseks esitamiseks väikestelt kalalaevadelt. Eestil on sellise andmete elektroonilise esitamise rakenduse kasutamise võimalus juba 2018. aastast, aga selle kasutamine on praegu andmete esitajatele vabatahtlik. Eelnõuga kavandatud muudatuse kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt. Elektrooniline andmete esitamine tagab reaalajas andmete esitamise, mis võimaldab kalapüügi ja kala käitlemise üle tõhusamalt järelevalvet planeerida ning mis raskendab oluliselt esitatavate andmetega manipuleerimist. Kalapüügi ja käitlemise kohta andmete elektrooniline raporteerimine võimaldab operatiivset ülevaadet kalapüügist ja püütud kala liikumisest kogu kala käitlemise ahelas kuni müügini. Elektroonilise andmeedastuse korral on võimalik kala püüdval isikul edastada nõutud andmed ühel ajal kõigile asutustele (nii Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile kui ka Politsei- ja Piirivalveametile). See lihtsustab ka kalapüüdja enda toiminguid, vähendades nii tema koormust eri andmesaajatele andmete esitamisel kui ka tagades, et sama kvaliteediga info jõuab operatiivselt kõigile vajalikele adressaatidele. Kui paberpüügipäeviku andmed jõuavad Põllumajandus- ja Toiduametile praegu kord kuus, siis elektroonilisel raporteerimisel toimuks see pärast igat püügireisi. Elektroonilise andmeesituse süsteemi kasutuselevõtt ei suurenda andmete esitaja koormust, sest ka praegu on kohustus andmeid esitada kas paberil (püügipäevik), telefoni teel (eelteated) või elektrooniliselt. Probleemiks paberil andmete esitamise puhul on nende mitte operatiivsus ja sage andmeväljade ebatäpne täitmine; telefoni teel eelteadete edastamisel on probleemiks andmete kvaliteet seoses kõne kuuldavuse kvaliteediga. Elektroonilise andmeesituse nõue ei kohaldu automaatselt seaduse muutumisel, vaid Vabariigi Valitsusele antakse volitus selline nõue kehtestada. Seega, et anda kaluritele piisav ajavaru nõudega kohanemiseks, tuleb Vabariigi Valitsuse määruse menetlemisel seada sätte jõustumise tähtaeg, mis oleks piisav uute nõuetega kohanemiseks. Andmete elektroonilise esitamise rakendumise kavandatud ajaks on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselistele kaluritele 01.07.2023 ning ülejäänud siseveekogudel ja merel toimetavatele kutselistele kaluritele 01.01.2024. Merel toimetavaid kalureid toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Punktiga 13 jäetakse § 21 lõikest 3 välja sõna „laagrite“. Eesmärk on viia laagrite rahastamine ühikhinna alusele ja kehtestada see edaspidi taotlusvooru korraldamise otsusega. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõike 6 punkt 1, kuna see kordab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Keskkonnateadlikkuse programm Punktiga 15 täpsustatakse § 22 lõike 1 teksti. Sõnastust muudetakse keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD üldeesmärgi sõnastuse järgi. Punktiga 16 asendatakse ja täiendatakse § 22 lõike 4 punkti 1 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse lasteaia koolieelse rühma mõistet. Punktiga 17 asendatakse § 22 lõike 4 punktis 2 sõnad „põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli“ sõnadega „loodus- ja keskkonnavaldkonna huviringide“. Täpsustamise eesmärk on konkretiseerida keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022 täitmist, suunata tegevuse toetus süva- ja erihuviga õpilastele (tegevuskava eesmärk 4: loodus- ja keskkonnavaldkonna süva- ning erihuviga õpilaste arendamiseks on loodud võimalused nii mitteformaal- kui ka formaalharidusasutustes). 2020. a esitati õppekäikude ja laagrite tegevusteks 66 taotlust summas 258 215,06, nendest rahastati 58, summa kokku 213 471,91, sh koolide õppekäike ja laagreid 53 summas 178 196,37 (huvikooli laagreid 5 summas 35 275,54). 2021. a esitati õppekäikude ja laagrite tegevusteks 60 taotlust summas 251 149,72 eurot, nendest rahastati 40 summas 110 409,43, sh koolide õppekäike ja laagreid 34 summas 68 244,73 (huvikoolide laagreid 6 summas 42 164,70). 2022. a avati tegevus ainult huvikoolidele, taotlusi 11 ja summa kokku 102 896,47 (9 rahastusettepanekut summas 64 664,32). Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 22 lõike 4 punkt 3. Säte jäetakse määrusest välja, kuna suurem osa keskkonnateadlikkuse programmi vahenditest on suunatud üldharidussüsteemi õpilastele õppeprogrammides osalemiseks (§ 22 lg 4 p 1) ja laagrite korraldamiseks (§ 22 lg 4 p 2). Samuti on konkreetse keskkonnateema käsitlemisega koolis avanenud teisi rahastamisvõimalusi, nt rohetehnoloogiate toetus. Punktiga 19 asendatakse § 22 lõike 4 punktis 4 sõna „õppeprogrammideks“ sõnadega „õppeprogrammide arendamiseks“. Muudatusega suunatakse keskkonnahariduskeskusi õppeprogrammide sisulisele arendusele, Toetuse saamine eeldab innovaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist. Punktiga 20 asendatakse § 22 lõikes 5 tekstiosa „õppematerjali või trükise“ tekstiosaga „info- või õppematerjali“, arvestades, et trükis on üks osa õpematerjalist, mistõttu eraldi pole vaja seda välja tuua. Punktiga 21 muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust ja lõikesse lisatakse punktid 1 kuni 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada messide, festivalide, loodusõhtute ja -retkede tegevuste tingimusi. Määruse § 22 lõike 3 punkti 3 tegevuse põhiline eesmärk on toetada loodusõhtute ja retkede korraldamise otseseid kulusid (nt lektorite tasud, transport). Loodusõhtuteks ja - retkedeks vajalikke lisavahendeid (nt binoklid, luubid, spetsiaalne riietus) kasutatakse peale projekti ka teisteks tegevusteks ning seetõttu on seatud osakaal, mille ulatuses saab nende kulu projektist toetada. Paragrahvi 22 lõike 3 punktis 2 on konkreetselt välja toodud, et messide ja festivalide alla ei liigitu konverentside korraldamine. Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks § 23 lõike 2 punkt 2. Kehtetuks tunnistamise põhjuseks on üleminek toetuse jagamisel ühikuhinnale, mis aitab vähendada taotleja ja rahastaja haldus- ja töökoormust. Konkreetne aasta piirsumma määratakse edaspidi vooru väljakuulutamisel (määruse § 4 lõike 2 alusel, vt ka punkti 2 selgitus). Punktiga 23 muudetakse § 23 lõike 3 punkti 1 sõnastust. Nõudeid taotlejale muudetakse vastavalt tegevuse täpsustumisele. Lisatakse nõue, et taotleja peab pakkuma süsteemselt loodus- ja keskkonnaalast huviharidust või -tegevust. Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 23 lõike 3 punkt 2. Kehtetuks tunnistamise põhjuseks on toetuse jagamisel üleminek ühikuhinnale, mis aitab vähendada taotleja ja rahastaja haldus- ja töökoormust. Konkreetne ühikuhind määratakse edaspidi vooru väljakuulutamisel (määruse § 4 lõike 2 alusel). Punktiga 25 täiendatakse § 23 lõike 5 sõnastust. Täiendamise eesmärk on suurendada ettevõtjate omaosaluse määra eelarve piiratud võimaluste tõttu. Selle tulemusel suureneb erasektori panus keskkonnateadlikkuse edendamisse ning võimalik on suunata rohkem toetusi teavitustegevustesse. Punktiga 26 lisatakse § 23 lõikesse 8 punkt 3, millega jäetakse meenete soetamine abikõlblikest kuludest välja. Täiendus tehakse, et tuua konkreetsemalt välja keskkonnateadlikkuse üks põhimõtetest – vähendada tarbimist, loobudes meenetest. Looduskaitse programm Punktiga 27 muudetakse § 24 lõike 3 punkti 3 sõnastust. Muudatuse eesmärk on täpsustada sõnastust, et looduskaitse programmist saaks toetada meetmete rakendamise tõhususe hindamise projektide kõiki kaitsemeetmeid, mitte ainult neid tegevusi, mis on kavandatud kaitsekorralduskavades või tegevuskavades. Punktiga 28 täpsustatakse § 24 lõike 5 punkti 1 sõnastust. Muudatusega asendatakse sõna „püsiekspositsioonide“ sõnaga „ekspositsioonide“, et vajaduse korral saaks toetada ka ajutiste ekspositsioonide rajamist. Punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks § 25 lõige 6. Säte jäetakse välja, kuna abikõlblikkuse perioodi laiendatakse kogu keskkonnaprogrammile (vt muudatus 4, § 11 lõike 1 täiendamine). Merekeskkonna programm Punktiga 30 täiendatakse § 26 lõike 4 punkti 1, et tagada Eesti merestrateegiast tulenevate kohustuste täitmine. Muudatus on vajalik – merestrateegia eesmärk on saavutada ning säilitada merekeskkonna hea seisund veeseaduse § 72 lõikes 1 loetletud merestrateegia osade täitmise kaudu. Merestrateegia rakendamisega on seotud nii erinevad metoodilised kui ka tehnilised arendusvajadused, mis on loetletud keskkonnaministri kinnitatud merestrateegia meetmekavas või merestrateegia seireprogrammis ning nendes dokumentides toodud arendusvajaduste rahuldamist toetab ka eelnõukohane täiendus. Samuti võib ilmneda merestrateegia sihtide saavutamiseks vajalike tegevuste arenguvajadus. Eesmärk on toetada selliseid arendustöid, mis pole hõlmatud lõike 4 (uuringute ja arendustööde alamprogrammi) eelmiste punktidega. Need on näiteks merestrateegia seireprogrammis loetletud seirestrateegiate puudujääkide kõrvaldamist toetavad tegevused või ka seire allprogrammides loetletud konkreetsete seirevaldkondade arendusvajadused, näiteks seiremetoodikate arendus- ja testprojektid, seire andmehõivet parandavad katseprojektid, laborimäärangute interkalibreerimised, merestrateegia andmestike kättesaadavust parandavad ja aruandlusega seotud teenuste arendusprojektid (sh andmehõive ja -vahetuse parandamine andmebaaside ja rakenduste vahel). Metsanduse programm Punktiga 31 täiendatakse § 28 lõikega 4 eesmärgiga kaasata metsatööstuse jaoks uuringu või tootearenduse tegemiseks ka potentsiaalseid kasutajaid, kelle huvides seda tööd tehakse. Selline kaasamine näitab, et projekt on tegelikult vajalik ning tulemusi on soov praktikas rakendada. Hindamistöörühma liikmed on hindamiste käigus välja toonud, et just selliste rakenduslike metsatööstuse suunitlusega projektide juures peaks olema suurem panus ka reaalselt kasusaajalt. See aitab paremini hinnata projekti vajalikkust ning samas võib leevendada eelarvevahendite piiratust. Uuringu tulemuse kasutaja panus võib olla rahaline või mitterahaline. See tähendab, et uuringuprojekti saab panustada nii materjali testimiseks andmise, seamete kasutamise või ka muu sarnasega. Kui metsatööstusettevõtja soovib panustada mitterahaliselt, siis tuleb taotlejal esitada taotluse juurde kalkulatsioon, milles on välja arvutatud, kui suur on metsatööstusettevõtja mitterahaline panus näiteks seadmete rentimisel vmt. Selle alusel peab olema võimalik välja arvutada, kas mitterahaline panus moodustab vähemalt 10% projekti kogumaksumusest. Ringmajanduse programm Punktiga 32 korrastatakse § 29 lõike 4 punkti 8 sõnastust, st tekstist võetakse välja liigne sõna „ja“ sätte sisu muutmata. Punktiga 33 korrastatakse § 30 lõike 8 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksusel olema muuhulgas kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri või nende koostamine algatatud ehk ei ole selgelt fikseeritud, mis ajaks peab kohalik omavalitsus nendele tingimustele vastama. Täpsustamise eesmärk on anda kohalikele omavalitsuse üksustele võimalus peale keskkonnaprogrammi taotluse esitamist algatada vajaduse korral puuduolevate dokumentide menetlus. Kohalike omavalitsuse volikogude istungid toimuvad üldjuhul korra kuus ning suvel võib istungitevaheline periood ka pikem olla. Kavandatava muudatuse kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuse ajaks olema algatatud puuduolevate dokumentide menetlus. Punktiga 34 täiendatakse § 30 lõigetega 18 ja 19.Ringmajanduse programmi eesmärk on muuhulgas ressursside tõhusam kasutamine, ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtmine, jäätmete ja heitmete tekke vältimine ning tegevuste keskkonnamõju vähendamine. Trükiste sisu võib aeguda, kuid nende tootmiseks on juba kulutatud ressursse. Seetõttu ei toetata edaspidi ringmajanduse programmis trükiste väljaandmist (lisatav lõige 18), sest eelistatud on elektrooniliste infomaterjalide koostamine. Erandiks on määruse § 29 lõike 4 punktis 8 nimetatud tegevus, milleks ongi teavitusmaterjalide trükkimine. Ringmajanduse programmi teadus- ja arendustegevuse allprogrammis on viimastel aastatel olnud väga suur toetusenõudlus ning taotlusi esitatakse rohkem, kui on vooru eelarve, ning selleks, et rahastust jätkuks rohkematele projektidele, on mõistlik taotlejate omapoolset panust suurendada. Teadus- ja arendustegevuste eelarvetest moodustab põhiosa teadustöötajate palgakulu. Enamasti on samad inimesed seotud ka projektijuhtimisega. Täienduse eesmärk on piiritleda, et edaspidi on projektijuhtimise kulu määraks maksimaalselt 5% abikõlblikest tööjõukuludest, eesmärgiga tagada projekti eelarve mõistlikkus ning tulemusele orienteeritus. Veemajanduse programm Punktiga 35 täiendatakse § 31 lõiget 2 punktiga 5. Täiendamise eesmärk on luua veemajandusprogrammi lisaks olemasolevatele alamprogrammidele uus alamprogramm väikeste reoveekogumisalade veemajandustaristu investeeringute toetamiseks. Eraldi alamprogrammi loomine võimaldab väikeste reoveekogumisalade alamprogrammile rakendada olemasolevast reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist erinevaid tingimusi. See võimaldab ka loodavale alamprogrammile mitte rakendada piirangut, mille kohaselt toetust saavad taotleda ainult piirkondlikud vee-ettevõtted. Toetuste vajaduse muutumisel saab iseseisvat alamprogrammi ka mõnes voorus mitte avada või teha lisavoore. Punktiga 36 täiendatakse § 31 lõikega 13. Lisatava lõikega täpsustatakse väikeste reoveekogumisalade alamprogrammist toetatavaid tegevusi, sh määratakse väikse reoveekogumisala suurus 100 inimekvivalenti (kaasa arvatud). Reoveekogumisalasid suurusega kuni 100 ie on Eestis kokku 27. Paljud neist on vananenud taristuga, reoveepuhastid on muutunud avariiliseks ning elanike veevarustuses esineb häiringuid. Väikeste reoveekogumisalade väike elanike arv ei võimalda vee-ettevõtetel koguda taristu uuendamiseks piisavat veeteenuste käivet. Taristu avariilisus on ka vee-ettevõtete ühinemist ja isemajandamise võime kasvatamist pidurdav