Kiri

Ministeeriumid 19.12.2022 nr 1-14/22/5661 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine Keskkonnaminister algatas 25.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/164 keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Lisaks KSH-le viiakse läbi muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Seetõttu lähtub mõjude hindamise aruanne lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast. KSH aruanne koostatakse vastavalt KSH programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena KSH menetluse raames. KeHJS § 401 lõike 1 ja 361 lõike 1 kohaselt peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne KSH aruande avalikustamist küsima aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt KEVAD-e kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Palume ministeeriumil seisukoha kujundamiseks vastavalt vajadusele kaasata oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KEVAD-e KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ühtne seisukoht. KeHJS § 361 lõike 4 alusel tuleb asjaomastel asutustel esitada oma seisukoht 30 päeva jooksul. Palume Teil esitada oma seisukoht KSH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta hiljemalt 19. jaanuariks 2023 e-posti aadressil [email protected]. Seisukohti andes palume võimalusel viidata konkreetsetele kohtadele aruandes kasutades äärel olevaid reanumbreid (lisa 6). KSH aruande avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast aruande kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisaegadest informeerime teid edaspidi. Kirjale on lisatud KEVAD-e KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu koos mõjude hindamise programmi, mõjude määratlemise kontrollküsimustiku ja muude huvitatud osapoolte nimekirjaga ning KSH aruande koostamise aluseks olnud KEVAD-e eelnõu versioon. KEVAD-e KSH programmi materjalid on leitavad ka: https://envir.ee/kevad. Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Juhime tähelepanu, et mõjude hindamise aruanne on koostatud KEVAD-e eelnõu esimese versiooni kohta. Tänaseks oleme KEVAD-e eelnõule saanud palju tagasisidet ning sellest tulenevalt saame varsti valmis KEVAD-e eelnõu 2. versiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Lisad: 1. KEVAD KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 2. Aruande lisa 1 „KEVAD 2030 mõjude hindamise programm“ 3. Aruande lisa 2 „KEVAD 2030 mõjude määratlemise kontrollküsimustik“ 4. Aruande lisa 3 „Muud huvitatud osapooled“ 5. Mõjude hindamise aluseks olnud KEVAD-e eelnõu (12.10.2022) 6. KEVAD KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu (reanumbritega) Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected]  KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne EELNÕU 20.11.2022 Sisukord Lühendid ja mõisted ........................................................................................................................................................ 5 1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 6 2 KEVADe lühikirjeldus.............................................................................................................................................. 8 3 Mõjude hindamise metoodilised alused..................................................................................................... 12 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord ............................................................................................................. 14 4.1 Elurikkuse valdkond ................................................................................................................................... 14 4.2 Kliimapoliitika valdkond ........................................................................................................................... 16 4.2.1 Leevendamistelg............................................................................................................................ 16 4.2.2 Kohanemistelg ............................................................................................................................... 18 4.3 Ringmajanduse valdkond ........................................................................................................................ 19 4.4 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund ............................................ 22 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund .................... 24 4.6 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund.............. 27 4.7 Välisõhu kaitse tegevussuund ............................................................................................................... 30 4.7.1 Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised ....................................................................................... 30 4.7.2 Sademete keemiaseire ................................................................................................................ 31 4.7.3 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine ........................................ 31 4.7.4 Keskkonnamüra ............................................................................................................................. 32 4.8 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund ............................................................................................ 34 4.9 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund .................................................................................... 34 4.10 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund ...................................................................... 36 4.11 Keskkonnahariduse tegevussuund ...................................................................................................... 37 4.12 Maatoimingute korraldamise tegevussuund ................................................................................... 38 4.13 Ruumiandmete tagamise tegevussuund ........................................................................................... 39 4.14 Ilmainfo tagamise tegevussuund ......................................................................................................... 41 4.14.1 Ilmainfo ............................................................................................................................................. 41 4.14.2 Ilmavaatlused .................................................................................................................................. 42 4.14.3 Ilmaprognoosid ............................................................................................................................. 42 4.15 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, tegevussuund ............................................................................................................................................................... 43 4.16 Metsanduse korraldamise tegevussuund ......................................................................................... 45 5 KEVADe mõjude hinnang ................................................................................................................................. 47 5.1 Elurikkus, maastikud ja mullad .............................................................................................................. 47 5.1.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 47 5.1.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 49 5.1.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 53 5.2 Kliima ............................................................................................................................................................... 54 5.2.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 54 5.2.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 57 5.2.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 58 5.3 Ringmajandus (sh jäätmed) .................................................................................................................... 60 5.3.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 60 5.3.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 64 2  5.3.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 65 5.4 Veekeskkond (sh merekeskkond) ......................................................................................................... 66 5.4.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 66 5.4.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 67 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 69 5.5 Maavarade uurimine ja kaevandamine .............................................................................................. 70 5.5.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 70 5.5.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 70 5.5.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 75 5.6 Välisõhk (sh müra) ...................................................................................................................................... 76 5.6.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 76 5.6.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 78 5.6.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 80 5.7 Kiirgusohutus................................................................................................................................................ 81 5.7.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 81 5.7.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 81 5.7.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 82 5.8 Keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus)................................................................................... 84 5.8.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 84 5.8.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 85 5.8.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 85 5.9 Kestlik maapoliitika (sh maatoimingute korraldamine) ............................................................... 86 5.9.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 86 5.9.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 87 5.9.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 88 5.10 Keskkonnaandmed ..................................................................................................................................... 89 5.10.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 89 5.10.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 90 5.10.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 91 5.11 Ilmateenused ................................................................................................................................................ 92 5.11.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 92 5.11.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 93 5.11.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 93 5.12 Majandusvaldkond ..................................................................................................................................... 93 5.12.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 93 5.12.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 97 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 98 5.13 Metsanduse korraldamine ...................................................................................................................... 99 5.13.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 99 5.13.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................100 5.13.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................101 5.14 Regionaalareng ......................................................................................................................................... 101 5.14.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................101 5.14.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................104 5.14.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................106 3  5.15 Sotsiaal- ja kultuurivaldkond ............................................................................................................... 107 5.15.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................107 5.15.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................109 5.15.3 Ettepanekud KEVADe täpsustamiseks, leevendavad meetmed ...............................109 5.16 Keskkonnatervis ........................................................................................................................................ 109 5.16.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................109 5.16.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................110 5.16.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................113 5.17 Ruumiloome .............................................................................................................................................. 114 5.17.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................114 5.17.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................117 5.17.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................120 5.18 Riigi julgeolek ja välissuhted ............................................................................................................... 120 5.18.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................120 5.18.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................121 5.18.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................122 5.19 Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud .................................................................................... 122 6 Ülevaade mõjude hindamise korraldusest, osapoolte kaasamine ................................................. 126 6.1 Mõjude hindamise protsessi osapooled......................................................................................... 126 6.1.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja .................................................................126 6.1.2 Mõjude hindamise eksperdirühm ........................................................................................126 6.1.3 Asjaomased asutused ................................................................................................................127 6.1.4 Muud huvitatud osapooled ....................................................................................................128 6.2 Seisukohtade küsimine .......................................................................................................................... 128 6.3 Avalikustamine .......................................................................................................................................... 128 6.4 Ülevaade hindamise käigus esinenud raskustest ........................................................................ 129 7 Leevendavad meetmed ja seire .................................................................................................................... 131 8 Kokkuvõte ............................................................................................................................................................. 133 LISAD 135 Lisa 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm................................................................................................................................................................... 135 Lisa 2. Kontrollküsimustik ..................................................................................................................................... 135 Lisa 3. Muud huvitatud osapooled ................................................................................................................... 135 4 Lühendid ja mõisted Tabel 1. KEVAD 2030 mõjude hindamise aruandes kasutatavad olulisemad lühendid ja mõisted Mõiste Selgitus KEVAD Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Arengukava kestus 2023–2030. KEVADe Keskkonnaministeerium, kes vastutab KEVADe koostamise eest ja kellel on KSH koostamise menetluses vastutav roll. korraldaja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise menetlus. KeHJS Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise aruandesse. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu). KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse tõenäoliselt olulised mõjud KSH programm ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmi nõuded on sätestatud KeHJS §-s 36. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemus, mis koostatakse lähtudes KSH KSH aruanne programmist (nt olulised mõjud, metoodika). KSH aruandele kehtivad nõuded on esitatud KeHJS §-s 40. Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise strateegilise hindamise programm. programm Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise strateegilise hindamise aruanne. aruanne Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamine strateegiline hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Strateegilisel tasandil võib oluline keskkonnamõju tekkida olukorras, kus näiteks KEVADe Oluline mõju eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, Euroopa Liidu või Eesti strateegilistele eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Sellisel juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 1 Peterson jt 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 5 1 Sissejuhatus Käesoleva strateegiliste mõjude hindamise objektiks on Keskkonnaministeeriumi poolt koostatav valdkondlik arengukava Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD). Arengukava koostamine algatati 11. märtsil 2021 heaks kiidetud KEVADe koostamise ettepanekuga.2 KEVAD seab Eestile keskkonna valdkonna sihid aastani 2030 ning korrastab valdkonna strateegilist planeerimist. KEVAD asendab seni kehtinud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna erinevad alavaldkonnad (vt ptk 2). Keskkonnaministeerium algatas KEVADe keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 25.03.2021 ministri käskkirjaga nr 1-2/21/164. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2021 istungi protokollilise otsusega koostada KEVAD ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-ga 11. Lähtuvalt KeHJS §-st 311 on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat.3 Kuna KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehakse lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule ka kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub mõjude hindamine lisaks KeHJSes sätestatud nõuetest ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri; edaspidi kontrollküsimustik).4 Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm (vt Lisa 1). See läbis KeHJSe kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 31.05.2022 (Keskkonnaministeeriumi 31.05.2022 kiri nr 1-14/22/1125-30). 2 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi Lisa 1 – KEVAD 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium. 3 Peterson jt 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat käsiraamat 4 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 6 Käesolev aruanne kajastab mõjude hindamise teist ja viimast etappi. Selle käigus hinnatakse mõjusid vastavalt kinnitatud mõjude hindamise programmile, järgides KeHJSe kohast KSH aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. Mõjude hindamine koostati mõjude hindamise eksperdirühma poolt esmalt KEVADe eelnõule seisuga 12.10.2022. Mõjude hindamise kaasamise ja avalikustamise protsessi käigus mõjude hindamist vajadusel täiendatakse. 7 2 KEVADe lühikirjeldus Seni on olnud keskkonnavaldkonna katusdokumentiks Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (koostatud 2007. aastal), kuid selles ei käsitleta enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ega kaeta terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Lisaks on tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja Euroopa Liidu direktiividest kohustuslik ning neis sätestatud nõuete täitmiseks vajalik koostada mitu Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilist arengudokumenti (nt riigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava, Eesti merestrateegia meetmekava). Hetkel on need erineva detailsusastmega ega pruugi olla kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse määruses „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitatud nõuetega. Sellega seoses hakkab KEVAD kehtivat Eesti keskkonnastrateegiat asendama. Seejuures integreeritakse KEVADe koostamisega erinevad keskkonnavaldkonnas seni kehtinud ja koostatavad strateegilised dokumendid üheks tervikuks, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid, olulisemad tegevused ja mõõdikud aastaks 2030. Sellega täidetakse ühest küljest erinevate väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid, kuid omandatakse ka riigisiseselt keskne vaade keskkonnavaldkonnale tervikuna. KEVADe koostamine on seega osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest (mille eesmärk on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele) – selle käigus viiakse tulemusvaldkonna „Keskkond“ juhtimine üle kahele valdkondlikule arengukavale: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ja Metsanduse arengukava 2021–2030. KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud kohustuste täitmisesse. Arengukava on seotud paljude tulemusvaldkondadega, näiteks tihedamalt „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. KEVAD on visiooniks seadnud: „Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti!“ Sellest lähtuvalt on KEVADe üldeesmärgiks järgnev: „Teadvustame keskkonna taluvuspiire – majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil.“ KEVAD jaotub 16-ks keskkonnavaldkonna alamvaldkonnaks ehk tegevussuunaks. Need omakorda jaotuvad läbivateks teemadeks (3), põhivaldkondadeks (8) ning keskkonnavaldkonna arengut toetavateks valdkondadeks (5). Järgnevalt on toodud kõik alamvaldkonnad koos eesmärgi ja olulisemate planeeritavate tegevustega. 8 Läbivad teemad Elurikkus ja maastikud – Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega. 1. Edendame elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerime elurikkuse hoiu kõikidesse sektoritesse. 2. Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride piisavust. 3. Tagame inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. 4. Töötame välja ja rakendame ökosüsteemiteenuste seisundi muutuste mõõtmise metoodikad, tugevdame keskkonnaga arvestavat ettevaatusprintsiipi elurikkuse hoiul ning sisustame looduse iseväärtuse olemuse. 5. Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas keskkonnavastutuse põhimõtet „saastaja maksab“ tõhusamalt elurikkuse kaitseks rakendada. 6. Leiame ja rakendame uudsed lahendused, sh innovaatilised finantslahendused, mis võimaldavad ka erainvestoritel elurikkuse kaitse eesmärkidesse pikaajaliselt investeerida ning motiveerivad maaomanikke vabatahtlikult kaitseväärtusi kaitsma. Kliimapoliitika – Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral. 1. Lepime kokku erinevate sektorite panuse ja rakendame seda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutmiseks. 2. Lõimime kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. 3. Loome kliimaeesmärkide täitmist soodustava keskkonna ja tugiteenused riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele. 4. Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks, kliimateenuste arendamiseks ning majanduse edendamiseks. Ringmajandus – Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. 1. Rakendame vajalikke meetmeid ringmajanduse mudelile üleminekuks. 2. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid terviklikult asjakohastes õigusaktides. Põhivaldkonnad Looduskaitse – Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud. 1. Säilitame ja parandame omamaiste liikide ja elupaikade seisundit. 2. Tagame aja- ja asjakohase ülevaate eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi ning uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi. 3. Töötame välja kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi ja viime selle ellu. Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine – Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. 1. Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed. 2. Töötame välja ja viime ellu jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia. 3. Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid. Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine – Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. 9  1. Viime ellu merekaitse reformi. 2. Loome mere kestliku kasutuse tagamiseks sinimajanduse tegevuskava. 3. Määrame Eesti mereala toitainete maksimaalsed reostuskoormused. 4. Viime ellu digimere kontseptsiooni. Maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamine – Eesti maavarasid uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest. 1. Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted. 2. Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud. 3. Haldame maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid. Välisõhu kaitse – Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule. 1. Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. 2. Vähendame õhusaastet. Kiirgusohutuse tagamine – Eestis on tagatud optimaalne kiirgusohutus. 1. Tõstame inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja ohtude vähendamise meetoditest. 2. Vähendame radioaktiivsetest jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid ohtusid. 3. Minimeerime looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud. Jäätmekäitluse korraldamine – Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine on igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. 1. Loome ja rakendame jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi ning tagame süsteemse järelevalve. 2. Digitaliseerime jäätmevaldkonna ning tagame andmete kvaliteedi, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse. Mullad – Rakendada Eestis ellu sidus keskkonnakasutuse, maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikke vajadusi arvestav lähenemine, mis tagab muldade hea seisundi säilimise ja muldade elutähtsate teenuste pakkumise. 1. Sätestame mulla definitsiooni 2. Kujundame mullavaldkonnas keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva käsitluse 3. Lepime kokku maakasutuse hierarhia 4. Täpsustame ja arendame mullaseiret Keskkonnavaldkonna arengut toetavad valdkonnad Keskkonnateadlikkus ja -haridus – Keskkonnateadlik mõtteviis ja käitumine on saanud normiks kõigis eluvaldkondades. 1. Töötame välja ja viime ellu riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi. 2. Toetame ja tunnustame avaliku sektori, ettevõtete ja üksikisikute tooteid, teenuseid ja tegevusi, mis loovad võimalusi keskkonnahoidlikuks käitumiseks. Maatoimingute korraldamine – Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika põhimõtetega. 1. Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted. 10  2. Kodifitseerime maatoimingute õigusaktid, rakendame õigusakte ning arendame maatoimingute eest vastutavaid asutusi terviklikult. 3. Viime maatoimingud ellu lihtsalt, kiirelt ja säästlikult digitaalsete maakorraldustoimingute kaudu. Ruumiandmete tagamine – Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. 1. Hõivame, töötleme, analüüsime ja avalikustame ruumiandmeid ning arendame aja- ja asjakohaseid ruumiandmeteenuseid, sh rakendame 3D- ja tehisintellekti lahendusi. 2. Tagame ruumiandmete kui avaandmete koostoimelisuse ja leitavuse, sh Eesti geoportaali ruumiandmete kataloogi kaudu. 3. Kesksete lahenduste rakendamine avaliku sektori arendustes aluskaarditeenuse, asukohaotsingu ja kaardiakna osas. Keskkonnakorraldus – Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse kui tööriistakasti, et tagada hea keskkonnaseisundi ja tõhusa keskkonnakasutuse jaoks vajalik raam ning tuua sidusalt kokku majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused. 1. Arendame KMH/KSH protsesside tõhusust ja korrastame õigusruumi. 2. Rakendame keskkonnakasutuse reguleerimise raamistiku terviklikku lähenemist. 3. Loome õigusraami, mille kaudu arendatakse edasi keskkonnakestlikkust toetavat tarbimise, tootmise ja rahastamise mudelit ning töötatakse välja rohepesu kaitsemehhanismid. 4. Muudame keskkonnaseire seadust ja selle alamakte eesmärgiga üle vaadata riigi keskkonnaseire ulatus, korraldus ja andmekogumise põhimõtted. Seire – eesmärk hetkel puudu 1. Koostatakse seire andmeallikate/andmekogude analüüs valdkondade kaupa, arvestades muutuvaid vajadusi keskkonnapoliitika suundades (nt elustiku mitmekesisuse kaitse, kliimamuutustega kohanemine, mikroprügi, kiirmeetodid saaste kontrolliks, kemikaalide jälgimine jne). Arvestatakse Euroopa üldiseid suundumusi ja naaberriikide kogemusi keskkonnateemade käsitlemisel keskkonnaseire osas. 2. Kaardistatakse olulised meetodid/metoodikad vastavalt keskkonnaministri määrusele „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ nr 3 allprogrammide lõikes aineringe põhiliste valdkondade jaoks nagu vesi, õhk ja muld ning elurikkus. Loetletud ja olulised meetodid/metoodikad peavad olema rahvusvaheliselt tunnustatud või standardsed. 3. Analüüsitakse võimalusi uudsete seiremeetodite ja -metoodikate kasutamiseks nii seires kui analüüsis koos IT lahendustega andmekasutuses ja erinevate koostöövormidega, et keskkonnaseisundit paremini hinnata, seejuures kulusid mitte suurendades. 4. Käsitletakse uusi meetodeid ja metoodikaid eesmärgiga saavutada ühtne käsitlus erinevate allprogrammide lõikes, kasutades sarnaseid metoodikaid seires või laborianalüüside ühtlustamisel erinevate programmide raames. 5. Täpsustatakse käsitletud valdkonna andmete koosseisu ja kvaliteedinäitajaid, kus kasutatakse uusi metoodilisi lähenemisi näitajate ajalise ja ruumilise katvuse võtmes. Analüüsitakse seire allprogrammide seirejaamade ja –alade ning kohtade paigutuse põhimõtteid ja kasutust (nt elurikkuse seire, välisõhu seire, pinnavee seire jm). Arvestada tuleks nii seire metoodiliste aluste kui ka seirejaamade paiknemise võrgustikku, et välja pakkuda seirevõrgustiku optimeerimise lahendusi. 6. Tehakse ettepanekud keskkonnaseire seaduse reguleerimise ulatuse muutmiseks, et tagada piisav andmehulk keskkonnaandmete laiemaks kasutamiseks avalikkusele kättesaadavalt ja inimeste käitumisharjumuste keskkonnasäästlikumaks muutmisel. 11 3 Mõjude hindamise metoodilised alused Käesoleva mõjude hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku mõjude hindamise programmi etapis ning on kajastatud ja kinnitatud (KeHJSe terminoloogia järgi: nõuetele vastavaks tunnistatud) programmis (vt Lisa 1). Alljärgnevalt on esitatud täiendavalt olulisemad selgitused. Käesolev mõjude hindamine täidab kahte eesmärki. 1. Esmalt on tulenevalt KeHJSest vajalik KEVADele läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Nõuded KSH sisule ja protsessile on sätestatud KeHJSes, mida käesolevas mõjude hindamises järgiti. Sellest tulenevalt järgib ka käesolev aruanne KeHJSega KSH aruandele seatud nõudeid. (Seejuures võib välja tuua, et antud juhul on tegemist mõnevõrra ebatavalise KSHga – kuna KEVADe arendatavad valdkonnad on suuresti samad, mida tavapäraselt KSH käigus hinnatakse, siis hindab käesolev KSH seda, kuidas KEVAD mõjutab enda eesmärgiks olevaid valdkondi, ehk teisisõnu teeb KEVADele „kvaliteedikontrolli“.) 2. Kuna aga KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehti lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule ka kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Seega, käesolev mõjude hindamine käsitles kõiki puudutatud eluvaldkondi. Selleks et tähelepanuta ei jääks ükski potentsiaalselt oluline mõju, on mõjude kaardistamiseks kasutatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas esitatud kontrollküsimustikku5, mis katab kõiki eluvaldkondi. Seejuures tuleb tähele panna, et mõjude hindamine on samas lahutamatu ja oluline osa poliitikavalikute kujundamise (arengukava koostamise) protsessis, mida näeb ette Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõige 1. Käesolev mõjude hindamine ei täida kogu seda (arengukava koostamise protsessis sisalduvat mõjude hindamise) rolli. See on arengukava koostaja ülesanne ja selleks on KEVADe koostamise juurde loodud ja töösse kaasatud ka valdkondlikud töörühmad. Käesoleva mõjude hindamise eksperdirühm on KEVADe koostamise töögrupi kõrval täiendavaks konsultatsioonimeeskonnaks (nö partneriks), kes juhib tähelepanu riskidele (oluline vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajaduse korral ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. 5 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 12 Käesolevas mõjude hindamises lähtuti kahest erinevast metoodilisest lähenemisest (esitatud ka eraldi alapeatükkidena mõju hindamise peatükis 6): 1. KEVADe tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on eelkõige tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele ja eesmärkidele. Seda analüüsiti vastavusanalüüsi käigus. Vastavusanalüüsi puhul on peamiseks hindamisküsimuseks see, kas KEVADega kavandatav on erinevate asjakohaste strateegiliste eesmärkidega kooskõlas ja aitab eesmärkide saavutamisele kaasa või töötab neile vastu. 2. Teiseks lähenemiseks on välismõjude analüüs, mille käigus prognoositakse KEVADega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid. Mõlemal juhul on vajadusel esitatud ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures lähtub mõju hindamine hinnatava dokumendi (strateegilisest) tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. KEVADega seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku tegevuskava tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada erinevate tegevustega. Seega ei ole ka mõju hindamise käigus võimalik väljendada konkreetseid otseseid mõjusid alameesmärkide ja tegevuste kaupa (eriti veel kvantitatiivselt), vaid viidata saab eelkõige eeldatavatele suundumustele. Oluline on läbivalt arvesse võtta KEVADe kui terviku mõjusid, arvestades nii üldeesmärke, valdkondlikke eesmärke kui tegevusi ning vajadusel ka nendevahelisi seoseid ja võimalikku koosmõju. KEVAD on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Mõju hinnatakse Eesti-üleselt laskumata piirkondade eripärasse. Hindamise ajaline ulatus kattub KEVADe kestuse ulatusega. Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid võimaliku piiriülese mõju kohta. Samas ei ole käesoleva hindamise käigus leitud, et kavandatav tegevus tooks endaga kaasa olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese KSH(sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46 mõistes. Piiriülene mõju on ohjatud rahvusvahelistest strateegilistest dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil kinni pidamisega. KEVADet koostatakse Eesti jaoks ja peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega ja võetud kohustustega. Vastavalt KeHJSele peab KSH aruanne sisaldama ka ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlusest strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning alternatiivsete stsenaariumite võrdlust. Seda on võimalik teha ainult juhul, kui alternatiivseid arengustsenaariumeid käsitletakse ka hinnatava arengudokumendi koostamisel. KEVADe koostamisel on lähtutud ühest, eelduslikult tõenäolisemast arengurajast ja erinevaid terviklikke (kogu valdkonda hõlmavaid) alternatiivseid arengustsenaariumeid ei käsitletud, mistõttu ei saa seda teha ka KSH aruanne. 13 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord6 Kuna keskkonnavaldkonna hetkeolukorra kirjeldus koostati esmalt juba mõjuhindamise programmi etapis, lähtub käesolev peatükk samast struktuurist (alapeatükid), mis programmis. Mõjuhindamise ja aruande koostamise etapis on kirjeldustesse vajadusel tehtud sisulisi täpsustusi. 4.1 Elurikkuse valdkond7 Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad ökosüsteemide, liikide ja nende elupaikade ning geenide mitmekesisus.8 Maailmaperspektiivis on umbes 75% maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast inimtegevusest oluliselt mõjutatud.9 Eesti looduse mitmekesisuse kogumiku põhjal on enam kui saja-aastase järjepideva looduskaitse tulemusena Eesti territooriumist umbes viiendik kaitse all (19,4% maismaast ja 18,7% territoriaalmerest koos majandusvööndiga).10 Tuuakse ka välja, et range kaitse all on maismaast 11%, millest loodusreservaadid moodustavad 0,2% ja sihtkaitsevööndid 10,8%. Viimase (aastatel 2017– 2019) ohustatuse hindamise järgi on 12 399-st hinnatud liigist Eestis soodsas seisundis 49%, ohustatud 8% ja ohulähedasi 4%.11 Eestis on 60 Euroopa Liidus ohustatud elupaigatüüpi ning 100 Euroopa nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ lisadesse kantud liiki.12 Neist ebasoodsas seisundis on 43% elupaikadest ja 37% liikidest, kusjuures 7% liikide seisund on seni teadmata.13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu linnudirektiivi 2009/147/EÜ kantud Eestis pesitsevatest lindude populatsioonidest on languses 48% (langeva lühiajalise populatsioonitrendiga on 36%, pikaajaline populatsioonitrend on langev 48% linnuliikidest).14 Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt on Eesti elupaikade/-rikkuse seisund Euroopa keskmisest parem, kuid suures plaanis on Eesti trendid muude Euroopa piirkondadega sarnased.15 Kõige suuremad probleemkohad on kuivendus, raied (eelkõige lageraie16), rohumaade majandamise lakkamine, koosluste liigilise koosseisu muutumine (sh 6 Tulenevalt KeHJS § 40 lõike 4 punktist 3 peab KSH aruanne sisaldama eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, kuid käesoleva valdkondliku strateegilise dokumendi puhul on see sisuliselt valdkonna hetkeolukorra ülevaade. 7 Elurikkuse valdkonna hetkeolukorra kirjeldus katab ühtlasi ka looduse mitmekesisuse kaitse teema. 8 Elurikkus. Ökosüsteemid. Euroopa Keskkonnaagentuur. 9 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 10 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 11 Eesti Punane Nimestik. Keskkonnaministeerium. 12 Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ Artikkel 17 National Summary Factsheet - Estonia 13 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 14 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 15 EEA Report No 10/2020. State of nature in the EU. Results from reporting under the nature directives 2013–2018. European Environment Agency. 16 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 14 (invasiivsete) võõrliikide levik17), põllumajandusreostus ja veekogude seisundi 18 muutumine. Nende tulemusel võib oluliselt väheneda Eesti elurikkus, keskkonna kestlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja/või kvantiteet. Pikas perspektiivis ei ole praegune ekspansiivne majandusmudel kestlik ega suuda tagada inimkonna ja looduskeskkonna heaolu. Ringmajanduse19 rakendamine aitab kulutada vähem loodusressursse ning seeläbi toetada loodusliku mitmekesisuse säilimist. Ka kliimapoliitika seisukohast on oluline rakendada looduspõhiseid lahendusi (nt märg- ja turbaalade kaitsmine ja taastamine ning linnade kliimamuutustele vastupanu parandamine) ning ressursside kestlikku majandamist elurikkuse seisukohalt olulistel aladel (nt veekogudes, metsades, põllumajandusmaastikes). Tähelepanu tuleb pöörata ka mullatervisele ja mullakaitsele. Üha enam on tegeletud elupaikade seisundi parandamisega. Keskkonnaagentuuri koostatud kogumiku Eesti looduse kaitse aastal 202020 põhjal on tänaseks on taastatud rohkem kui 10 000 ha sookooslusi (alustatud on ka madalsoode taastamisega) ja umbes 40 000 ha poollooduslikke kooslusi on hoolduses. Selle tulemusena on saavutatud 2020. aastaks seatud soode taastamise eesmärgid, kuid pärandniitude puhul oli puudujääk eesmärgist üle 5000 ha ulatuses. Panustatud on ka rändetakistuste eemaldamisele vooluvetes.21 Eduka näitena tasub välja tuua ka väljasuremisohus oleva kõre (Epidalea calamita) arvukuse, mis on riikliku seire andmetel hakanud kasvama kõigis suuremahuliselt taastatud elupaikades.22 Samuti on globaalselt kriitilises seisundis oleva euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamine Hiiumaale olnud edukas.23 Keskkonnaseisundi paranemise tulemusena on ka Eesti suurkiskjate populatsioonid ühed Euroopa elujõulisemad.24 Maastikumustrite muutused tulenevalt linnastumisest ning hajaasustuse struktuursetest ja funktsionaalsetest muutustest mõjutavad vähemal või rohkemal määral ka lisaks elurikkust juba ökosüsteemide tasemel. Seega on looduse mitmekesisuse kaitses üha enam rõhk ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel ja sellest tulenevalt maastikumastaabilisel (vrd üksiku ökosüsteemi või populatsiooni põhine jne) lähenemisel. Lisaks kaitstavatele aladele on olulisel kohal ka elupaikade sidususe tagamiseks rohekoridorid. Viimaste puhul on oluline, et erimastaabilised ruumilise planeerimise instrumendid oleks kooskõlas mh looduskeskkonna vajadustega ning järgiks kestlikkuse põhimõtteid. Siinkohal omab olulist tähtsust ka elurikkuse tagamine tehiskeskkonnas. Lisaks rohevõrgustikule on oluline elupaigamuster tervikuna eri mastaapides ja aspektides (nt puiesteed, tiigid, kraavid, koduaiad, sisehoovid, haljastuslikud väikeelemendid). 17 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 18 Euroopa looduskeskkonna raport: elurikkuse edulugu ikka liiga väike. Keskkonnaministeerium. 19 Ringmajandus. Keskkonnaministeerium. 20 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 21 Vooluveekogude projektid. Keskkonnaministeerium. 22 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 23E Landing 2017 Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) reintrodutseerimise edukus maailmas ja Eestis. Eesti Maaülikool. 24 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 15 Kestlikud ökosüsteemid pakuvad inimkonnale mitmesuguseid vajalikke 25 ökosüsteemiteenuseid : (i) tugiteenused (nt toimiv aineringe, mullateke, elupaigad); (ii) reguleerivad teenused (mõjutavad näiteks kliimat, vee ja õhu kvaliteeti; tolmendamine); (iii) varustusteenused (nt toidu-, puiduressurss); (iv) kultuuriteenused (nt lõõgastumispaik, teaduslike uuringute sisend). Kliimapoliitika valguses on toimivatel ökosüsteemidel oluline roll kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamisel ja nendega kohanemisel (nt vegetatsioon kaitseb erosiooni eest, rannikuökosüsteemid puhverdavad üleujutusi, boreaalse regiooni sood ja metsad talletavad suurima osa Euroopa süsinikuvarudest).26 4.2 Kliimapoliitika valdkond 4.2.1 Leevendamistelg Eesti kliimapoliitika on kujunenud Euroopa Liidu õigusraamistikus, mis omakorda juhindub rahvusvahelistest kokkulepetest, mille rakendamise suurim proovikivi on Eestis põlevkivitööstus. Kogu energeetikasektori (sh transport) heide moodustab 81.9% kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) koguheitest.27 Riikide edetabelis on Eesti positsioon paranenud süsinikuheites nii SKT kui ka inimese kohta tingituna põlevkivienergeetika kiirest vähenemisest perioodil 2019–2020.28 Eesti on olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele nii Pariisi kokkuleppe kui ka Euroopa Liidu kohustuste täitmisel seni eeskujulik. Kuid kui maakasutuslik-metsandusliku CO2 sidumine on LULUCF arvestuses aastast 2011 järjest vähenenud, siis alates 2020. aastast pöördus see heiteks. Üldiselt on selleks kümnendiks võetud kliimapoliitika alleesmärkide täitmine siiski realistlik, kuid Pakett „Eesmärk 55“ õigusaktide jõustumine võib kaasa tuua rangemad kliimaeesmärgid. Kliimapoliitika eesmärkide saavutamist mõjutab väga oluliselt põlevkivienergeetika (laiemalt ka põlevkivitööstus). Põlevkivi kasutus energeetikas on viimastel aastatel järsult vähenenud. Eesti tööstused on üldiselt suure energiaintensiivsusega, mis väljendub ka Eesti madalas energiatootlikkuses. Jahutusmajandus on tekitanud lisanduva energiatarbe. Ka pole heidet vähendatud transpordivaldkonnas ja põllumajanduses. Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (v.a raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse (aastad 2031–2040). Ka vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi. Seda eelkõige puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse 25 Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused. Keskkonnaministeerium. 26 M Sall jt 2012 Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. SA Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 27 Kasvuhoonegaasid Eestis | Keskkonnaministeerium. 28 Greenhouse gas emissions per capita. Eurostat. 16 hajaasustusse. Hajaasustuses tingib tarbijaskonna vähesus klassikaliste turumajanduse põhimõtete järgi kõrge hinna toote/teenuse pakkumisel. Samas on seal aga väiksem ostujõud. Lisaks on probleemsed piirkonnad, kus vajalikku taastuvenergiat ei toodeta ning puudub ka infrastruktuur selle tarneks. Tuule-energia tootmist pole võimaldanud piisavas mahus suurendada õiguslikud ja planeeringulised takistused. Järjest teravamat ühiskondlikku arutelu tekitab biomassi energeetiline kasutamine ning seonduvalt looduslike ökosüsteemide sidumisvõime, mida ametlik heitestatistika taandab maakasutusele, statistilisele metsainventuurile ja osalt ka teiste riikide mudelitele. Euroopa Komisjoni tellimusel 2020. a valminud uuring29 näitab, et suurem osa metsa biomassi energeetikas kasutamise viise ning kavandatavaid võtteid suurendab riske süsinikuneutraalsuse saavutamisel, kahjustab bioloogilist mitmekesisust või osutub korraga mõlemal moel ebasobivaks. Küll aga on võimalik suurendada süsiniku sidumispotentsiaali nii pinnases ja juurestikes kui ka suunatuma maakasutusega ja agrotehniliselt nn süsinikupõllunduses. Laiem teema heaolu kasvus on energia lõpptarbimise suurenemine, mis on senini väljendunud nii kodumajapidamiste energiatarbimise kasvus30 kui ka jätkuvas autostumises31. Ringmajandusele on pandud samuti suuri ootusi materjaliringluseks, mis on piiratud nii kui ka majandusprofiili tõttu. Suured ootused on ka kliimariskide suhtes tundlike ressursside kestlikumal kasutamisel. Kõik see eeldab süsteemseid muutusi majanduses, sealahulgas tarbimises, millega kaasnevat muutust ja selle mõjude hindamist peab KEVAD hõlmama. Investeeringud kliimapoliitika elluviimisesse on kasvanud. Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem turuküpsus ning ka täiesti uued läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest nutikamad süsteemid (asjade internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel kümnendil näha Eestisse tulemas läbimurdelist energia-kliimainvesteeringut. Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi kõrge maksumuse ja projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks. Oluliseks arenguks on poliitikate täpsustamine valdkondlikult, näiteks ehituses hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ehituse pika vaate raames. Järjest laialdasemalt ja eesmärgistatumalt käib kliimapoliitika elluviimine kohalikes omavalitsustes, kes on asunud koostama kohaliku tasandi kliima- ja energiakavasid ning võtavad kliimaküsimusi tõsiselt arvesse koostatavates üldplaneeringutes. Kahtlemata on kliimaeesmärkide saavutamise üheks võtmeks maksupoliitika, seda nii energiaaktsiisidena, taastuvenergiatasudena, keskkonnamaksudena, aga ka põhimõttelise muutusena auto- ja kinnisvaramaksud.32 Käesolev KEVADe mõjude hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. 29 A Camia jt 2020 The use of woody biomass for energy production in the EU. Euroopa Komisjon. 30 Disaggregated final energy consumption in households – quantities. Eurostat. 31 Taasiseseisvunud Eestit iseloomustab autostumine ja mootorrataste suur levik. Statistikaamet. 32 Keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021. Riigikogu Arenguseire Keskus. 17 4.2.2 Kohanemistelg Ehkki äärmuslikud ilmaolud on sagenenud ja õhutemperatuur on Eestis tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, on siin kliimamuutuste mõjud seni avaldunud malbelt ja kliimariskid suhteliselt madalad.33 Põhiliselt avaldub kliimamuutus soojade ja lühemate talvedena. Sagenenud on suvised kuumalained. Kliimamuutusel on mõju kogu loodusele, mille tagajärjel võib väheneda elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning taimehaiguste ja võõrliikide levikus. Tõenäoliselt sagenevad erakordsed ilmaolud, liigniiskuse (ka üleujutuste) ja põuaperioodid ning kasvab kahjurite rohkus. See tekitab probleeme põllumajanduses (kannatavad ka talikultuurid) ning mõjutab laiemalt ka teisi ökosüsteeme. Põua sagenemisel väheneb joogivee kättesaadavus, mis on avaldunud mitmetes piirkondades (nt Viimsi, Lääne- Harju) juba praegu. Samas võib kliimamuutustes näha ühiskonnale ja majandusele ka teatavat positiivset mõju (nt küttevajaduse vähenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine, metsakasvu kiirenemine). Veelgi kriitilisemad on Eestile kliimamuutuste välismõjud. Globaalselt kasvab kliimapagulaste arv, massimmigratsiooni laine jõuab paraskliimaga Eestisse pigem varem kui hiljem.34 Kliimariskide suurenemist peab KEVAD nii strateegilistes eesmärkides kui ka tegevuste planeerimisel seadma nii läbivalt kui ka üksikutes keskkonnateemades esmatähtsaks. KEVADe raames peab eritähelepanu osutama linnakeskkonnale, kus avalduvad kliimariskid sagenevad ja intensiivistuvad, iseäranis kuumalainete ja linnade soojussaare efekti kui ka valingvihmadest ja rannikumere või siseveekogude veetaseme tõusust tingitud üleujutuste tõttu.35 Soojussaare efekti leevendamiseks on vaja linnadesse rohkem sini- ja rohetaristut, eriti kõrghaljastust, kuid Eesti linnu ja asustust arendatakse pigem rohealadel, mitte pruunaladel linnamaid taaskasutades. Seega avalduvad mõjud kõigis Kliimamuutustega kohanemise arengukavas 2030 käsitletud valdkondades: tervis ja päästesuutlikkus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, biomajandus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö, taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus. Kliimamuutustega kohanemisel on oluline roll kliima- ja keskkonnateenustel, mis eeldab ka nende reaalset rakendamist maakasutuse suunamisel, asustuse arendamisel ja elukorralduses. Eesti elanike kliimateadlikkus on küll kasvanud viimasel viiel aastal, kuid on ometi Euroopa Liidu madalaimate seas. See võib osutuda üheks takistuseks ka kliimapoliitika leevendamise kui kohanemistegevuste üldsusele põhjendamisel ja elluviimisel. Ennetustegevused kliimamuutustega kohanemiseks ei ole alati piisavad, mille üheks kinnituseks oli 2021. aasta 33 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool. 34 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool. 35 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool. 18 suvise kuumalaine aegne ja järgne liigsuremus.36 Suhteliselt rohkem on investeeritud üleujutusriskide maandamisse ning suurendatud on päästesuutlikkust.37 Kokkuvõttes, kliimamuutuse mõju Eesti majandusele ja inimestele on kõikehõlmav, mõjud on mitmetahulised ning seotud kõigi majandus- ja keskkonnavaldkondadega otseselt ja ka kaudsemalt pikkades mõjuahelates. See eeldab KEVADes süsteemset ja põhjalikku hindamisprogrammi. 4.3 Ringmajanduse valdkond 2020. aastal esitles Euroopa Komisjon roheleppe38 osana ringmajanduse tegevuskava39. Tegevuskava sisaldab ettepanekuid kestlikuks tootedisainiks, jäätmete vähendamiseks ja kasutusvõimaluste parandamiseks (nt kaupade parandamisvõimaluse loomine). Klassikaliselt erineb ringmajandus lineaarmajandusest selle poolest, et tarbimise järel suunatakse toode uude kasutustsüklisse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt jäädavalt 40 jäätmeladestusse või muul viisil (vt joonis 1). kasutud jäätmed tooraine (lineaar- majandus) kasutuselt tootmine kõrvaldamine kasutamine Joonis 1 Ringmajanduse võrdlus lineaarmajandusega Ringmajanduse põhimõtete kasutamine võimaldab erinevate eesmärkide täitmist41: 1. keskkonnakoormuse vähendamine (nt vee ja õhu saastamise ning maavõtu tõttu looduslike elupaikade kadumise juhtudel keskkonnamõju vähendamise võimalusena); 2. toorainete varustuskindluse hoidmine (vähendades toormaterjali saadavusest, hinna kõikuvusest ja impordist sõltuvusest tulenevat ebastabiilsust); 3. konkurentsivõime suurendamine (parandades ressursitõhusust); 36 Kuumalaine tõi juulis liigsuremuse. ERR. 37 Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 38 Green Deal: key to a climate-neutral and sustainable EU. Euroopa Parlament. 39 New Circular Economy Action Plan. Euroopa Komisjon. 40 Closing the loop: new circular economy package. Euroopa Parlament. 41 Closing the loop: new circular economy package. Euroopa Parlament. 19  4. innovaatilisuse suurendamine (protsesside uuendamine ringlussevõtu võimaldamiseks); 5. töökohtade kasv (uued lahendused vajavad tööjõudu). Eesti peab ringmajanduses oluliseks järgmisi põhimõtteid42: • uued ärimudelid (sealhulgas mitme osalise, näiteks ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid), nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele kohalike ressursside (näiteks põllumajanduses, metsanduses) kestliku ja ökoinnovaatilise kasutamise või sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamise kaudu (linnade, külade, MTÜde algatused); • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiliselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sealhulgas tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis), tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti; • tooteid ja teenuseid on disainitud, arvestades kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi; • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks saavad kohalikud omavalitsused motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega; • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine (kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele); • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist; • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid); • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaalmajanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. 42 Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Ringmajandus. Keskkonnaministeerium. 20 Ringmajanduse arengusuundade väljatöötamiseks on Keskkonnaministeerium tellinud metoodika.43 Muude oluliste väljundite seas on selles välja pakutud indikaatorid, mille põhjal hinnata ringmajanduse olukorda ja arengut Eestis. Indikaatorid lähtuvad järeldusest, et Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused; kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha; kus ettevõtete vaheline koostöö on vähene; ning tööturul on pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad. Seega tuleks ka ringmajandust määratleda selle järgi, kuidas on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega; looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme; rakendama uuenduslikke ärimudeleid; looma kvalifitseeritud töökohti; suurendama tootlikkust; ning kaasama erinevaid huvirühmi (ettevõtjad, poliitika kujundajad, ühiskond tervikuna). Eesti oludele vastavaid indikaatoreid on välja pakutud 29. Need jagunevad sisendi (6), tegevuste (9), väljundi (6) ja tulemuste (8) indikaatoriteks. Aastal 2021 tehtud uuringuga44 selgitati ringmajanduse olukord kuues sektoris – ehitus, plast, tekstiil, toit, mets ja puit, teenindus. Ringmajanduse edukuse hinded (viie palli süsteemis) sektoritele erinevate indikaatorite lõikes varieeruvad valdavalt 0 ja 3 vahel. Erisuseks on metsa ja puidutööstus ning teenindussektor, kus on antud ka hindeid 4 ja 5. Võrdluseks ülejäänud Euroopa Liiduga on kuigivõrd võimalik kasutada eco-innovation indeksit.45 Selle põhjal on Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas 17. kohal. Eesti koht ülemaailmses kestliku arengu indeksis 2019. aastal oli 12. ning 2020. aastaks oli saavutatud 10. koht. Kõige nõrgem tulemus oli Eestil just alamvaldkondades „vastutustundlik tootmine ja tarbimine“ ning „kliimaeesmärgid“. Kliimaeesmärkide alamkategoorias on antud kõige negatiivsem hinnang, mille kohaselt peamised väljakutsed on jäänud alles. Trendi hinnangut vastutustundlikule tootmisele ja tarbimisele pole antud, kuid kliimamuutuste vallas on arengut hinnatud stagneerunuks. Ringlusse võetava materjali määr on plaanis kasvatada praeguselt 15%-lt (2019) 30%-ni (2035). Kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus oli 2017. aastal 0,56 eurot/kg, 2019. aastal 0,64 eurot/kg. Aasta 2035 sihiks on 0,90 eurot/kg. 43 K Eljas-Taal jt 2019 Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine. Lõpparuanne. 44 Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Ringmajandus. Keskkonnaministeerium. 45 The Eco-Innovation Scoreboard and the Eco-Innovation Index. Euroopa Komisjon. 21  4.4 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund Veekogude majandamist ja kaitset reguleerivad Euroopa tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ ja üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ. Lisaks on veel mitmeid Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu veekeskkonda kaitsvaid direktiive, millest juhindutakse veemajanduse planeerimisel: nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ, joogiveedirektiiv 2020/2184, põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ, asulareoveedirektiiv 91/271/EMÜ, suplusveedirektiiv 2006/7/EÜ jne. Liikmesriigid määravad kindlaks endale olulised veekogud ja põhjaveekihid ning liigitavad need majandamisüksusteks ehk veekogumiteks. Eesti on moodustanud 744 pinnaveekogumit46 ja 31 põhjaveekogumit47. Nende majandamiseks koostatakse veemajanduskavasid48 ja 49 üleujutustega seotud riskide maandamiskavasid . Eesmärk on saavutada veekogumite hea seisund 2027. aastaks ning vähendada inimesele kahjulike üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Aasta 2020 seisuga on hea seisund saavutamata 47% pinnaveekogumitest ning 26% põhjaveekogumitest. Aastatel 2021–2022 on koostamisel kolmas veemajanduskavade pakett ning teine üleujutusriskide maandamiskavade pakett. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on probleemiks seatud eesmärkide ambitsioonikus ja sellest tulenevalt eesmärkide saavutamise suutlikkus. Eelmiste veemajandusperioodide jooksul on palju ära tehtud. Märkimisväärseim saavutus on nõukogude ajast pärit reovee- ning heitveelahenduste uuendamine, mis on viinud heitveest põhjustatud koormuse võimaliku miinimumi lähedale. Sellegipoolest on ees veel mitmeid väljakutseid. Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. Märkimisväärselt on probleeme ka ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Paljuski on ohtlike ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva keskkonnakasutusega. Oluliseks koormuseks põhjaveekogumite keemilisele ja koguselise seisundile võib nimetada põlevkivi kaevandamise mõju Ida-Virumaal. Olulisteks koormusteks osades põhjaveekogumites on ka põllumajandusest tulenev hajukoormus ja põhjaveevõtt. Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise vahel. Näiteks, millistel juhtudel ja kuivõrd on õigustatud mingi inimgrupi meeleheaks veekogu paisutamine, kui sellega põhjustatakse veekogu ebasoodne seisund. Nõuetekohase joogivee ja reovee teenuse kättesaadavus on inimeste üks põhivajadustest, millest sõltub nii inimeste tervislik seisund, heaolu kui ka reostuskoormus keskkonnale. Eestis 46 Pinnavesi. Keskkonnaministeerium. 47 Põhjavesi. Keskkonnaministeerium. 48 Veemajanduskavad. Keskkonnaministeerium. 49 Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 22 kasutab 85% elanikest ühisveevärgiteenust ja 83% ühiskanalisatsiooniteenust. Täna iseloomustab vee-ettevõtteid killustatus, mis ei võimalda veeteenust osutada mõistliku hinnaga pikas perspektiivis, kuna väike kliendibaas ei võimalda veetaristut kestlikult majandada. Seetõttu vajab vee-ettevõtlus ümberstruktureerimist, et tulevikus saaksid vee- ettevõtted isemajandavaks, tagades veeteenuse järjepidevuse ja nõuetekohasuse ka tulevastele põlvedele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist). Eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele. Tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele seoses joogivee tarbimisega. Üleujutuste poolest on Eestis mõned probleempiirkonnad (nt Tartu, Kärdla), kus ohtu saab ennetada tehniliste võtetega. Üleujutuste mõju ennetamiseks rakendatakse ka administratiivseid meetmeid, millest lihtsaimaks on elamuehituseks piirangualade kehtestamine ja ehitustingimuste seadmine. See välistab olukordi, kus riigil tuleb hiljem üleujutuste korral tegeleda päästetöödega ning varaomanikul üleujutuste kahjude taastamisega. Veemajanduse ja üleujutuste seisukohast muutub järjest olulisemaks kliimamuutustega kohanemise vajadus. Probleemiks on ekstreemsete ilmastikuolude sagenemine – intensiivsed vihmahood, pikad põuaajad. Suurte sademete esinemisel tuleb tagada valmisolek vara ja igapäevaelu kaitseks. Põuaajad lisavad veelgi koormust veevõtule, mis üksikutes kohtades (nt Viimsi) on juba kriitiline. Viimastel aastatel on üles kerkinud ka mitmeid konfliktikohti riiklike või Euroopa Liidu tasandi ambitsioonides. Probleemiks on näiteks Linnamäe paisul muinsuskaitse seisukohast võetud eesmärk säilitada paisutus, veekaitse seisukohast võetud eesmärk tagada tõkestamatus ning looduskaitse seisukohast võetud eesmärk saavutada Natura ala soodne seisund. Konflikt vajaduste ja eesmärkide vahel on ka näiteks Vasavere veehaardel, mis on vajalik piirkonna elanikkonna varustamiseks veega, kuid samas takistab võetud Natura eesmärkide saavutamist. Mitte üksnes veekeskkonna seisukohast, vaid laiemalt kogu keskkonnavaldkonnas on väga oluline tähelepanu pöörata seatavate ambitsioonide ja eesmärkide jõukohasusele ning teostatavusele. 23  4.5 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele lisaks veekeskkonda puudutavatest õigusaktidest (vt ptk 4.4) ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu merestrateegia raamdirektiivist 2008/56/EÜ (edaspidi MSRD). MSRD näeb ette, et liikmesriigid koostavad oma merealade hea seisundi saavutamiseks merestrateegiad, mis koosnevad kolmest etapist: seisundi hinnangust koos hea keskkonnaseisundi määratluste ja keskkonnaalaste sihtidega, seireprogrammist ja meetmekavast, mida ajakohastatakse iga kuue aasta järel. Lisaks peavad merestrateegiate osad olema sidusad ning piirkondlikult koordineeritud. Merestrateegia osade piirkondlik koordineerimine toimub läbi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM. Sellega on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. HELCOMi eesmärk on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni elluviimine, mis hõlmab põllumajandusest pärinevat reostust, kalandust, tööstus- ja munitsipaalheitmeid, kaitstavaid alasid, mereala ruumilist planeerimist, merekeskkonna seiramist ja seisundi hindamist, nafta- ja muude kemikaali reostustele reageerimise valmisoleku tagamist, liikide ja nende elupaikade kaitset, laevandust ning mereprügi ja -müra. Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu põhjal ning võttes aluseks hinnangu käigus ajakohastatud keskkonnaalased sihid on Eesti koostanud merestrateegia meetmekava.50 „Eesti mereala keskkonnaseisundi 2018“ Keskkonnaministeeriumi aruande põhjal on peamisteks inimtegevuse probleemideks: • Eutrofeerumine – peamine survetegur nii Läänemeres tervikuna kui ka Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt pärinev liigne toitainete koormus. Praegu on toitained põhiliselt pärit hajureostustest, eeskätt väetiste (nii mineraalsete kui orgaaniliste) kasutusest. • Saasteainete esinemine – peamiseks koormuse surveteguriks on nende ainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Atmosfäärikande osatähtsus on märkimisväärne. • Kalade väljapüük – peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamiku tööstuslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi taset saavutatud, on kalandusest tulenev surve. • Võõrliikide sissetoomine – võõrliikide surve vähendamiseks on tähtsaim uute võõrliikide invasiooniriski maandamine. Potentsiaalselt kõige olulisemaks levikuteeks 50 Eesti merestrateegia. Keskkonnaministeerium. 24  on laeva ballastvee mahutite vahendusel levivad võõrliigid, mis tähendab, et selle surveteguri puhul on kõige olulisem laevandusega seotud riskide ohjamine. Neid probleeme põhjustavad järgmised inimtegevused: • Rannikukaitse ja üleujutuste vastu kindlustamine. Rannikukaitse ehitised rajatakse üleujutusmõjude leevendamiseks, loodusliku erosiooni vähendamiseks ja rannikualade lainedünaamika muutmiseks. • Süvendamine ja materjali kaadamine. Peamine süvendamine on sadamate hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. • Loodusvarade (liiv, ravimuda) kaevandamine. Mereala kasutatakse ka taastuvate loodusressursside hankimiseks. Eestis kaevandatakse merepõhjast enamasti ehitusliiva. Lisaks kaevandatakse Eestis ravimuda, mida kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises ja ka ravimassaažimisel. • Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt kaabelliine - nii elektri- kui sidekaableid. Merre taristu rajamine ja selle opereerimine suurendavad survet merekeskkonnale. Tuulepargid võivad mõjutada lindude, kalade jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja toitumisalasid. • Elusressursside ammutamine. Elusressursside väljapüük mõjutab mereelustikku otseselt, häirides nende populatsiooni struktuuri ja looduslikku taastootmisvõimet: o Kalapüük. Majanduslikult tähtsamad liigid Eesti jaoks on räim, ahven, koha, meritint, lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb. Kalapüük vähendab püütavate liikide arvukust, teatud püügivahendite, näiteks põhjatraalide kasutamine kahjustab merepõhja elustikku. Kalapüügiga võib kaasneda mittesoovitud kalaliikide, mereloomade ning lindude kaaspüük ja hukkumine. o Meretaimede korjamine. Lisaks kalapüügile tegeletakse Eesti merealal meretaimede, eeskätt punavetika kogumisega, mida kasutatakse näiteks toiduaine- ning farmaatsiatööstuses. • Elusressursside kasvatamine: o Vesiviljelus. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus võib veekogule olla oluline reostuskoormuse allikas. o Põllumajandus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist. Lisaks pärineb hajukoormus ka muudest maismaalistest tegevustest, näiteks maaparandusest, metsandusest jm. 25 • Meretransport. Meretranspordiga kaasnev mõju väljendub peamiselt saasteainete atmosfääri sattumise, tekitatud meremüra ja heitmete merre sattumise kaudu ning naftareostusohuna, mis võib häirida mereelustikku: o Laevandus. Laevade ballastveemahutite kaudu võivad levida võõrliigid, mis mõjutavad kohalikku ökosüsteemi, viies selle tasakaalust välja. Pidev laevaliiklus põhjustab ka veealust müra, mis võib põhjustada füsioloogilisi ja käitumuslikke muutusi mereimetajatel, kaladel ja lindudel. o Sadamad. Laevade opereerimiseks on vaja ehitada sadamaid, süvendada laevateid ja akvatooriume. Nende tegevustega kaasnevad setete kaadamine, ehitusmaavarade ammutamine sadamarajatiste tarbeks, kütuste põletamisega kaasnevate kahjulike ainete heitmine välisõhku ja nende sadenemine merekeskkonda, aga ka ehitustöödega kaasnev meremüra ja laevaliiklus. o Laevaehitus. Laevu ehitatakse peamiselt maal, seetõttu selle mõju merekeskkonnale on suhteliselt väike. Vaatamata sellele võib see tegevus tekitada heitmeid õhku, jäätmeid ja heitvett, mis reostavad merd ohtlike ainete ja toitainetega. • Mere riigikaitseline kasutamine. Eesti mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja miinitõrje, kasutades mereala harjutusalana manöövrite tegemiseks ja laskeharjutusteks. Mere riigikaitselise kasutamisega kaasnevad tegevused, nagu miinide ja laskemoona laskude ja lõhkemise meremüra, plahvatuste lööklaine ning laskemoona toimimisel vabanenud kemikaalide sattumine merevette, mis avaldavad survet mereelustikule. • Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb heitmete sattumise oht merre ja laeva- või muu liikumisvahendi sõiduga kaasnev meremüra. Lisaks mõjutab inimeste kohalolek ja tegevus mereäärsetel aladel sealset looduskeskkonda, häirides näiteks looma- ja linnuliike, või kaudsemalt inimeste olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra jmt kaudu. Bioloogiline mitmekesisus, mereökosüsteem ja toiduvõrgud ei ole saavutanud head keskkonnaseisundit eespool loetletud tegurite koosmõju tagajärjel. Elustiku puhul on tegu keeruliste tunnustega, mis sõltuvad paljude olemasolevate ökoloogiliste ja inimtekkeliste survetegurite koosmõjust, millest mõned on tänaseni ebaselged. Teatud liikide puhul sõltub nende seisund kliimateguritest (näiteks viigerhüljes). Lindude seisundit mõjutavad lisaks põhiasurkondade ja pesitsusalade olukord väljaspool Eesti mereala. Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel on raportis jõutud järeldusele, et tulevikus võivad suure tõenäosusega kasvada meretranspordi, turismi, merevesiviljeluse ja energeetikaga seotud merekasutus. Samuti on täna trend põllumajandusest tuleneva lämmastiku ja fosfori hajukoormuse suurenemiseks. Sellega seoses võib suureneda surve eutrofeerumise, ohtlike ainete ja võõrliikide valdkonnas. Samuti võib kasvada surve taristu rajamisest. Juhul, kui eutrofeerumise tase jääb kõrgeks ning saasteainete sisaldus meres ei vähene, halveneb üldine inimeste heaolu ja tervis. Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne 26 majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele, vesiviljelusele. See tähendab, et juba kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Eesti vetes on uputatud erinevaid laevu. Neist paljude puhul võib kütus ning määrdeained vrakkide degradeerumisel üha suurema tõenäosusega suurtes kogustes lekkima hakata. Lisaks võivad sõjalaevade vrakid kujutada keskkonnaohtu neil leiduvate lõhkekehade ning varasematel põhjatraalpüügi aegadel laevadele takerdunud kummitusvõrkude tõttu. 4.6 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund Eestis kaevandatavad maavarad jaotuvad kasutusotstarbe põhjal kolmeks: energeetilised maavarad (põlevkivi), ehitusmaavarad (lubjakivi, sh dolomiit, kruus, liiv, savi) ja turvas, mida kasutatakse aianduses. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 mln tonni (Maapõueseadus § 46). Aastal 2020 kaevandati pisut üle 9 mln tonni.51 Viimastel aastatel on kaevandamise intensiivsust vähendanud Euroopa Liidu rakendatud CO2 heitkohustega kauplemise süsteem.52 See muudab fossiilsete kütuste põletamise kallimaks, mistõttu saab vabal elektriturul53 eelise taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter. Samuti on mitmed energiaplokid amortiseerumas, ilma puhastusseadmeteta energiaplokkide lubatud kasutamistunnid on ammendatud ning seetõttu on vähenenud elektritootmiseks tarbitava põlevkivi kogus. Arvestades roheleppe54 eesmärki vähendada KHGde heitkoguseid aastaks 2030 ning selleks, et Euroopast saaks 2050. a maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu, on ette näha põlevkivielektri osakaalu vähenemist. Lisaks energeetikale kasutatakse põlevkivi keemiasektoris (vt Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia). Toodetakse põlevkiviõli, vaikusid, alküülresortsiine ja muud. Nendel toodetel puudub ühene seos roheleppe eesmärgiga (sõltub toodete kasutusest) ning võib juhtuda, et põlevkivi kasutamine jätkub ka pärast aastat 2050. Põlevkivi kaevandamine ja ka kasutamine põhjustab olulist keskkonnamõju. Kaevandamise olulisem mõju on põhjavee koguselise ning keemilise seisundi halvenemine, kaevanduste peal ja kuivendusveeks olevate pinnaveekogude hüdromorfoloogiline häirimine (liigkuivenemine, liiga suured vooluhulgad) ja mõjualas olevate elupaikade muutumine (langatustest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused). Põlevkivisektori (mitte ainult kaevandamine) mõjusid tervisele on erinevate meetoditega uuritud ning tehtud ettevalmistavaid töid jätku-uuringuteks.55 Kaevanduste jaoks otsitakse mõjude leevendamise 51 Koondbilanss_seisuga 2020. Maa-amet. 52 EU Emissions Trading System (EU ETS). Euroopa Komisjon. 53 Nord Pool Group 54 Euroopa roheline kokkulepe. Euroopa Komisjon. 55 Biomonitooringu_läbiviimine_põlevkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas. Terviseamet. 27 ja kompenseerimise võimalusi keskkonnamõjude hindamise protsessi abil. Vaja on hinnata põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivset mõju loodusele, majandusele ja sotsiaalkeskkonnale ning püstitatavate keskkonna ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Sarnaselt põlevkivi kaevandamisele on seoses roheleppega toimumas muutused ka turba kaevandamises. Energeetilise turba kaevandamise osakaal on viimaste aastate jooksul langenud väga madalale ning samal ajal on hoogustunud aiandusturba kaevandamine. Seisuga 31. detsember 2020. a asub Eestis 280 maardlat, mille põhimaavara on turvas. Kaevandamisega on mõjutatud 60 maardlat, millel asuvatele turbatootmisealadele on antud 128 kaevandamisluba. 2020. aastal kaevandati 400 500 tonni vähelagunenud turvast, mis moodustab koos hästilagunenud turba kaevandamisega 698 700 tonni. Kaevandamisload kehtivad kuni 2050. aastani. Rohelepe seda konkreetselt välja ei too, kuid kindlate huvirühmade (välismaised kliimaaktivistid, looduskaitsjad) taotlus on lõpetada turba energeetiline kasutamine ja muuta turbatootmisalad märgalaks, et vähendada turbatootmisega kaasnevat KHGde heidet. Küll aga leiab märg- ja turbaalade kaitse käsitlemist erinevates roheleppe algatustes. Samuti on kaalumisel ka õiguslikult siduvate eesmärkide kehtestamine. Lahendusi turbatootmisest tekkivate kliimamõjude vähendamiseks otsitakse tootjate, teadlaste ning Turbaliidu tasemel erinevatest projektidest ja koostööprogrammidest, näiteks WaterLANDS projektist56 ja LIFE Peat Restore kliimamuutuste leevendamise projektist57. Selguse huvides tuleb riigil leida siht või vähemalt stsenaariumid, mille suunas järgmistel aastakümnetel liigutakse. Ehitusmaavarasid kaevandatakse vajaduse põhiselt ning üldiselt kasutuskoha läheduses. Üle- eestilises mastaabis ei ole suurt maavarade defitsiiti veel ette näha, kuid probleeme on piirkondliku varustuskindlusega. Olukorras, kus kvaliteetse maavara leiukohti võib isegi jätkuda, on tihti takistuseks looduskaitselised tingimused või kohalike omavalitsuste ja -elanike tugev vastuseis. Eesti Geoloogiateenistus on teinud ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uuringud Harju, Pärnu ja Rapla maakonnas ning teinud ettepanekud ehitusmaavarade uurimiseks ja varustuskindluse tagamiseks.58 Uuringutes on määratud perspektiivsed alad, kus tulevikus maavara uurida ja kaevandada. Paraku keskenduvad uuringud üksnes vajadustele ja tehnilistele võimalustele ega ole arvestanud sotsiaalseid asjaolusid. Selgelt on näha vajadus ehitusmaavarade kasutuselevõtu plaanimise järele kas maakonna põhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonna asjaolusid. Lisaks paremale läbipaistvusele aitab see kohalikele omavalitsustele ja -elanikele selgitada maavarade uurimise ja kaevandamise vajalikkust. Vabariigi Valitsus algatas 23. detsembri 2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (sh ka keskkonnamõju strateegilise hindamise), mis määrab riiklikud maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas. 56 WaterLANDS: Uus Euroopa Rohelise Kokkuleppe (Green Deal) projekt, mille eesmärgiks on Euroopa märgalade laiaulatuslik taastamine. Tootsiturvas. 57 LIFE Peat Restore. 58 Ehitusmaavarad. Eesti Geoloogiateenistus. 28 Üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad karjäärid. Kaevandamise intensiivsus nendes on aga madal. Võib olla aastaid, kus mõnes karjääris ei kaevandata üldse. Probleemi lahendamiseks tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul kaevandama tsüklitena. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa. Ressursitasu on vaja üle vaadata ka ringmajanduse eesmärke arvestades nii, et soodustatud oleks mõistlik taaskasutus või sobivamate materjalide kasutus. Taaskasutus on mõistlik juhul, kui see täidab eesmärgi esmase maavaraga võrreldes samaväärselt. Sealjuures arvestades majandusliku kulu kõrval ka mõju looduskeskkonnale ning sotsiaalsele keskkonnale. Sobivamad materjalid võivad tõsta nii ehitamise maksumust kui samaväärselt ka ehitise eluiga ning vähendada hoolduskulusid (nt sisse ostetud tugevam ehitusmaterjal võrreldes kodumaise toorega). Lisaks praegu kaevandatavatele maavaradele on Eestis maavarana arvel fosforiit, mere- ja järvemuda (raviotstarbel ja põlluväetiseks), järvelubi ning kristalliinne ehituskivi (graniit, gneiss). Viimastel aastatel on kaevandatud vähesel määral ka järve- ja meremuda. Varasematel aastatel on ka fosforiiti kaevandatud. Fosforiidi varasemast kaevandamisest ja töötlemisest on jäänud mitmed keskkonnamõjud Maardu linna endise väetisetehase piirkonda, aga ka kaevandatud aladel on keskkonnaprobleeme (nt vee- ja õhureostus, varingud). Tehasekompleksi tekitatud keskkonnareostust ja keskkonnamõju likvideeritakse veel tänapäeval. Fosforiidi kaevandamisel ja väärindamisel on võimalik tulevikupotentsiaal (hetkel uurimisel tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega), kuid sellega kaasnevad võimalikud mõjud ja inimeste hirmud tuleb selgitada ning leevendada ja maandada. Kui on selgunud, et olulised mõjud on leevendatavad ja inimeste hirmud on neile arusaadaval viisil ja mõistlike jõupingutustega maandatavad, saab liikuda edasi kaevandamise planeerimise etappi. Nagu põlevkiviga, on oluline fosforiidi maksimaalne väärindamine Eestis. See põhjendab kaevandamise mõistlikkust ning toetab majandust. Põlevkivi ja fosforiidi kõrval tuleb eesmärgiks võtta ka teiste maavarade maksimaalne väärindamine Eestis (lubjakivi, turvas jt). See põhjendab mõistlikku kaevandamist ning toetab majandust. Lisaks eespool nimetatud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel, nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore. 29  4.7 Välisõhu kaitse tegevussuund 4.7.1 Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised Välisõhu kvaliteeti seiratakse reaalajas pidevseirejaamades ning täiendatakse pisteliste mõõtmistega. Eestis on üheksa riiklikku seirejaama. Linnaõhujaamad asuvad Tartus, Kohtla- Järvel, Narvas ja kolm jaama Tallinnas (Liivalaia tänava transpordisaaste mõõtejaam, tööstuse saastet jälgiv mõõtejaam Koplis ning linnaõhu taustajaam Õismäel). Maapiirkonna taustajaamad asuvad Vilsandil, Lahemaal ja Saarejärvel, neist esimesed kaks on rahvusvahelise seireprogrammi EMEP jaamad. Riiklikult rahastatud seiret täiendavad ettevõtete omaseirejaamad Muuga sadama ümbruses ja Ida-Virumaal. Kõik seiretulemused on nähtavad reaalajas Eesti välisõhu kvaliteedi portaalis (vt www.ohuseire.ee). Lisaks mõõdetakse õhukvaliteeti reaalajas Tartu Ülikooli ja EKUKi koostöös Tahkuse seirejaamas Pärnumaal ning Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös Järvseljal. EKUK teeb vajaduspõhiseid õhusaastemõõtmisi kahe mobiilse seirejaamaga Mobair ja mõõtekonteineritega, näiteks piirkondades, kus on palju kaebuseid, või kampaania korras lühiajaliste mõõtmistena, et tuvastada võimalikud seni tähelepanuta jäänud õhukvaliteedi probleemid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ kohaselt on Eesti jaotatud õhukvaliteedi piirkondadeks (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) ning õhukvaliteedi hindamispiiride ja asutustiheduse alusel linnastuteks (Tallinn ja Kohtla-Järve). Praegune seirevõrk täidab kõiki rahvusvahelisi nõudeid. Samas on seirejaamadega katmata Kagu-Eesti maapiirkonnad. Samuti pole ühtegi seirejaama väikelinnades ega alevites. Kuna puiduküte põhjustab seal arvestatavaid õhusaastetasemeid, siis viimati mainitu on tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude üldpildis. NEC direktiiviga (teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/2284) määratud prioriteetsetest õhusaasteainetest on Eestis püsiseirega katmata ammoniaak (NH 3), mille mõõtevalmidus on vaid Lahemaa taustajaamas. See on tõsine puudus, sest just ammoniaagiheite vähendamise eesmärgi saavutamisega on Eestil probleeme. Mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid seiratakse Kundas ja teatud orgaanilisi ühendeid (benseen, tolueen, etüülbenseen – ained, mis esinevad mootorikütustes ja mida kasutatakse plastikute tootmise toorainena ning lahustites) üksteisest eristatuna Õismäel, kuid mitte maataustajaamades. Välisõhu kvaliteet Eestis on Euroopa üldisel foonil hea. Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid õhukvaliteedi piirväärtusi59 (ÕPV) ei ületata. Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) 2021. aasta septembris avaldatud soovituslikud piirnormid on tunduvalt rangemad.60 Need lähtuvad 59 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” Lisa 1 60 Ambient (outdoor) air pollution. WHO. 30 saastetasemest, millest alates on tõenduspõhiselt kinnitatud negatiivne tervisemõju. WHO soovituslike piirnormide valguses on olukord Eestis normeeritud saastainetest (SO2, NOx, PM2.5, PM10, CO) laitmatu vaid vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikoksiidi (CO) korral. Siiski tuleb möönda, et WHO soovituslike piirnormidele vastavad tasemed ei ole ülemaailmses plaanis lähiaastatel linnakeskkonnas saavutatavad. Sellegipoolest tuleb nentida, et märkimisväärse välisõhu kvaliteedi paranemise toovad kaasa erinevad kliimameetmed nii suurtes käitistes kui ka transpordiheite vähendamiseks. Vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi välisõhu seire allprogrammile kuuluvad välisõhu valdkonda ka sademete keemiaseire ja raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire.61 4.7.2 Sademete keemiaseire Selle seireliigi eesmärk on saada ülevaade sademetega langevast saastekoormusest ja kauglevi teel liikuvatest saasteainetest, nende olekust, püsivusest ja mõjust keskkonnale. Sademete keemilist koostist seiratakse lisaks riiklikele vajadustele (õhusaaste koormuse mõju hindamine veekogudele, mullaviljakusele ja ökosüsteemidele) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelise koostööprogrammi EMEP (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad) ning ICP Integrated Monitoring nõuete täitmiseks (Vilsandi ja Saarejärve seirejaamad). Seire toimub 11 jaamas, lisaks kahes jaamas kompleksseire allprogrammi raames ning kuues jaamas metsaseire allprogrammi raames. Programmi uuendamise käigus on hiljutistel aastatel seirejaamade arvu vähendatud, põhjendades seda Eesti väiksuse ja õhusaaste probleemide vähenemisega. Sademetest määratakse põhilised anioonid ja katioonid, pH, elektrijuhtivus, leelisus ning eri jaamades erinevaid raskmetalle (Cd, Cu, Pb, Zn, As, Ni, Hg) ning muid lisandeid (fosfor, ainult Lahemaal PAH, BCB ja kloororgaanilised pestitsiidid). Enamikus jaamades analüüsitakse kuu keskmisi sadeveeproove, mis on kogutud päeva kaupa. 4.7.3 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine Seiret tehakse, mõõtes sammalde raskemetallide sisaldust. Sammaldel põhinev bioindikatsiooni meetod sobib eriti hästi raskmetallide pikaajalise suhtelise saastekoormuse mõõtmiseks. Raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilist hindamist sammalde abil tehakse rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Vegetation nõuete täitmiseks (kaardistatakse üle Euroopa viieaastase seiresammuga). Eestis määratakse sammaldest ICP Vegetation koostööprogrammis nõutud raskmetalle Al, As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Sb, V ja Zn ning lisaks lämmastikku (N). Lähtuvalt ICP Vegetation koostööprogrammi nõuetest kogutakse kahte liiki metsasambla proove: harilik palusammal (Pleurozium schreberi) või harilik laanik (Hylocomium splendens) vastavalt nende levikule. Nüüdseks on loobutud aastatel 2000–2014 aastate kaupa rotatsiooni korras tehtud tihendatud punktide võrguga seirest Kirde-Eestis, Tallinna piirkonnas ja nelja 61 Keskkonnaseire. Keskkonnaagentuur. 31 suurema linna (Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve) ümbruses, põhjendades seda Eesti põhivõrgu piisava tihedusega, kuigi ka selle võrgupunktide arvu vähendati 99-lt 73-le (umbes pooled proovid kogutakse ühel ja pooled järgmisel aastal, korrates tsüklit viie aasta pärast). Detailsemast seirest loobumist tuleb suuremate linnade ümbruses kompenseerida, kombineerides erinevate seirete (nt sademed, veekeemia, õhuseire, õhusaaste leviku mudelarvutuste) tulemusi. Juhul, kui need indikeerivad suurenenud raskmetallide saastet, tuleks analüüsida, mida on võimalik saaste vähendamiseks ette võtta. Vajaduse korral tuleks teha täpsustav uuring. 4.7.4 Keskkonnamüra Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangu62 kohaselt on müra tervisemõjusid varem pigem alahinnatud. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Pikaajaline mürasaaste võib muuhulgas põhjustada enneaegseid surmasid ja südame isheemiatõbe, kroonilisi unehäireid ja keskendumisraskusi. Välisõhus leviva keskkonnamüra puhul võib kõige olulisema teguri ning müraallikana välja tuua transpordisektori. Nii maanteede kui ka linnatänavate liikluskoormused näitavad jätkuvalt kasvutrendi, mis on muu hulgas põhjustatud nii autostumise kasvust kui ka valglinnastumisest. Samas võib välja tuua, et praktilised olukorrad muudavad sageli keerukaks müraalase seadusandluse nõuete üks-ühele rakendamise just liiklusmüra kontekstis. Näiteks võivad tekkida järgmised küsimused/vaidlused: müratundlik hoone ja maantee (või linnatänav) on ajalooliselt paiknenud lähestikku, kuid liikluskoormus on järk-järgult suurenenud ning põhjustab tänaseks müra piirväärtuse ületamist; elanikud on teadlikult valinud elukohaks maantee läheduse (või tiheda liiklusega linnakeskkonna), kuid jätnud arvesse võtmata (või alahinnanud) võimalikku mürahäiringut; kõige tõhusamad liiklusmüra tõkestamise meetmed (müratõkkeseinad63) ei ole linnakeskkonnas reeglina eelistatud lahendus; kes on müra tekitaja – kas tee omanik, kelleks on üldjuhul Transpordiamet (või kohalik omavalitsus) või tee kasutajad; riiklik rahastus müra leviku piiramise meetmete rakendamiseks (nt müratõkete rajamiseks) seab piirangud iga-aastaselt rahastatavatele müra vähendamisega seotud projektidele. Raudteetransport võib samuti olla lokaalselt oluline müraallikas, kuid suures pildis esineb mõjutatud elanikke oluliselt vähem kui autoliiklusega kaasneva müra puhul. Samuti võib mingis konkreetses asukohas esineda probleeme tööstusobjektidest (tehased, kaevandused, tehnoseadmed, tuulikud jne) tingitud müraga, kuid mõjutatud elanikke on siiski suhteliselt vähe võrreldes transpordisektoriga. Üksikobjektide (nt konkreetne ettevõte või müra tekitav tehnoseade) müra on reeglina ka lihtsam reguleerida (konkreetne müra tekitaja on üheselt 62 Environmental noise in Europe — 2020. Euroopa Keskkonnaagentuur. 63 T Lahti 2010 Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine 32 tuvastatav) ning vajaduse korral saab ette näha meetmed asjakohaste normtasemete tagamiseks (vajadusel kaasates järelevalvet teostav Terviseamet). Transpordisektori müra negatiivset mõju püütakse vähendada näiteks iga viie aasta järel koostatavate suuremate linnade (Tallinn, Tartu) ja suurema liikluskoormusega maanteelõikude strateegliste mürakaartide ning nende alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade raames. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilisi mürakaarte peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ nõuetele). Strateegiliste mürakaartide alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade raames meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus on võimalik mürahäiringut vähendada korraga võimalikult paljudel elanikel, lisaks peetakse oluliseks seni vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimist. Strateegilised mürakaardid on teemakaartidena kättesaadavad ka Maa-ameti GIS-kaardirakenduses. Samuti on väiksematel (elanike arvust lähtuvalt) omavalitsustel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud nõuded vajadusel – nt elanike põhjendatud kaebuste (mõõtmistega kinnitust leidnud häiringud) ja/või pädevate ametiasutuste (nt Terviseameti) ettepaneku korral – koostada kohaliku omavalitsuse mürakaart ning müra normtasemete ületamise korral ka müra vähendamise tegevuskava. Kohaliku omavalitsuse müra vähendamise tegevuskavade raames on võimalik juba detailsem ehk objektipõhine lähenemine, mille korral tuvastatakse ka lokaalsed müraallikad ning vajadusel seatakse nõuded konkreetses piirkonnas lokaalse müraprobleemi lahendamiseks (meetmete rakendamiseks). Lisaks hinnatakse liiklusmüra mõju uute teeprojektide (sh teede rekonstrueerimisprojektide) raames ning nähakse ette meetmed kõige kriitilisema müratasemega piirkondades. Projektipõhine lähenemine aitab parandada kõige kriitilisema müratasemega aladele jäävate elanike elutingimusi, kuigi statistiliselt ei too see kaasa mürast mõjutatud elanike arvu märkimisväärset kahanemist. Müraaspektiga arvestatakse üha enam ka eri tasandite planeerimisprotsessides, sealhulgas pööratakse üldplaneeringute koostamise raames tähelepanu konfliktse maakasutuse vältimisele (millele aitab kaasa üldplaneeringuga protsessi raames kohaliku omavalitsuse mürakaartide koostamine) ennetamaks tulevikus esile kerkida võivad müraprobleeme. Transpordisektoriga (ehk peamise mürahäiringu põhjustaja) seotud mürast mõjutatud elanike arvu märkimisväärsed muutused (mõjutatud elanike arvu vähenemise suunas) saavad aset leida eelkõige pikema aja jooksul, lähtudes strateegilistest otsustest (nt autokasutuse vähendamise soosimine), tehnoloogia arengust (nt vaiksemad tehnoloogiad) ning inimeste igapäevaste harjumuste muutustest. 33  4.8 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline järjepidev ja tasakaalustatud tegevus ja ennetustöö riskantsetes valdkondades meditsiinis, tööstuses ning kiirgussündmuste puhul. Võimalik kiirgusrisk võib avalduda kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramisel ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Arvestatav oht võib tekkida avariidest naaberriikide tuumaelektrijaamades ja radioaktiivsete ainete ebaseaduslikul käitlemisel. Radioaktiivsed jäätmed pärinevad peamiselt nõukogude ajast. Jätkata tuleb Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringuid ja tegevusi ning maandada jätkuvalt sealseid riske. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 alusel tuleb tähelepanu osutada Tammiku RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlale ja Sillamäe NORM-jäätmete hoidla võimalikele mõjudele, mis võivad avalduda eeskätt hädaolukorra tulemusel pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivsel saastumisena. Eesti on keskmisest suurema radooniriskiga riik. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018– 2027 põhjal on kolmandik Eesti maismaa pindalast kõrge (>50 kBq/m³) või eriti kõrge (>250 kBq/m³) Rn-riski tasemega. 2019. aastal koostati Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis käsitleb aktuaalselt kiirgusohutuse tegevustikku ja võimalikke kaasnevaid mõjusid. KEVAD peab silmas pidama kiirgusohu suhteliselt suurt riski, mille esinemise tõenäosus on väga väike. Küll vajab tähelepanu radoonirisk, mis otseselt mõjutab inimesi. 4.9 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii jäätmekäitluses kui ka tootmises ja tarbimises. Siinkohal on oluline, et riik oleks suunanäitaja, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit tõhusaid ja uuenduslikke keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Soodustades samal ajal ka tegevusi toetavate digilahenduste väljatöötamist. Ringmajanduse üks oluline osa on jäätmekäitluspoliitika. Jäätmemajandus ringmajanduse osana peab lähtuma põhimõtetest, mille lahutamatud osad on jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus ning ringlussevõtt. Eesmärk on kasutada jäätmeid kui ressurssi ehk saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada seeläbi nõudlust uute loodusvarade järele. Samuti on ringmajanduse kontekstis oluline võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted. 34 Kandev roll ringmajanduse arendamisel (sh jäätmemajanduse tõhustamisel) on ka teadlikkuse parandamisel. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast (esitatud joonisel 2). Selleks, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid, tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Juhul, kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks. Järgmise prioriteedina tuleb need ringlusse võtta. Juhul, kui eelnev pole teostatav, tuleb püüda jäätmeid muul viisil taaskasutada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete raamdirektiivist 2008/98/EÜ lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Joonis 2 Jäätmehierarhia joonis64 Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava on Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022. a lõpuni). Selle strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel. Uus riigi jäätmekava (2022–2028) on koostamisel, sealhulgas on koostamisel jäätmekava 65 keskkonnamõju strateegiline hindamine . KEVAD KSH käesolevas etapis on valmimas jäätmekava tööversioon, mis integreeritakse KEVAD 2030 arengukavasse protsessi käigus. Käesolevas etapis on teada jäätmekava esialgne lühikokkuvõte.66 Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,5 miljardi tonni jäätmeid.67 Statistikaameti andmetel oli Eestis 2020. a jäätmete koguteke 16,70 miljonit tonni, sellest prügilasse ladestati 5,99 miljonit tonni.68 Riigisisene olmejäätmete teke Statistikaameti andmetel oli samal aastal 509 000 tonni ning olmejäätmete ringlussevõtu määr 28,9%. Jäätmete taaskasutuse üldkogus 64 Jäätmed ressursiks. Keskkonnaministeerium. 65 Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH programm. Keskkonnaministeerium. 66 Riigi jäätmekava 2022–2028 lühikokkuvõte. Keskkonnaministeerium. 67 EU waste management: infographic with facts and figures. Euroopa Parlament. 68 Jäätmed ja ringmajandus. Statistikaamet. 35 2020. aastal oli 10,53 miljonit tonni. Täiendavalt vajavad tähelepanu põlevkivijäätmed, arvestades, et kogu jäätmetekkest moodustab nende osakaal ca 80%. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine.69 4. juulil 2018 jõustusid kuue direktiivi muudatused, mis tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Sealhulgas üks olulisemaid muudatusi oli tekkinud kohustus, mis puudutab jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55%-ni, aastaks 2030 juba 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta 65%. Samas kehtestati piirang prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest. Lisaks jäätmetekke vältimise edendamisele on jäätmevaldkonna muudetud direktiivides oluline eesmärk jäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamine ja ühtlustamine koos kvaliteetsete ringlussevõtu lahenduste edendamisega. Jäätmetekke vältimise eesmärkide seadmisel tuleks eelkõige keskenduda selliste jäätmete vältimisele, mille ringlussevõtt ei ole võimalik. Kvaliteetse teisese toorme tagamiseks on vaja soodustada investeeringuid jäätmekäitlusesse ja ümbertöötlemisega seotud tootearendusse. Sealhulgas on vaja leida ja toetada uusi lahendusi ja meetmeid põlevkivijäätmete ringlussevõtuks. Oluline on täpsustada jäätmete lakkamise üle otsustamise protsessi ning hinnata, millistel tingimustel peetakse teatavaid uuesti ringlusse võetud jäätmeid juba toodeteks. Täiendava muudatusena kehtestati direktiivide muudatustega jäätmetekke vältimise meetmed. Sealhulgas jõustus kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid. Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. 4.10 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Alates 2008. aastast tehtavad keskkonnateadlikkuse uuringud70 näitavad, et Eesti elanike huvi keskkonnateemade vastu on üldiselt suur ning hoiakud loodushoidlikud. Siiski on vajaka süsteemsest mõtteviisist ning oskusest seostada oma igapäevaseid valikuid globaalsete 69 New Circular Economy Action Plan. Euroopa Komisjon. 70 Keskkonnateadlikkuse alased uuringud. Keskkonnaministeerium. 36 keskkonnaprobleemidega. Ka Eurobaromeetri küsitlustulemused71 näitavad, et Eesti elanikud näevad kliimamuutusi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem olulise globaalse probleemina ning peavad siinkohal iseenda käitumise muutmisest tähtsamaks riiklikke regulatsioone. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Selleks, et keskkonnainfo oleks hõlpsamini kättesaadavam ja kasutatavam, arendab Keskkonnaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga välja keskse Keskkonnaportaali, mis edaspidi pakuks „väravat“ eri andmebaasides paiknevatele keskkonnaandmetele. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrval on aga oluline luua võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda, sealhulgas suunduda keskkonnakahju tagajärgedega tegelemiselt (näiteks jäätmete sortimine) nende ennetamisele. Samuti on vaja pöörata tähelepanu keskkonnateabe kättesaadavusele eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmades. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on moodustatud juhtrühm ministeeriumi ja haldusala esindajatest, et kujundada ministeeriumi strateegiline vaade, kuidas ühiskonnas keskkonnateadlikkust suurendada, töötada välja selle hindamiseks vajalikud mõõdikud ning planeerida edasised tegevused. „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring 2020“ toob välja ka vajaduse väärtustada vastutustundlikku ettevõtlust, mis aitab tagada efektiivse infovahetuse (sh keskkonnateadlikkuse) nii tarneahelas kui ka ettevõttes endas. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks toetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist igal aastal tegevusi, mis edendavad kestliku keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist. 2022. aastal on programmi eelarve 1 850 000 eurot. 4.11 Keskkonnahariduse tegevussuund Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui kestlikku arengut toetavat haridust, olukord Eestis on hea. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad.72 Koolid ja lasteaiad lähtuvad riiklikest õppekavadest (põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava). Neis on eraldi kirjeldatud õppekava läbiva teemana „Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Üldpädevustena tuuakse välja loodusteaduslik pädevus ja loodusliku mitmekesisuse väärtustamine. Samuti viidatakse õppimisvõimalustele avatud ja mitmekesistele õppekeskkondadele. Koolieelsete lasteasutuste õppekavas ja üldhariduse õppekavades on hetkel toimuva õpitulemuste kaasajastamise käigus uuendatud ka keskkonna ja ökoloogia 71 Special Eurobaromeeter_513. Climate Change. Estonia. Euroopa Komisjon 72 OECD 2018. aasta rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring 37 teemad ning eraldi rõhutatakse keskkonnaalaste teadmiste tähtsust rohepöörde õnnestumiseks. Siiski ei ole kestliku arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, põhjuseks nii õpetajate pädevuse kui ka toimevõime puudus. Probleemiks on ka loodusainete õpetajate järelkasv – OSKA uuringuaruanne (2018)73 toob välja, et huvi eriala vastu on väike, samas aga õpetajate vajadus suur ning töötavate õpetajate keskmine vanus kõrge. Seoses kõrghariduse alarahastusega võib eeldada negatiivset mõju ka keskkonnaerialade pakkumisele ülikoolides. Kogu Eestit katab keskkonnahariduskeskuste võrgustik, mille pakutavates õppeprogrammides osalemist toetatakse süsteemselt KIKi kaudu. Keskuste ja õppeprogrammide informatsioon on kõigile kättesaadav Keskkonnaameti hallatavas infoportaalis (vt www.keskkonnaharidus.ee). Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vastu võetud Keskkonnateadlikkuse ja - hariduse tegevuskava 2019–2022, millele toetudes on alustatud süsteemset mitteformaalhariduse kvaliteedi parandamist. Alates 2019. aastast on Eesti Keskkonnahariduse Ühing vedanud eest õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist ja kvaliteedihindamist, mille kaudu omistatakse kriteeriumitele vastavatele haridusprogrammidele kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Kvaliteediprogrammi järgmist etappi keskkonnahariduskeskuste juhendajate kompetentsimudeli ja enesehindamisvahendi väljatöötamiseks alustati 2021. a sügisel. Oluline on tagada nende protsesside jätkuvus ning seotus formaalharidussüsteemi arengutega. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks aluspõhimõtteks on ühiskonna ja looduskeskkonna kestlik areng. Samas tuuakse välja, et formaalõppes peaksid tekkima võimalused paremini arvestada avatud õppekeskkondades, sealhulgas keskkonnahariduskeskustes, õpituga. Tähelepanu tuleks pöörata ka 2021. a kevadel UNESCO konverentsil vastu võetud kestliku arengu hariduse Berliini deklaratsioonis (Berlin Declaration on education for Sustainable Development) toodud soovitustele, sealhulgas kestliku arengu hariduse integreerimisele elukestva õppe võimalustesse ja erinevatesse haridustasemetesse, samuti õpetajaharidusse. 4.12 Maatoimingute korraldamise tegevussuund Nõudmised maa ja sellega seotud info kvaliteedile ja kättesaadavusele (nt avaandmed ja digilahendused) kasvab ajas, kuna maa on üha suureneva väärtusega piiratud ressurss. Järjest enam on tarvilik suunata maakasutust paindlikult ja kasutada maakasutuses säästlikke võtteid, et kohaneda keskkonnamuutustega (sh kliimamuutustest tulenevate tagajärgedega). Maatoimingute alast kompetentsi ja pikaajalist kogemust omab Eestis peamiselt Maa-amet, mis pakub vajalikke teenuseid muu hulgas paljudele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele (nt maa omandamine, hindamine, riigimaade haldamine, lepingute sõlmimine, 73 Kutsekoda 2018 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus 38 maakorraldus). Samas ei toeta projektipõhine rahastus ja ühtse poliitilise koordineerituse puudumine järjepidevat praktikat, püsivat kompetentsi ning teenuste arendamist. Koondades maa füüsilised, õiguslikud ja majanduslikud andmed, regulatsiooni, tööprotsessid ja infosüsteemi teenused ühtseks maatoimingute platvormiks, suudetaks paremini tagada kinnisomandi otstarbekam ja kestlikum planeerimine, kasutamine ning majandamine. 4.13 Ruumiandmete tagamise tegevussuund Poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste tegemiseks, sealhulgas kõikide planeeringutasemete (üleriigilisest planeeringust detailplaneeringuni) ja liikide (nt eriplaneering, teemaplaneering) juures, on vajalik otsuste aluseks olevate andmete kättesaadavus, kvaliteet ja kasutatavus. Looduskeskkonda puudutavate andmete puhul on eelkõige oluline andmete olemasolu ruumikujul. Täna on otsuste aluseks olev põhiline looduskeskkonna ja inimese loodud keskkonna (nt hooned, teed, elektriliinid) ruumiinfo juba kättesaadav (nt Maa-ameti erinevad avalikud kaardirakendused ja Keskkonnaagentuuri looduskaitselised kaardiandmed e KRATT). Arvestades, et nii looduskeskkonna kaitse kui ka planeerimisvaldkonna küsimused lähevad järjest spetsiifilisemaks ja kohapõhisemaks, on oluline tagada erinevate osapoolte loodavate uute ruumiandmete avalik kättesaadavus, ühildatavus ja koostoime. Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt ruumiandmete tegevussuunda. Maakattetüüpide ja tehislike objektide info aluseks on Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK). See on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluline osa Maa- ameti andmebaasipõhises topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. ETAKi vektorandmetest toodetakse Eesti põhikaarti, kaardirakenduste hübriidkaarti jne. Suures osas põhineb ETAKi stereofotogramm-meetrilisel kaardistusel. Igal aastal korraldatakse Eestis ülelende, mille tulemusel luuakse ortofotod ning tehakse aerolaserskaneerimine. Selle tulemusena uueneb Eesti ortofoto kaart ja reljeefikaart iga nelja aasta tagant. Lisaks eelnimetatutele tehakse ülelendudel kaldaerofotosid (võimaldab objekte täpsustada nurga alt vaadatuna), mis on osutunud väärtuslikuks töövahendiks ruumilistele planeerijatele, mõju hindajatele ja teiste valdkondade esindajatele. Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni (sh maardlate andmestikku), ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud. Pakutav ruumiandmestik on rikkalik. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et kogu informatsiooni jagatakse tasuta, see on lihtsalt ligipääsetav ja kooskasutatav veebirakenduse kaudu ühest kohast ning suures osas alla laetav või kasutatav veebiteenusena, nagu WMS või WFS. Maa-ameti kaardirakendus on Eesti keskne ruumiandmete infoallikas, mida kasutavad paljude töövaldkondade inimesed, nagu notarid, planeerijad, keskkonnakonsultandid, põllumajandustootjad jne. 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu INSPIRE direktiiv 2007/2/EÜ toetab ühtse ligipääsu põhimõtte rakendamist, mis tähendab, et kõikidele ruumiandmetele pääseb ligi ühest punktist. Eestis on selleks kontaktpunktiks ette nähtud Maa-amet. Seega tuleb tagada, et praegu mujal esitatavad ja hoitavad ruumiandmed (miks mitte ka seire jm andmed) oleks leitavad ka Maa-ameti platvormil. Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab alla laetaval viisil ruumiandmeid Keskkonnaagentuur, kes valdab peamiselt looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt kaitstavate liikide täpsemad andmed, reostunud objektid, veemajanduskavadega seotud informatsioon). Osa infost on vabalt alla laetav, ülejäänule pääseb juurde üksnes registreerides ja huvi põhjendades. Keskkonnavaldkonnas on loodud veel mitmeid andmebaase, milles talletatakse ruumiliselt esitamisvõimalikku informatsiooni. Peamiselt on selleks seireandmed. Spetsiifilisemate vajaduste rahuldamiseks on ruumiandmete kättesaadavust võimalik veelgi parandada. Näiteks on probleemiks kohatine keskkonnaandmebaaside paljusus (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, veekataster VEKA, veespetsialisti töölaud Keskkonnaministeeriumi veeveebis, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire andmebaas, Keskkonnaportaal jne). See killustab keskkonnamõju puudutavat informatsiooni, muudab pildi segaseks ning vähendab erinevate andmete omavahelise sünergia saavutamise võimalust. Mõningane probleem on keskkonnalubade põhjal esitatavate seireandmete kättesaadavusega. Osati esitatakse need endiselt aruandena, mitte sissekannetena andmebaasi, ja seetõttu ei ole need automaatselt andmetöötluses kasutatavad. Tihti aga omab seireandmete kogum olulist väärtust (saab hinnata muutusi piirkonnas, mitte ainult objektil, saab hinnata trende, mitte üksnes hetkeolukorda jm) võrreldes eraldi kannetena üksikaruannetes. Sünergiavõimalusi on ka väljaspool keskkonnavaldkonda. Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart), Põllumajandusuuringute Keskuse mulla kaardirakendused, Ehitisregister ja Teeregister. Laiemalt tuleks vaadata ka ühise rahvusvahelise taksonoomia rakendamist, et oleks vähem tõlkimist ja sellest tulenevat müra andmete vahetamisel. Analüüsimist vajab andmebaaside osalise koondamise vajadus. Näiteks võib see aidata vähendada andmete kogumisele kuluvat ressurssi (nt osaliselt ühendada joogivee ja põhjaveeseiret). Lisaks tuleb kaaluda võimalust suurema osa info avaldamist ühe akna (veebirakenduse) kaudu, mis võimaldab huvirühmadel lihtsamalt kätte saada neile olulist informatsiooni (nt põllumajandustootjatele kõikide veekaitsepiirangute ruumilised andmed ühest kohast). Alustada tuleb riigi kogutud ruumiandmete kaardistamisega. Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile ühest 40 pöördumispunktist/teenusest. Ühe pöördumispunkti kasutamine võimaldab andmeid omavahel ühtlustada. Lepitakse kokku andmete esitamise standard, mis annab kindluse, et erinevate osapoolte loodud andmed on vaadeldavad samadel tingimustel (ühtsed täpsusastme põhimõtted, sama koordinaatsüsteem, sama kõrgussüsteem, samad alusandmed jne). Standardiseerimine ja andmete korrektne kuvamine eeldab kompetentsi, mis on olemas Maa- ametil. Töövoogude jaotus (kes loob, kes kogub, kes esitab ja kes kuvab) tuleb kokku leppida teemade kaupa asutuste kompetentsi ja ülesannete põhjal. 4.14 Ilmainfo tagamise tegevussuund 4.14.1 Ilmainfo Info tootmise viisi järgi jaguneb ilmainfo kaheks suhteliselt eraldiseisvaks, kuid kaudset seotud osaks: vaatlusandmed ja ilmaprognoosid. Vaatlusandmed saadakse otse Keskkonnaagentuuri vaatlusvõrgust (maapealsed vaatlusjaamad, raadiosondid, ilmaradarid, vaatluspoid merel, mõõtmised laevadelt, lennukitelt ja ilmasatelliitidelt). Ilmaprognoos saadakse numbrilisest ilmamudelist neljamõõtmeliste (kolm ruumimõõdet ja aeg) andmehulkadena, mis sisaldab regulaarselt paiknevate ruumipunktide ilmaparameetreid, nagu õhurõhk, temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus ja suund jne. Väljundfaili standard on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) GRIB-formaat. Vaatlusandmed, mis edastatakse WMO globaalse vaatlussüsteemi GOS (Global Observing System) kaudu prognoosikeskustesse, on sisendiks prognoosmudelitesse. Mudel arvutab ilmastikutingimuste hetkeolukorrast ja füüsikaseadustest lähtudes prognoosi lähemateks ööpäevadeks. Oluline on seejuures teada, et atmosfääri üleilmse liikumise tõttu vajatakse prognoosiks ka üleilmset andmehõivet, mistõttu ainult Eesti vaatlusandmetele tuginedes Eesti ilma prognoosida ei saa. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on prognostiline väärtus GOS globaalse andmehõive osana. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on oluline roll kohaliku prognoosi täpsuse suurendamisel, kliimaanalüüside jaoks, riigisiseste ilmaga seotud riskide hindamise jaoks ning paljuks muuks riiklikuks otstarbeks. Nimekiri rahvusvahelistest projektidest, organisatsioonidest ja konsortsiumitest, milles Keskkonnaagentuur Eesti esindajana osaleb: • Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) • Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) • Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) • Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) • Numbrilise ilmaprognoosmudeli konsortsiumid HIRLAM (kuni 2025)/ACCORD (al 2021 ühendatud) • NORDMET/United Weather Centres (UWC)/MetCoop 41 4.14.2 Ilmavaatlused Eestis vastutab ilmavaatluste eest Keskkonnaagentuur. Nende seirevõrgus on 111 jaama, mille hulgas on 26 WMO standardile vastavat põhivõrgu meteoroloogiajaama, ranniku-, hüdromeetria-, sademete mõõtejaamad, lennumeteoroloogia jaamad ning kaks ilmaradarit (Tallinn-Harku ja Sürgavere). Tallinn-Harku jaamas lastakse kord ööpäevas üles raadiosonde. Maapealse WMO seirevõrgu territoriaalne katvus on valdavalt hea. Aarhusi konventsioon ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaandmete direktiiv 2019/1024 näevad ette, et keskkonnaandmed, sealhulgas ilmaandmed peaksid olema tasuta avalikult kättesaadavad, kuid Keskkonnaagentuuril ei ole andmete allalaadimiseks vastavat keskkonda. Rakendusliidese loomine avaandmete nõuete järgimiseks on töös. 74 Keskkonnaagentuuri ilmateenuste veebilehel saab andmetabeleid näha tunnise vaatlussammuga, arhiveeritud andmeid saab küsida teabenõude korras. Varasemate aastate tunniandmed on staatiliste tabelitena kättesaadavad rubriigis ajaloolised ilmaandmed.75 Lisaks Keskkonnaagentuurile toodab tunnise sammuga ilmaandmeid avalikuks kasutamiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) neljas vaatluskohas: Tallinnas (loomaaia territooriumil), Aseris (Ida-Virumaa), Külitsel (Tartumaa) ja Uulus (Pärnumaa). Nende andmete kogumisel ei lähtuta mitte WMO standardist, vaid EKUKis kasutatava Airviro õhusaaste seiresüsteemi vajadustest. Selliste vaatlusandmete eeliseks on aga mõõtmised kolmel eri kõrgusel 22 m kõrguses mastis, mis võimaldab hinnata atmosfääri pinnakihi kihistumist ja hajumistingimusi. Õhusaaste seire mõõtmiste tulemused (sh ilmavaatlused mastides) on vabalt kättesaadavad Eesti välisõhu kvaliteedi portaalist (vt www.ohuseire.ee). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teeb regulaarseid temperatuuri, tuule ja õhuniiskuse mõõtmisi Eesti Keskkonnaobservatooriumi struktuuri kuuluvas SMEAR-Estonia mõõtejaamas Järvseljal (Tartumaa). Andmeid kogutakse mastis kõrgustel 30, 50, 70, 90 ja 110 meetrit maapinnast. Need on teadusmõõtmised, mistõttu tuleb andmete kasutamises uurimisrühmaga iga kord kokku leppida. 4.14.3 Ilmaprognoosid Ilmaprognooside eest vastutab Keskkonnaagentuur. Praegu saab Keskkonnaagentuur prognooside koostamiseks vajalikud mudelarvutuse tulemused otse Euroopa Keskpika Ilmaprognoosi Keskuselt (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), mille liige Eesti on. Prognooside aluseks on ECMWF globaalmudel76, mille horisontaalne võrgulahutus (võrgupunktide vahekaugus, mis määrab mudelis käsitletavate nähtuste minimaalse ruumilise ulatuse) on umbes 9 km ja võrgupunktid paiknevad atmosfääri 137 kihis). 74 Tunniandmed. Keskkonnaagentuur. 75 Ajaloolised ilmaandmed. Keskkonnaagentuur. 76 Global forecasts. ECMWF. 42 Lisaks kasutatakse piiratud ala mudeli MEPS väljundit (horisontaalne võrgulahutus on 2,5 km ja vertikaalselt 65 kihti). KEVAD keskendub suuresti ekstreemsete ilmanähtuste prognoosimisele ja varajasele hoiatussüsteemile kliimamuutuse olukorras. Selleks on vajalik piirkondliku väga kõrge lahutusega (500 m või vähem) ilmaprognoosmudeli arendamine (nowcasting model – ülilühiajalise prognoosi mudel). Ülilühiajalise prognoosi mudel võimaldab anda prognoosi lähima 12 tunni kohta, et tagada õigeaegsed hoiatused suurte sademete, äikesetormide, trombide jm ohtlike ilmastikunähtuste kohta Eesti piirkonnas. Ülilühiajalise prognoosimise võime suurendamiseks osaleb KAUR MetCoOp koostöös, mille raames arendatav kõrgema resolutsiooniga MEPS katab suurel määral ka Eesti vajaduse. Numbriliste mudelite arenduseks kasutab Keskkonnaagentuur ECMWF arvutusressurssi ning otsib koostöövõimalusi akadeemiliste teadusasutustega mudeliarenduse vallas. Ilmainfo tagamise tegevussuunas on peamiseks probleemiks ebastabiilne ja suuremalt jaolt projektipõhine rahastus, mis pärsib nii prognooside täiustamiseks vajalikke IT-lahendusi (sh ilmamudeli arendust, lahenduste ülalpidamiskulusid) kui ka seirevõrgu plaanipärast arendamist. Lisaks on projektipõhine rahastus vastuolus pika planeerimisahelaga (ilmavaldkonna spetsiifilised IT-lahendused nõuavad koostööd eri asutuste vahel – Keskkonnaministeerium planeerib eelarvet, KeMIT hangib ja tellib KAURile sobivaid lahendusi). Samuti napib tippspetsialiste ilmamudelite arendamiseks (sh ECMWF ressursside laiemaks kasutuselevõtuks), kaugseireks, andmebaaside ja rahvusvahelise (teadus)koostöö arendamiseks. Kriitilisel kohal on ebaatraktiivsed palgad. 4.15 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, tegevussuund Keskkonnakorraldus on seotud keskkonnanormide, -standardite, -ekspertiiside, -auditite korraldamise ja keskkonnamõju hindamiste ning keskkonnalubade ja -tasude kaudu kõigi KEVADes käsitletud teemadega. Keskkonnakorralduse kaudu on võimalik toetada nii elurikkuse, kliimapoliitika kui ka ringmajanduse valdkonna edendamist. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua selline raamistik, mille sees oleks soodustatud keskkonnakestlikum tootmine ja tarbimine ning seda võimaldavate tehnoloogiate arendus. Seda soodustatakse näiteks vastavate teavituse ja protsesside juhtimise meetmetega (ökomärgised ja keskkonnahoidlikud riigihanked, samuti sektorite/organisatsioonide vaba tahte lepingud). Keskkonnakorraldus hõlmab ka õiguslike raamide seadmist keskkonnakaitselubade ja eriti spetsiifiliste tegevuste puhul komplekslubade nõuetega. Mõjude piiramisele eelneb keskkonnamõjude või strateegiline keskkonnamõjude hindamine, et tuvastada tegevuse kõige tõhusamad keskkonnakestlikud alternatiivid. Keskkonnaseisundit seiratakse keskkonnaseire meetmetega nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtte 43 tasandil. Lisaks traditsioonilisele keskkonnakaitseloa regulatsioonile on üha olulisem hinnata ringmajanduse põhimõtete järgimist – sisendressursi kasutamise efektiivsust (asendades võimaluse korral ressursse teisese toormega), kemikaalide kasutust ja tekkinud toote hilisemaid kasutusvõimalusi kas korduskasutusena või uuesti sisendressursiks ümbertöötlemise kaudu. Uus ja ilmselt majandust struktuurselt ümber kujunema suunav mehhanism on ka kestliku rahastuse meetmete pakett, mis finantsinstitutsioonide tegevuse kaudu edendab peamiselt keskkonnakestlikke projekte ja tegevusi. Ühtne raamistik iga tegevusala jaoks selle kohta, mis on pikaajaliselt keskkonna jaoks kestlik, loob võimaluse võtta ühiseid samme kiiremini ja leida selleks vajalikud rahalised vahendid finantssektorist. Varem väljastati Eestis valdkondlikke keskkonnalube: välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, KHGde kauplemise luba ja lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel koondati 2019. aastal kõik varasemad loatüübid üheks keskkonnaloaks. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutamiseks, paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks, jäätmete käitlemiseks ja maavara kaevandamiseks.77 Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise õigusega keskkonnaluba reguleerib muuhulgas ka KHGde emissiooni, mis on kliimapoliitika valdkonnas keskne teema. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba. Keskkonnakomplekslubasid (edaspidi kompleksluba) väljastatakse tööstusheite seaduse alusel suure keskkonnaohuga tööstuslikeks tegevusteks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Kompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses. Kompleksloa andmisel hinnatakse kavandatava tegevusega tekkivate heidete mõjusid keskkonnaelementidele kompleksselt. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, välisõhk ja pinnas) teise ning on kaudselt seotud ka elurikkuse säilimisega. Kompleksloa omajal on kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat (tööstusheite seadus § 8) ja järgida heite piirväärtusi. Keskkonnatasude eesmärk on vähendada võimalikku kahju, mis tekib loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega (keskkonnatasude seadus § 4 lg 1). Lisaks on selliste tasude rakendamise eesmärk suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, mis on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega, kuid ka elurikkusega (nt elupaikade säilimise või intensiivse kalapüügi ohjamise kaudu). Tulenevalt keskkonnatasude seadusest jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks (keskkonnatasude seadus § 3 lg 3). Viimasel on otsene seos kliimapoliitikaga tulenevalt KHGde heitele rakendatavast saastetasust (keskkonnatasude seadus 3. ptk), kuid 77 Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri 23.10.2019 vastu võetud määrus nr 56. 44 samuti ka elurikkusega (elukeskkonna kvaliteet, eriti aktuaalne veekogude eutrofeerumist põhjustavate fosfor- ja lämmastikühendite puhul, sealhulgas õhu kaudu leviv ammoniaak), ning ringmajandusega (suund saaste vähendamisele näiteks koristusjääkide ja biojäätmete ning reoveesette ringlussevõtu kaudu). Keskkonnakorraldus on tihedalt seotud ka seireandmete olemasoluga (nt keskkonnamõju hindamise raames), mida mitmes valdkonnas on siiski seni veel puudulikult (nt süsinikku siduvate orgaaniliste muldade vananenud mullakaart; ilmavaatluste andmed ei ole hõlpsasti alla laaditaval kujul; päikesekiirgust vaadeldakse, kuid, erinevalt teistest ilmavaatlusandmetest, ei kuvata lähi-reaalajas (vt ptk 4.14). Seega on jätkuvalt üheks keskkonnaseire „pudelikaelaks“ seireandmete kasutatavaks tegemine. Suure hulga keskkonnaandmete taaskasutamine on raskendatud, kuna olemasolevatele andmetele liigipääs avaliku sektori eri asutuste vahel või ka kolmandatele osapooltele on piiratud. Seetõttu nähakse KEVADes olulisena üha arenevas digiriigis avaandmete kaudu andmete ligipääsu lihtsustamist. Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete digitaliseerimist, kättesaadavust ja ajakohasust. 4.16 Metsanduse korraldamise tegevussuund Eesti metsandust korraldatakse metsanduse arengukava kaudu. Hetkel kehtiv Metsanduse arengukava 2011–2020 näeb eesmärkidena ette: • tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine; • luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, sealhulgas töökohtade säilitamiseks ja loomiseks; • suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse; • tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet; • mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades; • tõhustada erametsade majandamist. Uus Metsanduse arengukava 2021–2030 (edaspidi MAK) valmib eeldatavasti 2022. aastal. Selle üldeesmärk on Eesti metsanduse kestlikkuse tagamine. KEVADe aruande koostamisaegse hetkeseisuga väljatöötatud MAKi alaeesmärgid on: • Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, indikaatoriteks: o soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaikade ja metsaliikide arv o halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala (ha/a) 45  o turbe- ja valikraiete pindala osakaal küpsete metsade raiete pindalast (%) • Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline, indikaatoriteks: o puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevustele (tuhat eurot/a) o metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv (%) o tulundusmetsade osakaal metsamaast (%) • Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega, indikaatoriteks: o riigimetsa külastatavus (miljon külastust) o kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala (ha) o osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud (%) Uue arengukava silmapaistvaimaks erisuseks on eesmärk panustada metsanduse lisandväärtuse loomisele. Eelduslikult annab see märkimisväärse panuse Eesti majandusnäitajatesse. Ühtlasi põhjendab see paremini metsamajandusega põhjustatud keskkonnakoormust. Muutused metsanduses ei mõjuta üksnes looduskeskkonda ja majandust, vaid ka sotsiaal- ning kultuurikeskkonda. Nende mõjude hindamiseks on uue metsanduse arengukava koostamisse kaasatud erialaeksperdid, kes viivad läbi keskkonnamõju strateegilise ja muude oluliste mõjude hindamise. Töö on sisult sarnane KEVADe protsessi raames läbiviidava mõjude hindamisega. Kuna metsanduse arengukava koostatakse eraldiseisva dokumendina ja ka mõju hinnatakse KEVADest eraldi, ei ole põhjust KEVADe raames metsanduse mõju põhjalikult hinnata. KEVADe koostamisel võetakse arvesse MAKist saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. 46 5 KEVADe mõjude hinnang Alljärgnevalt on esitatud mõjude hindamise ekspertrühma hinnangud. Mõjude hindamise ekspertrühma sisuline pädevus (kaasatud ekspertide valik) lähtus KeHJSe nõuetest ja Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud hangete (mõjude hindamise programmi hange ja mõjude hindamise aruande hange) nõuetest, nii et see kataks kõik mõjude hindamise kontrollküsimustiku teemad, ning seda täpsustati programmi menetlemise käigus. Käesolevas peatükis on hinnangud esitatud hindamises osalenud ekspertide pädevusvaldkondade-teemade kaupa. Kuna hinnatavad valdkonnad on väga erinevad nii mahult, konkreetsusastmelt kui ka sisult (võrdle nt keskkonna-alavaldkonnad, mille edendamine KEVADe enda eesmärgiks vs majandusvaldkond), ei ole hinnanguid kunstlikult ühte etteantud vormi pandud (ega nt vastavusanalüüsi ühte tabelisse koondatud), aga üldjoontes on iga teema käsitluses järgitud sarnast struktuuri, alljärgnevalt: Hinnangute andmiseks on kasutatud kaht erinevat metoodilist lähenemist (vt pikemalt ptk 3): • Esiteks on vastavusanalüüsi käigus analüüsitud KEVADe vastavust teemavaldkonna teiste asjakohaste strateegiliste dokumentide ja eesmärkidega; • Teiseks on prognoositud KEVADe mõjusid käsitletud teemavaldkonnale (kasutades selleks kontrolliküsimustikku Lisas 2 ja vajadusel hinnanguid aruandes laiendades). Kolmandas alapunktis on vajadusel esitatud valdkonna eksperdi ettepanekud KEVADe täiendamiseks, täpsustamiseks ning leevendavateks meetmeteks. 5.1 Elurikkus, maastikud ja mullad 5.1.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele Kuna elurikkus ja maastikud on üks KEVADe läbivatest teemadest ning mulla valdkond oluliseks põhivaldkonnaks, on ka käesoleva vastavusanalüüsi aluseks esmalt KEVADe enda aluseks olevad elurikkuse ja maastike ning mulla valdkondade kestliku edendamisega seotud dokumendid: • rahvusvahelised: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu 78 eesmärgid , Euroopa Liidu elurikkuse eesmärgid, nt Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon, Elurikkuse strateegia aastani 2030, ning • Eesti strateegiad: Eesti 2035, Säästev Eesti 21, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Nimetatud strateegiatega olulisi vastuolusid ei tuvastatud. 78 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Developmental Goals) 47 Lisaks eelpooltoodutele puudutavad elurikkuse ja maastike ning mulla valdkonna eesmärke veel järgmised strateegilised dokumendid: • Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. aastaks. Strateegia peamised eesmärgid on vähendada mulla degradeerumist, taastada süsinikutalletuse potentsiaal ja saavutada maasektoris kliimaneutraalsus 2035. aastaks, vähendada keskkonnasaastet ning tagada pinna- ja põhjavee hea seisund. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas mullastrateegia eesmärkidega. • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 Suund on kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestlikul ja tõhusal majandamisel. Soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas põllumajanduspoliitika strateegiakavaga. • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030), mille eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas nimetatud arengukavaga. • Turismistrateegia 2022–2025 (eelnõu) Strateegia visiooniks on muu hulgas tagada Eesti kui turismisihtkoha kestlikkus. Sellega soovitakse saavutada turismi rohepööre ja selle tagajärjel kestlik loodusturism. KEVADega on seos otsene looduskeskkonna toimimise tagamise ja looduskeskkonna ressursside kui turismitoodete kasutamise kaudu. Tuleb aga märkida, et ka loodusturismi korraldus nõuab hoolikat kavandamist ja asjakohaseid majandamisvõtteid, et hallata mõju elurikkusele ja seetõttu võib mõju olla praktikas mitmesuunaline (nii positiivne kui negatiivne). • Euroopa territoriaalse koostöö programmid (Interegg) Kõik need rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud strateegiad on seotud KEVADega ja toetavad keskkonnalaseid tegevusi (nii teadlikkuse suurendamist, rakendusuuringuid kui ka investeeringuid). Strateegiates tuuakse välja ökosüsteemide (sh elurikkuse, veestiku ja mullastiku) kaitse olulisus, mida toetavad ka KEVADe eesmärgid. • Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (eelnõu; hetkel kehtib versioon perioodiks 2014–2020) Rakenduskava seostest elurikkusega tuleb esile tõsta Eesti eesmärk suurendada linnapiirkondades elurikkust. Seda toetavad ka KEVADe eesmärgid. • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja 48  metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside kestliku kasutamise. Samuti nähakse potentsiaali merealade kasutuses. Üleriigilisel planeeringul otsene puutumus suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega, sealjuures on KEVADe eesmärgid planeeringuga kooskõlas. 5.1.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnangul elurikkuse, maastike ja mulla mõjuvaldkonnas on lähtutud kontrollküsimustiku küsimustest (vt Lisa 2). Elurikkuse valdkond on KEVADes ühest kolmest kesksest teemast kliimapoliitika ja ringmajanduse kõrval. Elurikkuse põhjalik käsitlus, arengusuundade määratlemine ning ambitsioonikate eesmärkide seadmine avaldab looduslikule mitmekesisusele (sh ka kaitstavatele loodusobjektidele) väga tõenäoliselt positiivset mõju. Lisaks toetavad paljud põhivaldkonnad elurikkuse kaitse teemat. Erinevate tegevusvaldkondade omavaheline suhestamine ja kooskõlastamine loob eelduse, et riigisiseselt suudame oma looduskeskkonnaga enam arvestada. Merekeskkonna ja vee kaitse tegevussuunad mõjutavad eeldatavalt ka vee-elustikku. Näiteks veekogumite hea seisundi saavutamisega paraneb ka vee-elustiku seis. Kaudsemalt on ka keskkonnateadlikkuse edendamisel elustikule positiivne mõju (nt läbi keskkonnahoiu, niidukoosluse kujundamine koduaedades, putukahotellide loomine õppetegevusena). Oluline on keskkonna kasutamisel leevendusmeetmete rakendamine (rohetaristu rajamine, süsinikutalletuse soodustamine, koosluste taastamine). Ringmajandus võimaldab kasutada vähem loodusressursse ja seeläbi toetada elurikkust (nt elupaikade püsimajäämise kaudu). Kliima soojenemine aitab üldjuhul kaasa (invasiivsete) võõrliikide levikule, mistõttu kliimapoliitikal võib olla kaudne mõju nende ohjamisele ja seeläbi ka kodumaisete liikide liigirikkuse säilitamisele. Elurikkuse säilitamise vast üheks olulisemaks vahendiks on riiklikul tasemel kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, liigid jne) võrgustiku olemasolu ja nende hea seisundi säilitamine. Kaitstavate loodusobjektide kaitse tugineb vastaval seadusandlusel (looduskaitseseadus, kaitse-eeskirjad jm) ning kaitsekorralduslikel dokumentidel (kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad). Läbi nende on looduse kaitse hästi reguleeritud ja eeldatavalt täidab oma laiemat eesmärki – säilitada elurikas keskkond läbi loodusväärtuste kaitse. KEVAD toetab kaitstavate loodusobjektide kaitset, seades looduskaitse üheks oma põhivaldkonnaks. Selle põhieesmärgiks on liikide, ökosüsteemide ja maastike seisundi parandamine. Tuleb aga välja tuua, et olulist rolli tervikliku looduskaitse eesmärkide täitmisel mängib ka ökosüsteemide toimimine ja hea seisukord kaitsealade väliselt. Elurikkuse ja liikide soodsa seisundi tagamise seisukohalt on oluline tähelepanu pöörata ka (rangelt) kaitstavate alade (elupaikade) vahelisele sidususele. See tagaks head populatsioonide vahelised 49 levimisvõimalused, väldiks killustatust, isoleeritust jne. KEVADes on üheks läbivaks teemaks elurikkus ja maastikud. Teema põhiliste tegevussuundade hulgas on ka otseselt elupaikade sidususe säilitamist ja saavutamist toetavaid eesmärke (nt Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride piisavust.). Lisaks on seatud numbripõhised mõõdikud (heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ning heas seisundis loodusmaastike sidusus). Seega on KEVAD ja selles seatud eesmärgid, sihid ja tegevused kaitstava looduse ja liikide kaitset toetav. KEVADe puhul (nagu ka teiste strateegiliste dokumentide puhul) tuleb olla tähelepanelik eesmärkide konfliktide osas. Mitmete tegevuste üldpõhimõte on elurikkuse põhimõtteid toetav, kuid palju sõltub konkreetsete tegevuste kavandamise kvaliteedist, sh leevendavate ja toetavate meetmete osas, ja järelhindamisest. Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi alati kavandamisel elurikkuse eesmärke toetada ja siin peab ühiskond olema valmis olukorraks, kus ühte eesmärki saavutatakse teise eesmärgi arvelt. Üheks aktuaalseks näiteks on meretuuleparkide rajamine, mis võib oluliselt mõjutada lindude rändeteid ja linnukogumike peatumisalasid. Lisaks heale planeerimisele oleks seda probleemi võimalik vältida innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga (nt talavabad tuulegeneraatorid, mis sobivad nii nõrga tuulega kui ka asulate lähedastesse 79,80 piirkondadesse ). Samuti võib päikeseparkide alale integreerida liigirohkeid niite (mh ka koos karjatamisvõimalusega), mis toetaks ka tolmendajate arvukust.81 Võimaliku konfliktkoha näitena võib tuua ka inimeste heaolu toetavad rohealade rekreatsiooniga seotud tegevused (mh ka loodusturism), mille puhul jääb alati teatud risk häirida elusloodust. Seda aitab alandada elurikkuse valdkonna eesmärk suunata selliseid tegevusi loodusväärtuste kaitset toetavalt ning läbimõeldud ja hoolikas planeerimine. Mulla teema on siiani Eestis suhteliselt vähe kajastatud, vaatamata sellele, et tegemist on maailma mastaabis aina aktuaalsema teemaga. Kuna KEVADe eesmärgid juhinduvad ka Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast 2030, on suund mulla kvaliteedi parandamisele (saastunud mullaga maade tervendamine, pestitsiidide vähendamine, mahekasvatus). KEVADega plaanitakse arendada mullaseiret, millest tulenevalt uuenenud andmetel põhinev maakasutuse regulatsioon võib mõjutada maakasutust. Antud juhul pole eeldada olulist negatiivset mõju, kuna ajakohasem ning täpsem informatsioon võimaldab teha paremaid otsuseid ning KEVADe üldine suund on maakasutuse tõhustamine nii loodusressursside kestlikkuse kui ka majanduse mõistes. Keskkonnakorralduse tegevusvaldkonna suundadest lähtuvad potentsiaalselt rangemad (sh läbimõeldumad) piirangud võivad kaasa aidata muuhulgas ka pinnasesaaste vähendamisele. Ehkki toitainetena käsitletavate reoainete puhul 79 Good vibrations: bladeless turbines could bring wind power to your home. The Guardian. 80 N Aravindhan jt 2022 Energy & Environment 0(0) Recent developments and issues of small-scale wind turbines in urban residential buildings - A review 81H Blaydes jt 2022 Environ Res Lett 17 044002 Solar park management and design to boost bumble bee populations 50 võib kohatine mõju olla teatud liikide (nt inimtervisele ohtlike vetikate82) arvukusele toetav, omab keskkonnareostuse (sh nii väetiste kui ka pestitsiidide ja herbitsiidide) vähenemine tervikuna samuti laialdast positiivset mõju elurikkusele (vt nt 83,84). Siiski võiks valdkonna käsitlus arengukavas veelgi rohkem ühiskonnas teadvustada muldade olulisust ja paremini suunata nende säästlikku kasutust. KEVADe mullavaldkonna üheks peamiseks eesmärgiks on säilitada ja taastada muldade hea seisund. Hea seisundi definitsioon vajab mõtestamist, et mõista lähte- ja sihttasemeid (kus oleme praegu ja kuhu tahame jõuda). Maastikud on koos elurikkusega üheks KEVADe läbivaks teemaks, aga seejuures keskendub KEVAD läbivalt eelkõige loodusmaastikele. Kultuurmaastikud on KEVADes väga vähe käsitlemist leidnud (võibolla osaliselt ka seetõttu, et teema on Eestis võrreldes teiste loodus- ja kultuuriväärtustega mõnevõrra leebemalt reguleeritud) – kultuurmaastikke mainitakse KEVADes vaid ühes lauses ja seda ka rohevõrgustiku tegevussuuna all elurikkuse suurendamise kontekstis. Elurikkuse seisukohalt on seejuures olulisim pärandmaastike teema, kuna neil esinevad pärandkooslused on väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. On ju näiteks Eesti Laelatu puisniit vihmametsade kõrval üks maailma liigirikkaim kooslus.85 Inimtekkeliste maastikena vajavad puisniidud säilimiseks inimese abi edasise degradatsiooni 86 leevendamiseks. Lisaks puisniitudele on elurikkuse seisukohalt olulised pärandmaastikud nii karjatamise tulemusena kujunenud rannaniidud kui ka aiad, pargid ja teised inimtekkelised poollooduslikud elupaigad. Elurikkuse, rohevõrgustike, loodusturismi jm edendamise kaudu on KEVADel tõenäoliselt kaudne positiivne mõju ka kultuurmaastikele (sh pärandmaastikele), samuti toetab pärandmaastike teemat kaudselt ka kvaliteetsete ruumiandmete tagamine, võimaldades maastikuplaneerimises teadlikemaid otsuseid teha. Sellegi poolest vääriks käesoleva aruande koostanud ekspertide hinnangul maastikuväärtuste säilitamine eraldi tegevussuunda, mis sätestaks erinevate maastike kaitset reguleerivate instrumentide (kaitsekorralduskavad, rohestruktuuride ja väärtuslike maastike teemaplaneeringud, muinsuskaitse eritingimused jne) põhjal koordineeritud lähenemist. Samuti soovitame maastikukaitse tagamiseks tervikliku praktilise metoodika väljatöötamist ja rakendamist ning selle integreerimist mõju hindamise ja planeerimise süsteemi. Maapõueressursside kasutus mõjutab samuti pinnast ja maastikke ning eeldatavalt on sel tegevusvaldkonnal oluline mõju. Kaevandamine on tihedalt seotud maakasutuse muutustega, mis avaldab elurikkusele ja sageli ka kaitstavatele liikidele olulist mõju. Kaevandamisega kaasneb paratamatult maahõive ja seal asunud loodusmaastik muutub ning olemasolevad 82 P M Glibert 2017 Marine Pollution Bulletin 123(2), 591-606 Eutrophication, harmful algae and biodiversity — Challenging paradigms in a world of complex nutrient changes 83 O E Sala jt 2000 Science 287, 1770 Global Biodiversity Scenarios for the Year 2100 84 N Dudley ja S Alexander 2017 Biodiversity 18:2-3, 45-49 Agriculture and biodiversity: a review 85 J B Wilson jt 2012 Journal of Vegetation Science 23(4): 796–802 Plant species richness: the world records 86 M Sammul jt 2008 Agricultural and Food Science 17(4):413–429 Wooded meadows of Estonia: Conservation efforts for a traditional habitat 51 elupaigad hävivad. Karjääride puhul on suures plaanis tegu ajutise tegevusega. Enam tuleks rõhku panna karjääride ammendamise järel maa-alade taastamisele. Oluline pole ilmtingimata taastada eelnev olukord või sellega sarnanev olukord. Pigem tuleks vaadata, kuidas tekitada looduskeskkonnale võimalikult palju kasu, nt kujundama maastiku mingitele olulistele liigirühmadele (nt kahanenud arvukusega liigid) elupaigana sobivaks. Suletud karjäärialad on sageli potentsiaalsed elupaigad kahepaiksetele, kivisisalikule, lindudele jt, kuid vajavad spetsiaalset elupaiga kujundamist (nt kahepaiksete sigimisveekogud, lindude pesitsussaared veekogudele jms). Kokkuvõttes, KEVADes toodud meetmete (maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna olulisemad tegevussuunad) rakendamine võiks potentsiaalselt kaasa aidata mullale ja maastikele avalduvate ebasoodsate mõjude vähendamisele tulevikus. 5.1.2 Mõjud Natura 2000 aladele Natura hindamise põhimõtete kohaselt hinnatakse mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele enamasti ka erinevate kõrgema tasandi strateegiliste dokumentide puhul. Viimasteks on erineva taseme ruumilised planeeringud aga ka erinevad valdkondlikud arengukavad, kui neil võib olla oluline mõju Natura alale. Välistatud on üldjuhul vaid poliitilist tahet väljendavad dokumendid (sh teatud juhtudel suunavad poliitilist tahet arengukavad ja strateegiad). Sellest tulenevalt toodi ka KEVADe programmis välja, et Natura 2000 kaitsealade võrgustikule viiakse KEVADe rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine läbi vastavalt vajadusele ja vajalikus ulatuses. KEVAD on valdkonna kõrgeim arengukava ning selle suurest üldistustasemest tulenevalt ei seata kavas konkreetseid ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi. KEVADes sõnastatud (kuid ilma ruumilise vm täpsema väljundita) valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on liiga üldised, et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid konkreetsete Natura võrgustiku aladele tavapärase Natura eel- ja asjakohase hindamise vormis. KEVAD sarnaneb pigem kavadega, mis suunavad edasisi arengudokumente ja planeeringuid läbi sõnastatud üldpõhimõtete ning ei kvalifitseeru seega Natura (eel)hindamise läbiviimise vajadusega strateegiliseks dokumendiks. KEVAD on oma olemuselt looduskeskkonda ja selle hea seisundi säilimist ja saavutamist toetav strateegiline dokument, mille visioon (Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti!) ja sellest lähtuv üldeesmärk (Teadvustame keskkonna taluvuspiire - majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil.) ei ole põhimõttelises vastuolus Natura 2000 võrgutiku kaitse tagamise ega säilitamisega. Visioonist ja üldeesmärgist lähtuvalt seatakse KEVADes käsitletavate tegevussuundade (16 tk) kaupa valdkondlikud eesmärgid ja olulisemad tegevused sihtide saavutamiseks. Ühegi KEVADes käsitletud valdkondliku tegevussuuna puhul ei ole seatud eesmärke ega tegevusi, mille rakendamisel võiks olla otsene seos mõne Natura ala kaitse- eesmärgi mõjutamisega või võiks eeldada otseselt või kaudselt olulise (ebasoodsa) mõju esinemist Natura 2000 alade võrgustiku kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. 52 Enamik KEVADes sõnastatud tegevussuundade eesmärke ja tegevusi võib pidada üheselt keskkonda, elurikkust jms toetavaks ning seega kaudselt ka Natura 2000 võrgustikku, selle kaitse-eesmärke, terviklikkust ning võrgustiku sidusust toetavaks. Potentsiaalselt võiksid Natura 2000 võrgustiku seisukohalt olla konfliktsed erinevad keskkonnakasutusega seotud valdkonnad (nt maavarade kasutus, metsanduse korraldus jms). KEVADes käsitletud keskkonnakasutuste osas (nt maavarade kasutamine) on välja toodud mh ka keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamise vajadust. Samuti rõhutatakse erinevate looduskeskkonna ressursside (maavarad, vesi, merekeskkond) kestliku kasutamise vajadust, mida võib näha Natura 2000 võrgustiku seisukohalt kaudselt positiivsena. Mitmeid Natura 2000 võrgutiku seisukohalt olulisi keskkonnakasutusi KEVAD ei käsitle või käsitleb põgusalt (kalandus, metsandus). Seda seetõttu, et nende osas on koostatud/koostamisel eraldi arengukavad87 ja KSHd, mis käsitlevad ka Natura temaatikat. KEVADe rakendamine arengukavas kirja pandud viisil ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele. Arvestades asjaolu, et KEVADes sõnastatud valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on kas otseselt või kaudselt suunatud keskkonnaseisundi parandamisele, elurikkuse suurendamisele, kestlikule keskkonnakasutusele jne, siis võib eeldada, et Natura 2000 võrgustiku aladele omab KEVAD ja selle rakendamine läbi edasiste arengukavade/planeeringute kaudselt pigem positiivset mõju. 5.1.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud • KEVADe puhul (nagu ka teiste strateegiliste dokumentide puhul) tuleb olla tähelepanelik eesmärkide konfliktide osas. Seega on soovitatav rakendada kava koostajatel eesmärkide konfliktide analüüs, mis võimaldab nimetatud vastuolusid paremini välja tuua ja vajadusel lahendada. (Kuigi väljendatud siinkohal seoses elurikkusega, on tegemist ka üldisema ettepanekuga, kajastub ka üldisemate tähelepanekute all, ptk 5.19) • Konfliktide püsima jäämisel tuleb tagada konkreetsete tegevuste kavandamise kvaliteet, sh leevendavate ja toetavate meetmete asjakohasus, ja järelhindamine (vt ka tuulegeneraatorite ja loodusturismi puudutavat osa ptk 5.2.2). • Kava on keskendunud maapoliitika võimalustele pigem vähe (kuigi suund on maakasutust suunata säästlikkusele ja loodussõbralikkusele) – võiks läbi maakasutusega seotud meetme selgemini välja tuua aspekte (nt kestliku põllumajanduse soodustamine, sh niiduribad põldude ääres, põllukultuuride rotatsioon; linnade rohetaristu edendamine, sh katuseaiad ja roheseinad; linnalähedaste rohealade rekreatsiooni edendamine), mis omaks positiivset mõju elurikkusele. (Vt ka teemakäsitlus ptk 5.9.) 87 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ ja „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 53  • Soovitame KEVADes enam ja süsteemsemalt tähelepanu pöörata maastikuväärtuste (sh kultuurmaastike, pärandmaastike) säilitamisele ning näha selleks ette eraldi tegevussuund, mis sätestaks erinevate maastike kaitset reguleerivate instrumentide (kaitsekorralduskavad, rohestruktuuride ja väärtuslike maastike teemaplaneeringud, muinsuskaitse eritingimused jne) baasil koordineeritud lähenemist. Samuti soovitame maastikukaitse tagamiseks tervikliku praktilise metoodika väljatöötamist ja rakendamist ja selle integreerimist mõju hindamise ja planeerimise süsteemi. • Karjääride ammendamise järel tuleks enam rõhku panna maa-alade taastamisele. Oluline pole ilmtingimata taastada eelnev olukord või sellega sarnanev olukord. Pigem tuleks vaadata, kuidas tekitada looduskeskkonnale võimalikult palju kasu, nt kujundama maastiku mingitele olulistele liigirühmadele (nt kahanenud arvukusega liigid) elupaigana sobivaks. • Mõtestada muldade hea seisundi definitsioon, et mõista lähte- ja sihttasemeid (kus oleme praegu ja kuhu tahame jõuda). See aitaks ka paremini teadvustada ühiskonnas muldade olulisust ja suunata nende säästlikku kasutust. Natura 2000: • Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda arengukava rakendamise ja eesmärkide elluviimise järgmistes etappides (st valdkondlikud arengukavad, planeeringud jne), mil kavandatavad tegevused täpsustuvad (ruumiline ulatus, lahendused, aeg jm) ning vajadusel läbi viia vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. • Arengukava rakendamisel ja eesmärkide elluviimisel järgmistes etappides (st valdkondlikud arengukavad, planeeringud jne) tuleb välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte lubada tegevusi, millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. 5.2 Kliima 5.2.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Kliimapoliitika vastavusanalüüsis on probleemiks teema horisontaalsus (igal teemal teatav seos) ning kauge – 2050. aastaks – kliimaneutraalsuse suureesmärk võib tekitada ideoloogilist ja vormilist lähenemist. Lisaks esineb strateegilistes dokumentides mõneti pehmemat, aga ka aegunud positsioone. Seda ei saa tingimata pidada mittevastavuseks, kuivõrd uued dokumendid on koostamisel või ülevaatamisel. Euroopa roheline kokkulepe ja Pakett „Eesmärk 55“ raamistik eeldab arvukate Euroopa Liidu kliima-, energia-, maksundus- ja transpordivaldkonna õigusaktide kohandamist ning nende kehtivus ja ülevõtmine Eesti õigusruumi on tekitanud paljude valdkondade strateegilises planeerimises kas pika-ajaliste eesmärkide aegumist, vasturääkivusi või ümberhindamisi. Et 54 kliimapoliitika kui horisontaalne teema puudutab praktiliselt kõiki ühiskonna-, elu- ja majandusvaldkondi, siis on ühelt poolt lahenduseks strateegiliste dokumentide jooksev uuendamine järelseire raames ning teiselt poolt tuleb säilitada tervemõistuslik paindlikkus. Pakett „Eesmärk 55“ kiirpealetung sisuliselt kõigis valdkondades võib omakorda tingida nii poliitikute, ametnike kui ekspertide seas tormakust ning võimalike vastuolude ja vastasseoste mõjuanalüüsis teadlikku või mitteteadlikku alatähtsustamist või läbilükkamist poliitiliste eesmärkide ja strateegiaprotsessi üldise sujuvuse nimel. Antud hindamistöö varal võiks ka laiemalt küsida, mil määral tänane riigi tasandi keskkonnahindamise metoodika suudab katta ühiskondlike protsesside dünaamikat ja kiiresti muutuvat reaalsust ning suuremõjulisi ettenägematuid sündmusi nö musta luike. Euroopa kliimamäärus seab liikmesriikidele õiguslikult siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ja vahe-eesmärgina 2030 KHGde netoheite vähendamise vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Sellega seoses on käimas massiivne õigusraamistiku uuendamine Eesmärk 55 paketis saavutamaks Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärke teel kliimaneutraalsuseni. Eesti on juhindumas oma kliimategevustes Euroopa Liidu regulatsioonidest, pidades oluliseks puhta, taskukohase ja tarnekindla energia turule toomist. Tagasilööke puhta energia kasutuselevõtul on põhjustanud energiakriis, mille tõttu on Eestis tarnekindlust tõstmas ja ühtlasi süsinikuheite koguseid suurendamas põlevkivielekter ja kütteõli. KEVADe kliimaeesmärkide valdkondliku jaotuse küsimus võib taanduda võtmesektorite majanduslikule kestlikkusele, elanikele energia kui baasvajaduse tagamisele ning elutähtsate ja üldhuviteenuste toimimisele. Strateegia „Eesti 2035“ väljendab selgelt Eesti kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050, samuti kliimamuutustega kohanemist: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.“ Eesti 2035 raamistab läbivalt KEVADe kliimapoliitika nagu ka teisi tegevussuundi. Alus-visioonidokumendiks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP). KPP esimeses seirearuandes88 sedastatakse, et summaarne KHGde heitekogus püsib tänasega suhteliselt samal tasemel kuni 2030. aastani, sestap „…tuleb nii 2030. kui 2050. aasta kliimaeesmärkideni jõudmiseks rakendada täiendavaid meetmeid.“ Samas väljendab aruanne 2030. aasta transpordisektori KHG heite prognoosi paranemist viiendiku võrra, seda seoses Rail Balticuga. Selles eelduses võib kahelda, kuivõrd tänaseks on kinnitatud Rail Balticu valmimist 2030. aastaks vaid Tallinn-Pärnu lõigul. Seoses tööstuste sulgemistega jätkub tööstusliku KHG heite vähenemine. Teatavaid riske on põllumajandusliku heite vähendamisel, seda tingituna sektori intensiivsusest nii maaviljeluses kui loomakasvatuses. Suurimaks probleemiks kliimaneutraalsuse ja ambitsioonikate vahe-eesmärkide täitmisel on maakasutus- 88 Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest. Aruanne. Periood 2017–2021. Keskkonnaministeerium. 55 metsandussektori (LULUCF) muutumine netosidujast netoheitjaks. Maakasutusliku ja loodusliku süsinikuringe suunamine siduvaks peab olema KEVADes kliimapoliitika suhtes täpselt eesmärgistatud ennekõike maastike, looduskaitse, maavõtu ja maapoliitika (mitte kitsalt maatoimingute) ning mullapoliitika tegevusuundades (vt ka sama teema käsitlust ptk 5.9.2). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) näeb ette üleüldist fossiilkütuste kasutamise vähendamist, sh majandussektorite ja hoonete energiatõhususe tõstmist, maanteetranspordi energiasäästu ja elektriautode kasutuselevõttu. Kriitilise tähendusega on põlevkivitööstus, aga ka laiemalt majanduse, sh iseäranis energiamajanduse süsinikuintensiivsuse vähendamine. Eelmine valitsus lubas 2035. aastaks loobuda põlevkivist elektri tootmisest ja 2040. aastaks ka põlevkiviõli tootmisest. Põlevkivitööstuse innovatsioon on suunatud tugevalt süsinikuheite vähendamisele ja sidumisele protsessides. Tugevalt mõjutab heite vähendamist Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis olevates Eesti energia- ja tööstuskäitistes lubatud heitekvoodi ühiku turuhind. Eelnimetatud arengud toetavad üldiselt KEVADe eesmärke, kuid seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu kliimapoliitikas on REKK 2030, KPP ja mitmed teised strateegilise dokumendid väljendamas rohelise kokkuleppe eelset kliimapoliitika ajastut ning suuresti või osaliselt aegunud. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 väljendab põlevkivi kaevandamise ülemmäära ning seab seeläbi piiri sektori süsinikuheitele. Osalt väljendab põlevkivistrateegia aegunud (2010. aastate alguse ja keskpaiga) positsioone, milles kliimapoliitikat ei nimetata, vastupidi on toodud ka võimalus hoopis laiendada põlevkivi kaevandamist ja kasutamist. Kliimamõju ei strateegilistes eesmärkides ega keskkonnamõju all ei käsitleta. Tänase Euroopa Liidu kliimapoliitika kohaselt tuleb dokument kas uuendada või tühistada. Riiklik energiamajanduse arengukava aastani 2030 kehtib kuni valmib uus Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Seetõttu on energiamajanduse strateegilised eesmärgid kui tegevustik, mis suuresti määratleb kliimapoliitika alles välja töötamisel, kehtiva arengukava positsioonid madalama ambitsiooniga. Koostava dokumendiga seatakse ühiskonna ja majanduse süsinikuheite vähendamise tegevuskavad, samuti seatakse täpsemad valdkondlikud energiatõhususe ning taastuvenergia laiendamise eesmärgid, sh kohalike biokütuste kasutamises, mis kõik avaldab olulist mõju KEVAD eesmärkidele ja tegevustikule. Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette liikumisviiside muutumist keskkonnahoidlikumaks autoliikluse arvelt: jalgrattaliiklus, kergliiklus ja ühiskondlik transport (sh kergrööbastransport), mis kõik vähendab KHG heidet. Kogu transpordi energiakulust peavad 2020. aastaks taastuvad energiaallikad katma 24% ja energiakulu vähenema 9,4-lt TWh-lt 8,3-le. Sellest tulenevalt vastab arengkava KEVADe kliimaeesmärkidele. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia sisaldab sihipärast ja laialdast tegevusplaani hoonete energiatõhususe tõstmisel 53,9 miljoni ruutmeetri ulatuses, sellest aastani 2030 7,6 miljonit ruutmeetrit. Valdkondlikult on see seni täpseim kliimapoliitika elluviimise allosa kütuste tarbimise ja süsinikuheite vähendamiseks, olles täies kooskõlas KEVADega. 56 Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 väljendab samu eesmärke KEVADega, mis peab teiseks oluliseks kliimasuunaks muutuste leevendamise kõrval kliimamuutuste mõjuga kohanemist kõigil tasanditel. Samuti on mitmed teised KEVADe loodushüvesid pakkuvad ja võimendavad tegevussuunad otseselt ja kaudselt kliimakohanemist toetamas, pakkudes looduslikke mitmeotstarbelisi lahendusi rohe- ja sinivõrgustikes. Riigi jäätmekava 2022–2028 kehtivust on pikendatud 2022. aasta lõpuni, uus on alles koostamisel. Sestap ei ole võimalik täpsemalt hinnata selle seost KEVADe kliimateemaga. Metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK) koostamine on väldanud kavandatust kauem, metsapoliitika alused on paljuski täienenud kliimapoliitika tõttu nii Euroopa Liidu tasandil kui riiklikult. Seosed keskkonnaga, siinkohal konkreetselt kliimaküsimustega leiavad käsitlemist MAKi mõjuhindamisel. KEVAD otseselt metsanduse valdkonna arengut ei suuna (ja vastupidi), kuid samas ei ole võimalik lahutada või rangelt jagada ei kliimaküsimusi ega ka elurikkust ja mitmeid teisi loodushüvede teemasid KEVADes MAKi valikutest. MAK määratleb eelnimetatud küsimustes ühtlasi ja olulisel määral keskkonna valdkonna arenguid. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava kuni 2030 on paljudes oma tegevussuundades seotud kliimapoliitika elluviimisega, seda ka sidusalt KEVADega, eriti seoses põllumajandusmaa ja muldade kaitsega ning biomajandusega, mis otseselt määrab maakasutusliku ja loodusliku süsinikuringe (LULUCF). Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 nõuab rohkem tähelepanu pööramist kliimamuutustega sagenevatele metsatulekahjudele ja valmistumist ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud kriisideks, õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Sellega on KEVAD kooskõlas. Riigikaitse arengukava 2017–2026 väidab küll kliima- ja energiaeesmärkide toetamist, kuid seiresüsteemid ja teised riigikaitse asjaolud on otseselt ja laialdaselt piiranud tuuleenergia arendamist ehk üleminekut taastuvelektrile. Riigikaitse aitab positiivselt kaasa kliimariskide maandamisele. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 on 7. prioriteediks seatud tervist toetav keskkond, milles on täpsemalt käsitletud kliimakohanemist: „korraldusmudelite ja regulatsioonide puhul on valmisolek ja vajalik paindlikkus loodud, et arvestada kliimamuutuste mõjudega tervisele ja neile reageerida.“ Samuti hõlmab kava sise- ja väliskliima parandamist, seda nii seoses hoonete ja siseruumidega, kui ka kliimamuutustega. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et äärmuslikud ilmastikunähtused võivad suurendada ühiskonnas ebavõrdsust ning ohustada lapsi, eakaid ja krooniliselt haigeid. KEVAD on eelnevaga kooskõlas. 5.2.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud on esmalt kaardistatud kontrollküsimuste kaupa aruandele lisatud mõjude hindamise küsimustikus (vt Lisa 2). Alljärgnevalt on hinnangut laiendatud. KEVADega kaasnevad kliimapoliitika mõjud on eeldatavalt positiivsed, kuna eesmärgiks on toetada Eesti eesmärki saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks – vähendada KHG 57 heitkoguseid, hoida ja suurendada maakasutuslikku süsinikusidumist (LULUCF regulatsioon) ning suunata nii tootmist kui tarbimist keskkonna-kliimateadlikele otsustele. Ringmajandusele üleminek vähendab kliimamõju terviklikus toote-teenuse olelusringis, mitte ainult lõppkasutuses. Olulisi arenguid pakub KEVAD kliimamuutustega kohanemisel, milleks on ühtlasi kavas senisest olulisemal määral tõsta vastupanuvõimet kasutades ära looduse poolt pakutavaid võimalusi (nn loodushüvelisi lahendusi sadevete immutamisel, kõrghaljastus linna mikrokliima reguleerijana, puudealleed ja hekid jne). Ekstreemsete ilmanähtuste prognoosi ja reageerimist arendatakse edasi Keskkonnaagentuuri ilmateenistuses, lisades nii nutikat seiretaristut kui ka rakendades ja täiustades prognoosmudeleid. Paremad kliimateenused ja ilmainfo on aluseks, et kliimapoliitilised otsused kõigil tasanditel ja valdkondades muutuks täpsemaks, ajakohasemaks, probleeme-riske ennetavaks või maandavaks. Samuti aitab sedalaadi info kaasa kaalutlustes otsuste hinna- jm otstarbekuse osas. Keskkonnateadlikkusel ja -haridusel on oluline roll keskkonnariskideks, sh kliimariskideks, valmisolekuks. Ekstreemsete ilmanähtuste prognoosi ja reageerimist arendatakse edasi Keskkonnaagentuuri ilmateenistuses, lisades nii nutikat seiretaristut kui ka rakendades ja täiustades prognoosmudeleid. Sellegi poolest jäävad KEVADe rahvusvahelisest eeskujust võetud kliimaambitsioonid suures osas toeta, kuna KEVADes puudub realistlik viis nende ellu viimiseks - nt vastav õiguslik tugi, konkreetsed tegevused, selged seiremeetodid, objektiivsed, esinduslikud ja mittetunnetuslikud mõõdikud. Kliimapoliitika KEVADes on deklaratiivne ja retooriline , sest see eeldab mitte ainult kliimapoliitikas oluliste valdkondade (energeetika, tööstus, põllumajandus, tarbimine, avalikud teenused jne) olulist panust muudatuste elluviimisel, vaid kliimapoliitika raamseadust ja valitsuse tasandi kogu ühiskonda puudutavate protsesside juhtimist. Tõenäoliselt ei ole KEVAD võimeline tagama ühiskondlike muutuste suunamist väljakujunenud standarditelt ja tavadelt kliimapositiivseks. Samuti on võimatu piiritleda, hinnata ja prognoosida KEVADe panust ja sekkumisulatust kliimapoliitika elluviimisel. 5.2.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eelnevast tulenevalt on käesolevas aruandes esitatud soovituslikud ettepanekud kliimapoliitiliste tegevuste konkretiseerimiseks ja positiivsete kliimamõjude soodustamiseks. Käesolevas alapeatükis on esitatud ettepanekud ja soovitused, mis seonduvad otsesemalt hinnatud KEVADe eelnõu dokumendiga. Lisaks on kliimaga (kui KEVADe ühe läbiva teemaga) seotud ka mitmed üldisemad soovitused ja tähelepanekud, mis on esitatud aruande ptk 5.19. KEVAD võiks rohkem ette võtta kliimaplaanide ja aruandluse süsteemi arendamist, seiresse täppisuuringute kaasamist (nt mulla süsiniku sidumisvõimekuse teemal, mida osaliselt toetab KEVADe seire tegevussuund) ning kliima (sh ka kliimamõju hinnangute ja heitearvutuste, kliimaauditite) liitmist keskkonnalubade (nt kompleksloa) ja keskkonna hindamise süsteemi (nt keskkonnamõju hindamised ehk KMHd jms). Kliimakohanemises ja maakasutuses, kus sekkumine on otsesem, tuleb selgemaid sihte seada, mis väljendavad riskide maandamist iseäranis loodushüvedega. 58 Sealjuures soovitame: • Eristada kliimapoliitika peatükis rangelt (selgemalt) leevendamine ja kohanemine (hetkel räägitakse neist üsnagi läbisegi), sh kliimariskide hindamisel ja hoiatussüsteemide arendamisel ning pika-ajaliste kliimamõjude hindamisel, sest leevendamine sõltub teistest (riigi ja valdkonnapoliitikatest), kohanemine on kohapõhine, sõltub keskkonnaoludest ja siin saab olla KEVADes tugevam poliitika suunamine ja sekkumine. KEVAD peab võtma suurema ja selgema rolli kohanemises ning jagama vastutust leevendamises. • Selgitada KEVADes lahti mõiste „kliimateenused“. Selgitada, milliseid kliimateenuseid ja kuidas kasutatakse kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks. • Täpsustada kliimapoliitika eesmärki järgnevalt: „Panustame kliimamuutuste pidurdamisse, vähendades kasvuhoonegaaside heidet vähemalt riiklike kohustuste mahus, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Kaaluda leevendamiseesmärgi ja kohanemiseesmärgi lahutamist, kuivõrd tegevustik erineb. • Muuta kliimapoliitika teise tegevussuuna sõnastust konkreetsemaks (praegusel kujul liiga ideoloogiline): „Kliimamuutustega kohanemise eesmärke ja riske peab süsteemselt lõimima valdkondlikesse poliitikatesse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise planeerimise protsessidesse.“ -> „Viia kliimaauditid (hindamine) sisse valdkondlikesse poliitikatesse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise planeerimise protsessidesse.“ • Kliimapoliitika kolmanda tegevussuuna sõnastust soovitame muuta järgnevalt: „Loome riikliku ja valdkondliku kliimakindluse hindamise süsteemi riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele.“ Soovitame siia juurde lisada ka näiteid (kliimaauditid, kriteeriumid jm). • Täpsustada kliimapoliitika neljanda tegevussuuna kirjeldust järgnevalt: „Töötame välja ja rakendame usaldusväärsete andmete ning operatiivsete teenuste tagamiseks üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemid. Tõstame nende ruumilist, ajalist ning sisulist täpsust kasutusotstarvetes (jäide, torm jne).“ • Kohendada mõõdikuid esinduslikumaks, vältida tunnetuslikke (arvamus)mõõdikuid: o Kohanemise põhimõõdik „Kliimariske teadvustavate ja vastavaid kliimameetmeid kasutusele võtnud inimeste %“ on sotsioloogiline. Mõõta tuleks kohanemisreaalsust ja -praktikat (kahju vähenemisest ja vähendamisest sekkumiste tulemusena), mitte tunnetuslikku informeeritust. o Lisada mõõdik „Suvine liigsuremus” – kas selle muutus, suremus suvekuudel (juuni–august) või suremus kuumalainetega suvedel. 59  o Lisada mõõdik „Kindlustuste poolt välja makstud tormi-, maastiku- ja metsapõlengute ja üleujutuskahjud“. Või maastiku- ja metsatulekahjude arv või pindala. o Mõõdik „LULUCFi sidumise eesmärk“ nimetada otsesõnu „Maakasutuse- metsanduse (LULUCF) sidumiseks“. Soovitame algtasemeks võtta 2020. a seisu, kuna see esindab kõige värskeimat süsinikubilanssi. • Tegevussuund „Lepime kokku erinevate sektorite panuse ja rakendame seda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutmiseks“ on valitsuse otsus sõltuvalt valdkonna eesmärkidest. Keskkonnavaldkond saab vaid seirata plaani täitmist. Sellest tulenevalt soovitame tegevussuund ümber nimetada järgnevalt: „Jätkame metoodika ja seire arendamist ning panustame teadlikkuse tõstmisesse, et valitsemisaladel oleks kindel alus otsuste tegemiseks kliimaeesmärkide kohaselt.“ • Lauses „Ilmavaatlused, -prognoosid, ohtlike ilmanähtuste hoiatused ning vaatlusandmetel põhinevad kliimaanalüüsid on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel.“ eemaldada sõnapaar „ja leevendamise“. • Üha enam on käiku läinud Euroopa Liidu poolt reguleeritud „do no significant harm“ ehk DNSH hinnangud ja „climate proofing“ ehk kliimakindluse hinnangud. Teeme ettepaneku käsitleda neid instrumente ka KEVADes ja suunata nende praktikas elluviimist (näiteks eriheite tegurite arvestusmetoodika ja seaduslik kehtestamine, energiakandjate kaalumistegurite asendamine reaalsete heiteteguritega). Nimetatud tööriistad (sh heite inventuurid jm kliimamõju arvutused) tuleb liita keskkonnalubade ja keskkonnamõju hindamise (nt KMHd jms) süsteemi. Seejuures peaks KHGde panuse arvutamise nõudmisel tagama selged juhised, mida modelleeritud ja arvutatud numbritega peale hakata (künnisväärtused, kompenseerimine, tõenäosuslikkus jne). Seda kõike, mis lisandumas eelmise põlvkonna keskkonnastandarditele ja - hindamistele, nimetada nt „kliimaauditiks“. 5.3 Ringmajandus (sh jäätmed) 5.3.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Euroopa Liidu ringmajanduse üldine eesmärk on vältida olukorda, kus tarbimine ületab Maa vastupanuvõimet. Seda tehakse läbi materjali ringluses hoidmise suurendamise ja heidete vähendamise. Euroopa Liidu tasandil on sõnastatud järgmised eesmärgid89: 89 Circular economy. Euroopa Komisjon. 60  • Võimaldada tervemat planeeti ja vähendada saastet • Vähendada survet loodusvaradele, nagu vesi ja maakasutus • Vähendada heitkoguseid, et aidata Euroopa Liidul saada esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks • Luua uusi ärivõimalusi ja kohalikke kvaliteetseid töökohti • Võimaldada vastupidavamaid väärtusahelaid Euroopa Liidu tasandil on ringmajanduse rakendamiseks koostatud ringmajanduse tegevuskava.90 Ringmajanduse algatus on üks roheleppe91 peamisi koostisosi. Eesti ringmajanduse arengudokumendiks on „Ringmajanduse valge raamat“92. Eesti riik on visiooniks seadnud: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem ning oleme nutikas ringmajandust eest vedav riik“. Toimimispõhimõteteks on: • Vajaduspõhine tootmine ja tarbimine • Ringdisaini põhimõtetest lähtumine • Parima võimaliku lähenemise kasutamine • Jäätmehierarhiast lähtumine • Kestlike valikute toetamine Prioriteetsed arengusuunad on: • Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumini • Eesti ettevõtete ärimudelid on jätkusuutlikud ja ringmajandussuunitlusega • Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel • Loodud on toimivad digitaalsed IT lahendused ringmajanduse toetamiseks ning tagatud on kvaliteetsed andmed olukorra hindamiseks • Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust toetav õigus- ja majanduskeskkond • Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine 90Euroopa Komisjoni teatis COM(2020). Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel. 91 A European Green Deal. Euroopa Komisjon. 92 Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur 2022 Ringmajanduse valge raamat 61 KEVADe eesmärgid ja tegevused on nendega kooskõlas. Strateegia „Eesti 2035“ seab üldised põhimõtted ringmajanduse, sh jäätmemajanduse valdkonnas, oluline on ohutu materjaliringluse arendamine, teisese toorme kasutamise suurendamine ja keskendumine kohalike omavalitsuste jäätmekäitluse arendamisele. KEVADe eesmärkidel puudub vastuolu strateegia nimetatud põhimõtetega. KEVAD asendab seni kehtinud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Võrreldes selle dokumendiga on KEVAD jäätmete valdkonnas selgemini välja toonud vajaduse vältida jäätmeteket ja soodustada ringsemat jäätmekäitlust ega keskendu otseselt jäätmehierarhias viimasel kohal oleva jäätmete ladestamise vähendamisele. Samas on säilitatud lähenemine, mille kohaselt on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise, jäätmekoguste ning ebasoodsa keskkonnamõju suurenemist. Endiselt on olulisel kohal seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine, sh lisandina digitaliseerimine, et tagada usaldusväärsed ja kättesaadavad andmed jäätmevoogude ja -käitluse osas. KEVAD ei too eraldiseisvalt välja jäätmete ohtlikkuse vähendamist, mis on eesmärkidena olulisel kohal Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. KEVADes on märgitud, et jäätmekäitluse korraldamist reguleeritakse läbi Riigi jäätmekava. Käesoleva KEVADe mõjude hindamise aruande etapi ajal on Riigi jäätmekava 2022–2028 koostamisel (tööversioon on eelduslikult valmimas 2022. aasta lõpuks). Samuti on koostamisel jäätmekava KSH aruanne. Seetõttu ei ole võimalik hinnata lõplikult KEVADe vastavust uuele Riigi jäätmekavale 2022–2028. KEVADe raames on võimalik anda hinnang üksnes vastavusele Riigi jäätmekava 2022–2028 lühikokkuvõttele ning KEVADe meeskonnale edastatud jäätmekava KSH alternatiividele. Oluline on märkida, et ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on alternatiivide käsitlusel eraldiseisvalt tähelepanu saanud Riigi jäätmekavas 2022–2028. Siiski pole käesoleval ajal võimalik hinnata, millises ulatuses jäätmekava lõplik versioon vastavat olulist alateemat käsitleb. Riigi jäätmekava 2022–2028 strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine ning seejärel korduskasutuse arendamine. Seejuures on ka KEVADe jäätmekäitluse valdkonna eesmärk aastaks 2030 jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine, mis on igapäevase käitumise osa. Seejuures luuakse jäätmetest uut väärtust toormena. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna mõõdikuna välja toodud olmejäätmete ringlussevõtu sihttase on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ ning riigi jäätmeseaduses toodud sihttasemega (60% aastaks 2030). Uues Riigi jäätmekavas 2022–2028 on neli põhisammast: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine; • jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; 62  • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Olemasoleva info põhjal on KEVAD vastavuses Riigi jäätmekava 2022–2028 põhimõtetega. Jäätmeid (jäätmekütusena) on käsitletud ka Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (ENMAK 2030), milles on välja toodud, et üheks jäätmete taaskasutamise võimaluseks on jäätmetes sisalduva energia muundamine ning selle kas soojuse või elektrina kasutusse tagasi suunamine. Seejuures on märgitud, et Iru Elektrijaam suudab segaolmejäätmetest sisalduvast energiast muundada kasulikuks elektriks või soojuseks enam kui 80%. Jäätmete energeetilist väärtust arvesse võttes näeb ENMAK 2030 jäätmetel täiendavat potentsiaali. KEVAD (ja Riigi jäätmekava 2022–2028) prioriteediks on eelkõige jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu võimekuse tõstmine ehk jäätmekäitlus peab lähtuma jäätmehierarhiast, milles jäätmete põletamine kuulub küll taaskasutamise alla, kuid asetseb hierarhias eelviimasel kohal enne jäätmete kõrvaldamist (vt jäätmehierarhia joonis 2 ptk 4.9). See tähendab, et eelkõige tuleb leida võimalused jäätmete korduskasutamiseks või materjalina ringlussevõtuks ning selgelt peab vähenema selliste (olme)jäätmete teke, mida on vajalik suunata põletamisele (veel vähem ladestamisele). Sellega tekib vastuolu ENMAK 2030 välja toodud jäätmete täiendava energeetilise potentsiaali käsitlusega ehk tekib vastuolu, kus üks sektor näeb jäätmeteket kui võimalust, teise sektori eesmärk on toota vähem jäätmeid. Samas jääb igal juhul ka jäätmete sorteerimisel alles teatav kogus selliseid jääkjäätmeid, millel ringlussevõtu väljund puudub ning mis tavapäraselt leiavad tee põletamisele või ladestamisele. Arvestades jäätmeseaduses kehtivaid ja tulevikus jõustuvaid piiranguid prügilasse 93 ladestatavatele jäätmetele , on oluline leida väljund ka lõppladestuse ootel olevatele jäätmetele. Üheks võimaluseks jääb nende energeetiline taaskasutamine. Jäätmete energeetilist taaskasutamist on oluline kindlasti käsitleda ka koostamisel olevas ENMAKis 2035. KEVAD koostatakse keskkonnaseisundi parandamiseks (ja ühe osana ka ringmajanduse ning kestliku jäätmemajanduse edendamiseks) ning seetõttu on see juba olemuselt üldiselt ringmajanduse ja kestliku jäätmemajanduse põhimõtteid toetav ja vastupidi – ringmajanduse ja kestliku jäätmemajanduse põhimõtted toetavad KEVADet. Vastavusanalüüsi käigus tuvastati teatav KEVADe vastuolu ENMAKiga 2030, mida tuleb täiendavalt käsitleda ENMAKs 2035. Palju sõltub ka sellest, milliste tegevustega eesmärke ellu viiakse ja sihttasemeid saavutatakse. 93 Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse (JäätS § 134 lg 2). Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest (JäätS § 134 lg 3). 63 5.3.2 Mõjude hinnang Ringmajandus on põhimõtteliselt mõtteviis vähendamaks inimtegevuse mõju keskkonnale. See mõtteviis on kõiki valdkondi läbiv ning nõuab iga liigutuse juures küsimist, kas vajadust on võimalik rahuldada keskkonnale sõbralikumalt. Tähtis on aru saada mõiste „vajadus“ sisust. Näiteks maavara kaevandamine ei ole vajadus, vaid tegevus tee ehitamise vajaduse rahuldamiseks. Seega tuleb hinnata, kas maavara kaevandamise asemel leidub teisi keskkonnale vähem kahjulikke võimalusi. Kusjuures teiste võimaluste kaalumisel tuleb omakorda arvestada saadud tulemuse kogu elutsükli mõju. Kui taaskasutatud materjali kasutamine lühendab toote eluiga või kvaliteeti, võib kogumõju osutuda hoopis negatiivsemaks kui algse toormaterjali kasutamisel. Vältida tuleb ka ristmõju (cross media effect)94. Vajadust kui sellist saab vaadelda erinevatel tasanditel. Kui kaevandamise seisukohast on vajaduseks näiteks tee ehitamine, siis strateegilisel tasandil võib tee ehitamine olla üks lahendustest kaupade ja inimeste transportimisel ning teiseks lahenduseks näiteks raudtee või mingi kombineeritud variant. Ringmajanduse põhimõtte kasutamine on oluline, aga seda on võimalik teha üksnes juhul, kui on õigesti ja selgelt sõnastatud vajadus. Ringmajanduse põhimõtet ja eesmärke tutvustavatest materjalidest võib tihti lugeda väidet nagu muuhulgas toob see endaga kaasa ettevõtluses kulude kokkuhoidu ja uusi ärimudeleid. Suures pildis toimetavad ettevõtted konkurentsitingimustes ning ebaefektiivne tootja süüakse teiste tootjate poolt välja. Selle tõttu on käesolevat hindamist läbi viiv ekspert ringmajanduse ja majandusliku kokkuhoiu seose väidete osas pigem skeptiline. Ekspert ei näe põhjust vältida hinnangu andmist, et ringmajandus võibki olla kulukas, aga see on vältimatult vajalik. Märksa tulemuslikum on ühiskonnas arutleda ringmajanduse vajalikkuse üle, kui selle üle, et keskkonnakaitse on odav95. KEVADest selliseid viited ei leia, küll on neid võimalik lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Eelneva arutelu eesmärk on tähelepanu juhtida sellisele probleemkohale üldiselt. Kui kokkuhoiu väidet kasutada, tuleks see varustada mitme päriselulise näitega. Rohkem võib nõustuda üldise hinnanguga, et ringmajandus toob endaga kaasa uusi ärimudeleid, sest kui vana moodi tegevus keelatakse, tuleb välja mõelda uut moodi tegutsemine. Vajadusest lähtuva mõtteviisi kasutamine on eriti oluline, et vältida ringmajanduse rakendamist ringmajanduse enda pärast. Sellist ohtu sisaldab KEVAD ringmajanduse valdkonnas toodud mõõdik „ringleva materjali määr“. Sihttaseme saavutamiseks võib (aga ei pruugi) tekkida kiusatus keskenduda üksnes ringleva materjali osakaalu tõstmisele jättes kõrvale hinnangu, kas sellega kaasneb ka soodne mõju või näiteks kulub teiseseks kasutamiseks ettevalmistamisele ülemäära palju energiat, see võib saada kitsaskohaks keskendumisel teistele samaväärselt olulistele ringmajanduse põhimõtetele nagu vajaduspõhine tootmine või kestlike valikute toetamine. 94 Alternatiivne lahendus, millega vähendatakse mõju ühele keskkonna osale (nt vesi) aga sellega kaasneb oluline mõju keskkonna teisele osale (nt õhk). 95 Väga pikas vaates keskkonnakaitse ongi odav, sest rikutud keskkonna taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. 64 Ringmajanduse eesmärgi detailne kirjeldus ja mõõdiku seadmine on keeruline, sest see mõtteviis on valdkonnaülene. Eksperdi seisukohast on ringmajanduse üldiseks mõõdikuks keskkonnaseisundi paranemine (vt KEVADe eelnõus erinevate valdkondade mõõdikuid). Arvestades „Ringmajanduse valge raamatu“96 olemasolu, jääb KEVADes toodud ringmajanduse käsitluse mõte arusaamatuks. Arengusuunad ja strateegilised valikud (teise nimega eesmärgid?) on valges raamatus sõnastatud ja üsna hästi arusaadavad. Arvestades seal toodut: „Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikuid.“, tekib küsimus, kas KEVADes käsitletu peakski olema tegevuste kava? Sellisel juhul on KEVAD hetkel selgelt liiga üldine. Kui see ei peaks olema tegevuste kava, siis mis see on ja kuidas see asetub ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku? Jäätmekäitlus on lahutamatult seotud ringmajandusega, seejuures on oluline jäätmestaatusesse jõudmise vältimine ning toodete ringlussevõtt, et vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna oluliste tegevustena toodud jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomisel ja rakendamisel ning valdkonna digitaliseerimisel on positiivne mõju jäätmemajandusele. Seejuures on oluline arvestada, et sama eesmärgi all välja toodud süsteemse järelevalve tagamine peab olema ühtlasi toetav tegevus ning etapina järgnema vastava õigusruumi/andmebaaside loomisele, mitte olema eesmärk omaette. Ilma selge ja läbipaistva õigusruumi ning kasutajasõbralike andmesisestuskeskkondade olemasoluta võib süsteemne järelevalve pärssida jäätmehierarhia rakendamist. 5.3.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud • Lahendamist vajab mõningane vastuolu ENMAK 2030-ga, seoses jäätmete kasutamisega energia tootmiseks (vt käsitlust ülal ptk 5.3.1). • Kaaluda läbi ja kirjutada, kuidas KEVADes käsitletud ringmajanduse valdkond asetub ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku (vt pikem selgitus eelneva alapeatüki all). Kui praegusel kujul esitatu on ebaselge, tuleks ringmajanduse valdkond KEVADes ümber mõtestada nt eesmärgiga hinnata kõikide teiste valdkondade arvestamist ringmajanduse põhimõtetega. Tuleks viidata „Ringmajanduse valgele raamatule“ kui selle valdkonna raamdokumendile ja selgitada, et tegevused ning mõõdikud töötatakse välja eraldi. • Arvestades ringmajanduse haardeulatust, jätab KEVADes toodud eesmärk ning selle üksik (ja mitte kõige õnnestunum) mõõdik ebatäieliku mulje. Tulenevalt eelnevast soovitame kaaluda eesmärgi ja eriti mõõdiku sobivust. • Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused on kaldu poliitikakujundamise ja kontrolli-kohustuste suunas. Jäätmehierarhia põhimõtete 96 Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur 2022 Ringmajanduse valge raamat 65  tugevam juurutamine eeldab tegevuste puhul laiemapõhjalist lähenemist ning sarnaselt eelnevalt märgitule – mõtestada selliselt, et jäätmehooldust oleks võimalik korraldada kõigi valdkonna tasanditel – kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, tootjad, elanikkond. Ettepanekuks on lisada oluliste tegevuste hulka lisaks „piitsale“ ka „präänik“ ehk tuua välja jäätmetekitaja jaoks toetavad meetmed/võimalused eelkõige ringlussevõttu soodustamiseks. 5.4 Veekeskkond (sh merekeskkond) 5.4.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust vee- ja merekeskkonna valdkonna strateegilistele dokumentidele. Veemajanduskavade 2022–2027, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ, eesmärgiks on pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. KEVADe eesmärgid on kooskõlas veemajanduskavade eesmärkidega. Veemajanduskavade koostamine ja ellu viimine on otseselt seotud KEVADe eesmärkidega „Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed“ ning „Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid“ veenappuse osas. Nende eesmärkide saavutamine sõltub suuresti veemajanduskavade täitmisest. Üleujutustega seotud riskide maandamiskavade 2022–2027, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi üleujutuste direktiivile 2007/60/EÜ, eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme. KEVADe eesmärgid on kooskõlas üleujutustega seotud riskide maandamiskavade eesmärkidega. KEVADe eesmärgi „Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid“ saavutamine sõltub suuresti üleujutustega seotud riskide maandamiskava täitmisest. Nitraaditundliku ala tegevuskava 2021–2024, mis on koostatud vastavalt Euroopa Nõukogu nitraadidirektiivile 91/676/EMÜ, eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärit nitraatide eest. KEVADe eesmärgid on kooskõlas nitraaditundliku ala tegevuskavaga ja tegevsuskava täitmine on otseselt seotud KEVADe eesmärgiga „Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed“. Merestrateegia, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu merestrateegia raamdirektiivile 2008/56/EÜ, põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Igal Euroopa Liidu riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. KEVADe eesmärgid on kooskõlas merestrateegia eesmärkidega. 66 Läänemere tegevuskava, mis on koostatud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) poolt, eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda, sealhulgas merepõhja, igasuguse reostuse eest. Tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning kestlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. KEVADe eesmärgid on kooskõlas Läänemere tegevuskava eesmärkidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 nõuded võetakse üle veeseadusesse 2023. aastal.97 Selle eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda. KEVADe eesmärgid on kooskõlas joogivee direktiivi eesmärkidega. KEVAD eesmärgid on kõikide nimetatud strateegiliste dokumentide ja nende eesmärkidega kooskõlas ning kõik nimetatud dokumendid on KEVADe eesmärkide saavutamiseks olulised, sest eesmärkide saavutamine sõltub tegevuskavade ellu viimisest ja neis toodud meetmete rakendamisest ning nõuete täitmisest. 5.4.2 Mõjude hinnang KEVADe vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärgi (Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud.) täitmine mõjutab veekeskkonda ja veevarusid eeldatavalt positiivses suunas – parandab veekogude seisundit, sh parandab pinnavee ja põhjavee kvaliteeti, suurendab veevarude, sh joogivee varude hulka. Alljärgnevalt on analüüsitud KEVADe eelnõus sisalduvad vee- ja merekeskkonnaga seotud mõõdikuid ning antud nendele hinnang (tabel 2 ja 3). Tabel 2. Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud mõõdikud ja hinnang neile Mõõdik Algtase Sihttase Hinnang Vähemalt heas 75% 93% (2030) Veemajanduskavad 2022–2027 on seadnud seisundis olevate (2020) (realistlikuks) eesmärgiks saavutada põhjavee hea põhjaveekogumite seisund 2027. aastaks 84% põhjaveekogumitel (26 osakaal kogumil 31st). KEVADe sihttase eeldab, et vaid 2 põhjaveekogumit (eeldatavalt nr 7 ja 27) jääb halba seisundisse. Veemajanduskava eesmärke arvestades tähendab see, et kolme (nr 2, 15 ja 24) põhjaveekogumi hea seisund saavutatakse ajavahemikul 2028–2030, mis võib olla liialt ambitsioonikas eesmärk, sest põhjavee seisundi 97 Veeseaduse muutmise seadus, vastu võetud 13.09.2021 67  saavutamine pärast vajalike meetmete rakendamist võib võtta kauem aega. Vähemalt heas 53% 87% (2030) Veemajanduskavad 2022–2027 on seadnud seisundis (2020) (realistlikuks) eesmärgiks saavutada pinnavee hea pinnaveekogumite seisund 2027. aastaks 68% pinnaveekogumitel (506 osakaal kogumil 744st). See, et järgmise perioodi veemajanduskavade rakendamisel saavutatakse kolme aastaga (2028–2030) hea seisund veel 19% (142) pinnaveekogumitel, eeldab jõulist meetmete rakendamist ning veekogumite nimekirja üle vaatamist ja nende eesmärkide ümber hindamist. Ühisveevärgist 99,5% 99,7% Statistikaametis esitatud andmeil oli 2021. aastal nõuetekohast (2021) (2030) ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate joogivett saavate isikute osakaal 98,8% - seega on vastuolu ametlike isikute osakaal andmete ja siin esitatud algtaseme vahel. Eesmärgi (99,7%) täitmine sõltub eelkõige sellest, kui palju ollakse valmis suunama ressursse väikestesse asulatesse, kus veetarbijaid on viimaste aastakümnete jooksul jäänud väheseks, kuid kus veevarustussüsteemid on amortiseerunud. Ebaselgeks jääb, kust pärineb algtase ja mille alusel on võetud sihttase. Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud tulemuslikkust mõõdetakse veekogumite seisundi hindamise alusel. Veekogumid ei ole aga kõik veekogud – veekogumid on vaid olulised veekogud. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa. Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Vete paremaks majandamiseks on veekogud jagatud veekogumiteks. Veekaitsenõuded kehtivad aga kõigil veekogudel ning veekasutus ei tohi halvendada veekogumite seisundit. Põhjaveekogumite heasse seisundisse saamine eeldab suuri investeeringuid seirevõrkudesse (uute seirepuurkaevude rajamine ja vanade likvideerimine), jääkreostusobjektide uuringuid ja jääkreostuse likvideerimist, saasteainete uuringuid, hüdrogeoloogilisi uuringuid, põhjaveevarude hindamisi, veehaarete toiteala projektide koostamist, reovee kohtkäitlussüsteemide parendamist ja nende andmebaasi koostamist, kõrgendatud järelevalvet veekaitsenõuetest kinni pidamise üle kaitsmata põhjaveega aladel. Eestis on pinnaveekogumeid väga palju ja osad neist on väga väikesed. Pinnaveekogumite hea seisundi saavutamise võtmeküsimus on meetmete rakendamine ning veekogumite nimekirja üle vaatamine ja eesmärkide ümber hindamine. Varasemalt on olnud meetmete rakendamise juures suureks probleemiks see, et rakendajad pole teadlikud neile veemajanduskavade meetmeprogrammis määratud kohustustest. 2022–2027 veemajanduskavade meetmete 68 rakendamise juures on oluline valgalaametnike ametikohtade loomine, kelle peamine ülesanne on meetmete rakendamise koordineerimine ja rakendajate nõustamine. Järgmise veemajanduskava koostamise käigus on vaja veekogumeid kokku koondada ja seada tegelike tunnuste alusel realistlikud eesmärgid, sest olemasolevate kogumite majandamine on liialt ressursimahukas ja seetõttu üle jõu käiv ning eesmärgid ei vasta tegelikele kogumite tunnustele. Nii valgalaametnike töökohtade loomine kui ka kogumite koondamine ja eesmärkide üle vaatamine on veemajanduskava meetmete hulgas, mida tuleb veekogumitega seotud eesmärkide saavutamiseks täita esmajärjekorras. Tabel 3. Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud mõõdikud ja hinnang neile Mõõdik Algtase (2018) Sihttase Hinnang Heas seisundis 50% 75% Eesmärk kattub merestrateegia olevate valdkonnaülese sihiga („Primaarsete primaarsete survetegurite indikaatoritest 75% näitavad survetegurite head seisundit ning 25% näitavad osakaal paranemistrendi“. Saavutamise aasta - 2028). Paranemistrendi Võrreldes 2018.a 25% Eesmärk kattub merestrateegia näitavate seisundihinnangutega valdkonnaülese sihiga („Primaarsete primaarsete (survetegurite 54 survetegurite indikaatoritest 75% näitavad survetegurite primaarset head seisundit ning 25% näitavad osakaal indikaatorit ehk 50% paranemistrendi“. Saavutamise aasta - 2028). halvas seisundis) Eesti mereala toitainete maksimaalsete reostuskoormuste määramine ja digimere kontseptsiooni ellu viimine eeldavad suure hulga vajalike andmete olemasolu, mis võib takistada eesmärkide saavutamist. Kokkuvõttes, võib anda hinnangu, et vee- ja merekeskkonna eesmärgid (sihttasemed) on ambitsioonikad ja eeldavad ka vastavat rahastust. Kui rahastust pole võimalik tagada, tuleb seada madalamad eesmärgid. 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud • Soovitame hinnata vee- ja merekeskkonna mõõdikute realistlikkust (vt detailsem hinnang eelmises alapeatükis). • Ühtlasi võiks KEVADes olla välja toodud, mis tegevusi seatud vee- ja merekeskkonna eesmärkide saavutamiseks juba tehakse – mis aitavad sihttasemete saavutamisele kaasa. 69  • Teeme ettepaneku täpsustada, kust pärinevad mõõdiku “Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate isikute osakaal” alg- ja sihttasemed ja miks on Statistikaametis 2021. aasta kohta teistsugused andmed ning põhjendada sihttaseme valikut. • Teeme ettepaneku tuua KEVADes välja kaks eriti olulist meedet veemajanduskavade meetmeprogrammist, mille täitmine on eesmärkide saavutamisel võtme tähtsusega ja mis tuleks täita esmajärjekorras: Administratiivse suutlikkuse tõstmine (veemajanduskavade meetmeprogrammi tabel 1 meede 209, mis sisaldab valgalaspetsialistide ametikohtade loomist) ja Vesikonna tunnuste analüüs, sh veekogumi tüüpide ja kogumite ülevaatuse tegemine (veemajanduskavade meetmeprogrammi tabel 1 meede 166). 5.5 Maavarade uurimine ja kaevandamine 5.5.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Maavarade kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või kokkulepped. Eesti tasandil on maapõue kasutuse katusstrateegiaks Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Maapõuepoliitika visioon ja eesmärk on järgmised: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.“ ning „Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Võib väita, et KEVADe maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna eesmärgid ja mõõdikud ei ole vastuolus maapõuepoliitikaga. Omaette küsimus on, kas KEVAD võiks olla ambitsioonikam, et liikuda jõulisemalt maapõue poliitika sihtide suunas. Seda teemat käsitletakse lähemalt järgnevas oluliste mõjude hinnangu peatükis. Arengukavast ei selgu, kas see peaks asendama ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 või jääb 2030. aastani siiski kehtima olemasolev strateegia. KEVAD on oma ainsa mõõdiku (aheraine kasutamise määr jääb tasemele 40%) kaudu põlevkivi kaevandamise arengukavaga kooskõlas, sest ka selles on ette nähtud sama eesmärk. Põlevkivi kaevandamise arengukava muid eesmärke KEVADes kajastatud ei ole. 5.5.2 Mõjude hinnang Maavarade kaevandamise teema eristub KEVADe teistest valdkondadest sellega, et kuulub keskkonnakasutuse kategooriasse, mitte pigem keskkonnaseisundit kirjeldavasse 70 kategooriasse. Seetõttu on maavarade kaevandamise valdkond pigem keskkonna mõjutaja kui teised valdkonnad on seotud keskkonna kaitsmisega. Maavarade uurimisega ja kaevandamisega kaasneva mõju norme seatakse läbi looduskaitse, õhukaitse ja veekaitse, mis on KEVADe raames eraldi käsitlusvaldkonnad ja millel on ka rahvusvahelised ja siseriiklikud strateegilised eesmärgid ning kokkulepped. Kaevandamine ei tohi ohtu seada nende eesmärkide saavutamist, kuid selleks, et ühiskond tervikuna toimiks, peaksid keskkonnakaitse-eesmärgid peavad arvestama ka kaevandamisvajadusega. KEVADe eelnõu analüüsi tulemusena võib väita, et teistes valdkondades seatud eesmärgid kaevandamist ei välista, kuid põhjendatult seavad väljakutseid. Alljärgnevalt on antud hinnang KEVADe läbivate teemade eesmärkidele ja mõõdikutele kaevandamise vaatest lähtuvalt (tabel 4). Tabel 4. KEVADe läbivate teemade eesmärgid ja mõõdikud ning hinnang neile maavarade uurimise ja kaevandamise aspektist Mõõdik Kommentaar Elurikkuse valdkonnas eesmärk: Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega Mõõdikud: Mastaapseimat survet avaldab põlevkivi kaevandamine vee kõrvaldusega ja selle tõttu pinnaveerežiimi muutmisega. Mõjude Heas ja keskmises seisundis tuvastamiseks on tehtud erinevaid uuringuid98;99;100. Käimas on mitme maismaaökosüsteemide põlevkivikaevanduse (Aidu III, Estonia II, Uus-Kiviõli, Uus-Kiviõli II) pindala ja osakaal: ↔ avamise uuringud. Lisaks uuritakse ja planeeritakse teiste maavarade Heas seisundis kaevandusi (ehitusmaavarad, turvas). Kõigi nende avamise eelduseks loodusmaastike sidusus: ↔ on olulise keskkonnamõju vältimine. Elurikkuse seisundi stabiliseerimise eesmärk on kaevanduste planeerimisel arvestatav. Olulist tähelepanu tuleb pöörata karjääride korrastamisel loodussõbraliku keskkonna loomisele. Lahendamist vajavad nö igavesed karjäärid, kus luba pikendatakse ja täielikult rikutud maastik kestab aastakümneid. Kliimapoliitika valdkonna eesmärk: Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral. Mõõdikud: Kliimariskide teadlikkus kaevandamist olulisel määral ei mõjuta. 98 M Vainu jt 2019 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus. 99 J Terasmaa jt 2015 Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. TLÜ Ökoloogia Instituut. 100 J Paal jt 2015 Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks. Maves AS. 71  Kliimariske teadvustavate ja Kasvuhoonegaaside sidumine sh LULUCF eesmärgid puudutavad enim vastavaid kliimameetmeid turba kaevandamist. Jätkupüsiv meede KHGde suuremaks sidumiseks kasutusele võtnud inimeste on kuivendatud alade taassoostamine101. See eeldab konkreetses %↑ rabamassiivis turba kaevandamise lõpetamist, sest paralleelselt turvast kaevandada ja taassoostada on tehniliselt keeruline ning kulukas. Kasvuhoonegaaside heide Looduskaitse seisukohast taastamist vajavate soode nimekiri ja jõupingutuste jagamise tegevusplaan aastani 2023 on koostatud102. See kuigivõrd aitab kaasa määrusega kaetud ka kliimaeesmärkide saavutamisele aga mõistlik on taastamisalade sektorites kt CO2 ekvivalenti nimekiri üle vaadata ka kliimaeesmärkide valguses. ↑ Kliimamõõdikutele kaasa aitamine eeldab turbakaevanduste LULUCFi sidumise eesmärk ↑ koondamist , et võimaldada rohkemaid alasid taassoostada. See tähendab, et vältida uute kaevanduste avamist aladel, kus enam kaevandamist ei toimu ja selle asemel võimaldada uute kaevanduste avamist aladel, kus juba on töötavad kaevandused. Selle valguses üle vaadata ka kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri103 Ringmajanduse valdkonna eesmärk: Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. Ringleva materjali määr: ↑ Kaevandamine tooraine ringlusse võtu määra ei mõjuta. Pigem on seos sedapidi, et mida suurem on ringleva materjali määr, seda väiksem võib olla kaevandamine. Põhjus on selles, et suure ringkasutuse tõttu võib toormaterjali vähem vaja minna. Teoorias on võimalik materjali ringkasutust jõustada kaevandamismahu piiramisega, aga praktikas toob see tõenäoliselt endaga kaasa märkimisväärseid probleeme, sest on võrdlemisi keeruline selgitada, mis võiks olla sobiv piir, et vältida üldist materjali nappust (nii esmase kui teiseise toormaterjali), talumatut hinnatõusu (teisese materjali ettevalmistamise kulu) ja täiendavat keskkonnamõju (teisese materjali ettevalmistamine võib, aga ei pruugi olla esmase tooraine saamisest suurema keskkonnamõjuga). Eraldi teemaks on kaevandamise tagajärjel tekkinud jäätmete ringlusesse võtmine. Suurimaks kaevandamisjäätmete tekitajaks on põlevkivikaevandus. Põlevkivi kaevandamise eripäraks on maavara rikastamine, millega tekib rikastusjääk ehk aheraine. Aheraine tekkekogus on ligikaudu 50% väljatud materjalist. Viimastel aastatel on aheraine ringlussevõtt olnud märkimisväärne. Seda taset on aidanud tõsta nt Aidu karjääri täitmine või aheraine mäe nimetamine päikesepaneelide aluseks. Kui sellised ühekordsed taaskasutusviisid 101 Lühikeses vaates on süsiniku sidumine teostatav ka metsa raie vähendamisega, kuid metsa küpsuse saavutamisel sidumine lakkab ja üldjoontes süsiniku bilanss läheb nulli. Majandusmetsas sõltub sidumismäär metsamaterjali kasutusviisist. 102 Keskkonnaministeerium 2015 Kaitstavate soode tegevuskava 103 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri 72  kõrvale jätta, siis igapäevane ehitusmaterjali asendamine aherainega on suhteliselt väike võrreldes selle tekkega. Probleemiks on aheraine kehvemad tehnilised omadused võrreldes vajadustega. Aheraine kasutamise kvoodi seadmine nt riigihangetes võib endaga kaasa tuua rajatise lühema eluea või ressursi raiskamise suurte distantside tagant transportimise vajaduse tõttu. Seetõttu on aheraine ringlusse võtul oluline jälgida, et ringlusse võtt ei toimuks ringlusse võtu pärast vaid see kannaks keskkonnakaitse eesmärki. Aheraine kasutamisvõimalusi tuleb kaaluda projektipõhiselt. Aheraine kasutamise võimaluste kaalumine projekteerimisel on parem tegevus, kui ehitushangetele aheraine kasutamise ühetaolise kvoodi rakendamine. Kokkuvõttes: maavarade kaevandamine on seotud pea kõikide KEVADe põhivaldkondadega (välja arvatud kiirgusohutuse tagamine), vähemal määral ka toetavate valdkondadega. Teistes KEVADe valdkondades seatud keskkonnaeesmärgid ja mõõdikud seavad maavarade kaevandamisele piiranguid, kuid ei ole põhjust prognoosida, et need põhjustaksid tõrkeid maavarade varustuskindluses. Alljärgnevalt toob ekspert täiendavalt välja kaevandamist puudutavad probleemkohad, mida KEVADe dokumendis otseselt ei ole käsitletud, kuid on elu paremaks korraldamiseks olulised. Tegevussuund „Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted.“ deklareerib vajaduse arvestada (loodus)keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja julgeoleku aspekte, kuid ei lähe lahendamist vajavate probleemide kirjeldamisel täpsemaks. Erinevatele maavarade kaevandamislubadele on antud maksimaalne lubatud kestus (Maapõueseadus § 60). Kaevandamisluba on võimalik pikendada sama aja võrra nagu on määratud algseks kestuseks (Maapõueseadus § 67). See tähendab, et kui on väljastatud 15 aastane kaevandamisluba, siis seda võib pikendada veel 15 a lisaks. Kindlates olukordades on see põhjendatud, kuid hetkel kipub kaevandamisloa pikendamine olema pigem tava kui erand ja pikendamise klausel kaotab oma mõtte (miks siis mitte kohe võimaldada pikemat luba?). Kaevandused on kohalikele pea alati ebameeldivad ning selline võimalus põhjustab määramatust ning veel rohkem vastuseisu. Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks motivatsioonimehhanismi puudumine maavara ammendamiseks nominaalse aja jooksul ning liialt lihtne pikendamise protsess. Maavarade uuringu ja kaevandamislubade taotluste menetluse üheks osaks on kohaliku omavalitsuse seisukoha küsimine. Kusjuures kohaliku omavalitsuse nõusolekuta luba anda ei või (Maapõueseadus § 35 ja § 55). Kohaliku omavalitsuse keeldumise põhjuste kriteeriume ette antud ei ole. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsustusruum on lai ning võib sõltuda paljudest mõjutajatest. Kohalike omavalitsuste vaatest võib kehtivat reeglit lugeda põhjendatuks ja lihtsasti kasutatavaks. Samas kipuvad kohaliku omavalitsuse seisukohad olema 73 asukohakesksed ning jääb välja regionaalne või riiklik vaade. See tähendab, et jääb hindamata, kas sõltumata ebasoodsast asukohast on kaevandamine siiski vajalik maavara varustuskindluse seisukohast. Sarnane probleem on ka kaevandamislubade keskkonnamõjude hindamisel. Hinnatakse konkreetse mäeeraldise kaevandamisloa mõjusid. See sisuliselt välistab võimaluse hinnata asukohaalternatiive (kas kaevandamine on põhjendatud konkreetsel mäeeraldisel, naabermäeeraldisel või naabermaardlas). Riik on (KEVADes) hakanud probleemi lahendama tegevussuunaga „Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud.“ Selle, iseenesest hea algatuse juures tuleb aga tagada, et lahendus ei jääks poolikuks. Maakonna tasandil kaevandatavate alade kokku leppimisel, kaasates kohalikke omavalitsusi, tuleb hinnata lisaks looduskeskkonnale ka sotsiaalseid mõjusid. Vältida tuleb lahendust, kus planeeringuga kehtestatakse kaevandatavad ja mitte kaevandatavad alad. Planeeringu heaks väljundiks on kaevandatavate alade pingerida (esimene järk, teine järk, kolmas järk, jne, välistatud alad). See võimaldab planeeringu tulemust rakendada paindlikult ka aja möödudes, kui olukord on muutunud (nt mingil põhjusel on esimese järgu piirkonnad osutunud kasutamatuks). Maakonna teemaplaneering on sisuliselt ka asukohavaliku eest ja täidab selle tühimiku, mis praegu kaevandamisloa taotluste mõjude hindamisel on tekkinud. Teemaplaneeringud peaks kohalike omavalitsuste kaasamisega ja ühise kokkuleppe saavutamisega lahendama kohaliku omavalitsuse tasandil puuduva regionaalse ja riikliku vaate puudumise probleemi. Selle valguses tuleb üle vaadata ka tingimused, mille korral oleks kohalikul omavalitsusel õigus kaevandamisloa taotlusega mitte nõustuda. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega nähakse ette maa kasutuse juhtotstarbed ning need põhimõtteliselt peaks mõjutama maavara kaevandatavuse kategooriaid (Maapõueseadus § 23). Hetkel aga eksisteerib justkui kaks üksteisest sõltumatut maailma. Kohaliku omavalitsuse (või regionaalne) maakasutuse nägemus ning riigi poolt hinnatud maavarade kaevandatavus. Need maailmad ei ole praegu üksteisest sõltuvuses ning on tihti omavahel konfliktis. Näiteks kohalik omavalitsus on näinud ette kõrge puhkeväärtusega ala, aga samas on riigi jaoks alal maavara aktiivne tarbevaru. Ühest küljest kohalik omavalitsus ei pruugi näha regionaalset või üleriiklikku varustuskindluse vajadust, kuid teisest küljest ei ole seni riigil olnud ka paindlikkust varude kategooriaid vastavalt kohalike vajadusele üle vaadata. See omakorda tekitab olukorra, kus kaevandaja lähtub varu kategooriast ja satub üsna kohe vastuollu kohaliku omavalitsusega. Tulemuseks võib olla keelduv otsus kohaliku omavalitsuse poolt ja halvemal juhul ka Vabariigi Valitsuse poolt. Kulutatud on energiat, aega ja raha, kuid tulemust ei ole. Maakondade ehitusmaavarade teemaplaneeringud on selle probleemi lahendus (varustuskindluse vaade, kohalike omavalitsuste vajadused ja muud asjaolud), kuid planeeringu tulemus peab kajastuma ka maavarade kategooriates. Aastaid on arutletud kaevandatud alade hülgamise riski üle, kuid seni ei ole jõutud toimiva süsteemi rakendamiseni. Osalt leevendatakse mõjusid keskkonnamõjude hindamistes antavate soovitustega või kaevandamislubades toodavate tingimustega, kuid puudub läbiv süsteem. Pole põhjust väita, et enamus kaevandjaid väldivad maavara ammendumisel kaevandatud 74 alade korrastamise kohustust, kuid neid olukordi juhtub ja garantiisüsteemi puudumine tekitab ebakindlust ka kaevanduste ümbruses elavates inimestes. Ilmselt on kohalikel inimestel ja ka loodusel kaevandamise mõjusid lihtsam taluda, kui kaevandatud alade korrastamine toimuks etapiviisiliselt juba kaevandamise käigus. Täna on pigem tavaline olukord, kus kaevandaja saab endale hektarite suuruse ala, mis jääb kogu ulatuses karjääriks kuni (pikendatud?) kaevandamisloa lõpuni. See üldiselt tähendab ühte või mõnda inimpõlve. Oluliselt leebem oleks olukord, kus inimene saab aja jooksul jälgida kaevandamist aga ka kaevandatud ala taastamist. Arusaadavalt ei ole võimalik kõiki kaevandusi korrastada etapiliselt (nt karjäärijärved), kuid etapiviisisuse rakendamine peaks olema norm, mitte erand. Ehitusmaavarade uurimine ja kaevandamine on Eestis korduvalt läbi käidud protsess ning rollid arendaja ja riigi vahel hästi teada. Ülal toodud mõjude kirjelduse põhjal on neid võimalik parandada, kuid suures plaanis süsteem toimib ning on garanteeritud usaldusväärsusega. Eestis leiduva, kuid kaevandamata varana on seni tänapäeva valguses uurimata fosforiit. Aastate eest püüti erasektori algatusel fosforiidi kaevandatavuse uuringuid algatata, kuid see sumbus üldise vastuseisu tõttu. Tõenäoliselt oli üheks probleemiks üldine umbusk erasektori uuringu objektiivsuse vastu (kahtlus, et kasu nimel nähakse võimalikke mõjusid optimistlikumalt kui need tegelikult avalduda võiksid). Sellest sõltumata on fosforiit Eesti rikkus ning riigil oleks mõistlik omada ülevaadet selle kaevandatavusest. Fosfor on muu hulgas Euroopa Liidu tasandil liigitatud kriitiliseks tooraineks.104 Riigi poolt läbi viidavad uuringud põhjustaksid vähem umbusku ja ei tooks endaga kaasa ka põhjendatud või põhjendamata ootust nende kaevandamiseks. 5.5.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Ekspert soovitab KEVADe maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonda täiendada järgmiste eesmärkidega ja täpsustustega, mis aitavad vältida praeguseid kitsaskohti (ettepanekud on pikemalt lahti seletatud eelnevas alapeatükis): • Hinnata üle kaevandamislubade maksimaalsed nominaaltähtajad (aidates kaasa praeguse lubade pikendamise “tavapraktika” kaotamisele). Sh kaaluda põhjendatust siduda tähtajad maavara hulgaga ja karjääri suurusega. Töötada välja süsteem, mis motiveeriks kaevandajaid järgima nominaaltähtaega (nt kaevandamismahust sõltumatu, piisavalt motiveeriv mäerent) ning selle ületamisel võimaldada kohalikele lisanduva häiringu kompenseerimist (nt kindel osa mäerendist kohalikule omavalitsusele). • Tagada, et maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud ei jaotaks maavarasid kaevandatavateks ja mitte kaevandatavateks vaid moodustaksid aladest kaevandatavuse järkusid. 104 Critical raw materials. Euroopa Komisjon. 75  • Siduda maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud maavaravarude kategooriatega (Maapõueseadus § 23) nii, et kaevandajatel oleks selge signaal, kuhu on põhjust maavara uuringu ja kaevandamisloa taotlust esitada ja kuhu mitte. • Siduda maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud kohalike omavalitsuste poolt uuringu- ja kaevandamisloa taotlustele esitatavate nõusolekutega nii, et kaevandamiseks kokkulepitud piirkondades keeldumine saab olla põhjendatud üksnes seadusest tulenevate asjaoludega (nt mingite normide ületamine). • Analüüsida ja rakendada reeglistik, mis tagab kaevandatavate alade etapiviisilise korrastamise juba kaevandamise (nt enne kolmandasse etappi sisenemist peab olema esimene etapp korrastatud) ajal, luua garantiid ning motivatsioon korrastamise läbi viimiseks (nt korrastamisfond). • Võtta plaani fosforiidi maavara uuringud, et riigi poolt hinnata nende kaevandatavaust järgmise mõnekümne aasta jooksul. • Kasvuhoonegaaside sidumise eesmärkide valguses vaadata üle kaevandamisega rikutud rabade nimekiri, mida oleks võimalik taastada ja millise ajakava alusel ning kaevandamiseks sobivate rabade. 5.6 Välisõhk (sh müra) 5.6.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust välisõhu valdkonna strateegilistele dokumentidele. Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (1979) elluviimiseks on loodud Euroopas õhusaaste seiresüsteem EMEP, millesse kuulub ka osa Eesti õhuseiresüsteemist (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad). KEVAD näeb ette õhukvaliteedi seirevõrgu arendamist, mis panustab positiivselt selle konventsiooni täitmisse. Õhusaaste temaatikaga on läbi KHGde tekke paratamatult seotud ka kliimapoliitika. KEVADe seoseid kliimaeesmärkidega analüüsitakse käesolevas aruandes eelkõige kliimapoliitika peatükis 5.2, aga siinkohal on välja toodud õhusaaste temaatikat puudutav. Euroopa kliimamäärus seab liikmesriikidele õiguslikult siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ja vahe-eesmärgina KHGde netoheite vähenemine 55% võrreldes 1990. aastaga. Sellest lähtuvad kaks järgnevat Eesti riigisisest dokumenti. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) näeb ette fossiilkütuste kasutamise vähendamist hoonete energiatõhususe tõstmise, maanteetranspordi energiasäästu ja elektriautode ning biometaani osakaalu tõstmise kaudu – kuna fossiilkütuste põletamine on ka 76 peamiste õhusaasteainete allikaks, siis toetavad need meetmed ka KEVADe välisõhu kaitse eesmärki ja KEVAD toetab REKK 2030 eesmärke. Samad tegevussuunad on ette nähtud ka Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050. Lisaks nähakse selles ette vähendada ammoniaagiheidet põllumajandusest, mis on hetkel kasvutrendis, ning sellega on KEVADe eesmärgid kooskõlas. Põlevkivi suurem väärindamine tõenäoliselt samuti vähendab õhusaaste heiteid. Samas leidub ka vastuolusid. Suuniste hulgas on biomassi, sh „madalakvaliteedilise“ puidu kasutamine taastumatute kütuste asemel.105 mis võib suurendada osakeste (PM10 ja PM2.5) heidet näiteks juhul, kui sellega asendatakse looduslikku gaasi. Keskkonnaagentuuri arengukava aastateks 2022–2025 seab ülesandeks koguda õhusaasteallikate andmeid (sh rahvusvaheliste aruannete tarbeks), anda otsustajatele sisendit välisõhu seisundi kohta ja teha siseriiklikku teavitustööd. KEVAD on kooskõlas nende tegevussuundadega. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 osutab märkimisväärsetele õhusaaste probleemidele ja tervisemõjudele põlevkivitööstuse aladel ja näeb üldsõnaliselt ette hindamismeetodite täpsustamist, eriti lõhnahäiringu osas, tagamaks rangemat kontrolli välisõhu heitkoguste üle. Välisõhu heitkoguste kontrolli alla saamise (vähendamise) põhimõttega on KEVAD kooskõlas. Põlevkivi kasutamise arengukava üks tulevikustsenaarium kolmest, nn maksimumstsenaarium, näeb ette põlevkivi kaevandamise ja kasutamise (eriti põlevkiviõli tootmiseks) olulist laiendamist, mis tõenäoliselt tõstaks õhuheiteid ja saastetaset (mis oleks selge vastuolu KEVADega), kuid peale kava kinnitamist juba toimunud arengud (Euroopa rohepööre, süsinikuheite kvootide hinnatõus) annavad alust arvata, et see stsenaarium ei realiseeru. Mõlemad ülejäänud stsenaariumid vähendavad nii saasteainete kui süsinikdioksiidi heiteid õhku, seega eeldatavalt on Põlevkivi arengukava ja KEVAD omavahel ühildatavad. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 seab prioriteedid jätkata ja laiendada välisõhu kvaliteedi seiret, täiustada terviseriskide hindamist ja teha vastav info inimestele paremini kättesaadavaks. KEVAD on kooskõlas nende eesmärkidega. Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ sõnastatakse 2030. aastaks soovitud keskkonnaseisundi üheks eesmärgiks: „Oluliselt on vähenenud saasteainete (sealhulgas atmosfääri heitmed, pakendid jne) osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses.“ Selle 2004. aastal väljatöötatud dokumendi ajastule omases keelekasutuses esitatud visiooni kinnitab ja täpsustab nüüd KEVAD õhusaaste vähendamise eesmärkide ja vahenditega. Seega on KEVAD strateegiaga kooskõlas. Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 prognoositakse peente osakeste taseme hooajalist tõusu metsatulekahjude tõttu, osooni intensiivsemat teket kuumalainete ajal 105Vastuolu ka kliimapoliitika all: Euroopa Komisjoni teadusuuring on tunnistanud biomassist tööstusliku energiatootmise suuremalt jaolt mitte süsinikuneutraalseks. JRC Publications Repository 2020 The use of woody biomass for energy production in the EU 77 ja suurima terviseohuna allergeense õietolmu, sh meie aladel uute liikide õietolmu levikut, nägemata ette spetsiifilisi meetmeid nende aspektidega toimetulekuks. Need on globaalse protsessi tagajärjed, mitte õhusaaste probleemid, mida saaks lokaalselt lahendada. KEVAD täiendab kliimakava kliimamuutustega seotud probleemidega toimetuleku osas, ilma vastuoludeta. Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (aastateks 2021–2035) on KEVADel ühisosa eelkõige transpordivaldkonnast tulenevate heitmekoguste ja keskkonnajälje vähendamise küsimuses. Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkide seas on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje (sh õhusaaste ja müraga seotud negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale) vähendamine. Lisaks on ette nähtud, et hästi läbimõeldud ruumiotsused, eelkõige tiheasustusega piirkondades, ning nendest tulenev kvaliteetne ruumikeskkond ja transporditaristu (planeerimise liikuvushierarhia: jalgsi, jalgrattaga, ühissõidukiga ja seejärel muul moel) parandavad inimeste heaolu ning vähendavad õhusaaste ja müraga seotud negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, toetades ühtlasi majanduse arengut. Nimetatud põhimõtetega on KEVAD kooskõlas. Aga üldiselt ei tegele KEVAD otseselt transpordivaldkonna õhusaaste suunamisega. 5.6.2 Mõjude hinnang Kuna välisõhu kaitse tagamine on üks KEVADe valdkondadest, on KEVADel välisõhu aspektist eeldatavalt positiivne mõju. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud oluliste ebasoodsate mõjude avaldumise ohtu. Otsesemalt tegeleb KEVAD välisõhu saaste teemaga. Punktis 4.2.5 on sõnastatud välisõhu kaitse valdkonna eesmärk aastaks 2030: „Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule“, ning tegevussuund 2 on sõnastatud „Vähendame õhusaastet“. Konkreetsete meetmetena loetletakse tiheasustuspiirkondades asuvate eramute ühendamine kaugküttevõrguga või tahkekütuse kütteseadmete uuendamist, saasteainete heidete vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise ja lõhnaaine esinemise vähendamise kavasid. Need meetmed on täielikus vastavuses õhukvaliteedi parandamise eesmärgiga. Välisõhus levivat müra adresseerib KEVAD mõnevõrra kaudsemalt. Valdkonna peatüki sissejuhatuses küll öeldakse, et „Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine“, aga konkreetsete tegevussuundade all mainitakse vaid mürahäiringute hindamise vajadust ja müra vähendamise tegevuskavade rakendamise jälgimist. Samas võib ka välja tuua, et kogu valdkonda suunava üldise arengukavana on KEVADe käigus sageli ka keeruline ette näha väga konkreetseid meetmeid ja tegevusi välisõhukvaliteedi parandamiseks ja müra vähendamiseks. KEVAD peab andma suunised, aga konkreetsed tegevused erinevates valdkondades nähakse ette vastavate valdkondade arengukavade ja täpsemate tegevuskavade raames (sh ka KEVADest sõltumatult). 78 Näiteks transpordipoliitikas (transpordi arendamisega seotud täpsemad arengukavad) pannakse juba suurt rõhku efektiivse ja mugava ühistranspordisüsteemi ning ohutu ja loogiliselt seotud kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamisele, mis peaks perspektiivis oluliselt vähendama liikumisvajadust sõiduautodega ning vastavalt ka liiklusmüra mõjuulatust. Lisaks aitab transpordimõjusid (nii müra kui ka õhusaaste näol) vähendada hübriid- ja elektriautode üha laialdasem kasutuselevõtt. Informatiivselt võib aga välja tuua, et transpordipoliitiliste meetmetega on siiski üpris keeruline müraolukorras kiiret paranemist esile kutsuda. Nt selgelt tajutavaks muutuseks müraolukorras (ehk muutus ca 3 dB võrra) peab kogu liikluskoormus (nii sõiduautod kui ka raskeliiklus) vähenema juba ca. 50% võrra, mida on praktikas ülimalt keeruline (üldjuhul võimatu) saavutada. Seega võib öelda, et liikluskoormuste vähenemisega kaasnevad positiivsed muutused müraolukorras ilmnevad üldjuhul pika aja jooksul ning eelkõige suuremahuliste liikluskoormuste muutuste korral. Ühtlasi tuleb nentida, et väiksemad liikluskoormuste muutused (nt kasv või langus suurusjärgus 10%) ei oma märkimisväärset mõju müraolukorrale. Suuremates linnades (kus nii müra kui õhusaaste peamiseks tekitajaks on just liiklus) võib lähiaastatel siiski jätkuvalt prognoosida liiklussageduste teatud määral suurenemist (suurematest keskustest kaugemal ei ole märkimisväärset kasvu siiski ette näha). Samal ajal suureneb ka surve elamuehituseks (sh müra mõjust lähtuvalt mõnevõrra ebasoodsates kuid linnaehituslikult atraktiivsetes piirkondades), mis võib kokkuvõttes kaasa tuua ka mürast mõjutatud elanike arvu mõningase suurenemise lähikümnendil. Vastukaaluna liiklussageduse kasvu mõjule võib aga prognoosida mõnevõrra vaiksemate uute sõidukite laialdasemat kasutuselevõttu (sh elektri- ja hübriidautod), mis koostöös transpordipoliitika prioriteetidega (ühistranspordi- ja kergliikluse eelisarendamine) aitab negatiivsete mõjude suurenemist vähendada või isegi vältida ning pikas perspektiivis olukorda parandada. Kirjeldatud arengud leiavad aset ka sõltumata KEVADest, aga tuleb nentida, et müraolukord suuremates linnades ei pruugi kiiresti paraneda ning selleks ei näe ka KEVAD ette konkreetseid tegevusi. Ehitussektoris juba ellu viidavad (samuti KEVADest sõltumatud) programmid (nt Ehituse pikk vaade 2035 ja Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia) aitavad eelkõige kaasa keskkonnasäästlikkuse ning energiatõhususe suurendamisele, kuid sageli kaasneb hoonete energiatõhususe suurendamisega ka positiivne efekt hoonete heliisolatsiooni tõhususele, millel on otsene mõju inimeste elukvaliteedi paranemisele (nt une kvaliteet), samuti väheneb kõrge tasemega mürast mõjutatud elanike hulk. Tihti ongi linnasiseselt ainsaks reaalseks mürahäiringu vähendamise võimaluseks (mis võib kaasa tuua ka selgelt tajutava efekti) hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (müratõkked ei ole nt korrusmajade puhul reeglina efektiivsed ning tõkked ei pruugi ka esteetilistel kaalutlustel linnaruumi sobida). KEVADes on välja toodud, et maavarade uurimise ja kaevandamise tegevused (samuti muud tööstusobjektide arendusprojektid) tuleb läbi viia selliselt, et ei ületataks kohaliku keskkonna ja sotsiaalse taluvuse piire. Oluline on seejuures kaevandamise ruumiline planeerimine ning kohaliku kogukonna kaasamine vältimaks negatiivsete mõjude (sh müra, õhusaaste) ilmnemist kaevanduste lähiümbruses ning uute konfliktalade teket. Sellised küsimused lahendatakse 79 mõjude hindamise käigus projektitasandil, kus vajadusel tuleb ette näha häiringute vähendamise meetmed ja/või kaaluda mõjude hüvitamise mehhanismi väljatöötamist. KEVADes on ühe olulise välisõhu kaitse valdkonna tegevussuunana ette nähtud ka välisõhu kvaliteedi alase teadlikkuse tõstmine, millel on samuti kaudne positiivne mõju õhukvaliteedi paranemisele. Keskkonnamüra seisukohast aitab sellele kaasa strateegiliste ja kohalike mürakaartide avalikustamine ühtses andmebaasis või GIS-rakenduses (nt strateegilised mürakaardid on juba avalikult kättesaadavad Maa-ameti kaardirakenduses). Õhusaaste osas tasub mainimist EKUKis käimasolev operatiivsete õhusaaste kaartide projekt (tähtajaga juuni lõpp 2023). Kokkuvõttes võib öelda, et teiste (täpsemate) valdkondlike arengu- ja tegevuskavade ning tegevuste kõrval on KEVADel valdkonna arengut suunava dokumendina oma roll pikaajalises õhukvaliteedi parandamise ja keskkonnamüra vähendamise strateegias ja selle mõju õhuvaldkonnale on positiivne. 5.6.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud • Vastavusanalüüsi käigus tuvastati KEVADe mõningane vastuolu nii Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050 kui ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016–2030. Eeldatavalt on mõlema puhul tegemist juba tänaseks selles osas sisuliselt vananenud dokumentidega, aga siinkohal on siiski asjakohane välja tuua, et KEVADe elluviimisel tuleks selliste vananenud eesmärkide järgimine välistada. Nimetatud vastuolud on seotud eelkõige kliimaeesmärkide temaatikaga ning vastavat teemat on täiendavalt käsitletud ka ptk 5.19. Õhusaaste seisukohast võib välja tuua, et kui Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 on nimetatud „madalakvaliteedilise“ puidu kasutamist taastumatute energiaallikate asemel, siis KEVADe kontekstis oleks vaja seda täpsustada, ja ette näha, et puidu, eelistatult puidujäätmete, kasutamist kütusena tuleks soodustada vaid üksnes väiksemates kaugküttesüsteemides ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades, mis tagavad kõrge energiaefektiivsuse. Puitu tuleb kütteks kasutada kestlikult, arvestades taastuvuse määra. Õhusaaste seisukohast (õhuheite suurenemise ärahoidmiseks) on puidu põletamisel vaja kasutada ka piisavalt tõhusaid puhastusseadmeid (näiteks elektrifiltrid). • KEVADe välisõhu kaitse mõõdikute hulka (lisaks juba KEVADes sisalduvale mõõdikule – Liiklusmürast tingitud kaotatud eluaastad) võib kaaluda ka täiendava mõõdiku „Kõrge tasemega mürast mõjutatud elanike arvu vähenemine“ lisamist. Vastav info (mürast mõjutatud elanike arv ja vastava arvu muutused) on lihtsasti kättesaadav nt iga 5 a järel koostatavate strateegiliste mürakaartide andmetest. 80  5.7 Kiirgusohutus 5.7.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele Kiirgusohutuse arengu strateegilised suunised põhinevad suuremalt jaolt Euroopa Nõukogu direktiivil 2013/59/EURATOM, mille põhjal on Eestis korrigeeritud kehtivat Kiirgusseadust ning töötatud välja Kiirgusohutuse arengukava 2018–2027 (KORAK) koos oma lisadega: Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava. Euroopa Nõukogu direktiivis 2013/59/EURATOM on esmakordselt eraldi välja toodud radooni olulisus neeldumisdoosi106 põhjustajana. Samuti on seal kehtestatud siseruumide õhu radoonisisalduse ja ehitusmaterjalidest pärineva siseruumide gammakiirguse viitetasemed (so aastas saadava efektiivdoosi väärtus, millest kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks107). Kiirgusvaldkonda on käsitletud ka Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis, kus kohustutakse teatama ka üksnes tuumakütuse tootmiseks või rikastamiseks, kiiritatud tuumakütuste töötlemiseks või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks, hävitamiseks ja töötlemiseks mõeldud seadmete kasutuselevõtust. Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022 aasta lõpuni) ohtlike jäätmete loetelus puuduvad kahetsusväärselt radioaktiivsed jäätmed, olgugi et NORM-jäätmeid (so Naturally Occuring Radioactive Material ehk looduslikke radionukliide sisaldavad jäätmed) tekib meie tööstuses, eriti veepuhastusjaamades, piisavalt. Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb kiirgusohutust Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 alusel. KEVAD puudutab kiirgusohutuse aspekte üldiselt vastavuses ülaltoodud dokumentidega, vastavusanalüüsi tulemusel olulisi puudujääke või konfliktkohti ei leitud 5.7.2 Mõjude hinnang Otseselt kiirgusohutusele suunatud küsimused kontrollküsimustikus (Lisa 2) puuduvad. Osaliselt on kiirgusohutusega seotud eelkõige alljärgnevad küsimused. Küsimus 1.3.1.1 Kas eelnõu mõjutab õhu kvaliteeti, sh suurendab või vähendab õhusaastet? Mõju kiirgusohutuse aspektist on õhu kvaliteedile eeldatavalt positiivne, kuna üheks KEVADe põhivaldkonnaks on tagada kiirgusohutus (sh suurendada teadlikkust, vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisest tulenevaid ohtusid ning minimeerida looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud). Muuhulgas on KEVADe üheks kiirgusohutuse tagamise mõõdikuks radioaktiivset saastumist väljendavate indikaatorisotoopide sisaldus õhus, mis on ühtlasi kõige otsesem õhu radioaktiivsuse saastatuse näitaja. Radioaktiivsete isotoopide 106Neeldumisdoos on inimkeha koe või elundi keskmine doos neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta. (Kiirgusseadus § 23 lg 4) 107Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase 81 sisaldus õhus saadakse Harku, Narva-Jõesuu ja Tõravere õhukogumisjaamades õhufiltrile kogutud radioaktiivse saaste analüüsimisel. Kuna Eestis puuduvad töötavad tuumarajatised, tuleneb radioaktiivse õhusaaste risk eelkõige välisriikidest saabuvatest õhumassidest. Probleemiks on aga see, et seni on katmata eelhoiatuse lääne suund, mistõttu võiks Eestisse lisada ka neljanda filterseadme katmaks just lääne suunda. Küsimus 1.3.1.3. Kas eelnõu mõjutab mulla ja pinnase kvaliteeti, sh suurendab või vähendab pinnase saastet, või kasutuskõlbliku pinnase suurust, sh maakasutuse muudatused (nt ehitustegevus, rohealade säilimine)?; küsimus 1.3.2.4. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti, sh saaste, müra, vibratsiooni suurenemist või vähenemist (nt maakasutuse muutmise tõttu)?; küsimus 1.3.2.8. Kas eelnõu mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Mõju kiirgusohutuse aspektist (sh kiirgust tekitavate ainete saastele ja jäätmekäitlusele) on eeldatavalt positiivne, kuna üheks KEVADe põhivaldkonnaks on tagada kiirgusohutus (sh suurendada teadlikkust, vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisest tulenevaid ohtusid ning minimeerida looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud). Lisaks on KEVADes toodud maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimise kohustus. Selle käsitlusse kuulub ka varasemal ajal Maardus fosforiiditootmisest tekkinud võimalikud NORM-jäätmed. Samuti soosib KEVAD ringmajandust, mis ka Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 Lisa 1 „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskavaga“ (KEVADe valmides edaspidi osana KEVADest) kooskõlas suunab NORM-jäätmete taaskasutuse või ringlussevõtu eelistamist ning alles seejärel jäätmete ladustamist tava- või ohtlike jäätmete prügilas. Küsimus 1.3.2.7. Kas eelnõu mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi? KEVADes plaanitud riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi väljatöötamine tõstaks eelkõige kodanike kiirgusteadlikkust ja sellest tulenevalt arusaamist käitumisjuhistest kiirgusõnnetuste olukorras ja selle likvideerimisel. Sellel on positiivne mõju nii keskkonnateadlikkusele kui ka sellest tulenevalt kiirgusohutuse tagamisele. Kokkuvõttes, kuna kiirgusohutuse tagamine on üks KEVADe valdkondadest, on KEVADel kiirgusohutuse aspektist eeldatavalt positiivne mõju. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud oluliste ebasoodsate mõjude avaldumise ohtu. Küll aga esitame täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks, et parandada KEVADe tõhusust kiirgusohutuse valdkonna edendamisel. 5.7.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud • KEVADesse võiks lisaks kiirgusohutuse mõõdikule „Radioaktiivset saastumist väljendavate indikaatorisotoopide sisaldus õhus“ lisada ka mõõdiku: „Välisõhu radioaktiivseid indikaatorisotoope kandvate aerosoolide filterseadmete 82  analüüsivõimekus“. Algtase võiks sel juhul olla kolm filterseadet Harkus, Tõraveres ja Narva-Jõesuus (2021. a seisuga) ning sihttase neli filterseadet lisaseadmega Läänemaale või saartele (nt Vilsandile) aastaks 2030. Neljanda seadme lisamine suurendab oluliselt meie valmisolekut õigeaegselt kiirgusohtu märgata. • Arengukavas võiks selgemini välja tuua kooliprogrammides kiirgusohtusid lahtiseletava materjali (nt nii looduslikku kui ka tehislikku, sh meditsiinilist, ioniseerivat kiirgust puudutav, kui ka radioaktiivse saaste teema) käsitlemise olulisuse. Senini on teemat käsitletud põhikooli programmis (Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” Lisa 4). KEVADe teksti saaks täiendada näiteks järgnevalt: „Harime elanikkonda põhilistes kiirguskaitselistes põhimõtetes (viies mh läbi teabepäevi elanikele), et informeerida ja harida Eesti inimesi viimastest muudatustest ja aktuaalsetest teemadest kiirguskaitse valdkonnas. Üldharidusliku kooli baasil selgitame õpilastele kiirguse olemust ning erinevust radioaktiivse saaste ja radioaktiivse (ioniseeriva) kiirguse vahel. Eelnevate teadmiste ja informeerituse põhjal kindlustame, et teabepäevadel esitatu on auditooriumile arusaadav.“ • Eestis peab olema tagatud kõrgharidusega kiirgusohutuse spetsialistide koolitamine, kuna praegu see puudub. • Vajalik on ka projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine teemaga, mis aitab õppijal võtta tulevases töös arvesse loodusliku kiirguse ja radooni mõju ning seda hinnata. • Teeme ettepaneku täpsustada KEVADe teksti järgnevalt: „Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine on oluliseks sisendiks väike- ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse meetmete välja töötamiseks, samuti on siseruumide õhu radooniuuring oluliseks sisendiks arhitektidele uute projekteeritavate hoonete radoonikindluse tõhustamiseks.“ • Teeme ettepaneku lisada KEVADesse täiendava tegevusena kiirgusohutuse valdkonna töö edasiarendamise ja tõhustamise. Seejuures oleks vajalikud konkreetsemad tegevused nt järgmised: o Eestisse tuleks luua kiirgusmõõteseadmete kalibreerimisvõimalusi , mis soodustaks mh ressursikokkuhoidu ning kvaliteedi parandamist. Mõõteseaduse järgi tuleb kiirgusmõõduseadmeid, sh radoonimõõduseadmeid kord 2 aasta jooksul kalibreerida/taadelda. Eestis puuduvad käesoleval ajal vastavad akrediteeritud laboratooriumid. o Tuleks luua kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise kontrollimisel. o Tuleks luua Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile võimalus Eestisse sisseveetavate toiduainete radioaktiivsete isotoopide sisalduse seireks. Praegu 83  aktsepteeritakse toiduga kaasasolevaid sertifikaate ning uuritakse ainult Eestis kohapeal toodetut. o Tuleks luua võimalus Eestis elanikele teha „kogukeha“ mõõtmist või bioloogilist analüüsi – hindmaks/kaardistamaks meie elanike keskmist radioisotoopide sisaldust, mis on tingitud tarbitava toidu ja joogi saastatusest radionukliididega. o Tuleks sisse seada elanikudoosi taseme hindamine (ja nt patsiendidoosi arvestus kodaniku tervisregistris). o Tuleks Eestisse luua kiirgusohutuse teadusliku uurimisega tegelev laboratoorium kas iseseisvana või KeM KA Kiirgusosakonna juurde. 5.8 Keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus) 5.8.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust haridus- ja teadusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on põhimõtte ja väärtusena välja toodud ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng. Lisaks on eesmärkidena kirjeldatud teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamist, mis muuhulgas võimaldavad toetada üleilmset säästvat arengut. Samuti on läbivalt rõhutatud nn tulevikku vaatavat õpet, mille sihiks on õppekavade kujundamine ühiskonna ja tööturu vajadusi arvestades. Sellega seotud tegevustena on kirjeldatud õppeprotsessi ja õppe sisu kohandamist säästva arengu põhimõtteid järgivaks. Üheks rõhukohaks on paindlikud õpivõimalused, mis võimaldavad kujundada individuaalset õpiteed, sh toetada õpiharjumuste kujundamist, täiskasvanute õpet, hariduse- ja tööelu paremat sidustamist jne. Tegevuste elluviimisel on kirjeldatud ressursitõhususe suurendamist haridussüsteemis (nt energiatõhusad õpperuumid ja taristu). KEVADe eesmärgid ja tegevused on kooskõlas eelkirjeldatud väärtuste, eesmärkide ning tegevussuundadega. Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 on kirjeldatud erinevaid eesmärke ja tegevusi, mis on suunatud noorte mitmekülgsele võimestamisele, sh nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, huvitegevustes jm. Ühe strateegilise eesmärgina kirjeldatakse ligipääsu, osalusvõimaluste ja kvaliteedi tagamist noorte MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide valdkonnal tuginev praktilise kallakuga õpe; ing k STEM) ning keskkonnateaduste alaste huvide suurendamiseks. KEVADe eesmärgid ja tegevused ei lähe vastuollu eelkirjeldatud eesmärkide ja tegevussuundadega. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Tegevussuunaks on toetava ettevõtluskeskkonna loomine, milles mh planeeritakse soosida ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris. Lisaks on väärtustena kirjeldatud keskkonna kestlikkuse tagamine formaalhariduse seadusandluses (nt Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava), 84 milles on erinevates haridusastmetes omandavate pädevustena välja toodud keskkonnasäästlikkuse ja vastutuse oskused. KEVAD on kooskõlas nimetatud arengukavaga. Kokkuvõttes on KEVAD vastavuses haridus- ja teadusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. 5.8.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). KEVADes planeeritud tegevustel on eeldatav positiivne mõju hariduse ja teadlikkuse suurendamisele: kuigi teatud keskkonnaalaste pädevuste omandamine on kirjeldatud formaalharidust reguleerivates alusdokumentides, annab KEVAD aluse süsteemseks ja mitmetasandiliseks lähenemiseks keskkonnahariduse ja -teadlikkuse suurendamisele. Sealjuures käsitleb see ka õpetajate täiendõppe ning õppematerjalide loomise temaatikat keskkonnateadlikkuse õpetamiseks haridusasutustes. Täiendkoolituste pakkumine toetab praeguseid spetsialiste nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamisel. Selline tugi on ühtlasi oluline olukorras, milles uuringute kohaselt (nt OSKA „Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele: haridus ja teadus“) on iseäranis loodusteaduslike ainete õpetajate pealekasv formaalhariduses väiksem kui tarvilik. Tegevused, mis on suunatud nii formaal- kui ka mitteformaalharidusele, samuti ühiskonna kujundamisele (kampaaniad, keskkonnahoidlikku käitumist toetavad algatused, teenused vms) on suunatud keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisele ja sellise käitumise normaliseerumisele ühiskonnas (ehk nii haridussüsteemis kui ka väljaspool seda). Juba praegu on keskkonnapoliitikat iseäranis hakanud eest vedama mitteriiklikud, mitteformaalsed ja kohalikud tegijad, lobbistid, anonüümne väliskapital, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, kogukonnad, algatusrühmad, noored jne. Käitumisnormide muutumine on sellegipoolest pikaajaline protsess, mille tulemusi on märgata suure ajalise nihkega. 5.8.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Kuigi keskkonnaalase teadlikkuse ja harituse suurendamine on aluseks käitumise muutumisele – inimesed saavad sisendi individuaalsete teadvustatud otsuste tegemiseks – on käitumisharjumuste muutumine pikaajaline protsess. Harjumuste muutumise (kiiremaks) toetamiseks võiks kaaluda täiendavalt tegevusi, mis suunavad inimeste valikuid konkreetsemalt, nt keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja valikute kättesaadavuse suurendamine ning mitmekesiste ja kestlike lahenduste tekkimise toetamine. 85  5.9 Kestlik maapoliitika (sh maatoimingute korraldamine) 5.9.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Vastavusanalüüsi aluseks on esmalt KEVADe enda aluseks olevad kestlikkuse edendamisega seotud dokumendid: • rahvusvahelised: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu 108 eesmärgid , Euroopa Liidu elurikkuse eesmärgid, nt Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon, Elurikkuse strateegia aastani 2030, ning • Eesti strateegiad: Eesti 2035, Säästev Eesti 21, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Nimetatud strateegiatega on KEVAD maapoliitika (sh maatoimingute korraldamise) osas üldjoontes kooskõlas, olulisi vastuolusid ei tuvastatud. Lisaks eelpooltoodutele puudutavad kestliku maapoliitika (sh maatoimingute korraldamise) valdkonna eesmärke veel järgmised strateegilised dokumendid: • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 Suund on põllumajanduse kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestlikul ja tõhusal majandamisel. Muuhulgas soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. KEVADe maatoimingute suuna tegevused on sellega kooskõlas. • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside kestliku kasutamise. Üleriigilisel planeeringul on otsene puutumus suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega, sh maapoliitikaga. Sealjuures on KEVADe maatoimingute, maakasutuse ja üldisemalt maapoliitika suuna tegevused planeeringuga kooskõlas. • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega toetab arengukava ka kestliku maapoliitika edendamist ja vastupidi 108 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Developmental Goals) 86  – KEVADe suundumus kestlikule maapoliitikale aitab omakorda nimetatud eesmärkidele kaasa. • Digiühiskonna arengukava 2030 on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. See on seotud maa-andmete digitaliseerimisega ja maatoiminguid puudutavate digiteenuste turvalise ja tõhusa arendamisega ning KEVADe maatoimingute tegevussuunaga eesmärkidega kooskõlas. • Maa-Ameti arengukava aastateks 2018–2021 on praeguseks aegunud, kuid KEVADes planeeritavad maatoiminguid puudutavad tegevused (maatoimingute lihtsustamine, andmete kättesaadavuse parandamine, maa otstarbekas kasutamine ja majandamine) on sellega kooskõlas. 5.9.2 Mõjude hinnang KEVADel on üldiselt pigem positiivne mõju kestlikule maapoliitikale ja maakasutusele. Selle edendamiseks on KEVADes eraldi toetav tegevussuund “Maatoimingute korraldamine”, lisaks aitavad kestlikule maakasutusele kaasa mitmed teised säästlikkusele ja väärtuste säilitamisele suunatud tegevused. Kuigi nt elurikkuse ja kliimapoliitika toetamine võib mõjutada maakasutuse planeerimist ja seda teatud määral vähemalt alguses raskendada (eriti majanduslikus võtmes), võib eeldada, et kestlikule maapoliitikale ja maakasutuse arengule on sel siiski pikas perspektiivis positiivne mõju. KEVAD käsitleb “maatoimingute” tegevussuunda tunduvalt laiemalt, kui pelgalt nimetus lubab oletada, kaasates ühtlasi ka maakasutuse ning üldisemalt maapoliitika teemasid. Samas jäädakse sellega (just maapoliitika kestlikkuse poole suunamisega) poolele teele. Näiteks on sõnastatud eesmärk “Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika põhimõtetega”, aga selle põhimõtte eesmärk jääb mõnevõrra laialivalguvaks. Esimese tegevusena on välja toodud “Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted”, mille all on küll loetletud mitmeid häid taotlusi (nt pidurdame looduskeskkonna asendumist tehiskeskkonnaga, soodustame olemasoleva asustuse tihendamist, samal ajal arvestame elurikkuse ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavate rohealade vajadusega ning taastame kasutuseta maa looduslikus seisundis), aga ebaselgeks jääb nende suuniste süsteemsus, rakendatavus ja prioriteetsus (nt konfliktsete eesmärkide korral). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku maapoliitika käsitlust KEVADes konkretiseerida, et seda selgemalt kestlikkuse suunas juhtida. (Vt ka sama teema käsitlust kliimapoliitika peatükis 6.4.1: Maakasutusliku ja loodusliku süsinikuringe suunamine siduvaks peab olema KEVADes kliimapoliitika suhtes täpselt eesmärgistatud ennekõike maastike, looduskaitse, maavõtu ja maapoliitika (mitte kitsalt maatoimingute) ning mullapoliitika tegevusuundades.) Suurim vastutuse ja lahenduseta probleem on täna riiklikus plaanis maaraiskamine. Kohalikud omavalitsused ei ole tänases õigusraamistikus võimelised maaressursi säästlikult kasutama. Sisuliselt ainuke viis maaressurssi kaitsta on läbi kaitsealuste liikide ja koosluste, üksikult üldisele. Väärtuslikud maastikud ei ole praktilist maastikukaitse tulemust näidanud. Nii 87 maapoliitikas kui mullakaitses on aktuaalne ja Euroopa Liidu regulatsioonidega lähiaastail rakendamisel maakasutuse kliimaraamistik. Eesti hõre asustus ning osaliselt ekstensiivne ja (pool)looduslik maakasutus pakub siin hulgaliselt optimeerimist ja kaalutlusi senise maakasutuse funktsioonide ümberhindamisel. Ühtlasi eeldab see käsitluste sidusust maaelu, metsanduse jt valdkondadega. Lisaks on KEVADes eesmärgiks lihtsustada maapoliitika rakendamist ning maatoimingute tegemist. Õigusliku regulatsiooni uuendamine toetab eeldatavalt maatoimingute läbiviimist, lihtsustades sh ka riigi ja kohalike omavalitsuste vahelisi protsesse. Sellele aitab kaasa andmete kättesaadavuse ja digiteenuste arengu edendamine, mis on üheks maatoimingute tegevussuuna prioriteediks. Maatoimingute kompetentsikeskustel ja ühtse platvormi loomisel on samuti eeldatavalt positiivne mõju valdkondade ühendamisel ka maapoliitika kestlikkusele laiemalt. Nii tõhustatakse maatoimingute tegemist ning maa majandamist (mh nt võivad ühtlasema kujuga katastriüksused tõhustada ressursikasutust). Samuti võivad digiteenused toetada kinnisvara käibe kasvu ja seeläbi soodustada kestlikku maakasutust majanduse perspektiivist lähtudes. Samas jääb ebaselgeks, kuidas plaanitakse toetada maatoimingute lihtsustamist viisil, mis saavutaks varasemast tõhusamalt eesmärke – maatoimingute lihtsustamine, maa otstarbekas kasutamine ja majandamise soodustamine oli eesmärgiks ka juba ca. 10 a tagasi Maa-ameti arengukavas aastateks 2018–2021. 5.9.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Alljärgnevalt teeme ettepanekud kestliku maapoliitika temaatika täiendamiseks KEVADes. • Soovitame KEVADes laiendada maatoimingute käsitlust ning nimetada see kestlikuks maapoliitikaks – eriti, kuna maatoimingute valdkond KEVADes hõlmab juba praegu nii maakasutust kui üldiselt maapoliitikat. Maatoimingud on liiga kitsas ning piirab olulise maapoliitika teema seostamist teiste strateegiate ja välismõjudega. • Muuta valdkonna eesmärgi (Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika põhimõtetega) sõnastust ambitsioonikamaks ja suunatumaks, nt “Maapoliitika on kestlik ning maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse sellega kooskõlas.” • Tegevuse “Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted” all tuua selgemalt välja prioriteedid, millele maapoliitika peaks vastama, et see oleks kestlik (vt ka hinnangut eelmise alapeatüki all). Maapoliitika selge suunamine kestlikkuse suunas mängib võtmerolli ka kliimaeesmärkide täitmisel). • Võiks kaaluda ka mulla peatüki ümbersõnastamist mullakaitseks. 88  5.10 Keskkonnaandmed Käesolevas töös jagab ekspert keskkonnaandmed kolme gruppi: • seireandmed – erinevad mõõdetud ja geograafiliselt positsioneeritud andmed (kindlas punktis mõõdetud õhu kvaliteet, veetase, pinnases ainete sisaldus jne); • ruumiandmed – inim- ja looduskeskkonnas olevad füüsilised objektid või piirkondade jaotus (Eesto topograafiline andmekogu, administratiivne jaotus, katastriüksused, kaitstavate alade piirid, puurkaevud jne); • keskkonnainfo – kõik muud keskkonnaandmed, mis ei liigitu seireandmeteks või ruumiandmeteks (erinevate seireandmete põhjal hinnatud keskkonnaseisund, mudeldatud keskkonnaseisund, keskkonnakasutusega seotud objektid, keskkonnaeesmärgid, keskkonnauuringud nagu keskkonnamõju hindamised, jne). KEVAD eelnõus on teemana selgesõnaliselt käsitletud üksnes ruumiandmete grupp. 5.10.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Hiljuti on ÜRO välja tulnud maailma keskkonnaandmete strateegia kontseptsiooniga.109 Eesmärk on andmete hea kättesaadavusega parandada teadlikkust, mis aitab teha läbimõeldud otsuseid ja ellu viia hästi sihitud tegevusi. Kontseptsioonis toodud ajakava järgi valmib strateegia aastaks 2030. Euroopa Liidu tasandil kõiki keskkonnaandmeid hõlmavat strateegiat ei ole. Ruumiandmete osas võib strateegiliseks dokumendiks nimetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu INSPIRE direktiivi 2007/2/EC. INSPIRE on loodud Euroopa Liidu tasandil andmevormide ühtlustamiseks, et need oleksid piiriüleselt kasutatavad. Lisaks ühtlustamise ülesandele loetleb direktiivi lisa III üles ka andmed, mida tuleb koguda. INSPIRE rakendamisega tegeleb Maa-amet. Eesti tasandil keskkonnaandmeid puudutavat strateegiat ei ole. KEVAD dokumendis on keskkonnaandmete teema jaotunud paljude teemade vahele, olles põhjalikumalt käsitletud ruumiandmete ja seire valdkonnas. Ülejäänud valdkondades on keskkonnaandmeid käsitletud kaudselt, kui üldse. Arvestades eeltoodut, võib väita, et KEVADel puudub vastuolu strateegiliste planeerimisdokumentidega. Seda peamiselt põhjusel, et vastavad strateegiad pigem puuduvad. 109United Nations Environment Programme 2021 Conceptual Framework for the Development of a Global Environmental Data Strategy 89 5.10.2 Mõjude hinnang Keskkonnaandmetega otseselt seotud küsimused kontrollküsimustikus (Lisa 2) puuduvad. Võimalikud mõjud sellele hinnatavale valdkonnale on toodud alljärgnevalt. Olulisimaks probleemiks keskkonnaandmete osas on ühtse strateegilise nägemuse puudumine, mis sisaldaks vajadusi ja võimalusi. Keskkonnaandmed on sisult toetav teenus, mille ülesanne on aidata teostada kaalutletud otsuseid. Praegu keskkonnaandmeid küll kogutakse, kuid kõigi andmete osas puudub selge analüüs, mille jaoks neid kogutakse, kas hetkel toimuv kogumise viis on parim ja toimiv ning kas on otsuste tegemiseks puudu andmeid, mida tuleks veel koguda. Kõige paremini on korraldatud ruumiandmete kogumise ja jagamise süsteem. Võib väita, et valdav osa Maa-ameti poolt pakutavaid ruumiandmeteenuseid on väga heal tasemel. Teemakaartide ehk ruumiandmete nimekiri laieneb ja info on kättesaadav ühelt platvormilt. Teada on, et Maa-amet käib ajaga kaasas ja juurutab tänapäevasemaid lahendusi nagu 3D või andmete vektorkujul jagamine (WFS). Ruumiandmete osas on ka parendamiskohti. Näiteks juba aastaid on ühes maanteedega rajatud ka kergliiklusteid, kuid nende paiknemise kohta kaardiinfo puudub. Selle edasiarendusena võiks kaaluda rattamatkamarsruutide pakkumist vastavalt kasutaja ette antud parameetritele (ainult kergliiklusteede kasutus, teekonna pikkus, piirkond jne). Mittetoimiva andmekogumise näiteks on Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fond. Vastavalt määrusele110 tuleb ehitusgeoloogilise uuringu aruanne esitada Maa-ametile. Maa-amet peab üleval Eesti Ehitusgeoloogia Fondi, kuhu teostatud uuringud sisestatakse ning on kõigile vaatamiseks. Ehitusgeoloogiliste uuringute tulemused on vaadatavad ka Maa-ameti kaardirakenduses. Eesti piirkondade geoloogilise info saamiseks on üles seatud hea ja lihtne süsteem. Kui tutvuda ehitusgeoloogia fondi esitatud tööde statistikaga, siis näiteks 2022. aasta oktoobri seisuga on fondi esitatud 37 uuringut ja uuringuid on esitanud kolm ettevõtet. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti Majandustegevuse registri põhjal viib Eestis ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi 66 ettevõtet. Nendest vähemalt seitse tegeleb aktiivselt ehitusgeoloogiliste uuringute teenuse pakkumisega ja eksperdi hinnangul toodetakse aastas sadu uuringuaruandeid. Seega riik on loonud andmebaasi, seadnud panustamise kohustuse eraettevõtetele, aga ei oma mingitki kontrolli kohustuse täitmise osas. Sarnase puuduslikkusega keskkonna andmebaase võib olla veelgi, kuid see vajab kaardistamist. Probleemseks on osutunud paljude kogutavate seireandmete killustatus erinevate andmebaaside vahel ning tihti ka ebakõla. Olemasoleva olukorra kohta võib anda üldistava hinnangu, et üsna heas seisus on nende andmete kogumine ja jagamine, mida kasutatakse laialdaselt (peamiselt Maa-ameti teenused) ja olulist parendamisruumi on selliste andmete kogumise ning jagamise osas, mida kasutab kitsam ringkond (kindla valdkonna ametnikud, 110 Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded 90 keskkonnaeksperdid). Samas peab see kitsam ringkond tegema nende andmete põhjal laiemat ühiskonda mõjutavaid otsuseid (eesmärkide seadmine, piirangute kehtestamine jm). Vähe analüüsitud või üldse analüüsimata on andmevajadus ning keskkonnavaldkonna sisene või teiste valdkondade võimalus neid vajadusi katta. Näiteks keskkonnajärelevalve tegemine põllumajanduses, kus peaks kaaluma satelliitinfo kasutamise võimalusi, Maaeluministeeriumi haldusalas kogutavate andmete kasutamise võimalusi või registrite loomist (põllupõhine toitainebilanss, põllumajanduslike taimekaitsevahendite kasutamine jm). Keskkonnainfo (uuringud, mudeldused) heade näidetena saab tuua välisõhu kvaliteedi mudelit AIRVIRO111 ning keskkonnamõju hindamise aruannete andmebaasi. Viimane sobib heaks näiteks kahele probleemile. Esiteks on eksperdi andmetel see andmebaas ideest teostuseni ellu viidud ühe ametniku (Irma Pakkonen) eestvedamisel, mis on tänuväärne, aga ei väljenda keskkonnainfo süsteemse kogumise vajadust või riigi poolt püstitatud eesmärki. Teiseks loodi see Keskkonnalubade Infosüsteemi (edaspidi KLIS) andmebaasi lisana. KLIS on tänaseks likvideeritud112 ja eksperdil ei õnnestunud enam leida kohta, kuhu on sattunud keskkonnamõju hindamise aruannete andmebaas, et sellele käesolevas tekstis viidata. Erinevate keskkonnauuringute (mitte ainult keskkonnamõju hindamised) koondamine ühtsesse andmebaasi on oluline info jagamise viis ja võimaldab vältida kas topelt uurimist (keegi juba uuris, aga info puudub) või väheste andmete põhjal otsuste tegemist. See aitab hoida ka ajaloolist mälu, mille põhjal üks või teine otsus on tehtud. Keskkonnauuringute andmebaasi heaks näiteks on Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafond, mis koondab endas geoloogilisi andmeid (maavarade uuringud, hüdrogeoloogilised uuringud jne), ning kus on aruandeid võimalik otsida kas kaardil näidatava piirkonna või töö parameetrite (valdkond, aasta, nimi jne) alusel. Keskkonnainfo süstematiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata ka andmete koondamisele ühtsesse andmebaasi ja selle hooldamisse. Tundub, et hetkel toimub andmebaaside loomine projektipõhiselt, vastavalt sellele, kust ja kui suures ulatuses rahastust saab. Selle tulemusena luuakse mingile kindlale andmestu osale oma andmebaas, mis heal juhul suhtleb mõne teise andmebaasiga. Andmebaasi hooldus või arendamine tunduvad olema vaevalised. Toimiv andmebaas eeldab pidevat rahastust ning läbi mõeldud terviksüsteemi. Pikas perspektiivis annab märkimisväärselt parema tulemuse, kui algselt kulutada palju aega ja raha läbimõtlemisele ning siis otsast pihta hakkamisele, selle asemel, et luua eraldiseisvaid osi, mis vähemalt näiliselt igaüks elavad oma elu. 5.10.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Soovitame KEVADes eraldi tähelepanu pöörata keskkonnaandmete (mitte ainult ruumiandmete) temaatika arendamisele. Probleemi lahendamise minimaalne tase on seada 111 Eesti välisõhu kvaliteet. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 112 Keskkonnaload on viidud nüüd andmebaasi KOTKAS, mis tundub olevat õnnestunud süsteem keskkonnalubade haldamiseks (taotlemine, muutmine, haldamine). 91 KEVADe dokumendis keskkonnaandmete eraldiseisva suuna loomise eesmärk/tegevus. Mõõdikuteks pakume: • Kogutavate keskkonnaandmete süstematiseerimine, mis sisaldaks olemasoleva olukorra ülevaadet, vajaduste ja võimaluste kaardistamist – aastaks 2025 • Keskkonnaandmete kogumise süsteemi ja kohustuste jaotamine ning andmebaaside loomise ja/või hooldamise rahastusallikate määratlemine – aastaks 2027 • Keskkonnaandmete strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamine – aastaks 2029 Probleemi lahendamise ambitsioonikam tase on keskkonnaandmete valdkonna peatüki koostamine olemasolevasse KEVAD dokumenti. 5.11 Ilmateenused 5.11.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust ilmateenuste valdkonna strateegilistele dokumentidele. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) käsitleb ilmastikuseire infosüsteemide arendamist, eriti äärmuslike ilmanähtuste ettenägemise kontekstis, KEVAD on sellega kooskõlas. Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 nähakse ette tagada taristu toimimine mis tahes kliimasündmuste korral, mis eeldab ilmainfo tõrgeteta kättesaadavust, KEVAD on sellega kooskõlas. Keskkonnaagentuuri arengukava aastateks 2022–2025 näeb ette nii operatiivse ilmainfo edastamist kui kliimaandmete talletamist ja kättesaadavaks tegemist (sh ühtse digiportaali loomist), millega ühtivad ka KEVADe eesmärgid. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 käsitleb kliimamuutustest tingutud tormidest, üleujutustest ja kuumaperioodidest tingitud negatiivset tervisemõju, viidates seega kaudselt ka KEVADes prioritiseeritud operatiivse ilmainfo kättesaadavusele, mis on vajalik nende olukordade leevendamiseks. Seega KEVAD on nimetatud arengukavaga kooskõlas. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 nõuab rohkem tähelepanu pööramist kliimamuutustega sagenevatele metsatulekahjudele ja valmistumist ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud kriisideks, õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks, mis eeldab tõhusamat ilmainfot. KEVAD on nende suundadega kooskõlas. Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 prognoositakse kliima trendide jätkumist: temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine ja äärmuslike ilmanähtuste, sh 92 tormide, ekstreemsadude ja kuumalainete sagenemine. Ette on nähtud meede 1.1. „Info-, seire- ja tugisüsteemide arendamine ning tegevusplaanide koostamine kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks“, mis vastab KEVADe ilmainfo seire- ja hoiatussüsteemide arendamise meetmele ja täpsustab seda. Vastavusanalüüsi käigus ei leitud vastuolusid ilmateenuseid suunavate arengudokumentide ja KEVADe vahel. 5.11.2 Mõjude hinnang Ilmateenuseid on KEVADes väga kesiselt puudutatud vaid kliimapoliitika peatükis, kus ühe tegevusena on välja toodud: „Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks, kliimateenuste arendamiseks ning majanduse edendamiseks.“ Sellega soodustab KEVAD ilmateenuste valdkonna arengut. Siiski on ilmateenuste käsitlemine üksnes kliimapoliitika peatükis kaheldava väärtusega lähenemine, sest ilmateenustel on iseseisev tähendus ka väljaspool kliimamuutuste konteksti. Nt ka Arhusi konventsiooni kontekstis on tegemist keskkonnainfo alavaldkonnaga. Vajadus täpsema lühiajalise ilmaprognoosi järele oli aktuaalne minevikus ja on aktuaalne ka tänapäeval. Samuti võib see vajadus veel mõnevõrra suureneda ohtlike ilmanähtuste sagenemise tõttu. Operatiivsed ilmavaatluste andmed on võrdselt vajalikud nii kliimatrendide jälgimiseks, kui ka lähipäevade ilma prognoosivate mudelite varustamiseks WMO andmehõivesüsteemi kaudu. 5.11.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Teeme ettepaneku käsitleda ilmateenuste/ilmainfo kui keskkonnainfo alavaldkonda KEVADes laiemalt (kui ainult kliimamuutustega kohanemise kontekstis). Võimalus on laiendada ruumiandmete tagamise peatükki keskkonnaandmete tagamise peatükiks, kaasates ruumiandmete hulka nii seireandmed kui ka kõik muud keskkonnaandmed, mis ei liigitu ei ruumi- ega seireandmete hulka. (See ettepanek läheb kokku ka käesoleva aruande keskkonnaandmete ptk 5.10.3 ettepanekuga.) Potentsiaalselt saaks ilmainfot käsitleda ka KEVADe olemasolevat seire peatükki laiendades. 5.12 Majandusvaldkond 5.12.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust majandusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. Riikliku energia ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) 93 REKK 2030 eesmärgid haakuvad hästi KEVADega, kuna oluliseks eesmärgiks on muuhulgas vähendada CO2-heidet ja suurendada energiatõhusust, kuid seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu kliimapoliitikas on REKK 2030 väljendamas rohelise kokkuleppe eelset kliimapoliitika ajastut ning suuresti või osaliselt aegunud. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ENMAK 2030 eesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi, kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärgiks olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste ja turba kasutamine. KEVADe üks võimalik kokkupuutekoht on puidu kasutamine energiamajanduses. KEVAD seab LULUCF sektori CO2e sidumise mõõdiku eesmärgiks -2,5 miljonit tonni. Alates aastast 2013 on sektori sidumine sellest tasemest allapoole jäänud ning sihttaseme saavutamise üks võimalus on raiemahtude st ka küttepuidu koguste võimalik vähendamine. Õhusaaste vähendamiseks peetakse KEVADes oluliseks, et tiheasustuspiirkondades asuvad elamud ja korteriühistud liituksid kaugküttevõrkudega – see suunis on pigem kooskõlas ENMAK sihtidega. Jäätmemajanduses on oluliseks põletamise asemel jäätmetekke vältimine või siis ringlusse võtmine ja korduvkasutamine ehk vähem tuleks kasutada jäätmeid energeetilisel otstarbel – ENMAK 2030 näeb jäätmetel täiendavat potentsiaali energeetikas (vt ptk 3.6.5.3), samas kui KEVADe eesmärgiks on materjalide suurem ringlussevõtt. Vastuolu on käsitletud ka ringmajanduse (sh jäätmed) peatükis 5.3.1. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa2030) PõKa 2030 seab eesmärgid põllumajandussektorile aastani 2035, käsitleb toidutootmist ja - julgeolekut ning keskkonda ja elurikkust. Arengukava üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Põllumajanduse arengukava puudutab ka maakasutust, sh sätestab näiteks ka meetmete vajalikkust, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist. KEVADe üks põhivaldkondi on mullad, mis toetab PõKa 2030 eesmärke. Pinnaveekogude seisund sh mereala seisund on aga olulised kalanduse kestlikkuse tagamiseks, mida samuti KEVAD toetab. PõKas tuuakse välja, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. Ressursside kasutamise suurem efektiivsus – siia kuulub ka ressurssidest suurema lisandväärtuse saamine 94 – on kaudselt seotud ka KEVADe eesmärgiga suurendada loodusressursside kestlikku kasutamist (KEVADe ptk 4.1.1) ehk sellega toetab KEVAD ka PõKa eesmärke. Ehituse programm aastateks 2021–2024, „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ Programmi kestliku ehituse ja planeerimise meetme eesmärk on muuhulgas tagada ehitiste võimalikult keskkonnasäästlikud ja energiatõhusad lahendused. Sealjuures edendatakse ehitatud keskkonna kestlikku arengut. Programm lähedalt seotud KEVADe kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkonnaga, kuid ka maapõueressursside kasutamise ja metsanduse tegevussuunaga ning majanduse seisukohalt konflikte kahe strateegia vahel ei tuvastatud. Teatud määral võib KEVAD seada piiranguid maavarade kaevandamisele – Eesti maavarasid uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest – mis võib muuta ehituses kasutatavate maavarade kättesaamise keerulisemaks ja kallimaks (nt KEVAD paneb rõhku kaevandusalade hilisemale korrastamisele). Seega tuleks täiendavate piirangute kehtestamise korral nende mõjud põhjalikult läbi analüüsida, sh ka ehituse seisukohalt. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Rõhutab kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike ressursside väärindamise olulisust. KEVADe eesmärgiks seatud materjalide suurem taaskasutus ja ringmajandus on valdkonnad, mis nende põhimõtetega kooskõlas ja kus teadus- ja arendustegevus aitavad oluliselt panustada, et kasutada paremini ära kohalike ressursse ja neid väärindada. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (aegunud) Kuigi nimetatud strateegia on praeguseks aegunud, sisaldas see miteid häid põhimõtteid majandusvaldkonna edendamiseks. Strateegia keskendus tootlikkuse tõstmisele, ettevõtlikkuse ergutamisele ja innovatsioonile julgustamisele. Üldeesmärgi määramisel lähtuti kahest katuseesmärgist: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni. 2. Tõsta tööhõive määr vanusegrupis 20-64 aastat 76% tasemele. 95 Tugevalt rõhutati Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamise vajadust. Suurt kasvupotentsiaali nähti muuhulgas ressursside efektiivsema kasutuse valdkonnas. Nägemuse kohaselt toodavad Eesti ettevõtted efektiivselt ning ressursisäästlikult kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. KEVAD haakub nimetatud põhimõtetega eelkõige läbi ringmajanduse ja korduvakasutuse eesmärkide. Seeläbi toetab KEVAD eesmärgiks seatud majanduskasvu lahti sidumist esmase toorme kasutusest. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Üks tegevussuund näeb ette, et suurendatakse transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendatakse seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendatakse selle keskkonna jalajälge ning muudetakse taristul liiklemise ohutumaks. Teise tegevussuuna kohaselt tuuakse ühistransport inimestele lähemale ning muudetakse selle kasutamine mugavamaks targema planeerimise ja nutikama piletimüügikorralduse abil. Arengukavas on suur rõhk keskkonnahoiu ja loodusressursside säästliku kasutamise teemadel, mis on olulised ka KEVADes. Tuuakse välja ka uute teenuste tekkeks eelduste loomine näiteks mehitamata õhusõidukite opereerimise võimaldamise kaudu, mis aitab muuhulgas kaasa keskkonnaga seotud järelevalve- ja kontrolltegevuse arendamisele – näiteks on KEVADes eesmärk saada aja- ja asjakohast ülevaadet eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutades mh senisest enam innovaatilisi seirelahendusi. Transpordis on suund võetud elektrisõidukite osakaalu kiirele suurendamisele – KEVAD toetavad seda välisõhu kaitsele ja mürareostusele seatud eesmärkide. Digiühiskonna arengukava 2030 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on tegemisel Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Visiooniks on „Eesti täis digiväge“. Digiväelises Eestis on eesmärkideks, et digilahendused on lihtsad ja kättesaadavad nii inimeste elukorralduses kui majanduses. KEVADe üks eesmärk on tagada inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks. See toetab digiühiskonna arengukava eesmärki suurendada looduskeskkonna puhkekasutuse ja turisminduse teenuste digitaliseerimist ja laiemat kättesaadavust ning kasutamist (matkarajad, vaatamisväärsused, ööbimiskohad, lõkkekohad jt). Samuti on KEVADes mitmeid valdkondi, mis seonduvad digilahendustega, näiteks: • üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemide arendamine • senisest enam kasutada innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi, uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi; 96  • viiakse ellu digimere kontseptsioon; • digitaliseerimine jäätmevaldkonnas ning andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine; • maatoimingute korraldamisel arendada digitaalseid teenuseid. Uute digilahenduste väljatöötamisega toetab KEVAD Eesti IT sektori ja selle kaudu ka digiühiskonna arengut. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 ÜPP peamiseks majanduslikuks eesmärgiks on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. Sotsiaalmajanduslikuks eesmärgiks on maapiirkondade majandusliku olukorra parandamine. Olulisel kohal ÜPPs on ka kliimaeesmärk. KEVAD strateegia haakub positiivselt ÜPPga, kuna mõlemas on üheks eesmärgiks edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid. Plaanitakse panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Kattuvad ka suunad, mis on seotud kestliku arenguga ning loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestliku ja tõhusa majandamisega. Mõlemad strateegiad panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning soovivad säilitada elupaiku ja maastikke. Seega toetab KEVAD eelkõige ÜPP keskkonnaeesmärkide saavutamist, kuid loodusressursside tõhusa ja säästva majandamise toetamisega aidatakse kaasa ka ÜPP majanduslike eesmärkide saavutamisele. 5.12.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud majandusele on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). Siinkohal on esitatud olulisemad järeldused ja täiendavad selgitused: • KEVADe meetmete otsest ja olulist ebasoodsat mõju leibkondade sissetulekutele ei tuvastatud. Kaudselt võib ebasoodne mõju tekkida läbi ettevõtete juhul, kui töökohad kaovad (või positiivne mõju, kui töökohti juurde tekib), samuti metsaomanikele, juhul kui võimalikud raiemahud muutuvad (nt LULUCF sektori CO2 sidumise mõõdiku eesmärgist tulenevalt). • KEVADe mõju ettevõtetele on eeldatavalt pigem positiivne läbi innovatsiooni soodustamise ringmajanduse, materjalikasutuse ja ressursitõhususe valdkondades. Teatav majandustegevust piirav mõju võib tekkida elurikkuse säilitamise eesmärkidest ning „saastaja maksab“ põhimõtte laialdasemast rakendamisest. • Infoühiskonnale ja Eesti IT sektorile avaldavad mõju plaanid mitmetes keskkonna valdkondades digitaliseerimise suurendamine, mis võiksid parandada teenuste kvaliteeti ja andmete kättesaadavust ning vähendada halduskoormust. Oluline 97  siinjuures on arusaadavate kasutusjuhendite väljatöötamine ja väljaõppe korraldamine uute lahenduste sujuvaks kasutuselevõtuks. • Põllumajanduse arengut toetab KEVAD toetades ökosüsteemiteenuste säilitamist ja parandamist, mis aitab ka säilitada/parandada muldade kvaliteeti. Samuti võiks tekkida positiivne mõju kalandusele pinnaveekogude sh merealade seisundi hoidmisel/parandamisel. • Riigi ja kohalike omavalitsuste suhted ning asutuste struktuurid võivad muutuda, kui jagatakse ümber kohustusi riigi ja kohalike omavalitsuste vahel või kui selle vajaduse tingib halduskoormuse muutmine (nt jäätmemajanduses). Suuri muutusi selles osas KEVADe eelnõus ei tuvastatud, aga sellegipoolest soovitame võimalike ebasoodsate mõjude leevendamisele siinkohal tähelepanu pöörata. • Avaliku sektori kulutusi võib suurendada toetuste võimalik kasv (ringmajanduse ja ressursitõhususe projektid) ning teadmiste arendamisega seotud tegevused (keskkonnaharidus, keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskused). Samas riigi tulud võivad kasvada, kui saavutatakse ettevõtete konkurentsivõime kasv (ressursitõhusus, materjalikasutus jm). Kokkuvõttes võib KEVADe mõju majandusele hinnata üldjuhul positiivseks, võimalikud negatiivsed mõjud pole märkimisväärsed ning on hallatavad. KEVAD pigem toetab rohepööret majanduses ning sellega seotud Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Küll aga esitame täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks ja võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks, et soodustada kooskõla KEVADe suundade ja majandusvaldkonna vahel. 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud • Piirangute sisseviimisel ning ettevõtete kulusid tõstvate meetmete (nt elurikkust hoidva eesmärgi ja „saastaja maksab“ põhimõtte järgimine) rakendamisele eelnevalt tuleb läbi viia mõjuanalüüsid ning konsultatsioonid ettevõtlusorganisatsioonidega. • Halduskoormust suurendavate protsesside (ning neist tulenevate menetlustoimingute suurenemine) mõju leevendamiseks tuleb välja töötada koormust vähendavaid digilahendusi. • Ressursside kättesaadavust piiravate reeglite (sh neid, nt maavarasid või puitu, kallimaks muutvad otsused) vajadus tuleb põhjalikult läbi kaaluda, et vähendada ebasoodsat mõju ettevõtetele tulenevalt tegevuste piiramisest ja tegevuskeskkonna muutumisest. • Teenuste digitaliseerimisel tekib uute infotehnoloogiliste oskuste ja eriliste seadmete soetamise korral vajadus nende kasutusõpetuse järele. Nende protsesside sujuvamaks kulgemiseks tuleks välja töötada toetus-meetmeid, mis toetaks uute digilahendustega kohanemist. 98  • Kohalikele omavalitsustele täiendavate kohustuste andmise korral tuleb tagada, et sellega kaasneksid ka vajalikud rahalised ressursid ja oskusteave. Enne uute/täiendavate protseduuride sisseviimist tuleb need põhjalikult läbi mõelda (sh hinnata vajaliku personali leidmise ja koolitamise vajadust või võimalusi; hinnata täiendavat rahastamise vajadust ja leida vajadusel katteallikad) ning leida lahendusi (nt digitaalseid) nende sujuvamaks korraldamiseks. See aitab ära hoida ebasoodsaid mõjusid uute asutuste või struktuuriüksuste loomisel ja ümberkorraldamisel, mis omakorda mõjutab asutuste töökorraldust, koolitusvajadust ja eelarvete kestlikkust. 5.13 Metsanduse korraldamine 5.13.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele KEVADe eelnõu koostamise ajal on lõppemas Metsanduse arengukava 2030 (MAK) koostamine. See on KEVADest eraldiseisev dokument, mis muu hulgas kirjeldab rahvusvaheliselt võetud kohustusi, nendega vastavuse saavutamise tegevusi ning siseriiklikult olulisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi. MAKile teostati käesoleva tööga sarnane mõjude hindamine. Vastavalt KEVADe ülesandepüstitusele metsanduse valdkonda KEVADes dubleerivalt ei käsitleta. MAKiga juhitakse laias laastus kahte tüüpi vajaduste rahuldamist: • mets kui majandusressurss; • mets kui looduskeskkond. Üldiselt on need vajadused vastandlikud, mis tähendab, et kui rõhutada neist ühte, survestab see teist. Põhimõtteliselt ei ole võimalik mõlema vajaduse ambitsioonikaid plaane korraga ellu viia. MAK on panustanud tasakaalu leidmisse mõlema vajaduse vahel. Seetõttu MAK väljundina on olulisemateks: • Raiemahu säilitamine või väike langetamine aga panustamine puidu väärindamisse. See tähendab, et oma edasise kasvu saab metsandussektor teha eelkõige raiutud materjalile lisandväärtuse tõstmise läbi, mitte raiemahtude suurendamise läbi. • Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad) pindala säilitamine aga olemasolevate alade seisundi parendamine. See tähendab, et koormust looduskeskkonnale leevendatakse olemasolevate kaitstavate alade kvaliteedi tõstmisega, mitte kaitstavate alade pindala kasvatamisega. Lisaks eeltoodule on metsale ootusi pandud seoses rohepöörde eesmärgiga113. Üks rohepöörde osa on kliimamuutustega võitlemine, mis sisaldab muuhulgas süsiniku sidumise eesmärki. Rohepöörde rakendusdokumendiks on Pakett „Eesmärk 55“, mille üheks osaks 113 Rohepööre. Eesti Vabariigi Valitsus. 99 omakorda on LULUCF114. Sellega seatakse metsade süsinikusidumisele kindlad eesmärgid. Tänaseks ei ole veel Eestis kindlaid reegleid Euroopa Liidu tasandil ette nähtud süsiniku sidumise eesmärgi saavutamiseks. Olgu see siis metsadega seoses või keskkonnas laiemalt. Kuigi KEVAD ei võta eesmärgiks metsanduse valdkonda otseselt suunata, võib leida mõned kokkupuutepunktid KEVADe ja MAKi vahel. KEVAD dokumendis on välja toodud metsapõlengute roll kliimamuutuste kiirendajana. See teema on käsitletud ka MAK dokumendis. MAK näeb ette põudade tõenäolise sagenemise tõttu sellele rohkem tähelepanu pööramist. KEVADe elurikkuse ja maastike valdkonnas on välja toodud, et vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale peetakse vajalikuks seada elupaikade taastamise eesmärgid muuhulgas ka majandatavale metsale. Kooskõla MAKiga on selles osas olemas, et MAKis nähakse ette metsamajanduse loodussõbralikkuse tõstmist läbi erametsaomanike teadlikkuse tõstmise (KEVADest otseselt seda välja ei loe). Aga metsandussektorile otsese mõju vältimiseks tuleks KEVADes siiski tähele panna, et välditaks kaitstavate aladega sarnaste piirangute kehtestamist majandusmetsades. Majandusmetsades peaks piirduma põhimeetmetega nagu kevadine raierahu. KEVAD dokumendi muldade valdkonnas tuuakse esile metsade majandamise roll metsamuldade säilitamisel. Tegevusena nähakse ette „Kujundame mullavaldkonnas keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva käsitluse“. MAK mullatemaatikat sellisel viisil ei käsitle. Pole selge milliseid piiranguid metsandusele õiguslik käsitlus kaasa tuua võib. Kooskõla MAKiga on võimalik saavutada õigusliku käsitluse välja töötamise ajal, kaasates protsessi metsanduse eesmärkide eest vastutavad üksused. 5.13.2 Mõjude hinnang KEVADe ei võta eesmärgiks metsanduse valdkonda otseselt suunata, vaid käsitleb seda valdkonda kooskõlas eraldi koostatava MAKiga (ja selle mõjuhinnanguga). KEVADes toodud eesmärgid ja tegevused ei ole üles tõstnud metsanduse seisukohast uusi teemasid, mis põhjustaks vastuolu. Seni teada probleemides on KEVAD jäänud piisavalt üldsõnaliseks, et mitte sattuda metsanduse muude vajadustega vastuollu. Peamine riskikoht väljendub (juba ka ülal kirjeldatud) juhul, kui elurikkuse või looduskaitse eesmärke hakatakse pingutama teisi valdkondi eirates. Siinkohal võib näiteks välja tuua ka KEVADe elurikkuse mõõdiku „Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal“. Seejuures tuleks vältida olukorda, kus mõõdiku soovitava sihttaseme saavutamiseks hakatakse nt kergekäeliselt laiendama kaitstavaid alasid (piirates sellega metsamajandust). Looduskaitses tuleb ennekõike keskenduda olemasolevate kaitstavate elupaikade vähemalt 114 LULUCF. Keskkonnaministeerium. 100 hea seisundi saavutamisele. Alles selle saavutamisel on põhjust kaaluda kaitstavate alade või looduskaitse piirangute laiendamist. 5.13.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Metsandussektorile avaldatava mõju leevendamiseks tuleks KEVADe rakendamisel arvestada järgnevaga: • Süsiniku sidumise eesmärgid ei pruugi olla lahendatavad peaasjalikult raiemahtude vähendamisega, vaid tuleb aktiivselt otsida ka teisi, majandust vähem mõjutavaid, lahendusi. • Metsandussektorile otsese mõju vältimiseks tuleks majandatavate metsade kaitsel juhinduda MAKis toodud eesmärkidest ja tegevustest ja ambitsioone mitte lisada (vältida kaitstavate aladega sarnaste piirangute kehtestamist majandusmetsades). 5.14 Regionaalareng 5.14.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Eesti regionaalse arengu eesmärgid ja põhimõtted on üldisel strateegilisel tasandil määratletud Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ ning Strateegias „Eesti 2035“. Kehtiv regionaalse arengu strateegia alates 2020. aastast Eestil puudub (varasemalt kehtis “Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020”). Strateegia „Eesti 2035“ ei sisalda terviklikku strateegilist vaadet regionaalsele arengule, kuid strateegia aluspõhimõtted ning temaatilised strateegilised sihid kirjeldavad muuhulgas ka soovitud arengute regionaalset iseloomu. Strateegia läbivalt korduvaks regionaalpoliitiliseks põhimõtteks on arengu piirkondlik tasakaalustatus ja võrdsed võimalused kõikjal – rahvastikuarengus (aluspõhimõtete osa sisaldab vastavat mõõdikut), inimeste eneseteostuse ja ühiskonnaelus osalemise võimalustes, ettevõtete rahastamisvõimalustes, majandusarengus, heas elukeskkonnas, teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses, avaliku sektori tööjõu olemasolus. KEVADe eelnõus regionaalpoliitilised kaalutlused eesmärkide ja tegevussuundade tasandil puuduvad. Need on kõik sõnastatud kogu Eesti territooriumi kohta üldiselt. Formaalsel tasandil tähendab see, et arengut soovitakse saavutada ja keskkonnakaitselisi nõudeid sätestada kõikjal üheväärselt ning seda, et KEVAD ja Strateegia „Eesti 2035“ on regionaalse arengu keskse põhimõtte tasandil kooskõlalised. Sisulises vaates on kooskõlalisuse hindamisel oluline KEVADe kui keskkonna valdkonna strateegia territoriaalselt mitteeristatud eesmärkide ja tegevusuundade potentsiaalselt eristuv mõju piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning inimeste ja organisatsioonide tegevusvõimalustele erinevates regioonides. Selles vaates sisaldab KEVADe eelnõu (lisaks 101 arenguvõimalustele ka) mitmeid riske ja väljakutseid Eesti territooriumi regionaalse arengu tasakaalustatusele ning konkreetsete regioonide ja asulate arenguväljavaadetele. Suurimad riskid Eesti regionaalse arengu tasakaalustatusele on seotud kliimapoliitika, elurikkuse tagamise ja looduskaitse valdkondade eesmärkide ja tegevussuundadega, mille territoriaalne fookus on sotsiaalmajanduslikult nõrgematel piirkondadel (KHG heidete mahukas energiatootmine Ida-Virumaal, traditsiooniline intensiivne ja elurikkust vähendav põllu- ja metsamajandus maalistes piirkondades, sh Kagu- ja Kesk-Eestis, kus tööhõives ja loodud lisandväärtuses on kõrge primaarsektori ja loodusressurssidel põhineva tööstuse osakaal) ning monofunktsionaalsetel tööstusasulatel (nt KHG mahukas tootmine Kundas). Küsimus ei ole siiski KEVADe keskkonnaalaste eesmärkide ja tegevussuundade muutmises, vaid vajaduses kavandada asjakohaseid leevendavaid ja kompenseerivaid meetmeid, mis toetaksid rohepööret nendes majandussektorites. Et sellised meetmed peaksid sisalduma eelkõige “teistes” valdkondlikes arengukavades, siis nõuab negatiivsete regionaalpoliitiliste mõjude vältimine KEVADe strateegiliste lahenduste (eesmärkide ja tegevusuundade) koordineeritust riiklike arengukavade üleselt. Koordineerimise ülesannet lihtsustab see, et Euroopa Liidu tasandil on rohepoliitika välismõjude (sh mõjud regionaalsele sotsiaalmajanduslikule arengule) küsimus strateegilisel tasandil lahendatud ning Euroopa Liidu poliitikate kaudu on leevendavad ja kompenseerivad meetmed osaks ka Eesti arenduspoliitikas – kõige olulisemana Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rakenduskava õiglase ülemineku prioriteedis (seoses kliimapoliitika mõjuga Ida-Virumaa majandusele ja tööhõivele) ning Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 (seoses maakasutuse kliimamõju, elurikkuse ja looduskaitse eesmärkidega). Valitsemise valdkonnas eesmärgistab Strateegia „Eesti 2035“ piirkondliku valitsemisvõimekuse ja omavastutuse tõstmist regionaalses arengus – kohaliku omavalitsuse üksuste rolli suurendamist (keskvalitsuse ülesannete) detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamisega, samuti riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste partnerlust. KEVADe eelnõu hetkeolukorra kirjelduse osas tõstatatakse “ebapiisav koostöö riigi, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ja erasektori vahel” kui probleem, kuid tegevussuundade käsitluses nähakse kohalikes omavalitsustes pigem keskvalitsuse keskkonnapoliitika objekti kui keskvalitsuse partnerit. Keskvalitsuse ülesannete detsentraliseerimist kohalike omavalitsuste üksustele ei kavandata. Arengukava juhtimises kohalike omavalitsuste üksuste esindajate osalust ei tähtsustata ning strateegia maksumuse prognoosis kohalik omavalitsus tegelikult eeldatud kaasfinantseerimise mahte ei käsitleta. Kokkuvõttes saab väita, et KEVAD on koos asjakohaste leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamisega kooskõlas (või vähemalt puudub vastuolu) Strateegia „Eesti 2035“ piirkondliku tasakaalustatuse läbiva põhimõttega, kuid ei ole kooskõlas strateegias sisalduva detsentraliseerimise eesmärgiga, mis võimaldaks tõsta piirkondlikku võimekust ja omavastutust kestliku arengu tagamisel. Võimalike ebasoodsate mõjude leevendamiseks soovitame eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinantseerimise määrasid sellisena, 102 et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ koostati aastatel 2010–2012 ning kehtestati aastal 2012. Sarnaselt Strateegiale „Eesti 2035“ lähtub Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ piirkondliku tasakaalustatuse ideaalist, seades peamiseks arengueesmärgiks elamisvõimaluste tagamise igas asustatud paigas. Selles visioneeritud hajalinnastunud ruumi kontseptsioon on kaasaegses vaates (vt nt OECD 2022 aruanne „Shrinking smartly in Estonia. Preparing Regions for Demographic Change”) energiamahukas ning raskesti ühildatav ressursisäästu ja kliimamõju vähendamise eesmärkidega. Sellisena ei ole küsimus mitte KEVADe kooskõlas Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ruumilahendusega vaid selles, et uues üleriigilises planeeringus (algatatakse eeldatavalt 2023. aasta kevadel) tuleb rohkem arvesse võtta (muuhulgas ka KEVADes sisalduvaid) rohepoliitilisi eesmärke ja põhimõtteid. Kehtiva Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ neljast prioriteetsest valdkonnast on KEVAD suurimas kooskõlas prioriteediga „rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine”. Ka „energiataristuga varustatuse” prioriteedi eesmärgipüstituses sisaldub KEVADe kliimapoliitika osa sisuga kooskõlalised taastuvenergia osakaalu suurendamise ja soovimatu kliimamõju vältimise eesmärgid. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ heade ja mugavate liikumisvõimaluste ning tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu prioriteetide kooskõlalisus sõltub KEVADe alusel kehtestatavatest täpsematest piirangutest maakasutusele, transporditaristu ehitamiseks vajalike maavarade kavandamisele, looduskaitsealade laiendamisest jms, mis võivad hajalinnastunud asustuse arengut ja mugavate liikumisvõimalusi tagava transporditaristu väljaehitamist takistada. KEVADe eelnõu olemasolevas täpsusastmes otsesed lahendamatud vastuolud nende Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ prioriteetidega siiski puuduvad. Üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“ täiendab 2022. aastal kehtestatud „Eesti mereala planeering”, milles määratletakse keskse strateegilise lahendusena mereala kooskasutuse põhimõte kui pööre senises mere kasutamise viisis. KEVAD sisaldab merekaitse kõrval küll ka merealade (kestliku) kasutuse tegevussuundi (sinimajanduse tegevuskava kujul), kuid merealade kooskasutuse kontseptsioon käsitlust ei leia. Riigi strateegiliste tegevuste kooskõlalisuse huvides tuleks KEVADes merealade kooskasutuse põhimõtet rakendada või siis täpsemalt adresseerida selle pöördelise põhimõtte võimalikke probleeme (negatiivne koosmõju) merealade kaitse seisukohast. Euroopa Liidu tasandil on keskseks regionaalarengut suunavaks arengudokumendiks Territoriaalse arengu tegevuskava (Territorial Agenda 2030), mida täiendavad Linnalise arengu tegevuskava (Urban Agenda) erinevad dokumendid – olulisimana Amsterdami (2016) ja Ljubljana (2021) kokkulepped ning Uus Leipzigi Harta (2020). Territoriaalse arengu tegevuskava rõhutab territoriaalse arengu tasakaalustatuse (suurem regioonide vaheline ja sisene võrdsus, riigipiiri kui sotsiaalmajandusliku takistuse mõju 103 vähendamine piirialadele) kõrval samaväärsena territoriaalse arengu keskkonnahoiu aspekti. Rohelise Euroopa „arengutelje” raames on territoriaalse arengu prioriteetideks tervislik elukeskkond, (kohalik) ringmajandus ja kestlikud ühendused. KEVADe eelnõu on kooskõlas kõigi nende prioriteetidega. Euroopa Liidu linnalise arengu prioriteetsete teemade hulka kuuluvad Amsterdami kokkuleppe alusel õhukvaliteet, ringmajandus, kliimamuutustega kohanemine, energiapööre, kestlik maakasutus ja looduspõhised lahendused, millele Ljubljana kokkuleppest tulenevalt lisandusid linnade rohestamine. Euroopa Liidu linnalist arengut koordineeriv Uus Leipzigi harta sätestab Euroopa linnade 3 arengudimensiooni – õiglus, rohelisus ja tootlikkus. Rohelise linna tunnuseks on vastupanuvõime kliimamuutusele, kõrge õhu-, vee-, mullastikukvaliteet ja säästlik maakasutus, samuti energiasääst ja süsinikuneutraalsus elanike hea juurdepääs rohealadele, panus elurikkusele ja ökosüsteemide kaitsele. Kõik need linnalise arengu tegevuskava valdkonnakohased teemad leiavad KEVADes käsitlust. Kokkuvõttes saab seega väita, et KEVAD on teemakäsitluselt kooskõlas Euroopa Liidu territoriaalse arengu strateegiliste prioriteetidega ning et KEVADe kooskõla territoriaalse arengu strateegilise käsitlusega Euroopa Liidu tasandil on suurem võrrelduna territoriaalse arengu käsitlusega teistes Eesti strateegilistes arengudokumentides. 5.14.2 Mõjude hinnang KEVADe eelnõus sisalduvate eesmärkide suunas liikumine või nende täitmine ning tegevussuundade elluviimine võib Eesti regionaalsele arengule avaldada olulist ebasoodsat või soodsat mõju järgnevates aspektides: (a) elukeskkonna elukvaliteet; (b) piirkondade majanduslik konkurentsivõime ning piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste ärakasutamise võimalused, mis omakorda kujundavad töövõimaluste piirkondlikku tagatust; (c) elanike liikumisvõimalused; (d) kohalike omavalitsuste finantssuutlikkus. KEVADe eelnõu on tervikuna suunatud loodusliku keskkonna parandamisele ja ökosüsteemi teenuste väärtuse kasvatamisele. Sellisena omab arengukava läbivat positiivset mõju inimeste elukeskkonnale, mille oluliseks osaks looduslik keskkond ja sellel põhinevad ökosüsteemi teenused on. Spetsiifilist regionaalselt tasakaalustavat käsitlust pakuvad vee ja välisõhu kaitse valdkonnad, milles on sõnastatud probleemid seoses piirkondliku veepuuduse, kiirgusohu ja õhukvaliteediga, millega kavandatakse tegeleda. Eelnõu mõju piirkondade majanduslikule konkurentsivõimele on mitmesuunaline. Elurikkuse hoidmise, kliimapoliitika, looduskaitse ning veekaitse tegevussuundade raames eesmärgistatav ja kavandatav omab piiravat mõju tavapärasele intensiivsele põllu- ja metsamajandusele, mis on Eesti maapiirkondadele, eelkõige suhteliselt vähemarenenud Kagu- ja Kesk-Eesti väikemaakondadele oluliseks otseseks või kaudseks (nt primaartoormel põhinev puidu- ja toidutööstus) töökohtade pakkujaks. Põllumaa ja metsad on ühtlasi nende piirkondade olulisimaks piirkonnaspetsiifiliseks arengueelduseks. Karmistuvad keskkonnanõuded ning laienevad looduskaitselised piirangud kasvatavad valdkonna 104 ettevõtete kulusid ning vähendavad konkurentsivõimet. Konkurentsivõime säilitamine või taastamine eeldab uute „rohelisemate“ ärimudelite ja tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, vastavate investeeringute tegemist ning neid toetavate meetmete rakendamist. Kliimapoliitika rakendamise tulemusel kaotab Ida-Virumaa põlevkivil põhinev KHG heite mahukas energiatööstus aja jooksul oma konkurentsivõime täielikult. Selle mõjude leevendamiseks kavandatakse Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 õiglase ülemineku prioriteedi raames investeerida Ida-Virumaale 340 miljonit eurot. Kliimapoliitika regionaalse mõju üldhinnang sõltub hinnangust kavandatud investeeringute piisavuse osas asendamaks traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodavat väärtust regiooni ja Eesti jaoks tervikuna. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid ning põlevkivisektori poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul investeeritavad vahendid mitte enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud majanduslikust lisandväärtusest. Seega on regionaalsete mõjude leevendamiseks vajalik tagada pikemaajaline rahastatus õiglase ülemineku fondist, luua soodne ärikeskkond toetustest sõltumatute täiendavate erainvesteeringute kaasamiseks ning leida võimalusi ka põlevkivisektoris keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamiseks, esmajoones põlevkivikeemias. Tõhusa keskkonnapoliitika tulemusel mulla valdkonnas, seostatuna Euroopa Liidu mullastrateegias sätestatud maa netohõive puudumise eesmärgiga, väheneks linnalähedaste alade elamuarendusele ja tootmiskinnisvarale (nö põlluarendustele) keskendunud kinnisvaraettevõtete konkurentsivõime ning suureneks linnasisest maakasutust edendava kinnisvarasektori konkurentsivõime. KEVADe eelnõus sisalduva väga üldise käsitluse alusel on siiski keeruline hinnata, millises ulatuses kavandatakse maakasutust suunavat õigusruumi muuta ja seega ka seda, kas võimalikud muutused omaksid olulist mõju kinnisvaraarenduse piirkondlikule iseloomule. Merekeskkonna kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna tegevussuundade rakendamine omab olulisimat mõju Eesti saartele ja rannikupiirkondadele, regionaalselt Lääne- Eestile. Mõju iseloom regionaalsele majandusele sõltub kaitse- ja kasutusmeetmete proportsioonist, eelnõus nimetatud sinimajanduse tegevuskava sisulisest kvaliteedist ning selle kava rahastamise mahtudest. KEVADe eelnõu mitmetes valdkondades kavandatu loob eeldusi loodusturismi konkurentsivõime kasvuks. Tegevusvaldkonna mõju regioonide majanduslikule konkurentsivõimele ning tööturule jääb sektori olemuse tõttu tõenäoliselt siiski väikseks ning kavandatud positiivne mõju võib avalduda üksikutes kohtades, hõreasustusega piirkondades. Inimeste liikumisvõimaluste tagatust mõjutavad olulisemana lahendused kliimapoliitikas (KHG heitega kütuseid kasutavate transpordivahendite kasutuse piiramine; liikuvustaristu ehitamise KHG heitest tulenevad piirangud ja lisakulud), maavarade kaevandamise ja kaitse korraldamisel (liikuvustaristu ehitamiseks kaevandatavate maavarade piisavus ja lähedus ning 105 sellest tulenev hind), välisõhu kaitses (õhusaaste, müra ja vibratsiooni vähendamise tegevused). Olemasolevate tehnoloogiate ja nende majandusliku kättesaadavuse ning inimeste liikumisharjumuste kontekstis vähendab KEVADe eelnõus kavandatu inimeste liikumisvõimalusi. Regionaalselt on liikumisvõimaluste tagatus ning tagatuse muutus olulisim hõreasustuse piirkondades elavatele inimestele ning seal paiknevatele ettevõtetele. Teisest küljest on keskkonnateadlikkuse ja –hariduse meetmetega võimalik muuta inimeste ja ettevõtete liikumisviise keskkonnasõbralikumaks. Mitmete valdkondade (kliimapoliitika, ringmajandus, keskkonnakorraldus, maatoimingud, ruumiandmed) puhul on KEVADe eelnõus kavandatud kohalikele omavalitsustele suunatud tugiteenuseid (nt digitaalsed registrid) ja meetmeid. Need kõik toetavad kohalike omavalitsuste üksuste finantssuutlikkust teenuste kvaliteedi ja tõhususe suurendamisel. Üldiste üleriigiliste meetmete suhteline positiivne mõju on üldjuhul tugevam väiksemate ja perifeersemate kohalike omavalitsuste üksuste jaoks ning need toimivad kui regionaalset arengut ühtlustavad meetmed. Kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteedi piirkondlikuks tasakaalustatuseks loob eeldusi vee kaitse ja kasutuse korralduse valdkonnas seatud eesmärk motiveerida vee-ettevõtjaid tegema koostööd, sh liituma. Kohalike omavalitsuste keskkonnavaldkonna teenuste arendamise ning kohalike keskkonnainvesteeringute (vee, jäätmete, elurikkuse jms valdkondades) teostamise vajadustega kaasneb samas ka lisakoormus kohalike omavalitsuste eelarvetele. Kuivõrd oluline see on kohalike omavalitsuste finantssuutlikkuse seisukohast, on raske hinnata, sest arengukava maksumuse prognoos kohalike omavalitsuste poolse kaasfinantseerimise mahu prognoosi ei sisalda. Samuti sõltub see iga kohaliku omavalitsuse üksuse spetsiifilistest arenguvajadustest. 5.14.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud KEVADe eelnõus kavandatu omab olulisi pikemaajalisi ebasoodsaid mõjusid sotsiaalmajanduslikule regionaalsele arengule üksnes juhul, kui Eesti regioonid ja kohaliku omavalitsuse üksused ei suuda kaasa minna rohepöördega selle avaras tähenduses (vt ka Lisa 2 kontrollküsimustikus küsimuse 3.3.2.7 vastuses välja toodud võimalikud mõjud Ida-Virumaa kaevandus-, põlevkivi- ja energiatööstusele, turbatööstusasulate omakultuurile, rannarahva kultuurile selle traditsioonilisel kujul). • Seetõttu on peamisteks meetmeteks KEVADest tulenevate muudatuste leevendamiseks ja kompenseerimiseks majanduse rohepööret (keskkonnahoidlikud ja ressursisäästlikud praktikad, tehnoloogiad ja ärimudelid) toetavate meetmete kasutuselevõtt. Ühtlasi eeldab konkurentsivõime säilitamine ja kasvatamine majanduse rohepöörde käigus küllalt mahukaid investeeringuid, mida samuti võiks toetada. Vastavate meetmete kavandamise sobivaks asukohaks ei ole eeldatavalt siiski mitte KEVAD, vaid üleriigiline planeering ja teised riiklikud valdkondlikud arengudokumendid, mh TAIE, transpordi ja liikuvuse arengukava, põllumajanduse ja kalanduse arengukava, 106  energiamajanduse arengukava jm, aga ka Ida-Virumaa Õiglase ülemineku territoriaalne kava ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Soovitame siiski kaaluda, kas ka KEVADes oleks võimalik veelgi enam suunata vastavate mõjude leevendamist. KEVADe Eesti keskkonnavaldkonna visiooni loogika, kus keskkonna taluvuspiirid seatakse nö baasväärtuseks, millega kooskõlaliselt majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse, peaks samuti tähendama seda, et vastavat (sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist) arengut kavandavad riiklikud valdkondlikud arengukavad peavad oma eesmärkides, prioriteetides ja meetmete valikutes võtma aluseks KEVADe poolt kavandatud keskkonnahoiu raamistiku. • Selle keskkonna taluvuspiiride primaarsuse loogika rangel järgimisel tuleks peale KEVADe vastu võtmist ülal loetletud riiklikud arengukavad riigi keskkonnaeesmärkide valguses üle vaadata ja vajadusel neid muuta, sh tagades kavandatud regionaalpoliitiliste mõjudega sotsiaalmajanduslike meetmete kooskõla keskkonnahoiu põhimõtetega. (Sisuliselt sama ettepanek – seoses KEVADe vastuoludega teiste valdkondadega – on sõnastatud üldisemalt ka ptk 5.19.) Lisaks eelnevale: • Soovitame KEVADe raames põhilise regionaalse arengu tasakaalustatust toetava lahendusena eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinansteerimise määrasid sellisena, et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr. • Soovitame kaaluda KEVADe läbivate teemade ja valdkondade kaupa, kui oluline on rahvusvaheline koostöö KEVADes seatud eesmärkide saavutamiseks. Vajadusel tuleks täiendada KEVADe eelnõud asjakohaste tegevussuundadega (mis soodustaks rahvusvahelist koostööd) – kas vastava teemade ja valdkonnaga seonduvalt või eraldiseisva täiendava keskkonnavaldkonna arengut toetava tegevusena. • Riigi strateegiliste tegevuste kooskõlalisuse huvides tuleks KEVADes rakendada Eesti mereala planeeringus sisalduvat merealade kooskasutuse põhimõtet või siis täpsemalt adresseerida selle pöördelise põhimõtte võimalikke probleeme (negatiivne koosmõju) merealade kaitse seisukohast. 5.15 Sotsiaal- ja kultuurivaldkond 5.15.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on olulisemateks strateegilisteks dokumentideks Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), Kultuuri arengukava 2021–2030, Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 ja Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ning alljärgnevalt vaadeldakse 107 KEVADE kooskõla nendega. Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on ka mitmeid rahvusvahelisi strateegiad (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development, Political Guidelines for the Next European Commission 2019–2024, A New Strategic Agenda for the European Union, 2019–2024, The European Pillar of Social Rights Action Plan), mis annavad üldisema tasandi suuniseid, aga siinkohal neid eraldi ei käsitleta, kuna nendega on Eesti arengudokumentide koostamise faasis juba arvestatud. Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. KEVAD ei ole sellega vastuolus ja samuti pole vastuolusid Heaolu arengukavas 2023–2030 toonitatud põhimõtetega (sh väärikus, koostöö, säästev areng, toimepidevus jne). Lähtuvalt KEVADe sisulisest fookusest on rohkem seoseid Heaolu arengukavas 2023–2030 sõnastatud väärtustega, mis käsitlevad avalike ressursside säästlikku kasutamist ning digilahenduste suuremat kasutuselevõttu. Samuti seda, et poliitika kujundamisel tuleb arvestada keskkonnasäästlikkuse ning hea elukvaliteedi põhimõtetega. Eraldi tegevussuunana on heaolu arengukava eelnõus seoses tööelus osalemisega välja toodud ka vajadus täita kliimaeesmärgid ja saavutada tasakaalustatud regionaalne areng. Selleks on ette nähtud töötajate koolitamine, täiend- ja ümberõpe (eelkõige Ida-Viru piirkonnas) ning piirkondlike investeeringute suurendamine. KEVAD on eelkirjeldatud väärtuste ning tegevussuundadega vastavuses. Kultuuri arengukava 2021–2030 eesmärk on tagada Eesti kultuuri elujõulisus, arenemine ja maailmale avatus ning kultuuri osalus iga inimese elus. KEVAD ei ole vastuolus kultuuri arengukava üldeesmärgiga ning mitmed selles arengukavas välja toodud eesmärgid ja tegevussuunad seostuvad KEVADega ka otseselt. Kultuuri arengukavas on kirjeldatud vajadust edendada säästlikku turismi, hinnata kultuuriürituste keskkonnaalast mõju, juurutada ringmajanduse põhimõtteid kultuurivaldkonnas ning tagada elurikkuse säilimine kultuurmaastikel. Neid vajadusi käsitletakse ka KEVADes ja KEVAD on vastavuses Kultuuri arengukava 2021–2030 eesmärkide ja tegevussuundadega. Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 peamiseks eesmärgiks on sidusa ja kaasava ühiskonna ning hea elukeskkonna loomine kõikidele ühiskonnagruppidele. KEVAD ei ole selle eesmärgiga vastuolus. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 määratleb peamiste eesmärkidena, et valdav osa elanikest liigub ja spordib, liikumine ja sport on oluline majandusharu, tööandja, liikumine ja sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja, ning Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. KEVAD ei ole nende sihtidega vastuolus. Lisaks, arvestades KEVADe sisulist fookust, toetab KEVADe rakendamine spordipoliitika punkti „spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel keskkonnasäästlike põhimõtete järgimine“. Eksperthinnangul on KEVAD vastavuses peamiste sotsiaal-kultuuriliste strateegiliste dokumentidega. 108 5.15.2 Mõjude hinnang KEVADe sotsiaal-kultuurilised mõjud on täpsemalt lahti seletatud kontrollküsimustiku tabelis (kus mitmed kontrollküsimused käsitlevad seda valdkonda). Olulisemad mõjusuhted on välja toodud ka alljärgnevalt. KEVADes planeeritud tegevustel võib olla mitmesuunaline mõju tööturul valitsevatele suundadele: väike mõju võib avalduda töötajate liikumisele, tööjõu nõudlusele, sh kindlate tegevusalade tööjõu nõudlusele. Mõju on nendes valdkondades väike, kuna muudel teguritel on suure tõenäosusega määravam roll (nt klientide arvu kasv või vähenemine, tehnoloogilised muutused toodete ja teenuste pakkumisel jms). KEVADel on positiivne mõju inimeste koolitusvõimaluste paranemisele, kuna arengukavas plaanitud tegevused loovad juurde võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks arengukavas käsitletud teemadel. Arvestades seda, et Eesti tööturg kõrgema automatiseerituse taseme ja uute tehnoloogiate ning digilahenduste kasutuselevõtu suunas (nagu on kirjeldatud ka hiljutises uuringus „Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027“), siis KEVADel on sellele trendile positiivne mõju, kuna KEVADes on samuti rõhutatud digilahenduste suuremat kasutuselevõttu keskkonnaga seotud valdkondades. KEVADes planeeritud tegevustel on ka väike positiivne mõju inimestele turvalise elukeskkonna tagamisel kliimamuutustega kohanemise kontekstis ning positiivne mõju inimeste tervisele ja elukeskkonnale. 5.15.3 Ettepanekud KEVADe täpsustamiseks, leevendavad meetmed Arvestades, et üleminek ringmajanduslikele põhimõtetele muudab Eesti tööturgu ja töötajatelt oodatavaid oskusi, siis võiks KEVADes pöörata praegusega võrreldes rohkem tähelepanu töötajate ümber- ja täiendõppele ja selle toetamisele (nt arvestades mere ja maavarade kestlikku ja säästlikku kasutamist). 5.16 Keskkonnatervis 5.16.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) tegeleb valdkonna tegevuste korrastamise ja parema strateegilise planeerimisega, millega paraneks elukeskkond ning selle kaudu inimeste tervis ja heaolu. Kuna tervis ja heaolu on oluline erinevaid valdkondi läbiv teema, siis on ta teatud määral esindatud pea kõikides KEVADe strateegia lisas 1 viidatud Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes dokumentides, poliitika põhialustes ning Eesti arengukavades. Kõigi nende dokumentide eesmärk on parandada olukorda vastavates valdkodades, millega paraneks ka elanikkonna elukeskkond, tervis ja heaolu. Kuna sama eesmärk on ka KEVADel, siis on KEVAD tervisemõjude 109 osas teiste erinevate valdkondade pikemaajaliste dokumentide ja eesmärkidega üldiselt heas kooskõlas. Kõige otsesemalt on tervise ja heaolu temaatika esindatud Rahvastiku tervise arengukavas 2030, Heaolu arengukavas 2016–2023 ning ka hetkel loodavas Heaolu arengukavas 2023–2030. Rahvastiku tervise arengukava 2030 raames on käesoleva KSH kontekstis käsitletud keskkonnatervishoiu arengusuunda, mis on keskendunud välisõhu ja joogivee kvaliteedi parandamisele ning mürareostuse ja kiirgusega kokkupuute vähendamisele. Nende samade riskitegurite vähendamine on seatud eesmärgiks ka KEVADes. Küll on nimetatud arengukavas vähem tähelepanu pööratud keskkonna rekreatiivsele potentsiaalile, sh suplusveele, rohealadele, ja mitmetele teistele riskidele (sh mulla valdkonnaga seotud), mida KEVADes seatud eesmärgid võiksid vähendada. Rahvastiku tervise arengukava 2030 raames on sarnaselt KEVADele läbiva teemana mainitud kliimamuutuseid ning nende mõju tervisele, sh valmisolekut ja vajalikku paindlikkust arvestada kliimamuutuste mõjudega ja neile reageerida. Hetkel kehtestamisel olevas Heaolu arengukavas 2023–2030 on rõhutatud ÜRO säästva arengu eesmärke, Euroopa Liidu kliimaeesmärke ja suuremat keskkonnasäästlikkust. Arengukavas seotud eesmärkide täitumisel tekiks elanikele paremad elutingimused ja suureneks heaolu. Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Lisaks sellele parandada tervist ja pikendada eluiga, tulla toime kliimamuutustega, luua parem elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkond ning soodustada keskkonnahoidlikke valikuid. Kõige sellega on KEVADe eesmärgid samuti kooskõlas. Kõigis kolmes siin käsitletud arengukavas on käsitletud ka tervishoiuteenuste kättesaadavust ja inimkesksust. Kuigi KEVADes välja toodud tegevused võiksid parandada keskkonda ja vähendada seeläbi haigestumust, mille kaudu väheneks ka vajadus tervishoiuteenuste järele, on siin seosed kaudsemad. Kokkuvõttes ei tuvastanud vastavusanalüüs vastuolusid KEVADe ja teistes arengukavades sisalduvate tervist puudutavate eesmärkide vahel. 5.16.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnatervise valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). Keskkonnatervise aspektist on käesoleva keskkonnamõju ja muude mõjude strateegilise hindamise raames oluliseks mõjuvaldkonnaks sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud ning tähtsaks mõjuvaldkonna alajaotuseks tervishoiukorraldus ja inimeste tervis. Muuhulgas hinnati keskkonnamõjude ja looduskeskkonna kontekstis seda, kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti. KEVADe eesmärk on parandada keskkonda, mille kaudu võiks paraneda elanike tervis. Keskkonnavaldkonna arengukavas on toodud kolm läbivat teemat ning kaheksa põhivaldkonda. Järgnevalt analüüsime, kuidas eelnõu mõjutab nendes valdkondades haiguste 110 või tervisekahjustuste riskitegureid ning selle kaudu otseselt või kaudselt inimeste vaimset ja füüsilist tervist, sh suremust ja haigestumust. Esimeseks läbivaks teemaks KEVADe eelnõus on „Elurikkus ja maastikud“. Need omavad olulist rolli tervislikku elukeskkonna tagamisel, mis tagavad elanikele puhtama elukeskkonna ning paremad võimalused vaba aja veetmiseks. Muudest elurikkusega seotud terviseriskidest on olulisim võõrliikide laiem levik, millega võivad meieni jõua uued haigustekitajad115 ning teistsuguse allergeensusega õietolm116. Arengukava eelnõus märgitud eesmärk on olemasoleva olukorra säilitamine, millega pole oodata olulist ebasoodsat mõju tervisele. Ka looduskaitse kaudu väheneb oht keskkonna saastumiseks ning säilib suurem hulk loodusalasid, mis tagavad puhtama elukeskkonna ja paremad võimalused vaba aja veetmiseks (nt matkamiseks, sportimiseks). Sellest tulenevalt on eeldada elanike suremuse ja haigestumuse vähenemist ning vaimse tervise paranemist. Küll aga on ekspertide arvates antud arengukava eelnõu raames käsitletud elurikkuse ja maastiku ning looduskaitse teemat keskkonnatervise aspektist liiga kitsalt. Enam tähelepanu võiks arengukavas pöörata tiheasutusalade rohealadele ja looduskaitsele, millel on väga otsene seos rahvatervisega117. Sellega seotud ettepanekud on esitatud järgnevas alapeatükis. Teiseks läbivaks teemaks on „Kliimapoliitika“. Kliimamuutustel on väga otsene ja mitmefaktoriline mõju tervisele.118 Neid riske on võimalik vähendada arengukavas mainitud laialdasema kliimapoliitikaga (eeskätt paremate kohanemismeetmetega). KEVADe eelnõu teemadest kuuluvad siia alla kindlasti äärmuslike ilmaolude prognoosi- ja hoiatussüsteemid, mille arendamisega on neid terviseriske võimalik vähendada. Kolmas läbiv teema on „Ringmajandus“, mille seosed tervisega on kaudsemad. Näiteks võiks ringmajandus vähendada ressursikasutust, millega võiks väheneda keskkonna saastatus ja selle kaudu ka negatiivsed mõjud tervisele.119 Samas ei ole arengukavas toodud detailsuses seda mõju võimalik täpsemalt hinnata. Ringmajandusega lähedalt seotud jäätmete käitluse korraldamise osas puudub samuti otsene mõju tervisele, ent ka jäätmetest tingitud ohtude minimeerimisel on võimalik tagada kaudne positiivne mõju rahvatervisele. Veekvaliteedi osas keskendub KEVAD peaasjalikult ühisveevärkidest pärinevale joogiveele, ent suur osa Eesti elanikke tarbib erakaevude ja salvkaevude vett, mis on tugevalt ümbritsevast keskkonnast mõjutatud. Lisaks on inimtervise seisukohast olulised erinevad rekreatiivset väärtust omavate veekogude (puhke- ja supluskohad) kvaliteet. Merekeskkonna kaitse säilitab omakorda elanikkonna mereökosüsteemi teenuste (näiteks kalapüük ja rekreatsioon) 115 Leal Filho W, Ternova L, Parasnis SA, Kovaleva M, Nagy GJ. Climate change and zoonoses: a review of concepts, definitions, and bibliometrics. 2020. Int J Environ Res Public Health, 14;19(2):893. 116 D S Chapman jt 2017 Ecology 98:1671-1680 Mechanistic species distribution modeling reveals a niche shift during invasion 117 WHO 2016 Urban green spaces and health 118 WHO 2021 Climate change and health 119 WHO 2018 Circular economy and health: opportunities and risks 111 kättesaadavust. Nii vee- kui ka merevaldkonna eesmärk KEVADes on olemasoleva seisundi säilitamine, millega ei suureneks suremus ja haigestumus ning ei halveneks vaimne tervis. KEVADes käsitletud maavarade temaatika kontekstis ei halvene eelnõu kohaselt elukeskkond nii suurel määral kui traditsioonilise kaevandamise puhul ja seega võiks kestlikul maavarade kasutusel olla väikesemad ebasoodsad mõjud rahvatervisele. Samas suurendab kaevandamine rahvuslikku koguprodukti, millega suurenevad sissetulekud ja heaolu. Sealjuures peaks kestlik kaevandamine vähendama olukorda, kus arenevad välja monofunktsionaalsed kaevanduspiirkonnad, millel on mitmeid sotsiaalseid probleeme. Samas tundub, et need riskid jäävad teatud määral maandamata, kuna peale jäätmete tekke puuduvad kestliku kaevandamise osas mõõdikud. Lisaks tuuakse KEVADes olulise eesmärgina välja muldade kvaliteedi säilitamise, mis tagab toidu kättesaadavuse ning säilitab toiduohutuse (saasteained ei jõua mullast toitu). „Välisõhu kaitse“ põhivaldkonnas on välja toodud õhukvaliteedi parandamine ja müra vähendamine, millega võiks langeda suremus ja haigestumus ning paraneda vaimne tervis. KEVADe eelnõus on ka viide tervisemõjusid puudutavatele seiresüsteemide parandamisele ja info jagamisele (asukohapõhine teavitussüsteem), ent selle raames tuleks arendada ka õhukvaliteedi prognoosi- ja hoiatussüsteeme. „Kiirgusohutuse“ valdkonnas on rõhk kiirgusallikatest tingitud ohtude (eeskätt radoonist johtuva kiirgusega seotud) minimeerimisel. Sellel on positiivne mõju nii inimeste füüsilisele (nt kopsuvähi riski vähenemine), kui ka vaimsele tervisele (nt hirmu vähenemine nähtamatute kiirgusriskide osas). Teiste sotsiaalsete (sh demograafiliste mõjude) osas on KEVADel vaid kaudne mõju tervisele. Näiteks oleks elukeskkonna parendamisel põhivaldkondade lõikes ja selle kaudu haigestumise vähendamisega võimalik vähendada elanikkonna vajadust tervishoiuteenuste järele. KEVADe eelnõu ei käsitle tervishoiuteenuste pakkumist, mida võivad keskkonnateguritest mõjutada äärmuslikud ilmaolud läbi kasvava vajaduse või vähenenud võimaluse pakkuda kõrgete sisetemperatuuride korral kõiki teenuseid. Eelnõul võib olla kaudne mõju tervishoiusüsteemile läbi selle kestlikkuse suurendamise, sest tervishoiuasutused tarbivad suurel määral erinevaid ressursse. Käsitletud teemadest on siin olulised tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed ja ringmajandus, diagnostikaseadmetega kaasnev kiirgusrisk ning kvaliteetse (puhas õhk ja vesi ning piisavalt rohealasid) keskkonna tagamine tervishoiuasutuste ümbruses. Käesoleva eelnõuga seatakse eesmärgiks jäätmete tekke vähendamine, kus on tervishoiusüsteemil suhteliselt suure jäätmete tekke tõttu oluline roll. Kokkuvõttes võib väita, et KEVADe mõju inimese tervisele läbi keskkonna on pigem positiivne. 112 5.16.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Kuigi arengukava eelnõus puudub keskkonnatervise konteksti oluline ebasoodne mõju, pakume välja täiendavad meetmed ja ettepanekud, millega veelgi suuremal määral võimalikke terviseriske leevendada ning soodustada keskkonnatervist. • KEVADe arengukava eelnõus on rohealasid käsitletud ühelt poolt elurikkuse ja maastike kontekstis ja teiselt poolt looduskaitse all, ent ebaselgeks jääb kuidas arengukava toetaks elukohalähedaste rohealade säilimist. Keskkonnatervise kontekstis oleks oluline täiendava mõõdiku lisamine, mis hindab rohealade hulka elanike elukoha läheduses. Selleks võiks olla kas kaugseire andmetel põhinev normaliseeritud taimkatte erinevuste indeks (NVDI) või kaardiandmetel põhinev rohealade osakaal elanike elukohast näiteks 250 m või 500 m raadiuses. • Kliimamuutustega seotud tervisemõjudest olulisimad on äärmuslike ilmaolude mõjud. Nende vähendamist toetavad KEVADe eelnõus mainitud hoiatussüsteemid, ent hetkel puudub info, kui tõhusad need hoiatussüsteemid on, ja milline on käesoleval hetkel äärmuslike ilmaolude mõju tervisele. Täpsemalt võiks uurida, kui paljude inimesteni hoiatused jõuavad ja kas nad on selle alusel oma käitumist muutnud ning uuendada uuemate andmetega tervisemõjude uuringuid. • Eelmisele punktile sarnaselt tuleks samu aspekte arvestada välisõhu valdkonnas asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest teavitamise süsteemi väljatöötamisel. • Veekvaliteedi osas võiks olla tähelepanu pööratud lisaks ühisveevärgi vee kvaliteedi tõstmisele ka erakaevude ja salvkaevude vee kvaliteedi tõstmisele. Ka võiks fookusesse tõsta veekogude hea seisundi säilitamise suplusveekogude rekreatiivse väärtuse tagamise aspektist. • Maavarade kestliku uurimise ja kaevandamise konteksti võiks lisada mõõdiku (nt häiringute vähenemise protsent), mis hindab seda elukeskkonna muutuste kontekstis. Elanike mure seoses elukeskkonna võimaliku halvenemisega on väga suur ja nendel tegevustel võib olla mõju elanike tervisele. • Lisaks võiks arengukavasse lisada muldade kvaliteedi säilitamise olulisuse ka rahvatervise aspektist, mis on vajalik toidu kättesaadavuse ning toiduohutuse tagamiseks. 113  5.17 Ruumiloome 5.17.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Peamine riiklik arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Sellest lähtudes on Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 sõnastatud järgmiselt: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Eestile juba omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks. Üleriigiline planeering näeb ette, et linnade planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Vähemalt linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Üleriigiline planeering sätestab, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumaad jms). Üheks eesmärgiks energeetikavaldkonnas on, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Samuti on üheks Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” eesmärgiks ka tagada rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste süsteem, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, rikastavad inimese elukeskkonda ning toetavad ökosüsteemiteenuseid ja hüvesid. Rohetaristu toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, tootliku maapinna, elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade ja muuga seotud ökosüsteemi- teenused. Üleriigilises planeeringus on toodud, et sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi ning tagada tuleb riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus. Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. On oluline, et rohevõrgustik seoks 114 olemasolevad kaitstavad alad hästi omavahel, moodustades katkematu süsteemi, mis aitab kaasa kaitsealade säilimisele ja toimimisele, liikide rändele jne. Tähelepanu tuleb pöörata rohevõrgustiku ökoloogilisele sidususele. Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. KEVAD arengukava koostamisel on nende põhimõtetega arvestanud. Eelkõige seonduvad üleriigilisel planeeringu eesmärkidega elurikkuse valdkonna olulisemad tegevussuunad, kliimapoliitika eesmärgid, looduskaitse valdkonna tegevussuunad, vee kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna arengusuunad jt. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena elukvaliteedi parandamiseks. Nähakse ette, et kõikide tasandite otsused peavad olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ja loodusressursside ning ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning vajaduse korral nende taastamist ja taastumist edendavad. Samuti on KEVADes toodud, et arvestades elupaikade ja liikide seisundit, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata maastikele, ökosüsteemide omavahelistele seostele ja sidususele ning terviksüsteemide sh veerežiimi toimimisele, et tagada ökosüsteemiteenuste säilimine. Ette on nähtud tõhustada elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke, ning soodustada igaühe looduskaitset. KEVADes on toodud ka, et kliimamuutuste mõju leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine toimuvad sektorite koostöös ja teadmispõhiselt ning viisil, mis toetab ühiskonna heaolu, ökosüsteemide hea seisundi saavutamist ja elurikkuse hoidmist. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on ette nähtud lõimida strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. Looduskaitsevaldkonnas on eesmärgiks looduse seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide kaitsele vaja senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele ja sidususele ning terviksüsteemide toimimisele. Vee kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna arengueesmärgina seondub -Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. Kokkuvõttes saab öelda, et KEVADe koostamisel on arvestatud riiklikul tasemel välja töötatud suunistega ning arengukava on heas kooskõlas üleriigilise planeeringuga. Eesti mereala planeering Vabariigi Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu 12. mail 2022. a. Eesti mereala planeeringuga luuakse pikaajalised merekasutuse alused, arvestades hea keskkonnaseisundiga merekeskkonna saavutamise ja säilitamise vajadust, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Mereala üheks olulisemaks uueks kasutusviisiks on tuuleenergeetika, millele planeering määrab lisaks suunistele ja tingimustele ka ruumilised arendusalad asukohapõhiselt. 115 Mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks arvestati Eesti mereala planeeringulahenduse väljatöötamisel nii rahvusvaheliselt kui riiklikult kaitstavate looduslike alade võrgustikuga (Natura 2000), sh kavandamisel olevate (EELISes projekteeritavad kaitsealad) aladega ning neile aladele välistati ruumiliselt kavandatavad uued mereala kasutusviisid, st eelkõige tuuleenergeetika arendusalad, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju keskkonnale. Rakendati tundlike alade, mida võib pidada ka „sinisteks koridorideks“ säilitamise printsiipi, mida võib väljendada ka maastikulise sidususe tähtsustamises. Samas tehti mereala planeeringu koostamise ajal ettepanekud avamere kaitsealade moodustamiseks, mis osaliselt kattus planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika arendusalaga. Paljude kasutusvaldkondade puhul (kalandus, vesiviljelus, meretransport, merepääste, reostustõrje, riigipiiri valve, merepõhjas paiknev taristu, mereturism ja rekreatsioon, looduskaitse, merekultuur, riigikaitse, maavarad ja kaadamine jne) mereala planeering olulisi ruumilisi muudatusi ette ei näinud ning seati kavandatava tegevuse järgmistesse etappidesse tingimused ja suunised. Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering 2016. a kehtestatud planeering sätestab Hiiumaaga piirneva mereruumi üldised kasutustingimused. Käsitletakse laevatransporti, torujuhtmeid ja kaableid, jääteid, maavarade kaevandamist, agarikupüüki, kalapüüki, rekreatsiooni, määratakse tuuleenergeetika ja vesiviljeluse arengualad (vesiviljelust on võimalik tingimuste järgi arendada ka väljaspool määratud alasid). Riigikohtu 08.08.2018 otsusega on Hiiu maavanema planeeringu kehtestamise korraldus nr 1- 1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering 2017. a kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huve ja ruumilise arengu vajadusi. Planeeringu ajahorisondiks on aasta 2030+. Nii Eesti mereala planeeringu kui ka Hiiumaa ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringute üldeesmärk on, et mereala ruumilise planeerimisega tagatakse mereala hea keskkonnaseisundi säilimine ja saavutamine, mis seondub KEVADes toodud merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks toodud eesmärkide ja põhimõtetega. KEVADes toodud merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. KEVADes on toodud, et merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks peavad merel toimuvad tegevused olema keskkonnale ohutud, eriti arvestades järjest suurenevaid arendussoove nii tuuleenergeetika kui vesiviljeluse valdkondades. KEVADes on toodud, et mereala ruumiline planeering annab merekasutuse erinevatele arendustegevustele selleks 116 vajalikud suunised ja juhised, kuid merealal toimuvate tegevuste realiseerumise peamiseks probleemiks on nende tegevuste kumulatiivse mõju prognoosi puudumine. KEVADes on märgitud, et mereala planeeringus puudub info, milline on kavandatud erinevate tegevuste tegelik ning nende kumuleeruv keskkonnamõju lähiaastatel. KEVADes on toodud, et seetõttu on vajalik uute arendustegevuste rakendamisel tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega, seda eeskätt merekalakasvatuste rajamisel. Mereala planeering ja Hiiumaa ning Pärnu merealade planeeringud omavad otsest puutumust mitme KEVADes käsitletava teemavaldkonnaga, eelkõige merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks toodud eesmärkidega, samuti elurikkuse- ja veevaldkonnaga. KEVADes toodud merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030 täpsustavad ja seonduvad Eesti mereala planeeringus, Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringus ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus ning koostatavates merealade planeeringutes toodud kavandatavate arendusalade (eelkõige tuuleenergeetika ja vesiviljelus) järgmistesse etappidesse seatavate tingimuste ja suunistega. Näiteks näeb KEVAD ette ühe eesmärgina, et tuleb välja töötada terviklik merekaitsealade võrgustiku kaitsekontseptsioon, valmistada ette ja jõustada merekeskkonnakaitse seadus, ajakohastada ja täita merestrateegia ja teised rahvusvahelised merekaitse kohustused ning viia läbi mere loodusväärtuste inventuur. Nähakse ette ka, et uute arendustegevuste rakendamisel tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega, seda eeskätt merekalakasvatuste rajamisel. Kokkuvõttes on Eesti mereala, Hiiumaa ja Pärnu merealade planeeringute üldeesmärgid kattuvad (tagatakse mereala hea keskkonnaseisundi säilimine ja saavutamine), kuid KEVAD annab täpsustavad soovitused edasisteks arendustegevusteks: „tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega“. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Arengukava üheks suunaks on nutikas ja andmepõhine taristu planeerimine, mis on seotud kestliku maakasutuse ja transpordikorraldusega. Taristu planeerimisel kaalutakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks juhtida liiklust nutikamalt). KEVAD näeb ette ühe keskkonnavaldkonna arengut toetava tegevusena ruumiandmete tagamise, mis hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist teenuste abil ning sellega KEVAD toetab kirjeldatud Transpordiarengukava põhimõtet. 5.17.2 Mõjude hinnang Eksperthinnangul ei tuvastatud KEVADel olulisi negatiivseid mõjusid ruumiloome valdkonnale, seevastu leiti mitmeid positiivseid mõjusid. 117 5.17.2 Mõjud elukeskkonnale KEVADes toodud elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad on suunatud elukeskkonna elurikkuse kaitsele, väärtuslike maastike hoidmisele ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisele. KEVADes soositakse loodussõbralikku maakasutust, integreerides elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Nähakse ette elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke, ning nähakse ette soodustada igaühe looduskaitset. Elukvaliteedi väärtustega on seotud ka KEVADe tegevussuund: täiendada põhimõtteid, kuidas kavandada ja kasutada taristuid loodusmaastike sidusust ja elurikkust oluliselt kahjustamata ning plaanida meetmeid kultuurmaastike elurikkuse suurendamiseks. Samuti on ette nähtud tagada inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Kõik need KEVADes toodud põhimõtted on positiivse keskkonnamõjuga elukeskkonnale ja haakuvad ruumilise planeerimise tulevikutrendidega ning on positiivse mõjuga inimeste tervisele. Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonnaga Eesti maapiirkondades eeldab lähenemist, mille puhul tuleb suuresti loobuda traditsioonilisest, kasvule orienteeritud planeerimisest ehk uutele arendusaladele asukohtade leidmisest. Selle asemel tuleb keskenduda kohalike väärtuste (loodusväärtused, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud, kultuuripärand) ja traditsioonide säilitamisele ning kohalike ressursside kasutamisele. Elukeskkonna kvaliteedi säilitamine kahanemise tingimustes eeldab tegevuste ruumilist koondamist ja olemasolevate väärtustega arvestamist. KEVADes toodud elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad omavad positiivset mõju olemasolevate väärtustega arvestamisele ruumilisel planeerimisel. Kasvava elanikkonnaga linnades on elurikkuse suurendamisel kliimamuutustega toimetulekul oluline roll. Linnade rohealade arendamisega seotud tulevikusuundumuste eesmärkideks on muuhulgas rohealade väärtustamine ning säästlik ja kvalitatiivne arendamine, linnadele omanäoliste maastike kultuuriväärtuste säilitamine, linnaruumi kliimamuutustega seotud probleemidele reageerimine (temperatuuri alandamine, vihmavee käitlemine), bioloogilise mitmekesisuse suurendamine jne. Vahetu kontakt „päris“ loodusega ja elurikkuse suurendamine linnades omab väga suurt positiivset mõju inimeste liikumisharjumustele ja vaimsele tervisele, selle olulisust stressi ja ülekaalulisuse vähendamisel, mõju linnade majanduslikule ja sotsiaalsele edukusele ning kuritegevuse vähendamisele. Elurikkamates linnades elavad inimesed kauem ja suurema taimede liigirikkusega piirkondades kannatavad elanikud vähem allergiate käes. KEVADes toodud elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad on kaudselt positiivse mõjuga elurikkuse suurendamisele ja kllimamuutustega toimetulekule, kui neid põhimõtteid rakendatakse edaspidistes ruumiotsustes. 118 5.17.2 Mõjud maakasutusele KEVADes on toodud järgmised ruumilist planeerimist mõjutavad arengusuunad, mis kaudselt mõjutavad maakasutuse planeerimist, kuid on samas reguleeritud ka reeglina teiste strateegiliste arengudokumentide ja seadusandlusega: üleujutusohuga arvestamine (üleujutusohu vältimise meetmete rakendamine); rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku aladega arvestamine ruumilisel planeerimisel; looduskaitselised piirangud (sh merekaitsealade kontseptsiooni väljatöötamine), muldade väärtustamine (väärtuslike põllumajandusmaade hoidmine). Lisaks näeb KEVAD ette, et arvestada tuleb elurikkuse valdkonna tegevussuundadega ja kliimapoliitika eesmärkidega ning arvestada vee kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna arengusuundadega. Arengukava mõjud ehitiste, maastiku, linnapildi või kultuuriliselt väärtuslikele aladele ja objektidele on kaudsed ning positiivne mõju rakendub siis, kui KEVADes toodud elurikkuse valdkonna olulisemad tegevussuunad võetakse ruumiliste planeeringute ja projektide koostamise aluseks. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab ruumiotsuste ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. KEVADes tähtsustatud elurikkuse, rohelise võrgustiku ja maastike, kliimapoliitika valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad on positiivse mõjuga maastikupildile, kuid mõjutavad seda pigem kaudselt ja annavad täpsustavaid soovitusi edasisteks arendustegevusteks, kui need tingimused tuuakse sisse edaspidistesse ruumilistesse planeeringutesse ja projektidesse. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteks on kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus – hea ruumilahendus arvestab kliimamuutustega. Hea lahendus on keskkonnasõbralik, ta näeb looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, ning hoiab, arendab ja võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente, samuti pakub lahendusi elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks. KEVADes toodud kliimaeesmärkidega arvestamine ja elurikkuse suurendamine arvestab kvaliteetse ruumi kliimakohasuse ja keskkonnasõbralikkuse aluspõhimõttega. 5.17.2 KEVADe skoobist KEVADe Lisa 1 ptk 1.3 lk 38, kus analüüsitakse seoseid arengukavadega, konkreetselt Kultuuri arengukavaga, on toodud, et: „KEVAD on seotud eelkõige läbi ruumiotsuste tegemise, kus järgitakse kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, hinnates kultuuripärandit ja luues heade ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi.“ Lisaks on lk 3 sissejuhatuses öeldud, et: „Arengukavaga toetatakse muutuste elluviimist peamiselt valdkondades „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“.“ Reaalselt aga KEVADe sisu nendele väidetele või ootustele ei vasta. Tegelikult pole KEVADes ehitatud keskkonna ja kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega (ammugi mitte kultuuripärandiga) erilisi seoseid. Arengukavaga muutuste toetamine „Ruum ja liikuvus“ valdkonnas jääb häguseks ja väga kaudseks. Juhul, kui need on KEVADe taotlused, tuleks see arengukavas ka sisustada. 119 5.17.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Juhul, kui KEVADe taotluseks on suunata ka ruumiloomet (sh ehitatud ruumi, liikuvust), tuleks see arengukavas ka sisustada – eraldi välja tuua kvaliteetse ruumiloome temaatika (mõtestades mh lahti kvaliteetse ruumiloome põhimõtted), hoonete säästlike lahenduse kavandamise, pikaealisuse, taaskasutuse jne. Samuti võiks lisada linnade ehituse ja planeerimisega seotud tulevikusuundumustega arvestamise põhimõtted. Soovitame selleks KEVADe koostamisse kaasata ruumiloome eksperdi. (Juhul kui need ei ole KEVADe käsitlusalas, eemaldada KEVADe tekstist ülal viidatud eksitavad väited ning tuua pigem selgelt välja, et KEVAD on eelkõige looduskeskkonna arengukava, mis ehitatud keskkonna ja sellega seotud ruumiloomega ei tegele.) 5.18 Riigi julgeolek ja välissuhted 5.18.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Riigi julgeoleku võib jagada kaheks: • sisejulgeolek • välisjulgeolek (riigikaitse) Välissuhted on riigi julgeoleku kõrval eraldiseisvalt käsitletav alamõjuvaldkond. Sisejulgeoleku raamdokumendiks on Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Kokkupuude keskkonna valdkonnas on läbi kliimamuutuste ja kiirgusohutuse. Kliimamuutustega seonduvalt nähakse võimalikku immigratsioonisurvet, kuna mingites maailma piirkondades võivad keskkonnatingimused muutuda ebamugavamaks ning teisena vajadust arvestada kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordadega nagu metsatulekahjud. KEVAD on sõnastanud vajaduse olla kliimamuutustega võitlemisel solidaarne ja järgida rahvusvahelisi kohustusi. Kliimamuutustega kohanemise küsimusi lahendab Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kiirgusohutuse osas viitab Siseturvalisuse arengukava Kiirgusohutuse riiklikule arengukavale 2018–2027. Eksperdi kõige parema teadmise kohaselt hakkab seda asendama KEVADe kiirgusohutuse tagamise valdkond. Seega on Siseturvalisuse arengukava nõustunud sellega, et kiirgusohutust juhitakse Keskkonnaministeeriumi vastava arengukava kaudu ja ei ole sellele valdkonnale seadnud täiendavaid nõudmisi. Siseturvalisuse arengukava on oma mõjude hinnangus (Lisa 5) jõudnud järeldusele, et sellel puudub mõju looduskeskkonnale. Kokkuvõttes, KEVADel ei ole selgeid mittevastavusi sisejulgeolekueesmärkidega. Riigikaitse arengukavas 2022–2031 olulisi mõjusid elu- ja looduskeskkonnale”. Teada on, et riigikaitse vajadustest lähtuvalt soovitakse suurendada harjutusväljade alasid, mis võivad põrkuda looduskaitsehuvidega. See tähendab, et soovitakse laieneda kaitstavatele loodusaladele või kaitstavate liikide aladele. KEVAD kaitstavate alade laiendamist ei planeeri. 120 Keskendutakse olemasolevate alade seisundite parendamisele. See tähendab, et strateegilisel tasandil võivad kaks kava omavahel vastuolus olla kuid praktilisel tasandil lahendatakse riigikaitsega kaasnevate mõjude leevendamine või kompenseerimine praeguse õigusraamistiku põhjal. Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 eesmärkidega on KEVADel mõningaid kokkupuutepunkte, kuid selget vastuolu välja lugeda pole põhjust. Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 eesmärk 2.1 „Eesti inimeste heaolu kasvab soodsama välismajanduskeskkonna toel, mille tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv“ mõõdikuteks on muuhulgas tööjõutootlikkus Euroopa Liidu keskmisest ja eksport kolmandatesse riikidesse. Tootmiseks vajaliku tooraine kättesaadavust mõjutavad muu hulgas looduskaitsepiirangud, aga samas ei ole KEVADest näha piirangute laiendamist. Pigem taotletakse selguse loomist, mis on hea ka tööstusele. 5.18.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud riigi julgeoleku ja välissuhete valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). KEVADega ei ole planeeritud tegevusi, mis üheselt mõistetavalt võiksid avaldada olulist ebasoodsat mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Eesti on seni olnud usin kokkulepitud kohustuste üle võtja. Mingis osas võib isegi hinnata, et liiga usin, kasutamata põhimõtteid “tark ei torma” või “seitse korda mõõda ja ükskord lõika”. Rahvusvaheliste kokkulepete täitmiseks tehtud rutakad otsused võivad kaasa tuua probleeme. Näiteks aastakümnete eest toimunud Natura alade välja valimisel jäi hindamata kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju, mis omakorda on endaga kaasa toonud mõistmatuid olukordi120. Rohepöörde ja sellega kaasnevate eesmärkide püstitamisel ning kokkulepete sõlmimisel on oluline vanadest vigadest õppida. Esiteks asetada Eesti nende probleemide konteksti. Teiseks võtta piisav aeg kokku lepitud eesmärkide täitmiseks plaani koostamisele, mis sisaldab kõikide, sh majanduslike ja sotsiaalsete mõjude käsitlust ning kompenseerimisvajaduste ja -põhjuste selgitamist. Sellisel juhul, isegi kui eesmärgid saavutatakse viimasel minutil või natuke hiljem, on need hästi läbi mõeldud. Võib üsna suure kindlusega väita, et pigem vähemate, kuid selgelt jõukohaste ülesannete võtmine jätab Eestis välispoliitikas parema mulje, kui optimistlikult eesrindlikud ülesanded, mille mitte saavutamise põhjendusi peab hiljem vaevaliselt otsima. 120Nt Vasavere joogiveehaardele moodustatud Kurtna loodusala, mis nüüd nõuab umbes 40 000 inimese joogiveehaarde kolimist, samas pakkumata võimalust sellega kaasnevate kulude kompenseerimiseks. 121 5.18.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud KEVADe elluviimisel soovitame lähtuda põhimõttest, et siseriiklike ja rahvusvaheliste eesmärkide võtmisel ning ajakava määramisel pigem jääda optimaalseks ja konservatiivseks (ning hoolikalt analüüsida riigi võimekust endale kohustusi võtta) kui olla optimistlik ja eesrindlik. (See ei tähenda, et liiga leebed eesmärgid oleksid põhjendatavad optimaalsuse või konservatiivsusega.) 5.19 Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud KEVADe näol on tegemist üldise tasandi arengukavaga, mis sisaldab hulgaliselt üldiseid põhimõtteid ja vähem konkreetseid tegevusi. Keskkonnavaldkonna arengukavana on enamus neist põhimõtetest ja tegevustest loomulikult keskkonnavaldkonnale pigem soodsa mõjuga. Aga keskkonnakriisi(de) situatsioonis (kus hetkel oleme) reaalse arengu suunamiseks ei piisa vaid põhimõtete sõnastamisest, vaja on tagada ka nende süsteemne ja struktuurne elluviimine. Seega võib reaalne areng (mõju) deklaratiivsete eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamise asemel hoopis enam sõltuda ka arengudokumendi sisemisest sidususest, süsteemsusest, suuna selgusest ja eelkõige ka ambitsioonist valdkonna väljakujunenud korraldust muuta. Selleks tuleks struktuursemad muudatused arenguvajadustena välja tuua ning anda otsustav tõuge nende käivitamiseks arengukava elluviimise raames. Kestlikkus, keskkond ja kliima on järjest enam globaaltrendidena ühiskonna ja majanduse pärisosaks. Senise klassikalise riikliku, ametliku struktuuriga on seda kogumit järjest keerulisem korraldada. Selleks, et varasemaid väljakujunenud ja sisseharjunud standardeid muuta ja riigi poolt seda kogumit (kestlikkus, keskkond, kliima) veelgi enam korraldada, tuleks KEVADe tugitegevustesse lisada oluliselt nähtavamalt institutsionaalset arendamist, uute poliitika- ja valitsemismehhanismide loomist ning tuua sisse innovatsiooni kogu keskkonna valdkonnale laiemalt. Käesolevasse peatükki on täiendavalt kogutud mõjude hindamise käigus tekkinud üldisemad tähelepanekud ja kommentaarid, mida kas ei olnud võimalik seostada vaid mõne konkreetse KEVADe peatükiga või mis kerkisid üles laiemas tähenduses mitmete teemade hindamisel. Siiski peame oluliseks lisada need ettepanekutena KEVADele, kaalumaks, kas ja kuidas saaks arengudokumenti täiendada arengu selgemaks ja tõhusamaks suunamiseks. Temaatilised mõisted (mõisteväljad). Kolm läbivat teemat – elurikkus ja maastikud, kliimapoliitika, ringmajandus – vahetavad tekstis ja struktuuris kohti ning sisulist tähendust. Selguse huvides teeme ettepaneku nimetada läbivad teemad „sõlmteemadeks“ või „põhiteemadeks“. Põhivaldkondade sisu avaks enam termin „keskkonnavaldkonnad“ ja toetavate tegevuste“ sisu termin „tugivaldkonnad“. 122 Kriisimõisted. Kuigi KEVAD kasutab paaril korral mõistet „kliimakriis“ (paaril korral leidub ka „elurikkuse kriis“), kasutatakse läbivalt pigem terminit „kliimamuutused“, mis arengukava lugedes näiliselt vähendab, neutraliseerib probleemi. Teeme ettepaneku tuua läbivalt globaalset kliimamuutust väljendava alusmõistena teksti „kliimakriis“. Samas võtmes ja stiilis kasutada läbivalt alusmõistetena „elurikkuse kriis“ ning „loodusressursside kriis“. Pikaajaline stsenaariumite põhine ja arenguraja (ingl k pathway) käsitlus. Kliimamuutusest tulenevad pikaajalised, võimalik, et ka pöördumatud muutused. Arengu paremaks suunamiseks peaks KEVAD käsitletavates allteemades rõhutama toimuvaid kliimamuutuse tegureid ja tagajärgi mitte ainult KEVADe tegevuste kavandamisel nüüdiskliimas ja lähiperioodil (kuni 2030), vaid suunama keskkonnavaldkonna arenguid kliimamuutuse kesk- pikas (2050) ja kauges vaates kuni selle sajandi lõpuni (2100). Selle kohta tehakse IPCC ja teaduskeskuste poolt pikaajalisi stsenaariume ja mõjuhinnanguid ning kohaldatakse neid Eesti piirkonnale. Eelkõige tuleb arvestada kliimakriisi võimendavat rolli elurikkuse kriisile, elurikkuse vähenemisele, tulenevalt kliimategurite muutusest, eelkõige soojenemisest ja niiskusrežiimi muutusest, mis avaldub kas pikemate põuaperioodidena või vastupidi liigniiskusena. Konfliktkohad teiste valdkondadega. Käesolevas hinnangus leiti mitmeid konfliktkohti KEVADe ja teiste valdkondade suunisdokumentide vahel. Kõige teravamaid konflikte leiti eelkõige seoses kliimapoliitika suunisdokumentidega, aga võimalikke konflikte leiti ka teiste valdkondade mõjude hindamisel, nt regionaalarengus (vt ptk 5.14) ja ringmajanduses (vt ptk 5.3). Seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu kliimapoliitikas on mitmed teised strateegilised dokumendid väljendamas Euroopa rohelise kokkuleppe eelset, rohkem energiapoliitika rõhuasetusega poliitikat ning suuresti või osaliselt aegunud. Ühe näitena võib välja tuua Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016–2030, mille üks stsenaariumitest, nn maksimumstsenaarium, näeb ette põlevkivi kasutamise olulist laiendamist. Tabel 3 keskkonnamõjust üldse ei käsitle kliimamõju, samas on selge, et kõige massiivsem keskkonnamõjude seas on KHG heitest tingitud kliimamõju. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise laiendamine ei ole KEVADe kontekstis vastuvõetav ning tuleks KEVADe eesmärkide täitmiseks välistada. Soovitame täiendavalt läbi kaaluda, kas valdkondade vahelised (ja ülesed) käitumisjuhised sellisteks puhkudeks väljenduvad KEVADes piisava selgusega, et edasist arengut üheselt suunata. Antud näite puhul, kas kõigile on üheselt selge, et KEVAD on selles küsimuses Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast ülem. KEVADe sissejuhatuses on küll põhimõtteliselt öeldud, et „teadvustame keskkonna taluvuspiire ning loome majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu neid järgides“ ning elurikkuse ja maastike peatüki sissejuhatuses „inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse“, aga lahtiseks jääb, kuidas see tagatakse. Sisustamata on ka „taluvuspiiri“ mõiste, millest võib jääda väheseks reaalsete valdkonnaüleste vastuolude kerkimisel. 123 Keskkonnateemade ja korralduslik „olelusvõitlus“. Hulgaliselt leidub konflikte ka KEVADe enda alavaldkondade vahel. Soovitame KEVADE koostamisel läbi viia konfliktide analüüs (nagu tehti väga põhjalikult MAKis) ning välja tuua kliimakriisi, elurikkuse kriisi ja ressursikriisi sisemised vastuolud ja võimalikud kompromissikohad. Näiteks: hetkel aktuaalne vastuolu taastuvenergialahenduste (tuuleparkide) rajamise ja looduskaitse vahel. Loodusliku süsinikusidumise eesmärk võib minna vastuollu liigirikkuse tõstmisega, kui asuda maakasutust liiga laialdaselt muutma. Märgalade taastamine võib viia muutustele seni kuivendatud kooslustes. Kalade seisundi parandamiseks plaanitavad jõgede taastamised seavad ohtu kaitstavate lindude elupaigad märgaladel. Uus energeetika (maismaa ja avamere tuulepargid, suurpäikesepargid, vesinikuenergeetika, tuumaenergeetika jne) ja uus transporditaristu (Rail Baltic, kiirteed) on senistest insenerilahendustest suuremad, teistlaadsed ja füüsilis-massiivsed, tekitades tehnogeensema maastiku, mis võib survestada keskkonda kuhjuvalt ja uutes avaldusvormides ning vajada täiesti eraldi sätteid, mitte ainult olulise ruumilise, keskkonna- ja kliimamõjuga objekti tasandil, vaid ka eesmärgistamist ja keskkonnakorralduse süsteemi olelusringi põhimõttel. Keskkonnakorraldus peab vältima ebaoluliste ja tagasihoidlike mõjude ülekorraldamist ning olema valmis ohverdusteks ja kompensatsioonivõteteks suurmõjude puhul. Vastuolude lahendamisega tuleb aktiivselt tegeleda, lootus, et ehk laheneb probleem ise või keegi teine lahendab, murendab riigi usaldusväärsust. Võitlus kliimabürokraatia ja rohepesuga. Arendada juriidilises, normi-tehnilises ja protseduurilises korraldamises e-riigi jm vahenditega edasi valdkonna organisatsiooni, otsustusprotsesse ja asjaajamist, mille enda kliimamõju avalikus halduses kui ka erasektoris ei põhjustaks ebamõistlikku ja ülemäärast kliimamõju nn ülekorraldamisena (nt: Kiirendada taastuvenergiakäitiste lubade ja planeeringute menetlust, sest iga viivitus tähendab fossiilkütuste põletamisel kliimamõju. Tegeleda kohanemisküsimustega, kui riskid on madalad või üldse puuduvad, argument ei saa olla Euroopa moodi tegemine – et teised Euroopa Liidu riigid tegelevad põhjalikult jne). Osaliselt aitab bürokraatia „jalajälje“ vähendamisele kaasa KEVADega soodustavate digilahenduste (nt digitehnoloogiate, tehisintellekti) areng, mis võimaldab infot tõhusamalt käidelda – eriti juhul, kui seda tehakse kestlikkuse põhimõtteid järgides. Ainult sellest siiski ei piisa. Keskkonnavaldkonnas on asjaajamise lihtsustamisega tegeletud, aga kindlasti on see valdkond oma olemuslikult üks bürokraatlikumaid, milles iga lisanduv asjaajamine võib tähendada kliimamõju suurenemist. Tehnilise järelevalve ja majanduse asutused ei ole pädevad ohjeldama rohepesu. Keskkonna- ja kliimahindamise pädevus on keskkonnasüsteemis. Üleilmastunud maailmas ja globaalmajanduses on geopoliitika, välispoliitika ja välismõjud kordades määravamad kui riiklikud arenguplaanid. Mõelda KEVADe koostamisel täiendavalt, kas/mis võtmes rahvusvahelistumist sisse tuua. Näiteks: kas kaitsealused liigid käivad üle piiri või on asualasid massiliselt teistes riikides. Mida tähendavad kliimakohanemise välismõjud jne. 124 Aktuaalseks näiteks on tasuta atmosfääriressursside (tuul, päike) asukohapotentsiaali ja ressursi väärindamine globaalmajanduslikult, kohalik kasu naeruväärne). Globaalsed probleemid vs meie probleemid. Samas peab olema teadlik, et kuigi oleme osa maailmast ja peame solidaarselt panustama maailmaprobleemide lahendamisse, siis nendesse pühendumise määr peab sõltuma kohalikust kaemusest. Kui maailmas on probleem akuutne, aga meil samas sellega üle keskmise hästi, ei peaks olema veel ambitsioonikamate eesmärkide seadmisel eesrindlik, vaid pigem kaasakõndija ja keskenduma sisemiselt probleemsematele teemadele. Kõik KEVADes kirjeldatud maailmaprobleemid võiksid olla varustatud ka selgitusega, kuidas ja kui oluline see meie kohalikust vaatest on. Riskihinnangud. Väljendada kliimakriisi mõjude ja seoste olulisust keskkonnateemadele tõenäosuslikkusena ja riskihinnangutes (võttes eeskuju nt IPCC suunistest121). Muutused ja mõjud hakkavad avalduma paljudes avaldusvormides, mitmekesisemalt, mõjude intensiivsus kasvab.122 Kliimakriis muudab suure tõenäosusega nii ökosüsteemide struktuuri, liigilist koosseisu kui ka fenoloogiat, seda nii maismaa-, magevee- kui mere ökosüsteemides. Arengu suunamine, selle tegevustik ja hindamine ei peaks olema fokusseeritud ainult kahjulikkuse ja ebasoodsa vältimisele, vaid esitama ka kasulikkust – võimendama sünergiaid, pakkuma kompromisse ja soodustama positiivset kõrvalmõjude ülekannet ehk nn spillover efekti, kus tuuakse oma tegevusega kasu ja luuakse lisandväärtust. Kui ei jõua tervet, tee pool aga korralikult. Eesti on võtnud kohati kõrgeid ambitsioone, jäänud nendega jänni ja seejärel pidanud põhjendama, miks seis ei ole nii nagu me oleme lubanud (jäätmekäitlus jne). Ei ole liiast üle korrata, et oluliselt usutavamad oleme nii väljaspoole kui ka siseriiklikult, kui võtame jõukohased eesmärgid ja tõsimeeli töötame nende saavutamise nimel. Austust väärib tunnistus, et mingi probleemiga hetkel ei tegeleta, kuna ressurss puudub ja see ei ole esmajärguline. 121 Uncertainties Guidance Note. IPCC. 122 Sixth Assessment Report. IPCC. 125 6 Ülevaade mõjude hindamise korraldusest, osapoolte kaasamine 6.1 Mõjude hindamise protsessi osapooled 6.1.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Keskkonnaministeerium Paldiski maantee 96, Tallinn 13522 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] Esindaja: Krista Tõnisson, 626 0727, [email protected] Pressiesindaja: Agnes Aaslaid, 626 2910, [email protected] Keskkonnaministeerium on ka käesoleva mõjude hindamise töö tellijaks. Ühtlasi on Keskkonnaministeerium KSH protsessis otsustajaks KeHJSe mõistes. 6.1.2 Mõjude hindamise eksperdirühm Mõjude hindamise meeskond koosnes projektijuhist (Maarja Kõrkjas), KSH juhteksperdist (Jaak Järvekülg), juhteksperdi metoodilisest partnerist (Karl Kupits) ja valdkonnaekspertidest. KSH juhtekspert Jaak Järvekülg vastab KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 ning mõjude hindamise aruande hankes esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Juhteksperdi metoodilise partnerina juhteksperdile oluliste otsuste üle arutamisel ja tegemisel abiks olev Karl Kupits vastab samuti mainitud KSH juhteksperdi nõuetele. Mõjude hindamise eksperdirühma sisuline pädevus (kaasatud ekspertide valik) lähtub KeHJS § 34 nõuetest ning Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud hangete (mõjude hindamise programmi hange ja mõjude hindamise aruande hange) nõuetest, nii et see kataks kõik mõjude hindamise kontrollküsimustiku teemad. Lisaks arvestati programmi menetlemise käigus täpsustatud nõuetega eksperdirühma koosseisule. Käesoleva programmi koostanud eksperdirühm on esitatud alljärgnevas tabelis. 126 Tabel 5. Mõjude hindamise aruande koostanud eksperdirühma koosseis valdkondade kaupa Hinnatav valdkond Ekspert(id) Elurikkus, maastikud ja mullad Heikki Kalle (vastutav ekspert), Artto Pello (looduse mitmekesisus, ornitoloogia, muld), Kaile Eschbaum (Natura) Kliima Antti Roose Ringmajandus (sh jäätmed) Tuuli Vreimann (vastutav ekspert), Katri Järvekülg (jäätmed) Veekeskkond (sh merekeskkond) Kadri Normak Maavarade uurimine ja kaevandamine Karl Kupits Välisõhk Marko Kaasik (vastutav ekspert), Veiko Kärbla (müra) Kiirgusohutus Rein Koch Keskkonnateadlikkus (sh Marvi Remmik (vastutav ekspert, kuulub RAKE123 keskkonnaharidus) töörühma), Helen Urmann (kuulub RAKE töörühma) Kestlik maapoliitika (sh maatoimingute Heikki Kalle korraldamine) Keskkonnaandmed Karl Kupits Ilmateenused Marko Kaasik Majandusvaldkond Olavi Grünvald Metsanduse korraldamine Karl Kupits Regionaalareng Veiko Sepp (kuulub RAKE töörühma) Sotsiaal- ja kultuurivaldkond Siim Espenberg (kuulub RAKE töörühma) Keskkonnatervis Hans Orru Ruumiloome Kerttu Kõll Riigi julgeolek ja välissuhted Karl Kupits 6.1.3 Asjaomased asutused Vastavalt KeHJS §-le 401 lg 1 peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima strateegilise hindamise aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt KEVAD 2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium 123 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) 127  • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Maaeluministeerium • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja palub ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. 6.1.4 Muud huvitatud osapooled Vastavalt KeHJS §-le 41 teavitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest muuhulgas isikuid ja asutusi, keda KEVADe alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu. Huvitatud osapoolte nimekiri on esitatud lisas 3 „Muud huvitatud osapooled“. 6.2 Seisukohtade küsimine Vastavalt KeHJS §-le 401 küsitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Seisukohad lisatakse aruandele lisana, kus kirjeldatakse (ja vajadusel põhjendatakse) nendega arvestamist/mittearvestamist. 6.3 Avalikustamine Vastavalt KeHJS §-le 41 ja sellest tulenevalt §-le 37 keskkonnamõju ja muude mõjude strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse. Avalikustamise tulemused lisatakse aruandele lisana, kus kirjeldatakse (ja vajadusel põhjendatakse) avalikustamisel saadud küsimuste ja ettepanekutega arvestamist/mittearvestamist. 128  6.4 Ülevaade hindamise käigus esinenud raskustest Mõjude hindamise töörühma hinnangul ei esinenud mõjude hindamise läbi viimisel raskusi, mis oleks takistanud selle eesmärgi täitmist. Töö käigus valiti asjakohased meetodid ning anti hinnangud ning soovitused, arvestades hinnatava arengukava täpsusastet. Samas võib välja tuua, et peamine metoodiline väljakutse käesoleva mõjude hindamise puhul tuleneski arengukava kui hinnatava dokumendi väga üldisest iseloomust. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus või puudumises. Erinevatel KEVADe koostamise ja mõjude hindamise protsessi osapooltel (sh avalikkusel) võib olla ootus, et mõjude hindamine (KSH) kirjeldab hinnatava dokumendiga kaasnevaid mõjusid üheselt ja konkreetselt. Antud juhul on seda aga tulenevalt KEVADe üldistustasandist võimatu teha. Dokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning jääb lahtiseks, milliste tegevustega ja uidas konkreetselt seatud eesmärke ja alameesmärke saavutatakse. KEVAD sisaldab palju põhimõtteid, mille järgimisel kaasneb keskkonnale eeldatavasti pigem soodne mõju. Samas, kirjeldatud põhimõtete detailsemat kavandamist nähakse ette läbi erinevate programmide ja tegevuskavade. Seega hakkavad reaalne areng ja mõjud sõltuma pigem mitte niivõrd praeguses arengukavas sisalduvatest positiivsetest põhimõtetest, vaid sellest, kuitõhusalt neid ellu hakatakse viima. Seda, milliseid valikuid tehakse järgnevates etappides ja dokumentides, mõjutavad suuresti ka arengukava välised asjaolud, nagu rahaliste vahendite kättesaadavus, poliitiline tahe jms. Teise, oluliselt konkreetsema ja praktilisema väljakutsena võib nimetada käesoleva mõjude hindamise kiiret ajagraafikut. Olukorras, kus mõjude hindamise protsessi soovitud lõpptähtaeg oli kõrgemalt otsustustasandilt ette antud ning kus samas tuleb järgida KeHJSes sätestatud KSH menetlusnõudeid, tekkisid paratamatult järgmised kitsaskohad: • Mõjude hindajad kaasati KEVADe protsessi võrdlemisi hilises arengukava koostamise etapis (kus nt ei olnud võimalik enam kaasa rääkida arengukava eesmärkide seadmises, vaid pigem neid aruandes tagantjärgi kommenteerida/hinnata) – kuigi reaalses elus on sellisel kujul paraku tegemist pigem tavapraktikaga, ei saa seda pidada ideaalseks lahenduseks. • Samas, esmane mõjude hindamine (aruande koostamine) tuli teostada töö mahukust ja eksperdirühma suurt koosseisu arvestades võrdlemisi lühikese aja (kahe kuu) jooksul. • Mõjude hindamise (aruande vormistamise) töö algushetkeks sisaldas hinnatav KEVADe eelnõu veel sisulisi lünki, mistõttu ei saanud kõige osas hinnanguid anda. • Kuigi positiivne on lähenemine, et arengukava ja mõjude hindamist koostatakse paralleelselt, siis kiire ajagraafiku korral võib see tekitada mõningat segadust erinevate töö versioonide vahel (nt olukord, kus osapooltele tutvustatav mõjude hindamise 129  aruanne käsitleb arengukava eelnõud mingi varasema kuupäeva seisuga, aga paralleelselt on mõjude hindamise aruande valmimise hetkeks juba olemas ka uuendatud sisuga arengukava versioon). Need keerukused on lahendatavad KSH edasise protsessi jooksul. 130 7 Leevendavad meetmed ja seire Keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne mõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel. Hindamise käigus ekspertide poolt tehtud ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks on esitatud aruandes peatükis 5 teemade kaupa, iga alapeatüki kolmanda punktina. Lisaks on ptk 5.19 kogutud mõjude hindamise käigus tekkinud üldisemad ettepanekud ja kommentaarid, mida kas ei olnud võimalik seostada vaid mõne konkreetse KEVADe peatükiga või mis kerkisid üles laiemas tähenduses mitmete teemade hindamisel. Vastavalt KeHJSe § 40 lg 4 p 13 peab KSH aruanne sisaldama ka strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. Võib selgitada, et seire temaatika avaldub KEVADes ja käesolevas mõjude hindamises läbivalt ja üsnagi erinevates kontekstides. Kõigepealt on keskkonnaseire lahutamatu osa keskkonnakorraldusest. Keskkonnaseisundit seiratakse keskkonnaseire programmide ja meetmetega nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtete tasandil. Neid temaatikaid on käesolevas aruandes kajastatud eelkõige peatükis 4 läbivalt, vastavate sisuteemade juures, vajadusel on viidatud olemasolevatele kitsaskohtadele (nt puudujääke välisõhu seires on käsitletud käesoleva aruande ptk 4.7.1–4.7.3; seireandmete kättesaadavust (ja selle võimalikku parandamist) on käsitletud ptk 4.13 ja ptk 5.10.2). Keskkonnaseire on ka teemaks, mida KEVAD ka ise oluliselt reguleerib – „Seire“ on KEVADes eraldi peatükk (toetav tegevus); KEVADe „Keskkonnakorralduse“ peatükis nähakse muuhulgas ette ka reformi keskkonnaseires, keskkonnaseire seaduse muutmist ja riigi keskkonnaseire ulatuse, korralduse ja andmekogumise põhimõtete üle vaatamist; lisaks sisaldavad ka mitmed teised KEVADe alavaldkonnad seire arendamise tegevusi (sh innovaatilisi seirelahendusi, automatiseerimist jne). Osad käesolevas aruandes tehtud ettepanekud on samuti seire temaatikaga seotud (nt kliimaeesmärkide saavutamisega ja kliimamuutustega kohanemisega seotud seire olulisuse osas tehakse ettepanekud KEVADe tegevussuundadele ptk 5.2.3; kiirgusohutuse valdkonnas tehakse ptk 5.7.3 ettepanek luua võimalus Eestisse sisseveetavate toiduainete radioaktiivsete isotoopide sisalduse seireks). 131 Ülal mainitud KeHJSe punkti (§ 40 lg 4 p 13) kontekstis on aga oluline eelkõige see, kas mõju hindamine määrab täiendavaid seiremeetmeid otseselt arengukava põhjustatud oluliste keskkonnamõjude seireks. Kuna KSH käigus olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud, siis selliseid seiremeetmeid käesolev aruanne ei paku. Kuna tegemist on keskkonnavaldkonna arengukavaga, siis sisaldab KEVAD juba ise keskkonnamõju seireks kavandatud mõõdikuid ja soovitud sihttasemeid, mille saavutamist/elluviimist hinnatakse vähemalt kaks korda arengukava kestel. Vahehindamistes analüüsitakse muu hulgas seda, kas programmis kavandatu on piisav arengukava eesmärkide saavutamiseks ja kas arengukava sekkumised on kohased või vajavad ümberhindamist. Hindamise järel tehakse vajaduse korral muudatused arengukavasse. Selle tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid kui need, mis juba KEVADesse endasse jäetakse. Küll aga on oluline jälgida, et KEVADe elluviimise edasised tegevused (tegevuskava ja muud rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud. Selle lahenduseks on soovitatav: • tegevuskava koostamisel käesolevas aruandes esitatud leevendusmeetmetega arvestamine; • regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) KEVADe raames rakendatud ja rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. Kui selgub, et siiski mõni tegevus on plaanitud või rakendatud vastuolus leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid (või vähemalt läbi mõelda ja põhjendada, kui see ei ole vajalik). Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et KEVAD muutub fiktiivseks ja areng hakkab toimuma sõltumata KEVADest. 132 8 Kokkuvõte Käesolevas aruandes kajastatakse Keskkonnaministeeriumi poolt koostatava valdkondliku arengukava Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste (sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike) mõjude strateegilise hindamise tulemused. Mõjude hindamine lähtus lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele (vt KeHJS 2. jagu Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine) ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri).124 Mõjude hindamine lähtus mõjude hindamine KEVADe strateegilisest tasandist ja jäi samasse täpsusastmesse. Mõjude hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku käesolevale mõjude hindamisele eelnenud mõjude hindamise programmi koostamise etapis (programm tunnistati nõuetele vastavaks 31.05.2022 kirjaga nr 1-14/22/1125-30). Vastavalt programmis sätestatule, KEVADes käsitletavatele valdkondadele ja kontrollküsimustiku teemadele, jagunesid hinnatavad mõjuvaldkonnad järgnevalt: • elurikkuse, maastikute ja mulla valdkond (programmis125 elurikkuse ja looduse mitmekesisuse valdkond); • kliimapoliitika valdkond; • ringmajanduse (sh jäätmete) valdkond; • veekeskkonna (sh merekeskkonna) valdkond; • maavarade uurimise ja kaevandamise valdkond (programmis maapõueressursside uurimise ja kasutamise valdkond); • välisõhu valdkond; • kiirgusohutuse valdkond; • keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) valdkond; • kestliku maapoliitika (sh maatoimingute korraldamise) valdkond (programmis maatoimingute korraldamise valdkond); • keskkonnaandmete valdkond; • ilmateenuste valdkond (programmis ilmainfo tagamise valdkond); • majandusvaldkond; • metsanduse korraldamise valdkond; • regionaalarengu valdkond (programmis puuduolev126); 124 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 125 KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm 126Hinnatav valdkond tulenes KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmis seatud nõudest katta lisaks programmis toodud hinnatavatele mõjuvaldkondadele ekspertide pädevusega ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustiku mõjuvaldkonnad. 133  • sotsiaal- ja kultuurivaldkond; • keskkonnatervise valdkond (programmis puuduolev); • ruumiloome valdkond; • riigi julgeoleku valdkond (programmis puuduolev). Mõjude hindamisel kasutati kaht erinevat metoodilist lähenemist: 1. esmalt hinnati KEVADe kooskõla iga valdkonna asjakohaste strateegiliste dokumentide ja eesmärkidega ning 2. teiseks prognoositi KEVADega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatavatele mõjuvaldkondadele. Mõlemal juhul esitati vajadusel ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja/või soodsate mõjude võimendamiseks. Samuti toodi mõjude hindamise käigus välja, kui leiti, et mõned hinnatavad valdkonnad võiks KEVADes olla käsitletud laiemalt (nt maapoliitika, keskkonnaandmed, ilmateenused). Hindamise tulemusena leiti, et keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne mõju. KeHJSe mõistes olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel. Lisaks tuleb välja tuua, et kuna KEVADe puhul on tegemist üldise tasandi arengukavaga, siis sisaldab mõjude hindamine paratamatult omajagu määramatust. Võib karta, et reaalne areng ja mõjud hakkavad sõltuma pigem mitte niivõrd arengukavas sisalduvatest positiivsetest põhimõtetest, vaid sellest, kui sihitult suudetakse neid põhimõtteid ka järgida ning kui tõhusalt hakatakse neid ellu viima. Seda, milliseid valikuid tehakse järgnevates etappides ja dokumentides, mõjutavad suuresti ka arengukava välised asjaolud, nagu rahaliste vahendite kättesaadavus, poliitiline tahe jms. Selleks on ka KEVADe kehtimise ajal oluline pidevalt jälgida, et keskkonnavaldkonna edasised tegevused ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud. 134 LISAD Lisa 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm Lisa 2. Kontrollküsimustik Lisa 3. Muud huvitatud osapooled 135  KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm 06.05.2022 Sisukord Lühendid ja mõisted ..............................................................................................................................................4 1 Sissejuhatus .....................................................................................................................................................5 2 KEVADe lühikirjeldus ....................................................................................................................................7 3 Mõju hindamise ulatus ............................................................................................................................. 10 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord .................................................................................................... 11 4.1 Elurikkuse valdkond .............................................................................................................................. 11 4.2 Kliimapoliitika valdkond ...................................................................................................................... 12 4.3 Ringmajanduse valdkond ................................................................................................................... 15 4.4 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund ................................................................................ 17 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund ......... 19 4.6 Välisõhu kaitse tegevussuund ........................................................................................................... 22 4.7 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund ....................................................................................... 24 4.8 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund ........................................ 25 4.9 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund ................ 27 4.10 Metsanduse korraldamise tegevussuund ..................................................................................... 30 4.11 Maatoimingute korraldamise tegevussuund .............................................................................. 31 4.12 Ruumiandmete tagamise tegevussuund ...................................................................................... 31 4.13 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, tegevussuund....................................................................................................................................................... 33 4.14 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund ................................................................. 35 4.15 Keskkonnahariduse tegevussuund .................................................................................................. 36 4.16 Ilmainfo tagamise tegevussuund ..................................................................................................... 37 5 KEVADe seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................. 40 5.1 Haridus- ja Teadusministeerium ...................................................................................................... 40 5.2 Justiitsministeerium ............................................................................................................................... 41 5.3 Kaitseministeerium ................................................................................................................................ 42 5.4 Kultuuriministeerium ............................................................................................................................ 43 5.5 Maaeluministeerium ............................................................................................................................. 43 5.6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium........................................................................... 45 5.7 Rahandusministeerium ........................................................................................................................ 47 5.8 Siseministeerium .................................................................................................................................... 50 2  5.9 Sotsiaalministeerium............................................................................................................................. 50 5.10 Välisministeerium ................................................................................................................................... 51 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju ......................................................................................................... 52 7 Hindamisel kasutatav metoodika ......................................................................................................... 54 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu...................................................................................... 57 8.1 Asjaomased asutused ........................................................................................................................... 57 8.2 Muud huvitatud osapooled ............................................................................................................... 57 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ....................................................... 58 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm ..................................... 60 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ............................................................................ 60 10.2 Eksperdirühm ........................................................................................................................................... 60 11 Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ........................................................................................ 62 12 Programmi avalikustamine ..................................................................................................................... 63 13 LISAD ............................................................................................................................................................... 64 Lisa 1. KEVAD 2030 koostamise ettepanek .............................................................................................. 64 Lisa 2. KEVAD 2030 mõjude määratlemise kontrollküsimustik......................................................... 64 Lisa 3. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikule väljapanekule kaasatavad isikud ja asutused.......................... 64 Lisa 4. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile ... 64 Lisa 5. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikustamisel esitatud ettepanekud ja vastused neile; programmi avaliku arutelu protokoll .................................................................................................................................. 64 3 Lühendid ja mõisted Tabel 1 KEVAD 2030 mõjude hindamise programmis kasutatavad olulisemad lühendid ja mõisted Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 mõjude hindamise programmi KEVAD koostamise aegses seisus. Arengukava kestus 2023–2030. „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanek KEVADe Keskkonnaministeerium, kes vastutab KEVADe koostamise eest ja kellel on koostamise KSH menetluses vastutav roll. korraldaja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise KeHJS menetlus. Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu). KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse tõenäoliselt olulised KSH mõjud ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse programm aruande etapis. KSH programmi nõuded on sätestatud KeHJS §-s 36. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemus, mis koostatakse lähtudes KSH aruanne KSH programmist (nt olulised mõjud, metoodika). KSH aruandele kehtivad nõuded on esitatud KeHJS §-s 40. Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste hindamise mõjude strateegilise hindamise programm. programm Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste hindamine mõjude strateegiline hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Strateegilisel tasandil võib oluline keskkonnamõju tekkida olukorras, kus näiteks KEVADe eesmärk või alaeesmärk ei vasta Oluline mõju rahvusvahelisele, Euroopa Liidu või Eesti strateegilistele eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia (vt Petersoni jt, 2017, Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat). Sellisel juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 4 1 Sissejuhatus Keskkonnaministeeriumi esitatud valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (KEVAD) koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele kiideti heaks 11. märtsil 2021, mis algatas kõnealuse arengukava koostamise. Seni on olnud keskkonnavaldkonna katusdokumentiks „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (koostatud 2007. aastal), kuid selles ei käsitleta enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ega kaeta terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. KEVAD hakkab kehtivat keskkonnastrateegiat asendama. Lisaks on mitmed kitsama valdkonna strateegilised dokumendid erineva detailsusastmega ega pruugi olla kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitatud nõuetega. KEVADe koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. KEVAD koos „Metsanduse arengukavaga aastani 2030“ on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille käigus viiakse tulemusvaldkonna „Keskkond“ juhtimine üle kahele valdkondlikule arengukavale. Keskkonnaministeerium algatas „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ KSH 25.03.2021 ministri käskkirjaga nr 1-2/21/164 KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2021 istungi protokollilise otsusega koostada „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-ga 11. Lähtuvalt KeHJS §-st 311 on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat. Kuna KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehakse lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub mõjude hindamise programm lisaks KeHJSs sätestatud nõuetele ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri). 5 Käesolevas etapis koostatakse üksnes mõjude hindamise programm (käesolev dokument), mille eesmärk on kaardistada eeldatavalt olulised mõjud ja kirjeldada hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat. Järgmises, aruande etapis tuvastatakse mõju suurus, ulatus, kestus ja muud parameetrid ning vajaduse korral töötatakse välja leevendusmeetmed. Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm koostatakse ühtse dokumendina. 6 2 KEVADe lühikirjeldus Tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja Euroopa Liidu (EL) direktiividest on kohustuslik ning neis sätestatud nõuete täitmiseks on vaja koostada mitu Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilist arengudokumenti, nagu näiteksriigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava ja Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) koostamisega integreeritakse erinevad keskkonnavaldkonnas seni kehtinud ja koostatavad strateegilised dokumendid üheks tervikuks, et ühest küljest täita erinevate väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid, kuid omada seejuures riigisiseselt ka keskset vaadet keskkonnavaldkonnale tervikuna. KEVADe koostamine on seega osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärk on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele. KEVAD hakkab asendama „Keskkonnastrateegiat aastani 2030“, mis on seni olnud keskkonnavaldkonna katusdokument, kuid mis paraku ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ehk ei kata terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. KEVADe koostamise eesmärk on kokku leppida areng, muutused ja reformid, mis on vaja lähiaastatel ellu viia, ning ootused teistele tulemusvaldkondadele. KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud kohustuste täitmisesse. Arengukava on seotud paljude tulemusvaldkondadega, näiteks tihedamalt „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. KEVADe koostamisel lähtutakse nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest, ELi eesmärkidest (näiteks Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon ja Elurikkuse strateegia aastani 2030) kui ka üleriigilistes strateegiates (eelkõige „Eesti 2035“, „Säästev Eesti 21“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“) seatud pikaajalistest sihtidest. Kõikide „Keskkonna“ tulemusvaldkonda kuuluvate alavaldkondade arendamise strateegiline tasand saab käsitletud KEVADega ning selle kinnitab koos KEVADega Vabariigi Valitsus. Seega juhul, kui hiljem koostatakse keskkonnavaldkonna alavaldkondades eraldi konkreetsemaid arengudokumente, peavad need arvestama KEVADe strateegiliste vaadetega. Hilisemad detailsemad tegevuskavad kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga ning need ei ole otseselt KEVADe osa (ning jäävad seega ka KEVADe mõjuhindamisest välja). Lisaks KEVADele jääb tulemusvaldkonnas „Keskkond“ strateegilise tasandi katusdokumendina paralleelselt kehtima ka Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 (MAK2030) (mille koostamine on käesoleva programmi koostamise hetkel eraldi protsessina käimas). KEVADe 7 koostamisel võetakse arvesse MAK2030st saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ on katusdokumentideks muuhulgas KEVADele ja annavad sinna sisendi, kuid jäävad samuti paralleelselt kehtima (kuna on pikemaajalised dokumendid). Lisaks mainitutele panustab Keskkonnaministeeriumi valitsemisala oma tegevusega ka tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Selles on keskseks planeerimise aluseks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, mida viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu. Seetõttu jääb kalavarude hea seisundi taastamise ja säilitamise, kalavaru säästva püügi tagamise ja harrastuskalastuse korraldamise valdkond KEVADest välja. KEVADes käsitletavad läbivad valdkonnad on: elurikkus, kliimapoliitika, ringmajandus ning tegevussuunad: jäätmekäitluse korraldamine, maapõueressursside kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamine, välisõhu kaitse, kiirgusohutuse tagamine, vee kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine, merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine, looduse mitmekesisuse kaitse tagamine, metsandus, maatoimingute korraldamine, ruumiandmete tagamine, ilmainfo tagamine, keskkonnakorraldus, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse kujundamine. KEVADe täpsem struktuur pole programmi koostamise hetkeks lõplikult paigas ja selgub KEVADe koostamise käigus. KEVADes seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppemist tehakse põhjalikum vahehindamine, millele järgneb arengukava ajakohastamine. KEVADe kinnitamise ajaks on planeeritud veebruar 2023. 8 Põhjalikum teadaolev ülevaade KEVADest on leitav lisast 1 „KEVAD 2030 koostamise ettepanek“. KEVADe töö käigus täpsustatakse vajaduse korral tegevussuundade jaotust ja töögruppide moodustamist. 9 3 Mõju hindamise ulatus KEVAD on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Mõju hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. Mõju hinnatakse Eesti-üleselt laskumata piirkondade eripärasse. Vastasel juhul oleks mõju hindajad sunnitud täpsustama KEVADet või looma eeldusi, mida KEVAD oma strateegilisel tasandil loonud ei ole. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi. Selleks, et tähelepanuta ei jääks ükski potentsiaalselt oluline mõju, on programmis mõjude kaardistamiseks kasutatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas esitatud kontrollküsimustikku, mis kõiki eluvaldkondi katab. Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid võimaliku piiriülese mõju kohta. Samas ei ole ette näha, et kavandatav tegevus tooks endaga kaasa olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46 mõistes. Piiriülene mõju on ohjatud rahvusvahelistest strateegilistest dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil kinni pidamisega. KEVADet koostatakse Eesti jaoks ja peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega ja võetud kohustustega. Looduskeskkonna kaitset planeeriva arengukavana on KEVADel tervikuna eelduslikult positiivne mõju Natura aladele (KEVADe üks teema on looduse mitmekesisuse kaitse). Samas tuleb mõjude hindamise käigus siiski läbi viia ka Natura hindamine, lähtudes põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju hindamise metoodika on täpsemalt kirjeldatud peatükis „7 Hindamisel kasutatav metoodika“. Hindamise ajaline ulatus kattub KEVADe kestuse ulatusega. Juhul, kui nähakse KEVADe põhjustatud olulisi trende arengukava perioodi lõppemise järel, tuuakse ka need välja. 10 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord1 Selleks, et kaasa aidata programmi sidususele KEVADega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel üldjoones lähtutud programmi koostamisaegsest KEVADe teadaolevast struktuurist. 4.1 Elurikkuse valdkond2 Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad ökosüsteemide, liikide ja nende elupaikade ning geenide mitmekesisus. Maailmaperspektiivis on umbes 75% maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Enam kui saja- aastase järjepideva looduskaitse tulemusena on Eesti territooriumist umbes viiendik kaitse all (19,4% maismaast ja 18,7% territoriaalmerest koos majandusvööndiga). Range kaitse all on maismaast 11%, millest moodustavad loodusreservaadid 0,2% ja sihtkaitsevööndid 10,8%. Punase nimestiku järgi on Eestis soodsas seisundis 50%, ohustatud 3% ja ohulähedasi 6% liikidest, kuid umbes pool Eesti liikide registrisse kantud liikidest (30 000) on veel hindamata ning paljud hinnatud liikidest on puudulike andmetega. Eestis on 60 Euroopa Liidus ohustatud elupaigatüüpi ning 100 loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) lisadesse kantud liiki. Neist ebasoodsas seisundis on 43% elupaikadest ja 37% liikidest, kusjuures 7% liikide seisund on seni teadmata. Linnudirektiivi (2009/147/EÜ) kantud Eestis pesitsevatest lindude populatsioonidest on languses 48% (langeva lühiajalise populatsioonitrendiga on 36%, pikaajaline populatsioonitrend on langev 48% linnuliikidest). Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt on Eesti elupaikade/-rikkuse seisund Euroopa keskmisest parem, kuid suures plaanis on Eesti trendid muude Euroopa piirkondadega sarnased. Kõige suuremad probleemkohad on kuivendus, raied (eelkõige lageraie), rohumaade majandamise lakkamine, koosluste liigilise koosseisu muutumine (sh (invasiivsete) võõrliikide levik), põllumajandusreostus ja veekogude seisundi muutumine. Nende tulemusel võib oluliselt väheneda Eesti elurikkus, keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja/või kvantiteet. Pikas perspektiivis ei ole praegune ekspansiivne majandusmudel jätkusuutlik ega suuda tagada inimkonna ja looduskeskkonna heaolu. Ringmajanduse rakendamine aitab kulutada vähem loodusressursse ning seeläbi toetada loodusliku mitmekesisuse säilimist. Ka kliimapoliitika seisukohast on oluline rakendada looduspõhiseid lahendusi (nt märg- ja turbaalade kaitsmine ja taastamine ning linnade kliimamuutustele vastupanu parandamine) ning ressursside kestlikku majandamist elurikkuse 1 Tulenevalt KeHJS § 36 lõike 2 punktist 2 peab KSH programm sisaldama eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, kuid käesoleva valdkondliku strateegilise dokumendi puhul on see sisuliselt valdkonna hetkeolukorra ülevaade. 2 Elurikkuse valdkonna hetkeolukorra kirjeldus katab ühtlasi ka looduse mitmekesisuse kaitse teema. 11 seisukohalt olulistel aladel (nt veekogudes, metsades, põllumajandusmaastikes). Tähelepanu tuleb pöörata ka mullatervisele ja mullakaitsele. Üha enam on tegeletud elupaikade seisundi parandamisega. Keskkonnaagentuuri koostatud kogumiku Eesti looduse kaitse aastal 2020 põhjal on tänaseks on taastatud rohkem kui 10 000 ha sookooslusi (alustatud on ka madalsoode taastamisega) ja umbes 40 000 ha poollooduslikke kooslusi on hoolduses. Selle tulemusena on saavutatud 2020. aastaks seatud soode taastamise eesmärgid, kuid pärandniitude puhul oli puudujääk eesmärgist üle 5000 ha ulatuses. Panustatud on ka rändetakistuste eemaldamisele vooluvetes. Eduka näitena tasub välja tuua ka väljasuremisohus oleva kõre (Epidalea calamita) arvukuse, mis on riikliku seire andmetel hakanud kasvama kõigis suuremahuliselt taastatud elupaikades. Samuti on globaalselt kriitilises seisundis oleva euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamine Hiiumaale olnud edukas. Keskkonnaseisundi paranemise tulemusena on ka Eesti suurkiskjate populatsioonid ühed Euroopa elujõulisemad. Looduse mitmekesisuse kaitses on üha enam rõhk ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel ja sellest tulenevalt maastikumastaabilisel (vrd üksiku ökosüsteemi või populatsiooni põhine jne) lähenemisel. Lisaks kaitstavatele aladele on olulisel kohal ka elupaikade sidususe tagamiseks rohekoridorid. Jätkusuutlikud ökosüsteemid pakuvad inimkonnale mitmesuguseid vajalikke ökosüsteemiteenuseid: (i) tugiteenused (nt toimiv aineringe, mullateke, elupaigad); (ii) reguleerivad teenused (mõjutavad näiteks kliimat, vee ja õhu kvaliteeti; tolmendamine); (iii) varustusteenused (nt toidu-, puiduressurss); (iv) kultuuriteenused (nt lõõgastumispaik, teaduslike uuringute sisend). Kliimapoliitika valguses on toimivatel ökosüsteemidel oluline roll kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamisel ja nendega kohanemisel (nt vegetatsioon kaitseb erosiooni eest, rannikuökosüsteemid puhverdavad üleujutusi, boreaalse regiooni sood ja metsad talletavad suurima osa Euroopa süsinikuvarudest). 4.2 Kliimapoliitika valdkond Leevendamistelg Eesti kliimapoliitika on kujunenud Euroopa Liidu õigusraamistikus, mis omakorda juhindub rahvusvahelistest kokkulepetest, mille rakendamise suurim proovikivi on Eestis põlevkivitööstus. Kogu energeetikasektori (sh transport) heide moodustab 83,5% kasvuhoonegaaside koguheitest (Kasvuhoonegaaside raport 1990–2019). Riikide edetabelis on Eesti positsioon paranenud süsinikuheites nii SKT kui ka inimese kohta tingituna põlevkivienergeetika kiirest vähenemisest perioodil 2019–2020. Eesti on olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele nii Pariisi kokkuleppe kui ka Euroopa Liidu kohustuste täitmisel seni eeskujulik. Maakasutuslik-metsandusliku CO2 sidumine on LULUCF arvestuses vähenenud. Üldiselt on selleks kümnendiks võetud kliimapoliitika alleesmärkide täitmine realistlik, kuid „Eesmärgi 55“ õigusaktide jõustumine võib kaasa tuua rangemad kliimaeesmärgid. 12 Kliimapoliitika eesmärkide saavutamist mõjutab väga oluliselt põlevkivienergeetika (laiemalt ka põlevkivitööstus). Põlevkivi kasutus energeetikas on viimastel aastatel järsult vähenenud. Eesti tööstused on üldiselt suure energiaintensiivsusega, mis väljendub ka Eesti madalas energiatootlikkuses. Jahutusmajandus on tekitanud lisanduva energiatarbe. Ka pole heidet vähendatud transpordivaldkonnas ja põllumajanduses. Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (v.a raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse (aastad 2031–2040). Ka vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi. Seda eelkõige puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse. Hajaasustuses tingib tarbijaskonna vähesus klassikaliste turumajanduse põhimõtete järgi kõrge hinna toote/teenuse pakkumisel. Samas on seal aga väiksem ostujõud. Lisaks on probleemsed piirkonnad, kus vajalikku taastuvenergiat ei toodeta ning puudub ka infrastruktuur selle tarneks. Maal hajusalt elav rahvastik on kiiresti vähenev ja/või vananev, mis tõenäoliselt samuti ei toeta tehnoloogilist uuenduslikkust. Tuule-energia tootmist pole võimaldanud piisavas mahus suurendada õiguslikud ja planeeringulised takistused Järjest teravamat ühiskondlikku arutelu tekitab biomassi energeetiline kasutamine ning seonduvalt looduslike ökosüsteemide sidumisvõime, mida ametlik heitestatistika taandab maakasutusele, statistilisele metsainventuurile ja osalt ka teiste riikide mudelitele. Euroopa Komisjoni tellimusel 2021. a alguses valminud uuring näitab, et suurem osa metsa biomassi energeetikas kasutamise viise ning kavandatavaid võtteid suurendab riske süsinikuneutraalsuse saavutamisel, kahjustab bioloogilist mitmekesisust või osutub korraga mõlemal moel ebasobivaks. Küll aga on võimalik suurendada sidumispotentsiaali nii pinnases ja juurestikes kui ka argotehniliselt nn süsinikupõllunduses. Laiem teema heaolu kasvus on energia lõpptarbimise suurenemine, mis on senini väljendunud nii kodumajapidamiste energiatarbimise kasvus kui ka jätkuvas autostumises. Ringmajandusele on pandud samuti suuri ootusi materjaliringluseks, mis on piiratud nii rahva väikese arvu kui ka majandusprofiili tõttu. Suured ootused on ka kliimariskide suhtes tundlike ressursside kestlikumal kasutamisel. Kõik see eeldab süsteemseid muutusi majanduses, sealahulgas tarbimises, millega kaasnevat muutust ja selle mõjude hindamist peab KEVAD hõlmama. Investeeringud kliimapoliitika elluviimisesse on kasvanud. Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem turuküpsus ning ka täiesti uued läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest nutikamad süsteemid (asjade internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel kümnendil näha Eestisse tulemas uut energia-kliimainvesteeringut (nt süsinikusalvestusse). Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks. Oluliseks arenguks on poliitikate täpsustamine valdkondlikult, näiteks ehituses hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ehituse pika vaate raames. Järjest laialdasemalt ja eesmärgistatumalt käib kliimapoliitika elluviimine kohalikes omavalitsustes, kes on asunud koostama kohaliku tasandi kliima- ja energiakavasid ning võtavad kliimaküsimusi tõsiselt arvesse koostatavates 13 üldplaneeringutes. Kahtlemata on kliimaeesmärkide saavutamise üheks võtmeks maksupoliitika, seda nii energiaaktsiisidena, taastuvenergiatasudena, keskkonnamaksudena, aga ka põhimõttelise muutusena auto- ja kinnisvaramaksud. Käesolev KEVADe mõjude hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Kohanemistelg Ehkki äärmuslikud ilmaolud on sagenenud ja õhutemperatuur on Eestis tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, on siin kliimamuutuste mõjud seni avaldunud malbelt ja kliimariskid suhteliselt madalad. Põhiliselt avaldub kliimamuutus soojade ja lühemate talvedena. Sagenenud on suvised kuumalained. Kliimamuutusel on mõju kogu loodusele, mille tagajärjel võib väheneda elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning taimehaiguste ja võõrliikide levikus. Tõenäoliselt sagenevad erakordsed ilmaolud, liigniiskuse (ka üleujutuste) ja põuaperioodid ning kasvab kahjurite rohkus. See tekitab probleeme põllumajanduses (kannatavad ka talikultuurid) ning mõjutab laiemalt ka teisi ökosüsteeme. Põua sagenemisel väheneb joogivee kättesaadavus, mis on avaldunud mitmetes piirkondades (nt Viimsi, Lääne- Harju) juba praegu. Samas võib kliimamuutustes näha ühiskonnale ja majandusele ka teatavat positiivset mõju (nt küttevajaduse vähenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine, metsakasvu kiirenemine). Veelgi kriitilisemad on Eestile kliimamuutuste välismõjud. Globaalselt kasvab kliimapagulaste arv, massimmigratsiooni laine jõuab paraskliimaga Eestisse pigem varem kui hiljem. Kliimariskide suurenemist peab KEVAD nii strateegilistes eesmärkides kui ka tegevuste planeerimisel seadma nii läbivalt kui ka üksikutes keskkonnateemades esmatähtsaks. KEVADe raames peab eritähelepanu osutama linnakeskkonnale, kus avalduvad kliimariskid sagenevad ja intensiivistuvad, iseäranis kuumalainete ja linnade soojussaare efekti kui ka valingvihmadest ja rannikumere või siseveekogude veetaseme tõusust tingitud üleujutuste tõttu. Soojussaare efekti leevendamiseks on vaja linnadesse rohkem sini- ja rohetaristut, eriti kõrghaljastust, kuid Eesti linnu ja asustust arendatakse pigem rohealadel, mitte pruunaladel linnamaid taaskasutades. Seega avalduvad mõjud kõigis „Kliimamuutustega kohanemise arengukavas 2030“ käsitletud valdkondades: tervis ja päästesuutlikkus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, biomajandus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö, taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus. Kliimamuutustega kohanemisel on oluline roll kliima- ja keskkonnateenustel, mis eeldab ka nende reaalset rakendamist maakasutuse suunamisel, asustuse arendamisel ja elukorralduses. Eesti elanike kliimateadlikkus on küll kasvanud viimasel viiel aastal, kuid on ometi Euroopa Liidu madalaimate seas. See võib osutuda üheks takistuseks ka kliimapoliitika leevendamise kui kohanemistegevuste üldsusele põhjendamisel ja elluviimisel. Ennetustegevused kliimamuutustega kohanemiseks ei ole alati piisavad, mille üheks kinnituseks on 2021. aasta suvise kuumalaine aegne ja järgne liigsuremus. Suhteliselt rohkem on investeeritud üleujutusriskide maandamisse ning suurendatud on päästesuutlikkust. 14 Kokkuvõttes, kliimamuutuse mõju Eesti majandusele ja inimestele on kõikehõlmav, mõjud on mitmetahulised ning seotud kõigi majandus- ja keskkonnavaldkondadega otseselt ja ka kaudsemalt pikkades mõjuahelates. See eeldab KEVADes süsteemset ja põhjalikku hindamisprogrammi. 4.3 Ringmajanduse valdkond 2020. aastal esitles Euroopa Komisjon roheleppe osana ringmajanduse tegevuskava. Tegevuskava sisaldab ettepanekuid jätkusuutlikuks tootedisainiks, jäätmete vähendamiseks ja kasutusvõimaluste parandamiseks (nt kaupade parandamisvõimaluse loomine). Klassikaliselt erineb ringmajandus lineaarmajandusest selle poolest, et tarbimise järel suunatakse toode uude kasutustsüklisse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt jäädavalt jäätmeladestusse või muul viisil (vt joonis 1). kasutud jäätmed (lineaar- tooraine majandus) kasutuselt tootmine kõrvaldamine kasutamine Joonis 1 Ringmajanduse võrdlus lineaarmajandusega Ringmajanduse põhimõtete kasutamine võimaldab erinevate eesmärkide täitmist: 1. keskkonnakoormuse vähendamine (nt vee ja õhu saastamise ning maavõtu tõttu looduslike elupaikade kadumise juhtudel keskkonnamõju vähendamise võimalusena); 2. toorainete varustuskindluse hoidmine (vähendades toormaterjali saadavusest, hinna kõikuvusest ja impordist sõltuvusest tulenevat ebastabiilsust); 3. konkurentsivõime suurendamine (parandades ressursitõhusust); 15  4. innovaatilisuse suurendamine (protsesside uuendamine ringlussevõtu võimaldamiseks); 5. töökohtade kasv (uued lahendused vajavad tööjõudu). Eesti peab ringmajanduses oluliseks järgmisi põhimõtteid: • uued ärimudelid (sealhulgas mitme osalise, näiteks ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid), nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele kohalike ressursside (näiteks põllumajanduses, metsanduses) kestliku ja ökoinnovaatilise kasutamise või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamise kaudu (linnade, külade, MTÜde algatused); • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiliselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sealhulgas tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis), tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti; • tooteid ja teenuseid on disainitud, arvestades kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi; • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks saavad kohalikud omavalitsused motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega; • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine (kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele); • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist; • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid); • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Ringmajanduse arengusuundade väljatöötamiseks on Keskkonnaministeerium tellinud metoodika. Muude oluliste väljundite seas on selles välja pakutud indikaatorid, mille põhjal hinnata ringmajanduse olukorda ja arengut Eestis. 16 Indikaatorid lähtuvad järeldusest, et Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused; kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha; kus ettevõtete vaheline koostöö on vähene; ning tööturul on pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad. Seega tuleks ka ringmajandust määratleda selle järgi, kuidas on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega; looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme; rakendama uuenduslikke ärimudeleid; looma kvalifitseeritud töökohti; suurendama tootlikkust; ning kaasama erinevaid huvirühmi (ettevõtjad, poliitika kujundajad, ühiskond tervikuna). Eesti oludele vastavaid indikaatoreid on välja pakutud 29. Need jagunevad sisendi (6), tegevuste (9), väljundi (6) ja tulemuste (8) indikaatoriteks. Aastal 2021 tehtud uuringuga selgitati ringmajanduse olukord kuues sektoris – ehitus, plast, tekstiil, toit, mets ja puit, teenindus. Ringmajanduse edukuse hinded (viie palli süsteemis) sektoritele erinevate indikaatorite lõikes varieeruvad valdavalt 0 ja 3 vahel. Erisuseks on metsa ja puidutööstus ning teenindussektor, kus on antud ka hindeid 4 ja 5. Võrdluseks ülejäänud Euroopa Liiduga on kuigivõrd võimalik kasutada eco-innovation indeksit. Selle põhjal on Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas 17. kohal. Eesti koht ülemaailmses kestliku arengu indeksis 2019. aastal oli 12. ning 2020. aastaks oli saavutatud 10. koht. Kõige nõrgem tulemus oli Eestil just alamvaldkondades „vastutustundlik tootmine ja tarbimine“ ning „kliimaeesmärgid“. Kliimaeesmärkide alamkategoorias on antud kõige negatiivsem hinnang, mille kohaselt peamised väljakutsed on jäänud alles. Trendi hinnangut vastutustundlikule tootmisele ja tarbimisele pole antud, kuid kliimamuutuste vallas on arengut hinnatud stagneerunuks. Ringlusse võetava materjali määr on plaanis kasvatada praeguselt 15%-lt (2019) 30%-ni (2035). Kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus oli 2017. aastal 0,56 eurot/kg, 2019. aastal 0,64 eurot/kg. Aasta 2035 sihiks on 0,90 eurot/kg. 4.4 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii jäätmekäitluses kui ka tootmises ja tarbimises. Siinkohal on oluline, et riik oleks suunanäitaja, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit tõhusaid ja uuenduslikke keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Soodustades samal ajal ka tegevusi toetavate digilahenduste väljatöötamist. Ringmajanduse üks oluline osa on jäätmekäitluspoliitika. Jäätmemajandus ringmajanduse osana peab lähtuma põhimõtetest, mille lahutamatud osad on jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus ning ringlussevõtt. Eesmärk on kasutada jäätmeid kui ressurssi 17 ehk saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada seeläbi nõudlust uute loodusvarade järele. Samuti on ringmajanduse kontekstis oluline võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted. Kandev roll ringmajanduse arendamisel (sh jäätmemajanduse tõhustamisel) on ka teadlikkuse parandamisel. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast (esitatud joonisel 2). Selleks, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid, tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Juhul, kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks. Järgmise prioriteedina tuleb need ringlusse võtta. Juhul, kui eelnev pole teostatav, tuleb püüda jäätmeid muul viisil taaskasutada. Tegemist on Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ) lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Joonis 2 Jäätmehierarhia joonis Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava on „Riigi jäätmekava 2014–2020“ (pikendatud kuni 2022. a lõpuni). Selle strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel. Uus riigi jäätmekava (2022–2028) on koostamisel, sealhulgas on koostamisel jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eeldatavalt valmib jäätmekava 2022. aasta esimesel poolel ning see integreeritakse KEVAD 2030 arengukavasse protsessi käigus. Käesolevas etapis on teada jäätmekava esialgne lühikokkuvõte. Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,5 miljardi tonni jäätmeid. Eestis oli 2019. a jäätmete koguteke 20,21 miljonit tonni, sellest prügilasse ladestati 7,51 miljonit tonni. Riigisisene olmejäätmete teke Statistikaameti andmetel oli samal aastal 490 000 tonni ning olmejäätmete ringlussevõtu määr 30,8%. Jäätmete taaskasutuse üldkogus 2019. aastal oli 9,68 miljonit tonni. Täiendavalt vajavad tähelepanu põlevkivijäätmed, arvestades, et kogu jäätmetekkest moodustab nende osakaal ca 80%. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine. 4. juulil 2018 jõustusid kuue direktiivi muudatused, mis tuli liikmesriikide 18 õigusesse üle võtta. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Sealhulgas üks olulisemaid muudatusi oli tekkinud kohustus, mis puudutab jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55%-ni, aastaks 2030 juba 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta 65%. Samas kehtestati piirang prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest. Lisaks jäätmetekke vältimise edendamisele on jäätmevaldkonna muudetud direktiivides oluline eesmärk jäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamine ja ühtlustamine koos kvaliteetsete ringlussevõtu lahenduste edendamisega. Jäätmetekke vältimise eesmärkide seadmisel tuleks eelkõige keskenduda selliste jäätmete vältimisele, mille ringlussevõtt ei ole võimalik. Kvaliteetse teisese toorme tagamiseks on vaja soodustada investeeringuid jäätmekäitlusesse ja ümbertöötlemisega seotud tootearendusse. Sealhulgas on vaja leida ja toetada uusi lahendusi ja meetmeid põlevkivijäätmete ringlussevõtuks. Oluline on täpsustada jäätmete lakkamise üle otsustamise protsessi ning hinnata, millistel tingimustel peetakse teatavaid uuesti ringlusse võetud jäätmeid juba toodeteks. Täiendava muudatusena kehtestati direktiivide muudatustega jäätmetekke vältimise meetmed. Sealhulgas jõustus kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid. Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund Eestis kaevandatavad maavarad jaotuvad kasutusotstarbe põhjal kolmeks: energeetilised maavarad (põlevkivi), ehitusmaavarad (lubjakivi, sh dolomiit, kruus, liiv, savi) ja turvas, mida kasutatakse aianduses. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 mln tonni. Aastal 2020 kaevandati pisut üle 9 mln tonni. Viimastel aastatel on kaevandamise intensiivsust vähendanud Euroopa Liidu rakendatud CO2 heitkohustega kauplemise süsteem. See muudab fossiilsete kütuste põletamise kallimaks, mistõttu saab vabal elektriturul eelise taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter. Samuti on mitmed energiaplokid amortiseerumas, ilma puhastusseadmeteta energiaplokkide lubatud kasutamistunnid on ammendatud ning seetõttu on vähenenud elektritootmiseks tarbitava põlevkivi kogus. Arvestades roheleppe eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 ning selleks, et Euroopast saaks 2050. a maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu, on ette näha põlevkivielektri osakaalu vähenemist. Lisaks energeetikale kasutatakse põlevkivi keemiasektoris (vt Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia). Toodetakse põlevkiviõli, vaikusid, alküülresortsiine ja muud. Nendel toodetel puudub ühene seos roheleppe eesmärgiga (sõltub toodete kasutusest) ning võib juhtuda, et põlevkivi kasutamine jätkub ka pärast aastat 2050. 19 Põlevkivi kaevandamine ja ka kasutamine põhjustab olulist keskkonnamõju. Kaevandamise olulisem mõju on põhjavee koguselise ning keemilise seisundi halvenemine, kaevanduste peal ja kuivendusveeks olevate pinnaveekogude hüdromorfoloogiline häirimine (liigkuivenemine, liiga suured vooluhulgad) ja mõjualas olevate elupaikade muutumine (langatustest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused). Põlevkivisektori (mitte ainult kaevandamine) mõjusid tervisele on erinevate meetoditega uuritud ning tehtud ettevalmistavaid töid jätku-uuringuteks. Kaevanduste jaoks otsitakse mõjude leevendamise ja kompenseerimise võimalusi keskkonnamõjude hindamise protsessi abil. Vaja on hinnata põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivset mõju loodusele, majandusele ja sotsiaalkeskkonnale ning püstitatavate keskkonna ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Sarnaselt põlevkivi kaevandamisele on seoses roheleppega toimumas muutused ka turba kaevandamises. Energeetilise turba kaevandamise osakaal on viimaste aastate jooksul langenud väga madalale ning samal ajal on hoogustunud aiandusturba kaevandamine. Seisuga 31. detsember 2020. a asub Eestis 280 maardlat, mille põhimaavara on turvas. Kaevandamisega on mõjutatud 60 maardlat, millel asuvatele turbatootmisealadele on antud 128 kaevandamisluba. 2020. aastal kaevandati 400 500 tonni vähelagunenud turvast, mis moodustab koos hästilagunenud turba kaevandamisega 698 700 tonni. Kaevandamisload kehtivad kuni 2050. aastani. Rohelepe seda konkreetselt välja ei too, kuid kindlate huvirühmade (välismaised kliimaaktivistid, looduskaitsjad) taotlus on lõpetada turba energeetiline kasutamine ja muuta turbatootmisalad märgalaks, et vähendada turbatootmisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Küll aga leiab märg- ja turbaalade kaitse käsitlemist erinevates roheleppe algatustes. Samuti on kaalumisel ka õiguslikult siduvate eesmärkide kehtestamine. Lahendusi turbatootmisest tekkivate kliimamõjude vähendamiseks otsitakse tootjate, teadlaste ning Turbaliidu tasemel erinevatest projektidest ja koostööprogrammidest, näiteks WaterLANDS projektist ja LIFE Peat Restore kliimamuutuste leevendamise programmist. Selguse huvides tuleb riigil leida siht või vähemalt stsenaariumid, mille suunas järgmistel aastakümnetel liigutakse. Ehitusmaavarasid kaevandatakse vajaduse põhiselt ning üldiselt kasutuskoha läheduses. Üle- eestilises mastaabis ei ole suurt maavarade defitsiiti veel ette näha, kuid probleeme on piirkondliku varustuskindlusega. Olukorras, kus kvaliteetse maavara leiukohti võib isegi jätkuda, on tihti takistuseks looduskaitselised tingimused või kohalike omavalitsuste ja -elanike tugev vastuseis. Eesti Geoloogiateenistus on teinud ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uuringud Harju, Pärnu ja Rapla maakonnas ning teinud ettepanekud ehitusmaavarade uurimiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Uuringutes on määratud perspektiivsed alad, kus tulevikus maavara uurida ja kaevandada. Paraku keskenduvad uuringud üksnes vajadustele ja tehnilistele võimalustele ega ole arvestanud sotsiaalseid asjaolusid. Selgelt on näha vajadus ehitusmaavarade kasutuselevõtu plaanimise järele kas maakonna põhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonna asjaolusid. Lisaks paremale 20 läbipaistvusele aitab see kohalikele omavalitsustele ja -elanikele selgitada maavarade uurimise ja kaevandamise vajalikkust. Vabariigi Valitsus algatas 23. detsembri 2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu, mis määrab riiklikud maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas. Üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad karjäärid. Kaevandamise intensiivsus nendes on aga madal. Võib olla aastaid, kus mõnes karjääris ei kaevandata üldse. Probleemi lahendamiseks tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul kaevandama tsüklitena. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa. Ressursitasu on vaja üle vaadata ka ringmajanduse eesmärke arvestades nii, et soodustatud oleks mõistlik taaskasutus või sobivamate materjalide kasutus. Taaskasutus on mõistlik juhul, kui see täidab eesmärgi esmase maavaraga võrreldes samaväärselt. Sealjuures arvestades majandusliku kulu kõrval ka mõju looduskeskkonnale ning sotsiaalsele keskkonnale. Sobivamad materjalid võivad tõsta nii ehitamise maksumust kui samaväärselt ka ehitise eluiga ning vähendada hoolduskulusid (nt sisse ostetud tugevam ehitusmaterjal võrreldes kodumaise toorega). Lisaks praegu kaevandatavatele maavaradele on Eestis maavarana arvel fosforiit, mere- ja järvemuda (raviotstarbel ja põlluväetiseks), järvelubi ning kristalliinne ehituskivi (graniit, gneiss). Viimastel aastatel on kaevandatud vähesel määral ka järve- ja meremuda. Varasematel aastatel on ka fosforiiti kaevandatud. Fosforiidi varasemast kaevandamisest ja töötlemisest on jäänud mitmed keskkonnamõjud Maardu linna endise väetisetehase piirkonda, aga ka kaevandatud aladel on keskkonnaprobleeme (nt vee- ja õhureostus, varingud). Tehasekompleksi tekitatud keskkonnareostust ja keskkonnamõju likvideeritakse veel tänapäeval. Fosforiidi kaevandamisel ja väärindamisel on võimalik tulevikupotentsiaal (hetkel uurimisel tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega), kuid sellega kaasnevad võimalikud mõjud ja inimeste hirmud tuleb selgitada ning leevendada ja maandada. Kui on selgunud, et olulised mõjud on leevendatavad ja inimeste hirmud on neile arusaadaval viisil ja mõistlike jõupingutustega maandatavad, saab liikuda edasi kaevandamise planeerimise etappi. Nagu põlevkiviga, on oluline fosforiidi maksimaalne väärindamine Eestis. See põhjendab kaevandamise mõistlikkust ning toetab majandust. Põlevkivi ja fosforiidi kõrval tuleb eesmärgiks võtta ka teiste maavarade maksimaalne väärindamine Eestis (lubjakivi, turvas jt). See põhjendab mõistlikku kaevandamist ning toetab majandust. Lisaks eespool nimetatud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel, nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore. 21  4.6 Välisõhu kaitse tegevussuund Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised Välisõhu kvaliteeti seiratakse reaalajas pidevseirejaamades ning täiendatakse pisteliste mõõtmistega. Eestis on üheksa riiklikku seirejaama. Linnaõhujaamad asuvad Tartus, Kohtla- Järvel, Narvas ja kolm jaama Tallinnas (Liivalaia tänava transpordisaaste mõõtejaam, tööstuse saastet jälgiv mõõtejaam Koplis ning linnaõhu taustajaam Õismäel). Maapiirkonna taustajaamad asuvad Vilsandil, Lahemaal ja Saarejärvel, neist esimesed kaks on rahvusvahelise seireprogrammi EMEP jaamad. Riiklikult rahastatud seiret täiendavad ettevõtete omaseirejaamad Muuga sadama ümbruses ja Ida-Virumaal. Kõik seiretulemused on nähtavad reaalajas Eesti välisõhu kvaliteedi portaalis (vt www.ohuseire.ee). Lisaks mõõdetakse õhukvaliteeti reaalajas Tartu Ülikooli ja EKUKi koostöös Tahkuse seirejaamas Pärnumaal ning Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös Järvseljal. EKUK teeb vajaduspõhiseid õhusaastemõõtmisi kahe mobiilse seirejaamaga Mobair ja mõõtekonteineritega, näiteks piirkondades, kus on palju kaebuseid, või kampaania korras lühiajaliste mõõtmistena, et tuvastada võimalikud seni tähelepanuta jäänud õhukvaliteedi probleemid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ kohaselt on Eesti jaotatud õhukvaliteedi piirkondadeks (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) ning õhukvaliteedi hindamispiiride ja asutustiheduse alusel linnastuteks (Tallinn ja Kohtla-Järve). Praegune seirevõrk täidab kõiki rahvusvahelisi nõudeid. Samas on seirejaamadega katmata Kagu-Eesti maapiirkonnad. Samuti pole ühtegi seirejaama väikelinnades ega alevites. Kuna puiduküte põhjustab seal arvestatavaid õhusaastetasemeid, siis viimati mainitu on tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude üldpildis. NEC direktiiviga (teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv 2016/2284) määratud prioriteetsetest õhusaasteainetest on Eestis püsiseirega katmata ammoniaak (NH3), mille mõõtevalmidus on vaid Lahemaa taustajaamas. See on tõsine puudus, sest just ammoniaagiheite vähendamise eesmärgi saavutamisega on Eestil probleeme. Mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid seiratakse Kundas ja teatud orgaanilisi ühendeid (benseen, tolueen, etüülbenseen – ained, mis esinevad mootorikütustes ja mida kasutatakse plastikute tootmise toorainena ning lahustites) üksteisest eristatuna Õismäel, kuid mitte maataustajaamades. Välisõhu kvaliteet Eestis on Euroopa üldisel foonil hea. Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid õhukvaliteedi piirväärtusi (ÕPV) ei ületata. Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) 2021. aasta septembris avaldatud soovituslikud piirnormid on tunduvalt rangemad. Need lähtuvad saastetasemest, millest alates on tõenduspõhiselt kinnitatud negatiivne tervisemõju. WHO soovituslike piirnormide valguses on olukord Eestis normeeritud saastainetest (SO2, NOx, PM2.5, PM10, CO) laitmatu vaid vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikoksiidi (CO) korral. Siiski tuleb möönda, et WHO soovituslike piirnormidele vastavad tasemed ei ole ülemaailmses plaanis 22 lähiaastatel linnakeskkonnas saavutatavad. Sellegipoolest tuleb nentida, et märkimisväärse välisõhu kvaliteedi paranemise toovad kaasa erinevad kliimameetmed nii suurtes käitistes kui ka transpordiheite vähendamiseks. Vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi välisõhu seire allprogrammile kuuluvad välisõhu valdkonda ka sademete keemiaseire ja raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire. Sademete keemiaseire Selle seireliigi eesmärk on saada ülevaade sademetega langevast saastekoormusest ja kauglevi teel liikuvatest saasteainetest, nende olekust, püsivusest ja mõjust keskkonnale. Sademete keemilist koostist seiratakse lisaks riiklikele vajadustele (õhusaaste koormuse mõju hindamine veekogudele, mullaviljakusele ja ökosüsteemidele) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelise koostööprogrammi EMEP (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad) ning ICP Integrated Monitoring nõuete täitmiseks (Vilsandi ja Saarejärve seirejaamad). Seire toimub 11 jaamas, lisaks kahes jaamas kompleksseire allprogrammi raames ning kuues jaamas metsaseire allprogrammi raames. Programmi uuendamise käigus on hiljutistel aastatel seirejaamade arvu vähendatud, põhjendades seda Eesti väiksuse ja õhusaaste probleemide vähenemisega. Sademetest määratakse põhilised anioonid ja katioonid, pH, elektrijuhtivus, leelisus ning eri jaamades erinevaid raskmetalle (Cd, Cu, Pb, Zn, As, Ni, Hg) ning muid lisandeid (fosfor, ainult Lahemaal PAH, BCB ja kloororgaanilised pestitsiidid). Enamikus jaamades analüüsitakse kuu keskmisi sadeveeproove, mis on kogutud päeva kaupa. Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine Seiret tehakse, mõõtes sammalde raskemetallide sisaldust. Sammaldel põhinev bioindikatsiooni meetod sobib eriti hästi raskmetallide pikaajalise suhtelise saastekoormuse mõõtmiseks. Raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilist hindamist sammalde abil tehakse rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Vegetation nõuete täitmiseks (kaardistatakse üle Euroopa viieaastase seiresammuga). Eestis määratakse sammaldest ICP Vegetation koostööprogrammis nõutud raskmetalle Al, As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Sb, V ja Zn ning lisaks lämmastikku (N). Lähtuvalt ICP Vegetation koostööprogrammi nõuetest kogutakse kahte liiki metsasambla proove: harilik palusammal (Pleurozium schreberi) või harilik laanik (Hylocomium splendens) vastavalt nende levikule. Nüüdseks on loobutud aastatel 2000–2014 aastate kaupa rotatsiooni korras tehtud tihendatud punktide võrguga seirest Kirde-Eestis, Tallinna piirkonnas ja nelja suurema linna (Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve) ümbruses, põhjendades seda Eesti põhivõrgu piisava tihedusega, kuigi ka selle võrgupunktide arvu vähendati 99-lt 73-le (umbes pooled proovid kogutakse ühel ja pooled järgmisel aastal, korrates tsüklit viie aasta pärast). Detailsemast seirest loobumist tuleb suuremate linnade ümbruses kompenseerida, kombineerides erinevate seirete (nt sademed, veekeemia, õhuseire, õhusaaste leviku mudelarvutuste) tulemusi. Juhul, kui need indikeerivad suurenenud raskmetallide saastet, 23 tuleks analüüsida, mida on võimalik saaste vähendamiseks ette võtta. Vajaduse korral tuleks teha täpsustav uuring. Keskkonnamüra Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangu kohaselt on müra tervisemõjusid varem pigem alahinnatud. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Pikaajaline mürasaaste võib muuhulgas põhjustada enneaegseid surmasid ja südame isheemiatõbe, kroonilisi unehäireid ja keskendumisraskusi. Välisõhus leviva keskkonnamüra puhul võib kõige olulisema teguri ning müraallikana välja tuua transpordisektori. Nii maanteede kui ka linnatänavate liikluskoormused näitavad jätkuvalt kasvutrendi, mis on muu hulgas põhjustatud nii autostumise kasvust kui ka valglinnastumisest. Raudteetransport võib samuti olla lokaalselt oluline müraallikas, kuid suures pildis esineb mõjutatud elanikke oluliselt vähem kui autoliiklusega kaasneva müra puhul. Samuti võib mingis konkreetses asukohas esineda probleeme tööstusobjektidest (tehased, kaevandused, tehnoseadmed, tuulikud jne) tingitud müraga, kuid mõjutatud elanikke on siiski suhteliselt vähe võrreldes transpordisektoriga. Üksikobjektide (nt konkreetne ettevõte või müra tekitav tehnoseade) müra on reeglina ka lihtsam reguleerida (konkreetne müra tekitaja on üheselt tuvastatav) ning vajaduse korral saab ette näha meetmed asjakohaste normtasemete tagamiseks. Transpordisektori müra negatiivset mõju püütakse vähendada näiteks iga viie aasta järel koostatavate suuremate linnade (Tallinn, Tartu) ja suurema liikluskoormusega maanteelõikude strateegliste mürakaartidega ning nende alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade raames. Lisaks hinnatakse liiklusmüra mõju uute teeprojektide (sh teede rekonstrueerimisprojektide) raames ning nähakse ette meetmed kõige kriitilisema müratasemega piirkondades. Projektipõhine lähenemine aitab parandada kõige kriitilisema müratasemega aladele jäävate elanike elutingimusi, kuigi statistiliselt ei too see kaasa mürast mõjutatud elanike arvu märkimisväärset kahanemist. Müraaspektiga arvestatakse üha enam ka eri tasandite planeerimisprotsessides, sealhulgas pööratakse üldplaneeringute koostamise raames tähelepanu konfliktse maakasutuse vältimisele ennetamaks tulevikus esile kerkida võivad müraprobleeme. Transpordisektoriga seotud mürast mõjutatud elanike arvu märkimisväärsed muutused (mõjutatud elanike arvu vähenemise suunas) saavad aset leida eelkõige pikema aja jooksul, lähtudes strateegilistest otsustest, tehnoloogia arengust ning inimeste harjumuste muutustest. 4.7 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline järjepidev ja tasakaalustatud tegevus ja ennetustöö riskantsetes valdkondades meditsiinis, tööstuses ning kiirgussündmuste puhul. Võimalik kiirgusrisk võib avalduda kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramisel ja liiklusavarii 24 radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Arvestatav oht võib tekkida avariidest naaberriikide tuumaelektrijaamades ja radioaktiivsete ainete ebaseaduslikul käitlemisel. Radioaktiivsed jäätmed pärinevad peamiselt nõukogude ajast. Jätkata tuleb Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringuid ja tegevusi ning maandada jätkuvalt sealseid riske. Tähelepanu tuleb osutada Tammiku RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlale ja Sillamäe NORM-jäätmete hoidla võimalikele mõjudele, mis võivad avalduda eeskätt hädaolukorra tulemusel pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivsel saastumisena. Eesti on keskmisest suurema radooniriskiga riik. Kolmandik Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge (> 250 kBq/m³) Rn-riski tasemega. 2019. aastal koostati „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027“, „Radooni riikliku tegevuskava“ ja „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis käsitleb aktuaalselt kiirgusohutuse tegevustikku ja võimalikke kaasnevaid mõjusid. KEVAD peab silmas pidama kiirgusohu suhteliselt suurt riski, mille esinemise tõenäosus on väga väike. Küll vajab tähelepanu radoonirisk, mis otseselt mõjutab inimesi. 4.8 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund Veekogude majandamist ja kaitset reguleerivad Euroopa tasandil vee raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ja üleujutuste direktiiv (2007/60/EÜ). Lisaks on veel mitmeid veekeskkonda kaitsvaid direktiive, millest juhindutakse veemajanduse planeerimisel: nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ), joogiveedirektiiv (2020/2184), põhjaveedirektiiv (2006/118/EÜ), asulareoveedirektiiv (91/271/EMÜ), suplusveedirektiiv (2006/7/EÜ) jne. Liikmesriigid määravad kindlaks endale olulised veekogud ja põhjaveekihid ning liigitavad need majandamisüksusteks ehk veekogumiteks. Eesti on moodustanud 744 pinnaveekogumit ja 31 põhjaveekogumit. Nende majandamiseks koostatakse veemajanduskavasid ja üleujutustega seotud riskide maandamiskavasid. Eesmärk on saavutada veekogumite hea seisund 2027. aastaks ning vähendada inimesele kahjulike üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Aasta 2020 seisuga on hea seisund saavutamata 47% pinnaveekogumitest ning 26% põhjaveekogumitest. Aastatel 2021–2022 on koostamisel kolmas veemajanduskavade pakett ning teine üleujutusriskide maandamiskavade pakett. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on probleemiks seatud eesmärkide ambitsioonikus ja sellest tulenevalt eesmärkide saavutamise suutlikkus. Eelmiste veemajandusperioodide jooksul on palju ära tehtud. Märkimisväärseim saavutus on nõukogude ajast pärit reovee- ning heitveelahenduste uuendamine, mis on viinud heitveest põhjustatud koormuse võimaliku miinimumi lähedale. Sellegipoolest on ees veel mitmeid väljakutseid. Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. Märkimisväärselt on probleeme ka 25 ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Paljuski on ohtlike ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva keskkonnakasutusega. Oluliseks koormuseks põhjaveekogumite keemilisele ja koguselise seisundile võib nimetada põlevkivi kaevandamise mõju Ida-Virumaal. Olulisteks koormusteks osades põhjaveekogumites on ka põllumajandusest tulenev hajukoormus ja põhjaveevõtt. Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise vahel. Näiteks, millistel juhtudel ja kuivõrd on õigustatud mingi inimgrupi meeleheaks veekogu paisutamine, kui sellega põhjustatakse veekogu ebasoodne seisund. Nõuetekohase joogivee ja reovee teenuse kättesaadavus on inimeste üks põhivajadustest, millest sõltub nii inimeste tervislik seisund, heaolu kui ka reostuskoormus keskkonnale. Eestis kasutab 85% elanikest ühisveevärgiteenust ja 83% ühiskanalisatsiooniteenust. Täna iseloomustab vee-ettevõtteid killustatus, mis ei võimalda veeteenust osutada mõistliku hinnaga pikas perspektiivis, kuna väike kliendibaas ei võimalda veetaristut jätkusuutlikult majandada. Seetõttu vajab vee-ettevõtlus ümberstruktureerimist, et tulevikus saaksid vee- ettevõtted isemajandavaks, tagades veeteenuse järjepidevuse ja nõuetekohasuse ka tulevastele põlvedele. Joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist). Eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele. Tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele seoses joogivee tarbimisega. Üleujutuste poolest on Eestis mõned probleempiirkonnad (nt Tartu, Kärdla), kus ohtu saab ennetada tehniliste võtetega. Üleujutuste mõju ennetamiseks rakendatakse ka administratiivseid meetmeid, millest lihtsaimaks on elamuehituseks piirangualade kehtestamine ja ehitustingimuste seadmine. See välistab olukordi, kus riigil tuleb hiljem üleujutuste korral tegeleda päästetöödega ning varaomanikul üleujutuste kahjude taastamisega. Veemajanduse ja üleujutuste seisukohast muutub järjest olulisemaks kliimamuutustega kohanemise vajadus. Probleemiks on ekstreemsete ilmastikuolude sagenemine – intensiivsed vihmahood, pikad põuaajad. Suurte sademete esinemisel tuleb tagada valmisolek vara ja igapäevaelu kaitseks. Põuaajad lisavad veelgi koormust veevõtule, mis üksikutes kohtades (nt Viimsi) on juba kriitiline. Viimastel aastatel on üles kerkinud ka mitmeid konfliktikohti riiklike või Euroopa Liidu tasandi ambitsioonides. Probleemiks on näiteks Linnamäe paisul muinsuskaitse seisukohast võetud eesmärk säilitada paisutus, veekaitse seisukohast võetud eesmärk tagada tõkestamatus ning looduskaitse seisukohast võetud eesmärk saavutada Natura ala soodne seisund. Konflikt 26 vajaduste ja eesmärkide vahel on ka näiteks Vasavere veehaardel, mis on vajalik piirkonna elanikkonna varustamiseks veega, kuid samas takistab võetud Natura eesmärkide saavutamist. Mitte üksnes veekeskkonna seisukohast, vaid laiemalt kogu keskkonnavaldkonnas on väga oluline tähelepanu pöörata seatavate ambitsioonide ja eesmärkide jõukohasusele ning teostatavusele. 4.9 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele ELi riikidele lisaks veekeskkonda puudutavatest õigusaktidest (vt ptk 4.8) ka merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; edaspidi MSRD). MSRD näeb ette, et liikmesriigid koostavad oma merealade hea seisundi saavutamiseks merestrateegiad, mis koosnevad kolmest etapist: seisundi hinnangust koos hea keskkonnaseisundi määratluste ja keskkonnaalaste sihtidega, seireprogrammist ja meetmekavast, mida ajakohastatakse iga kuue aasta järel. Lisaks peavad merestrateegiate osad olema sidusad ning piirkondlikult koordineeritud. Merestrateegia osade piirkondlik koordineerimine toimub läbi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM. Sellega on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. HELCOMi eesmärk on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni elluviimine, mis hõlmab põllumajandusest pärinevat reostust, kalandust, tööstus- ja munitsipaalheitmeid, kaitstavaid alasid, mereala ruumilist planeerimist, merekeskkonna seiramist ja seisundi hindamist, nafta- ja muude kemikaali reostustele reageerimise valmisoleku tagamist, liikide ja nende elupaikade kaitset, laevandust ning mereprügi ja -müra. Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu põhjal ning võttes aluseks hinnangu käigus ajakohastatud keskkonnaalased sihid on Eesti koostanud merestrateegia meetmekava. „Eesti mereala keskkonnaseisundi 2018“ aruande põhjal on peamisteks inimtegevuse probleemideks: • Eutrofeerumine – peamine survetegur nii Läänemeres tervikuna kui ka Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt pärinev liigne toitainete koormus. Praegu on toitained põhiliselt pärit hajureostustest, eeskätt väetiste (nii mineraalsete kui orgaaniliste) kasutusest. • Saasteainete esinemine – peamiseks koormuse surveteguriks on nende ainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Atmosfäärikande osatähtsus on märkimisväärne. • Kalade väljapüük – peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamiku tööstuslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi taset saavutatud, on kalandusest tulenev surve. • Võõrliikide sissetoomine – võõrliikide surve vähendamiseks on tähtsaim uute võõrliikide invasiooniriski maandamine. Potentsiaalselt kõige olulisemaks levikuteeks 27  on laeva ballastvee mahutite vahendusel levivad võõrliigid, mis tähendab, et selle surveteguri puhul on kõige olulisem laevandusega seotud riskide ohjamine. Neid probleeme põhjustavad järgmised inimtegevused: • Rannikukaitse ja üleujutuste vastu kindlustamine. Rannikukaitse ehitised rajatakse üleujutusmõjude leevendamiseks, loodusliku erosiooni vähendamiseks ja rannikualade lainedünaamika muutmiseks. • Süvendamine ja materjali kaadamine. Peamine süvendamine on sadamate hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. • Loodusvarade (liiv, ravimuda) kaevandamine. Mereala kasutatakse ka taastuvate loodusressursside hankimiseks. Eestis kaevandatakse merepõhjast enamasti ehitusliiva. Lisaks kaevandatakse Eestis ravimuda, mida kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises ja ka ravimassaažimisel. • Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt kaabelliine - nii elektri- kui sidekaableid. Merre taristu rajamine ja selle opereerimine suurendavad survet merekeskkonnale. Tuulepargid võivad mõjutada lindude, kalade jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja toitumisalasid. • Elusressursside ammutamine. Elusressursside väljapüük mõjutab mereelustikku otseselt, häirides nende populatsiooni struktuuri ja looduslikku taastootmisvõimet: o Kalapüük. Majanduslikult tähtsamad liigid Eesti jaoks on räim, ahven, koha, meritint, lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb. Kalapüük vähendab püütavate liikide arvukust, teatud püügivahendite, näiteks põhjatraalide kasutamine kahjustab merepõhja elustikku. Kalapüügiga võib kaasneda mittesoovitud kalaliikide, mereloomade ning lindude kaaspüük ja hukkumine. o Meretaimede korjamine. Lisaks kalapüügile tegeletakse Eesti merealal meretaimede, eeskätt punavetika kogumisega, mida kasutatakse näiteks toiduaine- ning farmaatsiatööstuses. • Elusressursside kasvatamine: o Vesiviljelus. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus võib veekogule olla oluline reostuskoormuse allikas. o Põllumajandus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist. Lisaks pärineb hajukoormus ka muudest maismaalistest tegevustest, näiteks maaparandusest, metsandusest jm. • Meretransport. Meretranspordiga kaasnev mõju väljendub peamiselt saasteainete atmosfääri sattumise, tekitatud meremüra ja heitmete merre sattumise kaudu ning naftareostusohuna, mis võib häirida mereelustikku: 28  o Laevandus. Laevade ballastveemahutite kaudu võivad levida võõrliigid, mis mõjutavad kohalikku ökosüsteemi, viies selle tasakaalust välja. Pidev laevaliiklus põhjustab ka veealust müra, mis võib põhjustada füsioloogilisi ja käitumuslikke muutusi mereimetajatel, kaladel ja lindudel. o Sadamad. Laevade opereerimiseks on vaja ehitada sadamaid, süvendada laevateid ja akvatooriume. Nende tegevustega kaasnevad setete kaadamine, ehitusmaavarade ammutamine sadamarajatiste tarbeks, kütuste põletamisega kaasnevate kahjulike ainete heitmine välisõhku ja nende sadenemine merekeskkonda, aga ka ehitustöödega kaasnev meremüra ja laevaliiklus. o Laevaehitus. Laevu ehitatakse peamiselt maal, seetõttu selle mõju merekeskkonnale on suhteliselt väike. Vaatamata sellele võib see tegevus tekitada heitmeid õhku, jäätmeid ja heitvett, mis reostavad merd ohtlike ainete ja toitainetega. • Mere riigikaitseline kasutamine. Eesti mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja miinitõrje, kasutades mereala harjutusalana manöövrite tegemiseks ja laskeharjutusteks. Mere riigikaitselise kasutamisega kaasnevad tegevused, nagu miinide ja laskemoona laskude ja lõhkemise meremüra, plahvatuste lööklaine ning laskemoona toimimisel vabanenud kemikaalide sattumine merevette, mis avaldavad survet mereelustikule. • Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb heitmete sattumise oht merre ja laeva- või muu liikumisvahendi sõiduga kaasnev meremüra. Lisaks mõjutab inimeste kohalolek ja tegevus mereäärsetel aladel sealset looduskeskkonda, häirides näiteks looma- ja linnuliike, või kaudsemalt inimeste olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra jmt kaudu. Bioloogiline mitmekesisus, mereökosüsteem ja toiduvõrgud ei ole saavutanud head keskkonnaseisundit eespool loetletud tegurite koosmõju tagajärjel. Elustiku puhul on tegu keeruliste tunnustega, mis sõltuvad paljude olemasolevate ökoloogiliste ja inimtekkeliste survetegurite koosmõjust, millest mõned on tänaseni ebaselged. Teatud liikide puhul sõltub nende seisund kliimateguritest (näiteks viigerhüljes). Lindude seisundit mõjutavad lisaks põhiasurkondade ja pesitsusalade olukord väljaspool Eesti mereala. Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel on raportis jõutud järeldusele, et tulevikus võivad suure tõenäosusega kasvada meretranspordi, turismi, merevesiviljeluse ja energeetikaga seotud merekasutus. Samuti on täna trend põllumajandusest tuleneva lämmastiku ja fosfori hajukoormuse suurenemiseks. Sellega seoses võib suureneda surve eutrofeerumise, ohtlike ainete ja võõrliikide valdkonnas. Samuti võib kasvada surve taristu rajamisest. Juhul, kui eutrofeerumise tase jääb kõrgeks ning saasteainete sisaldus meres ei vähene, halveneb üldine inimeste heaolu ja tervis. Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele, vesiviljelusele. See tähendab, et juba kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Eesti vetes on uputatud erinevaid laevu. Neist paljude puhul võib kütus ning määrdeained vrakkide degradeerumisel üha suurema tõenäosusega suurtes kogustes lekkima hakata. Lisaks 29 võivad sõjalaevade vrakid kujutada keskkonnaohtu neil leiduvate lõhkekehade ning varasematel põhjatraalpüügi aegadel laevadele takerdunud kummitusvõrkude tõttu. 4.10 Metsanduse korraldamise tegevussuund Eesti metsandust korraldatakse metsanduse arengukava kaudu. Hetkel kehtib arengukava aastateks 2011–2020, mis näeb eesmärkidena ette: • tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine; • luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, sealhulgas töökohtade säilitamiseks ja loomiseks; • suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse; • tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet; • mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades; • tõhustada erametsade majandamist. Uus arengukava (MAK2030) valmib eeldatavasti 2022. aastal. Selle üldeesmärk on Eesti metsanduse kestlikkuse tagamine. KEVADe programmi koostamisaegse hetkeseisuga väljatöötatud MAK 2030 alaeesmärgid on: • Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, indikaatoriteks: o soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaikade ja metsaliikide arv o halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala (ha/a) o turbe- ja valikraiete pindala osakaal küpsete metsade raiete pindalast (%) • Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline, indikaatoriteks: o puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevustele (tuhat eurot/a) o metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv (%) o tulundusmetsade osakaal metsamaast (%) • Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega, indikaatoriteks: o riigimetsa külastatavus (miljon külastust) o kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala (ha) o osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud (%) Uue arengukava silmapaistvaimaks erisuseks on eesmärk panustada metsanduse lisandväärtuse loomisele. Eelduslikult annab see märkimisväärse panuse Eesti majandusnäitajatesse. Ühtlasi põhjendab see paremini metsamajandusega põhjustatud keskkonnakoormust. Muutused metsanduses ei mõjuta üksnes looduskeskkonda ja majandust, vaid ka sotsiaal- ning kultuurikeskkonda. Nende mõjude hindamiseks on uue metsanduse arengukava koostamisse kaasatud erialaeksperdid, kes viivad läbi keskkonnamõju strateegilise ja muude oluliste mõjude 30 hindamise. Töö on sisult sarnane KEVADe protsessi raames läbiviidava mõjude hindamisega. Kuna metsanduse arengukava koostatakse eraldiseisva dokumendina ja ka mõju hinnatakse KEVADest eraldi, ei ole põhjust KEVADe raames metsanduse mõju põhjalikult hinnata. KEVADe koostamisel võetakse arvesse MAK2030st saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. 4.11 Maatoimingute korraldamise tegevussuund Nõudmised maa ja sellega seotud info kvaliteedile ja kättesaadavusele (nt avaandmed ja digilahendused) kasvab ajas, kuna maa on üha suureneva väärtusega piiratud ressurss. Järjest enam on tarvilik suunata maakasutust paindlikult ja kasutada maakasutuses säästlikke võtteid, et kohaneda keskkonnamuutustega (sh kliimamuutustest tulenevate tagajärgedega). Maatoimingutealast kompetentsi ja pikaajalist kogemust omab Eestis peamiselt Maa-amet, mis pakub vajalikke teenuseid muu hulgas paljudele riigiasutustele ja KOVidele (nt maa omandamine, hindamine, riigimaade haldamine, lepingute sõlmimine, maakorraldus). Samas ei toeta projektipõhine rahastus ja ühtse poliitilise koordineerituse puudumine järjepidevat praktikat, püsivat kompetentsi ning teenuste arendamist. Koondades maa füüsilised, õiguslikud ja majanduslikud andmed, regulatsiooni, tööprotsessid ja infosüsteemi teenused ühtseks maatoimingute platvormiks, suudetaks paremini tagada kinnisomandi otstarbekam ja jätkusuutlikum planeerimine, kasutamine ning majandamine. 4.12 Ruumiandmete tagamise tegevussuund Poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste tegemiseks, sealhulgas kõikide planeeringutasemete (üleriigilisest planeeringust detailplaneeringuni) ja liikide (nt eriplaneering, teemaplaneering) juures, on vajalik otsuste aluseks olevate andmete kättesaadavus, kvaliteet ja kasutatavus. Looduskeskkonda puudutavate andmete puhul on eelkõige oluline andmete olemasolu ruumikujul. Täna on otsuste aluseks olev põhiline looduskeskkonna ja inimese loodud keskkonna (nt hooned, teed, elektriliinid) ruumiinfo juba kättesaadav (nt Maa-ameti erinevad avalikud kaardirakendused ja Keskkonnaagentuuri looduskaitselised kaardiandmed). Arvestades, et nii looduskeskkonna kaitse kui ka planeerimisvaldkonna küsimused lähevad järjest spetsiifilisemaks ja kohapõhisemaks, on oluline tagada erinevate osapoolte loodavate uute ruumiandmete avalik kättesaadavus, ühildatavus ja koostoime. Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt ruumiandmete tegevussuunda. Maakattetüüpide ja tehislike objektide info aluseks on Eesti topograafia andmekogu (ETAK). See on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluline osa Maa-ameti andmebaasipõhises topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. ETAKi vektorandmetest toodetakse Eesti põhikaarti, kaardirakenduste hübriidkaarti jne. Suures osas põhineb ETAKi stereofotogramm-meetrilisel kaardistusel. Igal aastal korraldatakse Eestis ülelende, mille tulemusel luuakse ortofotod ning tehakse aerolaserskaneerimine. Selle 31 tulemusena uueneb Eesti ortofoto kaart ja reljeefikaart iga nelja aasta tagant. Lisaks eelnimetatutele tehakse ülelendudel kaldaerofotosid (võimaldab objekte täpsustada nurga alt vaadatuna), mis on osutunud väärtuslikuks töövahendiks ruumilistele planeerijatele, mõju hindajatele ja teiste valdkondade esindajatele. Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni (sh maardlate andmestikku), ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud. Pakutav ruumiandmestik on rikkalik. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et kogu informatsiooni jagatakse tasuta, see on lihtsalt ligipääsetav ja kooskasutatav veebirakenduse kaudu ühest kohast ning suures osas alla laetav või kasutatav veebiteenusena, nagu WMS või WFS. Maa-ameti kaardirakendus on Eesti keskne ruumiandmete infoallikas, mida kasutavad paljude töövaldkondade inimesed, nagu notarid, planeerijad, keskkonnakonsultandid, põllumajandustootjad jne. INSPIRE direktiiv toetab ühtse ligipääsu põhimõtte rakendamist, mis tähendab, et kõikidele ruumiandmetele pääseb ligi ühest punktist. Eestis on selleks kontaktpunktiks ette nähtud Maa- amet. Seega tuleb tagada, et praegu mujal esitatavad ja hoitavad ruumiandmed (miks mitte ka seire jm andmed) oleks leitavad ka Maa-ameti platvormil. Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab alla laetaval viisil ruumiandmeid Keskkonnaagentuur, kes valdab peamiselt looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt kaitstavate liikide täpsemad andmed, reostunud objektid, veemajanduskavadega seotud informatsioon). Osa infost on vabalt alla laetav, ülejäänule pääseb juurde üksnes registreerides ja huvi põhjendades. Keskkonnavaldkonnas on loodud veel mitmeid andmebaase, milles talletatakse ruumiliselt esitamisvõimalikku informatsiooni. Peamiselt on selleks seireandmed. Spetsiifilisemate vajaduste rahuldamiseks on ruumiandmete kättesaadavust võimalik veelgi parandada. Näiteks on probleemiks kohatine keskkonnaandmebaaside paljusus (keskkonnalubade andmebaas, veekataster, veespetsialisti töölaud, välisõhu seire andmebaas, keskkonnaregister jne). See killustab keskkonnamõju puudutavat informatsiooni, muudab pildi segaseks ning vähendab erinevate andmete omavahelise sünergia saavutamise võimalust. Mõningane probleem on keskkonnalubade põhjal esitatavate seireandmete kättesaadavusega. Osati esitatakse need endiselt aruandena, mitte sissekannetena andmebaasi, ja seetõttu ei ole need automaatselt andmetöötluses kasutatavad. Tihti aga omab seireandmete kogum olulist väärtust (saab hinnata muutusi piirkonnas, mitte ainult objektil, saab hinnata trende, mitte üksnes hetkeolukorda jm) võrreldes eraldi kannetena üksikaruannetes. Sünergiavõimalusi on ka väljaspool keskkonnavaldkonda. Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart), Põllumajandusuuringute Keskuse mulla kaardirakendused, ehitisregister ja teeregister. Laiemalt tuleks vaadata ka ühise rahvusvahelise taksonoomia rakendamist, et oleks vähem tõlkimist ja sellest tulenevat müra andmete vahetamisel. 32 Analüüsimist vajab andmebaaside osalise koondamise vajadus. Näiteks võib see aidata vähendada andmete kogumisele kuluvat ressurssi (nt osaliselt ühendada joogivee ja põhjaveeseiret). Lisaks tuleb kaaluda võimalust suurema osa info avaldamist ühe akna (veebirakenduse) kaudu, mis võimaldab huvirühmadel lihtsamalt kätte saada neile olulist informatsiooni (nt põllumajandustootjatele kõikide veekaitsepiirangute ruumilised andmed ühest kohast). Alustada tuleb riigi kogutud ruumiandmete kaardistamisega. Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile ühest pöördumispunktist/teenusest. Ühe pöördumispunkti kasutamine võimaldab andmeid omavahel ühtlustada. Lepitakse kokku andmete esitamise standard, mis annab kindluse, et erinevate osapoolte loodud andmed on vaadeldavad samadel tingimustel (ühtsed täpsusastme põhimõtted, sama koordinaatsüsteem, sama kõrgussüsteem, samad alusandmed jne). Standardiseerimine ja andmete korrektne kuvamine eeldab kompetentsi, mis on olemas Maa- ametil. Töövoogude jaotus (kes loob, kes kogub, kes esitab ja kes kuvab) tuleb kokku leppida teemade kaupa asutuste kompetentsi ja ülesannete põhjal. 4.13 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, tegevussuund Keskkonnakorraldus on seotud keskkonnanormide, -standardite, -ekspertiiside, -auditite korraldamise ja keskkonnamõju hindamiste ning keskkonnalubade ja -tasude kaudu kõigi KEVADes käsitletud teemadega. Keskkonnakorralduse kaudu on võimalik toetada nii elurikkuse, kliimapoliitika kui ka ringmajanduse valdkonna edendamist. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua selline raamistik, mille sees oleks soodustatud keskkonnakestlikum tootmine ja tarbimine ning seda võimaldavate tehnoloogiate arendus. Seda soodustatakse näiteks vastavate teavituse ja protsesside juhtimise meetmetega (ökomärgised ja keskkonnahoidlikud riigihanked, samuti sektorite/organisatsioonide vaba tahte lepingud). Keskkonnakorraldus hõlmab ka õiguslike raamide seadmist keskkonnakaitselubade ja eriti spetsiifiliste tegevuste puhul komplekslubade nõuetega. Mõjude piiramisele eelneb keskkonnamõjude või strateegiline keskkonnamõjude hindamine, et tuvastada tegevuse kõige tõhusamad keskkonnakestlikud alternatiivid. Keskkonnaseisundit seiratakse keskkonnaseire meetmetega nii riiklikul, KOV kui ka ettevõtte tasandil. Lisaks traditsioonilisele keskkonnakaitseloa regulatsioonile on üha olulisem hinnata ringmajanduse põhimõtete järgimist – sisendressursi kasutamise efektiivsust (asendades võimaluse korral ressursse teisese toormega), kemikaalide kasutust ja tekkinud toote hilisemaid kasutusvõimalusi kas korduskasutusena või uuesti sisendressursiks ümbertöötlemise kaudu. Uus ja ilmselt majandust struktuurselt ümber kujunema suunav mehhanism on ka kestliku rahastuse meetmete pakett, mis finantsinstitutsioonide tegevuse kaudu edendab peamiselt 33 keskkonnakestlikke projekte ja tegevusi. Ühtne raamistik iga tegevusala jaoks selle kohta, mis on pikaajaliselt keskkonna jaoks kestlik, loob võimaluse võtta ühiseid samme kiiremini ja leida selleks vajalikud rahalised vahendid finantssektorist. Varem väljastati Eestis valdkondlikke keskkonnalube: välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, kasvuhoonegaasidega kauplemise luba ja lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel koondati 2019. aastal kõik varasemad loatüübid üheks keskkonnaloaks. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutamiseks, paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks, jäätmete käitlemiseks ja maavara kaevandamiseks. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise õigusega keskkonnaluba reguleerib muuhulgas ka kasvuhoonegaaside emissiooni, mis on kliimapoliitika valdkonnas keskne teema. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba. Keskkonnakomplekslubasid (edaspidi kompleksluba) väljastatakse tööstusheite seaduse alusel suure keskkonnaohuga tööstuslikeks tegevusteks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Kompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses. Kompleksloa andmisel hinnatakse kavandatava tegevusega tekkivate heidete mõjusid keskkonnaelementidele kompleksselt. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, välisõhk ja pinnas) teise ning on kaudselt seotud ka elurikkuse säilimisega. Kompleksloa omajal on kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat ja järgida heite piirväärtusi. Keskkonnatasude eesmärk on vähendada võimalikku kahju, mis tekib loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega (keskkonnatasude seadus § 4 lg 1). Lisaks on selliste tasude rakendamise eesmärk suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, mis on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega, kuid ka elurikkusega (nt elupaikade säilimise või intensiivse kalapüügi ohjamise kaudu). Tulenevalt keskkonnatasude seadusest jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks (keskkonnatasude seadus § 3 lg 3). Viimasel on otsene seos kliimapoliitikaga tulenevalt kasvuhoonegaaside heitele rakendatavast saastetasust (keskkonnatasude seadus 3. ptk), kuid samuti ka elurikkusega (elukeskkonna kvaliteet, eriti aktuaalne veekogude eutrofeerumist põhjustavate fosfor- ja lämmastikühendite puhul, sealhulgas õhu kaudu leviv ammoniaak), ning ringmajandusega (suund saaste vähendamisele näiteks koristusjääkide ja biojäätmete ning reoveesette ringlussevõtu kaudu). Keskkonnakorraldus on tihedalt seotud ka seireandmete olemasoluga (nt keskkonnamõju hindamise raames), mida mitmes valdkonnas on siiski seni veel puudulikult (nt süsinikku siduvate orgaaniliste muldade vananenud mullakaart; ilmavaatluste andmed ei ole hõlpsasti alla laaditaval kujul; päikesekiirgust vaadeldakse, kuid, erinevalt teistest ilmavaatlusandmetest, ei kuvata lähi-reaalajas (vt ptk 4.15. Ilmainfo tagamine). Seega on jätkuvalt üheks keskkonnaseire „pudelikaelaks“ seireandmete kasutatavaks tegemine. Suure 34 hulga keskkonnaandmete taaskasutamine on raskendatud, kuna olemasolevatele andmetele liigipääs avaliku sektori eri asutuste vahel või ka kolmandatele osapooltele on piiratud. Seetõttu nähakse KEVADes olulisena üha arenevas digiriigis avaandmete kaudu andmete ligipääsu lihtsustamist. Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete digitaliseerimist, kättesaadavust ja ajakohasust. 4.14 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Alates 2008. aastast tehtavad keskkonnateadlikkuse uuringud näitavad, et Eesti elanike huvi keskkonnateemade vastu on üldiselt suur ning hoiakud loodushoidlikud. Siiski on vajaka süsteemsest mõtteviisist ning oskusest seostada oma igapäevaseid valikuid globaalsete keskkonnaprobleemidega. Ka Eurobaromeetri küsitlustulemused näitavad, et Eesti elanikud näevad kliimamuutusi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem olulise globaalse probleemina ning peavad siinkohal iseenda käitumise muutmisest tähtsamaks riiklikke regulatsioone. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Selleks, et keskkonnainfo oleks hõlpsamini kättesaadavam ja kasutatavam, arendab Keskkonnaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga välja keskse Keskkonnaportaali, mis edaspidi pakuks „väravat“ eri andmebaasides paiknevatele keskkonnaandmetele. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrval on aga oluline luua võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda, sealhulgas suunduda keskkonnakahju tagajärgedega tegelemiselt (näiteks jäätmete sortimine) nende ennetamisele. Samuti on vaja pöörata tähelepanu keskkonnateabe kättesaadavusele eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmades. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on moodustatud juhtrühm ministeeriumi ja haldusala esindajatest, et kujundada ministeeriumi strateegiline vaade, kuidas ühiskonnas keskkonnateadlikkust suurendada, töötada välja selle hindamiseks vajalikud mõõdikud ning planeerida edasised tegevused. „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring 2020“ toob välja ka vajaduse väärtustada vastutustundlikku ettevõtlust, mis aitab tagada efektiivse infovahetuse (sh keskkonnateadlikkuse) nii tarneahelas kui ka ettevõttes endas. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks toetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist igal aastal tegevusi, mis edendavad kestliku 35 keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist. 2022. aastal on programmi eelarve 1 850 000 eurot. 4.15 Keskkonnahariduse tegevussuund Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui kestlikku arengut toetavat haridust, olukord Eestis on hea. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad (OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring, 2018). Koolid ja lasteaiad lähtuvad riiklikest õppekavadest (Põhikooli riiklik õppekava, 2011 ja Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2011). Neis on eraldi kirjeldatud õppekava läbiva teemana „Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Üldpädevustena tuuakse välja loodusteaduslik pädevus ja loodusliku mitmekesisuse väärtustamine. Samuti viidatakse õppimisvõimalustele avatud ja mitmekesistele õppekeskkondadele. Koolieelsete lasteasutuste õppekavas ja üldhariduse õppekavades on hetkel toimuva õpitulemuste kaasajastamise käigus uuendatud ka keskkonna ja ökoloogia teemad ning eraldi rõhutatakse keskkonnaalaste teadmiste tähtsust rohepöörde õnnestumiseks. Siiski ei ole kestliku arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, põhjuseks nii õpetajate pädevuse kui ka toimevõime puudus. Probleemiks on ka loodusainete õpetajate järelkasv – OSKA uuringuaruanne (2018) toob välja, et huvi eriala vastu on väike, samas aga õpetajate vajadus suur ning töötavate õpetajate keskmine vanus kõrge. Seoses kõrghariduse alarahastusega võib eeldada negatiivset mõju ka keskkonnaerialade pakkumisele ülikoolides. Kogu Eestit katab keskkonnahariduskeskuste võrgustik, mille pakutavates õppeprogrammides osalemist toetatakse süsteemselt KIKi kaudu. Keskuste ja õppeprogrammide informatsioon on kõigile kättesaadav Keskkonnaameti hallatavas infoportaalis (vt www.keskkonnaharidus.ee). Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vastu võetud Keskkonnateadlikkuse ja - hariduse tegevuskava, millele toetudes on alustatud süsteemset mitteformaalhariduse kvaliteedi parandamist. Alates 2019. aastast on Eesti Keskkonnahariduse Ühing vedanud eest õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist ja kvaliteedihindamist, mille kaudu omistatakse kriteeriumitele vastavatele haridusprogrammidele kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Kvaliteediprogrammi järgmist etappi keskkonnahariduskeskuste juhendajate kompetentsimudeli ja enesehindamisvahendi väljatöötamiseks alustati 2021. a sügisel. Oluline on tagada nende protsesside jätkuvus ning seotus formaalharidussüsteemi arengutega. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks aluspõhimõtteks on ühiskonna ja looduskeskkonna kestlik areng. Samas tuuakse välja, et formaalõppes peaksid tekkima võimalused paremini arvestada avatud õppekeskkondades, sealhulgas keskkonnahariduskeskustes, õpituga. Tähelepanu tuleks pöörata ka 2021. a kevadel UNESCO konverentsil vastu võetud kestliku arengu hariduse Berliini deklaratsioonis toodud soovitustele, sealhulgas kestliku arengu hariduse integreerimisele elukestva õppe võimalustesse ja erinevatesse haridustasemetesse, samuti õpetajaharidusse. 36  4.16 Ilmainfo tagamise tegevussuund Info tootmise viisi järgi jaguneb ilmainfo kaheks suhteliselt eraldiseisvaks, kuid kaudset seotud osaks: vaatlusandmed ja ilmaprognoosid. Vaatlusandmed saadakse otse vaatlusvõrgust (maapealsed vaatlusjaamad, raadiosondid, ilmaradarid, vaatluspoid merel, mõõtmised laevadelt, lennukitelt ja ilmasatelliitidelt). Ilmaprognoos saadakse numbrilisest ilmamudelist neljamõõtmeliste (kolm ruumimõõdet ja aeg) andmehulkadena, mis sisaldab regulaarselt paiknevate ruumipunktide ilmaparameetreid, nagu õhurõhk, temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus ja suund jne. Väljundfaili standard on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) GRIB-formaat. Vaatlusandmed, mis edastatakse WMO globaalse vaatlussüsteemi GOS (Global Observing System) kaudu prognoosikeskustesse, on sisendiks prognoosmudelitesse. Mudel arvutab ilmastikutingimuste hetkeolukorrast ja füüsikaseadustest lähtudes prognoosi lähemateks ööpäevadeks. Oluline on seejuures teada, et atmosfääri üleilmse liikumise tõttu vajatakse prognoosiks ka üleilmset andmehõivet, mistõttu ainult Eesti vaatlusandmetele tuginedes Eesti ilma prognoosida ei saa. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on prognostiline väärtus GOS globaalse andmehõive osana. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on oluline roll kohaliku prognoosi täpsuse suurendamisel, kliimaanalüüside jaoks, riigisiseste ilmaga seotud riskide hindamise jaoks ning paljuks muuks riiklikuks otstarbeks. Nimekiri rahvusvahelistest projektidest, organisatsioonidest ja konsortsiumitest, milles Keskkonnaagentuur Eesti esindajana osaleb: • Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) • Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) • Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) • Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) • Numbrilise ilmaprognoosmudeli konsortsiumid HIRLAM (kuni 2025)/ACCORD (al 2021 ühendatud) • NORDMET/United Weather Centres (UWC)/MetCoop Ilmavaatlused Eestis vastutab ilmavaatluste eest Keskkonnaagentuur. Seirevõrgus on 111 jaama, mille hulgas on 26 WMO standardile vastavat põhivõrgu meteoroloogiajaama, ranniku-, hüdromeetria-, sademete mõõtejaamad, lennumeteoroloogia jaamad ning kaks ilmaradarit (Tallinn-Harku ja Sürgavere). Tallinn-Harku jaamas lastakse kord ööpäevas üles raadiosonde. Maapealse WMO seirevõrgu territoriaalne katvus on valdavalt hea. Aarhusi konventsioon ja avaandmete direktiiv näevad ette, et keskkonnaandmed, sealhulgas ilmaandmed peaksid olema tasuta avalikult kättesaadavad, kuid Keskkonnaagentuuril ei ole andmete allalaadimiseks vastavat keskkonda. Rakendusliidese loomine avaandmete nõuete järgimiseks on töös. Keskkonnaagentuuri ilmateenuste veebilehel saab andmetabeleid näha tunnise vaatlussammuga, arhiveeritud andmeid saab küsida teabenõude korras. Varasemate aastate tunniandmed on staatiliste tabelitena kättesaadavad rubriigis ajaloolised ilmaandmed. 37 Lisaks Keskkonnaagentuurile toodab tunnise sammuga ilmaandmeid avalikuks kasutamiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) neljas vaatluskohas: Tallinnas (loomaaia territooriumil), Aseris (Ida-Virumaa), Külitsel (Tartumaa) ja Uulus (Pärnumaa). Nende andmete kogumisel ei lähtuta mitte WMO standardist, vaid EKUKis kasutatava Airviro õhusaaste seiresüsteemi vajadustest. Selliste vaatlusandmete eeliseks on aga mõõtmised kolmel eri kõrgusel 22 m kõrguses mastis, mis võimaldab hinnata atmosfääri pinnakihi kihistumist ja hajumistingimusi. Õhusaaste seire mõõtmiste tulemused (sh ilmavaatlused mastides) on vabalt kättesaadavad Eesti välisõhu kvaliteedi portaalist (vt www.ohuseire.ee). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teeb regulaarseid temperatuuri, tuule ja õhuniiskuse mõõtmisi Eesti Keskkonnaobservatooriumi struktuuri kuuluvas SMEAR-Estonia mõõtejaamas Järvseljal (Tartumaa). Andmeid kogutakse mastis kõrgustel 30, 50, 70, 90 ja 110 meetrit maapinnast. Need on teadusmõõtmised, mistõttu tuleb andmete kasutamises uurimisrühmaga iga kord kokku leppida. Ilmaprognoosid Ilmaprognooside eest vastutab Keskkonnaagentuur. Praegu saab Keskkonnaagentuur prognooside koostamiseks vajalikud mudelarvutuse tulemused otse Euroopa Keskpika Ilmaprognoosi Keskuselt (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), mille liige Eesti on. Prognooside aluseks on ECMWF globaalmudel, mille horisontaalne võrgulahutus (võrgupunktide vahekaugus, mis määrab mudelis käsitletavate nähtuste minimaalse ruumilise ulatuse) on umbes 9 km ja võrgupunktid paiknevad atmosfääri 137 kihis). Lisaks kasutatakse piiratud ala mudeli MEPS väljundit (horisontaalne võrgulahutus on 2,5 km ja vertikaalselt 65 kihti). KEVAD keskendub suuresti ekstreemsete ilmanähtuste prognoosimisele ja varajasele hoiatussüsteemile kliimamuutuse olukorras. Selleks on vajalik piirkondliku väga kõrge lahutusega (500 m või vähem) ilmaprognoosmudeli arendamine (nowcasting model – ülilühiajalise prognoosi mudel). Ülilühiajalise prognoosi mudel võimaldab anda prognoosi lähima 12 tunni kohta, et tagada õigeaegsed hoiatused suurte sademete, äikesetormide, trombide jm ohtlike ilmastikunähtuste kohta Eesti piirkonnas. Ülilühiajalise prognoosimise võime suurendamiseks osaleb KAUR MetCoOp koostöös, mille raames arendatav kõrgema resolutsiooniga MEPS katab suurel määral ka Eesti vajaduse. Numbriliste mudelite arenduseks kasutab Keskkonnaagentuur ECMWF arvutusressurssi ning otsib koostöövõimalusi akadeemiliste teadusasutustega mudeliarenduse vallas. Ilmainfo tagamise tegevussuunas on peamiseks probleemiks ebastabiilne ja suuremalt jaolt projektipõhine rahastus, mis pärsib nii prognooside täiustamiseks vajalikke IT-lahendusi (sh ilmamudeli arendust, lahenduste ülalpidamiskulusid) kui ka seirevõrgu plaanipärast arendamist. Lisaks on projektipõhine rahastus vastuolus pika planeerimisahelaga (ilmavaldkonna spetsiifilised IT-lahendused nõuavad koostööd eri asutuste vahel – Keskkonnaministeerium planeerib eelarvet, KeMIT hangib ja tellib KAURile sobivaid lahendusi). Samuti napib tippspetsialiste ilmamudelite arendamiseks (sh ECMWF ressursside laiemaks 38 kasutuselevõtuks), kaugseireks, andmebaaside ja rahvusvahelise (teadus)koostöö arendamiseks. Kriitilisel kohal on ebaatraktiivsed palgad. 39 5 KEVADe seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega Tulenevalt KeHJS § 36 lõike 2 punktist 3 peab KSH programm sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega. KEVADe seos keskkonnavaldkonna dokumentidega on selgitatud peatükis 2. Alljärgnevalt on kirjeldatud KEVADe seoseid teiste valdkondade strateegiliste dokumentidega, ministeeriumite valitsemisalade kaupa. 5.1 Haridus- ja Teadusministeerium • Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 KEVAD ja haridusvaldkonna arengukava on lähedalt seotud ühiskonna ja looduskeskkonna kestliku arengu läbiva põhimõtte kaudu. Õppeasutuste taristu ehitamisel peetakse oluliseks arvestada energiatõhususe põhimõtetega ja keskkonnasõbralikkusega. Toetatakse üldpädevuste arengut (nt digipädevus), spetsialistide ettevalmistamist (nt energeetika), keskkonnateadlikkust (sh eri asutuste ja ettevõtete vahelist tihedamat koostööd, teaduspõhist keskkonnahoidlikku ressursikasutust, kliimamuutuste temaatika käsitlemist) ja väärtushoiakute kujunemist (nt kliimasõbralikud hoiakute ja valikute toetamine). See kõik on eelduseks keskkonnainfo kättesaadavuse parandamisel, selle professionaalsel käsitlemisel ja sealjuures keskkonna kestliku arengu tagamisel. • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035 (TAIE on koostatud ja vastutada võrdsetel alustel peamiselt koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) Arengukava kolm suunda on teadussüsteem, teadmussiire ja ettevõtluskeskkond. Teadussüsteemi suuna ülesanne on tagada Eesti teaduse areng, mitmekesisus ja konkurentsivõime maailmamastaabis. See suund on kaudselt seotud keskkonnavaldkonna toimimisega keskkonnahoidu võimaldavate tehnoloogiate arengu ja spetsialistide olemasolu kaudu. Teadmussiire soodustab eri valdkondade teadmiste, tehnoloogiate ja ideede rakendust teistes valdkondades, parandades seeläbi ka ühiskonna kohanemisvõimet globaalsete muutustega (nt kliimamuutused) toimetulekuks. Seega on arengukaval lähedane seos keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamise metoodikate tõhustamisega ning keskkonnateadlikkuse suurendamisega. Samuti toetatakse arengukavas lineaarselt majandusmudelilt üleminekut ringmajandusele, ettevõtete ärimudelite kohandamist madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning jätkusuutlikke ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Sellega seostub arengukava kõigi kolme KEVADe valdkonnaga (elurikkus, kliimapoliitika, ringmajandus). 40 • Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Arengukavas tuuakse välja noorte olulisus ühiskonda (sh keskkonna valdkonda) edasiviiva jõuna. Seetõttu on kavandatud võimalused eri teemavaldkondade (sh keskkonna- ja kliimaküsimuste ning keskkonnateaduse huvialade) avastamiseks noorsootöö kaudu. Samuti toetatakse noorte omaalgatusi ja kodanikuaktiivsust, mis on sagedasti seotud keskkonnahoidlikkusega. Arengukavas nähakse olulise kohana ka noorte keskkonnateadlikkuse kasvu, mis võimaldab kasvatada hoolivust ja panustab keskkonnaprobleemidega seotud väljakutsetega toimetulekusse. • UNECE säästvat arengut toetava hariduse strateegia UNECE liikmesriikide piirkonnas säästvat arengut toetava hariduse strateegia põhiteemad on lisaks muule ka keskkonnakaitse, loodusressursside kasutamine ning bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus. Säästvat arengut toetava hariduse seisukohalt tuuakse olulisimana välja orienteeritus eetilisusele, näiteks vastastikuse sõltuvuse probleem inimese ja looduse vahel. Strateegias esitatud ühe põhitegevusena on multidistsiplinaarsete käsitlusviiside ja erialauuringutega loodus-, majandus-, riigi- ja sotsiaalsteaduste vaheliste seoste tugevdamine. Samuti on vaja „…tähelepanu suunata globaalsetele, regionaalsetele, riiklikele ja lokaalsetele keskkonnaprobleemidele, selgitades neid elutsükli analüüsi teel, ning keskenduda peale looduskeskkonna probleemide ka sotsiaal-majanduslikele aspektidele, mis mõjutavad nii loodust kui ka antropogeense surve all olevat keskkonda“. • Berlin Declaration on Education for Sustainable Development (Kestliku arengu haridust toetav Berliini deklaratsioon) UNESCO Maailmakonverentsil (mai 2021) vastu võetud deklaratsioon annab keskkonnahariduse põhisuunad järgnevaks kümneks aastaks. Sealjuures väärtustatakse säästva arengu hariduse integreerimist kõikidesse õppetasemetesse, keskkonna- ja kliimateemad õppekava põhikomponendina. Noori motiveeritakse tegutsema ja kaasa rääkima jätkusuutliku arengu soodustamiseks. Suund on ka digitaalsete ja rohetehnoloogiate rakendamiseks, mis tagaks turvaliselt ja vabalt kättesaadava info õppetööks või teadustööks. Deklaratsiooni seos KEVADega ilmneb keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevussuuna kaudu. 5.2 Justiitsministeerium • Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 2020–2023 Programm on kaudselt seotud KEVADega keskkonnalubade tegevussuunaga õiguslike aluste kaudu. Kaudne seos on ka keskkonnaandmetega, kuna need puudutavad ka avaandmete küsimusi. Peetakse oluliseks isiku õiguste kaitset tagava regulatsiooni vastavust nüüdisaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele. Tsiviilkohtumenetluses nähakse vajadust lahendada vaidlusi õigesti ja võimalikult lühikese aja jooksul ilma liigsete ressurssideta. Samuti peetakse vajalikuks panustada täitemenetluse reeglitesse, 41  mille kaudu ebaõiglust sagedasti kõrvaldatakse (nt keskkonnale ohtlike rajatise kõrvaldamine). Keskkonnakuritegusid peetakse programmis suure mõju ja kahjuga kuritegudeks, millele kriminaalpoliitika peab keskenduma. Keskkonnakuritegusid hoogustavad piiratud ressursi tingimused, mistõttu küsimused sel teemal muutuvad üha aktuaalsemaks kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest tingitud ressursside vähenemisel või kasutuse piiramisel. 5.3 Kaitseministeerium • Riigikaitse arengukava 2017–2026 Arengukava põhieesmärk on julgeolekuohtude maandamine ja elutähtsate teenuste kestlikkuse tagamine. Laiapindne riigikaitse, sealhulgas valmisolek võimalikeks hädaolukordadeks ja sõjalisteks ohtudeks, on eri määral seotud kiirgusohutusega, elutähtsate teenuste toimivuse kaudu energiamajandusega, läbi selle kliimamuutustega ja keskkonnaressursside kasutusega. Sõjalise kaitsega seoses on oluline merenduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine, millel võib olla mõju merekeskkonnale ja -elustikule. Samuti võib teatud piirkondades väljaõppe- ja harjutusalade kasutuselevõtt mõjutada negatiivselt looduskeskkonda. Kuigi arengukavaga planeeritakse mõjude vallas ka keskkonnaalaste riskide maandamismeetmeid, millel võib olla positiivne kokkupuude KEVADega, ei toeta arengukava tõenäoliselt suures osas keskkonnavaldkonna eesmärke. • Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika (kinnitatud juuli 2021) Selle dokumendi eesmärk on Kaitseministeeriumi valitsemisalas loodushoiuga arvestamine ja riiklike kliimaeesmärkide toetamine süsinikuheite ja jooksvate kulude vähendamise kaudu. Kaitseministeeriumi valitsemisala maastikuhoolduskava koostamise käigus tehtavad uuringud koguvad ruumiandmeid, mis panustavad muuhulgas ka kliimamuutuste uurimisse (nt mulla süsinikusisaldus) ja elurikkuse seiresse. Kaitseväe päikeseelektri tootmine ja üleüldine plaan tõhustada ressursikasutust seostub heitmete vähendamise kaudu samuti kliimavaldkonnaga. Õhusaaste ja kliimaga on seotud ka jalgrataste ning hübriid- ja elektriautode üha suurem kasutuselevõtt majandussõidukitena ja liikuvuskorralduse tõhustamine. Ringmajandusega seotult on oluline osa messinghülsside metallina müümisel ja üleüldisel plaanil suunata rohkem materjale taaskasutusse. Lisaks plaanitakse rakendada keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgiga teha keskkonnahoidlikumaid otsuseid ja tutvustada keskkonnavaldkonna tegevusi ka avalikkusele. Poliitika toetab kaudselt ka võimalike keskkonnavaldkonda kuuluvate innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. 42  5.4 Kultuuriministeerium • Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 (Sport 2030) ja selle rakendamise aluseks olev spordiprogramm 2021–2024 KEVADega on otseselt seotud „Sport 2030“ punkt 7.9 („Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid“). Kaudsemalt on seotud punktid 5.6 („Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav.“) ja 8.3 („Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi“). Keskkonnateadlikkuse valdkonnas aitab keskkonnaharidus (matkade jt sarnaste tegevustega) suurendada Eesti elanike, eriti noorte, liikumisaktiivsust. • Kultuuri arengukava 2021–2030 (Kultuur 2030) Arengukavaga tahetakse kujundada avalikku ruumi viisil, mis toetab keskkonnaeesmärkide saavutamist, on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutustega kohanemist. Soov on arendada kestlikke toimemudeleid, soodustada kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendada ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, muuta kultuuritaristu vastupidavaks kliimamuutuste mõjule ja hoida kultuurimaastike kujundamisel elurikkust. Plaan on juurutada keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetada kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärke vähendamaks kultuurivaldkonna keskkonnamõju. • Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Arengukavaga toetatakse muuhulgas Eesti rahvusriigi kestlikkust keele, kultuuri ja majanduse arengu kaudu. Samuti toetatakse eri rahvuste lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eestis. Seos KEVADega tuleneb keskkonnateadlikkuse tegevussuuna kaudu, kus tuleb arvestada Eesti elanike erineva keelelis-kultuurilise taustaga ning elanike kasutatavate infoallikate erinevusega. 5.5 Maaeluministeerium • Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. aastaks Strateegia peamised eesmärgid on vähendada mulla degradeerumist, taastada süsinikutalletuse potentsiaal ja saavutada maasektoris kliimaneutraalsus 2035. aastaks, vähendada keskkonnasaastet ning tagada pinna- ja põhjavee hea seisund. Sellega on 43  mullastrateegia otseselt seotud KEVADega peamiselt elurikkuse ja kliimapoliitika valdkondade ning ka mitmete muude tegevussuundade kaudu. • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 Strateegiakava üks eesmärk on edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid. Plaanitakse panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Suund on kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) jätkusuutlikul ja tõhusal majandamisel. Soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Seostub KEVADega otseselt. • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Seostub otseselt KEVADe elurikkuse, kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkonnaga, muuhulgas vee- ja merekeskkonna kaitse, keskkonnalubade ja -tasude ja keskkonnateadlikkuse tegevussuundadega. • Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023 Tegevuskava eesmärk on jõuda keemiliste taimekatsevahendite kasutamiseni vaid reaalse vajaduse korral ja arvestavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Selleks plaanitakse muuhulgas parandada keskkonnateadlikkust nii taimekaitsevahendite kasutajate hulgas kui ka saaduste tarbijate seas. Samuti soodustatakse sellealaste teadusuuringute tegemist. Tegevuskava seostub eelkõige KEVADe elurikkuse valdkonnaga ning keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevussuunaga. • Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027 Programmiga luuakse eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks kui ka nendega kohanemiseks. Geneetilise ressurssi kättesaadavaks tegemine teadus- ja arendustegevuseks ja õppetööks edendab keskkonnaharidust, -teadlikkust ja ka ruumiinfo tagamist. • Sordiaretusprogramm 2020–2030 Sordiaretusprogrammiga tagatakse põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv valik. Ühtlasi aitab see kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas uute Eestisse jõudvate kahjuritega. Eesmärk on ka põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamine (nt mahetootmiseks sobivate sortide abil või sordipõhise agrotehnika väljatöötamisega). Sordiaretusega seotud (populaar)teaduslike publikatsioonide kasvu eesmärgil on otsene seos on ka keskkonnaharidusega ja -teadlikkusega. 