dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ hindamismetoodika kinnitamine

Kultuuriministeerium · 21. detsember 2022
Viit
213
Registreeritud
21. detsember 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2022 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Mari Kõrtsini

Failid

  • 📎213 21.12.2022 Ministri põhitegevus.asice627 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 21.12.2022 nr 213 Taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ning „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 14 lõike 4 alusel: kinnitan taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ hindamismetoodika (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Taotlusvoor „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ hindamismetoodika 1. HINDAMISE KORD 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud seitsmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2. sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Komisjon juhindub oma tegevuses kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korra“ punktidest 7.1-7.15. 1.2. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, (digi)allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning hindamiskomisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist kui arutatakse temaga seotud taotlust. 1.3. Iga komisjoni liige hindab taotlust individuaalselt punktis 2.2. kirjeldatud hindamiskriteeriumitele tuginedes, andes mõlema kriteeriumi raames taotlusele täisarvulise hinde punktiskaalal 1-5. Kuivõrd esimese kriteeriumi osakaal on meetmes suurem, siis taotluse koondhinde saamiseks korrutatakse punktis 2.2. toodud esimese kriteeriumi eest komisjoni liikmete poolt antud hinded kahega. Seejärel liidetakse kõikide komisjoni liikmete poolt antud hinded kokku. Juhul kui mõni komisjoni liige on ennast taandanud projekti hindamiselt, arvestatakse taotlusele tema eest teiste komisjonilikmete aritmeetiline keskmine punktisumma. Näitlik arvutustehe on toodud metoodika lõpus. 1.4. Ühele taotlusele on võimalik anda maksimaalselt 105 punkti. Positiivse hinnangu saamiseks peab taotlus saama vähemalt 70 punkti 105st ning ühe kriteeriumi raames komisjoni liikmete poolt antud punktide aritmeetiline keskmine hinne peab olema vähemalt 2,5 (st aritmeetiline keskmine hinne arvutatakse enne esimese kriteeriumi kahega läbi korrutamist). 1.5. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse koondhinnete alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimese valikukriteeriumi eest kokku kõrgema hinde. Kui ka siis on tulemus võrdne, otsustab komisjon järjestuse konsensuslikult arvestades taotlusvooru eesmärki. 1.6. Komisjoni hindamise tulemusena tekkinud pingereas rahuldatakse taotlused kuni meetme eelarve lõppemiseni. 1.7. Komisjon võib taotluse rahuldada taotlusvooru eelarvemahust tulenevalt ka osaliselt. 1.8. Komisjon võib põhjendatud juhtudel, nt kui mõni taotluses välja toodud tegevus ei ole nende hinnangul otstarbekas või eelarverida paistab tegevuse elluviimiseks liiga suur, taotluse rahuldada osaliselt, esitades põhjendatud ettepaneku taotluse eelarve vähendamiseks. 1.9. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse. 1.10. Kui kõik taotlused on komisjoni poolt järjestatud, teeb komisjon kultuuriministrile taotluste rahuldamise ja toetussumma määramise ettepaneku. Taotluse rahuldamise otsuse teeb kultuuriminister. Komisjoni poolt nõuetele vastavalt läbiviidud hindamise tulemusena tehtud ettepaneku jätab kultuuriminister otsusega kinnitamata üksnes juhul, kui komisjoni ettepanek on selges vastuolus seaduse või määruse normidega. Kultuuriminister kaldub hindamiskomisjoni ettepanekust kõrvale ka ilmse arvutusvea olemasolul. 2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA SKAALAD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes). 1 – väga nõrk; 2 – nõrk; 3 - rahuldav; 4 – hea; 5 - väga hea. 2.2. Hindamiskriteeriumid, lähtudes määruse §-st 14. Taotluse hindamine. 1. Projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal a) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal Hindamisel arvestatakse ettevalmistamise põhjalikkust, läbimõeldust ning elluviimise teostatavust. Samuti tulemuste saavutamise ning projekti eelarve realistilikkust. Hindamisel arvestatakse järgmist:  taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru eesmärkidele ja taotletavad tulemused on saavutatavad;  projekti tegevused on läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ning elluviidavad antud ajaraamis, mh hinnatakse kas on olemas olme- ja teenindushoone ehitusluba, ehitusprojekt või eskiis;  projekti eelarve on selgelt lahti kirjutatud ja realistlik; Hinnete kirjeldus 5 sisu vastab täielikult eesmärgile, põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud, tegevused on läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ning elluviidavad. Olemas on olme- ja teenindushoone ehitusprojekt ning ehitusluba. Projekti eelarve on selgelt lahti kirjutatud ja realistlik. 4 sisu vastab üldjoontes eesmärgile, põhjalikult ja selgelt lahti kirjutatud. Tegevused on üldjoontes elluviidavad, läbimõeldud ja selgelt lahti kirjutatud. Olemas on olme- ja teenindushoone põhiprojekt. Projekti eelarve on üldjoontes realistlik. 3 sisu vastab osaliselt eesmärgile, rahuldaval viisil lahti kirjutatud; tegevused on osaliselt läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ja elluviidavad. Olemas on olme- ja teenindushoone eskiis või eelprojekt. Projekti eelarve on osaliselt lahti kirjutatud ja realistlik. 2 taotluse sisu ei vasta üldiselt eesmärgile, jääb üldsõnaliseks ning ei ole läbimõeldud. Tegevused ei ole piisavalt läbimõeldud ja selgelt lahti kirjutatud ning paljud neist ei ole elluviidavad. Projekti eelarve ei ole piisavalt lahti kirjutatud ega/või realistlik. 1 taotluse sisu ei vasta eesmärgile; ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud; tegevused ei ole läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ning elluviidavad. Projekti eelarve ei ole lahti kirjutatud ega realistlik. 2. Mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kui vajalik on uue olme- ja teenindushoone rajamine, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja Hindamisel arvestatakse järgmist:  Kas maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks?  Esitatud nägemust taotleva tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu;  Kuidas taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas? Hinnete kirjeldus 5 Maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks. Esitatud nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on selge, realistlik ja elluviidav. Taotlemise hetkel puudub regionaalses tervisespordikeskuses olme- ja teenindushoone või antud hoonest ei ole võimalik kvaliteetselt teenuseid osutada, s.t. et olme- ja teenindushoone on täielikult amortiseerunud ning seda ei ole võimalik rekonstrueerida, tegu on väikse ajutise hoonega vms, mistõttu olme- ja teenindushoone rajamine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas. 4 Esitatud nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on selge, realistlik ja elluviidav. Taotlemise hetkel puudub regionaalses tervisespordikeskuses olme- ja teenindushoone või antud hoonest ei ole võimalik kvaliteetselt teenuseid osutada, s.t. et olme- ja teenindushoone on täielikult amortiseerunud või tegu on väikse ajutise hoonega vms, mistõttu olme- ja teenindushoone rajamine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas. Maakondlik arendusorganisatsiooni kirjalik kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks, puudub. Või: Maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks. Taotlemise hetkel puudub regionaalses tervisespordikeskuses olme- ja teenindushoone või antud hoonest ei ole võimalik kvaliteetselt teenuseid osutada, s.t. et olme- ja teenindushoone on täielikult amortiseerunud või tegu on väikse ajutise hoonega vms, mistõttu olme- ja teenindushoone rajamine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas. Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on osaliselt ebaselge, ebarealistlik või elluviidav. 3 Maakondlik arendusorganisatsiooni on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks. Regionaalses tervisespordikeskuses on olemas olme- ja teenindushoone, kust on võimalik juba täna teatud teenuseid piiratult osutada, kuid mis on osaliselt amortiseerunud. Seetõttu uue olme- ja teenindushoone rajamine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas. Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on osaliselt ebaselge, ebarealistlik või elluviidav. Või Regionaalses tervisespordikeskuses on olemas olme- ja teenindushoone, kust on võimalik juba täna teatud teenuseid piiratult osutada, kuid mis on osaliselt amortiseerunud. Seetõttu uue olme- ja teenindushoone rajamine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas. Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on selge, realistlik ja elluviidav. Maakondlik arendusorganisatsiooni kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks, puudub. 2 Maakondlik arendusorganisatsiooni on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks. Regionaalses tervisespordikeskuses on olemas olme- ja teenindushoone, kust on võimalik juba täna teenuseid pakkuda, kuid mis vajab äärmisel juhul rekonstrueerimist või renoveerimist, mistõttu uue hoone rajamine ei paranda ega laienda liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas. Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav või seda ei ole esitatud. Või Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on osaliselt ebaselge, ebarealistlik või pole täielikult elluviidav. Regionaalses tervisespordikeskuses on olemas olme- ja teenindushoone, kust on võimalik juba täna teenuseid pakkuda, kuid mis vajab äärmisel juhul rekonstrueerimist või renoveerimist, mistõttu uue hoone rajamine ei paranda ega laienda liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas. Maakondlik arendusorganisatsiooni kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks, puudub. 1 Taotlusele ei ole lisatud maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, et toetust taotlev tervisespordikeskus on prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks. Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav. Regionaalses tervisespordikeskuses on olemas olme- ja teenindushoone, kust on võimalik juba täna teenuseid pakkuda, kuid mis vajab äärmisel juhul rekonstrueerimist või renoveerimist, mistõttu uue hoone rajamine ei paranda ega laienda liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas. Näitlik koondhinde arvutustehe: Taotlust hindavad komisjoni liikmed individuaalselt andes mõlema kriteeriumi eest punkte vastavalt punktis 2.2. toodud tabelile. Individuaalhinded kujunevad järgmiselt: Hindaja 1 Hindaja 2 Hindaja 3 Hindaja 4 Hindaja 5 Hindaja 6 Hindaja 7 KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT KRIT 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 5 5 4 4 4 3 5 3 2 4 3 5 3 3 Esimese kriteeriumi eest andsid komisjoni liikmed kokku 5+4+4+5+2+3+3=26 punkti, teise kriteeriumi eest 5+4+3+3+4+5+3=27 punkti. Esimese kriteeriumi eest antud hinnete aritmeetiline keskmine on 26/7=3,71 ning teise kriteeriumi puhul on aritmeetiliseks hinnete keskmiseks 27/7=3,86. Seega on hindamismetoodika punktis 1.4. toodud keskmise hinde nõue täidetud, kuivõrd mõlema kriteeriumi raames antud hinnete aritmeetilised keskmised (nii 3,71 kui 3,86) on suuremad kui 2,5. Koondhinde saamiseks korrutatakse esimese kriteeriumi eest antud punktid kahega (26x2=52) ning saadud korrutisele liidetakse teise kriteeriumi eest saadud punktid (27). Koondhindeks kujuneb selle taotluse puhul seega 52+27=79 punkti. Taotlus saab hindamismetoodika punktist 1.4. lähtuvalt positiivse hinnangu, kuivõrd koondhinne on suurem kui 70. Taandamise olukord: Juhul, kui näiteks seitsmes hindaja oleks end taotluse hindamisest taandanud, oleks individuaalhindetabel kujunenud algselt selliseks: Hindaja 1 Hindaja 2 Hindaja 3 Hindaja 4 Hindaja 5 Hindaja 6 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 5 5 4 4 4 3 5 3 2 4 3 5 Enne edasiste arvutuste tegemist tuleb hindamismetoodika punkti 1.3. kohaselt taotlusele arvestada puuduoleva hindaja eest teiste komisjonilikmete aritmeetiline keskmine punktisumma. Esimese kriteeriumi puhul on selleks arvuks (5+4+4+5+2+3)/6=3,83, teise kriteeriumi puhul (5+4+3+3+4+5)/6=4. Seega oleks enne koondhinde arvutamist individuaaltabel näinud välja selline: Hindaja 1 Hindaja 2 Hindaja 3 Hindaja 4 Hindaja 5 Hindaja 6 Hindaja 7 eest KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 KRIT1 KRIT2 5 5 4 4 4 3 5 3 2 4 3 5 3,83 4 Edasine arvutuskäik taotluse koondhinde saamiseks on sama, mis eelpool esimesena toodud näites.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel