Riigikogu Kantselei Teie 13.12.2022
[email protected]
Meie 21.12.2022 nr 12-6/2176-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 263)
Lugupeetud Jaak Juske
Täname, et tunnete huvi eest Eesti ajaloo allikate vastu. Esitame järgnevalt vastused Teie
küsimustele.
1. Millised olid nende otsingute konkreetsemad tulemused?
2. Kuigi Lembitu koljut ei leitud, siis millised Eesti ajalugu puudutavaid leide Poola
kogudest avastati?
Toetatud projekti raames toimus kaks Tartu Ülikooli uurijate uurimisreisi Poolasse, mille
tulemusena koguti sealsetest arhiividest ja muuseumidest 14.–17. sajandi Eesti ajaloo allikaid.
Lembitu pealuu leidmiseni toona ei jõutud, kuid reisid kinnitasid, et Poola arhiivides,
muuseumides ja raamatukogudes on palju olulist infot Eesti ajaloo uurimiseks. Projekti aruande
järgi võiksid peamisteks uurimisülesanneteks edaspidi olla esiteks seni tundmata keskaja
Liivimaa ajaloo allikad, mida leidub peaaegu kõikides uuritud kogudes. Teiseks, 16.–17. sajandi
Poola magnaatide raamatukogude ja muude kollektsioonide inventarid võivad anda teavet Eesti ja
Läti päritolu käsikirjade ja muude artefaktide kohta, mis füüsiliselt säilinud ei ole. Kolmandaks,
16.–17. sajandi koopiatena leidub Poola kogudes (eriti Poola Rahvusraamatukogus) Liivimaa
keskaegseid läänikirju, mida seni ei ole ajaloolased kasutanud. Need saavad anda eriti olulist
kohaajaloolist lisa muidu allikate puuduse tõttu halvemini uuritud keskaegse Lõuna-Eesti
tundmisele. Neljandaks, Poznani materjalid lubavad uurida II maailmasõja ajal Saksa
okupatsioonivõimude Baltikumist ära viidud ajalooliste varade saatust. Näiteks on Poznani
peapiiskopkonna arhiivi hoones seni läbi uurimata ja kasutajate eest suletud sõja ajal sinna
kogutud Baltikumi-teemaline raamatukogu. Uurimistöö ilmselt huvitavaim üksikleid oli Püha
Mauritiuse puuskulptuur 15. sajandist, mida seni peeti asjakohases kirjasõnas Riia Mustpeade
majast kaduma läinuks, kuid mis tegelikult asub Poznani peapiiskopkonna muuseumis.
Täpsemate küsimuste korral soovitame pöörduda projekti ühe eestvedaja Anti Selarti poole.
3. Kas kultuuriministeeriumil on plaanis jätkata Lembitu pealuu otsinguid ja selle
rahastamist, seda enam, et otsingute lõppenud faasis uuriti teadaolevalt vaid kolme Poola
linna kogusid?
Praeguse seisuga ei ole kavas Lembitu pealuu otsinguid jätkata ega selle suunalisi projekte
rahastada.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
4. Kas Eesti riik plaanib Madisepäeva lahingu võimaliku asukoha tähistamist?
Kultuuriministeerium toetas 2018. aastal 10 000 euroga Eesti vanema ajaloo allikate
väljaselgitamist Poola mäluasutustes.
Madisepäeva lahingupaiga tähistamist praegu kavas ei ole. Kultuuriministeerium ei tegele
mälutähiste paigaldamisega. Meil puudub ka teadmine kõnealuse lahingupaiga täpse asukoha
kohta. Ajalooallikad seda täpselt ei maini ja ajaloolased on olnud eriarvamustel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
minister
Liina Jänes 628 2381
[email protected]