44 • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava 2014–2020 ja sellega seotud Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020 (kehtivad kuni 2023. aastani, kuni tuleb Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskava) Rakenduskava eesmärgid on (i) arendada kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsat, jätkusuutlikku ja kasumlikku keskkonda; (ii) parandada ranna- ja sisevete kalanduse majanduslikku elujõulisust; (iii) tagada ressursside optimaalne kasutus; (iv) suurendada järelevalve efektiivsust; (v) edendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. Dokumendid on seotud KEVADega peamiselt veevaldkonna ja keskkonnahariduse tegevussuundade kaudu. 5.6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK2030) Seos KEVADega on otsene. Kava riiklikud eesmärgid on vähendada CO2-heidet, suurendada energiatõhusust ja -julgeolekut, tõhustada energia siseturgu ning edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet nendes valdkondades. Kuna eelnevalt nimetatud kava on koonddokument, mille eesmärgid ja meetmed tulenevad valdkondlikes arengudokumentides ja poliitika põhialustes sätestatust, pole siinkohal tarvidust sisust täpsemat ülevaadet anda (ja seda korrata). • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK pikendamisel aastani 2035) Arengukava on tihedalt seotud KEVADega eelkõige kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkondade kaudu. Meetmed on suunatud nii energiatõhususe kui ka ressursitõhususe saavutamisele eesmärgiga vähendada muuhulgas ka süsinikuheidet ja jäätmeteket. Hinnatud on Eesti energiaressursse (sh metsa ja põlevkivi energeetilist potentsiaali). Koostatud on võrdlus eri kütuste ja kütusevabade (päike, tuul, hüdroenergia) energiatootmise tehnoloogiate keskkonnamõju (sh mõju ökosüsteemide kvaliteedi) kohta. Eesmärk on tarbida energia lõpptarbimisest vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat. Erinevate meetmete kavandamisel on arvestatud ka Natura mõju hindamise tulemustega. Arengukava eesmärk on ühtlasi ka edendada teadus- ja arendustegevust energeetikavaldkonnas, mis võimaldaks energiamajanduse eesmärke efektiivsemalt saavutada, olles seeläbi kaudselt seotud nii KEVADe keskkonnahariduse kui ka keskkonnainfo tegevussuunaga. • Ehituse programm aastateks 2021–2024 (lisaks ka „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“) Eesti ehitussektoril on oluline roll meie kliimapoliitiliste eesmärkide täitmisel, kuna 50% kogu tarbitud energiast tarbitakse just hoonetes. Programmi jätkusuutliku ehituse ja planeerimise meetme eesmärk on muuhulgas tagada ehitiste võimalikult keskkonnasäästlikud ja energiatõhusad lahendused. Sealjuures edendatakse ehitatud 45  keskkonna jätkusuutlikku arengut; arendatakse ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistrit; korraldatakse ehitistega seotud teabe töötlemist ning riiklikku järelevalvet. Seetõttu on programm lähedalt seotud KEVADe kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkonnaga, kuid ka maapõueressursside kasutamise ja metsanduse tegevussuunaga. Ehitiste energiatõhususe poliitika kujundamisel ollakse avatud ka tehnoloogilisele innovatsioonile ja tagatakse oskusteave ehitiste keskkonnasäästlikkusest nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Seetõttu seostub programm ka KEVADe keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuunaga. • Küberturvalisuse strateegia 2019–2022 Strateegia üheks prioriteediks on tagada küberturvalisus (sh andmekogude ja infosüsteemide kaitse) ja sellealase teadlikkuse suurendamine nii riigi- kui ka erasektoris, mis seostub mõneti KEVADe keskkonnainfo tagamise tegevussuunaga. • Tööstuspoliitika roheline raamat Tööstuspoliitikas soovitakse investeeringutega tootmisesse toetada ressursi kestlikku kasutamist (sh ringmajandust). Plaanis on luua paremad teadmised (nt tehnoloogiaalased ja keskkonnamõju uuringud) Eesti loodusvarade kestlikuks kasutamiseks. See on aluseks loodusvarade majandamisele ja seostub otseselt KEVADega. Suund on ekspordi osakaalu suurendamisel, millel on eeldatavalt seos kliimapoliitikaga (kasvuhoonegaaside heide) ja elurikkusega (transporditaristu arendamine). Keskkonnatasul ja -lubadel on selgelt seos ressursimahuka tööstuse konkurentsivõime küsimustega, kuid ka üleüldise tööstussektori kasvuvõimekusega. • Digiühiskonna arengukava 2030 Seos KEVADega on otsene. Digiriigi arendamisel valitakse võimalusel kõige kliima- ja keskkonnasäästlikumad lahendused. Need võimaldavad vähendada üleliigset loodusressursikulu (asendatakse paberkandjal infovahetuse või füüsiliselt kohalesõitmise vajadus, kasutatakse päikeseenergial töötavaid servereid). Digilahendused tõhustavad ka keskkonnaseiret. Lisaks võimaldavad need luua kiiremat analüüsivõimet ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ja nendele reageerimist. Suurendatud infosüsteemide kaitse on oluline keskkonnainfo tagamisel. • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Arengukava üks eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Seetõttu on põhifookus on kestliku transpordi arendamise poliitikal (transpordivahendite ja - süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine). Arengukavaga kasvatatakse transpordi keskkonnahoidlikkust. Samuti edendatakse alternatiivkütuste tarbimist. Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Lähtutakse põhimõttest „kasutaja maksab“ ning koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel. 46  Peetakse oluliseks arvestada ringmajanduse põhimõtetega ja tõhustada loodusvarade kasutust transporditaristu disainimisel. Lisaks toetatakse energiasäästu ja keskkonnahoidu soodustavate tehnoloogiate (nt vesinikenergia, uudsete energiasalvestite) arendamist. Seega on otsene seos KEVADega, eriti kliimapoliitika valdkonnaga, kuid ka ringmajanduse ja keskkonnatasude teemaga. • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035 (TAIE on koostatud ja vastutada võrdsetel alustel peamiselt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga; vt ptk 5.1) • Turismistrateegia 2022–2025 (eelnõu) Strateegia visiooniks on kindlustada Eesti turismisektori elujõulisus ja kohanemisvõime 2025. aastaks. Selleks on kolm eesmärki: (i) tagada Eesti kui turismisihtkoha kestlikkus; (ii) ületada Eesti külastatavuse ja turismiteenuste ekspordi kriisieelne tase; (iii) ühendada Eesti peamiste sihtturgudena. Sellega soovitakse saavutada turismi rohepööre ja selle tagajärjel kestlik loodusturism. KEVADega on seos otsene looduskeskkonna toimimise tagamise ja looduskeskkonna ressursside kui turismitoodete kasutamise kaudu. 5.7 Rahandusministeerium • Euroopa territoriaalse koostöö programmid (Interegg) Kõik need rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud strateegiad on seotud KEVADega ja toetavad keskkonnalaseid tegevusi (nii teadlikkuse suurendamist, rakendusuuringuid kui ka investeeringuid). Näiteks Interegg Euroopa programmis on suund jätkusuutlikule majanduskasvule, kus ressursikasutus on efektiivne ja väiksema ökoloogilise jalajäljega. Nähakse vajadust tegeleda kliimaprobleemidega juba poliitikatasandil. Peetakse oluliseks läheneda sellistele probleemidele arvestades eri piirkondade eripärasid. Ka peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid investeerima taastuvenergia (eelkõige tuule, laine- ja päikeseenergia ning biomassi) arengusse ja soodustama selle kasutuselevõttu. Lisaks tuuakse välja ökosüsteemide (sh elurikkuse, veestiku ja mullastiku) kaitse olulisus. Sarnaselt on ka Interegg Läänemere piirkonna programmis peamine eesmärk tugevdada integreeritud arengut ja koostööd innovatiivsema ja jätkusuutlikuma Läänemere piirkonna tagamiseks. Üheks prioriteediks on efektiivne loodusressursside majandamine. See hõlmab endas Läänemerre heidetava saaste – eelkõige eutrofeerumist põhjustavate toitainete, kuid ka toksiliste ühendite – vähendamist, jätkusuutlikku meresaaduste majandamist ja roheenergia kasutusele võttu. Toetatakse tehnoloogilisi arendusi energiatootmises ja selle jagamises riikide vahel, samuti uudseid meresaaduste majandusvõimalusi (nt karploomade ja vetikate kasvatus). Olulisena nähakse ka transpordivaldkonna efektiivistamist ja selle kaudu ökoloogilise jalajälje vähendamist. • Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (eelnõu; hetkel kehtib versioon perioodiks 2014–2020) 47  Rakenduskava aluseks on Euroopa Komisjoni antud riigipõhised soovitused ning „Eesti 2035“ määratud arenguvajadused ja sihid. Rakenduskava seostub KEVADe tegevussuundadega läbivalt erinevate eesmärkide kaudu (eelkõige Roheline Eesti, Ühendatum Eesti ja Õiglane üleminek – suund on keskkonnasäästlikkusele ja rohepöördele). Nutikama Eesti eesmärk seostub otseselt KEVADega peamiselt keskkonnahariduse ja -teadlikkuse kaudu, kuid ka ettevõtluse arengu kaudu näiteks kliimavaldkonnaga või ringmajanduse tegevussuunaga. Ka Sotsiaalsema Eesti eesmärk on seotud nii keskkonnahariduse kui ka kaudsemalt tervishoiu (nt mittesaastava ja tervist kahjustava elukeskkonna olulisus) kaudu. Inimestele lähedasema Eesti eesmärk on selgelt linnapiirkondades elurikkuse suurendamise kaudu KEVADe elurikkuse valdkonnaga otseselt seotud. • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside jätkusuutliku kasutamise. Samuti nähakse potentsiaali merealade kasutuses. Energeetikavaldkonnas peetakse oluliseks vältida soovimatut mõju kliimale ning saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. 2020. aastal tutvustati valitsusele kehtiva üleriigilise planeeringu ülevaadet, millele tuginedes asutakse eeldatavasti 2022. aastal uuendama planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskava. Sellest hoolimata on üleriigilisel planeeringul otsene puutumus suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega. • Regionaalpoliitika programm Riigivalitsemise tulemusvaldkonna regionaalpoliitika programmil on kokkupuude eelkõige KEVADe ruumiandmete ja keskkonnakorralduse tegevussuundadega. Eesmärk on kujundada regionaalpoliitikat viisil, mis võimaldaks inimestele igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiva elukeskkonna. Soovitakse võimendada majanduskasvu ka Eesti suurlinnade välistes piirkondades ja suurendada inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse. Tahetakse soodustada linnapiirkondade jätkusuutlikku arengut. • Territorial Agenda 2030 (Euroopa territoriaalne tegevuskava 2030) ja Urban Agenda for the EU (Euroopa linnaarengu tegevuskava) KEVAD seostub mitmeti Euroopa territoriaalse ja linnaarengu kesksete arengudokumentide prioriteetide ja sisufookustega. Sealhulgas mõlema tegevuskava raames elluviidavate üle-euroopaliste koostöötegevustega, nagu: (i) kliimamuutustega kohandamine ja vastupanuvõime parandamine maastikukujundamisega (TA2030); (ii) linnapiirkondade kestlik maakasutus (UAEU); (iii) linnade energiaüleminek (UAEU); (iv) 48  kliimamuutustega kohandamine (UAEU); (v) ringmajanduse arendamine (UAEU); (vi) linnaline mobiilsus (UAEU); (vii) õhukvaliteet (UAEU). Mõlema strateegiadokumendi üks oluline eesmärk on ühtlasi tugevdada valdkonnapoliitikate (sh keskkonnapoliitika) territoriaalset ja linnaarengu mõõdet nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. • Regionaalse arengu tegevuskava Tegevuskava eesmärk on suurendada valdkonnapoliitikate rolli riigi regionaalarengu eesmärkide elluviimisel ning kavandada täpsem valitsemisaladeülene tegevusplaan strateegia „Eesti 2035“ regionaalarengut puudutavate arengusihtide suunas liikumiseks. Seejuures täpsustades valdkonnapoliitikate arengudokumentide (arengukavad, programmid) tegevuste sisu regionaalarengusse panustamisel ja riigi regionaalse arengu peamiste juurprobleemide leevendamisel. Eraldi fookuseks on erinevuste vähendamine piirkondade vahel inimeste igapäevastes elutingimustes, mille puhul on valdkondlik seotus KEVADes eeldatavalt kavandatavate sekkumistega kõige otsesem. • Eesti mereala planeering (lisaks ka „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“ ja „Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“) Mereala planeeringuga luuakse pikaajalised merekasutuse alused, arvestades hea keskkonnaseisundiga merekeskkonna saavutamise vajadust. Hinnatakse merealal toimuvate ja kavandavate tegevuste koosmõju ja tegevustega kaasnevaid keskkonnamõjusid lisaks majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele aspektidele. Mereala planeering omab otsest puutumust mitme KEVADes käsitletava teemaga, eelkõige elurikkusega ja veevaldkonnaga. • Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ eesmärkidele tuginev jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava (avaldatud märts 2018) on osa laiemast eesmärgist siduda finantssektor Euroopa ja maailmamajanduse konkreetsete vajadustega, et sellest oleks kasu nii meie ühiskonnale kui ka kogu planeedile. Tegevuskava eesmärk on tagada kestlik ja kaasav majanduskasv, suunates kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse. Lisaks on eesmärk hallata kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest tulenevaid finantsriske. Samuti peetakse vajalikuks edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist. • Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia Strateegia (avaldatud juuli 2021) põhieesmärk on tagada finantssüsteemi toetus täielikult kestlikule majandusele üleminekul. Strateegia lähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast, mille alusel nähakse ette lisameetmeid neljas valdkonnas: (i) kestlikkusele ülemineku rahastamine – eesmärgiks saavutada kliima jt keskkonnaeesmärgid; (ii) kaasavus – antakse rahastusvõimalused muuhulgas 49  ka väikeettevõtetele; (iii) finantssektori vastupanuvõime ja panus – saavutamaks rohelise kokkuleppe eesmärke ja vähendamaks rohepesu; (iv) üleilmsed ambitsioonid – edendamaks rahvusvahelist konsensust kestliku rahanduse tegevuskava puhul. Strateegias pannakse alused ressurssidele, mida on võimalik kasutada KEVADe eesmärkide elluviimiseks. 5.8 Siseministeerium • Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ja sellega seostuv programm „Siseturvalisus 2022–2025“ (eelnõu) Arengukavas on arvestatud vajadusega kohaneda kliimamuutuste mõjuga eelkõige sellistes valdkondades nagu pääste ja kriisireguleerimine ning hädaolukordadeks valmisolek. Kuna kliimamuutuste tõttu sageneb äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise risk, tuleb siseturvalisuse arengukava rakendamisel suurendada päästesuutlikkust. Samuti tuleb tagada valmidus likvideerida metsatulekahjude, üleujutuste, tormide ja muude sündmuste tagajärjed. Lisaks mõjutavad kliimamuutused ekstreemsete ilmastikuolude tihenemist. Need võivad kaasa tuua katastroofe ja laialdasi kriise. Seetõttu seatakse nimetatud arengukavaga olulised tegevussuunad kriisideks valmistumise valdkonnas, mis on elanikele ja riigile senisest üha olulisem. Siseturvalisuse arengukaval on seega otsene seos KEVADe kliimavaldkonnaga ja keskkonnateadlikkuse tegevussuunaga. 5.9 Sotsiaalministeerium • Heaolu arengukava 2016–2023 Ühiskonna heaolu jätkusuutlikkust mõjutab loodusressursside tagatus. Sel põhjusel väärtustatakse ressursside eesmärgipõhist ja tõhusat kasutust, mis seostub KEVADega paljudes tegevussuundades. Arengukavast tulenevalt arvestatakse asutuste ehitamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega ja vähendatakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. Üheks aluspõhimõtteks on poliitikaotsuste tõenduspõhisus, mis on vähesel määral seotud KEVADe keskkonnahariduse tegevussuunaga. • Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Soovitakse saavutada Eesti elanike tervist toetavamat elukeskkonda ning teadlikkust võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest. Selle eelduseks on elanikkonna teadlikkus näiteks ravimite ja kemikaalide kasutamisel ning jäätmete käitlemisel. Soovitakse vähendada veega, õhuga ja kiirgusega seotud terviseriske, millel on otsene seos KEVADega (sh ka keskkonnateadlikkuse tegevussuunaga). Arvestatakse infotehnoloogiliste ja elektrooniliste lahenduste arendamisel viisidega, mis aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ja seeläbi 50  vähendada keskkonnajalajälge. Samuti arvestatakse tervishoiutaristu arendamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega. 5.10 Välisministeerium • Eesti välispoliitika arengukava 2030 ja sellega seostuvad Välispoliitika programm 2021– 2024 ning Arengukoostöö ja humanitaarbi programm 2021–2024 Välispoliitika arengukava seab alused Eesti toimimisest maailmatasandil. Muuhulgas lähtutakse välispoliitikas kliimapoliitika eesmärkidest. Keskkonna- ja kliimaprobleemidest tulenevad ohud seavad nii Euroopa kui ka Eesti julgeoleku kahtluse alla (nt ebaseadusliku rände jm konfliktide või hädaolukordade tagajärjel). Seetõttu on keskkonnavaldkonna jätkusuutlikkus selgelt tarvilik välispoliitika eesmärkide saavutamiseks. Kõige lähemalt on KEVAD seotud välismajanduspoliitika tugevdamise eesmärgiga. Olulisena nähakse Eesti ekspordi (jm majandusharude) suurendamist, mille seos keskkonnaga on eelkõige transpordivaldkonna kaudu. Sellega on seotud ka turismi edendamine. • Eesti kliimadiplomaatia alused ja tegevuskava (puudub kättesaadav eelnõu; eeldatav kehtestamise aeg oli november 2021) Tegevuskava keskmes on energiapoliitika ja sealne rohepööre. Plaanitakse üle minna taastuvenergeetikale. Soovitakse täita eeldused, et Eesti saaks liituda Arktika Nõukoguga. 51 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatavalt olulise keskkonna ja muude mõjude kaardistamiseks on kasutatud mõjude määratlemise kontrollküsimustikku. Küsimustik on mõeldud õigusaktide ja arengukavade kehtestamisega kaasnevate mõjude hindamiseks ja käsitleb kõiki riigi valdkondasid. Kuna käesoleva mõju hindamise eesmärk on lisaks looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele hinnata ka muude valdkondade mõjusid, sobib kõikehõlmav poliitikavalikute mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustik ka antud juhul.3 Vastavalt metoodikale on valdkonnad jaotatud järgmistesse rühmadesse: 1. Keskkonnamõjud 2. Mõju majandusele 3. Mõju regionaalarengule 4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud. Loetelu katab muuhulgas KeHJS § 36 lõike 2 punktis 4 nimetatud valdkonnad: mõju inimese tervisele ja võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Kontrollküsimustik on esitatud mõjude hindamise programmi lisas 2 „KEVAD 2030 mõjude määratlemise kontrollküsimustik“. Mõjude hindamise programmi etapis on antud hinnang, kas KEVADel võib eeldatavalt olla oluline puutumus küsimusega ehk kas mõju võib eeldatavalt olla oluline. Samas tuleb välja tuua, et käesoleva programmi koostamise hetkel on KEVADE sisu koostamine alles algusjärgus – teada on küll KEVADe üldine eesmärk (luua keskkonnavaldkonna strateegiline katusdokument) ja peamised alamvaldkonnad, aga alles väljatöötamisel on näiteks KEVADE lõplik struktuur, visiooni ja alameesmärkide sõnastus ning tegevused. Seega on hetkel programmi lisas 2 antud hinnangud kindlasti eelduslikud ning neid ei saa pidada lõplikuks. Mõjude hindamise aruande etapis tuleb kõik hinnangud (kontrollküsimustik) uuesti üle hinnata KEVADE valmiva sisu alusel. Lisaks mõjude hindamise küsimustikule on mõjude hindamise aruande etapis asjakohane üle vaadata ka käesoleva programmi menetlemisel esitatud ettepanekud ja vastused nendele (vt lisa 3 Programmi kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimise käigus esitati mõnel korral ettepanekuid kontrollküsimustikku täiendada. Programmi koostamisel jäädi seisukohale, et küsimustik pärineb Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude hindamise spektri) ning ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat muuta ei ole otstarbekas ega vajalik (olukorras, kus tõstatatud teema on küsimustikus kaetud). Ettepanekutele antud vastustes täpsustati, milliste kontrollküsimustiku küsimustega tõstatatud teemad kaetud on. Ning käesolevasse peatükki lisati tingimus, et mõjude hindamise etapis on asjakohane üle vaadata ka käesoleva programmi menetlemisel esitatud ettepanekud ja vastused nendele, et menetlusosaliste tõstatatud potentsiaalselt olulised mõjud ei jääks hindamisel tähelepanuta. 52 4 „KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile“), et menetlusosaliste tõstatatud potentsiaalselt olulised mõjud ei jääks hindamisel tähelepanuta. 53 7 Hindamisel kasutatav metoodika KEVADe tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on eelkõige tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. Seega on peamiseks hindamisküsimuseks see, kas KEVADega kavandatav aitab erinevate asjakohaste strateegiliste eesmärkide saavutamisele kaasa või töötab sellele vastu. Olulisemad ja KEVADe kontekstis asjakohasemad keskkonnavaldkonna strateegilised dokumendid on välja toodud käesoleva programmi peatükis 2, teiste valdkondade strateegilised dokumendid peatükis 5. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõikele 1 tuleb strateegiliste arengukavade ettevalmistamisel hinnata nende mõjusid. Mõjude hindamine on lahutamatu ja oluline osa poliitikavalikute kujundamise (arengukava koostamise) protsessis. Selleks on KEVADe koostamise juurde loodud ja töösse kaasatud ka valdkondlikud töörühmad. Käesoleva mõjude hindamise eksperdirühm toimib seejuures KEVADe koostamise töögrupi kõrval täiendava konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajaduse korral ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. Teiste strateegiliste eesmärkidega vastuolude lahendamine (või nende lahendamata jätmine) on strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ülesanne. Vastuolude säilimisel tuuakse sellekohane info mõju hindamise aruandes. KEVAD tegeleb otseselt küll keskkonnavaldkonnaga (sh annab suunised muudele keskkonnavaldkonna arengudokumentidele), aga samas tuleb ka tähele panna, et KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud kohustuste täitmisesse. Arengukava on tihedamalt seotud tulemusvaldkondadega „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. KEVADE koostamise eesmärk on seejuures kokku leppida areng, muutused ja reformid, mis on vaja lähiaastatel ellu viia, ning ootused teistele tulemusvaldkondadele. Mõju hindamise eksperdirühma roll on seejuures puutepunktid teiste valdkondadega välja tuua ning kirjeldada võimalikku mõju (et KEVADe koostamisel oleks võimalik sellega arvestada). Seejuures tuleb vajaduse korral arvestada ka seoseid keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahel ning erinevate strateegiliste dokumentide koosmõju. KEVADe eesmärkide seadmisesse mõju hindamise eksperdirühm otseselt ei sekku. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid KEVADele eesmärkideni jõudmise lahenduste leidmiseks ning täpsustamiseks KEVADe eesmärkide põhjal. Selliste ettepanekute tegemine ei ole eksperdirühma põhiülesanne, kuid on asjakohane juhul, kui hindamise käigus tuvastatakse, et oma erialateadmiste põhjal nähakse potentsiaalseid paranduskohti. Seda näiteks juhul, kui KEVADes ettenähtud tegevused eeldatavalt ei aita lahendada teadaolevat olemasolevat probleemi või liikuda KEVADe eesmärkide suunas. 54 Nagu ka eelnevas peatükis kirjeldatud eeldatavate mõjude puhul ei ole käesoleva programmi koostamise hetkel võimalik lõplikult ja detailselt ette kirjutada mõjude hindamise metoodikaid (eri teemade lõikes), kuna teada ei ole veel KEVADe enda sisu, detailsus jne. Käesolevas programmis on kirjeldatud hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat sellisel määral ja detailsuses, nagu see on hetkel teadaoleva info pealt võimalik ja otstarbekas. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne KEVADe täpsusastmega. Nii ei saa KEVADe tegevuste üldiseks jäämisel ka mõjude hindamisel välja tuua konkreetseid otseseid mõjusid, vaid viidata eelkõige eeldatavatele suundumustele. Seejuures on asjakohane mõju hindamise käigus vajaduse korral välja tuua ka määramatus – kui mõju hindamise käigus tuvastatakse, et KEVAD jääb arengute suunamisel liiga üldiseks (et arengut reaalselt soodsas suunas juhtida), on asjakohane see mõju hindamise käigus riskina välja tuua. Samuti on asjakohane riskina välja tuua, kui mõju hindamise käigus tuvastatakse sisemine vastuolu erinevate KEVADE tegevuste vahel. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus KEVAD esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitab ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimaluse korral mõju samal kvantitatiivsel tasemel. Eeldatavalt on hindamisel kasutatavaks peamiseks metoodikaks siiski kvalitatiivne eksperthinnang. Arvestades KEVADe ja mõjude hindamise strateegilist tasandit, ei ole täiendavate eriuuringute vajadust mõjude hindamise käigus programmi koostamise ajal vajalikuks peetud ega käesoleva strateegilise hindamise käigus planeeritud. Vajaduse korral võib täiendavaid eriuuringuid arengute suunamiseks soovitada mõjude hindamise tulemusena. KEVADe rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 kaitsealade võrgustikule viiakse läbi vastavalt vajadusele loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 ning KeHJSe § 45 alusel. Natura hindamisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis". Natura hindamine viiakse läbi vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) KSH aruande koostamise etapis. Natura eelhindamisel tehakse kindlaks, millised KEVADes kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega edasist tähelepanu Natura asjakohase hindamise etapis. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et arengukava elluviimise mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole välistatud, tuleb KSH käigus jätkata Natura asjakohase hindamise etapiga. Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura asjakohase hindamise läbiviimisel lähtutakse eespool viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele hinnatakse strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas KEVAD võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega. 55 Vastavalt KeHJSele peab KSH aruanne sisaldama ka ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlusest strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning alternatiivide võrdlust. Seda on võimalik teha ainult juhul, kui alternatiivseid arengustsenaariumeid käsitletakse ka hinnatava arengudokumendi koostamisel (st KSH saab teha küll ettepanekuid, aga ei saa ise tekitada stsenaariumeid, mida arengukava koostamisel reaalselt ei käsitleta). Käesoleva programmi koostamise hetkel ei ole teada, et KEVADe koostamiseks planeeritakse erinevaid terviklikke (kogu valdkonda hõlmavaid) arengustsenaariumeid (pigem ei peeta seda tõenäoliselt vajalikuks). Aga juhul, kui KEVADe töö käigus tekivad tegevussuundade sees alternatiivsed stsenaariumid, tuleb neid ka mõjude hindamise käigus hinnata ja võrrelda. 56 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu 8.1 Asjaomased asutused Vastavalt KeHJS §-le 361 peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt KEVAD 2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja palub ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Maaeluministeerium • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 8.2 Muud huvitatud osapooled Vastavalt KeHJS §-le 37 ja § 36 lõike 2 punktile 6 teavitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja KSH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest muuhulgas isikuid ja asutusi, keda KEVADe alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu. Huvitatud osapoolte nimekiri on programmi lisas 3 „KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikule väljapanekule kaasatavad isikud ja asutused“. 57 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava Alljärgnevas tabelis on esitatud KEVADe ja mõjuhindamise protsessi ühine ajakava. (Tegevuste korral, mis on veel toimumata, on tegemist eeldatava ajakavaga, mis võib protsessi käigus vajaduse korral täpsustuda.) Tabel 2. KEVADe ja mõjuhindamise protsessi ühine ajakava Aeg KEVADe tegevused Mõju hindamise tegevused KEVADe algatamine – 11. märts Märts 2021 KSH algatamine – 25. märts 2021. 2021. Juuli-august KEVADe üldstruktuuri loomine Mõjude hindamise programmi eksperdirühma 2021 ja metoodika täiendamine. leidmine. Töörühmade moodustamine; September Hetkeolukorra kirjeldamisega 2021 Mõjude hindamise programmi koostamine. alustamine. Oktoober- Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise Juhtrühma avakohtumine; november korraldaja kontrollib 14 päeva jooksul KSH Hetkeolukorra kirjeldamine. programmi saamisest arvates programmi 2021 vastavust KeHJS § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele (KeHJS § 361 (2)). Juhtrühma kohtumine Detsember (valideeritakse töörühmade Asjaomastelt asutustelt seisukoha andmine 2021 koostatud hetkeolukorra programmi kohta (KeHJS § 361). analüüs). Jaanuar- KEVADe visiooni ja üldeesmärgi Programmi täiendamine saadud seisukohtade veebruar esmane sõnastamine. põhjal. 2022 Märts 2022 Alameesmärkide sõnastamine. Programmi avalikustamine (KeHJS § 37) Programmi täiendamine avalikustamise käigus saadud ettepanekute põhjal; Aprill 2022 Mõjude hindamise eksperdirühma hanke korraldamine. Tegevuste kirjeldamine eesmärkide saavutamiseks. Programmi KeHJS nõuetele vastavuse kontroll ja nõuetele vastavaks tunnistamine (KeHJS § 39). Mai 2022 Mõjude hindamise eksperdirühma hanke läbiviimine. 58 Juuni 2022 Arengukava eelnõu Juuli 2022 koostamine. August 2022 Arengukava kooskõlastamine töörühmades; Arengukava kättesaadavaks September tegemine juhtrühmale; Mõjude hindamine ja mõjude hindamise 2022 Algab huvirühmades aruande koostamine. kooskõlastamine ja arengukava täiendamine. Jätkub arengukava koostamine Oktoober ja kooskõlastamine 2022 huvirühmades ning täiendamine. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise November Tagasiside koondamine ja korraldaja kontrollib 21 päeva jooksul aruande saamisest arvates aruande vastavust KeHJS §-s 2022 arengukava täiendamine. 40 sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust (KeHJS § 401 (2)). Detsember Asjaomastele asutuste seisukoha andmine 2022 aruande kohta (KeHJS § 401). Aruande täiendamine saadud seisukohtade Jaanuar 2023 põhjal; Avalikustamise korraldamine. Veebruar Aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu 2023 (KeHJS § 41). Avalikustamise tulemuste alusel täiendatud aruande esitamine strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale Märts 2023 nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 42 (1)); Aruande kooskõlastamine (KeHJS § 42 (2)-(5)). Arengukava täiendamine ja Aruande nõuetele vastavaks tunnistamine, Aprill 2023 sellest teavitamine ja seiremeetmete määramine esitamine Vabariigi Valitsusele. (KeHJS § 42 (6)-(10)). Arengukava kehtestamine ja 2023. a teine sellest teavitamine (KeHJS § pool 42 (11); § 44) 59 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Keskkonnaministeerium Paldiski maantee 96, Tallinn 13522 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] Esindaja: Krista Tõnisson, 626 0727, [email protected] Pressiesindaja: Agnes Aaslaid, 626 2910, [email protected] 10.2 Eksperdirühm Käesoleva programmi koostanud eksperdirühm on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 3. Programmi koostanud eksperdirühma koosseis Ekspert Roll (kaetav valdkond) programmi koostamisel Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Karl Kupits Vastab samuti KeHJS § 34 lg 4 nõuetele, osaleb käesoleva programmi koostamisel toetava KSH eksperdina; lisaks: keskkonnaandmed, maapõueressursside kestliku uurimise ning kasutamise korraldamine, metsanduse korraldamine, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Maarja Kõrkjas Metoodika väljatöötamises osalemine, hetkeolukordade kirjelduste ja strateegiliste dokumentide ülevaate koostamine ning ekspertide vahel infovahetuse korraldamine Antti Roose Kliimapoliitika, kiirgusohutus, välisõhu kaitse, metoodika väljatöötamises osalemine Marko Kaasik Ilmainfo, välisõhu kaitse, kliimapoliitika, merekeskkond, keskkonnakorraldus Heikki Kalle Elurikkus, looduse mitmekesisus Juhan Ruut Ringmajandus Tuuli Vreimann Ringmajandus, jäätmekäitluse korraldamine Katri Järvekülg Jäätmekäitlus Kadri Normak Mere- ja veekeskkond Krista Keedus Keskkonnateadlikkus, sh keskkonnaharidus Olavi Grünvald Majandusvaldkond, sh infoühiskond, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldus (sh tulud ja kulud) Sotsiaalvaldkond, sh mõju regionaalarengule, demograafilised mõjud, Ann Ideon elukeskkond, kultuurivaldkond Krista Lahtvee Keskkonnakorraldus, keskkonnaload, sh tööstusheide ja keskkonnatasud 60 KSH juhtekspert Jaak Järvekülg kinnitab, et ta vastab KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viib mõjude hindamise läbi kahe hankega vastavalt programmi ja aruande koostamiseks. Seetõttu võib eksperdirühma koosseis aruande etapis muutuda. Kui eksperdirühma koosseis muutub, tuleb mõjude hindamise aruande koostamisse kaasata eksperdid, kelle pädevus kataks minimaalselt vähemalt järgmised rollid/mõjuvaldkonnad: - ringmajanduse (sh jäätmete) valdkond; - kliima valdkond; - välisõhu valdkond; - kiirgusohutuse valdkond; - veekeskkonna (sh merekeskkonna) valdkond; - maapõueressursside uurimine ja kasutamine; - elurikkuse (looduse mitmekesisuse) valdkond; - keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) valdkond; - keskkonnaandmete valdkond; - sotsiaal-kultuuriline valdkond; - majandusvaldkond; - metsanduse korraldamise valdkond; - maatoimingute korraldamise valdkond; - ilmainfo tagamise valdkond; - ruumiloome valdkond (sh ruumilise planeerimise ekspert). Piisavaks pädevuseks valdkonnas loetakse, kui ekspert omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni erialale vastavas valdkonnas ja vähemalt 2-aastast töökogemust vastavas valdkonnas. Lisaks tuleb tähele panna, et ekspertide meeskonnal peab olema ka piisav pädevus, et katta kõiki käesolevas programmis (kontrollküsimustikus lisas 2) loetletud mõjuvaldkondi ja teemasid4 piisavalt, et mõjuhinnang anda. Vajaduse korral tuleb kaasata lisaks eksperte katmata teemade hindamiseks. KSH juhtekspert peab vastama KeHJS § 34 lg 4 nõuetele. 4 Hindamist vajavate valdkondade-teemade loetelu: looduskeskkond; elukeskkond; leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused; ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus; halduskoormus; infoühiskonna areng; põllumajanduse areng; regionaalpoliitika üldised eesmärgid; piirkondade regionaalareng; kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitika-kujundamise protsessides; asutuste korraldus; avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud; sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega; üldine julgeolek; suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; tervishoiukorraldus ja inimeste tervis; tööturg; töösuhe; töötervishoid ja tööohutus; sugude- vahelised suhted; riskirühma kuuluvate inimeste õigused; osalemine ühiskondlikus elus; haridussüsteem ja kultuur; rahvastiku areng. 61 11 Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad Vastavalt KeHJS § 361 lõikele 1 tuleb küsida enne keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamist seisukohta programmi sisu kohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomasteks asutusteks on kõik ministeeriumid (v.a Keskkonnaministeerium, kes on kõnealuse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja; vt ptk 8.1). Tulenevalt KeHJS § 361 lõigetest 5–7 on saadud seisukohad ja vastused nendega arvestamise kohta esitatud lisas 4 „KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile“. 62 12 Programmi avalikustamine Vastavalt KeHJS § 37 viidi läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine. Programmi avalik väljapanek toimus 11. – 24. märts 2022, avalik arutelu toimus 31. märts 2022. Programmi avalikustamisel programmi kohta saadud ettepanekud, vastuväited ja küsimused, vastused nendega arvestamise kohta ning programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud lisas 5 „KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikustamisel esitatud ettepanekud ja vastused neile; programmi avaliku arutelu protokoll“. 63 13 LISAD Lisa 1. KEVAD 2030 koostamise ettepanek Lisa 2. KEVAD 2030 mõjude määratlemise kontrollküsimustik Lisa 3. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikule väljapanekule kaasatavad isikud ja asutused Lisa 4. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile Lisa 5. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikustamisel esitatud ettepanekud ja vastused neile; programmi avaliku arutelu protokoll 64  KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK Tallinn 2020 Keskkonnaministeerium Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (edaspidi määrus) § 2 lõikest 5 ning võttes aluseks 05.09.2019 Vabariigi valitsuskabineti otsuse punkt 7, esitab keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamiseks. Koostatav „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (edaspidi keskkonnavaldkonna arengukava) on riigi eelarvestrateegias määratud tulemusvaldkonna „Keskkond“ planeerimise aluseks ning see viiakse ellu programmide kaudu. 10.01.2019 otsustas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 15 kiita heaks eraldiseisva valdkonna arengukavana „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise, mis panustab samuti tulemusvaldkonda „Keskkond“. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel võetakse arvesse paralleelsest protsessist saadav tulem ning käsitletakse metsanduse tegevussuunda kooskõlas loodava arengukavaga „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab lisaks oma tegevusega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, mille keskseks planeerimise aluseks on valdkondlik arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ning mida viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu. Seetõttu jääb see valdkond (kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine) koostatavast keskkonnavaldkonna arengukavast välja. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat, millega on tagatud kesk-pikk tervikvaade valdkonna arengule. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse. Arengukava koostamisel lähtutakse nii üleriigilises strateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest sihtidest, Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärkidest kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest. Keskkonnapoliitika mõjutab paljusid teisi poliitikavaldkondi ja nende arengut, mis tulemusvaldkonna arengukava kontekstis tähendab, et keskkonnavaldkonna arengukavas planeeritav mõjutab suuremal või vähemal määral ka teisi tulemusvaldkondi ja nende arengut. Seetõttu on oluline arengukava koostamisse kaasata asjassepuutuvad osalised, et parandada tulemusvaldkondade koostööd ning toetada seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Arengukava on tihedamalt seotud tulemusvaldkondadega „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“ ja „Infoühiskond“. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus Nimetus: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ Kestus: 2023–2030 Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk Keskkonnavaldkonna arengukava koostamine on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärgiks on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele. Valitsuskabineti 05.09.2019 otsuse (päevakorrapunkt 7) kohaselt koostatakse tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud 2007. aastal koostatud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (edaspidi keskkonnastrateegia), mille eesmärgiks on olnud määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Praegu ei käsitle keskkonnastrateegia enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ehk ei kata terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Uus keskkonnavaldkonna arengukava hakkab asendama kehtivat keskkonnastrateegiat. Lisaks keskkonnastrateegiale on eri aegadel koostatud mitmeid kitsama valdkonna strateegilisi arengudokumente, mille sisu on erineva detailsusastmega ja millest kõik ei ole kooskõlas riigi strateegilise planeerimise tasandite ega määruse nõuetega ning on kinnitatud eri juhtimistasanditel. Need on järgmised: 1) „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“1; 2) „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“2; 3) „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“3; 4) „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“4; 5) „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“5; 6) „Riigi jäätmekava 2014–2020“6; 7) „Looduskaitse arengukava aastani 2020“7; 8) „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027“8; 9) „Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“9; 10) „Veemajanduskavad 2015–2021“10; 11) „Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2015–2021“11; 12) „Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020“12; 1 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia. 3 Koostamise kohustust reguleerib metsaseaduse § 7. Jätkudokument „Eesti metsanduse arengukava 2030“ on saanud Vabariigi Valitsuselt koostamise heakskiidu. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse- arengukava-aastateks-2021-2030. 4 Koostamise kohustust reguleerib maapõueseaduse § 47. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/polevkivi. 5 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava. 6 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020. 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf. 8 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027. 9https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm. 10 https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad. 11 https://www.envir.ee/et/uleujutused. 12 https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala.  13) „Eesti merestrateegia meetmekava 2017–2020“13; 14) „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022“14. Mitmed Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilised arengudokumendid (riigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava ja Eesti merestrateegia meetmekava) on koostatud väliskohustustest (rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja ELi direktiividest) tulenevate nõuete täitmiseks. Seetõttu on arengukava koostamise üks eesmärk analüüsida ja kokku leppida, kuidas on Eestil võimalik täita erisuguste väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid keskkonnavaldkonna arengukavas ning omada seejuures riigisiseselt keskset vaadet keskkonnavaldkonnale tervikuna. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja trende, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. Keskkonnavaldkonna arengukava esialgne valdkondlik jaotus on järgmine: 1. Ringmajanduse valdkond:  Tegevussuund 1 – ringmajanduse korraldamine  Tegevussuund 2 – jäätmekäitluse korraldamine  Tegevussuund 3 – maapõueressursside kestliku uurimise ning kasutamise korraldamine 2. Kliima, välisõhu ja kiirguse valdkond:  Tegevussuund 1 – kliimapoliitika korraldamine  Tegevussuund 2 – välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse tagamine 3. Mere- ja veekeskkonna valdkond:  Tegevussuund 1 – merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine  Tegevussuund 2 – vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine 4. Elurikkuse valdkond:  Tegevussuund 1 – looduse mitmekesisuse kaitse tagamine  Tegevussuund 2 – metsanduse korraldamine 5. Keskkonnateadlikkuse valdkond  Tegevussuund 1 – keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine 6. Ruumiandmete valdkond  Tegevussuund 1 – ruumiandmete ja ilmainfo tagamine  Tegevussuund 2 – maatoimingute korraldamine. Keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimise korrastamise vajaduse tingib ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine ning sellega seotud uued väljakutsed nii ELis kui ka 13 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia. 14https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava- 2019-2022. Eestis. Eri arengusuundade paremaks juhtimiseks koostatav keskkonnavaldkonna arengukava lähtub nii Eesti kui ka ELi pikaajalistest sihtidest ning pakub võimaluse muutunud oludega kohaneda. Keskkonnavaldkonna hetkeolukord Eestis Nii nagu maailmas, on ka Eestis keskkonnavaldkonnas peamiseks väljakutseks leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide täitmise vahel. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine mõjutavad ka eestimaalaste elukvaliteeti, meie loodust ja majanduskeskkonda15. Eesti inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste keskkonnahoidlikuks kujundamiseks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele, tuleb pidevalt tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale tuleb luua ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Eesti territooriumist on oluline osa kaitse all: 19,4% (2020. a) maismaast ja 18,7% merealadest (territoriaalmeri koos majandusvööndiga). Punase nimestiku viimase hinnangu järgi on Eestis soodsas seisus 50% liikidest, ohustatud liike on 3%, ohulähedasi 6%, paljude liikide seisund on teadmata. Kokku hinnati ca 14 000 taksonit16. Eestis on 60 ELis ohustatud elupaigatüüpi ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Neist on viimase loodusdirektiivi aruande17 järgi ebasoodsas seisundis 43% elupaikadest ja 44% liikidest, 7% liikide seisund on teadmata. Linnuliikide populatsiooni trend on languses 48%-l (lühiajaline trend 36%) Eestis pesitsevatest lindudest18. Looduskaitses tähtsustatakse üha enam ökosüsteemide terviklikku kaitset. Elupaikade sidususe tagamiseks on lisaks kaitstavatele aladele olulised ka neid ühendavad rohekoridorid. Toimivad ja elurikkad ökosüsteemid aitavad tagada mitmesuguseid inimese eluks vajalikke hüvesid (nt puhas vesi, õhk, toit) ning kohaneda kliimamuutustega. Probleemiks on Eestile iseloomulike elupaigatüüpide ning oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade jätkuv killustumine ja hävimine, mistõttu väheneb üldine elurikkus, keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Viimastel aastatel on olulist tähelepanu pööratud elupaikade seisundi parandamisele. Oleme taastanud rohkem kui 10 000 ha soid, 15 Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. 16 https://www.envir.ee/sites/default/files/ASO/LK110/punane_nimestik_agu_leivits.pdf. 17 Loodusdirektiivi rakendamise artikkel 17 kohane aruanne aastate 2013-2018 kohta: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/; https://www.eea.europa.eu/themes/biodiversity/state-of-nature-in-the-eu/article-17- national-summary-dashboards. 18 Linnudirektiivi rakendamise artikkel 12 kohane aruanne aastate 2013-2018 kohta: https://nature- art12.eionet.europa.eu/article12/. hoolduses on ca 40 000 ha pärandniite, oluliselt on panustatud kalade rändetakistuste kõrvaldamisele vooluveekogudes, viimase kümne aasta jooksul on eemaldatud enam kui 120 lõheliste rändetakistust meie jõgedel. Eesti metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul märkimisväärselt suurenenud. Mets kasvab umbes 2,33 mln hektaril, millest tulundusmetsi on ligikaudu 74,6% ja range kaitse all 14,1%19. Viimasel ajal on ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust. Metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte, koostatakse „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning arengukava koostamise eesmärgid on toodud Vabariigi Valitusele esitatud koostamise ettepanekus ning selle lisades20. Läänemere peamiseks probleemiks on eutrofeerumine, mida põhjustab toitainete (fosfori- ja lämmastikuühendite) sissekanne. Lisaks on halva seisundi põhjuseks ka saasteainete sissekanded, intensiivne kalapüük ja siirdekalade rändetõkked ning kudealade hävimine. Samuti halvendab mere seisundit globaalne kliima muutumine, mille tõttu merevesi magestub, soojeneb ja hapestub. Selleks, et saavutada mere hea keskkonnaseisund, tuleb mereressurssi kasutada kestlikult ning pöörata enam tähelepanu meetmetele, mis ohjavad toite- ja saasteainete koormusi, reguleerivad mereressursside kasutust (nt püügikvootide vastavusse viimine kalavarude seisundiga), taastamist (nt kudealade taastamine, rändeteede avamine) ning kasvatamist (nt vetika- ja karbikasvatus).21 Eesti pinnaveekogumitest 55% (2019. a)22 ja põhjaveekogumitest 79% (2018. a) on heas seisundis. Eesti vete seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette eelkõige põllumajandustegevusest, maaparandusest, reoveepuhastitest, amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemidest ja kanaliseerimata majapidamistest. Üheks veekogumite halva seisundi põhjustajaks on ka liiga suur ohtlike ainete sisaldus vees, elustikus või setetes. Paljud pinnaveekogumid on halvas seisundis ka hüdromorfoloogiliste või bioloogiliste kvaliteedinäitajate tõttu. Tihti ei ole teada vee bioloogiliste kvaliteedinäitajate halva seisundi põhjused. Nende väljaselgitamiseks tehakse veekogumite uuringuid ja seiret. Nitraaditundliku (edaspidi NTA) ala veeseire näitab, et vaatamata NTAl rakendatud meetmetele nitraatiooni sisaldus põhjavees siiski tõuseb23. Veekasutuses on oluline elanike pidev varustamine nõuetele vastava joogiveega ning reovee kokku kogumine ja puhastamine taskukohase hinnaga. Viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringute tulemusena on Eestis ühisveevärgiga ühendatud 89% ning ühiskanalisatsiooniga 83% elanikkonnast. Nõuetele vastavat joogivett saab suuremates asulates ühisveevärgist üle 99% tarbijatest (2008. a 69,3%). Kuigi praegune olukord on hea, siis 2018. a valminud analüüs24 näitas, et kui jätkub samasugune vee-ettevõtluse korraldus, sh hinnakujundamise poliitika, siis tulevikus ei suuda enamik vee-ettevõtteid riigipoolse lisaabita 19https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/smi_2019_tabelid_graafikud_0.pdf. 20https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. 21 https://www.envir.ee/sites/default/files/2019.05.29_koondaruanne_msrd.pdf. 22https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo. 23https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Pollumajandus_ja_veekaitse/nta_tegevuskava_2016_2020_elluviimise_ana lyys_120820.pdf. 24 https://drive.google.com/drive/folders/1cJucKqHiO6HI0lW3CbtkwJakpu-5J6mt. tagada raha reinvesteeringuteks ning kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks. Inimesi, kellel puudub võimalus liituda ühisveevärgiga, on Eestis ca 11% elanikkonnast. See osa elanikkonnast tarvitab joogiveena kaevuvett, mis ca 70%25 juhtudest ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele. Eesti majandus on väga ressursi- ja heitmemahukas. Tegemist ei ole vaid keskkonnaküsimusega. Euroopa tööstusettevõtete kuludest moodustavad keskmiselt 40% väljaminekud toormele. Koos energia ja veega on see 50% tootmise kogukuludest. Eesti on ressursikasutuse poolest üsna kehval positsioonil võrreldes ELi teiste riikidega. Kodumaine materjalitootlikkus (SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe) oli 2017. aastal Eestis 0,56 euro/kg, ELi keskmine oli samal ajal ca neli korda kõrgem. Kui juurde arvestada ka kulud jäätmekäitlusele, siis on selge, et heaolu tagamine ei ole ilma muutusteta võimalik. 2018. aastal võeti Eestis ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse 31% jäätmetest, mis on kaugel vajalikust tasemest. Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii tootmises (tootedisain, mis tagab pikema eluea, parandatavuse ja materjali taaskasutatavuse), tarbimises (ühekordse kasutusega toodete vähendamine) kui ka jäätmekäitluses (materjal võetakse uuesti tootesisendina ringlusse). Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Ringmajanduse arendamiseks eri valdkondades tuleb koostada laiapõhjaline ringmajanduse strateegiline nägemus ning töötada välja konkreetsed rakendusmeetmed. Ringmajanduse kontekstis on eriti oluline vähendada jäätmete teket ja pakendamist, võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted, suurendada jäätmete ja teisese toorme ringlussevõtmise võimalusi ning jäätmete liigiti kogumist. Kandev roll selles on ka teadlikkuse parandamisel. Samas on selge, et Eesti jääb kasutama tooret ka looduskeskkonnast endast ja see on samuti meie arengupotentsiaal. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb uurida ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti viimase, 2020. aasta märtsis avaldatud kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) inventuuriaruande26 kohaselt oli Eesti KHG heide 2018. aastal ligikaudu 20 mln tonni CO2 ekvivalenti (edaspidi CO2 ekv). Kui võtta arvesse ka maakasutuse ja metsanduse sektor, kus seotakse igal aastal ligikaudu 2 mln tonni CO2 ekv, siis oli 2018. aastal Eesti KHG netoheide ligikaudu 18 mln tonni CO2 ekv. Kuigi esialgsete ja veel kinnitamata andmete järgi on tänaseks Eesti KHG koguheide vähenenud ligi 60% võrreldes 1990. aasta tasemega, on Eesti majandus ühe elaniku kohta arvestatuna jätkuvalt üks heitemahukamaid Euroopas27. Kuigi meie regioonis ei avaldu kliimamuutused nii ekstreemselt kui mujal, on kliimamuutuse ilminguid üha enam tunda ka meil. Näiteks on õhutemperatuur Eestis viimastel aastakümnetel 25 https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Uuringudjaaruanded/2020/hajaasustuspiirkondade_joogivee_aruanne_140 920.pdf 26 https://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_1990-2018_15.03.2020.pdf 27 https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=sdg_13_10&language=en tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, mistõttu väheneb jää- ja lumikate ning esinevad kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid28. Nii sooje talvesid kui viimastel aastatel ei ole Eestis olnud alates 1961/196229. Lisaks inimtegevusele avaldab muutuv kliima mõju kogu loodusele, mille tagajärjel väheneb elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning haiguste ja võõrliikide levikus. Tuleb astuda vastu väljakutsele vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes, et tagada ühiskonna ja ökosüsteemide valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada30. Samuti on oluline suurendada Eesti elanike teadlikkust kliimamuutustest, see on madalam kui ELi keskmine. Aprillis 2019. aastal tehtud eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab Eestis peaaegu kuus vastajat kümnest (59%), et kliimamuutus on väga tõsine probleem, samal ajal oli ELi keskmine 79% 31. Eesti õhu kvaliteet on seiretulemuste kohaselt üldiselt hea ning transpordi, tööstuse ja energeetika sektoritega seotud välisõhu saasteainete heitkogused on enamike saasteainete lõikes olnud järjepidevalt languses. Lühiajalisi kõrgemaid saastetasemeid esineb tööstuspiirkondades ning suure kohtkütte osakaaluga elamukvartalites. Tööstuspiirkondades on probleemiks lõhnahäiringud ning põllumajandussektori tootmismahtude kasvu korral on vaja rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide täitmiseks ammoniaagi heitkoguseid rohkem vähendada. Strateegiliste mürakaartide alusel on vähenenud elanike arv, kes elavad kõrge müratasemega piirkondades. Kiirgusohutus Eestis on tagatud inimese ja keskkonna kaitseks korraldatava kiirgustegevuse reguleerimise, asjakohase seire ning järelevalve korraldamisega. Välja on antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on ohutusnõuete eiramine kiirgusallikaga töötamisel ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Samuti võivad ohuolukorra tekitada avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, varastatud või leitud radioaktiivne aine. Eesti territooriumil asub 15 automaatseirejaama, mille kaudu jälgitakse Eesti territooriumi gammakiirguse taset. Olulisim muudatus kiirgusvaldkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuleb Eestisse rajada 2040. aastaks. Sellele peab eelnema põhjalik analüüs, õigusaktide täiendamine ning sätestada tuleb lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust, nagu siseõhu radoonisisaldus ja radionukliidid joogivees. Liigsest looduslikust kiirgusest parema ülevaate saamiseks tuleb lähitulevikus teha mitmed uuringud. Samuti on oluline kiirgusohutuse tagamine meditsiinikiirituse protseduuridel – Eestis tehakse igal aastal rohkem kui 300 000 inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures on oluliselt suurenenud kompuutertomograafia protseduuride arv. Eestis on juba praegu olemas suur hulk andmeid, sh keskkonnaandmeid, kuid nende taaskasutamine on raskendatud. Järjepidevalt tuleb teha tööd selle nimel, et muuta andmeid avaandmete kaudu kergesti kasutatavaks nii avaliku sektori sees eri asutuste vahel kui ka 28 Keskkonnaagentuuri poolt koostatud Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2050, https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. 29 https://www.ilmateenistus.ee/2020/03/erakordselt-sooja-talve-ulevaade/. 30 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf. 31 https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/support/docs/ee_climate_2019_et.pdf. kolmandatele osalistele. Eesti on avaandmete valdkonnas jõudmas maailmas teedrajavaks riigiks. Järjest enam tuleb tegeleda andmehaldusega, mis tähendab ülevaadet olemasolevatest andmetest, sellest, kes andmete eest vastutab, andmetele ligipääsust, andmete koosseisust, andmekvaliteedist jne. Andmete jagamine, kasutamine ja taaskasutus on muutumas loomulikuks osaks Eesti digiriigi toimimisest. Eri valdkondade loodus- ja tehiskeskkonda kujundava planeerimisalase kompetentsi koondamiseks, poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste mõju paremaks analüüsimiseks on vaja kvaliteetseid ruumiandmeid. Ruumiandmeid näeme enda ümber kõikjal, nii tänaval kui ka looduses matkates, nii autoga ringi sõites kui ka lennukiga üle Eesti ja Läänemere lennates, ja neid andmeid kasutatakse ruumiotsuste tegemisel. Ruumiloomealast pädevust ja ruumiandmete kasutamise oskuse taset on vaja tõsta ühiskonnas läbivalt. Kuivõrd ruumiandmeid tekib väga erinevates teemavaldkondades, siis nende paremaks ärakasutamiseks on olulised võtmevaldkonnad andmete digiteerimine, masinloetavus, kättesaadavus, ajakohasus ja mis kõige tähtsam – koostalitlusvõime. Digitaalsete lahenduste laiem rakendamine on valdkondade-ülene oluline arengusuund ning keskkonnaandmete kättesaadavuse parandamine ja usaldusväärsuse suurendamine digitaliseerimise abil toetab tarkade poliitikaotsuste tegemist ja protsesside tõhusamaks muutmist. Satelliidiandmetel, suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur potentsiaal mitmesuguste prognooside tegemisel ning nende tehnoloogiate rakendamist suunaga keskkonnaandmetele tuleb toetada. Tehisintellekti rakendatakse järjest enam selleks, et teha paremaid andmepõhiseid otsuseid, luua uut lisandväärtust ning muuta protsesse efektiivsemaks ja kasutajakeskseks. Digitaliseerimine on välja toodud ka eraldi prioriteedina Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel lähtutakse peamiselt kahest Eesti riigi arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalisest sihist: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Seatud sihtide saavutamiseks toetatakse arengukavaga muutuste elluviimist peamiselt riigi arengustrateegia valdkondades „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“. Oluliste muudatuste, sh ringmajanduse põhimõtetele ning kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku eesmärgiks on aidata kaasa tasakaalu leidmisele keskkonnakaitse ning keskkonnakasutuse vahel. Olulisemad muudatused Euroopa Liidus ELi eesmärgiks on siduda keskkonnapoliitika teiste poliitikavaldkondadega ja aastatel 2020 kuni 2021 on toimumas palju strateegilisi muudatusi. Keskkonnavaldkonna arengukava peab olema kooskõlas 2020. aasta lõpul valmiva Euroopa Liidu 8. keskkonnategevuskavaga (the 8th Environment Action Programme) ning 11. detsembril 2019. a avalikustatud Euroopa rohelise kokkuleppega (Green Deal), mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Eesti jaoks tähendab see mitmes poliitikavaldkonnas (nt energia- ja kliimapoliitika, ringmajandus, transport ja liikuvus, ökosüsteemid ja elurikkus) ELi tasandil läbirääkimist ning kokkulepitud sihtide saavutamiseks riigisiseste eesmärkide ümbervaatamist. ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on ELis ülevaatamisel aastaks 2030 seatud kliimaeesmärk ambitsiooniga seda tõsta. Euroopa kliimaseaduse ettepaneku eesmärk on sätestada ELi-ülene 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ja kehtestada selle saavutamise raamistik. Seejuures vaadatakse üle senine energia- ja kliimapoliitika raamistik, sh ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv ning muudes sektorites kasvuhoonegaaside heidet mõjutavad nõuded. Ajakohastatud kliimapoliitika eesmärke riikliku kasvuhoonegaaside koguheite vähendamiseks kajastab ka koostatav keskkonnavaldkonna arengukava. Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt avaldatakse ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia 2021. aasta esimeses pooles. ELi uus kohanemise strateegia on oluline element Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide, sh 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Uus ja ambitsioonikam ELi kohanemise strateegia seab uued prioriteedid, et suurendada kliimamuutustele vastupanuvõimet, olles seejuures sünergias teiste Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, põllumajanduse strateegiadokument „Talust toidulauani“, ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel, ELi metsastrateegia ja Euroopa kliimapakt. Rohelise kokkuleppe üheks uueks algatuseks on koostada ringmajanduse põhimõtetele ülemineku toetamiseks uus Euroopa ringmajanduse tegevuskava, mis koos tööstusstrateegiaga püüavad tagada puhtamat, ressursitõhusamat ja konkurentsivõimelisemat majandust Euroopas. Ringmajanduse eelduseks on ressursside parem kasutus. See hõlmab nii ökodisaini põhimõtteid, ühtset tootepoliitika raamistikku (nt digitaalne tootepass), jäätmete infrastruktuuri arendamist kui ka tootmise tarneahelate ressursitõhusust. Need tagavad toodete ühtlase kvaliteedi üle liidu ning mõjutavad ja suunavad ka imporditavate kaupade kvaliteeti, suurendavad jäätmete kasutamist uue tootmisressursina esmase toorme asemel ja kiirendavad seeläbi üleminekut ringmajandusele. Ringmajanduse ja digitaliseerimise koostöövõimalused on Eestile potentsiaalseks eduvaldkonnaks. Rohelise kokkuleppe algatuste alla kuulub ka kestlik kemikaalistrateegia, millega soovitakse lihtsustada ja tugevdada kemikaale käsitlevaid ELi eeskirju. Eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest, innustada ohutute ja kestlike alternatiivide väljatöötamist ning muuta ohutute kemikaalidega kauplemine ELis veelgi lihtsamaks. ELi kestlik kemikaalistrateegia toetab ELi tasandi tegevusi ka 2021. aastal kokku lepitava rahvusvahelise keskkonnahoidliku kemikaali-ja jäätmeraamistiku rakendamisel. Euroopa Komisjon on esitanud elurikkuse strateegia 2030, mis esitab ELi elurikkuse hea seisundi saavutamiseks vajalike peamiste poliitikasuundade ja meetmete esialgse ülevaate, et peatada elurikkuse kadu Euroopas. ELi uue strateegia raames on Eesti jaoks oluline ebasoodsas looduskaitselises seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamine, mh taastamise abil ning kaitsealade võrgustiku toimimise tagamisega. ELi uued suunad elurikkuse valdkonnas on oluliseks sisendiks koostatavasse keskkonnavaldkonna arengukavasse. ELi uue kavandatava metsastrateegia peaeesmärk on tagada kestlik metsamajandamine ja parandada sidusust poliitikavaldkondade vahel. Uus metsastrateegia on oluline instrument jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel poliitikavaldkondade vahel, eelkõige ELi tasemel. Uus metsastrateegia peab omakorda arvestama teiste poliitikavaldkondadega, kuna ühelt poolt võib metsandus pakkuda lahendusi kliimamuutuste mõju leevendamisel ja kohanemisel, samuti elurikkuse, bioenergeetika ning bio- ja rohemajanduse edendamisel, kuid teisalt on oluline ka metsade enda elujõulisuse ja tervise säilitamine ja seda ka muutuvas kliimas. Euroopa vesinikustrateegia juhindub rohelise kokkuleppe eesmärgist vähendada energiasüsteemide kasvuhoonegaaside heidet, mille arvele langeb praegu 75% kogu KHG heitest ELis. Strateegia eesmärk on välja töötada taastuvate ja vähese süsinikusisaldusega kütustele konkreetne terminoloogia ja definitsioonid ning luua neile Euroopa-ülene sertifitseerimissüsteem. Euroopa Komisjoni hinnangul on pikas perspektiivis taastuvallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgi saavutamiseks ja sidusaim võimalus energiasüsteeme lõimida. Globaalne keskkonnaandmete strateegia Märtsis 2019 Eesti eesistumisel toimunud ÜRO 4. keskkonnaassambleel (UNEA-4) vastu võetud ministrite deklaratsiooniga lepiti muu hulgas kokku, et ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) koostab aastaks 2025 globaalse keskkonnaandmete strateegia. Keskkonnaandmete strateegia eesmärgiks on aidata ÜRO liikmesriikidel, sh Eestil, keskkonnaga seotud andmete kogumist ja kvaliteeti ühtlustada, toetada keskkonnaseire süsteemide arendamist ning ÜRO- siseselt keskkonnaandmete haldamist ja kasutamist paremini koordineerida. Strateegia elluviimise tulemusel hakkavad riigid keskkonnaandmeid jagama võrreldavatel alustel, kasutades ühtseid standardeid. UNEA-4 presidendina jätkab Eesti globaalse keskkonnaandmete strateegia poliitilise visiooni vedaja rolli. Eesti on UNEPile globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamisel riikidest üheks olulisemaks partneriks. Eesti huvi on lüüa aktiivselt kaasa globaalse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamisel, luua Euroopa Liidu asjakohaste algatuste, riigisiseste strateegiate ja globaalse keskkonnaandmete strateegia vahel sünergia ning samuti edendada kootööd UNEPiga. Kokkuvõtteks on keskkonnavaldkonna arengukava koostamise eesmärgid järgmised:  korrastada keskkonnavaldkonna olemasolevate strateegiliste dokumentide süsteem;  toetada Eesti pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist, eelkõige arengustrateegiates „Eesti 2035“, „Säästev Eesti 21“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kavandatut;   arvestada Euroopa Liidu poliitika eesmärkidega ning pakkuda samal ajal võimalust suunata Euroopa Liidu tasandil valdkonna poliitikasuundi riigisiseste eesmärkide täitmiseks;  toetada ÜRO ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamist, kus Eesti väljakutsed seonduvad eelkõige jäätmekäitluse ja jäätmete ringlussevõtu tõhustamise, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning looduse mitmekesisuse hoidmisega32. Arengukava koostamise protsess, ajakava ning kaasamiskava Arengukava koostamise protsessi, sh vajaliku metoodilise toe ning lõpptulemuse eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse heast kaasamise tavast. Arengukava koostamise protsessi algatamisest teavitatakse avalikkust ja huvigruppe, samuti luuakse veebileht olulise ja ajakohase informatsiooni edastamiseks. Avalikkust kaasatakse ka arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi programmi ja aruande avalikustamise käigus. Lähtudes määruse § 2 lõikest 4, moodustab keskkonnaminister valdkonna arengukava koostamiseks juhtkomisjoni. Juhtkomisjon koosneb asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest ning ekspertidest. Juhtkomisjoni moodustamisel ja valdkonna arengu planeerimisel lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest. Eri osaliste kaasamine arengukava koostamise protsessis loob head eeldused edaspidiseks koostööks partneritega arengukava elluviimisel. Juhtkomisjoni nõuandev roll jätkub pärast arengukava valmimist selle elluviimisel ning seirel. Ettepanek keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjoni organisatsioonilise koosseisu kohta: - Keskkonnaministeerium - Riigikantselei - Rahandusministeerium - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Haridus- ja Teadusministeerium - Maaeluministeerium - Teaduste Akadeemia - Eesti Linnade ja Valdade Liit - Eesti Keskkonnaühenduste Koda - Eesti Looduskaitse Selts - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon - Noorte Keskkonnanõukogu. 32 Lühikokkuvõte ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/luhikokkuvote_ulevaade_tegevuskava_2030_elluviimisest_juuni2020.pdf. Arengukava koostamise paremaks korraldamiseks on plaanis moodustada kuus laiapõhjalist valdkondlikku töörühma: ringmajandus; kliima, välisõhk ja kiirgus; mere- ja veekeskkond; elurikkus; keskkonnateadlikkus ning ruumiandmed. Töörühmade ülesandeks on selgitada välja valdkonna hetkeolukord ja probleemid, täpsustada eesmärke, teha ettepanekuid poliitikainstrumentide valikul ja mõõdikute seadmisel. Igat valdkondlikku töörühma juhib asekantsler, keda toetavad vastavas valdkonnas tegevussuunajuhid. Töörühmade kasutamine annab võimaluse kaasata arengukava koostamise protsessi võimalikult operatiivselt erialaeksperte ning anda võimalus kaasa rääkida valdkonna arengusuundade planeerimisel. Juhtkomisjoni ja töörühmade täpsemad ülesanded, vastutus ning töökorraldus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Arengukava kinnitamise ajaks on planeeritud veebruar 2023. Arengukava koostamise ja kaasamise esialgne ajakava, mida täpsustatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist koostöös partneritega, on järgmine: oktoober–november 2020 - Arengukava algatamise ettepaneku kooskõlastamine ning esitamine Vabariigi Valitsusele detsember 2020–jaanuar 2021 - Juhtkomisjoni moodustamine - Valdkondlike seoste väljaselgitamine teiste valitsemisaladega - KSH protsessi algatamine jaanuar–märts 2021 - Avaüritus huvigruppidega - Arengukava aja- ja tegevuskava tutvustamine ja täpsustamine koostööpartnerite ja huvigruppidega - Valdkondlike töörühmade loomine aprill–juuli 2021 - Globaalsete trendide kirjeldamine - Eesti hetkeolukorra kirjeldus - Valdkonnapõhiste alusuuringute andmete kogumine august–detsember 2021 - Arengukava põhistruktuuri ja eesmärkide väljatöötamine - Sekkumisloogikate kindlaksmääramine ning arutelud - Mõõdikute väljatöötamine jaanuar–aprill 2022 - Arengukava teksti ühtlustamine, toimetamine, esialgse eelnõu valmimine mai–august 2022 - KSH aruande kooskõlastamine, täpsustamine ja väljapanek - Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja täiendamine september - KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine - Arengukava eelnõu kooskõlastamine  oktoober 2022 - Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele november 2022–veebruar 2023 - Vabariigi Valitsus esitab arengukava eelnõu Riigikogule arutamiseks - Vajaduse korral arengukava täiendamine ja kooskõlastamine - Vabariigi Valitsus kinnitab arengukava Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude hindamisel on aluseks võetud mõjude hindamise metoodika33 ja kontrollküsimustiku põhimõtted34. Olulisem positiivne mõju arengukava eesmärkide elluviimisel avaldub eelkõige elu- ja looduskeskkonnale. Iga eesti inimese elukvaliteeti mõjutab puhta õhu, vee, mulla ja elurikkuse säilimine. Elukeskkonna kujundamine, mis arvestab nii inimeste heaolu kui ka loodusressursside kestliku kasutamise põhimõtetega, mõjutab suures ulatuses ka majandust. Keskkonnaeesmärkide saavutamisel on oluline roll lisaks riigile ka kohalikel omavalitsustel, kes aitavad oma tegevusega toime tulla keskkonnavaldkonna probleemidega. Mõju Mõju Mõju Sihtrühma Võimaliku ebasoovitava ulatus sagedus suurus mõju kaasnemise risk Sotsiaalsed, sh keskmine keskmine suur väike demograafilised mõjud Mõju riigi julgeolekule ja keskmine keskmine keskmine väike välissuhetele Mõju majandusele suur keskmine suur keskmine Mõju regionaalarengule keskmine keskmine suur väike Mõju elu- ja suur suur suur väike looduskeskkonnale Mõju riigiasutuste ja keskmine keskmine suur keskmine kohalike omavalitsuste korraldusele Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 135 kohaselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel keskkonnakaalutluste arvestamine, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ning kestliku arengu edendamine. 33 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf. 34 www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/hea-oigusloome-ja-seadusloomeplaanid. 35https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007#para35lg1.  Lisa 4. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile Tabel 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi eelnõule tehtud ettepanekutega arvestamine Ettepanek Ettepanekutega arvestamine/mittearvestamine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (sh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) 1. Esitatud dokument koosneb peaasjalikult keskkonnavaldkonna Täname kommentaari eest, kommentaar on teadmiseks edastatud hetkeolukorra ning teiste arengukavadega seoste kirjeldusest. Tegemist on programmi koostanud töörühmale ning programmi koostajad on teinud suhteliselt üldise taseme kirjeldusega, kuid sisulise koostamise metoodika kommentaari arvestades programmi täiendusi. jääb ebaselgeks. St, et esitatud dokumentide tekstis esineb hulganisti väiteid, mis ei ole seotud viidete või loogilise argumentatsiooniga ning mille puhul tekib mulje, et tegemist on koostaja arvamusega. Kogu dokumenti tuleb seega läbivalt täiendada nii viidete kui ka argumentatsiooniga. Juhime ka tähelepanu, et järgnevad detailsemad ettepanekud ei hõlma kogu täiendamisvajadust. 2. Kogu programmi sisuline eesmärk vajab selgemat väljatoomist Mõjude hindamise eesmärk ja vajalik tulem, mida mõjude hindamisega ning fokusseerimist planeerimisprotsessi formaalsete nõuete täitmiselt saavutada soovitakse, on programmis välja toodud. selgele tulemile, milleni programmiga sisuliselt saavutada soovitakse. Kuna praeguses etapis ei ole veel täpselt teada KEVADe enda sisu, Programmist ei selgu isegi see, kas mõju hakatakse hindama arengukavas detailsus jne, ei saa ka mõjude hindamise struktuuri, tulemust vm nõutud üldeesmärkidele, alaeesmärkidele või kõigile täpsemalt ette kirjutada (lisaks pole see ka programmi ülesanne tulevase mõjude hindamise tulemust ja struktuuri ette kirjutada). poliitikainstrumentidele? Mõjusid hinnatakse KEVADe kui terviku osas – st asjakohases mahus ja detailsuses tuleb arvestada nii üldeesmärkide, alameesmärkide kui ka poliitikainstrumentidega, aga see ei tähenda, et mõjude kirjeldus peaks olema ilmtingimata nende järgi struktureeritud. Hetkel pakutud metoodikas on mõjude hindamine struktureeritud mõjuvaldkondade (kontrollküsimustik) järgi. 3. Palume tegevussuunda "ruumiandmete tagamine" sõnastada Ettepanekuga ei ole arvestatud, kuna ruumiandmete hulgas, mida täpsemalt "looduskeskkonna ruumiandmete tagamine". Seda on vaja KeM haldusalas (Maa-ametis) kaardistamise andmehõive ja teenuste kaudu üleriigiliselt kasutamiseks tagatakse, sh ehitisregistrile, on ka selguse huvides, sest ehitatud keskkonna ruumiandmete strateegia ehitiste ruumiandmed nii 2D kui ka 3D vormingus. Ehitised on terviklikult sõnastatakse kvaliteetse elukeskkonna arengukavas. looduses olemas ja ehitiste väliskuju ruumiandmeid ei saa olemuslikel põhjustel lahutada looduskeskkonna ruumiandmetest ega seonduvatest teenustest. 4. Juhime tähelepanu, et avaandmete ja andmete taaskasutajate Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 järgmise lause: vaade on oluline sisse tuua kõigis suundades, kaardistades võimalikud „Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe kasutusjuhud, andmete kasutajad ja piirangud (andmete eest tasu küsimine) teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt ruumiandmete ning võimalused (avaandmed, sünteetilised andmed, nõusolekuteenus) tegevussuunda.“ andmete taaskasutamiseks. 5. Sisuliselt ei ole välja toodud uute tehnoloogiate mõju, piiranguid Nii KEVADe kui ka mõjude hindamise raames arvestatakse võimalike uute ja rakendamisvõimalusi (näiteks tehisintellekt eh krattide rakendamine). tehnoloogiatega. Teie kommentaarist tulenevalt täpsustasime kohati ka Meie soovitus on KEVADe raames laiemalt arvestada uudsete programmi teksti. Näiteks peatükki 4.2 lisasime järgnevad laused: tehnoloogiate ning nende rakendamisega. „Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem turuküpsus ning ka täiesti uued läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest nutikamad süsteemid (asjade internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel kümnendil näha Eestisse tulemas uut energia-kliimainvesteeringut (nt süsinikusalvestusse). Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks.“ Samas märgime ka, et uute tehnoloogiatega arvestatakse läbivalt (mitte eraldi teemana). Tehnoloogiad on vahend sisuliste eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Näiteks on peatükis 4.16 varasemalt välja toodud, et ilmavaatluste osas toimus põhjalik tehnoloogiline uuendus, üleminek käsitsi vaatlustelt automaatjaamadele järk-järgult viimase 20 aasta jooksul ja on jooksul ja on tänaseks lõpule viidud. Uuenduseks võib lugeda ka päikesekiirguse vaatluste lisamist hiljutistel aastatel (peatükis juba käsitletud), millest oleks küll vaja rohkem avalikkust teavitada. Ka ilmaprognoosi tehnilisi uuendusi (HARMONIE, ECMWF mudeli väljundi kasutamine) on juba vastavas peatükis käsitletud. Välisõhu kvaliteedi valdkonnas on kavas aastaks 2024 lisada Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Airviro platvormile koostöös Soome Ilmateenistusega mudel SILAM, mis annab reaalaja õhukvaliteedi prognoosi Eesti alas. 6. Programmi 3. peatükis tuleb selgitada, kuidas on hinnatud, et Arvestame kommentaaridega ja täpsustame programmi sõnastust. KEVADes kavandatuga ei kaasne piiriülest mõju, kuigi KEVADes Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid piiriülese mõju osas. nimetatud valdkondades võib tuua mitu näidet, kus tegemist on EL-ülese või Ptk-s 3 viidatud lausega on mõeldud, et eeldatavalt ei kaasne KEVADega isegi globaalse teemaga. Näiteks ei muutu kliima vaid Eestis ehk ka olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese keskkonnamõju strateegilise kliimapoliitika ja ringmajandus on globaalsed küsimused, samuti planetary hindamise (sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46. mõistes. Piiriülene mõju on ohjatud rahvusvahelistest strateegilistest boundaries ei ole ainult Eesti territooriumiga piiratud. Ei selgu, kuidas kogu dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil kinni pidamisega. üle-Euroopalise elurikkuse kaitseks moodustatud rohevõrgustikku võivad Lisasime vastavad selgitused programmi teksti. siin tehtud otsused mõjutada (või miks ei mõjuta) ehk – kas seda ja muid aspekte ning kuidas on piiriülese mõju puudumise hindamisel arvestatud? Lisaks juhime tähelepanu, et üheks oluliseks valdkonnaks, mille mõju tuleks hinnata, on andmete taaskasutus, sh avaandmete avalikustamine ja kasutamine. Avaandmete puhul on tihti, ja ka kasvavalt, kasutajad ka väljaspoolt Eestit. Antud suunda peegeldab ka erinevate keskkonna valdkonda puudutavate andmete kategooriate määratlemine väärtuslike andmestikena. Seetõttu on KEVADe raames oluline arvestata mõjuga laiemalt kui ainult Eesti siseselt ning analüüsida mõju ka piiriüleselt. Piiriülene vaade on ka Eesti Digiühiskonna arengukavas, seega on oluline mitte kitsendada valdkondade ja tegevuste üleselt. Leiame, et strateegilises planeerimisdokumendis peaks piiriülene tasand olema kaetud muuhulgas selleks, et olla selgeks indikatsiooniks meie keskkonnaalastest huvidest näiteks kliimapoliitika rahvusvahelistes aruteludes. Ka edukus ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on tihedalt seotud globaalsete tarneahelate ja rahvusvahelise kaubandusega. 7. Programmi 3. peatükis ei selgu, mille alusel väidetakse, et Natura Selgitame: KEVADe üks teema on looduse mitmekesisuse kaitse, milles aladele on positiivne mõju, kui nt lisas 2 on mõju looduskeskkonnale lähtume eeldusest, et vähemalt sellel osal on Naturale positiivne mõju. hinnatud oluliseks, kuid seejuures pole täpsustatud, millel on mis Teiste osade võimalik mõju tuleb välja selgitada KSH raames. Programmis keskkonnaelemendile oluline negatiivne või positiivne mõju. on välja toodud, et viiakse läbi asjakohases täpsusastmes natura hindamine. 8. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime kümnendi info (aastad 2031–2040) "Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (va nimetatud lause lõppu peatükis 4.2. raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse.” Ei ole selge, millist kümnendit siin mõeldakse. Juhime tähelepanu, et prognoosides, sh Mainime, et ametlike prognooside eeldused tõenäoliselt ei kehti Eesti EKUK prognoosides (mis on ametlikuks aluseks KHG heitkoguste eratarbimises ja heaolu suundumustes. 2020. aastal osteti vaid 323 prognoosimisel), lähtutakse eeldusest, et maanteetranspordis toimub elektriautot, 2021. aastal vaid mõni üksik protsent ostetud autodest. EL Eestis märkimisväärne elektrifitseerimine aastatel 2022-2030. Sh, et on elektriautopargi suhtarvult üks viimasemaid. Kui uued autod on ka Eestis on kümnendi lõpuks kasutusel umbes 50 000 elektriautot. üldiselt EL suhteliselt suurema heitega, pole automaksu, on raske nendes (fossiilkütusega) autostumise asjaoludes oodata murrangut elektriautodele kuni 2030. aastani. Senine tehnoloogiline progress, nt tuuleparkide rajamises, biometaani kasutuses, autopargi elektrifitseerimises, on olnud aeglasem varasematest ametlikest prognoosidest. Sel põhjusel ka kirjutame, et on võimalik elektrifitseerumise lükkumine järgmisesse kümnendisse. 9. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "[…] Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.2 järgneva selgituse: vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi „Seda eelkõige täielikult puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle takistusi.“ Kui majanduslikud takistused tunduvad pigem tõenäolised sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse.“ (tehnoloogia kallis hind, elektrihind kui sisend vesinikule, madalam Eeskätt on tehnoloogiline küsimus vesinikutaristus (torustik, terminalid, kasutegur võrreldes elektriga), siis tehnoloogilised takistused vajaksid mahutid, tanklad jm rajatised, tsisternautod), mida pole täna üldse olemas. EL on koostanud vesinikutaristu kava 2040, kuid nagu plaan täpsemat selgitust. Näiteks elektrolüüsimine on juba suhteliselt paigas ütleb: laialdased investeeringud algavad 2030ndatel (või osalt järgmisel tehnoloogia, samuti fuel-cell tehnoloogia. seitseaastakul). 2030. aastaks valmib Eestis mõni lokaalne katsetuslik pilootprojekt, 2-3 vesinikutanklat olulisematesse paikadesse (Tallinn, Pärnu, Ikla). Eesti vesinikuenergeetika piiravaks teguriks (hind, tehnoloogia) on hõreasustus, mis jätab vesiniku osakaalu energiabilansis ka masskasutuse saabumisel alla 30%. Akadeemiku E. Lusti hinnangul tuleb hind alla konkurentsivõimelisele tasemele masskasutuseks alles 10– 15. aasta pärast. 10. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Laiemaks Ettepanekuga ei ole arvestatud. Elamuarendus on olnud massiline. See teemaks on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab jätkub heaolu kasvus. Elamufond kasvab ning keskmise eluruumi suurus nii suurenevat elamufondi kui autostumist.“. Juhime tähelepanu, et leibkonna kohta on jätkuvalt kasvamas. Näiteks veerand suurtartlastest energiakulu puudutav ei pruugi olla üheselt seotud autostumise elab uutes kodudes, kus uus elustandard on varasemast kasvuga, sest samaaegselt autostumisega muutub sõidukipark ka järkjärgult energiamahukam. Lammutamine ja väljalangemine elamufondi ja efektiivsemaks, sh on näiteks elektriauto märkimisväärselt energiatõhusam energiabilanssi olulisel määral ei mõjuta. Eeslinnastumine jätkub, kus lisanduvad taristulised energiakulud. Lisaks toob eeslinnastumine kui sisepõlemismootoriga auto. Samas, kui käesoleval kümnendil on olulisel omakorda kaasa kasvava transpordienergia kulu. Olulist rolli mängib kohal endiselt biometaan ja ka taastuvad vedelkütused, siis nende transpordienergias Eesti hõreasustus ja järjest kaugem tööränne. Eesti energiakulu on pisut suurem kui fossiilsetel vedelkütustel. See tähendab uute autode heide püsib endiselt kõrgel 130 g/km, mis on näiteks 30% omakorda, et energiakulu kasv ja CO2 emissioonide langus on koos kõrgem Soome keskmisest. 2021 müüdi 23000 uut autot u 66000 tonni võimalikud. Hoonefondi energiatarbimisel tuleb arvestada kehtivaid CO2/a. liginullenergiahoone nõudeid uutele hoonetele, kasvavaid rekonstrueerimismahte ning kasutuseta hoonete väljalangevust. Nende aspektide koosmõjul ei saa väita, et hoonefondi arvelt energia lõpptarbimine kasvab. 11. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: „KEVAD Täname tähelepanu juhtimast. Täpsustasime lause sõnastust: „Käesolev hindamine hõlmab kliimameetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid.“ KEVADe mõjude hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.“ 12. Programmi punktis 4.2 leheküljel 11 ja 12 on välja toodud põhimõtted, mida Eesti peab ringmajanduse osas oluliseks. Samas ei selgu, Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime kirjeldavad lõigud peatüki 4.3 milline on hetkeolukord, kas see vastab nendele põhimõtetele või tuleb lõppu. midagi muuta ning seega ei ole võimalik ka hinnata nende muutuste mõju. 13. Programm vajab täiendamist ka tulevikupotentsiaaliga maavarade Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatüki 4.5 lõppu lause: „Lisaks loetelu osas. Seega palume punkti 4.5 viimase lõigu lõppu leheküljel 19 eelpool toodud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn lisada lause: „Lisaks eelpooltoodud maavaradele on võimalik tulevikumaavaradel nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore.“ tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore.“ 14. Teeme ettepaneku täiendada programmi leheküljel 28 lauset Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Kuna Maa-amet pakub lisaks „Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni, ajaloolisi maardlate andmestikule ka muud geoloogilist informatsiooni, kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide täiendasime peatükis 4.12 kõnealust lauset järgnevalt: „Teemakaartidena kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud.“ pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni (sh maardlate andmestikku), Selliselt, et „geoloogilist informatsiooni“ asendada sõnadega „maardlate ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni andmestikku“. ja palju muud.“ 15. Programmi leheküljel 28 - ruumiandmete puhul tasub kaalumist nende koondamine ühtsesse juurdepääsupunkti. Taoline korrastamine Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 lõigu, mis selgitab võiks vähendada ametkondlikku dubleerimist ning oleks kasutajasõbralikum vajadust koondada kõik ruumiandmed ühte punkti ja osutab INSPIRE direktiivile, mis seda mõtet toetab. ja võiks pakkuda paremaid võimalusi andmete väärindamiseks. 16. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 sünergiavõimalusi Ettepanekuga ei ole arvestatud. Dubleerivaid tegevusi Eesti näitlikustava lause: „Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, Geoloogiateenistuse ja KeM haldusala vahel ei ole ja geoloogia põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja valdkonna tegevused on läbi kaalutud, optimaalselt jaotatud ja kokku Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart)“ lõppu järgmine sõnastus: „, lepitud. Eesti Geoloogiateenistuse loomisel lepiti kokku, et Eesti geoloogilist informatsiooni (geoloogiline kaart, radooniandmestik, Geoloogiateenistuse ülesanne on kaardiandmeid juurde toota ja geoloogilise kaardi avalikkusele visualiseerimise ülesanne jääb Maa- seismoloogiline andmestik, geoloogiliste aruannete andmestik jms) pakub ametile, kuivõrd geoloogilise kaardi andmeid on kasutajatel vajadus Eesti Geoloogiateenistus“. kasutada lihtsalt ja ühtselt koos muu maainfoga ja koos muu geoloogilise andmestikuga Maa-ameti teenustes, mitte otsida geoloogilisi ruumiandmeid eraldi kusagilt mujalt. 17. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 punkti 4.12 lõppu Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Töövoogude jaotust ei ole mõistlik lähtekohad, millest andmebaaside koondamisel tuleks arvestada. Need täpselt dikteerida. See tuleb lahendada juhtumipõhiselt vastavalt asutuste võtavad kokku järgmised lõigud: kompetentsile ja funktsioonile. Andmebaaside jaotamine teemade või alamteemade vahel on mõistlik. Lisasime peatüki 4.12 lõppu vastava „Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada: selgituse. 1) mõistlike ja efektiivsete töövoogudega. Mõnel juhul on valdkonna sees mõistlik tänased töövood ringi teha, et vältida mitme asutuse vahel tehtavaid kooskõlastusi (näiteks geoloogiliste lubade osas võiks kooskõlastuse algusest lõpuni teostada Keskkonnaamet, KeM haldusalasisene loa liigutamine erinevate asutuste vahel ja selleks teenuste arendamine on kuluallikas, mida saaks vältida); 2) andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile läbi ühe pöördumispunkti/teenuse.“ 18. Programmi punkti 5.6. tuleb täiendada viitega Eesti teadus- ka Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime viite peatükki 5.6 ning arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale 2021- täpsustasime, et nimetatud arengukava on lisaks koostamisele ka 2035. Kuigi programmi leheküljel 36 TAIE-le seoses Haridus- ja peamiselt HTMi ja MKMi vastutada. Teadusministeeriumiga (HTM), siiski juhime tähelepanu, et nimetatud arengukava mitte ainult ei koostatud HTM ja MKM koostöös, vaid ka juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires. Näiteks TAIE teadmussiirde valdkonna kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maavarad ja teisene toore/ringmajandus), millega tegeleb MKM, hõlmab kõiki KEVADe (elurikkus, kliimapoliitika, ringmajandus) valdkondi. 19. Palume täiendada programmi punktis 5.6 ehituse programmi viidet Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Peatükis 5.6 ehituse programmi strateegiliste dokumentidega "Ehituse pikk vaade 2035" punktis tõime välja dokumendid “Ehituse pikk vaade 2035” ja "Hoonete (https://www.mkm.ee/et/uudised/avalik-ja-erasektor-panevad-paika- rekonstrueerimise pikaajaline strateegia". Tutvustava ülevaate ehituse-tulevikuplaani) ja "Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline täiendamisel mainisime muuhulgas ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri strateegia" arendamist. Elukeskkonna arengukava on programmis väljatoomiseks täna veel liiga (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf). algsel tasemel (programm koostatakse hetkeolukorra põhjal) ning Mainida tuleks selle viite juures ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri seetõttu seda ei lisatud. arendamist ning kvaliteetse elukeskkonna arengukava väljatöötamist. 20. Programmi punktis 5.6 LK 42 muuta lause „Maanteetranspordis on Ettepanekuga on arvestatud. Muutsime lause vastavalt ettepanekule ja kavas kehtestada teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside uuendasime viidet. heitkoguse ja taristu koormuse alusel.“ vastavaks Transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) 2021-2035 sõnastusega järgmiselt: „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Lähtutakse põhimõttest „Kasutaja maksab“ ning koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel.“ See tähendab, et TLAK 2021-20353 küll näeb ette vajadust transpordimaksude teemaliseks reformiks, kuid ei näe ette konkreetseid maksumuudatusi. Lisaks juhime tähelepanu, et link viitab arengukava vanemale versioonile, viimasele versioonile viitab link: https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf. 21. Leiame, et oluliselt tuleb täiendada (selgitavate koondtabelite, Teie poolt viidatud KeHJS § 36 lõige 2 p 4 näeb ette, et programm peab jooniste jm graafikaga) programmi 6. peatükki ja lisa 2. Programmi 6. selgitama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt peatükis on kasutatud olulise keskkonnamõju hindamiseks Vabariigi kaasneva olulise keskkonnamõju, sh täpsustab mõjuvaldkondi, -teemasid, Valitsuse reglemendi 4 §-s 5 nõutud mõjude hindamiseks välja töötatud millele olulist keskkonnamõju tuleb hinnata. Seda on programmi lisas 2 kontrollküsimustikku. Samas ei ole 6. peatükis ega lisas 2 välja toodud, ka tehtud. Viidatud seaduse punkt ei ütle, et olulise mõju peaks välja tooma hinnatava strateegilise dokumendi struktuuri (valdkondade või vähemalt mitte selgelt esitletuna/loeteluna eeldatavaid olulisi tegevussuundade) kaupa, ka ei ole see sisuliselt vajalik. Mõjusid keskkonnamõjusid – st milliste eesmärkide ja poliitikainstrumentide puhul kirjeldatakse mõjuvaldkondade kaupa ja hinnatakse KEVADE mõju võib KEVAD rakendamisega kaasneda eeldatavalt oluline negatiivne mõju tervikuna (võttes arvesse sh koosmõju, omavahelisi seoseid). (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt loetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt Ka ei ole eeldatavalt oluliste mõjude täiendav eristamine (või liigitamine ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid pakutud 3 tegevussuuna kaupa) käesolevas etapis otstarbekas, see ei aita muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara) ja kuidagi kaasa selguse loomisele, sest teemasid on peale nende kolme positiivne mõju, mida täpsemalt hinnatakse KSH aruandes. Hetkel on lisas 2 veel ning sedasi loodaks juba mitmekihilisele liigendatusele (ülevaade hinnatud väga üldiselt KEVAD mõju oluliseks looduskeskkonnale (read 2-7), olemasolevast olukorrast KEVAD teemade kaupa, ülevaade seotud elukeskkonnale (read 10, 12-16), leibkondadele (read 17-19), ettevõtlust strateegilistest dokumentidest, hinnang vastavalt Riigikantselei mõjude (read 20-21, 23-30), regionaalpoliitikat (read 44, 45, 47, 48, 50, 51), avaliku hindamise juhisele) veel ühe kiht. sektori rahastamist (rida 66), välissuhteid (rida 77, 80), tervishoiukorraldust ja Lisaks tuleb tähele panna, et kuna praeguses etapis ei ole veel täpselt tervist (read 81, 82), tööturgu (read 88-93), töösuhet (read 98-99), teada KEVADe enda sisu, ei ole võimalik anda ka lõplikke mõju olulisuse sugudevahelisi suhteid (read 112-114, 116, 117), riskirühmi (rida 123), hinnanguid (hinnangud muutuks spekulatiivseks). Seetõttu on programmi ühiskondlikku elu (rida 125), haridussüsteemi ja kultuuri (read 129-130). peatükis ka öeldud, et “Mõjude hindamise aruande etapis tuleb kõik Arusaadavuse huvides tuleks olulised negatiivsed ja olulised positiivsed hinnangud (kontrollküsimustik) uuesti üle hinnata, vastavalt KEVADe mõjud eristada süstematiseerituna 3 valdkonna (elurikkus, kliima, tegelikule valmivale sisule.” ringmajandus) tegevussuundade kaupa vastavalt KeHJS § 36 lõige 2 p 4. Lisa 2 täidab võib-olla mõjude hindamise eesmärki, kuid ei anna ülevaadet antud punkti täitmiseks. Üldistused lisavad arusaadavust. Seejuures võiks appi võtta valdkonniti toodud probleemistiku ülevaate 4. peatükis ehk milliseid probleeme valdkonniti (näiteks põlevkiviga seotud kasvuhoonegaaside heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendama ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga.  22. Lisaväärtust annaks oluliste mõjude eristamine negatiivseteks ja Vastavalt mõjude hindamise metoodikale on eeldatavad mõjud hetkel positiivseteks ning jaotamine vähemalt 4. peatükis toodud KEVADe prognoositud mõjuteemade kaupa, mitte KEVADe struktuuri järgi. struktuuri järgivate valdkondade tegevussuundade kaupa. Selguse ja Eeldatavalt oluliste mõjude täiendavat grupeerimist ei saa pidada läbipaistvuse huvides on oluline aru saada, milliseid probleeme valdkonniti käesolevas etapis otstarbekaks (arvestades ka, et KEVADe sisu ja (nt põlevkiviga seotud KHG heide) arengukava poliitikainstrumendid mõjuhinnangud ei ole hetkel kaugeltki lõplikud). Pigem võib mõjude kirjeldamine peatükis 4 toodud valdkondade kaupa (sisuliselt täita eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendamata ehk jätkuvalt olulise kontrollküsimustik iga peatüki kohta eraldi) mõju hinnangut killustada. negatiivse keskkonnamõjuga. Näiteks iga peatükis 4 toodud valdkond võib anda väikese ja üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile mõjule (nt regionaalareng, majandus). Kõik valdkonnad koos (ehk terve KEVAD) aga võivad anda märkimisväärse ja hindamist vajava mõju. Peatükis 4 toodud valdkondade kaupa mõjude kirjeldamine ei anna metoodiliselt midagi juurde kuid võib tervikpilti moonutada. Olemasolevate probleemide lahendamist hinnatakse mõju hindamise käigus. Nagu programmi peatükis 7 öeldud, tuleb mõjude hindamise käigus välja tuua “kui KEVADes ettenähtud tegevused eeldatavalt ei aita lahendada teadaolevat olemasolevat probleemi või liikuda KEVADe eesmärkide suunas.” 23. Programmi 7. peatükis tuuakse välja, et KEVADes planeeritav mõjutab Nagu peatükis 7 kirjeldatud, on mõjude hindamise üheks eesmärgiks erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi. Teeme ettepaneku täiendada tagada vastavus teiste sama ja kõrgema taseme strateegilistele programmi 7. peatükki metoodika kirjeldusega, kas ja kuidas võetakse dokumentidele ja ekspertrühm juhib hindamise käigus tähelepanu arvesse erinevates tulemusvaldkondades koostatud riiklike strateegiate riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja mõjuhinnanguid, sh strateegilise mõju hinnanguid, kui neid peaks teeb vajadusel ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. Milliste teiste strateegiliste dokumentidega, mil määral ja mil viisil KEVADel puutumus olema koostatud. Erinevate valdkondade arengukavad peavad koos tekib, täpsustub lõplikult hindamise käigus, kui valminud ka KEVADe panustama nii Eesti 2035 strateegiasse kui ka olema sidusad omavahel. enda sisu. Seetõttu kaasataksegi erinevate arengukavade koostamisse erinevad asjassepuutuvate valdkondade riigiasutused. 24. Teeme ettepaneku täpsustada programmi 7. peatükki ning tuua Eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja töötamine toimub KEVADe selgelt välja, kuidas eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja koostamise (mitte mõjude hindamise) raames, mõjude hindamise käigus töötamisel kavandatakse olulise negatiivse keskkonnamõju ennetamise saab vajadusel teha ettepanekud leevendamiseks. Leevendavate ja leevendamise meetmete välja töötamist. Samuti ei selgu, kas läbivalt meetmete vajadus ja täpsem kavandamine selgub mõju hindamise ja hinnatakse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mida on kindlasti teha vaja. KEVADe koostamise käigus. Näiteks on hetkeolukorda kirjeldavas peatükis kliimapoliitika valdkonna kohta eraldi välja toodud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. Samas ei Sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine on osa mõjude hindamisest. selgu ei 3. peatükis (mõjude hindamise ulatus) ega ka 7. peatükis, milliseid See, milliseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid hinnatakse, on detailselt mõjusid ja kuidas täpsemalt hinnata on kavas, v.a. viide mõjude hindamise loetletud hindamisküsimustena programmi lisas 2, sh nt metoodikale. mõjuvaldkondade “Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud” ja “Mõju majandusele” all. 25. Programmi leheküljel 49 on öeldud, et täiendavaid eriuuringuid ei ole Täpsustasime programmi sõnastust järgmiselt: „Arvestades KEVADe ja vaja. Samas on lisas 2 enamuses mõjusid oluliseks hinnatud. Kuidas on mõjude hindamise strateegilist tasandit, ei ole täiendavate eriuuringute jõutud selleni, et eriuuringuid ei ole vaja? vajadust mõjude hindamise käigus programmi koostamise ajal vajalikuks peetud ega käesoleva strateegilise hindamise käigus planeeritud. Vajadusel võib täiendavaid eriuuringuid arengute suunamiseks soovitada mõjude hindamise tulemusena.“ 26. Samal programmi leheküljel 49 on lisaks öeldud, et Natura Peatükis 3 on antud üldine hinnang, et looduskeskkonna kaitset hindamine tehakse, kuigi 3. peatükis on hinnatud KEVADe mõju Natura 2000 planeeriva arengukavana on KEVADel tervikuna eelduslikult positiivne kaitsealade võrgustikule positiivseks. Seega on vajalik täpsustada, milliste mõju Natura aladele. Aga sellest olenemata tuleb mõjude hindamise valdkondade milliste tegevuste positiivset mõju Natura aladele käigus siiski läbi viia Natura hindamine vastavalt Natura hindamise täiendavalt hinnatakse ja miks. metoodikale, mida on väljendatud peatükis 7. Seejuures tuleb hinnata kogu KEVADe (sh kõigi asjakohaste valdkondade ja tegevuste) mõju. 27. Samuti juhime tähelepanu, et alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja Ei nõustu esitatud kommentaariga. KeHJSe mõte on (ja ka sõnastus ülesandeid peab selgitama, kirjeldama ja hindama keskkonnamõju vastab sellele), et KSHs tuleb võrrelda ja käsitleda stsenaariumeid, mida strateegilisel hindamisel (KeHJS § 40) ning alternatiivide väljatöötamise strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti. KSH roll on teha kohustust ei ole arengu kava koostamisel (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 ettepanekuid leevendavate meetmete osas (ning mööndusega võib ka määrus nr 117 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 ). Leheküljel 49 täiendava stsenaariumi välja pakkumist käsitleda leevendava meetmena), aga KSH ei saa ise stsenaariumeid luua ja välja töötada, sel juhul koostaks toodud arengualternatiive peab just KSH ekspert hindama võimalike KSH juba ise strateegilist planeerimisdokumenti (mitte ei hindaks). muude lahenduste välja pakkumiseks. Täpsustasime peatükis 7 sõnastust, et see ühesemalt mõistetav oleks. 28. Programmi peatükis 9 on kirjeldatud arengukava ja mõjuhindamise Programmis esitatud ajagraafik on indikatiivne ja koostatud vastavalt ajakava. Soovime teada, kas ajakavas on arvestatud puhvriga, kus KeHJS nõuetele. arengukava soovitakse pärast Riigikogus arutamist täiendada ning sellest lähtuvalt selgub vajadus enne Vabariigi Valitsuses kinnitamist mõjuhindamise täiendamiseks. 29. KeHJSe § 36 lg 2 p 8 ütleb, et keskkonnamõju strateegilise hindamise Programmis kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendi programm peab sisaldama mh järgmist: andmeid strateegilise elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju. See, millist eeldatavat mõju (st planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud mõju millele) milline ekspert on programmis hinnanud, on esitatud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 tabelis 3. punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. Ekspertrühma ekspertide nimelise koosseisu kohta seisukoha võtmist tulenevalt programmi ja mõjuhindamise erinevatest hangetest ei pea me hetkel vajalikuks, küll aga juhime tähelepanu, et programmis 5.2 ei selgu, millist mõju mingis valdkonnas ekspert hindama hakkab. 30. Palume enne avaldamist programmi kirjastiil üle vaadata ning Täname tähelepanu juhtimast. Programmi tekst vaadatakse üle toimetada, et vältida kantselliite. keeletoimetaja poolt. 31. Rail Baltica raames ehitatavate ökoduktide lähiümbruses Kui KEVAD vastavat teemat käsitleb, on sellega seoses asjakohane ka rohealade moodustamist vajava küsimuse lahendamine, mis täna on mõjude hindamise käigus mõjusid hinnata. Aga tõenäoliselt ei ole lahendamata ning vajab riigipoolset käsitlust. Oluline on saada sisend ja info, ettepanekuga võimalik arvestada tulenevalt KEVADe strateegilisest kuidas tagatakse ökoduktide ümber ala, mis soodustab ökodukte kasutamist tasandist. KEVAD ei käsitle nii detailset taset (ega oma vastavat ruumilist ning ei tekiks olukorda, kus ökodukte ehitatakse, kuid loomad ei kasuta väljundit), vaid jääb üldisemate tasemete juurde, sh maastiku tasemel looduse mitmekesisuse hoidmine. seda. Rail Baltica raudteetrassi keskkonnamõju hindamise aruannetes on eksperdid pakkunud välja leevendusmeetmena järgmise: „Ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada kaitsevöönd“. Kuid tänane õigusruum ei käsitle, kes ja kuidas seda tingimust täitma peab, samas ei tohiks tekkida olukorda, kus ökoduktide ümber tehakse lageraiet. Teeme ettepaneku käsitleda eelnimetatud teemat Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) KSH-s. Rahandusministeerium 1. Alapunktis 4.5 lk 19 on tõdetud, et esineb vajadus ehitusmaavarade planeerimisele kas maakonnapõhisel või muul vähemalt sama mastaapsel Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.5 lause: „Vabariigi jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskeskkonna Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju asjaolusid. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu, mis paneb paika korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade riiklikud maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas.“ teemaplaneeringu, mis paneb paika riiklikud maakasutusprioriteedid KEVAD ja maakonnaplaneeringu teemaplaneering on erinevate tasandite kaevandamise valdkonnas. Kuna tegemist on paralleelselt menetluses strateegilised planeerimisdokumendid. Maakonnaplaneeringu olevate strateegiliste dokumentidega, palume ka KEVAD menetlusprotsessis teemaplaneering kui madalama tasandi dokument peab eelkõige sellega arvestada, et tagatud oleks dokumentide üksteisele vastavus. arvestama KEVAD-ga kokku lepitud põhimõtteid. Selge on ka see, et KEVADe koostamisel tuleb teemat põhjalikult arutada Rahandusministeeriumiga, et leida võimalikult kooskõlaline eesmärkide ja sihtide pakett. 2. Peatükis 5 on toodud KEVADe seos muude strateegiliste Ettepanekutega on osaliselt arvestatud. Lisasime peatükki 2 Euroopa planeerimisdokumentidega. Maastikukonventsiooni ja EL elurikkuse strateegia kui strateegilised dokumendid, millega arvestada. Palume lisada programmi arvestamist vajavate strateegiliste 1) Nagu peatükis 7 on selgitatud, hinnatakse mõjude hindamise käigus arengudokumentide hulka Euroopa Maastikukonventsioon (vt analüüsi) ja KEVADe vastavust teistele sama ja kõrgema taseme dokumentidele (sh Euroopa Maastikukonventsiooni liitumisdokumendid (vt seletuskirja). siis arvestades lisatud Maastikukonventsiooni ja Elurikkuse strateegiat). Täiendasime peatükki 7 täpsustusega, et hindamisel tuleb vajadusel Sellest tulenevalt palume ühtlasi: arvestada ka erinevate dokumentide koosmõju. 1) lisada programmi KEVAD ja selle aluseks oleva ülemaailmse elurikkuse 2) Maastikupoliitikat eraldi läbiva teemana ega eraldi eksperti lisada ei ole raamistiku, EL elurikkuse strateegia ning arengustrateegia Eesti 2035 proportsionaalne ega vajalik. KEVADe rakendamisel maastikule koosmõju hindamine Euroopa Maastikukonventsiooni rakendamisest avalduvaid olulisi mõjusid hinnatakse mõjude hindamise käigus, maastiku tulenevate strateegiliste väljakutsetega; temaatika on kaetud programmi Lisa 2 kontrollküsimustikus keskkonnamõjude mõjuvaldkonnas (nt mõju maakasutusele; mõju 2) lisada programmi maastikupoliitika horisontaalse läbiva teemana ja elurajoonide ja tööstuse paiknemisele; mõju Natura aladele ja üleüldisele hinnata kõigis tegevussuundades KEVAD rakendamisel maastikule looduskeskkonnale). avalduvaid olulisi mõjusid ning kaaluda vastava pädevuse kaetust alapunktis 3) Küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise 10.2 nimetatud eksperdirühmas ning vajadusel täiendavat kaasamist; metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat muuta ei ole otstarbekas 3) täiendada ülal toodud ettepanekutest lähtudes mõjude määramise ega vajalik. kontrollküsimustikku (lisa 2). 3. Alapunktis 5.7 lk 45 on viidatud Eesti mereala planeeringule. Juhime Ettepanekuga on arvestatud. Tõime nimetatud maakonnaplaneeringud tähelepanu, et kehtestatav Eesti mereala planeering ei käsitle Pärnu ja välja peatükis 5.7. Hiiu maakonnaga piirnevat mereala. Seetõttu on asjakohane ja vajalik KEVADe koostamise protsessis nende alade osas arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. 4. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on koostamisel perioodi 2021- Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Täiendasime peatükki 5.7, kus tõime 2027 Euroopa Liidu vahendite ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa välja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seoseid KEVADega Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase (mainides mh ka seost ringmajanduse tegevussuunaga). Vältimaks liigselt ülemineku fond) ühtne rakenduskava koos partnerlusleppega. Palume detailsusesse laskumist ja hoidmaks programmi dokumendis ühtset stiili, strateegiliste planeerimisdokumentide seoste analüüsil muude ei toonud eraldi välja Teie nimetatud määrust. planeerimisdokumentidega arvestada ka paralleelselt koostatavat perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava. Eelkõige rakenduskava eeltingimust 2.6, mis näeb ette jäätmekäitluse ajakohastatud kavandamist ja jäätmekavade kehtestamist ning kehtimist kogu rakendusperioodi jooksul. Rakenduskava eelnõu on leitav siit. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2021/1060, milles on sõnastatud eeltingimused, on leitav siit. Samuti palume arvestada hetkel kehtiva "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014-2020“, mis on leitav siit. 5. Palume lisada programmi KEVAD rakendamisel Eesti Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Küsimustik pärineb Riigikantselei asustussüsteemile, regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu elanikkonna elukeskkonnale avalduvate mõjude arvestamise vajadus ning asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise sellest lähtuvalt täiendada mõjude määramise kontrollküsimustikku (lisa 2). raames seda metoodikat muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Nimetatud teemad on kaetud 14 detailsema küsimusega mõjuvaldkonnas “Mõju regionaalarengule”. Seega hinnatakse ka mainitud teemasid. 6. Peatükis 9 lk 51 tabelis nr 2 on märtsi ja aprilli 2022 planeeritud Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamine on eraldi toimuv paralleelne mõjude hindamise ekspertgrupi leidmine KSH aruande koostamiseks, lk 54 protsess, mille raames tehakse eraldi mõjude hindamine. Jäätmekava ka viidatud kahele hankele. Palume selgitada KSH kahe hankega kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga 2022. a lõpuks. KEVAD saab läbiviimise otsust arvestades, et juba minimaalsed nõuded ekspertgrupile olema jäätmekava katusdokument. on väga ulatuslikud ja võivad soodustada suunatud hanget. Sellega seoses Mõjude hindamise läbiviimise kahe hankena tingis asjaolu, et hindamise töömaht ja ulatus seatakse paika esimeses etapis ehk mõjude hindamise juhime tähelepanu, et kui KEVAD on planeeritud katma/jätkama "Riigi programmi koostamisel. jäätmekava 2014-2020", mis on pikendatud kuni 2022, siis on oluline arvestada, et eeltingimus oleks täidetud, ehk uus arengukava on 2023. aasta algusest kehtiv, et ei tekiks konkreetse erieesmärgi puhul maksete peatamise oht. Palun vaadake Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 artikli 15 punkti 6. 7. Märgime, et kaasatavate isikute valik ei ole ruumiloome poolelt Ettepanekuga on arvestatud. Nimetatud osapooled lisati programmi tasakaalustatud. Kaasatud on mitmed ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide Lisasse 3 “Kaasatavad isikud ja asutused”. tootjad, puitmajade ehitajad, mitmed üli- ja kõrgkoolid jm asutused, kuid puudu on Arhitektide Liit EAL, Eesti Ehitusinseneride Liit EEL, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit EKEL, Eesti Kunstiakadeemia ja Arhitektuurikeskus. Palume eelnevalt nimetatud asutused lisada kaasatavate isikute ja asutuste nimistusse (lisa 3). 8. Juhime tähelepanu, et mitmed dokumendis toodud lingid on Ettepanekuga on arvestatud. Kontrollisime lingid üle. katkenud, nt lk 13 Euroopa Komisjoni tellimusel 2021. a alguses valminud uuringu ja lk 19 Eesti Geoloogiateenistuse läbi viidud uuringute lingid. Palume dokumendis toodud lingid üle kontrollida. Maaeluministeerium 1. 2021. aasta 17. novembril avaldati Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Lisasime EL mullastrateegia peatükki 5 parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning käsitletud dokumentide hulka. Täpsustame, et mõjude hindamise käigus regioonide komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks „Heas seisundis on võimalik käsitleda KEVADe seoseid mullastrateegiaga ning hinnata muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks““ (mullastrateegia), mille selles valdkonnas KEVADe dokumendi mõjusid. (Käesoleva hindamise seisukohtadesse peavad asjaomased ministeeriumid andma omapoolse ülesandeks pole hinnata otseselt mullastrateegiast tulenevate suuniste ega ehitustegevuse mõjusid, kui vastavad suunised/tegevused ei sisaldu sisendi. Oleme seisukohal, et KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise KEVADes.) hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude hindamise programmis tuleks käsitleda seoseid nimetatud strateegilise dokumendiga ja mõjusid, mis kaasnevad mullastrateegiast tulenevate suuniste ellu viimisega, aga ka ehitustegevusest tulenevaid mõjusid keskkonna erinevatele valdkondadele põllumajandusmaa ja selle mullastiku kadumise tõttu. 2. Lisas 2 „Mõjude määratlemise kontrollküsimustik“ real 42 toodud KEVAD 2030 koostamise ettepanekust ei selgu, kas arengukava hakkab küsimusele: „Kas eelnõu mõjutab põllumajanduse, kalamajanduse ja reguleerima ja mõjutab ka valglinnastumist ning ehitustegevust. Seetõttu toiduainete tööstuse arengut?“ ehk täpsemalt „Kas eelnõu mõjutab ei toonud me mõjude hindamise programmis ka valglinnastumise ning põllumajandusmaa pindala suurust või kvaliteeti (mulla viljakus, orgaanilise ehitustegevuse temaatikat välja. Juhul, kui arengukava ikkagi hakkab aine koostis vms)“ on antud ebamäärase vastuse „võibolla“ põhjenduseks, et viimaseid reguleerima, tuleks vastavat mõju ka põllumajandusmaadele suurendades metsastamist, võivad osad tänased põllumajanduslikud maad hinnata. minna põllumajandusest välja. Osundades Eesti inimarengu aruandes Lisasime Lisa 2 reale 42 olevale põhjendusele täpsustuse: „Võimalik mõju toodud andmetele ja järeldustele, märgime, et põllumajandusmaa pindala põllumajandusmaadele võib tuleneda ka juhul, kui arengukava hakkab suurust ja kvaliteeti mõjutab aga suurel määral ehitustegevus, mille reguleerima ka valglinnastumist ning ehitustegevust.“ tulemusena lähevad põllumajandusmaad põllumajanduslikust kasutusest lõplikult välja. Viimase kolmekümne aasta jooksul on põllumajandusmaa pindala vähenenud u 66 000 ha võrra ja seda eelkõige põllumajandusmaa metsastumise (peamiselt 1990-ndatel aastatel) ja valglinnastumise (pärast 2000. aastat) tõttu. Asustusalade pindala on suurenenud 13 800 ha võrra ajavahemikus 2000–2017. Viimase kolme aastakümnega on pöördumatult kasutusest välja läinud 25 000 ha põllumaid ja 23 900 ha rohumaid, mis linnalähipiirkondades on täis ehitatud või Eesti äärealadel võsastunud ja metsa kasvanud (Oja, 2020). Seetõttu on oluliseks muutunud väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade kaitse /Oja, T. (2020). Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine (ptk 1.1). Sooväli-Sepping, H. (toim.). Eesti inimarengu aruanne 2019/2020, SA Eesti Koostöö Kogu/. Seega leiame, et lisa 2 real 42 toodud järeldus eeldatava mõju kohta on meie arvates ühekülgne. 3. Lisaks sagenenud põuaperioodidele tuleks käsitleda KSH Ettepanekuga on arvestatud. Täiendasime peatükki 4.2 järgmiste programmis ka kliimamuutusega kaasnevat sademete rohkust ning lausetega: „Tõenäoliselt sagenevad erakordsed ilmaolud, liigniiskuse (ka sellest tingitud aastaringset ärakande suurenemist ja sellega omakorda üleujutuste) ja põuaperioodid ning tõuseb kahjurite rohkus. See tekitab kaasnevaid mõjusid erinevatele ökosüsteemidele, sh probleeme põllumajanduses (kannatavad ka talikultuurid) ning mõjutab põllumajandusmaale. Teadaolevalt suureneb ilmastikuprognooside laiemalt ka teisi ökosüsteeme.“ kohaselt ajas sademete hulk ning seega ka muldade liigniiskus, mis toob Selgitame: kuivõrd KEVAD hõlmab perioodi kuni 2030, siis käsitletakse kaasa muudatusi maakasutuses – liigniisked alad laienevad ja liigvesi selle kümnendi kliimamuutust inkrementaalselt, empiiriliselt väljendatud suunatakse maaparandussüsteemi kraavi või eesvoolu, mille vee 1991–2020 normkliimas või alates 1961. aastast nüüdiskliimas. Põua- läbilaskevõimega ei ole arvestatud, ning see tekitab üleujutusest tingitud liigniiskuse sessoonne sagenemine ei ole nüüdiskliimas statistilises probleeme ja kulusid maaomanikele. Seega leiame, et sadevee teema vajaks usaldusväärsuses leidnud kinnitust. Mõlemad nähtused on ka Eesti ilma KSH programmis laiaulatuslikumat käsitlust. merelis-kontinentaalses kui kohalikus muutlikkuses piirkondlikud (eriti nt 2003 Lääne-Eestis põud, Ida-Eestis liigniiske). 2050. ja 2100. aastate  tulevikukliima on tõenäoliselt niiskem, mis võib tuua kaasa nii liigniiskust kui ka kliima soojenemises ning ilmastiku režiimi muutuses sagenevat põuda. Sadevete küsimus on aktuaalne linnakeskkonnas, kuivõrd linnaruumi sillutamine jätkub laienevalt ja tihendavalt. Sel kümnendil võib ilmariskide esinemist pidada juhuslikuks normkliima tingimustes. 4. KEVADe 2. juhtkomisjoni istungil toodi tegevussuundades üles Mõjude hindamise käigus käsitletakse ka mõjusid maastikule ja mullale, kerkinud lahendamist vajavate teemadena välja muuhulgas küsimused, seda nii tulenevalt KeHJS nõuetest, kui ka programmi Lisas 2 olevast kuidas KEVADes kajastada maastiku ja mulla teemat. kontrollküsimustikust. Maaeluministeeriumile teada olevalt on mulla käsitlemine leidnud lahenduse eraldi horisontaalse mullatöögrupi loomise kaudu. Leiame, et olulise keskkonnavaldkonna küsimusena peab KEVADe töös saama kajastatud ka maastik. Seaduse kohaselt peab ka keskkonnamõju hindamisel käsitlema muude teemade seas nii maa, mulla kui maastiku teemat. 5. Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuuna juures märgime, et eesmärgiks tuleks võtta põlevkivi ja Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.5 järgmised laused: „Küll fosforiidi kõrval ka teiste maavarade maksimaalne väärindamine Eestis aga leiab märg- ja turbaalade kaitse käsitlemist erinevates roheleppe algatustes ning kaalumisel on ka õiguslikult siduvate eesmärkide (lubjakivi, turvas jt). See põhjendab mõistlikku kaevandamist ning toetab kehtestamine.“ ja „Põlevkivi ja fosforiidi kõrval tuleb eesmärgiks võtta ka majandust. Samas ei nõustu me väitega, et rohelepe ei pööra piisavalt teiste maavarade maksimaalne väärindamine Eestis (lubjakivi, turvas jt). tähelepanu märg- ja turbaalade kaitse vajadusele ning et see on olnud vaid See põhjendab mõistlikku kaevandamist ning toetab majandust.“ huvigruppide (kliimaaktivistid, looduskaitsjad) taotlus. Need alad leiavad käsitlemist erinevates roheleppe algatustes ning kaalumisel on ka õiguslikult siduvate eesmärkide kehtestamine. 6. Kliimapoliitikaga seotud looduspõhiste lahenduste juures peaks Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.2 järgmise lause: „Küll ära märkimist leidma ka muldade orgaanilise süsiniku sidumise aga on võimalik suurendada sidumispotentsiaali pinnases ja juurestikes potentsiaal (nn süsinikupõllundus). kui ka argotehniliselt nn süsinikupõllunduses.“ Mainime ka, et süsinikusalveks on stabiilne mullapinnas koos kooslustega. Maa- ja mullakasutus on Eestis raiskav, mis aastases võrdluses sisaldab märkimisväärset süsinikuheidet uusarendustes, kus looduslikud ja poollooduslikud maad pööratakse ehitatud maaks.  Mullaringlus ja käitlemine on juhuslik, kontrollimatu, tõenäoliselt kõrge süsinikuheitega. Looduspõhised lahendused, ka ökonoomiliselt näit. NATURA hüvitis metsaomanikele väljendab tänast (madalat) ühiskondlikku väärtusskaalat. Lisaks LULUCF arvestusmetoodikale liigub EL kliimapoliitika oluliselt karmima mullas süsiniku ja maavõtu suunas (kui võtad, pead samavõrd tagasi panema, mis saab olema üks EL 2050 kliimaneutraalsuse aluspõhimõtteid). 7. Ruumiandmete tagamise tegevussuuna all toome välja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) muldadega seotud Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 näitena ka PMK kaardirakendused. Samuti palume lisada PMK programmi Lisa 3 muldade kaardi. Kõiki ruumiandmeid mõju hindamise programmis üles Kaasatavate isikute ja asutuste nimekirja. lugeda ei jõua ainuüksi selle pärast, et nende kaardistamine on eraldi töö. Selle selgituseks lisasime lause: „Alustada tuleb riigi poolt kogutud ruumiandmete kaardistamisega.“ 8. Palume Lisa 3 Kaasatavate isikute ja asutuste hulka arvata Eesti Kala- Ettepanekuga on arvestatud. Nimetatud osapooled lisati programmi ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit ja Eesti Avamere Vesiviljelejate Lisasse 3 “Kaasatavad isikud ja asutused”. Ühistu. Haridus- ja Teadusministeerium 1. Lk 32 on välja toodud, et Säästva arengu haridust toetavas Berliini Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.15 järgmise lause: deklaratsioonis esitatud soovitused pole laiemat tähelepanu pälvinud. Kuna „Tähelepanu tuleks pöörata ka 2021. a kevadel UNESCO konverentsil deklaratsiooni vastu võtmisest on möödunud liiga vähe aega, et see oleks vastu võetud säästva arengu hariduse Berliini deklaratsioonis toodud jõudnud saada laia kõlapinda, ei annaks me hetkel sellist hinnangut. Teeme soovitustele, sh säästva arengu hariduse integreerimisele elukestva õppe ettepaneku selle asemel ära märkida, et Berliini deklaratsioonile tuleks võimalustesse ja erinevatesse haridustasemetesse, samuti õpetajaharidusse.“ pöörata tähelepanu. 2. Teeme ettepaneku täiendada lõiku lk 32, kus on antud ülevaade Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.15 järgmise lause: keskkonnahariduse andmisest õppekavade raames. Täiendavalt võiks lisada, „Koolieelsete lasteasutuste õppekavas ja üldhariduse õppekavades on et koolieelsete lasteasutuste õppekava ja üldhariduse õppekavades on hetkel toimuva õpitulemuste kaasajastamise käigus uuendatud ka hetkel toimuva õpitulemuste kaasaajastamise käigus uuendatud ka keskkonna ja ökoloogia teemad ning eraldi rõhutatakse keskkonnaalaste keskkonna ja ökoloogia teemad ning eraldi rõhutatakse keskkonna ja teadmiste tähtsust rohepöörde õnnestumiseks.“ ökoloogiateadmiste tähtsust rohepöörde õnnestumiseks. 3. Kuna Haridusvaldkonna arengukava 2021–35 on praguseks Ettepanekuga on arvestatud. Eemaldasime märke. kinnitatud, palume lk 36 arengukava nime järelt eemaldada märke „(eelnõu)“. 4. Samuti juhime tähelepanu, et lk 32 on HTM-i tegevuskava nimes Ettepanekuga on arvestatud. Eemaldasime märke. sidekriips valel pool: „Keskkonnateadlikkuse- ja hariduse tegevuskava,“ peaks olema „Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava.“ Sotsiaalministeerium 1. KSH programmi lk 4 on märgitud: „Välja kujunenud praktikas on KSH Ettepanekuga on arvestatud. Uuendasime lingi. ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat.“ KSH käsiraamatule on viidatud lingiga, aga link kahjuks ei toimi. 2. Punkt 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.5 järgmise lause: korraldamise tegevussuund võiks käsitleda ka (nt põlevkivi) „Põlevkivisektori (mitte ainult kaevandamine) mõjusid tervisele on kaevandamise ja kasutamise mõjusid tervisele. Kaetud on küll erinevate meetoditega uuritud ning tehtud ettevalmistavaid töid jätku põhjaveevarude vähenemise ja keemilise seisundi halvenemise teemad uuringuteks.“ põlevkivisektoris, aga näiteks õhusaaste on jätkuvalt probleem. Kuigi Ida- Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtmise ja keskkonnaseadusandluse rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990. aastatest pidevalt vähenenud, on probleem jätkuv (tavapärastele saasteainetele lisaks on probleemiks pm2.5, pm10, PAH-d, benseen, formaldehüüd, fenool jt). Vt nt: biomarkerite uuringut ja METRAK uuringut Tervisemõjusid võiks ära märkida ka tuleviku kontekstis (nt võimalik fosforiidi kaevandamine ja kasutamine). 3. Punktis 4.9 „Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise Ettepanekuga on arvestatud. Uuendasime viidet joogiveedirektiivile. tegevussuund“ oleks paslik viidata uuele joogivee direktiivile: Euroopa Lisasime peatükki 4.9 lõppu lõigu: „Joogivee direktiivist 2020/2184 Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi olmevee kvaliteedi kohta. Ühtlasi võiks punktis kahe lausega kirjeldada järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, joogivee ja selle kaitse väljakutseid: Joogivee direktiivist 2020/2184 veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist), järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja kontaktmaterjalidele ja tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist), eraldi igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele joogivee tarbimisega seoses. Suureks väljakutseks Eestile on ka vee-ettevõtete regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele ja konsolideerimine, mis aitaks tõsta teenuse kvaliteeti ja vältida suuri tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele veehinna kõikumisi.“ ilmnevatele ohtudele joogivee tarbimisega seoses. Suureks väljakutseks Eestile on ka vee-ettevõtete konsolideerimine, mis aitaks tõsta teenuse kvaliteeti ja vältida suuri veehinna kõikumisi. 4. Punktis 4.6 „Välisõhu kaitse tegevussuund“ on täielikult käsitlemata Ettepanekuga on arvestatud. Täiendasime peatükki 4.6 keskkonnamüra keskkonnamüra, mille ohjamine vajab süstemaatilist lähenemist ja alajaotisega. lahendamist, seda nii mürarikastes linnades ja asulates kui ka väljaspool tiheasustusi vaiksete piirkondade säilitamisel. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast (allikas: EEA). Euroopa Keskkonnaagentuuri viimase hinnangu kohaselt on müra tervisemõjusid varasemalt pigem alahinnatud (Allika: EEA) Palume keskkonnamüra ja selle tervisemõjud ka punktis 4.6 käsitleda. Kultuuriministeerium (sh Muinsuskaitseamet) 1. Spordivaldkond on KEVAD-ega seotud dokumendi „Eesti Ettepanekuga on arvestatud. Täiendasime peatükki 5.4 “Sport 2030” spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“) ja seose kirjeldust KEVADega Teie soovituste põhjal. sellega seotud spordiprogrammi kaudu. KEVAD-ega on otseselt seotud „Sport 2030“ punkt 7.9 („Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid“) ning kaudsemalt punktid 5.6 („Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav“) ja 8.3 („Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi“). Keskkonnateadlikkuse valdkonnas aitab keskkonnaharidus (matkade jt sarnaste tegevustega) suurendada Eesti elanike, eriti noorte, liikumisaktiivsust. 2. Spordivaldkond on seotud ka elurikkuse valdkonnaga. Juhime Kommentaar on teadmiseks võetud. Tegemist on pigem konkreetsete tähelepanu, et paraku on mitmeid juhtumeid, kus spordivaldkonna (taristu, kaitse korraldamist puudutavate üksikjuhtumitega, aga asjakohasel juhul võistluste korraldamine jne) arendamise ja keskkonnakaitse huvid põrkuvad. ja vajadusel saab mõjude hindamise käigus temaatikat käsitleda. Mõjude Näiteks paarisaja osalejaga orienteerumisvõistluste korraldamiseks ei ole hindamise kontrollküsimustikus on teema kaetud eelkõige küsimustega saadud luba, sest väidetavalt kahjustab see liialt metsa või 6.3.8.2 ja 6.3.8.2. Täiendasime programmi Lisas 2 nende küsimuste hinnanguid, tuues selgemalt välja spordi valdkonna. tervisespordikeskuse liikumisradade arendamisel ja hooldamisel on looduskaitselised piirangud. Sellistel juhtudel tuleks tõsiselt kaaluda, kas taoliste piirangute/keeldude kehtestamine on proportsionaalne. Ei saa välistada, et looduskaitset vajav mitmekesine keskkond on tekkinud tänu näiteks aastakümnete pikkusele liikumisradade hooldusele. Veelgi enam, arvestades liikumisaktiivsuse ja -harrastuse suurt mõju inimeste tervisele, tuleks selliste otsuste tegemisel võtta arvesse ka mõju inimeste liikumis- ja sportimisharjumuste väljakujundamisele ja seega terviselegi. Seda, et piirangute kehtestamine mõjutab inimeste füüsilist tervist negatiivselt, ei ole mõjude hindamisel välja toodud, kuid seda tuleks samuti arvestada. 3. Nendime, et spordivõistluste – peamiselt suure osalusega Kommentaar on teadmiseks võetud. Ekspert avaldab heameelt, et rahvaspordiürituste ja rahvusvaheliste võistluste – korraldamisel on Kultuuriministeerium on seostanud ka oma tegevusi ringmajandusega. seos ringmajanduse valdkonnaga, eriti jäätmekäitluse kaudu. Samuti on Kuna KEVAD tegeleb keskkonna valdkonna arendamisega, siis olemasoleval ja rajataval sporditaristul kaudsem seos ringmajanduse ja spordivõistluste korraldamisega seonduvat otseselt puudutama ei hakka. kliima valdkonnaga, seda eriti keskkonnasäästlike lahenduste kasutamise Küll tuleb teemat käsitleda ringmajanduse juhendmaterjalide koostamisel. vaatest. 4. Eelnõu on kaudselt seotud lõimumise valdkonnaga Ettepanekuga on arvestatud. Peatüki 4.14 teist lõiku täiendasime lausega: keskkonnateadlikkuse tegevussuuna kaudu. Toome esile, et saavutamaks „Samuti on oluline pöörata tähelepanu keskkonnateabe kättesaadavusele selle valdkonna eesmärke ning muutmaks Eesti inimeste hoiakuid eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmadele.“ keskkonnateadlikumaks ja nende igapäevast käitumist keskkonnahoidlikumaks, on oluline, et tegevuste ja meetmete planeerimisel oleks arvestatud inimeste keelelis-kultuuriliste eripäradega ning informatsiooni saamise allikatega. Selleks tuleb kaaluda võimalusi edastada keskkonnaalast teavet lisaks eesti keelele ka vähemalt vene ja inglise keeles ning levitada seda kanalites, mida eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmad kasutavad. 5. Programmis tuuakse välja mõjude hindamine kuue valdkonna lõikes Teie viidatud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 ei ole antud vastavalt mõjude hindamise metoodikale. Hea õigusloome ja normitehnika juhul otseselt asjakohane, kuna käsitleb konkreetselt seletuskirja sisu eeskirja § 46 järgi on võimalus lisada neile muu otsese või kaudse mõju seaduseelnõu väljatöötamisel (hetkel ei ole tegu kummagagi). hindamine. Mõju kultuuri- ja spordivaldkonnale on praegu hinnatud Programmis kasutatud küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude all, kuid teeme ettepaneku tuua mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat mõju kultuuri- ja spordivaldkonnale välja eraldi mõjuvaldkonnana. muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Teie mainitud teemad (kultuur, sport Lisaks, programmi lk 54 alaviites loetletud hindamist vajavate valdkondade ja ja haridus) on mõjude hindamisega kaetud ja vastavalt vajadusele saab teemade seas on nimetatud „haridussüsteem ja kultuur“ koos, kuid teeme neid aruandes piisavalt välja tuua (sh vajadusel eraldi). Programmi ettepaneku hinnata mõju haridussüsteemile ja kultuurivaldkonnale peatükis 10.2 aruande etapi ekspertrühma nõudena sõnastati “sotsiaal- eraldi, arvestades meie järgnevat ettepanekut lisada kultuurivaldkonnale kultuuriline valdkond” ning teie ettepanek lisati ka programmile, et selgemalt ka spordivaldkond. kultuuri aspekt hindamisel tähelepanuta ei jääks. 6. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Mõjude määramise Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Programmis kasutatud küsimustik kontrollküsimustik“. Punktis 6.3.8.2 sõnastada üldine küsimus järgmiselt pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast (lisada allajoonitud osa): „Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri- (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude ning spordikorraldust?“ ja täpne küsimus järgmiselt: „Kas eelnõu mõjutab hindamise raames seda metoodikat (küsimusi) muuta ei ole otstarbekas haridusteenuste, sh alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus ning ega vajalik. Küll aga täiendasime vastavalt ettepanekule programmi Lisas 2 nimetatud küsimustele antud vastuseid (põhjendusi võimaliku mõju kultuuri- ja sporditeenuste kättesaadavust ja kvaliteeti?“ ning täiendada osas). põhjendust lausega: „Eelnõu võib avaldada mõju sporditeenuste kättesaadavusele“. Punktis 6.3.8.3 sõnastada üldine küsimus järgmiselt (lisada allajoonitud osa): „Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri- ning spordikorraldust?“ ja täpne küsimus järgmiselt: „Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur, meedia jne, ning spordivaldkondade, sh inimeste kehaline aktiivsus, võistluste korraldamine jne, arengut?“ ning täiendada põhjendust lausega: „Eelnõu võib avaldada mõju spordivaldkonnale, sh inimeste kehalise aktiivsuse, võistluste korraldamise, sporditaristu jne arenguga seonduvalt.“ Juhul, kui kultuuri- ja spordivaldkonda hinnata eraldi haridussüsteemist, palume küsimused vastavalt ümber sõnastada. 7. Programmi punktis 10.2 toodud programmi koostanud Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Programmi koostanud ekspertrühma eksperdirühma koosseisu ei ole kaasatud kultuuri- ja spordivaldkonna koosseis tulenes eelkõige programmi koostamiseks antud ega ruumiloome kompetentsi. Teeme ettepaneku nimetada ekspertide lähteülesandest ja hanke tingimustest. Küll aga saame programmi töö kaetavate minimaalsete mõjuvaldkondade hulka ka nimetatud valdkondade tulemusena täpsustada rollid/mõjuvaldkonnad, mis tuleb kaasata kompetents. edasisse mõju hindamisse (aruande etapp). Ettepanekust tulenevalt nimetasime ühe hindamises nõutava pädevusena “sotsiaal-kultuuriline valdkond” ning ruumilise planeerimise eksperdi nimetasime ümber “ruumiloome valdkond (sh ruumilise planeerimise ekspert)”. Spordivaldkond pole KEVADega nii oluliselt seotud, et oleks põhjendatud eraldi spordivaldkonna eksperdi nõue. 8. Teeme ettepaneku asendada mõjude hindamise ekspertide Ettepanekuga on arvestatud. Selgitame, et peame vajalikuks mainida ka pädevuste loetelus (lk 54) „ruumilise planeerimise ekspert“ konkreetselt ruumilist planeerimist, et tagada seadusjärgse planeerimise määratlusega „ruumiloome valdkond“, sest see katab terviklikumalt oskusteave töörühmas (ainult “ruumiloome” võib jääda liiga üldiseks). elukeskkonna kavandamisega seonduvaid ruumiloomeprotsesse. „Ruumilise planeerimise ekspert“ asendati määratlusega „Ruumiloome valdkond (sh ruumilise planeerimise ekspert)“. 9. Eelnevaga seonduvalt teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Mõjude Programmis kasutatud küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud määramise kontrollküsimustik“ küsimusega: „Kas eelnõu mõjutab mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude ruumiloome protsesse (ruumiline planeerimine, ehitamine, renoveerimine, spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat hoonete ja maastike taaskasutus ning n-ö ruumiringlus, lammutamine jne)?“ (küsimusi) muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Mõju seoses muutustega ruumiloome protsessides võib avalduda läbivalt mitmetes küsimustikus juba kaetud teemades (nt elukeskkond, looduskeskkond, piirkondade regionaalareng jne). Teie ettepanek lisati ka programmile, et ruumiloome aspekt hindamisel tähelepanuta ei jääks. 10. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 punkti 6.3.8.2 küsimusega: Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Programmis kasutatud küsimustik „Kas eelnõu mõjutab kultuuriasutuste ja -organisatsioonide võimekust tõsta pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast keskkonnateadlikkust mitteformaalse hariduse osana elukaare lõikes?“, sest (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude kultuuriasutustel ja -organisatsioonidel on suur potentsiaal tõsta hindamise raames seda metoodikat (küsimusi) muuta ei ole otstarbekas keskkonnateadlikkust mitteformaalhariduse osana erinevatele ega vajalik. Küll aga täiendasime vastavalt ettepanekule programmi Lisas 2 nimetatud küsimusele antud vastust lausega: Kultuuriasutustel ja - vanusegruppidele suunatult. organisatsioonidel on võimekus tõsta keskkonnateadlikkust ka mitteformaalse hariduse osana kogu elukaare lõikes. 11. Teeme ettepaneku täiendada lisa 3 (Kaasatavad isikud ja asutused) Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime Eesti Arhitektide Liidu programmi Eesti Arhitektide Liiduga, kes on Eesti laiapõhjaline, liikmeskonnalt suur ja Lisasse 3 “Kaasatavad isikud ja asutused”. ajalooliselt vanim ruumiloome kompetentsi koondaja. 12. Dokumendis lk 4 on öeldud: „Oluline mõju: Vastavalt KeHJS §2 on Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime Muinsuskaitseameti programmi Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala Lisasse 3 “Kaasatavad isikud ja asutused”. keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.“ Eelnevale tuginedes leiame, et Muinsuskaitseamet peaks olema lisatud ka kaasatavate asutuste nimekirja, et edasistes etappides hinnata, kas mõju hinnates on arvestatud ka kultuuripärandiga. 13. Dokumendis lk 18 punktis 4.5 Maavarade kestliku uurimise, Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükis 4.5 toodud uurimist kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund on öeldud: „Selgelt on näha vajavate valdkondade loetelusse ka kultuurilised mõjud. vajadust ehitusmaavarade kasutuselevõtu plaanimise järele kas maakonnapõhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskeskkonna asjaolusid.“ Siinkohal leiame, et arvestada tuleks ka mõjuga kultuuripärandile, kuna pretsedente, kus maavarade kaevandamine on ohustanud ennekõike arheoloogiapärandi säilimist, on esinenud. Välisministeerium Oleme nõus, et KEVAD arengukava mõju Eesti rahvusvahelisele suhtlusele on Kommentaar teadmiseks võetud. küll olemas, kuid selle konkreetne mõõtmine ei ole otstarbekas (LISA 2, read 77-80). Samuti oleme nõus, et Välisministeerium ei kuulu kavandatud KEVAD Kommentaar teadmiseks võetud. Lisa 1 puudutav kommentaar käib juhtkomisjoni (LISA 3). arengukava algatamise ettepaneku kohta, mida tagantjärele enam muuta Sellele vaatamata juhime tähelepanu, et Eesti kliimapoliitika välismõõde on ei saa. laiem kui lisas 1 mainitud globaalne keskkonnaandmete strateegia, hõlmates muuhulgas ÜRO kliimaläbirääkimisi ja arengukoostööd. Osaliselt, kuid ebatäielikult, on Välisministeeriumi puutumus esile toodud programmi eelnõu punktis 5.10. KEVAD saab viidata Eesti kliimadiplomaatiale, mille põhialused on määratletud kabinetimemorandumis 25.11.2021. Edasised tegevussuunad täpsustuvad. Kaitseministeerium Lisa 2 punktis 5.3.2.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, öeldakse Ettepanekuga on arvestatud. Lisa 2 punktis 5.3.2.1. probleemi tekitanud „Looduses toimuvad muudatused võivad kaasa tuua ka kaitsetaktika laused asendati järgmise sõnastusega: „Looduskaitselised piirangud muutmise vajaduse (nt võitlus metsas vs võitlus raadatud maastikul). Esiteks seavad Kaitseväele väljakutseid harjutusväljade rajamisele ja kasutamisele. metsanduse arengut plaanitakse eraldiseisva arengukavaga. Teiseks KEVAD paneb paika keskkonnavaldkonna arengu strateegia ja suuna, ei ole ette näha, et KEVAD toob endaga kaasa mastaapseid muutusi Eesti kuid ei määra ruumiliselt elupaikade ega liikide kaitse alla võtmist või maastikul. Kolmandaks on kaitsejõudude ülesanne kohaneda muutuva piirangute muutmist. Selle tõttu ei ole planeerimisdokumendi tasandist maastikuga, mitte maastikku muuta vastavalt kaitsejõudude vajadustele.“ sõltuvalt võimalik anda hinnangut kas ja kuivõrd KEVAD võib Kaitseministeerium ei nõustu mõju hinnanguga esitatud põhjendustel. harjutusväljade kasutust ning laiendamist mõjutada.“ Kaitsejõudude peamine ülesanne on tagada riigi julgeolek. Muutustega maastikus arvestatakse harjutusalade kavandamisel ja arendamisel niivõrd kui see on julgeoleku eesmärke silmas pidades võimalik. Kaitsevägi kohandub muutuva maasikuga väljapool harjutusväljasid. Kaitseministeeriumi hinnangul võib KEVAD-e elluviimine raskendada ja pikendada harjutusväljade rajamise või arendamisse protsesse, avaldada seeläbi mõju kaitsevõime arendamisele ja tuua kaasa täiendavaid kulusid kaitse eelarvesse. Siseministeerium lk 46, võiks täiendada seost „Siseturvalisuse arengukavaga 2020-2030: Ettepanekuga on arvestatud. Täiendasime peatükis 5.8 siseturvalisuse „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on arvestatud vajadusega kohaneda arengukava seost KEVADega Teie soovituste põhjal. kliimamuutuste mõjuga eelkõige sellistes valdkondades nagu pääste ja kriisireguleerimine ning hädaolukordadeks valmisolek. Kuna kliimamuutuste tõttu sageneb äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise risk, tuleb siseturvalisuse arengukava rakendamisel suurendada päästevõimekust ning tagada valmidus likvideerida metsatulekahjude, üleujutuste, tormide ja muude sündmuste tagajärjed. Lisaks mõjutavad kliimamuutused ekstreemsete ilmastikuolude tihenemist ning kuna kliimamuutused ja nende põhjustatud katastroofid võivad kaasa tuua ka laialdasi kriise. Seetõttu seatakse arengukavaga olulised tegevussuunad kriisideks valmistumise valdkonnas, mis on elanikele ja riigile senisest üha olulisem. Siseturvalisuse arengukaval on seega otsene seos KEVADe kliima valdkonnaga ja keskkonnateadlikkuse tegevussuunaga.  Lisa 5. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi avalikustamisel esitatud ettepanekud ja vastused neile; programmi avaliku arutelu protokoll Tabel 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi eelnõule tehtud ettepanekutega arvestamine Ettepanek Ettepanekutega arvestamine/mittearvestamine/selgitus Transpordiamet Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, nõustub - Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõuga. Eesti Omanike Keskliit 1. Soovime tähelepanu juhtida jäätmevaldkonna tänastele Selgitus. KEVAD hõlmab erinevaid keskkonnavaldkonna teemasid ja kitsaskohtadele ning leiame, et uus arengukava peaks laiemalt seetõttu ei saa see olla jäätmevaldkonna teemades liiga spetsiifiline. vaatlema kogu jäätmevaldkonna tervikpilti. Jäätmevaldkonna olulisemaid teemasid käsitletakse konkreetsemalt koostatavas Riigi jäätmekavas 2022-2028 (edaspidi Riigi jäätmekava). Hetkel on Riigi jäätmekava koostamisel, valminud on KSH programm ning KSH aruande hange on avaldatud riigihangete registris. Riigi jäätmekava esialgne kavand on lähiajal valmimas. Riigi jäätmekava kavandile ettepanekute kogumine viiakse läbi 2022. aasta esimeses pooles, sh läbi KSH protsessi. 2. Eesti maksukeskkonna puudustele ning riigi omanduses olevate Selgitus. KEVADe raames ei analüüsita maksukeskkonna mõju ettevõtete eelisseisundile jäätmehierarhias on viidanud oma jäätmehierarhiale, aga edaspidi saab sellise analüüsi koostamist märgukirjas nii Euroopa Komisjon, kui jäätmeturul tegutsevad kaaluda. ettevõtted ja erinevad esindusorganisatsioonid. Arengukavas sellele probleemile viide puudub. Kas keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel analüüsitakse maksukeskkonna mõju jäätmehierarhiale? 3. Kehtiv jäätmete kogumissüsteem, kus olmejäätmete kogumisega Selgitus. Jäätmekavas leiab pakendijäätmete teema eraldi käsitlemist, tegeleb KOV ja pakendijäätme kogumisega kolm üksteisest sh vastavalt Maailmapanga soovitustele analüüsime edasi, kas ja sõltumatut pakendiorganisatsiooni, on ilmselgelt ebamajanduslik. kuidas olemasolevat süsteemi muuta. Samuti Maailmapanga Lisaks on see süsteem toonud kaasa olukorra, kus jäätmete analüüsile tuginedes on jäätmeseaduse väljatöötamise kavatsuse üleandmine on jäätmetekitaja jaoks ebamõistlikult keeruline. Kas raames plaanis analüüsida, kas olemasolevat korraldatud jäätmeveo keskkonnavaldkonna arengukava analüüsib kehtiva jäätmete süsteemi on vaja muuta. kogumissüsteemi mõjusid jäätmeturule? Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit 1. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: „KEVAD Selgitus. MAK koostamine on käimas paralleelselt KEVADega. hindamine hõlmab kliimameetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid.“ KEVADe ja MAKi mõjusid hinnataks laiapõhjaliselt ja kõiki aspekte arvestades (looduskeskkond, majanduskeskkond ja Seega KSH hindamine peab hõlmama kliimameetmete sotsiaalkeskkond). Seega viiakse läbi ka majanduslike mõjude sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist ja andma vastuse küsimustele hindamine. Hetkel on valmimas MAK KSH aruanne. KeM kliimameetmete mõjudele ka metsasektoris. metsaosakond on kaasatud KEVAD koostamisse, mistõttu on tagatud Kahjuks ei selgu dokumentidest, kas siiski läbivalt hinnatakse sotsiaal- ka kooskõla mõlema planeerimisdokumendi vahel. majanduslikke mõjusid. Näiteks on hetkeolukorda kirjeldavas peatükis Metsanduses teevadki suunamise peamiselt keeruliseks just kliimapoliitika valdkonna kohta eraldi välja toodud sotsiaal- riukalikud probleemid. Nii nõuded kui ka soovid metsanduse osas on majanduslike mõjude hindamine. Samas ei selgu ei 3. peatükis mitmekesised. Erinevate mõjutatud ja seotud osapoolte nägemus, (mõjude hindamise ulatus) ega ka 7. peatükis, milliseid mõjusid ja vajadused ja soovid on erinevad, lihtsaid ja kõigile sobivaid lahendusi kuidas täpsemalt hinnata on kavas. tihti ei ole. Seetõttu on MAK ettevalmistamisel väga suurt rõhku Ilmselt pole vaidlust küsimuses, et eelnõu mõjutab metsasektori pandud kaasamisele ja läbi viiakse laiapõhjaline mõjuhindamine. leibkondade toimetulekut või majanduslikke otsuseid, sest keskkonnavaldkondadest on eelkõige metsamajandus ja puidutööstus leibkondade sissetulekute oluline mõjutaja. EMPL on seisukohal, et KEVAD võib omada (läbi MAK2030) olulist majandusmõju puidu valdkonna tegevusalade tööhõivele ja töötasudele. Eestis on ka palju eraisikutest metsomanikke, kelle tulud ja varade väärtus võivad olla mõjutatud (ka näiteks läbi metsanduse toetuste). Eeltoodust tulenevalt peame hädavajalikuks, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus antakse konkreetsed vastused küsimustele millised ja kui suured on olulised majandusmõjurid metsasektori tööhõivele ja töötasudele KEVAD rakendumisel. Ühtlasi soovime teada kas metsasektoris on ministeeriumi arvates selliseid probleeme, mida on raske või võimatu lahendada kas ebatäielike, muutuvate või vastandlike nõuete tõttu, (nimetatakse riukalikeks probleemideks (inglise k wicked problems). 2. KEVAD programmi eelnõu punktis 5 viidatakse Eesti Selgitus. Kliimadiplomaatia on osa Euroopa Liidu (EL) rohelisest kliimadiplomaatiale, mille põhialused on määratletud kokkuleppest eesmärgiga aidata kaasa kliimaneutraalsuse kabinetimemorandumis 25.11.2021 ja mille tegevussuunad saavutamisele globaalselt. Eesti huvides on EL sõnumi täpsustuvad edaspidi. Kliimamuutuste poliitikaga tõhusamaks võimendamine, tutvustades meie enda rohepöörde kogemusi mh kohanemiseks ja rohepöörde eeliste innovaatiliseks ärakasutamiseks tehnoloogiliste lahenduste kaudu ja kasutades selleks äridiplomaatia ja arengukoostöö võimalusi. metsasektoris palume ühtlasi värskeimat informatsiooni Eesti Kõige värskem info kliimamuutuste poliitikaga tõhusamaks kliimadiplomaatia täpsustunud tegevussuundade kohta. kohanemiseks ja rohepöörde eeliste innovaatiliseks ärakasutamiseks metsasektoris on leitav äsja valminud rohepöörde ekspertrühma lõppraportis, mis on kättesaadav Riigikantselei veebilehel https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika (lehekülje lõpus). 3. 24. veebruaril 2022 alanud Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainas Oleme seisukohal et hetkel ei ole probleem veel väga tõsine. Olukord oli ootamatu ja muutis kavandatud tarneahelaid kõigi puidu muutub aga kiiresti ja jälgime arenguid tähelepanelikult. Kui puidu kasutajate jaoks eelseisval raiepiirangute perioodil. Juba käesoleval kättesaadavus hakkab suuri probleeme tekitama, siis tegutseme kevadel on vaja kiireloomulisi otsuseid, et leppida ajutiselt ja vastavalt olukorrale, kaaludes kas RMK raiemaht taastada tasemele, ühekordselt kokku uus tasakaalupunkt, mis võrdväärselt arvestaks mis oli plaanis enne eelmise ministri raiemahu vähendamise soovi. sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnaspekte, et muutunud geopoliitilises olukorras võimaldada tööstusel just tänavu aprillis, mais ja juunis jätkusuutlikult tegevust jätkata ilma Putini sõjategevust finantseerimata. Muutunud geopoliitilises olukorras palume Eesti majanduse ja tööstuse jätkusuutlikkuse tagamiseks võrdväärselt pikaajalise arengukavaga käsitleda ja tingimata prioritiseerida muuhulgas Euroopa Liidu tasemel arutatavat raiemahtude suurendamist kogu Euroopas, sh Eestis 2022. aasta kevadel. Keskkonnaagentuur 1. Läbivalt asendada väljend „säästev areng“ väljendiga „kestlik areng“ Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. asjaomastes käänetes. Võimalusel viidi asendused programmi eelnõusse sisse. Juhtudel, kui väljend “säästev areng” tulenes seadusest või strateegilise dokumendi nimetusest, asendust ei tehtud. Juhime tähelepanu, et alusmõistete sünomüümsus eesti keeles on laiem probleem, eeskätt argikeelselt, aga ka hägustes arusaamades poliitika elluviimisel. Keeleuuenduse ekspertide ringis eeldab läbivat õiguskeele kaasajastamist, nt: Säästva arengu seadus, KeHJS. 2. Lk 23 – „Detailsemast seirest loobumise põhjenduses võib kahelda, Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. sest tihendatud võrguga kohtades varieerusid aastatel 2012 – 2014 Detailsemast seirevõrgust loobumise põhjendus on nimetatud sammalde raskemetallisisaldused suurtes piirides, tuues selgelt välja eelmises lõigus: „Nüüdseks on loobutud aastatel 2000–2014 aastate Tallinna ja Kirde-Eesti saasteallikate läheduse, mis üle-eestilisel võrgul kaupa rotatsiooni korras tehtud tihendatud punktide võrguga seirest (2010 – 2011) jäi peaaegu märkamatuks.“ Kirde-Eestis, Tallinna piirkonnas ja nelja suurema linna (Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve) ümbruses, põhjendades seda Eesti põhivõrgu Nimetatud pole, milline on detailsemast seirevõrgust loobumise piisava tihedusega, kuigi ka selle võrgupunktide arvu vähendati 99-lt põhjendus. Näeme, et ka praegused raskmetalli saaste tasemed on 73-le…“. võrreldes Euroopaga pigem madalamate seas. Loomulikult, teede Kirde-Eestis on saastekoormused sammalde põhjal tõesti vähenenud, äärtes või asulate ja tehaste ümbruses on see tase kõrgem, kuid see ei kuid seda ei saa öelda linnade ümbruse kohta. põhjenda kohe detailsema seire vajadust, kui me niigi peame seda Vaidlusalast lõiku täiendati kompromiss-sõnastusega: „Detailsemast tõenäoliseks. Pigem tuleb kombineerida erinevate seirete (nt sademed, seirest loobumist tuleb suuremate linnade ümbruses kompenseerida, veekeemia, õhuseire) tulemusi ning kui need indikeerivad suurenenud kombineerides erinevate seirete (nt. sademed, veekeemia, õhuseire, raskmetallide saastet, analüüsida, mida ja kas on võimalik midagi õhusaaste leviku mudelarvutused) tulemusi ning kui need saaste vähendamiseks ette võtta või reageerida täpsustava uuringuga. indikeerivad suurenenud raskmetallide saastet, analüüsida, mida on Täiendav seire on siinkohal väga kulukas viis probleemile võimalik saaste vähendamiseks ette võtta või reageerida täpsustava reageerimiseks. uuringuga.“ 3. Lk 23 – „…Seega on jätkuvalt peamiseks keskkonnaseire Ettepanekuga on arvestatud. „pudelikaelaks“ seireandmete kasutatavaks tegemine….“ Sõna asendati vastavalt soovitusele. Täpsustame, et siin ei mõelda Sõna „peamiseks“ asemel on õigem kasutada „üheks“. mitte kõigi klientide spetsiifiliste andmesoovide rahuldamist, vaid Tekstis eelpool toodud näited ei viita mitte kasutatavuse kvaliteedikontrolli läbinud algandmete kättesaadavaks tegemist probleemidele, vaid sellele, et kõiki andmeid ei ole (piisavalt). Siinkohal niisugustena, nagu nad on. on pigem rahapuudus põhjus, mitte niivõrd andmete kättesaadavus. Samuti tuleb andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse puhul meeles pidada, et igal kliendil on spetsiifiline andmesoov ning riik ei suuda katta kõiki andmevajadusi, vaid lähtub oma prioriteetidest. 4. Teeme ettepaneku dokumendis asetada vee peatükk enne mere Ettepanekuga on arvestatud. oma ja siis mere peatükis tasub mainida, et lisaks veekogude Peatükid tõsteti ümber. Mere peatükki (ptk 4.9) lisati viide teiste majandamist ja kaitset reguleeritavatele õigusaktidele, mis on ka mere veekeskkonda kaitsvate õigusaktide kohta. puhul asjakohased, lähtutakse mere kaitse ja kasutamise korraldamisel merestrateegia direktiivist. 5. Lk 25 - Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 aruande põhjal on Ettepanekuga on arvestatud. peamisteks inimtegevuse probleemideks: Soovitatud täiendused viidi sisse. • Saasteainete esinemine – sõna puudu • Kalade väljapüük - peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult… - tööstuslikult 6. lk 26 - Tuulepargid võivad mõjutada lindude ja imetajate liikumist Ettepanekuga on arvestatud. ning nende toitumisalasid. Kalad jm veeorganismid võivad olla ka Lause on täiendatud järgnevalt: „Tuulepargid võivad mõjutada mõjutatud lindude, kalade jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja toitumisalasid.“. 7. Lk 28 „vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja Tehniliste võtetega on võimalik üleujutusi piirata. Näiteks Tartu linna majandustegevusele.“ üleujutuste vähendamiseks on ette nähtud tammide rajamist. Lauset Kirjapandu on võimatu. Me ei saa loodusele dikteerida, kui tihti või täpsustati selgitusega, et vähendada tuleb inimesele oluliste harva üleujutus tuleb. Kliimaprognoosid ennustavad üleujutuste üleujutuste tõenäosust. esinemise tõenäosuse kasvu hoopis. Mida me saame teha, on suurendada valmisolekut üleujutusteks ja seeläbi vähendada üleujutustest tingitud kahjusid (majanduslikud, tervisekahjud, keskkonnakahjud). Korrektne sõnastus on „suurendada üleujutusteks valmisolekut ja vähendada nende negatiivset mõju /…/“ 8. Lk 28 „Üleujutuste osas on Eestis mõned probleempiirkonnad, mida Ettepanekuga on arvestatud. saab lahendada tehniliste võtetega.