1 / 23
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend
ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri
poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt
oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette
nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või
ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta
Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
257880
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt
identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed
Ametlik nimi:
Kultuuriministeerium (70000941)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Suur-Karja tn 23
Hankija veebiaadress:
http://www.kul.ee
E-posti aadress:
[email protected]
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
2 / 23
Teave hankemenetluse kohta
Hanke menetlusliik:
Avatud hankemenetlus
Pealkiri:
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023
Lühikirjeldus:
Monitooringu põhieesmärk on mõtestada ja analüüsida Eesti ühiskonna lõimumis-, sh
kohanemisprotsesse arengukavas määratletud Eesti ühiskonna väljakutsete ja arengu valguses.
Monitooring peab tagama tervikvaate Eesti lõimumis-, sh kohanemisprotsessidele, analüüsides nende
trende ja andes neile protsessidele hinnangu.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on
asjakohane):
257880
Hanke liik:
Teenused
Hanke CPV-d:
79300000-7 Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
3 / 23
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
4 / 23
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse
ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal?
3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad?
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU
NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja
või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber:
3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus
nimekirjas omistatud klassifikatsioon:
4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume?
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
1. Ettevõtja nimi
2. Ettevõtja ID
3. Ettevõtja roll
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad
(kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
5 / 23
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA
EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale:
1. Hanke osa number
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada
teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe
otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
6 / 23
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem
viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise
kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui
tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke
alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või
kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See
kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija)
või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
7 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib
süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib
ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette
näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud
õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas
kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
8 / 23
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo
või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise
alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid
oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette
näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase
viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus
endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
9 / 23
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest
kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud
kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud
teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või
hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
10 / 23
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis
kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb
asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
11 / 23
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste
käitumisreeglite rikkumisega
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette
näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
12 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette
näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse
valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib
ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette
näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
13 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud
juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral
esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja
arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui
tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke
alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
14 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu
samalaadses olukorras?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
15 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud
pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide
kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4
sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja
soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
16 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud
õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema
aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral
esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada
konkurentsi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või
kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja
soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
17 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist
siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku
sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse
ettevalmistamisega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud
sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu
teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi
moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise
alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid
oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette
näinud.
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
18 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud
varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud
kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist
tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust
taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud
riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest:
a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks
nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid;
b) ta on jätnud sellist teavet esitamata;
c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud
täiendavad dokumendid, ja
d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku
sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle
põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib
oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §-
des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
19 / 23
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva
seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kohta esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud
täiendavad dokumendid esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest
eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud
eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste
riigihankes osalejate ees“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise
võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas
seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise
alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
20 / 23
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja
või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või
taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust
kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud
kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
B: Majanduslik ja finantsseisund
KONKREETNE AASTAKÄIVE
Ettevõtja konkreetne aastakäive lepinguga hõlmatud valdkonnas on asjaomases teates,
hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:
Viide seadusele:
RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja netokäibe kohta hankelepinguga seotud
valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks
lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse
kuupäevast“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja viimase lõppenud majandusaasta netokäive hankelepinguga seotud valdkonnas peab
olema olnud vähemalt 150 000 eurot. Hankelepinguga seotud valdkond on sotsiaalvaldkonna
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
21 / 23
uuringute läbiviimine.
Tingimuse kirjeldus:
Majandusaastate arv: 1
Miinimumnõue: 150000
Valuuta: EUR
CPV-d: Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika
Tegevusvaldkond: Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Ajavahemik (Periood)
2. Käive (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE
Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud
täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad
nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid
kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
22 / 23
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 3
Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt
teostanud vähemalt kolm sotsiaalvaldkonna või lõimumispoliitika uuringut, sh projekti juhtimine
ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu
võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimusele vastavatest
teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest), milles on välja toodud uuringu
nimetus, valmimisaeg, uuringu lühikirjeldus ning info tellija ja partneri(te) kohta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE
Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud
täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad
nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid
kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
23 / 23
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 3
Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema viinud läbi
vähemalt kolm avaliku sektori teavitusüritust, millel oli vähemalt 20 osalejat. Juhul, kui pakkujal
endal ei ole vastavat kogemust, siis on võimalik kaasata lepingupartnerina teine organisatsioon,
kellel on vastav kogemus. Pakkumuses tuleb ära näidata kaasatava organisatsiooni (ühispakkuja
või alltöövõtja) andmed. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud
tingimustele vastavatest teavitusüritustest (teenuse osutamise lepingutest), milles on välja toodud
ürituse nimetus, toimumise aeg, osalejate arv, tegevuste lühikirjeldus ning info tellija kohta ja
partneri(te) kohta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 15.12.2022 09:30:59
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
1/4
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 257880
Hankija: Kultuuriministeerium (70000941)
Hange: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on
soovinud võistlevaid pakkumusi.
Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei
tulene riigihanke alusdokumentidest.
Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS
Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud
andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning
mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine.
Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) uuringu teoreetilise raamistiku (lähenemise) kirjeldus ja põhjendus uuringu osade kaupa
(uuringu ülesanded 1, 2, 4 ja 5);
2) uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendus uuringu osade kaupa (uuringu ülesanded 1, 2, 4 ja 5),
sh (lähtuvalt vajadusest) kasutatavad uurimismeetodid ja nende omavaheline kombineerimine,
andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimite moodustamine;
3) monitooringu kommunikatsioonitegevuste tõhususe tagamise ja seda toetava visuaalse
identiteedi kirjeldus (näidis) (uuringu ülesanne 6);
3) avalikkusele suunatud monitooringu teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsiooni
kirjeldus;
4) pakkuja meeskonna ja töökorralduse tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja
kogemus;
5) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument)
PAKKUJA MEESKOND
Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama meeskonna, mille koosseisu kuuluvad
projekti koordinaator, vähemalt kaks analüütik-eksperti, metoodik, vastutav toimetaja (uuringu
juht) ja vähemalt üks teavitusürituste eest vastutav isik.
1) Ühel analüütik-eksperdil peab olema:
• vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad (soovitavalt ühiskonna- või
humanitaarteaduse valdkonnas);
• sotsioloogilise uuringu meeskonnas eksperdina osalemise kogemus riigihanke algamisele
eelneva 3 aasta jooksul;
Koostatud 16.12.2022 13:49:11
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
2/4
• avaldanud uurimisaruandeid.
2) Teisel analüütik-eksperdil peab olema:
• vähemalt doktorikraad või sellega võrdsustatud kraad (soovitavalt ühiskonna- või
humanitaarteaduse valdkonnas);
• sotsioloogilise uuringu meeskonnas eksperdina osalemise kogemus riigihanke algamisele
eelneva 3 aasta jooksul;
• avaldanud akadeemilisi teadusartikleid ja uurimisaruandeid.
3) Projekti koordinaatoril peab olema:
• kõrgharidus (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas);
• vähemalt 2 sotsioloogilise uuringuprojekti juhtimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3
aasta jooksul.
4) Monitooringu metoodikul peab olema:
• kõrgharidus (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse valdkonnas);
• sotsiaalteaduslike uuringute metoodika arendamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3
aasta jooksul.
5) Uuringu vastutaval toimetajal (uuringu juht) peab olema:
• vähemalt doktorikraad või sellega võrdsustatud kraad (soovitavalt ühiskonna- või
humanitaarteaduse valdkonnas);
• sotsioloogilise uuringuprojekti juhtimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul;
• avaldanud riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul valdkonnaga seotud akadeemilisi
teadusartikleid.
6) Teavitusürituste eest vastutav isikul peab olema:
• avaliku sektori teavitusürituste korraldamise ja läbiviimise kogemus riigihanke algamisele
eelneva 3 aasta jooksul.
Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele
täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Projekti koordinaator ei või olla samaaegselt ekspert.
Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud
teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti
meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud
meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva
meeskonna koosseisu.
Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et meeskonna
uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna liikme väljavahetamise
kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool
nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust
projekti meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses
nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut
täitva meeskonna koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja
vahetada tingimusel, et meeskonna uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele.
Meeskonna liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. (Vabas vormis
dokument)
Koostatud 16.12.2022 13:49:11
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
3/4
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele
ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse
seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD.
Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele
alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate
näitajatele, kes on:
1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest
isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus;
2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu
üksuse omandis;
3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku
juhiste alusel.
Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel
tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr
833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib
olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Koostatud 16.12.2022 13:49:11
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
4/4
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele
alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate
näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud
ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50%
ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3.
punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste
alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 16.12.2022 13:49:11
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5260101/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 257880
Hankija: Kultuuriministeerium (70000941)
Hange: Eesti Integratsiooni Monitooring
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse maksumus Kõige madalama maksumusega Maksumus - 20 EUR jah
pakkumusele omistatakse maksimaalne vähim on parim
arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele
pakkumustele omistatakse
proportsionaalselt vähem punkte, s.t
madalaim maksumus jagatakse
hinnatava maksumusega ning
korrutatakse kriteeriumile omistatud
maksimaalse väärtuspunktide arvuga.
Punktid ümardatakse sajandiku
täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma)
vastavalt matemaatilistele reeglitele.
2 Uuringu teoreetiline raamistik Kvaliteet - hankija 20
hinnatav
3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija 30
hinnatav
4 Avalikkusele suunatud teavitusürituste Kvaliteet - hankija 10
ja avalike debattide kontseptsioon. hinnatav
5 Uuringu põhitäitjate (pakkuja Kvaliteet - hankija 10
meeskonna) erialane taust ja kogemus. hinnatav
6 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs. Kvaliteet - hankija 10
hinnatav
Kokku: 100
Koostatud 30.11.2022 13:53:48 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
5260101/general-info
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse maksumus
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
2. Uuringu teoreetiline raamistik
Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke
alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1.
3. Uuringu metoodika
Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi
"Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2.
4. Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon.
Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsiooni
hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3.
5. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus.
Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse
hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4.
6. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs.
Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi hindamismetoodika on toodud riigihanke
alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.5.
Koostatud 30.11.2022 13:53:48 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
5260101/general-info
KANTSLERI KÄSKKIRI
Tallinn 20.12.2022 nr 51
Riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni
monitooring 2023“ alusdokumentide ja
hankekomisjoni koosseisu kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 7 lõike 2
punkti 8 ning kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel:
1. Kinnitan riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023“ alusdokumendid
(lisad 1–7).
2. Moodustan riigihanke korraldamiseks hankekomisjoni järgmises koosseisus:
Aleksandr Aidarov, strateegia- ja innovatsiooniosakonna teadus- ja arendusnõunik
(komisjoni esimees);
Mall Saul, kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik;
Nora Viira, personali- ja õigusosakonna jurist.
3. Hankekomisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakond.
Hankemenetluse korraldamise eest vastutab personali- ja õigusosakonna jurist.
4. Hankekomisjon juhindub oma töös kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud
„Kultuuriministeeriumi hankekorrast“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023 (257880)
HANKEMENETLUSE JUHEND
1. Üldandmed
1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumus vastavalt
riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on:
1.1.1. hanketeade;
1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend;
1.1.3. tehniline kirjeldus ja selle lisa 1;
1.1.4. hankelepingu projekt;
1.1.5. hankepass jm vormid;
1.1.6. kvalifitseerimistingimused;
1.1.7. vastavustingimused;
1.1.8. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad;
1.1.9. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on
sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad.
1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas
(https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu
riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi
e-RHRi.
1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt
kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee.
2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus
2.1. Riigihanke eesmärk on uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023“
läbiviimine.
2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest teenuse osutamise
jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole uuringu läbiviimise juhtimist arvestades otstarbekas
ega mõistlik ning uuring moodustab terviku, mida ei ole mõistlik ega otstarbekas osadeks
jaotada.
2.3. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis
„Tehniline kirjeldus“.
2.4. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2
nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms),
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida
hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,
päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega
samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud
lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed.
1
3. Hankelepingu tingimused
3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 14 kuud (eeldatavalt veebruar 2023 kuni märts
2024).
3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega
seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks
lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu
täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu
äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi
perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.
3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“.
3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis.
4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused
4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama
nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed
peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust
riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.
4.2. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi
takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Ärisaladusena ei või märkida
pakkumuse maksumust ja muid RHS-i § 461 lõikes 1 nimetatud andmeid. Hankija ei
avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud.
4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Kõrvaldamise aluste
puudumise ning kvalifitseerimis- ja vastavustingimustele vastavuse kohta esitatavad tõendid,
sertifikaadid jms võivad olla esitatud ka inglise keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud
muus keeles, esitatakse eesti- või inglise keelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud
dokumendi juurde.
4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud
dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning
MS Office vormingud.
4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija
on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega
siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest.
4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.
4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral:
4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja
kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele;
4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille
suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti;
4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa
suurus ja iseloom.
2
4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või
tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel:
4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid
olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu
täitmisel;
4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise
ettevõtja vahendite alusel, vastutavad pakkuja ja teine ettevõtja hankelepingu
nõuetekohase täitmise eest ühiselt;
4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb;
4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele
tuginetakse ja kellel esinevad RHS-i § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alus,
andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel
ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud
kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.
4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale
esitamisega seotud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele.
4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt 3 kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates.
Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS-i § 112 sätestatule.
5. Pakkumuste hindamine
5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, teiste
ministeeriumite ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad ning vajadusel muud sõltumatud
eksperdid. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte.
5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise
meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
Hindamiskriteeriumi
Hindamiskriteeriumi nimetus
osakaal väärtuspunktides
Pakkumuse maksumus 20
Uuringu teoreetiline raamistik 20
Uuringu metoodika 30
Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide
10
kontseptsioon
Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja
10
kogemus
Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs 10
KOKKU 100
5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja
poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega
pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele
pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus
jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse
väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast
koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele.
3
5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud
tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid:
5.4.1. Uuringu teoreetiline raamistik
Kirjeldus Punktid
Uuringu teoreetiline raamistik on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti
kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest
lähenemisest nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru
saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 20
vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud
konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased
tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks.
Uuringu teoreetiline raamistik on olulises osas läbi mõeldud ja lahti
kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise
lähenemise valikut. Samal ajal on teoreetiline raamistik üldjoones sobiv ja
toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise lähenemise kirjeldusest
nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud uuringu 12
eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega
(sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas.
Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis
tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele.
Uuringu teoreetiline raamistik ei ole tervikuna või mitmes olulises osas
piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega
toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise lähenemise kirjeldusest nähtub,
et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud
4
uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest aru saanud.
Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või
puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei
ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased.
5.4.2. Uuringu metoodika
Kirjeldus Punktid
Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning
uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle
põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija
vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu
30
osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud
ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks)
teostamiseks. Pakkuja on ammendavalt põhjendatud valitud metoodika
eeliseid.
Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid
pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal 18
sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu
4
metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud
uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava
tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu
osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis
tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Pakkuja
on kirjeldanud valitud metoodika eeliseid, kuid need ei ole täielikult
põhjendatud.
Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi
mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu
läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või
mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu
eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, 6
põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh
pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need
põhjendatud või asjakohased. Pakkuja ei ole põhjendanud valitud metoodika
eeliseid või ei ole põhjendused veenvad.
5.4.3. Avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon
Kirjeldus Punktid
Teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon ja tegevuskava on
põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud. Ülevaade erinevate tegevuste
sisust ja elluviimisest võimaldavad hankijal parimal võimalikul viisil saavutada
tehnilises kirjelduses seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Ei esine 10
vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud
konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased
tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks.
Teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon ja tegevuskava on
olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud. Ülevaade erinevate tegevuste
sisust ja elluviimisest võimaldavad hankijal olulises osas saavutada tehnilises
kirjelduses seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Ei esine ühtegi olulist,
määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija 6
soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja
tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale)
teostamisele.
Teavitusürituste ja avalike debattide kontseptsioon ja tegevuskava ei ole
tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud või lahti
kirjutatud, või on puudulikult argumenteeritud. Ülevaade erinevate
tegevuste sisust ja elluviimisest ei pruugi võimaldada hankijal täielikult
saavutada tehnilises kirjelduses seatud eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Esineb 2
olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke
hankija soovitu osas, sh pakkujapoolseid ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas
esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased.
5
5.4.4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus
Kirjeldus Punktid
Hankelepingu täitmiseks on kaasatud piisavalt arvukas meeskond ja kõik
tegevused on kaetud vastava ala spetsialistidega, kirjeldatud on nende
omavahelist koostööd ja dubleerimis/asendusvõimalusi eriolukordade
tekkimisel. Meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus 10
uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Täiendava
lisaväärtusena on planeeritud ja põhjendatud näiteks vastavustingimustes
meeskonna osas mitte-kirjeldatud ekspertide ja spetsialistide kaasamist.
Hankelepingu täitmiseks on kaasatud piisav arv meeskonna liikmeid ja
tegevused on kaetud sobivate spetsialistidega ning kirjeldatud on nende
omavahelist koostööd, kuid esineb mõningaid väheolulisi puudujääke ja/või 6
ebatäpsusi. Meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu
teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites.
Hankelepingu täitmisesse on kaasatud minimaalselt vajalik arv meeskonna
liikmed ja üldjoones on tegevused spetsialistidega kaetud, kuid kasutatav
meeskond ja nende tööjaotus ei pruugi garanteerida töö kvaliteetset teostamist.
Meeskonna kirjelduses esineb mitmeid olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi
2
(näiteks tööjaotuse kirjeldus on ebamäärane, täidetavate ülesannete jaotus
meeskonna liikmete kvalifikatsioonist lähtuvalt ebaoptimaalne vms).
Meeskonna on küll nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku täielikult
uuringu teema valdkonna ja kasutatavate meetoditega.
5.4.5. Tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs
Kirjeldus Punktid
Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja
detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed
(ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on
märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd
hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, 10
pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi.
Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs
tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul
viisil.
Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi
mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi,
mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende
peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud
riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse* 6
seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate,
määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks
planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul
mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise.
6
Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas
ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja
ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja
ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne
olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või 2
terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei
ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud
tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada
hankelepingu kvaliteetset täitmist.
* Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st
pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on
hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed
maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad.
5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus.
5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse
edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste
maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel.
6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine
6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu
sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu
sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide
pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid
rahalisi võimalusi.
6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada.
Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust
seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
7. Teabevahetus
7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse
esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde,
avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule
kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks.
7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles.
7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis.
7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale
laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei
ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama.
7
7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste
esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise
juurdepääsu e-RHRis.
7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava
informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste,
vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus
üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide
kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või
lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise
käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid
vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku
selgitavat või täiendavat informatsiooni.
7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise
tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega.
Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis.
7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
8
EESTI INTEGRATSIOONI MONITOORING 2023
Tehniline kirjeldus
Riigihanke nr…
SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 2
1. MONITOORINGU ÜLESANDED............................................................................................................ 3
2. MONITOORINGU TEOORIA JA UURIMISMETOODIKA ....................................................................... 4
2.1. Monitooringu teooria ................................................................................................................... 4
2.2. Monitooringu uurimismetoodika ................................................................................................. 5
2.2.1.Avaliku meedia tarbimise kvalitatiivne analüüs ......................................................................... 8
2.2.2. Andmete kogumise nõuded ja andmebaasid ............................................................................ 8
2.2.4. Monitooringu meeskond ........................................................................................................... 9
3. MONITOORINGU KOMMUNIKATSIOON JA VISUAALNE KUJUNDUS .............................................. 10
4. MONITOORINGU ARUANDLUS, TEGEVUSKAVA JA RISKIANALÜÜS ................................................ 12
1
SISSEJUHATUS
Eesti Integratsiooni Monitooring 2023 (edaspidi monitooring) lähtub „Sidusa Eesti
arengukavast 2021-20301“ (edaspidi arengukava) ja selle alaeesmärgist „Kohanemist
ja lõimumist toetav Eesti“ (edaspidi alaeesmärk), sh alaeesmärgi mõõdikutest ja
tegevussuundadest. Arengukava, selle alaeesmärk, mõõdikud ja tegevussuunad
raamistavad monitooringu rõhuasetust, uurimisprobleeme ja küsimusi.
Monitooringu põhieesmärk on mõtestada ja analüüsida Eesti ühiskonna lõimumis-, sh
kohanemisprotsesse arengukavas määratletud Eesti ühiskonna väljakutsete ja arengu
valguses. Monitooring peab tagama tervikvaate Eesti lõimumis-, sh
kohanemisprotsessidele, analüüsides nende trende ja andes neile protsessidele
hinnangu. Arengukava sisaldab tegevussuundi, mis ei näita lõimumis-, sh
kohanemisprotsessi tulemust (nt nutikate ja tulemuslike lõimumis-, sh
kohanemisteekondade arendamine, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja tööandjate
võimekuse tõstmine jms). Seepärast ei hõlma monitooring neid teemasid.
Monitooringu sihtrühmad on püsielanikud (nii eestlased kui teiste rahvuste esindajad)
ning uussisserändajad. Monitooring peab analüüsima sarnaselt varasemate
monitooringutega sihtrühmi ning nende lõimumis-, sh kohanemisprotsesse
arengukava prioriteetsetes valdkondades (haridus, eesti keele oskus, tööhõive,
meedia ja infoväli, kontaktid sh ruumiline rahvuslik eraldatus, võrdne kohtlemine).
Tuleb rõhutada, et neid valdkondi on analüüsitud seni pigem eraldiseisvatena nt
keeleoskus (inimeste aktiivne keeleoskus, hoiakud eesti keele õppimise suhtes jne).
Vähem on proovitud siduda monitooringutes erinevaid valdkondi ja nähtusi, et leida
uusi seoseid ja vaatenurki (vt Kaldur, Kivistik, Pohla 2019, lk 14)2. Hea näitena võib
välja tuua lõimklastrite ja riigiidentiteedi indeksid, mida kasutatakse lõimumisvaldkonna
mõõdikutena juba aastaid. Samuti aitasid need laiendada akadeemilist ja avalikku
arutelu lõimumise, sh kohanemise teemal.
Monitooringu ja hankelepingu eduka täitmise eeldus on montitooringu läbiviija ja tellija
koostöö. Üldise ootusena soovib tellija, et monitooringu läbiviija kavandab vajalikud
tegevused ja ressursid pakkumuses selliselt, et koostöö tellijaga uuringu eesmärkide
parimaks saavutamiseks oleks tagatud. Järgnevalt kirjeldatakse monitooringu
teostamisele esitatavaid nõudeid täpsemalt.
1Kättesaadav: https://www.kul.ee/siduseesti2030
2 Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik, Triin Pohla. 2019 „Integratsiooni monitooringute
(re)kontseptualiseerimine. Metoodika aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut“, Kättesaadav:
https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/EIM-aruanne-1.pdf
2
1. MONITOORINGU ÜLESANDED
Monitooringu põhieesmärk on mõtestada ja analüüsida Eesti ühiskonna lõimumis-, sh
kohanemisprotsesse arengukavas käsitletu alusel 2023. aasta seisuga.
Pakkumus peab olema selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, et riigihanke nõuetele
vastavust ning ülesannete täitmist oleks võimalik hinnata nii tervikuna kui ka osade
kaupa. Monitooringul on kuus ülesannet:
1. Analüüsida 2023. aasta seisuga lõimumis-, sh kohanemisprotsesse Eestis, mh
testida hüpoteesi, et uussisserändajad on paremini motiveeritud Eestis
lõimumiseks kui pikaajalised püsielanikud tulenevalt erinevast
sotsiaalpsühholoogilisest, ajaloolisest ja kultuurilisest taustast;
2. Võrrelda 2023. aasta seisuga lõimumis-, sh kohanemisprotsesse Eestis
varasemate monitooringute tulemustega, tuues välja pikaajalised
arengutrendid;
3. Koguda andmeid Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 ja Lõimumis, sh
kohanemisprogrammi 2023-20263 mõõdikute seireks;
4. Analüüsida süvitsi rahvuslikku eraldatust ehk segregatsiooni Eestis uue
valdkonnana teiste traditsiooniliste monitooringu valdkondadega seostatuna;
5. Analüüsida kvalitatiivselt Eesti elanike meediatarbimist ja meediakanalite
usaldusväärsust Eestis;
6. Koostada monitooringu kaasaegse kujundusega lõpparuanne ning
kommunikeerida selle tulemusi sihtrühmadele.
Esimese ja teise ülesande puhul peab pakkuja kirjeldama oma pakkumuses teoreetilist
ja metodoloogilist lähenemist selgelt ja arusaadavalt, sh viidates senistele uuringutele
ja võttes kokku nende peamised järeldused ning kasutama uuringu ülesanetele
vastamisel küsitlusuuringu tulemusi ja lõimumisvaldkonna riiklikku statistikat.
Pakkumuses peab olema kirjeldatud, kuidas tagatakse monitooringu metoodika
taaskasutamine ja selle edasiarendamise tasakaal. Et andmed oleksid võrreldavad
varasemate integratsiooni monitooringutega, ei tohi pikaajaliste trendide seireks
kasutatud teooreetilist alust ja metoodikat muuta.
Kolmanda ülesande puhul toonitame, et arengukava mõõdikute seireks kasutatud
teooriat ja metoodikat ei tohi muuta ja peab kasutama samu arvutusmetoodikaid.
Sellega kogutakse arengukavas kokkulepitud andmeid (vt Lisa).
Neljanda ülesande puhul ootab tellija pakkujalt uut teoreetilist ja metodoloogilist
lähenemist, mis arvestab ka seni tehtud rahvusliku eraldatuse alusuuringuid Eestis.
Rahvuslik eraldatus on kasvanud alates 1990ndates aastatest4 ning ilmselt suureneb
lähitulevikus veelgi. Peab arvestama, et viimastel aastatel on lõimumist analüüsitud
eraldisesvate teemade lõikes ja kirjeldava statistika abil, mis ei seosta neid teemasid
omavahel. Nt keeleoskus (inimeste aktiivne keeleoskus, hoiakud eesti keele õppimise
suhtes jne). Vähem on erinevaid teemasid omavahel seostatud (vt Kaldur, Kivistik,
3 Kättesaadav https://www.kul.ee/media/4330/download
4 Nt Mägi, Kadi. 2018. “Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking
population in Estonia” Doktoritöö. Tartu Ülikool
3
Pohla 2019, lk 14)5. Uute vaatenurkade leidmise hea näitena võib välja tuua
lõimklastrite ja riigiidentiteedi indeksid, mida kasutatakse integratsioonivaldkonna
mõõdikutena. Samuti on need aidanud laiendada akadeemilist ja avalikku arutelu
valdkonnas tervikuna. Kokkuvõttes, rahvusliku eraldatuse uurimiseks on oodatud loov
süvaanalüüsi lähenemine, mis annab monitooringule lisaväärtuse ja suurendab selle
lugejaskonda.
Viienda ülesande puhul peab lähtuma tellija esitatud metoodikast, mida on võimalik
kohandada ja täiendada pakkumuses ning pärast vastavalt vajadusele tellijaga
koostöös hankelepingu täitmisel (vt lk 7). Kvantitatiivsed meediauuringud näitavad
erinevaid meediatarbimise ja jälgimise tüpoloogiad. Samas ei ole meediatarbimist
kvalitatiivselt Eestis uuritud ega inimeste meediatarbimist mõjutavaid
sotsiaalpsühholoogilisi ja käitumuslikke aspekte mõtestatud.
Kuuenda ülesande puhul kirjeldab pakkuja, arvestades monitooringu ühiskondlikku
olulisust ja tähendust lõimumis-, sh kohanemispoliitika loomes ja ellurakendamises,
kuidas ta tagab kõige paremal viisil monitooringu kommunikatsioonitegevuste
tõhususe ja loob seda toetava visuaalse identiteedi (visuaalse kujunduse näidis).
2. MONITOORINGU TEOORIA JA UURIMISMETOODIKA
Pakkujalt oodatakse tervikvaadet uuringu teooria ja metoodika lõpplahendusele, mis
kooskõlastatakse tellijaga, ning vajadusel täiendatakse monitooringu läbiviija
moodustatud töörühmas, kuhu kuuluvad monitooringu läbiviijad ja tellija esindajad.
Monitooringu teostaja võib teha tellijale enne monitooringu läbiviimist ettepanekuid,
mille sisu seejärel koos tellijaga täpsustatakse ja lepitakse poolte vahel lõplikult kokku
enne monitooringu läbiviimist.
Tellija ja monitooringu läbiviija kooskõlastavad omavahel lõpliku teoreetilise ja
metoloogilise lähenemise monitooringu läbiviija moodustatud töörühmas enne
andmete kogumist. Töörühma kuuluvad monitooringu läbiviijad ja tellija esindajad.
Monitooringu läbiviija võib teha tellijale pakkumuses esitatud teooria ja metoodika
täiendamise või muutmise ettepanekuid kui need aitavad saavutada monitooringu
põhieesmärki ja täita selle ülesandeid parimal võimalikul viisil. Ettepanekud
kooskõlastatakse enne andmete kogumist, kas tellijaga või töörühmas.
