Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected] Meie 26.12.2022 nr 1.1-10.1/10153-1
Riigihalduse ministri määruse "
"Maakonna arengustrateegia
elluviimise toetus" eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri määruse
„Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetus“ eelnõu.
Palume vastata hiljemalt 15 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad:
1. Eelnõu 19 lk
2. Seletuskiri 25 lk
Natalja Zinovjeva 611 3043
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Justiitsministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
SA Hiiumaa Arenduskeskus
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
SA Järvamaa
SA Läänemaa
MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saaremaa Vallavalitsus
MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
SA Valgamaa Arenguagentuur
MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
SA Võrumaa Arenduskeskus
2
Eelnõu
13.12.2022
Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala, eesmärk ja sihtpiirkond
(1) Määrus reguleerib maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest (edaspidi meede)
toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud
regionaalvaldkonna programmist.
(3) Toetuse andmise eesmärk on pakkuda kohaliku omavalitsuse üksustele nende ühisel ülesannete
täitmisel täiendavat riigi tuge maakonna arengustrateegias määratud eesmärkide saavutamisel
vastavalt riigi ja maakonna esindajate dialoogi käigus kokku lepitud teemadele (edaspidi teema).
(4) Meetme väljundnäitajad on:
1) integreeritud territoriaalse arengu projektide arv;
2) mitme maakonna koostööprojektide arv;
3) piirkonna spetsialiseerumise ja oskuste arendamisega seotud projektide arv;
4) ettevõtlikkust ja valdkondlikku võrgustamist toetatavate projektide arv;
5) mitterahalist toetust saavate äriühingute arv;
6) avaliku ruumi arendamisse panustavate projektide arv;
7) kaasfinantseeritud projektide arv;
8) uuringute ja analüüside arv;
9) uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv.
(5) Meetme tulemusnäitajad on:
1) avaliku sektori investeeringut täiendavate erasektori investeeringute maht;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse täiendav projektiväline rahaline panus projekti tegevustesse;
3) projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud
vähenevad vähemalt 20 protsenti;
4) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv.
(6) Iga toetuse saaja peab meetmest rahastatud projektiga panustama vähemalt ühte lõikes 4
nimetatud väljundnäitajasse.
(7) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni
määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
1
(8) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi
määrus), artiklile 14, 27, 53, 55 või 56 investeeringuteks ette nähtud regionaalabi,
innovatsiooniklastritele antav abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav
abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule
antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(9) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel
komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike
teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsus) sätestatud tingimusi.
(10) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni
eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,
esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.
(11) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 10 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse
artikli 1 lõigetes 2–5, komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 ja komisjoni määruse
(EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
§ 2. Meetme rakendamine
(1) Meetme töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium
(edaspidi ministeerium).
(2) Taotlusi menetleb, vastavuskontrolli teostab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse
kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
(3) Maakonna seisukohti § 12 lõikes 1 püstitatud eesmärgi saavutamiseks peetaval arutelul
(edaspidi dialoog) esitab ja § 13 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimise ja §-s 15 sätestatud
nõuete täitmise eest vastutab kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste
ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu
asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste
volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks
maakonna arengu kavandamise (edaspidi MARO).
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatavad projektid ja tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse § 1 lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamisse
ja mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
1) projekt on nimetatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja selle rahastamisallikaks on
märgitud meede „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“;
2) projekti teema on märgitud § 13 lõikes 1 nimetatud kokkuleppes.
2
(2) Lõikes 1 nimetatud projekti sisuks võib olla:
1) maakonnaülese või väiksema sihtrühma, elluviimispiirkonna ja mõjuga tegevused, kui
maakonna arengustrateegia tegevuskavas sätestatud teemat sisustavate projektidega ühiselt
tagatakse tegevuste maakonnaülene mõju;
2) mitme maakonna sihtrühma, elluviimispiirkonna ja mõjuga tegevused;
3) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni
kinnitatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rahastamiskava
poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm
(LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 171, 17.05.2021, lk 53–
78), või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle
osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL nr 1290/2013 ja (EL) nr
1291/2013 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 1–668), kohase projekti abikõlblikest kuludest kuni
kümneprotsendiline kaasfinantseerimine.
(3) Lõikes 2 nimetatud projektide raames toetatakse eelkõige järgmisi tegevusi:
1) maakonnale igapäevaelus oluliste teenuste kättesaadavust parandavate koostöövõrgustike
arendamine, käivitamine ja turundamine;
2) maakonnale igapäevaelus oluliste teenusvõrgustike, sealhulgas klastrite käivitamine ja
arendamine;
3) ettevõtete lisandväärtuse ja teadusmahukuse kasvu toetamine, sealhulgas ettevõtete diagnostika
võimekuse arendamine, digi- ja rohepöördeks valmisoleku tõstmine ning uue põlvkonna
tehnoloogia kasutusele võtmise toetamine (näiteks uusi ärimudeleid tutvustavate töötubade,
seminaride, õppereiside, digiplatvormide või digikeskkonna arendus);
4) sihtgrupi ettevõtlikkuse edendamine ja uute investeeringute kaasamine maakonda, ettevõtlus-
ja keskkonnalase teadlikkuse tõstmine ja inimeste oskuste parendamine, sealhulgas noorte, naiste,
eakate ning puuetega inimeste sihtgrupis;
5) koostöötamise keskuste ja kaugtöö võimaluste käivitamine, arendamine ning turundamine;
6) tööstus- ja ettevõtlusalade ning ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu arendamine ja
turustamine;
7) tootearendus- ja kompetentsikeskuste, inkubaatorite arendamine ning turundamine ettevõtluse
või teemaga seonduvas valdkonnas;
8) külastuspiirkonna terviklik arendamine, lisandväärtuse kasvatamine, sealhulgas turismitoodete
ja -teenuste, külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ning terviklik arendamine,
sealhulgas piirkonna turundamine;
9) valdkondlike võrgustike arendamine ja tugevdamine;
10) valdkondliku spetsialiseerumise arendamine;
11) inimeste igapäevaelu tingimuste parandamine;
12) kodanikuühiskonna aktiviseerimine ja sotsiaalse sidususe tugevdamine;
13) kõigi kasutajarühmade ligipääsetavuse parandamine;
14) elukestva õppe arendamine;
15) digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse panustamine;
16) elamumajanduse probleemide, sealhulgas tühjade eluruumide, üürikorterite vähesuse ja
investorile sobivate kruntide puudumise lahendamine;
17) maakonna omavalitsuste ühisel tegutsemisel lapse- ja peresõbraliku elukeskkonna ja avaliku
ruumi arendamine;
3
18) maakonna omavalitsuste ühislahenduste piloteerimine teenuste arendamisel.
(4) Projektis nimetatud tegevuse tulemusena valmiv ehitis, toode või teenus peab olema
ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele, sealhulgas lastele ja peredele, parimal
võimalikul viisil vastavalt § 16 lõigetes 6 ja 7 nimetatud põhimõtetele. Ehitis tuleb projekteerida
ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel
kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel
kehtestatud nõudeid.
§ 4. Mittetoetatavad projektid ja tegevused
Meetme raames ei toetata:
1) projekti, mille teema ei ole nimetatud § 13 lõikes 1 nimetatud kokkuleppes;
2) projekti, mis ei ole kirjas maakonna arengustrateegia tegevuskavas või mille rahastamisallikaks
ei ole märgitud „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“;
3) projekti, mille elluviimispiirkond, sihtrühm ja mõju koos teema raames elluviidavate teiste
projektidega on § 12 lõikes 3 nimetatud kokkuvõttest tulenevalt ühest maakonnast väiksem;
4) jalgratta- või jalgteede rajamist ega renoveerimist;
5) teede hooldust, renoveerimist ja ehitust;
6) projekteerimist ja muud investeeringut ettevalmistavat tegevust iseseisva projektina.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 3 nimetatud projektide
elluviimiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(2) Abikõlblikud on ka projekti administreerimisega seotud lõigetes 3 ja 4 sätestatud üld- ja
personalikulud, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse või riigiasutuse kulud.
(3) Projekti üldkuludeks loetakse:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise ning rentimise kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulud;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara ning kontoritehnika ostmise ja rentimise
kulud;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud;
5) ruumide rendikulud;
6) raamatupidamisega seotud kulud.
(4) Projekti personalikuludeks loetakse projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud:
1) töö- ja puhkusetasu, mis on arvutatud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja mis on
kooskõlas samasisulise töö eest makstava palgataseme või töötasuga;
2) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktis 1 nimetatud kuludelt, sealhulgas sotsiaalmaks,
töötuskindlustusmakse ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
3) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ning sellelt tasult
arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.
(5) Projekti administreerimisega seotud üld- ja personalikulud võivad moodustada kuni kümme
protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kui projektis personalikulusid ei ole, siis üldkulusid ei
hüvitata.
4
(6) Abikõlblikud on kõikidele kasutajagruppidele, sealhulgas lastele ja peredele, ligipääsetavuse
tagamisega seotud kulud.
(7) Abikõlblikud on järgmised projekti ettevalmistamisega seotud kulud:
1) ehitusliku projekteerimise kulud;
2) ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise kulud;
3) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud;
4) ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise kulud;
5) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud;
6) keskkonnamõjude hindamise kulud;
7) muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute kulud.
(8) Lõikes 7 nimetatud kulud hüvitatakse kuni kümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest
kuludest.
(9) Toetust ei saa kasutada teisest riigieelarve toetusmeetmest toetuse saaja või taotluses nimetatud
juriidilise isiku, kes osaleb projektis toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud
(edaspidi partner), enda kohustusliku rahalise panusena projekti tegevuseks (edaspidi
omafinantseering), välja arvatud § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul.
(10) Kinnisasja ost võib moodustada maksimaalselt kümme protsenti projekti abikõlblikest
kuludest.
(11) Abikõlblikud on riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti abikõlblike kuludega,
juhul kui on võimalik saavutada kindlus, et need ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad.
§ 6. Kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral
(1) Kui toetus on:
1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse
artikli 14 lõikes 4 nimetatud kulud, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 3
nimetatud piirangutest ja sama artikli lõigetes 5–11 sätestatud erisustest;
2) innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27
lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud;
3) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 53 lõikes 4 nimetatud kulud;
4) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 55 lõikes 8 nimetatud kulud;
5) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi
määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud.
(2) Lõike 1 punkti 1 kohaselt suurettevõtjale antava regionaalabi puhul on abikõlblikud vaid kulud,
mis on seotud investeeringuga materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte
asutamise või ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega, tingimusel et uus tegevus ei ole sama või
sarnane ettevõtte varasema tegevusalaga (uut majandustegevust soodustav alginvesteering), mille
puhul peab uuel tegevusel võrreldes olemasoleva tegevusega olema erinev justiitsministri 28.
detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 sätestatud
neljakohaline Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood.
§ 7. Kulude hüvitamise alused
5
(1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummaliste maksetena, välja arvatud:
1) riigiabi projektid, milles hüvitatakse tegelikud kulud;
2) paragrahvi 5 lõigetes 5, 8 ja 10 toodud juhud, mille puhul rakendatakse kindlatele
kulukategooriatele ühtset määra.
(2) Kulude kindlasummalise hüvitamise puhul on abikõlblikud abikõlblikkuse perioodil §-s 3
nimetatud tegevusteks tehtud abikõlblikud kulud, mis hüvitatakse toetuse rahuldamise otsuses
määratud projekti tulemuse täielikul saavutamisel ja nõuetekohasel tõendamisel RTK-le.
(3) Tegelike kulude ja ühtse määra alusel hüvitatavate kulude puhul tõendatakse kulude tekkimist
ja maksmist sobivate kuludokumentidega.
(4) Riigiasutus ei pea esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning
kohaliku omavalitsuse üksus ja muu avalik-õiguslik juriidiline isik palgakulu tasumist tõendavat
dokumenti.
(5) Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projektide kaasfinantseerimiseks eraldatav toetus ei
tohi olla suurem kui 50 protsenti taotleja eelnimetatud projekti minimaalsest kohustuslikust
omafinantseeringust ja aastas suurem käesolevas meetmes konkreetsel aastal maakonnale
eraldatud toetuse suurusest.
§ 8. Abikõlbmatud kulud
(1) Abikõlbmatud on:
1) hooldusremondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud;
2) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
3) esinduskulud ja kingitused, sealhulgas suveniirid ja meened;
4) laenu, liisingu ja pangagarantii kulud ning nendega kaasnevad kulud;
5) kindlustamine ja sellega kaasnevad kulud;
6) intressi- ja pangakulud;
7) projekti üldkulud investeeringu puhul materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse
rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite
kehtestamine” lisa 5 mõistes;
8) liikmemaksud;
9) õigusabi kulud, välja arvatud hangete ettevalmistamise kulud;
10) sularahas tasutud maksed;
11) autoritasud ja autorijärelevalvega seotud kulud;
12) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud
või ebaolulised kulud;
13) tegevuse kulu, mille jaoks on taotleja juba saanud tagastamatut toetust muudest allikatest.
(2) Kui toetus on riigiabi, on abikõlbmatud kulud, mille toetamine ei ole võimalik riigiabi reeglite
järgi.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad
projekti kulud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagantjärele hüvitatavate projekti
ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval.
6
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp määratakse taotluse rahuldamise otsuses, kuid see ei tohi
olla hilisem kui projekti taotlusvooru aastale järgneva aasta 30. november.
(4) Kui projektile on maakonna arengustrateegia tegevuskavas nähtud ette rahastus mitme
järjestikkuse aasta taotlusvoorust, ei saa projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hilisem kui
projekti viimase taotlusvooru aastale järgneva aasta 30. november.
(5) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või
komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi enne taotluse esitamist
projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta õiguslikult siduvaid kohustusi nimetatud tegevuste
tegemiseks või muid kohustusi, mis muudab tegevuse tegemise pöördumatuks.
§ 10. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri
käskkirjaga.
(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot.
(3) Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti ja omafinantseeringu minimaalne määr on 25
protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kindlasummaliselt hüvitatava toetuse maksimaalne määr
on kuni 75 protsenti projekti eelarve aluseks olevast hinnakalkulatsioonist. Kui toetust antakse
riigiabina, järgitakse riigiabina käsitatavate tegevuste osas lisaks §-s 11 sätestatut.
(4) Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projektide kaasfinantseerimise puhul on toetuse
maksimaalne määr 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(5) Toetuse maksimaalne summa aastas ei tohi ületada maakonna arengustrateegia tegevuskavas
projektile vastavaks aastaks määratud toetuse summat.
(6) Kui toetust makstakse kindlasummaliste maksetega, võib projektis olla mitu kindlasummalist
makset. Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektile tehtavate
kindlasummaliste maksete arv sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(7) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi omafinantseering
sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras,
mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad.
(8) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuselt või fondilt või muult abiskeemilt
saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud
abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude
leevendamiseks erakorralise sündmuse tõttu.
§ 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral
(1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile
antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.
7
(2) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastava investeeringuteks ette nähtud
regionaalabi toetuse maksimaalne määr vastavalt Euroopa Komisjoni 19. novembri 2021. a
otsusega SA.100251 kinnitatud Eesti regionaalabi kaardile on:
1) Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal,
Raplamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal ettevõtja
puhul, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele (edaspidi
suurettevõtja), kuni 20 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2024. aasta 31. detsembrini ja 15
protsenti abikõlblikest kuludest 2025. aasta 1. jaanuarist 2027. aasta 31. detsembrini, ettevõtja
puhul, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumidele
(edaspidi keskmise suurusega ettevõtja), kuni 30 protsenti ja ettevõtja puhul, kes vastab üldise
grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumidele (edaspidi väikese
suurusega ettevõtja), kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest 2024. aasta 31. detsembrini ja 35
protsenti abikõlblikest kuludest 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini;
2) Ida-Virumaal suurettevõtja puhul kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul kuni 35
protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2027.
aasta 31. detsembrini.
(3) Üldise grupierandi määruse artiklis 27 sätestatud tingimustele vastava innovatsiooniklastritele
antava investeeringuteks ette nähtud abi osakaal ei tohi ületada 65 protsenti ja tegevusabi puhul
50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(4) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks
ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr või summa arvutatakse vastavalt
nimetatud määruse artikli 53 lõigetes 6–9 sätestatud metoodikale.
(5) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr või summa
arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 55 lõigetes 10–12 sätestatud metoodikale.
(6) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav
investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu
tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel
või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata.
(7) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel,
kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi
määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul
on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on
sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.
(8) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit
eurot aastas.
(9) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei
tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse
kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi
talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi
koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
8
3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse
üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada
500 000 eurot;
5) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
3. peatükk
Dialoogi läbiviimise kord
§ 12. Dialoogi eesmärk ja toimumise sagedus
(1) Ministeerium ja MARO peavad dialoogi, mille eesmärk on toetuse selgem sihistamine
maakonna arengustrateegia teatud valdkonna arendamiseks vastavalt riigi ja MARO kokku lepitud
teemale.
(2) Teema raames elluviidav projekt üksi või elluviidavad projektid kogumis peavad olema ühe
maakonna või ühest maakonnast suurema elluviimispiirkonna, sihtrühma ja mõjuga.
(3) Dialoogi käigus kokku lepitud teemade ja tingimuste ning sellest tulenevalt maakonna
arengustrateegia tegevuskavast toetatavate projektide kohta avaldab MARO oma veebilehel
kokkuvõtte, milles kirjeldatakse teema valikut, tegevuskavast toetatavate projektide sobitumist
teemasse, projektide kirjeldust, projektidega lahendatavate väljakutsete ja lahenduste sobivuse
analüüsi ning lõikes 2 toodud nõude täitmist.
(4) Dialoogi peetakse vähemalt kord nelja aasta jooksul meetme järgmise nelja aasta vahendite
suunamiseks või vajadusel tihedamalt, kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist.
§ 13. Dialoogi tulemuste fikseerimine ja avalikustamine
(1) Dialoogi tulemusel saavutatud kokkulepped, sealhulgas teemade ja vajadusel projektide valiku
osas, fikseeritakse ministeeriumi ja MARO vahelises kokkuleppes.
(2) Kokkulepe avalikustatakse ministeeriumi ja MARO veebilehel.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 14. Nõuded projekti kajastamisele tegevuskavas
(1) Meetmest rahastamiseks mõeldud projekti puhul märgitakse maakonna arengustrateegia
tegevuskavas rahastamisallikaks „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“.
(2) Lõikes 1 nimetatud projektide rahastamine peab maakonna arengustrateegia tegevuskavas
olema märgitud koos maksimaalse toetuse summaga aastate lõikes.
§ 15. Nõuded taotlejale ja partnerile
9
(1) Toetuse taotluse võib esitada kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus,
äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna
arengustrateegia tegevuskavas.
(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid.
(3) Taotlejal või partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus.
(4) Kui taotlejaks või kaasfinantseerijaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv
mittetulundusühing või sihtasutus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded.
(5) Äriühingul, mittetulundusühingul ja sihtasutusel on õigus toetust taotleda ning projektis
partnerina osaleda, kui neil ei ole äriregistris äriseadustiku § 60 lõikes 1 nimetatud kustutamise
hoiatust.
(6) Taotleja või partner peab olema investeerimisobjekti omanik või valdaja.
§ 16. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluse kohaselt toetatav projekt vastab § 3 lõikes 1 nimetatud tingimustele;
2) taotletava toetuse summa ja taotluse esitamise aasta langevad kokku maakonna arengustrateegia
tegevuskavas tooduga;
3) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajal koos nõutud teabe ja dokumentidega.
(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) toetuse taotleja ja partnerite andmed;
2) projekti andmed ja eesmärk;
3) projekti väljundnäitajad ja saavutatavad sihttasemed;
4) projekti tegevuste kirjeldus ja koht, kus neid tehakse;
5) teave projekti peamiste sihtrühmade ja nende suuruse kohta, investeeringuprojekti puhul
kümneaastases perspektiivis;
6) projekti lähteprobleemi, mida projektiga lahendatakse, ja lähteülesande kirjeldus;
7) teave projekti tulemuste jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas projekti jätkutegevuste kohta pärast
projekti lõppu;
8) selgitus projekti mõju kohta maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisele;
9) projekti ajakava;
10) projekti eelarve tegevuste ja alategevuste lõikes;
11) taotletav toetuse summa;
12) taotletav toetuse määr;
13) projekti omafinantseeringu allikad;
14) teave, kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest;
15) toetuse taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja
projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta;
16) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ning objekti
avaliku kasutuse korral avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning et taotleja
10
ei soorita varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele vara
osas põhjendamatu eelisseisundi;
17) kui toetus on käsitatav regionaalabina, siis toetuse saaja või toetusest kasu saava Eestis
registreeritud ettevõtja (edaspidi kasusaaja) kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse
esitamist ei ole toimunud ettevõttes, kuhu tehakse taotletava abi alusel algne investeering, sama
või sarnase tegevuse või selle osa üleviimist ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi
ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse
ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), ega sellist üleviimist, kui toode
või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab
sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning kui Euroopa Majanduspiirkonnas asuva
abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad (edaspidi
ümberpaigutamine), ning et kasusaaja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu ka kahe
aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
18) kindlasummaliste maksete puhul tulemuse saavutamise tõendamise alused;
19) eelarve projekti tegevuste lõikes, kindlasummaliste maksete puhul saavutatava tulemuse
põhiselt;
20) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt;
21) kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu
arendamisega, ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses;
22) ehitise puhul hoone või rajatise põhiprojekti staadiumi ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja
taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele;
23) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti puhul selgitus, kuidas täidetakse riigiabi ja
vähese tähtsa abi reegleid, sealhulgas, kas toetuse andja teeb riigiabi analüüsi ja kes esitab abi
andmise kohta informatsiooni riigiabi ja vähese tähtsusega abi registritesse.
(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule tuleb investeeringuprojektide puhul lisada tulenevalt projekti
iseloomust järgmine teave:
1) teave teenuse kättesaadavusest ja vajadusest maakonnas praegu ja kümne järgmise aasta
perspektiivis;
2) teave teenusvõrgu puuduste kohta;
3) teave maakonnapõhisest sisulisest lahendusest teenuse pakkumiseks, arvestades teenuse
kasutajaskonna suurust ja eripära, sealhulgas vajaliku personali olemasolu, teenuse
ümberkorraldamist nutikamaks ja säästlikumaks või muud sellist;
4) teave projekti sobivuse kohta olemasolevasse ettevõtlusmaastikusse, sealhulgas millist puudust
kõrvaldab, kellele konkurentsi tekitab ja millist lisandväärtuse tekkimist taotleb;
5) teave projekti finantsilise tasuvuse kohta;
6) riigiabi tegevuste puhul teave kasusaajate kohta, kellele projekti raames osutatakse teenuseid
soodustingimustel või kes osaleb projekti tegevustes ning kelleks võib olla ka projekti tegevuste
rakendamisel osalev partner.
(4) Lisaks lõikes 2 sätestatule tuleb paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti puhul lisada
ka välisabist toetuse eraldamise lepingu koopia või taotluse rahuldamise otsuse koopia koos
seonduvate dokumentidega.
(5) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv ehitis peab olema kasutatav kõigile selle
objekti kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele.
(6) Taotleja kinnitab, et ta tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil,
mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid
kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-,
nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise
11
iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega
arvestamist.
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotluse esitab struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse
keskkond) kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik.
(2) Taotlus, sealhulgas asendusprojekti taotlus, tuleb esitada samal aastal ja samas või väiksemas
ulatuses, nagu see on toodud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.
(3) Kui projektile on maakonna arengustrateegia tegevuskavas nähtud ette rahastus mitmest
järjestikusest aastast, tuleb taotlus esitada, lähtudes esimese aasta taotluse esitamise tähtajast.
§ 18. Taotluste menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse
kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) RTK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses
esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui taotluses
avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks
üldjuhul kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 19. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Kui taotlus ja taotleja vastavad nõuetele, teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsus sisaldab
järgmisi andmeid:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
5) toetuse maksimaalne suurus;
6) omafinantseeringu minimaalne summa ja määr;
7) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära
ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sättele;
8) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende eeldatav ajakava;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse saaja kohustused;
11) kuludokumentide ja ühtse määra alusel maksete puhul toetuse maksmise tingimused;
12) kindlasummalisel hüvitamisel toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ning nende
tõendamise alused;
13) kulude tegemise, toetuse väljamaksmise ja aruannete esitamise tingimused;
14) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale;
15) otsuse tegija andmed;
12
16) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega
rahuldamise otsusega;
17) taotluse osalise rahuldamise otsuse puhul põhjendus;
18) toetuse tagasinõudmise ja finantskorrektsiooni alused.
(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.
Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui
teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnatuses.
(4) Projekti puhul, millele on maakonna arengustrateegia tegevuskavas kavandatud rahastus mitme
järjestikuse aasta taotlusvoorust, sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses lisatingimus, mis seab
järgmiste aastate taotlusvoorust toetuse eraldamise sõltuvusse toetusvahendite riigieelarvega
ministeeriumile eraldamisest.
(5) Kui tegemist on § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projektiga, tehakse selle kohta taotluse
rahuldamise otsus alles siis, kui taotleja suhtes on tehtud välisabist toetuse eraldamise puhul
taotluse rahuldamise otsus või sõlmitud toetuse eraldamise kohta välisabi leping või, kui toetuse
andmise tingimused ei näe ette lepingu sõlmimist, siis tehtud toetuse eraldamise otsus.
§ 20. Taotluse rahuldamata jätmine
RTK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ning
puudusi ei kõrvaldata RTK määratud tähtajal.
5. peatükk
Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse tagasinõudmine, toetuse
saaja ja RTK õigused ning kohustused
§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded RTK-le taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud tähtaegadel e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Paragrahv 3 lõige 2 punkt 3 projektide puhul esitatakse meetmesse samu aruandeid, samas
vormis ja samaks tähtajaks nagu seda nõuab kaasfinantseeritav meede või programm.
(3) RTK menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates.
Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsustusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale
ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni
kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks antud aja võrra.
§ 22. Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja toetuse väljamaksmine
(1) RTK maksab toetuse toetuse saajale välja e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse saamise
aluseks olevate dokumentide ja tõendite alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud
tingimustele. Kui toetus makstakse välja kindlasummaliste maksetena, eelneb igale väljamaksele
saavutatud tulemuse kohta kokkulepitud tõendite esitamine.
(2) Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse
kogumahust.
13
(3) RTK teeb toetuse väljamaksed vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele,
kuid üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt iga osa väljamaksmise aluseks olevate
dokumentide ja tõendite saamist. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi,
teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse kuni kümnepäevane tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks.
(4) Toetuse maksmisel tegelike kulude ja ühtse määra alusel tehakse väljamakse tasutud
kuludokumentide alusel.
(5) Paragrahvi 5 lõigetes 5, 8 ja 10 nimetatud juhtudel tehakse väljamakse ühtse määra alusel.
(6) Toetuse väljamaksmiseks kindlasummaliste maksete alusel tehakse toetuse väljamakse pärast
taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kokku
lepitud tulemuse saavutamist ning selle saavutamine peab olema kokkulepitud viisil tõendatud.
Tulemuse osalisel saavutamisel jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata.
(7) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb tasuda toetuse saaja või partneri pangakontolt.
(8) Projektil, millel on maakonna arengustrateegia tegevuskavas nähtud ette rahastus mitme
järjestikuse aasta taotlusvoorust, lähtutakse toetuse maksmisel muu hulgas taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kulude tegemise ajakavast, arvestades, et iga taotlusvooru eelarveaastaga seotud
kulusid saab teha hiljemalt taotlusvooru aastale järgneva aasta 31. detsembrini, lõpparuande
esitamise aastal kuni 30. novembrini.
§ 23. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse
muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta põhjendatud juhtudel RTK algatusel, toetuse saaja
sellekohase kirjaliku taotluse alusel või kui selleks tekib vajadus § 13 lõikes 1 nimetatud
kokkuleppe muutmise korral.
(2) Kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse
muutmist taotlemata muuta ühe tegevusrea summat kuni kümme protsenti tegevusrea summast
võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
Muudatus tuleb RTK-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada enne eelarvet
ületavate kulude tegemist.
(3) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse,
osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal
lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata
kokkulepitud tulemuse ja tulemuse saavutamise tõendamise alused.
(4) Muutmistaotlus tuleb esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti abikõlblikkuse
lõppkuupäeva.
§ 24. Toetuse tagasinõudmine
(1) RTK-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi viie aasta jooksul toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kui:
14
1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) kulu on abikõlbmatu või lihtsustatud kulude korral ei ole kulude alusel toetuse saamise eeldused
täidetud;
3) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
4) toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud näiliselt, sealhulgas
on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil;
5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
6) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase
teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
(2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus
kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse
jõustumisel.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel:
1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud RTK-d esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse
keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud toetuse
kümne tööpäeva jooksul RTK kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse
tagastamise nõusoleku saamisest arvates;
3) rikkumisega hõlmatud toetatav tegevus on lõpetamisel toetuse saaja pankroti tõttu, mis ei ole
seotud pettusega.
(4) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata
jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et
täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest
2, 5, 10, 25 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu
abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti.
(5) Kui toetuse saaja on eiranud toetusest teavitamise nõudeid selle tegevuse suhtes, mille kohta
teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, vähendatakse
tegevusele eraldatud toetust kuni kolm protsenti.
(6) Kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ning nimetatud kuriteo
toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, nõutakse toetus tagasi täies mahus.
(7) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates projekti
tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist taotluses ning taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis
annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule põhjendamatu eelise, vähendatakse toetuse summat
proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul taotluse
rahuldamise otsuse nõudeid rikutud.
(8) Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või tulemusi või saavutab need osaliselt,
nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt eesmärkide või tulemuste saavutamisega.
(9) Kui tegevust rahastatakse mitmest finantsallikast, lähtutakse tagasinõude tegemisel üldjuhul
rikkumisega hõlmatud tegevuse põhilise rahastaja sätestatud nõuetest.
15
(10) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.
(11) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele,
millelt arvestatakse ühtset määra, kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele.
(12) Kui ühes riigihankes või ostus tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole
võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke
erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat toetuse tagasinõudmise määra.
(13) Lihtsustatud kulude korral määratakse enne toetuse tagasinõudmise protsendimäära
kohaldamist kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on
eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid.
(14) Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses
kinnitatud projekti abikõlblikku eelarvet, sealhulgas toetuse summat ja omafinantseeringut
vastavalt kehtivale projekti toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks
on toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse
summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.
(15) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 100
eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud
abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on
süüdimõistev kohtuotsus jõustunud.
(16) Lõikes 15 nimetatud juhul vähendatakse projekti abikõlblike kulude eelarvet. Eelarve
vähendamisest teavitab RTK toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
sealhulgas e-toetuse keskkonnas.
(17) Kui toetuse tagasinõudmise otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(18) RTK peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise
määra põhjendama.
(19) Toetuse tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille
kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse
seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.
(20) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele
kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.
§ 25. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise;
2) tagama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
ette nähtud omafinantseeringu;
3) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
16
4) tagastama toetuse RTK toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
5) esitama RTK poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja
aruanded;
6) tagama, et toetuse saaja ja partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja
omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises
on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja
kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) taotlema RTK-lt projekti eelarves muudatusi, kui need on suuremad kui kümme protsenti
tegevusrea summast võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuses sätestatuga;
8) taotlema RTK-lt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks või kestuse
pikendamiseks, välja arvatud kindlasummaliste maksete puhul, arvestades §-s 9 nimetatud
tähtaegu;
9) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
10) võimaldama projektiga seotud kulude, tegevuste ja tulemuste kontrollimiseks teostada
kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja
maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama
kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida
toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse
võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures;
11) andma kontrollija käsutusse projektiga seotud kulude, tegevuste ja tulemuse kontrollimiseks
kõik projektiga seotud andmed ning dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest
arvates;
12) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
13) näitama toetuse kasutamisel RTK poolt ette antud viisil, et tegemist on regionaaltoetusega;
14) kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, säilitama projekti elluviimisega seotud
dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, ning muudel juhtudel seitse aastat pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
15) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse korral
avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel
abi saanud piirkonnas viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte sooritama selle
vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu
eelisseisundi;
16) kooskõlastama RTK-ga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral
üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
17) informeerima viivitamata kirjalikult RTK-d kõigist toetuse saamiseks esitatud andmetes
toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja
kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest ka siis, kui
eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud
massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamata kirjalikult teavitama RTK-d asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega
takistavad projektis ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla projekti
elluviimise taotluse rahuldamise otsuses nimetatud jätkamise otstarbekuse;
19) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude
asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt;
20) esitama RTK-le projekti kulude tekkimise prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse saamist ja iga järgneva kalendriaasta 10. juuniks;
21) avaldama avalikul veebilehel ja hoidma avalikult kättesaadavana meetme raames valminud
uuringud, analüüsid ja muud materjalid.
17
§ 26. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega
(1) Riigihangete seaduse subjektist toetuse saaja kohustub järgima hangete läbiviimisel
riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid.
(2) Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta järgima riigihangete
seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta
on 20 000 eurot või üle selle.
(3) Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta viima ostumenetluse
läbi riigihangete registris, kui teenuste või asjade hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta
on 30 000 eurot või üle selle või kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta
on 150 000 eurot või üle selle.
§ 27. RTK kohustused
RTK kohustub:
1) avama õigeaegselt taotluste ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuse keskkonnas ja tegema
asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud
muudatustest;
3) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 25 nimetatud kohustuste
täitmisega;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 22 lõikes 1 nimetatud maksetaotluse;
5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalikustama oma veebilehel toetuse saaja nime,
projekti nimetuse, toetuse ja projekti kogumahu ning projekti kestuse;
6) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja
arvatud punktis 6 nimetatud informatsiooni, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud
juhtudel;
7) kontrollima toetuse saaja vähese tähtsusega abi jääki ning teavitama toetuse saajat vähese
tähtsusega abi andmisest, kui antakse vähese tähtsusega abi;
8) säilitama vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta
jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
9) edastama andmed abi andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt
konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3, kui antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi;
10) teostama komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse
hüvitamise üle;
11) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud
tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest arvates;
12) töötama välja kooskõlastatult ministeeriumiga § 1 lõigete 4 ja 5 nimetatud väljund- ja
tulemusnäitajate määramise ja arvestamise metoodika ning avalikustama selle oma veebilehel
enne taotlusvooru avamist;
13) MARO soovil esitama MARO-le väljavõtte oma maakonna projektide seisundite, maksete ja
muu olulise infoga struktuuritoetuse registrist hiljemalt 31. märtsiks, 30. juuniks, 30. septembriks
ja 31. detsembriks või vajadusel tihedamini.
§ 28. Vaide esitamine ja menetlemine
RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Vaide lahendab RTK.
18
§ 29. Määruse kehtetuks tunnistamine
Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määrus nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise
toetusmeede“ tunnistatakse kehtetuks.
Riina Solman
Riigihalduse minister
Merike Saks
kantsler
19
Riigihalduse ministri määruse
„Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeedet on rakendatud alates 2019. aastast
nelja aasta jooksul. Taotlusvoorude mahud olid järgmised: 6,15 mln eurot 2019. aastal, 7,06
mln eurot 2020. aastal, 7,47 mln eurot 2021. aastal, 8,22 mln eurot 2022. aastal. Aastasse 2023.
on kavandatud 7,1 mln eurot.
Meetme rakendamise käigus selgusid senise toetusskeemi kitsaskohad, mida meetme
tingimuste uuendamisega soovime parandada. Näiteks on olnud murekohaks, et
taotlemisõigusega projektide nimekirjaga ei teki tervikpilt maakonna arengustrateegia
elluviimisest, projektide valiku alused maakondades olid ministeeriumi jaoks ebaselged (miks
valiti välja just neid projekte), paljusid projekte jagati mitmeks etapiks, mis halvendas projekti
tervikmõju nägemist, maakondlik mõju ei olnud paljude projektide puhul nii ilmselge, kogu
otsustusprotsess on pikk ning projektide elluviimine, sealhulgas toetuse väljamaksed, aeglase
tempoga.
Määrus on aluseks MATA 2024–2027. a voorudele. Pärast seda vaadatakse regulaarse
ülevaatuse käigus kõigi riigieelarveliste regionaalarengu programmide eesmärgid,
eelarvejaotus ja jätkumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt taas üle.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna
regionaalpoliitika talituse nõunik Natalja Zinovjeva (tel 611 3043,
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste
poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097,
[email protected])
ning personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õigusega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 29 paragrahvist. Peatükid on järgmised:
1. Üldsätted
2. Toetuse andmise alused
3. Dialoogi läbiviimise kord
4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
5. Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse tagasinõudmine, toetuse
saaja ja RTK õigused ning kohustused
1. Peatükk. Üldsätted
Määruse esimeses peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise lähtealuseid,
eesmärk, meetme väljund- ja tulemusnäitajad, meetme raames lubatud riigiabi liigid,
1
nimetatakse Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse (edaspidi MATA) meetme
rakendajaid.
Eelnõu § 1 lõike 1 järgi reguleerib määrus MATA toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja
tagasinõudmist.
Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel riigieelarve seaduse § 20 lõike 4
kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmist.
Riigieelarve seaduse § 20 lõikele 4 tuginedes on kinnitatakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi
saavutamise arengudokument riigihalduse ministri käskkirjaga „Regionaalpoliitika programm
aastateks 2023–2026“.
Riigieelarve seaduse § 19 lõige 1 järgi on strateegilisteks arengudokumentideks poliitika
põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Programm on arengudokument, milles
määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud,
tegevused ja rahastamiskava. Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga
neljaks aastaks. Programmi kinnitab minister oma käskkirjaga. Kuna programmi kinnitava
käskkirja uuendatakse igal aastal, ei ole otstarbekas viidata määruses üheaastasele käskkirjale,
vaid viidatakse käskkirja kehtestamise aluseks olevale seaduse sättele.
Eelnõu § 1 lõikes 3 on toodud MATA toetuse eesmärk, milleks on pakkuda kohaliku
omavalitsuse üksustele nende ühisel ülesannete täitmisel täiendavat riigi tuge maakonna
arengustrateegias määratud eesmärkide saavutamisel vastavalt riigi ja maakonna esindajate
dialoogi käigus kokku lepitud teemadele.
Eelnõu § 1 lõike 4 kohaselt on meetmes 9 väljundnäitajat:
1) Integreeritud territoriaalse arengu projektide arv
Integreeritud territoriaalse arengu projektide puhul eeldatakse koostööd erinevate osapooltega
või erinevate sektorite vahel. Väljundnäitajasse panustavad kõik, kas ühte või mitut
integreerituse komponenti sisaldavad projektid. Projekt loetakse integreerituks, kui see vastab
vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) see hõlmab erinevaid sektoreid (nt sotsiaal, majandus, keskkond);
b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt omavalitsused);
c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (nt riigiasutused, erasektori osalejad,
valitsusvälised organisatsioonid).
2) Mitme maakonna koostööprojektide arv
Indikaatorisse loetakse kokku projektid, mis on käivitatud kahe või rohkema maakonna poolt
ja koostöös maakondade ühisprobleemi(de) lahendamiseks. Sellise projekti eripäraks on, et
projekti panustatakse vähemalt kahe maakonna MATA raha. Taotleja on ühest neist
maakondadest. Maakondade vahel sõlmitakse koostöökokkulepe (niinimetatud
partnerlusleping), kus reguleeritakse, kes mis ülesandeid projektis täidab ning kuidas jaguneb
toetus maakondade MATA eelarvete vahel. Mõlema maakonna tegevuskavas peab projekt
olema kirjas MATA vahenditest rahastatavaks.