asjaolu, sest suuremad piirkondlikud vee- ettevõtted ei ole huvitatud väikeste reoveekogumisalade teenindamisest sellega kaasnevate ebaproportsionaalsete kulude tõttu. Enim kannatavad sellest suurtest tõmbekeskustest eemal olevad maapiirkonnad, mis omakorda süvendab regionaalset ebavõrdsust. Punktidega 37 ja 38 täiendatakse § 32 lõikeid 4, 5, 6 ja 10 eesmärgiga laiendada reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi asjakohaseid üldpõhimõtteid väikeste reoveekogumisalade alamprogrammile. Ka väikeste reoveekogumisalade veemajandusinvesteeringute puhul peab toetuse saaja olema kohaliku omavalitsusüksuse poolt määratud piirkonda teenindavaks vee-ettevõtjaks ning rekonstrueeritav taristu peab olema toetuse saaja omandis. Punktiga 39 täiendatakse § 32 lõiget 14 punktiga 3. Täiendamise eesmärk on võimaldada haridus- ja teadusasutustel taotleda toetust veemajanduskava meetmeprogrammis nimetatud uuringute tegemiseks kuni 100% toetuse määraga senise 80% asemel. Et tagada toetuse abil tehtava uuringu vastavus veemajanduskava eesmärkidele ning välistada kattuvused nii lõpetatud kui ka pooleli olevate sama valdkonna uuringutega, tuleb kavandatava uuringu programm kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. See võimaldab Keskkonnaministeeriumil teha ettepanekuid uurimisküsimuste ja metoodika täpsustamiseks ning taotlejal vajalikud tegevused ja kulutused planeerida enne toetuse taotlemist. Muudatuse mõjuks on riiklikult oluliste veevaldkonna uuringute senisest aktiivsem tegemine (uuringute arvu kasv) ja uuringutulemuste parem rakendatavus avaliku halduse teostamisel (teaduspõhisem avalik haldus). Kaasrahastamise programm Punktiga 40 täpsustatakse § 331 lõikes 1 tegevusi, mida toetatakse kaasrahastamise programmist. Kaasrahastamise programmist toetatakse ainult välisallikatest põhirahastuse saanud projektide kohustusliku omafinantseeringu nõude täitmist. Esitatavad projektid peavad olema kooskõlas keskkonnaprogrammi üldeesmärgiga, arvestama valdkondliku programmi eesmärke ja põhirahastaja tingimusi. Punktiga 41 asendatakse § 332 lõikes 1 tekstiosa „50%“ tekstiosaga „100%“. Muudatuse vajaduse tingis välisprojektide suur rahaline maht, mistõttu on taotlejate omafinantseering samuti väga mahukas. Praktikas on ilmnenud, et kaasrahastamise programmis võib seni kehtinud 50% piirang saada taotlemisel takistuseks väga suurte ja mahukate, ent riigi vaatest olulise mõjuga projektide puhul. 2022. aasta näitel oli kaasrahastamise programmi eelarve vaid 400 000 eurot ning esines taotlusi, kus välisprojektis nõutud omafinantseering oli suurem kui 50% kaasrahastamise programmi aastaeelarvest. Nii tekib olukord, kus projekte hakatakse taotlusvooru eelarvesse mahtumiseks osadeks jaotama, mis omakorda paneb küsimärgi alla etapiviisi elluviidava projekti jätkusuutlikkuse ning suurendab nii taotleja kui ka KIKi haldus- ja töökoormust taotluste koostamisel ja menetlemisel. Punktiga 42 täpsustatakse § 332 lõike 2 sõnastust. Ettepanek tuleneb 2022. aasta esimese vooru kogemusest ning arutelu tulemustest huvigruppidega. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb taotlus esitada kolm kuud enne selle esitamist põhirahastajale. Muudetava teksti kohaselt tuleb taotlus KIKile esitada pärast selle põhirahastajalt positiivse rahastusotsuse saamist. Samas jääb võimalus põhjendatud juhul esitada taotlus ka enne, mis on otstarbekas ja vajalik, kui põhirahastaja nõuab omaosaluse tõendamist või kui põhirahastaja otsuse tähtaeg on lähenemas, samas kui KIKi taotlusvooruni veel piisavalt aega. Täpsustamise eesmärk on vähendada halduskoormust, kuna taotlejatele, kelle taotlused ei olnud saanud põhirahastajalt kaasrahastamise programmi vooru ajaks rahastusotsust, tuli teha tingimuslik otsus. Pärast põhirahastajalt rahastamise/mitterahastamise otsuse saamist tuli teha projekti kohta uuesti teatis ning sõlmida leping või siis teha otsus paremuselt järgmise taotleja kasuks. Kui keskkonnaprogrammi taotlusvooru ajaks on selge, kas projekt on põhirahastajalt positiivse rahastusotsuse saanud, siis jäävad need menetluse vaheetapid ära. Taotlemine ja hindamine Punktiga 43 täiendatakse § 34 lõikega 21. Täiendamise eesmärk on täpsustada taotluse esitamise tähtaega, st selgitada haldusmenetluse põhimõtet, mille kohaselt tähtajast hiljem esitatud taotlusi ei pea läbi vaatama. Punktiga 44 täiendatakse määrust §-ga 341 „Taotluste eelhindamine“. Täiendamise eesmärk on näha ette võimalus, et teatud põhjendatud juhtudel võib nii taotlejate kui ka menetlejate haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ette näha kaheastmelise taotlemise, mille esimene etapp on vähem koormav eelhindamine ja perspektiivikate projektide väljavalimine. Punktiga 45 täiendatakse § 35 lõiget 4, et täpsemalt piiritleda KeMile kiireloomulistena esitatavaid taotlusi ning näha ette, et projektide kallinemise taotlusi ei pea ametlikult KeMiga kooskõlastama. Samas teeb KIK ministeeriumiga tihedat koostööd ning ministeeriumi spetsialistide seisukoht on võimalik saada kiiresti. Punktiga 46 jäetakse § 37 lõike 2 tekstist välja teine lause. Lõikest 2 võetakse välja ettepaneku esitamise võimalus suurendada SA KIK vabade vahendite arvel mõnda valdkondlikku programmi. Muudatuse vajadus tuleneb riigieelarve programmipõhisest ülesehitusest ja sellel põhinevast arvestusest. Punktiga 47 täiendatakse § 37 lõikega 31. Täiendamise eesmärk on lisada ka teistes toetusmeetmetes kasutatav valikumeetod – liisuheitmine – võrdse punktisumma saanud taotluste vahel valiku tegemiseks. Punktiga 48 täiendatakse määrust §-ga 371 „ Taotluse rahuldamise otsus“. Täiendamise eesmärk on näha ette taotluse rahuldamise otsuse täpsem sisu analoogiliselt teiste taoliste toetusmeetmetega. Aastal 2022 keskkonnatasude seaduses tehtud muudatustega kõrvaldati nõue, et taotluste rahuldamise otsused peab tegema KIKi nõukogu. Samuti kaotati rahastamiseks lepingu sõlmimise nõue. Sellega seoses hakkab edaspidi taotluse rahuldamise otsuseid tegema KIKi juhatus. Sellised otsused saavad olema analoogilised teistes toetusmeetmetes tehtavate otsustega ning rahastamiseks enam eraldi sihtfinantseerimise lepingut ei sõlmita. Lisatavas §-s 371 ette nähtud otsuse sisu nõuded ei erine teiste taoliste toetusmeetmete otsuste omast. Oluline on võimalus näha igakord ja juhtumi põhjal otsuses ette lisatingimused. Sellised otsused on vaidlustatavad halduskohtus. Ühtlasi lisati keskkonnatasude seadusse toetuse saaja rikkumise korral tagasinõude otsuse tegemise mehhanism koos sundtäitmisega. Tänu sellele ei ole vaja toetuse tagasinõudmiseks kasutada lepingulisi õiguskaitsevahendeid nagu seni. Muudatus muudab seni suhteliselt eripärase keskkonnaprogrammi menetlussüsteemi sarnaseks paljude teiste toetusmeetmete omaga ja arusaadavamaks kõigile osalistele ning võimaldab ühtlasi edaspidi täielikult kasutada toetuste menetlemiseks riikliku e-toetuste infosüsteemi võimalusi. Punktiga 49 täpsustatakse § 39 lõike 2 sõnastust, et