Monitooringu uurimisteemade ring ei ole ammendav ja täpsustub monitooringu
ettevalmistamise käigus. Pakkujapoolsed ettepanekud on oodatud pakkumuses.
2.1. Monitooringu teooria
kontseptualiseerib Eesti ühiskonna lõimumis-, sh kohanemisprotsesse, sh
rahvuslikku eraldatust uue monitooringu teemavaldkonnana;
5 Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik, Triin Pohla. 2019 „Integratsiooni monitooringute
(re)kontseptualiseerimine. Metoodika aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut“ Kättesaadav:
https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/EIM-aruanne-1.pdf
4
keskendub lõimumis-, sh kohanemisprotsesside puhul objektiivsetele ja
subjektiivsetele olukorrakirjeldustele6;
ühendab monitooringu uurimisteemad üheks tervikuks (haridus, tööturg, meedia-
ja inforuum, keel ja kultuur, võrdne kohtlemine, kodakondsus, eesti keele õpe) ja
kombineerib neid omavahel nagu see on rahvusliku eraldatuse süvaanalüüsi puhul;
ei keskendu ainult (nt rahvuspõhistele või keelelistele) erinevustele ja
probleemidele, vaid toob välja ka ühisosi ja sarnasusi (nt sihtrühmade riigiidentiteet,
tuumikväärtused jm);
2.2. Monitooringu uurimismetoodika
Uurimismetoodika kirjeldab ja põhjendab monitooringu uurimismeetodite valikut,
nende kasutamist, valimi(te) moodustamist, andmeanalüüsi ja -tehnikate kirjeldust, sh
metoodilisi tähelepanekud järgmisele monitooringule. Varasemate monitooringute
andmebaasid koos küsimustikega edastab tellija monitooringu läbiviijale.
Monitooringuga kogutakse ja analüüsitakse andmeid 15-aastaste ja vanemate Eesti
elanike kohta, kes jagunevad kolmeks rühmaks: 1) eestlased, 2) teisest rahvusest
püsielanikud ehk valdavalt venelased ja vene keelt kõnelevad inimesed (nt
ukrainlased, tšuvašid jt) ja 3) uussisserändajad nagu seda täpsustab tabel 1.
Tabel 1. Monitooringu sihtrühmad
Sihtrühm Täpsustus Sihtrühma
populatsiooni arv
Eestlased Eestlased, kes ankeedis valivad enda ca 900 000
rahvuseks „eestlane“.
Teisest rahvusest Kõik mitte eesti emakeelega Eesti ca 300 000
püsielanikud püsielanikud elanikud.
Uussisserändajad Kuni 5-aastat Eestis viibinud isikud, sh ca 80 000
rahvusvahelise kaitse saajad ning
kuni 10 aastat tagasi Eestisse elama
asunud välismaalased.
(Allikas: Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik ja Triin Pohla. 2019. Integratsiooni monitooringu metoodika
(re)kontseptualiseerimine. Tartu: Balti Uuringute Instituut)
Monitooringu valimite puhul peab arvestama, et
sihtrühmad peavad olema esinduslikud kogu Eesti elanikkonna suhtes;
eestlaste ja teisest rahvusest püsielanike tõenäosusliku valimi suurus peab olema
vähemalt 1 400 inimest (sarnaselt varasemate monitooringutega);
ametlikult defineeritakse uussisserändajateks kuni viis aasta Eestis elanuid isikuid7,
kuid lõimumise-, sh kohanemise seisukohalt on oluline laiendada nende Eestisse
6 Subjektiivsed näitajad puudutavad inimeste hoiakuid, kogemusi, käitumist, tõlgendusi jms.
Objektiivsed näitajaid puudutavad laiemat ühiskondlikku konteksti, kus inimesed lõimuvad, sh
kohanevad.
7 Vastavalt siseministri 13. augusti 2014. a määrusele nr 34 „Kohanemisprogramm“ on
uussisserändaja vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 1) välismaalane, kellele on antud
Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
5
saabumise aega kuni 10 aastani. See aitab paremini mõista kohanemise ja
lõimumise seoseid;
uussisserändajate valimi peab moodustama vastavalt tõenäosusliku valimi
moodustamise reeglitele, mis tagab usaldusväärse informatsiooni
uussisserändajate lõimumise, sh kohanemise kohta kvantitatiivseks uurimiseks.
o Rahvusvahelise kaitse saajate puhul peab keskenduma, arvestades
olukorda, Ukrainast saabunud isikutele.
Valimite lõplikud suurused, sh võimalikud valimi moodustamise ja koosseisu
alternatiivid lepitakse kokku tellijaga.
Sihtrühmade põhitunnused, on:
rahvus;
emakeel;
keskhariduse/põhihariduse omandamise keel;
vastaja sünnikoht (väljaspool Eestit sündinutel mainida riik);
vastaja vanemate ja vanavanemate sünnikoht (väljaspool Eestit sündinutel
mainida riik);
Eestisse elama asumise aasta või „sündinud Eestis“;
kodakondsus;
keeleoskus, sh eesti, vene ja inglise keele oskus;
elukoha piirkond;
vanus (vanuserühmad: 15-29; 30-44; 45-59; 60 ja vanemad);
sugu;
sissetuleku suurus;
majanduslik aktiivsus (tööga hõivatud, töötud, mitteaktiivsed);
haridustase;
uussisserändajate tunnused täpsustada sarnaselt kahe varasema monotooringuga
(2017 ja 2020) teooria ja meetodika arendamise käigus ning kooskõlastada
tellijaga.
Peamise uurimismeetodina tuleb monitooringus kasutada kvantitatiivset meetodit.
Sellega saadakse võrreldatavad, esinduslikud ja usaldusväärised andmed nii 2023.
aasta seisuga kui ka pikaajaliste trendide kohta Eesti ühiskonnas (varasemate
monitooringute andmestike alusel). Trendide puhul on oluline välja tuua nii positiivsed
kui negatiivsed arengud või muutuste puudumine ja põhjendada neid.
Monitooringu läbiviija peab valdama kvantitatiivse andmeanalüüsi tehnikaid eksperdi
tasemel. Andmeid kogutakse ankeetküsimustikuga (edaspidi küsimustik). Küsimustik
koosneb kolmest plokist: kohustuslik plokk, millega mõõdetakse pikaajalisi trende ja
mõõdikuid; roteeruv plokk ehk teatud regulaarsusega mõõtmist vajavad teemad,
seaduses sätestatud alusel, 2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise
elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel või 3) Euroopa Liidu kodaniku
perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses
sätestatud alusel.
6
lisaplokk ehk küsimused, mis lisatakse monitooringust sõltuvalt päevakohastel
teemadel, mida ei ole vaja regulaarselt ja pikaajaliselt seirata.
Praktikas tagatakse ülalnimetatud teooria ja metoodika tasakaal monitooringu
küsimustiku uuendamisel ja täiendamisel. Küsimustikku, sh küsimuste sõnastust,
vastuste mõõtmise skaalasid jms tohib muuta või kohandada üksnes kokkuleppel
tellijaga.
Püsielanikele ja uussisserändajatele koostatakse erinevad küsimustikud ning viiakse
läbi eraldiseisvad küsitlused. Küsimustikud tuleb tõlkida vene ning uussisserändajate
puhul vene ja inglise keelde. Küsimustike täiendamine või parandamine peab toimuma
nende testimise ning seeläbi saadud tagasiside alusel. Muudatused küsimustikes
kooskõlastatakse tellijaga.
Monitooringu aruanne peab hõlmama sihtrühmade analüüsi põhitunnuste ja järelduste
lõikes ning võimaldama sihtrühmakeskset analüüsi, mida pakkuja kirjeldab oma
pakkumuses. Küsitluste vastajate profiil peab andma ülevaate monitooringus osalenud
isikutest peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste kaupa (vt ülevalt sihtrühmade
tunnused). Monitooringu metoodika ülevaade peab samuti täpsustama, milliseid
andmekogumise meetodeid milliste sihtrühmade puhul kasutatakse, ning kas sama
meetodi valikul on uurimisküsimused või teemade fookused kõikide erinevate uuringu
sihtrühmade puhul sarnased või erinevad (eelkõige püsielanikkonna ja
uussisserändajate puhul).
Monitooringus kogutakse „subjektiivseid andmeid“ (sihtrühmade hoiakud, kogemused,
käitumine, olukorratõlgendused jne) ja „objektiivseid andmeid“ (ühiskondlikud
protsessid nagu ränne, demograafia, tööhõive ja teised sotsiaalmajanduslikud
kontekstid). Näiteks on objektiivsed andmed eri rahvusest inimeste tööhõive määr ja
ametijaotus Eestis. Subjektiivsed andmed kajastavad aga nende rahuolu
hõivestaatusega, tajutud võrdset kohtlemist jne. Objektiivsed andmed pärinevad
eelkõige riiklikest registritest8. Subjektiivseid andmeid kogutakse monitooringuga
ankeetküsitluste teel.
Monitooringus peab analüüsima objektiivseid ja subjektiivseid andmeid arengukava
teemavaldkondades (haridus, tööhõive, meedia ja infoväli, rahvustevahelised
kontaktid, sh keelepõhine ruumiline eraldatus, eesti keele ja teiste keelte oskus, võrdse
kohtlemise tajumine). Neid valdkondi on analüüsitud ka varasemates monitooringutes.
Uue valdkonnana lisandub rahvusliku/keelepõhise eraldatuse valdkond. Oluline on
siduda seda valdkonda teiste valdkondadega süvaanalüüsi abil (vt Kaldur, Kivistik,
Pohla 2019, lk 14)9. Sellest lähtudes, peab pakkuja esitama ja põhjendama oma
pakkumuses uue valdkonna teoreetilist ja metoodilist raamistikku.
Mõistmaks paremini kvantitatiivseid andmeid võib pakkuja kasutada
sekundaarmeetodina kvalitatiivset lähenemist. Kvalitatiivse lähenemise vajalikkust
kirjeldab pakkuja koos põhjendusega oma pakkumuses. Sel juhul peab monitooringu
läbiviija valdama kvalitatiivse andmeanalüüsi tehnikaid eksperdi tasemel.
8 Nt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/lõimumine;
https://andmed.stat.ee/et/stat
9 Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik, Triin Pohla. 2019 „Integratsiooni monitooringute
(re)kontseptualiseerimine. Metoodika aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut“
7
Individuaalsete ja/või fookusrühmade intervjuude küsimustikud tuleb sõnastada
koostöös tellijaga.
2.2.1. Avaliku meedia tarbimise kvalitatiivne analüüs
Eri meediakanalite eelistusi ja usaldusväärsust rahvusrühmade lõikes, sh nende
informeeritust Eestis toimuvast on monitooringutes laialt analüüsitud. Uuritud on
keelepõhised meediatarbimise mustrid. Käitumuslikud ja psühholoogilised infokanalite
tarbimise ja nende usaldamise või mitteusaldamise põhjused on aga analüüsimata.
Seoses sellega on mitmeid uurimisküsimusi nagu:
millistel põhjustel jälgivad/usaldavad inimesed meediakanaleid;
millistel põhjustel ei jälgi/usalda inimesed meediakanaleid;
milliseid argumente kasutavad inimesed oma valikute põhjendamiseks ning
mis neid kujundab (nt väline keskkond, suhted, väärtused jms);
kas ja kuidas muutuvad inimeste meediatarbimise harjumised.
Analüüs keskendub Eesti infoväljas mitteolevale ja/või kriitiliselt meelestatud
elanikkonna rühmadele.
Eestikeelsed rühmad:
1. Eesti meediat mittejälgivad, sh mitteusaldavad Kagu-Eestis ja Läänemaal ja
teised nn mitte-usaldavad aga jälgivad inimesed;
2. ERR-i jälgijad;
3. Eesti meedia jälgijad.
Venekeelsed rühmad:
1. noored 15-34, Venemaa meedia jälgijad Harjumaal;
2. keskealised 35-60, Venemaa meedia jälgijad Harjumaal;
3. 60+, Venemaa meedia jälgijad Harjumaal;
4. noored 15-34, Venemaa meedia jälgijad Ida-Virumaal;
5. keskealised 35-60, Venemaa meedia jälgijad Ida-Virumaal;
6. 60+, Venemaa meedia jälgijad Ida-Virumaal;
7. Eesti, sh ERRi meedia jälgijad;
Vastused saadakse fookusrühmade abil, kuhu kuuluvad eesti emakeelega ja
venekeelsed Eesti elanikud. Fookusrühmade suuruse, arvu ja koosseisu täpsustab ja
põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Uurimisküsimused, sh fookusrühmade lõpplikku
teostust ja sihtrühmi täpsustavad uuringu tellija ja läbiviija monitooringu käigus.
2.2.2. Andmete kogumise nõuded ja andmebaasid
Monitooringuga kogutakse delikaatseid isikuandmeid (nt inimeste rahvus ja
selle seos nende hoiakutega). Uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva
8
nõusoleku küsimist10. Seepärast peab monitooringu läbiviijal olema vastavalt
isikuandmete kaitse seadusele (IKS) Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud
isikuandmete kaitse eest vastutav isik ja/või uuringu eelnev registreerimine
Andmekaitse Inspektsioonis;
andmebaaside üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut
tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad
olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga;
küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib monitooringu läbiviija läbi küsitluste
järelkontrolli 10% ulatuses küsitletute arvust (eraldi uussisserändajad,
eestlased ja muust rahvusest püsielanikud);
läbiviidud küsitluste tulemuste alusel peab monitooringu läbiviija koostama
andmebaasid ning kõik andmebaasid üle andma tellijale;
andmebaasid peavad võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua
analüüse ja koostada tabeleid või, kui need tellitakse läbiviijalt, täiendavaid
andmetabeleid uuringutulemuste analüüsiks;
andmebaasid tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja
vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi
importida ja töödelda SPSS programmis;
enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud
andmete kvaliteedikontroll tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse
õigsuse (filtrid, koodid) osas;
kõik tabelid ja joonised tuleb esitada ka exceli faili(de)na, et neid saaks edaspidi
kasutada muudes dokumentides nt valdkondlikes aruannetes ja analüüsides;
juhul kui tellija soovib teostada intervjuusid ja fookusgruppe, tuleks ning nende
sisukokkuvõtted esitada tellijale.
2.2.4. Monitooringu meeskond
Uuringu meeskond koosneb minimaalselt kahest analüütik-eksperdist, metoodikust,
projekti koordinaatorist, uuringu toimetajast ja uuringu teavitusürituse eest vastutavast
isikust.
Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab
kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Projekti koordinaator ei või olla
samaaegselt ekspert.
Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool
nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku
vastavust projekti meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele.
Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud
nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu.
10 Isikuandmete kaitse seaduse §6 (1) kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja
ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete kaitse
seaduse §6 (5) kohaselt loetakse teadusuuringuks täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis
tehakse poliitika kujundamise eesmärgil( URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011)
9
Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et
meeskonna uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna
liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.
1) Esimese analüütik-eksperdi põhiülesanne on analüüsida monitooringu andmeid
ning kirjutada analüüsi, sh osaleda monitooringu kontseptsiooni ja metoodika välja
töötamisel;
2) Teise analüütiku-eksperdi põhiülesanne on teostada uuringu andmetöötlus -ja
analüüs, tuginedes sotsiaalstatistika andmeanalüüsi põhimõtetele ja
metoodikatele. Analüüsida monitooringu andmeid, kirjutada analüüsi, sh osaleda
monitooringu kontseptsiooni ja metoodika välja töötamisel, rakendades viimaseid
ja parimaid kohanemis- ja lõimumisvaldkonna akadeemilisi teadmisi;
3) Projekti koordinaatori põhiülesanne on koordineerida projekti õigeaegset
teostamist vastavalt tegevus- ja ajakavale koostöös tellijaga, tagades asjakohast
informatsiooni edastamist, tähtaegadest kinnipidamist ja ülesannete täitmist
monitooringu meeskonna liikmete hulgas;
4) Uuringu metoodiku põhiülesanne on vastutada monitooringu uurimismetoodika
ning sellega seotud andmetöötluse ja andmeanalüüsi eest. Tuginedes
monitooringu teoreetilisele kontseptsioonile, uurimisteemadele ja -küsimustele ning
arvestades varasemate monitooringute metoodikaid ning Sidusa Eesti Arengukava
2021-203011 mõõdikuid, tagada monitooringu metoodika asjakohasuse ja
usaldusväärsuse.
5) Uuringu toimetaja põhiülesanne on juhtida analüütik-ekspertide ja metoodiku tööd,
vastavalt monitooringu teoreetilisele ja metoodilisele lahendusele. Samuti
kontrollida monitooringu andmete täpsust ja asjakohasust ning esindada
monitooringu meeskonda avalikkuses.
6) Teavitusürituste eest vastutav isiku põhiülesanne on tagada monitooringuga
seotud kommunikatsiooni tegevuste teostamist ning koordineerida
kommunikatsiooni tegevuste teostamist koostöös tellijaga
3. MONITOORINGU KOMMUNIKATSIOON JA VISUAALNE KUJUNDUS
Monitooringu kommunikatsiooni sihtrühmad on lõimumis-, sh kohanemispoliitika
kujundajad, poliitikud, lõimumistegevusi ellu viivad ministeeriumid, avaliku sektori
organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, teadlased ja lõimumisvaldkonna
eksperdid, üliõpilased, kodanikeühenduste esindajad, ajakirjanikud ja välisriikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonide esindused Eestis.
Tellija vastutab monitooringu kommunikatsiooni eest tervikuna. See hõlmab eelkõige
suhtlust meediaga, monitooringutulemuste avalikustamiseks Eesti eesti- ja
venekeelsetes meediakanalites ning kättesaadavaks tegemises ka inglise keeles.
11 Kättesaadav https://www.kul.ee/siduseesti2030
10
Meedias avaldatud info soodustab avalikku diskussiooni elavnemist valdkonnas. Tellija
vastutab järgmiste ülesannete eest:
monitooringu tulemuste avalikustamise meediastrateegia ja kontseptsiooni
loomine ning rakendamine;
meediatööga seotud sihtrühmade kirjelduse loomine koos teavituskavaga;
kommunikatsiooni mõjususe ja edukuse hindamine ja aruande koostamine
koostöös Kultuuriministeeriumi partneriga;
eesti-, inglise- ja venekeelse meediasuhtluse koordineerimine, sh
pressikonverentsi/briifingu korraldamine, meediakajastuste tagamine (artiklid,
arvamuslood, intervjuud jne);
eraldi meediaplaanide välja töötamine eesti-, vene- ja ingliskeelsetele
sihtrühmadele, sh meedia esindajate kaasamine pressiüritustele;
teavitusürituste ja avalike debattide strateegia ja kontseptsiooni loomine
koostöös monitooringu läbiviijaga (teavitusürituste põhieemärk on teavitada
avalikkust monitooringu tulemustest ja avalike debattide põhieesmärk on
arutleda monitooringu andmetest tulenevalt olulisemaid probleeme ning nende
võimalike lahendusi).
Monitooringu läbiviija korraldab ja vastutab avalikkusele suunatud monitooringu
teavitusürituste ja avalike debattide korraldamise ja läbiviimise eest, mis sisaldab
järgmisi ülesandeid:
teavitusürituste ja avalike debattide strateegia ja tegevuskava koostamine
koostöös tellijaga;
teavitusürituste ja avalike debattide korraldamiseks vajaliku meeskonna
moodustamine ja selle liikmete rollijaotuse määratlemine;
teavitusürituste ja avalike debatide läbiviimine, sh sihtrühmade teavitamine ja
nende osalemise tagamine, osalejate registreerimine jms;
teavitusürituste ja avalike debattide arvu koos sihtrühmadega täpsustab
pakkuja oma pakkumuses. Indikatiivselt jaotuvad üritused sihtrühmade kaupa:
o teavitusüritused arengukava juhtkomitee ja -rühma liikmetele,
teadlastele ja üliõpilastele, diplomaatilisele korpusele (inglise keeles)
ning maakondlikud teavitusüritused Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartus;
o avalikud debatid poliitikutele ja poliitika kujundajatele (erakondade
liikmed, riigikogu liikmed, omavalitsuste esindajad, ministeeriumite
esindajad jne);
teavitusürisuste ja avalike debattide osalejatele materjalide ettevalmistamine ja
jagamine (nt infolehed vms);
teavitusürituste ja avalike debattide aruteludest analüütilise kokkuvõtte
koostamine ja edastamine tellijale;
arvamusartiklite koostamine Eesti peavoolumeedias avalikustamiseks, mille
arvu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses.
Teavitusüritused tuleb korraldada osalejatele kergesti ligipääsetavas kohas ja tasuta
(kõik kulud katab monitooringu läbiviija). Teavitusüritustel tagatakse osalejatele tasuta
infomaterjalid ja üks kohvipaus. Monitooringu läbiviija korraldab kokkuleppel tellijaga
ühe Tallinnas toimuva teavitusürituse online ülekande internetis, et parandada
avalikkuse võimalusi monitooringu tulemustega tutvumiseks. Teavitusüritustel peavad
11
osalema uuringu töörühma liikmed ning seminaride ülesehitus peab soodustama
osalejate aktiivset arutelu, milleks monitooringu läbiviija tagab tõhusa modereerimise.
Monitooringul peab olema oma visuaalne identiteet, mis haakub arengukava visuaalse
kuvandiga ning jätab mänguruumi täiendavate lahenduste sissetoomiseks vastavalt
tellija ja monitooringu läbiviija kokkuleppele. Lõpparuande visuaalne kujundus peab
olema professionaalse, lugejasõbraliku ja kaasaegse infograafikaga, mis lihtsustab
teksti ja andmete mõistmist ning vastab vähemalt järgmistele nõuetele:
infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi;
uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed;
andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil;
vältida tuleb graafikute andmetega üle koormamist ja esitada vaid kõige olulisem.
4. MONITOORINGU ARUANDLUS, TEGEVUSKAVA JA RISKIANALÜÜS
Monitooringu aruandlus koosneb lähte-, vahe- ja lõpparuandest.
Lähtearuanne on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude
tulemusel täpsustatud uuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodika, sh
sihtrühmad, ajakava ja lahendus. Samuti fikseeritakse korralduslikud küsimused, sh
kontaktisikud, tähtajad jms. Lähtearuande eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu
läbiviija mõistavad uuringu eesmärke, uurimismetoodikat, oodatavaid tulemusi,
tegevus- ja ajakava sarnaselt.
Nõuded vahearuandele:
vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast
vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi;
vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendadakse
selleks planeeritud kohtumistel;
vahearuande esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad monitooringu
läbiviija ja tellija koos, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad,
milliseid tulemusi lõppraportis kajastada ning milline peab olema lõpparuande
ülesehitus ning informatsiooni esitus.
Lõpparuanne sisaldab sissejuhatust, monitooringu teooriat, metoodikat, analüüsi, sh
uurimissoovitusi, kokkuvõtet ja lisasid. Nõuded lõpparuandele on järgmised:
lõpparuande metoodika peatükis peavad lisaks kasutatud uurimismeetodite
kirjeldusele olema kirjeldatud ka nende rakendamise probleemid (kui neid
esines), et täiustada uurimismetoodikat järgmistes monitooringutes;
12
lõpparuanne peab sisaldama uuringusoovitusi12 ja loetelu viimastel aastatel
ilmunud olulisematest lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna uuringutest,
aruannetest jne;
lõpparuandest tehakse lühikokkuvõtted eesti, inglise ja vene keeles ning igast
uurimisvaldkonnast üks infoleht, mis on kõige tähtsamate tulemuste
kokkuvõte13 ning mille sisu lepitakse monitooringu läbiviija ja tellija vahel kokku;
analüüs peab jagunema temaatiliseks peatükkideks uurimisvaldkondade kaupa
ning sisaldama uurimissoovitusi olulistele probleemkohadele, mis selguvad
monitooringust, kuid mida pole võimalik monitooringu raames põhjalikumalt
uurida ning mida võiks edaspidi täiendavalt uurida (nt ülikoolide või
ministeeriumite tellivate uuringute raames);
analüüsitulemused peavad olema selgelt eristatavad monitooringu sihtrühmade
kaupa ja andmete esitus ei tohi tulemusi moonutada;
analüüs ei tohi olla üksnes kirjeldava statistikaga ning peab kajastama tulemusi
kohanemis- ja lõimumisvaldkonna tervikvaates ning näitama vastavaid trende
ajas, analüüsitulemuste või trendide võimalikku seost teiste valdkondade ja/või
arengutega ühiskonnas/maailmas;
analüüsi peatükkides on kõigepealt esitatud lõimumise-, sh kohanemise
objektiivsed näitajad ning seejärel subjektiivsed näitajad, mida omavahel
seostatakse;
lõpparuanne peab olema vormistatud korrektses eesti keeles vastavalt
teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning sisaldama standardtabeleid,
uuringu läbiviimiseks kasutatud uuringuankeete, küsitlejajuhendeid jne;
lõpparuande lühikokkuvõtted eesti, vene ja inglise keeles peavad olema
kirjutatud korrektselt, lihtsalt ja arusaadavalt.
Pakkuja peab esitama monitooringu tegevuskava. Tegevuskava näitab monitooringu
teostamise etapid koos vastutajatega. Tegevuskava juurde peab koostama
monitooringu riskide ja nende maandamise analüüs.
Allpool on välja toodud monitooringu peamised etapid ja eeldatav ajakava:
2023 Veebruar Hankeleping on sõlmitud
Aprill Vahearuanne I (meedia uuring)
Juuni Lõpparuanne I (meedia uuring)
August Vahearuanne II (elanikkonna küsitlus)
Detsember Lõpparuanne II (elanikkonna küsitlus)
2024 Märts Kommunikatsiooni- ja teavitusüritused on korraldatud
LISA 1 2020. aasta monitooringu küsimustik
12 Teemad, mis vajavad täiendavat analüüsi, mida ei olnud võimalik monitooringus (põhjalikult) uurida,
kuid mille puhul saavad kas eri ministeeriumid/riigiasutused ja/või akadeemilised asutused korraldada
täiendavaid analüüse.
13 Vt faktilehtede näidiseid siit https://www.kul.ee/eesti-integratsiooni-monitooring-2020
13
HANKELEPINGU PROJEKT
Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht
ja nimi]
ja
[ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja
ametikoht ja nimi],
edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke
viitenumbriga [viitenr] (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes
edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.
1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring
2023“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt
esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele.
1.3. Tööna käsitletakse kõiki töid ja tegevusi, mis on vajalikud lepingu punktis 1.2 ettenähtud
tulemuse saavutamiseks ning töö vastuvõtmiseks.
2. Poolte kohustused
2.1. Töövõtja kohustub:
2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi
täpselt, korrektselt ja õigeaegselt;
2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus
kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu
eesmärgi saavutamiseks;
2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal
mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle;
2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe
konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu
kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
2.1.6. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse
isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides
sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest;
2.1.7. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude
ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised
võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale
võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks.
2.2. Tellija kohustub:
2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja
informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks;
1
2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude
ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised
võivad takistada töö teostamist.
2.3. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses
nimetatud lepingut täitva meeskonna liikmeid, peab meeskonna uue liikme pädevus
vastama riigihankes meeskonna liikmele esitatud nõuetele. Meeskonna liikme
asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.
3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa:
3.1.1. vahearuanne I, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 24.04.2023
konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);
3.1.2. lõpparuanne I, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 05.06.2023
konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);
3.1.3. vahearuanne II, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 31.08.2023
konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);
3.1.4. lõpparuanne II, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt … (eeldatavalt 01.12.2023
konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu sõlmimist);
3.1.5. avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide läbiviimine hiljemalt …
(eeldatavalt 24.03.2024 konkreetne kuupäev lepitakse kokku enne hankelepingu
sõlmimist).
3.2. Töövõtja esitab töö etappide tulemid lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule
üle vaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15
tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja
küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine.
Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu
mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise-
vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja
vastu võetud. Viimase etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks on
ühtlasi punktis 3.1.5 nimetatud avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike debattide
läbiviimine.
3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult.
Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled
kokku lepingu täitmisel.
3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3
nimetatud kontaktisik.
3.5. Lepingu punktis 3.1.5 nimetatud avalikkusele suunatud teavitusürituse ja avalike
debattide toimumise ajad ning muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu
täitmisel.
3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui
selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja tähtagade muutmine
on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale
ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste
rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade
pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine.
4. Tasu ja tasumise tingimused
2
4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot,
millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale
siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud
kulutused.
4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kolmes osas:
4.2.1. 15% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija
pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande I üleandmist-vastuvõtmist;
4.2.2. 15% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija
pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande I üleandmist-vastuvõtmist;
4.2.3. 20% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija
pärast lepingu punktis 3.1.3 nimetatud vahearuande II üleandmist-vastuvõtmist;
4.2.4. 30% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija
pärast lepingu punktis 3.1.4 nimetatud lõpparuande II üleandmist-vastuvõtmist;
4.2.5. 20% tasust ehk [summa]eurot, millele lisandub käibemaks [summa], tasub tellija
pärast lepingu punktis 3.1.5 nimetatud avalikkusele suunatud teavitusürituste ja avalike
debattide läbiviimist.
4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve
tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves
peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja
perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata
xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile
[email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga
ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning
riigihanke viitenumber.
4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama
üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas
punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest
arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud
arveldusarve number.
4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise
kuupäev.
5. Autoriõigus
5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas
punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest
sisaldub lepingu tasus.
5.2. Tellijale kuuluvad töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa
arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida,
töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma
geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse
tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.
5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja
muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et
selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole
töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma
töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
3
5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel
loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.
5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse
seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja
autoritasu maksmiseta.
6. Konfidentsiaalsusklausel
6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud
konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel.
6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte.
6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on
lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad
konfidentsiaalsuse nõuet.
6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud
isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud
teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve või mis on ühe poole poolt
teisele poole edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne.
6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on
tema poolt lepingu täitmisele kaasatud.
6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni
laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete
töötlemiseks.
6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta
lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni.
7. Poolte vastutus
7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus
sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud
ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu
tahtliku rikkumise korral.
7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja
rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu
osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema
lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle
kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat
isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.
7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega
üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega
viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva
eest.
7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud
tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga
üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka
aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja
ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast
4
sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus
nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest.
7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus
nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava
rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on
leppetrahvinõuet esitaval poolel.
7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest
arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise
avastamisest arvates.
7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju
hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste
täitmistest.
7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või
kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju
tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud
kulud.
7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja
nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus
oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada.
7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju,
mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.
8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.
8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingu ülesütlemisel või muul seadusest
tuleneval alusel.
8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul
kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu
vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei
vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.
8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud
tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.
9. Teated ja poolte kontaktisikud
9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel.
Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima
teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud
juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele
pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel,
töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise-
vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-
postiaadress].
5
9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu
täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on
[nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress].
10. Lõppsätted
10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest.
10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus.
10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80
alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.
või
Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks
eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu
leheküljed.
11. Lisad
11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus;
11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (asutusesiseseks kasutamiseks, alus AvTS § 35 lg 1 p 17).
Tellija: Töövõtja:
Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi]
Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood]
E-post:
[email protected] E-post: [e-post]
_________________________ _________________________
[nimi] [nimi]
[ametikoht] [ametikoht]
6
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2023
(viitenumber 257880)
MEESKONNALIIKMETE CV-d
Pakkuja nimi
Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama meeskonna, mille koosseisu kuuluvad
projekti koordinaator, vähemalt kaks analüütik-eksperti, monitooringu metoodik, uuringu
vastutav toimetaja (uuringu juht) ja vähemalt üks teavitusürituste eest vastutav isik.
1. Esimese analüütik-eksperdi CV
Esimese analüütik-eksperdi ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis
1).
Nimi
Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud
kraad soovitatavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse
valdkonnas)
Sotsioloogilise uuringu (kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja
meeskonnas eksperdina läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata
osalemise kogemus õpingute või praktika raames saadud kogemust)
riigihanke algamisele
eelneva kolme aasta jooksul
Avaldanud (nimetada uurimisaruandeid ja lisada lühike kirjeldus)
uurimisaruandeid
Muu info (vajadusel lisada)
2. Teise analüütik-eksperdi CV
Teise analüütik-eksperdi ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis
2).
Nimi
Haridus (nõutav vähemalt doktorikraad või sellega võrdsustatud
kraad soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse
valdkonnas)
Sotsioloogilise uuringu (kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja
meeskonnas eksperdina läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata
osalemise kogemus õpingute või praktika raames saadud kogemust)
riigihanke algamisele
eelneva kolme aasta jooksul
Avaldanud akadeemilisi (nimetada artikleid ja aruandeid ning lisada lühike
teadusartikleid ja kirjeldus)
uurimisaruandeid
Muu info (vajadusel lisada)
3. Projekti koordinaatori CV
Projekti koordinaatori ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis 3).
Nimi
Haridus (nõutav kõrgharidus soovitatavalt ühiskonna- või
humanitaarteaduse valdkonnas)
Vähemalt 2 sotsioloogilise (kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja
uuringuprojekti juhtimise läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute
kogemus riigihanke või praktika raames saadud kogemust)
algamisele eelneva 3 aasta
jooksul.
Muu info (vajadusel lisada)
4. Monitooringu metoodiku CV
Monitooringu metoodiku ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4 alapunktis
4).
Nimi
Haridus (nõutav kõrgharidus soovitatavalt ühiskonna- või
humanitaarteaduse valdkonnas)
Sotsiaalteaduslike uuringute (kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja
metoodika arendamise läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute
kogemus riigihanke või praktika raames saadud kogemust)
algamisele eelneva 3 aasta
jooksul.
Muu info (vajadusel lisada)
5. Uuringu vastutava toimetaja (uuringu juhi) CV
Uuringu vastutava toimetaja (uuringu juhi) ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti
2.2.4 alapunktis 5).
Nimi
Haridus (nõutav doktorikraad või sellega võrdsustatud kraad
soovitatavalt ühiskonna- või humanitaarteaduse
valdkonnas)
Sotsioloogilise (kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja
uuringuprojekti juhtimise läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute
kogemus riigihanke või praktika raames saadud kogemust)
algamisele eelneva 3 aasta
jooksul.
Avaldanud riigihankele (nimetada artikleid ja lisada lühike kirjeldus)
algamisele eelneva 3 aasta
jooksul valdkonnaga seotud
akadeemilisi teadusartikleid.
Muu info (vajadusel lisada)
6. Teavitusürituste eest vastutava isiku CV
Teavitusürituste eest vastutava isiku ülesanded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punkti 2.2.4
alapunktis 6).
Nimi
Avaliku sektori (kirjeldada kogemust - täpne tegevuse nimetus ja
teavitusürituste läbiviimise aeg; töökogemuse hulka ei arvestata õpingute
korraldamise ja läbiviimise või praktika raames saadud kogemust)
kogemus riigihanke
algamisele eelneva 3 aasta
jooksul
Muu info (vajadusel lisada)
Hankija nõudel peab pakkuja olema valmis esitama lisainfot või muid materjale rollide
vastavuse tõendamiseks. Hankija jätab endale õiguse nõuda pakkujalt kohtumist meeskonna
liikmetega e-kirja või telefoni teel või muul viisil enne pakkumuse vastavaks tunnistamist.
Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele
täiendavatele rollidele esitatud tingimustele.
Pakkuja võib meeskonda kaasata rohkem liikmeid.
Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta
esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu. Kui pakkuja kasutab
alltöövõtjat, tuleb esitada lisaks ka alltöövõtja nõusolek lepingu täitmises osalemise kohta. Kui
isik ei ole pakkuja (või alltöövõtja kasutamise korral alltöövõtja) töötaja, tuleb CV-le lisada ka
isiku poolt allkirjastatud nõusolek sõlmitava lepingu täitmises osalemise kohta.
Pakkuja võib lepingu täitmisel esialgselt pakkumuses esitatud meeskonna liikme välja vahetada
tingimusel, et uue meeskonna liikme pädevus vastab nimetatud nõuetele. Meeskonna liikme
väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.
EESTI INTEGRATSIOONI MONITOORING 2020
1. TAUST .......................................................................................................................................................... 2
2. TÖÖTAMINE JA TÖÖTURG ........................................................................................................................ 3
3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA LIGIPÄÄS TEENUSTELE ............................................................................... 6
4. KONTAKTID ................................................................................................................................................. 8
5. KEELEOSKUS JA KEELEKASUTUS ........................................................................................................ 11
6. ÜLDISED LÕIMUMISALASED HOIAKUD NING SEOS EESTIGA ............................................................ 13
7. MEEDIA ...................................................................................................................................................... 15
8. HARIDUSSÜSTEEM .................................................................................................................................. 17
9. KODAKONDSUS JA POLIITILINE-ÜHISKONDLIK OSALUS ................................................................... 19
10. TERVIS ..................................................................................................................................................... 23
TAUST II ......................................................................................................................................................... 24
1. TAUST
T1. Intervjuu läbiviimise keel T9. Mis rahvuse esindajaks Te end PEAMISELT
1. eesti keel peate?
2. vene keel ÜKS VASTUS
1. Eestlane
T1. Sugu: 2. Venelane
1. Mees 3. Ukrainlane
2. Naine 4. Valgevenelane
3. Muu 5. Soomlane
6. Sakslane
T3. Vanus: ______ täisaastates 7. Lätlane
8. Poolakas
T4. Maakond: 9. Leedulane
1. Tallinn 10. Muu rahvus, mis? ____________
2. Harjumaa 11. Ei oska / soovi vastata
3. Hiiumaa
4. Ida-Virumaa T10. Mis rahvuse või rahvuste esindajaks Te end
5. Jõgevamaa veel peate?
6. Järvamaa VÕIB MITU VASTUST (välistada eelmine vastus)
7. Läänemaa 1. Eestlane
8. Lääne-Virumaa 2. Venelane
9. Põlvamaa 3. Ukrainlane
10. Pärnumaa 4. Valgevenelane
11. Raplamaa 5. Soomlane
12. Saaremaa 6. Sakslane
13. Tartumaa 7. Lätlane
14. Valgamaa 8. Poolakas
15. Viljandimaa 9. Leedulane
16. Võrumaa 10. Muu rahvus, mis? ____________
11. Mitte ühegi
T5. Asulatüüp: 12. Ei oska / soovi vastata
1. Pealinn
2. Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) T11. Kus Te olete sündinud?
3. Maakonnakeskus 1. Eestis
4. Muu linn, alev 2. Venemaal
5. Alevik 3. Mujal, nimetage _____________
6. Küla
KUI T11=2-3 (EI OLE SÜNDINUD EESTIS)
K3 KUI K1=1 ja K2=2 (TALLINN) T12. Millal Te saabusite Eestisse elama?
T6. Millises Tallinna linnaosas Te elate? 1. Enne 1991. aastat
1. Põhja-Tallinn 2. 1990-ndatel
2. Haabersti 3. 2000-ndatel
3. Kesklinn 4. 2011-2015
4. Kristiine 5. 2016-2020
5. Lasnamäe 6. Ei oska / soovi vastata
6. Pirita
7. Mustamäe T13. Kus on sündinud Teie vanemad?
8. Nõmme VÕIB MITU VASTUST
9. Ei oska / soovi vastata 1. Eestis
2. Venemaal
T7. Mis on Teie peamine suhtluskeel Eestis? 3. Mujal, nimetage ________________
1. eesti keel 4. Ei oska / soovi vastata
2. vene keel
3. muu keel T14. Kas Te olete oma elu ajal pikalt, üle 10 aasta,
Eestist väljaspool elanud?
1. Jah
2. Ei
3. Ei oska / soovi vastata
2. TÖÖTAMINE JA TÖÖTURG
2.1. (3A) Mis järgnevast kehtib Teie kohta viimase nelja nädala jooksul?
VÕIB MITU VASTUST
1. Tasustatud töötaja (sh töövõtja, eraettevõtja, töötamine perefirmas)
2. Õppur (tööandja pool tasustamata) või õpingutest ajutisel puhkusel
3. Aktiivselt tööd otsiv töötu
4. Aktiivselt tööd mitte-otsiv töötu
5. Püsivalt töövõimetu või puudega
6. Pensionil
7. Kohustuslikus ajateenistuses või asendusteenistuses
8. Kodune, hoolitsete laste või kellegi teise eest
9. Muu, palun täpsustage: _____
2.2. (3B) Mis järgnevast kehtib Teie kohta PEAMISELT?
ÜKS VASTUS (kuvada vastused eelmise küsimuse vastustest)
1. Tasustatud töötaja (sh töövõtja, eraettevõtja, töötamine perefirmas, sh töötav pensionär)
2. Õppur (tööandja pool tasustamata) või õpingutest ajutisel puhkusel
3. Aktiivselt tööd otsiv töötu
4. Aktiivselt tööd mitte-otsiv töötu
5. Püsivalt töövõimetu või puudega
6. Pensionil
7. Kohustuslikus ajateenistuses või asendusteenistuses
8. Kodune, hoolitsete laste või kellegi teise eest
9. Muu, palun täpsustage: _____
KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA)
2.3. (4D) Kellena Te praegu töötate?
Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast.
ÜKS VASTUS.
1. Juht (nt seadusandjad, kõrgemad ametnikud, põhitegevuse ja valdkondade juhid)
2. Tippspetsialist (nt õpetajad, juristid, arstid)
3. Tehnik ja keskastme spetsialist (nt IT tehnikud, tervishoiutöötajad)
4. Kontoritöötaja ja klienditeenindaja (nt sekretärid, raamatupidajad, arvestajad)
5. Teenindus- ja müügitöötaja (nt müüjad, teenindajad, hooldajad, pääste-, politsei- ja turvatöötajad)
6. Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustööline (nt talupidajad, aretajad)
7. Oskus- ja käsitööline (nt ehitustöölised, käsitöömeistrid, elektri- ja elektroonikatööstuse töölised,
trükitöölised)
8. Seadme- ja masinaoperaator ning koostaja (nt mootorsõidukite, rongi- ja liikurmasinate juhid)
9. Lihttööline (nt puhastustöölised ja abilised, toitlustuse abitöölised, jäätmekäitluse jm lihttöölised)
10. Sõjaväelane (nt ohvitserid, reakoosseis)
11. Muu, kellena? __________________________
KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA)
2.4. (5) Millises asutuses/ettevõttes Te töötate?
Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast.
ÜKS VASTUS.
1. Riiklik asutus / ettevõtte
2. Kohalik omavalitsus
3. Muu avalik sektor (näiteks haridus, tervishoid, korrakaitse)
4. Eraettevõte
5. Olen ise endale tööandja
6. MTÜ, kolmas sektor
7. Muu, täpsustage __________________________
KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA)
2.5. (2) Kas Teie ametikoht ja Teie haridustase on/olid omavahel kooskõlas?
Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast.
1. Jah
2. Ei, töö eeldab(s) kõrgemat haridustaset
3. Ei, töö eeldab(s) madalamat haridustaset
4. Ei oska / soovi vastata
KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA)
2.6. (11) Kui õiglane on Teie töötasu? Siinkohal ei pea silmas, kui palju Te sooviksite teenida, vaid mis
Teie arvates oleks Teie oskuste ja pingutuste juures õiglane tasu?
Kui töötab mitmel kohal, siis küsida põhitöö kohta - töökoht, millele kulub/kulus põhiline osa tööajast.
1. Palju väiksem kui on õiglane
2. Mõnevõrra väiksem kui on õiglane
3. Umbes nii palju kui on õiglane
4. Mõnevõrra suurem kui on õiglane
5. Palju suurem kui on õiglane
6. Ei oska / soovi vastata
KUI 2.1=1 (TÖÖTAJA)
2.7. (13A) Kui kaotaksite oma praeguse töökoha, kas Teil õnnestuks leida oma ametioskustele ja
kogemustele vastav töökoht järgneva 3 kuu jooksul?
1. Jah, kindlasti
2. Tõenäoliselt jah
3. Tõenäoliselt mitte
4. Kindlasti mitte
5. Ei oska / soovi vastata
2.8. (13B) Kui otsite või peaksite otsima endale töökohta, kas Teil õnnestuks leida oma ametioskustele
ja kogemustele vastav töökoht järgneva 3 kuu jooksul??
1. Jah, kindlasti
2. Tõenäoliselt jah
3. Tõenäoliselt mitte
4. Kindlasti mitte
5. Ei oska / soovi vastata
2.9. (15A) Millistes tööalastes olukordades Te olete viimase kahe aasta jooksul ISIKLIKULT võrreldes
teiste töötjatega kokku puutunud põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega (rahvuse, emakeele,
nahavärvuse vmt tõttu)?
VÕIB MITU VASTUST
1. Tööle kandideerimisel (võrreldes teiste kandidaatidega)
2. Töö tasustamisel
3. Edutamisel, karjäärivõimalustes
4. Tööülesannete jagamisel
5. Tööalase info jagamisel ja kaasarääkimise võimalustes
6. Kaastöötajate või juhtide suhtumises
7. Töö tunnustamisel
8. Muu, täpsustage___________________
9. Ei ole kokku puutunud
10. Ei oska / soovi vastata
KUI 2.9. = 1-8 (ISIKLIKULT ON KOKKUPUUDE EBAVÕRDSE KOHTELMISEGA)
2.10. (15B) Mis on olnud tööalase ebavõrdse kohtlemise põhjus(t)eks?
VÕIB MITU VASTUST.
1. Rahvus või rahvuslik kuuluvus
2. Emakeel
3. Usutunnistus või usulised tõekspidamised
4. Nahavärvus või rass
5. Sugu või sooline enesemääratlus
6. Vanus
7. Puue või pikaajaline terviseprobleem
8. Perekondlikud kohustused, lapsed, rasedus
9. Seksuaalne orientatsioon
10. Veendumused, tõekspidamised
11. Muu, täpsustage___________________
12. Ei oska / soovi vastata
3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA LIGIPÄÄS TEENUSTELE
3.1. (76) Kuidas hindate eestlaste ja teisest rahvusest inimeste võimalusi, olukorda järgnevates
valdkondades?
Eestlastel Eestlastel Võrdne Teisest Teisest Ei oska /
palju veidi rahvusest rahvusest soovi
parem parem veidi palju vastata
parem parem
Materiaalne heaolu 1 2 3 4 5 9
Kultuurilised võimalused 1 2 3 4 5 9
Haridus- ja 1 2 3 4 5 9
enesetäiendamisvõimalused
Poliitilise tegevuse võimalused 1 2 3 4 5 9
Kaasatus oma linna, valla elu 1 2 3 4 5 9
mõjutavate otsuste tegemisse
Hea töö saamise võimalused 1 2 3 4 5 9
Võimalus saada juhtivale 1 2 3 4 5 9
ametikohale riigi-ja
omavalitsusasutustes
Võimalus saada juhtivale 1 2 3 4 5 9
ametikohale erasektoris
Osalemine kodaniku-, 1 2 3 4 5 9
vabaühendustes
Võimalus saada endale 1 2 3 4 5 9
vajadustele vastav eluase
Võimalus saada usaldusväärset 1 2 3 4 5 9
informatsiooni ühiskonna kohta
Avalike teenuste ja hüvede 1 2 3 4 5 9
kättesaadavus
3.2 (17) Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega?
Täiesti Pigem Pigem ei Ei ole Ei oska /
nõus nõus ole nõus üldse soovi
nõus vastata
Teil on ebakindlus tuleviku suhtes 1 2 3 4 9
Te suuda oma huve kaitsta 1 2 3 4 9
Teil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda 1 2 3 4 9
Tunnete, et teie rahvuse tõttu suhtutakse
1 2 3 4 9
teisse sageli sallimatult
3.3. (X1.UUS) Eesti tööturu statistika näitab, et venekeelsed elanikud saavad eestlastega võrreldes
umbes 10-20% vähem palka ja nende tööpuudus on oluliselt suurem kui eestlastel.
Kummast põhjusest tuleneb Teie arvates eesti- ja venekeelsete inimeste ebavõrdsus tööturul?
ÜKS VASTUS
1. Peamiselt riigi poliitikast
2. Pigem riigi poliitikast
3. Pigem venekeelsetest inimestest endist
4. Peamiselt venekeelsetest inimestest endist
5. Ei oska / soovi vastata
3.4. (32-UUS) Kui rahul olete järgmiste teenuste kättesaadavusega oma linnas/vallas?
Väga Pigem Pigem ei Üldse Ei ole Ei oska /
rahul rahul ole rahul ei ole kokku soovi
rahul puutunud vastata
Arstiabi 1 2 3 4 8 9
Ühistransport 1 2 3 4 8 9
Huviringid ja huviharidus 1 2 3 4 8 9
Lasteaiad ja lastehoid 1 2 3 4 8 9
Korrakaitse ja turvalisuse tagamine 1 2 3 4 8 9
Kultuuri- ja meelelahutusvõimalused 1 2 3 4 8 9
Internet, side 1 2 3 4 8 9
Eluasemega seotud teenused (vesi, 1 2 3 4 8 9
elekter, küte, prügivedu)
Tervisespordivõimalused 1 2 3 4 8 9
Põhi-, gümnaasiumi- või kutseharidus 1 2 3 4 8 9
Sotsiaalabi ja hooldusteenused 1 2 3 4 8 9
Täiskasvanuharidus ja ümberõpe 1 2 3 4 8 9
Ametlike toimingute, menetluste, 1 2 3 4 8 9
lubade ja registreeringute teenused
Tööturuteenused 1 2 3 4 8 9
Eesti keele õpe 1 2 3 4 8 9
KUI 3.4 = 3-4 (EI OLE RAHUL VÕI „ÜLDSE EI OLE RAHUL)
3.5. Mainisite, et Te ei ole rahul mõne teenuse kättesaadavusega oma linnas/vallas. Kui olulised on
Teie jaoks järgmise põhjused, miks Te ei ole rahul teenuse kättesaadavusega?
Ei oska /
Väga Pigem Pigem Täiesti
soovi
oluline oluline ebaoluline ebaoluline
vastata
Teenuste koha ei ole piisavat informatsiooni 1 2 3 4 9
mulle sobivas keeles
Teenuseid ei osutata mulle sobivas keeles 1 2 3 4 9
Teenindajad suhtuvad minusse tõrjuvalt, 1 2 3 4 9
ebaviisakalt minu päritolu või keele tõttu
Teenindajad kohtlevad mind põhjendamatult 1 2 3 4 9
ebavõrdselt minu päritolu või keele tõttu
3.6 Koroonaviirusega seonduv on puudutanud kogu maailma, ning erinevates riikides on olukorra
lahendamiseks valitud erinevaid lähenemisi, erinevate tulemustega. Kui rahul Teie olete sellega,
kuidas on olukorda seni lahendatud Eestis?
1. Väga rahul (lahendatud parimal võimalikul viisil)
2. Pigem rahul (mõningaid asju oleks saanud teha paremini)
3. Pigem ei ole rahul (väga paljut oleks saanud teha paremini)
4. Ei ole üldse rahul (valitud põhimõtteliselt vale lähenemine)
5. Ei oska / soovi vastata
3.7. Kui rahul olete sellega, kuidas Eestis on elanikkonda teavitatud Covid-19 pandeemia ajal?
1. Väga rahul
2. Pigem rahul
3. Ei ole rahul
4. Üldse ei ole rahul
5. Ei oska / soovi vastata
4. KONTAKTID
4.1. (20A) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud eesti keelt emakeelena kõnelevate
elanikega Eestis?
Peaaegu Vähemalt Vähemalt Harvemini Ei ole Ei oska /
iga päev kord kord kuus kui kord suhelnud soovi
nädalas kuus vastata
Tööl või koolis 1 2 3 4 5 9
Naabritega 1 2 3 4 5 9
Internetis ja sotsiaalmeedias 1 2 3 4 5 9
Vaba aja tegevustes, näiteks 1 2 3 4 5 9
hobid, kultuuriüritused,
sportimine
Oma perekonnas, suguvõsas 1 2 3 4 5 9
Oma sõpruskonnas, lähedases 1 2 3 4 5 9
tutvuskonnas
4.2. (20B) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud venelaste ja teiste vene keelt
kõnelevate elanikega Eestis ükskõik mis keeles?
Peaaegu Vähemalt Vähemalt Harvemini Ei ole Ei oska /
iga päev kord kord kuus kui kord suhelnud soovi
nädalas kuus vastata
Tööl või koolis 1 2 3 4 5 9
Naabritega 1 2 3 4 5 9
Internetis ja sotsiaalmeedias 1 2 3 4 5 9
Vaba aja tegevustes, näiteks 1 2 3 4 5 9
hobid, kultuuriüritused,
sportimine
Oma perekonnas, suguvõsas 1 2 3 4 5 9
Oma sõpruskonnas, lähedases 1 2 3 4 5 9
tutvuskonnas
4.3. (20C) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud muud keelt kui eesti või vene keelt
emakeelena kõnelevate elanikega Eestis (näiteks inglise või muu)?
Peaaegu Vähemalt Vähemalt Harvemini Ei ole Ei oska /
iga päev kord kord kuus kui kord suhelnud soovi
nädalas kuus vastata
Tööl või koolis 1 2 3 4 5 9
Naabritega 1 2 3 4 5 9
Internetis ja sotsiaalmeedias 1 2 3 4 5 9
Vaba aja tegevustes, näiteks 1 2 3 4 5 9
hobid, kultuuriüritused,
sportimine
Oma perekonnas, suguvõsas 1 2 3 4 5 9
Oma sõpruskonnas, lähedases 1 2 3 4 5 9
tutvuskonnas
4.4. (21A) Palun mõelge oma eesti keelt emakeelena kõnelevatele kontaktidele sotsiaalmeedias,
suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul
vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias?
1. 0 inimest
2. 1 kuni 2 inimest
3. 3 kuni 6 inimest
4. 7 kuni 14 inimest
5. 15 või enamat inimest
6. Ei oska / soovi vastata
4.5. (21B) Palun mõelge oma venelaste ja teiste vene keelt kõnelevatele kontaktidele sotsiaalmeedias,
suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul
vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias?
1. 0 inimest
2. 1 kuni 2 inimest
3. 3 kuni 6 inimest
4. 7 kuni 14 inimest
5. 15 või enamat inimest
6. Ei oska / soovi vastata
4.6. (21C) Palun mõelge oma muud keelt emakeelena rääkivatele kontaktidele sotsiaalmeedias,
suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul
vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias?
1. 0 inimest
2. 1 kuni 2 inimest
3. 3 kuni 6 inimest
4. 7 kuni 14 inimest
5. 15 või enamat inimest
6. Ei oska / soovi vastata
4.7. (22A) Kuidas Te suhtute sellesse, kui Te oleksite korteri- või majanaaber paljude ... ?
Väga hästi Pigem Ükskõiks Pigem Väga Ei oska /
(ei häiriks) hästi elt halvasti halvasti soovi
(häiriks vastata
väga)
T6=1 või 3 (eesti või muu 1 2 3 4 5 9
suhtluskeel)
venekeelsete inimestega
T6=2 või 3 (vene või muu 1 2 3 4 5 9
suhtluskeel)
eestikeelsete inimestega
uus-sisserändajatega ehk 1 2 3 4 5 9
viimase 5 aasta jooksul Eestisse
saabunud välismaalastega
4.8. Kuidas Te suhtute sellesse, kui Te õpiksite või töötaksite kollektiivis, kus enamuses on ... ?
Väga hästi Pigem Ükskõiks Pigem Väga Ei oska /
(ei häiriks) hästi elt halvasti halvasti soovi
(häiriks vastata
väga)
T6=1 või 3 1 2 3 4 5 9
venekeelsed inimesed
T6=2 või 3 1 2 3 4 5 9
eestikeelsed inimesed
uus-sisserändajatega ehk 1 2 3 4 5 9
viimase 5 aasta jooksul Eestisse
saabunud välismaalastega
4.9. Kuidas Te suhtute sellesse, kui Teie lähedane sugulane (näiteks laps, lapselaps, õde või vend)
oleks abiellus ... ?
Väga hästi Pigem Ükskõiks Pigem Väga Ei oska /
(ei häiriks) hästi elt halvasti halvasti soovi
(häiriks vastata
väga)
T6=1 või 3 1 2 3 4 5 9
venekeelse inimesega
T6=2 või 3 1 2 3 4 5 9
eestikeelse inimesega
uus-sisserändajatega ehk 1 2 3 4 5 9
viimase 5 aasta jooksul Eestisse
saabunud välismaalastega
5. KEELEOSKUS JA KEELEKASUTUS
5.(24) Mil määral valdate järgnevaid keeli?
Emakeel Valdate Saate Saate Saate Üldse ei Ei oska /
vabalt aru, aru, aru oska soovi
räägite. räägite veidi, vastata
kirjutate veidi aga ei
räägi
5.1. eesti keel 1 2 3 4 5 6 9
5.2. vene keel 1 2 3 4 5 6 9
5.3. inglise keel 1 2 3 4 5 6 9
5.4. Muu keel, 1 2 3 4 5 6 9
täpsustage_________
KUI 5.1= 2-5 (EESTI KEEL EI OLE EMAKEEL) VÕI
T9= 1 JA 5.2 = 2-5 (EESTLASED, KES OSKAVAD VENE KEELT)
5.5. (25E) Palun täpsustage, kuivõrd Te valdate vene keelt?
Väga Hästi Keskmis Veidi Üldse Ei oska /
hästi elt mitte soovi
vastata
Saate aru suulisest kõnest 1 2 3 4 5 9
Oskate lugeda 1 2 3 4 5 9
Suudate suhelda 1 2 3 4 5 9
Oskate kirjutada 1 2 3 4 5 9
KUI T9 = 2-11 JA 5.1 = 2-5 (MITTE-EESTLASED, KES OSKAVAD EESTI KEELT)
5.6. (25M) Kuivõrd Te valdate eesti keelt?
