Kiri

Tõnis Lukas Teie 30.11.2022 nr 8-1/22/5160 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 21.12.2022 nr 1-12/2080-2 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu Kultuuriministeerium ei kooskõlasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Leiame, et eelnõuga ei ole tagatud kultuuri- ja loomevaldkondade huvide ning õiguste kaitse. Samuti jääb ebaselgeks rahvusraamatukogu ja muuseume kui teadus- ja arendusasutusi puudutav regulatsioon. I Eelnõu 1. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas ja mille raames loetakse teadus- ja arendustegevuseks ka strateegiliste uuringute ja loovuurimuse tegemist. Eelnõu § 2 p 1 kohaselt jaguneb teadus- ja arendustegevus alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. 2. Eksperimentaalarenduse tulemusena nähakse vaid tooteid või protsesse, kuid selle tulemused võivad olla ka uued või täiustatud teenused ja lahendused või olemasolevate toodete ja teenuste kättesaadavaks tegemine uudsel moel (§ 2 p 4). 3. Innovatsioon on defineeritud kitsamalt majanduslikust ja konkurentsieelise vaatest (§ 2 p 5), kuid tuumiktasandi, keskmise tasandi ja transformatiivse innovatsiooni kaudu on võimalik esile kutsuda laiemat sotsiaalmajanduslikku ning ühiskondlikku mõju. Seletuskirja kohaselt on mõistete defineerimisel aluseks võetud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kasutusel olevaid dokumente, kuid näiteks OECD Frascat käsiraamat pärineb 2015. aastast ning selle aja jooksul on TAI käsitlus (eelkõige teadusringkondades) mõnevõrra muutunud ja täienenud. 4. Teadus- ja arendustöötajateks loetakse eelnõu § 2 p 8 kohaselt vaid asutustes töötavaid akadeemilisi töötajaid, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina töötavaid isikuid ning TA-asutuste ja nende struktuuriüksuste juhte, kes korraldavad TA kavandamist ja elluviimist. Juhime tähelepanu, et teadus- ja arendustöötajad on hõivatud ka erasektoris. 5. Teadmussiiret defineeritakse kui protsessi, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sh oskusi ja pädevusi (§ 2 p 11). Rõhutamata on asjaolu, et teadmussiire on tulemuslik ning majanduslikult või ühiskondlikult mõjus vaid siis, kui toimub teadmiste (sh oskuste ja pädevuste) ülekanne ühest süsteemist või keskkonnast teise ning ka nende tööle rakendamine. 6. Eelnõus käsitletakse evalveerimist, institutsionaalset akrediteerimist ja kvaliteedi hindamist. Evalveerimine on avatud eelnõu §-s 14, kus on muu hulgas selgitatud, et kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatu kohaselt. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise põhimõtted on aga eelnõus kirjeldamata, kuigi kvaliteedi näitajaid võetakse eelnõu kohaselt arvesse ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisel. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 7. Eelnõus jääb läbivalt ebaselgeks mõiste „valdkonna eest vastutav minister“ tähendus – ei ole üheselt aru saada, kas silmas peetakse konkreetse valdkonna (nt kultuur, tervishoid, maaelu jms) ministrit või haridus- ja teadusministrit. 8. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (TAIP) tegevuse eesmärgis ja põhimääruses tuleb lisaks ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava ja majanduse konkurentsivõimet kasvatava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisele ja rakendamisele nimetada ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise ning arendamise aspekti (§ 5 lg 1). 9. Eelnõu §-s 7 sätestatakse kõikidele ministeeriumidele eesmärk ja ülesanded TAI riiklikul korraldamisel oma valitsemisalas, sh finantseerimise korraldamine. Seletuskirja kohaselt tähendab finantseerimise korraldamine seda, et iga ministeerium vastutab oma valitsemisalas tegutsevate TA-asutuste teadus- ja arendustegevuste rahastamise eest, mis ei ole tasakaalus seatud ülesannete ja vastutusega ega kindlusta järjepidevust ja kvaliteeti. 10. TA-asutuse defineerimine. Jääb ebaselgeks, mille poolest on Eesti Rahva Muuseum rohkem TA asutus kui teised muuseumid (lisaks faktile, et Eesti Rahva Muuseum on praegu positiivselt evalveeritud ja teised muuseumid ei ole). Eesti Rahva Muuseumi põhimääruse § 1 on peaaegu identne teiste muuseumide põhimääruste ja põhikirjadega (muuseumi põhiülesanne on eesti, soome-ugri ja põhjarahvaste, samuti Eestis elavate rahvusgruppide ja naaberrahvaste kultuuri kajastava materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel). Soovime teada, kas võime seletuskirjast järeldada, et teised sarnaste põhimääruste ja põhikirjadega muuseumid, kes praegu kuuluvad küll neljandasse gruppi „Asutused, kes tegelevad TA-ga põhitegevuse arendamiseks“, võivad teoreetiliselt ka liikuda teise gruppi „Asutused, kus TA tegevus on asutuse põhikirjaline tegevus“, kui võtavad endale eesmärgiks saavutada positiivne evalveerimine. Samuti juhime tähelepanu, et mitmed sellise potentsiaaliga muuseumid (nt SA Eesti Meremuuseum, SA Eesti Kunstimuuseum) on sihtasutused ehk eraõiguslikud juriidilised isikud. Palume täpsustada, kas see tähendab, et sellised muuseumid võiksid kvalifitseeruda „Eraõiguslike TA-asutuste TA tegevuse toetusele“ (eeldusel, et saavad positiivselt evalveeritud). 