3) Piirkonna spetsialiseerumise ja oskuste arendamisega seotud projektide arv
Projektid, mis on suunatud piirkonna ettevõtluse spetsialiseerumise ja tööalaste oskuste
arendamisele maakonnas. Piirkonna ettevõtluse spetsialiseerumisele (nt puit, tervis, IT, aiandus
vms) suunatud on selline projekt, mis soodustab oma piirkonna ettevõtlusvaldkonna tarka
2
spetsialiseerumist, see on mõne piirkonnaomase arengueelduse või ressursi oskuslikule
ärakasutamisele suunatud projekt nii piirkonna enda kui riigi tervikliku arengu huvides.
Piirkondlikuks arengueelduseks loetakse sel juhul kindlat majanduslikku tegevusvaldkonda,
looduslikku, kultuurilis-ajaloolist või inimkapitali teadmus-oskuslikku pärandit, milles mõnel
konkreetsel piirkonnal on enamiku muude piirkondadega võrreldes suhteline konkurentsieelis
või suurem arenguvõime. Üheks tööalaste oskuste arendamise näiteks on Koodikool.
4) Ettevõtlikkust ja valdkondlikku võrgustamist toetatavate projektide arv
Indikaatoris loetakse kokku projektid, mis toetavad ettevõtlikkust ja valdkondlikku
võrgustamist. Ettevõtlikkus on sel juhul eluhoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik
mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Projekti näiteks on noorte ettevõtlikkuse
arendamisega seotud haridusprogramm.
Valdkondlik võrgustamine on teatud valdkonna organisatsioonide, sealhulgas ettevõtete,
võrgustikuks või võrguga ühendamine või ühendumine. Näiteks klastrite loomine ja
edasiarendamine. Näiteid leiab: https://www.tallinn.ee/et/klastrid/klastrid-eestis ja
https://www.tallinn.ee/en/clustersinestonia.
5) Mitterahalist toetust saavate äriühingute arv
Indikaatoris loetakse kokku ettevõtjaid, kui nad saavad mitterahalist toetust struktureeritud
viisil. Näiteks inkubaatoriteenuseid saavad VKEd. Pakutav toetus tuleb dokumenteerida.
Ühekordset suhtlemist (nt telefonikõned teabenõuete saamiseks) ei arvestata näitajasse.
Mitterahalise toetuse näited hõlmavad selliseid teenuseid nagu (mittetäielik loetelu):
nõustamisteenused (nõustamisabi, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks jne) või tugiteenused
(kontoriruumide, veebisaitide, andmepankade, raamatukogude pakkumine). Loetakse kokku
ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses. Üks registreerimiskood läheb arvesse üks kord (küsitakse
loetelu ettevõtjatest koos registrikoodidega). Toetatud ettevõtjate arv näitab otseselt kasu
saanud unikaalsete ettevõtjate arvu. Kasu saavad ettevõtjad paranenud tingimustest-
inkubaatoriteenused, nõustamisabi ja koolitused teadmiste ja kogemuste vahetamiseks jne või
tugiteenused kontoriruumide, veebisaitide, andmepankade, erialakirjanduse ligipääsu
pakkumine, uuringud, käsiraamatud, töö- ja näidisdokumendid jne.
Toetuse saaja tagab mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmete olemasolu Sündmuste
Infosüsteemi (SIS) registris iga poolaasta lõpu seisuga, hiljemalt poolaastale järgneva teise
nädala lõpuks.
6) Avaliku ruumi arendamisse panustavate projektide arv
Antud näitaja raames loetakse kokku kõik projektid, mis panustavad avaliku ruumi
arendamisse. Avaliku ruumi all mõistetakse käesoleva meetme raames hoonevälist kohta või
keskkonda, mis on ligipääsetav kõigile inimestele ja on inimeste vahelise suhtluse keskkonnaks,
mis aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule. Avaliku ruumi näideteks on
väljakud, platsid, (linna)keskused, pargid, tänavad, kesklinna piirkonna hoonete välisfassaadid,
monumendid või purskkaevud tänavaruumi elementidena, rannaalade1 uuendamine.
1
Välja arvatud juhul, kui tegemist on riigi ulatuses unikaalse rannaalaga, mille arenduse sisu ja mastaap taotleb
muutumist välisturiste ligitõmbavaks magnetiks.
3
7) Kaasfinantseeritud projektide arv
Näitaja raames loetakse kokku MATA projekte, millest kaetakse järgmistest programmidest
rahastatud projektidel kuni pool omafinantseeringust: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond, Interregi programmid, LIFE2 ja HORIZON3.
8) Uuringute ja analüüside arv
Loetakse kokku projektid, mille eesmärk ja sisu on uuringu või analüüsi läbiviimine või
läbiviimise tellimine. Kui projekti raames teostatakse mitme uuringu või analüüsi teostamist,
arvestatakse näitajaks vastavalt mitu uuringut või analüüsi. Näitaja arvu loetakse kokku projekti
lõpptulemuse järgi.
Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et:
1) uuring on mingi probleemi lahendamist taotlev eesmärgistatud, ajaliselt piiratud tegevus.
Uuringute tulemused jäädvustatakse uurimusena;
2) analüüs on (alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Analüüs ja süntees. Teaduslik, loogiline
analüüs. Sündmuste, nähtuste, olukorra asjalik, kaine, põhjalik analüüs. Andmete statistiline
analüüs.
Sihtgrupi vajaduste analüüsimisel soovitame analüüsida ka sihtrühmasiseste gruppide (nt
naised, mehed, eakad, erivajadusega inimesed jne) olukorda ja vajadusi, kuna sihtgrupp ei ole
kunagi homogeenne vaid koosneb väga erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvatest
inimestest, kelle olukord ja vajadused võivad oluliselt erineda.
Erilist tähelepanu tasub pöörata finantsprognoosidele, millest sõltuvad projektijärgsed lisakulud
taotlejale ja partneritele. Sageli on taotluste koostamisel kalduvus oluliselt üle hinnata teenuse
kasutajate arvu ning laekuvaid tulusid kasutaja kohta, mistõttu tekivad projekti elluviimise
järgselt näiliselt ettenägematud täiendavad lisakulud, mille katmise vajadusega ei ole
eelarveliselt arvestatud.
Ühiselt osutatavate teenuste puhul on otstarbekas projekti ettevalmistamise faasis leppida
kokku ka osapoolte hilisemad õigused ja kohustused.
9) Uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv
Indikaatoris loetakse kokku projekti tulemusel uued ja uuendatud teenused, millega kaasneb
kas teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähendamine või täieneb uute või
uuendatud korraldusega teenuste valik (paketid, mitte üksikteenused).
Uuendatud korraldusega teenuseks loetakse avalike teenuste paketti, mis moodustab ühtse
üksikutest uuendatavatest teenustest koosneva tervikliku teenuse. Näiteks: raamatukogu teenus,
mille uuendatavad osad võivad olla e-teenuste arendus, digitaliseerimine, kojukande arendus
teatud sihtrühmale, ruumiprogrammi optimeerimine jne.
Näitajasse loetakse ka täiendavad uute teenuste paketid projekti tasandil, mida seni taotleja ja
partnerite omavalitsustes ei ole olnud, kuid mille järgi on nõudlus. Nõudluse põhjenduse esitab
taotleja projekti taotluses.
Arvesse ei lähe projektid, mille teenuse ümberkorraldamine on näiline või tegemist on üksnes
teenuse pakkumiseks kasutatava hoone või ruumi remondiga. Näiteks järgmistel juhtudel ei ole
tegemist teenuse ümberkorraldamisega: ruumide sanitaartingimuste parandamine, hoone
2 Home | LIFE envir
3 Programm „Euroopa horisont“ | Euroopa Komisjon (europa.eu); Horizon Europe (europa.eu)
4
energiatõhususe parandamine, amortiseerunud seadmete asendamine uue samalaadsetega vms
ilma teenuse sisulist korraldust (teenuse osutamise viis, asukoht, tööjaotus vms) muutmata.
Sihtgrupi vajaduste analüüsimisel on soovitatav analüüsida ka sihtrühmasiseste gruppide (nt
naised, mehed, eakad, erivajadusega inimesed jne) olukorda ja vajadusi, kuna sihtgrupp ei ole
kunagi homogeenne, vaid koosneb väga erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvatest
inimestest, kelle olukord ja vajadused võivad oluliselt erineda.
Eelnõu § 1 lõike 6 järgi peab iga MATA-st toetatud taotlus panustama vähemalt ühte
väljundnäitajasse. Nii väljund- kui ka tulemusnäitaja sihttasemeid loetakse kokku
lõpparuannete alusel. Vajadusel on RTK-l õigus nõuda ka järelaruande esitamist kuni ühe aasta
jooksul pärast projekti lõppu.
Eelnõu § 1 lõike 5 kohaselt on meetmes 4 tulemusnäitajat, kuhu panustamine on soovituslik:
1) avaliku sektori investeeringut täiendavate erasektori investeeringute maht
Arvesse läheb erasektori vahenditest abikõlblik omafinantseering kaasrahastatava projekti
toetamiseks. Sama projekti projektiväline rahastamine näitajasse ei arvestata.
2) kohaliku omavalitsuse üksuse täiendav projektiväline rahaline panus projekti tegevustesse
Arvesse läheb kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest täiendav projektiväline rahaline panus
projekti tegevusse. Arvesse läheb nii KOV vahenditest mitteabikõlblik projekti finantseering
kui ka sama objekti panustavad muu projekti vahendid. Näiteks kui mõni varasem (või
paralleelne) projekti etapp on ellu viidud/ elluviimisel KOV vahendite abil.
Oluline on jälgida, et projektiväline panus läheks arvesse ainult üks kord. See tähendab, et
projekti kahe etapi puhul projektiväline täiendav panus projekti arvestatakse kas I või II etapi
puhul.
KOV abikõlblik omafinantseering antud näitaja arvesse ei lähe.
3) projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või
halduskulud vähenevad vähemalt 20 %
Konkreetse projekti pinnakasutuse vähenemine. Võrreldakse projekti alguses kasutatud pinna
suurust ning projekti lõpus kasutatava pinna suurust. Arvutatakse esialgse ja projekti lõpus
olevate pinnasuuruste vahelist erinevust. Kui pinnakasutuse vähenemine on võrdne või suurem
kui 20%, läheb selline projekt näitajasse arvesse.
Projektide arv, milles teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähenemine on
vähemalt 20%, mõõdab sisulist tulemust, ehk kulude kokkuhoidu uuendatud korraldusega
teenuste (võrgustike) korrastamisel, mis vastab rahvastiku muutuste prognoosile ja sihtgrupi
vajadustele. Eeldatud on, et peamiselt uute ja uuendatud korraldusega teenuste projektid
panustavad teenusvõrgustiku korrastamisele ja optimeerimisele.
o Projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutuse või
halduskulude vähenemine on vähemalt 20% (vähenemine ei pea uuendusega seotud
olema). Vähenemine peab lugema kokku hoone köetava pinna arvelt.
o Teenuste (võrgustike) uuendamiseks koostatakse kalkulatsioon või analüüs, mille alusel
hinnatakse pinnakasutuse ja/või halduskulude vähenemise võimalikkust.
5
4) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv
Integreeritud projektisse peab sellesse indikaatorisse panustamiseks olema lisaks taotlejale
kaasatud ka vähemalt üks partner või siis muu kaasatav organisatsioon, keda loetakse kasu
saanud organisatsiooniks. Toetuse saaja ise ja projektile töid teostavad organisatsioonid (arvete
esitajad) ei lähe näitajasse arvesse.
Integreeritud projektide, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste koostööprojektide,
elluviimise üheks eelduseks on koostöö erinevate osapoolte vahel – era ja avaliku sektori
vaheline koostöö, koostöö mittetulundusühendustega, koostöö erinevate valdkondade vahel
elu- ja ettevõtluskeskkonda arendavate tegevuste elluviimiseks, linnaruumi arendamiseks ja
uuringute ning analüüside teostamiseks. Integreeritud projektidest saavad kasu projekti
elluviimisse kaastatud osapooled ja sidusrühmad, kellel on selge roll projekti elluviimisel, nt
panustamine tegevustesse ja omafinantseeringusse, osalemine projekti meeskonnas.
Kasusaajaks võivad olla riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid,
erinevate sektorite esindajad, omavalitsused.
Loetakse organisatsioonide arvu, kes osalevad projektist toetatavate tegevuste rakendamisel.
Loetakse nii neid organisatsioone, kellel tekivad rakendamise käigus kulud (panustavad
omafinantseeringusse), kui ka neid kellel ei teki kulusid. Kasu saavad organisatsioonid tuleb
nimetada projekti taotluses koos registrikoodidega ning tuleb kirjeldada nende roll projektis.
Täpsema metoodika väljund- ja tulemusnäitajate arvestamiseks töötab välja Riigi Tugiteenuste
Keskus (edaspidi RTK).
Eelnõu § 1 lõigetes 7–11 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid
sätestavad dokumendid. Määruse alusel antav toetus võib olla:
- mitteriigiabi;
- investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise
grupierandi määrus) artiklile 14;
- innovatsiooniklastritele antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 27;
- kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi vastavalt üldise
grupierandi määruse artiklile 53;
- spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi vastavalt üldise
grupierandi määruse artiklile 55;
- kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi vastavalt üldise grupierandi
määruse artiklile 56;
- üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest
makstava hüvitisena komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“
alusel antav riigiabi;
- vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT
L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi vähese tähtsusega abi) tähenduses;
- üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega
abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
6
osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk
8–13) alusel.
Lisaks sätestatakse riigiabi regulatsioonidest lähtuvad tingimused, millal vastavaid määrusi ei
kohaldata.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Määruse teises peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti
abikõlblikkuse periood ning toetused suurus ja osakaal.
Eelnõu § 3 lõikes 1 nimetatakse kaks tingimust, mis peavad olema mõlemad täidetud kõigi
projektide puhul. Nii peab iga projekt, mille kohta taotluse esitatakse, olema toodud vastava
maakonna arengustrateegia tegevuskavas ning selle rahastamisallikaks peab tegevuskavas
olema selgelt märgitud „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“. Kui rahastamise
allikaks on tegevuskavas projektile nimetatud mingi muu (riigieelarve, Interreg etc) või
ebamäärane (nt fondid), sel juhul ei ole antud sätte nõue täidetud ning projekt ei vasta määruse
nõuetele. Teine nõue, mis peab olema täidetud kõigi projektide puhul, on, et esitada saab
tegevuskavasse ning RTK-le toetuse saamiseks ainult nende teemade projektid, mis on
märgitud Rahandusministeeriumi ja MARO vahel sõlmitud kokkuleppes. Kokkuleppes
nimetamata teemadel projektid meetmest rahastamisele ei kuulu.
Eelnõu § 3 lõige 2 nimetab kolm tüüpi tegevust, mida meetmes rahastatakse.
Esiteks võib meetmest rahastada vähemalt maakonnaülese sihtrühma, elluviimispiirkonna ja
mõjuga tegevusi. Kui projektitaotluse sihtrühm, elluviimispiirkond või mõju on
maakonnaülesest väiksem, siis selle projekti rahastamine meetmest on võimalik juhul, kui ühel
teemal rahastatud projektid koosmõjus tagavad teema kohta vähemalt maakonnaülese
sihtrühma, elluviimispiirkonna või mõju.
Teiseks võib meetmest rahastada mitme maakonna sihtrühma, elluviimispiirkonna ja mõjuga
tegevusi.
Kolmandaks võib meetmest katta kuni poole kohustuslikust omafinantseeringust (abikõlblikust
kogumaksumusest kuni 10%) Interregi, LIFE, HORIZON programmide ning meetme
„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus ja elukeskkond“ toetuse taotlemisel. Selleks, et mitmest
programmist rahastatud projekti elluviimine oleks võimalik, tuleb arvestada mitme ajalise ja
korraldusliku asjaoluga:
projekti kaasfinantseerimiseks eraldatav toetus ei tohi olla suurem kui 50% taotleja
eelnimetatud projekti minimaalsest kohustuslikust omafinantseeringust ja aastas suurem
käesolevas meetmes konkreetsel aastal maakonnale eraldatud toetuse suurusest (§ 7 lg 5);
projekti kaasfinantseerimise puhul on toetuse maksimaalne määr 100% MATA projekti
abikõlblikest kuludest (§ 10 lg 4). See tähendab, et meetmesse esitatud MATA projektilt ei
nõuta taotleja poolset omafinantseeringut.
välisabi projektide kaasfinantseerimise projektide puhul tuleb lisada taotlusele
informatsioon välisabi projekti kohta, sealhulgas see, millist välisabi projektiga taotleti,
välisabi projekti nimetus ja sisukokkuvõte, kui suur on välisabiprojekti eelarve,
kaasfinantseeringu suurus ja kohustuslik minimaalne kaasfinantseeringu määr ning
välisabi projekti taotluse esitamise tähtpäev (§ 8 lg 7).
vältimaks välisabi projekti viivituste korral MATA toetuse osalist kasutamata jäämist,
peaks MATA projekt olema ajastatud pigem kaasrahastatava projekti elluviimise
7
lõpuperioodi peale. Kui viibivad välisabi projekti maksed, viibib ka MATA toetuse
väljamaksmine ning ohtu võivad sattuda MATA projekti sisesed toetuse kasutamise
tähtajad.
Eraldiseisvat aruandlust selliste projektide puhul MATA-s ei nõuta, vaid MATA-sse tuleb
esitada samu aruandeid ja samadeks tähtaegadeks kui kaasfinantseeritav programm või
meede nõuavad (§ 21 lg 2).
Eelnõu § 3 lõikes 3 tuuakse näiteid tegevustest ja projektidest, mida meetmest on võimalik
toetada. Nimekiri ei ole lõplik ning on toodud määrusesse eelkõige suunavas rollis, mis tüüpi
projekte peaks meetmesse esitama. Kuna loetelu on lahtine, saab jätkuvalt rahastada ka muid
maakonna arengustrateegia tegevuskavas toodud ning teisi meetme tingimusi täitnud projekte,
lähtudes ka iga maakonnaga dialoogis kokkulepitavatest fookusteemadest. Meetmes toodud
projektide loetelu on suunava iseloomuga, mida rahastaja eelkõige esitatavate projektidena
eeskätt näeb.
Eelnõu § 3 lõike 4 järgi saab meetmest rahastada vaid sellist ehitist, toodet või teenust, mis on
ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele, sealhulgas lastele ja peredele, parimal
võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele. Ehitis tuleb projekteerida ja
ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel
kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel
kehtestatud nõudeid (tee projekteerimise normid).
Tasub ühtlasi tutvuda ja arvestada projekti teostamisel Eesti Pimedate Liidu
projekteerimisjuhendiga „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“ (vt
ka https://pimedateliit.ee/joonised/) ja muude asjakohaste materjalidega (nt Teenusedisain –
Sihtasutus Autistika; Puue ei ole alati silmaga nähtav | Eesti Puuetega Inimeste Koda
(epikoda.ee)).
Taotluse esitamisel kinnitab taotleja, et ta tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste
disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks
ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse
(liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu
lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja
juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist.
Eelnõu § 4 punktide 5–6 järgi ei toetata meetmest jalgratta- või jalgteede ning teede rajamist
ega renoveerimist või hooldust kuna selleks on juba olemas muud riigipoolsed toetusmeetmed.
Näiteks jalgratta- või jalgteede meede ühtekuuluvusfondi vahenditest, riigiteede teehoiukava
jms.
Eelnõu § 4 punkti 7 järgi ei toetata meetmest projekteerimist ja muud investeeringut
ettevalmistavat tegevust iseseisva projektina kuna ettevalmistav dokumentatsioon ei taga
iseseisva tegevusena ilma investeeringu tegemiseta projektiga kavandatud mõju ega ole
jätkusuutlik.
Eelnõu § 5 lõikes 1 on toodud, millised kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud kulud on
põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 3 nimetatud projektide elluviimiseks ning need on
tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul.
Põhjendatud kulu – kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus.
8
Sobiv on kulu, kui see vajalik tulemus(t)e saavutamiseks.
Vajalik on kulu, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muud tüüpi kuluga, mis
on vähemalt sama efektiivne.
Tõhus kulu – kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite
ja saavutatud tulemuse vahel.
Eelnõu § 5 lõige 2 defineerib millised projekti administreerimisega seotud kulud on
abikõlblikud, lõige 3 defineerib üldkulusid ja lõige 4 personalikulusid.
Eelnõu § 5 lõige 5 määrab protsenti projekti administreerimisega seotud üld- ja personalikulude
hüvitamiseks.
Eelnõu § 5 lõike 6 järgi on abikõlblikud kõikidele kasutaja gruppidele ligipääsetavuse
tagamisega seotud kulud.
Eelnõu § 5 lõikes 7 on nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud abikõlblikud kulud, mida
tohib teha enne taotluse esitamist ja mis on tagantjärele abikõlblikud ja tagasihüvitatavad, välja
arvatud teatud riigiabiliike, mis seda ei luba. Üldise grupierandi määruse artikli 6 järgi
kohaldatakse viidatud määrust ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju. Loetakse, et abil on
ergutav mõju, kui abisaaja on rakendusüksusele esitanud kirjaliku taotluse enne projekti või
tegevusega seotud töö alustamist. Taotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1)
ettevõtja nimi ja suurus, 2) projekti kirjeldus, sealhulgas 11 selle algus- ja lõppkuupäev, 3)
projekti toimimise koht, 4) projekti kulude loetelu, 5) abi liik (toetus) ning projekti jaoks
vajaliku rahastamise summa.
Järgmine tabel annab ülevaate, millistel juhtudel on kulude tagasiulatuvalt hüvitamine võimalik
ning millistel juhtudel mitte.
Tabel. Kulude tagasiulatuvalt hüvitamine
Abi liik Tingimused
Ei ole riigiabi Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude
tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik.
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi Kui üldise grupierandi määruse artiklis 53
säilitamiseks antav abi (üldise grupierandi sätestatud tingimused on täidetud, ei nõuta
määrus) ergutava mõju olemasolu, ning eelnõu § 7 lõikes
9 sätestatud kulude tagasiulatuvalt hüvitamine on
võimalik.
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid
taristule antav abi (üldise grupierandi määrus) teha ei tohi. Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud
pärast taotluse esitamist rakendusüksusele.
Vähese tähtsusega abi Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude
tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik.
Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude
osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik.
abi
Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik.
makstava hüvitisena antav riigiabi
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi (üldise Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid
grupierandi määrus) teha ei tohi. Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud
pärast taotluse esitamist rakendusüksusele.
9
Innovatsiooniklastritele antav abi (üldise Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid
grupierandi määrus) teha ei tohi. Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud
pärast taotluse esitamist rakendusüksusele.
Kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid
abi teha ei tohi. Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud
pärast taotluse esitamist rakendusüksusele.
Eelnõu § 5 lõike 8 määrab protsenti projekti ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamiseks,
milleks on kuni 10 % projekti abikõlblikest kuludest.
Eelnõu § 5 lõike 9 järgi meetme toetust ei ole võimalik kasutada teiste meetmete kohaliku
omafinantseeringu katmiseks, välja arvatud meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond“, Interregi, Life ja Horizon programmide omafinantseeringu katmiseks kuni 50%
nõutavast minimaalsest omafinantseeringust ja kuni 10% projekti abikõlblikust
kogumaksumusest.
Eelnõu § 5 lõike 11 järgi on abikõlblikud riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti
abikõlblike kuludega, juhul kui on võimalik saavutada kindlus, et need ei ole Eesti riigi poolt
taotlejale tagastatavad. Abikõlblike maksude hulka kuulub ka käibemaks. Käibemaks on
abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele
õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või
käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selles osas ei ole
võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna.
Eelnõu §-s 6 on defineeritud kulude abikõlblikkus riigiabi ja vähetähtsa abi korral. Kui toetus
on:
1) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli
14 lõikes 4 nimetatud kulud lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 5–11
sätestatud erisustest;
2) innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27
lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud;
3) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud;
4) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud;
5) kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi
määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud.
Eelnõu §-s 6 on viidatud EL määruste artiklitele, milles on toodud abikõlblikud kulud tulenevalt
riigiabi liigist. Määruse eelnõu paremaks mõistmiseks toome viidatud artiklite sisu seletuskirjas
välja.
Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi
määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud alginvesteeringu kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse
varasse (abikõlblike kulude määramisel lähtutakse üldise grupierandi määruse artikkel 14
lõigetes 5–11 sätestatud erisustest). Omandatav vara peab olema uus. Materiaalse vara
rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:
- maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis
aastat ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE-de) puhul vähemalt kolm
aastat pärast investeerimisprojekti lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva;
10
- seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning
rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. Immateriaalset
vara võib arvestada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele:
- vara peab kasutama üksnes abi saavas ettevõtjas;
- vara peab olema amortiseeritav;
- vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning
- vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks
aastaks (VKE-de puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses
alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.
Kui toetus on innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse
artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud materiaalsesse ja immateriaalsest varasse tehtud
investeeringute kulud. Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastrite tegevuse jaoks.
Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud
üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud:
1) investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud
investeeringute kulud, sealhulgas:
- taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui
taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80%
ulatuses;
- kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise
ümberpaigutamise kulud;
- materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud,
sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete
tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja
avaldamise kulud;
- kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas
digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu
parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja
katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks
ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega; - kultuuriprojektide ja kultuuriliste
tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on
seotud valikumenetluste ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud;
2) tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud:
- kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega,
sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase
tegevuse käigus;
- kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse
teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest
haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate
abil;
- kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või
pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia
kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;
- kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste
rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja
11
tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja
varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega
autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule,
reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või selle tegevuse tulemusel;
amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud
investeeringuteks ettenähtud abiga;
- kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud;
- väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud nõustamis- ja tugiteenuste
kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.
Üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 10 järgi ei ole abi ajalehtede ja ajakirjade
väljaandmiseks abikõlblik, olenemata sellest, kas need on trükitud või elektroonilised.
Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud
üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud:
1) spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava investeeringuteks ettenähtud
abi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute
kulud;
2) sporditaristule antava tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega seotud
tegevuskulud.
Kui toetus on kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja
immateriaalsesse varasse.
Tulenevalt erineva riigiabi ja vähese tähtsusega abi liigi kasutamisest antud eelnõu raames,
tuleb arvestada nimetatud abiliikide eripärast tulenevate erisustega abikõlblike kulude osas.
Ühe projekti raames on võimalik vajaduse korral erinevaid abiliike kombineerida. Sel juhul
tuleb toetuse määramisel järgida vastavaid abiliike käsitlevates määrustes sätestatud
kumuleerimisreegleid ning vältida ülekompenseerimist.
Eelnõu § 9 lõiked 1–4 defineerivad projekti abikõlblikkuse perioodi mõistet, selle algust ja
lõppu. Lõike 1 järgi on projekti abikõlblikkuse perioodiks selline ajaline periood, mille kestel
tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Tagantjärele hüvitatavad projekti
ettevalmistuskulud abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvata.
Lõike 2 järgi algab projekti abikõlblikkus taotluse esitamise päeval RTK-le ning lõike 3 järgi
kestab sõltuvalt taotluse esitamise hetkest maksimaalselt kuni 23 kuud (= taotlusvooru aasta +
järgmise aasta 30. novembrini). Lõike 4 järgi kui projektile on maakonna arengustrateegia
tegevuskavas nähtud ette rahastus mitme järjestikkuse aasta taotlusvoorust, ei saa projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hilisem kui projekti viimase taotlusvooru aastale järgneva
aasta 30. november.
Projekti abikõlblikkuse perioodi sätestamisel on lähtutud riigieelarve vahendite ühekandmise
reeglitest, mille järgi saab riigieelarve rahasid ülekande järgmisesse aastasse vaid üks kord.
Seejärel kaob raha nii meetmest maakonna ja meetme rakendajate kui ka toetuse saaja jaoks.
Maksimaalset abikõlblikkuse perioodi ei ole võimalik pikendada. Seetõttu on äärmiselt oluline
pidada abikõlblikkuse maksimaalsest perioodist kinni, esitada RTK-le aruanded õigeaegselt,
mis võimaldab ka toetusvahendeid toetuse saajale õigeaegselt välja maksta.
12
Antud tähtaeg (30. november) on kokku lepitud seetõttu, et KOVidel oleks aega oma arved
tasuda, aruandeid RMile/RTK-e esitada ning RM/RTK-l oleks aega neid üle kontrollida ja
raamatupidajale väljamakse tegemiseks suunata. Kõik need tegevused võtavad väga palju aega,
raamatupidamises peab aga eelmise aasta lõppseis olema SFOSi sisestatud (st raamatupidajale
SFOSis saadetud) jaanuari lõpuks. Julgustame taotlejaid oma aruandeid ja maksetaotlusi
õigeaegselt ja võimalusel ka kiiremini esitama.
Eelnõu 9 lõike 5 järgi ei tohi riigiabi projekti korral, välja arvatud üldise grupierandi määruse
artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, enne taotluse
esitamist projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta õiguslikult siduvaid kohustusi nimetatud
tegevuste tegemiseks või muid kohustusi, mis muudab tegevuse tegemise pöördumatuks.
Eelnõu § 10 lõikes 1 nähakse ette, et taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa
kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Taotlusvooru rahaline maht sõltub
üldjuhul riigieelarvesse määratud baassummast ja võimalikest jääkidest teistest
riigieelarvelistest programmidest.