Väga Hästi Keskmis Veidi Üldse Ei oska /
hästi elt mitte soovi
vastata
Saate aru suulisest kõnest 1 2 3 4 5 9
Oskate lugeda 1 2 3 4 5 9
Suudate suhelda 1 2 3 4 5 9
Oskate kirjutada 1 2 3 4 5 9
5.7. (30A) Milliseid keeli Te kasutate tööl ja/või koolis?
VÕIB MITU VASTUST
1. Eesti keel
2. Vene keel
3. Inglise keel
4. Muu keel, täpsustage ________
5. Ei tööta/õpi
6. Ei oska / soovi vastata
5.8. (30B) Milliseid keeli Te kasutate vabal ajal, see tähendab sõprade, tuttavate, naabritega jm?
VÕIB MITU VASTUST
1. Eesti keel
2. Vene keel
3. Inglise keel
4. Muu keel, täpsustage________
5. Ei suhtle
6. Ei oska / soovi vastata
5.9.(30C) Milliseid keeli Te kasutate kodus, see tähendab suhtlemisel perekonna ja sugulastega?
VÕIB MITU VASTUST
1. Eesti keel
2. Vene keel
3. Inglise keel
4. Muu keel, täpsustage ________
5. Ei suhtle
6. Ei oska / soovi vastata
5.10. (31-UUS) Järgnevalt loetlen Teile erinevaid põhjuseid, miks inimesed võivad eesti keelt
väärtustada. Kuivõrd Te nõustute, et eesti keel on Teie jaoks oluline seetõttu, et see on ...?
ROTEERIDA VÄITEID
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska /
nõus nõus ole nõus ole nõus soovi
vastata
osa teist endast 1 2 3 4 9
osa eestimaalaseks olemisest 1 2 3 4 9
peamine suhtlusvahend teiste Eesti elanikega 1 2 3 4 9
hea hariduse saamise eeldus Eestis 1 2 3 4 9
eestikeelse kultuuri lahutamatu osa 1 2 3 4 9
vajalik Eestis elamiseks 1 2 3 4 9
vajalik hea töökoha saamiseks 1 2 3 4 9
6. ÜLDISED LÕIMUMISALASED HOIAKUD NING SEOS EESTIGA
6.1. (K22&K23_SÜNT) Kuivõrd nõustute järgmiste seisukohtadega?
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska /
nõus nõus ole nõus ole nõus soovi
vastata
Kui riigis on erinevad rahvusgrupid, on 1 2 3 4 9
nendevahelised konfliktid paratamatud
Kultuuridevahelised erinevused lagundavad 1 2 3 4 9
Eesti ühiskonda
Isegi väga erinevad rahvusgrupid võivad samas 1 2 3 4 9
riigis elades hästi läbi saada ja teha koostööd
Teistest riikidest inimeste Eestisse elama 1 2 3 4 9
asumine rikastab Eesti kultuurielu
6.2. (33A) Kui seotuna tunned ennast …?
Väga Üsna Mitte Üldse Ei oska /
seotuna seotuna väga mitte soovi
seotuna seotuna vastata
Oma linna, valla, maakohaga 1 2 3 4 9
Eestiga 1 2 3 4 9
Venemaaga 1 2 3 4 9
Päritoluriigiga 1 2 3 4 9
Euroopaga 1 2 3 4 9
KUI T9 =2-11 (MITTE-EESTLASED)
6.3. (34M) Kuivõrd nõustuste järgmiste väidetega?
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska /
nõus nõus ole nõus ole nõus soovi
vastata
Eesti riik kaitseb teie õigusi ja pakub avalikke 1 2 3 4 9
hüvesid
Väärtustate eesti rahvuskultuuri ja eesti keelt 1 2 3 4 9
Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja 1 2 3 4 9
kultuuridele
Te ei tunne mingit survet oma rahvuskultuurist 1 2 3 4 9
loobumiseks ja eestistumiseks
Teie rahvuskultuuri säilimine Eestis on ohus 1 2 3 4 9
Tunnete ennast Eestis hästi 1 2 3 4 9
Kõigil on Eestis ühesugused õigused ja 1 2 3 4 9
võimalused sõltumata rahvusest ja/või
emakeelest
6.4. (36) Eestis elab palju rahvusi, kes kõik kokku moodustavad Eesti rahva. Kui mõtlete endast kui
oma rahvuse esindajast ja Eesti rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?
1. Ainult oma rahvuse ja mitte Eesti rahva hulka
2. Peamiselt oma rahvuse ja osaliselt Eesti rahva hulka
3. Samavõrra oma rahvuse kui Eesti rahva hulka
4. Peamiselt Eesti rahva ja osaliselt oma rahvuse hulka
5. Ainult Eesti rahva hulka ja mitte oma rahvuse hulka
6. Ei oska / soovi vastata
6.5. (39) Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega?
Täiesti Pigem Pigem Üldse ei Ei oska
nõus nõus ei ole ole / soovi
nõus nõus vastata
Tunnete end Eestis kodusemalt kui kusagil mujal 1 2 3 4 9
maailmas
Tunnete uhkust nähes lehvimas Eesti lippu 1 2 3 4 9
Tunnete end Eesti ühiskonnas teisejärgulise 1 2 3 4 9
inimesena
Tunnete end osana Eesti ühiskonnast 1 2 3 4 9
Tunnete, et te pole siin maal teretulnud 1 2 3 4 9
KUI T9=2-11 ( MITTE-EESTLASED) 1 2 3 4 9
Teil ei ole midagi ühist eestlastega
6.6. (40) Kuivõrd Te nõustute järgmiste väitega?
Täiesti Pigem Pigem Üldse ei Ei oska
nõus nõus ei ole ole nõus / soovi
nõus vastata
Mitte-eestlaste kaasamine Eesti majanduse 1 2 3 4 9
juhtimisse ja arendamisse on Eestile kasulik
Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on 1 2 3 4 9
Eestile kasulik
Mitte-eestlaste arvamusi tuleks paremini tunda ja 1 2 3 4 9
nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on
tähtis osa Eesti ühiskonnast
6.7. (K47) Kuivõrd edukas on Teie arvates seni üldiselt olnud teisest rahvusest inimeste lõimumine ja
kaasamine ehk integratsioon Eesti ühiskonda?
1. Väga edukas
2. Pigem edukas
3. Pigem ebaedukas
4. Täiesti ebaedukas
5. Ei oska / soovi vastata
6.8. (42_UUS) Kuivõrd Te näete oma tulevikku seotuna Eestiga - kas Te sooviksite Eestist lahkuda,
püsivalt mujale elama asuda?
1. Kindlasti ei soovi
2. Pigem ei soovi (võib-olla kunagi)
3. Sooviksite lahkuda ajutiselt, aga mitte püsivalt
4. Sooviksite lahkuda püsivalt
5. Muu, täpsustage _____________
6. Ei oska / soovi vastata
7. MEEDIA
7.1. (43) Kui hästi Te olete informeeritud ...?
Väga Pigem Pigem Väga Ei oska /
hästi hästi kehvasti kehvasti soovi
vastata
Oma kodukohas toimuvast 1 2 3 4 9
Eestis toimuvast 1 2 3 4 9
Venemaal toimuvast 1 2 3 4 9
Euroopa Liidus toimuvast 1 2 3 4 9
Mujal maailmast toimuvast 1 2 3 4 9
KUI T11 ≠ 1 (POLE EESTIS SÜNDINUD) 1 2 3 4 9
Oma päritoluriigis toimuvast
7.2. (44) Kui olulised on Teie jaoks järgnevad infoallikad uudiste ja teadmiste hankimisel?
Väga Küllaltki Vähe- Ei ole Ei oska /
oluline oluline oluline üldse soovi
oluline vastata
ETV eestikeelsed kanalid 1 2 3 4 9
Teised eestikeelsed telekanalid 1 2 3 4 9
ETV+ 1 2 3 4 9
Aktuaalne Kaamera vene keeles 1 2 3 4 9
Eestikeelsete subtiitritega venekeelsed 1 2 3 4 9
telekanalid (nt PBK)
Venemaa telekanalid 1 2 3 4 9
Eestikeelsed raadiokanalid 1 2 3 4 9
Raadio 4 1 2 3 4 9
Teised Eesti venekeelsed raadiokanalid 1 2 3 4 9
Venemaa ajalehed (paberlehed ja 1 2 3 4 9
võrguväljaanded)
Üleriigilised eestikeelsed ajalehed 1 2 3 4 9
(paberlehed ja võrguväljaanded)
Üleriigilised Eesti venekeelsed ajalehed 1 2 3 4 9
(paberlehed ja võrguväljaanded)
Kohalikud või piirkondlikud ajalehed 1 2 3 4 9
(paberlehed ja võrguväljaanded)
Eestikeelsed uudisteportaalid, 1 2 3 4 9
veebileheküljed (näiteks delfi.ee, err.ee)
Eesti venekeelsed uudisteportaalid, 1 2 3 4 9
veebileheküljed (näiteks rus.delfi.ee,
novosti.err.ee)
Venemaal tegutsevad uudisteportaalid, 1 2 3 4 9
veebileheküljed
Sotsiaalmeedia 1 2 3 4 9
Globaalsed uudistekanalid (CNN, BBC, Al 1 2 3 4 9
Jazeera, Russia Today jt)
Ajalehed inglise, saksa jm keeltes 1 2 3 4 9
(paberlehed ja võrguväljaanded)
Suhtlemine sõprade, sugulaste või 1 2 3 4 9
tuttavatega
Suhtlemine tööl või koolis kolleegide või 1 2 3 4 9
kaaslastega
7.3. (48) Milliseid sotsiaalmeedia kanaleid või muid sarnaseid internetikeskkondi Te kasutate?
VÕIB MITU VASTUST
1. Facebook
2. Odnoklassniki
3. VKontakte
4. Twitter
5. Instagram, Snapchat, TikTok jm pildi- ja videojagamiskeskkonnad
6. Eestikeelsed internetifoorumid või -keskkonnad (nt perekool)
7. Venekeelsed internetifoorumid või -keskkonnad (nt Pikabu)
8. Inglisekeelsed internetifoorumid või -keskkonnad (nt Reddit)
9. Muu, täpsustage:_________________________________
10. Ei kasuta ühtegi
KUI 7.3 = 1-9 (KASUTAVAD SOTSIAALMEEDIA KANALEID)
7.4. (50A) Millise osakaalu moodustavad sotsiaalmeedia kanalites Teie kontaktidest järgmised grupid?
Kõik, Rohkem Ligikaud Vähem Väga Ei oska /
valdav kui u pooled kui vähesed, soovi
enamus pooled pooled mitte vastata
keegi
Kohalikud eestlased 1 2 3 4 5 9
Kohalikud muust rahvusest Eesti 1 2 3 4 5 9
elanikud
Venemaal elavad inimesed 1 2 3 4 5 9
Muudes riikides elavad inimesed 1 2 3 4 5 9
7.5 (47) Kuivõrd Te usaldate järgnevates kanalites esitatavat informatsiooni?
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei jälgi Ei oska /
usaldate usaldate usalda usalda soovi
vastata
ETV, ETV2 1 2 3 4 5 9
ETV+ 1 2 3 4 5 9
PBK 1 2 3 4 5 9
Venemaa telekanalid 1 2 3 4 5 9
Vikerraadio 1 2 3 4 5 9
Raadio 4 1 2 3 4 5 9
Eesti venekeelsed ajalehed, 1 2 3 4 5 9
uudisteportaalid
Eestikeelsed ajalehed, 1 2 3 4 5 9
uudisportaalid
Venemaa ajalehed, uudisteprotaalid 1 2 3 4 5 9
Välismaised uudistekanalid (BBC, 1 2 3 4 5 9
CNN, Euronews jt)
Sotsiaalmeedia (Facebook jt) 1 2 3 4 5 9
8. HARIDUSSÜSTEEM
Järgnevad küsimused puudutavad haridussüsteemi. Kui teil ei ole lapsi ega lapselapsi, kes käiksid
mõnes haridusasutuses, siis vastake nii, nagu teile tundub, või kuidas eelistaksite, et oleks.
8.1. (53) Millal peaks Teie arvates eestikeelne õpe (mitte eesti keele õpe) Eestis algama?
1. Lasteaias
2. Põhikooli 1.–3. Klassist alates
3. Põhikooli 4.–6. Klassist alates
4. Põhikooli 7.–9. Klassist alates
5. Keskkoolis, gümnaasiumis
6. Kutsekoolis
7. Kõrgkoolis
8. Eestikeelset õpet ei peakski olema
9. Muu, täpsustage _______
10. Ei oska / soovi vastata
8.2. (53+. UUS) Millise õppekeelega gümnaasiumis või kutseõppeasutuses Te sooviksite, et teie lapsed
või lapselapsed õpiksid?
1. 100% eesti keele õppega koolis
2. 60% eesti keele ja 40% vene keele õppega koolis
3. 40% eesti keele ja 60% vene keele õppega koolis
4. 100% vene keele õppega koolis
5. Ei oska / soovi vastata
8.3. (53+. UUS) Missugust viisi Te eelistaksite kõige enam venekeelsete laste emakeele toetamiseks?
1. Osalemine huvihariduses emakeele baasil
2. Võimalus koolis mitteformaalsetes tegevustes (nt vahetunnis) emakeeles suhelda (nt kaaslaste või
õpetajatega)
3. Eraldi emakeele õpe alates esimesest klassist
4. Koolitöös võib osaliselt oma emakeelt kasutada ja teatud osa töödest esitada emakeeles
5. Eraldi toetamist ei ole vaja, kuna on võimalik valida venekeelne põhiharidus
6. Ei pea emakeele toetamist oluliseks
7. Emakeele toetamine on eelkõige kodu ja vanemate ülesanne
8. Ei oska / soovi vastata
8.4. (55) Kuidas hindaksite üldiselt seda, kui ühes rühmas/klassis õpiksid koos erinevast rahvusest või
eri emakeelt kõnelevad lapsed?
8.5. (55) Kui ühes rühmas/klassis õpiksid koos erinevast rahvusest või eri emakeelt kõnelevad lapsed,
siis kuidas hindaksite seda ...?
Väga Pigem Pigem Väga Ei oska /
hea hea halb halb soovi
vastata
8.4. üldhinnang 1 2 3 4 9
8.5.
lapse õpitulemuste seisukohalt 1 2 3 4 9
lapse üldise arengu seisukohalt 1 2 3 4 9
eesti keele ja kultuuri säilitamise seisukohalt 1 2 3 4 9
teiste rahvuste keele ja kultuuri säilitamise 1 2 3 4 9
seisukohalt
ühiskonna sidususe seisukohalt 1 2 3 4 9
8.6. (56) Millise õppekeelega lasteaias Te SOOVIKSITE (mitte, kus on), et Teie lapsed või lapselapsed
käiksid?