jätta sättest välja määruses mujal määratlemata ja reguleerimata partneri mõiste. Üldjuhul on partner kas töövõtja või taotleja ning sellisel juhul rakenduvad partnerile kõik asjaomased töövõtja või taotleja nõuded, õigused ja kohustused. Seejuures ei ole välistatud, et eri isikud teevad projektide elluviimisel koostööd, kuid see ei tohi hägustada toetuse saaja vastutust ega õigussuhteid projekti elluviimisel. Punktiga 50 täpsustatakse § 39 lõike 11 sõnastust, et välistada toetuse andmise eesmärgi kattuvus kalavarude valdkondlikust programmist antava toetuse eesmärgiga. Kalastiku liigiline koosseis on osa pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit iseloomustavatest parameetritest. Projektide hindamisel lähtuvalt nende mõjust pinnaveekogumi hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele puudub vajadus täiendavalt hinnata projekti mõju kalavarude taastamisele ja veekogu ökoloogilisele mitmekesisusele. Punktiga 51 muudetakse määruse § 40 lõike 5 viimase lause sõnastust, kuna § 23 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega jääb piirsumma määrusest välja. Hindamise alused viiakse vastavusse määruses ühikuhindadega seoses tehtavate muudatustega. Punktiga 52 täpsustatakse 5. peatüki pealkirja, et täpsemalt seostada omavahel peatüki sisu ja pealkiri. Punktiga 53 täpsustatakse § 41 lõikes 5 senise praktika ja toetuse saajate tagasiside alusel teatavate hangete suhtes kehtivate tingimuste sõnastust. Sisuliselt jäävad nõuded samaks – hankija peab tööde kvaliteedi tagamiseks nägema pakkujatele ette kohased miinimumtingimused. Punktiga 54 täiendatakse § 41 lõikega 7, et leevendada senise praktika ja toetuse saajate tagasiside alusel nõudeid väikestele hangetele, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000–20 000 eurot. Teatud juhtudel ei pruugi pakkujatel olla võimalik esitada digitaalselt allkirjastatud pakkumust ning alati ei võimalda turuolukord saada kolme pakkumust. Punktiga 55 muudetakse § 42 sõnastust ning sätestatakse toetuse saaja kohustused. Seoses rahastamislepingu süsteemilt haldusakti süsteemile üleminekuga nähakse määruses toetuse saajatele ette samasugused kohustused projektide elluviimisel, nagu kehtivad muudes toetusmeetmetes. Paragrahvi sisus on lähtutud seni KIKis sihtfinantseerimise lepingu tüüpvormis ette nähtud kohustustest, mis on välja kujunenud aastatepikkuse praktika tulemusel, ning struktuuritoetuste süsteemis sätestatud samalaadsetest kohustustest. Sellised kohustused on vajalikud, et tagada kavandatud projekti tulemuslik elluviimine, saadud toetuse tõhus ja läbipaistev kasutamine ja kontrollitavus. Punktidega 56 ja 57 täpsustatakse § 43 lõike 3 punkti 2 ja lõiget 4. Määrusest jäetakse välja viited sihtfinantseerimise lepingule, kuna edaspidi toimub toetuse andmine, kasutamine ja tagasinõudmine ainult haldusakti alusel. Punktiga 58 täiendatakse § 43 lõikega 5, milles nähakse ette, et teatavatel erandlikel, piiratud ja väga põhjendatud juhtudel ning vabade vahendite olemasolul võib toetuse summat suurendada kuni 30%. Eelkõige võib sellise olukorraga olla tegemist veemajandusprojektide puhul, kui riigihanke tulemusel kulud suurenevad ning projekti mahu vähendamine pole negatiivset keskkonnamõju vältimata võimalik. Üldjuhul tuleb projekti kallinedes selle mahtu vähendada või projektist loobuda. Vabade vahendite olemasolu eelarves on pigem erandlik. Punktidega 59, 60 ja 61 täpsustatakse § 44 lõikeid 1, 3 ja 4. Määrusest jäetakse välja viited sihtfinantseerimise lepingule, sest edaspidi toimub toetuse andmine, kasutamine ja tagasinõudmine ainult haldusakti alusel. Punktiga 62 täpsustatakse § 46 pealkirja, et täpsemalt seostada omavahel paragrahvi sisu ja pealkiri. Punktiga 63 täiendatakse määrust §-ga 461, milles sätestatakse toetuse tagasinõudmise kord ja selle tingimused. Sellega viiakse määrus vastavusse keskkonnatasude seaduses tehtud muudatustega, millega minnakse keskkonnaprogrammi elluviimisel seniselt lepingu süsteemilt üle haldusakti süsteemile. Eelnõukohase määruse jõustumisel ei esitata tagasinõuet enam sihtfinantseerimise lepingu alusel, vaid tehakse vahetult täitmisele pööratav tagasinõudmise otsus. Lisatava paragrahvi lõikes 2 nähakse sellise otsuse tegemiseks ette üldistatud alused, mis on analoogsed teistes taolistes meetmetes, sh struktuurivahendite aktides ette nähtuga. Toetuse tagasinõudmisel on võimalik kohalduvas osas järgida senist toetuste tagasinõudmise haldus- ja kohtupraktikat. Lõikes 3 nähakse ette tagasinõude määrad, mis peavad olema proportsionaalsed rikkumise raskusega. Tagasinõude õigsuse vaidlustamiseks võib toetuse saaja pöörduda halduskohtusse. Punktiga 64 täiendatakse määrust rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse projektidele, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus enne 2023. aasta 1. jaanuari (enne eelnõukohase määruse jõustumist), määrust taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liit ei reguleeri eelnõus käsitletud keskkonnakaitse valdkondade projektide rahastamistaotluste esitamise korda ega rahalisi piirsummasid, välja arvatud juhul, kui tegemist on riigiabiga. Eelnõukohane määrus riigiabi ei käsitle. 4. Määruse mõju Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Mõningal määral avaldavad muudatused mõju toetuse taotlejatele. Alljärgnevalt käsitletakse olulisemate muudatuste mõju määruse osade kaupa. Üldsätted – nõuded ja tingimused Mõju avaldav muudatus: § 4 lõiget 2 täiendatakse sõnaga „ühikuhind“. See võimaldab lihtsustatud kulude laialdasemat kasutamist keskkonnaprogrammis, erinevate rahastusallikate praktikate ühtlustamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks taotluste menetlemisel ja projektide elluviimisel. Sihtrühm: uuringutoetuste taotlejad, peamiselt ülikoolid. Kaasnev mõju: eelduslikult on tänu muudatusele parem võimalus tagada kulude mõistlikkus ja väiksem haldus- ja töökoormus taotluste koostamisel ja menetlemisel. Mõju avaldav muudatus: § 8 lõiget 3 täiendatakse riigi kõrgharidusasutustega, et võrdsustada projektide rahastamisel omaosaluse tingimused avalik-õiguslike ülikoolide ja riiklike kõrgharidusasutuste vahel. Sihtrühm: riiklikud kõrgharidusasutused. Kaasnev mõju: muudatusel on mõningane positiivne mõju keskkonnaprogrammi eelarvesurve vähendamisele, kuna juhul, kui toetust taotleb kõrgharidusasutus, mis tegutseb MTÜ või SA- na, tuleb tal panustada omafinantseeringuna 10% enam kui seni. Nõnda ühtlustatakse kõigile kõrgharidusasutustele nõutava omafinantseeringu määra ning tagatakse võrdne kohtlemine. Atmosfääriõhu kaitse programm Mõju avaldavad muudatused: korteriühistutele suunatud § 18 lõike 7 punkt 4 lahutatakse eraldi punktideks ja see võimaldab tulevikus avada tegevusi ka eraldi taotlusvoorudes; § 19 lõike 4 eesmärgiks on täpsustada perioodi, millest alates liitumistasuga seotud kulutusi abikõlblikuks lugeda; § 19 täiendamine lõikega 8 võimaldab toetada olulise keskkonna- ja tervisemõjuga laiahaardelisemaid projekte, mis on seotud müra vähendamiseks mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamiseks vajalike tegevuste rahastamisega. Sihtrühm: taotlejad, sh kohaliku omavalitsuse üksused, korteriühistud. Kaasnev mõju: eesmärk on muuta tekst arusaadavamaks ja lihtsamaks, korteriühistute liitumisel kaugküttega on kõik kütteliigid asjakohased. Kui ühistul kaugküttega liitumise võimalus puudub, soovitakse siiski vähendada fossiilsete kütteallikate kasutamist. Müra kui oluline tervist ohustav keskkonnategur põhjustab erinevaid tervisehäireid. 2017. aasta müra strateegilise kaardistamise alusel on üle poole Tallinna (59,9%) ja pooled Tartu (50,1%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB autoliikluse müraga Lden. Seega aitab regulaarne müraolukorra hindamine ja vähendamismeetmete rakendamine vähendada tervisehäireid ning seega ka tervishoiukulusid. Arvestades olukorda mürauuringute valdkonnas ning mürauuringute kõrget maksumust, ei ole maksimaalse piirmäära seadmine otstarbekas. Kalanduse programm Mõju avaldav muudatus: § 20 lõikesse 6 lisatakse punkt 2, millega toetatakse seadmete soetamist elektrooniliste püügiandmete esitamiseks. Sihtrühm: kutselise kalapüügi luba omavad ettevõtted. Kaasnev mõju: positiivne, kuna võimaldab ettevõtetel saada toetust iga püügiloa kohta, kuid mitte rohkem kui kokku viie seadme soetamiseks ühel ettevõttel. Keskkonnateadlikkuse programm Mõju avaldav muudatus: tunnistatakse kehtetuks § 23 lõike 2 punkt 2, mille tulemusel ei sätestata enam taotletava toetuse ülemmäära. Konkreetne taotlusvooru ühikuhind kehtestatakse edaspidi vooru korraldamise otsuses. Sihtrühm: haridusasutus või selle pidaja. Kaasnev mõju: positiivne, kuna annab võimaluse iga-aastase piirsumma kehtestada vastavalt eelarve võimalustele ning ei tekita taotlejates segadust, kui määruses on suurem maksimaalne piirmäär. Mõju avaldav muudatus: § 23 lõike 3 punkti 2 kohaselt ei toetata edaspidi konverentside korraldamist. Muudatusega täpsustatakse, et konverentsi korraldamine ei ole olemuselt festival või mess, et ei tekitataks taotlejates asjatut ootust ja halduskulu taotlejatele ega hindajatele. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: muudatus hoiab kokku nii taotlejate kui menetluse aega. Mõju avaldav muudatus: § 23 lõike 5 sõnastuse täiendamisega väheneb äriühingute abikõlbliku toetuse osakaal seniselt 75%-lt 50%-ni. Muudatus tehakse, et suurendada erasektori panust keskkonnaprojektidesse ning viia omafinantseeringu nõue vastavusse määruse § 8 lõikes 2 toodud vähese tähtsuse abi toetuse osakaalu nõudega. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: suureneb võimalus toetada rohkem projekte, nt 2022. aasta vooru põhjal oleks kokkuhoid ligi 5000 eurot. Mõju avaldav muudatus: § 23 lõikesse 8 lisatakse punkt 3, mille kohaselt ei toetata edaspidi meenete soetamist. Täiendus tehakse, et tuua konkreetsemalt välja keskkonnateadlikkuse üks põhimõtteid – vähendada tarbimist ka meenetest loobumisega. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: muudatus annab taotlejatele selgema sõnumi ja vähendab asjatu töö tegemist. Samuti aitab see konkreetsemalt suunata vahendid keskkonnateadlikkuse tegevustele, vähendades seeläbi tarbimist. Metsanduse programm Mõju avaldav muudatus: § 28 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt metsatööstuse jaoks uuringu või tootearenduse tegemiseks tuleb taotlejal esitada metsatööstusettevõtja, nende alaliidu või muu uuringu tulemuste kasutaja kinnitus omaosaluse katmisest. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: positiivne, kuna võimaldab suunata enam vahendeid sisuliste eesmärkide täitmiseks. Ringmajanduse programm Mõju avaldav muudatus: § 30 täiendatakse lõikega 18, mille kohaselt ei toetata edaspidi trükiste väljaandmist, välja arvatud § 29 lõike 4 punktis 8 toodud juhul. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: positiivne, kuna võimaldab suunata enam vahendeid sisuliste eesmärkide täitmiseks. Mõju avaldav muudatus: § 30 täiendatakse lõikega 19, mille kohaselt on ringmajanduse teadus-arendustegevuseks toetuse taotlemisel projektijuhtimise kulu määraks maksimaalselt 5%. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: positiivne, kuna võimaldab enam suunata vahendeid sisuliste eesmärkide täitmiseks. Veemajanduse programm Mõju avaldav muudatus: § 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5, millega sätestatakse väikeste reoveekogumisalade alamprogrammi moodustamine. Eraldi alamprogrammi loomine võimaldab väikeste reoveekogumisalade alamprogrammile rakendada olemasolevast reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist erinevaid tingimusi. Sihtrühm: ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad vee-ettevõtjad. Kaasnev mõju: väikestel reoveekogumisaladel paraneb veeteenuste varustuskindlus, väheneb veemajandustaristu avariilisus, paraneb vee-ettevõtjate isemajandamisvõime. Mõju avaldav muudatus: § 31 täiendatakse lõikega 13, mille kohaselt toetatakse väikeste reoveekogumisalade alamprogrammis reoveekogumisaladel reostuskoormusega kuni 100 inimekvivalenti (kaasa arvatud) olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. Sihtrühm: ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad vee-ettevõtjad. Kaasnev mõju: väikestel reoveekogumisaladel paraneb veeteenuste varustuskindlus, väheneb veemajandustaristu avariilisus, paraneb vee-ettevõtjate isemajandamisvõime. Paraneb vee- ettevõtjate valmidus võtta teenindamisele kuni 100 ie reostuskoormusega reoveekogumisalasid, sh ühineda piirkondlikeks vee-ettevõtjateks. Ühinemisprotsessiga paraneb vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ning paraneb riigi võime täita rahvusvaheliselt võetud keskkonnakaitselisi kohustusi. Mõju avaldav muudatus: § 32 lõiget 14 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt on toetuse osakaal 100% haridus- ja teadusasutusele sellise uuringu tegemiseks, mis on ette nähtud kehtiva veemajanduskava meetmeprogrammis, seda tingimusel, et taotleja on uuringuprogrammi kooskõlastanud Keskkonnaministeeriumiga. Sihtrühm: haridus- ja teadusasutused. Kaasnev mõju: toetusmäära suurendamine valdkondlikkus arengukavas (näiteks veemajanduskavas) ette nähtud uuringuteks toob kaasa selle, et rohkem riigi perspektiivist vajalikke uuringuid teevad ära haridus- ja teadusasutused, selle tulemusel paraneb haldusotsuste tõhusus ja mõjusus. Kaasrahastamise programm Mõju avaldav muudatus: § 332 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „50%“ tekstiosaga „100%“. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: positiivne, kuna taotlejad ei pea taotlusi osadeks jagama, et täita määrusega seatud tingimusi. Taotlemine ja hindamine Mõju avaldav muudatus: määrust täiendatakse § 341 „Taotluste eelhindamine“. Eelhindamise kohaldamine on kohane mõnede keskkonnaprogrammist toetatavate tegevuste puhul, kui taotlemiseks avatud tegevustele fookuse leidmine on keeruline. Eelhindamise rakendamisel esitavad taotlejad esmalt vähendatud mahus taotluse. Eelhindamise käigus hindab §-s 36 kirjeldatud töörühm kavandatud projektide eesmärke ning loob selle põhjal eeltaotlustest pingerea. Eelhindamises käigus selguvad taotlused, mille eesmärgid täidavad kõige paremini vastava programmi ning riiklikke eesmärke. Need taotlused jõuavad edasi taotlemise teise faasi. Teises faasis esitab taotleja täiemahulise taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega. Edasi toimub taotluste hindamine vastavalt §-le 34. Taotluste eelhindamise rakendamine, selle täpsed tingimused ning eelhindamise kriteeriumid kooskõlastab KIK KeMiga ning need tuuakse välja taotlusvooru korraldamise otsuses, mille kinnitab KIKi juhatus. Sihtrühm: taotlejad ja taotluste menetlejad. Kaasnev mõju: eelhindamise rakendamine vähendab taotlejate ja KIKi haldus- ja töökoormust. Piiratud vahendite tingimustes on praegu paratamatu olukord, kus taotleja valmistab ette täiemahulise taotluse, ent taotluste hindamise käigus selgub, et konkurentsi tingimustes ei osutu kavandatud projekt edukaks. Muudatusega säästetakse nii taotlejat kui ka KIKi tühja töö tegemisest. Eeltaotluse esitamine nõuab vähem taotleja aega ning vaeva. Mõju avaldav muudatus: § 43 täiendatakse lõikega 5, millega antakse võimalus tulenevalt projekti kallinemisest suurendada toetust kuni 30% muude tingimuste täitmisel ja vabade vahendite olemasolul. Sama põhimõte kehtis KIKi finantseerimise korras aastani 2020. Eesmärk oli suunata taotlejaid raha säästlikule kasutamisele ning mitte tekitada õigustatud ootust, et projekti kallinemisel saab alati raha piirangutevabalt juurde taotleda. Sageli on taotlejal endal täiendava rahastuse võimalus olemas. Lisaks on keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud programmide eelarved seotud riigieelarvega ning valdkondlikus programmis ei pruugi olla piisavalt vabu vahendeid kiireloomuliste taotluste ja ka kallinemiste rahastamiseks, mistõttu ei oleks võimalik taotlejaid võrdselt kohelda. Sihtrühm: toetuste saajad. Kaasnev mõju: erandkorras ja põhjendatud juhtudel on võimalik rahastada kallinenud projekte. Olukorras, kus projekti mahu vähendamine on võimalik negatiivset keskkonnamõju vältimata, tuleb toetuse saajal taotluse eelarvesse mahtumiseks mõnest projekti tegevusest loobuda või katta eelarvet ületavad kulud omavahenditest. Muudatuse tõttu väheneb surve keskkonnaprogrammi piiratud vahenditele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid lisakulusid, samuti ei ole sellest oodata olulist otsest tulu. Määruse rakendamine ei nõua lisatööd. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, arvamuse esitamiseks MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit ja MTÜ-le Eesti Vee- ettevõtete Liit.  Ministeeriumid 22.12.2022 nr 1-4/22/5722 Keskkonnaministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit. Kalju Kukk, 626 2815 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 08.11.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022. nr Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 asendatakse sõna „lepingu“ sõnaga „selle“; 2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tingimusi“ tekstiosaga „, sealhulgas ühikuhindu“; 3) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „juriidilistel isikutel“ sõnadega „ja riigile kuuluvatel kõrgharidusasutustel“; 4) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaprogrammi toetuse abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamisest ja lõpeb 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui käesoleva määruse valdkondlikke programme reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. Uuringute, arendustööde ja inventuuride puhul on abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud. Põhjendatud juhtudel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada.“; 5) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „sihtfinantseerimise leping“ sõnaga „taotluse rahuldamise otsus“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja sihtfinantseerimise lepingus“; 8) paragrahvi 18 lõike 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) korteriühistute biomassil või fossiilsel kütusel (välja arvatud maagaas) töötava kütteseadme või otsest elekterkütet kasutava kütteseadme asendamine taastuvat kütust kasutava kütteseadmega, kui elamu on ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari;“; 9) paragrahvi 18 lõiget 7 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) korteriühistu valitsetava elamu ühendamine kaugküttevõrguga, kui elamu on ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari;“; 10) paragrahvi 19 lõike 4 lõppu lisatakse lause „Liitumistasu on abikõlblik juhul, kui liitumisleping on sõlmitud käesoleva määruse §-s 11 viidatud abikõlblikkuse perioodil.“; 11) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse § 8 lõikes 7 sätestatud piirangut ei kohaldata § 18 lõikes 6 nimetatud tegevustele.“; 12) paragrahvi 20 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kalavarude kaitse ja järelevalve alamprogrammis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalve; 2) siseveekogul kalapüügiga tegelevate kutselise kalapüügi luba omavatele ettevõtetele elektrooniliste püügiandmete esitamiseks seadmete soetamine.“; 13) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, teabepäevade ja laagrite“ sõnadega „ja teabepäevade“; 14) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal“ tekstiosaga „looduse hüvesid kasutades peame arvestama piiridega, mida ületades ohustame kogu elu Maal“; 16) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „koolieelikute“ sõnaga „koolieelse“; 17) paragrahvi 22 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) laagri korraldamine loodus- ja keskkonnavaldkonna huviringide õpilastele, seejuures peab õppepäeva ja laagri läbiv teema olema looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine;“; 18) paragrahvi 22 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „õppeprogrammideks“ sõnadega „õppeprogrammide arendamiseks“; 20) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse sõnad „õppematerjali või trükise“ sõnadega „info- või õppematerjali“; 21) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste eritingimused on järgmised: 1) toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest; 2) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuste puhul on vahendite soetamise toetuse osakaal maksimaalselt 20% abikõlblikest kuludest; 3) paragrahvi 22 lõike 3 punkti 2 tegevusega seoses ei toetata konverentside korraldamist.“; 22) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) taotlejaks saab olla kool, huvikool või keskkonnahariduskeskus, kes pakub süsteemselt loodus- ja keskkonnaalast huviharidust või -tegevust;“; 24) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks: 25) paragrahvi 23 lõike 5 lõppu lisatakse lause „Ettevõtjatel on § 22 lõike 3 punktis 1 ja lõikes 5 toodud tegevuse toetus kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, kui riigiabi reeglitest ei tulene väiksemat toetuse osakaalu.