“ Sõnastust muudeti järgnevalt: „Üleujutuste osas on Eestis mõned Korrektne sõnastus on: „Üleujutuste osas on Eestis mõned probleempiirkonnad (nt Tartu, Kärdla), kus ohtu saab ennetada probleempiirkonnad, kus ohuolukorda/negatiivset mõju/üleujutusohtu tehniliste võtetega.“ saab ennetada tehniliste võtetega.“ 9. Lk 28 - Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning Ohtlike ainete sisaldus erineb põllumajanduskoormusest ja veekogude tõkestamine paisudega paisutamisest selle poolest, et tihti pole tegemist hetkel toimuva Esile vääriks toomist ka ohtlike ainete sissekanne ja nende juba keskkonnakasutuse mõjuga, vaid varasema keskkonnakasutuse ajalooline sisekoormus. Samuti vääriks toitainete ja ohtlike ainete pärandiga. Seda koormust saab keskkonnakasutuse piiramise teel ajalooline sisekoormus välja toomist mere peatükis lk 25. vähendada vaid osaliselt. Peatükki 4.8 lisati järgmised täpsustavad laused: „Märkimisväärselt on probleeme ka ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Paljuski on ohtlike ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva keskkonnakasutusega.“ 10. Lk 31 - Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab Ettepanekuga on arvestatud. alla laetaval viisil ruumiandmeid Keskkonnaagentuur, kes valdab Sõnastust muudeti vastavalt soovitusele. peamiselt looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt kaitstavate liikide täpsemad andmed, reostunud objektid, veemajanduskavade meetmetega seotud informatsioon). Muudaks “veemajanduskavadega seotud informatsiooniks“, kuna meetmete osas Keskkonnaagentuur ruumikujusid ei halda. 11. Lk 31 - Näiteks on probleemiks kohatine keskkonnaandmebaaside Ettepanekuga ei ole arvestatud. paljusus (keskkonnalubade andmebaas, veekataster, veespetsialisti Loetelus on toodud erinevad veebilehed. Tavakasutajat ei aita mingil töölaud, välisõhu seire andmebaas, keskkonnaregister jne). moel teadmine, et ühe veebilehe taga võib olla sama andmebaas, mis „Veekataster“ ehk VEKA veebileht on lihtsalt EELISe kasutajaliides, mõne teise veebilehe taga. Kõik info tuleb koondada ühele korrektne oleks siin loetelus pigem viidata EELISele, mitte VEKAle. veebilehele. Vastasel juhul on info killustatud. Sõltumata Samuti ei ole mõistlik arengukavas viidata Veeveebile, mis ei lähe taustasüsteemist. avalikuks. 12. Lk 31 – „See killustab keskkonnamõju puudutavat informatsiooni, Ettepanekuga ei ole arvestatud. muudab pildi segaseks ning vähendab erinevate andmete omavahelise Kuniks ekspert ei ole loodavat keskkonnaportaali näinud, ei saa anda sünergia saavutamise võimalust.“ hinnangut, kas luuakse probleemile lahendus. Ekspert võtab Palume asendada järgmise tekstiga: teadmiseks, et käimas on järjekordne katse koondada Keskkonnainfo, andmete ja mõju puudutava info killustatuse keskkonnaandmed ühte keskkonda ja muuta nende kasutamine lahenduseks on arendamisel Keskkonnaportaal (vt ka p 4.14). kasutajasõbralikumaks. Keskkonnaportaali eesmärk on pakkuda ühtset ligipääsu erinevates andmekogudes hoitavatele keskkonnaandmetele (sh KeM haldusala väliselt), anda keskkonnast, selle kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest terviklik, põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaade. Erinevate keskkonnaandmekogude andmestik on kuvatud Keskkonnaportaalis tärk- ja ruumiandmete kujul. Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/ ) on väljaarendamisel. Keskkonnaportaali üheks osaks on Keskkonnaregister (KKR) millest on juba kättesaadav erinevate keskkonna valdkondade info tärk- ruumiandmete kujul. Info koondamine Keskkonnaportaali (sh KKR’i) on pidev jätkuv protsess ja nõuab ka IT-arendusi. 13. Peatükk 4.12 - kuna peatükk 4.12 ei käsitle ainult ruumiandmeid, Ettepanekuga ei ole arvestatud. siis tasuks kaaluda pealkirja laiendamist. Programm järgib KEVADe struktuuri. Juhime tähelepanu, et ruumiandmetega ongi tegelikult seotud kõik elu- ja looduskeskkonna valdkonnad. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakond võtab ettepaneku arutlusele ja kaalumisele KEVADe koostamise juures. 14. Lk 31 - „Seega tuleb rakendada pingutusi, et praegu mujal Ettepanekuga on arvestatud. esitatavad ja hoitavad ruumiandmed (miks mitte ka seire jm andmed) Pakutud sõnastus jätab alles ka eksperdi poolt kirjeldatud võimaluse, viiakse üle Maa-ameti platvormi.“ (lk 31, ruumiandmed) aga võimaldab ka lihtsalt peegeldada andmeid. Maa-ameti Ei ole aru saada miks peaks viima teiste asutuste kogutavad ja platvormile üleviimise eeliseks on ühesugune süsteem, kus andmete hallatavad andmed Maa-ameti platvormile ja see ei oleks tehniliselt esitamise struktuuri muutused on samast asutusest juhitud. ega organisatoorselt võimalik. Lisaks „..rakendada pingutusi..“ ei ole Tõenäoliselt tooks see kaasa ka, kas tööjõu kulude kokkuhoiu või arusaadav keelekasutus. kompetentsi kasvu. Andmete hoidmine erinevates andmebaasides Ettepanek muuta järgmisel sõnastust järgmiselt: Seega tuleb tagada et võib (aga ei pruugi) kaasa tuua häireid, kui näiteks mingil põhjusel praegu mujal esitatavad ja hoitavad ruumiandmete metaandmed oleks muudetakse struktuuri. Peatükki 4.12 lisati järgnev lause: „Seega leitavad maa-ameti platvormilt. tuleb tagada, et praegu mujal esitatavad ja hoitavad ruumiandmed (miks mitte ka seire jm andmed) oleks leitavad ka Maa-ameti platvormil.“ 15. „Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab alla Ettepanekuga ei ole arvestatud. laetaval viisil ruumiandmeid Keskkonnaagentuur, kes valdab peamiselt Programmis kirjutatud tekst ei ole vastuolus pakutud looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt kaitstavate liikide täpsemad tekstimuudatusega (seega ei ole vale). Programmi eesmärk on välja andmed, reostunud objektid, veemajanduskavade meetmetega tuua probleemkohti, millele tuleks planeerimisdokumendis seotud informatsioon). Osa infost on vabalt alla laetav, ülejäänule tähelepanu pöörata. pääseb juurde üksnes registreerides ja huvi põhjendades. Keskkonnavaldkonnas on loodud veel mitmeid andmebaase, milles talletatakse ruumiliselt esitamisvõimalikku informatsiooni. Peamiselt on selleks seireandmed.“ Lõigu ülesehitus on „imelik“ ja ei sobitu konteksti. Palume antud lõigu kustutada ja asendada tekst järgmiselt: Keskkonnaagentuuri hallatavasse Keskkonnaportaali kaardirakendusesse on koondatud suur osa looduse, keskkonnakasutuse ja ilmaandmetega seotud ruumiandmetest (tänase seisuga 45 erinevat kaardikihti, ning jooksvalt lisandub), mis on tehtud kättesaadavaks nii avalikus vaates, juurdepääsupiiranguga ametniku vaates ning samuti avaandmetena allalaaditavana. Kõik Keskkonnaportaalis kuvatavad ruumiandmed on ühtlasi kättesaadavad läbi WMS/WFS teenuse. Keskkonnaportaalis on välja töötamisel ruumiandmete kasutusvõimalusi erinevatele sihtgruppidele (näiteks kalandus, jahindus jne) millega edendada keskkonnateadlikust ja luua uusi teenuseid. Lisaks ruumiandmete kuvamisele tegeleb Keskkonnaagentuur andmete väärindamisega ning on loonud GeoHub keskkonna kaardilugude avalikustamiseks. 16. Lk 32 - Palume ära parandada järgmise kirjavea, tegemist on Ettepanekuga on arvestatud. Põllumajandusuuringute Keskusega 17. Lk 32 - “Standardiseerimine ja andmete korrektne kuvamine Ettepanek võetud teadmiseks. eeldab kompetentsi, mis on olemas Maaametil” Üldiselt on andmete kogumine ja esitamine tõhusam siis, kui seda Ka teistel asutustel on eeldused ja kogemused andmete teeb üks asutus. Võib ka erandeid olla. Andmete kuvamise eesmärk standardiseerimises (sh rahvusvahelistest võrgustikes andmevahetuses on üldsusele informatsiooni jagamine arusaadaval kujul. Erinevates osalemises) ja andmete korrektsel kuvamisel. allikates erineval kujul esitatud info ei ole lihtsasti arusaadav. 18. Ilmainfo tagamine peatüki jaoks pakume järgmist sõnastus Ettepanekuga on arvestatud. (vältisime liigset detailsust ning proovisime kirjutada teksti Ilmainfo tagamise peatükki on täiendatud vastavalt soovitustele neutraalseks); ühtlasi lisasime ka kommentaari ilmavaatluste peatükile. väikeste täiendustega. Näiteks parandati mõned kirja-/stiilivead ja „4.16 Ilmainfo tagamise tegevussuund lisati juurde lause: „Varasemate aastate tunniandmed on staatiliste Info tootmise viisi järgi jaguneb ilmainfo kaheks suhteliselt eraldiseisvaks, kuid tabelitena kättesaadavad rubriigis ajaloolised ilmaandmed.“ siiski seotud osaks: vaatlusandmed ja ilmaprognoosid. Vaatlusandmed saadakse otse vaatlusvõrgust (maapealsed vaatlusjaamad, raadiosondid, ilmaradarid, vaatluspoid merel, mõõtmised laevadelt, lennukitelt ja ilmasatelliitidelt). Ilmaprognoos saadakse numbrilisest ilmamudelist neljamõõtmeliste (kolm ruumimõõdet ja aeg) andmehulkadena, mis sisaldab regulaarselt paiknevate ruumipunktide ilmaparameetreid nagu õhurõhk, temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus ja suund jne. Väljundfaili standard on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) GRIB-formaat. Vaatlusandmed, mis edastatakse WMO globaalse vaatlussüsteemi GOS (Global Observing System) kaudu prognoosikeskustesse, on sisendiks prognoosmudelitesse. Mudel arvutab ilmastikutingimuste hetkeolukorrast ja füüsikaseadustest lähtudes prognoosi lähemateks ööpäevadeks. Oluline on seejuures teada, et atmosfääri üleilmse liikumise tõttu vajatakse prognoosiks ka üleilmset andmehõivet, mistõttu ainult Eesti vaatlusandmetele tuginedes Eesti ilma prognoosida ei saa. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on prognostiline väärtus GOS globaalse andmehõive osana. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on oluline roll kohaliku prognoosi täpsuse tõstmisel, kliimaanalüüside jaoks, siseriiklike ilmaga seotud riskide hindamise jaoks ning paljuks muuks siseriiklikuks otstarbeks. Nimekiri rahvusvahelistest projektidest, organisatsioonidest ja konsortsiumitest, milles Keskkonnaagentuur Eesti esindajana osaleb: ● Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ● Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) ● Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) ● Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) ● Numbrilise ilmaprognoosmudeli konsortsiumid HIRLAM (kuni 2025)/ACCORD (al 2021 ühendatud) ● NORDMET/United Weather Centres (UWC)/MetCoop Ilmavaatlused Eestis vastutab ilmavaatluste eest Keskkonnaagentuur. Seirevõrgus on 111 jaama, mille hulgas on 26 WMO standardile vastavat põhivõrgu meteoroloogiajaama, ranniku-, hüdromeetria-, sademete mõõtejaamad, lennumeteoroloogia jaamad ning kaks ilmaradarit (Tallinn-Harku ja Sürgavere). Tallinn-Harku jaamas lastakse kord ööpäevas üles raadiosonde. Maapealse WMO seirevõrgu territoriaalne katvus on valdavalt hea. Aarhusi konventsioon, avaandmete direktiiv (lisada linki) näeb ette, et keskkonnaandmed, sh ilmaandmed peaksid olema tasuta avalikult kättesaadavad, kuid Keskkonnaagentuuril ei ole andmete allalaadimiseks vastavat keskkonda. Rakendusliidese loomine avaandmete nõuete järgimiseks on töös. Keskkonnaagentuuri ilmateenuste veebilehel saab andmetabeleid näha tunnise vaatlussammuga, arhiveeritud andmeid saab küsida teabenõude korras. Lisaks Keskkonnaagentuurile toodab tunnise sammuga ilmaandmeid avalikuks kasutamiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) neljas vaatluskohas: Tallinnas (loomaaia territooriumil), Aseris (Ida-Virumaa), Külitsel (Tartumaa) ja Uulus (Pärnumaa). Nende andmete kogumisel ei lähtuta mitte WMO standardist, vaid EKUKis kasutatava Airviro õhusaaste seiresüsteemi vajadustest. Selliste vaatlusandmete eeliseks on aga mõõtmised kolmel eri kõrgusel 22 m kõrguses mastis, mis võimaldab hinnata atmosfääri pinnakihi kihistumist ja hajumistingimusi. Õhusaaste seire mõõtmiste tulemused (sh ilmavaatlused mastides) on vabalt kättesaadavad Eesti välisõhu kvaliteedi portaalist (vt www.ohuseire.ee). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teeb regulaarseid temperatuuri, tuule ja õhuniiskuse mõõtmisi Eesti Keskkonnaobservatooriumi struktuuri kuuluvas SMEAR-Estonia mõõtejaamas Järvseljal (Tartumaa). Andmeid kogutakse mastis kõrgustel 30, 50, 70, 90 ja 110 meetrit maapinnast. Need on teadusmõõtmised, mistõttu tuleb andmete kasutamises uurimisrühmaga igakordselt kokku leppida. Ilmaprognoosid Ilmaprognooside eest vastutab Keskkonnaagentuuri. Praegusel ajal saab Keskkonnaagentuur prognooside koostamiseks vajalikud mudelarvutuse tulemused otse Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuselt (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), mille liige Eesti on. Prognooside aluseks on ECMWF globaalmudel, mille horisontaalne võrgulahutus (võrgupunktide vahekaugus, mis määrab mudelis käsitletavate nähtuste minimaalse ruumilise ulatuse) on umbes 9 km ja võrgupunktid paiknevad läbi atmosfääri 137 kihis). Lisaks kasutatakse piiratud ala mudeli MEPS väljundit (horisontaalne võrgulahutus on 2,5 km ja vertikaalselt on 65 kihti). KEVAD keskendub suuresti ekstreemsete ilmanähtuste prognoosimisele ja varajasele hoiatussüsteemile kliimamuutuse olukorras. Selleks on vajalik piirkondliku väga kõrge lahutusega (500 m või vähem) ilmaprognoosmudeli arendamine (nowcasting model – ülilühiajalise prognoosi mudel). Ülilühiajaline prognoosi mudel võimaldab anda prognoosi lähima 12 tunni kohta eesmärgiga tagada õigeaegsed hoiatused suurte sademete, äikesetormide, trombide jm ohtlike ilmastikunähtuste kohta Eesti piirkonnas. Ülilühiajalise prognoosimise võimekuse tõstmiseks osaleb KAUR MetCoOp koostöös, mille raames arendatav kõrgema resolutsiooniga MEPS katab suurel määral ka Eesti vajaduse. Numbriliste mudelite arenduseks, Keskkonnaagentuur kasutab ECMWF arvutusressurssi, ning otsib koostöövõimalusi akadeemiliste teadusasutustega mudeliarengu vallas. Ilmainfo tagamise tegevussuunas on peamiseks probleemiks ebastabiilne ja suuremalt jaolt projektipõhine rahastus, mis pärsib nii prognooside täiustamiseks vajalikke IT-arendusi (sh ilmamudeli arendust, lahenduste ülalpidamiskulusid) kui ka seirevõrgu plaanipärast arendamist. Lisaks on projektipõhine rahastus vastuolus pika planeerimisahelaga (ilmavaldkonna spetsiifilised IT lahendused nõuavad koostööd eri asutuste vahel – Keskkonnaministeerium planeerib eelarvet, KeMIT hangib ja tellib KAURile sobivaid lahendusi). Samuti napib tippspetsialiste ilmamudelite arendamiseks sh ECMWF ressursside laiemaks kasutuselevõtuks, kaugseireks, andmebaaside ja rahvusvahelise (teadus)koostöö arendamiseks. Kriitilisel kohal on ebaatraktiivsed palgad. „ Loodushoiu Fond 1. Programmi eelnõu kirjeldab „Arengustsenaariumeid käsitletakse ka Ettepanekuga ei ole arvestatud. hinnatava arengudokumendi koostamisel käsitletakse (st, KSH saab Kui ka alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine toimub KSH käigus, teha küll ettepanekuid, aga ei saa ise tekitada stsenaariumeid, mida ei tähenda see, et seda peaks tegema KSH ekspertrühm eraldiseisvalt arengukava koostamisel reaalselt ei käsitleta). Käesoleva programmi arengukava koostajast. KEVAD on kõrge strateegilise tasandi koostamise hetkel ei ole teada, et KEVAD sisaldaks erinevaid terviklikke dokument, mille käigus seab riik endale strateegilised eesmärgid. Kui arengustsenaariumeid (pigem ei peeta seda tõenäoliselt vajalikuks).“ mõju hindamise ekspertrühm hakkaks alternatiivide loomiseks kunstlikult konkureerivaid eesmärke looma, oleks tegemist riigi Pöörame Teie tähelepanu, et KeHJS § 32. Keskkonnamõju strateegiline ülesande üle võtmisega. Kuniks riigi seatud eesmärgid ei ole hindamisel toimub alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine KSH vastuolus rahvusvaheliselt võetud kohustustega, jääb riigile endale käigus, sõltumata kas või mitu stsenaariumit arengukavade koostajad otsustamisõigus, millisesse suunda ning millise tempoga liikuda. käsitlevad. Ekspertide ülesanne on välja tuua milliseid mõjusid valitud eesmärgid kaasa toovad. Huvitatud osapooltel on kaasamisel võimalik esitada oma ettepanekuid ja küsimusi eesmärkide osas. 2. KEVADe koostamise eesmärk on kokku leppida areng, muutused ja Selgitus. Mõju hindamise metoodika peatükis on selgitatud, et reformid, mis on vaja lähiaastatel ellu viia ning ootused teistele ekspertrühm juhib vastuoludele tähelepanu. Vastuolusid lahendab tulemusvaldkondadele. strateegilise planeerimisdokumendi koostaja, kas eesmärke Teistel valdkondadel võivad olla kehtestatud arengukavad. Kuidas KSH korrigeerides või teiste valdkondade strateegiate kujundajatega läbi hindab mõjusid juhul, kui KEVADe ja teiste (ministeeriumite) rääkides. arengukavade eesmärgid on võimalikus vastuolus? Hindamismetoodika peatükki lisati järgmised täpsustavad laused: „Teiste strateegiliste eesmärkidega vastuolude lahendamine (või nende lahendamata jätmine) on strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ülesanne. Vastuolude säilimisel tuuakse vastav info mõju hindamise aruandes.“ 3. KEVAD plaanib hõlmata majanduses toimuvate süsteemsete Selgitus. Kõik keskkonnaandmed, saati indikaatorid ei allu muutuste mõjude hindamist: „Kõik see eeldab süsteemseid muutusi statistilistele testidele. Usaldusväärsus sisaldab vältimatult majanduses, sh tarbimises, millega kaasnevat muutust ja selle mõjude ekstrapoleerimist, heuristilist sünteesi, parimaid võimalikke tõendeid, hindamist peab KEVAD hõlmama.“ ka kvalitatiivseid eksperthinnanguid, analoogseid teadusallikaid. Kuidas tagatakse KSH-s nii keerulise teema mõjuhinnang selliselt, et põhjuslikkust eristatakse autokorrelatsioonist ning kumulatiivsed hinnanguid ei ole alati võimalik looduse dünaamilisuse tõttu kasutada? Eriti kui piiriüleseid mõjusid ei arvestata. 4. Millal ja kuidas võiks KSH programm (ebasoodsat mõju Selgitus. See on seiret (sh tulemusmõõdikud) puudutav teema, mida leevendavate meetmete leidmiseks) soovitada tuua KEVADesse ühe käsitletakse mõju hindamise aruandes. tegevusena looduskaitse meetmete mõju hindamise arengukava täitmise perioodil. Keskkonnaõiguse Keskus 1. Kaevandamise mõju elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Ettepanekuga on arvestatud. Programmis on rasvaselt toodud järeldus: “Paraku keskenduvad Rõhutame, et ehitusmaavarade kaevandamise planeerimise puhul uuringud üksnes vajadustele ja tehnilistele võimalustele ega ole tuleks lisaks varustuskindlusele ja maavarade kaevandamise arvestanud sotsiaalseid asjaolusid.” See tähendab, et on teadvustatud tehnilistele võimalustele samaväärselt arvestada ka kaevandamise vajadust hinnata ka sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid. mõju inimeste tervise- ja heaoluvajadustele vastavale elukeskkonnale, Programmi tekstist ei ole mingil moel (vääralt) välja loetav, et looduskeskkonnale ning sotsiaalse aktsepteeritavuse poolt. Tervikpilt omavalitsuste ja kogukondade muresid tuleks pisendada. on võimalik kokku saada hinnates ja väärtustades kõiki aspekte. Ilma selleta pole võimalik leida lahendust, mis on ühiskonnale laiemalt vastuvõetav ning ei tekita valdkonnas suuri konflikte. Kindlasti ei saa lahenduseks olla ainult selgitamise või välise surve abil „vastuseisude ja hirmude vähendamine“, vaid lahendused peavad sisuliselt arvestama, olulisel määral leevendama või vähemalt hüvitama kaevandamisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid. Olukorda ei saa parendada omavalitsuste ja kogukondade muresid pisendades või eirates või eeldades, et nende taga on eelkõige vähene teadlikkus. 2. Maavarade ringmajandus. Kindlasti tuleks eraldi hinnata ka Ettepanekuga on arvestatud. võimalust asendada kaevandamine maavarade taaskasutamisega Maavarade peatükki lisati järgmine täpsustus: „Ressursitasu on vaja kõigis olukordades, kus see on võimalik. Siin ei saa olla peamiseks üle vaadata ka ringmajanduse eesmärke arvestades nii, et argumendiks ainult majanduslik tasuvus, teatud olukordades võib olla soodustatud oleks mõistlik taaskasutus või sobivamate materjalide mõistlik kasutada ringmajanduse lahendusi ka kõrgema otsese kulu kasutus. Taaskasutus on mõistlik juhul, kui see täidab eesmärgi korral, kuna maavarad on taastumatu ressurss. Mõistlikum on esmase maavaraga võrreldes samaväärselt. Sealjuures arvestades maapõues asuvat vara võimalikult palju säilitada ka tulevastele majandusliku kulu kõrval ka mõju looduskeskkonnale ning põlvedele, eriti olukorras, kus on võimalik sama vajadus rahuldada ka sotsiaalsele keskkonnale. Sobivamad materjalid võivad olla ehitamise juba varem maapõuest eemaldatud maavarade arvelt. Tegevustes, kus maksuvust tõstvad, kuid samaväärselt ka ehitise eluiga tõstvad ja on kõige tähtsam materjalide kvaliteet ja seetõttu ei saa hoolduskulusid vähendavad (nt sisse ostetud tugevam ehitusmaterjal ringmajanduse lahendusi kasutada, tuleks hinnata ka alternatiivsete võrreldes kodumaise toorega).“ importmaterjalide kasutamise võimalust, näiteks kas teedeehituse Juhime tähelepanu, et maavarade säästev kasutus on olulise suunana kõige kvaliteeditundlikumates etappides poleks mõistlikum lubjakivi välja toodud ka jäätmekäitluse valdkonnas, kus üheks eesmärgiks on asemel kasutada graniiti. suurendada jäätmete kui ressursi kasutamist ehk saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada seeläbi nõudlust uute loodusvarade järele. 3. Ruumiline planeerimine ja teemaplaneeringud. Nõustume, et Ettepanek võetud teadmiseks. ehitusmaavarade teemaline vastasseis erinevate osapoolte vahel ja Mõju hindamise programmis on viidatud Harju maakonna omavaheliste huvide põrkumine on ühiskonnas viinud olulise maavarade teemaplaneeringu algatamisele. Kui tutvuda planeerimist sotsiaalse konfliktini. Leiame samuti, et mäetööstuspiirkonnaks puudutava õigusega, siis maakonnaplaneering (ja teemaplaneering) sobivate alade leidmine näiteks maakonna tasandi ruumilisel ei ole kohalikke omavalitsusi kaasamata ellu viidav. KOV-idele on planeerimisel võib olla üks vahendeid selle vastasseisu antud kindel tegutsemisruum oma vajaduste ja huvide esindamiseks leevendamiseks. ning samas ka Paljuski tekib vastasseis seetõttu, et maardlaid planeeritakse maa- riigile on antud kindel otsustusruum, tagamaks riigile oluliste otsuste aladele, kus see ei ole omavalitsusele ja lähimatele naabritele ette kehtestamine ja vältimaks olukorda, kus konsensuse puudumisel jääb ennustatav, kohtadesse, kus omavalitsus on planeeringutes eelistanud riigi areng toppama. muud maakasutusotstarvet, kui tööstusmaa ning kus kohalikel elanikel on samuti maakasutuse osas teised ootused. Laiemat ruumilist planeeringut sisaldav lahendus saab olla konflikte leevendav üksnes juhul, kui lisaks mäetööstuse ja riigi varustuskindluse huvidele arvestatakse samaväärselt ka kohalike omavalitsuse ja piirkonnas elavate inimeste huve, õiguseid ning vajadusi. Kindlasti ei tohiks nende planeeringute kehtestamisel üle sõita omavalitsuste õigusest ja pädevusest korraldada oma territooriumil ruumilist planeerimist (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1), sh õigusest otsustada, kus asub (mäe)tööstuseks sobilik piirkond. Samuti ei ole mõistlik teha maavarasid puudutavat ruumilist planeerimist eraldiseisvana ja arvestamata teiste valdkondade ruumilisi huvisid mingi piirkonna maakasutuse osas. Toimiva lahenduse saab leida vaadates neid huvisid tervikpildina ning leides kõigile osapooltele sobiva kompromissi. On arusaadav, et igat liiki maavarasid kõikjal ei leidu, mõnede maavarade levikualad on üsna piiratud. Samas on teatud maavarasid, mida leidub palju ulatuslikumalt (näiteks liiv ja kruus). Kõike seda saab ka kompromisse otsides arvesse võtta. Kindlasti võib aga eeldada, et riigi poolt kohalike omavalitsuste ja elanike jaoks jõupositsioonilt kehtestatud planeeringud ei vähenda konflikte ühiskonnas ja kohtuvaidluste arvu, pigem vastupidi. Seega planeeringulahendus ei saa olla mitte üksnes tehniline, vaid peab olema sisuline sotsiaalne kokkulepe ja kompromiss. 4. Mõjude hüvitamine. Teeme ettepaneku, et strateegilise hindamise Selgitus. Kui KEVAD näeb ette tegevusi seoses kohaliku kasu raames hinnataks ka võimalusi kaevandamisega kaasnevate kahjulike instrumendiga maavarade kaevandamisel, siis hinnatakse mõju mõjude hüvitamiseks kohalikele elanikele (n-ö kohaliku kasu hindamise käigus ka sellega kaasnevaid mõjusid. instrument). Tuuleparkide eeskujul tasuks ka ehitusmaavarade kaevandamise puhul hinnata, millistel eeldustel ja mis kujul võiks need mudelid olla rakendatavad, et suurendada sotsiaalset aktsepteeritavust valdkonnas. Keskkonnaamet 1. Programmi lisa 1 KEVAD koostamise ettepaneku lk 8 on märgitud: Selgitame, et Teie poolt viidatud lause sisaldus KEVADe koostamise „Samuti on oluline kiirgusohutuse tagamine meditsiinikiirituse algatamise ettepanekus, mida tagantjärgi enam muuta ei saa. protseduuridel Eestis tehakse igal aastal rohkem kui 300 000 inimesele Käesoleva programmi koostamise hetkel on täpsustatud, et enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures KEVADega siiski ei ole plaanis käsitleda tervishoiuteenuste pakkumist on oluliselt suurenenud kompuutertomograafia protseduuride arv.“ (ega meditsiinikiirituse põhjendatud ja optimeeritud kasutamist). Lisa Programmi lisas 2 2 täiendamise vajadus puudub. „Mõjude määratlemise kontrollküsimustik“ ( on märgitud, et KEVADe eelnõuga ei käsitleta tervishoiuteenuste eest tasumise temaatikat, tervishoiuteenuste pakkumist (märgitud, et eelnõuga võib kaasneda kaudne/kaasuv mõju, kuid eeldatavalt ei ole see oluline), tervishoiusüsteemi toimimist (märgitud, et eelnõuga võib kaasneda kaudne/kaasuv mõju, kuid eeldatavalt ei ole see oluline). Palume materjalides välja tuua, millel põhineb programmi lisa 1 lk 8 tsitaadi viimane lause ehk miks on kompuutertomograafia protseduuride arvu suurenemine eraldi välja toodud. Kompuutertomograafia protseduur on meditsiinikiirituse protseduur. Kiirgusseaduse § 42 lg 1 ja lg 1 1 kohaselt peab meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse kasutamine olema põhjendatud ja protseduuri tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale peab kaaluma üles kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse ning protseduuri tuleb teha optimeeritult, hoides protseduuri tegemisel kiirgusdoosi nii väiksena, kui see on protseduuri eesmärgi saavutamiseks võimalik ja mõistlik. Seega, kui on plaanis hinnata meditsiinikiirituse põhjendatud ja optimeeritud kasutamist ja seda KEVADe koostamisel arvestada, siis selle valguses täiendada programmi lisa 2 tervishoiukorralduse ja inimeste tervise valdkonna all. 2. Palume hinnata, missugune oleks kaasnev mõju (keskkonna, Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. sotsiaalne, majanduslik), kui Eestis hakataks korrastamist lubama ja Programmis on pühendatud terve lõik jõude seisvatele karjääridele. nõudma mäeeraldistel, kus viimastel aastatel ei ole reaalselt Eksperdile jääb selgusetuks, et konkreetselt millise tegevuse, millist kaevandamist ette näha (või on juba viimased kümme aastat olnud mõju hinnata tuleb. Kui KeA soovib analüüsida täna seadusega avatuna, kuid midagi ei ole kaevandatud ), aga maavara jääkvarud on võimaldatud tegevuse mõju, siis see ei ole käesoleva mõju hindamise praeguseks veel väljamata. Praegu on tekkinud olukord, kus näiteks osa ja vastav mõju hindamine tuleks tellida eraldi. Kui KeA teeb üle 21 000 ha turbatootmisalasid on avatud kehtivate ettepaneku mingi normi muutmiseks, siis tuleb ettepanek teha keskkonnalubade alusel, aga suures osas sellest avatud alast ei ole strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale viimased kümme aasta jooksul kaevandatud. Samas toimub varude (Keskkonnaministeeriumile), kes sellega põhjendatud juhul arvestab. kahanemine ning kasuhoonegaaside emissioon. Samuti on Eestis vanu Siis hinnatakse ka mõjusid. lubjakivikarjääre avatuna, kus viimane o sa väiksema kvaliteediga lubjakivi on väljamata, viimased viis aastat midagi kaevandatud ei ole, luba soovitakse pikendada, et korrastamist edasi lükata, aga samal ajal kõrvale taotletakse/on taotletud uusi mäeeraldisi lubjakivi kaevandamiseks. 3. Kontrollküsimustiku p 1.3.1.7 „Mõjud Natura 2000 aladele“ Ettepanekuga on arvestatud. põhjenduse veerus on märgitud: „Mõjutab positiivselt, kuna elurikkuse Sõnastust täpsustatud järgnevalt: „Mõju on eeldatavalt pigem ja loodushoiu teemad on üha tähtsustatumad. Mõju on ka kaudselt positiivne, kuna elurikkuse ja loodushoiu teemad on üha enam kliimapoliitika kaudu.“ Üldreeglina võib sellega nõustuda, kuid kuna tähtsustatud. Samuti tuleneb kaudne positiivne mõju ka KEVAD puudutab ka näiteks loodusressursside kasutamist (nt looduskeskkonda toetavast kliimapoliitikast. Ebasoodne mõju Natura maavarade kaevandamine, pinna ja põhjaveekasutus), siis ei saa nii aladele võib avalduda näiteks loodusressursside kasutamisest (nt üldistatult järeldada. Palume sellega arvestada kontroll küsimustikus maavarade kaevandamine, pinna ja põhjaveekasutus), aga ka ning KSH ja muude oluliste ressursside kasutamisel on KEVADes suund kestlikule tarbimisele.“ mõjude hindamisel 4. Kontrollküsimustiku p 1.3.1.7 nimetab mõju Natura 2000 võrgustiku Ettepanekuga on arvestatud. aladele. Leiame, et programm ja kontrollküsimustik peaks kajastama ka Kontrollküsimustikku küsimuse 1.3.1.7 vastusesse lisati “...mõjude looduskaitseseaduse LKS alusel kaitse alla võetud neid alasid hindamine peab hõlmama ka looduskaitseseaduse alusel kaitse alla (kaitsealad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid), mis ei võetud neid alasid (kaitsealad, püsielupaigad, kaitstavad looduse kuulu Natura 2000 võrgustikku ning mille kaitse eesmärgid ei pruugi üksikobjektid), mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku ning mille kaitse alati piirduda looduse mitmekesisuse kaitsega. Nt maastike, sh eesmärgid ei pruugi alati piirduda looduse mitmekesisuse kaitsega. pärandmaastike kaitse. LKS § 26 lg 1 ja 28 lg 1 kohaselt on nii Nt maastike, sh pärandmaastike kaitse.” Ja küsimuse 1.3.1.5 rahvuspargi kui maastikukaitseala (sh kaitsealused pargid) üheks kaitse vastusesse lisati “... mõjude hindamine peab hõlmama ka eesmärgiks ka maastike kaitse, väärtuslike maastike kaitse küsimusi looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud liike.” käsitletakse ka planeeringutes. Teeme ettepaneku antud valdkond lisada kontroll küsimustikku ning KSH ja muude oluliste mõjude hindamise programmi. 5. Programm ja kontrollküsimustik ei käsitle maaparandust (välja Ettepanekuga on arvestatud. arvatud selle mõju hajukoormuse allikana ning viide sookoosluste Kontrollküsimustikku küsimuse 1.3.1.5 vastusesse lisati lause “Juhul taastamisele), kuid maaparandust võib pidada oluliseks surveteguriks kui KEVAD reguleerib maaparandustegevusi, võib see olla märgalade liikide ja koosluste seisundile kui vee elustikule, rääkimata surveteguriks märgalade liikide ja koosluste seisundile ning ka vee kasvuhoonegaaside heitest. Teeme ettepaneku sellega arvestada KSH elustikule.” ja muude oluliste mõjude hindamise programmis ning kontroll Ja küsimuse 1.3.1.6 vastusesse lisati lause “Kasvuhoonegaaside küsimustikus. kiirgust atmosfääri võivad muuta ka KEVADE mõjul kaasnevad muutused maakasutuses (nt seoses metsanduse, põllumajandusega, maaparandusega). 6. Programmi ptk 8.1 kohaselt: „Strateegilise planeerimisdokumendi Võtame ettepaneku arvesse. koostamise korraldaja palub ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht.“ Keskkonnaamet ei vaidle sellele vastu, kuid palume sama teha Keskkonnaministeeriumil, s.o Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustel võimaldada tutvuda KSH ja muude oluliste mõjude hindamise aruandega KEVADe töörühmades ning vajadusel ka siis, kui aruanne saadetakse asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks. Palume aruandega tutvumisvõimalust mitte jätta üksnes avalikustamise etappi nagu programmi koostamisel. Keskkonnaameti esindajad osalevad erinevates KEVAD töörühmades, mistõttu Keskkonnaamet on kindlasti puudutatud asutus, vastasel juhul ei ole ka KEVADe koostamine efektiivne. 7. Palume üle vaadata programmi ptk 9. Programmi lk 58 kohaselt Ettepanekuga on arvestatud. toimub KEVAD kooskõlastamine samal ajal, kui toimub asjaomastelt Programmis täiendati ajagraafiku tabelit. 2023. a kevadel asutustelt KSH aruande kohta seisukoha küsimine, millele järgneb samaaegselt mõjude hindamise aruande kinnitamisega viiakse aruande avalikustamine ja mõlemal juhul täiendamine. vajadusel muudatused sisse KEVADe teksti. Pärast mõjude hindamise aruande kinnitamist, esitab juhtkomisjoni ettepanekul Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaminister KEVADe eelnõu Vabariigi Valitsusele, sealt liigub keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 43 p 1 järgi tuleb KEVADe eelnõu riigikogusse ning riigikogust tagasi Vabariigi strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul KEVAD) koostamisel Valitsusele kinnitamiseks. KEVAD kinnitatakse Vabariigi Valituse poolt mh arvesse võtta KSH tulemusi. KSH ei ole asjaomastelt asutustelt eeldatavasti 2023 a sügisel. seisukoha küsimise ajaks veel lõppenud pooleli on asjaom astelt asutustelt KSH aruande kohta seisukoha küsimine ning laekunud ettepanekute alusel KSH aruande täiendamine (KeHJS § 40 1 koostoimes § ga 36 1 ), pärast seda tuleb korraldada KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu ning avalikustamise tulemustega arvestamine (KeHJS § 41 koostoimes § ga 37). Seejärel KSH aruanne kooskõlastatakse asjaomaste asutustega ja arengukava koostamise korraldaja kontrollib KSH aruande asjaomaste asutustega ja arengukava koostamise korraldaja kontrollib KSH aruande vastavust nõuetele (KeHJS § 42). vastavust nõuetele (KeHJS § 42). Lähtudes eelnevast, programmi ptk 9 märgitud KEVAD e kooskõlastamise ajal on KSH protsess alles pooleli, KSH aruande täiendamise vajadus võib omakorda mõjutada KEVAD e sisu, ennekõike KSH aruandes esitatavate soovituste ja ettepanekute kaudu. KEVAD e koostamisel ja menetlemisel tuleb sellega arvestada. Kuigi antud juhul ei piirduta üksnes KSHga, vaid käsitletakse ka muid olulisi mõjusid, siis KeHJS põhimõtted kehtivad ka sellisel juhul. Mõistlik oleks, et KEVAD e ning KSH ja muude oluliste mõjude aruande kooskõlastamine toimub samaaegselt , millele järgneb aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning KEVAD kehtestamine Politsei ja Piirivalveamet Teeme ettepaneku KEVAD 2030 arengukava KSH programmis Ettepanekuga on arvestatud. merekeskkonnaga seotud keskkonnaseisundi mõjude ja riskide Ptk-i 4.9 lisati lõik „Eesti vetes on uputatud erinevaid laevu. Neist loetelusse lisada ka selles kajastamata ajalooliste uppunud paljude puhul võib kütus ning määrdeained vrakkide laevavrakkide lõik koos vastavate riskide ära märkimise ning degradeerumisel üha suurema tõenäosusega suurtes kogustes tegevuskavas vastavate meetmete väljatöötamise vajalikkuse lekkima hakata. Lisaks võivad sõjalaevade vrakid kujutada hindamisega: Eesti vetes on eriti I ja II maailmasõja ajal uppunud või keskkonnaohtu neil leiduvate lõhkekehade ning varasematel uputatud suurel arvul erinevaid laevu. Neist paljude puhul võib nende põhjatraalpüügi aegadel laevadele takerdunud kummitusvõrkude kütusemahutitesse jm jäänud kütus ning määrdeained vrakkide tõttu.“ degradeerumisel üha suurema tõenäosusega suurtes kogustes lekkima hakata. Lisaks naftatoodetele võivad sõjalaevade vrakid kujutada keskkonnaohtu neil leiduva sõjamoona ning lõhkekehade ning varasematel põhjatraalpüügi aegadel laevadele takerdunud kummitusvõrkude tõttu. Terviseamet 1. Vee-ettevõtluse korraldamisest Ettepanekuga ei ole arvestatud. Joogivee puhastamisest tekkivate jäätmete kogus on hinnanguliselt Osad joogivee käitlejad, kes kasutavad sügavamaid põhjaveekihte, marginaalne kogu jäätmetekkest. Tegemist ei ole seega peavad looduslikku toorvett puhastama esinevatest radionukliididest. olmejäätmega (jäätmekoodiga 20), vaid joogi- ja tööstusvee Sellisel viisil tekivad ettevõtetel jäätmed (NORM või NORM-i käitlemisel tekkinud jäätmega (jäätmekoodiga 19). lähedased), mida tuleb suure tõenäosusega prügilasse ladestada. Lk 18 on välja toodud, et „ ... aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta 65%. Samas kehtestati piirang prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest.“ Sellega seoses võib ettevõtetel tekkida täiendav kulu, mis võimendab lisas 1 lk 5 välja toodu „ ... et kui jätkub samasugune vee-ettevõtluse korraldus, sh hinnakujundamise poliitika, siis tulevikus ei suuda enamik vee-ettevõtteid riigipoolse lisaabita tagada raha reinvesteeringuteks ning kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks.“ Detailsemalt on antud problemaatikat käsitletud Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas (KORAK) 2018–2027. Palume eeltoodud küsimust ka käesolevas programmis (nt kas peatükkide 4.4 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund, 4.7 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund või 4.9 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund) kajastada. 2. Joogivee kättesaadavusest Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Peatükki 4.2 lisati järgnev lause: „Põua sagenemisel väheneb joogivee Peatükkide 4.2 Kliimapoliitika valdkond või 4.9 Vee kaitse tagamise kättesaadavus, mis on avaldunud mitmetes piirkondades (nt Viimsi, ning kasutuse korraldamise tegevussuund all võiks kirjeldada joogivee Lääne-Harju) juba praegu.“ Peatükki 4.8 lisati järgnevad laused: kättesaadavuse temaatikat. Näiteks, põudade tihenedes väheneb ka „Veemajanduse ja üleujutuste seisukohast muutub järjest olulisemaks joogivee kättesaadavus. Juba täna on osades piirkondades Eestis (nt kliimamuutustega kohanemise vajadus. Probleemiks on ekstreemsete Viimsi, Lääne-Harju) suvisel kuivaperioodil probleeme elanikkonda ilmastikuolude sagenemine – intensiivsed vihmahood, pikad (kvaliteetse) joogiveega varustamisel. Põudade tihenedes võib see põuaajad. Suurte sademete esinemisel tuleb tagada valmisolek vara probleem võimenduda. ja igapäevaelu kaitseks. Põuaajad lisavad täiendava koormuse veevõtule, mis üksikutes kohtades (nt Viimsi) on juba kriitiline.“ 3. Suplusveest Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Suplusveedirektiiv lisati veekaitset puudutava peatüki (4.8) alguses Kuna veekogude seisund mõjutab oluliselt ka suplusvee kvaliteeti ja teemat puudutavate direktiivide loetelusse. seeläbi ka suplejate tervist ja heaolu, siis peame oluliseks antud dokumendis välja tuua ka suplusvee kvaliteedi olulisus (nt punktis 4.9). EL keskkonnapoliitikas on suplusvee alasel poliitikal oluline tähtsus, millele pööratakse olulist tähelepanu. Suplusvee kvaliteedi juhtimist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ on hetkel uuendamisel ning uute normidega soovitakse veelgi rohkem tähelepanu pöörata suplusvee kvaliteedi parandamisele. Eestis on u 14% piisava või halva veekvaliteediga supluskohti, mis vajavad tähelepanu ja vajalike meetmete rakendamist, et veekvaliteet ja võimalik oht tervisele neis veekogudes paraneks. Samuti on viimastel aastatel intensiivistunud oluliselt potentsiaalselt toksiliste sinivetikate kui ka vibrioonide esinemine rannikuäärsetes supluskohtades, mis on oluliseks terviseriskiks ning takistab randade kasutamist. Suplusvee kvaliteeti ei mõjuta mitte ainult fekaalne reostus, mis võib pärineda nii puhastamata reoveest, loomadelt, laevadelt ja põllumajandusaladelt, vaid ka potentsiaalselt toksiliste sinivetikate ja vibrioonide levik, mikroplasti ja muude keskkonnale ja inimestele ohtlike kemikaalide ja ainete sisalduse suurenemine vees, mille ohjamine on otseselt seotud erinevate keskkonnakaitse meetmetega. 4. Mürast Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Tekstis on mõeldud veealust müra ehk meremüra. Õhus leviv müra ei Peatüki 4.8 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse levi hästi merre ja meres leviv müra ei levi hästi õhku. Seetõttu ei korraldamise tegevussuund all on kirjeldatud meretranspordiga mõjuta meremüra mitte niivõrd tegevused kail ja õhus, vaid kaasnevat müra sadamates lk 27: „... ehitustöödega kaasnev müra ja tegevused vee sees (nt laevamootor). Arusaadavuse huvides, kus veel laevaliiklus“. Juhime tähelepanu, et Terviseameti järelevalve ei olnud, liideti sõnale “müra” ette eesliide “mere-”. kogemusest lähtuvalt tekitavad sadamates müraprobleeme eelkõige sadama territooriumil toimuvad tegevused (nt laadimine/lossimine, tõstukid, rongid, vedurite manööverdamine jms). Müra, mis ei ole pidev ja ühtlane, kuid mida tekitatakse ööpäevaringselt ning on sõltuvuses kaubamahtudest. Erametsaliit 1. Peatükis 4.1 Elurikkuse valdkond on läbivalt puudu allika viited ja Ettepanekuga on arvestatud. jääb arusaamatuks, millistest allikatest on arvandmed pärit. Täname tähelepanu juhtimise eest. 2. Peatükis 4.2 Kliimapoliitika valdkond on lk 11 väljatoodud: Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Probleemiks on Eestile iseloomulike elupaigatüüpide, oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade jätkuv killustumine ja hävimine. Põhjuseks on infrastruktuuri laienemine, ebasobivad Perioodil 2000-2019 on kliimaaruannete kohaselt asustusala metsamajandusviisid (sh lageraie, metsakuivendus), maavarade kasvanud 240 km2 võrra. CORINE maakasutuse andmetel 2000-18 on kaevandamine, poollooduslike koosluste vähesest kasutusvajadusest lisandunud 135 km2 tehismaad asustuse ja taristuna, mis on osalt tulenev puudulik hooldus, invasiivsete võõrliikide levik, toimunud looduslike ja pool-looduslike maade arvelt. Aastatel 1990– põllumajandusreostusest tulenev veekogude eutrofeerumine, jõgede 2018 kasvas Tallinnas ja selle lähiümbruses uue hoonestatud maa paisud jne. osakaal neljandiku võrra (Pour ja Oja 2021). Eesti maismaa- kaitsealadest (millest enamik on metsad) on 84% alla 1 km 2 suurused. Arusaamatuks jääb väide, et Eestis on probleemiks elupaikade jätkuv Paljud metsa-elupaigalaigud on killustunud ja degradeerunud ning killustumine ja hävimine. Viitena esitatud “Eesti looduse kaitse aastal liigid on väljasuremisvõlas. Eesti loodusekaitset käsitlevas kogumikus 2020” https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline- kirjeldatakse üle-euroopaliste (sh ka Eesti) ühte probleemkohta files/elk_2020_est%20%281%29_9.pdf ei anna ainsatki vihjet elupaikade järgnevat: „Maakasutuse muutused põhjustavad jätkuvalt jätkuvast hävimisest. Kuid tuuakse välja, et elupaikade seisundi trend on ökosüsteemide ja elupaikade kadu ning killustumist, eriti Eestis oluliselt parem, kui EL tervikuna. Kui elupaikade jätkuvast rohumaade ja märgalade puhul.“ Samuti mainitakse viimases, et: killustumisest ja hävimisest tõendid puuduvad tuleb vastav väide „Elurikkust mõjutavad kõige enam suurepinnalised lageraied. eemaldada. Lageraiete kogupindala ja raiemahud on viimasel kümnendil järjekindlalt suurenenud.“ Seega peab paika, et probleemiks on Väite põhjustena toodud loetelu erinevatest tegevustest, muuhulgas ka endiselt elupaikade killustumine ja hävimine. „ebasobivad metsamajandusviisid (sh lageraie, metsakuivendus)“. Milliste kriteeriumite ja teadmise alusel on lageraie (uuendusraie üks Kuigi kõige enam kasutatav uuendusraie tüüp – lageraie – on alaliike) ja metsakuivendus, kui vältimatu tegevus meie metsade seadusandlusega kooskõlas, on hästi teada selle negatiivsetest majandamisel, kuulutatud ebasobivaks? Kas ebasobivus on objektiivne mõjudest paljudele liikidele. Tõsi, lageraielangid võivad imiteerida või subjektiivne hinnang? Meile teadaolevalt on mõlemad tegevused looduslikku häiludünaamikat ja seeläbi pakkuda omakorda elupaika kooskõlas kehtiva seadusandluse ja parimate metsamajanduslike mitmetele putuka- ja soontaimeliikidele. Samuti on Eesti säilikpuude teadmistega. praktikal elurikkuse tagamiseks potentsiaali. Probleem on raie ulatuses/intensiivsuses ning sellest tulenevas metsaliikide elupaikade Samuti soovime täpsustust, milliseid Eestile iseloomulike kadumises ja/või killustumises. Näiteks must-toonekure (Ciconia elupaigatüüpide, oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade nigra, I kat) ja metsise (Tetrao urogallus, II kat) kaitse tegevuskavade jätkuv killustumine ja hävimine on põhjustatud invasiivsete võõrliikide kohaselt on metsakuivendus ja lageraie olulised elupaikade kadu poolt, et võõrliike eraldi põhjusena välja saaks tuua.  põhjustavad tegurid, mis viimaste ohustatuse hindamiste 1,2 järgi põhjustavad endiselt asurkonna langust. Seega on praktiseeritav metsamajandus üheks teguriks elurikkuse vähenemisel. Eesti looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri on leitav siit ning invasiivsete võõrliikide nimekiri on leitav siit. KeM on väljaandnud ka kogumiku Eesti invasiivsetest võõrliikidest. Nimekiri elupaikadest ja liikidest, kellele invasiivsed võõrliigid ohuks on, on väga pikk. Neist mõne näitena: (i) jõevähk (Astacus astacus), keda ohustavad võõrliikide (vähkide) kaudu levivad haigused; (ii) niite ohustav kanada kuldvits (Solidago canadensis), mis tõrjub rohurindeliigid välja; (iii) mink (Mustela vison) vee- ja kaldakoosluste kahjustajana. Asendasime ettepanekus nimetatud lõigu alguse laused järgnevaga: Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt on Eesti elupaikade/- rikkuse seisund Euroopa keskmisest parem, kuid suures plaanis on Eesti trendid muude Euroopa piirkondadega sarnased. Kõige suuremad probleemkohad on kuivendus, raied (eelkõige lageraie), rohumaade majandamise lakkamine, koosluste liigilise koosseisu muutumine (sh (invasiivsete) võõrliikide levik), põllumajandusreostus ja veekogude seisundi muutumine. Nende tulemusel võib oluliselt väheneda Eesti elurikkus, keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja/või kvantiteet. 3. Leheküljel 12 on lause „Looduse mitmekesisuse kaitses on üha Ettepanekuga on arvestatud. enam rõhk ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel ja sellest Lisati täpsustus koos viitega definitsioonile: „Looduse mitmekesisuse tulenevalt maastikumastaabilisel lähenemisel.“ kaitses on üha enam rõhk ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel 1 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Liigi ohustatuse hinnang: Ciconia nigra (must-toonekurg) sigiv asurkond 2019. Vastutav hindaja: Ivar Ojaste 2 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Liigi ohustatuse hinnang: Tetrao urogallus (metsis) sigiv asurkond 2019. Vastutav hindaja: Indrek Tammekänd Selguse huvides teeme ettepanku lisada mõistele ja sellest tulenevalt maastikumastaabilisel (vrd üksiku ökosüsteemi „maastikumastaabiline“ definitsioon või kasutada arusaadavat ja või populatsiooni põhine jne) lähenemisel.“ üldtuntud eesti keelset terminit. 4. Leheküljel 13 on järgmine väide „Euroopa Komisjoni tellimusel Selgitus. Väide põhineb otseselt kokkuvõtval diagrammil, mis on 2021. a alguses valminud uuring näitab, et suurem osa metsa biomassi toodud nimetatud uuringu lk 9. Lisaks on riske hinnatud erinevates energeetikas kasutamise viise kas ei aita kaasa süsinikuneutraalsuse asjaoludes nimetatud uuringu osades: peatükis 5.6 lk 99 saavutamisele, kahjustavad bioloogilist mitmekesisust või on korraga süsinikubilansis ja peatükis 5.7 lk 102 elurikkuses. mõlemal moel ebasobivad.“ Viidatud Euroopa Komisjoni tellitud uuringust sellist järeldust küll ei leia. Küll on aga viidatud uuringus toodud riskihinnang teatud tegevustele ja nende mõjudele sealjuures on oluline märkida, et suur osa hinnatud tegevustest ei ole Eesti seisukohast relevantsed. 5. Lk 14 on kirjutatud: „Kliimamuutusel on mõju kogu loodusele, mille Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. tagajärjel väheneb elurikkus…“ Lauses asendati “väheneb elurikkus” leebema variandiga: “võib Kliimamutused ei kuulu IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) 10 väheneda elurikkus”. olulisema väljasuremisriski hulka ja Eestis kogeme praeguse Antud teemat käsitleb süsteemselt BioClim uuring, mis valmis kliimamuutuste trendiga kaasnevat elurikkuse suurenemist. Seega ei kliimamuutustega kohanemise tegevuskava koostamise raames (lk ole asjakohane kujutada elurikkuse vähenemist kliimamutustega 72-98). Kindlasti on lühikeses perspektiivis ja 2020. aastatel olulisem kaasneva kõige olulisema trendina. maakasutuse mõju kui kliimamuutusega seonduv. Ohustatud ja ka https://www.researchgate.net/publication/260496420_Life_history_an tavalisi liike mõjutavad kõige rohkem keskmine temperatuuri tõus, d_spatial_traits_predict_extinction_risk_due_to_climate_change äärmuslikud kliimasündmused, ka merejää kestuse ning ulatuse määr, P.Kareiva, M. Marvier "Conservation Science: Balancing the Needs of samuti mereveetaseme tõus. Kliimamuutustest on kõige enam People and Nature" 2. ed W.H.Freeman New York haavatavamad kasvukohaspetsialistid. Samas, absoluutarvestuses liikide vaheldumisega liigirikkus võimalik et Eestis ei muutu, aga uute liikide tulekuga muutub liigiline koosseis. Ometi kliimamuutustega kaasnevad osade ökosüsteemide hävimised ja teiste ökosüsteemide muutused. Kultuuriministeerium 1. Programmi punktis 5.4 tuleb „Kultuuri arengukava 2021–2030“ Ettepanekuga on arvestatud. nimetuse juures välja jätta täpsustus „eelnõu“, sest Vabariigi Valitsus on selle novembris 2021 vastu võtnud. 2. Palume kaaluda punktis 5.4 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ Ettepanekuga on arvestatud. väljatoomist, sest keskkonnateadlikkuse tegevussuuna all tuleb Peatükki 5.4 täiendati nimetatud arengukava käsitlusega. arvestada Eesti elanike erineva keelelis-kultuurilise tausta ja erinevate infoallikatega. Nimetatud arengukava eesmärgid ja tegevused saavad olla selleks toetavad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. KSH programmi tuleb täiendada KEVAD töörühmades täpsustatud Selgitus. Nagu eelnevalt selgitatud, mõjusid hinnatakse KEVADe kui KEVADe eesmärkide alusel hinnanguga kas ja milliste eesmärkidega terviku osas, st asjakohases mahus ja detailsuses tuleb arvestada eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju (§36 lg2 p4 KeHJS) ning kõiki eesmärke. Aga see ei tähenda, et mõjude kirjeldus peaks olema kui seda ei kaasne, tuleb põhjendada, miks ja milliseid mõjusid KSH ilmtingimata eesmärkide järgi struktureeritud. Hetkel kasutatud aruandes täpsemalt hinnatakse. Vt ka 11.01.2022 MKMi saadetud metoodikas on mõjude hindamine struktureeritud mõjuvaldkondade märkusi. (kontrollküsimustik) järgi. Mõjude kirjeldamine eesmärkide kaupa ei anna metoodiliselt midagi juurde, kuid võib tervikpilti moonutada. Näiteks iga eesmärk võib anda väikese ja üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile mõjule (nt regionaalareng, majandus). Kõik eesmärgid koos (ehk terve KEVAD) aga võivad anda märkimisväärse ja hindamist vajava mõju. Seetõttu on õigem mõjusid kirjeldada pigem mõjuvaldkondade kaupa. 2. On oluline, et programmis hinnataks mõju KEVADe vastutuste piires Selgitus. Oleme nõus, et KEVADe mõjude hindamise käigus ei ning keskkonnamõju konkreetsete muude valdkondade eesmärkide hinnata teiste valdkondade strateegiliste dokumentide vastutusi ja elluviimise korral hinnataks vastavate strateegiliste dokumentide eesmärke. Käesolev KEVADe mõjude hindamine käsitleb mõjusid, mis koostamise käigus. kaasnevad KEVADe eesmärkide ja sisuga. 3. Programmis tuleb täpsustada ja põhjendada, miks puuduvad Selgitus. KEVADe koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse KEVADel, sh eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel alternatiivsed 19.12.2019 määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi meetmed ja arengualternatiivid, mida tuleb KSH aruandes võrrelda koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ ja vastavalt KeHJS §40. KEVAD saab mõjutama ühiskonna toimimist, sh „Strateegilise planeerimise käsiraamatust“, mille kohasel majandustegevust ning seetõttu tuleb tõsisemalt suhtuda sellesse, alternatiivsed stsenaariumid ei ole arengukavas kohustuslikud. mida KEVAD tervikuna ning mida ühe või teise KEVAD valdkonna KEVADe kui terviku koostamisel ei ole ettenähtud alternatiivseid eesmärgid ja poliitikainstrumendid võivad kaasa tuua erinevatele stsenaariume ja seetõttu ei saa neid ka mõjude hindamisel hinnata. sektoritele ning millised võiksid olla seejuures alternatiivsed KEVADe koostamisel kaalutakse erinevad võimalused läbi arengukava võimalused nii keskkonna- kui sotsiaalmajandusliku mõju ennetamisel koostamise eri etappides arutelude teel. Kui KEVADe koostamise ja vältimisel. käigus tekib tegevussuundades alternatiivseid stsenaariume, siis hinnatakse neid ka mõjude hindamise raames. 4. Läbivalt ei ole dokumendis näha seost keskkonnaalaste ja Selgitame, et hindamise käigus on kindlasti asjakohane arvestada ka majanduslike aspektide vahel. Võib jääda mulje, et need teemad on seost keskkonnaalaste ja majanduslike aspektide vahel. Selle kohta meil nö „silodes“. Selle asemel võiks ka KEVADe puhul olla selgem on programmis (peatükk 7) ka eraldi lõik, mis käsitleb seoseid näha (iga teema lõikes), et ökosüsteemi teenused on Eesti keskkonnavaldkonna ja teiste tulemusvaldkondade vahel. majandusele kriitilise tähtsusega. Samas peab olema läbivalt näha Täpsustasime lõigu viimast lauset järgmiselt: “Seejuures tuleb tasakaalu leidmise olulisust ühiskonna heaolu, majanduse ja vajadusel arvestada ka seoseid keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja keskkonnakaitse vahel. Hetkel jääb dokumendi puhul mulje, et keskkonna kahjustamise põhjust kui sellist Eestis väga ei ole ning majanduslike aspektide vahel ning erinevate strateegiliste seetõttu võime seda lihtsalt lõpetada. Vaid väheste teemade puhul on dokumentide koosmõju.” olemas lühike kirjeldus nö vastuargumentidest, vt nt lk 27 („Mere riigikaitseline kasutamine“). „Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile…“ on samm õiges suunas, kuid siinjuureks tahaks natuke põhjalikumat ja mitmekülgsemat analüüsi. Sama kehtib ka „Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise vahel“ puhul. Näiteks võiks lk-l 33 olev keskkonnatasude süsteemi eesmärkide kirjeldus põhjalikumalt käsitleda sellega kaasnevaid mõjusid õiglastele turutingimustele (vältimaks tragedy of commons) jms. 5. Sisuliselt ei ole jätkuvalt välja toodud uute tehnoloogiate mõju, piiranguid ja rakendamisvõimalusi (näiteks tehisintellekt ehk krattide Nagu eelnevalt selgitatud, nii KEVADe kui ka mõjude hindamise rakendamine, asjade internet ja paljud muud). Teeme ettepaneku raames arvestatakse võimalike uute tehnoloogiatega. Samas hinnata KSH programmis milline keskkonnamõju uudsete märgime ka, et uute tehnoloogiatega arvestatakse läbivalt (mitte tehnoloogiate ja nende rakendamist võimaldava innovatsiooniga võib eraldi teemana). Tehnoloogiad on vahend sisuliste eesmärkide eeldatavalt kaasneda, sh kas võib eeldatavalt kaasneda olulist saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Juhul kui KEVAD näeb ette keskkonnamõju. Ühtse mõju hindamise taustal on oluline ka andmete meetmeid näiteks seoses tehisintellekti ehk krattidega, asjade standardiseerimine, et lähtealused oleksid samad, st ka andmete (sh internetiga vm, hinnatakse mõju hindamise käigus ka nende toodete ja teenuste) standardiseerimise osa vajab selgemat meetmete võimalikke mõjusid. Võtame teadmiseks, et mõjude lähenemist. hindamise andmed oleksid standardsed ja võrreldavad. 6. KSH programmis tuleb hinnata mh eeldatavalt kaasnevat piiriülese Nõustume, et KEVADel võib olla ka piiriüleseid mõjusid. Selgitame, et keskkonnamõju võimalikkust vastavalt §36 lg2 p4 nõuetele. Leiame, et mõjusid hinnatakse täpsemalt KSH aruande etapis. Programmis on strateegilises planeerimisdokumendis peab piiriülene tasand olema vastavalt viidatud KeHJS § 36 lg 2 p 4 selgitatud piiriülese mõju kaetud muuhulgas selleks, et olla selgeks indikatsiooniks meie esinemise võimalikkust. Nagu programmis juba ka praegu öeldud: keskkonnaalastest huvidest näiteks kliimapoliitika rahvusvahelistes “Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid võimaliku piiriülese mõju aruteludes. Ka edukus ringmajanduse ja avaandmete taaskasutuse osas.” eesmärkide saavutamisel on tihedalt seotud globaalsete tarneahelate, rahvusvahelise kaubanduse ja koostööga. Seega ei ole paslik väide, et märkimisväärset piiriülest mõju KEVAD endas ei kätke. Muuhulgas tuleb nii siseriiklikku kui ka piiriülest keskkonna mõju hinnata seoses kestliku rahastuse ja aruandlusega ettevõtluses (sh infrastruktuuriprojektide puhul). 7. Täpsustada tuleb programmi lk 13 on väidet: “Ka Ettepanekuga on arvestatud. vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja Peatükki 4.2 täiendati lausetega: „Hajaasustuses tingib tarbijaskonna tehnoloogilisi takistusi. Seda eelkõige täielikult puuduva vesinikutaristu vähesus tulenevalt klassikalistest turumajanduse põhimõtetest kõrge tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse.” hinna toote/teenuse pakkumisel. Samas on seal aga madalam Puudub põhjendus, miks hajaenergia lahendused on Eestis sobimatud. ostujõud. Lisaks on probleemsed piirkonnad, kus vajalikku Täna on arendamisel tehnoloogiad, mis võimaldavad taastuvenergiat taastuvenergiat ei toodeta ning puudub ka infrastruktuur selle salvestada vesiniku kujul ja võivad saada oluliseks alternatiiviks tarneks. Maal hajusalt elav rahvastik on kiiresti vähenev ja/või hajaasustusega piirkondades elektrienergia nõudluse rahuldamiseks. vananev, mis tõenäoliselt samuti ei toeta tehnoloogilist uuenduslikkust. 8. Ptk-i 4.12 „Ruumiandmete tagamise tegevussuund“ tuleb Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. täpsustada "Looduskeskkonna ruumiandmete tagamise Andmete koondamise osas viidi peatükki 4.12 sisse täpsustus, et tegevussuund". Seda on vaja selguse huvides, sest ehitatud keskkonna oluline on avaldada andmeid võimalikult ühest aknast, kuid ruumiandmete strateegia sõnastatakse Ehitatud keskkonna hindamist vajab ka see, millised andmebaasid tuleks koondada ühte. arengukavas. Ruumiandmete puhul on oluline arvestada, et ruumiga Nõustume, et ruumiandmed asuvad ka väljaspool Maa-ametit ja seotud andmed asuvad ka väljaspool Maa-ametit ja keskkonnavaldkonda ja seda on oluline arvestada. KEVADe keskkonnavaldkonda. Ehitatud keskkonnaga seotud detailsed andmed ruumiandmete tagamise tegevussuund peab silmas INSPIRE asuvad nii Ehitisregistris kui ka Teeregistris. Planeeringute andmed direktiivist lähtuvat vastutust ja kohustusi paljudele avaliku teabe koondatakse kokku uude üleriigilisse ühtsesse planeeringute valdajatele. Ruumiandmete paljusus väljendub hästi ruumiandmete andmekogusse (PLANK). KEVADe raames ei tohiks rõhku panna kataloogis, kus juba praegu vahendatakse ligipääsu 236 andmebaaside koondamisele, vaid andmete paremale ruumiandmekogumi andmetele ja kuhu pidevalt hõlmatakse uusi kättesaadavusele ja ühilduvusele läbi vastavate teenuste. Laiemalt andmestikke vastavalt nende andmestike korrastamisele paljude tuleks vaadata ka ühise rahvusvahelise taksonoomia rakendamist, et teabevaldajate tegevuse tulemusena. Lisaks Teie poolt väljatoodud oleks vähem tõlkimist ja sellest tulenevat müra andmete vahetamisel. ehitatud keskkonna ruumiandmetele ja looduskeskkonna Ehitatud keskkonna puhul tuleb kindlasti arvestada CCIC ruumiandmetele on INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmed nt klassifitseerimissüsteemiga. https://ehituskeskus.ee/cci haldusüksused, aadressid, tootmis- ja tööstusrajatised, põllumajandus- ja vesiviljelusrajatised, inimeste tervis ja ohutus, elanikkonna jaotumine, statistilised üksused. Ruumiandmete tegevussuund on mitmekülgsema fookusega kui looduskeskkonna või ehitatud keskkonna ruumiandmed, on igati asjakohane, et peatüki nimes ei täpsustata, milliseid ruumiandmeid kitsalt arengukava käsitleb. Tegevussuuna ümbernimetamine kitsalt looduskeskkonna andmeid kaasavaks oleks sisule mittevastav. INSPIRE direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv, mis on seadusandlikult Keskkonnaministeeriumi kureerida. 9. Programmi ptk-is 4.14 „Keskkonnateadlikkuse kujundamise Ettepanekuga on arvestatud. tegevussuund“ tuleb lisaks teadlikkusse suurendamisele välja tuua ka Nõustume, et võiks välja tuua vastutustundliku ettevõtluse juhtimise kvaliteedi aspekt – näiteks, tagamaks vajalik väärtustamise vajaduse, ent muus osas on keskkonnateadlikkuse kohanemisvõime ning efektiivne infovahetus tarneahelas ja ettevõttes peatükk (4.14) keskendunud ikkagi KeMi haldusala tegevustele. endas. Lähtuda võiks ka Vastutustundliku Ettevõtluse uuringu raames Juhtimise kvaliteedi tagamise tegevused on aga selgelt (ka viidatud antud poliitikasoovitustest. dokumendis tooduna) MKMi haldusalas. Ka on üldistusaste erinev. https://mkm.ee/sites/default/files/vastutustundliku_ettevotluse_ja_tarb Sellest tulenevalt lisati ptk-i 4.14 järgnev lause: „Vastutustundliku ijakaitumise_kujundamise_uuring_2020.pdf ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring 2020“ toob välja ka vajaduse väärtustada vastutustundlikku ettevõtlust, mis aitab tagada efektiivse infovahetuse (sh keskkonnateadlikkuse) nii tarneahelas kui ka ettevõttes endas.“ Juhime tähelepanu, et Teie lisatud link ei avane. 10. Programmi punktis 4.2 on jätkuvalt kirjas väide „Laiemaks teemaks Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab nii suurenevat elamufondi kui autostumist.“ Jääme 11.01.2022. a Kodumajapidamiste energiatarbimine tõusis 2015-2019. aastatel seisukoha juurde, et energia lõpptarbimine ei ole otseses seoses 36000 TJ-lt 40000 TJ-le. Sõiduautopark kasvas 2015-2020. aastatel elamufondi mahu kasvuga, kuivõrd uute hoonete energiatõhusus 15%, ületades 800000 sõiduauto arvu. Faktiliselt on toimunud pidevalt kasvab. Käesoleva sajandi jooksul ei ole elamufondi energia suurenemine. Nimetatud laused täiendati järgnevalt: „Laiemaks lõpptarbimine oluliselt muutunud ja arvestades renoveerimismahtude teemaks on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis tõusu, aga ka hoonete väljalangevust, võib prognoosida hoonefondi on senini väljendunud nii kodumajapidamiste energiatarbimise energiatarbimise vähenemist. Lisaks jääb väite tähendus arusaamatuks, kasvus kui jätkuvas autostumises.“ kuivõrd CO2 emissioonide vähenemine saab toimuda energiatarbimise muutustest sõltumatult. 11. Teavitame, et MKM tellitud mahukas uuring “Tühjenenud Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja Korterelamute lammutamisel tekkivate materjalide korduvkasutus ja ringlussevõtu rakendusuuring” on valminud, ning sisaldab ringlussevõtt ning selle arendamine on kahtlemata väga oluline ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. Palume sellele uuringule programmi teema ning viidatud uuringut on asjakohane mõjude hindamisel ptk-is 4.3 „Ringmajanduse valdkond“ viidata ning kasutada mõju sobivas täpsusastmes kasutada. Kuid peatüki 4.3 “Ringmajanduse hindamisel. Edastame Keskkonnaministeeriumile lingi uuringule valdkond” eesmärk on käsitleda ja kirjeldada valdkonna koheselt, kui oleme selle jõudnud üles panna. hetkeolukorda üldisemalt ja laiemalt. Seetõttu ei ole spetsiifiliste uuringute väljatoomine antud peatükis asjakohane. 12. Ptk-is 4.5 maavarade tegevussuuna osas peab märkima, et järeldus, Ettepanekuga ei ole arvestatud. et alati on võimalik kiiremalt kaevandada ja see on Viidatud peatükis ei ole väidetud, et alati on võimalik kiiremini keskkonnasäästlikum (lk 20), ei ole tihti pädev ja arvesta mitmeid kaevandada. Probleemina on välja toodud, et ressursitasude süsteem aspekte. Nimelt eeldab näiteks kohalike teede korrashoidmine aeg soosib pikalt lahti olevaid karjääre. Teie poolt kirjeldatud probleemi ajalt materjali, mida peab võtma objekti lähedusest. Samuti näiteks on võimalik näiteks lahendada nii, et maavara toodetakse nö lattu, veerežiimi ei ole võimalik taastada, kui järkjärguliselt peab karjääre kas samal territooriumil või selle läheduses. Programmis on taastama jne. Enne sellise seisukoha esiletoomist on tarvis olukorra selgitatud, et looduskeskkonnale on soodsam, kui ei ole avatud kogu erinevad aspektid analüüsida. karjäär korraga vaid osade kaupa. 13. Lk 29 on viidatud ja toodud näide siseriiklike või Euroopa Liidu Ettepanekuga ei ole arvestatud. tasandite ambitsioonide konfliktikohtadele. Konkreetsed Antud peatükis on toodud näide, mis võib viltu minna, kui erinevates konfliktikohad võiks olla välja toodud läbivalt ehk iga teema lõikes. valdkondades tegutsetakse eesmärkide püstitamisega eraldiseisvalt Teema lõikes tuleks avada ka seda, mida tähendab lk 29 toodud lause ja mis on ohud, kui võetakse liiga ambitsioonikad eesmärgid. Neid „Mitte üksnes veekeskkonna seisukohast, vaid laiemalt kogu ohte tuleb KEVADet koostades silmas pidada. keskkonnavaldkonnas on väga oluline tähelepanu pöörata seatavate Mõju hindamise ekspertgrupil on ülesanne hinnata eesmärkide ambitsioonide ja eesmärkide jõukohasusele ning teostatavusele“ iga kooskõla üksteisega. Ekspertgrupp võib anda hinnanguid ka konkreetse probleemi puhul. Teatud aspekte käsitleb dokument ambitsioonide jõukohasuse kohta, aga paljuski sõltub see riigi enda märkimisväärse detailsusega, samas viidatud põhimõttelised seatavatest prioriteetidest. St paljud keskkonnaeesmärgid on komponendid on vaid mainitud ja sisustamata. saavutatavad kui selleks eraldatakse vajalik rahaline ressurss ja (poliitiline) tahe. Kui neid komponente ei eraldata, siis paljud eesmärgid saavutatavad ei ole. 14. Programmi ptk-is 5.6 palume viidata ehitatud keskkonna Võtame teadmiseks, aga ettepanekuga otseselt mittearvestatud. arengukava ettevalmistamisele järgmiselt: „Majandus- ja Kõnealune peatükk käsitleb koostamisel või juba olemasolevaid Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, strateegilisi dokumente, millega tuleks KEVADe ja KSH koostamisel Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga on tellinud arvestada. Tulenevalt KEVADe ajagraafikust ei ole võimalik KEVADe (analüüsi teostaja on Euroopa Komisjoni poolt kinnitamisel) analüüsi koostamisel planeeritava ehitatud keskkonna arengukavaga sisuliselt “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku arvestada st, pole võimalik ka tuvastada võimalikke elukeskkonna saavutamiseks”, et välja selgitada planeeritava ehitatud kokkupuutepunkte (sh, vastuolulisi). keskkonna arengukava ulatus ja sisu. Ehitatud keskkonna arengukava Juhime tähelepanu, et KEVAD käsitleb ruumiandmeid kõikide algatamise ettepanek plaanitakse esitada Vabariigi Valitsusele 2023. valdkondade üleselt. Seetõttu on sellest ühe osa, ehitatud keskkonna, aasta esimesel poolel.“ hilisem detailsem käsitlus ehitatud keskkonna arengukavas igati ühiskonna ootustele vastav. Üldisema vaate olemasolu KEVADEs ei ole takistuseks detailsema vaate kujundamisele selle ühes alateemas. 15. Palume programmi punkti 5.6 „Seosed muude strateegiliste Ettepanekuga on arvestatud. arengudokumentidega“ lisada seos Turismistrateegiaga 2022-2025, Nimetatud strateegia käsitlus lisati peatükki 5.6. mis on koostamise lõppjärgus. Turismistrateegia osa on kestlik loodusturism ja turismi rohepööre. Turismistrateegia kavandiga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Selgitame, et programm on alles mõju hindamise esimeses etapis. 1.KEVAD 2030 KSH programm vastab struktuurilt ja mahult KeHJS §-s Praktikas koostataksegi KSH programm strateegilise 13 sätestatud nõuetele. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja KSH programm planeerimisdokumendi koostamise algetapis, seega on paratamatu, koostada veel valmimata arengukavale. Nimelt on programmi koostajad et strateegilise planeerimisdokumendi sisu pole selleks hetkeks maininud, et „KEVADe täpsem struktuur pole käesoleva programmi valmis. Programmi etapile järgneb KSH aruande etapp, milles koostamise hetkeks lõplikult paigas…“ (lk. 8) ja „…ei ole käesoleva mõjusid hinnatakse. Aruande etapi ja mõjude hindamise ajaks on programmi koostamise hetkel võimalik lõplikult ja detailselt ette kirjutada valminud ka KEVADe sisu, mida hinnata. mõjude hindamise metoodikaid (eri teemade lõikes), kuna teada ei ole veel KEVADe enda sisu, detailsus jne“ (lk. 53). Tekib küsimus, et kas veel valmimata KEVAD 2030 alusel koostatud KSH on ikka adekvaatne? 2. KSH programmi aluseks olevad ja lk. 8 loetletavad tegevussuunad Selgitus. KEVADe tegevussuunad on moodustatud vastavalt ei ole esitatud (sõnastatud) sellisel moel, mis oleks sobilik laia keskkonnavaldkonna alavaldkondadele. Tegevussuundade lõplik haardega strateegilisele dokumendile. Tegevused on esitatud liialt nimetus loksub paika arengukava valmimise etapis, mis ei takista kitsalt, mistõttu pole aru saadav, kas looduse kaitse, jätkusuutlikkuse ja tegevussuundade sisustamist. Sisu poolest hõlmavad tegevussuunad tervisliku elukeskkonna tagamiseks on kõik olulised valdkonnad keskkonnavaldkonna alavaldkondasid koos kõikide seal sisalduvate arvesse võetud ning kaetud. Näiteks tegevussuunas „jäätmekäitluse teemadega. Teie poolt korraldamine“ ei ilmne jäätmekäitluse põhieesmärk „jäätmeteta viidatud jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund hõlmab kogu tootmine/jäätmetekke minimeerimine“. Keskkonnavaldkonna jäätmete valdkonda. Samaaegselt on valmimas ka Riigi jäätmekava arengukava on strateegiline dokument, mille tekstis peab selgelt 2022-2028. kajastuma kõige põhilisem ja perspektiivsel oluline, mille olulisus jääb kehtima olenemata ajast ja kohast. Kitsaid taktikalisi tegevusi käsitleb meetmekava. 3. EL strateegilisi keskkonnadokumente läbiv punane joon on looduse Selgitus. Kommentaaris on silmas peetud ilmselt seda, et ja inimese tervis. Tervise tagamisel on väga suur osa looduslikul keskkonnateadlikkus on KEVADes eraldi tegevussuund. Samas, ei saa inimese poolt reostamata elukeskkonnal, ka keskkonnateadlikkusel. nõustuda, et keskkonnatervise ja -reostuse teemad oleksid puudu, Kui keskkonnateadlikkuse teema leiab KEVAD 2030 KSH programmis need avalduvad KEVADes samuti (nt välisõhu kaitse, kiirgusohutuse kõikeläbivat käsitlust, siis (keskkonna)tervise ja tänapäeval väga olulise ja vee kaitse keemilise reostuse teema (õhu, mulle, vee, organismide/toidu tegevussuundade all). KEVADe tegevussuundi KSH programmiga saastatus ohtlike ainetega) on KEVAD 2030 programmis väga nõrgalt muuta ei saa. Mõjude hindamise jaoks avalduvad kõik ettepanekus käsitletud. nimetatud teemad piisavalt kontrollküsimustikus lisas 2. 4. KSH programmis (ju siis ka mitte KEVAD 2030-s, mis pole veel Ettepanekuga on arvestatud. valminud) pole üldse käsitletud mullatervist ja kaitset, kuigi just muld Peatükki 4.1 (Elurikkuse valdkond) lisati lause: „Tähelepanu tuleb on eluks vajalike toidukultuuride kasvusubstraat, looduslikult väga pöörata ka mullatervisele ja mullakaitsele.“ elurikas, akumuleerib keskkonnareostust, biolagundab seda ja on kõigi teiste ökosüsteemide mõjutaja. Peatükk 4.11 Maatoimingute korraldamise tegevussuund on väga ühekülgne (keskendunud maakorraldusele, kliimamuutustele), ei ilmne et käsitlust leiaks mulla kemiseerimine, erosioon, liigiline vaesestumine. 5. Peatüki 4. Keskkonnavaldkonna hetkeolukord alapeatükk 4.15 Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Keskkonnahariduse tegevussuund (Keskkonnavaldkonna Keskkonnahariduse olukord Eestis on siiani hea, st ei ole alust väita hetkeolukord) algab lausega „Keskkonnahariduse,…, olukord Eestis on muud. Eemaldasime sõna “väga”, kuna mure- ja paranduskohti siiski väga hea“ ei vasta reaalsusele. Reaalsus näitav hoopis muud: leidub. loodusteaduste vastu huvi väheneb, ülikoolid kärbivad rahapuudusel Üheks selliseks on kõrgharidusega seotu, kus loodusainete õpetaja sisulist keskkonnaharidust, keskkonnakorralduse õppekavasid eriala vastu on huvi väike, samas õpetajate vajadus ja tegevõpetajate suletakse. keskmine vanus kõrge (OSKA uuringuaruanne, 2018). https://oska.kutsekoda.ee/uuring/haridus-ja-teadus/ Aga pole võimalik hetkel tõenduspõhiselt väita, kas ja kuidas see mõjutab juba praegu koolides ja mitteformaalhariduses pakutava säästva arengu hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust. Ja teisalt - kõrghariduse alarahastus mõjutab ka keskkonnaerialasid, arvatavasti suletakse või vähendatakse seda valdkonda uuel õppeaastal veelgi, ent see eeldaks juba konkreetset uuringut ja võrdlemist. Täiendasime peatükki 4.15 järgneva kahe lausega: „Probleemiks on ka loodusainete õpetajate järelkasv – OSKA uuringuaruanne (2018) toob välja, et huvi eriala vastu on väike, samas aga õpetajate vajadus suur ning töötavate õpetajate keskmine vanus kõrge. Seoses kõrghariduse alarahastusega võib eeldada negatiivset mõju ka keskkonnaerialade pakkumisele ülikoolides.“ 6. Peatükk 5. KEVADe seos muude strateegiliste Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Täiendasime vastavalt peatükki planeerimisdokumentidega alapeatükk 5.3 Kaitseministeerium all 5.3 “Riigikaitse arengukava 2017-2026” seoseid, et võimalik vastuolu käsitletud „Riigikaitse arengukava 22017-2026“ põhieesmärk on eesmärkide vahel tuleks selgemalt välja. Siiski juhime tähelepanu, et julgeolekuohtude maandamine ja elutähtsate teenuste kestlikkuse nimetatud arengukaval võib olla lisaks KEVADega vastuolule ka tagamine. Looduskeskkonna (ökosüsteemid, maastikud, mullastik, positiivseid kokkupuuteid. Näiteks saab elutähtsate teenuste veekogud, märgalad), liigirikkuse jne kaitset militaartegevused ei toeta. kestlikkust ja julgeolekut tagada viisidel, millel on ühtlasi positiivne Kahjuks ei toeta kõneallolev arengukava ka joogivee varude ja mõju ka looduskeskkonnale (nt on julgeolek seda parem, mida kvaliteedi kaitsmise vajadust, kuigi joogiveega varustatus on elutähtis paremini suudetakse alandada loodusõnnetuste riske; elutähtsaid teenus. Ka kliima aspektist on sõjaline tegevus siiski negatiivne. Seega teenuseid mõjutavad tarnetakistused, mille tõenäosust saab samuti positiivsed kokkupuude KEVAD 2030-ga puuduvad ja seda peaks ka vähendada alandades loodusõnnetuste riske jne). KSH programm välja tooma. 7. KSH programmi koostanud eksperdirühm koosneb (alapeatükk Selgitus. Programmi koostanud töörühm tuleneb hanke nõuetest. 10.2 Eksperdirühm) 13 liikmest, mis on arvuliselt piisav. Kaetavatest Antud juhul oleks asjakohane vajadusel täpsustada KSH aruande valdkondadest on ülekaetud jäätmekäitluse-ringmajandus (3 eksperti) koostamisse kaasatavate ekspertide/valdkondade loetelu. Keskkonna ja praktiliselt katmata keskkond-tervis ja keskkonnatervis valdkond. puhtuse/kvaliteedi (reostuse) teema on nimetatud loetelus hetkel Keskkond-tervis teema on erakordselt oluline, kuna kõigi organismide, kaetud erinevate keskkonna valdkondade (välisõhk, kiirguskaitse, sh inimese, tervis ja järglaste saamise võime oleneb elukeskkonna veekeskkond) kaudu. Muldade ökosüsteemide teema on kaetud puhtusest/kvaliteedist - ohtlike ainete, plasti (ka mikroplasti) ja müra elurikkuse valdkonna kaudu. Lisatud on ka tingimus “Vajadusel tuleb reostusest. Keskkonna seisundile õige hinnangu saamiseks tuleks kaasata täiendavaid eksperte katmata teemade hindamiseks.” ekspertgruppi täiendada keskkond-tervis ja keemilise reostuse alal pädevust omavate spetsialistidega. Ekspertgruppi võiks kuuluda ka muldade ökosüsteemide ja mullakasutuse alal teadmisi omav spetsialist. Rahandusministeerium 1. Lisada programmi KEVAD rakendamisel Eesti asustussüsteemile, Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Hetkel programmis kasutatud regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva Riigikantselei arengukavade koostamiseks mõeldud elanikkonna elukeskkonnale avalduvate mõjude arvestamise vajadus kontrollküsimustik katab ettepanekus nimetatud põhiteemad ning sellest lähtuvalt täiendada mõjude määramise (regionaalareng ja vananev ühiskond) samaväärselt kontrollküsimustikku. Justiitsministeeriumi koostatud uue kontrollküsimustikuga. Näiteks Soovime täiendavalt selgitada, et Rahandusministeeriumi poolt on viidatud probleemistik kahaneva ja vananeva elanikkonna osas esitatud ettepanek on ajendatud vajadusest arvestada tänaseks kajastatud lisa 2 küsimuses 3.3.2.2 „Kas eelnõu mõjutab mõne päevaks aja- ja asjakohasema kontrollküsimustikuga, kui seda on piirkonna elanikkonna hariduslikku- ja vanusstruktuuri või elanike Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikas sisalduv arvu ja rändesaldo muutuseid, sh kas soodustab suuremat kontrollküsimustik. Nimelt on Justiitsministeerium uue koondumist mõnda tüüpi piirkondadesse või sealt väljarännet?“ õigusloomekeskkonna väljaarendamise käigus regionaalarengule mõju Justiitsministeeriumi uues küsimustikus esitatud teemadest on hetkel  hindamise kontrollküsimustikku uuendanud (vt täpsemalt programmist puudu otsene küsimus võimalikust mõjust Justiitsministeeriumi kodulehelt). ruumiloomele või ruumi arengut mõjutavatele otsustele. Sellest Viidatud regionaalarengule mõju hindamise kontrollküsimustiku tulenevalt lisasime elukeskkonda puudutavate küsimuste 1.3.2.2, rakendamine võimaldaks välja selgitada palju küsimusi ja mõjusid, 1.3.2.4 ja 1.3.2.6 vastustesse täienduse: “Hindamisel arvestada läbivalt mida Riigikantselei praegu kasutatav metoodika esile ei too ja ka kaasaegseid ruumiloome põhimõtteid.” jäävad tähelepanuta. Ennekõike sisaldab see mitmeid tulevikku suunatud küsimusi, millega seotud regionaalarengu mõjude arvestamine on niivõrd olulise ja laiahaardelise arengukava koostamisel vältimatu. Kuna olete ka oma esitatud vastuses kinnitanud vajadust asjakohaseid mõjusid kogu ulatuses hinnata, on seda võimalik KEVADe raames just viidatud regionaalarengule mõju hindamise kontrollküsimustiku kasutamisel teha. Seetõttu palume Rahandusministeeriumi esialgse ettepanekuga siiski täielikult arvestada. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) mõjude hindamise programmi avalik arutelu PROTOKOLL Asukoht: MS Teams (veebikohtumine) Toimumise aeg: 31. märts 2022. a kell 14:00-15:45. Päevakava: 1. Ülevaade KEVADe koostamisest – Krista Tõnisson 2. Ülevaade KEVADe mõjude hindamise programmist ja selle koostamisest – Jaak Järvekülg 3. Küsimused-vastused Keskkonnaministeeriumi (KeM) eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja Andrus Pirso tegi sissejuhatuse, kus tõi välja, et KEVAD on ülimalt oluline dokument, kuhu peaks kirja saama keskvalitsuse tegevus ja arengusuunad järgnevaks 10 aastaks, mis peab tuginema keskkonnavaldkonna vajadustele ning tänas kõiki, kes esitasid ettepanekuid KEVADe mõjude hindamise programmi avaliku väljapaneku jooksul. Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Krista Tõnisson tegi KEVADe koostamise protsessi tutvustava ettekande. Mõjude hindamise programmi koostamise juhtekspert Jaak Järvekülg (Hendrikson & Ko) tegi mõjude hindamise programmi ja selle k oostamist tutvustava ettekande. Küsimused-vastused: Küsimus: Martin Menert - Mainisite varasemaid valdkonda puudutavaid dokumente. Sellega seoses - kuidas suhestub KEVAD Säästva Arengu Seadusega? Täpsemini, kas see seadus plaanitakse jätta senisesse vormi ka pärast KEVADe rakendamist ning milliseid meetmeid olete KEVADe protsessi raames plaaninud seaduse sisulise täitmise tõhustamiseks? Vastus: Krista Tõnisson - Säästva arengu seadus loodi juba aastaid tagasi ja oli Eesti jaoks väga eesrindlik. Nüüdseks on alates 25.09.2015. kinnitatud ülemaailmselt kestliku arengu eesmärgid (17 tk rahvusvaheliselt ja Eestis neile lisas ka kultuuri säilimise, seega kokku 18) ja nende saavutamise 2030 Kestliku arengu tegevuskava. Need eesmärgid on universaalsed ja koos mõõdikutega kõigil tasandeil. Eesti 2035 poliitika põhiline lähtekoht on kestlik areng. KEVAD omakorda lähtub Eesti 2035 dokumendist. Säästva arengu seadus tõenäoliselt vajab uuendamist, kuid printsiipide mõttes on see tugev, et säästva arengu eesmärke täidetaks. Küsimus: Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus) – Kuhu kuulub Põlevkivi kasutamise arengukava 2030 strateegilise planeerimise raamistikus? Vastus: Krista Tõnisson – Arutelu põlevkivi kasutamise arengukava üle veel käib. Küsimus: Jüri Rass, MKM - Kuidas saab mõjusid hinnata, kui pole veel eesmärki ega tulemust, mida hinnata? Vastus: Jaak Järvekülg - Hetkel me ei hindagi mõjusid, koostasime alles mõjude hindamise programmi. See on dokument, mis paneb paika, kuidas ja mis põhimõtetel hakatakse mõjusid hindama. Mõjude hindamiseks kuulutatakse alles hange välja ja plaanis on reaalselt mõjude hindamisega tegelema hakata suvel. Kogu mõjude hindamise protsess saab läbi alles järgmise aasta kevadel. Küsimus: Kai Rosin (Keskkonnaagentuur) - Kas hindamisega tegelevad eksperdid on/peavad olema neutraalsed? St ei tegutse ise täpselt samas valdkonnas. Vastus: Jaak Järvekülg – Mõjude hindamise eksperdid peavad olema neutraalsed ja objektiivsed ja neil ei tohi olla endal seost või huvi kavandatava tegevusega. Mõjude hindamise ekspertrühm on eraldi KEVADe koostajatest ja KEVADe koostamise töös ise ei osale. Ekspertrühm annab objektiivse kõrvaltseisva hinnangu. Küsimus: Toomas Lemming (Uustalu talu, Põliseestlaste esindaja) – KEVADe vastavust hinnatakse teiste strateegiliste dokumentidega ja eesmärkidega. Kuidas KEVAD on Eesti riigi põhieesmärkidega seotud? Põhiseadusega on püstitatud Eesti riigi põhieesmärk – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevus – seda peavad kõik arengukavad aitama täita. Praegu ei selgu mil moel KEVAD haakub Eesti riigi põhieesmärgi saavutamisega ja millisel moel see aitab kaasa selle saavutamisele. Vastus: Jaak Järvekülg – Eeldame, et ka KEVADe koostajad töötavad Põhiseaduse kohaselt, st Põhiseadusega peaks KEVAD nii või teisiti juba teostamisel olema kooskõlas, selleks ei pea eraldi mõjude hindamist tegema. Andrus Pirso – KEVAD lähtub üleriigilisest strateegiast Eesti 2035 ja selles sõnastatud viiest sihist, millest kaks on inimene ja ühiskond. KEVAD peab olema kooskõlas strateegias Eesti 2035 püstitatud sihtidega. Keskkonnaseisundi paranemine on elanikkonna seisundi paranemisel oluline. Jaak Järvekülg – Mõjude hindamise aluseks olev kontrollküsimustik katab ka eesti keele ja kultuuri säilimise teemad. Kas on küsija soovib täpsustada konkreetsemalt teemat, et midagi puudu? Toomas Lemming (Uustalu talu, Põliseestlaste esindaja) – Kultuuri järjepidevust kannavad isikud ja inimesed, Eesti kodanikud, mitte Vene oligarhidest metsaomanikud, kes on ostnud tuhandeid hektareid metsa kokku. Maa ja metsa omand näitab seda, mismoodi on meil v õimalik säilitada kultuuri looduslikku mitmekesisust. Mida rohkem on meil metsaomanikke ja erinevaid metsaomanikke, seda paremini säilib meil looduslik mitmekesisus, kui meil on 100 000 ha ühel omanikul metsa, siis see on nagu puupõld, seal ei ole looduslik mitmekesisus säilinud. Siin on mitme id küsimusi, mis tuleks lahendada KEVADe käigus – omandisuhted ja selle kujunemine. Andrus Pirso – KEVADest eraldi koostatakse metsanduse arengukava (MAK), mis on väga oluline dokument ja millel on väga suur avalik huvi ja tähelepanu. Konkreetsed metsanduse küsimused leiavad lahendamist seal. Küsimus: Jüri Rass, MKM – Kuidas KSH programmi järgi hakatakse hindama neid arengukavasid/strateegiaid, mis on alles välja töötamisel ja mis võivad KEVADet oluliselt mõjutada (loodame, et positiivselt ja konstruktiivselt). Konkreetselt Ehitatud keskkonna arengukava, mille analüüsi töö on just käivitunud. Vastus: Andrus Pirso – Kõik arengukavad peavad moodustama terviku, kui Vabariigi Valitsus on need kinnitanud, siis tuleb nendega arvestada. Kui suuremad eesmärgid KEVADes ära markeerime nt kliimapoliitika valdkonnas, siis viiakse need ellu ja saavutatakse läbi teiste valdkondade, nagu energiamajandus, transport, põllumajandus jne. KEVADes kajastame ootusi teistele tulemusvaldkondadele. Täpsem areng pannakse kirja teistes arengukavades ja programmides, nt Energiamajanduse arengukavas. Arvestame teiste arengukavadega niivõrd kuivõrd on võimalik. Küsimus: Eva-Ingrid Rõõm (KIK) – Asjaomaste asutustele saadetud vastustest jäi silma vesiniku teema, kus on viidatud, et vesinik ei sobi Eestisse hõreda hajaasustuse tõttu. Julgeksin sellele vastu vaielda, kui tavalisi bensiinitanklaid läheb vaja umbes 25 kilomeetri tagant, siis vesiniku tanklaid läheb vaja 100 kilomeetri tagant. Pigem on see hajaasustus positiivne vesiniku puhul, näiteks elektritaristule üleminekul on paljudel juhtudel näiteks raskesõidukite ja rongide puhul tegelikult vesiniku kasutamine otstarbekam, kui kohe elektriakudele üleminek. Vastus: Jaak Järvekülg – Saan ettepanekust aru, et võiksime jätta vesiniku kasutamise võimalused avatuks? Üldmetoodiliselt olen sellega nõus, et välistama midagi liiga kiiresti ei peaks. Andrus Pirso – Strateegiliste valikute osas koostatakse vesiniku teekaarti ja sellest ka sõltub, milline suund võetakse, millega saame KEVADe koostamisel arvestada. Küsimus: Toomas Paaver (Eesti Arhitektide Liit) – Ruumiloome on üsna oluline ja selle tähendust mõistetakse erinevalt. Mida te olete mõelnud ruumiloome all antud kontekstis? Vastus: Jaak Järvekülg – Ruumiloome sõna tuli sisse viimasel hetkel asjaomaste asutuste seisukohtadest. Nii Kultuuriministeerium kui ka Rahandusministeerium tõid välja ruumiloome teema. Esialgu oli meil planeeritud mõjude hindamisse kaasata „ruumilise planeerimise ekspert“, keegi kes jagab ruumilise planeerimise konteksti. Saime ettepaneku asendada see „ruumiloome eksperdiga“, sest see on laiem mõ iste ja katab praegust sisu paremini. Ruumiloome sisaldab ka arhitektuurset osa, elukeskkonna kvaliteedi, visuaali kujundamise osa ja on selles mõttes laiem lähenemine. Toomas Paaver (Eesti Arhitektide Liit) – Kui me arhitektuuri seostame visuaalse maailmaga, siis see on ekslik arusaam arhitektuurist. Tegelikult arhitektid tegelevad teemadega nagu elurikkus, kliima, ringmajandus, neid teemasid rakendatakse igas detailsemas lahenduses, need teemad vajavad loomingulist lähendamist ja loomingulist terviklikku lahendamist. Andrus Pirso – Meie tulemusvaldkond on keskkond ja see viiakse ellu keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kaudu, mille fookus on keskkonnakaitse ja kasutamise reguleerimisel. Me ei saa öelda et on looduskeskkond ja tehiskeskkond. Keskkonnakaitse kehtib ka ehitatud aladel. Küsimus: Toomas Paaver (Eesti Arhitektide Liit) – Kas elukeskkond on osa keskkonnast või on need kõrvuti? Andrus Pirso – See on filosoofiline küsimus, kas loodus hakkab linnapiirist väljaspool? Teadlased ütlevad, et kohati on linnastunud piirko nd elurikkam, kui vaene põllumajandusmaastik. Pigem ei ole tegemist territoriaalse piiriga, vaid on kihid, mis omavahel suhestuv ad. Ehitustegevus ja planeerimine peab arvestama keskkonnakaitse ja -kasutuse eesmärke, peab toetama elurikkust. Järjest rohkem hakkab keskkonnakaitse ja -kasutus mõjutama ruumiloomet ja ruumiloome peab hakkama arvestama keskkonnakaitse ja –kasutuse eesmärkidega. KEVADega mõjutame ruumiloomet. Toomas Paaver (Eesti Arhitektide Liit) – KEVADes ja mõjude hindamise programmis võiks olla välja toodud, et valdkondade integreerumine ja koostöö on oluline ja et loomingulised valdkonnad nagu arhitektuurivaldkond tegeleb sellega, et paremat keskkonda arvestada ja luua. Andrus Pirso: seosed KEVADesse tekivad, vähemalt läbi eelduste tekivad seosed ka ruumiloomele. Jaak Järvekülg: Kommentaar on pigem KEVADele suunatud. Mõjude hindamise programmi on juba lisatud, et kaasatud oleks ruumiloome ekspert. Mõjude hindamise etapis saab hinnata kas KEVADel on ruumiloomele soodne või ebasoodne mõju, aga kui KEVAD linnakeskkonna kujundamisega ei tegele, saame öelda, et ei ole ebasoodsat ega soodsat mõju, aga me ei saa öelda, et KEVAD peaks selle teemaga tegelema. Andrus Pirso: ka linnalised piirkonnad peavad panustama elurikkuse säilitamisse. Eeldustena plaanime seda KEVADes kajastada. Küsimus: Maili Hirlak (Maa-Amet) – Paneme paika ruumiandmete strateegia ja sihid kuidas see võiks riigis olla. Milline on mõju, kui me selle paika paneme? Ka ehitatud keskkonnas tekib ruumiandmeid. Kas seda ruumiandmete strateegiat, mis on KEVADe osa, praegu siis ei hinnata? Vastus: Jaak Järvekülg – Sõltub, et mil määral see ruumiandmete strateegia KEVADe osaks saab. Krista Tõnisson – Ruumiandmete tagamine on üks KEVADe tegevussuund ja selle tegevussuuna mõjude hindamine toimub KEVADe raames. Kui tekib eraldi dokument ruumiandmete strateegia näol, siis tõenäoliselt tuleb teise taseme dokument (nt ministri tase) ja seda ei kinnitata KEVADe lisana. KEVADe kinnitab Vabariigi Valitus, mistõttu on KEVADe lisasid hiljem keeruline muuta. Seda peame veel arutama. Jaak Järvekülg – Mõjude hindamine katab KEVADe dokumendi. Kui teema on KEVADes kirjas, siis seda ka hinnatakse. Kui teema ei ole KEVADes kirjas ja see lahendatakse mõne muu dokumendiga, siis seda muud dokumenti KEVADe mõjude hindamise raames ei hinnata. Maili Hirlak – See on see suur kokkulepe, mis tuleb teha kõigi ruumiandme tootjatega ja KEVAD on see, mis peaks meile selleks aluse andma. Küsimus: Martin Menert (Maa-Amet) - Mille alusel otsustati, milliseid asjaomaste asutuste esitatud seisukohti võetakse arvesse ja milliseid mitte? Spetsiifiliselt on küsimus Kaitseministeeriumi ettepaneku kohta. Kuidas tagatakse kaitsealade sisuline funktsioon, kui KEVADe s ei soovita reguleerida uute harjutusväljakute võimalikke vs sobimatuid asukohti ning nende üldpindala? Vastus: Jaak Järvekülg – Antud küsimuse puhul, kui KEVAD ei reguleeri seda teemat, siis mõjuhindamine ütlebki seda, et KEVAD ei reguleeri seda ja ei ole ühte ega teistpidi mõju. Mõjuhindamine ei hakka KEVADele põhieesmärke ette kirjutama. Martin Menert (Maa-Amet) – Probleemkoht on pigem selles, et ühe küsimuse puhul oli võetud arvesse Kaitseministeeriumi ettepanek ja ei olnud lisatud sinna kaasavateks osapoolteks näiteks kohalikku kogukonda või huvigruppe. Tegemist oli Kaitseministeeriumi üldsõnalise seisukohaga ja see võeti arvesse ning puudus pikk dialoog ja põhjendus. Lihtsalt oli ühe osapoole ettepanek arvesse võetud ja lisatud seisukoht, et KEVAD ei kavatse seda reguleerida. Jaak Järvekülg – Kas see on probleem, et seisukohaga arvestati? Martin Menert (Maa-Amet) – Oleks võinud ka teiste osapolte arvamused ära kuulata, et tulevikus oleksid asjad läbipaistvamad. On viidatud, et KEVAD ei sekku harjutusväljakute ruumilisse planeerimisse. Küsimus on selles, et kas ta võiks sekkuda ja kas ta võiks seada pindalalised piirid üldmahule ja reguleerida, et neid rajatakse pigem juba kahjustatud piirkondadesse. Karl Kupits – Kaitsetegevus on eristaatuses. Kuidas kaitsetegevust teha võimalikult keskkonnasõbralikumalt? Ka neile rakenduvad teatud protsessid ja nõuded, mida tuleb enne harjutusväljakute tegemist teha ja arvestada, näiteks keskkonnamõjuhindamised – selle raames vaadatakse erinevaid võimalusi rajatiste püstitamiseks, aga need võimalused peavad olema kooskõlas kaitsevajadustega. Kas KEVADega saab ette dikte erida, kuidas riigikaitsele piire seada? Seda peaks arutama kõrgemal tasandil. Külli Tammur – See on eriplaneeringu küsimus ja riigikaitselased objektid on riigikaitselise eriplaneeringuga kaetud ja nende asukohad on üldjuhul ka salastatud. Kas ja kuhu mingi riigikaitseline objekt rajatakse, sellele kehtivad eritingimused ja selles osas on sõnaõ igus väiksem kui mingi muu objekti rajamisele. See ei tähenda seda, et seda peaks rajama keskkonnamõju hindamiseta. Sellele tuleb teha mõjuhindamine ja sõltuvalt mõjust, tuleb lahendada detailplaneeringuga või täpsemalt omavalitsuse tasandil kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Need on oluliselt detailsemad küsimused kui meie KEVADes käsitleme. Jaak Järvekülg – Kaitsetegevuse eristaatust ilmestab ka see, et ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ütleb, et oluliste riigi julgeoleku tagamiseks vajalike tegevuste jaoks ei peagi alati igal juhul keskkonnamõju hindamist läbi viima. Seal on antud ka selline võimalus. Ka üle-euroopaliselt on see põhimõte direktiivides sees. Need põhimõtted on kõrgemalt poolt paigas. Karl Kupits – Jah, need on erandid. Täna tehakse meil neid otsuseid ikkagi läbi mõjuhindamiste ja planeeringute. Teine asi on see, et need asjad, mida tahetakse teha ilma mõjuhindamiste ja planeeringuteta, neid asju me ilmselt kuulma ei peagi. Küsimus: Toomas Lemming (Uustalu talu, Põliseestlaste esindaja) – Kas oleks võimalik lahti kirjutada definitsioonid, et need oleks üheselt mõistetavad (looduskeskkond, elukeskkond, kultuurikeskkond). Krista Tõnisson – KEVADe mõistes me defineerime mõisted, et oleks KEVADet ka lihtsam lugeda ja aru saada. Krista Tõnisson – Me hakkame vastuseid koostama saabunud ettepanekutele. Kõik, kes on meile kirjalikult ettepanekuid või küsimusi esitanud, saavad ka kirjalikud vastused. Koondtabeli kõikidest ettepanekutest ja vastustest paneme oma veebi üles paari nädala pärast. Osalejad: Krista Tõnisson (KeM); Jaak Järvekülg (Hendrikson & Ko); Harry Kuivkaev (KeM); Sirli (külaline); Jaan Lindmäe (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit); Andrus Pirso (KeM); Toomas Lemming (Uustalu talu, Põliseestlaste esindaja); Agnes Unnuk (KeM); Deve Andreson (Transpordiamet); Reet Roosalu (Maa-Amet); Kristy Käärid (KeM); Artu Ellmann (Maa-Amet); Olavi Grünvald (Finantsakadeemia OÜ); Karl Kupits (Maves); Marika Lillemets (KeM); Kai Rosin (KAUR); Juhan Ruut (Hendrikson & Ko); Reeli Sildnik (KeM); Krista Keedus; Laura Remmelgas (KeM); Toomas Paaver (Eesti Arhitektide Liit); Hannela Habakuk-Trubok (KeM); Maarja Kõrkjas (Hendrikson & Ko); Helena Gailan (KeM); Irma Pakkonen (Keskkonnaamet); Kristi Olt (Transpordiamet); Mairi Enok (KeM); Tuuli Vreimann (Maves); Arno Sillat (AMTEL); Agnes Aaslaid (KeM); Raili Kärmas (KeM); Margit Martinson (KeM); Olav Ojala (KeM); Kairi Vint (KAUR); Andry Krass (Eesti Omanike Keskliit); Liia Varend (Haridus- ja Teadusministeerium); Reigo Lehtla (Linnade ja Valdade Liit); Asta Tuusti (KeM); Karin Kroon (KeM); Reeli Jakobi (KeM); Jüri Rass (MKM); Kati-Liis Kensap (KeM); Janne Tamm (Geoloogiateenistus); Mari-Liis Nikopensius (Maa-Amet); Marko Udras (Eesti Tööstus-Kaubanduskoda); Siim Umbleja (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing); Ülle Kuldkepp; Svetlana Pudova (KAUR); Kadi-Kaisa Kaljuveer (Rahandusministeerium); Agne Aruväli (KeM); Kati Kuusk (Omanike Keskliit); Martin Menert (Maa-Amet); Herdis Fridolin (KeM); Ragne Vaarik (Civitta Eesti); Ene Jüriska (Maa-Amet); Kaari Susi; Mari-Liis Ummik (KeM); Vello Keppart; Maili Hirlak (Maa-Amet); Leo Filippov (Eesti Looduskaitse Selts); Erika Sulg (Viru Keemia Grupp); Riina Maruštšak (Põllumajandus-Kaubanduskoda); Eva-Ingrid Rõõm (KIK); Sigrid Soomlais (KeM); Mall Leht (Maa-Amet); Hanna Vahter (KeM); Katri Järvekülg (Hendrikson & Ko); Katrina; Külli Tammur (KeM); Jana Põldnurk (KAUR); Hannela Artus (KeM); Oliver Eglit (KeM); Katri Sutt (Hendrikson & Ko).  SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 2. KESKKONNAVALDKONNA SUUNDUMUSED EESTIS JA MAAILMAS ................................................................... 5 2.1. Globaalsed suundumused ........................................................................................................... 5 2.2. Eesti keskkonna hetkeolukord ..................................................................................................... 6 2.2.1. Kolm läbivat teemat .............................................................................................................. 8 3. EESTI KESKKONNAVALDKONNA VISIOON ............................................................................................... 10 4. TEGEVUSSUUNAD ........................................................................................................................... 11 4.1. Läbivad teemad ........................................................................................................................ 11 4.1.1. Elurikkus ja maastikud ......................................................................................................... 11 4.1.2. Kliimapoliitika ..................................................................................................................... 12 4.1.3. Ringmajandus ..................................................................................................................... 14 4.2. Põhivaldkonnad........................................................................................................................ 15 4.2.1. Looduskaitse....................................................................................................................... 15 4.2.2. Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine .................................................................. 16 4.2.3. Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine ................................................ 17 4.2.4. Maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamine ...................................... 19 4.2.5. Välisõhu kaitse.................................................................................................................... 20 4.2.6. Kiirgusohutuse tagamine ..................................................................................................... 20 4.2.7. Jäätmekäitluse korraldamine ............................................................................................... 22 4.2.8. Mullad................................................................................................................................ 23 4.3. Keskkonnavaldkonna arengut toetavad tegevused ..................................................................... 24 4.3.1. Keskkonnateadlikkus ja -haridus .......................................................................................... 24 4.3.2. Maatoimingute korraldamine .............................................................................................. 25 4.3.3. Ruumiandmete tagamine .................................................................................................... 27 4.3.4. Keskkonnakorraldus ............................................................................................................ 28 4.3.5. Seire................................................................................................................................... 29 5. ARENGUKAVAGA SEOTUD STRATEEGILISED DOKUMENDID ......................................................................... 31 6. ARENGUKAVA JUHTIMINE ................................................................................................................. 32 7. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS (AASTATE LÕIKES ) ....................................................................... 33 LISAD: ................................................................................................................................................ 34 1. SEOSED RAHVUSVAHELISTE JA SISERIIKLIKE ARENGUDOKUMENTIDEGA.......................................................... 34 1.1. Euroopa Liidu ja Rahvusvahelised dokumendid .......................................................................... 34 1.2. Poliitika põhialused .................................................................................................................. 35 1.3. Arengukavad ............................................................................................................................ 35 1 2. VARASEMAD TULEMUS - JA MÕJUHINDAMISED NING OLULISEMAD UURINGUD................................................ 38 3. ÜLEVAADE VALDKONNA ARENGUKAVA MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATES............................................ 40 4. ÜLEVAADE VALDKONNA ARENGUKAVA KAASAMISPROTSESSIST................................................................... 44 5. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE........................................................................... 45 2  SISSEJUHATUS Keskkonnavaldkonna arengukava (edaspidi KEVAD) seab Eestile keskkonna valdkonna sihid aastani 2030 ning korrastab valdkonna strateegilist planeerimist. KEVAD asendab seni kehtinud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ ning selle koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna erinevad alavaldkonnad. KEVAD lähtub Eesti riigi arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest sihtidest ning panustab eelkõige sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Arengukavaga toetatakse muutuste elluviimist peamiselt valdkondades „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“. Lisaks lähtub KEVAD Euroopa Liidu pikaajalistest eesmärkidest ning pakub lahendusi muutunud oludega kohanemiseks. Eesti keskkonnavaldkonna pikaajaliseks sihiks on kujundada PUHTA JA ELURIKKA KESKKONNAGA EESTI. Visiooni saavutamine eeldab, et teadvustame keskkonna taluvuspiire ning loome majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu neid järgides. Jälgides, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse panustame rohepöörde elluviimisesse1. Nii on võimalik jõuda selleni, et Eestis on elurikas loodus, meie hoitud ning mitmekesine looduskeskkond ja kliima tagavad kvaliteetse elukeskkonna2, inimeste tervise ja heaolu. Targalt majandades tagame tulevastele põlvkondadele hoitud ja kestliku Eestimaa. Vajalike eesmärkide ja ootuste saavutamiseks peavad kõik keskkonna valdkonnad arvestama läbivate põhimõtetega, et valdkondade panus oleks üksteisega arvestav ja toetav. Muutused keskkonnas on saavutatavad vaid erinevate sektorite koostoimel ning igaühe kaasabil – kõik inimesed ja organisatsioonid peavad mõistma ja teadvustama oma rolli keskkonna mõjutajatena ning käituma keskkonnateadlikult. Pidevalt tuleb tegeleda Eesti inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste keskkonnahoidlikuks kujundamisega, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist, aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Otsuseid tuleb teha teadmiste- ja teaduspõhiselt, võttes arvesse läbiviidud uuringute ja analüüside tulemusi ning kaasates otsustamisesse ja tegevuste elluviimisse kõik asjassepuutuvad osapooled. Teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamine ning eduka teadmusiirde tagamine kõigis sektorites omavad võtmetähtsust keskkonnavaldkonna pikaajaliste sihtide ja eesmärkide saavutamisel. Seatud sihtide poole liikumisel tuleb arvestada globaalsete suundumuste, nagu üleilmastumine, kliimamuutused, elurikkuse kadu, kasvav tarbimine ja ressursinõudlus, linnastumine, tehnoloogia areng ja digitaliseerumine, poolt esitatavate väljakutsetega, aga oskama neis näha ka uusi võimalusi arenguks ja arendusteks. Kasutades nutikaid ja digitaalseid lahendusi saame vähendada vajadust tarbida füüsilisi, ressursimahukamaid lahendusi ning see on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt koondada, analüüsida ning viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad.3 KEVAD hõlmab 16 keskkonnavaldkonna alamvaldkonda, mis jagunevad läbivateks teemadeks, põhivaldkondadeks ning keskkonnavaldkonna arengut toetavateks tegevusteks. Läbivad teemad: 1. Elurikkus ja maastikud 1 Rohepöörde eksperdirühma raport, 07.04.2022 2 Võttes arvesse kvaliteetse ruumi põhimõtteid; https://kul.ee/media/60/download 3 Vt täpsemalt Digiühiskonna arengukavast. 3  2. Kliimapoliitika 3. Ringmajandus Põhivaldkonnad: 1. Looduskaitse 2. Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine 3. Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine 4. Maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamine 5. Välisõhu kaitse 6. Kiirgusohutuse tagamine 7. Jäätmete käitluse korraldamine 8. Mullad Valdkonna arengut toetavad tegevused: 1. Keskkonnateadlikkus ja -haridus 2. Maatoimingute korraldamine 3. Ruumiandmete tagamine 4. Keskkonnakorraldus, keskkonnaload sh tööstusheide, keskkonnatasud ja kemikaalide käsitlemine 5. Seire KEVADega paralleelselt koostatakse „Metsanduse arengukava aastani 2030“ ning seetõttu selle arengukava sisu KEVADes dubleerivalt ei käsitleta. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab oma tegevustega ka tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, mille keskseks planeerimise aluseks on „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Nimetatud arengukava viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu, mistõttu ka kalanduse valdkonda KEVADes ei käsitleta. KEVADe koostamise, elluviimise ja ajakohasena hoidmise eest vastutab Keskkonnaministeerium ning arengukava elluviimisse panustavad ka valdkondlikud organisatsioonid, huvigrupid ja sidusrühmad ning teised valitsemisalad. 4  KESKKONNAVALDKONNA SUUNDUMUSED EESTIS JA MAAILMAS GLOBAALSED SUUNDUMUSED Eesti keskkonnaalaseid arenguvajadusi ja väljakutseid raamistavad globaalsed suundumused. Peamised omavahel tugevalt seotud ja üksteist mõjutavad protsessid, mis Eestit puudutavad on kliimamuutus, elurikkuse kadu, linnastumine, tarbimise ja jäätmete, sh saaste, kasv ning kasvav ressursipuudus. Olulised on ka tehnoloogia arengu ja digitaliseerumise kasvav trend, suurenev tähelepanu vastutustundlikule tootmisele ja ettevõtlusele ning üleilmastumisega kaasnev vajadus üha koordineerituma rahvusvahelise koostöö järele. Lisaks keskkonnas ja ühiskonnas toimuvatele muutustele tuleb arvestada ka rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustusi, mis suunavad Eesti arenguprioriteete. Kliimamuutused Kliimamuutuste mõju ulatub üle riigipiiride ja kontinentide, st ka kohalikul tasandil avalduval kliimamõjul on piirkondlikud ja/või üleilmsed tagajärjed. Kiirenevast globaalsest soojenemisest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused, näiteks sagenevad põuad ja üleujutused, mõjutavad oluliselt ressursside, sh ka toidu ja toorainete kättesaadavust. Kuigi Eesti piirkonna keskmine temperatuur tõuseb maailma keskmisest kaks korda kiiremini, on kliimamuutuste mõju siin seni pigem leebe ning ühiskondlik teadlikkus kliimamuutuste mõjust, olulisusest ja kaasnevatest riskidest on madal. Seetõttu puudub ühiskonnas motivatsioon kliimamuutustega tõhusalt ja ettevaatavalt tegeleda ning Eesti kliimamuutustega kohanemise senine võimekus on pigem madal. Elurikkuse kadu ja maastike muutumine Kõige olulisemad elurikkuse kao põhjustajad on maa- ja merekasutuse muutustest põhjustatud elupaikade hävimine ja kahjustumine, looduse liigkasutus, kliimamuutused, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Inimtegevus mõjutab oluliselt umbes 75% maailma maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast. Kliimamuutused tingivad muutusi taimkattemustrites ja ökosüsteemides, põhjustavad suuri nihkeid elupaigatüüpides ning soodustavad taimekahjurite ja -haiguste ning võõrliikide levikut. Üleilmselt ohustab väljasuremine hinnanguliselt miljonit liiki – seda on rohkem, kui kunagi varem inimajaloos. Tänaste trendide jätkumisel prognoositakse elurikkuse veelgi kiiremat hävingut, mis toob kaasa inimkonna eksistentsiks vajalike ökosüsteemiteenuste hävinemise. Eestis on elurikkuse kadu olnud siiani väiksem kui mujal maailmas, seetõttu on valmisolek elurikkust kaitsta küll ühiskonnas olemas, kuid teadlikkus elurikkuse kao negatiivsetest tagajärgedest ning sellega seotult valmisolek rakendada elurikkuse kaitseks tõhusalt ja ettevaatavalt konkreetseid tegevusi, on veel madalad. Linnastumine Nii üleilmselt kui Eestis on trendiks inimeste koondumine linnadesse, millega kaasneb suurem vastuvõtlikkus kliimamuutuste mõjule, samuti inimeste tervist ja heaolu mõjutava õhusaaste ning valgus - ja mürareostuse kasv. Teisalt kohustab linnastumine arendama kestlikku ja energiatõhusat liikuvust ning vähendama oskusliku maastikuplaneerimise abil ka antropogeensete mõjutegurite survet linnadest väljaspool. Kasvav vajadus maa tõhusa ja paindliku kasutuse järele Maa on piiratud pakkumisega ressurss, kuid nõudlus maa kasutamise järele on kasvav, see tõstab maa väärtust ja vajadust kasutada maad tõhusamalt, säästlikult ja paindlikult. Keskkonnamuutustega kohanemiseks on vaja järjest kiiremaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Sellest tulenevalt kasvavad nõudmised kvaliteetse maaga seotud info kättesaadavuse ning digitaalsete maatoimingute järele. 5 Tarbimise kasv ja teravnev ressursinõudlus Linnastumine ja inimeste üha kasvavad ootused elutingimuste paranemisele toovad kaasa tarbimise kasvu ja suurenenud nõudluse erinevate ressursside (sh toit, toore, maavarad, energia, maa) järele. Seetõttu tekib ressursside defitsiit ning kõigil inimestel ei ole võimalik ligi pääseda või endale võimaldada eluks vajalikke tarbeesemeid, toitu ning eluasemega kaasnevaid kulusid. Ressursivajaduse kasvu ja toormenappust võimendab üleminek kliimaneutraalsusele ja tekkiv tooraine konkurents. Seetõttu on üha olulisem kohaliku toorainet toota, väärindada ning uurida ressursitõhusalt. Samuti on selleks, et kasvavaid vajadusi keskkonda koormamata rahuldada, vajalik kasutusele võtta teisene toore ning arendada ja kasutusele võtta uusi materjale ja tehnoloogiaid. Kasvav jäätmeteke ning vajadus ringmajanduse järele Kasvav tarbimine suurendab jäätmete teket, jäätmereostust ja koormust keskkonnale ning teravdab vajadust toimiva ja tõhusa jäätmekäitluse järele. Jäätmete koguse kasvu ning toormenappuse koosmõju tõttu on üha olulisem jäätmetekke vähendamiseks või selle kasvu peatamiseks rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Lisaks on oluline edendada kriitilise tähtsusega toorainete peamisteks allikateks olevate toodete korduskasutamist ja vältida nende materjalide muutumist jäätmeteks. Vastutustundlik tootmine ja ettevõtlus Kliimamuutuste ja ressursinappuse väljakutsetega toimetulekuks on oluline rakendada tootmises ja ettevõtluses vastutustundlikku lähenemist. See tähendab muuhulgas parima võimaliku tehnika kasutamist, ressursside säästlikku kasutamist, jäätmete tekke ja heite vähendamist ja jäätmete käitlemist viisil, mis leevendab koormust keskkonnale. Tehnoloogia areng ja digitaliseerumine Looduskeskkonna hoidmiseks, ressursinappuse ja kliimamuutuse mõjude leevendamiseks arendatakse järjest enam uusi tehnoloogiaid, näiteks taastuvenergia tootmise viise, looduspõhiseid lahendusi, meetodeid kemikaalide taaskasutuseks, metallide taasväärtustamiseks, plastireostuse vähendamiseks. Lisaks väheneb üle maailma digitaalne lõhe, inimeste digikirjaoskus paraneb ning juurdepääs internetile laieneb, luues aluse uute digitaalsete toodete ja teenuste turule toomiseks. Digitaliseerumine võimaldab üha enam kasutada suurandmeid ja avaandmeid parandades keskkonna seiramise ja tulevikustsenaariumite mudeldamise võimalusi ning otsuste ja plaanide kvaliteeti. IKT arenduste loomisel on oluline jälgida, et need oleksid kestlikud ning toetaksid süsiniku jalajälje vähendamist. Üleilmastumine Keskkonnanähtused ja probleemid ei tunne riigipiire ning ühes piirkonnas toimuv keskkonnakatastroof või -muutus võib tugevalt mõjutada teisi piirkondi. Globaliseerumine on tinginud vajaduse ning digitaliseerumine annab võimaluse senisest enam teha koostööd keskkonnaprobleemide lahendamiseks eri riikide ja piirkondade vahel. EESTI KESKKONNA HETKEOLUKORD Nii nagu maailmas, on ka Eestis keskkonnavaldkonnas peamiseks väljakutseks leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide täitmise vahel. Eesti keskkonnavaldkond on mitmetes aspektides tugev ja hästi arenenud. Näiteks on inimeste keskmisest kõrgem loodushoid ja keskkonnateadliku eluviisi väärtustamine, valdkonna järjepidevus, toimivate toetusmeetmete rakendamine, viljakas väliskoostöö ja ka edulood infosüsteemide ja e-teenuste arendamisel. Tugevuste kõrval on valdkonnas ka mitmeid kitsaskohti ning kõikide tugevuste potentsiaal ei ole piisavalt kasutatud. Kitsaskohad seavad Eesti keskkonnavaldkonnale olulised väljakutsed, millega tuleb tulevikuks strateegiliste sihtide seadmisel arvestada. Väärtuskonflikt majanduskasvu ja säästva arengu eesmärkide vahel 6 Heaolu mõtestatakse täna Eestis eelkõige majandusliku jõukuse ja majanduskasvu kaudu ning keskkonnakestlikust ja elurikkuse kaitset ei käsitleta majandusarengu võimalusena. Selline majanduskasvu tähtsustamine viib (ressursimahuka ja raiskava) tarbimise õhutamisele, mis on vastuolus tarbimise vähendamise ja keskkonnateadliku tarbimise soodustamise eesmärgiga. Lisaks tarbimiskäitumisele mõjutab majandussurve loodusressursside kasutamist ja loodusväärtuste kaitset ning suurendab reostuse ja jäätmete tootmist. Ebapiisav strateegiline lähenemine ja rahastamine Keskkonnavaldkond on rahvusvahelisel tasandil hästi reguleeritud ning ka Eestis on loodud valdkonda reguleeriv seadusandlik ja strateegiline raamistik, tegevust koordineeritakse ja ellu on kutsutud toimiv kaasamissüsteem. Valdkonna olukorda on ka pikaajaliselt analüüsitud, olemas on seireplaanid, hindamise ja kaardistuste metoodika. Siiski puudub suur narratiiv, mis näitaks, et ühiskonna ainuvõimalik edukas arengutee on loodusvarade kestlik kasutamine, looduskaitse ja -kasutuse tasakaal ning avalike hüvede kaitse, mis tagab ökosüsteemiteenuste kättesaadavuse kõigile ühiskonnaliikmetele ning kestmise tulevastele põlvedele. On olukordi (erinevad kriisid), kus kiire otsustamine on vajalik, kuid sellele peaks järgnema pikaajalisem ja kestlik lahendus, mis praegu jääb tihti puudu. See tähendab, et keskkonnavaldkonna pikaajaline vaade pole terviklik, erinevad keskkonnavaldkonna strateegiad ja eesmärgid on omavahel nõrgalt lõimitud ja tihti ka teiste valdkondadega vastandlikud ning sihtide poole liikumine pole piisavalt kiire. Olukorda muudab keerulisemaks seegi, et valdkonna baasrahastuse tase pole kõigi ülesannete täitmiseks piisav ning mitmed tegevused ja teenused on seetõttu projektipõhised. Ressursipuudus mõjutab süsteemide, vahendite ja teenuste uuendamist ning uute teenuste pakkumist, mis seab ohtu siseriiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Nõrk strateegiline vaade ja projektipõhisus ei toeta valdkonna ja vajalike teenuste arendamist, püsiva kompetentsi ja järjepideva praktika tekkimist, samuti puudub valdkonnas tegutsejatel kindlus, et tulevikus on vajalike tegevuste jaoks ressursid tagatud. Madal innovatsiooni tase ja vähene innovaatiliste lahenduste kasutamine Eesti tugevus on paindlikkus, oskus kasutada tehnoloogiat, elujõuline iduettevõtluse kultuur ning valmisolek uusi tehnoloogiaid kiiresti kasutusele võtta, tänu millele oleme iduettevõtluses ökoinnovatsiooni indeksis Euroopa Liidus esimesel kohal. Kuigi potentsiaal teadus- ja arenduskoostööks on Eestis hea, ei kasutata seda piisavalt. Info teadussaavutustest ei jõua erasektorisse, teadustulemusi ei rakendata ning sünnib vähe tulevikkuvaatavaid lahendusi. Kuna keskkonnavaldkonna tippspetsialiste on vähe, pole võimalik piisavalt kaasa lüüa rahvusvahelistes arendustes ja kannatab innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt. Probleemiks on ka ettevõtete madal võimekus ja motivatsioon suuri investeeringuid teha ning meelitada Eestisse suure lisandväärtusega välisinvesteeringuid. Madal innovatsiooni tase ja vähene innovaatiliste lahenduste kasutamine vähendab riigi konkurentsivõimet. Ekspertide nappus ja vähene järelkasv Eestis napib keskkonna valdkonna eksperte nii avalikus kui ka erasektoris ning see pärsib keskkonna valdkonna eesmärkide saavutamist. Ekspertide nappust võimendab (tipp)spetsialistide mitteatraktiivne palgatase, eriti avalikus sektoris, mis ei ole võimeline erasektoriga konkureerima. Muret valmistab ekspertide järelkasvu puudumine. Madal keskkonnaalane pädevus ühiskonnas Eesti keskkonnaalane haridus on pika traditsiooniga, hästi organiseeritud ja toetatud. Siiski napib Eesti ühiskonnas süsteemseid teadmisi loodusest ja keskkonnast ning oskust keskkonnateadlikult tegutseda. Lisaks üksikisikutele on asjakohase info puudus ka ettevõtete, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. Vajalik teave ei jõua sobival kujul valdkonnaväliste asutuste ja organisatsioonide ning võõrkeelse elanikkonnani. Olemasolev info on sageli liiga üldistatud ja bürokraatlik ega ole lihtsalt mõistetav, kommunikatsioon pole järjepidev ning sellele ei ole eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid. Vähene valmisolek keskkonnasäästlikult käituda Erinevad meetmed ja programmid pakuvad tuge kestliku ja keskkonnasäästliku tegutsemise toetamiseks ning Eesti elanikud muutuvad aasta-aastalt keskkonna suhtes üha hoolivamaks ja tähelepanelikumaks. 7 Sellest hoolimata ei taju ettevõtted ja eraisikud oma vastutust keskkonnahoiul ning neil on vähene motivatsioon ja võimekus keskkonnasäästlikuks tegutsemiseks. Keskkonnahoidliku käitumise võimaldamine ja toetamine pole läbi mõeldud, on sageli ressursimahukam, ebamugavam või kallim. Samuti on keskkonnasäästliku tegutsemise võimalused piirkondlikult erinevad. Vähene jäätmete ringlusesse võtmine ja madal ressursitootlikkus suurendavad Eesti keskkonnakoormust ja viitavad olulise arengupotentsiaali kasutamatajätmisele. Valdkondlike andmete kogumine, haldamine ja kasutamine on killustatud ning IT taristu vajab ajakohastamist Eestis on loodud teabevahetuseks ja andmete haldamiseks andmetaristu, infosüsteemid ja e-teenused. Olemas on kogemus digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga ning keskkonnaandmete reaalajamajandusele üleviimine on kiirelt arenemas. Siiski on andmemaastikul mitmeid arengut takistavaid kitsaskohti. Keskkonnavaldkonda puudutavaid andmeid kogutakse erineval viisil, erinevatel tasanditel ja alustel või ei koguta üldse, andmete kvaliteet on kõikuv ning paljud olulised andmed pole avaandmed. Andmetaristu on kohati vananenud ja vajab uuendamist, ka puudub ühtne ja kvaliteetne andmete baastaristu, mis väldiks dubleerimist ja liigset halduskoormust. Erinevad andmekogud ei ühildu, nende koostoime on nõrk ja andmete ristkasutus takistatud. Arendamist vajab andmete kättesaadavuse kasutajamugavus ja laiemale avalikkusele suunatud keskkonnainfoteenused. Valdkonna IT taristu vajab ajakohastamist ning teatud keskkonnavaldkonna toiminguteks tuleb luua uued digitaalsed teenused. Valdkonna IT arenduste võimekus ei ole aga piisaval tasemel. Probleemiks on nii ressursimahukus, valdkondade vahelise koostöö keerukus kui ka avaliku sektori IT arenduse pikk, aeglane ja paindumatu toimimisspetsiifika ning projektipõhisus. Kõigi rahvusvaheliste seirekohustuste täitmiseks napib vahendeid, mistõttu keskkonnaalane info võib mõnes valdkonnas olla aegunud ja lünklik. Ebapiisav koostöö riigi, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ja erasektori vahel Keskkonna valdkonnas on tugev ja toimiv väliskoostöö, kuid riigisiseselt tegutsevad valdkonna osapooled sageli nn silotornides, koostöö on killustatud, ootused ja rollijaotus täpsustamata ning vastutus hajunud. Keskkonna valdkonda puudutavad küsimused langevad pea alati mitme valitsemisala lauale., poliitikakujundamise rakenduslik osa on aga sageli kohaliku omavalitsuse kanda, kus probleemiks on nii piisavate vahendite puudus, aga ka ekspertide ja kompetentsi vähesus. Teadusasutuste ja erasektori (aga ka riigiasutuste) vaheline koostöö on tihti pigem juhuslik ja projektipõhine, sõltudes enam välisra hastuse projektidest kui tegelikest vajadustest. Selline olukord muudab valdkonna väljakutsetele süsteemse ja tervikliku lähenemise keeruliseks ning erinevate teemade lõimimine nõuab palju koostööd. Vähene koostöö ja vastutuse hajumine võib viia selleni, et riiklikud poliitikad ja kohalike omavalitsuste otsused on vastuolus ning mitut erinevat valdkonda puudutavad teemad võivad jääda piisava tähelepanuta. Kaasajastamist vajavad regulatsioonid Mitmed valdkondlikud regulatsioonid vajavad uuendamist, täiendamist ja kaasajastamist. Kehtivas seadusandluses on kirjeldamata osad kaasaegsed lähenemised, samuti ei võimalda regulatsioonid piisavalt kiiresti ja paindlikult reageerida tehnoloogia arengutele või valdkonnas esile kerkinud uutele väljakutsetele. Puudub süsteem ettevõtete ja eraomanike vabatahtlike looduskaitsetegevuste ja finantseeringute jaoks, majandusmudelites ei arvestata loodusrikkuste ja hüvede väärtustega ning välistatud ei ole ökosüsteeme kahjustavate toetuste maksmine. Kaasajastamata regulatsioonid võivad takistada innovaatiliste lähenemiste kasutuselevõttu, aeglustada valdkonnas seatud sihtide saavutamist ja raskendada seiramist. 2.2.1. KOLM LÄBIVAT TEEMAT Teades globaalseid trende ning hetkeolukorda Eesti keskkonnas, joonistuvad välja kolm läbivat teemat, mille arengud ja muutused mõjutavad pea kõiki teisi keskkonna valdkondi. Nendeks on kliima, elurikkus ja ringmajandus. 8 kliimamuutused on süvenemas ning hoolimata rahvusvahelistest kokkulepetest ja riiklikest lubadustest, on kasvuhoonegaaside heide jätkuvalt tõusutrendis. Ka kliimamuutuste mõju on juba praeguseks oodatust hullem- sageneb äärmuslike ilmastikuolude esinemine, väheneb ökosüsteemide võime pakkuda teenuseid ja hüvesid, kahaneb elurikkus, suureneb invasiivsete võõrliikide hulk ja mõju. Samuti muutuvad toidutootmiseks vajalikud tingimused, suureneb ikalduste oht, kasvab nõudlus loodusressursside järele ning süveneb ressursside nappus. Suurenev tarbimissurve ja toorme nappus ning üha kasvavate jäätmete kogusega kaasnev keskkonnakoormus tingib vajaduse ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks. ÜRO globaalne visioon on elada aastaks 2050 loodusega kooskõlas, mis tähendab elurikkuse ja heas seisus looduskeskkonna säilitamist, taastamist ja tarka kasutamist. Vaatamata kümnend tagasi elurikkuse strateegias sõnastatud üleilmsele eesmärgile elurikkuse kadu peatada, leiab maakeral siiski aset ulatuslik ja kiire elurikkuse hävimine. Kuigi teatud edu looduse kaitsmisel ja säästval kasutamisel on saavutatud, on jõutud tõdemusele, et senistest jõupingutustest elurikkuse säilimiseks ei piisa. Kuigi rohepöörde on tinginud kaks kriisi – elurikkuse kriis ja kliimakriis, on looduse hoidmine alatähtsustatud ja vastavasisulised investeeringud on teiste valdkondade kõrval jäänud teenimatult tahaplaanile. Meid ümbritseval looduskeskkonnal on toimiva ökosüsteemina reaalne, käegakatsutav kapitali väärtus, s.o terviklik kogum ökosüsteemi hüvesid, mida me veel ei oska majandusarvestusse panna. See looduse hüvede kogum hõlmab kogu toimivat tervikut, mitte ainult materiaalseid, loodusest harjumuspäraselt ammutatavaid ressursse.4 Muret tekitavatele hinnangutele ja suundumustele vaatamata on praegusel põlvkonnal siiski veel võimalus peatada elurikkuse vaesumine ja sellega ka inimkonna eksistentsiks vajalike hüvede hävinemine, suunata majandust kestlikkusele, piirata kliimamuutuste mõjusid ning paranda da inimkonna võimet nendega kohanemiseks. Kestliku ja elurikkusega arvestava majanduseni jõudmiseks on vajalikud struktuursed muudatused, mh nii tehnoloogiates ja tootmisprotsessides kui ka tarbimismustrites ja elustiilis. Vajalik on elurikkuse säilitamise ja taastamise vajaduse arvestamine igas otsuses ning selle integreerimine igasse majandusvaldkonda ja sektorisse - elurikkuse peavoolustamine - ning ringmajanduse kasutuselevõtt, mille eesmärk on võimalikult kaua säilitada toodete, bioressursi ja materjalide väärtust. Elurikkus, ringmajandus ja kliimakriis on omavahel lahutamatult seotud. Kliimamuutus põhjustab liikide levikuareaalide muutusi, liikide väljasuremist, suurendab võõrliikide ellujäämisvõimalusi uues kohas, elupaigatingimuste muutusi ja ökosüsteemide levilamuutusi, mis vähendab ökosüsteemide võimet pakkuda inimestele elutähtsaid teenuseid. Kliimamuutused kiirendavad looduskeskkonna muutumist põudade, üleujutuste ning metsa- ja maastikupõlengute kaudu. Samas on looduse hävimine ja jätkusuutmatu kasutamine kliimamuutuste peamine põhjus. Üha olulisem on tervete ja taastumisvõimeliste ökosüsteemide roll kliimamuutuste negatiivsete mõjude puhverdajana. Toimiv ringmajandus leevendab kliimamuutusi (vähendab kasvuhoonegaaside koguheidet), vähendab ressursside kasutamisest tulenevat koormust maastikele, samuti mõjub maastikele positiivselt jäätmetekke vähenemine. See tähendab, et ringmajandusele üleminek on kliimapoliitika ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks vältimatu. Lisaks võimaldab ringmajandusliku majandusmudeli kasutamine vähendada keskkonnakoormust, hoida toorainete varustuskindlust, tõsta konkurentsivõimet ja innovaatilisust ning luua uusi töökohti. 4 Energia Teekaart 9  EESTI KESKKONNAVALDKONNA VISIOON KEVAD seab visiooniks: Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti! Lähtuvalt visioonist on aastaks 2030 üldeesmärk järgmine: Teadvustame keskkonna taluvuspiire - majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil. Selle eesmärgi saavutamist mõõdame kolme mõõdiku arenguga järgnevalt: MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Keskkonnatrendide indeks … … Keskkonnateadlikkuse indeks … … Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalent 37015,28 kt CO2 ekv (1990) 8000 kt CO2 ekv (2030) 10  TEGEVUSSUUNAD KEVAD hõlmab 16 keskkonnavaldkonna alamvaldkonda ehk tegevussuunda. Tegevussuunad jagunevad läbivateks teemadeks (3), põhivaldkondadeks (8) ning keskkonnavaldkonna arengut toetavateks tegevusteks (5). Oluline on silmas pidada, et erinevad tegevussuunad ei ole üksteisest sõltumatud ja selgelt eraldatavad. Kõik tegevussuunad panustavad läbivate teemade ehk elurikkuse, kliimapoliitika ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisesse ning haakuvad ka omavahel, keskkonnavaldkonna arengut toetavad tegevused loovad aga tingimused läbivate teemade ja põhivaldkonna arendamiseks. Järgnevalt kirjeldatakse kõiki 16 tegevussuunda ning tutvustatakse valdkondade 2030. aastaks seatud eesmärke ja olulisemaid tegevusi seatud sihtide saavutamiseks. Üheskoos panustavad kõik valdkonnad ja seatud sihid KEVADe üldeesmärgi ja visiooni saavutamisesse. LÄBIVAD TEEMAD 4.1.1. ELURIKKUS JA MAASTIKUD Valdkond hõlmab elurikkuse kaitset lisaks klassikalisele looduskaitsevaldkonnale, sh loodusmaastike säilitamist. Inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse, seepärast peab elurikkuse hoid olema igasuguse inimtegevuse alus. Elurikkus ja selle poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on olulised ka teiste, (sh tootmis)valdkondade pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel, väliskulude vältimisel ning kliimamuutustele vastupidavusel. Tuleb arvestada, et inimtegevus saab toimida sellistes piirides, kus see elurikkust ei kahjusta. Samas on kõigil inimtegevuse valdkondadel (eriti metsa- ja põllumajandusel) oma roll ka elurikkuse kriisi vähendamisel ja elurikkuse seisundi parandamisel. Eesti keskkonnapoliitikat elurikkuse valdkonnas mõjutavad nii rahvusvahelised kohustused (eeskätt bioloogilise mitmekesisuse konventsioon) kui ka EL tasandi lepped. EL elurikkuse strateegia näeb mh ette kohustused elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsele ja taastamisele on vaja seada taastamiseesmärgid mh linnade ökosüsteemidele, jõgedele ja üleujutus­aladele, tolmeldajatele, põllumajanduse ja majandatava metsa ökosüsteemidele jpm. Kõikide tasandite otsused peavad olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ja loodusressursside ning ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning vajaduse korral nende taastamist ja taastumist edendavad. Arvestades elupaikade ja liikide seisundit, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata maastikele, ökosüsteemide omavahelistele seostele ja sidususele ning terviksüsteemide sh veerežiimi toimimisele, et tagada ökosüsteemiteenuste säilimine. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset, loodussäästlikke lahendusi loodusressursside kasutamisel ning loodussõbralikku maakasutust, integreerides elurikkuse säilitamise ja taastamise ning ökosüsteemiteenuste säilitamise vajaduse põhimõtted kõigisse majandusvaldkondadesse. Looduse taastamist ja elurikkust toetava kestliku maakasutuse soosimine on ka peamiseks kliimamuutusi leevendavaks lahenduseks. Elurikkuse valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega. Sihiks on, et kõigis valdkondades ja kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega ning elurikkuse hoidmine on muude eesmärkide ülene, kuna majandus ja maakasutus saavad toimida vaid looduse poolt etteantud piirides. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE 11  Heas ja keskmises seisundis 43% Eesti maismaa Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal pindalast (2019), sh heas ja maismaaökosüsteemide keskmises seisundis: pindala ega osakaal ei vähene  niidud 3% (144 811 ha),  sood 5% (235 214 ha),  metsad 34% (1 466 851 ha),  põllud 1% (25 551 ha) Heas seisundis loodusmaastike sidusus 3,34 (2019) Sidusus ei vähene või suureneb Elurikkuse valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Edendame elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerime elurikkuse hoiu kõikidesse sektoritesse. Soosime loodussõbralikku maakasutust, integreerides elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Tõhustame elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke, ning soodustame igaühe looduskaitset. 2. Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride piisavust. Täiendame põhimõtteid, kuidas kavandada ja kasutada taristuid loodusmaastike sidusust ja elurikkust oluliselt kahjustamata ning plaanime meetmeid kultuurmaastike elurikkuse suurendamiseks. 3. Tagame inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Suuname looduskülastust loodusväärtuste kaitset toetavalt, sh soodustades rekreatiivse taristu loomist väljaspool kaitsealasid, eeskätt tiheasumite lähiümbrusesse. Väldime looduslike rohealade kadumist inimasumite lähistelt ning soodustame elurikaste rohealade taastamist, loomist ja säilimist tiheasustusaladel, mh panustades erinevate tasandite planeeringutesse ja õigusaktidesse. 4. Töötame välja ja rakendame ökosüsteemiteenuste seisundi muutuste mõõtmise metoodikad , tugevdame keskkonnaga arvestavat ettevaatusprintsiipi elurikkuse hoiul ning sisustame looduse iseväärtuse olemuse. 5. Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas keskkonnavastutuse põhimõtet „saastaja maksab“ tõhusamalt elurikkuse kaitseks rakendada. 6. Leiame ja rakendame uudsed lahendused, sh innovaatilised finantslahendused, mis võimaldavad ka erainvestoritel elurikkuse kaitse eesmärkidesse pikaajaliselt investeerida ning motiveerivad maaomanikke vabatahtlikult kaitseväärtusi kaitsma. 4.1.2. KLIIMAPOLIITIKA Kliimapoliitika hõlmab nii kliimamuutuste leevendamist – st kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamist üleilmse temperatuuri tõusu ohjeldamiseks – kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemist ehk kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist, et nii ühiskond kui ökosüsteemid oleksid kliimamuutusteks paremini valmis ja vastupanuvõimelisemad. Hoolimata senistest kliimamuutuse mõju leevendamise jõupingutustest on kliimamuutused jätkuvalt suur surveallikas nii globaalsel, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil ning tegeleda tuleb kliimamuutustest tingitud majandusliku, ökoloogilise ja inimtervise kahju ennetamise ja vähendamisega 12 Eesti kliimapoliitikat mõjutab nii globaalselt ÜRO, OECD ja Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) tasandil tehtav kui ka Euroopa Liidus kokku lepitav. Üleilmses kliimakokkuleppes ehk Pariisi kokkuleppes on seatud pikaajaline eesmärk hoida üleilmse temperatuuri tõus võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega tunduvalt allpool 2°C ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni ning rõhutatakse kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga kohanemise olulisust. Euroopa kliimamääruses on sätestatud Euroopa Liidu-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks KHG netoheidet 55% võrreldes 1990. Aastaga. Selle saavutamiseks on vaja Euroopa Liidu iga liikmesriigi ja kõikide sektorite panust, sh peab EL liikmesriikidel olema riiklik kohanemise strateegia ja -tegevuskava. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on kliimaneutraalsuse eesmärk seatud aastaks 2050. Ilmavaatlused, -prognoosid, ohtlike ilmanähtuste hoiatused ning vaatlusandmetel põhinevad kliimaanalüüsid on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Ilmainfo tagamine tähendab kohustust ja vastutust hoida nii seire- kui prognoossüsteemid kaasaegsel tasemel. Pikaajaliste ilmaandmete analüüsimisel saadakse kliimainfo, mis on sisendiks edasistele teadusuuringutele, mõjude hinnangule teistes sektorites ning kliimapoliitika kujundamisel. Kuna kliimapoliitika hõlmab pea kõiki majandusvaldkondi, siis seab KEVAD poliitikasuunised, millest edaspidi lähtuda asjakohaste valdkondade (sh transpordi, põllumajanduse, energeetika, ruumilise planeerimise) poliitikate ja meetmete planeerimisel ja arendamisel. Kliimapoliitika valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral. Kliimamuutuste mõju leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine toimuvad sektorite koostöös ja teadmispõhiselt ning viisil, mis toetab ühiskonna heaolu, ökosüsteemide hea seisundi saavutamist ja elurikkuse hoidmist. Ilmateenustel on oluline mõju ühiskonna kõikidele sotsiaalmajanduslikele aspektidele, sh ka riigi julgeolekule ning majanduse edendamisele. Ilmateenused on põhituumik erinevatele kliimateenustele, mida kasutatakse kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmete rakendamisel, et tagada inimelude turvalisus, vara kaitse ning majanduse edenemine. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Kliimariske teadvustavate ja vastavaid … … kliimameetmeid kasutusele võtnud inimeste % Kasvuhoonegaaside heide jõupingutuste jagamise 5426,775 kt CO2 ekv (2005) 4709,06336 kt CO2 ekv määrusega kaetud sektorites kt CO2 ekvivalenti (2030) LULUCFi sidumise eesmärk … -2500 kt CO2 ekv (2030) Kliimapoliitika valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Lepime kokku erinevate sektorite panuse ja rakendame seda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutmiseks. Seame sektoripõhised 2030. aasta kliimamuutuste leevendamise eesmärgid koos kasvuhoonegaaside eelarvega (ingl. k GHG budget) läbi asjakohaste arengudokumentide ja/või regulatsioonidega ning määratleme arengusuunad, seire, kontrollimehhanismid ning vastutajad. Kavandame ja rakendame meetmeid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Jätkame metoodika ja seire arendamist ning panustame teadlikkuse tõstmisesse, et valitsemisalad võtaksid otsuste tegemisel arvesse kliimaeesmärke. 2. Lõimime kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. Kliimamuutustega kohanemise eesmärke ja riske peab süsteemselt lõimima valdkondlikesse poliitikatesse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise planeerimise protsessidesse. Selleks tuleb suurendada 13 kliimamuutuste mõjuga seotud riskide hindamise ja arvestamise analüüsivõimekust, arendada kohanemismeetmete ja -tegevuste planeerimisvõimekust ning tõsta kohalikul tasandil võimekust energia- ja kliimakavade rakendamise ja kliimariskide maandamise suutlikkust. 3. Loome kliimaeesmärkide täitmist soodustava keskkonna ja tugiteenused riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele. Oluline on luua suurem selgus ja töötada välja selged suunised kliimaeesmärkidega arvestamiseks otsuste ja investeeringute tegemisel, tagada vajalike tugiteenuste ja alusandmete kättesaadavus, soodustada ettevõtete panustamist ning võimestada KOV-e kliimaeesmärkidesse panustamisel. 4. Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks, kliimateenuste arendamiseks ning majanduse edendamiseks . Töötame välja ja rakendame usaldusväärsete andmete ning operatiivsete teenuste tagamiseks üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemid. Loome ava- ja suurandmete jagamismehhanismi ning edendame valdkondlikku teadmussiiret. 4.1.3. RINGMAJANDUS Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmise ja tarbimise süsteemi. Ressursse on vaja tõhusalt hallata kogu nende olelusringi vältel alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni. Ringmajanduse tegevused puudutavad nii avalikku sektorit, ettevõtlust kui ka üksikisikuid ja vabaühendusi ning oluline roll on ka kohalikel omavalitsustel ning kogukondlikel algatustel. Uute ja olemasolevate toodete korral on peamine fookus kogu olelusringi disainimisel, keskendudes jätkusuutlikule materjalivalikule, kvaliteedile, tarneahela optimeerimisele ning kordus- ja taaskasutusele. Lisaks nutikatele disainilahendustele on tähtis roll ka ökoinnovatsioonil ja tehnoloogia arengul, mis toetavad majandusarengu ümbersuunamist. Võtmetähtsusega on ettevõtluse ning teaduse pidev koostöö. Ringmajandus ei otsi lahendusi jäätmekäitlusele vaid loob võimalusi pakkuda tooteid ja teenuseid kestlikult. Ringmajanduse tegevused hõlmavad nii veekasutust, energiatarbimist, tehnoloogilisi lahendusi, teadus-arendustööd, kemikaalide ohutut kasutust ning olenevalt valdkondlikest eripäradest ka muid aspekte. Eesti prioriteetideks ringmajanduse arendamisel on plasti-, tekstiili-, toidu-, puidu- ja ehitussektor ning teenindusvaldkond. Ringmajanduse valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. Tõhusa ringmajanduse rakendamisega tagatakse tasakaal ettevõtluse ja keskkonnakoormuse vahel, tõstes konkurentsivõimet ja säilitades toorainete varustuskindlust. Eestis kasutusel olevate ressursside tarneahel on selge ja võimalikult lühike. Kasutame ja tarbime kõiki ressursse targalt ja keskkonda hoidvalt ning see muudab meie ühiskonna kestlikuks. Looduskeskkonna ressursse kasutatakse kestlikult, võimaldades nende säilimise ja taastumise järgnevatele põlvedele. Tooted on kauakestvad ja materjalid on ohutult, pikalt ringluses. Ringmajanduse keskmes on ressursside kasutamise vähendamine, digitaalsed lahendused ja uued ärimudelid, mis ergutavad ka koostööd erinevate ettevõtete ning ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Meil on piisavalt eksperte ning tagatud nende järelkasv, et toetada süsteemi jätkusuutlikkust ning arengut. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Ringleva materjali määr 17% (2020) 25% (2030) Ringmajanduse valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Rakendame vajalikke meetmeid ringmajanduse mudelile üleminekuks. 14 Jätkame erinevate asutuste kaudu ringmajanduse ja ressursitõhususe projektide toetamist ja finantseerimist ning töötame välja uusi meetmeid pikaajaliste muutuste juurutamiseks tootmises ja tarbimises. Töötame välja ringmajanduse meetmed, mille rakendamist koordineeritakse riiklikul ja kohalikul tasandil. 2. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid terviklikult asjakohastes õigusaktides. Eesmärk on lihtsustada nii tootja kui ka tarbija jaoks õigusakte nii, et ringmajanduse rakenda mine on mugav ja arusaadav. Ringmajanduse edukaks ja tõhusaks rakendamiseks peab valdkond olema EL ja riigi tasandil hästi reguleeritud ning õigusmaastik korrastatud ja toetav. Keskkonnavaldkonna regulatsioone tuleb ringmajanduse vajadusi silmas pidades uuendada ja täiendada jälgides, et õigusaktid ei pidurda protsesse ning ei reguleeri valdkondi üle. PÕHIVALDKONNAD 4.2.1. LOODUSKAITSE Loodusekaitsetegevussuund töötab välja Eesti looduskaitsepoliitika lühi- ja pikaajalised arenguplaanid looduse mitmekesisuse säilimise tagamiseks nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. See hõlmab looduskeskkonna kaitset, sh looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist ning vajadusel ja võimalusel ka taastamist ja võõrliikide tõrjet; ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamist. Looduskaitsevaldkonna ülesanne on Eestis kaasa aidata ka rahvusvaheliste looduskaitsekokkulepete täitmisele ning EL elurikkuse strateegia eesmärkide ellu viimisele. Elupaikade, eriti turvast siduvate märgalade taastamine, aitab oluliselt kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nende mõjuga kohanemisele. Eesti maismaast on looduskaitseseaduse kohaste kaitstavate loodusobjektidena kaitse all 20,5% ja 18,7% merest (sh territoriaalmeri ja majandusvöönd), millest suur osa kuulub ka üle-euroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. See jaguneb rohkem kui 3800 erinevat tüüpi ja erineva kaitsekorraga objekti vahel, sh rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (sh pargid), hoiualad, liikide püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid. Eestis on 568 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki, millele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad. EL liikmena on meil kohustus saavutada kõigi üle-euroopalise tähtsusega liikide ja elupaikade, mida Eestis on 60 elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki, soodne looduskaitseline seisund aastaks 2050. 2019. aasta loodusdirektiivi aruande järgi on ebasoodsas seisundis 43% elupaigatüüpidest ja 44% liikidest. Linnudirektiiv käsitleb kõigi meil looduslikult esinevate liikide kaitse, kellest 36% on langeva lühiajalise populatsioonitrendiga ja pikaajaline populatsioonitrend on langev 48% linnuliikidest. Looduskaitsevaldkonna eesmärk aastaks 2030 on: Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud. Eesmärk on looduse seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide (liigid, elupaigad jmt) kaitsele vaja senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele ja sidususele ning terviksüsteemide toimimisele. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Paranenud seisundiga loodusdirektiivi 0 (2019) 30% (2030) elupaigatüüpide osakaal Paranenud seisundiga haudelinnuliikide osakaal 0 (2019) 30% (2030) 15 Looduskaitsevaldkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Säilitame ja parandame omamaiste liikide ja elupaikade seisundit. Vastavalt EL elurikkuse strateegiale peab aastaks 2030 olema paranenud vähemalt 30% üle-euroopaliselt ohustatud (mittesoodsas seisundis) loodus- ja linnudirektiivi liigi seisund ning ühegi liigi seisund ei tohi olla halvenenud. Samuti tuleb tagada, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga kaitsesuundumus ja seisund ei halvene ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest 30% peab saavutama soodsa seisundi või näitama selget positiivset suundumust paranemise poole. Eesti peab panustama EL elurikkuse strateegia eesmärki, kaitsta ELis vähemalt 30% maismaast ja 30% merest ning tagades range kaitse vähemalt 10% maismaast ja 10% merest. 2. Tagame aja- ja asjakohase ülevaate eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi ning uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi. 3. Töötame välja kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi ja viime selle ellu. 4.2.2. VEE KAITSE TAGAMINE NING KASUTUSE KORRALDAMINE Vee kaitse ja kasutamise korraldamise valdkond tegeleb nii pinnaveekogude (sh jõed, järved, rannikuvesi) kui ka põhjavee kaitse ja kasutamise, sealhulgas üleujutusriskide maandamise korraldamisega ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitika kujundamisega. Veekaitse valdkonna arengut kavandatakse vesikonnapõhiselt ning veemajanduskavade, veemajanduskavade meetmeprogrammide ja üleujutusriskide maandamiskavade alusel. Ühelt poolt kavandatakse meetmeid selleks, et piirata saaste levikut allikatest, mis ohustavad veekogumite hea seisundi saavutamist või säilitamist, teisalt on eesmärk muuta veesektorit ressursisäästlikumaks ning soodustada vee ja reoveesette taaskasutamist seal, kus see on ohutu. Vee kasutamise ja kaitse tõhus korraldus annab panuse ka kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ning elurikkuse ja ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks. Negatiivsele inimmõjule ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks ja magevee kättesaadavuse tagamiseks kestlikul viisil nii, et puhtad veeökosüsteemide saaks pärandada ka tulevastele põlvedele ning et kvaliteetne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus oleks kestlik ja kvaliteetne ka aastakümnete pärast. Vee kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. Hea pinnaveekogumite seisund tähendab, et vesi on puhas, seal on toimiv ökosüsteem ning tagatud on vee-elupaikade sidusus, mis on vajalik paljudele liikidele. Hea põhjaveekogumite seisund tähendab seda, et hea on nii vee kvaliteet kui ka koguseline seisund. Inimestele on püsivalt tagatud tervisele ohutu ja õigusaktide nõuetele vastav joogivesi. Üleujutustega seotud riskid on maandatud, sh valin gvihmadest põhjustatud lokaalsed sademevee üleujutused on minimeeritud. Kohalikud omavalitsused on planeerimisdokumentide alusel rakendanud üleujutusriskide maandamismeetmed, näiteks on rajatud valgalapõhised kombineeritud sademeveelahendused. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Vähemalt heas seisundis olevate põhjaveekogumite 75% (2020) 93% (2030) osakaal Vähemalt heas seisundis pinnaveekogumite osakaal 53% (2020) 87% (2030) 16  Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate 99,5% (2021) 99,7% (2030) isikute osakaal Vee kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed. Vastavalt veepoliitika raamdirektiivile tuleb saavutada kõigi pinnaveekogumite ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks tuleb rakendada meetmeid, sh nii regulatiivseid, administratiivseid kui tehnilisi, mis tagavad veekogumite seisundi paranemise ning hea seisundi säilimise. 2. Töötame välja ja viime ellu jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia. Strateegia peamine eesmärk on motiveerida vee-ettevõtjaid tegema koostööd, sh liituma ja tööd tõhustama. Vee-ettevõtluse riiklik strateegia peab ette nägema valdkonna eesmärgid, tegevussuunad ja rahastamise poliitika. Oluline on sätestada jätkusuutlikkuse kriteeriumid vee-ettevõtetele, seada eesmärgid, millal tuleb saavutada vabatahtlik vee-ettevõtete ühinemine või efektiivsuse määr. Strateegia peab paika panema ka vee-ettevõtluse valdkonna võrdlussüsteemi, et vee-ettevõtjate teenuse kvaliteet ja tulemuslikkus oleks tulevikus omavahel võrreldavad. 3. Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid. Vastavalt üleujutuste direktiivile peavad üleujutusohud ja riskid olema kaardistatud ja maandatud. Selleks koostatakse iga 6 aasta tagant üleujutusega seotud riskide maandamiskava ja korraldatakse selle elluviimine. Lokaalne veepuudus on Eestis teatud piirkondades juba avaldunud. Veepuuduse leevendamiseks on vajalik leida alternatiivseid veeallikaid sh vett taaskasutada. Samuti on vajalik ennetada veenappuse laienemist teistesse piirkondadesse. 4.2.3. MEREKESKKONNA KAITSE TAGAMINE NING KASUTUSE KORRALDAMINE Eesti territoorium tervikuna paikneb Läänemere valgalal, mis tähendab, et kõik maismaal aset leidva tegevused mõjutavad merd. Eesti mereala Läänemere riikide seas on suuruselt neljas, umbes 36 622 km2. Merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks peavad merel toimuvad tegevused olema keskkonnale ohutud, eriti arvestades järjest suurenevaid arendussoove nii tuuleenergeetika kui vesiviljeluse valdkondades. Eestis määratlevad merekasutuse arendustegevust Merestrateegia (s.h selle rakendussätted läbi Veeseaduse) ning Eesti mereala planeering. Mereala ruumiline planeering annab erinevatele tegevustele selleks vajalikud suunised ja juhised. Merealal toimuvate tegevuste realiseerumise peamiseks probleemiks on nende tegevuste kumulatiivse mõju prognoosi puudumine. Puudub info, milline on mereplaneeringus kavandatud erinevate tegevuste tegelik ning nende kumuleeruv keskkonnamõju lähiaastatel. Seetõttu on vajalik uute arendustegevuste rakendamisel tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega, seda eeskätt merekalakasvatuste rajamisel. Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist, mille põhieesmärk on säilitada mereala hea keskkonnaseisund. Selleks koostatakse iga 6 aasta tagant meetmekava, tuvastamaks puudujäägid hea keskkonnaseisundi saavutamisel ning kehtestamaks vajadusel täiendavad meetmed Eesti merekeskkonda mõjutavate inimtekkeliste survetegurite ohjamiseks ja kehtestatud keskkonnasihtide ning seeläbi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Samuti tuleb koostada mereala seireprogramm, mille eesmärk on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks ning keskkonnaalaste sihtide saavutamise või mittesaavutamise jälgimiseks ja merestrateegia meetmekava tõhususe hindamiseks. Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. 17 Läänemeri on hea keskkonnaseisundiga terve ja elurikas ökosüsteem, mis toetab kestlikke majandus - ja sotsiaalseid tegevusi. Läänemere ökosüsteem on elujõuline ning vastupanuvõimeline, ei ole mõjutatud eutrofeerumisest, ohtlikest ainetest ja prügist ning merelised tegevused on keskkonnasäästlikud. Mereala hea keskkonnaseisund vastab merestrateegia raamdirektiivis ning Läänemere regioonis kokkulepitud hea seisundi näitajatele või paranemise tendentsile. MÕÕDIK ALGTASE (2018) SIHTTASE Heas seisundis olevate primaarsete survetegurite 50% 75% osakaal Paranemistrendi näitavate primaarsete Võrreldes 2018.a 25% survetegurite osakaal seisundihinnangutega (survetegurite 54 primaarset indikaatorit ehk 50% halvas seisundis) Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Viime ellu merekaitse reformi. Selleks, et mere kasutushuvi ja inimtekkeliste survete kasvu olukorras senised loodud merekaitsealad merd tõhusamalt kaitseksid, tuleb välja töötada terviklik merekaitsealade võrgustiku kaitsekontseptsioon, valmistada ette ja jõustada merekeskkonnakaitse seadus, ajakohastada ja täita merestrateegia ja teised rahvusvahelised merekaitse kohustused ning viia läbi mere loodusväärtuste inventuur. 2. Loome mere kestliku kasutuse tagamiseks sinimajanduse tegevuskava. EL näeb sinimajanduse arendamises laialdast potentsiaali ning merekeskkonna hoidmises ja taastamises põletavat vajadust. Merekeskkond moodustab terviku ning selle kestlik majandamine on meile kõigile elutähtis. Seni merega seotud tegevuste arendamisel pole arvestatud kestlikkuse aspektiga, ebaselge on see, kuidas kestlikkust mõõta ja inimtegevusi suunata ilma mereökosüsteemi seisundit halvendamata. Kestliku sinimajanduse arendamiseks puudub keskne rakenduslik tegevustik, mis hõlmaks kõiki merendusega seotud strateegilisi arendusprojekte ning võimestaks merenduspoliitikat kestlikkuse aspektist lähtuvalt. Selguse loomiseks ning kestlikkuse aspekti lõimimiseks on vajalik ajakohastada merekeskkonna kasutusega seotud tasud ning majandus- ja fiskaalmeetmed. 3. Määrame Eesti mereala toitainete maksimaalsed reostuskoormused. Vesiviljeluse arendamiseks Eesti merealal puudub selge arusaam, kui palju reostuskoormust merealad taluvad. HELCOMi koostatud arvutus Eesti mereala reostuskoormuse taluvuse kohta ei ole õige (ei arvesta sisekoormuste protsessidega ja loodusliku fooniga), kuid Eestil puuduvad oma arvutused ja põhjendused, et HELCOMi esitatu ümber lükata. Samuti tulenevalt täpsete andmete puudumisest ei ole meil riigisiseselt selge, kui palju meie merealad tegelikult saasteaineid taluda suudavad. Tuleb määratleda merealade kaupa maksimaalsed reostuskoormused, eristada jõgede reostuskoormuse ja ülejäänud Läänemere mõju meie merealadele. 4. Viime ellu digimere kontseptsiooni. Digitaalne meri on reaalsete mereprotsesside digitaalne esitus. Digitaalsed kaksikud kasutavad reaalaja ja ajaloolisi andmeid, et esindada minevikku ja olevikku ning luua mudeleid tulevikustsenaariumide simuleerimiseks. Tegemist on uuenduslike tehnoloogiatega nagu tehisintellekt, kõrgetasemeline modelleerimine, keerukad andurid ja autonoomsed süsteemid ning standardiseeritud suurandmed, mis 18 hõlmavad mere füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, sotsiaal-ökoloogilisi ja majanduslikke andmeid ja andmeid inimtegevuse kohta. Kontseptsiooni elluviimiseks on vajalik arendada digiteenuseid ning ajakohastada ja automatiseerida seire ning tagada andmete kättesaadavus. 4.2.4. MAAVARADE KESTLIKU UURIMISE, KAEVANDAMISE JA KAITSE KORRALDAMINE Eesti maapõu ja seal leiduvad maavarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maavarad on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna. Riik kui maavarade uurimise, kaevandamise, kasutamise ja kaitse koordineerija peab kindlustama, et maavaradega käiakse ümber kestlikult ning heaperemehelikult. Maavarade valdkond on seotud mitmete teiste keskkonnavaldkondadega, eelkõige vee- ja välisõhu kaitse, looduse mitmekesisuse kaitse, jäätmekäitluse, keskkonnakorralduse, ringmajanduse ning kliimapoliitika valdkondadega. Maapõu on maismaal, sise- ja piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks tehniliselt ja majanduslikult kättesaadav maakoore osa. Maavaradel on inimeste elus pea sama tähtis koht kui toidul, veel ja õhul. Kõigi igapäevaelu sõltub meie maavaradest: elektri- ja soojusenergia, ehitusmaterjalide tootmine, tee ehitus, aiandus jne. Täna kaevandatakse Eestis põlevkivi ja turvast ning ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi. Samas leidub Eestis veel teisigi maavarasid, mida praegu ei kaevandata. Maavarade valdkond on seega küllaltki laia haardega ning seetõttu peab nende uurimine ja kaevandamine toimuma ressursitõhusalt ning kestlikult. Maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eesti maavarasid uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest. Maavarad on tähtsad peaaegu kõigis meie eluvaldkondades, alates ehitamisest kuni elu parandavate tehnoloogiliste uuendusteni. Maavarade uurimise ning kaevandamise planeerimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, maavarade vajadust ning varustuskindlust nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka maailma turul. Maavarade uurimise ja kaevandamise tegevused tuleb läbi viia selliselt, et ei ületataks kohaliku keskkonna ja sotsiaalse taluvuse piire. Ulatuses, mis on võimalik, tuleb varem kasutusele võetud materjalid ja kaevandamise jäätmed võtta ringlusesse ning selle arvelt vähem kaevandada. Tähtsaks on kaevandamise ruumiline planeerimine ning valdkonna uue õigusruumi eesmärgipärane ja proportsionaalne korraldamine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada mäetööstuse keskkonnamõju. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Aheraine kasutamise määr 40% 40% Maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030 on: 1. Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted. Valdkonna uue õigusruumi loomisel arvestame keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja julgeoleku aspekte. Peamisteks teemadeks on maapõue üldised kasutamise põhimõtted ja põhikohustused, maavarade uurimine ja kaevandamine, maavarade kaitse, kaevandatud alade korrastamine, kontsessioon, järelevalve ning vastutus. 2. Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud. Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumiliste planeeringute eestvedajaks on Rahandusministeerium ning Keskkonnaministeerium osaleb protsessis partnerina. Ruumiliste planeeringutega seatakse maavarade valdkonnas strateegilised maakasutusprioriteedid, sealhulgas määratletakse perspektiivsete uuringualade ja kaevandamisalade paiknemine ning olemasolevate karjääride laiendamise võimalused. Ruumilised planeeringud koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste üleste huvide 19 väljendamiseks kuhu on kaasatud kõik puudutatud osapooled. Planeeringute loomisel arvestatakse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku ja kultuurilisi aspekte. 3. Haldame maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid. Riigil lasub kohustus likvideerida maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjud ning parandada elukeskkond nendel aladel. Samuti lasub kohustus hüvitada kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekkinud kahju, kui see kahju on tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. 4.2.5. VÄLISÕHU KAITSE Välisõhu kaitse valdkonna eesmärk on peamiselt inimtegevuse mõju piiramine ja vähendamine, et tagada puhas keskkond ja inimeste hea tervis. Välisõhku iseloomustab tema kvaliteet, mida reguleerivad otseselt ja kaudsemalt riigisisesed, Euroopa Liidu ja teised rahvusvahelised õigusaktid ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused. Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine. Välisõhu kaitse valdkond on seotud mitmete teiste keskkonnavaldkondadega, eelkõige ringmajanduse, keskkonnakorralduse ning kliimapoliitikaga, samuti ka eluslooduse valdkonnaga, kus uuritakse müra mõju teistele liikidele. Tõhusam välisõhu kaitse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning toetab innovatsiooni. Välisõhu kaitse valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule. Eestis on puhas õhk, kui on täidetud Euroopa Liidu õhukvaliteedi direktiivi nõuded, mis aitavad kaasa tervena elatud aastate kasvule. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Enneaegsete surmade arv … … Õhukvaliteedi tase … … Liiklusmürast tingitud kaotatud eluaastad … … Välisõhu kaitse valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. Korraldame õhukvaliteedi probleemsetes piirkondades mõõtekampaaniaid. Arendame õhukvaliteedi seirevõrgustikku ning loome asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest teavitamise süsteemi. 2. Vähendame õhusaastet. Õhusaaste vähendamiseks on oluline, et tiheasustuspiirkondades asuvad elamud ja korteriühistud liituksid kaugküttevõrkudega või uuendaksid tahkel kütusel põhinevad kütteseadmed. Probleemsetes piirkondades on vajalik hinnata välisõhu kvaliteeti, müra- ning lõhnahäiringuid ja saasteainete heitkoguseid ning rakendada saasteainete heidete vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise kava või lõhnaaine esinemise vähendamise kava, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist. 4.2.6. KIIRGUSOHUTUSE TAGAMINE Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavad kiirgustegevuse reguleerimiseks ning asjakohase seire ja järelevalve korraldamist. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid 20 tegevusalasid – meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukorraks, keskkonnaseiret jne. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Olukorra võivad tekitada ka varastatud või leitud radioaktiivne allikas, avariid naaberriikide tuumaelektrijaamades või avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel. Inimese kaitsel liigse kiirguse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust, näiteks hoonete siseõhu radoonisisaldust või joogivees sisalduvaid radionukliide. Kiirguskaitse ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – täppis-, loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Keskkonnaministeeriumi eesmärk on välja töötada kiirgusalast poliitikat ja õigusloomet. Kiirgusohutusalase tegevusega tegeleb Keskkonnaministeerium Keskkonnaameti kaudu. Kiirgusohutuse tagamine toetub kolmele põhimõttele:  Põhjendatus – mistahes kiirgustegevus peab üksikisikule või ühiskonnale kaaluma üles sellega tervisele põhjustada võiva kahju;  Optimeeritus – iga kiirgusdoos tuleb hoida nii väikesena kui seda on mõistlik saavutada, võttes arvesse teadmiste praegust taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid;  Doosi piiratus – kiirgustegevuse käigus ei tohi doosid ületada kiirgusseadusega kehtestatud doosipiirmäärasid, kusjuures neid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes. Kiirgusohutuse tagamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eestis on tagatud optimaalne kiirgusohutus. Kiirgusohutuse optimeerimise eesmärk on, et doosi suurus inimese kohta, doosi saamise tõenäosus ja kiiritust saavate inimeste arv on nii väike, kui seda on mõistlikult võimalik tehniliste teadmiste taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid arvestades saavutada. Iga kiirgustegevus peab olema põhjendatud. See tähendab, et see on võimaliku tervisekahjustuse suhtes muude hüvede poolest parim. Optimeerimise põhimõte on oluline ka loodusliku kiirguse osas, kuid arvestada tuleb, et looduslikku kiirgust keskkonnast ära võtta ei saa. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Eesti radooniriskiga kaardistatuse määr 86% (2019) 100% (2030) Radioaktiivset saastumist väljendavate meetodi tundlikkuslävest meetodi tundlikkuslävest indikaatorisotoopide sisaldus õhus madalam (2021) madalam (2021) Kiirgusohutuse tagamise valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Tõstame inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja ohtude vähendamise meetoditest. Viime läbi teabepäevi elanikele, et informeerida neid viimastest muudatustest ja aktuaalsetest teemadest kiirguskaitse valdkonnas. Samuti korraldame kiirgusallikate kokku kogumise kampaaniaid, mille raames pöörame tähelepanu võimalusele, et inimeste käes võivad olla nende teadmata esemed, mis võivad neile ohtu kujutada. Erilist tähelepanu pöörame radoonile, et tõsta inimeste teadlikkust radoonist tingitud terviseriskist. 2. Vähendame radioaktiivsetest jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid ohtusid. Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast, nt Paldiski endiselt tuumaobjektilt, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast ja Sillamäe NORM-jäätmete hoidlast. Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Tammiku lõpphoidla eesmärk on vabastada maa-ala üldiseks kasutamiseks. Aastaks 2040 tuleb Eestisse rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste 21 vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine. 3. Minimeerime looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud. Lõpetame täiendava uuringuvajadustega maa-alade kaardistamine, mille eesmärk on välja selgitada, kas kaardistamata maa-ala saab liigitada madala või kõrge radooniriskiga maa-alaks. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine on oluliseks sisendiks väike- ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse meetmete välja töötamiseks. 4.2.7. JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE Jäätmekäitluse korraldamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada riiklikud eesmärgid, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekäitlus peab olema korraldatud ajakohaselt, uudselt, kaasavalt ning lähtuma ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtetest. Viieastmelises jäätmehierarhias – ehk vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlusse võtmine, muu taaskasutamine ja kõrvaldamine – on eelistatuim jäätmetekke vältimine. Kus see on võimatu, tuleb tekkinud jäätmeid kasutada ressursina. Seetõttu on oluline tõsta ringlussevõtu võimekust ja tagada ohutu materjaliringlus. Eriti oluline on teisese toorme kvaliteet, mistõttu tuleb saavutada kõrge materjalide liigiti kogumise ja käitlemise määr. Tõhus liigiti kogumine ja ringlussevõtt soodustavad jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimismudeleid, vähendades esmase toorme ja suurendades teisese toorme kasutust. Niisiis ühelt poolt tuleb soodustada jäätmekäitluse arengut, et jäätmed uuesti ressursiks muutuks. Teisalt tuleb arendada sellist ettevõtlust, mis tekitataks vähem jäätmeid oma tootmises ja looks olemasolevast toormest rohkem väärtust. Hea jäätmekäitluse korraldus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse väärtuslikke ressursse, välditakse keskkonnasaastet, panustatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ja ennetatakse terviseprobleeme. Jäätmekäitluse valdkond puudutab igaüht, nii üksikisikut, ettevõtet kui ka ametnikku. Jäätmehoolduse, sh jäätmekäitluse valdkond hõlmab nii riigi kui omavalitsuste ülesandeid, tootjavastutusorganisatsioonide tööd, pakendiettevõtjaid, jäätmekäitlejaid ja -vedajaid. Jäätmevaldkond on seotud nii materjalide omaduste ning ringlussevõetavusega, kuid samal ajal logistika ja tootedisainiga. Seetõttu panustab tõhus ja toimiv jäätmekäitluse korraldamine ühtviisi nii ringmajanduse, kliima kui ka elurikkuse valdkonda. Jäätmehoolduse korraldamist reguleeritakse läbi Riigi jäätmekava. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine on igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. Jäätmetekke vältimise raames tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid, tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti. Jäätmekorraldus lähtub jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui ressurssi on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil taaskasutamist, et võimalikult vähe ladestada jäätmeid prügilasse. Jäätmetest toormena väärtuse loomine asendab toormaterjali kasutuselevõttu. MÕÕDIK ALGTASE SIHTTASE Jäätmeteke inimese kohta (va põlevkivijäätmed) 4151 kg/in (2020) 4000 kg/in (2030) Olmejäätmete ringlussevõtt 29% (2020) 60% (2030) Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Loome ja rakendame jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi ning tagame süsteemse järelevalve. 22 Tegevuste planeerimisel tuleb juhinduda jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kui jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Tekkinud jäätmeid ressursina kasutades on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Lisaks jäätmehierarhia põhimõtete rakendamisele töötame välja uusi meetmeid pikaajaliste muutuste juurutamiseks. Jäätmehierarhiast lähtuvaid tegevusi peab toetama neid põhimõtteid võimaldav jäätmevaldkonna õigusraamistik ning oluline on ka järelevalve tagamine. Vajalik on luua süsteemse ja tõhusa järelevalve kontseptsioon. 2. Digitaliseerime jäätmevaldkonna ning tagame andmete kvaliteedi, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse. Oluline on arendada andmehaldust, et see toimuks reaalajamajanduse põhimõtete alusel ning võimaldaks langetada poliitikaotsuseid. Andmete esitamine peab olema kvaliteetne ja õigeaegne ning on oluline, et riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmed on usaldusväärsed. Tähtis on avaandmete kättesaadavus, mille alusel saavad ettevõtted luua uusi ringmajanduse ärimudeleid. 4.2.8. MULLAD Mullavaldkonna juhtimise peamine eesmärk on säilitada ja taastada muldade hea seisund, et hoida elurikkust ja tagada mulla pakutavad ühiskonnale vajalikud hüved, nagu toit, toimiv toitaineringe, viljakas ja elurikas looduskeskkond. Muld on oluline ökosüsteem, mis oma elurikkusega pakub looduse hüvesid, olles toidu, energia ja to oraine tootmise meediumiks ning tagades hüvesid nagu süsiniku sidumine, veetaseme reguleerimine. sealhulgas põudade ja üleujutuste reguleerimine, vee puhastamine, eluks vajalike toitainete kättesaadavuse reguleerimine, kahjuritõrje ja vaba aja veetmise võimalused. Heas seisundis muld on planeedi maismaaosa suurim süsinikureservuaar. Mullas toimub vee-, süsiniku- ja toitainete ringe ning see suudab lagundada ja filtreerida saasteaineid. Seega panustab muldade kestlikum majandamine ka laiemalt ökosüsteemide ja rahvatervise kaitsesse. Mullas leidub rohkem kui 25% kogu planeedi elurikkusest. Muldade head seisundit võib vaadata seega kui elutähtsat hüve. Muld ja sellega seotud keskkond pakub seega olulisi lahendusi praeguse aja globaalsete väljakutsete ja kriiside tarvis. Mullale kui taastumatule ja meie eluks asendamatuid ökosüsteemide teenuseid tagavale ressursile ei ole Euroopas ega ka Eestis seni piisavalt tähelepanu pööratud. Mullatemaatikat Eestis käsitleb mõnevõrra Maapõueseadus, mis jõustus 01.01.2017 ja on kooskõlas Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega, kuid keskset strateegiat ja õiguslikku raami mulla ja maahõive koosmõjus käsitlemiseks ei ole. Muld on primaarsektori maakasutajate peamine vara, mille tervisest ja heast seisundist nad otseselt sõltuvad. Seetõttu on mulla kaitse ja heaperemehelik kasutamine esmatähtis kõigile põllumajandustootjatele ja metsaomanikele. Eestis juba 1983. aastast alates teostatud süstemaatilist põhjalikku mullaseiret, mis annab hea ülevaate mulla füüsikalis-keemiliste parameetrite seisundist ja ajalistest muutustest. Alates 1957. aastast on läbi viidud mastaapset muldade agrokeemilist seiret, mille eesmärgiks on koostada põllumeestele väetustarbekaardid ja nende järgi optimeerida väetamist. Põllumuldade seire ei kata küll tervet Eestit, kuid uurimise all on enam levinud mullatüübid koos erinevate veerežiimidega. Metsamuldade seire lähtub ICP Forest põhimõtetest5. Ebapiisav ja ebastabiilne eelarve ei ole samas võimaldanud seni laiendada mullaseire programmi tasemele, mis lubaks teha üldistust Eesti muldade seisundist, jälgida nii põllu, metsa- ja looduslike rohumaade muldade trende ning anda seeläbi sisendinfot keskkonnaalasteks otsusteks. Mullavaldkonna eesmärk aastaks 2030 on Eestis ellu rakendada sidus keskkonnakasutuse, maakasutuse ja sotsiaal-majanduslikke vajadusi arvestav lähenemine, mis tagab muldade hea seisundi säilimise ja muldade elutähtsate teenuste pakkumise. 5 International Co-operative Programme on Assessment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests (ICP) http://icp-forests.net/ 23 Mullavaldkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Sätestame mulla definitsiooni Vajalik on kokku leppida mulla definitsioon, et tagada käsitluse arusaadavus ja ulatus. Sõltuvalt valdkonnas on näiteks kasutatud mõisteid pinnas ja muld vaheldumisi, aga nii regulatsiooni kui ka poliitikakujunduse jaoks vajalik, et mõiste oleks täpne ja piiritletud. 2. Kujundame mullavaldkonnas keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva käsitluse 2030. aasta eesmärgi täitmiseks on vajalik see, et muldade tähtsus oleks riiklikult teadvustatud ja muldade panust ühiskonda ja keskkonda arvestatud. Muldade kasutust mõjutavad nii majandamispraktikad põllumajanduses ja metsanduses kui ka see, missugune on riiklik maahõive ja kas selle läbi viiakse kasutusest välja väärtuslikku mulda. Vajalik on terviklik maakasutuspoliitika. 3. Lepime kokku maakasutuse hierarhia Maakasutuse juhtimiseks on vajalik leppida kokku selle hierarhia ehk mis põhimõtetest maa hõivamisel lähtutakse. See vajadus tuleb ka 2023. a avalikustatava mullatervise direktiivi kaudu. 4. Täpsustame ja arendame mullaseiret Mullavaldkonna seire alarahastuse tõttu on terviklik ülevaade muldade heast seisundist puudulik. Edaspidi tuleb täpsustada, mis andmeid peab riik mullaseire seisukohast tähtsaimaks ehk mis peaks olema uuenenud mullaseire allprogrammi eesmärk. Oluline on välja selgitada, mis on vastavate eesmärkide täitmiseks vajalikud seiratavad näitajad ning analüüsida, kuidas peaks ja oleks võimalik seirevõrku laiendada. Mullavaldkonna indikaatorite ühtse lähenemise kujundamine on EL tasandil veel töös. Eestis katab mullaga seotud näitajaid riikliku keskkonnaseire mullavaldkonna alamprogramm. Tulevikus näeme, et muldade puhul tuleks seada sihid: 1. Heas seisundis muldade osatähtsusele; 2. Muldade kasutamist mõjutavale maa netohõivele. Mõlema osas sätestab 2023. a avalikustatav mullatervise direktiiv riikidele siduvad kohustused. KESKKONNAVALDKONNA ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED 4.3.1. KESKKONNATEADLIKKUS JA -HARIDUS Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna ülesandeks on kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse kujundamine sh mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine. Valdkonna eesmärgiks on erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning elanike keskkonnateadlikkus järjepidevalt; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Keskkonnaprobleemide põhjused on reeglina ühiskonnas ja seetõttu on oluline, et kõigis ühiskonnaelu valdkondades ning igal tasandil – riik, omavalitsus, ettevõtja, üksikisik – juurduks keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine. Keskkonnateadlikkus on inimese ja keskkonna vahelise suhte ja vastastikuse mõju mõistmine ning valmisolek neid oma tegevuses arvestada; keskkonnateadlik inimene lähtub oma otsustes teaduslikult tõendatud seisukohtadest ja asjakohasest keskkonnainfost. Keskkonnateemade mõistmine eeldab teaduspõhist arusaama keerukatest protsessidest. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu loodusteadusliku ja keskkonnaalase kirjaoskuse kujundamisele nii haridussüsteemis, kui ka elanikkonna väga erinevates sihtrühmades. Keskkonnateadlikkuse valdkonnas käsitleme kolme suuremat alateemat: 24  1. Keskkonnateadlikkus ühiskonnas – keskendub tähendusliku, aja- ja asjakohase keskkonnainfo kättesaadavusele, keskkonnahoidlike hoiakute ja käitumisviiside kujundamisele sh mitmekesiste temaatiliste kampaaniate korraldamisele ning võimaluste loomisele keskkonnahoidlikuks käitumiseks. 2. Keskkonnateadlikkuse edendamine haridusasutustes koostöös keskkonnahariduskeskustega – keskendub formaalharidusele ning formaal- ja mitteformaalhariduse koostööle sh temaatiliste info- ja õppematerjalide koostamisele, õpetajate täiendkoolituste korraldamisele, õppekava toetavate keskkonnaharidusprogrammide loomisele erinevatele haridusastmetele, õppeprogrammidel osalemiseks vajaliku rahastamissüsteemi arendamisele ning haridusasutuste koostööprojektide toetamisele jne. 3. Mitteformaalse keskkonnahariduse korraldus – keskendub keskkonnahariduskeskuste võrgustiku arendamisele: kvaliteedisüsteemi loomisele ja rakendamisele, jätkusuutliku rahastamismudeli väljatöötamisele, keskkonnahariduskeskuste töötajate täiendkoolituste korraldamisele ning võrgustiku koostööprojektide toetamisele. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Keskkonnateadlik mõtteviis ja käitumine on saanud normiks kõigis eluvaldkondades. Eesti elanikud tegutsevad erinevates rollides keskkonnahoidlikult. Keskkonnateadliku mõtteviisi all mõistame antud kontekstis inimese ja keskkonna vaheliste suhete ja vastastikuse mõju mõistmist, oskust seda oma hoiakutes väljendada ning valmisolekut nendega oma otsustes ja tegevuses arvestada. Keskkonnateadlik inimene lähtub oma valikutes teaduslikult tõendatud seisukohtadest ja asjakohasest keskkonnainfost. Keskkonnateadlikuks käitumiseks peame tegutsemist, mis panustab planeedi jätkusuutlikkusse ning nende käitumiste vältimist, mis keskkonda kahjustavad. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Töötame välja ja viime ellu riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi. Programmi olulisteks tegevusteks on haridusasutuste, keskuste ja kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse lõimimine õppeainetesse ja huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste, noortekeskuste keskkonnasõbralik toimimine. 2. Toetame ja tunnustame avaliku sektori, ettevõtete ja üksikisikute tooteid, teenuseid ja tegevusi, mis loovad võimalusi keskkonnahoidlikuks käitumiseks. Kavandame ja viime ellu keskkonnateemasid käsitlevaid kampaaniaid. Loome keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskuse, mis koordineerib ja korraldab valdkondlikke tegevusi ja erinevate osapoolte koostööd. 4.3.2. MAATOIMINGUTE KORRALDAMINE Maatoimingud on maaga seotud tehingud ja maakorraldustoimingud, mille tulemusena muudetakse kinnisasja piire ja/või maaga seotud õiguseid, et tagada maa otstarbekam kasutamine ja majandamine. Maatoimingud tehakse maakatastris, kus kajastatakse ka maaomandi ruumiline ulatus ja maa kasutusega seotud andmed. Maatoiminguid tehakse muuhulgas planeeringute elluviimiseks, mille käigus võib olla vajadus maad avalikes huvides omandada ja ümber kruntida. Maakorraldustoiminguid tehakse järjest sagedamini maa majandamise tõhustamiseks, muutes maatükke kompaktsemaks ja ühtlasemaks. Maatoimingute korraldamisel on oluline arendada digitaalseid teenuseid nii, et maatoiminguteks vajalik kvaliteetne info oleks kiiresti kättesaadav ja taustal toimivad e-teenused toetavad kinnisvara käivet. Lisaks on maatoimingute korraldamisel oluline lihtsustada maakorralduse läbiviimise võimalusi, et muuta maaüksused neile kompaktsema ja ühtsema kuju andmise läbi otstarbekamalt majandatavaks, mis võimaldab tõhustada maa harimist jm ressursside kasutamist. Maaressursi, sh riigi maareservi on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, väärtustades maa perspektiivset kasutust planeerimisprotsessi käigus ning pöörates tähelepanu maa taaskasutusele 25 võtmisega seotud tegevustele maa-aladel, kus on tarvis likvideerida mittevajalikuks ja ohtlikuks muutunud ehitisi, et maa saaks suunata kasutusse uuel vajalikul otstarbel. Maatoimingute korraldamisel on oluline arvesse võtta, et maa on piiratud ressurss, mille väärtus ajas kasvab, seega kasvavad ka nõudmised maa ja sellega seotud info (piirid, väärtus, kasutusvõimalused ja – piirangud, maa omanikud ja kasutajad) ulatusele, kvaliteedile, kogumisele, kättesaadavusele ja kasutamisvõimalustele. Keskkonnamuutustega kohanemisel on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise, otstarbeka ja säästliku kasutamise ja ümberkorraldamise võtteid, et reageerida õigeaegselt, loovalt ja loodust säästvalt tekkivatele muutustele. Maakasutusega on võimalik suunata muutusi majanduses ja keskkonnas, mõjutada elurikkust, kliimat, rahvatervist, toetada ringmajandust. Pidurdatakse looduskeskkonna asendumist tehiskeskkonnaga ja soodustatakse olemasoleva asustuse tihendamist. Valdkonna prioriteediks on digitaalsete teenuste arendamine, sh maakatastritoimingute üleviimine täielikult elektroonilistele ja kasutaja vajadustele vastavatele teenustele. Maatoimingute korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika põhimõtetega. Maapoliitika on riiklike abinõude kompleks, mille eesmärk on tagada maa majanduslikult otstarbekas, kuid samas keskkonnasõbralik ja ühiskonnakeskne kasutus. Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkonnapoliitika eesmärkide ja huvigruppide vahel. Maapoliitika annab juhised vastuoluliste huvide lahendamiseks lähtudes riigi kui terviku huvidest. Maakasutust suunavad regulatsioonid on riikides väga erinevad tulenevalt erinevatest õigussüsteemidest ja ajaloolisest taustast. Eesti maakasutusega seotud regulatsioonid on loodud peale taasiseseisvumist erinevate valdkondade poolt ja ei moodusta terviklikult toimivat süsteemi. Põhitähelepanu on olnud maareformil. Ruumiline planeerimine toimub ja maatoiminguid tehakse sageli üksikotsuste kaupa, puudub tervikpilt erinevate valdkondade vajadustest ja kaalutluspõhimõtted konkureerivate huvide vahel otsustamiseks ja seetõttu on vajalik kokku leppida ühtsed maapoliitika põhimõtted ja sellest lähtuvalt korrastada seotud õiguslikud regulatsioonid. Maatoimingute valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted. Seirame maakasutuse muutuseid ning vähendame kokkulepitud osakaaludega ja ruumiliste planeeringutega kooskõlas mitteolevat maakasutust. Pidurdame looduskeskkonna asendumist tehiskeskkonnaga, soodustame olemasoleva asustuse tihendamist samal ajal arvestame elurikkuse ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavate rohealade vajadusega ning taastame kasutuseta maa looduslikus seisundis. Maapoliitika arvestab planeerimisseaduse ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega, üleriigilise planeeringuga, ehitatud keskkonna poliitikaga jt moodustades nendega ühtse terviku. Maakasutuse kokkulepped tehakse (piiride muutmine, hüvitamise kokkulepped) planeerimise protsess is, maatoimingud on üksnes tehniline tegevus kokkulepete fikseerimiseks. Erinevate valdkonnapoliitikatega maaomandile seatud piirangutele kehtestame selged põhimõtted ja meetmed maa väärtuse muutuse või negatiivse mõju hüvitamiseks maaomanikele ja kohalikule kogukonnale. Avaliku sektori tegevusega kaasnenud kinnisasja väärtuse suurenemisega võib kaasneda kinnisasja omanikule kohustus tagastada teenimata tulu avalikule sektorile (public value capture). Maa maksustamisega soodustatakse elukeskkonna kvaliteedi hoidmist ja väärtustamist ning maamaks soodustab planeeringutega kooskõlas olevatel ja sobivatel eesmärkidel maa sihtotstarbelist kasutamist. 26 Tagame, et riigil on ühtne avaliku sektori huve teeniv maareserv (maapank), mida valitsetakse kokkulepitud reeglite alusel. Riik omab terviklikku ja pikka vaadet avalikest huvidest riigimaadel ning on heaperemehelik maaomanik omades terviklikku ülevaadet oma maaportfellist, kus iga maaüksuse vajalikkus on eesmärgistatud ja kulud selle korrashoiuks planeeritud. 2. Kodifitseerime maatoimingute õigusaktid, rakendame õigusakte ning arendame maatoimingute eest vastutavaid asutusi terviklikult. Vaatame üle olemasoleva ning vajadusel töötame välja uue õigusliku regulatsiooni, mis toetab maapoliitika rakendamist ning maatoimingute tegemist. Ühtlustame ja standardiseerime maakasutuse otstarbed maakatastris ja planeeringutes maakasutuse selgemaks suunamiseks. Tagame, et riigi ja kohalike omavalitsuste vahelised maatoimingud on lihtsad ja tehtavad võimalikult väikese ressursikuluga. Kaalume pikemas perspektiivis maatoimingute kompetentsikeskus(t)e arendamist ja vajadusel vastutusvaldkonna laiendamist ruumiloome ning planeerimis- ja ehitusvaldkonna tegevustele nii nõustamise kui ruumiandmetega seonduvas, aga ka vastavate infosüsteemide arenduste osas. Samuti pakume teenuseid teistele riigiasutusele ja kohalikele omavalitsustele. 3. Viime maatoimingud ellu lihtsalt, kiirelt ja säästlikult digitaalsete maakorraldustoimingute kaudu. Koondame maa ja kinnisvaraga seotud andmed, regulatsioonid, tööprotsessid ja infosüsteemi teenused ühtseks maatoimingute platvormiks, mille keskne andmekogu on maakataster. Lisaks kogume maatükkide iseloomustavaid andmeid süstemaatiliselt ja seotult Eesti topograafia andmekoguga, tagades asukoha andmete sünkroonsuse mõlemas andmekogus. Maatoimingu platvormi teenused ja andmed ning andmevahetus teiste omandit määratlevate andmekogudega (sh kinnistusraamat ja planeeringute register), loovad aluse kvaliteetsele ja tõhusale tööriistakogule maaga seotud ruumiliste toimingute tegemiseks. Edendame digitaalsete maakorraldustoimingute kasutamist, et need oleksid tavapäraseks viisiks maakasutuskokkulepete tegemisel planeeringute elluviimisel ning tagame, et maakorralduse protsessi juhib maaomanik. 4.3.3. RUUMIANDMETE TAGAMINE Ruumiandmete tagamine hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist teenuste abil. Ruumiandmed on näiteks kaardid, ortofotod, kõrgusandmed, satelliitseire tulemused, maaüksuste piirid, aadressid, loodus- ja ehitatud keskkonna objektide andmed. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks ristkasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Ruumiandmetega on seotud ühiskonna kõik valdkonnad (sh kõik Eesti 2035 ja KEVAD valdkonnad). Kvaliteetsete digitaalsete ruumiandmete ja seonduvate teenuste olemasolu on Eesti looduskeskkonna, riigi, rahva, kultuuri ja majanduse jätkusuutlikkuse ning sise- ja välisturvalisuse, aga ka strateegilise julgeoleku küsimus. Asukohainfo, kaardid ning ruumiandmeteenused loovad seosed kõigi geograafilises ruumis olevate objektide, nende hetkeolukorra, mineviku ja tõenäoliste tulevikusündmustega. Ruumiandmete tulevikusuund on kvaliteetsete ja lisaandmetega rikastatud ruumiandmete ristkasutatavuse tagamine, sh 3D-andmestiku loomine ja jagamine. Eesti tegevust ruumiandmete tagamisel raamistab INSPIRE direktiiv. 2021. a lõpuks on Eestis INSPIRE raames kirjeldatud 87 andmekogu 113 ruumiandmeteenust, kuid teenused vajavad kaasajastamist. Tulevikus lisandub teenuseid juurde. 31 andmestiku puhul on teada teabevaldaja, kuid kättesaadavaks tehakse need peale andmete korrastamist. 62 andmestiku puhul ei ole hetkel teabevaldajat, kellel oleks andmehõive protsess korraldatud või pole andmehõive koordineeritud ühetaoliselt (nt mõned kohalike omavalitsuste valduses olevad andmed). Ruumiandmete tagamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. 27 Ruumiandmed on asjakohased, ajakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsete e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad, aitavad hoida Eesti pärandit, kultuuri, keskkonda, julgeolekut ja turvalisust ning parandada riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõimet. Ruumiandmed on tagatud piisava infrastruktuuriga, toimib ristkasutus andmebaaside vahel. Kolmemõõtmelised ruumiandmed ja satelliitseireandmed toetavad Eesti riigi ja inimeste tegevusi nende ruumiliste aspektide kirjeldamisel, analüüsimisel, visualiseerimisel, jätkusuutliku ühiskonna ehitamisel ja strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ruumiandmete valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030: 1. Hõivame, töötleme, analüüsime ja avalikustame ruumiandmeid ning arendame aja- ja asjakohaseid ruumiandmeteenuseid, sh rakendame 3D- ja tehisintellekti lahendusi. Igal tasandil otsustusprotsessidesse ruumiandmete oskusliku kasutamise integreerimine. Selleks uuendatakse ruumiandmete hõivamise süsteem ja luuakse kasutajate ootuste kohased teenused, mis toetavad digiväelist ühiskonda. Rakendatakse kolmemõõtmeliste andmete ja teenuste ning tehisintellekti lahendused, kratid. Kasutajate koolitamine on pidev. 2. Tagame ruumiandmete kui avaandmete koostoimelisuse ja leitavuse, sh Eesti geoportaali ruumiandmete kataloogi kaudu. Nii INSPIRE direktiiviga nõutud kui ka siseriiklike andmestike info koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, kust on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Kataloogi ning avaandmete portaali vahel toimib andmevahetus. INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel. 3. Kesksete lahenduste rakendamine avaliku sektori arendustes aluskaarditeenuse, asukohaotsingu ja kaardiakna osas. Nii aluskaardid kui ka aadressiandmed hoitakse jooksvalt ajakohasena ja aluskaarditeenuseid kujundatakse ning arendatakse järjepidevalt tuginedes kasutajate vajadustele. Lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luuakse ka kolmemõõtmelised kaarditeenused. Riiklikud aluskaardid ja In-ADS lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI - point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem. 4.3.4. KESKKONNAKORRALDUS Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse selle jaoks, et tagada otsustajate poolt (tarbija, tootja, poliitikakujundaja jt) tegevuste keskkonnamõju teadlik kaalutlemine, väiksema keskkonnamõjuga otsuse soodustamine, leevendamismeetmete kasutuselevõtt ja olulise mõju vältimine, keskkonnamõju hüvitamine, tegevuste ohtlikkuse vähenemine ja keskkonnakestlike tehnoloogiate levik, teave keskkonnaseisundist ja keskkonnahoidlikkust tõstvate meetmete kasutuselevõtt, kas läbi vabatahtlike meetmete või läbi finantsotsuste. Keskkonnakorralduslikud meetmed on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise kiirendamiseks. Neid rakendatakse vastavalt probleemi ulatusele ja mõjutatavale osapoolele, kas vabatahtlikult või läbi regulatsiooni. Näiteks võib teatud olukorras olla rangest piirangust tõhusam majanduslike raamide seadmine nii, et need soodustaksid keskkonnakestlikke muutusi, aga teisel juhul on keskkonnarisk nii kõrge, et piirid peavad olema ette antud läbi piirnormide. Keskkonnakorralduse suuna põhieesmärk ongi edendada igasuguste kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamist, selles suunas otsustamist ja teadlikku keskkonnakaalutlust oma tegevustes. Keskkonnakorralduse valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: 28 Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse kui tööriistakasti, et tagada hea keskkonnaseisundi ja tõhusa keskkonnakasutuse jaoks vajalik raam ning tuua sidusalt kokku majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused. Ühiskonna keskkonnakasutus on korraldatud nii, et igas keskkonda mõjutavas otsustamise etapis on hinnatud selle keskkonnamõju ning seda teadlikult ennetatakse või mõju on leevendatud ja kontrollitud. Riiklik raamistik toetab seda nii majanduslike, keskkonnaalaste kui ka sotsiaalmajanduslike motivaatorite abil, mis on omavahel sidusad. Kasutatakse õigeid instrumente õiges kohas ehk süsteem on tasakaalus nii piiritlevate, edendavate kui ka vabatahtlike meetmete vahel. Keskkonnakorralduse valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Arendame KMH/KSH protsesside tõhusust ja korrastame õigusruumi. Arendame KMH/KSH protsesse nii, et nende menetlus tagaks roheüleminekuks vajalike arenduste elluviimise keskkonnakestlikult ja majanduslike vajadustega kooskõlas. Uuendame hindamise elemente vastavalt roheülemineku kesksetele suundadele ning optimeerime menetlust vastavalt riskidele. 2. Rakendame keskkonnakasutuse reguleerimise raamistiku terviklikku lähenemist. Viime ellu reformi keskkonnaseires, mis tähendab olemasolevate protsesside läbimõtestamist ja uute protsesside sissetöötamist, et tagada eri kvaliteediga ja eri osapoolte kogutud andmestike kokkutoomine ning kasutamine keskkonnaseisundist tervikülevaate saamiseks, arvestades samal ajal ka valdkondlike spetsiifiliste andmevajadustega. Ühildame mõjusalt KMH/KSH, keskkonnakaitselubade süsteemi, ressursside sisend-väljund seoste ning keskkonnamõjude hindamise ja reguleerimise, sh ohutu materjaliringluse tagamiseks, ja keskkonnaseire. Võtame tegevustes ja otsustes läbivalt kasutusele ohutu materjaliringluse põhimõtted ning kestliku ja rohelise kemikaalipoliitika. Toote olelusringiga seotud otsused teeme ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. 3. Loome õigusraami, mille kaudu arendatakse edasi keskkonnakestlikkust toetavat tarbimise, tootmise ja rahastamise mudelit ning töötatakse välja rohepesu kaitsemehhanismid. Töötame välja uue ja roheülemineku jaoks toimiva majandusliku raamistiku, mis suunab otsustajaid, tootjaid ja tarbijaid eelistama keskkonnakestlikke tegevusi ja tagab "keskkonnakasutaja maksab" printsiibi toimimise. Tagame keskkonnavaldkonna jätkusuutliku rahastamise ja kiirendame läbi selle riigi ja erasektori koostöös roheüleminekuks vajalikke tegevusi, jätmata selleks vähem valmistunud osapooli maha ja tagame turutõrgete lahendamise. Soodustame kapitalivoogude liikumist keskkonnakestlikesse tegevustesse ja sidustame riiklikud ja sektoriaalsed vajadused, et kestliku rahastuse algatusi kõige tulemuslikumalt kasutusele võtta. Tagame, et roheväited oleksid sisulised ja need ei moonutaks konkurentsi ning õigusraam oleks selleks terviklik. 4. Muudame keskkonnaseire seadust ja selle alamakte eesmärgiga üle vaadata riigi keskkonnaseire ulatus, korraldus ja andmekogumise põhimõtted. Toome keskkonnaseire ja andmekorje meetmed kokku selliselt, et oleksid tagatud riigile vajalikud andmed otsustamiseks, trendide hindamiseks, raporteerimiseks, avalikkuse teavitamiseks ning kasutatud digitaalsed lahendused. 4.3.5. SEIRE Keskkonnaseire seaduse järgi on keskkonnaseire looduskeskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. Looduskeskkonna seire jaguneb riiklikuks keskkonnaseireks, kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseireks ja vabatahtlikuks keskkonnaseireks. Oluline on keskkonnakaitses ka loapõhine ettevõtja seire, mis aitab säilitada ja kontrollida elukeskkonna säilimist ja mida Keskkonnaseire seadus ei reguleeri. Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade Eesti keskkonnaseisundist ja selle muutustest, tagada õiguspõhine keskkonnaseisundi seirekohustuste täitmine ja anda sisendit erinevate tegevus-, arengu- ja korralduskavade mõju hindamiseks 29 keskkonnaseisundi muutustele. On rida valdkondlikke tegevusi, mida reguleerivad õigusaktid puudutavad ka keskkonnaseisundi seiretegevusi, nt tulemuste võrreldavuse tagamiseks ühtsete analüüsimeetodite kasutamine teiste seiretegevustega nagu saastatuse likvideerimise seire, VMK veeseire jne. Riikliku seire andmed on üheks sisendiks rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Kuigi Eesti keskkonnaseisund on üldiselt hea, on ka meil jätkuvalt probleeme transpordist lähtuva saaste kaugkande ja selle vähendamisega, looduse mitmekesisuse säilimise ja veekogude kaitsega. Õigesti kavandatud ja süsteemne pikaajaline elukeskkonna seisundi seire võimaldab hinnata ka keskkonnainvesteeringute tulemuslikkust ja mõju ajas. Keskkonnaseire andmed kogutakse keskkonnaseire andmekogusse KESE, mis on seotud andmekoguga EELIS ja e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF. Eraldi on ettevõtete loapõhiste andmete infosüsteem KOTKAS, mis praegu ei ole otseselt seotud KESE andmekoguga ja teised ühel või teisel viisil keskkonnaseirega seostuvad andmekogud. Eesmärk aastani 2030 koos lühikese selgitusega Seoses järjest suureneva ja laiema keskkonnaandmete vajadusega otsuste tegemisel tuleb laiendada seireandmete kogumist ja kasutamist nii KeMi haldusalas kui ka koostöös teiste asutustega. Mis tähendab keskkonnaseire seaduse käsitluse, ulatuse ja mõju laiendamist. Ehk seadus ei peaks käsitlema ainult keskkonnaseisundi seire korraldust. Keskkonnaseisundi seiret tehakse ja tulemusi hinnatakse teaduslike teadmiste põhiselt. Sellest tuleb lähtuda nii seirevõrgu rajamisel, seireobjektide ja parameetrite valikul kui ka seiremeetodite ja metoodikate uuendamisel ja kasutamisel. Seire valdkonna olulisemad tegevussuunad aastani 2030: 1. Koostatakse seire andmeallikate/andmekogude analüüs valdkondade kaupa, arvestades muutuvaid vajadusi keskkonnapoliitika suundades (nt elustiku mitmekesisuse kaitse, kliimamuutustega kohanemine, mikroprügi, kiirmeetodid saaste kontrolliks, kemikaalide jälgimine jne). Arvestatakse Euroopa üldiseid suundumusi ja naaberriikide kogemusi keskkonnateemade käsitlemisel keskkonnaseire osas. 2. Kaardistatakse olulised meetodid/metoodikad vastavalt keskkonnaministri määrusele „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ nr 3 allprogrammide lõikes aineringe põhiliste valdkondade jaoks nagu vesi, õhk ja muld ning elurikkus. Loetletud ja olulised meetodid /metoodikad peavad olema rahvusvaheliselt tunnustatud või standardsed. 3. Analüüsitakse võimalusi uudsete seiremeetodite ja -metoodikate kasutamiseks nii seires kui analüüsis koos IT lahendustega andmekasutuses ja erinevate koostöövormidega, et keskkonnaseisundit paremini hinnata, seejuures kulusid mitte suurendades. 4. Käsitletakse uusi meetodeid ja metoodikaid eesmärgiga saavutada ühtne käsitlus erinevate allprogrammide lõikes, kasutades sarnaseid metoodikaid seires või laborianalüüside ühtlustamisel erinevate programmide raames. 5. täpsustatakse käsitletud valdkonna andmete koosseisu ja kvaliteedinäitajaid, kus kasutatakse uusi metoodilisi lähenemisi näitajate ajalise ja ruumilise katvuse võtmes. Analüüsitakse seire allprogrammide seirejaamade ja –alade ning kohtade paigutuse põhimõtteid ja kasutust (nt elurikkuse seire, välisõhu seire, pinnavee seire jm). Arvestada tuleks nii seire metoodiliste aluste kui ka seirejaamade paiknemise võrgustikku, et välja pakkuda seirevõrgustiku optimeerimise lahendusi. 6. Tehakse ettepanekud keskkonnaseire seaduse reguleerimise ulatuse muutmiseks, et tagada piisav andmehulk keskkonnaandmete laiemaks kasutamiseks avalikkusele kättesaadavalt ja inimeste käitumisharjumuste keskkonnasäästlikumaks muutmisel. 30  ARENGUKAVAGA SEOTUD STRATEEGILISED DOKUMENDID Seni on keskkonnavaldkonna katusdokumendiks olnud 2007. aastal koostatud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“, mis ei käsitle kõiki keskkonnavaldkonna jaoks täna aktuaalseid tegevussuundi, st kogu riigi strateegilise planeerimise tulemusvaldkonda „Keskkond“. Lisaks keskkonnastrateegiale on koostatud mitmeid erineva detailsusastmega kitsamaid valdkondlikke strateegilisi arengudokumente. Need dokumendid on kinnitatud eri juhtimistasanditel ning ei ole kõik kooskõlas riigi strateegilise planeerimise tasandite ega määruse nõuetega. Mitmete Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegiliste arengudokumentide (nt riigi jäätmekava, veemajanduskavad jt) koostamine on kohustuslik tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja ELi direktiividest ning lisaks valdkonna arengu kavandamisele vajalik neist tulenevate nõuete täitmiseks. 10.01.2019 otsustas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 15 kiita heaks eraldiseisva valdkonna arengukavana „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise, mis panustab samuti tulemusvaldkonda „Keskkond“. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel on paralleelsest protsessist saadud tulem arvesse võetud ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse siin arengukavas põgusalt kooskõlas arengukavaga „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab lisaks oma tegevusega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, mille keskseks planeerimise aluseks on valdkondlik arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ning mida viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu. Seetõttu jääb see valdkond (kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine) koostatavast keskkonnavaldkonna arengukavast välja. Arengukava koostamisel on lähtutud nii üleriigilises strateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest sihtidest, Euroopa Liidu eesmärkidest kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest. Keskkonnapoliitika mõjutab paljusid teisi poliitikavaldkondi ja nende arengut, mis tulemusvaldkonna arengukava kontekstis tähendab, et keskkonnavaldkonna arengukavas planeeritav mõjutab suuremal või vähemal määral ka teisi tulemusvaldkondi ja nende arengut. KEVADe on tihedamalt seotud tulemusvaldkondadega „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“ ja „Infoühiskond“. 31  ARENGUKAVA JUHTIMINE Arengukava viiakse ellu Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmiga. Programmis kajastatakse meetmeid, tegevusi ja olulisemaid teenuseid ning neis tuleb tagada kooskõla arengukavaga ehk programmis kirjeldatud tegevused peavad panustama arengukavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisesse. Arengukava iga alapeatüki alguses on toodud indikaatorid ja sihttasemed, mille saavutamist/elluviimist hinnatakse vähemalt kaks korda arengukava kestel. Vahehindamistes analüüsitakse muu hulgas seda, kas programmis kavandatu on piisav arengukava eesmärkide saavutamiseks ja kas arengukava sekkumised on kohased või vajavad ümberhindamist. Hindamise järel tehakse vajaduse korral muudatused arengukavasse. Arengukava täitmise kohta antakse jooksvalt aru iga-aastase tulemusvaldkonna aruandluse raames. Arengukava elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium ja seda toetab arengukava juhtkomisjon, kuhu kuuluvad asjakohased esindajad nii avalikust kui ka erasektorist (sh kolmandast) ja kes koguneb vähemalt kord aastas enne riigi eelarvestrateegia arutelusid, et muu hulgas teha tulemusaruande põhjal soovitusi programmi ja ka arengukava muudatusteks. Ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele. Ettepanekud tuginevad arengukava alusel elluviidavatele programmi seirearuannetele ja arengukava vahehindamistele. 32  ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS (AASTATE LÕIKES) Arengukava tegevusi rahastatakse riigieelarvelisest ja välisvahenditest. Raha eraldamist on täpsustatud riigieelarvestrateegias esitatud keskkonna tulemusvaldkonna ja arengukava programmi ulatuses. Lisaks riigieelarvele aitavad arengukava eesmärkide saavutamisele oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist laekuvad vahendid, EL 2021-2027 finantsperioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendid (sh Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond), Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahendid, EL finantsinstrumendi LIFE programmi vahendid, Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide vahendid jm. Arengukava maksumuse prognoosis nimetatud kulude summa ei pruugi katta kogu arenguvajadust ning on ligikaudne ja arvestab 2027+ prognoosis 2023-2026 mahtudega. Tuludes kajastuvad omatulud, saadav välisabi ja riiklik kaasfinantseering ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist saadud vahendid meetmete rakendamiseks. Detailne ja projektipõhine eelarve koostatakse programmi raames, kus tehakse sihtide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning EL vahendite kasutusvõimalustest ja –piirangutest. (MILJONITES 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU EURODES) 2023- 2030 TULUD 87,5 66,5 60,2 53,5 48,3 35,3 14,8 14,8 380,9 KULU JA 232,3 213,1 215,5 185,2 188,9 192,7 196,5 200,5 1624,6 INVESTEERINGUD 33 LISAD: SEOSED RAHVUSVAHELISTE JA SISERIIKLIKE ARENGUDOKUMENTIDEGA EUROOPA LIIDU JA RAHVUSVAHELISED DOKUMENDID ÜRO SÄÄSTVA ARENGU TEGEVUSKAVA AASTAKS 2030 – ÜRO liikmesriikide poolt 2015. aastal vastu võetud arengudokument, mis sõnastab 17. eesmärki planeedi kestlikuks arenguks. EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE – Kokkuleppe eesmärgiks on saavutada Euroopa Liidus kestlik majandus ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Tegevuskava hõlmab kõiki majandussektoreid (nt transport, energeetika, põllumajandus ja ehitus). Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas tagada kaasav ja õiglane üleminek. PARIISI KLIIMALEPE – Ülemaailmne kliimalepe hoidmaks kliimamuutusi kontrolli all. Leppe eesmärgiks on tagada, et maa keskmine temperatuur jääks tuntavalt alla 2°C, ning parimal juhul 1,5°C ligidale võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse (u 1850) ajaga. Kliimalepe sõnastab Euroopa Liidu ja Eesti peamised eesmärgid aastaks 2030 ja 2050. ÜRO KLIIMAMUUTUSTE RAAMKONVENTSIOON – 1994. aastal jõustunud kokkulepe, millega on liitunud 197 riiki. Konventsiooni eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris, et ära hoida ohtlik mõju kliimale. EL-I RINGMAJANDUSE UUS TEGEVUSKAVA – Ringmajanduse tegevuskava eesmärgiks on tagada puhtama, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema majandusega Euroopa. Tegevuskava hõlmab ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. EL-I ELURIKKUSE STRATEEGIA 2030 – Strateegia eesmärgiks on viia Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele, mis on kasulik loodusele, inimestele ja kliimale. EUROOPA LIIDU KLIIMASEADUS – Kliimaseadus on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, rõhutades riikide ühist koostööd nullheite saavutamisel, peamiselt läbi heitkoguste vähendamise, keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimise ja looduskeskkonna kaitsmise kaudu. EUROOPA LIIDU UUS METSASTRATEEGIA 2030 – Strateegia eesmärgiks on tagada kestlik metsamajandamine ja parandada sidusust poliitikavaldkondade vahel. Metsastrateegia on oluline instrument jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel poliitikavaldkondade vahel, eelkõige Euroopa Liidu tasandil. EUROOPA LIIDU VESINIKUSTRATEEGIA – Strateegia eesmärgiks on välja töötada taastuvate ja vähesesüsinikusisaldusega kütustele konkreetne terminoloogia ja definitsioon ning luua neile Euroopa- ülene sertifitseerimissüsteem. Strateegia juhindub rohelise kokkuleppe eesmärgist vähendada energiasüsteemide kasvuhoonegaaside heidet, mille arvele langeb praegu kogu kasvuhoonegaaside heitest Euroopa Liidus. EUROOPA LIIDU ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA STRATEEGIAKAVA 2023–2027 – Strateegiakava eesmärgiks on edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid. Plaanitakse panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Suund on säästval arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) jätkusuutlikul ja tõhusal majandamisel. 34 KLIIMAPAKETT FIT FOR 55 – Kliimapaketi eesmärgiks on vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. UNESCO BERLIINI KONVENsioon – 2021. aastal vastu võetud deklaratsioon, mille olulisteks põhimõteteks on keskkonnatemaatika lõimimine kõigi haridustasandite õppekavadesse ning elukestva õppe võimalustesse. UNECE SÄÄSTVAT ARENGUT TOETAVA HARIDUSE STRATEEGIA – Säästvat arengut toetava hariduse strateegia põhiteemadeks on keskkonnakaitse, loodusressursside kasutamine ning bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus ning nende teemade käsitlemine hariduses. PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE KONVENTSIOON – 1991. aastal vastu võetud konventsioon, mis seab kohustuse hinnatud teatud tegevuste piiriülest mõju varases planeerimisjärgus. Informeerimise ja kaasamise kohustuse kõigi planeeritavate suuremahuliste ja märkimisväärset soovimatut piiriülest keskkonnamõju omavate projektide mõjude hindamisel. HELSINKI KONVENTSIOON – Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon seab eesmärgiks Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamise. EUROOPA LIIDU LÄÄNEMERE STRATEEGIA – Strateegia peamiseks eesmärgiks on Läänemere seisundi parandamine, piirkonna ühendamine ja heaolu suurendamine. OECD POLIITIKASOOVITUSED MAAKASUTUSE STRATEEGILISEKS JUHTIMISEKS – 2017. aastal koostatud dokument soovitab suuremat paindlikkust toetamaks maakasutuse suunamise vastuvõtlikkust uutele väljakutsetele, fiskaalinstrumentide rohkemat kasutamist maakasutuse suunamiseks, eelkõige maakasutuse tihendamiseks, maakasutuspoliitika tihedamat sidumist teiste valdkondade poliitikatega: maksu-, transpordi-, põllumajandus-, energiapoliitikaga. UNECE POLIITIKASOOVITUSED KINNISVARATURU JÄTKUSUUTLIKKUSEKS - 2019. aastal välja antud poliitikadokumendis suunatakse riike harmoniseerima planeerimise ja kinnisvaraõiguse valdkondi, õiguslikke regulatsioone, infosüsteeme, suurendama kinnisvara väärtuse info ja hindamise läbipaistvust. POLIITIKA PÕHIALUSED MAAPÕUEPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 – Sõnastab Eesti pikaajalised eesmärgid maapõue valdkonnas, milleks on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 – Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. EESTI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED – KEVADega on seotud riigi energiajulgeolek ja valmisolek hädaolukordadeks. Oluline on elutähtsate teenuste ning toidu ja joogivee järjepidev, tõrgeteta ja kindel kättesaadavus ning ühiskonna ja üksikisikute võime nende teenuste katkemise korral teatud aja jooksu l iseseisvalt hakkama saada. Lisaks mõjutavad kliimamuutustest tulenevad mõjud (kliimapõgenikud, looduskatastroofid, reostused) riigi julgeolekukeskkonda. ARENGUKAVAD EESTI 2035 – KEVAD on seotud kõikide Eesti 2035 strateegiliste sihtidega. Strateegiliste sihtide saavutamiseks loodud teemavaldkondadest panustab KEVAD kõige enam Eesti 2035 strateegia keskkonna ja kliimaga seotud valdkondades, kus eesmärgiks on toetada ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõttu 35 ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekut; ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtmist; keskkonnahoidliku ja vastutustundlikku ettevõtluse soodustamist; ruumi planeerimist ja arendamist terviklikult ja kvaliteetselt vastavalt ühiskonna vajadustele, rahvastiku muutustele, tervise ja keskkonnahoiuga arvestatavalt. KEVAD aitab ellu viia Eesti 2035-ga kinnitatud riiklikku kliimaneutraalsuse eesmärki: - aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA 2030 – Eesmärkidest seostub KEVAD arengukava peamiselt põllumajandus- ja kalandusvaldkonnaga seotud keskkonnamõjude vähendamisega. KEVAD panustab arengukava raames elurikkuse, kliima, välisõhu, mulla ja veemajanduse valdkondades. Keskkonnaministeeriumi pädevuses on kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine. DIGIÜHISKONNA ARENGUKAVA 2030 – Digiriigi arendamisel valitakse võimalusel kõige kliima- ja keskkonnasäästlikumad lahendused. Need võimaldavad vähendada üleliigset loodusressursikulu (asendatakse paberkandjal infovahetuse või füüsiliselt kohale sõitmise vajadus, kasutatakse päikeseenergial töötavaid servereid). Digilahendused tõhustavad ka keskkonnaseiret. Lisaks võimaldavad need luua kiiremat analüüsivõimekust ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ja nendele reageerimist. Suurendatud infosüsteemide kaitse on oluline keskkonnainfo tagamisel. RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2030 – KEVAD arengukava on seotud peamiselt elu- ja looduskeskkonnast tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisega. Eraldi on rahvastiku tervise arengukava raames käsitletud keskkonnatervishoiu arengusuunda, mis on seotud ka keskkonnahoiuga. Oluliselt mõjutavad inimeste tervist keskkonnast tulenev välis- ja siseõhk, müra, joogivee kvaliteet ja kiirgus. Kõrge terviseriskiga inimestele avaldavad mõju kliimamuutustest tulenevad ilmastikutingimused (tormid, üleujutused, liiga kõrge või madal õhutemperatuur). TRANSPORDI JA LIIKUVUSE ARENGUKAVA 2030 – KEVAD on seotud transpordivaldkonnast tuleneva heitmekoguse ja keskkonnajälje vähendamisega. Transpordi ja liikuvuse arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine taristu arendamisel, eesmärgiga aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE, INNOVATSIOONI NING ETTEVÕTLUSE ARENGUKAVA 2035 – Teadus- ja arendustegevuse arengukava eesmärkidest seostub KEVADega kohalike ressursside väärindamine ning nutikate ja kestlikute energialahenduste kasutuselevõtt. Teadmussiire soodustab eri valdkondade teadmiste, tehnoloogiate ja ideede rakendust teistes valdkondades parandades seeläbi ka ühiskonna kohanemisvõimet globaalsete muutustega (nt kliimamuutused) toimetulekuks. Arengukaval on KEVADega ühisosa, mille siht on edendada uute innovatiivsete teaduspõhiste meetodite ja lahenduste leidmist, arendamist ja väljatöötamist, mis on vajalikud keskkonnavaldkonnas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 – KEVAD on seotud eelkõige rahvusvahelises koostöös. Välispoliitika arengukava seab alused Eesti toimimisest maailmatasandil, mistõttu lähtutakse keskkonnas tulenevatest muutustest, mis mõjutavad riike piiride üleselt (loodusõnnetustest, kliimamõjudest, reostustest ja bioloogilistest ohtudest). Kõige lähemalt on KEVAD seotud välismajanduspoliitika tugevdamise eesmärgiga. Olulisena nähakse Eesti ekspordi (jm majandusharude) suurendamist, mille seos keskkonnaga on eelkõige transpordivaldkonna kaudu. Sellega on seotud ka turismi edendamine. HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 – KEVAD on seotud koostööga keskkonnateadlikkuse tutvustamisel ja keskkonnaga seotud teemade tutvustamisel üldhariduse kaudu. Haridusvaldkond mõjutab oluliselt tulevaste spetsialistide ning ekspertide koolitamist, kes toetavad kliimamuutustest ning loodushoiuga seotud negatiivsete mõjude vähendamist ja soodustab uute tehnoloogiate kas utuselevõttu. Arengukava soodustab praktilist loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna ainete õpet üldhariduses. 36 NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2035 – Arengukava pöörab tähelepanu noorte osalusele ja teadlikkusele keskkonnateemades, lähitulevikus eesseisvad keerulised kliima- ja keskkonnavalikud mõjutavad noorte heaolu. Arengukaval on seos läbi noorte kaasarääkimise olulisuse tähtsustamisel läbi kodanikuliikumiste, omaalgatuste, kodanikuaktiivsuse toetamise, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimaküsimuste lahendamisel. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2030 – KEVAD on seotud arengukavas välja toodud kliimamuutustega kohanemisele ja nendega seotud riskide maandamisega. Arengukava raames planeeritakse suurendada ühiskonnas valmisolekut arvestamaks kliimamuutuste mõjuga (nt kõrbestumine, inimeste ränne) ning olla valmis äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks (nt üleujutused, tormid, tulekahjud) ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. RIIGIKAITSE ARENGUKAVA 2017-2026 – Arengukavaga on seotud julgeolekuohtude maandamine ja elutähtsate teenuste kestlikkus ning selle kaudu ka keskkonna (sh kliima) parema kaitse tagamine. Laiapindne riigikaitse, sealhulgas valmisolek võimalikeks hädaolukordadeks ja sõjalisteks ohtudeks on seotud kiirgusohutusega, elutähtsate teenuste toimivuse kaudu energiamajandusega, läbi selle kliimamuutustega ja keskkonnaressursside kasutusega. ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 – Arengukava on seotud KEVADega eelkõige kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkondade kaudu. Eesti energiamajanduse arengukava sõnastab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. Eesti energiamajanduse arengu visiooni tõstatab sektorite kaupa optimaalseimad lahendusteed. HEAOLU ARENGUKAVA 2016-2023 – KEVAD on seotud keskkonnast tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisega, mis toetavad inimeste Arengukavas arvestatakse infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõttu ning erihoolekandeasutuste reorganiseerimisel ja asutuste ehitamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega. METSANDUSE ARENGUKAVA 2030 – Arengukava peamiseks eesmärgiks on ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. KEVAD on seotud metsanduse peamiste väljakutsete ja arengute sõnastamisega. PÕLEVKIVI ARENGUKAVA 2016-2030 – KEVAD on seotud eelkõige põlevkivi sektoris toimuvate arengutega ning ressursi kestliku majandamisega. Põlevkivi arengukava eesmärgiks on toetada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmist ja negatiivse keskkonnamõju vähendamist, põlevkivialase haridus -ja teadustegevuse arendamist. EESTI RIIKLIK ENERGIA- JA KLIIMAKAVA 2030 – KEVAD on seotud peamiste Euroopa Liidus kokkulepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavate eesmärkidega, mida Eesti riik kavatseb saavutada. Kava riiklikeks eesmärkideks on vähendada CO2-heidet, tõsta energiatõhusust ja -julgeolekut, tõhustada energia siseturgu ning edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet antud valdkonnas. KULTUURI ARENGUKAVA 2021-2030 – KEVAD on seotud eelkõige läbi ruumiotsuste tegemise, kus järgitakse kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, hinnates kultuuripärandit ja luues heade ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. SIDUSA EESTI ARENGUKAVA 2021-2030 – KEVAD on seotud kliimamuutustest tuleneva rändesurve ja mitmekultuurilisuse suurenemise, mis toob kaasa vajaduse ühiskonna paremaks lõimimiseks. EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2030 – KEVAD on seotud läbi kehalist aktiivsust soodustav elukeskkonna tagamise. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning mitmekesine elurikkus soodustab inimeste aktiivset liikumist looduses. 37  VARASEMAD TULEMUS- JA MÕJUHINDAMISED NING OLULISEMAD UURINGUD Keskkonnavaldkonnas on läbi viidud erinevaid tulemus- ja mõjuhindamisi ning rakenduslikke uuringuid. Järgnev tabel annab ülevaate olulisematest hindamistest ja uuringutest, mille tulemuste ja järeldustega KEVADe koostamisel arvestati. LÄBIVAD TEEMAD Elurikkus ja maastikud Vt „Looduskaitse“ Kliimapoliitika  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 koostamise keskkonnamõjude strateegiline hindamine  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030  Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Ringmajandus  Eesti ringmajanduse hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring (2021)  Ringmajanduse indikaatorite uuring (2019) PÕHIVALDKONNAD Looduskaitse  Looduskaitse arengukava 2020 täitmise aruanne Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine  Nitraaditundliku ala tegevuskava  Veemajanduskavad  Üleujutusriskide maandamiskavad Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse  HELCOMi Läänemere tegevuskava korraldamine Maapõueressursside kestliku uurimise, kasutamise ja  Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 keskkonnamõjude strateegiline hindamine kaitse korraldamine  Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2010-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine Välisõhu kaitse  Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 keskkonnamõjude strateegiline hindamine Kiirgusohutuse tagamine  Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 keskkonnamõjude strateegiline hindamine 38 Jäätmete käitluse korraldamine  Jäätmevaldkonna tervikanalüüs (Maailmapank, 2021) Mullad  Sisend puudub, palun täiendada kui on asjakohaseid hindamisi ja uuringuid KESKKONNAVALDKONNA ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED Keskkonnateadlikkus ja -haridus  Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamisest mitteformaalses keskkonnahariduses (2017)  Loodus- ja keskkonnahariduskeskustele nõuete seadmine (2017)  Teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses (2017) Maatoimingute korraldamine Varasemad hindamised puuduvad Ruumiandmete tagamine Varasemad hindamised puuduvad Keskkonnakorraldus  Sisend puudub, palun täiendada kui on asjakohaseid hindamisi ja uuringuid Seire  Sisend puudub, palun täiendada kui on asjakohaseid hindamisi ja uuringuid 39  ÜLEVAADE VALDKONNA ARENGUKAVA MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATES ÜLDEESMÄRK Teadvustame keskkonna taluvuspiire - majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil 1 Keskkonnatrendide indeks Metoodika: Paranevate trendide osakaal kõigi Eesti keskkonnavaldkonda UN SDG (ÜRO säästva arengu eesmärkide) näitajate trendide hulgas Sagedus: iga-aastane Allikas: Statistikaamet 2 Keskkonnateadlikkuse indeks Metoodika: Keskkonnateadlikkuse multidimensionaalne mudel Sagedus: Iga kahe aasta järel Allikas: Keskkonnaministeerium 3 Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 Metoodika: Riiklik kasvuhoonegaaside inventuur ekvivalent Sagedus: Iga-aastane Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus LÄBIVAD TEEMAD ELURIKKUS JA MAASTIKUD Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega 1 Heas ja keskmises seisundis Metoodika: Nelja peamise maismaaökosüsteemi seisund maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal on määratletud iga ökosüsteemispetsiifilise indikaatorite komplekti alusel. Metsade ja soode puhul iseloomustab looduslikkuse skaalat, niitude ja põldude puhul elurikkust toetavat jätkusuutlikku majandamist. Sagedus: Iga kolme aasta järel. Allikas: Keskkonnaagentuur 2 Heas seisundis loodusmaastike sidusus Metoodika: Maastiku ökoloogilist sidusust iseloomustav Indeks arvutatuna ELME kõrgematesse seisundklassidesse klassifitseeritud looduslike ökosüsteemide (mets, soo, niit) omavahelise läheduse alusel. Sagedus: Iga kolme aasta järel. Allikas: Keskkonnaagentuur KLIIMAPOLIITIKA Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse (äärmuslike ilmanähtuste korral) 1 Kliimariske teadvustavate ja vastavaid Metoodika: Uuringu andmed kliimameetmeid võtnud inimeste % Sagedus: Iga kahe aasta järel Allikas: Eurobaromeeter 2 Kasvuhoonegaaside heide jõupingutuste Metoodika: Riiklik kasvuhoonegaaside inventuur jagamise määrusega kaetud sektorites Sagedus: Iga-aastane CO2 ekvivalenti Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus 3 LULUCFi sidumise eesmärk Metoodika: Riiklik kasvuhoonegaaside inventuur 40  Sagedus: Iga-aastane Allikas: Keskkonnaagentuur RINGMAJANDUS Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem 1 Ringleva materjali määr Metoodika: Taaskasutatud ja majandusse tagasi suunatud materjali osakaal üldises materjalikasutuses (%). Sagedus: Iga-aastane Allikas: Statistikaamet PÕHIVALDKONNAD LOODUSKAITSE Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud 1 Paranenud seisundiga loodusdirektiivi Metoodika: Loodusdirektiivi aruandes elupaigatüübile elupaigatüüpide osakaal antav koondhinnang võib olla soodne, ebapiisav, halb või teadmata. Lisaks märgitakse muutuse trend, mis võib olla kas stabiilne, paranev, halvenev või teadmata. Paranemisena läheb arvesse mitte ainult seisundihinnangu, vaid ka trendi paranemine. Sagedus: Iga kuue aasta järel Allikas: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium 2 Paranenud seisundiga haudelinnuliikide Metoodika: Linnudirektiivi aruandes stabiilse või tõusva osakaal trendiga haudelinnupopulatsioonide osakaalu muutus. Sagedus: Iga kuue aasta järel Allikas: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium VEE KAITSE TAGAMINE JA KASUTUSE KORRALDAMINE Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud 1 Vähemalt heas seisundis olevate Metoodika: Riiklik veeseire programm põhjaveekogumite osakaal Sagedus: Iga kuue aasta järel Allikas: Keskkonnaagentuur 2 Vähemalt heas seisundis Metoodika: Riiklik veeseire programm pinnaveekogumite osakaal Sagedus: Iga-aastane Allikas: Keskkonnaagentuur 3 Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett Metoodika: Terviseamet veekäitlejate esitatud andmed saavate isikute osakaal Sagedus: Iga-aastane Allikas: Vee terviseohutuse infosüsteem MEREKESKKONNA KAITSE TAGAMINE JA KASUTUSE KORRALDAMINE Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid 1 Heas seisundis olevate primaarsete Metoodika: Primaarsed survetegurid ja neid kirjeldavad survetegurite osakaal indikaatorid tulenevad merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ, MSRD), Euroopa Komisjoni otsusest (EL) 2017/848 ja Eesti merestrateegiast. MSRD-kohased hindamisindikaatorid jagunevad survetegureid kirjeldavateks indikaatoriteks ja mereala seisundit peegeldavateks indikaatoriteks. Need omakorda primaarseteks (on kehtestatud EL-ülesed normid) ja sekundaarseteks (ühiseid piirväärtusi EL tasandil pole veel välja töötatud, riigid kasutavad seisundi hindamisel kas enda v regionaalses koostöös kokku lepitud piir- või läviväärtusi). 2018.a seisundi hindamisel kasutati Eesti 41  mereala seisundi hindamisel 108 primaarset survetegurite indikaatorit, neist oli heas seisundis 54 ehk 50%. Surveteguritena käsitletakse MSRD-s tunnuseid D2 (võõrliigid), D3 (kalandus), D5 (eutrofeerumine), D6 (merepõhja terviklikkus, osaliselt – merepõhja häiringud ja kadu), D7 (hüdrograafilised muutused), D8 (ohtlikud ained keskkonnas), D9 (ohtlikud ained mereandides), D10 (mereprügi) ja D11 (veealune müra). Ülejäänud tunnuseid ja nende hindamiskriteeriume ja –indikaatoreid käsitletakse mereala keskkonnaseisundi hindamisel ja neid selle mõõdiku puhul ei arvestata. Mereala seisundit kirjeldavad MSRD tunnused D1 (liigid – linnud, imetajad, kalad; pelaagilised elupaigad), D6 (merepõhja elupaigad, osaliselt - koosluste ja põhjaliikide seisund), D4 (mere ökosüsteemid, sh troofilised gildid). Sagedus: iga 6 aasta tagant (2018, 2024, 2030). Allikas: KeM merekeskkonna osakond 2 Paranemistrendi näitavate primaarsete Metoodika: Võrreldakse eelmises punktis kirjeldatud survetegurite osakaal survetegurite indikaatorite hinnangute muutust võrreldes eelmise hindamisperioodiga – palju indikaatoritest on saavutanud hea seisundi või on olukord paranemas (aga head seisundit pole veel saavutatud) võrreldes eelmise hindamisperioodiga. Sagedus: Iga 6 aasta tagant. Allikas: mõõdiku suhtes KeM merekeskkonna osakond, indikaatorite suhtes Eesti mereala seisundihinnangud (https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna- kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea) MAAVARADE KESTLIKU UURIMISE, KAEVANDAMISE JA KAITSE KORRALDAMINE Eesti maavarasid uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest 1 Aheraine kasutamise määr Metoodika: Riiklik jäätmearuandlus Sagedus: Iga-aastane Allikas: Keskkonnaagentuur VÄLISÕHU KAITSE Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule 1 Enneaegsete surmade arv Metoodika: PALUN LISADA Sagedus: PALUN LISADA Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Ülikool 2 Õhukvaliteedi tase Metoodika: Õhukvaliteedi tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud tingimustel. Sagedus: Tasemeid mõõdetakse pidevalt ja on reaalajas kättesaadavad www.õhuseire.ee Allikas: Riiklik seirevõrk, Eesti Keskkonnauuringute Keskus 3 Liiklusmürast tingitud kaotatud eluaastad Metoodika: EL keskkonnamüra direktiivis kehtestatud uute metoodikate alusel müra vähendamise tegevuskavas 42  kavandatud meetmete tõhususe mõõtmine ja rakendatud meetmete tervisemõju hindamine. Sagedus: Iga viie aasta järel Allikas: Strateegiliste mürakaartide alusel koostatavad müra vähendamise tegevuskavad. KIIRGUSOHUTUSE TAGAMINE Eestis on tagatud optimaalne kiirgusohutus 1 Eesti radooniriskiga kaardistatuse määr Metoodika: Mõõtmised viiakse läbi vastavalt juhendile "Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“ 69 omavalitsusüksuses. Sagedus: iga-aastane Allikas: Eesti Geoloogiateenistus Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2 Radioaktiivset saastumist väljendavate Metoodika: Atmosfääriosakeste ja aerosoolide indikaatorisotoopide sisaldus õhus radioaktiivsuse seire Harku, Narva-Jõesuu ja Tõravere filterjaamas osana Eesti varajase kiirgusohu hoiatamise süsteemist. Sagedus: iga-aastane Allikas: Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo JÄÄTMETE KÄITLUSE KORRALDAMINE Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine on igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena 1 Jäätmeteke inimese kohta (va Metoodika: Riiklik jäätmearuandlus põlevkivijäätmed) Sagedus: Iga-aastane Allikas: Keskkonnaagentuur 2 Olmejäätmete ringlussevõtt Metoodika: Riiklik jäätmearuandlus Sagedus: iga-aastane Allikas: Keskkonnaagentuur MULLAD SISEND PUUDUB 1 SISEND PUUDUB SISEND PUUDUB 43  ÜLEVAADE VALDKONNA ARENGUKAVA KAASAMISPROTSESSIST Siia lisatakse arengukava koostamise lõpus ülevaade kaasamisprotsessist, kus loetletakse peamised protsessid, mille abil on kogutud valdkonna arengukavast mõjutatud osaliste seisukohad. Esitada tuleb korraldatud ürituse eesmärk ja tulemus. 44  KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Siia lisatakse mõjude hindamise kokkuvõte. Arvestatakse kehtivat mõjude hindamise korda, sealhulgas mõjude hindamise metoodikat ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Valdkonna arengukavaga seotud mõjusid hinnatakse alaeesmärkide kaupa vastavalt planeeritud poliitikainstrumentidele. Mõjude hindamise kokkuvõttes on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne, juhul kui KSH on kohustuslik. 45  1 2 3 4 5 6 KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise 7 hindamise ja muude oluliste mõjude 8 strateegilise hindamise aruanne 9 10 EELNÕU 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 20.11.2022 24 Sisukord 25 Lühendid ja mõisted ........................................................................................................................................................ 5 26 1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 6 27 2 KEVADe lühikirjeldus.............................................................................................................................................. 8 28 3 Mõjude hindamise metoodilised alused..................................................................................................... 12 29 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord ............................................................................................................. 14 30 4.1 Elurikkuse valdkond ................................................................................................................................... 14 31 4.2 Kliimapoliitika valdkond ........................................................................................................................... 16 32 4.2.1 Leevendamistelg............................................................................................................................ 16 33 4.2.2 Kohanemistelg ............................................................................................................................... 18 34 4.3 Ringmajanduse valdkond ........................................................................................................................ 19 35 4.4 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund ............................................ 22 36 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund .................... 24 37 4.6 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund.............. 27 38 4.7 Välisõhu kaitse tegevussuund ............................................................................................................... 30 39 4.7.1 Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised ....................................................................................... 30 40 4.7.2 Sademete keemiaseire ................................................................................................................ 31 41 4.7.3 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine ........................................ 31 42 4.7.4 Keskkonnamüra ............................................................................................................................. 32 43 4.8 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund ............................................................................................ 34 44 4.9 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund .................................................................................... 34 45 4.10 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund ...................................................................... 36 46 4.11 Keskkonnahariduse tegevussuund ...................................................................................................... 37 47 4.12 Maatoimingute korraldamise tegevussuund ................................................................................... 38 48 4.13 Ruumiandmete tagamise tegevussuund ........................................................................................... 39 49 4.14 Ilmainfo tagamise tegevussuund ......................................................................................................... 41 50 4.14.1 Ilmainfo ............................................................................................................................................. 41 51 4.14.2 Ilmavaatlused .................................................................................................................................. 42 52 4.14.3 Ilmaprognoosid ............................................................................................................................. 42 53 4.15 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, 54 tegevussuund ............................................................................................................................................................... 43 55 4.16 Metsanduse korraldamise tegevussuund ......................................................................................... 45 56 5 KEVADe mõjude hinnang ................................................................................................................................. 47 57 5.1 Elurikkus, maastikud ja mullad .............................................................................................................. 47 58 5.1.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 47 59 5.1.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 49 60 5.1.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 53 61 5.2 Kliima ............................................................................................................................................................... 54 62 5.2.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 54 63 5.2.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 57 64 5.2.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 58 65 5.3 Ringmajandus (sh jäätmed) .................................................................................................................... 60 66 5.3.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 60 67 5.3.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 64 2  68 5.3.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 65 69 5.4 Veekeskkond (sh merekeskkond) ......................................................................................................... 66 70 5.4.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 66 71 5.4.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 67 72 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 69 73 5.5 Maavarade uurimine ja kaevandamine .............................................................................................. 70 74 5.5.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 70 75 5.5.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 70 76 5.5.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 75 77 5.6 Välisõhk (sh müra) ...................................................................................................................................... 76 78 5.6.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 76 79 5.6.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 78 80 5.6.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 80 81 5.7 Kiirgusohutus................................................................................................................................................ 81 82 5.7.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 81 83 5.7.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 81 84 5.7.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 82 85 5.8 Keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus)................................................................................... 84 86 5.8.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 84 87 5.8.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 85 88 5.8.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 85 89 5.9 Kestlik maapoliitika (sh maatoimingute korraldamine) ............................................................... 86 90 5.9.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 86 91 5.9.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 87 92 5.9.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 88 93 5.10 Keskkonnaandmed ..................................................................................................................................... 89 94 5.10.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 89 95 5.10.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 90 96 5.10.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 91 97 5.11 Ilmateenused ................................................................................................................................................ 92 98 5.11.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 92 99 5.11.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 93 100 5.11.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 93 101 5.12 Majandusvaldkond ..................................................................................................................................... 93 102 5.12.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 93 103 5.12.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 97 104 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 98 105 5.13 Metsanduse korraldamine ...................................................................................................................... 99 106 5.13.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 99 107 5.13.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................100 108 5.13.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................101 109 5.14 Regionaalareng ......................................................................................................................................... 101 110 5.14.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................101 111 5.14.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................104 112 5.14.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................106 3 113 5.15 Sotsiaal- ja kultuurivaldkond ............................................................................................................... 107 114 5.15.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................107 115 5.15.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................109 116 5.15.3 Ettepanekud KEVADe täpsustamiseks, leevendavad meetmed ...............................109 117 5.16 Keskkonnatervis ........................................................................................................................................ 109 118 5.16.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................109 119 5.16.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................110 120 5.16.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................113 121 5.17 Ruumiloome .............................................................................................................................................. 114 122 5.17.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................114 123 5.17.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................117 124 5.17.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................120 125 5.18 Riigi julgeolek ja välissuhted ............................................................................................................... 120 126 5.18.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................120 127 5.18.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................121 128 5.18.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................122 129 5.19 Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud .................................................................................... 122 130 6 Ülevaade mõjude hindamise korraldusest, osapoolte kaasamine ................................................. 126 131 6.1 Mõjude hindamise protsessi osapooled......................................................................................... 126 132 6.1.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja .................................................................126 133 6.1.2 Mõjude hindamise eksperdirühm ........................................................................................126 134 6.1.3 Asjaomased asutused ................................................................................................................127 135 6.1.4 Muud huvitatud osapooled ....................................................................................................128 136 6.2 Seisukohtade küsimine .......................................................................................................................... 128 137 6.3 Avalikustamine .......................................................................................................................................... 128 138 6.4 Ülevaade hindamise käigus esinenud raskustest ........................................................................ 129 139 7 Leevendavad meetmed ja seire .................................................................................................................... 131 140 8 Kokkuvõte ............................................................................................................................................................. 133 141 LISAD 135 142 Lisa 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise 143 programm................................................................................................................................................................... 135 144 Lisa 2. Kontrollküsimustik ..................................................................................................................................... 135 145 Lisa 3. Muud huvitatud osapooled ................................................................................................................... 135 146 147 4 148 Lühendid ja mõisted 149 Tabel 1. KEVAD 2030 mõjude hindamise aruandes kasutatavad olulisemad lühendid ja mõisted Mõiste Selgitus KEVAD Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Arengukava kestus 2023–2030. KEVADe Keskkonnaministeerium, kes vastutab KEVADe koostamise eest ja kellel on KSH koostamise menetluses vastutav roll. korraldaja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise menetlus. KeHJS Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise aruandesse. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu). KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse tõenäoliselt olulised mõjud KSH programm ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmi nõuded on sätestatud KeHJS §-s 36. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemus, mis koostatakse lähtudes KSH KSH aruanne programmist (nt olulised mõjud, metoodika). KSH aruandele kehtivad nõuded on esitatud KeHJS §-s 40. Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise strateegilise hindamise programm. programm Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise strateegilise hindamise aruanne. aruanne Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamine strateegiline hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Strateegilisel tasandil võib oluline keskkonnamõju tekkida olukorras, kus näiteks KEVADe Oluline mõju eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, Euroopa Liidu või Eesti strateegilistele eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Sellisel juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 1 Peterson jt 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 5 150 1 Sissejuhatus 151 Käesoleva strateegiliste mõjude hindamise objektiks on Keskkonnaministeeriumi poolt 152 koostatav valdkondlik arengukava Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD). 153 Arengukava koostamine algatati 11. märtsil 2021 heaks kiidetud KEVADe koostamise 154 ettepanekuga.2 KEVAD seab Eestile keskkonna valdkonna sihid aastani 2030 ning korrastab 155 valdkonna strateegilist planeerimist. KEVAD asendab seni kehtinud Eesti keskkonnastrateegia 156 aastani 2030 ning selle koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna 157 erinevad alavaldkonnad (vt ptk 2). 158 Keskkonnaministeerium algatas KEVADe keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 159 25.03.2021 ministri käskkirjaga nr 1-2/21/164. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja 160 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 161 ja 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2021 istungi protokollilise otsusega 162 koostada KEVAD ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi 163 põhimäärus“ §-ga 11. 164 Lähtuvalt KeHJS §-st 311 on KSH eesmärk: 165 • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning 166 kehtestamisel; 167 • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 168 • edendada säästvat arengut. 169 Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule 170 ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat.3 171 Kuna KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehakse lisaks KSHle sama protsessi käigus 172 ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule 173 ka kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub 174 ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub mõjude hindamine lisaks KeHJSes sätestatud 175 nõuetest ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika 176 mõjude määratlemise kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri; 177 edaspidi kontrollküsimustik).4 178 Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm (vt 179 Lisa 1). See läbis KeHJSe kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 31.05.2022 180 (Keskkonnaministeeriumi 31.05.2022 kiri nr 1-14/22/1125-30). 2 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi Lisa 1 – KEVAD 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium. 3 Peterson jt 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat käsiraamat 4 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 6 181 Käesolev aruanne kajastab mõjude hindamise teist ja viimast etappi. Selle käigus hinnatakse 182 mõjusid vastavalt kinnitatud mõjude hindamise programmile, järgides KeHJSe kohast KSH 183 aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. 184 Mõjude hindamine koostati mõjude hindamise eksperdirühma poolt esmalt KEVADe eelnõule 185 seisuga 12.10.2022. Mõjude hindamise kaasamise ja avalikustamise protsessi käigus mõjude 186 hindamist vajadusel täiendatakse. 187 188 189 7 190 2 KEVADe lühikirjeldus 191 Seni on olnud keskkonnavaldkonna katusdokumentiks Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 192 (koostatud 2007. aastal), kuid selles ei käsitleta enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks 193 aktuaalseid tegevussuundi ega kaeta terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Lisaks on 194 tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja Euroopa Liidu direktiividest 195 kohustuslik ning neis sätestatud nõuete täitmiseks vajalik koostada mitu 196 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilist arengudokumenti (nt riigi jäätmekava, 197 looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, 198 nitraaditundliku ala tegevuskava, Eesti merestrateegia meetmekava). Hetkel on need erineva 199 detailsusastmega ega pruugi olla kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse määruses „Valdkonna 200 arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ 201 esitatud nõuetega. 202 Sellega seoses hakkab KEVAD kehtivat Eesti keskkonnastrateegiat asendama. Seejuures 203 integreeritakse KEVADe koostamisega erinevad keskkonnavaldkonnas seni kehtinud ja 204 koostatavad strateegilised dokumendid üheks tervikuks, analüüsitakse peamisi probleeme ja 205 mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid, olulisemad 206 tegevused ja mõõdikud aastaks 2030. Sellega täidetakse ühest küljest erinevate väliskohustuste 207 sisu- ja vorminõudeid, kuid omandatakse ka riigisiseselt keskne vaade keskkonnavaldkonnale 208 tervikuna. KEVADe koostamine on seega osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi 209 korrastamisest (mille eesmärk on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise 210 arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele) – selle käigus 211 viiakse tulemusvaldkonna „Keskkond“ juhtimine üle kahele valdkondlikule arengukavale: 212 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ja Metsanduse arengukava 2021–2030. 213 KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised 214 tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud 215 kohustuste täitmisesse. Arengukava on seotud paljude tulemusvaldkondadega, näiteks 216 tihedamalt „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, 217 „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. 218 KEVAD on visiooniks seadnud: „Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti!“ 219 Sellest lähtuvalt on KEVADe üldeesmärgiks järgnev: „Teadvustame keskkonna taluvuspiire – 220 majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja 221 puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna 222 mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil.“ 223 KEVAD jaotub 16-ks keskkonnavaldkonna alamvaldkonnaks ehk tegevussuunaks. Need 224 omakorda jaotuvad läbivateks teemadeks (3), põhivaldkondadeks (8) ning 225 keskkonnavaldkonna arengut toetavateks valdkondadeks (5). Järgnevalt on toodud kõik 226 alamvaldkonnad koos eesmärgi ja olulisemate planeeritavate tegevustega. 8 227 Läbivad teemad 228 Elurikkus ja maastikud – Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on 229 kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega. 230 1. Edendame elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerime elurikkuse hoiu kõikidesse sektoritesse. 231 2. Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste 232 liigilevikukoridoride piisavust. 233 3. Tagame inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning 234 aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. 235 4. Töötame välja ja rakendame ökosüsteemiteenuste seisundi muutuste mõõtmise metoodikad, tugevdame 236 keskkonnaga arvestavat ettevaatusprintsiipi elurikkuse hoiul ning sisustame looduse iseväärtuse olemuse. 237 5. Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas keskkonnavastutuse põhimõtet „saastaja maksab“ 238 tõhusamalt elurikkuse kaitseks rakendada. 239 6. Leiame ja rakendame uudsed lahendused, sh innovaatilised finantslahendused, mis võimaldavad ka 240 erainvestoritel elurikkuse kaitse eesmärkidesse pikaajaliselt investeerida ning motiveerivad maaomanikke 241 vabatahtlikult kaitseväärtusi kaitsma. 242 Kliimapoliitika – Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida 243 kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised 244 tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral. 245 1. Lepime kokku erinevate sektorite panuse ja rakendame seda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutmiseks. 246 2. Lõimime kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. 247 3. Loome kliimaeesmärkide täitmist soodustava keskkonna ja tugiteenused riigiasutustele, kohalikele 248 omavalitsustele ja ettevõtetele. 249 4. Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste 250 tegemiseks, kliimateenuste arendamiseks ning majanduse edendamiseks. 251 Ringmajandus – Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. 252 1. Rakendame vajalikke meetmeid ringmajanduse mudelile üleminekuks. 253 2. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid terviklikult asjakohastes õigusaktides. 254 255 Põhivaldkonnad 256 Looduskaitse – Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud. 257 1. Säilitame ja parandame omamaiste liikide ja elupaikade seisundit. 258 2. Tagame aja- ja asjakohase ülevaate eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutame mh 259 senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi ning uuendame ja 260 täiendame andmebaase ja veebirakendusi. 261 3. Töötame välja kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi ja viime selle ellu. 262 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine – Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, 263 inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. 264 1. Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed. 265 2. Töötame välja ja viime ellu jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia. 266 3. Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid. 267 Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine – Eesti mereala on heas 268 keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. 9 269 1. Viime ellu merekaitse reformi. 270 2. Loome mere kestliku kasutuse tagamiseks sinimajanduse tegevuskava. 271 3. Määrame Eesti mereala toitainete maksimaalsed reostuskoormused. 272 4. Viime ellu digimere kontseptsiooni. 273 Maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamine – Eesti maavarasid 274 uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige 275 keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest. 276 1. Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted. 277 2. Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud. 278 3. Haldame maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid. 279 Välisõhu kaitse – Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule. 280 1. Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. 281 2. Vähendame õhusaastet. 282 Kiirgusohutuse tagamine – Eestis on tagatud optimaalne kiirgusohutus. 283 1. Tõstame inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja ohtude vähendamise 284 meetoditest. 285 2. Vähendame radioaktiivsetest jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid ohtusid. 286 3. Minimeerime looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud. 287 Jäätmekäitluse korraldamine – Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning 288 parandamine on igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. 289 1. Loome ja rakendame jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi ning tagame süsteemse järelevalve. 290 2. Digitaliseerime jäätmevaldkonna ning tagame andmete kvaliteedi, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse. 291 Mullad – Rakendada Eestis ellu sidus keskkonnakasutuse, maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikke 292 vajadusi arvestav lähenemine, mis tagab muldade hea seisundi säilimise ja muldade elutähtsate 293 teenuste pakkumise. 294 1. Sätestame mulla definitsiooni 295 2. Kujundame mullavaldkonnas keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva käsitluse 296 3. Lepime kokku maakasutuse hierarhia 297 4. Täpsustame ja arendame mullaseiret 298 299 Keskkonnavaldkonna arengut toetavad valdkonnad 300 Keskkonnateadlikkus ja -haridus – Keskkonnateadlik mõtteviis ja käitumine on saanud 301 normiks kõigis eluvaldkondades. 302 1. Töötame välja ja viime ellu riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi. 303 2. Toetame ja tunnustame avaliku sektori, ettevõtete ja üksikisikute tooteid, teenuseid ja tegevusi, mis loovad 304 võimalusi keskkonnahoidlikuks käitumiseks. 305 Maatoimingute korraldamine – Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas 306 maapoliitika põhimõtetega. 307 1. Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted. 10 308 2. Kodifitseerime maatoimingute õigusaktid, rakendame õigusakte ning arendame maatoimingute eest 309 vastutavaid asutusi terviklikult. 310 3. Viime maatoimingud ellu lihtsalt, kiirelt ja säästlikult digitaalsete maakorraldustoimingute kaudu. 311 Ruumiandmete tagamine – Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele 312 kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. 313 1. Hõivame, töötleme, analüüsime ja avalikustame ruumiandmeid ning arendame aja- ja asjakohaseid 314 ruumiandmeteenuseid, sh rakendame 3D- ja tehisintellekti lahendusi. 315 2. Tagame ruumiandmete kui avaandmete koostoimelisuse ja leitavuse, sh Eesti geoportaali ruumiandmete 316 kataloogi kaudu. 317 3. Kesksete lahenduste rakendamine avaliku sektori arendustes aluskaarditeenuse, asukohaotsingu ja 318 kaardiakna osas. 319 Keskkonnakorraldus – Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse kui tööriistakasti, et 320 tagada hea keskkonnaseisundi ja tõhusa keskkonnakasutuse jaoks vajalik raam ning tuua 321 sidusalt kokku majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused. 322 1. Arendame KMH/KSH protsesside tõhusust ja korrastame õigusruumi. 323 2. Rakendame keskkonnakasutuse reguleerimise raamistiku terviklikku lähenemist. 324 3. Loome õigusraami, mille kaudu arendatakse edasi keskkonnakestlikkust toetavat tarbimise, tootmise ja 325 rahastamise mudelit ning töötatakse välja rohepesu kaitsemehhanismid. 326 4. Muudame keskkonnaseire seadust ja selle alamakte eesmärgiga üle vaadata riigi keskkonnaseire ulatus, 327 korraldus ja andmekogumise põhimõtted. 328 Seire – eesmärk hetkel puudu 329 1. Koostatakse seire andmeallikate/andmekogude analüüs valdkondade kaupa, arvestades muutuvaid 330 vajadusi keskkonnapoliitika suundades (nt elustiku mitmekesisuse kaitse, kliimamuutustega kohanemine, 331 mikroprügi, kiirmeetodid saaste kontrolliks, kemikaalide jälgimine jne). Arvestatakse Euroopa üldiseid 332 suundumusi ja naaberriikide kogemusi keskkonnateemade käsitlemisel keskkonnaseire osas. 333 2. Kaardistatakse olulised meetodid/metoodikad vastavalt keskkonnaministri määrusele „Riikliku 334 keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ nr 3 allprogrammide lõikes 335 aineringe põhiliste valdkondade jaoks nagu vesi, õhk ja muld ning elurikkus. Loetletud ja olulised 336 meetodid/metoodikad peavad olema rahvusvaheliselt tunnustatud või standardsed. 337 3. Analüüsitakse võimalusi uudsete seiremeetodite ja -metoodikate kasutamiseks nii seires kui analüüsis koos 338 IT lahendustega andmekasutuses ja erinevate koostöövormidega, et keskkonnaseisundit paremini hinnata, 339 seejuures kulusid mitte suurendades. 340 4. Käsitletakse uusi meetodeid ja metoodikaid eesmärgiga saavutada ühtne käsitlus erinevate 341 allprogrammide lõikes, kasutades sarnaseid metoodikaid seires või laborianalüüside ühtlustamisel 342 erinevate programmide raames. 343 5. Täpsustatakse käsitletud valdkonna andmete koosseisu ja kvaliteedinäitajaid, kus kasutatakse uusi 344 metoodilisi lähenemisi näitajate ajalise ja ruumilise katvuse võtmes. Analüüsitakse seire allprogrammide 345 seirejaamade ja –alade ning kohtade paigutuse põhimõtteid ja kasutust (nt elurikkuse seire, välisõhu seire, 346 pinnavee seire jm). Arvestada tuleks nii seire metoodiliste aluste kui ka seirejaamade paiknemise 347 võrgustikku, et välja pakkuda seirevõrgustiku optimeerimise lahendusi. 348 6. Tehakse ettepanekud keskkonnaseire seaduse reguleerimise ulatuse muutmiseks, et tagada piisav 349 andmehulk keskkonnaandmete laiemaks kasutamiseks avalikkusele kättesaadavalt ja inimeste 350 käitumisharjumuste keskkonnasäästlikumaks muutmisel. 11 351 3 Mõjude hindamise metoodilised alused 352 Käesoleva mõjude hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku 353 mõjude hindamise programmi etapis ning on kajastatud ja kinnitatud (KeHJSe terminoloogia 354 järgi: nõuetele vastavaks tunnistatud) programmis (vt Lisa 1). 355 Alljärgnevalt on esitatud täiendavalt olulisemad selgitused. 356 357 Käesolev mõjude hindamine täidab kahte eesmärki. 358 1. Esmalt on tulenevalt KeHJSest vajalik KEVADele läbi viia keskkonnamõju strateegiline 359 hindamine (KSH). Nõuded KSH sisule ja protsessile on sätestatud KeHJSes, mida käesolevas 360 mõjude hindamises järgiti. Sellest tulenevalt järgib ka käesolev aruanne KeHJSega KSH 361 aruandele seatud nõudeid. 362 (Seejuures võib välja tuua, et antud juhul on tegemist mõnevõrra ebatavalise KSHga – kuna 363 KEVADe arendatavad valdkonnad on suuresti samad, mida tavapäraselt KSH käigus hinnatakse, 364 siis hindab käesolev KSH seda, kuidas KEVAD mõjutab enda eesmärgiks olevaid valdkondi, ehk 365 teisisõnu teeb KEVADele „kvaliteedikontrolli“.) 366 2. Kuna aga KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehti lisaks KSHle sama protsessi 367 käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks 368 eeltoodule ka kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Seega, käesolev mõjude 369 hindamine käsitles kõiki puudutatud eluvaldkondi. Selleks et tähelepanuta ei jääks ükski 370 potentsiaalselt oluline mõju, on mõjude kaardistamiseks kasutatud Justiitsministeeriumi ja 371 Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas esitatud kontrollküsimustikku5, mis 372 katab kõiki eluvaldkondi. 373 Seejuures tuleb tähele panna, et mõjude hindamine on samas lahutamatu ja oluline osa 374 poliitikavalikute kujundamise (arengukava koostamise) protsessis, mida näeb ette Vabariigi 375 Valitsuse reglemendi § 5 lõige 1. Käesolev mõjude hindamine ei täida kogu seda (arengukava 376 koostamise protsessis sisalduvat mõjude hindamise) rolli. See on arengukava koostaja ülesanne 377 ja selleks on KEVADe koostamise juurde loodud ja töösse kaasatud ka valdkondlikud 378 töörühmad. Käesoleva mõjude hindamise eksperdirühm on KEVADe koostamise töögrupi 379 kõrval täiendavaks konsultatsioonimeeskonnaks (nö partneriks), kes juhib tähelepanu riskidele 380 (oluline vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajaduse korral ettepanekuid 381 KEVADe tõhustamiseks. 382 5 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 12 383 Käesolevas mõjude hindamises lähtuti kahest erinevast metoodilisest lähenemisest (esitatud 384 ka eraldi alapeatükkidena mõju hindamise peatükis 6): 385 1. KEVADe tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on 386 eelkõige tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme 387 dokumentidele ja eesmärkidele. Seda analüüsiti vastavusanalüüsi käigus. 388 Vastavusanalüüsi puhul on peamiseks hindamisküsimuseks see, kas KEVADega 389 kavandatav on erinevate asjakohaste strateegiliste eesmärkidega kooskõlas ja aitab 390 eesmärkide saavutamisele kaasa või töötab neile vastu. 391 2. Teiseks lähenemiseks on välismõjude analüüs, mille käigus prognoositakse KEVADega 392 kaasnevaid eeldatavaid mõjusid. 393 Mõlemal juhul on vajadusel esitatud ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja 394 soodsate mõjude võimendamiseks. 395 Seejuures lähtub mõju hindamine hinnatava dokumendi (strateegilisest) tasandist ja jääb 396 samasse täpsusastmesse. KEVADega seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on 397 vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku tegevuskava 398 tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi 399 jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada 400 erinevate tegevustega. Seega ei ole ka mõju hindamise käigus võimalik väljendada 401 konkreetseid otseseid mõjusid alameesmärkide ja tegevuste kaupa (eriti veel kvantitatiivselt), 402 vaid viidata saab eelkõige eeldatavatele suundumustele. Oluline on läbivalt arvesse võtta 403 KEVADe kui terviku mõjusid, arvestades nii üldeesmärke, valdkondlikke eesmärke kui tegevusi 404 ning vajadusel ka nendevahelisi seoseid ja võimalikku koosmõju. 405 KEVAD on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt 406 (maakond, vald, küla). Mõju hinnatakse Eesti-üleselt laskumata piirkondade eripärasse. 407 Hindamise ajaline ulatus kattub KEVADe kestuse ulatusega. 408 Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid võimaliku piiriülese mõju kohta. Samas ei ole käesoleva 409 hindamise käigus leitud, et kavandatav tegevus tooks endaga kaasa olulist piiriülest mõju, mis 410 tingiks piiriülese KSH(sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46 mõistes. Piiriülene mõju 411 on ohjatud rahvusvahelistest strateegilistest dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil 412 kinni pidamisega. KEVADet koostatakse Eesti jaoks ja peamiseks hindamise objektiks on 413 kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega ja võetud kohustustega. 414 Vastavalt KeHJSele peab KSH aruanne sisaldama ka ülevaadet alternatiivsete 415 arengustsenaariumite käsitlusest strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning 416 alternatiivsete stsenaariumite võrdlust. Seda on võimalik teha ainult juhul, kui alternatiivseid 417 arengustsenaariumeid käsitletakse ka hinnatava arengudokumendi koostamisel. KEVADe 418 koostamisel on lähtutud ühest, eelduslikult tõenäolisemast arengurajast ja erinevaid terviklikke 419 (kogu valdkonda hõlmavaid) alternatiivseid arengustsenaariumeid ei käsitletud, mistõttu ei saa 420 seda teha ka KSH aruanne. 13 421 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord6 422 Kuna keskkonnavaldkonna hetkeolukorra kirjeldus koostati esmalt juba mõjuhindamise 423 programmi etapis, lähtub käesolev peatükk samast struktuurist (alapeatükid), mis programmis. 424 Mõjuhindamise ja aruande koostamise etapis on kirjeldustesse vajadusel tehtud sisulisi 425 täpsustusi. 426 4.1 Elurikkuse valdkond7 427 Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad ökosüsteemide, liikide ja nende 428 elupaikade ning geenide mitmekesisus.8 Maailmaperspektiivis on umbes 75% maismaa 429 ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast inimtegevusest oluliselt mõjutatud.9 Eesti looduse 430 mitmekesisuse kogumiku põhjal on enam kui saja-aastase järjepideva looduskaitse tulemusena 431 Eesti territooriumist umbes viiendik kaitse all (19,4% maismaast ja 18,7% territoriaalmerest koos 432 majandusvööndiga).10 Tuuakse ka välja, et range kaitse all on maismaast 11%, millest 433 loodusreservaadid moodustavad 0,2% ja sihtkaitsevööndid 10,8%. Viimase (aastatel 2017– 434 2019) ohustatuse hindamise järgi on 12 399-st hinnatud liigist Eestis soodsas seisundis 49%, 435 ohustatud 8% ja ohulähedasi 4%.11 Eestis on 60 Euroopa Liidus ohustatud elupaigatüüpi ning 436 100 Euroopa nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ lisadesse kantud liiki.12 Neist ebasoodsas 437 seisundis on 43% elupaikadest ja 37% liikidest, kusjuures 7% liikide seisund on seni teadmata.13 438 Euroopa Parlamendi ja nõukogu linnudirektiivi 2009/147/EÜ kantud Eestis pesitsevatest 439 lindude populatsioonidest on languses 48% (langeva lühiajalise populatsioonitrendiga on 36%, 440 pikaajaline populatsioonitrend on langev 48% linnuliikidest).14 441 Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt on Eesti elupaikade/-rikkuse seisund Euroopa 442 keskmisest parem, kuid suures plaanis on Eesti trendid muude Euroopa piirkondadega 443 sarnased.15 Kõige suuremad probleemkohad on kuivendus, raied (eelkõige lageraie16), 444 rohumaade majandamise lakkamine, koosluste liigilise koosseisu muutumine (sh 6 Tulenevalt KeHJS § 40 lõike 4 punktist 3 peab KSH aruanne sisaldama eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, kuid käesoleva valdkondliku strateegilise dokumendi puhul on see sisuliselt valdkonna hetkeolukorra ülevaade. 7 Elurikkuse valdkonna hetkeolukorra kirjeldus katab ühtlasi ka looduse mitmekesisuse kaitse teema. 8 Elurikkus. Ökosüsteemid. Euroopa Keskkonnaagentuur. 9 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 10 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 11 Eesti Punane Nimestik. Keskkonnaministeerium. 12 Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ Artikkel 17 National Summary Factsheet - Estonia 13 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 14 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 15 EEA Report No 10/2020. State of nature in the EU. Results from reporting under the nature directives 2013–2018. European Environment Agency. 16 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 14 445 (invasiivsete) võõrliikide levik17), põllumajandusreostus ja veekogude seisundi 18 446 muutumine. Nende tulemusel võib oluliselt väheneda Eesti elurikkus, keskkonna kestlikkus 447 ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja/või kvantiteet. Pikas perspektiivis ei ole praegune 448 ekspansiivne majandusmudel kestlik ega suuda tagada inimkonna ja looduskeskkonna 449 heaolu. Ringmajanduse19 rakendamine aitab kulutada vähem loodusressursse ning seeläbi 450 toetada loodusliku mitmekesisuse säilimist. Ka kliimapoliitika seisukohast on oluline rakendada 451 looduspõhiseid lahendusi (nt märg- ja turbaalade kaitsmine ja taastamine ning linnade 452 kliimamuutustele vastupanu parandamine) ning ressursside kestlikku majandamist elurikkuse 453 seisukohalt olulistel aladel (nt veekogudes, metsades, põllumajandusmaastikes). Tähelepanu 454 tuleb pöörata ka mullatervisele ja mullakaitsele. 455 Üha enam on tegeletud elupaikade seisundi parandamisega. Keskkonnaagentuuri koostatud 456 kogumiku Eesti looduse kaitse aastal 202020 põhjal on tänaseks on taastatud rohkem kui 10 457 000 ha sookooslusi (alustatud on ka madalsoode taastamisega) ja umbes 40 000 ha 458 poollooduslikke kooslusi on hoolduses. Selle tulemusena on saavutatud 2020. aastaks seatud 459 soode taastamise eesmärgid, kuid pärandniitude puhul oli puudujääk eesmärgist üle 5000 ha 460 ulatuses. Panustatud on ka rändetakistuste eemaldamisele vooluvetes.21 Eduka näitena tasub 461 välja tuua ka väljasuremisohus oleva kõre (Epidalea calamita) arvukuse, mis on riikliku seire 462 andmetel hakanud kasvama kõigis suuremahuliselt taastatud elupaikades.22 Samuti on 463 globaalselt kriitilises seisundis oleva euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamine 464 Hiiumaale olnud edukas.23 Keskkonnaseisundi paranemise tulemusena on ka Eesti suurkiskjate 465 populatsioonid ühed Euroopa elujõulisemad.24 466 Maastikumustrite muutused tulenevalt linnastumisest ning hajaasustuse struktuursetest ja 467 funktsionaalsetest muutustest mõjutavad vähemal või rohkemal määral ka lisaks elurikkust juba 468 ökosüsteemide tasemel. Seega on looduse mitmekesisuse kaitses üha enam rõhk 469 ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel ja sellest tulenevalt maastikumastaabilisel (vrd 470 üksiku ökosüsteemi või populatsiooni põhine jne) lähenemisel. Lisaks kaitstavatele aladele on 471 olulisel kohal ka elupaikade sidususe tagamiseks rohekoridorid. Viimaste puhul on oluline, et 472 erimastaabilised ruumilise planeerimise instrumendid oleks kooskõlas mh looduskeskkonna 473 vajadustega ning järgiks kestlikkuse põhimõtteid. Siinkohal omab olulist tähtsust ka elurikkuse 474 tagamine tehiskeskkonnas. Lisaks rohevõrgustikule on oluline elupaigamuster tervikuna eri 475 mastaapides ja aspektides (nt puiesteed, tiigid, kraavid, koduaiad, sisehoovid, haljastuslikud 476 väikeelemendid). 17 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 18 Euroopa looduskeskkonna raport: elurikkuse edulugu ikka liiga väike. Keskkonnaministeerium. 19 Ringmajandus. Keskkonnaministeerium. 20 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 21 Vooluveekogude projektid. Keskkonnaministeerium. 22 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 23E Landing 2017 Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) reintrodutseerimise edukus maailmas ja Eestis. Eesti Maaülikool. 24 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 15 477 Kestlikud ökosüsteemid pakuvad inimkonnale mitmesuguseid vajalikke 25 478 ökosüsteemiteenuseid : (i) tugiteenused (nt toimiv aineringe, mullateke, elupaigad); (ii) 479 reguleerivad teenused (mõjutavad näiteks kliimat, vee ja õhu kvaliteeti; tolmendamine); (iii) 480 varustusteenused (nt toidu-, puiduressurss); (iv) kultuuriteenused (nt lõõgastumispaik, 481 teaduslike uuringute sisend). Kliimapoliitika valguses on toimivatel ökosüsteemidel oluline roll 482 kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamisel ja nendega kohanemisel (nt vegetatsioon 483 kaitseb erosiooni eest, rannikuökosüsteemid puhverdavad üleujutusi, boreaalse regiooni sood 484 ja metsad talletavad suurima osa Euroopa süsinikuvarudest).26 485 4.2 Kliimapoliitika valdkond 486 4.2.1 Leevendamistelg 487 Eesti kliimapoliitika on kujunenud Euroopa Liidu õigusraamistikus, mis omakorda juhindub 488 rahvusvahelistest kokkulepetest, mille rakendamise suurim proovikivi on Eestis 489 põlevkivitööstus. Kogu energeetikasektori (sh transport) heide moodustab 81.9% 490 kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) koguheitest.27 Riikide edetabelis on Eesti positsioon 491 paranenud süsinikuheites nii SKT kui ka inimese kohta tingituna põlevkivienergeetika kiirest 492 vähenemisest perioodil 2019–2020.28 Eesti on olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale 493 (1990, mil Eesti oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele nii 494 Pariisi kokkuleppe kui ka Euroopa Liidu kohustuste täitmisel seni eeskujulik. Kuid kui 495 maakasutuslik-metsandusliku CO2 sidumine on LULUCF arvestuses aastast 2011 järjest 496 vähenenud, siis alates 2020. aastast pöördus see heiteks. Üldiselt on selleks kümnendiks võetud 497 kliimapoliitika alleesmärkide täitmine siiski realistlik, kuid Pakett „Eesmärk 55“ õigusaktide 498 jõustumine võib kaasa tuua rangemad kliimaeesmärgid. 499 Kliimapoliitika eesmärkide saavutamist mõjutab väga oluliselt põlevkivienergeetika (laiemalt ka 500 põlevkivitööstus). Põlevkivi kasutus energeetikas on viimastel aastatel järsult vähenenud. Eesti 501 tööstused on üldiselt suure energiaintensiivsusega, mis väljendub ka Eesti madalas 502 energiatootlikkuses. Jahutusmajandus on tekitanud lisanduva energiatarbe. Ka pole 503 heidet vähendatud transpordivaldkonnas ja põllumajanduses. Transpordi ja teiste 504 valdkondade elektrifitseerimine (v.a raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse 505 (aastad 2031–2040). 506 Ka vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi. Seda 507 eelkõige puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse 25 Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused. Keskkonnaministeerium. 26 M Sall jt 2012 Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. SA Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 27 Kasvuhoonegaasid Eestis | Keskkonnaministeerium. 28 Greenhouse gas emissions per capita. Eurostat. 16 508 hajaasustusse. Hajaasustuses tingib tarbijaskonna vähesus klassikaliste turumajanduse 509 põhimõtete järgi kõrge hinna toote/teenuse pakkumisel. Samas on seal aga väiksem ostujõud. 510 Lisaks on probleemsed piirkonnad, kus vajalikku taastuvenergiat ei toodeta ning puudub ka 511 infrastruktuur selle tarneks. 512 Tuule-energia tootmist pole võimaldanud piisavas mahus suurendada õiguslikud ja 513 planeeringulised takistused. Järjest teravamat ühiskondlikku arutelu tekitab biomassi 514 energeetiline kasutamine ning seonduvalt looduslike ökosüsteemide sidumisvõime, mida 515 ametlik heitestatistika taandab maakasutusele, statistilisele metsainventuurile ja osalt ka teiste 516 riikide mudelitele. Euroopa Komisjoni tellimusel 2020. a valminud uuring29 näitab, et suurem 517 osa metsa biomassi energeetikas kasutamise viise ning kavandatavaid võtteid suurendab 518 riske süsinikuneutraalsuse saavutamisel, kahjustab bioloogilist mitmekesisust või osutub 519 korraga mõlemal moel ebasobivaks. Küll aga on võimalik suurendada süsiniku 520 sidumispotentsiaali nii pinnases ja juurestikes kui ka suunatuma maakasutusega ja 521 agrotehniliselt nn süsinikupõllunduses. 522 Laiem teema heaolu kasvus on energia lõpptarbimise suurenemine, mis on senini 523 väljendunud nii kodumajapidamiste energiatarbimise kasvus30 kui ka jätkuvas autostumises31. 524 Ringmajandusele on pandud samuti suuri ootusi materjaliringluseks, mis on piiratud nii kui ka 525 majandusprofiili tõttu. Suured ootused on ka kliimariskide suhtes tundlike ressursside 526 kestlikumal kasutamisel. Kõik see eeldab süsteemseid muutusi majanduses, sealahulgas 527 tarbimises, millega kaasnevat muutust ja selle mõjude hindamist peab KEVAD hõlmama. 528 Investeeringud kliimapoliitika elluviimisesse on kasvanud. Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas 529 uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem turuküpsus ning ka täiesti uued 530 läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest nutikamad süsteemid (asjade 531 internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel kümnendil näha Eestisse 532 tulemas läbimurdelist energia-kliimainvesteeringut. Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi 533 kõrge maksumuse ja projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks. Oluliseks arenguks on 534 poliitikate täpsustamine valdkondlikult, näiteks ehituses hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 535 strateegia ja ehituse pika vaate raames. Järjest laialdasemalt ja eesmärgistatumalt käib 536 kliimapoliitika elluviimine kohalikes omavalitsustes, kes on asunud koostama kohaliku tasandi 537 kliima- ja energiakavasid ning võtavad kliimaküsimusi tõsiselt arvesse koostatavates 538 üldplaneeringutes. Kahtlemata on kliimaeesmärkide saavutamise üheks võtmeks 539 maksupoliitika, seda nii energiaaktsiisidena, taastuvenergiatasudena, keskkonnamaksudena, 540 aga ka põhimõttelise muutusena auto- ja kinnisvaramaksud.32 Käesolev KEVADe mõjude 541 hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. 29 A Camia jt 2020 The use of woody biomass for energy production in the EU. Euroopa Komisjon. 30 Disaggregated final energy consumption in households – quantities. Eurostat. 31 Taasiseseisvunud Eestit iseloomustab autostumine ja mootorrataste suur levik. Statistikaamet. 32 Keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021. Riigikogu Arenguseire Keskus. 17 542 4.2.2 Kohanemistelg 543 Ehkki äärmuslikud ilmaolud on sagenenud ja õhutemperatuur on Eestis tõusnud kiiremini kui 544 maailmas keskmiselt, on siin kliimamuutuste mõjud seni avaldunud malbelt ja kliimariskid 545 suhteliselt madalad.33 Põhiliselt avaldub kliimamuutus soojade ja lühemate talvedena. 546 Sagenenud on suvised kuumalained. Kliimamuutusel on mõju kogu loodusele, mille tagajärjel 547 võib väheneda elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning taimehaiguste ja 548 võõrliikide levikus. Tõenäoliselt sagenevad erakordsed ilmaolud, liigniiskuse (ka üleujutuste) ja 549 põuaperioodid ning kasvab kahjurite rohkus. See tekitab probleeme põllumajanduses 550 (kannatavad ka talikultuurid) ning mõjutab laiemalt ka teisi ökosüsteeme. Põua sagenemisel 551 väheneb joogivee kättesaadavus, mis on avaldunud mitmetes piirkondades (nt Viimsi, Lääne- 552 Harju) juba praegu. Samas võib kliimamuutustes näha ühiskonnale ja majandusele ka teatavat 553 positiivset mõju (nt küttevajaduse vähenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine, metsakasvu 554 kiirenemine). 555 Veelgi kriitilisemad on Eestile kliimamuutuste välismõjud. Globaalselt kasvab kliimapagulaste 556 arv, massimmigratsiooni laine jõuab paraskliimaga Eestisse pigem varem kui hiljem.34 557 Kliimariskide suurenemist peab KEVAD nii strateegilistes eesmärkides kui ka tegevuste 558 planeerimisel seadma nii läbivalt kui ka üksikutes keskkonnateemades esmatähtsaks. KEVADe 559 raames peab eritähelepanu osutama linnakeskkonnale, kus avalduvad kliimariskid sagenevad 560 ja intensiivistuvad, iseäranis kuumalainete ja linnade soojussaare efekti kui ka valingvihmadest 561 ja rannikumere või siseveekogude veetaseme tõusust tingitud üleujutuste tõttu.35 Soojussaare 562 efekti leevendamiseks on vaja linnadesse rohkem sini- ja rohetaristut, eriti kõrghaljastust, kuid 563 Eesti linnu ja asustust arendatakse pigem rohealadel, mitte pruunaladel linnamaid 564 taaskasutades. 565 Seega avalduvad mõjud kõigis Kliimamuutustega kohanemise arengukavas 2030 käsitletud 566 valdkondades: tervis ja päästesuutlikkus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, 567 biomajandus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö, taristu ja ehitised, energeetika ja 568 varustuskindlus. 569 Kliimamuutustega kohanemisel on oluline roll kliima- ja keskkonnateenustel, mis eeldab ka 570 nende reaalset rakendamist maakasutuse suunamisel, asustuse arendamisel ja elukorralduses. 571 Eesti elanike kliimateadlikkus on küll kasvanud viimasel viiel aastal, kuid on ometi Euroopa 572 Liidu madalaimate seas. See võib osutuda üheks takistuseks ka kliimapoliitika leevendamise 573 kui kohanemistegevuste üldsusele põhjendamisel ja elluviimisel. Ennetustegevused 574 kliimamuutustega kohanemiseks ei ole alati piisavad, mille üheks kinnituseks oli 2021. aasta 33 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool. 34 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool. 35 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool. 18 575 suvise kuumalaine aegne ja järgne liigsuremus.36 Suhteliselt rohkem on investeeritud 576 üleujutusriskide maandamisse ning suurendatud on päästesuutlikkust.37 577 Kokkuvõttes, kliimamuutuse mõju Eesti majandusele ja inimestele on kõikehõlmav, mõjud on 578 mitmetahulised ning seotud kõigi majandus- ja keskkonnavaldkondadega otseselt ja ka 579 kaudsemalt pikkades mõjuahelates. See eeldab KEVADes süsteemset ja põhjalikku 580 hindamisprogrammi. 581 4.3 Ringmajanduse valdkond 582 2020. aastal esitles Euroopa Komisjon roheleppe38 osana ringmajanduse tegevuskava39. 583 Tegevuskava sisaldab ettepanekuid kestlikuks tootedisainiks, jäätmete vähendamiseks ja 584 kasutusvõimaluste parandamiseks (nt kaupade parandamisvõimaluse loomine). 585 Klassikaliselt erineb ringmajandus lineaarmajandusest selle poolest, et tarbimise järel 586 suunatakse toode uude kasutustsüklisse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt jäädavalt 40 587 jäätmeladestusse või muul viisil (vt joonis 1). kasutud jäätmed tooraine (lineaar- majandus) kasutuselt tootmine kõrvaldamine kasutamine 588 589 Joonis 1 Ringmajanduse võrdlus lineaarmajandusega 590 Ringmajanduse põhimõtete kasutamine võimaldab erinevate eesmärkide täitmist41: 591 1. keskkonnakoormuse vähendamine (nt vee ja õhu saastamise ning maavõtu tõttu 592 looduslike elupaikade kadumise juhtudel keskkonnamõju vähendamise võimalusena); 593 2. toorainete varustuskindluse hoidmine (vähendades toormaterjali saadavusest, hinna 594 kõikuvusest ja impordist sõltuvusest tulenevat ebastabiilsust); 595 3. konkurentsivõime suurendamine (parandades ressursitõhusust); 36 Kuumalaine tõi juulis liigsuremuse. ERR. 37 Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 38 Green Deal: key to a climate-neutral and sustainable EU. Euroopa Parlament. 39 New Circular Economy Action Plan. Euroopa Komisjon. 40 Closing the loop: new circular economy package. Euroopa Parlament. 41 Closing the loop: new circular economy package. Euroopa Parlament. 19 596 4. innovaatilisuse suurendamine (protsesside uuendamine ringlussevõtu 597 võimaldamiseks); 598 5. töökohtade kasv (uued lahendused vajavad tööjõudu). 599 Eesti peab ringmajanduses oluliseks järgmisi põhimõtteid42: 600 • uued ärimudelid (sealhulgas mitme osalise, näiteks ettevõtete koostööl põhinevad 601 ärimudelid), nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete 602 eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt 603 materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); 604 • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele kohalike ressursside 605 (näiteks põllumajanduses, metsanduses) kestliku ja ökoinnovaatilise kasutamise või 606 sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamise kaudu (linnade, külade, MTÜde 607 algatused); 608 • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiliselt 609 keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sealhulgas tooteid teenustena), kohalikul 610 toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks 611 transpordis), tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti; 612 • tooteid ja teenuseid on disainitud, arvestades kogu olelusringi ning tarbija reaalseid 613 vajadusi; 614 • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, 615 parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; 616 • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil 617 – näiteks saavad kohalikud omavalitsused motiveerida ja luua eeldused toodete 618 korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega; 619 • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine 620 (kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning 621 seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada 622 nõudlust uute loodusvarade järele); 623 • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja 624 innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete 625 ringmajanduse praktiseerimist; 626 • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt 627 tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid); 628 • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine 629 kogu sotsiaalmajanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, 630 tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. 42 Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Ringmajandus. Keskkonnaministeerium. 20 631 Ringmajanduse arengusuundade väljatöötamiseks on Keskkonnaministeerium tellinud 632 metoodika.43 Muude oluliste väljundite seas on selles välja pakutud indikaatorid, mille põhjal 633 hinnata ringmajanduse olukorda ja arengut Eestis. 634 Indikaatorid lähtuvad järeldusest, et Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad 635 suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused; 636 kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja 637 arendustegevuses maha; kus ettevõtete vaheline koostöö on vähene; ning tööturul on pigem 638 madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad. Seega tuleks ka ringmajandust 639 määratleda selle järgi, kuidas on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja 640 arendustegevusega; looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke 641 sotsiaalmajanduslikke probleeme; rakendama uuenduslikke ärimudeleid; looma kvalifitseeritud 642 töökohti; suurendama tootlikkust; ning kaasama erinevaid huvirühmi (ettevõtjad, poliitika 643 kujundajad, ühiskond tervikuna). 644 Eesti oludele vastavaid indikaatoreid on välja pakutud 29. Need jagunevad sisendi (6), 645 tegevuste (9), väljundi (6) ja tulemuste (8) indikaatoriteks. 646 Aastal 2021 tehtud uuringuga44 selgitati ringmajanduse olukord kuues sektoris – ehitus, plast, 647 tekstiil, toit, mets ja puit, teenindus. Ringmajanduse edukuse hinded (viie palli süsteemis) 648 sektoritele erinevate indikaatorite lõikes varieeruvad valdavalt 0 ja 3 vahel. Erisuseks on metsa 649 ja puidutööstus ning teenindussektor, kus on antud ka hindeid 4 ja 5. 650 Võrdluseks ülejäänud Euroopa Liiduga on kuigivõrd võimalik kasutada eco-innovation 651 indeksit.45 Selle põhjal on Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas 17. kohal. 652 Eesti koht ülemaailmses kestliku arengu indeksis 2019. aastal oli 12. ning 2020. aastaks oli 653 saavutatud 10. koht. Kõige nõrgem tulemus oli Eestil just alamvaldkondades „vastutustundlik 654 tootmine ja tarbimine“ ning „kliimaeesmärgid“. Kliimaeesmärkide alamkategoorias on antud 655 kõige negatiivsem hinnang, mille kohaselt peamised väljakutsed on jäänud alles. Trendi 656 hinnangut vastutustundlikule tootmisele ja tarbimisele pole antud, kuid kliimamuutuste vallas 657 on arengut hinnatud stagneerunuks. 658 Ringlusse võetava materjali määr on plaanis kasvatada praeguselt 15%-lt (2019) 30%-ni (2035). 659 Kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus oli 2017. aastal 0,56 eurot/kg, 2019. aastal 660 0,64 eurot/kg. Aasta 2035 sihiks on 0,90 eurot/kg. 43 K Eljas-Taal jt 2019 Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine. Lõpparuanne. 44 Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Ringmajandus. Keskkonnaministeerium. 45 The Eco-Innovation Scoreboard and the Eco-Innovation Index. Euroopa Komisjon. 21 661 4.4 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund 662 Veekogude majandamist ja kaitset reguleerivad Euroopa tasandil Euroopa Parlamendi ja 663 nõukogu vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ ja üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ. Lisaks on veel 664 mitmeid Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu veekeskkonda kaitsvaid direktiive, millest 665 juhindutakse veemajanduse planeerimisel: nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ, joogiveedirektiiv 666 2020/2184, põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ, asulareoveedirektiiv 91/271/EMÜ, 667 suplusveedirektiiv 2006/7/EÜ jne. 668 Liikmesriigid määravad kindlaks endale olulised veekogud ja põhjaveekihid ning liigitavad need 669 majandamisüksusteks ehk veekogumiteks. Eesti on moodustanud 744 pinnaveekogumit46 ja 31 670 põhjaveekogumit47. Nende majandamiseks koostatakse veemajanduskavasid48 ja 49 671 üleujutustega seotud riskide maandamiskavasid . Eesmärk on saavutada veekogumite hea 672 seisund 2027. aastaks ning vähendada inimesele kahjulike üleujutuste esinemise tõenäosust ja 673 nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Aasta 674 2020 seisuga on hea seisund saavutamata 47% pinnaveekogumitest ning 26% 675 põhjaveekogumitest. Aastatel 2021–2022 on koostamisel kolmas veemajanduskavade pakett 676 ning teine üleujutusriskide maandamiskavade pakett. 677 Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on probleemiks seatud eesmärkide ambitsioonikus ja sellest 678 tulenevalt eesmärkide saavutamise suutlikkus. Eelmiste veemajandusperioodide jooksul on 679 palju ära tehtud. Märkimisväärseim saavutus on nõukogude ajast pärit reovee- ning 680 heitveelahenduste uuendamine, mis on viinud heitveest põhjustatud koormuse võimaliku 681 miinimumi lähedale. Sellegipoolest on ees veel mitmeid väljakutseid. Pinnaveekogumite 682 peamisteks hea seisundi saavutamist takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev 683 koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. Märkimisväärselt on probleeme ka 684 ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Paljuski on ohtlike 685 ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva 686 keskkonnakasutusega. Oluliseks koormuseks põhjaveekogumite keemilisele ja koguselise 687 seisundile võib nimetada põlevkivi kaevandamise mõju Ida-Virumaal. Olulisteks 688 koormusteks osades põhjaveekogumites on ka põllumajandusest tulenev hajukoormus ja 689 põhjaveevõtt. Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise ja 690 sotsiaalsete vajaduste rahuldamise vahel. Näiteks, millistel juhtudel ja kuivõrd on õigustatud 691 mingi inimgrupi meeleheaks veekogu paisutamine, kui sellega põhjustatakse veekogu 692 ebasoodne seisund. 693 Nõuetekohase joogivee ja reovee teenuse kättesaadavus on inimeste üks põhivajadustest, 694 millest sõltub nii inimeste tervislik seisund, heaolu kui ka reostuskoormus keskkonnale. Eestis 46 Pinnavesi. Keskkonnaministeerium. 47 Põhjavesi. Keskkonnaministeerium. 48 Veemajanduskavad. Keskkonnaministeerium. 49 Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 22 695 kasutab 85% elanikest ühisveevärgiteenust ja 83% ühiskanalisatsiooniteenust. Täna 696 iseloomustab vee-ettevõtteid killustatus, mis ei võimalda veeteenust osutada mõistliku 697 hinnaga pikas perspektiivis, kuna väike kliendibaas ei võimalda veetaristut kestlikult 698 majandada. Seetõttu vajab vee-ettevõtlus ümberstruktureerimist, et tulevikus saaksid vee- 699 ettevõtted isemajandavaks, tagades veeteenuse järjepidevuse ja nõuetekohasuse ka 700 tulevastele põlvedele. 701 Euroopa Parlamendi ja nõukogu joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu 702 viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu 703 valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja 704 edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist). Eraldi regulatsioon tuleb 705 ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele. Tähelepanu pööratakse mikroplasti, 706 PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele seoses joogivee tarbimisega. 707 Üleujutuste poolest on Eestis mõned probleempiirkonnad (nt Tartu, Kärdla), kus ohtu saab 708 ennetada tehniliste võtetega. Üleujutuste mõju ennetamiseks rakendatakse ka 709 administratiivseid meetmeid, millest lihtsaimaks on elamuehituseks piirangualade 710 kehtestamine ja ehitustingimuste seadmine. See välistab olukordi, kus riigil tuleb hiljem 711 üleujutuste korral tegeleda päästetöödega ning varaomanikul üleujutuste kahjude 712 taastamisega. 713 Veemajanduse ja üleujutuste seisukohast muutub järjest olulisemaks kliimamuutustega 714 kohanemise vajadus. Probleemiks on ekstreemsete ilmastikuolude sagenemine – intensiivsed 715 vihmahood, pikad põuaajad. Suurte sademete esinemisel tuleb tagada valmisolek vara ja 716 igapäevaelu kaitseks. Põuaajad lisavad veelgi koormust veevõtule, mis üksikutes kohtades (nt 717 Viimsi) on juba kriitiline. 718 Viimastel aastatel on üles kerkinud ka mitmeid konfliktikohti riiklike või Euroopa Liidu tasandi 719 ambitsioonides. Probleemiks on näiteks Linnamäe paisul muinsuskaitse seisukohast võetud 720 eesmärk säilitada paisutus, veekaitse seisukohast võetud eesmärk tagada tõkestamatus ning 721 looduskaitse seisukohast võetud eesmärk saavutada Natura ala soodne seisund. Konflikt 722 vajaduste ja eesmärkide vahel on ka näiteks Vasavere veehaardel, mis on vajalik piirkonna 723 elanikkonna varustamiseks veega, kuid samas takistab võetud Natura eesmärkide saavutamist. 724 Mitte üksnes veekeskkonna seisukohast, vaid laiemalt kogu keskkonnavaldkonnas on väga 725 oluline tähelepanu pöörata seatavate ambitsioonide ja eesmärkide jõukohasusele ning 726 teostatavusele. 23 727 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise 728 tegevussuund 729 Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele 730 lisaks veekeskkonda puudutavatest õigusaktidest (vt ptk 4.4) ka Euroopa Parlamendi ja 731 nõukogu merestrateegia raamdirektiivist 2008/56/EÜ (edaspidi MSRD). MSRD näeb ette, et 732 liikmesriigid koostavad oma merealade hea seisundi saavutamiseks merestrateegiad, mis 733 koosnevad kolmest etapist: seisundi hinnangust koos hea keskkonnaseisundi määratluste ja 734 keskkonnaalaste sihtidega, seireprogrammist ja meetmekavast, mida ajakohastatakse iga kuue 735 aasta järel. Lisaks peavad merestrateegiate osad olema sidusad ning piirkondlikult 736 koordineeritud. 737 Merestrateegia osade piirkondlik koordineerimine toimub läbi Läänemere merekeskkonna 738 kaitse komisjoni HELCOM. Sellega on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid Saksamaa, Taani, 739 Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. HELCOMi eesmärk on Läänemere 740 merekeskkonna kaitse konventsiooni elluviimine, mis hõlmab põllumajandusest pärinevat 741 reostust, kalandust, tööstus- ja munitsipaalheitmeid, kaitstavaid alasid, mereala ruumilist 742 planeerimist, merekeskkonna seiramist ja seisundi hindamist, nafta- ja muude kemikaali 743 reostustele reageerimise valmisoleku tagamist, liikide ja nende elupaikade kaitset, laevandust 744 ning mereprügi ja -müra. 745 Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu põhjal ning võttes aluseks hinnangu käigus 746 ajakohastatud keskkonnaalased sihid on Eesti koostanud merestrateegia meetmekava.50 „Eesti 747 mereala keskkonnaseisundi 2018“ Keskkonnaministeeriumi aruande põhjal on peamisteks 748 inimtegevuse probleemideks: 749 • Eutrofeerumine – peamine survetegur nii Läänemeres tervikuna kui ka Eesti merealal 750 on inimtegevuse tagajärjel maismaalt pärinev liigne toitainete koormus. Praegu on 751 toitained põhiliselt pärit hajureostustest, eeskätt väetiste (nii mineraalsete kui 752 orgaaniliste) kasutusest. 753 • Saasteainete esinemine – peamiseks koormuse surveteguriks on nende ainete 754 juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. 755 Atmosfäärikande osatähtsus on märkimisväärne. 756 • Kalade väljapüük – peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamiku tööstuslikult 757 kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi taset saavutatud, on kalandusest 758 tulenev surve. 759 • Võõrliikide sissetoomine – võõrliikide surve vähendamiseks on tähtsaim uute 760 võõrliikide invasiooniriski maandamine. Potentsiaalselt kõige olulisemaks levikuteeks 50 Eesti merestrateegia. Keskkonnaministeerium. 24 761 on laeva ballastvee mahutite vahendusel levivad võõrliigid, mis tähendab, et selle 762 surveteguri puhul on kõige olulisem laevandusega seotud riskide ohjamine. 763 Neid probleeme põhjustavad järgmised inimtegevused: 764 • Rannikukaitse ja üleujutuste vastu kindlustamine. Rannikukaitse ehitised rajatakse 765 üleujutusmõjude leevendamiseks, loodusliku erosiooni vähendamiseks ja rannikualade 766 lainedünaamika muutmiseks. 767 • Süvendamine ja materjali kaadamine. Peamine süvendamine on sadamate 768 hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. 769 • Loodusvarade (liiv, ravimuda) kaevandamine. Mereala kasutatakse ka taastuvate 770 loodusressursside hankimiseks. Eestis kaevandatakse merepõhjast enamasti ehitusliiva. 771 Lisaks kaevandatakse Eestis ravimuda, mida kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises 772 ja ka ravimassaažimisel. 773 • Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt kaabelliine - nii elektri- kui sidekaableid. Merre 774 taristu rajamine ja selle opereerimine suurendavad survet merekeskkonnale. Tuulepargid 775 võivad mõjutada lindude, kalade jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja 776 toitumisalasid. 777 • Elusressursside ammutamine. Elusressursside väljapüük mõjutab mereelustikku otseselt, 778 häirides nende populatsiooni struktuuri ja looduslikku taastootmisvõimet: 779 o Kalapüük. Majanduslikult tähtsamad liigid Eesti jaoks on räim, ahven, koha, meritint, 780 lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb. Kalapüük vähendab püütavate liikide 781 arvukust, teatud püügivahendite, näiteks põhjatraalide kasutamine kahjustab 782 merepõhja elustikku. Kalapüügiga võib kaasneda mittesoovitud kalaliikide, 783 mereloomade ning lindude kaaspüük ja hukkumine. 784 o Meretaimede korjamine. Lisaks kalapüügile tegeletakse Eesti merealal meretaimede, 785 eeskätt punavetika kogumisega, mida kasutatakse näiteks toiduaine- ning 786 farmaatsiatööstuses. 787 • Elusressursside kasvatamine: 788 o Vesiviljelus. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kasutades 789 tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda 790 võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus võib veekogule olla 791 oluline reostuskoormuse allikas. 792 o Põllumajandus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre 793 põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres 794 toitainete üleküllust ja eutrofeerumist. Lisaks pärineb hajukoormus ka muudest 795 maismaalistest tegevustest, näiteks maaparandusest, metsandusest jm. 25 796 • Meretransport. Meretranspordiga kaasnev mõju väljendub peamiselt saasteainete 797 atmosfääri sattumise, tekitatud meremüra ja heitmete merre sattumise kaudu ning 798 naftareostusohuna, mis võib häirida mereelustikku: 799 o Laevandus. Laevade ballastveemahutite kaudu võivad levida võõrliigid, mis mõjutavad 800 kohalikku ökosüsteemi, viies selle tasakaalust välja. Pidev laevaliiklus põhjustab ka 801 veealust müra, mis võib põhjustada füsioloogilisi ja käitumuslikke muutusi 802 mereimetajatel, kaladel ja lindudel. 803 o Sadamad. Laevade opereerimiseks on vaja ehitada sadamaid, süvendada laevateid ja 804 akvatooriume. Nende tegevustega kaasnevad setete kaadamine, ehitusmaavarade 805 ammutamine sadamarajatiste tarbeks, kütuste põletamisega kaasnevate kahjulike 806 ainete heitmine välisõhku ja nende sadenemine merekeskkonda, aga ka 807 ehitustöödega kaasnev meremüra ja laevaliiklus. 808 o Laevaehitus. Laevu ehitatakse peamiselt maal, seetõttu selle mõju merekeskkonnale 809 on suhteliselt väike. Vaatamata sellele võib see tegevus tekitada heitmeid õhku, 810 jäätmeid ja heitvett, mis reostavad merd ohtlike ainete ja toitainetega. 811 • Mere riigikaitseline kasutamine. Eesti mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete 812 kaitse ja miinitõrje, kasutades mereala harjutusalana manöövrite tegemiseks ja 813 laskeharjutusteks. Mere riigikaitselise kasutamisega kaasnevad tegevused, nagu miinide ja 814 laskemoona laskude ja lõhkemise meremüra, plahvatuste lööklaine ning laskemoona 815 toimimisel vabanenud kemikaalide sattumine merevette, mis avaldavad survet 816 mereelustikule. 817 • Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb heitmete sattumise oht merre ja laeva- või muu 818 liikumisvahendi sõiduga kaasnev meremüra. Lisaks mõjutab inimeste kohalolek ja tegevus 819 mereäärsetel aladel sealset looduskeskkonda, häirides näiteks looma- ja linnuliike, või 820 kaudsemalt inimeste olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra jmt kaudu. 821 Bioloogiline mitmekesisus, mereökosüsteem ja toiduvõrgud ei ole saavutanud head 822 keskkonnaseisundit eespool loetletud tegurite koosmõju tagajärjel. Elustiku puhul on tegu 823 keeruliste tunnustega, mis sõltuvad paljude olemasolevate ökoloogiliste ja inimtekkeliste 824 survetegurite koosmõjust, millest mõned on tänaseni ebaselged. Teatud liikide puhul sõltub 825 nende seisund kliimateguritest (näiteks viigerhüljes). Lindude seisundit mõjutavad lisaks 826 põhiasurkondade ja pesitsusalade olukord väljaspool Eesti mereala. 827 Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel on raportis jõutud järeldusele, et tulevikus võivad suure 828 tõenäosusega kasvada meretranspordi, turismi, merevesiviljeluse ja energeetikaga 829 seotud merekasutus. Samuti on täna trend põllumajandusest tuleneva lämmastiku ja 830 fosfori hajukoormuse suurenemiseks. Sellega seoses võib suureneda surve eutrofeerumise, 831 ohtlike ainete ja võõrliikide valdkonnas. Samuti võib kasvada surve taristu rajamisest. Juhul, 832 kui eutrofeerumise tase jääb kõrgeks ning saasteainete sisaldus meres ei vähene, halveneb 833 üldine inimeste heaolu ja tervis. Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne 26 834 majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele, vesiviljelusele. 835 See tähendab, et juba kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. 836 Eesti vetes on uputatud erinevaid laevu. Neist paljude puhul võib kütus ning määrdeained 837 vrakkide degradeerumisel üha suurema tõenäosusega suurtes kogustes lekkima hakata. Lisaks 838 võivad sõjalaevade vrakid kujutada keskkonnaohtu neil leiduvate lõhkekehade ning 839 varasematel põhjatraalpüügi aegadel laevadele takerdunud kummitusvõrkude tõttu. 840 4.6 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise 841 tegevussuund 842 Eestis kaevandatavad maavarad jaotuvad kasutusotstarbe põhjal kolmeks: energeetilised 843 maavarad (põlevkivi), ehitusmaavarad (lubjakivi, sh dolomiit, kruus, liiv, savi) ja turvas, mida 844 kasutatakse aianduses. 845 Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 mln tonni (Maapõueseadus § 46). Aastal 2020 846 kaevandati pisut üle 9 mln tonni.51 Viimastel aastatel on kaevandamise intensiivsust 847 vähendanud Euroopa Liidu rakendatud CO2 heitkohustega kauplemise süsteem.52 See muudab 848 fossiilsete kütuste põletamise kallimaks, mistõttu saab vabal elektriturul53 eelise taastuvatest 849 energiaallikatest toodetud elekter. Samuti on mitmed energiaplokid amortiseerumas, ilma 850 puhastusseadmeteta energiaplokkide lubatud kasutamistunnid on ammendatud ning seetõttu 851 on vähenenud elektritootmiseks tarbitava põlevkivi kogus. Arvestades roheleppe54 eesmärki 852 vähendada KHGde heitkoguseid aastaks 2030 ning selleks, et Euroopast saaks 2050. a maailma 853 esimene kliimaneutraalne maailmajagu, on ette näha põlevkivielektri osakaalu vähenemist. 854 Lisaks energeetikale kasutatakse põlevkivi keemiasektoris (vt Viru Keemia Grupp, Kiviõli 855 Keemiatööstus, Eesti Energia). Toodetakse põlevkiviõli, vaikusid, alküülresortsiine ja muud. 856 Nendel toodetel puudub ühene seos roheleppe eesmärgiga (sõltub toodete kasutusest) ning 857 võib juhtuda, et põlevkivi kasutamine jätkub ka pärast aastat 2050. 858 Põlevkivi kaevandamine ja ka kasutamine põhjustab olulist keskkonnamõju. Kaevandamise 859 olulisem mõju on põhjavee koguselise ning keemilise seisundi halvenemine, kaevanduste 860 peal ja kuivendusveeks olevate pinnaveekogude hüdromorfoloogiline häirimine 861 (liigkuivenemine, liiga suured vooluhulgad) ja mõjualas olevate elupaikade muutumine 862 (langatustest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused). Põlevkivisektori (mitte ainult 863 kaevandamine) mõjusid tervisele on erinevate meetoditega uuritud ning tehtud 864 ettevalmistavaid töid jätku-uuringuteks.55 Kaevanduste jaoks otsitakse mõjude leevendamise 51 Koondbilanss_seisuga 2020. Maa-amet. 52 EU Emissions Trading System (EU ETS). Euroopa Komisjon. 53 Nord Pool Group 54 Euroopa roheline kokkulepe. Euroopa Komisjon. 55 Biomonitooringu_läbiviimine_põlevkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas. Terviseamet. 27 865 ja kompenseerimise võimalusi keskkonnamõjude hindamise protsessi abil. Vaja on hinnata 866 põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivset mõju loodusele, majandusele ja 867 sotsiaalkeskkonnale ning püstitatavate keskkonna ja kliimaeesmärkide saavutamisele. 868 Sarnaselt põlevkivi kaevandamisele on seoses roheleppega toimumas muutused ka turba 869 kaevandamises. Energeetilise turba kaevandamise osakaal on viimaste aastate jooksul 870 langenud väga madalale ning samal ajal on hoogustunud aiandusturba kaevandamine. Seisuga 871 31. detsember 2020. a asub Eestis 280 maardlat, mille põhimaavara on turvas. Kaevandamisega 872 on mõjutatud 60 maardlat, millel asuvatele turbatootmisealadele on antud 128 873 kaevandamisluba. 2020. aastal kaevandati 400 500 tonni vähelagunenud turvast, mis 874 moodustab koos hästilagunenud turba kaevandamisega 698 700 tonni. Kaevandamisload 875 kehtivad kuni 2050. aastani. 876 Rohelepe seda konkreetselt välja ei too, kuid kindlate huvirühmade (välismaised 877 kliimaaktivistid, looduskaitsjad) taotlus on lõpetada turba energeetiline kasutamine ja muuta 878 turbatootmisalad märgalaks, et vähendada turbatootmisega kaasnevat KHGde heidet. Küll 879 aga leiab märg- ja turbaalade kaitse käsitlemist erinevates roheleppe algatustes. Samuti on 880 kaalumisel ka õiguslikult siduvate eesmärkide kehtestamine. Lahendusi turbatootmisest 881 tekkivate kliimamõjude vähendamiseks otsitakse tootjate, teadlaste ning Turbaliidu tasemel 882 erinevatest projektidest ja koostööprogrammidest, näiteks WaterLANDS projektist56 ja LIFE 883 Peat Restore kliimamuutuste leevendamise projektist57. Selguse huvides tuleb riigil leida siht 884 või vähemalt stsenaariumid, mille suunas järgmistel aastakümnetel liigutakse. 885 Ehitusmaavarasid kaevandatakse vajaduse põhiselt ning üldiselt kasutuskoha läheduses. Üle- 886 eestilises mastaabis ei ole suurt maavarade defitsiiti veel ette näha, kuid probleeme on 887 piirkondliku varustuskindlusega. Olukorras, kus kvaliteetse maavara leiukohti võib isegi 888 jätkuda, on tihti takistuseks looduskaitselised tingimused või kohalike omavalitsuste ja -elanike 889 tugev vastuseis. Eesti Geoloogiateenistus on teinud ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja 890 kasutamise uuringud Harju, Pärnu ja Rapla maakonnas ning teinud ettepanekud 891 ehitusmaavarade uurimiseks ja varustuskindluse tagamiseks.58 Uuringutes on määratud 892 perspektiivsed alad, kus tulevikus maavara uurida ja kaevandada. Paraku keskenduvad 893 uuringud üksnes vajadustele ja tehnilistele võimalustele ega ole arvestanud sotsiaalseid 894 asjaolusid. Selgelt on näha vajadus ehitusmaavarade kasutuselevõtu plaanimise järele kas 895 maakonna põhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud 896 majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonna asjaolusid. Lisaks paremale 897 läbipaistvusele aitab see kohalikele omavalitsustele ja -elanikele selgitada maavarade uurimise 898 ja kaevandamise vajalikkust. Vabariigi Valitsus algatas 23. detsembri 2021 korraldusega nr 447 899 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (sh ka keskkonnamõju strateegilise 900 hindamise), mis määrab riiklikud maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas. 56 WaterLANDS: Uus Euroopa Rohelise Kokkuleppe (Green Deal) projekt, mille eesmärgiks on Euroopa märgalade laiaulatuslik taastamine. Tootsiturvas. 57 LIFE Peat Restore. 58 Ehitusmaavarad. Eesti Geoloogiateenistus. 28 901 Üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse 902 (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, 903 kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad karjäärid. 904 Kaevandamise intensiivsus nendes on aga madal. Võib olla aastaid, kus mõnes karjääris ei 905 kaevandata üldse. Probleemi lahendamiseks tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida 906 võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul kaevandama tsüklitena. See tähendab, et 907 kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel 908 valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa. 909 Ressursitasu on vaja üle vaadata ka ringmajanduse eesmärke arvestades nii, et soodustatud 910 oleks mõistlik taaskasutus või sobivamate materjalide kasutus. Taaskasutus on mõistlik juhul, 911 kui see täidab eesmärgi esmase maavaraga võrreldes samaväärselt. Sealjuures arvestades 912 majandusliku kulu kõrval ka mõju looduskeskkonnale ning sotsiaalsele keskkonnale. 913 Sobivamad materjalid võivad tõsta nii ehitamise maksumust kui samaväärselt ka ehitise eluiga 914 ning vähendada hoolduskulusid (nt sisse ostetud tugevam ehitusmaterjal võrreldes kodumaise 915 toorega). 