1. Eestikeelses lasteaias
2. Venekeelses lasteaias
3. Ingliskeelses lasteaias
4. Ühesuunalise keelekümblusega lasteaias (sihtkeel eesti keel)
5. Kahesuunalise keelekümblusega lasteaias (sihtkeeled eesti ja vene keel)
6. Muu, täpsustage _______
7. Ei oska / soovi vastata
8.7. (57) Millise õppekeelega põhikoolis Te SOOVIKSITE (mitte, kus on), et Teie lapsed või lapselapsed
õpiksid?
1. Eesti õppekeelega koolis
2. Eesti õppekeelega, aga muu keele (näiteks vene, inglise või prantsuse) ja kultuuri süvaõppega koolis
3. Vene õppekeelega koolis, kus osa aineid õpetatakse eesti keeles
4. Täielikult vene õppekeelega koolis
5. Osalise või täielikult ingliskeelse aineõppega põhikoolis
6. Keelekümblusklassis
7. Muu, täpsustage _______
8. Ei oska öelda
8.8. (63) Järgnevalt on toodud mõned väited, mida inimesed kasutavad, kui räägivad muu emakeelega
laste õppimisest eesti keeles. Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega?
Muu emakeelega lapse õppimine eesti keeles …
Ei oska /
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei
soovi
nõus nõus ole nõus ole nõus
vastata
Parandab õpilaste eesti keele oskust 1 2 3 4 9
Ühtlustab eesti ja muu õppekeelega koolide 1 2 3 4 9
õpilaste teadmiste taset
Arendab õpilaste mõtlemist ja loovust 1 2 3 4 9
Avardab õpilaste haridus- ja 1 2 3 4 9
edasiõppimisvõimalusi
Tõstab koolilõpetajate konkurentsivõimet 1 2 3 4 9
tööturul
Aitab kaasa kontaktide tekkimisele eestlaste ja 1 2 3 4 9
muukeelse elanikkonna vahel
Takistab lapsel ainealaste teadmiste 1 2 3 4 9
omandamist
Tekitab õpilastel psühholoogilist stressi, 1 2 3 4 9
pingeid
Ohustab lapse emakeele oskuse säilimist ja 1 2 3 4 9
arenemist
Ohustab lapse kultuurilise identiteedi säilimist 1 2 3 4 9
ja arenemist
9. KODAKONDSUS JA POLIITILINE-ÜHISKONDLIK OSALUS
9.1. (68) Milline on Teie kodakondsus või kodakondsused?
VÕIB MITU VASTUST
1. Eesti
2. Venemaa
3. Mõne teise riigi, täpsustage ____________
4. Määratlemata kodakondsus / kodakondsuseta
KUI 9.1.=1 (ON EESTI KODAKONDSUS)
9.2. (X-KOD-1) Kas Eesti kodakondsuse ...?
1. Omandasite sünniga
2. Saite naturalisatsiooni korras
3. Saite eriliste teenete eest
4. Muu, mis? ___________
5. Ei oska / soovi vastata
KUI 9.1.=2-4 (EI OLE EESTI KODAKONDSUST)
9.3. (X-KOD-2) Millist kodakondsust Te endale sooviksite?
VÕIB MITU VASTUST
1. Praegune kodakondsus rahuldab
2. Eesti
3. Venemaa
4. Mõne teise riigi, täpsustage _____________________
5. Ei soovi kodakondsust
6. Ei oska / soovi vastata
KUI 9.3.=2 (SOOVIKS EESTI KODAKONDSUST)
9.4. (X-KOD-3) Millised alljärgnevatest põhjustest võivad mõjutada Teie soovi omandada Eesti
kodakondsust?
See See ka See pigem See Ei oska /
kindlasti mitte kindlasti soovi
mitte vastata
Eesti kodakondsusega on lihtsam Eestis 1 2 3 4 9
tööd leida
Eesti kodanikuna on suuremad võimalused 1 2 3 4 9
eneseteostuseks ja toimetulekuks maailmas,
Euroopa Liidus ja Eestis
Eesti kodakondsus annab võimaluse käia 1 2 3 4 9
valimas ja osaleda Eesti poliitilises ja
ühiskondlikus elus
Eesti kodakondsus annab 1 2 3 4 9
ühtekuuluvustunde Eestiga
Eesti kodakondsus annab võimaluse reisida 1 2 3 4 9
riikidesse, millel on Eestiga viisavabadus
KUI K9.3.≠2 (EI SOOVI EESTI KODAKONDSUST)
9.5. (X-KOD-4) Millised alljärgnevatest põhjustest võivad mõjutada Teie soovi mitte-omandada Eesti
kodakondsust?
See See ka See pigem See Ei oska /
kindlasti mitte kindlasti soovi
mitte vastata
Eesti kodakondsus ei ole mainekas 1 2 3 4 9
Te ei suuda ära õppida eesti keelt 1 2 3 4 9
Kodakondsuseksami tegemine on liiga 1 2 3 4 9
keeruline
Ei ole Eestis veel piisavalt kaua elanud 1 2 3 4 9
Eesti ei luba topelt-kodakondsust, aga teil on 1 2 3 4 9
juba teise riigi kodakondsus
Kodakondsuse puudumine ei takista Eestis 1 2 3 4 9
elamist
Ei ole piisavalt infot Eesti kodakondsuse 1 2 3 4 9
saamise võimaluste kohta
Ei ole infot selle kohta, mis õigusi ja 1 2 3 4 9
kohustusi Eesti kodakondsus kaasa toob
Eesti kodanike kohustuslik 1 2 3 4 9
kaitseväeteenistus
Vene kodakondsus võimaldab lihtsamini 1 2 3 4 9
Venemaad külastada
9.6. (77) Kas Te osalesite järgmistel valimistel?
Osalesin, Osalesin, Ei oska
hääletades Ei Ei olnud
hääletades / soovi
osalenud valimisõiguslik
valimisjaoskonnas elektrooniliselt vastata
2019.a. Riigikogu valimised 1 2 3 4 9
2019.a. Euroopa Parlamendi 1 2 3 4 9
valimised
9.7. (79) Millist erakonda peate enda vaadetele ja huvidele kõige lähedasemaks?
VÕIB KUNI 2 VASTUST
1. Eesti Iseseisvuspartei
2. Eesti Keskerakond
3. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
4. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
5. Eesti Reformierakond
6. Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
7. Tulevikuerakond, so ühinenud Eesti Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond
8. Elurikkuse Erakond
9. Erakond Eesti 200
10. Erakond Eestimaa Rohelised
11. Erakond Rahva Tahe
12. Isamaa Erakond
13. Sotsiaaldemokraatlik Erakond
14. Mitte ükski erakond
15. Ei oska / soovi vastata
9.8. (80) Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses?
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu
saamata. Vabatahtlikud tegutsevad avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist
ega annetamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
1. Jah
2. Ei
3. Ei oska / soovi vastata
9.9. (81) Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud kodanikuühenduste, st erinevate klubide,
seltside, liitude, ringide, klubide, ühistute, (hoole-)kogude, koguduste jmt tegevuses?
Kodanikuühendused hõlmavad inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning
avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti koostööd võimaldavaid ühendusi ja
võrgustikke (nt hobitegevus, tootjate ühendused, korporatsioonid, heategevus, kaitsetegevus,
piirkonna edendamine jmt).
1. Jah
2. Ei
3. Ei oska / soovi vastata
9.10. (82) Kuivõrd Te usaldate järgnevaid institutsioone ja rühmi Eestis?
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska /
usaldate usaldate usalda usalda soovi vastata
Valitsus 1 2 3 4 9
Riigikogu 1 2 3 4 9
President 1 2 3 4 9
Politsei 1 2 3 4 9
Kohtusüsteem 1 2 3 4 9
Kaitsevägi 1 2 3 4 9
Kohalikud 1 2 3 4 9
omavalitsused
Haridussüsteem 1 2 3 4 9
Tervishoiusüsteem 1 2 3 4 9
Kodanikuühiskond 1 2 3 4 9
9.11. (84) Poliitiliselt aktiivne olemiseks on erinevaid viise. Kui sageli Te olete viimastel aastatel teinud
järgmist?
Ei oska /
Mõnikord,
Ei ole Korduvalt soovi
harva
vastata
Võtnud osa avalikust koosolekust, kus arutatakse 1 2 3 9
poliitilisi või sotsiaalseid probleeme
Võtnud osa meeleavaldusest, piketist 1 2 3 9
Andnud oma allkirja üleskutsele, 1 2 3 9
protestiavaldusele, petitsioonile
Kandnud poliitilise sõnumiga märki või linti, 1 2 3 9
kasutanud poliitilise sõnumiga kleepsu
Pöördunud ideede-ettepanekutega isiklikult mõne 1 2 3 9
poliitiku või kõrge ametniku poole
Osalenud poliitilises arutelus internetis 1 2 3 9
(kirjutanud artikli, saatnud e-kirja, kommentaari)
Liitunud mõne poliitilise sisuga pooldamise või 1 2 3 9
protestikampaaniaga Facebookis vm
suhtlusvõrgustikus/sotsiaalmeedias
Protesti märgiks mitte osalenud valimistel 1 2 3 9
9.12. (86) Milline oleks Teie suhtumine, kui Eesti järgmiseks peaministriks saaks (eesti)venelane?
1. Ei pea rahvust selle ameti puhul üldse oluliseks
2. Pigem positiivne
3. Pigem negatiivne
4. Ei oska / soovi vastata
9.13. (87) Millistel järgmistel kultuuri ja spordi suurüritustel Te olete viimastel aastatel osalenud (olgu
siis esineja või pealtvaatajana) või jälginud neid meediakanalite vahendusel?
VÕIB MITU VASTUST ÜHES REAS
Pole osalenud
Jälginud
ega jälginud
Osalenud ise meedia
meedia
vahendusel
vahendusel
Üldlaulu- ja tantsupidu 1 1 1
Maakondlikud laulu- ja tantsupeod 2 2 2
Eesti Vabariigi sünnipäeva üritused 3 3 3
Teised suured kultuuriüritused, vabaõhuetendused,
4 4 4
kontserdid, rahvapeod jm
Rahvaspordiüritused (linnamaratonid ja -jooksud,
rallid, suusamaratonid jms) 6 6 6
10. TERVIS
10.1. Milliseks hindate oma tervist üldiselt?
1. Väga hea
2. Hea
3. Rahuldav
4. Halb
5. Väga halb
6. Ei oska /soovi vastata
10.2. Mil määral on viimase kuue kuu jooksul teie igapäevased tegevused olnud piiratud mõne
terviseprobleemi tõttu ?
1. Oluliselt piiratud
2. Piiratud, aga mitte oluliselt
3. Ei ole üldse olnud piiratud
4. Ei oska /soovi vastata
10.3. Kui sageli Te olete viimase nelja nädala jooksul …?
Kogu Enamast Mõnikor Harva Mitte Ei oska
aeg i d kunagi /soovi
vastata
olnud väga närviline 1 2 3 4 5 9
olnud nii rõhutud meeleolus, et mitte 1 2 3 4 5 9
miski ei suutnud rõõmustada
tundnud end häirimatu ja rahulikuna 1 2 3 4 5 9
olnud õnnelik 1 2 3 4 5 9
TAUST II
T15. Mitu inimest kuulub Teie leibkonda, kui Teid kaasa arvata?_______ inimest
T16. Kui palju on Teie peres alla 16-aastasi lapsi? _______ last
KUI T16 ≥ 1 (ON ALLA 16-AASTASEID LAPSI)
T17. Kui vana on Teie pere noorim laps? ________ aastane
T18. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna eelmise kuu kogusissetulek, pärast maksude maha
arvestamist?
1. Kuni 400 eurot
2. 401-800 eurot
3. 801-1000 eurot
4. 1001-1400 eurot
5. 1401-1800 eurot
6. 1801-2200 eurot
7. 2201-2600 eurot
8. 2601-3000 eurot
9. Üle 3000 euro
10. Ei oska vastata
11. Ei soovi vastata / keeldumine
T19. Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Teie arvates kõige paremini Teie leibkonna praegusele
sissetulekute tasemele?
1. Elan / elame hästi praeguse sissetuleku juures
2. Saan / saame hakkama praeguse sissetuleku juures
3. Praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada
4. Praeguse sissetuleku juures on väga raske hakkama saada
5. Ei oska / soovi vastata
T20. Kuivõrd rahul Te olete järgnevaga?
Ei oska /
Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei
soovi
rahul rahul rahul ole rahul
vastata
Tööga 1 2 3 4 9
Isikliku turvalisusega 1 2 3 4 9
Eluaseme asukohaga (linnaosa, asum) 1 2 3 4 9
Eluaseme kvaliteediga, sealhulgas 1 2 3 4 9
suurusega
Perekonnaeluga 1 2 3 4 9
Perekonna majandusliku olukorraga 1 2 3 4 9
Suhetega sõpradega/ lähedastega 1 2 3 4 9
T21. Kuivõrd muutus Te ja Teie perekonna majanduslikku toimetulekut ja heaolu peale Covid-19
pandeemia algust, kas see …?
1. Paranes
2. Jäi samaks
3. Halvenes
4. Ei oska / soovi vastata
T22. Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridus?
1. Vähem kui põhiharidus (vähem kui 9, 8 või 7 klassi, olenevalt lõpetamise ajast)
2. Põhiharidus või lõpetamata keskharidus
3. Kutseharidus (kutsekool, tööstuskool)
4. Keskeriharidus (tehnikum, kutsekeskkool)
5. Üldkeskharidus (keskkool, gümnaasium)
6. Rakenduslik kõrgharidus
7. Ülikooliharidus või teaduslik kraad
8. Ei oska /soovi vastata
T23. Mis keeles või keeltes olete õppinud üldhariduskoolis?
VÕIB ITU VASTUST
1. Eesti
2. Vene
3. Eesti ja vene
4. Eesti ja mõnes muus keeles
5. Muus keeles, täpsustage:______________
SUUR TÄNU TEILE VASTUSTE EEST!
Küsitlustulemuste analüüsi käigus võib tekkida vajadus läbi viia täiendavaid intervjuusid vastanutega.
Kas olete nõus jätma meile oma kontakti (meiliaadressi või telefoninumbri), et oleks võimalik Teiega
ühendust võtta?
Need andmed jõuavad ainult uuringu töörühma käsutusse ning kindlasti ei tülita me Teid rohkem kui
ühe korra.
T16. ____________________________ / KIRJUTAGE KONTAKT
T17. Intervjuu lõpp:
_____tund _____min