“; 26) paragrahvi 23 lõiget 8 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) meenete soetuskulu.“; 27) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kaitstavate loodusobjektide kaitsemeetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine;“; 28) paragrahvi 24 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „püsiekspositsioonide“ sõnaga „ekspositsioonide“; 29) paragrahvi 25 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 26 lõike 4 punkti 1 lõppu lisatakse sõnad „ning merestrateegia osades toodud arendusvajaduste tagamine“; 31) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 27 lõike 7 punkti 6 alusel metsatööstuse jaoks uuringu või tootearenduse tegemiseks, tuleb taotlejal esitada metsatööstusettevõtja, nende alaliidu või muu uuringu tulemuste kasutaja kinnitus, et ta on uuringu tulemustest huvitatud ja katab vähemalt 10% projekti kogumaksumusest. Uuringu tulemuse kasutaja panus võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalise panuse puhul suureneb selle võrra kohustuslik omafinantseeringu määr.“; 32) paragrahvi 29 lõike 4 punktist 8 jäetakse pärast sõnu „kohaliku omavalitsuse poolt“ välja sõna „ja“; 33) paragrahvi 30 lõike 8 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva määruse § 29 lõikes 4 nimetatud tegevusteks taotleb toetust kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema taotluse rahuldamise otsuse ajaks kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri või nende koostamine algatatud, ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusel korraldatud jäätmevedu.“; 34) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 18 ja 19 järgmises sõnastuses: „(18) Ringmajanduse programmis ei ole trükiste väljaandmine abikõlblik kulu, välja arvatud käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 8 sätestatud tegevuse puhul.“; (19) Ringmajanduse teadus- ja arendustegevusteks toetuse taotlemisel on projektijuhtimise kulu määraks maksimaalselt 5% abikõlblikest tööjõukuludest.“; 35) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) väikesed reoveekogumisalad.“; 36) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Väikeste reoveekogumisalade alamprogrammis toetatakse reoveekogumisaladel reostuskoormusega kuni 100 inimekvivalenti (kaasa arvatud) olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.“; 37) paragrahvi 32 lõikeid 4, 5 ja 6 täiendatakse pärast tekstiosa „joogiveevarustuse alamprogrammist“ tekstiosaga „või väikeste reoveekogumisalade alamprogrammist“; 38) paragrahvi 32 lõiget 10 täiendatakse pärast tekstiosa „Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi“ tekstiga „ja väikeste reoveekogumisalade alamprogrammi“; 39) paragrahvi 32 lõiget 14 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kuni 100% haridus- ja teadusasutusele uuringuks, mis on ette nähtud kehtiva veemajanduskava meetmeprogrammis tingimusel, et taotleja on uuringuprogrammi kooskõlastanud Keskkonnaministeeriumiga.“; 40) paragrahvi 331 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaasrahastamise programmi eesmärk on välisallikatest rahastatavates projektides nõutava omafinantseeringu katmise toetamine. Kaasrahastatava projekti eesmärk peab vastama käesoleva määruse §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ning arvestama § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke.“; 41) paragrahvi 332 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „50%“ tekstiosaga „100%“; 42) paragrahvi 332 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaasrahastamise taotlus esitatakse SA-le KIK pärast põhirahastajalt positiivse rahastusotsuse saamist. Põhjendatud juhul võib SA KIK võtta vastu ka sellest varem esitatud taotluse.“; 43) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Taotlus tuleb esitada vooru korraldamise otsuses märgitud tähtpäevaks. Sellest tähtpäevast hiljem esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.“; 44) määrust täiendatakse paragrahviga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Taotluste eelhindamine (1) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha, et toetuse taotlemine toimub kahes etapis – eelhindamine ja lõpphindamine. Sellisel juhul valitakse eelhindamisel lihtsustatud alustel välja edasisse hindamisse sobilikud prioriteetsed projektid. (2) Eelhindamise kohaldamisel nähakse taotlusvooru korraldamise otsuses ette, millised dokumendid ja andmed esitatakse taotlemisel selles etapis ning milliste kriteeriumide alusel valitakse välja prioriteetsed projektid, mis suunatakse lõpphindamisele. (3) Eelhindamise tulemuste kohta tehakse põhjendatud otsus. (4) Eelhindamisel prioriteetseks tunnistatud projektide kohta esitatakse taotlusvooru täiemahuline taotlus kõigi nõutavate lisadega ning taotlusi menetletakse käesolevas määruses sätestatud korras.“; 45) paragrahvi 35 lõike 4 lõppu lisatakse tekstiosa „, välja arvatud juba rahastatud projektide kallinemisega seotud taotlused“; 46) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja teine lause; 47) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui vooru eelarve piires ei ole võimalik kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusi rahastada ning taotlused on saanud võrdse koondhinde, heidetakse valiku tegemiseks taotluste seas liisku.“; 48) määruse 4. peatüki 1. jagu „Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine“ täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Taotluse rahuldamise otsus (1) Hindamistulemuste ja rahastamisettepaneku alusel teeb SA KIK taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija andmed ja otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest, kui projektis peab olema omafinantseering; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused, mis on vajalikud projekti nõuetekohaseks elluviimiseks ja selle kontrollimiseks; 10) võimalikud osalise rahuldamise tingimused ja kõrvaltingimused; 11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 12) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) vaidlustamisviide. (3) Taotlejale võib saata otsuse elektrooniliselt või teha teatavaks SA KIK taotluste menetlemiseks ette nähtud infosüsteemi kaudu.“; 49) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja projekti partnerid suudavad“ sõnaga „suudab“; 50) paragrahvi 39 lõike 4 punktist 11 jäetakse välja sõnad „kalavarude taastamisele ja veekogu ökoloogilise mitmekesisuse suurendamisele“; 51) paragrahvi 40 lõikes 5 asendatakse sõnad „projekti kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele“ sõnadega „toetust küsitakse vastavalt taotlusvooruks kehtestatud ühikuhinnale“; 52) 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja tagasinõuete esitamise kord“; 53) paragrahvi 41 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja peab jääkreostuse likvideerimise, ehitustööde, omanikujärelevalve ning siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu hangetes kehtestama pakkujale kvalifitseerimise tingimused, mis sisaldavad minimaalse käibe nõuet ning varem lepingu esemele sarnaste lepingute täitmise nõuet.