11. Eelnõus ei ole enam teaduskollektsiooni mõistet ja nende hindamise korda, kuid vastavat sätet, mis seda mõistet muuseumiseaduses kasutab, eelnõus sisulises mõttes korrigeerida ei ole soovitud (eelnõu §-s 31 sätestatakse vaid seaduse pealkirja muutmine). Samas tegite Kultuuriministeeriumile muuseumiseaduse muutmise seaduse VTK kooskõlastusringil (mitteametliku) ettepaneku muuseumiseadust muuta nii, et muuseumiseadus ei kohalduks nendele kollektsioonidele, mis on positiivselt läbinud hindamise TAKS-i § 14 lg 4 p 3 alusel kehtestatud tingimustele (teaduskollektsioonid). Muudatuse mõte oli sätestada viide kollektsioonidele, mille puhul on veendutud, et nende tingimused ja sisuga toimetamise viisid vastavad valdkonna kvaliteedistandardile. Vastavas sõnastuses eelnõu on praegu Riigikogus menetluses (760 SE). Palume täpsustada, kuidas see vastuolu lahendada, kui uus eelnõu hindamist enam ette ei näe. 12. Eelnõus puudub kehtivas seaduses reguleeritud teadusraamatukogusid puudutav regulatsioon (ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted jne). Samas puudub seletuskirjas selgitus, kuidas seda valdkonda edaspidi reguleeritakse. 13. Eelnõu § 15 lg 1 p-s 1 tuleb eraldi välja tuua eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine ning edendamine. Rahvuskultuur on eelnevast kitsama tähendusega. 14. Seletuskirja kohaselt on eelnõu §-s 17 kirjeldatud TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus ette nähtud vaid akrediteeritud avalik-õiguslikele ülikoolidele, rakenduskõrgkoolidele ning positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele, Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele riigi ja kohaliku omavalitsuse TA-asutustele. Selline lähenemine seab Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse mittekuuluvad TA-asutused automaatselt halvemasse positsiooni, võttes neilt seadusega võimaluse kandideerida stabiilsust ja järjepidevust tagavale riiklikule tegevustoetusele. Eelnõus puudub küll teave seaduse jõustumise kohta, aga näiteks 2023. aastal ei ole Kultuuriministeeriumil täiendavaid vahendeid, et eraldada neid Eesti Rahva Muuseumile. Samuti ei ole mõistlik rahastada seda kulu ministeeriumile igal aastal eraldatava teadus- ja arendustegevuste baasrahastuse arvelt (20%). See vähendab juba alanud teadus- ja arendustegevust, mida rahastatakse baasrahastamisega (loovuurimuse taotlusvoor). Märgime siinjuures, et eelnõu § 17 lg-st 1 ei tulene, et määrus kehtestatakse vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele riigi teadusasutustele. Seaduse tasandil räägitakse laiemalt riigi teadus- ja arendusasutustest. 15. Eelnõu § 17 lg-s 4 nimetatud tulemusrahastamisel tuleb lisaks loetletud tulemusnäitajatele (publikatsioonid, patendid, doktorikraadid) välja tuua ka teadmussiirdega seotud mõõdetavad tulemusnäitajad. 16. Eelnõu § 17 lg 5 kohaselt on TA asutuste teadus- ja arendustegevuse baasrahastuse (70% kogu toetusest) määramise aluseks möödunud aastate rahastuse maht, mis tähendab sisuliselt seda, et TA asutuste tulevikuvõimalused on otseselt seotud minevikus tehtud otsustega, sõltumata sellest, millised olid nende otsuste tagajärjed (sh teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus ning kvaliteet jms). 17. Eelnõust ei selgu, kes ja kuidas otsustab § 17 lg-s 8 nimetatud erakõrgkoolile eraldatava TA toetuse vajalikkuse. 18. Puudub süsteemitoetuse rakendusakti kavand (§ 21 lg 2). Soovime teada, kas selles määruses käsitatakse teaduskollektsioone ja teadusraamatukogusid. 19. Eelnõu §-st 24 ei selgu, kes teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate TA asutuste tegevuse üle. II Rakendusakti kavandid 1. TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetamise tingimuste ja korra eelnõu kavandist ilmneb, et toetusest on kõrvale jäetud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse mittekuuluvad TA asutused (§ 1 lg 1). Tulemusrahastamisel tuleb lisaks nimetatud tulemusnäitajatele (publikatsioonid, patendid, doktorikraadid) välja tuua ka konkreetsed teadmussiirdega seotud mõõdetavad tulemusnäitajad (§ 2 lg 3). Rahvusteadustele eraldatav toetus ei tohiks piirduda ainult eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise, vaid ka edendamise ja arendamisega seotud teaduste ja tegevustega (§ 3 lg 2). 2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise korra ja töökorra eelnõu kavandist ilmneb, et eelnõu § 1 lg-s 3 nimetatud koostöökogu liikmetega ei ole tagatud kõikide valdkondade võrdne ja tasakaalustatud esindatus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Anu-Maaja Pallok 628 2234, [email protected] Aleksandr Aidarov 628 2226, [email protected] Marju Reismaa 628 2335, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]