916 Lisaks praegu kaevandatavatele maavaradele on Eestis maavarana arvel fosforiit, mere- ja 917 järvemuda (raviotstarbel ja põlluväetiseks), järvelubi ning kristalliinne ehituskivi (graniit, gneiss). 918 Viimastel aastatel on kaevandatud vähesel määral ka järve- ja meremuda. Varasematel aastatel 919 on ka fosforiiti kaevandatud. Fosforiidi varasemast kaevandamisest ja töötlemisest on jäänud 920 mitmed keskkonnamõjud Maardu linna endise väetisetehase piirkonda, aga ka kaevandatud 921 aladel on keskkonnaprobleeme (nt vee- ja õhureostus, varingud). Tehasekompleksi tekitatud 922 keskkonnareostust ja keskkonnamõju likvideeritakse veel tänapäeval. 923 Fosforiidi kaevandamisel ja väärindamisel on võimalik tulevikupotentsiaal (hetkel uurimisel 924 tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega), kuid sellega kaasnevad võimalikud mõjud ja 925 inimeste hirmud tuleb selgitada ning leevendada ja maandada. Kui on selgunud, et olulised 926 mõjud on leevendatavad ja inimeste hirmud on neile arusaadaval viisil ja mõistlike 927 jõupingutustega maandatavad, saab liikuda edasi kaevandamise planeerimise etappi. Nagu 928 põlevkiviga, on oluline fosforiidi maksimaalne väärindamine Eestis. See põhjendab 929 kaevandamise mõistlikkust ning toetab majandust. 930 Põlevkivi ja fosforiidi kõrval tuleb eesmärgiks võtta ka teiste maavarade maksimaalne 931 väärindamine Eestis (lubjakivi, turvas jt). See põhjendab mõistlikku kaevandamist ning toetab 932 majandust. 933 Lisaks eespool nimetatud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn 934 tulevikumaavaradel, nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore. 29 935 4.7 Välisõhu kaitse tegevussuund 936 4.7.1 Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised 937 Välisõhu kvaliteeti seiratakse reaalajas pidevseirejaamades ning täiendatakse pisteliste 938 mõõtmistega. Eestis on üheksa riiklikku seirejaama. Linnaõhujaamad asuvad Tartus, Kohtla- 939 Järvel, Narvas ja kolm jaama Tallinnas (Liivalaia tänava transpordisaaste mõõtejaam, tööstuse 940 saastet jälgiv mõõtejaam Koplis ning linnaõhu taustajaam Õismäel). Maapiirkonna 941 taustajaamad asuvad Vilsandil, Lahemaal ja Saarejärvel, neist esimesed kaks on rahvusvahelise 942 seireprogrammi EMEP jaamad. Riiklikult rahastatud seiret täiendavad ettevõtete 943 omaseirejaamad Muuga sadama ümbruses ja Ida-Virumaal. Kõik seiretulemused on nähtavad 944 reaalajas Eesti välisõhu kvaliteedi portaalis (vt www.ohuseire.ee). 945 Lisaks mõõdetakse õhukvaliteeti reaalajas Tartu Ülikooli ja EKUKi koostöös Tahkuse seirejaamas 946 Pärnumaal ning Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös Järvseljal. 947 EKUK teeb vajaduspõhiseid õhusaastemõõtmisi kahe mobiilse seirejaamaga Mobair ja 948 mõõtekonteineritega, näiteks piirkondades, kus on palju kaebuseid, või kampaania korras 949 lühiajaliste mõõtmistena, et tuvastada võimalikud seni tähelepanuta jäänud õhukvaliteedi 950 probleemid. 951 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ kohaselt on Eesti jaotatud õhukvaliteedi 952 piirkondadeks (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) ning õhukvaliteedi hindamispiiride ja asutustiheduse 953 alusel linnastuteks (Tallinn ja Kohtla-Järve). Praegune seirevõrk täidab kõiki rahvusvahelisi 954 nõudeid. 955 Samas on seirejaamadega katmata Kagu-Eesti maapiirkonnad. Samuti pole ühtegi 956 seirejaama väikelinnades ega alevites. Kuna puiduküte põhjustab seal arvestatavaid 957 õhusaastetasemeid, siis viimati mainitu on tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude 958 üldpildis. NEC direktiiviga (teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise 959 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/2284) määratud prioriteetsetest 960 õhusaasteainetest on Eestis püsiseirega katmata ammoniaak (NH 3), mille mõõtevalmidus 961 on vaid Lahemaa taustajaamas. See on tõsine puudus, sest just ammoniaagiheite 962 vähendamise eesmärgi saavutamisega on Eestil probleeme. Mittemetaanseid lenduvaid 963 orgaanilisi ühendeid seiratakse Kundas ja teatud orgaanilisi ühendeid (benseen, tolueen, 964 etüülbenseen – ained, mis esinevad mootorikütustes ja mida kasutatakse plastikute tootmise 965 toorainena ning lahustites) üksteisest eristatuna Õismäel, kuid mitte maataustajaamades. 966 Välisõhu kvaliteet Eestis on Euroopa üldisel foonil hea. Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid 967 õhukvaliteedi piirväärtusi59 (ÕPV) ei ületata. Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) 2021. 968 aasta septembris avaldatud soovituslikud piirnormid on tunduvalt rangemad.60 Need lähtuvad 59 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” Lisa 1 60 Ambient (outdoor) air pollution. WHO. 30  969 saastetasemest, millest alates on tõenduspõhiselt kinnitatud negatiivne tervisemõju. WHO 970 soovituslike piirnormide valguses on olukord Eestis normeeritud saastainetest (SO2, NOx, PM2.5, 971 PM10, CO) laitmatu vaid vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikoksiidi (CO) korral. Siiski tuleb möönda, 972 et WHO soovituslike piirnormidele vastavad tasemed ei ole ülemaailmses plaanis 973 lähiaastatel linnakeskkonnas saavutatavad. Sellegipoolest tuleb nentida, et märkimisväärse 974 välisõhu kvaliteedi paranemise toovad kaasa erinevad kliimameetmed nii suurtes käitistes kui 975 ka transpordiheite vähendamiseks. 976 Vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi välisõhu seire allprogrammile kuuluvad välisõhu 977 valdkonda ka sademete keemiaseire ja raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire.61 978 4.7.2 Sademete keemiaseire 979 Selle seireliigi eesmärk on saada ülevaade sademetega langevast saastekoormusest ja kauglevi 980 teel liikuvatest saasteainetest, nende olekust, püsivusest ja mõjust keskkonnale. Sademete 981 keemilist koostist seiratakse lisaks riiklikele vajadustele (õhusaaste koormuse mõju hindamine 982 veekogudele, mullaviljakusele ja ökosüsteemidele) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 983 rahvusvahelise koostööprogrammi EMEP (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad) ning ICP Integrated 984 Monitoring nõuete täitmiseks (Vilsandi ja Saarejärve seirejaamad). Seire toimub 11 jaamas, 985 lisaks kahes jaamas kompleksseire allprogrammi raames ning kuues jaamas metsaseire 986 allprogrammi raames. Programmi uuendamise käigus on hiljutistel aastatel seirejaamade arvu 987 vähendatud, põhjendades seda Eesti väiksuse ja õhusaaste probleemide vähenemisega. 988 Sademetest määratakse põhilised anioonid ja katioonid, pH, elektrijuhtivus, leelisus ning eri 989 jaamades erinevaid raskmetalle (Cd, Cu, Pb, Zn, As, Ni, Hg) ning muid lisandeid (fosfor, ainult 990 Lahemaal PAH, BCB ja kloororgaanilised pestitsiidid). Enamikus jaamades analüüsitakse kuu 991 keskmisi sadeveeproove, mis on kogutud päeva kaupa. 992 4.7.3 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine 993 Seiret tehakse, mõõtes sammalde raskemetallide sisaldust. Sammaldel põhinev 994 bioindikatsiooni meetod sobib eriti hästi raskmetallide pikaajalise suhtelise saastekoormuse 995 mõõtmiseks. Raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilist hindamist sammalde abil tehakse 996 rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Vegetation nõuete täitmiseks (kaardistatakse üle 997 Euroopa viieaastase seiresammuga). 998 Eestis määratakse sammaldest ICP Vegetation koostööprogrammis nõutud raskmetalle Al, As, 999 Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Sb, V ja Zn ning lisaks lämmastikku (N). 1000 Lähtuvalt ICP Vegetation koostööprogrammi nõuetest kogutakse kahte liiki metsasambla 1001 proove: harilik palusammal (Pleurozium schreberi) või harilik laanik (Hylocomium splendens) 1002 vastavalt nende levikule. Nüüdseks on loobutud aastatel 2000–2014 aastate kaupa rotatsiooni 1003 korras tehtud tihendatud punktide võrguga seirest Kirde-Eestis, Tallinna piirkonnas ja nelja 61 Keskkonnaseire. Keskkonnaagentuur. 31 1004 suurema linna (Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve) ümbruses, põhjendades seda Eesti 1005 põhivõrgu piisava tihedusega, kuigi ka selle võrgupunktide arvu vähendati 99-lt 73-le (umbes 1006 pooled proovid kogutakse ühel ja pooled järgmisel aastal, korrates tsüklit viie aasta pärast). 1007 Detailsemast seirest loobumist tuleb suuremate linnade ümbruses kompenseerida, 1008 kombineerides erinevate seirete (nt sademed, veekeemia, õhuseire, õhusaaste leviku 1009 mudelarvutuste) tulemusi. Juhul, kui need indikeerivad suurenenud raskmetallide saastet, 1010 tuleks analüüsida, mida on võimalik saaste vähendamiseks ette võtta. Vajaduse korral tuleks 1011 teha täpsustav uuring. 1012 4.7.4 Keskkonnamüra 1013 Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangu62 kohaselt on müra tervisemõjusid varem pigem 1014 alahinnatud. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 1015 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Pikaajaline mürasaaste võib 1016 muuhulgas põhjustada enneaegseid surmasid ja südame isheemiatõbe, kroonilisi unehäireid ja 1017 keskendumisraskusi. 1018 Välisõhus leviva keskkonnamüra puhul võib kõige olulisema teguri ning müraallikana välja tuua 1019 transpordisektori. Nii maanteede kui ka linnatänavate liikluskoormused näitavad jätkuvalt 1020 kasvutrendi, mis on muu hulgas põhjustatud nii autostumise kasvust kui ka valglinnastumisest. 1021 Samas võib välja tuua, et praktilised olukorrad muudavad sageli keerukaks müraalase 1022 seadusandluse nõuete üks-ühele rakendamise just liiklusmüra kontekstis. Näiteks võivad 1023 tekkida järgmised küsimused/vaidlused: müratundlik hoone ja maantee (või linnatänav) on 1024 ajalooliselt paiknenud lähestikku, kuid liikluskoormus on järk-järgult suurenenud ning 1025 põhjustab tänaseks müra piirväärtuse ületamist; elanikud on teadlikult valinud elukohaks 1026 maantee läheduse (või tiheda liiklusega linnakeskkonna), kuid jätnud arvesse võtmata (või 1027 alahinnanud) võimalikku mürahäiringut; kõige tõhusamad liiklusmüra tõkestamise meetmed 1028 (müratõkkeseinad63) ei ole linnakeskkonnas reeglina eelistatud lahendus; kes on müra tekitaja 1029 – kas tee omanik, kelleks on üldjuhul Transpordiamet (või kohalik omavalitsus) või tee 1030 kasutajad; riiklik rahastus müra leviku piiramise meetmete rakendamiseks (nt müratõkete 1031 rajamiseks) seab piirangud iga-aastaselt rahastatavatele müra vähendamisega seotud 1032 projektidele. 1033 Raudteetransport võib samuti olla lokaalselt oluline müraallikas, kuid suures pildis esineb 1034 mõjutatud elanikke oluliselt vähem kui autoliiklusega kaasneva müra puhul. Samuti võib mingis 1035 konkreetses asukohas esineda probleeme tööstusobjektidest (tehased, kaevandused, 1036 tehnoseadmed, tuulikud jne) tingitud müraga, kuid mõjutatud elanikke on siiski suhteliselt vähe 1037 võrreldes transpordisektoriga. Üksikobjektide (nt konkreetne ettevõte või müra tekitav 1038 tehnoseade) müra on reeglina ka lihtsam reguleerida (konkreetne müra tekitaja on üheselt 62 Environmental noise in Europe — 2020. Euroopa Keskkonnaagentuur. 63 T Lahti 2010 Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine 32 1039 tuvastatav) ning vajaduse korral saab ette näha meetmed asjakohaste normtasemete 1040 tagamiseks (vajadusel kaasates järelevalvet teostav Terviseamet). 1041 Transpordisektori müra negatiivset mõju püütakse vähendada näiteks iga viie aasta järel 1042 koostatavate suuremate linnade (Tallinn, Tartu) ja suurema liikluskoormusega maanteelõikude 1043 strateegliste mürakaartide ning nende alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade 1044 raames. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu 1045 strateegilisi mürakaarte peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta (vastavalt 1046 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ nõuetele). Strateegiliste mürakaartide 1047 alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade raames meetmete planeerimisel 1048 arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus on võimalik 1049 mürahäiringut vähendada korraga võimalikult paljudel elanikel, lisaks peetakse oluliseks seni 1050 vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimist. Strateegilised mürakaardid on 1051 teemakaartidena kättesaadavad ka Maa-ameti GIS-kaardirakenduses. 1052 Samuti on väiksematel (elanike arvust lähtuvalt) omavalitsustel atmosfääriõhu kaitse seaduse 1053 alusel kehtestatud nõuded vajadusel – nt elanike põhjendatud kaebuste (mõõtmistega 1054 kinnitust leidnud häiringud) ja/või pädevate ametiasutuste (nt Terviseameti) ettepaneku korral 1055 – koostada kohaliku omavalitsuse mürakaart ning müra normtasemete ületamise korral ka 1056 müra vähendamise tegevuskava. Kohaliku omavalitsuse müra vähendamise tegevuskavade 1057 raames on võimalik juba detailsem ehk objektipõhine lähenemine, mille korral tuvastatakse ka 1058 lokaalsed müraallikad ning vajadusel seatakse nõuded konkreetses piirkonnas lokaalse 1059 müraprobleemi lahendamiseks (meetmete rakendamiseks). 1060 Lisaks hinnatakse liiklusmüra mõju uute teeprojektide (sh teede rekonstrueerimisprojektide) 1061 raames ning nähakse ette meetmed kõige kriitilisema müratasemega piirkondades. 1062 Projektipõhine lähenemine aitab parandada kõige kriitilisema müratasemega aladele jäävate 1063 elanike elutingimusi, kuigi statistiliselt ei too see kaasa mürast mõjutatud elanike arvu 1064 märkimisväärset kahanemist. 1065 Müraaspektiga arvestatakse üha enam ka eri tasandite planeerimisprotsessides, sealhulgas 1066 pööratakse üldplaneeringute koostamise raames tähelepanu konfliktse maakasutuse 1067 vältimisele (millele aitab kaasa üldplaneeringuga protsessi raames kohaliku omavalitsuse 1068 mürakaartide koostamine) ennetamaks tulevikus esile kerkida võivad müraprobleeme. 1069 Transpordisektoriga (ehk peamise mürahäiringu põhjustaja) seotud mürast mõjutatud elanike 1070 arvu märkimisväärsed muutused (mõjutatud elanike arvu vähenemise suunas) saavad aset leida 1071 eelkõige pikema aja jooksul, lähtudes strateegilistest otsustest (nt autokasutuse vähendamise 1072 soosimine), tehnoloogia arengust (nt vaiksemad tehnoloogiad) ning inimeste igapäevaste 1073 harjumuste muutustest. 33 1074 4.8 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund 1075 Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline järjepidev ja tasakaalustatud tegevus ja ennetustöö 1076 riskantsetes valdkondades meditsiinis, tööstuses ning kiirgussündmuste puhul. Võimalik 1077 kiirgusrisk võib avalduda kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramisel ja liiklusavarii 1078 radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Arvestatav oht võib tekkida avariidest naaberriikide 1079 tuumaelektrijaamades ja radioaktiivsete ainete ebaseaduslikul käitlemisel. 1080 Radioaktiivsed jäätmed pärinevad peamiselt nõukogude ajast. Jätkata tuleb Paldiski endise 1081 tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringuid ja tegevusi ning maandada 1082 jätkuvalt sealseid riske. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 alusel tuleb tähelepanu 1083 osutada Tammiku RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlale ja Sillamäe NORM-jäätmete 1084 hoidla võimalikele mõjudele, mis võivad avalduda eeskätt hädaolukorra tulemusel pinna- ja 1085 põhjavee ning pinnase radioaktiivsel saastumisena. 1086 Eesti on keskmisest suurema radooniriskiga riik. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018– 1087 2027 põhjal on kolmandik Eesti maismaa pindalast kõrge (>50 kBq/m³) või eriti kõrge (>250 1088 kBq/m³) Rn-riski tasemega. 1089 2019. aastal koostati Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, Radooni riikliku 1090 tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju 1091 strateegiline hindamine, mis käsitleb aktuaalselt kiirgusohutuse tegevustikku ja võimalikke 1092 kaasnevaid mõjusid. KEVAD peab silmas pidama kiirgusohu suhteliselt suurt riski, mille 1093 esinemise tõenäosus on väga väike. Küll vajab tähelepanu radoonirisk, mis otseselt mõjutab 1094 inimesi. 1095 4.9 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund 1096 Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi 1097 muutusi nii jäätmekäitluses kui ka tootmises ja tarbimises. Siinkohal on oluline, et riik oleks 1098 suunanäitaja, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi 1099 eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit tõhusaid ja 1100 uuenduslikke keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid 1101 pakkuma. Soodustades samal ajal ka tegevusi toetavate digilahenduste väljatöötamist. 1102 Ringmajanduse üks oluline osa on jäätmekäitluspoliitika. Jäätmemajandus ringmajanduse 1103 osana peab lähtuma põhimõtetest, mille lahutamatud osad on jäätmetekke vältimine, jäätmete 1104 korduskasutuseks ettevalmistus ning ringlussevõtt. Eesmärk on kasutada jäätmeid kui ressurssi 1105 ehk saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada seeläbi nõudlust uute 1106 loodusvarade järele. Samuti on ringmajanduse kontekstis oluline võtta kasutusele ökodisaini 1107 põhimõtted. 34 1108 Kandev roll ringmajanduse arendamisel (sh jäätmemajanduse tõhustamisel) on ka teadlikkuse 1109 parandamisel. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning 1110 rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast (esitatud joonisel 2). Selleks, et ladestada 1111 prügilasse võimalikult vähe jäätmeid, tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Juhul, kui see 1112 osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks. 1113 Järgmise prioriteedina tuleb need ringlusse võtta. Juhul, kui eelnev pole teostatav, tuleb püüda 1114 jäätmeid muul viisil taaskasutada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete 1115 raamdirektiivist 2008/98/EÜ lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt 1116 liikmesriikidelt. 1117 1118 Joonis 2 Jäätmehierarhia joonis64 1119 Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava on Riigi 1120 jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022. a lõpuni). Selle strateegiline eesmärk on 1121 jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja 1122 majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel. Uus riigi 1123 jäätmekava (2022–2028) on koostamisel, sealhulgas on koostamisel jäätmekava 65 1124 keskkonnamõju strateegiline hindamine . KEVAD KSH käesolevas etapis on valmimas 1125 jäätmekava tööversioon, mis integreeritakse KEVAD 2030 arengukavasse protsessi käigus. 1126 Käesolevas etapis on teada jäätmekava esialgne lühikokkuvõte.66 1127 Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,5 miljardi tonni jäätmeid.67 Statistikaameti andmetel 1128 oli Eestis 2020. a jäätmete koguteke 16,70 miljonit tonni, sellest prügilasse ladestati 5,99 1129 miljonit tonni.68 Riigisisene olmejäätmete teke Statistikaameti andmetel oli samal aastal 509 1130 000 tonni ning olmejäätmete ringlussevõtu määr 28,9%. Jäätmete taaskasutuse üldkogus 64 Jäätmed ressursiks. Keskkonnaministeerium. 65 Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH programm. Keskkonnaministeerium. 66 Riigi jäätmekava 2022–2028 lühikokkuvõte. Keskkonnaministeerium. 67 EU waste management: infographic with facts and figures. Euroopa Parlament. 68 Jäätmed ja ringmajandus. Statistikaamet. 35 1131 2020. aastal oli 10,53 miljonit tonni. Täiendavalt vajavad tähelepanu põlevkivijäätmed, 1132 arvestades, et kogu jäätmetekkest moodustab nende osakaal ca 80%. 1133 Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides 1134 muudatuste tegemine.69 4. juulil 2018 jõustusid kuue direktiivi muudatused, mis tuli 1135 liikmesriikide õigusesse üle võtta. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja 1136 pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Sealhulgas 1137 üks olulisemaid muudatusi oli tekkinud kohustus, mis puudutab jäätmete liigiti kogumist ja 1138 ringlussevõttu. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks 1139 ettevalmistamise sihttase 55%-ni, aastaks 2030 juba 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb 1140 olmejäätmeid ringlusesse võtta 65%. Samas kehtestati piirang prügilasse ladestamisele – 1141 aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest. 1142 Lisaks jäätmetekke vältimise edendamisele on jäätmevaldkonna muudetud direktiivides oluline 1143 eesmärk jäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamine ja ühtlustamine koos kvaliteetsete 1144 ringlussevõtu lahenduste edendamisega. Jäätmetekke vältimise eesmärkide seadmisel tuleks 1145 eelkõige keskenduda selliste jäätmete vältimisele, mille ringlussevõtt ei ole võimalik. Kvaliteetse 1146 teisese toorme tagamiseks on vaja soodustada investeeringuid jäätmekäitlusesse ja 1147 ümbertöötlemisega seotud tootearendusse. Sealhulgas on vaja leida ja toetada uusi lahendusi 1148 ja meetmeid põlevkivijäätmete ringlussevõtuks. Oluline on täpsustada jäätmete lakkamise üle 1149 otsustamise protsessi ning hinnata, millistel tingimustel peetakse teatavaid uuesti ringlusse 1150 võetud jäätmeid juba toodeteks. Täiendava muudatusena kehtestati direktiivide muudatustega 1151 jäätmetekke vältimise meetmed. Sealhulgas jõustus kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa 1152 Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid. 1153 Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja 1154 kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. 1155 4.10 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund 1156 Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti 1157 inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata 1158 oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam 1159 keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede 1160 hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Alates 1161 2008. aastast tehtavad keskkonnateadlikkuse uuringud70 näitavad, et Eesti elanike huvi 1162 keskkonnateemade vastu on üldiselt suur ning hoiakud loodushoidlikud. Siiski on vajaka 1163 süsteemsest mõtteviisist ning oskusest seostada oma igapäevaseid valikuid globaalsete 69 New Circular Economy Action Plan. Euroopa Komisjon. 70 Keskkonnateadlikkuse alased uuringud. Keskkonnaministeerium. 36 1164 keskkonnaprobleemidega. Ka Eurobaromeetri küsitlustulemused71 näitavad, et Eesti elanikud 1165 näevad kliimamuutusi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem olulise globaalse 1166 probleemina ning peavad siinkohal iseenda käitumise muutmisest tähtsamaks riiklikke 1167 regulatsioone. 1168 Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane 1169 kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida 1170 usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid 1171 ja valikuid. Selleks, et keskkonnainfo oleks hõlpsamini kättesaadavam ja kasutatavam, arendab 1172 Keskkonnaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga välja keskse Keskkonnaportaali, mis 1173 edaspidi pakuks „väravat“ eri andmebaasides paiknevatele keskkonnaandmetele. Tähendusliku 1174 teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrval on aga oluline luua 1175 võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda, sealhulgas suunduda 1176 keskkonnakahju tagajärgedega tegelemiselt (näiteks jäätmete sortimine) nende ennetamisele. 1177 Samuti on vaja pöörata tähelepanu keskkonnateabe kättesaadavusele eesti keelest erineva 1178 emakeelega sihtrühmades. 1179 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on moodustatud juhtrühm ministeeriumi ja haldusala 1180 esindajatest, et kujundada ministeeriumi strateegiline vaade, kuidas ühiskonnas 1181 keskkonnateadlikkust suurendada, töötada välja selle hindamiseks vajalikud mõõdikud ning 1182 planeerida edasised tegevused. „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise 1183 uuring 2020“ toob välja ka vajaduse väärtustada vastutustundlikku ettevõtlust, mis aitab tagada 1184 efektiivse infovahetuse (sh keskkonnateadlikkuse) nii tarneahelas kui ka ettevõttes endas. 1185 Keskkonnateadlikkuse edendamiseks toetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 1186 keskkonnateadlikkuse programmist igal aastal tegevusi, mis edendavad kestliku 1187 keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate 1188 protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist. 2022. aastal on programmi eelarve 1 850 000 eurot. 1189 4.11 Keskkonnahariduse tegevussuund 1190 Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui kestlikku arengut toetavat haridust, olukord Eestis on 1191 hea. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad.72 Koolid ja 1192 lasteaiad lähtuvad riiklikest õppekavadest (põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik 1193 õppekava). Neis on eraldi kirjeldatud õppekava läbiva teemana „Keskkond ja jätkusuutlik 1194 areng“. Üldpädevustena tuuakse välja loodusteaduslik pädevus ja loodusliku mitmekesisuse 1195 väärtustamine. Samuti viidatakse õppimisvõimalustele avatud ja mitmekesistele 1196 õppekeskkondadele. Koolieelsete lasteasutuste õppekavas ja üldhariduse õppekavades on 1197 hetkel toimuva õpitulemuste kaasajastamise käigus uuendatud ka keskkonna ja ökoloogia 71 Special Eurobaromeeter_513. Climate Change. Estonia. Euroopa Komisjon 72 OECD 2018. aasta rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring 37 1198 teemad ning eraldi rõhutatakse keskkonnaalaste teadmiste tähtsust rohepöörde 1199 õnnestumiseks. Siiski ei ole kestliku arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, põhjuseks 1200 nii õpetajate pädevuse kui ka toimevõime puudus. 1201 Probleemiks on ka loodusainete õpetajate järelkasv – OSKA uuringuaruanne (2018)73 toob välja, 1202 et huvi eriala vastu on väike, samas aga õpetajate vajadus suur ning töötavate õpetajate 1203 keskmine vanus kõrge. Seoses kõrghariduse alarahastusega võib eeldada negatiivset mõju ka 1204 keskkonnaerialade pakkumisele ülikoolides. 1205 Kogu Eestit katab keskkonnahariduskeskuste võrgustik, mille pakutavates õppeprogrammides 1206 osalemist toetatakse süsteemselt KIKi kaudu. Keskuste ja õppeprogrammide informatsioon on 1207 kõigile kättesaadav Keskkonnaameti hallatavas infoportaalis (vt www.keskkonnaharidus.ee). 1208 Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vastu võetud Keskkonnateadlikkuse ja - 1209 hariduse tegevuskava 2019–2022, millele toetudes on alustatud süsteemset 1210 mitteformaalhariduse kvaliteedi parandamist. Alates 2019. aastast on Eesti Keskkonnahariduse 1211 Ühing vedanud eest õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist ja 1212 kvaliteedihindamist, mille kaudu omistatakse kriteeriumitele vastavatele 1213 haridusprogrammidele kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Kvaliteediprogrammi 1214 järgmist etappi keskkonnahariduskeskuste juhendajate kompetentsimudeli ja 1215 enesehindamisvahendi väljatöötamiseks alustati 2021. a sügisel. Oluline on tagada nende 1216 protsesside jätkuvus ning seotus formaalharidussüsteemi arengutega. 1217 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks aluspõhimõtteks on ühiskonna ja 1218 looduskeskkonna kestlik areng. Samas tuuakse välja, et formaalõppes peaksid tekkima 1219 võimalused paremini arvestada avatud õppekeskkondades, sealhulgas 1220 keskkonnahariduskeskustes, õpituga. Tähelepanu tuleks pöörata ka 2021. a kevadel 1221 UNESCO konverentsil vastu võetud kestliku arengu hariduse Berliini deklaratsioonis 1222 (Berlin Declaration on education for Sustainable Development) toodud soovitustele, 1223 sealhulgas kestliku arengu hariduse integreerimisele elukestva õppe võimalustesse ja 1224 erinevatesse haridustasemetesse, samuti õpetajaharidusse. 1225 4.12 Maatoimingute korraldamise tegevussuund 1226 Nõudmised maa ja sellega seotud info kvaliteedile ja kättesaadavusele (nt avaandmed ja 1227 digilahendused) kasvab ajas, kuna maa on üha suureneva väärtusega piiratud ressurss. Järjest 1228 enam on tarvilik suunata maakasutust paindlikult ja kasutada maakasutuses säästlikke võtteid, 1229 et kohaneda keskkonnamuutustega (sh kliimamuutustest tulenevate tagajärgedega). 1230 Maatoimingute alast kompetentsi ja pikaajalist kogemust omab Eestis peamiselt Maa-amet, 1231 mis pakub vajalikke teenuseid muu hulgas paljudele riigiasutustele ja kohalikele 1232 omavalitsustele (nt maa omandamine, hindamine, riigimaade haldamine, lepingute sõlmimine, 73 Kutsekoda 2018 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus 38 1233 maakorraldus). Samas ei toeta projektipõhine rahastus ja ühtse poliitilise koordineerituse 1234 puudumine järjepidevat praktikat, püsivat kompetentsi ning teenuste arendamist. Koondades 1235 maa füüsilised, õiguslikud ja majanduslikud andmed, regulatsiooni, tööprotsessid ja 1236 infosüsteemi teenused ühtseks maatoimingute platvormiks, suudetaks paremini tagada 1237 kinnisomandi otstarbekam ja kestlikum planeerimine, kasutamine ning majandamine. 1238 4.13 Ruumiandmete tagamise tegevussuund 1239 Poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste tegemiseks, sealhulgas kõikide planeeringutasemete 1240 (üleriigilisest planeeringust detailplaneeringuni) ja liikide (nt eriplaneering, teemaplaneering) 1241 juures, on vajalik otsuste aluseks olevate andmete kättesaadavus, kvaliteet ja kasutatavus. 1242 Looduskeskkonda puudutavate andmete puhul on eelkõige oluline andmete olemasolu 1243 ruumikujul. Täna on otsuste aluseks olev põhiline looduskeskkonna ja inimese loodud 1244 keskkonna (nt hooned, teed, elektriliinid) ruumiinfo juba kättesaadav (nt Maa-ameti erinevad 1245 avalikud kaardirakendused ja Keskkonnaagentuuri looduskaitselised kaardiandmed e KRATT). 1246 Arvestades, et nii looduskeskkonna kaitse kui ka planeerimisvaldkonna küsimused lähevad 1247 järjest spetsiifilisemaks ja kohapõhisemaks, on oluline tagada erinevate osapoolte loodavate 1248 uute ruumiandmete avalik kättesaadavus, ühildatavus ja koostoime. Ruumiandmete avaliku 1249 kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt 1250 ruumiandmete tegevussuunda. 1251 Maakattetüüpide ja tehislike objektide info aluseks on Eesti topograafia andmekogu (edaspidi 1252 ETAK). See on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluline osa Maa- 1253 ameti andmebaasipõhises topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. ETAKi 1254 vektorandmetest toodetakse Eesti põhikaarti, kaardirakenduste hübriidkaarti jne. Suures osas 1255 põhineb ETAKi stereofotogramm-meetrilisel kaardistusel. Igal aastal korraldatakse Eestis 1256 ülelende, mille tulemusel luuakse ortofotod ning tehakse aerolaserskaneerimine. Selle 1257 tulemusena uueneb Eesti ortofoto kaart ja reljeefikaart iga nelja aasta tagant. Lisaks 1258 eelnimetatutele tehakse ülelendudel kaldaerofotosid (võimaldab objekte täpsustada nurga alt 1259 vaadatuna), mis on osutunud väärtuslikuks töövahendiks ruumilistele planeerijatele, mõju 1260 hindajatele ja teiste valdkondade esindajatele. Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist 1261 informatsiooni (sh maardlate andmestikku), ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, 1262 keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste 1263 informatsiooni ja palju muud. Pakutav ruumiandmestik on rikkalik. Eriti tähelepanuväärne on 1264 asjaolu, et kogu informatsiooni jagatakse tasuta, see on lihtsalt ligipääsetav ja kooskasutatav 1265 veebirakenduse kaudu ühest kohast ning suures osas alla laetav või kasutatav veebiteenusena, 1266 nagu WMS või WFS. Maa-ameti kaardirakendus on Eesti keskne ruumiandmete infoallikas, 1267 mida kasutavad paljude töövaldkondade inimesed, nagu notarid, planeerijad, 1268 keskkonnakonsultandid, põllumajandustootjad jne. 39 1269 Euroopa Parlamendi ja nõukogu INSPIRE direktiiv 2007/2/EÜ toetab ühtse ligipääsu põhimõtte 1270 rakendamist, mis tähendab, et kõikidele ruumiandmetele pääseb ligi ühest punktist. Eestis on 1271 selleks kontaktpunktiks ette nähtud Maa-amet. Seega tuleb tagada, et praegu mujal esitatavad 1272 ja hoitavad ruumiandmed (miks mitte ka seire jm andmed) oleks leitavad ka Maa-ameti 1273 platvormil. 1274 Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab alla laetaval viisil ruumiandmeid 1275 Keskkonnaagentuur, kes valdab peamiselt looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt 1276 kaitstavate liikide täpsemad andmed, reostunud objektid, veemajanduskavadega seotud 1277 informatsioon). Osa infost on vabalt alla laetav, ülejäänule pääseb juurde üksnes registreerides 1278 ja huvi põhjendades. Keskkonnavaldkonnas on loodud veel mitmeid andmebaase, milles 1279 talletatakse ruumiliselt esitamisvõimalikku informatsiooni. Peamiselt on selleks seireandmed. 1280 Spetsiifilisemate vajaduste rahuldamiseks on ruumiandmete kättesaadavust võimalik veelgi 1281 parandada. Näiteks on probleemiks kohatine keskkonnaandmebaaside paljusus 1282 (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, veekataster VEKA, veespetsialisti töölaud 1283 Keskkonnaministeeriumi veeveebis, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 1284 andmebaas, Keskkonnaportaal jne). See killustab keskkonnamõju puudutavat informatsiooni, 1285 muudab pildi segaseks ning vähendab erinevate andmete omavahelise sünergia saavutamise 1286 võimalust. Mõningane probleem on keskkonnalubade põhjal esitatavate seireandmete 1287 kättesaadavusega. Osati esitatakse need endiselt aruandena, mitte sissekannetena 1288 andmebaasi, ja seetõttu ei ole need automaatselt andmetöötluses kasutatavad. Tihti aga omab 1289 seireandmete kogum olulist väärtust (saab hinnata muutusi piirkonnas, mitte ainult objektil, 1290 saab hinnata trende, mitte üksnes hetkeolukorda jm) võrreldes eraldi kannetena 1291 üksikaruannetes. 1292 Sünergiavõimalusi on ka väljaspool keskkonnavaldkonda. Näiteks kogub veeseireandmeid 1293 ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja 1294 Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart), Põllumajandusuuringute Keskuse mulla 1295 kaardirakendused, Ehitisregister ja Teeregister. Laiemalt tuleks vaadata ka ühise rahvusvahelise 1296 taksonoomia rakendamist, et oleks vähem tõlkimist ja sellest tulenevat müra andmete 1297 vahetamisel. 1298 Analüüsimist vajab andmebaaside osalise koondamise vajadus. Näiteks võib see aidata 1299 vähendada andmete kogumisele kuluvat ressurssi (nt osaliselt ühendada joogivee ja 1300 põhjaveeseiret). Lisaks tuleb kaaluda võimalust suurema osa info avaldamist ühe akna 1301 (veebirakenduse) kaudu, mis võimaldab huvirühmadel lihtsamalt kätte saada neile olulist 1302 informatsiooni (nt põllumajandustootjatele kõikide veekaitsepiirangute ruumilised andmed 1303 ühest kohast). Alustada tuleb riigi kogutud ruumiandmete kaardistamisega. 1304 Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik 1305 teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav 1306 liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka 1307 juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile ühest 40 1308 pöördumispunktist/teenusest. Ühe pöördumispunkti kasutamine võimaldab andmeid 1309 omavahel ühtlustada. Lepitakse kokku andmete esitamise standard, mis annab kindluse, et 1310 erinevate osapoolte loodud andmed on vaadeldavad samadel tingimustel (ühtsed täpsusastme 1311 põhimõtted, sama koordinaatsüsteem, sama kõrgussüsteem, samad alusandmed jne). 1312 Standardiseerimine ja andmete korrektne kuvamine eeldab kompetentsi, mis on olemas Maa- 1313 ametil. Töövoogude jaotus (kes loob, kes kogub, kes esitab ja kes kuvab) tuleb kokku leppida 1314 teemade kaupa asutuste kompetentsi ja ülesannete põhjal. 1315 4.14 Ilmainfo tagamise tegevussuund 1316 4.14.1 Ilmainfo 1317 Info tootmise viisi järgi jaguneb ilmainfo kaheks suhteliselt eraldiseisvaks, kuid kaudset seotud 1318 osaks: vaatlusandmed ja ilmaprognoosid. Vaatlusandmed saadakse otse Keskkonnaagentuuri 1319 vaatlusvõrgust (maapealsed vaatlusjaamad, raadiosondid, ilmaradarid, vaatluspoid merel, 1320 mõõtmised laevadelt, lennukitelt ja ilmasatelliitidelt). Ilmaprognoos saadakse numbrilisest 1321 ilmamudelist neljamõõtmeliste (kolm ruumimõõdet ja aeg) andmehulkadena, mis sisaldab 1322 regulaarselt paiknevate ruumipunktide ilmaparameetreid, nagu õhurõhk, temperatuur, 1323 õhuniiskus, tuule kiirus ja suund jne. Väljundfaili standard on Maailma 1324 Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) GRIB-formaat. Vaatlusandmed, mis edastatakse WMO 1325 globaalse vaatlussüsteemi GOS (Global Observing System) kaudu prognoosikeskustesse, on 1326 sisendiks prognoosmudelitesse. Mudel arvutab ilmastikutingimuste hetkeolukorrast ja 1327 füüsikaseadustest lähtudes prognoosi lähemateks ööpäevadeks. Oluline on seejuures teada, et 1328 atmosfääri üleilmse liikumise tõttu vajatakse prognoosiks ka üleilmset andmehõivet, mistõttu 1329 ainult Eesti vaatlusandmetele tuginedes Eesti ilma prognoosida ei saa. Keskkonnaagentuuri 1330 vaatlusandmetel on prognostiline väärtus GOS globaalse andmehõive osana. 1331 Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on oluline roll kohaliku prognoosi täpsuse 1332 suurendamisel, kliimaanalüüside jaoks, riigisiseste ilmaga seotud riskide hindamise jaoks ning 1333 paljuks muuks riiklikuks otstarbeks. 1334 Nimekiri rahvusvahelistest projektidest, organisatsioonidest ja konsortsiumitest, milles 1335 Keskkonnaagentuur Eesti esindajana osaleb: 1336 • Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) 1337 • Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) 1338 • Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) 1339 • Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) 1340 • Numbrilise ilmaprognoosmudeli konsortsiumid HIRLAM (kuni 2025)/ACCORD (al 2021 1341 ühendatud) 1342 • NORDMET/United Weather Centres (UWC)/MetCoop 41 1343 4.14.2 Ilmavaatlused 1344 Eestis vastutab ilmavaatluste eest Keskkonnaagentuur. Nende seirevõrgus on 111 jaama, mille 1345 hulgas on 26 WMO standardile vastavat põhivõrgu meteoroloogiajaama, ranniku-, 1346 hüdromeetria-, sademete mõõtejaamad, lennumeteoroloogia jaamad ning kaks ilmaradarit 1347 (Tallinn-Harku ja Sürgavere). Tallinn-Harku jaamas lastakse kord ööpäevas üles raadiosonde. 1348 Maapealse WMO seirevõrgu territoriaalne katvus on valdavalt hea. 1349 Aarhusi konventsioon ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaandmete direktiiv 2019/1024 1350 näevad ette, et keskkonnaandmed, sealhulgas ilmaandmed peaksid olema tasuta avalikult 1351 kättesaadavad, kuid Keskkonnaagentuuril ei ole andmete allalaadimiseks vastavat 1352 keskkonda. Rakendusliidese loomine avaandmete nõuete järgimiseks on töös. 74 1353 Keskkonnaagentuuri ilmateenuste veebilehel saab andmetabeleid näha tunnise 1354 vaatlussammuga, arhiveeritud andmeid saab küsida teabenõude korras. Varasemate aastate 1355 tunniandmed on staatiliste tabelitena kättesaadavad rubriigis ajaloolised ilmaandmed.75 1356 Lisaks Keskkonnaagentuurile toodab tunnise sammuga ilmaandmeid avalikuks kasutamiseks 1357 Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) neljas vaatluskohas: Tallinnas (loomaaia 1358 territooriumil), Aseris (Ida-Virumaa), Külitsel (Tartumaa) ja Uulus (Pärnumaa). Nende andmete 1359 kogumisel ei lähtuta mitte WMO standardist, vaid EKUKis kasutatava Airviro õhusaaste 1360 seiresüsteemi vajadustest. Selliste vaatlusandmete eeliseks on aga mõõtmised kolmel eri 1361 kõrgusel 22 m kõrguses mastis, mis võimaldab hinnata atmosfääri pinnakihi kihistumist ja 1362 hajumistingimusi. Õhusaaste seire mõõtmiste tulemused (sh ilmavaatlused mastides) on vabalt 1363 kättesaadavad Eesti välisõhu kvaliteedi portaalist (vt www.ohuseire.ee). 1364 Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teeb regulaarseid temperatuuri, tuule 1365 ja õhuniiskuse mõõtmisi Eesti Keskkonnaobservatooriumi struktuuri kuuluvas SMEAR-Estonia 1366 mõõtejaamas Järvseljal (Tartumaa). Andmeid kogutakse mastis kõrgustel 30, 50, 70, 90 ja 110 1367 meetrit maapinnast. Need on teadusmõõtmised, mistõttu tuleb andmete kasutamises 1368 uurimisrühmaga iga kord kokku leppida. 1369 4.14.3 Ilmaprognoosid 1370 Ilmaprognooside eest vastutab Keskkonnaagentuur. Praegu saab Keskkonnaagentuur 1371 prognooside koostamiseks vajalikud mudelarvutuse tulemused otse Euroopa Keskpika 1372 Ilmaprognoosi Keskuselt (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), 1373 mille liige Eesti on. Prognooside aluseks on ECMWF globaalmudel76, mille horisontaalne 1374 võrgulahutus (võrgupunktide vahekaugus, mis määrab mudelis käsitletavate nähtuste 1375 minimaalse ruumilise ulatuse) on umbes 9 km ja võrgupunktid paiknevad atmosfääri 137 kihis). 74 Tunniandmed. Keskkonnaagentuur. 75 Ajaloolised ilmaandmed. Keskkonnaagentuur. 76 Global forecasts. ECMWF. 42 1376 Lisaks kasutatakse piiratud ala mudeli MEPS väljundit (horisontaalne võrgulahutus on 2,5 km 1377 ja vertikaalselt 65 kihti). 1378 KEVAD keskendub suuresti ekstreemsete ilmanähtuste prognoosimisele ja varajasele 1379 hoiatussüsteemile kliimamuutuse olukorras. Selleks on vajalik piirkondliku väga kõrge 1380 lahutusega (500 m või vähem) ilmaprognoosmudeli arendamine (nowcasting model – 1381 ülilühiajalise prognoosi mudel). Ülilühiajalise prognoosi mudel võimaldab anda prognoosi 1382 lähima 12 tunni kohta, et tagada õigeaegsed hoiatused suurte sademete, äikesetormide, 1383 trombide jm ohtlike ilmastikunähtuste kohta Eesti piirkonnas. Ülilühiajalise prognoosimise 1384 võime suurendamiseks osaleb KAUR MetCoOp koostöös, mille raames arendatav kõrgema 1385 resolutsiooniga MEPS katab suurel määral ka Eesti vajaduse. Numbriliste mudelite arenduseks 1386 kasutab Keskkonnaagentuur ECMWF arvutusressurssi ning otsib koostöövõimalusi 1387 akadeemiliste teadusasutustega mudeliarenduse vallas. 1388 Ilmainfo tagamise tegevussuunas on peamiseks probleemiks ebastabiilne ja suuremalt jaolt 1389 projektipõhine rahastus, mis pärsib nii prognooside täiustamiseks vajalikke IT-lahendusi (sh 1390 ilmamudeli arendust, lahenduste ülalpidamiskulusid) kui ka seirevõrgu plaanipärast 1391 arendamist. Lisaks on projektipõhine rahastus vastuolus pika planeerimisahelaga 1392 (ilmavaldkonna spetsiifilised IT-lahendused nõuavad koostööd eri asutuste vahel – 1393 Keskkonnaministeerium planeerib eelarvet, KeMIT hangib ja tellib KAURile sobivaid lahendusi). 1394 Samuti napib tippspetsialiste ilmamudelite arendamiseks (sh ECMWF ressursside laiemaks 1395 kasutuselevõtuks), kaugseireks, andmebaaside ja rahvusvahelise (teadus)koostöö 1396 arendamiseks. Kriitilisel kohal on ebaatraktiivsed palgad. 1397 4.15 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja 1398 keskkonnatasude, tegevussuund 1399 Keskkonnakorraldus on seotud keskkonnanormide, -standardite, -ekspertiiside, -auditite 1400 korraldamise ja keskkonnamõju hindamiste ning keskkonnalubade ja -tasude kaudu kõigi 1401 KEVADes käsitletud teemadega. Keskkonnakorralduse kaudu on võimalik toetada nii 1402 elurikkuse, kliimapoliitika kui ka ringmajanduse valdkonna edendamist. 1403 Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua selline raamistik, mille sees oleks 1404 soodustatud keskkonnakestlikum tootmine ja tarbimine ning seda võimaldavate tehnoloogiate 1405 arendus. Seda soodustatakse näiteks vastavate teavituse ja protsesside juhtimise meetmetega 1406 (ökomärgised ja keskkonnahoidlikud riigihanked, samuti sektorite/organisatsioonide vaba 1407 tahte lepingud). Keskkonnakorraldus hõlmab ka õiguslike raamide seadmist 1408 keskkonnakaitselubade ja eriti spetsiifiliste tegevuste puhul komplekslubade nõuetega. 1409 Mõjude piiramisele eelneb keskkonnamõjude või strateegiline keskkonnamõjude hindamine, 1410 et tuvastada tegevuse kõige tõhusamad keskkonnakestlikud alternatiivid. Keskkonnaseisundit 1411 seiratakse keskkonnaseire meetmetega nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtte 43 1412 tasandil. Lisaks traditsioonilisele keskkonnakaitseloa regulatsioonile on üha olulisem hinnata 1413 ringmajanduse põhimõtete järgimist – sisendressursi kasutamise efektiivsust (asendades 1414 võimaluse korral ressursse teisese toormega), kemikaalide kasutust ja tekkinud toote hilisemaid 1415 kasutusvõimalusi kas korduskasutusena või uuesti sisendressursiks ümbertöötlemise kaudu. 1416 Uus ja ilmselt majandust struktuurselt ümber kujunema suunav mehhanism on ka kestliku 1417 rahastuse meetmete pakett, mis finantsinstitutsioonide tegevuse kaudu edendab peamiselt 1418 keskkonnakestlikke projekte ja tegevusi. Ühtne raamistik iga tegevusala jaoks selle kohta, mis 1419 on pikaajaliselt keskkonna jaoks kestlik, loob võimaluse võtta ühiseid samme kiiremini ja leida 1420 selleks vajalikud rahalised vahendid finantssektorist. 1421 Varem väljastati Eestis valdkondlikke keskkonnalube: välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, 1422 jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, KHGde kauplemise luba ja lisaks ohtlike jäätmete 1423 käitluslitsents. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel koondati 2019. aastal kõik 1424 varasemad loatüübid üheks keskkonnaloaks. Keskkonnaluba annab õiguse vee 1425 erikasutamiseks, paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks, jäätmete 1426 käitlemiseks ja maavara kaevandamiseks.77 Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku 1427 väljutamise õigusega keskkonnaluba reguleerib muuhulgas ka KHGde emissiooni, mis on 1428 kliimapoliitika valdkonnas keskne teema. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik 1429 keskkonnakompleksluba. 1430 Keskkonnakomplekslubasid (edaspidi kompleksluba) väljastatakse tööstusheite seaduse alusel 1431 suure keskkonnaohuga tööstuslikeks tegevusteks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid 1432 keskkonnamõjusid. Kompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud 1433 tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise 1434 võimalikult suures ulatuses. Kompleksloa andmisel hinnatakse kavandatava tegevusega 1435 tekkivate heidete mõjusid keskkonnaelementidele kompleksselt. Kompleksloaga sätestatavad 1436 nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete 1437 käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, välisõhk 1438 ja pinnas) teise ning on kaudselt seotud ka elurikkuse säilimisega. Kompleksloa omajal on 1439 kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat (tööstusheite seadus § 8) ja järgida heite 1440 piirväärtusi. 1441 Keskkonnatasude eesmärk on vähendada võimalikku kahju, mis tekib loodusvarade 1442 kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega 1443 (keskkonnatasude seadus § 4 lg 1). Lisaks on selliste tasude rakendamise eesmärk suunata 1444 loodusvara tõhusamalt kasutama, mis on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega, kuid 1445 ka elurikkusega (nt elupaikade säilimise või intensiivse kalapüügi ohjamise kaudu). Tulenevalt 1446 keskkonnatasude seadusest jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks ja 1447 saastetasuks (keskkonnatasude seadus § 3 lg 3). Viimasel on otsene seos kliimapoliitikaga 1448 tulenevalt KHGde heitele rakendatavast saastetasust (keskkonnatasude seadus 3. ptk), kuid 77 Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri 23.10.2019 vastu võetud määrus nr 56. 44 1449 samuti ka elurikkusega (elukeskkonna kvaliteet, eriti aktuaalne veekogude eutrofeerumist 1450 põhjustavate fosfor- ja lämmastikühendite puhul, sealhulgas õhu kaudu leviv ammoniaak), ning 1451 ringmajandusega (suund saaste vähendamisele näiteks koristusjääkide ja biojäätmete ning 1452 reoveesette ringlussevõtu kaudu). 1453 Keskkonnakorraldus on tihedalt seotud ka seireandmete olemasoluga (nt keskkonnamõju 1454 hindamise raames), mida mitmes valdkonnas on siiski seni veel puudulikult (nt süsinikku 1455 siduvate orgaaniliste muldade vananenud mullakaart; ilmavaatluste andmed ei ole hõlpsasti 1456 alla laaditaval kujul; päikesekiirgust vaadeldakse, kuid, erinevalt teistest 1457 ilmavaatlusandmetest, ei kuvata lähi-reaalajas (vt ptk 4.14). Seega on jätkuvalt üheks 1458 keskkonnaseire „pudelikaelaks“ seireandmete kasutatavaks tegemine. Suure hulga 1459 keskkonnaandmete taaskasutamine on raskendatud, kuna olemasolevatele andmetele 1460 liigipääs avaliku sektori eri asutuste vahel või ka kolmandatele osapooltele on piiratud. Seetõttu 1461 nähakse KEVADes olulisena üha arenevas digiriigis avaandmete kaudu andmete ligipääsu 1462 lihtsustamist. Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid 1463 ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete digitaliseerimist, kättesaadavust ja 1464 ajakohasust. 1465 4.16 Metsanduse korraldamise tegevussuund 1466 Eesti metsandust korraldatakse metsanduse arengukava kaudu. Hetkel kehtiv Metsanduse 1467 arengukava 2011–2020 näeb eesmärkidena ette: 1468 • tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine; 1469 • luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning 1470 arenguvõimaluste parandamiseks, sealhulgas töökohtade säilitamiseks ja loomiseks; 1471 • suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse; 1472 • tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet; 1473 • mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades; 1474 • tõhustada erametsade majandamist. 1475 Uus Metsanduse arengukava 2021–2030 (edaspidi MAK) valmib eeldatavasti 2022. aastal. Selle 1476 üldeesmärk on Eesti metsanduse kestlikkuse tagamine. KEVADe aruande koostamisaegse 1477 hetkeseisuga väljatöötatud MAKi alaeesmärgid on: 1478 • Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, 1479 indikaatoriteks: 1480 o soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaikade ja metsaliikide arv 1481 o halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala (ha/a) 45 1482 o turbe- ja valikraiete pindala osakaal küpsete metsade raiete pindalast (%) 1483 • Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline, indikaatoriteks: 1484 o puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevustele (tuhat eurot/a) 1485 o metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv (%) 1486 o tulundusmetsade osakaal metsamaast (%) 1487 • Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega, 1488 indikaatoriteks: 1489 o riigimetsa külastatavus (miljon külastust) 1490 o kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud 1491 metsamaa pindala (ha) 1492 o osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on 1493 inventeeritud (%) 1494 Uue arengukava silmapaistvaimaks erisuseks on eesmärk panustada metsanduse 1495 lisandväärtuse loomisele. Eelduslikult annab see märkimisväärse panuse Eesti 1496 majandusnäitajatesse. Ühtlasi põhjendab see paremini metsamajandusega põhjustatud 1497 keskkonnakoormust. 1498 Muutused metsanduses ei mõjuta üksnes looduskeskkonda ja majandust, vaid ka sotsiaal- ning 1499 kultuurikeskkonda. Nende mõjude hindamiseks on uue metsanduse arengukava koostamisse 1500 kaasatud erialaeksperdid, kes viivad läbi keskkonnamõju strateegilise ja muude oluliste mõjude 1501 hindamise. Töö on sisult sarnane KEVADe protsessi raames läbiviidava mõjude hindamisega. 1502 Kuna metsanduse arengukava koostatakse eraldiseisva dokumendina ja ka mõju hinnatakse 1503 KEVADest eraldi, ei ole põhjust KEVADe raames metsanduse mõju põhjalikult hinnata. KEVADe 1504 koostamisel võetakse arvesse MAKist saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda 1505 käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. 1506 46 1507 5 KEVADe mõjude hinnang 1508 Alljärgnevalt on esitatud mõjude hindamise ekspertrühma hinnangud. 1509 Mõjude hindamise ekspertrühma sisuline pädevus (kaasatud ekspertide valik) lähtus KeHJSe 1510 nõuetest ja Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud hangete (mõjude hindamise programmi 1511 hange ja mõjude hindamise aruande hange) nõuetest, nii et see kataks kõik mõjude hindamise 1512 kontrollküsimustiku teemad, ning seda täpsustati programmi menetlemise käigus. 1513 Käesolevas peatükis on hinnangud esitatud hindamises osalenud ekspertide 1514 pädevusvaldkondade-teemade kaupa. Kuna hinnatavad valdkonnad on väga erinevad nii 1515 mahult, konkreetsusastmelt kui ka sisult (võrdle nt keskkonna-alavaldkonnad, mille 1516 edendamine KEVADe enda eesmärgiks vs majandusvaldkond), ei ole hinnanguid kunstlikult 1517 ühte etteantud vormi pandud (ega nt vastavusanalüüsi ühte tabelisse koondatud), aga 1518 üldjoontes on iga teema käsitluses järgitud sarnast struktuuri, alljärgnevalt: 1519 Hinnangute andmiseks on kasutatud kaht erinevat metoodilist lähenemist (vt pikemalt ptk 3): 1520 • Esiteks on vastavusanalüüsi käigus analüüsitud KEVADe vastavust teemavaldkonna 1521 teiste asjakohaste strateegiliste dokumentide ja eesmärkidega; 1522 • Teiseks on prognoositud KEVADe mõjusid käsitletud teemavaldkonnale (kasutades 1523 selleks kontrolliküsimustikku Lisas 2 ja vajadusel hinnanguid aruandes laiendades). 1524 Kolmandas alapunktis on vajadusel esitatud valdkonna eksperdi ettepanekud KEVADe 1525 täiendamiseks, täpsustamiseks ning leevendavateks meetmeteks. 1526 5.1 Elurikkus, maastikud ja mullad 1527 5.1.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele 1528 Kuna elurikkus ja maastikud on üks KEVADe läbivatest teemadest ning mulla valdkond oluliseks 1529 põhivaldkonnaks, on ka käesoleva vastavusanalüüsi aluseks esmalt KEVADe enda aluseks 1530 olevad elurikkuse ja maastike ning mulla valdkondade kestliku edendamisega seotud 1531 dokumendid: 1532 • rahvusvahelised: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu 78 1533 eesmärgid , Euroopa Liidu elurikkuse eesmärgid, nt Euroopa Nõukogu 1534 maastikukonventsioon, Elurikkuse strateegia aastani 2030, ning 1535 • Eesti strateegiad: Eesti 2035, Säästev Eesti 21, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja 1536 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 1537 Nimetatud strateegiatega olulisi vastuolusid ei tuvastatud. 78 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Developmental Goals) 47 1538 Lisaks eelpooltoodutele puudutavad elurikkuse ja maastike ning mulla valdkonna eesmärke 1539 veel järgmised strateegilised dokumendid: 1540 • Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. aastaks. Strateegia peamised eesmärgid on 1541 vähendada mulla degradeerumist, taastada süsinikutalletuse potentsiaal ja saavutada 1542 maasektoris kliimaneutraalsus 2035. aastaks, vähendada keskkonnasaastet ning tagada 1543 pinna- ja põhjavee hea seisund. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas mullastrateegia 1544 eesmärkidega. 1545 • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 Suund on 1546 kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestlikul ja tõhusal majandamisel. 1547 Soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid, säilitada 1548 elupaiku ja maastikke. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas põllumajanduspoliitika 1549 strateegiakavaga. 1550 • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030), mille 1551 eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja 1552 toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja 1553 rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, 1554 muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise 1555 mitmekesisuse säilimisele. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas nimetatud 1556 arengukavaga. 1557 • Turismistrateegia 2022–2025 (eelnõu) Strateegia visiooniks on muu hulgas tagada Eesti 1558 kui turismisihtkoha kestlikkus. Sellega soovitakse saavutada turismi rohepööre ja selle 1559 tagajärjel kestlik loodusturism. KEVADega on seos otsene looduskeskkonna toimimise 1560 tagamise ja looduskeskkonna ressursside kui turismitoodete kasutamise kaudu. Tuleb 1561 aga märkida, et ka loodusturismi korraldus nõuab hoolikat kavandamist ja asjakohaseid 1562 majandamisvõtteid, et hallata mõju elurikkusele ja seetõttu võib mõju olla praktikas 1563 mitmesuunaline (nii positiivne kui negatiivne). 1564 • Euroopa territoriaalse koostöö programmid (Interegg) Kõik need rahvusvahelisel 1565 tasandil kokkulepitud strateegiad on seotud KEVADega ja toetavad keskkonnalaseid 1566 tegevusi (nii teadlikkuse suurendamist, rakendusuuringuid kui ka investeeringuid). 1567 Strateegiates tuuakse välja ökosüsteemide (sh elurikkuse, veestiku ja mullastiku) kaitse 1568 olulisus, mida toetavad ka KEVADe eesmärgid. 1569 • Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (eelnõu; hetkel 1570 kehtib versioon perioodiks 2014–2020) Rakenduskava seostest elurikkusega tuleb esile 1571 tõsta Eesti eesmärk suurendada linnapiirkondades elurikkust. Seda toetavad ka KEVADe 1572 eesmärgid. 1573 • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse 1574 saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult 1575 konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane 1576 keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja 48 1577 metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja 1578 loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside 1579 kestliku kasutamise. Samuti nähakse potentsiaali merealade kasutuses. Üleriigilisel 1580 planeeringul otsene puutumus suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega, 1581 sealjuures on KEVADe eesmärgid planeeringuga kooskõlas. 1582 5.1.2 Mõjude hinnang 1583 KEVADega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnangul elurikkuse, maastike ja mulla 1584 mõjuvaldkonnas on lähtutud kontrollküsimustiku küsimustest (vt Lisa 2). 1585 Elurikkuse valdkond on KEVADes ühest kolmest kesksest teemast kliimapoliitika ja 1586 ringmajanduse kõrval. Elurikkuse põhjalik käsitlus, arengusuundade määratlemine ning 1587 ambitsioonikate eesmärkide seadmine avaldab looduslikule mitmekesisusele (sh ka 1588 kaitstavatele loodusobjektidele) väga tõenäoliselt positiivset mõju. Lisaks toetavad paljud 1589 põhivaldkonnad elurikkuse kaitse teemat. Erinevate tegevusvaldkondade omavaheline 1590 suhestamine ja kooskõlastamine loob eelduse, et riigisiseselt suudame oma 1591 looduskeskkonnaga enam arvestada. 1592 Merekeskkonna ja vee kaitse tegevussuunad mõjutavad eeldatavalt ka vee-elustikku. Näiteks 1593 veekogumite hea seisundi saavutamisega paraneb ka vee-elustiku seis. Kaudsemalt on ka 1594 keskkonnateadlikkuse edendamisel elustikule positiivne mõju (nt läbi keskkonnahoiu, 1595 niidukoosluse kujundamine koduaedades, putukahotellide loomine õppetegevusena). Oluline 1596 on keskkonna kasutamisel leevendusmeetmete rakendamine (rohetaristu rajamine, 1597 süsinikutalletuse soodustamine, koosluste taastamine). Ringmajandus võimaldab kasutada 1598 vähem loodusressursse ja seeläbi toetada elurikkust (nt elupaikade püsimajäämise kaudu). 1599 Kliima soojenemine aitab üldjuhul kaasa (invasiivsete) võõrliikide levikule, mistõttu 1600 kliimapoliitikal võib olla kaudne mõju nende ohjamisele ja seeläbi ka kodumaisete liikide 1601 liigirikkuse säilitamisele. 1602 Elurikkuse säilitamise vast üheks olulisemaks vahendiks on riiklikul tasemel kaitstavate 1603 loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, liigid jne) võrgustiku olemasolu ja nende 1604 hea seisundi säilitamine. Kaitstavate loodusobjektide kaitse tugineb vastaval seadusandlusel 1605 (looduskaitseseadus, kaitse-eeskirjad jm) ning kaitsekorralduslikel dokumentidel 1606 (kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad). Läbi nende on looduse kaitse hästi 1607 reguleeritud ja eeldatavalt täidab oma laiemat eesmärki – säilitada elurikas keskkond läbi 1608 loodusväärtuste kaitse. KEVAD toetab kaitstavate loodusobjektide kaitset, seades looduskaitse 1609 üheks oma põhivaldkonnaks. Selle põhieesmärgiks on liikide, ökosüsteemide ja maastike 1610 seisundi parandamine. 1611 Tuleb aga välja tuua, et olulist rolli tervikliku looduskaitse eesmärkide täitmisel mängib ka 1612 ökosüsteemide toimimine ja hea seisukord kaitsealade väliselt. Elurikkuse ja liikide soodsa 1613 seisundi tagamise seisukohalt on oluline tähelepanu pöörata ka (rangelt) kaitstavate alade 1614 (elupaikade) vahelisele sidususele. See tagaks head populatsioonide vahelised 49 1615 levimisvõimalused, väldiks killustatust, isoleeritust jne. KEVADes on üheks läbivaks teemaks 1616 elurikkus ja maastikud. Teema põhiliste tegevussuundade hulgas on ka otseselt elupaikade 1617 sidususe säilitamist ja saavutamist toetavaid eesmärke (nt Kujundame toimiva rohevõrgustiku, 1618 mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride 1619 piisavust.). Lisaks on seatud numbripõhised mõõdikud (heas ja keskmises seisundis 1620 maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ning heas seisundis loodusmaastike sidusus). Seega 1621 on KEVAD ja selles seatud eesmärgid, sihid ja tegevused kaitstava looduse ja liikide kaitset 1622 toetav. 1623 KEVADe puhul (nagu ka teiste strateegiliste dokumentide puhul) tuleb olla tähelepanelik 1624 eesmärkide konfliktide osas. Mitmete tegevuste üldpõhimõte on elurikkuse põhimõtteid 1625 toetav, kuid palju sõltub konkreetsete tegevuste kavandamise kvaliteedist, sh leevendavate ja 1626 toetavate meetmete osas, ja järelhindamisest. Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused 1627 (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi alati kavandamisel elurikkuse eesmärke toetada ja siin 1628 peab ühiskond olema valmis olukorraks, kus ühte eesmärki saavutatakse teise eesmärgi arvelt. 1629 Üheks aktuaalseks näiteks on meretuuleparkide rajamine, mis võib oluliselt mõjutada lindude 1630 rändeteid ja linnukogumike peatumisalasid. Lisaks heale planeerimisele oleks seda probleemi 1631 võimalik vältida innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga (nt talavabad 1632 tuulegeneraatorid, mis sobivad nii nõrga tuulega kui ka asulate lähedastesse 79,80 1633 piirkondadesse ). Samuti võib päikeseparkide alale integreerida liigirohkeid niite (mh ka 1634 koos karjatamisvõimalusega), mis toetaks ka tolmendajate arvukust.81 Võimaliku konfliktkoha 1635 näitena võib tuua ka inimeste heaolu toetavad rohealade rekreatsiooniga seotud tegevused 1636 (mh ka loodusturism), mille puhul jääb alati teatud risk häirida elusloodust. Seda aitab alandada 1637 elurikkuse valdkonna eesmärk suunata selliseid tegevusi loodusväärtuste kaitset toetavalt ning 1638 läbimõeldud ja hoolikas planeerimine. 1639 Mulla teema on siiani Eestis suhteliselt vähe kajastatud, vaatamata sellele, et tegemist on 1640 maailma mastaabis aina aktuaalsema teemaga. Kuna KEVADe eesmärgid juhinduvad ka 1641 Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast 2030, on suund mulla kvaliteedi parandamisele 1642 (saastunud mullaga maade tervendamine, pestitsiidide vähendamine, mahekasvatus). 1643 KEVADega plaanitakse arendada mullaseiret, millest tulenevalt uuenenud andmetel põhinev 1644 maakasutuse regulatsioon võib mõjutada maakasutust. Antud juhul pole eeldada olulist 1645 negatiivset mõju, kuna ajakohasem ning täpsem informatsioon võimaldab teha paremaid 1646 otsuseid ning KEVADe üldine suund on maakasutuse tõhustamine nii loodusressursside 1647 kestlikkuse kui ka majanduse mõistes. Keskkonnakorralduse tegevusvaldkonna suundadest 1648 lähtuvad potentsiaalselt rangemad (sh läbimõeldumad) piirangud võivad kaasa aidata 1649 muuhulgas ka pinnasesaaste vähendamisele. Ehkki toitainetena käsitletavate reoainete puhul 79 Good vibrations: bladeless turbines could bring wind power to your home. The Guardian. 80 N Aravindhan jt 2022 Energy & Environment 0(0) Recent developments and issues of small-scale wind turbines in urban residential buildings - A review 81H Blaydes jt 2022 Environ Res Lett 17 044002 Solar park management and design to boost bumble bee populations 50 1650 võib kohatine mõju olla teatud liikide (nt inimtervisele ohtlike vetikate82) arvukusele toetav, 1651 omab keskkonnareostuse (sh nii väetiste kui ka pestitsiidide ja herbitsiidide) vähenemine 1652 tervikuna samuti laialdast positiivset mõju elurikkusele (vt nt 83,84). 1653 Siiski võiks valdkonna käsitlus arengukavas veelgi rohkem ühiskonnas teadvustada muldade 1654 olulisust ja paremini suunata nende säästlikku kasutust. KEVADe mullavaldkonna üheks 1655 peamiseks eesmärgiks on säilitada ja taastada muldade hea seisund. Hea seisundi definitsioon 1656 vajab mõtestamist, et mõista lähte- ja sihttasemeid (kus oleme praegu ja kuhu tahame jõuda). 1657 Maastikud on koos elurikkusega üheks KEVADe läbivaks teemaks, aga seejuures keskendub 1658 KEVAD läbivalt eelkõige loodusmaastikele. Kultuurmaastikud on KEVADes väga vähe 1659 käsitlemist leidnud (võibolla osaliselt ka seetõttu, et teema on Eestis võrreldes teiste loodus- ja 1660 kultuuriväärtustega mõnevõrra leebemalt reguleeritud) – kultuurmaastikke mainitakse 1661 KEVADes vaid ühes lauses ja seda ka rohevõrgustiku tegevussuuna all elurikkuse suurendamise 1662 kontekstis. Elurikkuse seisukohalt on seejuures olulisim pärandmaastike teema, kuna neil 1663 esinevad pärandkooslused on väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. On ju näiteks Eesti 1664 Laelatu puisniit vihmametsade kõrval üks maailma liigirikkaim kooslus.85 Inimtekkeliste 1665 maastikena vajavad puisniidud säilimiseks inimese abi edasise degradatsiooni 86 1666 leevendamiseks. Lisaks puisniitudele on elurikkuse seisukohalt olulised pärandmaastikud nii 1667 karjatamise tulemusena kujunenud rannaniidud kui ka aiad, pargid ja teised inimtekkelised 1668 poollooduslikud elupaigad. 1669 Elurikkuse, rohevõrgustike, loodusturismi jm edendamise kaudu on KEVADel tõenäoliselt 1670 kaudne positiivne mõju ka kultuurmaastikele (sh pärandmaastikele), samuti toetab 1671 pärandmaastike teemat kaudselt ka kvaliteetsete ruumiandmete tagamine, võimaldades 1672 maastikuplaneerimises teadlikemaid otsuseid teha. Sellegi poolest vääriks käesoleva aruande 1673 koostanud ekspertide hinnangul maastikuväärtuste säilitamine eraldi tegevussuunda, mis 1674 sätestaks erinevate maastike kaitset reguleerivate instrumentide (kaitsekorralduskavad, 1675 rohestruktuuride ja väärtuslike maastike teemaplaneeringud, muinsuskaitse eritingimused jne) 1676 põhjal koordineeritud lähenemist. Samuti soovitame maastikukaitse tagamiseks tervikliku 1677 praktilise metoodika väljatöötamist ja rakendamist ning selle integreerimist mõju hindamise ja 1678 planeerimise süsteemi. 1679 Maapõueressursside kasutus mõjutab samuti pinnast ja maastikke ning eeldatavalt on sel 1680 tegevusvaldkonnal oluline mõju. Kaevandamine on tihedalt seotud maakasutuse muutustega, 1681 mis avaldab elurikkusele ja sageli ka kaitstavatele liikidele olulist mõju. Kaevandamisega 1682 kaasneb paratamatult maahõive ja seal asunud loodusmaastik muutub ning olemasolevad 82 P M Glibert 2017 Marine Pollution Bulletin 123(2), 591-606 Eutrophication, harmful algae and biodiversity — Challenging paradigms in a world of complex nutrient changes 83 O E Sala jt 2000 Science 287, 1770 Global Biodiversity Scenarios for the Year 2100 84 N Dudley ja S Alexander 2017 Biodiversity 18:2-3, 45-49 Agriculture and biodiversity: a review 85 J B Wilson jt 2012 Journal of Vegetation Science 23(4): 796–802 Plant species richness: the world records 86 M Sammul jt 2008 Agricultural and Food Science 17(4):413–429 Wooded meadows of Estonia: Conservation efforts for a traditional habitat 51 1683 elupaigad hävivad. Karjääride puhul on suures plaanis tegu ajutise tegevusega. Enam tuleks 1684 rõhku panna karjääride ammendamise järel maa-alade taastamisele. Oluline pole ilmtingimata 1685 taastada eelnev olukord või sellega sarnanev olukord. Pigem tuleks vaadata, kuidas tekitada 1686 looduskeskkonnale võimalikult palju kasu, nt kujundama maastiku mingitele olulistele 1687 liigirühmadele (nt kahanenud arvukusega liigid) elupaigana sobivaks. Suletud karjäärialad on 1688 sageli potentsiaalsed elupaigad kahepaiksetele, kivisisalikule, lindudele jt, kuid vajavad 1689 spetsiaalset elupaiga kujundamist (nt kahepaiksete sigimisveekogud, lindude pesitsussaared 1690 veekogudele jms). Kokkuvõttes, KEVADes toodud meetmete (maavarade kestliku uurimise, 1691 kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna olulisemad tegevussuunad) rakendamine võiks 1692 potentsiaalselt kaasa aidata mullale ja maastikele avalduvate ebasoodsate mõjude 1693 vähendamisele tulevikus. 1694 5.1.2 Mõjud Natura 2000 aladele 1695 Natura hindamise põhimõtete kohaselt hinnatakse mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele ja 1696 nende kaitse-eesmärkidele enamasti ka erinevate kõrgema tasandi strateegiliste dokumentide 1697 puhul. Viimasteks on erineva taseme ruumilised planeeringud aga ka erinevad valdkondlikud 1698 arengukavad, kui neil võib olla oluline mõju Natura alale. Välistatud on üldjuhul vaid poliitilist 1699 tahet väljendavad dokumendid (sh teatud juhtudel suunavad poliitilist tahet arengukavad ja 1700 strateegiad). Sellest tulenevalt toodi ka KEVADe programmis välja, et Natura 2000 kaitsealade 1701 võrgustikule viiakse KEVADe rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine läbi vastavalt 1702 vajadusele ja vajalikus ulatuses. 1703 KEVAD on valdkonna kõrgeim arengukava ning selle suurest üldistustasemest tulenevalt ei 1704 seata kavas konkreetseid ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi. KEVADes sõnastatud 1705 (kuid ilma ruumilise vm täpsema väljundita) valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on liiga 1706 üldised, et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid konkreetsete Natura võrgustiku 1707 aladele tavapärase Natura eel- ja asjakohase hindamise vormis. KEVAD sarnaneb pigem 1708 kavadega, mis suunavad edasisi arengudokumente ja planeeringuid läbi sõnastatud 1709 üldpõhimõtete ning ei kvalifitseeru seega Natura (eel)hindamise läbiviimise vajadusega 1710 strateegiliseks dokumendiks. 1711 KEVAD on oma olemuselt looduskeskkonda ja selle hea seisundi säilimist ja saavutamist toetav 1712 strateegiline dokument, mille visioon (Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti!) ja sellest lähtuv 1713 üldeesmärk (Teadvustame keskkonna taluvuspiire - majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist 1714 heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, 1715 kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse 1716 igaühe kaasabil.) ei ole põhimõttelises vastuolus Natura 2000 võrgutiku kaitse tagamise ega 1717 säilitamisega. Visioonist ja üldeesmärgist lähtuvalt seatakse KEVADes käsitletavate 1718 tegevussuundade (16 tk) kaupa valdkondlikud eesmärgid ja olulisemad tegevused sihtide 1719 saavutamiseks. Ühegi KEVADes käsitletud valdkondliku tegevussuuna puhul ei ole seatud 1720 eesmärke ega tegevusi, mille rakendamisel võiks olla otsene seos mõne Natura ala kaitse- 1721 eesmärgi mõjutamisega või võiks eeldada otseselt või kaudselt olulise (ebasoodsa) mõju 1722 esinemist Natura 2000 alade võrgustiku kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. 52 1723 Enamik KEVADes sõnastatud tegevussuundade eesmärke ja tegevusi võib pidada üheselt 1724 keskkonda, elurikkust jms toetavaks ning seega kaudselt ka Natura 2000 võrgustikku, selle 1725 kaitse-eesmärke, terviklikkust ning võrgustiku sidusust toetavaks. Potentsiaalselt võiksid 1726 Natura 2000 võrgustiku seisukohalt olla konfliktsed erinevad keskkonnakasutusega seotud 1727 valdkonnad (nt maavarade kasutus, metsanduse korraldus jms). KEVADes käsitletud 1728 keskkonnakasutuste osas (nt maavarade kasutamine) on välja toodud mh ka keskkonna- ja 1729 kliimaeesmärkidega arvestamise vajadust. Samuti rõhutatakse erinevate looduskeskkonna 1730 ressursside (maavarad, vesi, merekeskkond) kestliku kasutamise vajadust, mida võib näha 1731 Natura 2000 võrgustiku seisukohalt kaudselt positiivsena. Mitmeid Natura 2000 võrgutiku 1732 seisukohalt olulisi keskkonnakasutusi KEVAD ei käsitle või käsitleb põgusalt (kalandus, 1733 metsandus). Seda seetõttu, et nende osas on koostatud/koostamisel eraldi arengukavad87 ja 1734 KSHd, mis käsitlevad ka Natura temaatikat. 1735 KEVADe rakendamine arengukavas kirja pandud viisil ei too kaasa olulist ebasoodsat 1736 mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele. Arvestades 1737 asjaolu, et KEVADes sõnastatud valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on kas otseselt või 1738 kaudselt suunatud keskkonnaseisundi parandamisele, elurikkuse suurendamisele, kestlikule 1739 keskkonnakasutusele jne, siis võib eeldada, et Natura 2000 võrgustiku aladele omab KEVAD ja 1740 selle rakendamine läbi edasiste arengukavade/planeeringute kaudselt pigem positiivset mõju. 1741 5.1.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 1742 • KEVADe puhul (nagu ka teiste strateegiliste dokumentide puhul) tuleb olla 1743 tähelepanelik eesmärkide konfliktide osas. Seega on soovitatav rakendada kava 1744 koostajatel eesmärkide konfliktide analüüs, mis võimaldab nimetatud vastuolusid 1745 paremini välja tuua ja vajadusel lahendada. (Kuigi väljendatud siinkohal seoses 1746 elurikkusega, on tegemist ka üldisema ettepanekuga, kajastub ka üldisemate 1747 tähelepanekute all, ptk 5.19) 1748 • Konfliktide püsima jäämisel tuleb tagada konkreetsete tegevuste kavandamise 1749 kvaliteet, sh leevendavate ja toetavate meetmete asjakohasus, ja järelhindamine (vt ka 1750 tuulegeneraatorite ja loodusturismi puudutavat osa ptk 5.2.2). 1751 • Kava on keskendunud maapoliitika võimalustele pigem vähe (kuigi suund on 1752 maakasutust suunata säästlikkusele ja loodussõbralikkusele) – võiks läbi 1753 maakasutusega seotud meetme selgemini välja tuua aspekte (nt kestliku 1754 põllumajanduse soodustamine, sh niiduribad põldude ääres, põllukultuuride 1755 rotatsioon; linnade rohetaristu edendamine, sh katuseaiad ja roheseinad; 1756 linnalähedaste rohealade rekreatsiooni edendamine), mis omaks positiivset mõju 1757 elurikkusele. (Vt ka teemakäsitlus ptk 5.9.) 87 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ ja „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 53 1758 • Soovitame KEVADes enam ja süsteemsemalt tähelepanu pöörata maastikuväärtuste (sh 1759 kultuurmaastike, pärandmaastike) säilitamisele ning näha selleks ette eraldi 1760 tegevussuund, mis sätestaks erinevate maastike kaitset reguleerivate instrumentide 1761 (kaitsekorralduskavad, rohestruktuuride ja väärtuslike maastike teemaplaneeringud, 1762 muinsuskaitse eritingimused jne) baasil koordineeritud lähenemist. Samuti soovitame 1763 maastikukaitse tagamiseks tervikliku praktilise metoodika väljatöötamist ja rakendamist 1764 ja selle integreerimist mõju hindamise ja planeerimise süsteemi. 1765 • Karjääride ammendamise järel tuleks enam rõhku panna maa-alade taastamisele. 1766 Oluline pole ilmtingimata taastada eelnev olukord või sellega sarnanev olukord. Pigem 1767 tuleks vaadata, kuidas tekitada looduskeskkonnale võimalikult palju kasu, nt kujundama 1768 maastiku mingitele olulistele liigirühmadele (nt kahanenud arvukusega liigid) 1769 elupaigana sobivaks. 1770 • Mõtestada muldade hea seisundi definitsioon, et mõista lähte- ja sihttasemeid (kus 1771 oleme praegu ja kuhu tahame jõuda). See aitaks ka paremini teadvustada ühiskonnas 1772 muldade olulisust ja suunata nende säästlikku kasutust. 1773 Natura 2000: 1774 • Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda arengukava rakendamise ja eesmärkide 1775 elluviimise järgmistes etappides (st valdkondlikud arengukavad, planeeringud jne), mil 1776 kavandatavad tegevused täpsustuvad (ruumiline ulatus, lahendused, aeg jm) ning 1777 vajadusel läbi viia vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. 1778 • Arengukava rakendamisel ja eesmärkide elluviimisel järgmistes etappides (st 1779 valdkondlikud arengukavad, planeeringud jne) tuleb välistada ebasoodne mõju Natura 1780 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte lubada tegevusi, 1781 millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. 1782 5.2 Kliima 1783 5.2.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 1784 Kliimapoliitika vastavusanalüüsis on probleemiks teema horisontaalsus (igal teemal teatav 1785 seos) ning kauge – 2050. aastaks – kliimaneutraalsuse suureesmärk võib tekitada ideoloogilist 1786 ja vormilist lähenemist. Lisaks esineb strateegilistes dokumentides mõneti pehmemat, aga ka 1787 aegunud positsioone. Seda ei saa tingimata pidada mittevastavuseks, kuivõrd uued 1788 dokumendid on koostamisel või ülevaatamisel. 1789 Euroopa roheline kokkulepe ja Pakett „Eesmärk 55“ raamistik eeldab arvukate Euroopa Liidu 1790 kliima-, energia-, maksundus- ja transpordivaldkonna õigusaktide kohandamist ning nende 1791 kehtivus ja ülevõtmine Eesti õigusruumi on tekitanud paljude valdkondade strateegilises 1792 planeerimises kas pika-ajaliste eesmärkide aegumist, vasturääkivusi või ümberhindamisi. Et 54 1793 kliimapoliitika kui horisontaalne teema puudutab praktiliselt kõiki ühiskonna-, elu- ja 1794 majandusvaldkondi, siis on ühelt poolt lahenduseks strateegiliste dokumentide jooksev 1795 uuendamine järelseire raames ning teiselt poolt tuleb säilitada tervemõistuslik paindlikkus. 1796 Pakett „Eesmärk 55“ kiirpealetung sisuliselt kõigis valdkondades võib omakorda tingida nii 1797 poliitikute, ametnike kui ekspertide seas tormakust ning võimalike vastuolude ja vastasseoste 1798 mõjuanalüüsis teadlikku või mitteteadlikku alatähtsustamist või läbilükkamist poliitiliste 1799 eesmärkide ja strateegiaprotsessi üldise sujuvuse nimel. Antud hindamistöö varal võiks ka 1800 laiemalt küsida, mil määral tänane riigi tasandi keskkonnahindamise metoodika suudab katta 1801 ühiskondlike protsesside dünaamikat ja kiiresti muutuvat reaalsust ning suuremõjulisi 1802 ettenägematuid sündmusi nö musta luike. 1803 Euroopa kliimamäärus seab liikmesriikidele õiguslikult siduva eesmärgi saavutada 1804 kliimaneutraalsus aastaks 2050 ja vahe-eesmärgina 2030 KHGde netoheite vähendamise 1805 vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Sellega seoses on käimas massiivne õigusraamistiku 1806 uuendamine Eesmärk 55 paketis saavutamaks Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärke teel 1807 kliimaneutraalsuseni. Eesti on juhindumas oma kliimategevustes Euroopa Liidu 1808 regulatsioonidest, pidades oluliseks puhta, taskukohase ja tarnekindla energia turule toomist. 1809 Tagasilööke puhta energia kasutuselevõtul on põhjustanud energiakriis, mille tõttu on Eestis 1810 tarnekindlust tõstmas ja ühtlasi süsinikuheite koguseid suurendamas põlevkivielekter ja 1811 kütteõli. KEVADe kliimaeesmärkide valdkondliku jaotuse küsimus võib taanduda 1812 võtmesektorite majanduslikule kestlikkusele, elanikele energia kui baasvajaduse tagamisele 1813 ning elutähtsate ja üldhuviteenuste toimimisele. 1814 Strateegia „Eesti 2035“ väljendab selgelt Eesti kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050, samuti 1815 kliimamuutustega kohanemist: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise 1816 ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas 1817 elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid 1818 vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.“ Eesti 2035 raamistab läbivalt 1819 KEVADe kliimapoliitika nagu ka teisi tegevussuundi. 1820 Alus-visioonidokumendiks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP). KPP esimeses 1821 seirearuandes88 sedastatakse, et summaarne KHGde heitekogus püsib tänasega suhteliselt 1822 samal tasemel kuni 2030. aastani, sestap „…tuleb nii 2030. kui 2050. aasta kliimaeesmärkideni 1823 jõudmiseks rakendada täiendavaid meetmeid.“ Samas väljendab aruanne 2030. aasta 1824 transpordisektori KHG heite prognoosi paranemist viiendiku võrra, seda seoses Rail Balticuga. 1825 Selles eelduses võib kahelda, kuivõrd tänaseks on kinnitatud Rail Balticu valmimist 2030. 1826 aastaks vaid Tallinn-Pärnu lõigul. Seoses tööstuste sulgemistega jätkub tööstusliku KHG heite 1827 vähenemine. Teatavaid riske on põllumajandusliku heite vähendamisel, seda tingituna sektori 1828 intensiivsusest nii maaviljeluses kui loomakasvatuses. Suurimaks probleemiks 1829 kliimaneutraalsuse ja ambitsioonikate vahe-eesmärkide täitmisel on maakasutus- 88 Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest. Aruanne. Periood 2017–2021. Keskkonnaministeerium. 55 1830 metsandussektori (LULUCF) muutumine netosidujast netoheitjaks. Maakasutusliku ja 1831 loodusliku süsinikuringe suunamine siduvaks peab olema KEVADes kliimapoliitika suhtes 1832 täpselt eesmärgistatud ennekõike maastike, looduskaitse, maavõtu ja maapoliitika (mitte kitsalt 1833 maatoimingute) ning mullapoliitika tegevusuundades (vt ka sama teema käsitlust ptk 5.9.2). 1834 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) näeb ette üleüldist fossiilkütuste 1835 kasutamise vähendamist, sh majandussektorite ja hoonete energiatõhususe tõstmist, 1836 maanteetranspordi energiasäästu ja elektriautode kasutuselevõttu. Kriitilise tähendusega on 1837 põlevkivitööstus, aga ka laiemalt majanduse, sh iseäranis energiamajanduse 1838 süsinikuintensiivsuse vähendamine. Eelmine valitsus lubas 2035. aastaks loobuda põlevkivist 1839 elektri tootmisest ja 2040. aastaks ka põlevkiviõli tootmisest. Põlevkivitööstuse innovatsioon 1840 on suunatud tugevalt süsinikuheite vähendamisele ja sidumisele protsessides. Tugevalt 1841 mõjutab heite vähendamist Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis olevates Eesti 1842 energia- ja tööstuskäitistes lubatud heitekvoodi ühiku turuhind. Eelnimetatud arengud 1843 toetavad üldiselt KEVADe eesmärke, kuid seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu 1844 kliimapoliitikas on REKK 2030, KPP ja mitmed teised strateegilise dokumendid väljendamas 1845 rohelise kokkuleppe eelset kliimapoliitika ajastut ning suuresti või osaliselt aegunud. 1846 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 väljendab põlevkivi kaevandamise 1847 ülemmäära ning seab seeläbi piiri sektori süsinikuheitele. Osalt väljendab põlevkivistrateegia 1848 aegunud (2010. aastate alguse ja keskpaiga) positsioone, milles kliimapoliitikat ei nimetata, 1849 vastupidi on toodud ka võimalus hoopis laiendada põlevkivi kaevandamist ja kasutamist. 1850 Kliimamõju ei strateegilistes eesmärkides ega keskkonnamõju all ei käsitleta. Tänase Euroopa 1851 Liidu kliimapoliitika kohaselt tuleb dokument kas uuendada või tühistada. 1852 Riiklik energiamajanduse arengukava aastani 2030 kehtib kuni valmib uus Energiamajanduse 1853 arengukava aastani 2035. Seetõttu on energiamajanduse strateegilised eesmärgid kui 1854 tegevustik, mis suuresti määratleb kliimapoliitika alles välja töötamisel, kehtiva arengukava 1855 positsioonid madalama ambitsiooniga. Koostava dokumendiga seatakse ühiskonna ja 1856 majanduse süsinikuheite vähendamise tegevuskavad, samuti seatakse täpsemad valdkondlikud 1857 energiatõhususe ning taastuvenergia laiendamise eesmärgid, sh kohalike biokütuste 1858 kasutamises, mis kõik avaldab olulist mõju KEVAD eesmärkidele ja tegevustikule. 1859 Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette liikumisviiside muutumist keskkonnahoidlikumaks 1860 autoliikluse arvelt: jalgrattaliiklus, kergliiklus ja ühiskondlik transport (sh kergrööbastransport), 1861 mis kõik vähendab KHG heidet. Kogu transpordi energiakulust peavad 2020. aastaks taastuvad 1862 energiaallikad katma 24% ja energiakulu vähenema 9,4-lt TWh-lt 8,3-le. Sellest tulenevalt 1863 vastab arengkava KEVADe kliimaeesmärkidele. 1864 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia sisaldab sihipärast ja laialdast tegevusplaani 1865 hoonete energiatõhususe tõstmisel 53,9 miljoni ruutmeetri ulatuses, sellest aastani 2030 7,6 1866 miljonit ruutmeetrit. Valdkondlikult on see seni täpseim kliimapoliitika elluviimise allosa kütuste 1867 tarbimise ja süsinikuheite vähendamiseks, olles täies kooskõlas KEVADega. 56 1868 Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 väljendab samu eesmärke 1869 KEVADega, mis peab teiseks oluliseks kliimasuunaks muutuste leevendamise kõrval 1870 kliimamuutuste mõjuga kohanemist kõigil tasanditel. Samuti on mitmed teised KEVADe 1871 loodushüvesid pakkuvad ja võimendavad tegevussuunad otseselt ja kaudselt kliimakohanemist 1872 toetamas, pakkudes looduslikke mitmeotstarbelisi lahendusi rohe- ja sinivõrgustikes. 1873 Riigi jäätmekava 2022–2028 kehtivust on pikendatud 2022. aasta lõpuni, uus on alles 1874 koostamisel. Sestap ei ole võimalik täpsemalt hinnata selle seost KEVADe kliimateemaga. 1875 Metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK) koostamine on väldanud kavandatust kauem, 1876 metsapoliitika alused on paljuski täienenud kliimapoliitika tõttu nii Euroopa Liidu tasandil kui 1877 riiklikult. Seosed keskkonnaga, siinkohal konkreetselt kliimaküsimustega leiavad käsitlemist 1878 MAKi mõjuhindamisel. KEVAD otseselt metsanduse valdkonna arengut ei suuna (ja vastupidi), 1879 kuid samas ei ole võimalik lahutada või rangelt jagada ei kliimaküsimusi ega ka elurikkust ja 1880 mitmeid teisi loodushüvede teemasid KEVADes MAKi valikutest. MAK määratleb eelnimetatud 1881 küsimustes ühtlasi ja olulisel määral keskkonna valdkonna arenguid. 1882 Põllumajanduse ja kalanduse arengukava kuni 2030 on paljudes oma tegevussuundades 1883 seotud kliimapoliitika elluviimisega, seda ka sidusalt KEVADega, eriti seoses põllumajandusmaa 1884 ja muldade kaitsega ning biomajandusega, mis otseselt määrab maakasutusliku ja loodusliku 1885 süsinikuringe (LULUCF). 1886 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 nõuab rohkem tähelepanu pööramist kliimamuutustega 1887 sagenevatele metsatulekahjudele ja valmistumist ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud 1888 kriisideks, õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Sellega on KEVAD kooskõlas. 1889 Riigikaitse arengukava 2017–2026 väidab küll kliima- ja energiaeesmärkide toetamist, kuid 1890 seiresüsteemid ja teised riigikaitse asjaolud on otseselt ja laialdaselt piiranud tuuleenergia 1891 arendamist ehk üleminekut taastuvelektrile. Riigikaitse aitab positiivselt kaasa kliimariskide 1892 maandamisele. 1893 Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 on 7. prioriteediks seatud tervist toetav keskkond, 1894 milles on täpsemalt käsitletud kliimakohanemist: „korraldusmudelite ja regulatsioonide puhul 1895 on valmisolek ja vajalik paindlikkus loodud, et arvestada kliimamuutuste mõjudega tervisele ja 1896 neile reageerida.“ Samuti hõlmab kava sise- ja väliskliima parandamist, seda nii seoses hoonete 1897 ja siseruumidega, kui ka kliimamuutustega. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et äärmuslikud 1898 ilmastikunähtused võivad suurendada ühiskonnas ebavõrdsust ning ohustada lapsi, eakaid ja 1899 krooniliselt haigeid. KEVAD on eelnevaga kooskõlas. 1900 5.2.2 Mõjude hinnang 1901 KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud on esmalt kaardistatud kontrollküsimuste kaupa 1902 aruandele lisatud mõjude hindamise küsimustikus (vt Lisa 2). Alljärgnevalt on hinnangut 1903 laiendatud. 1904 KEVADega kaasnevad kliimapoliitika mõjud on eeldatavalt positiivsed, kuna eesmärgiks on 1905 toetada Eesti eesmärki saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks – vähendada KHG 57 1906 heitkoguseid, hoida ja suurendada maakasutuslikku süsinikusidumist (LULUCF regulatsioon) 1907 ning suunata nii tootmist kui tarbimist keskkonna-kliimateadlikele otsustele. Ringmajandusele 1908 üleminek vähendab kliimamõju terviklikus toote-teenuse olelusringis, mitte ainult 1909 lõppkasutuses. Olulisi arenguid pakub KEVAD kliimamuutustega kohanemisel, milleks on 1910 ühtlasi kavas senisest olulisemal määral tõsta vastupanuvõimet kasutades ära looduse poolt 1911 pakutavaid võimalusi (nn loodushüvelisi lahendusi sadevete immutamisel, kõrghaljastus linna 1912 mikrokliima reguleerijana, puudealleed ja hekid jne). Ekstreemsete ilmanähtuste prognoosi ja 1913 reageerimist arendatakse edasi Keskkonnaagentuuri ilmateenistuses, lisades nii nutikat 1914 seiretaristut kui ka rakendades ja täiustades prognoosmudeleid. Paremad kliimateenused ja 1915 ilmainfo on aluseks, et kliimapoliitilised otsused kõigil tasanditel ja valdkondades muutuks 1916 täpsemaks, ajakohasemaks, probleeme-riske ennetavaks või maandavaks. Samuti aitab 1917 sedalaadi info kaasa kaalutlustes otsuste hinna- jm otstarbekuse osas. Keskkonnateadlikkusel 1918 ja -haridusel on oluline roll keskkonnariskideks, sh kliimariskideks, valmisolekuks. Ekstreemsete 1919 ilmanähtuste prognoosi ja reageerimist arendatakse edasi Keskkonnaagentuuri 1920 ilmateenistuses, lisades nii nutikat seiretaristut kui ka rakendades ja täiustades 1921 prognoosmudeleid. 1922 Sellegi poolest jäävad KEVADe rahvusvahelisest eeskujust võetud kliimaambitsioonid suures 1923 osas toeta, kuna KEVADes puudub realistlik viis nende ellu viimiseks - nt vastav õiguslik tugi, 1924 konkreetsed tegevused, selged seiremeetodid, objektiivsed, esinduslikud ja mittetunnetuslikud 1925 mõõdikud. Kliimapoliitika KEVADes on deklaratiivne ja retooriline , sest see eeldab mitte ainult 1926 kliimapoliitikas oluliste valdkondade (energeetika, tööstus, põllumajandus, tarbimine, avalikud 1927 teenused jne) olulist panust muudatuste elluviimisel, vaid kliimapoliitika raamseadust ja 1928 valitsuse tasandi kogu ühiskonda puudutavate protsesside juhtimist. Tõenäoliselt ei ole KEVAD 1929 võimeline tagama ühiskondlike muutuste suunamist väljakujunenud standarditelt ja tavadelt 1930 kliimapositiivseks. Samuti on võimatu piiritleda, hinnata ja prognoosida KEVADe panust ja 1931 sekkumisulatust kliimapoliitika elluviimisel. 1932 5.2.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 1933 Eelnevast tulenevalt on käesolevas aruandes esitatud soovituslikud ettepanekud 1934 kliimapoliitiliste tegevuste konkretiseerimiseks ja positiivsete kliimamõjude soodustamiseks. 1935 Käesolevas alapeatükis on esitatud ettepanekud ja soovitused, mis seonduvad otsesemalt 1936 hinnatud KEVADe eelnõu dokumendiga. Lisaks on kliimaga (kui KEVADe ühe läbiva teemaga) 1937 seotud ka mitmed üldisemad soovitused ja tähelepanekud, mis on esitatud aruande ptk 5.19. 1938 KEVAD võiks rohkem ette võtta kliimaplaanide ja aruandluse süsteemi arendamist, seiresse 1939 täppisuuringute kaasamist (nt mulla süsiniku sidumisvõimekuse teemal, mida osaliselt toetab 1940 KEVADe seire tegevussuund) ning kliima (sh ka kliimamõju hinnangute ja heitearvutuste, 1941 kliimaauditite) liitmist keskkonnalubade (nt kompleksloa) ja keskkonna hindamise süsteemi (nt 1942 keskkonnamõju hindamised ehk KMHd jms). Kliimakohanemises ja maakasutuses, kus 1943 sekkumine on otsesem, tuleb selgemaid sihte seada, mis väljendavad riskide maandamist 1944 iseäranis loodushüvedega. 58 1945 Sealjuures soovitame: 1946 • Eristada kliimapoliitika peatükis rangelt (selgemalt) leevendamine ja kohanemine 1947 (hetkel räägitakse neist üsnagi läbisegi), sh kliimariskide hindamisel ja 1948 hoiatussüsteemide arendamisel ning pika-ajaliste kliimamõjude hindamisel, sest 1949 leevendamine sõltub teistest (riigi ja valdkonnapoliitikatest), kohanemine on 1950 kohapõhine, sõltub keskkonnaoludest ja siin saab olla KEVADes tugevam poliitika 1951 suunamine ja sekkumine. KEVAD peab võtma suurema ja selgema rolli kohanemises 1952 ning jagama vastutust leevendamises. 1953 • Selgitada KEVADes lahti mõiste „kliimateenused“. Selgitada, milliseid kliimateenuseid ja 1954 kuidas kasutatakse kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks. 1955 • Täpsustada kliimapoliitika eesmärki järgnevalt: „Panustame kliimamuutuste 1956 pidurdamisse, vähendades kasvuhoonegaaside heidet vähemalt riiklike kohustuste 1957 mahus, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule 1958 vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse 1959 äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Kaaluda leevendamiseesmärgi ja kohanemiseesmärgi 1960 lahutamist, kuivõrd tegevustik erineb. 1961 • Muuta kliimapoliitika teise tegevussuuna sõnastust konkreetsemaks (praegusel kujul 1962 liiga ideoloogiline): „Kliimamuutustega kohanemise eesmärke ja riske peab süsteemselt 1963 lõimima valdkondlikesse poliitikatesse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise 1964 planeerimise protsessidesse.“ -> „Viia kliimaauditid (hindamine) sisse valdkondlikesse 1965 poliitikatesse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise planeerimise protsessidesse.“ 1966 • Kliimapoliitika kolmanda tegevussuuna sõnastust soovitame muuta järgnevalt: „Loome 1967 riikliku ja valdkondliku kliimakindluse hindamise süsteemi riigiasutustele, kohalikele 1968 omavalitsustele ja ettevõtetele.“ Soovitame siia juurde lisada ka näiteid (kliimaauditid, 1969 kriteeriumid jm). 1970 • Täpsustada kliimapoliitika neljanda tegevussuuna kirjeldust järgnevalt: „Töötame välja 1971 ja rakendame usaldusväärsete andmete ning operatiivsete teenuste tagamiseks 1972 üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemid. Tõstame nende ruumilist, ajalist ning sisulist 1973 täpsust kasutusotstarvetes (jäide, torm jne).“ 1974 • Kohendada mõõdikuid esinduslikumaks, vältida tunnetuslikke (arvamus)mõõdikuid: 1975 o Kohanemise põhimõõdik „Kliimariske teadvustavate ja vastavaid 1976 kliimameetmeid kasutusele võtnud inimeste %“ on sotsioloogiline. Mõõta tuleks 1977 kohanemisreaalsust ja -praktikat (kahju vähenemisest ja vähendamisest 1978 sekkumiste tulemusena), mitte tunnetuslikku informeeritust. 1979 o Lisada mõõdik „Suvine liigsuremus” – kas selle muutus, suremus suvekuudel 1980 (juuni–august) või suremus kuumalainetega suvedel. 59 1981 o Lisada mõõdik „Kindlustuste poolt välja makstud tormi-, maastiku- ja 1982 metsapõlengute ja üleujutuskahjud“. Või maastiku- ja metsatulekahjude arv või 1983 pindala. 1984 o Mõõdik „LULUCFi sidumise eesmärk“ nimetada otsesõnu „Maakasutuse- 1985 metsanduse (LULUCF) sidumiseks“. Soovitame algtasemeks võtta 2020. a seisu, 1986 kuna see esindab kõige värskeimat süsinikubilanssi. 1987 • Tegevussuund „Lepime kokku erinevate sektorite panuse ja rakendame seda 2030. aasta 1988 kliimaeesmärkide saavutmiseks“ on valitsuse otsus sõltuvalt valdkonna eesmärkidest. 1989 Keskkonnavaldkond saab vaid seirata plaani täitmist. Sellest tulenevalt soovitame 1990 tegevussuund ümber nimetada järgnevalt: „Jätkame metoodika ja seire arendamist ning 1991 panustame teadlikkuse tõstmisesse, et valitsemisaladel oleks kindel alus otsuste 1992 tegemiseks kliimaeesmärkide kohaselt.“ 1993 • Lauses „Ilmavaatlused, -prognoosid, ohtlike ilmanähtuste hoiatused ning 1994 vaatlusandmetel põhinevad kliimaanalüüsid on fundamentaalseks aluseks 1995 kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks 1996 ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel.“ eemaldada sõnapaar „ja leevendamise“. 1997 • Üha enam on käiku läinud Euroopa Liidu poolt reguleeritud „do no significant harm“ 1998 ehk DNSH hinnangud ja „climate proofing“ ehk kliimakindluse hinnangud. Teeme 1999 ettepaneku käsitleda neid instrumente ka KEVADes ja suunata nende praktikas 2000 elluviimist (näiteks eriheite tegurite arvestusmetoodika ja seaduslik kehtestamine, 2001 energiakandjate kaalumistegurite asendamine reaalsete heiteteguritega). Nimetatud 2002 tööriistad (sh heite inventuurid jm kliimamõju arvutused) tuleb liita keskkonnalubade ja 2003 keskkonnamõju hindamise (nt KMHd jms) süsteemi. Seejuures peaks KHGde panuse 2004 arvutamise nõudmisel tagama selged juhised, mida modelleeritud ja arvutatud 2005 numbritega peale hakata (künnisväärtused, kompenseerimine, tõenäosuslikkus jne). 2006 Seda kõike, mis lisandumas eelmise põlvkonna keskkonnastandarditele ja - 2007 hindamistele, nimetada nt „kliimaauditiks“. 2008 5.3 Ringmajandus (sh jäätmed) 2009 5.3.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 2010 Euroopa Liidu ringmajanduse üldine eesmärk on vältida olukorda, kus tarbimine ületab Maa 2011 vastupanuvõimet. Seda tehakse läbi materjali ringluses hoidmise suurendamise ja heidete 2012 vähendamise. 2013 Euroopa Liidu tasandil on sõnastatud järgmised eesmärgid89: 89 Circular economy. Euroopa Komisjon. 60 2014 • Võimaldada tervemat planeeti ja vähendada saastet 2015 • Vähendada survet loodusvaradele, nagu vesi ja maakasutus 2016 • Vähendada heitkoguseid, et aidata Euroopa Liidul saada esimeseks kliimaneutraalseks 2017 piirkonnaks 2018 • Luua uusi ärivõimalusi ja kohalikke kvaliteetseid töökohti 2019 • Võimaldada vastupidavamaid väärtusahelaid 2020 Euroopa Liidu tasandil on ringmajanduse rakendamiseks koostatud ringmajanduse 2021 tegevuskava.90 2022 Ringmajanduse algatus on üks roheleppe91 peamisi koostisosi. 2023 Eesti ringmajanduse arengudokumendiks on „Ringmajanduse valge raamat“92. Eesti riik on 2024 visiooniks seadnud: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem ning oleme nutikas 2025 ringmajandust eest vedav riik“. 2026 Toimimispõhimõteteks on: 2027 • Vajaduspõhine tootmine ja tarbimine 2028 • Ringdisaini põhimõtetest lähtumine 2029 • Parima võimaliku lähenemise kasutamine 2030 • Jäätmehierarhiast lähtumine 2031 • Kestlike valikute toetamine 2032 Prioriteetsed arengusuunad on: 2033 • Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi 2034 mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumini 2035 • Eesti ettevõtete ärimudelid on jätkusuutlikud ja ringmajandussuunitlusega 2036 • Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv 2037 koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel 2038 • Loodud on toimivad digitaalsed IT lahendused ringmajanduse toetamiseks ning 2039 tagatud on kvaliteetsed andmed olukorra hindamiseks 2040 • Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust 2041 toetav õigus- ja majanduskeskkond 2042 • Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine 90Euroopa Komisjoni teatis COM(2020). Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel. 91 A European Green Deal. Euroopa Komisjon. 92 Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur 2022 Ringmajanduse valge raamat 61 2043 KEVADe eesmärgid ja tegevused on nendega kooskõlas. 2044 Strateegia „Eesti 2035“ seab üldised põhimõtted ringmajanduse, sh jäätmemajanduse 2045 valdkonnas, oluline on ohutu materjaliringluse arendamine, teisese toorme kasutamise 2046 suurendamine ja keskendumine kohalike omavalitsuste jäätmekäitluse arendamisele. KEVADe 2047 eesmärkidel puudub vastuolu strateegia nimetatud põhimõtetega. 2048 KEVAD asendab seni kehtinud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Võrreldes selle 2049 dokumendiga on KEVAD jäätmete valdkonnas selgemini välja toonud vajaduse vältida 2050 jäätmeteket ja soodustada ringsemat jäätmekäitlust ega keskendu otseselt jäätmehierarhias 2051 viimasel kohal oleva jäätmete ladestamise vähendamisele. Samas on säilitatud lähenemine, 2052 mille kohaselt on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade 2053 kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada 2054 loodusvarade kasutamise, jäätmekoguste ning ebasoodsa keskkonnamõju suurenemist. 2055 Endiselt on olulisel kohal seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine, sh lisandina 2056 digitaliseerimine, et tagada usaldusväärsed ja kättesaadavad andmed jäätmevoogude 2057 ja -käitluse osas. 2058 KEVAD ei too eraldiseisvalt välja jäätmete ohtlikkuse vähendamist, mis on eesmärkidena olulisel 2059 kohal Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. KEVADes on märgitud, et jäätmekäitluse 2060 korraldamist reguleeritakse läbi Riigi jäätmekava. 2061 Käesoleva KEVADe mõjude hindamise aruande etapi ajal on Riigi jäätmekava 2022–2028 2062 koostamisel (tööversioon on eelduslikult valmimas 2022. aasta lõpuks). Samuti on koostamisel 2063 jäätmekava KSH aruanne. Seetõttu ei ole võimalik hinnata lõplikult KEVADe vastavust uuele 2064 Riigi jäätmekavale 2022–2028. KEVADe raames on võimalik anda hinnang üksnes vastavusele 2065 Riigi jäätmekava 2022–2028 lühikokkuvõttele ning KEVADe meeskonnale edastatud 2066 jäätmekava KSH alternatiividele. Oluline on märkida, et ohtlike jäätmete taaskasutamine ja 2067 ringlussevõtt on alternatiivide käsitlusel eraldiseisvalt tähelepanu saanud Riigi jäätmekavas 2068 2022–2028. Siiski pole käesoleval ajal võimalik hinnata, millises ulatuses jäätmekava lõplik 2069 versioon vastavat olulist alateemat käsitleb. 2070 Riigi jäätmekava 2022–2028 strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine, 2071 kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine ning seejärel korduskasutuse arendamine. Seejuures 2072 on ka KEVADe jäätmekäitluse valdkonna eesmärk aastaks 2030 jäätmetekke vältimine ja 2073 toodete korduskasutamine ning parandamine, mis on igapäevase käitumise osa. Seejuures 2074 luuakse jäätmetest uut väärtust toormena. 2075 Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna mõõdikuna välja toodud olmejäätmete ringlussevõtu 2076 sihttase on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ 2077 ning riigi jäätmeseaduses toodud sihttasemega (60% aastaks 2030). 2078 Uues Riigi jäätmekavas 2022–2028 on neli põhisammast: 2079 • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine; 2080 • jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; 62 2081 • ohutu materjaliringluse suurendamine; 2082 • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale 2083 tervikuna. 2084 Olemasoleva info põhjal on KEVAD vastavuses Riigi jäätmekava 2022–2028 põhimõtetega. 2085 Jäätmeid (jäätmekütusena) on käsitletud ka Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 2086 (ENMAK 2030), milles on välja toodud, et üheks jäätmete taaskasutamise võimaluseks on 2087 jäätmetes sisalduva energia muundamine ning selle kas soojuse või elektrina kasutusse tagasi 2088 suunamine. Seejuures on märgitud, et Iru Elektrijaam suudab segaolmejäätmetest sisalduvast 2089 energiast muundada kasulikuks elektriks või soojuseks enam kui 80%. Jäätmete energeetilist 2090 väärtust arvesse võttes näeb ENMAK 2030 jäätmetel täiendavat potentsiaali. 2091 KEVAD (ja Riigi jäätmekava 2022–2028) prioriteediks on eelkõige jäätmetekke vähendamine ja 2092 ringlussevõtu võimekuse tõstmine ehk jäätmekäitlus peab lähtuma jäätmehierarhiast, milles 2093 jäätmete põletamine kuulub küll taaskasutamise alla, kuid asetseb hierarhias eelviimasel kohal 2094 enne jäätmete kõrvaldamist (vt jäätmehierarhia joonis 2 ptk 4.9). See tähendab, et eelkõige 2095 tuleb leida võimalused jäätmete korduskasutamiseks või materjalina ringlussevõtuks ning 2096 selgelt peab vähenema selliste (olme)jäätmete teke, mida on vajalik suunata põletamisele (veel 2097 vähem ladestamisele). Sellega tekib vastuolu ENMAK 2030 välja toodud jäätmete täiendava 2098 energeetilise potentsiaali käsitlusega ehk tekib vastuolu, kus üks sektor näeb jäätmeteket kui 2099 võimalust, teise sektori eesmärk on toota vähem jäätmeid. 2100 Samas jääb igal juhul ka jäätmete sorteerimisel alles teatav kogus selliseid jääkjäätmeid, millel 2101 ringlussevõtu väljund puudub ning mis tavapäraselt leiavad tee põletamisele või ladestamisele. 2102 Arvestades jäätmeseaduses kehtivaid ja tulevikus jõustuvaid piiranguid prügilasse 93 2103 ladestatavatele jäätmetele , on oluline leida väljund ka lõppladestuse ootel olevatele 2104 jäätmetele. Üheks võimaluseks jääb nende energeetiline taaskasutamine. Jäätmete 2105 energeetilist taaskasutamist on oluline kindlasti käsitleda ka koostamisel olevas ENMAKis 2035. 2106 KEVAD koostatakse keskkonnaseisundi parandamiseks (ja ühe osana ka ringmajanduse ning 2107 kestliku jäätmemajanduse edendamiseks) ning seetõttu on see juba olemuselt üldiselt 2108 ringmajanduse ja kestliku jäätmemajanduse põhimõtteid toetav ja vastupidi – ringmajanduse 2109 ja kestliku jäätmemajanduse põhimõtted toetavad KEVADet. Vastavusanalüüsi käigus tuvastati 2110 teatav KEVADe vastuolu ENMAKiga 2030, mida tuleb täiendavalt käsitleda ENMAKs 2035. Palju 2111 sõltub ka sellest, milliste tegevustega eesmärke ellu viiakse ja sihttasemeid saavutatakse. 93 Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse (JäätS § 134 lg 2). Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest (JäätS § 134 lg 3). 63 2112 5.3.2 Mõjude hinnang 2113 Ringmajandus on põhimõtteliselt mõtteviis vähendamaks inimtegevuse mõju keskkonnale. See 2114 mõtteviis on kõiki valdkondi läbiv ning nõuab iga liigutuse juures küsimist, kas vajadust on 2115 võimalik rahuldada keskkonnale sõbralikumalt. Tähtis on aru saada mõiste „vajadus“ sisust. 2116 Näiteks maavara kaevandamine ei ole vajadus, vaid tegevus tee ehitamise vajaduse 2117 rahuldamiseks. Seega tuleb hinnata, kas maavara kaevandamise asemel leidub teisi 2118 keskkonnale vähem kahjulikke võimalusi. Kusjuures teiste võimaluste kaalumisel tuleb 2119 omakorda arvestada saadud tulemuse kogu elutsükli mõju. Kui taaskasutatud materjali 2120 kasutamine lühendab toote eluiga või kvaliteeti, võib kogumõju osutuda hoopis 2121 negatiivsemaks kui algse toormaterjali kasutamisel. Vältida tuleb ka ristmõju (cross media 2122 effect)94. Vajadust kui sellist saab vaadelda erinevatel tasanditel. Kui kaevandamise seisukohast 2123 on vajaduseks näiteks tee ehitamine, siis strateegilisel tasandil võib tee ehitamine olla üks 2124 lahendustest kaupade ja inimeste transportimisel ning teiseks lahenduseks näiteks raudtee või 2125 mingi kombineeritud variant. Ringmajanduse põhimõtte kasutamine on oluline, aga seda on 2126 võimalik teha üksnes juhul, kui on õigesti ja selgelt sõnastatud vajadus. 2127 Ringmajanduse põhimõtet ja eesmärke tutvustavatest materjalidest võib tihti lugeda väidet 2128 nagu muuhulgas toob see endaga kaasa ettevõtluses kulude kokkuhoidu ja uusi ärimudeleid. 2129 Suures pildis toimetavad ettevõtted konkurentsitingimustes ning ebaefektiivne tootja süüakse 2130 teiste tootjate poolt välja. Selle tõttu on käesolevat hindamist läbi viiv ekspert ringmajanduse 2131 ja majandusliku kokkuhoiu seose väidete osas pigem skeptiline. Ekspert ei näe põhjust vältida 2132 hinnangu andmist, et ringmajandus võibki olla kulukas, aga see on vältimatult vajalik. Märksa 2133 tulemuslikum on ühiskonnas arutleda ringmajanduse vajalikkuse üle, kui selle üle, et 2134 keskkonnakaitse on odav95. KEVADest selliseid viited ei leia, küll on neid võimalik lugeda 2135 Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Eelneva arutelu eesmärk on tähelepanu juhtida sellisele 2136 probleemkohale üldiselt. Kui kokkuhoiu väidet kasutada, tuleks see varustada mitme 2137 päriselulise näitega. Rohkem võib nõustuda üldise hinnanguga, et ringmajandus toob endaga 2138 kaasa uusi ärimudeleid, sest kui vana moodi tegevus keelatakse, tuleb välja mõelda uut moodi 2139 tegutsemine. 2140 Vajadusest lähtuva mõtteviisi kasutamine on eriti oluline, et vältida ringmajanduse rakendamist 2141 ringmajanduse enda pärast. Sellist ohtu sisaldab KEVAD ringmajanduse valdkonnas toodud 2142 mõõdik „ringleva materjali määr“. Sihttaseme saavutamiseks võib (aga ei pruugi) tekkida 2143 kiusatus keskenduda üksnes ringleva materjali osakaalu tõstmisele jättes kõrvale hinnangu, kas 2144 sellega kaasneb ka soodne mõju või näiteks kulub teiseseks kasutamiseks ettevalmistamisele 2145 ülemäära palju energiat, see võib saada kitsaskohaks keskendumisel teistele samaväärselt 2146 olulistele ringmajanduse põhimõtetele nagu vajaduspõhine tootmine või kestlike valikute 2147 toetamine. 94 Alternatiivne lahendus, millega vähendatakse mõju ühele keskkonna osale (nt vesi) aga sellega kaasneb oluline mõju keskkonna teisele osale (nt õhk). 95 Väga pikas vaates keskkonnakaitse ongi odav, sest rikutud keskkonna taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. 64 2148 Ringmajanduse eesmärgi detailne kirjeldus ja mõõdiku seadmine on keeruline, sest see 2149 mõtteviis on valdkonnaülene. Eksperdi seisukohast on ringmajanduse üldiseks mõõdikuks 2150 keskkonnaseisundi paranemine (vt KEVADe eelnõus erinevate valdkondade mõõdikuid). 2151 Arvestades „Ringmajanduse valge raamatu“96 olemasolu, jääb KEVADes toodud ringmajanduse 2152 käsitluse mõte arusaamatuks. Arengusuunad ja strateegilised valikud (teise nimega 2153 eesmärgid?) on valges raamatus sõnastatud ja üsna hästi arusaadavad. Arvestades seal toodut: 2154 „Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate 2155 valdkondade tegevused ja mõõdikuid.“, tekib küsimus, kas KEVADes käsitletu peakski olema 2156 tegevuste kava? Sellisel juhul on KEVAD hetkel selgelt liiga üldine. Kui see ei peaks olema 2157 tegevuste kava, siis mis see on ja kuidas see asetub ringmajanduse süsteemse edendamise 2158 raamistikku? 2159 Jäätmekäitlus on lahutamatult seotud ringmajandusega, seejuures on oluline 2160 jäätmestaatusesse jõudmise vältimine ning toodete ringlussevõtt, et vähendada nõudlust uute 2161 loodusvarade järele. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna oluliste tegevustena toodud 2162 jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomisel ja rakendamisel ning valdkonna 2163 digitaliseerimisel on positiivne mõju jäätmemajandusele. Seejuures on oluline arvestada, et 2164 sama eesmärgi all välja toodud süsteemse järelevalve tagamine peab olema ühtlasi toetav 2165 tegevus ning etapina järgnema vastava õigusruumi/andmebaaside loomisele, mitte olema 2166 eesmärk omaette. Ilma selge ja läbipaistva õigusruumi ning kasutajasõbralike 2167 andmesisestuskeskkondade olemasoluta võib süsteemne järelevalve pärssida jäätmehierarhia 2168 rakendamist. 2169 5.3.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2170 • Lahendamist vajab mõningane vastuolu ENMAK 2030-ga, seoses jäätmete 2171 kasutamisega energia tootmiseks (vt käsitlust ülal ptk 5.3.1). 2172 • Kaaluda läbi ja kirjutada, kuidas KEVADes käsitletud ringmajanduse valdkond asetub 2173 ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku (vt pikem selgitus eelneva 2174 alapeatüki all). Kui praegusel kujul esitatu on ebaselge, tuleks ringmajanduse valdkond 2175 KEVADes ümber mõtestada nt eesmärgiga hinnata kõikide teiste valdkondade 2176 arvestamist ringmajanduse põhimõtetega. Tuleks viidata „Ringmajanduse valgele 2177 raamatule“ kui selle valdkonna raamdokumendile ja selgitada, et tegevused ning 2178 mõõdikud töötatakse välja eraldi. 2179 • Arvestades ringmajanduse haardeulatust, jätab KEVADes toodud eesmärk ning selle 2180 üksik (ja mitte kõige õnnestunum) mõõdik ebatäieliku mulje. Tulenevalt eelnevast 2181 soovitame kaaluda eesmärgi ja eriti mõõdiku sobivust. 2182 • Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused on kaldu 2183 poliitikakujundamise ja kontrolli-kohustuste suunas. Jäätmehierarhia põhimõtete 96 Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur 2022 Ringmajanduse valge raamat 65 2184 tugevam juurutamine eeldab tegevuste puhul laiemapõhjalist lähenemist ning sarnaselt 2185 eelnevalt märgitule – mõtestada selliselt, et jäätmehooldust oleks võimalik korraldada 2186 kõigi valdkonna tasanditel – kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, tootjad, elanikkond. 2187 Ettepanekuks on lisada oluliste tegevuste hulka lisaks „piitsale“ ka „präänik“ ehk tuua 2188 välja jäätmetekitaja jaoks toetavad meetmed/võimalused eelkõige ringlussevõttu 2189 soodustamiseks. 2190 5.4 Veekeskkond (sh merekeskkond) 2191 5.4.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele 2192 Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust vee- ja merekeskkonna 2193 valdkonna strateegilistele dokumentidele. 2194 Veemajanduskavade 2022–2027, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2195 direktiivi veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ, eesmärgiks on pinna- ja põhjavee hea 2196 seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. KEVADe 2197 eesmärgid on kooskõlas veemajanduskavade eesmärkidega. Veemajanduskavade koostamine 2198 ja ellu viimine on otseselt seotud KEVADe eesmärkidega „Uuendame ja viime ellu pinna- ja 2199 põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed“ ning „Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud 2200 riskid“ veenappuse osas. Nende eesmärkide saavutamine sõltub suuresti veemajanduskavade 2201 täitmisest. 2202 Üleujutustega seotud riskide maandamiskavade 2022–2027, mis on koostatud vastavalt 2203 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi üleujutuste direktiivile 2007/60/EÜ, eesmärk on 2204 vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, 2205 kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset 2206 üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse 2207 süsteeme. KEVADe eesmärgid on kooskõlas üleujutustega seotud riskide maandamiskavade 2208 eesmärkidega. KEVADe eesmärgi „Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid“ 2209 saavutamine sõltub suuresti üleujutustega seotud riskide maandamiskava täitmisest. 2210 Nitraaditundliku ala tegevuskava 2021–2024, mis on koostatud vastavalt Euroopa Nõukogu 2211 nitraadidirektiivile 91/676/EMÜ, eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärit 2212 nitraatide eest. KEVADe eesmärgid on kooskõlas nitraaditundliku ala tegevuskavaga ja 2213 tegevsuskava täitmine on otseselt seotud KEVADe eesmärgiga „Uuendame ja viime ellu pinna- 2214 ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed“. 2215 Merestrateegia, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu merestrateegia 2216 raamdirektiivile 2008/56/EÜ, põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea 2217 keskkonnaseisund. Igal Euroopa Liidu riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas 2218 merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. 2219 KEVADe eesmärgid on kooskõlas merestrateegia eesmärkidega. 66 2220 Läänemere tegevuskava, mis on koostatud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni 2221 (HELCOM) poolt, eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda, sealhulgas 2222 merepõhja, igasuguse reostuse eest. Tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere 2223 keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline 2224 keskkond ning kestlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. KEVADe eesmärgid on kooskõlas 2225 Läänemere tegevuskava eesmärkidega. 2226 Euroopa Parlamendi ja nõukogu joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 nõuded võetakse üle 2227 veeseadusesse 2023. aastal.97 Selle eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske 2228 tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi 2229 kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et 2230 vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda. KEVADe eesmärgid on 2231 kooskõlas joogivee direktiivi eesmärkidega. 2232 KEVAD eesmärgid on kõikide nimetatud strateegiliste dokumentide ja nende eesmärkidega 2233 kooskõlas ning kõik nimetatud dokumendid on KEVADe eesmärkide saavutamiseks olulised, 2234 sest eesmärkide saavutamine sõltub tegevuskavade ellu viimisest ja neis toodud meetmete 2235 rakendamisest ning nõuete täitmisest. 2236 5.4.2 Mõjude hinnang 2237 KEVADe vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärgi (Eesti põhja- ja 2238 pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on 2239 maandatud.) täitmine mõjutab veekeskkonda ja veevarusid eeldatavalt positiivses suunas – 2240 parandab veekogude seisundit, sh parandab pinnavee ja põhjavee kvaliteeti, suurendab 2241 veevarude, sh joogivee varude hulka. 2242 Alljärgnevalt on analüüsitud KEVADe eelnõus sisalduvad vee- ja merekeskkonnaga seotud 2243 mõõdikuid ning antud nendele hinnang (tabel 2 ja 3). 2244 Tabel 2. Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud mõõdikud ja hinnang neile Mõõdik Algtase Sihttase Hinnang Vähemalt heas 75% 93% (2030) Veemajanduskavad 2022–2027 on seadnud seisundis olevate (2020) (realistlikuks) eesmärgiks saavutada põhjavee hea põhjaveekogumite seisund 2027. aastaks 84% põhjaveekogumitel (26 osakaal kogumil 31st). KEVADe sihttase eeldab, et vaid 2 põhjaveekogumit (eeldatavalt nr 7 ja 27) jääb halba seisundisse. Veemajanduskava eesmärke arvestades tähendab see, et kolme (nr 2, 15 ja 24) põhjaveekogumi hea seisund saavutatakse ajavahemikul 2028–2030, mis võib olla liialt ambitsioonikas eesmärk, sest põhjavee seisundi 97 Veeseaduse muutmise seadus, vastu võetud 13.09.2021 67  saavutamine pärast vajalike meetmete rakendamist võib võtta kauem aega. Vähemalt heas 53% 87% (2030) Veemajanduskavad 2022–2027 on seadnud seisundis (2020) (realistlikuks) eesmärgiks saavutada pinnavee hea pinnaveekogumite seisund 2027. aastaks 68% pinnaveekogumitel (506 osakaal kogumil 744st). See, et järgmise perioodi veemajanduskavade rakendamisel saavutatakse kolme aastaga (2028–2030) hea seisund veel 19% (142) pinnaveekogumitel, eeldab jõulist meetmete rakendamist ning veekogumite nimekirja üle vaatamist ja nende eesmärkide ümber hindamist. Ühisveevärgist 99,5% 99,7% Statistikaametis esitatud andmeil oli 2021. aastal nõuetekohast (2021) (2030) ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate joogivett saavate isikute osakaal 98,8% - seega on vastuolu ametlike isikute osakaal andmete ja siin esitatud algtaseme vahel. Eesmärgi (99,7%) täitmine sõltub eelkõige sellest, kui palju ollakse valmis suunama ressursse väikestesse asulatesse, kus veetarbijaid on viimaste aastakümnete jooksul jäänud väheseks, kuid kus veevarustussüsteemid on amortiseerunud. Ebaselgeks jääb, kust pärineb algtase ja mille alusel on võetud sihttase. 2245 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud tulemuslikkust mõõdetakse 2246 veekogumite seisundi hindamise alusel. Veekogumid ei ole aga kõik veekogud – veekogumid 2247 on vaid olulised veekogud. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu 2248 järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa. 2249 Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Vete paremaks 2250 majandamiseks on veekogud jagatud veekogumiteks. Veekaitsenõuded kehtivad aga kõigil 2251 veekogudel ning veekasutus ei tohi halvendada veekogumite seisundit. 2252 Põhjaveekogumite heasse seisundisse saamine eeldab suuri investeeringuid seirevõrkudesse 2253 (uute seirepuurkaevude rajamine ja vanade likvideerimine), jääkreostusobjektide uuringuid ja 2254 jääkreostuse likvideerimist, saasteainete uuringuid, hüdrogeoloogilisi uuringuid, 2255 põhjaveevarude hindamisi, veehaarete toiteala projektide koostamist, reovee 2256 kohtkäitlussüsteemide parendamist ja nende andmebaasi koostamist, kõrgendatud 2257 järelevalvet veekaitsenõuetest kinni pidamise üle kaitsmata põhjaveega aladel. 2258 Eestis on pinnaveekogumeid väga palju ja osad neist on väga väikesed. Pinnaveekogumite hea 2259 seisundi saavutamise võtmeküsimus on meetmete rakendamine ning veekogumite nimekirja 2260 üle vaatamine ja eesmärkide ümber hindamine. Varasemalt on olnud meetmete rakendamise 2261 juures suureks probleemiks see, et rakendajad pole teadlikud neile veemajanduskavade 2262 meetmeprogrammis määratud kohustustest. 2022–2027 veemajanduskavade meetmete 68 2263 rakendamise juures on oluline valgalaametnike ametikohtade loomine, kelle peamine ülesanne 2264 on meetmete rakendamise koordineerimine ja rakendajate nõustamine. Järgmise 2265 veemajanduskava koostamise käigus on vaja veekogumeid kokku koondada ja seada tegelike 2266 tunnuste alusel realistlikud eesmärgid, sest olemasolevate kogumite majandamine on liialt 2267 ressursimahukas ja seetõttu üle jõu käiv ning eesmärgid ei vasta tegelikele kogumite 2268 tunnustele. Nii valgalaametnike töökohtade loomine kui ka kogumite koondamine ja 2269 eesmärkide üle vaatamine on veemajanduskava meetmete hulgas, mida tuleb veekogumitega 2270 seotud eesmärkide saavutamiseks täita esmajärjekorras. 2271 Tabel 3. Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud mõõdikud ja hinnang 2272 neile Mõõdik Algtase (2018) Sihttase Hinnang Heas seisundis 50% 75% Eesmärk kattub merestrateegia olevate valdkonnaülese sihiga („Primaarsete primaarsete survetegurite indikaatoritest 75% näitavad survetegurite head seisundit ning 25% näitavad osakaal paranemistrendi“. Saavutamise aasta - 2028). Paranemistrendi Võrreldes 2018.a 25% Eesmärk kattub merestrateegia näitavate seisundihinnangutega valdkonnaülese sihiga („Primaarsete primaarsete (survetegurite 54 survetegurite indikaatoritest 75% näitavad survetegurite primaarset head seisundit ning 25% näitavad osakaal indikaatorit ehk 50% paranemistrendi“. Saavutamise aasta - 2028). halvas seisundis) 2273 Eesti mereala toitainete maksimaalsete reostuskoormuste määramine ja digimere 2274 kontseptsiooni ellu viimine eeldavad suure hulga vajalike andmete olemasolu, mis võib 2275 takistada eesmärkide saavutamist. 2276 2277 Kokkuvõttes, võib anda hinnangu, et vee- ja merekeskkonna eesmärgid (sihttasemed) on 2278 ambitsioonikad ja eeldavad ka vastavat rahastust. Kui rahastust pole võimalik tagada, tuleb 2279 seada madalamad eesmärgid. 2280 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2281 • Soovitame hinnata vee- ja merekeskkonna mõõdikute realistlikkust (vt detailsem 2282 hinnang eelmises alapeatükis). 2283 • Ühtlasi võiks KEVADes olla välja toodud, mis tegevusi seatud vee- ja merekeskkonna 2284 eesmärkide saavutamiseks juba tehakse – mis aitavad sihttasemete saavutamisele 2285 kaasa. 69 2286 • Teeme ettepaneku täpsustada, kust pärinevad mõõdiku “Ühisveevärgist nõuetekohast 2287 joogivett saavate isikute osakaal” alg- ja sihttasemed ja miks on Statistikaametis 2021. 2288 aasta kohta teistsugused andmed ning põhjendada sihttaseme valikut. 2289 • Teeme ettepaneku tuua KEVADes välja kaks eriti olulist meedet veemajanduskavade 2290 meetmeprogrammist, mille täitmine on eesmärkide saavutamisel võtme tähtsusega ja 2291 mis tuleks täita esmajärjekorras: Administratiivse suutlikkuse tõstmine 2292 (veemajanduskavade meetmeprogrammi tabel 1 meede 209, mis sisaldab 2293 valgalaspetsialistide ametikohtade loomist) ja Vesikonna tunnuste analüüs, sh 2294 veekogumi tüüpide ja kogumite ülevaatuse tegemine (veemajanduskavade 2295 meetmeprogrammi tabel 1 meede 166). 2296 5.5 Maavarade uurimine ja kaevandamine 2297 5.5.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 2298 Maavarade kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi 2299 strateegilised eesmärgid või kokkulepped. 2300 Eesti tasandil on maapõue kasutuse katusstrateegiaks Maapõuepoliitika põhialused aastani 2301 2050. Maapõuepoliitika visioon ja eesmärk on järgmised: Maapõue ja seal leiduvaid 2302 loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval 2303 moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku 2304 aspekte.“ ning „Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside 2305 teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning 2306 inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust 2307 taastumatutest loodusvaradest. 2308 Võib väita, et KEVADe maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise 2309 valdkonna eesmärgid ja mõõdikud ei ole vastuolus maapõuepoliitikaga. Omaette küsimus on, 2310 kas KEVAD võiks olla ambitsioonikam, et liikuda jõulisemalt maapõue poliitika sihtide suunas. 2311 Seda teemat käsitletakse lähemalt järgnevas oluliste mõjude hinnangu peatükis. 2312 Arengukavast ei selgu, kas see peaks asendama ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2313 2016–2030 või jääb 2030. aastani siiski kehtima olemasolev strateegia. KEVAD on oma ainsa 2314 mõõdiku (aheraine kasutamise määr jääb tasemele 40%) kaudu põlevkivi kaevandamise 2315 arengukavaga kooskõlas, sest ka selles on ette nähtud sama eesmärk. Põlevkivi kaevandamise 2316 arengukava muid eesmärke KEVADes kajastatud ei ole. 2317 5.5.2 Mõjude hinnang 2318 Maavarade kaevandamise teema eristub KEVADe teistest valdkondadest sellega, et kuulub 2319 keskkonnakasutuse kategooriasse, mitte pigem keskkonnaseisundit kirjeldavasse 70 2320 kategooriasse. Seetõttu on maavarade kaevandamise valdkond pigem keskkonna mõjutaja kui 2321 teised valdkonnad on seotud keskkonna kaitsmisega. 2322 Maavarade uurimisega ja kaevandamisega kaasneva mõju norme seatakse läbi looduskaitse, 2323 õhukaitse ja veekaitse, mis on KEVADe raames eraldi käsitlusvaldkonnad ja millel on ka 2324 rahvusvahelised ja siseriiklikud strateegilised eesmärgid ning kokkulepped. Kaevandamine ei 2325 tohi ohtu seada nende eesmärkide saavutamist, kuid selleks, et ühiskond tervikuna toimiks, 2326 peaksid keskkonnakaitse-eesmärgid peavad arvestama ka kaevandamisvajadusega. 2327 KEVADe eelnõu analüüsi tulemusena võib väita, et teistes valdkondades seatud eesmärgid 2328 kaevandamist ei välista, kuid põhjendatult seavad väljakutseid. 2329 Alljärgnevalt on antud hinnang KEVADe läbivate teemade eesmärkidele ja mõõdikutele 2330 kaevandamise vaatest lähtuvalt (tabel 4). 2331 Tabel 4. KEVADe läbivate teemade eesmärgid ja mõõdikud ning hinnang neile maavarade uurimise ja 2332 kaevandamise aspektist Mõõdik Kommentaar Elurikkuse valdkonnas eesmärk: Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega Mõõdikud: Mastaapseimat survet avaldab põlevkivi kaevandamine vee kõrvaldusega ja selle tõttu pinnaveerežiimi muutmisega. Mõjude Heas ja keskmises seisundis tuvastamiseks on tehtud erinevaid uuringuid98;99;100. Käimas on mitme maismaaökosüsteemide põlevkivikaevanduse (Aidu III, Estonia II, Uus-Kiviõli, Uus-Kiviõli II) pindala ja osakaal: ↔ avamise uuringud. Lisaks uuritakse ja planeeritakse teiste maavarade Heas seisundis kaevandusi (ehitusmaavarad, turvas). Kõigi nende avamise eelduseks loodusmaastike sidusus: ↔ on olulise keskkonnamõju vältimine. Elurikkuse seisundi stabiliseerimise eesmärk on kaevanduste planeerimisel arvestatav. Olulist tähelepanu tuleb pöörata karjääride korrastamisel loodussõbraliku keskkonna loomisele. Lahendamist vajavad nö igavesed karjäärid, kus luba pikendatakse ja täielikult rikutud maastik kestab aastakümneid. Kliimapoliitika valdkonna eesmärk: Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral. Mõõdikud: Kliimariskide teadlikkus kaevandamist olulisel määral ei mõjuta. 98 M Vainu jt 2019 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus. 99 J Terasmaa jt 2015 Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. TLÜ Ökoloogia Instituut. 100 J Paal jt 2015 Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks. Maves AS. 71  Kliimariske teadvustavate ja Kasvuhoonegaaside sidumine sh LULUCF eesmärgid puudutavad enim vastavaid kliimameetmeid turba kaevandamist. Jätkupüsiv meede KHGde suuremaks sidumiseks kasutusele võtnud inimeste on kuivendatud alade taassoostamine101. See eeldab konkreetses %↑ rabamassiivis turba kaevandamise lõpetamist, sest paralleelselt turvast kaevandada ja taassoostada on tehniliselt keeruline ning kulukas. Kasvuhoonegaaside heide Looduskaitse seisukohast taastamist vajavate soode nimekiri ja jõupingutuste jagamise tegevusplaan aastani 2023 on koostatud102. See kuigivõrd aitab kaasa määrusega kaetud ka kliimaeesmärkide saavutamisele aga mõistlik on taastamisalade sektorites kt CO2 ekvivalenti nimekiri üle vaadata ka kliimaeesmärkide valguses. ↑ Kliimamõõdikutele kaasa aitamine eeldab turbakaevanduste LULUCFi sidumise eesmärk ↑ koondamist , et võimaldada rohkemaid alasid taassoostada. See tähendab, et vältida uute kaevanduste avamist aladel, kus enam kaevandamist ei toimu ja selle asemel võimaldada uute kaevanduste avamist aladel, kus juba on töötavad kaevandused. Selle valguses üle vaadata ka kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri103 Ringmajanduse valdkonna eesmärk: Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. Ringleva materjali määr: ↑ Kaevandamine tooraine ringlusse võtu määra ei mõjuta. Pigem on seos sedapidi, et mida suurem on ringleva materjali määr, seda väiksem võib olla kaevandamine. Põhjus on selles, et suure ringkasutuse tõttu võib toormaterjali vähem vaja minna. Teoorias on võimalik materjali ringkasutust jõustada kaevandamismahu piiramisega, aga praktikas toob see tõenäoliselt endaga kaasa märkimisväärseid probleeme, sest on võrdlemisi keeruline selgitada, mis võiks olla sobiv piir, et vältida üldist materjali nappust (nii esmase kui teiseise toormaterjali), talumatut hinnatõusu (teisese materjali ettevalmistamise kulu) ja täiendavat keskkonnamõju (teisese materjali ettevalmistamine võib, aga ei pruugi olla esmase tooraine saamisest suurema keskkonnamõjuga). Eraldi teemaks on kaevandamise tagajärjel tekkinud jäätmete ringlusesse võtmine. Suurimaks kaevandamisjäätmete tekitajaks on põlevkivikaevandus. Põlevkivi kaevandamise eripäraks on maavara rikastamine, millega tekib rikastusjääk ehk aheraine. Aheraine tekkekogus on ligikaudu 50% väljatud materjalist. Viimastel aastatel on aheraine ringlussevõtt olnud märkimisväärne. Seda taset on aidanud tõsta nt Aidu karjääri täitmine või aheraine mäe nimetamine päikesepaneelide aluseks. Kui sellised ühekordsed taaskasutusviisid 101 Lühikeses vaates on süsiniku sidumine teostatav ka metsa raie vähendamisega, kuid metsa küpsuse saavutamisel sidumine lakkab ja üldjoontes süsiniku bilanss läheb nulli. Majandusmetsas sõltub sidumismäär metsamaterjali kasutusviisist. 102 Keskkonnaministeerium 2015 Kaitstavate soode tegevuskava 103 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri 72  kõrvale jätta, siis igapäevane ehitusmaterjali asendamine aherainega on suhteliselt väike võrreldes selle tekkega. Probleemiks on aheraine kehvemad tehnilised omadused võrreldes vajadustega. Aheraine kasutamise kvoodi seadmine nt riigihangetes võib endaga kaasa tuua rajatise lühema eluea või ressursi raiskamise suurte distantside tagant transportimise vajaduse tõttu. Seetõttu on aheraine ringlusse võtul oluline jälgida, et ringlusse võtt ei toimuks ringlusse võtu pärast vaid see kannaks keskkonnakaitse eesmärki. Aheraine kasutamisvõimalusi tuleb kaaluda projektipõhiselt. Aheraine kasutamise võimaluste kaalumine projekteerimisel on parem tegevus, kui ehitushangetele aheraine kasutamise ühetaolise kvoodi rakendamine. 2333 Kokkuvõttes: maavarade kaevandamine on seotud pea kõikide KEVADe põhivaldkondadega 2334 (välja arvatud kiirgusohutuse tagamine), vähemal määral ka toetavate valdkondadega. Teistes 2335 KEVADe valdkondades seatud keskkonnaeesmärgid ja mõõdikud seavad maavarade 2336 kaevandamisele piiranguid, kuid ei ole põhjust prognoosida, et need põhjustaksid 2337 tõrkeid maavarade varustuskindluses. 2338 2339 Alljärgnevalt toob ekspert täiendavalt välja kaevandamist puudutavad probleemkohad, mida 2340 KEVADe dokumendis otseselt ei ole käsitletud, kuid on elu paremaks korraldamiseks olulised. 2341 Tegevussuund „Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse 2342 uued põhimõtted.“ deklareerib vajaduse arvestada (loodus)keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, 2343 majanduslikke, kultuurilisi ja julgeoleku aspekte, kuid ei lähe lahendamist vajavate probleemide 2344 kirjeldamisel täpsemaks. 2345 Erinevatele maavarade kaevandamislubadele on antud maksimaalne lubatud kestus 2346 (Maapõueseadus § 60). Kaevandamisluba on võimalik pikendada sama aja võrra nagu on 2347 määratud algseks kestuseks (Maapõueseadus § 67). See tähendab, et kui on väljastatud 15 2348 aastane kaevandamisluba, siis seda võib pikendada veel 15 a lisaks. Kindlates olukordades on 2349 see põhjendatud, kuid hetkel kipub kaevandamisloa pikendamine olema pigem tava kui erand 2350 ja pikendamise klausel kaotab oma mõtte (miks siis mitte kohe võimaldada pikemat luba?). 2351 Kaevandused on kohalikele pea alati ebameeldivad ning selline võimalus põhjustab 2352 määramatust ning veel rohkem vastuseisu. Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks 2353 motivatsioonimehhanismi puudumine maavara ammendamiseks nominaalse aja jooksul ning 2354 liialt lihtne pikendamise protsess. 2355 Maavarade uuringu ja kaevandamislubade taotluste menetluse üheks osaks on kohaliku 2356 omavalitsuse seisukoha küsimine. Kusjuures kohaliku omavalitsuse nõusolekuta luba anda ei 2357 või (Maapõueseadus § 35 ja § 55). Kohaliku omavalitsuse keeldumise põhjuste kriteeriume ette 2358 antud ei ole. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsustusruum on lai ning võib sõltuda 2359 paljudest mõjutajatest. Kohalike omavalitsuste vaatest võib kehtivat reeglit lugeda 2360 põhjendatuks ja lihtsasti kasutatavaks. Samas kipuvad kohaliku omavalitsuse seisukohad olema 73 2361 asukohakesksed ning jääb välja regionaalne või riiklik vaade. See tähendab, et jääb hindamata, 2362 kas sõltumata ebasoodsast asukohast on kaevandamine siiski vajalik maavara varustuskindluse 2363 seisukohast. Sarnane probleem on ka kaevandamislubade keskkonnamõjude hindamisel. 2364 Hinnatakse konkreetse mäeeraldise kaevandamisloa mõjusid. See sisuliselt välistab võimaluse 2365 hinnata asukohaalternatiive (kas kaevandamine on põhjendatud konkreetsel mäeeraldisel, 2366 naabermäeeraldisel või naabermaardlas). 2367 Riik on (KEVADes) hakanud probleemi lahendama tegevussuunaga „Loome maavarade 2368 uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud.“ Selle, iseenesest hea algatuse juures tuleb 2369 aga tagada, et lahendus ei jääks poolikuks. Maakonna tasandil kaevandatavate alade kokku 2370 leppimisel, kaasates kohalikke omavalitsusi, tuleb hinnata lisaks looduskeskkonnale ka 2371 sotsiaalseid mõjusid. Vältida tuleb lahendust, kus planeeringuga kehtestatakse kaevandatavad 2372 ja mitte kaevandatavad alad. Planeeringu heaks väljundiks on kaevandatavate alade pingerida 2373 (esimene järk, teine järk, kolmas järk, jne, välistatud alad). See võimaldab planeeringu tulemust 2374 rakendada paindlikult ka aja möödudes, kui olukord on muutunud (nt mingil põhjusel on 2375 esimese järgu piirkonnad osutunud kasutamatuks). Maakonna teemaplaneering on sisuliselt ka 2376 asukohavaliku eest ja täidab selle tühimiku, mis praegu kaevandamisloa taotluste mõjude 2377 hindamisel on tekkinud. Teemaplaneeringud peaks kohalike omavalitsuste kaasamisega ja 2378 ühise kokkuleppe saavutamisega lahendama kohaliku omavalitsuse tasandil puuduva 2379 regionaalse ja riikliku vaate puudumise probleemi. Selle valguses tuleb üle vaadata ka 2380 tingimused, mille korral oleks kohalikul omavalitsusel õigus kaevandamisloa taotlusega mitte 2381 nõustuda. 2382 Maakonna ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega nähakse ette maa kasutuse 2383 juhtotstarbed ning need põhimõtteliselt peaks mõjutama maavara kaevandatavuse 2384 kategooriaid (Maapõueseadus § 23). Hetkel aga eksisteerib justkui kaks üksteisest sõltumatut 2385 maailma. Kohaliku omavalitsuse (või regionaalne) maakasutuse nägemus ning riigi poolt 2386 hinnatud maavarade kaevandatavus. Need maailmad ei ole praegu üksteisest sõltuvuses ning 2387 on tihti omavahel konfliktis. Näiteks kohalik omavalitsus on näinud ette kõrge puhkeväärtusega 2388 ala, aga samas on riigi jaoks alal maavara aktiivne tarbevaru. Ühest küljest kohalik omavalitsus 2389 ei pruugi näha regionaalset või üleriiklikku varustuskindluse vajadust, kuid teisest küljest ei ole 2390 seni riigil olnud ka paindlikkust varude kategooriaid vastavalt kohalike vajadusele üle vaadata. 2391 See omakorda tekitab olukorra, kus kaevandaja lähtub varu kategooriast ja satub üsna kohe 2392 vastuollu kohaliku omavalitsusega. Tulemuseks võib olla keelduv otsus kohaliku omavalitsuse 2393 poolt ja halvemal juhul ka Vabariigi Valitsuse poolt. Kulutatud on energiat, aega ja raha, kuid 2394 tulemust ei ole. Maakondade ehitusmaavarade teemaplaneeringud on selle probleemi 2395 lahendus (varustuskindluse vaade, kohalike omavalitsuste vajadused ja muud asjaolud), kuid 2396 planeeringu tulemus peab kajastuma ka maavarade kategooriates. 2397 Aastaid on arutletud kaevandatud alade hülgamise riski üle, kuid seni ei ole jõutud toimiva 2398 süsteemi rakendamiseni. Osalt leevendatakse mõjusid keskkonnamõjude hindamistes antavate 2399 soovitustega või kaevandamislubades toodavate tingimustega, kuid puudub läbiv süsteem. 2400 Pole põhjust väita, et enamus kaevandjaid väldivad maavara ammendumisel kaevandatud 74 2401 alade korrastamise kohustust, kuid neid olukordi juhtub ja garantiisüsteemi puudumine tekitab 2402 ebakindlust ka kaevanduste ümbruses elavates inimestes. Ilmselt on kohalikel inimestel ja ka 2403 loodusel kaevandamise mõjusid lihtsam taluda, kui kaevandatud alade korrastamine toimuks 2404 etapiviisiliselt juba kaevandamise käigus. Täna on pigem tavaline olukord, kus kaevandaja saab 2405 endale hektarite suuruse ala, mis jääb kogu ulatuses karjääriks kuni (pikendatud?) 2406 kaevandamisloa lõpuni. See üldiselt tähendab ühte või mõnda inimpõlve. Oluliselt leebem 2407 oleks olukord, kus inimene saab aja jooksul jälgida kaevandamist aga ka kaevandatud ala 2408 taastamist. Arusaadavalt ei ole võimalik kõiki kaevandusi korrastada etapiliselt (nt 2409 karjäärijärved), kuid etapiviisisuse rakendamine peaks olema norm, mitte erand. 2410 Ehitusmaavarade uurimine ja kaevandamine on Eestis korduvalt läbi käidud protsess ning rollid 2411 arendaja ja riigi vahel hästi teada. Ülal toodud mõjude kirjelduse põhjal on neid võimalik 2412 parandada, kuid suures plaanis süsteem toimib ning on garanteeritud usaldusväärsusega. 2413 Eestis leiduva, kuid kaevandamata varana on seni tänapäeva valguses uurimata fosforiit. 2414 Aastate eest püüti erasektori algatusel fosforiidi kaevandatavuse uuringuid algatata, kuid see 2415 sumbus üldise vastuseisu tõttu. Tõenäoliselt oli üheks probleemiks üldine umbusk erasektori 2416 uuringu objektiivsuse vastu (kahtlus, et kasu nimel nähakse võimalikke mõjusid 2417 optimistlikumalt kui need tegelikult avalduda võiksid). Sellest sõltumata on fosforiit Eesti rikkus 2418 ning riigil oleks mõistlik omada ülevaadet selle kaevandatavusest. Fosfor on muu hulgas 2419 Euroopa Liidu tasandil liigitatud kriitiliseks tooraineks.104 Riigi poolt läbi viidavad uuringud 2420 põhjustaksid vähem umbusku ja ei tooks endaga kaasa ka põhjendatud või põhjendamata 2421 ootust nende kaevandamiseks. 2422 5.5.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2423 Ekspert soovitab KEVADe maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise 2424 valdkonda täiendada järgmiste eesmärkidega ja täpsustustega, mis aitavad vältida praeguseid 2425 kitsaskohti (ettepanekud on pikemalt lahti seletatud eelnevas alapeatükis): 2426 • Hinnata üle kaevandamislubade maksimaalsed nominaaltähtajad (aidates kaasa 2427 praeguse lubade pikendamise “tavapraktika” kaotamisele). Sh kaaluda põhjendatust 2428 siduda tähtajad maavara hulgaga ja karjääri suurusega. Töötada välja süsteem, mis 2429 motiveeriks kaevandajaid järgima nominaaltähtaega (nt kaevandamismahust 2430 sõltumatu, piisavalt motiveeriv mäerent) ning selle ületamisel võimaldada kohalikele 2431 lisanduva häiringu kompenseerimist (nt kindel osa mäerendist kohalikule 2432 omavalitsusele). 2433 • Tagada, et maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud ei jaotaks 2434 maavarasid kaevandatavateks ja mitte kaevandatavateks vaid moodustaksid aladest 2435 kaevandatavuse järkusid. 104 Critical raw materials. Euroopa Komisjon. 75 2436 • Siduda maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud 2437 maavaravarude kategooriatega (Maapõueseadus § 23) nii, et kaevandajatel oleks selge 2438 signaal, kuhu on põhjust maavara uuringu ja kaevandamisloa taotlust esitada ja kuhu 2439 mitte. 2440 • Siduda maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud kohalike 2441 omavalitsuste poolt uuringu- ja kaevandamisloa taotlustele esitatavate nõusolekutega 2442 nii, et kaevandamiseks kokkulepitud piirkondades keeldumine saab olla põhjendatud 2443 üksnes seadusest tulenevate asjaoludega (nt mingite normide ületamine). 2444 • Analüüsida ja rakendada reeglistik, mis tagab kaevandatavate alade etapiviisilise 2445 korrastamise juba kaevandamise (nt enne kolmandasse etappi sisenemist peab olema 2446 esimene etapp korrastatud) ajal, luua garantiid ning motivatsioon korrastamise läbi 2447 viimiseks (nt korrastamisfond). 2448 • Võtta plaani fosforiidi maavara uuringud, et riigi poolt hinnata nende kaevandatavaust 2449 järgmise mõnekümne aasta jooksul. 2450 • Kasvuhoonegaaside sidumise eesmärkide valguses vaadata üle kaevandamisega 2451 rikutud rabade nimekiri, mida oleks võimalik taastada ja millise ajakava alusel ning 2452 kaevandamiseks sobivate rabade. 2453 5.6 Välisõhk (sh müra) 2454 5.6.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 2455 Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust välisõhu valdkonna 2456 strateegilistele dokumentidele. 2457 Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (1979) elluviimiseks on loodud Euroopas 2458 õhusaaste seiresüsteem EMEP, millesse kuulub ka osa Eesti õhuseiresüsteemist (Lahemaa ja 2459 Vilsandi seirejaamad). KEVAD näeb ette õhukvaliteedi seirevõrgu arendamist, mis panustab 2460 positiivselt selle konventsiooni täitmisse. 2461 Õhusaaste temaatikaga on läbi KHGde tekke paratamatult seotud ka kliimapoliitika. KEVADe 2462 seoseid kliimaeesmärkidega analüüsitakse käesolevas aruandes eelkõige kliimapoliitika 2463 peatükis 5.2, aga siinkohal on välja toodud õhusaaste temaatikat puudutav. Euroopa 2464 kliimamäärus seab liikmesriikidele õiguslikult siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2465 aastaks 2050 ja vahe-eesmärgina KHGde netoheite vähenemine 55% võrreldes 1990. aastaga. 2466 Sellest lähtuvad kaks järgnevat Eesti riigisisest dokumenti. 2467 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) näeb ette fossiilkütuste kasutamise 2468 vähendamist hoonete energiatõhususe tõstmise, maanteetranspordi energiasäästu ja 2469 elektriautode ning biometaani osakaalu tõstmise kaudu – kuna fossiilkütuste põletamine on ka 76 2470 peamiste õhusaasteainete allikaks, siis toetavad need meetmed ka KEVADe välisõhu kaitse 2471 eesmärki ja KEVAD toetab REKK 2030 eesmärke. 2472 Samad tegevussuunad on ette nähtud ka Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050. Lisaks 2473 nähakse selles ette vähendada ammoniaagiheidet põllumajandusest, mis on hetkel 2474 kasvutrendis, ning sellega on KEVADe eesmärgid kooskõlas. Põlevkivi suurem väärindamine 2475 tõenäoliselt samuti vähendab õhusaaste heiteid. Samas leidub ka vastuolusid. Suuniste hulgas 2476 on biomassi, sh „madalakvaliteedilise“ puidu kasutamine taastumatute kütuste asemel.105 mis 2477 võib suurendada osakeste (PM10 ja PM2.5) heidet näiteks juhul, kui sellega asendatakse 2478 looduslikku gaasi. 2479 Keskkonnaagentuuri arengukava aastateks 2022–2025 seab ülesandeks koguda 2480 õhusaasteallikate andmeid (sh rahvusvaheliste aruannete tarbeks), anda otsustajatele sisendit 2481 välisõhu seisundi kohta ja teha siseriiklikku teavitustööd. KEVAD on kooskõlas nende 2482 tegevussuundadega. 2483 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 osutab märkimisväärsetele õhusaaste 2484 probleemidele ja tervisemõjudele põlevkivitööstuse aladel ja näeb üldsõnaliselt ette 2485 hindamismeetodite täpsustamist, eriti lõhnahäiringu osas, tagamaks rangemat kontrolli 2486 välisõhu heitkoguste üle. Välisõhu heitkoguste kontrolli alla saamise (vähendamise) 2487 põhimõttega on KEVAD kooskõlas. Põlevkivi kasutamise arengukava üks tulevikustsenaarium 2488 kolmest, nn maksimumstsenaarium, näeb ette põlevkivi kaevandamise ja kasutamise (eriti 2489 põlevkiviõli tootmiseks) olulist laiendamist, mis tõenäoliselt tõstaks õhuheiteid ja saastetaset 2490 (mis oleks selge vastuolu KEVADega), kuid peale kava kinnitamist juba toimunud arengud 2491 (Euroopa rohepööre, süsinikuheite kvootide hinnatõus) annavad alust arvata, et see 2492 stsenaarium ei realiseeru. Mõlemad ülejäänud stsenaariumid vähendavad nii saasteainete kui 2493 süsinikdioksiidi heiteid õhku, seega eeldatavalt on Põlevkivi arengukava ja KEVAD omavahel 2494 ühildatavad. 2495 Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 seab prioriteedid jätkata ja laiendada välisõhu 2496 kvaliteedi seiret, täiustada terviseriskide hindamist ja teha vastav info inimestele paremini 2497 kättesaadavaks. KEVAD on kooskõlas nende eesmärkidega. 2498 Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ sõnastatakse 2030. aastaks soovitud 2499 keskkonnaseisundi üheks eesmärgiks: „Oluliselt on vähenenud saasteainete (sealhulgas 2500 atmosfääri heitmed, pakendid jne) osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses.“ Selle 2004. aastal 2501 väljatöötatud dokumendi ajastule omases keelekasutuses esitatud visiooni kinnitab ja 2502 täpsustab nüüd KEVAD õhusaaste vähendamise eesmärkide ja vahenditega. Seega on KEVAD 2503 strateegiaga kooskõlas. 2504 Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 prognoositakse peente osakeste 2505 taseme hooajalist tõusu metsatulekahjude tõttu, osooni intensiivsemat teket kuumalainete ajal 105Vastuolu ka kliimapoliitika all: Euroopa Komisjoni teadusuuring on tunnistanud biomassist tööstusliku energiatootmise suuremalt jaolt mitte süsinikuneutraalseks. JRC Publications Repository 2020 The use of woody biomass for energy production in the EU 77 2506 ja suurima terviseohuna allergeense õietolmu, sh meie aladel uute liikide õietolmu levikut, 2507 nägemata ette spetsiifilisi meetmeid nende aspektidega toimetulekuks. Need on globaalse 2508 protsessi tagajärjed, mitte õhusaaste probleemid, mida saaks lokaalselt lahendada. KEVAD 2509 täiendab kliimakava kliimamuutustega seotud probleemidega toimetuleku osas, ilma 2510 vastuoludeta. 2511 Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (aastateks 2021–2035) on KEVADel ühisosa eelkõige 2512 transpordivaldkonnast tulenevate heitmekoguste ja keskkonnajälje vähendamise küsimuses. 2513 Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkide seas on transpordivahendite ja -süsteemi 2514 keskkonnajalajälje (sh õhusaaste ja müraga seotud negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale) 2515 vähendamine. Lisaks on ette nähtud, et hästi läbimõeldud ruumiotsused, eelkõige 2516 tiheasustusega piirkondades, ning nendest tulenev kvaliteetne ruumikeskkond ja 2517 transporditaristu (planeerimise liikuvushierarhia: jalgsi, jalgrattaga, ühissõidukiga ja seejärel 2518 muul moel) parandavad inimeste heaolu ning vähendavad õhusaaste ja müraga seotud 2519 negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, toetades ühtlasi majanduse arengut. Nimetatud 2520 põhimõtetega on KEVAD kooskõlas. Aga üldiselt ei tegele KEVAD otseselt transpordivaldkonna 2521 õhusaaste suunamisega. 2522 5.6.2 Mõjude hinnang 2523 Kuna välisõhu kaitse tagamine on üks KEVADe valdkondadest, on KEVADel välisõhu aspektist 2524 eeldatavalt positiivne mõju. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud oluliste ebasoodsate 2525 mõjude avaldumise ohtu. 2526 Otsesemalt tegeleb KEVAD välisõhu saaste teemaga. Punktis 4.2.5 on sõnastatud välisõhu 2527 kaitse valdkonna eesmärk aastaks 2030: „Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud 2528 aastate kasvule“, ning tegevussuund 2 on sõnastatud „Vähendame õhusaastet“. Konkreetsete 2529 meetmetena loetletakse tiheasustuspiirkondades asuvate eramute ühendamine 2530 kaugküttevõrguga või tahkekütuse kütteseadmete uuendamist, saasteainete heidete 2531 vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise ja lõhnaaine esinemise vähendamise 2532 kavasid. Need meetmed on täielikus vastavuses õhukvaliteedi parandamise eesmärgiga. 2533 Välisõhus levivat müra adresseerib KEVAD mõnevõrra kaudsemalt. Valdkonna peatüki 2534 sissejuhatuses küll öeldakse, et „Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete 2535 toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja müra vähendamine ning läbi teavituste 2536 inimeste teadlikkuse tõstmine“, aga konkreetsete tegevussuundade all mainitakse vaid 2537 mürahäiringute hindamise vajadust ja müra vähendamise tegevuskavade rakendamise 2538 jälgimist. 2539 Samas võib ka välja tuua, et kogu valdkonda suunava üldise arengukavana on KEVADe käigus 2540 sageli ka keeruline ette näha väga konkreetseid meetmeid ja tegevusi välisõhukvaliteedi 2541 parandamiseks ja müra vähendamiseks. KEVAD peab andma suunised, aga konkreetsed 2542 tegevused erinevates valdkondades nähakse ette vastavate valdkondade arengukavade ja 2543 täpsemate tegevuskavade raames (sh ka KEVADest sõltumatult). 78 2544 Näiteks transpordipoliitikas (transpordi arendamisega seotud täpsemad arengukavad) 2545 pannakse juba suurt rõhku efektiivse ja mugava ühistranspordisüsteemi ning ohutu ja 2546 loogiliselt seotud kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamisele, mis peaks perspektiivis 2547 oluliselt vähendama liikumisvajadust sõiduautodega ning vastavalt ka liiklusmüra mõjuulatust. 2548 Lisaks aitab transpordimõjusid (nii müra kui ka õhusaaste näol) vähendada hübriid- ja 2549 elektriautode üha laialdasem kasutuselevõtt. 2550 Informatiivselt võib aga välja tuua, et transpordipoliitiliste meetmetega on siiski üpris keeruline 2551 müraolukorras kiiret paranemist esile kutsuda. Nt selgelt tajutavaks muutuseks müraolukorras 2552 (ehk muutus ca 3 dB võrra) peab kogu liikluskoormus (nii sõiduautod kui ka raskeliiklus) 2553 vähenema juba ca. 50% võrra, mida on praktikas ülimalt keeruline (üldjuhul võimatu) saavutada. 2554 Seega võib öelda, et liikluskoormuste vähenemisega kaasnevad positiivsed muutused 2555 müraolukorras ilmnevad üldjuhul pika aja jooksul ning eelkõige suuremahuliste 2556 liikluskoormuste muutuste korral. Ühtlasi tuleb nentida, et väiksemad liikluskoormuste 2557 muutused (nt kasv või langus suurusjärgus 10%) ei oma märkimisväärset mõju müraolukorrale. 2558 Suuremates linnades (kus nii müra kui õhusaaste peamiseks tekitajaks on just liiklus) võib 2559 lähiaastatel siiski jätkuvalt prognoosida liiklussageduste teatud määral suurenemist 2560 (suurematest keskustest kaugemal ei ole märkimisväärset kasvu siiski ette näha). Samal ajal 2561 suureneb ka surve elamuehituseks (sh müra mõjust lähtuvalt mõnevõrra ebasoodsates kuid 2562 linnaehituslikult atraktiivsetes piirkondades), mis võib kokkuvõttes kaasa tuua ka mürast 2563 mõjutatud elanike arvu mõningase suurenemise lähikümnendil. Vastukaaluna liiklussageduse 2564 kasvu mõjule võib aga prognoosida mõnevõrra vaiksemate uute sõidukite laialdasemat 2565 kasutuselevõttu (sh elektri- ja hübriidautod), mis koostöös transpordipoliitika prioriteetidega 2566 (ühistranspordi- ja kergliikluse eelisarendamine) aitab negatiivsete mõjude suurenemist 2567 vähendada või isegi vältida ning pikas perspektiivis olukorda parandada. Kirjeldatud arengud 2568 leiavad aset ka sõltumata KEVADest, aga tuleb nentida, et müraolukord suuremates linnades ei 2569 pruugi kiiresti paraneda ning selleks ei näe ka KEVAD ette konkreetseid tegevusi. 2570 Ehitussektoris juba ellu viidavad (samuti KEVADest sõltumatud) programmid (nt Ehituse pikk 2571 vaade 2035 ja Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia) aitavad eelkõige kaasa 2572 keskkonnasäästlikkuse ning energiatõhususe suurendamisele, kuid sageli kaasneb hoonete 2573 energiatõhususe suurendamisega ka positiivne efekt hoonete heliisolatsiooni tõhususele, millel 2574 on otsene mõju inimeste elukvaliteedi paranemisele (nt une kvaliteet), samuti väheneb kõrge 2575 tasemega mürast mõjutatud elanike hulk. Tihti ongi linnasiseselt ainsaks reaalseks 2576 mürahäiringu vähendamise võimaluseks (mis võib kaasa tuua ka selgelt tajutava efekti) 2577 hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (müratõkked ei ole nt korrusmajade 2578 puhul reeglina efektiivsed ning tõkked ei pruugi ka esteetilistel kaalutlustel linnaruumi sobida). 2579 KEVADes on välja toodud, et maavarade uurimise ja kaevandamise tegevused (samuti muud 2580 tööstusobjektide arendusprojektid) tuleb läbi viia selliselt, et ei ületataks kohaliku keskkonna 2581 ja sotsiaalse taluvuse piire. Oluline on seejuures kaevandamise ruumiline planeerimine ning 2582 kohaliku kogukonna kaasamine vältimaks negatiivsete mõjude (sh müra, õhusaaste) ilmnemist 2583 kaevanduste lähiümbruses ning uute konfliktalade teket. Sellised küsimused lahendatakse 79 2584 mõjude hindamise käigus projektitasandil, kus vajadusel tuleb ette näha häiringute 2585 vähendamise meetmed ja/või kaaluda mõjude hüvitamise mehhanismi väljatöötamist. 2586 KEVADes on ühe olulise välisõhu kaitse valdkonna tegevussuunana ette nähtud ka välisõhu 2587 kvaliteedi alase teadlikkuse tõstmine, millel on samuti kaudne positiivne mõju õhukvaliteedi 2588 paranemisele. Keskkonnamüra seisukohast aitab sellele kaasa strateegiliste ja kohalike 2589 mürakaartide avalikustamine ühtses andmebaasis või GIS-rakenduses (nt strateegilised 2590 mürakaardid on juba avalikult kättesaadavad Maa-ameti kaardirakenduses). Õhusaaste osas 2591 tasub mainimist EKUKis käimasolev operatiivsete õhusaaste kaartide projekt (tähtajaga juuni 2592 lõpp 2023). 2593 2594 Kokkuvõttes võib öelda, et teiste (täpsemate) valdkondlike arengu- ja tegevuskavade ning 2595 tegevuste kõrval on KEVADel valdkonna arengut suunava dokumendina oma roll pikaajalises 2596 õhukvaliteedi parandamise ja keskkonnamüra vähendamise strateegias ja selle mõju 2597 õhuvaldkonnale on positiivne. 2598 5.6.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2599 • Vastavusanalüüsi käigus tuvastati KEVADe mõningane vastuolu nii Kliimapoliitika 2600 põhialustega aastani 2050 kui ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016–2030. 2601 Eeldatavalt on mõlema puhul tegemist juba tänaseks selles osas sisuliselt vananenud 2602 dokumentidega, aga siinkohal on siiski asjakohane välja tuua, et KEVADe elluviimisel 2603 tuleks selliste vananenud eesmärkide järgimine välistada. Nimetatud vastuolud on 2604 seotud eelkõige kliimaeesmärkide temaatikaga ning vastavat teemat on täiendavalt 2605 käsitletud ka ptk 5.19. 