“; 54) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisel võib põhjendatud juhtudel esitada pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui asjaomase valdkonna turuolukorras ei ole kolme pakkumuse saamine võimalik, peab toetuse saaja seda selgitama ning tõendama, et ta on mõistlikult teinud kõik endast oleneva tegeliku konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks.“; 55) paragrahv 42 sõnastatakse järgmiselt: „§ 42. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti ellu käesoleva määruse, projekti tegevuste suhtes kehtivate õigusaktide, esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ja tagama nõutud tulemuse saavutamise; 2) sõlmima tööde tegijatega lepingud mõistlikel tingimustel ja projekti tähtaegu ja maksetingimusi arvestades ning tegema järelevalvet lepingute täitmise üle viisil, mis tagab tööde tegemise ja tulemuslikkuse; 3) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode; 4) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti elluviimise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil; 5) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täidetust; 6) teatama SA-le KIK viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete olulisest muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmed, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 7) teatama SA-le KIK viie aasta jooksul projekti lõppemisest kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja võimet täita asja säilitamise ja keskkonnaalase kasutamise kohustust. Vesiehitiste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja hoonete rajamisega seotud projektide puhul kehtib käesolev teatamiskohustus kümme aastat pärast projekti lõppmakse tegemist; 8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal enne projekti elluviimist, selle ajal ning pärast projekti lõppemist viie aasta jooksul viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 9) esitama dokumendid, mida SA KIK nõuab toetuse kasutamise kontrollimiseks, kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest; 10) reaalselt ja proportsionaalselt projekti kulude katmiseks ära kasutama eelarves näidatud omafinantseeringu; 11) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 12) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega; 13) andma kolmandatele isikutele infot projekti käigu ning sisu kohta ja vajaduse korral esitama ka asjakohaseid dokumente õigusaktides kehtestatud korras; 14) vältima huvide konflikti ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest SA-d KIK ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes; 15) näitama vastavalt SA KIK nõuetele ehitusinfo- ja tänutahvlitel, ehitisel, projekti raames valminud trükistel, telesaadete ja filmide tiitrites ja muudes sobivates kohtades ning teatama raadiosaadetes ning projekti tutvustamiseks korraldatud üritustel ja muudel selliselt juhtudel, et projekti on rahastanud SA KIK; 16) võimaldama üldsusel ja huvitatud isikutel projekti tulemusel valminud intellektuaalomandiõiguse esemeid vabalt ja tasuta kasutada, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole märgitud teisiti; 17) esitama projekti raames valminud trükise, andmekogu, teadustöö või uuringu aruande või muu sellise tulemuse SA-le KIK ühes eksemplaris elektrooniliselt või paberkandjal; 18) esitama tähtajaks nõuetekohases vormis aruande toetuse kasutamise kohta ning kooskõlastama aruande SA KIK nimetatud isikutega.“; 56) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotluses esitatud eelarve piires kululiikide suurendamine kuni 10% ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 5000 eurot, või suuremas ulatuses, kui rahastusotsuse summa on väiksem kui 2000 eurot.“; 57) paragrahvi 43 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väheoluliste muudatuste põhjendused tuleb esitada projekti lõpparuandes.“; 58) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Projektis kavandatud tegevuste kallinemisel ning juhul, kui projekti mahu vähendamine ei ole tehniliselt võimalik, võib põhjendatud juhtudel projekti erilise olulisuse korral ning valdkondliku programmi eelarves selleks ette nähtud vabade vahendite olemasolul toetuse summat suurendada kuni 30%.“; 59) paragrahvi 44 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne projekti tööde tegemist võib ehitusprojektide korral ettemaksuna maksta kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% toetuse kogusummast, kui see on kooskõlas projekti raames asjaomase valdkonna tavalistel tingimustel sõlmitud lepingutega ning kavandatud või elluviidava tegevuse olemusega.“; 60) paragrahvi 44 lõikes 3 asendatakse sõnad „sihtfinantseerimise lepingu“ sõnaga „toetuse“; 61) paragrahvi 44 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Põhjendatud juhul võib taotluse rahuldamise otsuses ette nähta käesolevas paragrahvis sätestatust erinevad maksemäärad.“; 62) paragrahvi 46 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Taotluse rahuldamise otsuse täitmise kontrollimine“; 63) määrust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: „§ 461. Toetuse tagasinõudmine (1) Kui toetuse saaja ei täida õigusaktidest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi keskkonnatasude seaduse § 591 kohaselt. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui esineb vähemalt üks all nimetatud asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata projektiga seotud kohustuse või nõude; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik; 5) projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja on rikkunud hanke nõudeid ja sellega võis kaasneda mõju hangitud töö või teenuse maksumusele; 8) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel nõutakse tagasi 10% eraldatud toetusest. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50%-list tagasinõude määra. Väga olulise, sealhulgas tõenäoliselt tahtliku või potentsiaalselt väga suure mõjuga rikkumise korral nõutakse tagasi kogu toetus. (4) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täies ulatuses kehtetuks.“; 64) määrust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: „§ 481. Rakendussäte Projektidele, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus enne 2023. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesolevat määrust taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis.“. § 2. Jõustumine Käesolev määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1604 - Keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 "Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused" muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d880c42-821c-40cc-b627-855fadc7afd7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d880c42-821c-40cc-b627-855fadc7afd7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main