2606 Õhusaaste seisukohast võib välja tuua, et kui Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 2607 on nimetatud „madalakvaliteedilise“ puidu kasutamist taastumatute energiaallikate 2608 asemel, siis KEVADe kontekstis oleks vaja seda täpsustada, ja ette näha, et puidu, 2609 eelistatult puidujäätmete, kasutamist kütusena tuleks soodustada vaid üksnes 2610 väiksemates kaugküttesüsteemides ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades, mis 2611 tagavad kõrge energiaefektiivsuse. Puitu tuleb kütteks kasutada kestlikult, arvestades 2612 taastuvuse määra. Õhusaaste seisukohast (õhuheite suurenemise ärahoidmiseks) on 2613 puidu põletamisel vaja kasutada ka piisavalt tõhusaid puhastusseadmeid (näiteks 2614 elektrifiltrid). 2615 • KEVADe välisõhu kaitse mõõdikute hulka (lisaks juba KEVADes sisalduvale mõõdikule – 2616 Liiklusmürast tingitud kaotatud eluaastad) võib kaaluda ka täiendava mõõdiku „Kõrge 2617 tasemega mürast mõjutatud elanike arvu vähenemine“ lisamist. Vastav info (mürast 2618 mõjutatud elanike arv ja vastava arvu muutused) on lihtsasti kättesaadav nt iga 5 a järel 2619 koostatavate strateegiliste mürakaartide andmetest. 80 2620 5.7 Kiirgusohutus 2621 5.7.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele 2622 Kiirgusohutuse arengu strateegilised suunised põhinevad suuremalt jaolt Euroopa Nõukogu 2623 direktiivil 2013/59/EURATOM, mille põhjal on Eestis korrigeeritud kehtivat Kiirgusseadust ning 2624 töötatud välja Kiirgusohutuse arengukava 2018–2027 (KORAK) koos oma lisadega: Lisa 1. 2625 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava. 2626 Euroopa Nõukogu direktiivis 2013/59/EURATOM on esmakordselt eraldi välja toodud radooni 2627 olulisus neeldumisdoosi106 põhjustajana. Samuti on seal kehtestatud siseruumide õhu 2628 radoonisisalduse ja ehitusmaterjalidest pärineva siseruumide gammakiirguse viitetasemed (so 2629 aastas saadava efektiivdoosi väärtus, millest kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete 2630 rakendamist kiirituse vähendamiseks107). 2631 Kiirgusvaldkonda on käsitletud ka Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis, kus 2632 kohustutakse teatama ka üksnes tuumakütuse tootmiseks või rikastamiseks, kiiritatud 2633 tuumakütuste töötlemiseks või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks, hävitamiseks ja 2634 töötlemiseks mõeldud seadmete kasutuselevõtust. Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud 2635 kuni 2022 aasta lõpuni) ohtlike jäätmete loetelus puuduvad kahetsusväärselt radioaktiivsed 2636 jäätmed, olgugi et NORM-jäätmeid (so Naturally Occuring Radioactive Material ehk looduslikke 2637 radionukliide sisaldavad jäätmed) tekib meie tööstuses, eriti veepuhastusjaamades, piisavalt. 2638 Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb kiirgusohutust Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2639 2008–2017 alusel. 2640 KEVAD puudutab kiirgusohutuse aspekte üldiselt vastavuses ülaltoodud dokumentidega, 2641 vastavusanalüüsi tulemusel olulisi puudujääke või konfliktkohti ei leitud 2642 5.7.2 Mõjude hinnang 2643 Otseselt kiirgusohutusele suunatud küsimused kontrollküsimustikus (Lisa 2) puuduvad. 2644 Osaliselt on kiirgusohutusega seotud eelkõige alljärgnevad küsimused. 2645 Küsimus 1.3.1.1 Kas eelnõu mõjutab õhu kvaliteeti, sh suurendab või vähendab õhusaastet? 2646 Mõju kiirgusohutuse aspektist on õhu kvaliteedile eeldatavalt positiivne, kuna üheks KEVADe 2647 põhivaldkonnaks on tagada kiirgusohutus (sh suurendada teadlikkust, vähendada 2648 radioaktiivsete jäätmete käitlemisest tulenevaid ohtusid ning minimeerida looduslikest 2649 kiirgusallikatest tingitud ohud). Muuhulgas on KEVADe üheks kiirgusohutuse tagamise 2650 mõõdikuks radioaktiivset saastumist väljendavate indikaatorisotoopide sisaldus õhus, mis on 2651 ühtlasi kõige otsesem õhu radioaktiivsuse saastatuse näitaja. Radioaktiivsete isotoopide 106Neeldumisdoos on inimkeha koe või elundi keskmine doos neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta. (Kiirgusseadus § 23 lg 4) 107Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase 81 2652 sisaldus õhus saadakse Harku, Narva-Jõesuu ja Tõravere õhukogumisjaamades õhufiltrile 2653 kogutud radioaktiivse saaste analüüsimisel. Kuna Eestis puuduvad töötavad tuumarajatised, 2654 tuleneb radioaktiivse õhusaaste risk eelkõige välisriikidest saabuvatest õhumassidest. 2655 Probleemiks on aga see, et seni on katmata eelhoiatuse lääne suund, mistõttu võiks Eestisse 2656 lisada ka neljanda filterseadme katmaks just lääne suunda. 2657 Küsimus 1.3.1.3. Kas eelnõu mõjutab mulla ja pinnase kvaliteeti, sh suurendab või vähendab 2658 pinnase saastet, või kasutuskõlbliku pinnase suurust, sh maakasutuse muudatused (nt 2659 ehitustegevus, rohealade säilimine)?; küsimus 1.3.2.4. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonna 2660 kvaliteeti, sh saaste, müra, vibratsiooni suurenemist või vähenemist (nt maakasutuse muutmise 2661 tõttu)?; küsimus 1.3.2.8. Kas eelnõu mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist 2662 või vähenemist? 2663 Mõju kiirgusohutuse aspektist (sh kiirgust tekitavate ainete saastele ja jäätmekäitlusele) on 2664 eeldatavalt positiivne, kuna üheks KEVADe põhivaldkonnaks on tagada kiirgusohutus (sh 2665 suurendada teadlikkust, vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisest tulenevaid ohtusid 2666 ning minimeerida looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud). Lisaks on KEVADes toodud 2667 maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimise kohustus. Selle käsitlusse 2668 kuulub ka varasemal ajal Maardus fosforiiditootmisest tekkinud võimalikud NORM-jäätmed. 2669 Samuti soosib KEVAD ringmajandust, mis ka Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 Lisa 2670 1 „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskavaga“ (KEVADe valmides edaspidi osana 2671 KEVADest) kooskõlas suunab NORM-jäätmete taaskasutuse või ringlussevõtu eelistamist ning 2672 alles seejärel jäätmete ladustamist tava- või ohtlike jäätmete prügilas. 2673 Küsimus 1.3.2.7. Kas eelnõu mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid 2674 hoiakuid, käitumist või väärtusi? 2675 KEVADes plaanitud riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi väljatöötamine tõstaks 2676 eelkõige kodanike kiirgusteadlikkust ja sellest tulenevalt arusaamist käitumisjuhistest 2677 kiirgusõnnetuste olukorras ja selle likvideerimisel. Sellel on positiivne mõju nii 2678 keskkonnateadlikkusele kui ka sellest tulenevalt kiirgusohutuse tagamisele. 2679 2680 Kokkuvõttes, kuna kiirgusohutuse tagamine on üks KEVADe valdkondadest, on KEVADel 2681 kiirgusohutuse aspektist eeldatavalt positiivne mõju. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud 2682 oluliste ebasoodsate mõjude avaldumise ohtu. Küll aga esitame täiendavad ettepanekud 2683 positiivsete mõjude võimendamiseks, et parandada KEVADe tõhusust kiirgusohutuse 2684 valdkonna edendamisel. 2685 5.7.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2686 • KEVADesse võiks lisaks kiirgusohutuse mõõdikule „Radioaktiivset saastumist 2687 väljendavate indikaatorisotoopide sisaldus õhus“ lisada ka mõõdiku: „Välisõhu 2688 radioaktiivseid indikaatorisotoope kandvate aerosoolide filterseadmete 82 2689 analüüsivõimekus“. Algtase võiks sel juhul olla kolm filterseadet Harkus, Tõraveres ja 2690 Narva-Jõesuus (2021. a seisuga) ning sihttase neli filterseadet lisaseadmega 2691 Läänemaale või saartele (nt Vilsandile) aastaks 2030. Neljanda seadme lisamine 2692 suurendab oluliselt meie valmisolekut õigeaegselt kiirgusohtu märgata. 2693 • Arengukavas võiks selgemini välja tuua kooliprogrammides kiirgusohtusid lahtiseletava 2694 materjali (nt nii looduslikku kui ka tehislikku, sh meditsiinilist, ioniseerivat kiirgust 2695 puudutav, kui ka radioaktiivse saaste teema) käsitlemise olulisuse. Senini on teemat 2696 käsitletud põhikooli programmis (Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 2697 „Põhikooli riiklik õppekava” Lisa 4). KEVADe teksti saaks täiendada näiteks järgnevalt: 2698 „Harime elanikkonda põhilistes kiirguskaitselistes põhimõtetes (viies mh läbi teabepäevi 2699 elanikele), et informeerida ja harida Eesti inimesi viimastest muudatustest ja 2700 aktuaalsetest teemadest kiirguskaitse valdkonnas. Üldharidusliku kooli baasil selgitame 2701 õpilastele kiirguse olemust ning erinevust radioaktiivse saaste ja radioaktiivse 2702 (ioniseeriva) kiirguse vahel. Eelnevate teadmiste ja informeerituse põhjal kindlustame, 2703 et teabepäevadel esitatu on auditooriumile arusaadav.“ 2704 • Eestis peab olema tagatud kõrgharidusega kiirgusohutuse spetsialistide koolitamine, 2705 kuna praegu see puudub. 2706 • Vajalik on ka projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine teemaga, 2707 mis aitab õppijal võtta tulevases töös arvesse loodusliku kiirguse ja radooni mõju ning 2708 seda hinnata. 2709 • Teeme ettepaneku täpsustada KEVADe teksti järgnevalt: „Üleriigilise siseruumide õhu 2710 radooniuuringu läbiviimine on oluliseks sisendiks väike- ja korterelamute 2711 rekonstrueerimise toetuse meetmete välja töötamiseks, samuti on siseruumide õhu 2712 radooniuuring oluliseks sisendiks arhitektidele uute projekteeritavate hoonete 2713 radoonikindluse tõhustamiseks.“ 2714 • Teeme ettepaneku lisada KEVADesse täiendava tegevusena kiirgusohutuse valdkonna 2715 töö edasiarendamise ja tõhustamise. Seejuures oleks vajalikud konkreetsemad 2716 tegevused nt järgmised: 2717 o Eestisse tuleks luua kiirgusmõõteseadmete kalibreerimisvõimalusi , mis 2718 soodustaks mh ressursikokkuhoidu ning kvaliteedi parandamist. Mõõteseaduse 2719 järgi tuleb kiirgusmõõduseadmeid, sh radoonimõõduseadmeid kord 2 aasta 2720 jooksul kalibreerida/taadelda. Eestis puuduvad käesoleval ajal vastavad 2721 akrediteeritud laboratooriumid. 2722 o Tuleks luua kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise 2723 põhjendatuse hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks 2724 üksikute protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele 2725 meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise kontrollimisel. 2726 o Tuleks luua Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile võimalus Eestisse 2727 sisseveetavate toiduainete radioaktiivsete isotoopide sisalduse seireks. Praegu 83 2728 aktsepteeritakse toiduga kaasasolevaid sertifikaate ning uuritakse ainult Eestis 2729 kohapeal toodetut. 2730 o Tuleks luua võimalus Eestis elanikele teha „kogukeha“ mõõtmist või bioloogilist 2731 analüüsi – hindmaks/kaardistamaks meie elanike keskmist radioisotoopide 2732 sisaldust, mis on tingitud tarbitava toidu ja joogi saastatusest radionukliididega. 2733 o Tuleks sisse seada elanikudoosi taseme hindamine (ja nt patsiendidoosi arvestus 2734 kodaniku tervisregistris). 2735 o Tuleks Eestisse luua kiirgusohutuse teadusliku uurimisega tegelev 2736 laboratoorium kas iseseisvana või KeM KA Kiirgusosakonna juurde. 2737 5.8 Keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus) 2738 5.8.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 2739 Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust haridus- ja teadusvaldkonna 2740 strateegiliste dokumentidega. 2741 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on põhimõtte ja väärtusena välja toodud ühiskonda 2742 ja looduskeskkonda säästev areng. Lisaks on eesmärkidena kirjeldatud teadmiste, oskuste ja 2743 hoiakute arendamist, mis muuhulgas võimaldavad toetada üleilmset säästvat arengut. Samuti 2744 on läbivalt rõhutatud nn tulevikku vaatavat õpet, mille sihiks on õppekavade kujundamine 2745 ühiskonna ja tööturu vajadusi arvestades. Sellega seotud tegevustena on kirjeldatud 2746 õppeprotsessi ja õppe sisu kohandamist säästva arengu põhimõtteid järgivaks. Üheks 2747 rõhukohaks on paindlikud õpivõimalused, mis võimaldavad kujundada individuaalset õpiteed, 2748 sh toetada õpiharjumuste kujundamist, täiskasvanute õpet, hariduse- ja tööelu paremat 2749 sidustamist jne. Tegevuste elluviimisel on kirjeldatud ressursitõhususe suurendamist 2750 haridussüsteemis (nt energiatõhusad õpperuumid ja taristu). KEVADe eesmärgid ja tegevused 2751 on kooskõlas eelkirjeldatud väärtuste, eesmärkide ning tegevussuundadega. 2752 Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 on kirjeldatud erinevaid eesmärke ja tegevusi, mis 2753 on suunatud noorte mitmekülgsele võimestamisele, sh nii formaal- kui ka 2754 mitteformaalhariduses, huvitegevustes jm. Ühe strateegilise eesmärgina kirjeldatakse ligipääsu, 2755 osalusvõimaluste ja kvaliteedi tagamist noorte MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, 2756 inseneeria ning kunstide valdkonnal tuginev praktilise kallakuga õpe; ing k STEM) ning 2757 keskkonnateaduste alaste huvide suurendamiseks. KEVADe eesmärgid ja tegevused ei lähe 2758 vastuollu eelkirjeldatud eesmärkide ja tegevussuundadega. 2759 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. 2760 Tegevussuunaks on toetava ettevõtluskeskkonna loomine, milles mh planeeritakse soosida 2761 ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate 2762 juhtimiskultuuris. Lisaks on väärtustena kirjeldatud keskkonna kestlikkuse tagamine 2763 formaalhariduse seadusandluses (nt Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava), 84 2764 milles on erinevates haridusastmetes omandavate pädevustena välja toodud 2765 keskkonnasäästlikkuse ja vastutuse oskused. KEVAD on kooskõlas nimetatud arengukavaga. 2766 Kokkuvõttes on KEVAD vastavuses haridus- ja teadusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. 2767 5.8.2 Mõjude hinnang 2768 KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) 2769 valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). 2770 KEVADes planeeritud tegevustel on eeldatav positiivne mõju hariduse ja teadlikkuse 2771 suurendamisele: kuigi teatud keskkonnaalaste pädevuste omandamine on kirjeldatud 2772 formaalharidust reguleerivates alusdokumentides, annab KEVAD aluse süsteemseks ja 2773 mitmetasandiliseks lähenemiseks keskkonnahariduse ja -teadlikkuse suurendamisele. 2774 Sealjuures käsitleb see ka õpetajate täiendõppe ning õppematerjalide loomise temaatikat 2775 keskkonnateadlikkuse õpetamiseks haridusasutustes. Täiendkoolituste pakkumine toetab 2776 praeguseid spetsialiste nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamisel. Selline tugi on ühtlasi oluline 2777 olukorras, milles uuringute kohaselt (nt OSKA „Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele: 2778 haridus ja teadus“) on iseäranis loodusteaduslike ainete õpetajate pealekasv formaalhariduses 2779 väiksem kui tarvilik. 2780 Tegevused, mis on suunatud nii formaal- kui ka mitteformaalharidusele, samuti ühiskonna 2781 kujundamisele (kampaaniad, keskkonnahoidlikku käitumist toetavad algatused, teenused vms) 2782 on suunatud keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisele ja sellise käitumise 2783 normaliseerumisele ühiskonnas (ehk nii haridussüsteemis kui ka väljaspool seda). Juba praegu 2784 on keskkonnapoliitikat iseäranis hakanud eest vedama mitteriiklikud, mitteformaalsed ja 2785 kohalikud tegijad, lobbistid, anonüümne väliskapital, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, 2786 kogukonnad, algatusrühmad, noored jne. Käitumisnormide muutumine on sellegipoolest 2787 pikaajaline protsess, mille tulemusi on märgata suure ajalise nihkega. 2788 5.8.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2789 Kuigi keskkonnaalase teadlikkuse ja harituse suurendamine on aluseks käitumise muutumisele 2790 – inimesed saavad sisendi individuaalsete teadvustatud otsuste tegemiseks – on 2791 käitumisharjumuste muutumine pikaajaline protsess. Harjumuste muutumise (kiiremaks) 2792 toetamiseks võiks kaaluda täiendavalt tegevusi, mis suunavad inimeste valikuid 2793 konkreetsemalt, nt keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja valikute kättesaadavuse 2794 suurendamine ning mitmekesiste ja kestlike lahenduste tekkimise toetamine. 85 2795 5.9 Kestlik maapoliitika (sh maatoimingute korraldamine) 2796 5.9.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 2797 Vastavusanalüüsi aluseks on esmalt KEVADe enda aluseks olevad kestlikkuse edendamisega 2798 seotud dokumendid: 2799 • rahvusvahelised: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu 108 2800 eesmärgid , Euroopa Liidu elurikkuse eesmärgid, nt Euroopa Nõukogu 2801 maastikukonventsioon, Elurikkuse strateegia aastani 2030, ning 2802 • Eesti strateegiad: Eesti 2035, Säästev Eesti 21, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja 2803 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 2804 Nimetatud strateegiatega on KEVAD maapoliitika (sh maatoimingute korraldamise) osas 2805 üldjoontes kooskõlas, olulisi vastuolusid ei tuvastatud. 2806 Lisaks eelpooltoodutele puudutavad kestliku maapoliitika (sh maatoimingute korraldamise) 2807 valdkonna eesmärke veel järgmised strateegilised dokumendid: 2808 • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 Suund on 2809 põllumajanduse kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestlikul ja tõhusal 2810 majandamisel. Muuhulgas soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada 2811 ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. KEVADe maatoimingute suuna 2812 tegevused on sellega kooskõlas. 2813 • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse 2814 saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult 2815 konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane 2816 keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja 2817 metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja 2818 loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside 2819 kestliku kasutamise. Üleriigilisel planeeringul on otsene puutumus suurema osa 2820 KEVADes käsitletavate teemadega, sh maapoliitikaga. Sealjuures on KEVADe 2821 maatoimingute, maakasutuse ja üldisemalt maapoliitika suuna tegevused 2822 planeeringuga kooskõlas. 2823 • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava eesmärk 2824 on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse 2825 arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade 2826 tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi 2827 paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse 2828 säilimisele. Sellega toetab arengukava ka kestliku maapoliitika edendamist ja vastupidi 108 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Developmental Goals) 86 2829 – KEVADe suundumus kestlikule maapoliitikale aitab omakorda nimetatud 2830 eesmärkidele kaasa. 2831 • Digiühiskonna arengukava 2030 on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 2832 arengukavale. See on seotud maa-andmete digitaliseerimisega ja maatoiminguid 2833 puudutavate digiteenuste turvalise ja tõhusa arendamisega ning KEVADe 2834 maatoimingute tegevussuunaga eesmärkidega kooskõlas. 2835 • Maa-Ameti arengukava aastateks 2018–2021 on praeguseks aegunud, kuid KEVADes 2836 planeeritavad maatoiminguid puudutavad tegevused (maatoimingute lihtsustamine, 2837 andmete kättesaadavuse parandamine, maa otstarbekas kasutamine ja majandamine) 2838 on sellega kooskõlas. 2839 5.9.2 Mõjude hinnang 2840 KEVADel on üldiselt pigem positiivne mõju kestlikule maapoliitikale ja maakasutusele. Selle 2841 edendamiseks on KEVADes eraldi toetav tegevussuund “Maatoimingute korraldamine”, lisaks 2842 aitavad kestlikule maakasutusele kaasa mitmed teised säästlikkusele ja väärtuste säilitamisele 2843 suunatud tegevused. Kuigi nt elurikkuse ja kliimapoliitika toetamine võib mõjutada 2844 maakasutuse planeerimist ja seda teatud määral vähemalt alguses raskendada (eriti 2845 majanduslikus võtmes), võib eeldada, et kestlikule maapoliitikale ja maakasutuse arengule on 2846 sel siiski pikas perspektiivis positiivne mõju. 2847 KEVAD käsitleb “maatoimingute” tegevussuunda tunduvalt laiemalt, kui pelgalt nimetus lubab 2848 oletada, kaasates ühtlasi ka maakasutuse ning üldisemalt maapoliitika teemasid. Samas 2849 jäädakse sellega (just maapoliitika kestlikkuse poole suunamisega) poolele teele. Näiteks on 2850 sõnastatud eesmärk “Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika 2851 põhimõtetega”, aga selle põhimõtte eesmärk jääb mõnevõrra laialivalguvaks. Esimese 2852 tegevusena on välja toodud “Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted”, mille all on 2853 küll loetletud mitmeid häid taotlusi (nt pidurdame looduskeskkonna asendumist 2854 tehiskeskkonnaga, soodustame olemasoleva asustuse tihendamist, samal ajal arvestame 2855 elurikkuse ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavate rohealade vajadusega ning taastame 2856 kasutuseta maa looduslikus seisundis), aga ebaselgeks jääb nende suuniste süsteemsus, 2857 rakendatavus ja prioriteetsus (nt konfliktsete eesmärkide korral). Sellest tulenevalt teeme 2858 ettepaneku maapoliitika käsitlust KEVADes konkretiseerida, et seda selgemalt kestlikkuse 2859 suunas juhtida. (Vt ka sama teema käsitlust kliimapoliitika peatükis 6.4.1: Maakasutusliku ja 2860 loodusliku süsinikuringe suunamine siduvaks peab olema KEVADes kliimapoliitika suhtes täpselt 2861 eesmärgistatud ennekõike maastike, looduskaitse, maavõtu ja maapoliitika (mitte kitsalt 2862 maatoimingute) ning mullapoliitika tegevusuundades.) 2863 Suurim vastutuse ja lahenduseta probleem on täna riiklikus plaanis maaraiskamine. Kohalikud 2864 omavalitsused ei ole tänases õigusraamistikus võimelised maaressursi säästlikult kasutama. 2865 Sisuliselt ainuke viis maaressurssi kaitsta on läbi kaitsealuste liikide ja koosluste, üksikult 2866 üldisele. Väärtuslikud maastikud ei ole praktilist maastikukaitse tulemust näidanud. Nii 87 2867 maapoliitikas kui mullakaitses on aktuaalne ja Euroopa Liidu regulatsioonidega lähiaastail 2868 rakendamisel maakasutuse kliimaraamistik. Eesti hõre asustus ning osaliselt ekstensiivne ja 2869 (pool)looduslik maakasutus pakub siin hulgaliselt optimeerimist ja kaalutlusi senise 2870 maakasutuse funktsioonide ümberhindamisel. Ühtlasi eeldab see käsitluste sidusust maaelu, 2871 metsanduse jt valdkondadega. 2872 Lisaks on KEVADes eesmärgiks lihtsustada maapoliitika rakendamist ning maatoimingute 2873 tegemist. Õigusliku regulatsiooni uuendamine toetab eeldatavalt maatoimingute läbiviimist, 2874 lihtsustades sh ka riigi ja kohalike omavalitsuste vahelisi protsesse. Sellele aitab kaasa andmete 2875 kättesaadavuse ja digiteenuste arengu edendamine, mis on üheks maatoimingute 2876 tegevussuuna prioriteediks. Maatoimingute kompetentsikeskustel ja ühtse platvormi loomisel 2877 on samuti eeldatavalt positiivne mõju valdkondade ühendamisel ka maapoliitika kestlikkusele 2878 laiemalt. Nii tõhustatakse maatoimingute tegemist ning maa majandamist (mh nt võivad 2879 ühtlasema kujuga katastriüksused tõhustada ressursikasutust). Samuti võivad digiteenused 2880 toetada kinnisvara käibe kasvu ja seeläbi soodustada kestlikku maakasutust majanduse 2881 perspektiivist lähtudes. Samas jääb ebaselgeks, kuidas plaanitakse toetada maatoimingute 2882 lihtsustamist viisil, mis saavutaks varasemast tõhusamalt eesmärke – maatoimingute 2883 lihtsustamine, maa otstarbekas kasutamine ja majandamise soodustamine oli eesmärgiks ka 2884 juba ca. 10 a tagasi Maa-ameti arengukavas aastateks 2018–2021. 2885 5.9.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2886 Alljärgnevalt teeme ettepanekud kestliku maapoliitika temaatika täiendamiseks KEVADes. 2887 • Soovitame KEVADes laiendada maatoimingute käsitlust ning nimetada see kestlikuks 2888 maapoliitikaks – eriti, kuna maatoimingute valdkond KEVADes hõlmab juba praegu nii 2889 maakasutust kui üldiselt maapoliitikat. Maatoimingud on liiga kitsas ning piirab olulise 2890 maapoliitika teema seostamist teiste strateegiate ja välismõjudega. 2891 • Muuta valdkonna eesmärgi (Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas 2892 maapoliitika põhimõtetega) sõnastust ambitsioonikamaks ja suunatumaks, nt 2893 “Maapoliitika on kestlik ning maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse sellega 2894 kooskõlas.” 2895 • Tegevuse “Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted” all tuua selgemalt välja 2896 prioriteedid, millele maapoliitika peaks vastama, et see oleks kestlik (vt ka hinnangut 2897 eelmise alapeatüki all). Maapoliitika selge suunamine kestlikkuse suunas mängib 2898 võtmerolli ka kliimaeesmärkide täitmisel). 2899 • Võiks kaaluda ka mulla peatüki ümbersõnastamist mullakaitseks. 88 2900 5.10 Keskkonnaandmed 2901 Käesolevas töös jagab ekspert keskkonnaandmed kolme gruppi: 2902 • seireandmed – erinevad mõõdetud ja geograafiliselt positsioneeritud andmed (kindlas 2903 punktis mõõdetud õhu kvaliteet, veetase, pinnases ainete sisaldus jne); 2904 • ruumiandmed – inim- ja looduskeskkonnas olevad füüsilised objektid või piirkondade 2905 jaotus (Eesto topograafiline andmekogu, administratiivne jaotus, katastriüksused, 2906 kaitstavate alade piirid, puurkaevud jne); 2907 • keskkonnainfo – kõik muud keskkonnaandmed, mis ei liigitu seireandmeteks või 2908 ruumiandmeteks (erinevate seireandmete põhjal hinnatud keskkonnaseisund, mudeldatud 2909 keskkonnaseisund, keskkonnakasutusega seotud objektid, keskkonnaeesmärgid, 2910 keskkonnauuringud nagu keskkonnamõju hindamised, jne). 2911 KEVAD eelnõus on teemana selgesõnaliselt käsitletud üksnes ruumiandmete grupp. 2912 5.10.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 2913 Hiljuti on ÜRO välja tulnud maailma keskkonnaandmete strateegia kontseptsiooniga.109 2914 Eesmärk on andmete hea kättesaadavusega parandada teadlikkust, mis aitab teha läbimõeldud 2915 otsuseid ja ellu viia hästi sihitud tegevusi. Kontseptsioonis toodud ajakava järgi valmib 2916 strateegia aastaks 2030. 2917 Euroopa Liidu tasandil kõiki keskkonnaandmeid hõlmavat strateegiat ei ole. Ruumiandmete 2918 osas võib strateegiliseks dokumendiks nimetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu INSPIRE 2919 direktiivi 2007/2/EC. INSPIRE on loodud Euroopa Liidu tasandil andmevormide ühtlustamiseks, 2920 et need oleksid piiriüleselt kasutatavad. Lisaks ühtlustamise ülesandele loetleb direktiivi lisa III 2921 üles ka andmed, mida tuleb koguda. INSPIRE rakendamisega tegeleb Maa-amet. 2922 Eesti tasandil keskkonnaandmeid puudutavat strateegiat ei ole. KEVAD dokumendis on 2923 keskkonnaandmete teema jaotunud paljude teemade vahele, olles põhjalikumalt käsitletud 2924 ruumiandmete ja seire valdkonnas. Ülejäänud valdkondades on keskkonnaandmeid käsitletud 2925 kaudselt, kui üldse. 2926 Arvestades eeltoodut, võib väita, et KEVADel puudub vastuolu strateegiliste 2927 planeerimisdokumentidega. Seda peamiselt põhjusel, et vastavad strateegiad pigem 2928 puuduvad. 109United Nations Environment Programme 2021 Conceptual Framework for the Development of a Global Environmental Data Strategy 89 2929 5.10.2 Mõjude hinnang 2930 Keskkonnaandmetega otseselt seotud küsimused kontrollküsimustikus (Lisa 2) puuduvad. 2931 Võimalikud mõjud sellele hinnatavale valdkonnale on toodud alljärgnevalt. 2932 Olulisimaks probleemiks keskkonnaandmete osas on ühtse strateegilise nägemuse 2933 puudumine, mis sisaldaks vajadusi ja võimalusi. 2934 Keskkonnaandmed on sisult toetav teenus, mille ülesanne on aidata teostada kaalutletud 2935 otsuseid. 2936 Praegu keskkonnaandmeid küll kogutakse, kuid kõigi andmete osas puudub selge analüüs, 2937 mille jaoks neid kogutakse, kas hetkel toimuv kogumise viis on parim ja toimiv ning kas on 2938 otsuste tegemiseks puudu andmeid, mida tuleks veel koguda. 2939 Kõige paremini on korraldatud ruumiandmete kogumise ja jagamise süsteem. Võib väita, et 2940 valdav osa Maa-ameti poolt pakutavaid ruumiandmeteenuseid on väga heal tasemel. 2941 Teemakaartide ehk ruumiandmete nimekiri laieneb ja info on kättesaadav ühelt platvormilt. 2942 Teada on, et Maa-amet käib ajaga kaasas ja juurutab tänapäevasemaid lahendusi nagu 3D või 2943 andmete vektorkujul jagamine (WFS). Ruumiandmete osas on ka parendamiskohti. Näiteks 2944 juba aastaid on ühes maanteedega rajatud ka kergliiklusteid, kuid nende paiknemise kohta 2945 kaardiinfo puudub. Selle edasiarendusena võiks kaaluda rattamatkamarsruutide pakkumist 2946 vastavalt kasutaja ette antud parameetritele (ainult kergliiklusteede kasutus, teekonna pikkus, 2947 piirkond jne). 2948 Mittetoimiva andmekogumise näiteks on Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fond. Vastavalt 2949 määrusele110 tuleb ehitusgeoloogilise uuringu aruanne esitada Maa-ametile. Maa-amet peab 2950 üleval Eesti Ehitusgeoloogia Fondi, kuhu teostatud uuringud sisestatakse ning on kõigile 2951 vaatamiseks. Ehitusgeoloogiliste uuringute tulemused on vaadatavad ka Maa-ameti 2952 kaardirakenduses. Eesti piirkondade geoloogilise info saamiseks on üles seatud hea ja lihtne 2953 süsteem. Kui tutvuda ehitusgeoloogia fondi esitatud tööde statistikaga, siis näiteks 2022. aasta 2954 oktoobri seisuga on fondi esitatud 37 uuringut ja uuringuid on esitanud kolm ettevõtet. 2955 Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti Majandustegevuse registri põhjal viib Eestis 2956 ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi 66 ettevõtet. Nendest vähemalt seitse tegeleb aktiivselt 2957 ehitusgeoloogiliste uuringute teenuse pakkumisega ja eksperdi hinnangul toodetakse aastas 2958 sadu uuringuaruandeid. Seega riik on loonud andmebaasi, seadnud panustamise kohustuse 2959 eraettevõtetele, aga ei oma mingitki kontrolli kohustuse täitmise osas. Sarnase 2960 puuduslikkusega keskkonna andmebaase võib olla veelgi, kuid see vajab kaardistamist. 2961 Probleemseks on osutunud paljude kogutavate seireandmete killustatus erinevate 2962 andmebaaside vahel ning tihti ka ebakõla. Olemasoleva olukorra kohta võib anda üldistava 2963 hinnangu, et üsna heas seisus on nende andmete kogumine ja jagamine, mida kasutatakse 2964 laialdaselt (peamiselt Maa-ameti teenused) ja olulist parendamisruumi on selliste andmete 2965 kogumise ning jagamise osas, mida kasutab kitsam ringkond (kindla valdkonna ametnikud, 110 Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded 90 2966 keskkonnaeksperdid). Samas peab see kitsam ringkond tegema nende andmete põhjal laiemat 2967 ühiskonda mõjutavaid otsuseid (eesmärkide seadmine, piirangute kehtestamine jm). 2968 Vähe analüüsitud või üldse analüüsimata on andmevajadus ning keskkonnavaldkonna sisene 2969 või teiste valdkondade võimalus neid vajadusi katta. Näiteks keskkonnajärelevalve tegemine 2970 põllumajanduses, kus peaks kaaluma satelliitinfo kasutamise võimalusi, Maaeluministeeriumi 2971 haldusalas kogutavate andmete kasutamise võimalusi või registrite loomist (põllupõhine 2972 toitainebilanss, põllumajanduslike taimekaitsevahendite kasutamine jm). 2973 Keskkonnainfo (uuringud, mudeldused) heade näidetena saab tuua välisõhu kvaliteedi mudelit 2974 AIRVIRO111 ning keskkonnamõju hindamise aruannete andmebaasi. Viimane sobib heaks 2975 näiteks kahele probleemile. Esiteks on eksperdi andmetel see andmebaas ideest teostuseni ellu 2976 viidud ühe ametniku (Irma Pakkonen) eestvedamisel, mis on tänuväärne, aga ei väljenda 2977 keskkonnainfo süsteemse kogumise vajadust või riigi poolt püstitatud eesmärki. Teiseks loodi 2978 see Keskkonnalubade Infosüsteemi (edaspidi KLIS) andmebaasi lisana. KLIS on tänaseks 2979 likvideeritud112 ja eksperdil ei õnnestunud enam leida kohta, kuhu on sattunud keskkonnamõju 2980 hindamise aruannete andmebaas, et sellele käesolevas tekstis viidata. Erinevate 2981 keskkonnauuringute (mitte ainult keskkonnamõju hindamised) koondamine ühtsesse 2982 andmebaasi on oluline info jagamise viis ja võimaldab vältida kas topelt uurimist (keegi juba 2983 uuris, aga info puudub) või väheste andmete põhjal otsuste tegemist. See aitab hoida ka 2984 ajaloolist mälu, mille põhjal üks või teine otsus on tehtud. Keskkonnauuringute andmebaasi 2985 heaks näiteks on Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafond, mis koondab endas geoloogilisi 2986 andmeid (maavarade uuringud, hüdrogeoloogilised uuringud jne), ning kus on aruandeid 2987 võimalik otsida kas kaardil näidatava piirkonna või töö parameetrite (valdkond, aasta, nimi jne) 2988 alusel. 2989 Keskkonnainfo süstematiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata ka andmete koondamisele 2990 ühtsesse andmebaasi ja selle hooldamisse. Tundub, et hetkel toimub andmebaaside loomine 2991 projektipõhiselt, vastavalt sellele, kust ja kui suures ulatuses rahastust saab. Selle tulemusena 2992 luuakse mingile kindlale andmestu osale oma andmebaas, mis heal juhul suhtleb mõne teise 2993 andmebaasiga. Andmebaasi hooldus või arendamine tunduvad olema vaevalised. Toimiv 2994 andmebaas eeldab pidevat rahastust ning läbi mõeldud terviksüsteemi. Pikas perspektiivis 2995 annab märkimisväärselt parema tulemuse, kui algselt kulutada palju aega ja raha 2996 läbimõtlemisele ning siis otsast pihta hakkamisele, selle asemel, et luua eraldiseisvaid osi, mis 2997 vähemalt näiliselt igaüks elavad oma elu. 2998 5.10.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 2999 Soovitame KEVADes eraldi tähelepanu pöörata keskkonnaandmete (mitte ainult 3000 ruumiandmete) temaatika arendamisele. Probleemi lahendamise minimaalne tase on seada 111 Eesti välisõhu kvaliteet. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 112 Keskkonnaload on viidud nüüd andmebaasi KOTKAS, mis tundub olevat õnnestunud süsteem keskkonnalubade haldamiseks (taotlemine, muutmine, haldamine). 91 3001 KEVADe dokumendis keskkonnaandmete eraldiseisva suuna loomise eesmärk/tegevus. 3002 Mõõdikuteks pakume: 3003 • Kogutavate keskkonnaandmete süstematiseerimine, mis sisaldaks olemasoleva 3004 olukorra ülevaadet, vajaduste ja võimaluste kaardistamist – aastaks 2025 3005 • Keskkonnaandmete kogumise süsteemi ja kohustuste jaotamine ning andmebaaside 3006 loomise ja/või hooldamise rahastusallikate määratlemine – aastaks 2027 3007 • Keskkonnaandmete strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamine – 3008 aastaks 2029 3009 Probleemi lahendamise ambitsioonikam tase on keskkonnaandmete valdkonna peatüki 3010 koostamine olemasolevasse KEVAD dokumenti. 3011 5.11 Ilmateenused 3012 5.11.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3013 Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust ilmateenuste valdkonna 3014 strateegilistele dokumentidele. 3015 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) käsitleb ilmastikuseire 3016 infosüsteemide arendamist, eriti äärmuslike ilmanähtuste ettenägemise kontekstis, KEVAD on 3017 sellega kooskõlas. 3018 Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 nähakse ette tagada taristu toimimine mis tahes 3019 kliimasündmuste korral, mis eeldab ilmainfo tõrgeteta kättesaadavust, KEVAD on sellega 3020 kooskõlas. 3021 Keskkonnaagentuuri arengukava aastateks 2022–2025 näeb ette nii operatiivse ilmainfo 3022 edastamist kui kliimaandmete talletamist ja kättesaadavaks tegemist (sh ühtse digiportaali 3023 loomist), millega ühtivad ka KEVADe eesmärgid. 3024 Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 käsitleb kliimamuutustest tingutud tormidest, 3025 üleujutustest ja kuumaperioodidest tingitud negatiivset tervisemõju, viidates seega kaudselt ka 3026 KEVADes prioritiseeritud operatiivse ilmainfo kättesaadavusele, mis on vajalik nende 3027 olukordade leevendamiseks. Seega KEVAD on nimetatud arengukavaga kooskõlas. 3028 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 nõuab rohkem tähelepanu pööramist kliimamuutustega 3029 sagenevatele metsatulekahjudele ja valmistumist ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud 3030 kriisideks, õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks, mis eeldab tõhusamat ilmainfot. 3031 KEVAD on nende suundadega kooskõlas. 3032 Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 prognoositakse kliima trendide 3033 jätkumist: temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine ja äärmuslike ilmanähtuste, sh 92 3034 tormide, ekstreemsadude ja kuumalainete sagenemine. Ette on nähtud meede 1.1. „Info-, seire- 3035 ja tugisüsteemide arendamine ning tegevusplaanide koostamine kliimamuutustest tingitud 3036 terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks“, mis vastab KEVADe ilmainfo seire- ja 3037 hoiatussüsteemide arendamise meetmele ja täpsustab seda. 3038 Vastavusanalüüsi käigus ei leitud vastuolusid ilmateenuseid suunavate arengudokumentide ja 3039 KEVADe vahel. 3040 5.11.2 Mõjude hinnang 3041 Ilmateenuseid on KEVADes väga kesiselt puudutatud vaid kliimapoliitika peatükis, kus ühe 3042 tegevusena on välja toodud: „Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja 3043 vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks, kliimateenuste arendamiseks ning majanduse 3044 edendamiseks.“ Sellega soodustab KEVAD ilmateenuste valdkonna arengut. 3045 Siiski on ilmateenuste käsitlemine üksnes kliimapoliitika peatükis kaheldava väärtusega 3046 lähenemine, sest ilmateenustel on iseseisev tähendus ka väljaspool kliimamuutuste konteksti. 3047 Nt ka Arhusi konventsiooni kontekstis on tegemist keskkonnainfo alavaldkonnaga. Vajadus 3048 täpsema lühiajalise ilmaprognoosi järele oli aktuaalne minevikus ja on aktuaalne ka tänapäeval. 3049 Samuti võib see vajadus veel mõnevõrra suureneda ohtlike ilmanähtuste sagenemise tõttu. 3050 Operatiivsed ilmavaatluste andmed on võrdselt vajalikud nii kliimatrendide jälgimiseks, kui ka 3051 lähipäevade ilma prognoosivate mudelite varustamiseks WMO andmehõivesüsteemi kaudu. 3052 5.11.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 3053 Teeme ettepaneku käsitleda ilmateenuste/ilmainfo kui keskkonnainfo alavaldkonda KEVADes 3054 laiemalt (kui ainult kliimamuutustega kohanemise kontekstis). Võimalus on laiendada 3055 ruumiandmete tagamise peatükki keskkonnaandmete tagamise peatükiks, kaasates 3056 ruumiandmete hulka nii seireandmed kui ka kõik muud keskkonnaandmed, mis ei liigitu ei 3057 ruumi- ega seireandmete hulka. (See ettepanek läheb kokku ka käesoleva aruande 3058 keskkonnaandmete ptk 5.10.3 ettepanekuga.) Potentsiaalselt saaks ilmainfot käsitleda ka 3059 KEVADe olemasolevat seire peatükki laiendades. 3060 5.12 Majandusvaldkond 3061 5.12.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3062 Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust majandusvaldkonna 3063 strateegiliste dokumentidega. 3064 Riikliku energia ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) 93 3065 REKK 2030 eesmärgid haakuvad hästi KEVADega, kuna oluliseks eesmärgiks on muuhulgas 3066 vähendada CO2-heidet ja suurendada energiatõhusust, kuid seoses kiirete arengutega Euroopa 3067 Liidu kliimapoliitikas on REKK 2030 väljendamas rohelise kokkuleppe eelset kliimapoliitika 3068 ajastut ning suuresti või osaliselt aegunud. 3069 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) 3070 ENMAK 2030 eesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega 3071 energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika 3072 eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse 3073 ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku 3074 suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi, kui 3075 taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärgiks olemasolevates elektrijaamades 3076 kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste ja turba kasutamine. 3077 KEVADe üks võimalik kokkupuutekoht on puidu kasutamine energiamajanduses. KEVAD seab 3078 LULUCF sektori CO2e sidumise mõõdiku eesmärgiks -2,5 miljonit tonni. Alates aastast 2013 on 3079 sektori sidumine sellest tasemest allapoole jäänud ning sihttaseme saavutamise üks võimalus 3080 on raiemahtude st ka küttepuidu koguste võimalik vähendamine. 3081 Õhusaaste vähendamiseks peetakse KEVADes oluliseks, et tiheasustuspiirkondades asuvad 3082 elamud ja korteriühistud liituksid kaugküttevõrkudega – see suunis on pigem kooskõlas 3083 ENMAK sihtidega. 3084 Jäätmemajanduses on oluliseks põletamise asemel jäätmetekke vältimine või siis ringlusse 3085 võtmine ja korduvkasutamine ehk vähem tuleks kasutada jäätmeid energeetilisel otstarbel – 3086 ENMAK 2030 näeb jäätmetel täiendavat potentsiaali energeetikas (vt ptk 3.6.5.3), samas kui 3087 KEVADe eesmärgiks on materjalide suurem ringlussevõtt. Vastuolu on käsitletud ka 3088 ringmajanduse (sh jäätmed) peatükis 5.3.1. 3089 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa2030) 3090 PõKa 2030 seab eesmärgid põllumajandussektorile aastani 2035, käsitleb toidutootmist ja - 3091 julgeolekut ning keskkonda ja elurikkust. Arengukava üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, 3092 keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja 3093 rannakogukonnad on elujõulised. Põllumajanduse arengukava puudutab ka maakasutust, sh 3094 sätestab näiteks ka meetmete vajalikkust, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga 3095 põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa 3096 hõlmamist. KEVADe üks põhivaldkondi on mullad, mis toetab PõKa 2030 eesmärke. 3097 Pinnaveekogude seisund sh mereala seisund on aga olulised kalanduse kestlikkuse tagamiseks, 3098 mida samuti KEVAD toetab. 3099 PõKas tuuakse välja, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi 3100 bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur 3101 osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. Ressursside 3102 kasutamise suurem efektiivsus – siia kuulub ka ressurssidest suurema lisandväärtuse saamine 94 3103 – on kaudselt seotud ka KEVADe eesmärgiga suurendada loodusressursside kestlikku 3104 kasutamist (KEVADe ptk 4.1.1) ehk sellega toetab KEVAD ka PõKa eesmärke. 3105 Ehituse programm aastateks 2021–2024, „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete 3106 rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ 3107 Programmi kestliku ehituse ja planeerimise meetme eesmärk on muuhulgas tagada ehitiste 3108 võimalikult keskkonnasäästlikud ja energiatõhusad lahendused. Sealjuures edendatakse 3109 ehitatud keskkonna kestlikku arengut. Programm lähedalt seotud KEVADe kliimapoliitika ja 3110 ringmajanduse valdkonnaga, kuid ka maapõueressursside kasutamise ja metsanduse 3111 tegevussuunaga ning majanduse seisukohalt konflikte kahe strateegia vahel ei tuvastatud. 3112 Teatud määral võib KEVAD seada piiranguid maavarade kaevandamisele – Eesti maavarasid 3113 uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige 3114 keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest – mis võib muuta ehituses kasutatavate 3115 maavarade kättesaamise keerulisemaks ja kallimaks (nt KEVAD paneb rõhku kaevandusalade 3116 hilisemale korrastamisele). Seega tuleks täiendavate piirangute kehtestamise korral nende 3117 mõjud põhjalikult läbi analüüsida, sh ka ehituse seisukohalt. 3118 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 3119 Eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes 3120 suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja 3121 kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on 3122 tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime 3123 selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult 3124 ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna 3125 üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega 3126 toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele 3127 lahendustele. Rõhutab kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi 3128 kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike 3129 ressursside väärindamise olulisust. 3130 KEVADe eesmärgiks seatud materjalide suurem taaskasutus ja ringmajandus on valdkonnad, 3131 mis nende põhimõtetega kooskõlas ja kus teadus- ja arendustegevus aitavad oluliselt 3132 panustada, et kasutada paremini ära kohalike ressursse ja neid väärindada. 3133 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (aegunud) 3134 Kuigi nimetatud strateegia on praeguseks aegunud, sisaldas see miteid häid põhimõtteid 3135 majandusvaldkonna edendamiseks. Strateegia keskendus tootlikkuse tõstmisele, 3136 ettevõtlikkuse ergutamisele ja innovatsioonile julgustamisele. Üldeesmärgi määramisel lähtuti 3137 kahest katuseesmärgist: 3138 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni. 3139 2. Tõsta tööhõive määr vanusegrupis 20-64 aastat 76% tasemele. 95 3140 Tugevalt rõhutati Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamise vajadust. 3141 Suurt kasvupotentsiaali nähti muuhulgas ressursside efektiivsema kasutuse valdkonnas. 3142 Nägemuse kohaselt toodavad Eesti ettevõtted efektiivselt ning ressursisäästlikult kõrge 3143 lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. KEVAD haakub nimetatud põhimõtetega eelkõige läbi 3144 ringmajanduse ja korduvakasutuse eesmärkide. Seeläbi toetab KEVAD eesmärgiks seatud 3145 majanduskasvu lahti sidumist esmase toorme kasutusest. 3146 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 3147 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, 3148 ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Üks tegevussuund näeb ette, et 3149 suurendatakse transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendatakse seda säästvalt, nutikalt ja 3150 kulutõhusalt, vähendatakse selle keskkonna jalajälge ning muudetakse taristul liiklemise 3151 ohutumaks. Teise tegevussuuna kohaselt tuuakse ühistransport inimestele lähemale ning 3152 muudetakse selle kasutamine mugavamaks targema planeerimise ja nutikama 3153 piletimüügikorralduse abil. Arengukavas on suur rõhk keskkonnahoiu ja loodusressursside 3154 säästliku kasutamise teemadel, mis on olulised ka KEVADes. Tuuakse välja ka uute teenuste 3155 tekkeks eelduste loomine näiteks mehitamata õhusõidukite opereerimise võimaldamise kaudu, 3156 mis aitab muuhulgas kaasa keskkonnaga seotud järelevalve- ja kontrolltegevuse arendamisele 3157 – näiteks on KEVADes eesmärk saada aja- ja asjakohast ülevaadet eluslooduse seisundist 3158 looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutades mh senisest enam innovaatilisi seirelahendusi. 3159 Transpordis on suund võetud elektrisõidukite osakaalu kiirele suurendamisele – KEVAD 3160 toetavad seda välisõhu kaitsele ja mürareostusele seatud eesmärkide. 3161 Digiühiskonna arengukava 2030 3162 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on tegemisel Eesti digiühiskonna 3163 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. 3164 Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna 3165 edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud 3166 kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Visiooniks on „Eesti täis 3167 digiväge“. Digiväelises Eestis on eesmärkideks, et digilahendused on lihtsad ja kättesaadavad 3168 nii inimeste elukorralduses kui majanduses. 3169 KEVADe üks eesmärk on tagada inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse 3170 nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks. See toetab digiühiskonna 3171 arengukava eesmärki suurendada looduskeskkonna puhkekasutuse ja turisminduse teenuste 3172 digitaliseerimist ja laiemat kättesaadavust ning kasutamist (matkarajad, vaatamisväärsused, 3173 ööbimiskohad, lõkkekohad jt). 3174 Samuti on KEVADes mitmeid valdkondi, mis seonduvad digilahendustega, näiteks: 3175 • üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemide arendamine 3176 • senisest enam kasutada innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute 3177 tulemusi, uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi; 96 3178 • viiakse ellu digimere kontseptsioon; 3179 • digitaliseerimine jäätmevaldkonnas ning andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse 3180 tagamine; 3181 • maatoimingute korraldamisel arendada digitaalseid teenuseid. 3182 Uute digilahenduste väljatöötamisega toetab KEVAD Eesti IT sektori ja selle kaudu ka 3183 digiühiskonna arengut. 3184 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 3185 ÜPP peamiseks majanduslikuks eesmärgiks on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist 3186 põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. Sotsiaalmajanduslikuks eesmärgiks on 3187 maapiirkondade majandusliku olukorra parandamine. Olulisel kohal ÜPPs on ka kliimaeesmärk. 3188 KEVAD strateegia haakub positiivselt ÜPPga, kuna mõlemas on üheks eesmärgiks edendada 3189 keskkonnahoidu ja kliimameetmeid. Plaanitakse panustada kliimamuutuste leevendamisse ja 3190 nendega kohanemisse. Kattuvad ka suunad, mis on seotud kestliku arenguga ning 3191 loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestliku ja tõhusa majandamisega. Mõlemad strateegiad 3192 panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning soovivad säilitada 3193 elupaiku ja maastikke. 3194 Seega toetab KEVAD eelkõige ÜPP keskkonnaeesmärkide saavutamist, kuid loodusressursside 3195 tõhusa ja säästva majandamise toetamisega aidatakse kaasa ka ÜPP majanduslike eesmärkide 3196 saavutamisele. 3197 5.12.2 Mõjude hinnang 3198 KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud majandusele on kaardistatud mõjude hindamise 3199 kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). Siinkohal on esitatud olulisemad järeldused ja täiendavad 3200 selgitused: 3201 • KEVADe meetmete otsest ja olulist ebasoodsat mõju leibkondade sissetulekutele ei 3202 tuvastatud. Kaudselt võib ebasoodne mõju tekkida läbi ettevõtete juhul, kui töökohad 3203 kaovad (või positiivne mõju, kui töökohti juurde tekib), samuti metsaomanikele, juhul 3204 kui võimalikud raiemahud muutuvad (nt LULUCF sektori CO2 sidumise mõõdiku 3205 eesmärgist tulenevalt). 3206 • KEVADe mõju ettevõtetele on eeldatavalt pigem positiivne läbi innovatsiooni 3207 soodustamise ringmajanduse, materjalikasutuse ja ressursitõhususe valdkondades. 3208 Teatav majandustegevust piirav mõju võib tekkida elurikkuse säilitamise eesmärkidest 3209 ning „saastaja maksab“ põhimõtte laialdasemast rakendamisest. 3210 • Infoühiskonnale ja Eesti IT sektorile avaldavad mõju plaanid mitmetes keskkonna 3211 valdkondades digitaliseerimise suurendamine, mis võiksid parandada teenuste 3212 kvaliteeti ja andmete kättesaadavust ning vähendada halduskoormust. Oluline 97 3213 siinjuures on arusaadavate kasutusjuhendite väljatöötamine ja väljaõppe korraldamine 3214 uute lahenduste sujuvaks kasutuselevõtuks. 3215 • Põllumajanduse arengut toetab KEVAD toetades ökosüsteemiteenuste säilitamist ja 3216 parandamist, mis aitab ka säilitada/parandada muldade kvaliteeti. Samuti võiks tekkida 3217 positiivne mõju kalandusele pinnaveekogude sh merealade seisundi 3218 hoidmisel/parandamisel. 3219 • Riigi ja kohalike omavalitsuste suhted ning asutuste struktuurid võivad muutuda, kui 3220 jagatakse ümber kohustusi riigi ja kohalike omavalitsuste vahel või kui selle vajaduse 3221 tingib halduskoormuse muutmine (nt jäätmemajanduses). Suuri muutusi selles osas 3222 KEVADe eelnõus ei tuvastatud, aga sellegipoolest soovitame võimalike ebasoodsate 3223 mõjude leevendamisele siinkohal tähelepanu pöörata. 3224 • Avaliku sektori kulutusi võib suurendada toetuste võimalik kasv (ringmajanduse ja 3225 ressursitõhususe projektid) ning teadmiste arendamisega seotud tegevused 3226 (keskkonnaharidus, keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskused). Samas riigi tulud 3227 võivad kasvada, kui saavutatakse ettevõtete konkurentsivõime kasv (ressursitõhusus, 3228 materjalikasutus jm). 3229 Kokkuvõttes võib KEVADe mõju majandusele hinnata üldjuhul positiivseks, võimalikud 3230 negatiivsed mõjud pole märkimisväärsed ning on hallatavad. KEVAD pigem toetab rohepööret 3231 majanduses ning sellega seotud Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Küll aga 3232 esitame täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks ja võimalike 3233 negatiivsete mõjude vältimiseks, et soodustada kooskõla KEVADe suundade ja 3234 majandusvaldkonna vahel. 3235 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 3236 • Piirangute sisseviimisel ning ettevõtete kulusid tõstvate meetmete (nt elurikkust hoidva 3237 eesmärgi ja „saastaja maksab“ põhimõtte järgimine) rakendamisele eelnevalt tuleb läbi 3238 viia mõjuanalüüsid ning konsultatsioonid ettevõtlusorganisatsioonidega. 3239 • Halduskoormust suurendavate protsesside (ning neist tulenevate menetlustoimingute 3240 suurenemine) mõju leevendamiseks tuleb välja töötada koormust vähendavaid 3241 digilahendusi. 3242 • Ressursside kättesaadavust piiravate reeglite (sh neid, nt maavarasid või puitu, kallimaks 3243 muutvad otsused) vajadus tuleb põhjalikult läbi kaaluda, et vähendada ebasoodsat 3244 mõju ettevõtetele tulenevalt tegevuste piiramisest ja tegevuskeskkonna muutumisest. 3245 • Teenuste digitaliseerimisel tekib uute infotehnoloogiliste oskuste ja eriliste seadmete 3246 soetamise korral vajadus nende kasutusõpetuse järele. Nende protsesside sujuvamaks 3247 kulgemiseks tuleks välja töötada toetus-meetmeid, mis toetaks uute digilahendustega 3248 kohanemist. 98 3249 • Kohalikele omavalitsustele täiendavate kohustuste andmise korral tuleb tagada, et 3250 sellega kaasneksid ka vajalikud rahalised ressursid ja oskusteave. Enne uute/täiendavate 3251 protseduuride sisseviimist tuleb need põhjalikult läbi mõelda (sh hinnata vajaliku 3252 personali leidmise ja koolitamise vajadust või võimalusi; hinnata täiendavat rahastamise 3253 vajadust ja leida vajadusel katteallikad) ning leida lahendusi (nt digitaalseid) nende 3254 sujuvamaks korraldamiseks. See aitab ära hoida ebasoodsaid mõjusid uute asutuste või 3255 struktuuriüksuste loomisel ja ümberkorraldamisel, mis omakorda mõjutab asutuste 3256 töökorraldust, koolitusvajadust ja eelarvete kestlikkust. 3257 5.13 Metsanduse korraldamine 3258 5.13.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3259 KEVADe eelnõu koostamise ajal on lõppemas Metsanduse arengukava 2030 (MAK) 3260 koostamine. See on KEVADest eraldiseisev dokument, mis muu hulgas kirjeldab 3261 rahvusvaheliselt võetud kohustusi, nendega vastavuse saavutamise tegevusi ning siseriiklikult 3262 olulisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi. MAKile teostati käesoleva tööga 3263 sarnane mõjude hindamine. Vastavalt KEVADe ülesandepüstitusele metsanduse valdkonda 3264 KEVADes dubleerivalt ei käsitleta. 3265 MAKiga juhitakse laias laastus kahte tüüpi vajaduste rahuldamist: 3266 • mets kui majandusressurss; 3267 • mets kui looduskeskkond. 3268 Üldiselt on need vajadused vastandlikud, mis tähendab, et kui rõhutada neist ühte, survestab 3269 see teist. Põhimõtteliselt ei ole võimalik mõlema vajaduse ambitsioonikaid plaane korraga ellu 3270 viia. MAK on panustanud tasakaalu leidmisse mõlema vajaduse vahel. Seetõttu MAK väljundina 3271 on olulisemateks: 3272 • Raiemahu säilitamine või väike langetamine aga panustamine puidu väärindamisse. See 3273 tähendab, et oma edasise kasvu saab metsandussektor teha eelkõige raiutud materjalile 3274 lisandväärtuse tõstmise läbi, mitte raiemahtude suurendamise läbi. 3275 • Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad) pindala säilitamine aga olemasolevate alade 3276 seisundi parendamine. See tähendab, et koormust looduskeskkonnale leevendatakse 3277 olemasolevate kaitstavate alade kvaliteedi tõstmisega, mitte kaitstavate alade pindala 3278 kasvatamisega. 3279 Lisaks eeltoodule on metsale ootusi pandud seoses rohepöörde eesmärgiga113. Üks 3280 rohepöörde osa on kliimamuutustega võitlemine, mis sisaldab muuhulgas süsiniku sidumise 3281 eesmärki. Rohepöörde rakendusdokumendiks on Pakett „Eesmärk 55“, mille üheks osaks 113 Rohepööre. Eesti Vabariigi Valitsus. 99 3282 omakorda on LULUCF114. Sellega seatakse metsade süsinikusidumisele kindlad eesmärgid. 3283 Tänaseks ei ole veel Eestis kindlaid reegleid Euroopa Liidu tasandil ette nähtud süsiniku 3284 sidumise eesmärgi saavutamiseks. Olgu see siis metsadega seoses või keskkonnas laiemalt. 3285 Kuigi KEVAD ei võta eesmärgiks metsanduse valdkonda otseselt suunata, võib leida mõned 3286 kokkupuutepunktid KEVADe ja MAKi vahel. 3287 KEVAD dokumendis on välja toodud metsapõlengute roll kliimamuutuste kiirendajana. See 3288 teema on käsitletud ka MAK dokumendis. MAK näeb ette põudade tõenäolise sagenemise 3289 tõttu sellele rohkem tähelepanu pööramist. 3290 KEVADe elurikkuse ja maastike valdkonnas on välja toodud, et vastavalt Euroopa Liidu 3291 elurikkuse strateegiale peetakse vajalikuks seada elupaikade taastamise eesmärgid muuhulgas 3292 ka majandatavale metsale. Kooskõla MAKiga on selles osas olemas, et MAKis nähakse ette 3293 metsamajanduse loodussõbralikkuse tõstmist läbi erametsaomanike teadlikkuse tõstmise 3294 (KEVADest otseselt seda välja ei loe). Aga metsandussektorile otsese mõju vältimiseks tuleks 3295 KEVADes siiski tähele panna, et välditaks kaitstavate aladega sarnaste piirangute kehtestamist 3296 majandusmetsades. Majandusmetsades peaks piirduma põhimeetmetega nagu kevadine 3297 raierahu. 3298 KEVAD dokumendi muldade valdkonnas tuuakse esile metsade majandamise roll 3299 metsamuldade säilitamisel. Tegevusena nähakse ette „Kujundame mullavaldkonnas keskse 3300 õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva käsitluse“. MAK mullatemaatikat 3301 sellisel viisil ei käsitle. Pole selge milliseid piiranguid metsandusele õiguslik käsitlus kaasa tuua 3302 võib. Kooskõla MAKiga on võimalik saavutada õigusliku käsitluse välja töötamise ajal, kaasates 3303 protsessi metsanduse eesmärkide eest vastutavad üksused. 3304 5.13.2 Mõjude hinnang 3305 KEVADe ei võta eesmärgiks metsanduse valdkonda otseselt suunata, vaid käsitleb seda 3306 valdkonda kooskõlas eraldi koostatava MAKiga (ja selle mõjuhinnanguga). 3307 KEVADes toodud eesmärgid ja tegevused ei ole üles tõstnud metsanduse seisukohast uusi 3308 teemasid, mis põhjustaks vastuolu. 3309 Seni teada probleemides on KEVAD jäänud piisavalt üldsõnaliseks, et mitte sattuda metsanduse 3310 muude vajadustega vastuollu. 3311 Peamine riskikoht väljendub (juba ka ülal kirjeldatud) juhul, kui elurikkuse või looduskaitse 3312 eesmärke hakatakse pingutama teisi valdkondi eirates. Siinkohal võib näiteks välja tuua ka 3313 KEVADe elurikkuse mõõdiku „Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja 3314 osakaal“. Seejuures tuleks vältida olukorda, kus mõõdiku soovitava sihttaseme saavutamiseks 3315 hakatakse nt kergekäeliselt laiendama kaitstavaid alasid (piirates sellega metsamajandust). 3316 Looduskaitses tuleb ennekõike keskenduda olemasolevate kaitstavate elupaikade vähemalt 114 LULUCF. Keskkonnaministeerium. 100 3317 hea seisundi saavutamisele. Alles selle saavutamisel on põhjust kaaluda kaitstavate alade või 3318 looduskaitse piirangute laiendamist. 3319 5.13.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 3320 Metsandussektorile avaldatava mõju leevendamiseks tuleks KEVADe rakendamisel arvestada 3321 järgnevaga: 3322 • Süsiniku sidumise eesmärgid ei pruugi olla lahendatavad peaasjalikult raiemahtude 3323 vähendamisega, vaid tuleb aktiivselt otsida ka teisi, majandust vähem mõjutavaid, 3324 lahendusi. 3325 • Metsandussektorile otsese mõju vältimiseks tuleks majandatavate metsade kaitsel 3326 juhinduda MAKis toodud eesmärkidest ja tegevustest ja ambitsioone mitte lisada 3327 (vältida kaitstavate aladega sarnaste piirangute kehtestamist majandusmetsades). 3328 5.14 Regionaalareng 3329 5.14.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3330 Eesti regionaalse arengu eesmärgid ja põhimõtted on üldisel strateegilisel tasandil määratletud 3331 Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ ning Strateegias „Eesti 2035“. Kehtiv regionaalse arengu 3332 strateegia alates 2020. aastast Eestil puudub (varasemalt kehtis “Eesti regionaalarengu 3333 strateegia 2014–2020”). 3334 Strateegia „Eesti 2035“ ei sisalda terviklikku strateegilist vaadet regionaalsele arengule, kuid 3335 strateegia aluspõhimõtted ning temaatilised strateegilised sihid kirjeldavad muuhulgas ka 3336 soovitud arengute regionaalset iseloomu. Strateegia läbivalt korduvaks regionaalpoliitiliseks 3337 põhimõtteks on arengu piirkondlik tasakaalustatus ja võrdsed võimalused kõikjal – 3338 rahvastikuarengus (aluspõhimõtete osa sisaldab vastavat mõõdikut), inimeste eneseteostuse ja 3339 ühiskonnaelus osalemise võimalustes, ettevõtete rahastamisvõimalustes, majandusarengus, 3340 heas elukeskkonnas, teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses, avaliku sektori tööjõu olemasolus. 3341 KEVADe eelnõus regionaalpoliitilised kaalutlused eesmärkide ja tegevussuundade tasandil 3342 puuduvad. Need on kõik sõnastatud kogu Eesti territooriumi kohta üldiselt. Formaalsel tasandil 3343 tähendab see, et arengut soovitakse saavutada ja keskkonnakaitselisi nõudeid sätestada kõikjal 3344 üheväärselt ning seda, et KEVAD ja Strateegia „Eesti 2035“ on regionaalse arengu keskse 3345 põhimõtte tasandil kooskõlalised. 3346 Sisulises vaates on kooskõlalisuse hindamisel oluline KEVADe kui keskkonna valdkonna 3347 strateegia territoriaalselt mitteeristatud eesmärkide ja tegevusuundade potentsiaalselt eristuv 3348 mõju piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning inimeste ja organisatsioonide 3349 tegevusvõimalustele erinevates regioonides. Selles vaates sisaldab KEVADe eelnõu (lisaks 101 3350 arenguvõimalustele ka) mitmeid riske ja väljakutseid Eesti territooriumi regionaalse arengu 3351 tasakaalustatusele ning konkreetsete regioonide ja asulate arenguväljavaadetele. 3352 Suurimad riskid Eesti regionaalse arengu tasakaalustatusele on seotud kliimapoliitika, 3353 elurikkuse tagamise ja looduskaitse valdkondade eesmärkide ja tegevussuundadega, mille 3354 territoriaalne fookus on sotsiaalmajanduslikult nõrgematel piirkondadel (KHG heidete mahukas 3355 energiatootmine Ida-Virumaal, traditsiooniline intensiivne ja elurikkust vähendav põllu- ja 3356 metsamajandus maalistes piirkondades, sh Kagu- ja Kesk-Eestis, kus tööhõives ja loodud 3357 lisandväärtuses on kõrge primaarsektori ja loodusressurssidel põhineva tööstuse osakaal) ning 3358 monofunktsionaalsetel tööstusasulatel (nt KHG mahukas tootmine Kundas). Küsimus ei ole 3359 siiski KEVADe keskkonnaalaste eesmärkide ja tegevussuundade muutmises, vaid vajaduses 3360 kavandada asjakohaseid leevendavaid ja kompenseerivaid meetmeid, mis toetaksid 3361 rohepööret nendes majandussektorites. Et sellised meetmed peaksid sisalduma eelkõige 3362 “teistes” valdkondlikes arengukavades, siis nõuab negatiivsete regionaalpoliitiliste mõjude 3363 vältimine KEVADe strateegiliste lahenduste (eesmärkide ja tegevusuundade) koordineeritust 3364 riiklike arengukavade üleselt. Koordineerimise ülesannet lihtsustab see, et Euroopa Liidu 3365 tasandil on rohepoliitika välismõjude (sh mõjud regionaalsele sotsiaalmajanduslikule arengule) 3366 küsimus strateegilisel tasandil lahendatud ning Euroopa Liidu poliitikate kaudu on leevendavad 3367 ja kompenseerivad meetmed osaks ka Eesti arenduspoliitikas – kõige olulisemana Euroopa 3368 Liidu ühtekuuluvusfondi rakenduskava õiglase ülemineku prioriteedis (seoses kliimapoliitika 3369 mõjuga Ida-Virumaa majandusele ja tööhõivele) ning Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna 3370 arengukavas aastani 2030 (seoses maakasutuse kliimamõju, elurikkuse ja looduskaitse 3371 eesmärkidega). 3372 Valitsemise valdkonnas eesmärgistab Strateegia „Eesti 2035“ piirkondliku 3373 valitsemisvõimekuse ja omavastutuse tõstmist regionaalses arengus – kohaliku 3374 omavalitsuse üksuste rolli suurendamist (keskvalitsuse ülesannete) detsentraliseerimise ja 3375 piirkondliku koostöö edendamisega, samuti riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste 3376 partnerlust. KEVADe eelnõu hetkeolukorra kirjelduse osas tõstatatakse “ebapiisav koostöö riigi, 3377 kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ja erasektori vahel” kui probleem, kuid 3378 tegevussuundade käsitluses nähakse kohalikes omavalitsustes pigem keskvalitsuse 3379 keskkonnapoliitika objekti kui keskvalitsuse partnerit. Keskvalitsuse ülesannete 3380 detsentraliseerimist kohalike omavalitsuste üksustele ei kavandata. Arengukava juhtimises 3381 kohalike omavalitsuste üksuste esindajate osalust ei tähtsustata ning strateegia maksumuse 3382 prognoosis kohalik omavalitsus tegelikult eeldatud kaasfinantseerimise mahte ei käsitleta. 3383 Kokkuvõttes saab väita, et KEVAD on koos asjakohaste leevendus- ja 3384 kompensatsioonimeetmete rakendamisega kooskõlas (või vähemalt puudub vastuolu) 3385 Strateegia „Eesti 2035“ piirkondliku tasakaalustatuse läbiva põhimõttega, kuid ei ole kooskõlas 3386 strateegias sisalduva detsentraliseerimise eesmärgiga, mis võimaldaks tõsta piirkondlikku 3387 võimekust ja omavastutust kestliku arengu tagamisel. Võimalike ebasoodsate mõjude 3388 leevendamiseks soovitame eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike 3389 omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinantseerimise määrasid sellisena, 102 3390 et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks 3391 madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr. 3392 3393 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ koostati aastatel 2010–2012 ning kehtestati aastal 2012. 3394 Sarnaselt Strateegiale „Eesti 2035“ lähtub Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ piirkondliku 3395 tasakaalustatuse ideaalist, seades peamiseks arengueesmärgiks elamisvõimaluste tagamise 3396 igas asustatud paigas. Selles visioneeritud hajalinnastunud ruumi kontseptsioon on kaasaegses 3397 vaates (vt nt OECD 2022 aruanne „Shrinking smartly in Estonia. Preparing Regions for 3398 Demographic Change”) energiamahukas ning raskesti ühildatav ressursisäästu ja kliimamõju 3399 vähendamise eesmärkidega. Sellisena ei ole küsimus mitte KEVADe kooskõlas Üleriigilise 3400 planeeringu „Eesti 2030+“ ruumilahendusega vaid selles, et uues üleriigilises planeeringus 3401 (algatatakse eeldatavalt 2023. aasta kevadel) tuleb rohkem arvesse võtta (muuhulgas ka 3402 KEVADes sisalduvaid) rohepoliitilisi eesmärke ja põhimõtteid. 3403 Kehtiva Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ neljast prioriteetsest valdkonnast on KEVAD 3404 suurimas kooskõlas prioriteediga „rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine”. Ka 3405 „energiataristuga varustatuse” prioriteedi eesmärgipüstituses sisaldub KEVADe kliimapoliitika 3406 osa sisuga kooskõlalised taastuvenergia osakaalu suurendamise ja soovimatu kliimamõju 3407 vältimise eesmärgid. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ heade ja mugavate 3408 liikumisvõimaluste ning tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu prioriteetide kooskõlalisus 3409 sõltub KEVADe alusel kehtestatavatest täpsematest piirangutest maakasutusele, 3410 transporditaristu ehitamiseks vajalike maavarade kavandamisele, looduskaitsealade 3411 laiendamisest jms, mis võivad hajalinnastunud asustuse arengut ja mugavate liikumisvõimalusi 3412 tagava transporditaristu väljaehitamist takistada. KEVADe eelnõu olemasolevas täpsusastmes 3413 otsesed lahendamatud vastuolud nende Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ prioriteetidega 3414 siiski puuduvad. 3415 Üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“ täiendab 2022. aastal kehtestatud „Eesti mereala 3416 planeering”, milles määratletakse keskse strateegilise lahendusena mereala kooskasutuse 3417 põhimõte kui pööre senises mere kasutamise viisis. KEVAD sisaldab merekaitse kõrval küll ka 3418 merealade (kestliku) kasutuse tegevussuundi (sinimajanduse tegevuskava kujul), kuid 3419 merealade kooskasutuse kontseptsioon käsitlust ei leia. Riigi strateegiliste tegevuste 3420 kooskõlalisuse huvides tuleks KEVADes merealade kooskasutuse põhimõtet rakendada või siis 3421 täpsemalt adresseerida selle pöördelise põhimõtte võimalikke probleeme (negatiivne 3422 koosmõju) merealade kaitse seisukohast. 3423 Euroopa Liidu tasandil on keskseks regionaalarengut suunavaks arengudokumendiks 3424 Territoriaalse arengu tegevuskava (Territorial Agenda 2030), mida täiendavad Linnalise arengu 3425 tegevuskava (Urban Agenda) erinevad dokumendid – olulisimana Amsterdami (2016) ja 3426 Ljubljana (2021) kokkulepped ning Uus Leipzigi Harta (2020). 3427 Territoriaalse arengu tegevuskava rõhutab territoriaalse arengu tasakaalustatuse (suurem 3428 regioonide vaheline ja sisene võrdsus, riigipiiri kui sotsiaalmajandusliku takistuse mõju 103 3429 vähendamine piirialadele) kõrval samaväärsena territoriaalse arengu keskkonnahoiu aspekti. 3430 Rohelise Euroopa „arengutelje” raames on territoriaalse arengu prioriteetideks tervislik 3431 elukeskkond, (kohalik) ringmajandus ja kestlikud ühendused. KEVADe eelnõu on kooskõlas 3432 kõigi nende prioriteetidega. 3433 Euroopa Liidu linnalise arengu prioriteetsete teemade hulka kuuluvad Amsterdami kokkuleppe 3434 alusel õhukvaliteet, ringmajandus, kliimamuutustega kohanemine, energiapööre, kestlik 3435 maakasutus ja looduspõhised lahendused, millele Ljubljana kokkuleppest tulenevalt lisandusid 3436 linnade rohestamine. Euroopa Liidu linnalist arengut koordineeriv Uus Leipzigi harta sätestab 3437 Euroopa linnade 3 arengudimensiooni – õiglus, rohelisus ja tootlikkus. Rohelise linna tunnuseks 3438 on vastupanuvõime kliimamuutusele, kõrge õhu-, vee-, mullastikukvaliteet ja säästlik 3439 maakasutus, samuti energiasääst ja süsinikuneutraalsus elanike hea juurdepääs rohealadele, 3440 panus elurikkusele ja ökosüsteemide kaitsele. Kõik need linnalise arengu tegevuskava 3441 valdkonnakohased teemad leiavad KEVADes käsitlust. 3442 Kokkuvõttes saab seega väita, et KEVAD on teemakäsitluselt kooskõlas Euroopa Liidu 3443 territoriaalse arengu strateegiliste prioriteetidega ning et KEVADe kooskõla territoriaalse 3444 arengu strateegilise käsitlusega Euroopa Liidu tasandil on suurem võrrelduna territoriaalse 3445 arengu käsitlusega teistes Eesti strateegilistes arengudokumentides. 3446 5.14.2 Mõjude hinnang 3447 KEVADe eelnõus sisalduvate eesmärkide suunas liikumine või nende täitmine ning 3448 tegevussuundade elluviimine võib Eesti regionaalsele arengule avaldada olulist ebasoodsat või 3449 soodsat mõju järgnevates aspektides: (a) elukeskkonna elukvaliteet; (b) piirkondade 3450 majanduslik konkurentsivõime ning piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste ärakasutamise 3451 võimalused, mis omakorda kujundavad töövõimaluste piirkondlikku tagatust; (c) elanike 3452 liikumisvõimalused; (d) kohalike omavalitsuste finantssuutlikkus. 3453 KEVADe eelnõu on tervikuna suunatud loodusliku keskkonna parandamisele ja ökosüsteemi 3454 teenuste väärtuse kasvatamisele. Sellisena omab arengukava läbivat positiivset mõju 3455 inimeste elukeskkonnale, mille oluliseks osaks looduslik keskkond ja sellel põhinevad 3456 ökosüsteemi teenused on. Spetsiifilist regionaalselt tasakaalustavat käsitlust pakuvad vee ja 3457 välisõhu kaitse valdkonnad, milles on sõnastatud probleemid seoses piirkondliku veepuuduse, 3458 kiirgusohu ja õhukvaliteediga, millega kavandatakse tegeleda. 3459 Eelnõu mõju piirkondade majanduslikule konkurentsivõimele on mitmesuunaline. 3460 Elurikkuse hoidmise, kliimapoliitika, looduskaitse ning veekaitse tegevussuundade raames 3461 eesmärgistatav ja kavandatav omab piiravat mõju tavapärasele intensiivsele põllu- ja 3462 metsamajandusele, mis on Eesti maapiirkondadele, eelkõige suhteliselt vähemarenenud Kagu- 3463 ja Kesk-Eesti väikemaakondadele oluliseks otseseks või kaudseks (nt primaartoormel põhinev 3464 puidu- ja toidutööstus) töökohtade pakkujaks. Põllumaa ja metsad on ühtlasi nende 3465 piirkondade olulisimaks piirkonnaspetsiifiliseks arengueelduseks. Karmistuvad 3466 keskkonnanõuded ning laienevad looduskaitselised piirangud kasvatavad valdkonna 104 3467 ettevõtete kulusid ning vähendavad konkurentsivõimet. Konkurentsivõime säilitamine või 3468 taastamine eeldab uute „rohelisemate“ ärimudelite ja tehnoloogiliste lahenduste 3469 kasutuselevõttu, vastavate investeeringute tegemist ning neid toetavate meetmete 3470 rakendamist. 3471 Kliimapoliitika rakendamise tulemusel kaotab Ida-Virumaa põlevkivil põhinev KHG heite 3472 mahukas energiatööstus aja jooksul oma konkurentsivõime täielikult. Selle mõjude 3473 leevendamiseks kavandatakse Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 3474 õiglase ülemineku prioriteedi raames investeerida Ida-Virumaale 340 miljonit eurot. 3475 Kliimapoliitika regionaalse mõju üldhinnang sõltub hinnangust kavandatud investeeringute 3476 piisavuse osas asendamaks traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodavat 3477 väärtust regiooni ja Eesti jaoks tervikuna. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid 3478 ning põlevkivisektori poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul 3479 investeeritavad vahendid mitte enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud 3480 majanduslikust lisandväärtusest. Seega on regionaalsete mõjude leevendamiseks vajalik 3481 tagada pikemaajaline rahastatus õiglase ülemineku fondist, luua soodne ärikeskkond 3482 toetustest sõltumatute täiendavate erainvesteeringute kaasamiseks ning leida võimalusi ka 3483 põlevkivisektoris keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamiseks, 3484 esmajoones põlevkivikeemias. 3485 Tõhusa keskkonnapoliitika tulemusel mulla valdkonnas, seostatuna Euroopa Liidu 3486 mullastrateegias sätestatud maa netohõive puudumise eesmärgiga, väheneks linnalähedaste 3487 alade elamuarendusele ja tootmiskinnisvarale (nö põlluarendustele) keskendunud 3488 kinnisvaraettevõtete konkurentsivõime ning suureneks linnasisest maakasutust edendava 3489 kinnisvarasektori konkurentsivõime. KEVADe eelnõus sisalduva väga üldise käsitluse alusel on 3490 siiski keeruline hinnata, millises ulatuses kavandatakse maakasutust suunavat õigusruumi 3491 muuta ja seega ka seda, kas võimalikud muutused omaksid olulist mõju kinnisvaraarenduse 3492 piirkondlikule iseloomule. 3493 Merekeskkonna kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna tegevussuundade 3494 rakendamine omab olulisimat mõju Eesti saartele ja rannikupiirkondadele, regionaalselt Lääne- 3495 Eestile. Mõju iseloom regionaalsele majandusele sõltub kaitse- ja kasutusmeetmete 3496 proportsioonist, eelnõus nimetatud sinimajanduse tegevuskava sisulisest kvaliteedist ning selle 3497 kava rahastamise mahtudest. 3498 KEVADe eelnõu mitmetes valdkondades kavandatu loob eeldusi loodusturismi 3499 konkurentsivõime kasvuks. Tegevusvaldkonna mõju regioonide majanduslikule 3500 konkurentsivõimele ning tööturule jääb sektori olemuse tõttu tõenäoliselt siiski väikseks ning 3501 kavandatud positiivne mõju võib avalduda üksikutes kohtades, hõreasustusega piirkondades. 3502 Inimeste liikumisvõimaluste tagatust mõjutavad olulisemana lahendused kliimapoliitikas 3503 (KHG heitega kütuseid kasutavate transpordivahendite kasutuse piiramine; liikuvustaristu 3504 ehitamise KHG heitest tulenevad piirangud ja lisakulud), maavarade kaevandamise ja kaitse 3505 korraldamisel (liikuvustaristu ehitamiseks kaevandatavate maavarade piisavus ja lähedus ning 105 3506 sellest tulenev hind), välisõhu kaitses (õhusaaste, müra ja vibratsiooni vähendamise tegevused). 3507 Olemasolevate tehnoloogiate ja nende majandusliku kättesaadavuse ning inimeste 3508 liikumisharjumuste kontekstis vähendab KEVADe eelnõus kavandatu inimeste 3509 liikumisvõimalusi. Regionaalselt on liikumisvõimaluste tagatus ning tagatuse muutus olulisim 3510 hõreasustuse piirkondades elavatele inimestele ning seal paiknevatele ettevõtetele. Teisest 3511 küljest on keskkonnateadlikkuse ja –hariduse meetmetega võimalik muuta inimeste ja 3512 ettevõtete liikumisviise keskkonnasõbralikumaks. 3513 Mitmete valdkondade (kliimapoliitika, ringmajandus, keskkonnakorraldus, maatoimingud, 3514 ruumiandmed) puhul on KEVADe eelnõus kavandatud kohalikele omavalitsustele suunatud 3515 tugiteenuseid (nt digitaalsed registrid) ja meetmeid. Need kõik toetavad kohalike 3516 omavalitsuste üksuste finantssuutlikkust teenuste kvaliteedi ja tõhususe suurendamisel. 3517 Üldiste üleriigiliste meetmete suhteline positiivne mõju on üldjuhul tugevam väiksemate ja 3518 perifeersemate kohalike omavalitsuste üksuste jaoks ning need toimivad kui regionaalset 3519 arengut ühtlustavad meetmed. Kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteedi piirkondlikuks 3520 tasakaalustatuseks loob eeldusi vee kaitse ja kasutuse korralduse valdkonnas seatud eesmärk 3521 motiveerida vee-ettevõtjaid tegema koostööd, sh liituma. 3522 Kohalike omavalitsuste keskkonnavaldkonna teenuste arendamise ning kohalike 3523 keskkonnainvesteeringute (vee, jäätmete, elurikkuse jms valdkondades) teostamise 3524 vajadustega kaasneb samas ka lisakoormus kohalike omavalitsuste eelarvetele. Kuivõrd 3525 oluline see on kohalike omavalitsuste finantssuutlikkuse seisukohast, on raske hinnata, sest 3526 arengukava maksumuse prognoos kohalike omavalitsuste poolse kaasfinantseerimise mahu 3527 prognoosi ei sisalda. Samuti sõltub see iga kohaliku omavalitsuse üksuse spetsiifilistest 3528 arenguvajadustest. 3529 5.14.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 3530 KEVADe eelnõus kavandatu omab olulisi pikemaajalisi ebasoodsaid mõjusid 3531 sotsiaalmajanduslikule regionaalsele arengule üksnes juhul, kui Eesti regioonid ja kohaliku 3532 omavalitsuse üksused ei suuda kaasa minna rohepöördega selle avaras tähenduses (vt ka Lisa 3533 2 kontrollküsimustikus küsimuse 3.3.2.7 vastuses välja toodud võimalikud mõjud Ida-Virumaa 3534 kaevandus-, põlevkivi- ja energiatööstusele, turbatööstusasulate omakultuurile, rannarahva 3535 kultuurile selle traditsioonilisel kujul). 3536 • Seetõttu on peamisteks meetmeteks KEVADest tulenevate muudatuste leevendamiseks 3537 ja kompenseerimiseks majanduse rohepööret (keskkonnahoidlikud ja ressursisäästlikud 3538 praktikad, tehnoloogiad ja ärimudelid) toetavate meetmete kasutuselevõtt. Ühtlasi 3539 eeldab konkurentsivõime säilitamine ja kasvatamine majanduse rohepöörde käigus 3540 küllalt mahukaid investeeringuid, mida samuti võiks toetada. 3541 Vastavate meetmete kavandamise sobivaks asukohaks ei ole eeldatavalt siiski mitte 3542 KEVAD, vaid üleriigiline planeering ja teised riiklikud valdkondlikud arengudokumendid, 3543 mh TAIE, transpordi ja liikuvuse arengukava, põllumajanduse ja kalanduse arengukava, 106 3544 energiamajanduse arengukava jm, aga ka Ida-Virumaa Õiglase ülemineku territoriaalne 3545 kava ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. 3546 Soovitame siiski kaaluda, kas ka KEVADes oleks võimalik veelgi enam suunata vastavate 3547 mõjude leevendamist. 3548 KEVADe Eesti keskkonnavaldkonna visiooni loogika, kus keskkonna taluvuspiirid seatakse nö 3549 baasväärtuseks, millega kooskõlaliselt majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse, 3550 peaks samuti tähendama seda, et vastavat (sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist) arengut 3551 kavandavad riiklikud valdkondlikud arengukavad peavad oma eesmärkides, prioriteetides ja 3552 meetmete valikutes võtma aluseks KEVADe poolt kavandatud keskkonnahoiu raamistiku. 3553 • Selle keskkonna taluvuspiiride primaarsuse loogika rangel järgimisel tuleks peale 3554 KEVADe vastu võtmist ülal loetletud riiklikud arengukavad riigi keskkonnaeesmärkide 3555 valguses üle vaadata ja vajadusel neid muuta, sh tagades kavandatud 3556 regionaalpoliitiliste mõjudega sotsiaalmajanduslike meetmete kooskõla keskkonnahoiu 3557 põhimõtetega. (Sisuliselt sama ettepanek – seoses KEVADe vastuoludega teiste 3558 valdkondadega – on sõnastatud üldisemalt ka ptk 5.19.) 3559 Lisaks eelnevale: 3560 • Soovitame KEVADe raames põhilise regionaalse arengu tasakaalustatust toetava 3561 lahendusena eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste 3562 ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinansteerimise määrasid sellisena, et 3563 sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr 3564 oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr. 3565 • Soovitame kaaluda KEVADe läbivate teemade ja valdkondade kaupa, kui oluline on 3566 rahvusvaheline koostöö KEVADes seatud eesmärkide saavutamiseks. Vajadusel tuleks 3567 täiendada KEVADe eelnõud asjakohaste tegevussuundadega (mis soodustaks 3568 rahvusvahelist koostööd) – kas vastava teemade ja valdkonnaga seonduvalt või 3569 eraldiseisva täiendava keskkonnavaldkonna arengut toetava tegevusena. 3570 • Riigi strateegiliste tegevuste kooskõlalisuse huvides tuleks KEVADes rakendada Eesti 3571 mereala planeeringus sisalduvat merealade kooskasutuse põhimõtet või siis täpsemalt 3572 adresseerida selle pöördelise põhimõtte võimalikke probleeme (negatiivne koosmõju) 3573 merealade kaitse seisukohast. 3574 5.15 Sotsiaal- ja kultuurivaldkond 3575 5.15.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3576 Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on olulisemateks strateegilisteks dokumentideks Heaolu 3577 arengukava 2023–2030 (eelnõu), Kultuuri arengukava 2021–2030, Sidusa Eesti arengukava 3578 2021–2030 ja Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ning alljärgnevalt vaadeldakse 107 3579 KEVADE kooskõla nendega. Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on ka mitmeid rahvusvahelisi 3580 strateegiad (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development, Political 3581 Guidelines for the Next European Commission 2019–2024, A New Strategic Agenda for the 3582 European Union, 2019–2024, The European Pillar of Social Rights Action Plan), mis annavad 3583 üldisema tasandi suuniseid, aga siinkohal neid eraldi ei käsitleta, kuna nendega on Eesti 3584 arengudokumentide koostamise faasis juba arvestatud. 3585 Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja 3586 vaesus väheneb ning toetatud on kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. KEVAD ei ole 3587 sellega vastuolus ja samuti pole vastuolusid Heaolu arengukavas 2023–2030 toonitatud 3588 põhimõtetega (sh väärikus, koostöö, säästev areng, toimepidevus jne). Lähtuvalt KEVADe 3589 sisulisest fookusest on rohkem seoseid Heaolu arengukavas 2023–2030 sõnastatud 3590 väärtustega, mis käsitlevad avalike ressursside säästlikku kasutamist ning digilahenduste 3591 suuremat kasutuselevõttu. Samuti seda, et poliitika kujundamisel tuleb arvestada 3592 keskkonnasäästlikkuse ning hea elukvaliteedi põhimõtetega. Eraldi tegevussuunana on heaolu 3593 arengukava eelnõus seoses tööelus osalemisega välja toodud ka vajadus täita kliimaeesmärgid 3594 ja saavutada tasakaalustatud regionaalne areng. Selleks on ette nähtud töötajate koolitamine, 3595 täiend- ja ümberõpe (eelkõige Ida-Viru piirkonnas) ning piirkondlike investeeringute 3596 suurendamine. KEVAD on eelkirjeldatud väärtuste ning tegevussuundadega vastavuses. 3597 Kultuuri arengukava 2021–2030 eesmärk on tagada Eesti kultuuri elujõulisus, arenemine ja 3598 maailmale avatus ning kultuuri osalus iga inimese elus. KEVAD ei ole vastuolus kultuuri 3599 arengukava üldeesmärgiga ning mitmed selles arengukavas välja toodud eesmärgid ja 3600 tegevussuunad seostuvad KEVADega ka otseselt. Kultuuri arengukavas on kirjeldatud vajadust 3601 edendada säästlikku turismi, hinnata kultuuriürituste keskkonnaalast mõju, juurutada 3602 ringmajanduse põhimõtteid kultuurivaldkonnas ning tagada elurikkuse säilimine 3603 kultuurmaastikel. Neid vajadusi käsitletakse ka KEVADes ja KEVAD on vastavuses Kultuuri 3604 arengukava 2021–2030 eesmärkide ja tegevussuundadega. 3605 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 peamiseks eesmärgiks on sidusa ja kaasava ühiskonna ning 3606 hea elukeskkonna loomine kõikidele ühiskonnagruppidele. KEVAD ei ole selle eesmärgiga 3607 vastuolus. 3608 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 määratleb peamiste eesmärkidena, et valdav osa 3609 elanikest liigub ja spordib, liikumine ja sport on oluline majandusharu, tööandja, liikumine ja 3610 sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja, ning Eesti on 3611 rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. KEVAD ei ole nende sihtidega 3612 vastuolus. Lisaks, arvestades KEVADe sisulist fookust, toetab KEVADe rakendamine 3613 spordipoliitika punkti „spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel 3614 keskkonnasäästlike põhimõtete järgimine“. 3615 Eksperthinnangul on KEVAD vastavuses peamiste sotsiaal-kultuuriliste strateegiliste 3616 dokumentidega. 108 3617 5.15.2 Mõjude hinnang 3618 KEVADe sotsiaal-kultuurilised mõjud on täpsemalt lahti seletatud kontrollküsimustiku tabelis 3619 (kus mitmed kontrollküsimused käsitlevad seda valdkonda). Olulisemad mõjusuhted on välja 3620 toodud ka alljärgnevalt. 3621 KEVADes planeeritud tegevustel võib olla mitmesuunaline mõju tööturul valitsevatele 3622 suundadele: väike mõju võib avalduda töötajate liikumisele, tööjõu nõudlusele, sh kindlate 3623 tegevusalade tööjõu nõudlusele. Mõju on nendes valdkondades väike, kuna muudel teguritel 3624 on suure tõenäosusega määravam roll (nt klientide arvu kasv või vähenemine, tehnoloogilised 3625 muutused toodete ja teenuste pakkumisel jms). KEVADel on positiivne mõju inimeste 3626 koolitusvõimaluste paranemisele, kuna arengukavas plaanitud tegevused loovad juurde 3627 võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks arengukavas käsitletud teemadel. Arvestades 3628 seda, et Eesti tööturg kõrgema automatiseerituse taseme ja uute tehnoloogiate ning 3629 digilahenduste kasutuselevõtu suunas (nagu on kirjeldatud ka hiljutises uuringus „Eesti tööturg 3630 täna ja homme 2019–2027“), siis KEVADel on sellele trendile positiivne mõju, kuna KEVADes on 3631 samuti rõhutatud digilahenduste suuremat kasutuselevõttu keskkonnaga seotud 3632 valdkondades. 3633 KEVADes planeeritud tegevustel on ka väike positiivne mõju inimestele turvalise elukeskkonna 3634 tagamisel kliimamuutustega kohanemise kontekstis ning positiivne mõju inimeste tervisele ja 3635 elukeskkonnale. 3636 5.15.3 Ettepanekud KEVADe täpsustamiseks, leevendavad meetmed 3637 Arvestades, et üleminek ringmajanduslikele põhimõtetele muudab Eesti tööturgu ja töötajatelt 3638 oodatavaid oskusi, siis võiks KEVADes pöörata praegusega võrreldes rohkem tähelepanu 3639 töötajate ümber- ja täiendõppele ja selle toetamisele (nt arvestades mere ja maavarade 3640 kestlikku ja säästlikku kasutamist). 3641 5.16 Keskkonnatervis 3642 5.16.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3643 Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) tegeleb valdkonna tegevuste korrastamise ja 3644 parema strateegilise planeerimisega, millega paraneks elukeskkond ning selle kaudu inimeste 3645 tervis ja heaolu. 3646 Kuna tervis ja heaolu on oluline erinevaid valdkondi läbiv teema, siis on ta teatud määral 3647 esindatud pea kõikides KEVADe strateegia lisas 1 viidatud Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes 3648 dokumentides, poliitika põhialustes ning Eesti arengukavades. Kõigi nende dokumentide 3649 eesmärk on parandada olukorda vastavates valdkodades, millega paraneks ka elanikkonna 3650 elukeskkond, tervis ja heaolu. Kuna sama eesmärk on ka KEVADel, siis on KEVAD tervisemõjude 109 3651 osas teiste erinevate valdkondade pikemaajaliste dokumentide ja eesmärkidega üldiselt heas 3652 kooskõlas. 3653 Kõige otsesemalt on tervise ja heaolu temaatika esindatud Rahvastiku tervise arengukavas 3654 2030, Heaolu arengukavas 2016–2023 ning ka hetkel loodavas Heaolu arengukavas 2023–2030. 3655 Rahvastiku tervise arengukava 2030 raames on käesoleva KSH kontekstis käsitletud 3656 keskkonnatervishoiu arengusuunda, mis on keskendunud välisõhu ja joogivee kvaliteedi 3657 parandamisele ning mürareostuse ja kiirgusega kokkupuute vähendamisele. Nende samade 3658 riskitegurite vähendamine on seatud eesmärgiks ka KEVADes. Küll on nimetatud arengukavas 3659 vähem tähelepanu pööratud keskkonna rekreatiivsele potentsiaalile, sh suplusveele, 3660 rohealadele, ja mitmetele teistele riskidele (sh mulla valdkonnaga seotud), mida KEVADes 3661 seatud eesmärgid võiksid vähendada. Rahvastiku tervise arengukava 2030 raames on sarnaselt 3662 KEVADele läbiva teemana mainitud kliimamuutuseid ning nende mõju tervisele, sh 3663 valmisolekut ja vajalikku paindlikkust arvestada kliimamuutuste mõjudega ja neile reageerida. 3664 Hetkel kehtestamisel olevas Heaolu arengukavas 2023–2030 on rõhutatud ÜRO säästva arengu 3665 eesmärke, Euroopa Liidu kliimaeesmärke ja suuremat keskkonnasäästlikkust. Arengukavas 3666 seotud eesmärkide täitumisel tekiks elanikele paremad elutingimused ja suureneks heaolu. 3667 Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste 3668 heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Lisaks 3669 sellele parandada tervist ja pikendada eluiga, tulla toime kliimamuutustega, luua parem elu-, 3670 õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkond ning soodustada keskkonnahoidlikke valikuid. Kõige 3671 sellega on KEVADe eesmärgid samuti kooskõlas. 3672 Kõigis kolmes siin käsitletud arengukavas on käsitletud ka tervishoiuteenuste kättesaadavust 3673 ja inimkesksust. Kuigi KEVADes välja toodud tegevused võiksid parandada keskkonda ja 3674 vähendada seeläbi haigestumust, mille kaudu väheneks ka vajadus tervishoiuteenuste järele, 3675 on siin seosed kaudsemad. 3676 Kokkuvõttes ei tuvastanud vastavusanalüüs vastuolusid KEVADe ja teistes arengukavades 3677 sisalduvate tervist puudutavate eesmärkide vahel. 3678 5.16.2 Mõjude hinnang 3679 KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnatervise valdkonnas on kaardistatud mõjude 3680 hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). Keskkonnatervise aspektist on käesoleva 3681 keskkonnamõju ja muude mõjude strateegilise hindamise raames oluliseks mõjuvaldkonnaks 3682 sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud ning tähtsaks mõjuvaldkonna alajaotuseks 3683 tervishoiukorraldus ja inimeste tervis. Muuhulgas hinnati keskkonnamõjude ja 3684 looduskeskkonna kontekstis seda, kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti. 3685 KEVADe eesmärk on parandada keskkonda, mille kaudu võiks paraneda elanike tervis. 3686 Keskkonnavaldkonna arengukavas on toodud kolm läbivat teemat ning kaheksa 3687 põhivaldkonda. Järgnevalt analüüsime, kuidas eelnõu mõjutab nendes valdkondades haiguste 110 3688 või tervisekahjustuste riskitegureid ning selle kaudu otseselt või kaudselt inimeste vaimset ja 3689 füüsilist tervist, sh suremust ja haigestumust. 3690 Esimeseks läbivaks teemaks KEVADe eelnõus on „Elurikkus ja maastikud“. Need omavad olulist 3691 rolli tervislikku elukeskkonna tagamisel, mis tagavad elanikele puhtama elukeskkonna ning 3692 paremad võimalused vaba aja veetmiseks. Muudest elurikkusega seotud terviseriskidest on 3693 olulisim võõrliikide laiem levik, millega võivad meieni jõua uued haigustekitajad115 ning 3694 teistsuguse allergeensusega õietolm116. Arengukava eelnõus märgitud eesmärk on 3695 olemasoleva olukorra säilitamine, millega pole oodata olulist ebasoodsat mõju tervisele. 3696 Ka looduskaitse kaudu väheneb oht keskkonna saastumiseks ning säilib suurem hulk 3697 loodusalasid, mis tagavad puhtama elukeskkonna ja paremad võimalused vaba aja veetmiseks 3698 (nt matkamiseks, sportimiseks). Sellest tulenevalt on eeldada elanike suremuse ja haigestumuse 3699 vähenemist ning vaimse tervise paranemist. 3700 Küll aga on ekspertide arvates antud arengukava eelnõu raames käsitletud elurikkuse ja 3701 maastiku ning looduskaitse teemat keskkonnatervise aspektist liiga kitsalt. Enam tähelepanu 3702 võiks arengukavas pöörata tiheasutusalade rohealadele ja looduskaitsele, millel on väga otsene 3703 seos rahvatervisega117. Sellega seotud ettepanekud on esitatud järgnevas alapeatükis. 3704 Teiseks läbivaks teemaks on „Kliimapoliitika“. Kliimamuutustel on väga otsene ja 3705 mitmefaktoriline mõju tervisele.118 Neid riske on võimalik vähendada arengukavas mainitud 3706 laialdasema kliimapoliitikaga (eeskätt paremate kohanemismeetmetega). KEVADe eelnõu 3707 teemadest kuuluvad siia alla kindlasti äärmuslike ilmaolude prognoosi- ja hoiatussüsteemid, 3708 mille arendamisega on neid terviseriske võimalik vähendada. 3709 Kolmas läbiv teema on „Ringmajandus“, mille seosed tervisega on kaudsemad. Näiteks võiks 3710 ringmajandus vähendada ressursikasutust, millega võiks väheneda keskkonna saastatus ja selle 3711 kaudu ka negatiivsed mõjud tervisele.119 Samas ei ole arengukavas toodud detailsuses seda 3712 mõju võimalik täpsemalt hinnata. Ringmajandusega lähedalt seotud jäätmete käitluse 3713 korraldamise osas puudub samuti otsene mõju tervisele, ent ka jäätmetest tingitud ohtude 3714 minimeerimisel on võimalik tagada kaudne positiivne mõju rahvatervisele. 3715 Veekvaliteedi osas keskendub KEVAD peaasjalikult ühisveevärkidest pärinevale joogiveele, ent 3716 suur osa Eesti elanikke tarbib erakaevude ja salvkaevude vett, mis on tugevalt ümbritsevast 3717 keskkonnast mõjutatud. Lisaks on inimtervise seisukohast olulised erinevad rekreatiivset 3718 väärtust omavate veekogude (puhke- ja supluskohad) kvaliteet. Merekeskkonna kaitse säilitab 3719 omakorda elanikkonna mereökosüsteemi teenuste (näiteks kalapüük ja rekreatsioon) 115 Leal Filho W, Ternova L, Parasnis SA, Kovaleva M, Nagy GJ. Climate change and zoonoses: a review of concepts, definitions, and bibliometrics. 2020. Int J Environ Res Public Health, 14;19(2):893. 116 D S Chapman jt 2017 Ecology 98:1671-1680 Mechanistic species distribution modeling reveals a niche shift during invasion 117 WHO 2016 Urban green spaces and health 118 WHO 2021 Climate change and health 119 WHO 2018 Circular economy and health: opportunities and risks 111 3720 kättesaadavust. Nii vee- kui ka merevaldkonna eesmärk KEVADes on olemasoleva seisundi 3721 säilitamine, millega ei suureneks suremus ja haigestumus ning ei halveneks vaimne tervis. 3722 KEVADes käsitletud maavarade temaatika kontekstis ei halvene eelnõu kohaselt elukeskkond 3723 nii suurel määral kui traditsioonilise kaevandamise puhul ja seega võiks kestlikul maavarade 3724 kasutusel olla väikesemad ebasoodsad mõjud rahvatervisele. Samas suurendab kaevandamine 3725 rahvuslikku koguprodukti, millega suurenevad sissetulekud ja heaolu. Sealjuures peaks kestlik 3726 kaevandamine vähendama olukorda, kus arenevad välja monofunktsionaalsed 3727 kaevanduspiirkonnad, millel on mitmeid sotsiaalseid probleeme. Samas tundub, et need riskid 3728 jäävad teatud määral maandamata, kuna peale jäätmete tekke puuduvad kestliku 3729 kaevandamise osas mõõdikud. 3730 Lisaks tuuakse KEVADes olulise eesmärgina välja muldade kvaliteedi säilitamise, mis tagab 3731 toidu kättesaadavuse ning säilitab toiduohutuse (saasteained ei jõua mullast toitu). 3732 „Välisõhu kaitse“ põhivaldkonnas on välja toodud õhukvaliteedi parandamine ja müra 3733 vähendamine, millega võiks langeda suremus ja haigestumus ning paraneda vaimne tervis. 3734 KEVADe eelnõus on ka viide tervisemõjusid puudutavatele seiresüsteemide parandamisele ja 3735 info jagamisele (asukohapõhine teavitussüsteem), ent selle raames tuleks arendada ka 3736 õhukvaliteedi prognoosi- ja hoiatussüsteeme. 3737 „Kiirgusohutuse“ valdkonnas on rõhk kiirgusallikatest tingitud ohtude (eeskätt radoonist 3738 johtuva kiirgusega seotud) minimeerimisel. Sellel on positiivne mõju nii inimeste füüsilisele (nt 3739 kopsuvähi riski vähenemine), kui ka vaimsele tervisele (nt hirmu vähenemine nähtamatute 3740 kiirgusriskide osas). 3741 Teiste sotsiaalsete (sh demograafiliste mõjude) osas on KEVADel vaid kaudne mõju tervisele. 3742 Näiteks oleks elukeskkonna parendamisel põhivaldkondade lõikes ja selle kaudu haigestumise 3743 vähendamisega võimalik vähendada elanikkonna vajadust tervishoiuteenuste järele. KEVADe 3744 eelnõu ei käsitle tervishoiuteenuste pakkumist, mida võivad keskkonnateguritest mõjutada 3745 äärmuslikud ilmaolud läbi kasvava vajaduse või vähenenud võimaluse pakkuda kõrgete 3746 sisetemperatuuride korral kõiki teenuseid. Eelnõul võib olla kaudne mõju tervishoiusüsteemile 3747 läbi selle kestlikkuse suurendamise, sest tervishoiuasutused tarbivad suurel määral erinevaid 3748 ressursse. Käsitletud teemadest on siin olulised tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed ja 3749 ringmajandus, diagnostikaseadmetega kaasnev kiirgusrisk ning kvaliteetse (puhas õhk ja vesi 3750 ning piisavalt rohealasid) keskkonna tagamine tervishoiuasutuste ümbruses. Käesoleva 3751 eelnõuga seatakse eesmärgiks jäätmete tekke vähendamine, kus on tervishoiusüsteemil 3752 suhteliselt suure jäätmete tekke tõttu oluline roll. 3753 Kokkuvõttes võib väita, et KEVADe mõju inimese tervisele läbi keskkonna on pigem positiivne. 112 3754 5.16.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 3755 Kuigi arengukava eelnõus puudub keskkonnatervise konteksti oluline ebasoodne mõju, 3756 pakume välja täiendavad meetmed ja ettepanekud, millega veelgi suuremal määral võimalikke 3757 terviseriske leevendada ning soodustada keskkonnatervist. 3758 • KEVADe arengukava eelnõus on rohealasid käsitletud ühelt poolt elurikkuse ja maastike 3759 kontekstis ja teiselt poolt looduskaitse all, ent ebaselgeks jääb kuidas arengukava 3760 toetaks elukohalähedaste rohealade säilimist. Keskkonnatervise kontekstis oleks oluline 3761 täiendava mõõdiku lisamine, mis hindab rohealade hulka elanike elukoha läheduses. 3762 Selleks võiks olla kas kaugseire andmetel põhinev normaliseeritud taimkatte erinevuste 3763 indeks (NVDI) või kaardiandmetel põhinev rohealade osakaal elanike elukohast näiteks 3764 250 m või 500 m raadiuses. 3765 • Kliimamuutustega seotud tervisemõjudest olulisimad on äärmuslike ilmaolude mõjud. 3766 Nende vähendamist toetavad KEVADe eelnõus mainitud hoiatussüsteemid, ent hetkel 3767 puudub info, kui tõhusad need hoiatussüsteemid on, ja milline on käesoleval hetkel 3768 äärmuslike ilmaolude mõju tervisele. Täpsemalt võiks uurida, kui paljude inimesteni 3769 hoiatused jõuavad ja kas nad on selle alusel oma käitumist muutnud ning uuendada 3770 uuemate andmetega tervisemõjude uuringuid. 3771 • Eelmisele punktile sarnaselt tuleks samu aspekte arvestada välisõhu valdkonnas 3772 asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest 3773 terviseriskidest teavitamise süsteemi väljatöötamisel. 3774 • Veekvaliteedi osas võiks olla tähelepanu pööratud lisaks ühisveevärgi vee kvaliteedi 3775 tõstmisele ka erakaevude ja salvkaevude vee kvaliteedi tõstmisele. Ka võiks fookusesse 3776 tõsta veekogude hea seisundi säilitamise suplusveekogude rekreatiivse väärtuse 3777 tagamise aspektist. 3778 • Maavarade kestliku uurimise ja kaevandamise konteksti võiks lisada mõõdiku (nt 3779 häiringute vähenemise protsent), mis hindab seda elukeskkonna muutuste kontekstis. 3780 Elanike mure seoses elukeskkonna võimaliku halvenemisega on väga suur ja nendel 3781 tegevustel võib olla mõju elanike tervisele. 3782 • Lisaks võiks arengukavasse lisada muldade kvaliteedi säilitamise olulisuse ka 3783 rahvatervise aspektist, mis on vajalik toidu kättesaadavuse ning toiduohutuse 3784 tagamiseks. 113 3785 5.17 Ruumiloome 3786 5.17.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 3787 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ 3788 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka 3789 ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. 3790 Peamine riiklik arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks 3791 on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus 3792 oluliste võrkudega. 3793 Sellest lähtudes on Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 sõnastatud järgmiselt: Eesti on 3794 sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. 3795 Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, 3796 väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja 3797 majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud 3798 asulate võrgustik. Eestile juba omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, elamiseks 3799 sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb muuta teadlikult arendatavateks tugevateks 3800 külgedeks. Üleriigiline planeering näeb ette, et linnade planeerimisel tuleb säilitada nende 3801 kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Vähemalt 3802 linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning 3803 tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Üleriigiline 3804 planeering sätestab, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele 3805 (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumaad jms). 3806 Üheks eesmärgiks energeetikavaldkonnas on, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, 3807 saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike 3808 meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. 3809 Samuti on üheks Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” eesmärgiks ka tagada rohevõrgustiku 3810 sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või 3811 taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste süsteem, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel 3812 sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, 3813 rikastavad inimese elukeskkonda ning toetavad ökosüsteemiteenuseid ja hüvesid. Rohetaristu 3814 toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, 3815 tootliku maapinna, elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade ja muuga seotud ökosüsteemi- 3816 teenused. Üleriigilises planeeringus on toodud, et sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb 3817 tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi ning tagada 3818 tuleb riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus. Kui rohevõrgustiku 3819 tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada 3820 tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada 3821 rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. On oluline, et rohevõrgustik seoks 114 3822 olemasolevad kaitstavad alad hästi omavahel, moodustades katkematu süsteemi, mis aitab 3823 kaasa kaitsealade säilimisele ja toimimisele, liikide rändele jne. Tähelepanu tuleb pöörata 3824 rohevõrgustiku ökoloogilisele sidususele. Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik 3825 kasutamine teenivad osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu 3826 hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. 3827 KEVAD arengukava koostamisel on nende põhimõtetega arvestanud. Eelkõige seonduvad 3828 üleriigilisel planeeringu eesmärkidega elurikkuse valdkonna olulisemad tegevussuunad, 3829 kliimapoliitika eesmärgid, looduskaitse valdkonna tegevussuunad, vee kaitse tagamise ja 3830 kasutuse korraldamise valdkonna arengusuunad jt. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda 3831 käsitletakse väärtusena elukvaliteedi parandamiseks. Nähakse ette, et kõikide tasandite 3832 otsused peavad olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ja loodusressursside ning 3833 ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning vajaduse korral nende taastamist ja 3834 taastumist edendavad. Samuti on KEVADes toodud, et arvestades elupaikade ja liikide 3835 seisundit, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata maastikele, ökosüsteemide omavahelistele 3836 seostele ja sidususele ning terviksüsteemide sh veerežiimi toimimisele, et tagada 3837 ökosüsteemiteenuste säilimine. Ette on nähtud tõhustada elurikkusega arvestamist 3838 planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke, ning 3839 soodustada igaühe looduskaitset. KEVADes on toodud ka, et kliimamuutuste mõju 3840 leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine toimuvad sektorite koostöös ja 3841 teadmispõhiselt ning viisil, mis toetab ühiskonna heaolu, ökosüsteemide hea seisundi 3842 saavutamist ja elurikkuse hoidmist. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on ette nähtud 3843 lõimida strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. Looduskaitsevaldkonnas on eesmärgiks 3844 looduse seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide kaitsele vaja 3845 senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele ja sidususele ning 3846 terviksüsteemide toimimisele. Vee kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkonna 3847 arengueesmärgina seondub -Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud 3848 puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. 3849 Kokkuvõttes saab öelda, et KEVADe koostamisel on arvestatud riiklikul tasemel välja töötatud 3850 suunistega ning arengukava on heas kooskõlas üleriigilise planeeringuga. 3851 Eesti mereala planeering 3852 Vabariigi Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu 12. mail 2022. a. Eesti mereala 3853 planeeringuga luuakse pikaajalised merekasutuse alused, arvestades hea keskkonnaseisundiga 3854 merekeskkonna saavutamise ja säilitamise vajadust, et tagada nii mereressursside kasutamisest 3855 saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise 3856 alana. Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes 3857 pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning 3858 edendada meremajandust. Mereala üheks olulisemaks uueks kasutusviisiks on 3859 tuuleenergeetika, millele planeering määrab lisaks suunistele ja tingimustele ka ruumilised 3860 arendusalad asukohapõhiselt. 115 3861 Mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks arvestati Eesti mereala 3862 planeeringulahenduse väljatöötamisel nii rahvusvaheliselt kui riiklikult kaitstavate looduslike 3863 alade võrgustikuga (Natura 2000), sh kavandamisel olevate (EELISes projekteeritavad 3864 kaitsealad) aladega ning neile aladele välistati ruumiliselt kavandatavad uued mereala 3865 kasutusviisid, st eelkõige tuuleenergeetika arendusalad, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju 3866 keskkonnale. Rakendati tundlike alade, mida võib pidada ka „sinisteks koridorideks“ säilitamise 3867 printsiipi, mida võib väljendada ka maastikulise sidususe tähtsustamises. Samas tehti mereala 3868 planeeringu koostamise ajal ettepanekud avamere kaitsealade moodustamiseks, mis osaliselt 3869 kattus planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika arendusalaga. 3870 Paljude kasutusvaldkondade puhul (kalandus, vesiviljelus, meretransport, merepääste, 3871 reostustõrje, riigipiiri valve, merepõhjas paiknev taristu, mereturism ja rekreatsioon, 3872 looduskaitse, merekultuur, riigikaitse, maavarad ja kaadamine jne) mereala planeering olulisi 3873 ruumilisi muudatusi ette ei näinud ning seati kavandatava tegevuse järgmistesse etappidesse 3874 tingimused ja suunised. 3875 Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering 3876 2016. a kehtestatud planeering sätestab Hiiumaaga piirneva mereruumi üldised 3877 kasutustingimused. Käsitletakse laevatransporti, torujuhtmeid ja kaableid, jääteid, maavarade 3878 kaevandamist, agarikupüüki, kalapüüki, rekreatsiooni, määratakse tuuleenergeetika ja 3879 vesiviljeluse arengualad (vesiviljelust on võimalik tingimuste järgi arendada ka väljaspool 3880 määratud alasid). 3881 Riigikohtu 08.08.2018 otsusega on Hiiu maavanema planeeringu kehtestamise korraldus nr 1- 3882 1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. 3883 Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering 3884 2017. a kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on 3885 määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huve ja 3886 ruumilise arengu vajadusi. Planeeringu ajahorisondiks on aasta 2030+. 3887 Nii Eesti mereala planeeringu kui ka Hiiumaa ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala 3888 planeeringute üldeesmärk on, et mereala ruumilise planeerimisega tagatakse mereala hea 3889 keskkonnaseisundi säilimine ja saavutamine, mis seondub KEVADes toodud merekeskkonna 3890 kestliku kasutamise tagamiseks toodud eesmärkide ja põhimõtetega. KEVADes toodud 3891 merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 3892 on: 3893 Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi 3894 teenuseid. 3895 KEVADes on toodud, et merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks peavad merel 3896 toimuvad tegevused olema keskkonnale ohutud, eriti arvestades järjest suurenevaid 3897 arendussoove nii tuuleenergeetika kui vesiviljeluse valdkondades. KEVADes on toodud, et 3898 mereala ruumiline planeering annab merekasutuse erinevatele arendustegevustele selleks 116 3899 vajalikud suunised ja juhised, kuid merealal toimuvate tegevuste realiseerumise peamiseks 3900 probleemiks on nende tegevuste kumulatiivse mõju prognoosi puudumine. KEVADes on 3901 märgitud, et mereala planeeringus puudub info, milline on kavandatud erinevate tegevuste 3902 tegelik ning nende kumuleeruv keskkonnamõju lähiaastatel. KEVADes on toodud, et seetõttu 3903 on vajalik uute arendustegevuste rakendamisel tähelepanelikult hinnata mõjusid ja 3904 koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega, seda eeskätt 3905 merekalakasvatuste rajamisel. 3906 Mereala planeering ja Hiiumaa ning Pärnu merealade planeeringud omavad otsest puutumust 3907 mitme KEVADes käsitletava teemavaldkonnaga, eelkõige merekeskkonna kestliku kasutamise 3908 tagamiseks toodud eesmärkidega, samuti elurikkuse- ja veevaldkonnaga. KEVADes toodud 3909 merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused 3910 aastani 2030 täpsustavad ja seonduvad Eesti mereala planeeringus, Hiiu maakonnaga piirneva 3911 mereala planeeringus ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus ning koostatavates 3912 merealade planeeringutes toodud kavandatavate arendusalade (eelkõige tuuleenergeetika ja 3913 vesiviljelus) järgmistesse etappidesse seatavate tingimuste ja suunistega. Näiteks näeb KEVAD 3914 ette ühe eesmärgina, et tuleb välja töötada terviklik merekaitsealade võrgustiku 3915 kaitsekontseptsioon, valmistada ette ja jõustada merekeskkonnakaitse seadus, ajakohastada ja 3916 täita merestrateegia ja teised rahvusvahelised merekaitse kohustused ning viia läbi mere 3917 loodusväärtuste inventuur. Nähakse ette ka, et uute arendustegevuste rakendamisel 3918 tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute 3919 arendustegevustega, seda eeskätt merekalakasvatuste rajamisel. 3920 Kokkuvõttes on Eesti mereala, Hiiumaa ja Pärnu merealade planeeringute üldeesmärgid 3921 kattuvad (tagatakse mereala hea keskkonnaseisundi säilimine ja saavutamine), kuid KEVAD 3922 annab täpsustavad soovitused edasisteks arendustegevusteks: „tähelepanelikult hinnata 3923 mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega“. 3924 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 3925 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, 3926 ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Arengukava üheks suunaks on 3927 nutikas ja andmepõhine taristu planeerimine, mis on seotud kestliku maakasutuse ja 3928 transpordikorraldusega. Taristu planeerimisel kaalutakse ka digialternatiive (nt ummikute 3929 vähendamiseks juhtida liiklust nutikamalt). 3930 KEVAD näeb ette ühe keskkonnavaldkonna arengut toetava tegevusena ruumiandmete 3931 tagamise, mis hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist 3932 teenuste abil ning sellega KEVAD toetab kirjeldatud Transpordiarengukava põhimõtet. 3933 5.17.2 Mõjude hinnang 3934 Eksperthinnangul ei tuvastatud KEVADel olulisi negatiivseid mõjusid ruumiloome valdkonnale, 3935 seevastu leiti mitmeid positiivseid mõjusid. 117 3936 5.17.2 Mõjud elukeskkonnale 3937 KEVADes toodud elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad on suunatud 3938 elukeskkonna elurikkuse kaitsele, väärtuslike maastike hoidmisele ja rohelise võrgustiku 3939 toimimise tagamisele. KEVADes soositakse loodussõbralikku maakasutust, integreerides 3940 elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted 3941 erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Nähakse ette elurikkusega arvestamist 3942 planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke, ning 3943 nähakse ette soodustada igaühe looduskaitset. Elukvaliteedi väärtustega on seotud ka KEVADe 3944 tegevussuund: täiendada põhimõtteid, kuidas kavandada ja kasutada taristuid loodusmaastike 3945 sidusust ja elurikkust oluliselt kahjustamata ning plaanida meetmeid kultuurmaastike 3946 elurikkuse suurendamiseks. Samuti on ette nähtud tagada inimestele mitmekesised võimalused 3947 Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal 3948 ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Kõik need KEVADes toodud põhimõtted on positiivse 3949 keskkonnamõjuga elukeskkonnale ja haakuvad ruumilise planeerimise tulevikutrendidega ning 3950 on positiivse mõjuga inimeste tervisele. 3951 Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonnaga Eesti maapiirkondades eeldab lähenemist, 3952 mille puhul tuleb suuresti loobuda traditsioonilisest, kasvule orienteeritud planeerimisest ehk 3953 uutele arendusaladele asukohtade leidmisest. Selle asemel tuleb keskenduda kohalike 3954 väärtuste (loodusväärtused, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud, kultuuripärand) ja 3955 traditsioonide säilitamisele ning kohalike ressursside kasutamisele. Elukeskkonna kvaliteedi 3956 säilitamine kahanemise tingimustes eeldab tegevuste ruumilist koondamist ja olemasolevate 3957 väärtustega arvestamist. KEVADes toodud elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärgid ja 3958 tegevussuunad omavad positiivset mõju olemasolevate väärtustega arvestamisele ruumilisel 3959 planeerimisel. 3960 Kasvava elanikkonnaga linnades on elurikkuse suurendamisel kliimamuutustega toimetulekul 3961 oluline roll. Linnade rohealade arendamisega seotud tulevikusuundumuste eesmärkideks on 3962 muuhulgas rohealade väärtustamine ning säästlik ja kvalitatiivne arendamine, linnadele 3963 omanäoliste maastike kultuuriväärtuste säilitamine, linnaruumi kliimamuutustega seotud 3964 probleemidele reageerimine (temperatuuri alandamine, vihmavee käitlemine), bioloogilise 3965 mitmekesisuse suurendamine jne. Vahetu kontakt „päris“ loodusega ja elurikkuse 3966 suurendamine linnades omab väga suurt positiivset mõju inimeste liikumisharjumustele ja 3967 vaimsele tervisele, selle olulisust stressi ja ülekaalulisuse vähendamisel, mõju linnade 3968 majanduslikule ja sotsiaalsele edukusele ning kuritegevuse vähendamisele. Elurikkamates 3969 linnades elavad inimesed kauem ja suurema taimede liigirikkusega piirkondades kannatavad 3970 elanikud vähem allergiate käes. 3971 KEVADes toodud elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad on kaudselt 3972 positiivse mõjuga elurikkuse suurendamisele ja kllimamuutustega toimetulekule, kui neid 3973 põhimõtteid rakendatakse edaspidistes ruumiotsustes. 118 3974 5.17.2 Mõjud maakasutusele 3975 KEVADes on toodud järgmised ruumilist planeerimist mõjutavad arengusuunad, mis kaudselt 3976 mõjutavad maakasutuse planeerimist, kuid on samas reguleeritud ka reeglina teiste 3977 strateegiliste arengudokumentide ja seadusandlusega: üleujutusohuga arvestamine 3978 (üleujutusohu vältimise meetmete rakendamine); rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku 3979 aladega arvestamine ruumilisel planeerimisel; looduskaitselised piirangud (sh merekaitsealade 3980 kontseptsiooni väljatöötamine), muldade väärtustamine (väärtuslike põllumajandusmaade 3981 hoidmine). Lisaks näeb KEVAD ette, et arvestada tuleb elurikkuse valdkonna 3982 tegevussuundadega ja kliimapoliitika eesmärkidega ning arvestada vee kaitse tagamise ja 3983 kasutuse korraldamise valdkonna arengusuundadega. Arengukava mõjud ehitiste, maastiku, 3984 linnapildi või kultuuriliselt väärtuslikele aladele ja objektidele on kaudsed ning positiivne mõju 3985 rakendub siis, kui KEVADes toodud elurikkuse valdkonna olulisemad tegevussuunad võetakse 3986 ruumiliste planeeringute ja projektide koostamise aluseks. 3987 Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab 3988 ruumiotsuste ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega 3989 pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. KEVADes tähtsustatud elurikkuse, rohelise 3990 võrgustiku ja maastike, kliimapoliitika valdkonna eesmärgid ja tegevussuunad on positiivse 3991 mõjuga maastikupildile, kuid mõjutavad seda pigem kaudselt ja annavad täpsustavaid soovitusi 3992 edasisteks arendustegevusteks, kui need tingimused tuuakse sisse edaspidistesse ruumilistesse 3993 planeeringutesse ja projektidesse. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteks on kliimakohasus ja 3994 keskkonnasõbralikkus – hea ruumilahendus arvestab kliimamuutustega. Hea lahendus on 3995 keskkonnasõbralik, ta näeb looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, ning hoiab, arendab 3996 ja võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente, samuti pakub lahendusi 3997 elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks. KEVADes toodud kliimaeesmärkidega arvestamine 3998 ja elurikkuse suurendamine arvestab kvaliteetse ruumi kliimakohasuse ja 3999 keskkonnasõbralikkuse aluspõhimõttega. 4000 5.17.2 KEVADe skoobist 4001 KEVADe Lisa 1 ptk 1.3 lk 38, kus analüüsitakse seoseid arengukavadega, konkreetselt Kultuuri 4002 arengukavaga, on toodud, et: „KEVAD on seotud eelkõige läbi ruumiotsuste tegemise, kus 4003 järgitakse kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, hinnates kultuuripärandit ja luues heade 4004 ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi.“ Lisaks on lk 3 sissejuhatuses öeldud, et: 4005 „Arengukavaga toetatakse muutuste elluviimist peamiselt valdkondades „Majandus ja kliima“ 4006 ning „Ruum ja liikuvus“.“ 4007 Reaalselt aga KEVADe sisu nendele väidetele või ootustele ei vasta. Tegelikult pole KEVADes 4008 ehitatud keskkonna ja kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega (ammugi mitte 4009 kultuuripärandiga) erilisi seoseid. Arengukavaga muutuste toetamine „Ruum ja liikuvus“ 4010 valdkonnas jääb häguseks ja väga kaudseks. Juhul, kui need on KEVADe taotlused, tuleks see 4011 arengukavas ka sisustada. 119 4012 5.17.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 4013 Juhul, kui KEVADe taotluseks on suunata ka ruumiloomet (sh ehitatud ruumi, liikuvust), tuleks 4014 see arengukavas ka sisustada – eraldi välja tuua kvaliteetse ruumiloome temaatika (mõtestades 4015 mh lahti kvaliteetse ruumiloome põhimõtted), hoonete säästlike lahenduse kavandamise, 4016 pikaealisuse, taaskasutuse jne. Samuti võiks lisada linnade ehituse ja planeerimisega seotud 4017 tulevikusuundumustega arvestamise põhimõtted. Soovitame selleks KEVADe koostamisse 4018 kaasata ruumiloome eksperdi. 4019 (Juhul kui need ei ole KEVADe käsitlusalas, eemaldada KEVADe tekstist ülal viidatud eksitavad 4020 väited ning tuua pigem selgelt välja, et KEVAD on eelkõige looduskeskkonna arengukava, mis 4021 ehitatud keskkonna ja sellega seotud ruumiloomega ei tegele.) 4022 5.18 Riigi julgeolek ja välissuhted 4023 5.18.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele 4024 Riigi julgeoleku võib jagada kaheks: 4025 • sisejulgeolek 4026 • välisjulgeolek (riigikaitse) 4027 Välissuhted on riigi julgeoleku kõrval eraldiseisvalt käsitletav alamõjuvaldkond. 4028 Sisejulgeoleku raamdokumendiks on Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Kokkupuude 4029 keskkonna valdkonnas on läbi kliimamuutuste ja kiirgusohutuse. Kliimamuutustega seonduvalt 4030 nähakse võimalikku immigratsioonisurvet, kuna mingites maailma piirkondades võivad 4031 keskkonnatingimused muutuda ebamugavamaks ning teisena vajadust arvestada 4032 kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordadega nagu metsatulekahjud. KEVAD on 4033 sõnastanud vajaduse olla kliimamuutustega võitlemisel solidaarne ja järgida rahvusvahelisi 4034 kohustusi. Kliimamuutustega kohanemise küsimusi lahendab Kliimamuutustega kohanemise 4035 arengukava aastani 2030. Kiirgusohutuse osas viitab Siseturvalisuse arengukava Kiirgusohutuse 4036 riiklikule arengukavale 2018–2027. Eksperdi kõige parema teadmise kohaselt hakkab seda 4037 asendama KEVADe kiirgusohutuse tagamise valdkond. Seega on Siseturvalisuse arengukava 4038 nõustunud sellega, et kiirgusohutust juhitakse Keskkonnaministeeriumi vastava arengukava 4039 kaudu ja ei ole sellele valdkonnale seadnud täiendavaid nõudmisi. Siseturvalisuse arengukava 4040 on oma mõjude hinnangus (Lisa 5) jõudnud järeldusele, et sellel puudub mõju 4041 looduskeskkonnale. Kokkuvõttes, KEVADel ei ole selgeid mittevastavusi 4042 sisejulgeolekueesmärkidega. 4043 Riigikaitse arengukavas 2022–2031 olulisi mõjusid elu- ja looduskeskkonnale”. Teada on, et 4044 riigikaitse vajadustest lähtuvalt soovitakse suurendada harjutusväljade alasid, mis võivad 4045 põrkuda looduskaitsehuvidega. See tähendab, et soovitakse laieneda kaitstavatele 4046 loodusaladele või kaitstavate liikide aladele. KEVAD kaitstavate alade laiendamist ei planeeri. 120 4047 Keskendutakse olemasolevate alade seisundite parendamisele. See tähendab, et strateegilisel 4048 tasandil võivad kaks kava omavahel vastuolus olla kuid praktilisel tasandil lahendatakse 4049 riigikaitsega kaasnevate mõjude leevendamine või kompenseerimine praeguse 4050 õigusraamistiku põhjal. 4051 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 eesmärkidega on KEVADel mõningaid 4052 kokkupuutepunkte, kuid selget vastuolu välja lugeda pole põhjust. 4053 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 eesmärk 2.1 „Eesti inimeste heaolu kasvab 4054 soodsama välismajanduskeskkonna toel, mille tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi 4055 edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv“ mõõdikuteks on muuhulgas 4056 tööjõutootlikkus Euroopa Liidu keskmisest ja eksport kolmandatesse riikidesse. Tootmiseks 4057 vajaliku tooraine kättesaadavust mõjutavad muu hulgas looduskaitsepiirangud, aga samas ei 4058 ole KEVADest näha piirangute laiendamist. Pigem taotletakse selguse loomist, mis on hea ka 4059 tööstusele. 4060 5.18.2 Mõjude hinnang 4061 KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud riigi julgeoleku ja välissuhete valdkonnas on 4062 kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). 4063 KEVADega ei ole planeeritud tegevusi, mis üheselt mõistetavalt võiksid avaldada olulist 4064 ebasoodsat mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. 4065 Eesti on seni olnud usin kokkulepitud kohustuste üle võtja. Mingis osas võib isegi hinnata, et 4066 liiga usin, kasutamata põhimõtteid “tark ei torma” või “seitse korda mõõda ja ükskord lõika”. 4067 Rahvusvaheliste kokkulepete täitmiseks tehtud rutakad otsused võivad kaasa tuua probleeme. 4068 Näiteks aastakümnete eest toimunud Natura alade välja valimisel jäi hindamata kaasnev 4069 majanduslik ja sotsiaalne mõju, mis omakorda on endaga kaasa toonud mõistmatuid 4070 olukordi120. Rohepöörde ja sellega kaasnevate eesmärkide püstitamisel ning kokkulepete 4071 sõlmimisel on oluline vanadest vigadest õppida. Esiteks asetada Eesti nende probleemide 4072 konteksti. Teiseks võtta piisav aeg kokku lepitud eesmärkide täitmiseks plaani koostamisele, 4073 mis sisaldab kõikide, sh majanduslike ja sotsiaalsete mõjude käsitlust ning 4074 kompenseerimisvajaduste ja -põhjuste selgitamist. Sellisel juhul, isegi kui eesmärgid 4075 saavutatakse viimasel minutil või natuke hiljem, on need hästi läbi mõeldud. 4076 Võib üsna suure kindlusega väita, et pigem vähemate, kuid selgelt jõukohaste ülesannete 4077 võtmine jätab Eestis välispoliitikas parema mulje, kui optimistlikult eesrindlikud ülesanded, 4078 mille mitte saavutamise põhjendusi peab hiljem vaevaliselt otsima. 120Nt Vasavere joogiveehaardele moodustatud Kurtna loodusala, mis nüüd nõuab umbes 40 000 inimese joogiveehaarde kolimist, samas pakkumata võimalust sellega kaasnevate kulude kompenseerimiseks. 121 4079 5.18.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud 4080 KEVADe elluviimisel soovitame lähtuda põhimõttest, et siseriiklike ja rahvusvaheliste 4081 eesmärkide võtmisel ning ajakava määramisel pigem jääda optimaalseks ja konservatiivseks 4082 (ning hoolikalt analüüsida riigi võimekust endale kohustusi võtta) kui olla optimistlik ja 4083 eesrindlik. (See ei tähenda, et liiga leebed eesmärgid oleksid põhjendatavad optimaalsuse või 4084 konservatiivsusega.) 4085 5.19 Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud 4086 KEVADe näol on tegemist üldise tasandi arengukavaga, mis sisaldab hulgaliselt üldiseid 4087 põhimõtteid ja vähem konkreetseid tegevusi. Keskkonnavaldkonna arengukavana on enamus 4088 neist põhimõtetest ja tegevustest loomulikult keskkonnavaldkonnale pigem soodsa mõjuga. 4089 Aga keskkonnakriisi(de) situatsioonis (kus hetkel oleme) reaalse arengu suunamiseks ei piisa 4090 vaid põhimõtete sõnastamisest, vaja on tagada ka nende süsteemne ja struktuurne elluviimine. 4091 Seega võib reaalne areng (mõju) deklaratiivsete eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamise 4092 asemel hoopis enam sõltuda ka arengudokumendi sisemisest sidususest, süsteemsusest, suuna 4093 selgusest ja eelkõige ka ambitsioonist valdkonna väljakujunenud korraldust muuta. Selleks 4094 tuleks struktuursemad muudatused arenguvajadustena välja tuua ning anda otsustav tõuge 4095 nende käivitamiseks arengukava elluviimise raames. 4096 Kestlikkus, keskkond ja kliima on järjest enam globaaltrendidena ühiskonna ja majanduse 4097 pärisosaks. Senise klassikalise riikliku, ametliku struktuuriga on seda kogumit järjest keerulisem 4098 korraldada. Selleks, et varasemaid väljakujunenud ja sisseharjunud standardeid muuta ja 4099 riigi poolt seda kogumit (kestlikkus, keskkond, kliima) veelgi enam korraldada, tuleks 4100 KEVADe tugitegevustesse lisada oluliselt nähtavamalt institutsionaalset arendamist, uute 4101 poliitika- ja valitsemismehhanismide loomist ning tuua sisse innovatsiooni kogu keskkonna 4102 valdkonnale laiemalt. 4103 Käesolevasse peatükki on täiendavalt kogutud mõjude hindamise käigus tekkinud üldisemad 4104 tähelepanekud ja kommentaarid, mida kas ei olnud võimalik seostada vaid mõne konkreetse 4105 KEVADe peatükiga või mis kerkisid üles laiemas tähenduses mitmete teemade hindamisel. Siiski 4106 peame oluliseks lisada need ettepanekutena KEVADele, kaalumaks, kas ja kuidas saaks 4107 arengudokumenti täiendada arengu selgemaks ja tõhusamaks suunamiseks. 4108 4109 Temaatilised mõisted (mõisteväljad). Kolm läbivat teemat – elurikkus ja maastikud, 4110 kliimapoliitika, ringmajandus – vahetavad tekstis ja struktuuris kohti ning sisulist tähendust. 4111 Selguse huvides teeme ettepaneku nimetada läbivad teemad „sõlmteemadeks“ või 4112 „põhiteemadeks“. Põhivaldkondade sisu avaks enam termin „keskkonnavaldkonnad“ ja 4113 toetavate tegevuste“ sisu termin „tugivaldkonnad“. 122 4114 4115 Kriisimõisted. Kuigi KEVAD kasutab paaril korral mõistet „kliimakriis“ (paaril korral leidub ka 4116 „elurikkuse kriis“), kasutatakse läbivalt pigem terminit „kliimamuutused“, mis arengukava 4117 lugedes näiliselt vähendab, neutraliseerib probleemi. Teeme ettepaneku tuua läbivalt 4118 globaalset kliimamuutust väljendava alusmõistena teksti „kliimakriis“. Samas võtmes ja stiilis 4119 kasutada läbivalt alusmõistetena „elurikkuse kriis“ ning „loodusressursside kriis“. 4120 4121 Pikaajaline stsenaariumite põhine ja arenguraja (ingl k pathway) käsitlus. 4122 Kliimamuutusest tulenevad pikaajalised, võimalik, et ka pöördumatud muutused. Arengu 4123 paremaks suunamiseks peaks KEVAD käsitletavates allteemades rõhutama toimuvaid 4124 kliimamuutuse tegureid ja tagajärgi mitte ainult KEVADe tegevuste kavandamisel nüüdiskliimas 4125 ja lähiperioodil (kuni 2030), vaid suunama keskkonnavaldkonna arenguid kliimamuutuse kesk- 4126 pikas (2050) ja kauges vaates kuni selle sajandi lõpuni (2100). Selle kohta tehakse IPCC ja 4127 teaduskeskuste poolt pikaajalisi stsenaariume ja mõjuhinnanguid ning kohaldatakse neid Eesti 4128 piirkonnale. Eelkõige tuleb arvestada kliimakriisi võimendavat rolli elurikkuse kriisile, elurikkuse 4129 vähenemisele, tulenevalt kliimategurite muutusest, eelkõige soojenemisest ja niiskusrežiimi 4130 muutusest, mis avaldub kas pikemate põuaperioodidena või vastupidi liigniiskusena. 4131 4132 Konfliktkohad teiste valdkondadega. Käesolevas hinnangus leiti mitmeid konfliktkohti 4133 KEVADe ja teiste valdkondade suunisdokumentide vahel. Kõige teravamaid konflikte leiti 4134 eelkõige seoses kliimapoliitika suunisdokumentidega, aga võimalikke konflikte leiti ka teiste 4135 valdkondade mõjude hindamisel, nt regionaalarengus (vt ptk 5.14) ja ringmajanduses (vt ptk 4136 5.3). Seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu kliimapoliitikas on mitmed teised strateegilised 4137 dokumendid väljendamas Euroopa rohelise kokkuleppe eelset, rohkem energiapoliitika 4138 rõhuasetusega poliitikat ning suuresti või osaliselt aegunud. Ühe näitena võib välja tuua 4139 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016–2030, mille üks stsenaariumitest, nn 4140 maksimumstsenaarium, näeb ette põlevkivi kasutamise olulist laiendamist. Tabel 3 4141 keskkonnamõjust üldse ei käsitle kliimamõju, samas on selge, et kõige massiivsem 4142 keskkonnamõjude seas on KHG heitest tingitud kliimamõju. Põlevkivi kaevandamise ja 4143 kasutamise laiendamine ei ole KEVADe kontekstis vastuvõetav ning tuleks KEVADe eesmärkide 4144 täitmiseks välistada. 4145 Soovitame täiendavalt läbi kaaluda, kas valdkondade vahelised (ja ülesed) käitumisjuhised 4146 sellisteks puhkudeks väljenduvad KEVADes piisava selgusega, et edasist arengut üheselt 4147 suunata. Antud näite puhul, kas kõigile on üheselt selge, et KEVAD on selles küsimuses Põlevkivi 4148 kasutamise riiklikust arengukavast ülem. KEVADe sissejuhatuses on küll põhimõtteliselt öeldud, 4149 et „teadvustame keskkonna taluvuspiire ning loome majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist 4150 heaolu neid järgides“ ning elurikkuse ja maastike peatüki sissejuhatuses „inimkonna heaolu ja 4151 majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse“, aga lahtiseks jääb, kuidas see 4152 tagatakse. Sisustamata on ka „taluvuspiiri“ mõiste, millest võib jääda väheseks reaalsete 4153 valdkonnaüleste vastuolude kerkimisel. 123 4154 4155 Keskkonnateemade ja korralduslik „olelusvõitlus“. Hulgaliselt leidub konflikte ka KEVADe 4156 enda alavaldkondade vahel. Soovitame KEVADE koostamisel läbi viia konfliktide analüüs (nagu 4157 tehti väga põhjalikult MAKis) ning välja tuua kliimakriisi, elurikkuse kriisi ja ressursikriisi 4158 sisemised vastuolud ja võimalikud kompromissikohad. Näiteks: hetkel aktuaalne vastuolu 4159 taastuvenergialahenduste (tuuleparkide) rajamise ja looduskaitse vahel. Loodusliku 4160 süsinikusidumise eesmärk võib minna vastuollu liigirikkuse tõstmisega, kui asuda maakasutust 4161 liiga laialdaselt muutma. Märgalade taastamine võib viia muutustele seni kuivendatud 4162 kooslustes. Kalade seisundi parandamiseks plaanitavad jõgede taastamised seavad ohtu 4163 kaitstavate lindude elupaigad märgaladel. Uus energeetika (maismaa ja avamere tuulepargid, 4164 suurpäikesepargid, vesinikuenergeetika, tuumaenergeetika jne) ja uus transporditaristu (Rail 4165 Baltic, kiirteed) on senistest insenerilahendustest suuremad, teistlaadsed ja füüsilis-massiivsed, 4166 tekitades tehnogeensema maastiku, mis võib survestada keskkonda kuhjuvalt ja uutes 4167 avaldusvormides ning vajada täiesti eraldi sätteid, mitte ainult olulise ruumilise, keskkonna- ja 4168 kliimamõjuga objekti tasandil, vaid ka eesmärgistamist ja keskkonnakorralduse süsteemi 4169 olelusringi põhimõttel. Keskkonnakorraldus peab vältima ebaoluliste ja tagasihoidlike mõjude 4170 ülekorraldamist ning olema valmis ohverdusteks ja kompensatsioonivõteteks suurmõjude 4171 puhul. Vastuolude lahendamisega tuleb aktiivselt tegeleda, lootus, et ehk laheneb probleem 4172 ise või keegi teine lahendab, murendab riigi usaldusväärsust. 4173 4174 Võitlus kliimabürokraatia ja rohepesuga. Arendada juriidilises, normi-tehnilises ja 4175 protseduurilises korraldamises e-riigi jm vahenditega edasi valdkonna organisatsiooni, 4176 otsustusprotsesse ja asjaajamist, mille enda kliimamõju avalikus halduses kui ka erasektoris ei 4177 põhjustaks ebamõistlikku ja ülemäärast kliimamõju nn ülekorraldamisena (nt: Kiirendada 4178 taastuvenergiakäitiste lubade ja planeeringute menetlust, sest iga viivitus tähendab 4179 fossiilkütuste põletamisel kliimamõju. Tegeleda kohanemisküsimustega, kui riskid on madalad 4180 või üldse puuduvad, argument ei saa olla Euroopa moodi tegemine – et teised Euroopa Liidu 4181 riigid tegelevad põhjalikult jne). Osaliselt aitab bürokraatia „jalajälje“ vähendamisele kaasa 4182 KEVADega soodustavate digilahenduste (nt digitehnoloogiate, tehisintellekti) areng, mis 4183 võimaldab infot tõhusamalt käidelda – eriti juhul, kui seda tehakse kestlikkuse põhimõtteid 4184 järgides. Ainult sellest siiski ei piisa. Keskkonnavaldkonnas on asjaajamise lihtsustamisega 4185 tegeletud, aga kindlasti on see valdkond oma olemuslikult üks bürokraatlikumaid, milles iga 4186 lisanduv asjaajamine võib tähendada kliimamõju suurenemist. 4187 Tehnilise järelevalve ja majanduse asutused ei ole pädevad ohjeldama rohepesu. Keskkonna- 4188 ja kliimahindamise pädevus on keskkonnasüsteemis. 4189 4190 Üleilmastunud maailmas ja globaalmajanduses on geopoliitika, välispoliitika ja välismõjud 4191 kordades määravamad kui riiklikud arenguplaanid. Mõelda KEVADe koostamisel täiendavalt, 4192 kas/mis võtmes rahvusvahelistumist sisse tuua. Näiteks: kas kaitsealused liigid käivad üle piiri 4193 või on asualasid massiliselt teistes riikides. Mida tähendavad kliimakohanemise välismõjud jne. 124 4194 Aktuaalseks näiteks on tasuta atmosfääriressursside (tuul, päike) asukohapotentsiaali ja ressursi 4195 väärindamine globaalmajanduslikult, kohalik kasu naeruväärne). 4196 Globaalsed probleemid vs meie probleemid. Samas peab olema teadlik, et kuigi oleme osa 4197 maailmast ja peame solidaarselt panustama maailmaprobleemide lahendamisse, siis nendesse 4198 pühendumise määr peab sõltuma kohalikust kaemusest. Kui maailmas on probleem akuutne, 4199 aga meil samas sellega üle keskmise hästi, ei peaks olema veel ambitsioonikamate eesmärkide 4200 seadmisel eesrindlik, vaid pigem kaasakõndija ja keskenduma sisemiselt probleemsematele 4201 teemadele. Kõik KEVADes kirjeldatud maailmaprobleemid võiksid olla varustatud ka 4202 selgitusega, kuidas ja kui oluline see meie kohalikust vaatest on. 4203 4204 Riskihinnangud. Väljendada kliimakriisi mõjude ja seoste olulisust keskkonnateemadele 4205 tõenäosuslikkusena ja riskihinnangutes (võttes eeskuju nt IPCC suunistest121). Muutused ja 4206 mõjud hakkavad avalduma paljudes avaldusvormides, mitmekesisemalt, mõjude intensiivsus 4207 kasvab.122 Kliimakriis muudab suure tõenäosusega nii ökosüsteemide struktuuri, liigilist 4208 koosseisu kui ka fenoloogiat, seda nii maismaa-, magevee- kui mere ökosüsteemides. Arengu 4209 suunamine, selle tegevustik ja hindamine ei peaks olema fokusseeritud ainult kahjulikkuse ja 4210 ebasoodsa vältimisele, vaid esitama ka kasulikkust – võimendama sünergiaid, pakkuma 4211 kompromisse ja soodustama positiivset kõrvalmõjude ülekannet ehk nn spillover efekti, kus 4212 tuuakse oma tegevusega kasu ja luuakse lisandväärtust. 4213 4214 Kui ei jõua tervet, tee pool aga korralikult. Eesti on võtnud kohati kõrgeid ambitsioone, 4215 jäänud nendega jänni ja seejärel pidanud põhjendama, miks seis ei ole nii nagu me oleme 4216 lubanud (jäätmekäitlus jne). Ei ole liiast üle korrata, et oluliselt usutavamad oleme nii 4217 väljaspoole kui ka siseriiklikult, kui võtame jõukohased eesmärgid ja tõsimeeli töötame nende 4218 saavutamise nimel. Austust väärib tunnistus, et mingi probleemiga hetkel ei tegeleta, kuna 4219 ressurss puudub ja see ei ole esmajärguline. 4220 121 Uncertainties Guidance Note. IPCC. 122 Sixth Assessment Report. IPCC. 125 4221 6 Ülevaade mõjude hindamise korraldusest, osapoolte 4222 kaasamine 4223 6.1 Mõjude hindamise protsessi osapooled 4224 6.1.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja 4225 Keskkonnaministeerium 4226 Paldiski maantee 96, Tallinn 13522 4227 Üldtelefon: 626 2802 4228 Faks: 626 2801 4229 E-post: [email protected] 4230 Esindaja: Krista Tõnisson, 626 0727, [email protected] 4231 Pressiesindaja: Agnes Aaslaid, 626 2910, [email protected] 4232 Keskkonnaministeerium on ka käesoleva mõjude hindamise töö tellijaks. Ühtlasi on 4233 Keskkonnaministeerium KSH protsessis otsustajaks KeHJSe mõistes. 4234 6.1.2 Mõjude hindamise eksperdirühm 4235 Mõjude hindamise meeskond koosnes projektijuhist (Maarja Kõrkjas), KSH juhteksperdist (Jaak 4236 Järvekülg), juhteksperdi metoodilisest partnerist (Karl Kupits) ja valdkonnaekspertidest. 4237 KSH juhtekspert Jaak Järvekülg vastab KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 ning mõjude hindamise 4238 aruande hankes esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise 4239 põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju 4240 strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. 4241 Juhteksperdi metoodilise partnerina juhteksperdile oluliste otsuste üle arutamisel ja tegemisel 4242 abiks olev Karl Kupits vastab samuti mainitud KSH juhteksperdi nõuetele. 4243 Mõjude hindamise eksperdirühma sisuline pädevus (kaasatud ekspertide valik) lähtub KeHJS § 4244 34 nõuetest ning Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud hangete (mõjude hindamise 4245 programmi hange ja mõjude hindamise aruande hange) nõuetest, nii et see kataks kõik mõjude 4246 hindamise kontrollküsimustiku teemad. Lisaks arvestati programmi menetlemise käigus 4247 täpsustatud nõuetega eksperdirühma koosseisule. 4248 Käesoleva programmi koostanud eksperdirühm on esitatud alljärgnevas tabelis. 126 4249 Tabel 5. Mõjude hindamise aruande koostanud eksperdirühma koosseis valdkondade kaupa Hinnatav valdkond Ekspert(id) Elurikkus, maastikud ja mullad Heikki Kalle (vastutav ekspert), Artto Pello (looduse mitmekesisus, ornitoloogia, muld), Kaile Eschbaum (Natura) Kliima Antti Roose Ringmajandus (sh jäätmed) Tuuli Vreimann (vastutav ekspert), Katri Järvekülg (jäätmed) Veekeskkond (sh merekeskkond) Kadri Normak Maavarade uurimine ja kaevandamine Karl Kupits Välisõhk Marko Kaasik (vastutav ekspert), Veiko Kärbla (müra) Kiirgusohutus Rein Koch Keskkonnateadlikkus (sh Marvi Remmik (vastutav ekspert, kuulub RAKE123 keskkonnaharidus) töörühma), Helen Urmann (kuulub RAKE töörühma) Kestlik maapoliitika (sh maatoimingute Heikki Kalle korraldamine) Keskkonnaandmed Karl Kupits Ilmateenused Marko Kaasik Majandusvaldkond Olavi Grünvald Metsanduse korraldamine Karl Kupits Regionaalareng Veiko Sepp (kuulub RAKE töörühma) Sotsiaal- ja kultuurivaldkond Siim Espenberg (kuulub RAKE töörühma) Keskkonnatervis Hans Orru Ruumiloome Kerttu Kõll Riigi julgeolek ja välissuhted Karl Kupits 4250 6.1.3 Asjaomased asutused 4251 Vastavalt KeHJS §-le 401 lg 1 peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 4252 küsima strateegilise hindamise aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. 4253 Lähtuvalt KEVAD 2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on 4254 asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. 4255 • Haridus- ja teadusministeerium 4256 • Justiitsministeerium 4257 • Kaitseministeerium 123 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) 127 4258 • Kultuuriministeerium 4259 • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 4260 • Maaeluministeerium 4261 • Rahandusministeerium 4262 • Siseministeerium 4263 • Sotsiaalministeerium 4264 • Välisministeerium 4265 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja palub ministeeriumitel oma 4266 seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused 4267 ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. 4268 6.1.4 Muud huvitatud osapooled 4269 Vastavalt KeHJS §-le 41 teavitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 4270 strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest 4271 muuhulgas isikuid ja asutusi, keda KEVADe alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt 4272 mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu. 4273 Huvitatud osapoolte nimekiri on esitatud lisas 3 „Muud huvitatud osapooled“. 4274 6.2 Seisukohtade küsimine 4275 Vastavalt KeHJS §-le 401 küsitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta 4276 asjaomaste asutuste seisukohta. 4277 Seisukohad lisatakse aruandele lisana, kus kirjeldatakse (ja vajadusel põhjendatakse) nendega 4278 arvestamist/mittearvestamist. 4279 6.3 Avalikustamine 4280 Vastavalt KeHJS §-le 41 ja sellest tulenevalt §-le 37 keskkonnamõju ja muude mõjude 4281 strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse. 4282 Avalikustamise tulemused lisatakse aruandele lisana, kus kirjeldatakse (ja vajadusel 4283 põhjendatakse) avalikustamisel saadud küsimuste ja ettepanekutega 4284 arvestamist/mittearvestamist. 128 4285 6.4 Ülevaade hindamise käigus esinenud raskustest 4286 Mõjude hindamise töörühma hinnangul ei esinenud mõjude hindamise läbi viimisel raskusi, 4287 mis oleks takistanud selle eesmärgi täitmist. Töö käigus valiti asjakohased meetodid ning anti 4288 hinnangud ning soovitused, arvestades hinnatava arengukava täpsusastet. 4289 Samas võib välja tuua, et peamine metoodiline väljakutse käesoleva mõjude hindamise puhul 4290 tuleneski arengukava kui hinnatava dokumendi väga üldisest iseloomust. Mõjude hindamine 4291 strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju 4292 olemasolus või puudumises. Erinevatel KEVADe koostamise ja mõjude hindamise protsessi 4293 osapooltel (sh avalikkusel) võib olla ootus, et mõjude hindamine (KSH) kirjeldab hinnatava 4294 dokumendiga kaasnevaid mõjusid üheselt ja konkreetselt. Antud juhul on seda aga tulenevalt 4295 KEVADe üldistustasandist võimatu teha. Dokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning jääb 4296 lahtiseks, milliste tegevustega ja uidas konkreetselt seatud eesmärke ja alameesmärke 4297 saavutatakse. 4298 KEVAD sisaldab palju põhimõtteid, mille järgimisel kaasneb keskkonnale eeldatavasti pigem 4299 soodne mõju. Samas, kirjeldatud põhimõtete detailsemat kavandamist nähakse ette läbi 4300 erinevate programmide ja tegevuskavade. Seega hakkavad reaalne areng ja mõjud sõltuma 4301 pigem mitte niivõrd praeguses arengukavas sisalduvatest positiivsetest põhimõtetest, vaid 4302 sellest, kuitõhusalt neid ellu hakatakse viima. Seda, milliseid valikuid tehakse järgnevates 4303 etappides ja dokumentides, mõjutavad suuresti ka arengukava välised asjaolud, nagu rahaliste 4304 vahendite kättesaadavus, poliitiline tahe jms. 4305 4306 Teise, oluliselt konkreetsema ja praktilisema väljakutsena võib nimetada käesoleva mõjude 4307 hindamise kiiret ajagraafikut. Olukorras, kus mõjude hindamise protsessi soovitud lõpptähtaeg 4308 oli kõrgemalt otsustustasandilt ette antud ning kus samas tuleb järgida KeHJSes sätestatud 4309 KSH menetlusnõudeid, tekkisid paratamatult järgmised kitsaskohad: 4310 • Mõjude hindajad kaasati KEVADe protsessi võrdlemisi hilises arengukava koostamise 4311 etapis (kus nt ei olnud võimalik enam kaasa rääkida arengukava eesmärkide seadmises, 4312 vaid pigem neid aruandes tagantjärgi kommenteerida/hinnata) – kuigi reaalses elus on 4313 sellisel kujul paraku tegemist pigem tavapraktikaga, ei saa seda pidada ideaalseks 4314 lahenduseks. 4315 • Samas, esmane mõjude hindamine (aruande koostamine) tuli teostada töö mahukust 4316 ja eksperdirühma suurt koosseisu arvestades võrdlemisi lühikese aja (kahe kuu) jooksul. 4317 • Mõjude hindamise (aruande vormistamise) töö algushetkeks sisaldas hinnatav KEVADe 4318 eelnõu veel sisulisi lünki, mistõttu ei saanud kõige osas hinnanguid anda. 4319 • Kuigi positiivne on lähenemine, et arengukava ja mõjude hindamist koostatakse 4320 paralleelselt, siis kiire ajagraafiku korral võib see tekitada mõningat segadust erinevate 4321 töö versioonide vahel (nt olukord, kus osapooltele tutvustatav mõjude hindamise 129 4322 aruanne käsitleb arengukava eelnõud mingi varasema kuupäeva seisuga, aga 4323 paralleelselt on mõjude hindamise aruande valmimise hetkeks juba olemas ka 4324 uuendatud sisuga arengukava versioon). 4325 Need keerukused on lahendatavad KSH edasise protsessi jooksul. 4326 4327 4328 4329 4330 130 4331 7 Leevendavad meetmed ja seire 4332 Keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne 4333 mõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes 4334 olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib 4335 prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, 4336 kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe 4337 elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel. 4338 Hindamise käigus ekspertide poolt tehtud ettepanekud ebasoodsate mõjude 4339 leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks on esitatud aruandes peatükis 5 4340 teemade kaupa, iga alapeatüki kolmanda punktina. Lisaks on ptk 5.19 kogutud mõjude 4341 hindamise käigus tekkinud üldisemad ettepanekud ja kommentaarid, mida kas ei olnud 4342 võimalik seostada vaid mõne konkreetse KEVADe peatükiga või mis kerkisid üles laiemas 4343 tähenduses mitmete teemade hindamisel. 4344 4345 Vastavalt KeHJSe § 40 lg 4 p 13 peab KSH aruanne sisaldama ka strateegilise 4346 planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud 4347 meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. 4348 Võib selgitada, et seire temaatika avaldub KEVADes ja käesolevas mõjude hindamises läbivalt 4349 ja üsnagi erinevates kontekstides. 4350 Kõigepealt on keskkonnaseire lahutamatu osa keskkonnakorraldusest. Keskkonnaseisundit 4351 seiratakse keskkonnaseire programmide ja meetmetega nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui 4352 ka ettevõtete tasandil. Neid temaatikaid on käesolevas aruandes kajastatud eelkõige peatükis 4353 4 läbivalt, vastavate sisuteemade juures, vajadusel on viidatud olemasolevatele kitsaskohtadele 4354 (nt puudujääke välisõhu seires on käsitletud käesoleva aruande ptk 4.7.1–4.7.3; seireandmete 4355 kättesaadavust (ja selle võimalikku parandamist) on käsitletud ptk 4.13 ja ptk 5.10.2). 4356 Keskkonnaseire on ka teemaks, mida KEVAD ka ise oluliselt reguleerib – „Seire“ on KEVADes 4357 eraldi peatükk (toetav tegevus); KEVADe „Keskkonnakorralduse“ peatükis nähakse muuhulgas 4358 ette ka reformi keskkonnaseires, keskkonnaseire seaduse muutmist ja riigi keskkonnaseire 4359 ulatuse, korralduse ja andmekogumise põhimõtete üle vaatamist; lisaks sisaldavad ka mitmed 4360 teised KEVADe alavaldkonnad seire arendamise tegevusi (sh innovaatilisi seirelahendusi, 4361 automatiseerimist jne). 4362 Osad käesolevas aruandes tehtud ettepanekud on samuti seire temaatikaga seotud (nt 4363 kliimaeesmärkide saavutamisega ja kliimamuutustega kohanemisega seotud seire olulisuse 4364 osas tehakse ettepanekud KEVADe tegevussuundadele ptk 5.2.3; kiirgusohutuse valdkonnas 4365 tehakse ptk 5.7.3 ettepanek luua võimalus Eestisse sisseveetavate toiduainete radioaktiivsete 4366 isotoopide sisalduse seireks). 131 4367 Ülal mainitud KeHJSe punkti (§ 40 lg 4 p 13) kontekstis on aga oluline eelkõige see, kas mõju 4368 hindamine määrab täiendavaid seiremeetmeid otseselt arengukava põhjustatud oluliste 4369 keskkonnamõjude seireks. Kuna KSH käigus olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei 4370 tuvastatud, siis selliseid seiremeetmeid käesolev aruanne ei paku. 4371 Kuna tegemist on keskkonnavaldkonna arengukavaga, siis sisaldab KEVAD juba ise 4372 keskkonnamõju seireks kavandatud mõõdikuid ja soovitud sihttasemeid, mille 4373 saavutamist/elluviimist hinnatakse vähemalt kaks korda arengukava kestel. Vahehindamistes 4374 analüüsitakse muu hulgas seda, kas programmis kavandatu on piisav arengukava eesmärkide 4375 saavutamiseks ja kas arengukava sekkumised on kohased või vajavad ümberhindamist. 4376 Hindamise järel tehakse vajaduse korral muudatused arengukavasse. Selle tõttu ei ole mõistlik 4377 üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid kui need, mis juba KEVADesse endasse jäetakse. 4378 Küll aga on oluline jälgida, et KEVADe elluviimise edasised tegevused (tegevuskava ja muud 4379 rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud. 4380 Selle lahenduseks on soovitatav: 4381 • tegevuskava koostamisel käesolevas aruandes esitatud leevendusmeetmetega 4382 arvestamine; 4383 • regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) KEVADe raames rakendatud ja rakendatavate 4384 tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. 4385 Kui selgub, et siiski mõni tegevus on plaanitud või rakendatud vastuolus 4386 leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid (või vähemalt läbi mõelda ja 4387 põhjendada, kui see ei ole vajalik). Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et 4388 KEVAD muutub fiktiivseks ja areng hakkab toimuma sõltumata KEVADest. 4389 4390 132 4391 8 Kokkuvõte 4392 Käesolevas aruandes kajastatakse Keskkonnaministeeriumi poolt koostatava valdkondliku 4393 arengukava Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise 4394 hindamise ja muude oluliste (sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike) mõjude 4395 strateegilise hindamise tulemused. Mõjude hindamine lähtus lisaks keskkonnamõju hindamise 4396 ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele (vt KeHJS 2. jagu Strateegilise 4397 planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine) ka 4398 Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude 4399 määratlemise kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri).124 4400 Mõjude hindamine lähtus mõjude hindamine KEVADe strateegilisest tasandist ja jäi samasse 4401 täpsusastmesse. Mõjude hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku 4402 käesolevale mõjude hindamisele eelnenud mõjude hindamise programmi koostamise etapis 4403 (programm tunnistati nõuetele vastavaks 31.05.2022 kirjaga nr 1-14/22/1125-30). 4404 Vastavalt programmis sätestatule, KEVADes käsitletavatele valdkondadele ja 4405 kontrollküsimustiku teemadele, jagunesid hinnatavad mõjuvaldkonnad järgnevalt: 4406 • elurikkuse, maastikute ja mulla valdkond (programmis125 elurikkuse ja looduse 4407 mitmekesisuse valdkond); 4408 • kliimapoliitika valdkond; 4409 • ringmajanduse (sh jäätmete) valdkond; 4410 • veekeskkonna (sh merekeskkonna) valdkond; 4411 • maavarade uurimise ja kaevandamise valdkond (programmis maapõueressursside 4412 uurimise ja kasutamise valdkond); 4413 • välisõhu valdkond; 4414 • kiirgusohutuse valdkond; 4415 • keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) valdkond; 4416 • kestliku maapoliitika (sh maatoimingute korraldamise) valdkond (programmis 4417 maatoimingute korraldamise valdkond); 4418 • keskkonnaandmete valdkond; 4419 • ilmateenuste valdkond (programmis ilmainfo tagamise valdkond); 4420 • majandusvaldkond; 4421 • metsanduse korraldamise valdkond; 4422 • regionaalarengu valdkond (programmis puuduolev126); 124 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 125 KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm 126Hinnatav valdkond tulenes KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmis seatud nõudest katta lisaks programmis toodud hinnatavatele mõjuvaldkondadele ekspertide pädevusega ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustiku mõjuvaldkonnad. 133 4423 • sotsiaal- ja kultuurivaldkond; 4424 • keskkonnatervise valdkond (programmis puuduolev); 4425 • ruumiloome valdkond; 4426 • riigi julgeoleku valdkond (programmis puuduolev). 4427 Mõjude hindamisel kasutati kaht erinevat metoodilist lähenemist: 4428 1. esmalt hinnati KEVADe kooskõla iga valdkonna asjakohaste strateegiliste 4429 dokumentide ja eesmärkidega ning 4430 2. teiseks prognoositi KEVADega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatavatele 4431 mõjuvaldkondadele. 4432 Mõlemal juhul esitati vajadusel ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja/või 4433 soodsate mõjude võimendamiseks. Samuti toodi mõjude hindamise käigus välja, kui leiti, et 4434 mõned hinnatavad valdkonnad võiks KEVADes olla käsitletud laiemalt (nt maapoliitika, 4435 keskkonnaandmed, ilmateenused). 4436 Hindamise tulemusena leiti, et keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel 4437 keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne mõju. KeHJSe mõistes olulisi ebasoodsaid 4438 keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib prognoosida 4439 eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, kus olulisi 4440 ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise 4441 järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel. 4442 Lisaks tuleb välja tuua, et kuna KEVADe puhul on tegemist üldise tasandi arengukavaga, siis 4443 sisaldab mõjude hindamine paratamatult omajagu määramatust. Võib karta, et reaalne areng 4444 ja mõjud hakkavad sõltuma pigem mitte niivõrd arengukavas sisalduvatest positiivsetest 4445 põhimõtetest, vaid sellest, kui sihitult suudetakse neid põhimõtteid ka järgida ning kui tõhusalt 4446 hakatakse neid ellu viima. Seda, milliseid valikuid tehakse järgnevates etappides ja 4447 dokumentides, mõjutavad suuresti ka arengukava välised asjaolud, nagu rahaliste vahendite 4448 kättesaadavus, poliitiline tahe jms. Selleks on ka KEVADe kehtimise ajal oluline pidevalt jälgida, 4449 et keskkonnavaldkonna edasised tegevused ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine 4450 on välja toonud. 4451 4452 4453 134 4454 LISAD 4455 Lisa 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja 4456 muude oluliste mõjude hindamise programm 4457 Lisa 2. Kontrollküsimustik 4458 Lisa 3. Muud huvitatud osapooled 4459 4460 4461 135