Eelnõu § 10 lõike 2 järgi on toetuse minimaalne suurus projekti kohta 50 000 eurot ning antud
piirang kehtib nii investeeringu- kui pehmete tegevuste (uuring, analüüs, koolitus vms) projekti
puhul. Tulenevalt soovist vältida toetuse killustumist, tagada projektide mõju ning vähendada
RTK halduskoormust hulga väikeste projektide menetlemisel, ei ole määratud summast
väiksemate projektide lubamine mõistlik.
Eelnõu § 10 lõike 3 järgi ei või toetuse maksimaalne määr projektile olla suurem kui 75% ning
omafinantseeringu minimaalne määr projektile väiksem kui 25% projekti abikõlblikest
kuludest. Juhul kui riigiabi liigist tulenevalt kehtivad madalamad toetuse määrad, siis projektile
toetuse määra arvutamisel lähtutakse riigiabi reeglitest. Juhul, kui riigiabi reeglitest tulenevalt
on võimalik projektile maksta määrusest maksimaalsest suuremat toetuse määra, siis
rakendatakse määruses sätestatud 75% toetuse määra projektile. Maksimaalne toetuse määr
75% peab olema täidetud projekti tasandil, see tähendab, et kui mõne projekti tegevuse puhul
rakendatakse riigiabi reeglitest tulenevalt madalamat toetusmäära, on lubatud toetada teisi
projekti tegevusi ka kõrgema toetuse määraga kui 75%.
Eelnõu § 10 lõike 4 järgi on paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projektide puhul on toetuse
maksimaalne määr 100 % projekti abikõlblikest kuludest. See tähendab, et projektide puhul,
mille eesmärk ja sisu on meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, Interregi,
Horizon ja Life programmide projektide omafinantseeringu osaline tagamine ei pea MATA
projektisse lisama omafinantseeringut.
Eelnõu § 10 lõike 5
Toetuse maksimaalne summa aastas kehtestatakse maakonna arengustrateegia tegevuskavasse
ning see ei saa olla suurem kui maakonnale konkreetsel aastal eraldatud maksimaalne summa.
Eelnõu § 10 lõike 6 järgi projektis olla mitu kindlasummalist makset, kui toetust makstakse
kindlasummaliste maksetega. Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot.
Projektile tehtavate kindlasummaliste maksete arv sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
Kindlasummaline makse on kulude hüvitamine taotluse rahuldamise otsuses määratud kindlas
summas toetuse ühekordse(te) makse(te)na ning selle väljamaksmise eelduseks on tegevuse
tulemuste täielik saavutamine. Kindlasummalise makse alusel toetuse maksmise puhul toetuse
saaja kuludokumente ei esita, vaid tõendab taotluse rahuldamise otsuses toodud viisil tegevuse
väljundite ja tulemuste saavutamist ning seejärel tehakse toetuse saajale makse määratud
13
kindlasummalise makse summas. Projektis on võimalik planeerida üks või mitu
kindlasummalist makset vastavalt tegevuse eesmärkidele ning toetuse saaja soovidele. Juhul,
kui projekti tegevustel on üks määratletud tulemus, on võimalik määrata üks kindlasummaline
makse, mitme tulemuse puhul on võimalik määrata mitu kindlasummalist makset.
Kulude hüvitamine kindlasummaliste maksete alusel ei ole võimalik üldise grupierandi
määruse alusel antava riigiabi projektide puhul, kuna sellega kaasnevad täiendavad reeglid,
mille täitmist tuleb toetuse saajal kuludokumentidega tõendada ja rakendusüksusel kontrollida.
Vähese tähtsusega abi andmisel on kulude hüvitamine kindlasummaliste maksete alusel
võimalik.
Eelnõu § 10 lõike 7 järgi kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi,
ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei
anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad. See tähendab,
et kui projektile antakse toetust (mis on avaliku sektori vahendid) maksimumulatuses, siis ei
tohi taotlejapoolne omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, kuna
riigiabimäärustes määratud avaliku sektori vahendite mahtu projektile ületamisel osutub
rohkem makstud toetuse summa keelatud riigiabiks.
Eelnõu § 10 lõike 8
Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuselt või fondilt või muult abiskeemilt
saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud
abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude
leevendamiseks erakorralise sündmuse tõttu.
Antud säte tähendab, et üldjuhul peab toetuse saaja tagama omafinantseeringut ise. See
suurendab nii vastutust enda projekti eest kui ka motivatsiooni võimalikult korrektselt ja
õigeaegselt selle ellu viia. Samas eriolukordade tõttu võib tekkida vajadus aidata omavalitsusi,
ettevõtjaid, kodanikusektorit vms projektide elluviimisel ja lõpetamisel. Selliste erimeetmete
rahaline kaaspanustamine Eesti mastaabis erilistes olukordades on antud sätte järgi võimalik.
Eelnõu §-s 11 määratakse toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral.
Määruse alusel antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitest tulenevad piirangud on
esitatud järgmises tabelis:
Abi liik Tingimused: abi võib anda kuni tabelis märgitud
summani, võttes arvesse kõnesolevas määruses
sätestatud maksimaalset piirmäära (see on 75%
abikõlblikest kuludest)
Ei ole riigiabi 75% abikõlblikest kuludest, minimaalne
omafinantseering on 25%, mis võib tulla ka
avaliku sektori rahadest; maksimaalne toetuse
summa on maakonna rahasumma piir.
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi Investeeringuteks ettenähtud abi on 100 miljonit
säilitamiseks antav abi (üldise grupierandi eurot projekti kohta ning tegevusabi 50 miljonit
määrus) eurot ettevõtja kohta aastas. Investeeringuteks
ettenähtud abi puhul ei ületa abisumma
abikõlblike kulude ja investeeringu
tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb
abikõlblikest kuludest enne maha arvata
asjakohaste prognooside alusel või
tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Tegevusabi
14
summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik
tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel
perioodil mõistliku kasumi saamiseks. See
tagatakse enne asjakohaste prognooside alusel
või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Kui abi
ei ületa ühte miljonit eurot, võib maksimaalne
abisumma alternatiivse võimalusena kindlaks
määrata tasemel 80% abikõlblikest kuludest.
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise Investeeringuteks ettenähtud abi on 15 miljonit
taristule antav abi (üldise grupierandi määrus) eurot või kulud, mis ületavad 50 miljonit eurot
projekti kohta. Sporditaristule antav tegevusabi
on 2 miljonit eurot taristu kohta aastas. Spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule
antava investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei
tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja
investeeringu tegevuskasumi vahet.
Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest enne
maha arvata asjakohaste prognooside alusel või
tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
Sporditaristule antava tegevusabi puhul ei tohi
abisumma ületada tegevuskahjumit vastava
ajavahemiku jooksul. See tagatakse enne
asjakohaste prognooside alusel või
tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Kui abi ei
ületa ühte miljonit eurot, võib maksimaalne
abisumma alternatiivse võimalusena kindlaks
määrata tasemel 80% abikõlblikest kuludest.
Vähese tähtsusega abi Ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava
vähese tähtsusega abi ülemmäär on 200 000
eurot.
Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid Ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate
osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega teenuste osutamise eest antav abi ei ületa 500 000
abi eurot kolme majandusaasta jooksul.
Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid Abi suurus on kuni 15 miljonit eurot aastas üldist
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest
makstava hüvitisena antav riigiabi muudes valdkondades kui transport ja transpordi
infrastruktuur. Eelnõus nimetatud 25%-lise
omafinantseeringu võib tasuda ka avalik sektor.
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi (üldise Perioodil kuni 31.12.2024:
grupierandi määrus) suurettevõtja puhul on Eestis väljaspool Ida-
Virumaad kuni 20% ja Ida-Virumaal kuni
25% abikõlblikest kuludest;
keskmise suurusega ettevõtja puhul on Eestis
väljaspool Ida-Virumaad kuni 30% ja Ida-
Virumaal kuni 35% abikõlblikest kuludest;
väikese suurusega ettevõtja puhul on Eestis
väljaspool Ida-Virumaad kuni 40% ja Ida-
Virumaal kuni 45% abikõlblikest kuludest;
Perioodil 01.01.2025–31.12.2027:
suurettevõtja puhul on Eestis väljaspool Ida-
Virumaad kuni 15% ja Ida-Virumaal kuni
25% abikõlblikest kuludest;
15
keskmise suurusega ettevõtja puhul on Eestis
väljaspool Ida-Virumaad kuni 30% ja Ida-
Virumaal kuni 35% abikõlblikest kuludest;
väikese suurusega ettevõtja puhul on Eestis
väljaspool Ida-Virumaad kuni 35% ja Ida-
Virumaal kuni 45% abikõlblikest kuludest.
Innovatsiooniklastritele antav abi (üldise Innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks
grupierandi määrus) ettenähtud abi osakaal ei tohi ületada 65% ja
tegevusabi puhul 50% abikõlblikest kuludest.
Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastrite
tegevuse jaoks. Abi võib anda kümne aasta
jooksul.
Kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja
abi investeeringu tegevuskasumi vahet.
Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha
arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel
või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
Eriotstarbelist taristut ei vabastata käesoleva
artikli alusel teatamiskohustusest.
3. Dialoogi läbiviimise kord
Määruse kolmandas peatükis sätestatakse dialoogi eesmärk ja toimumise sagedus ning dialoogi
tulemuste fikseerimine ja avalikustamine.
Eelnõu § 12 lõike 1 järgi peavad Rahandusministeerium ja MARO dialoogi, mille eesmärk on
toetuse selgem sihistamine maakonna arengustrateegia teatud valdkonna arendamiseks
vastavalt riigi ja MARO kokku lepitud mõlemapoolselt prioriteetseks hinnatud teema(de)le.
Dialoogi alustatakse maakonna uuendatud arengustrateegia põhjalt ning eesmärgiks on aidata
maakonnal kiiremini saavutada mõnda strateegias püstitatud eesmärki. Väljakutseks on tagada
toetuse selgem sihistamine maakonna arengustrateegia mõnes valdkonnas arvestatavaks
edasiminekuks järgneval neljal aastal vastavalt riigi ja maakonna esindajate kokkulepitud
ühele-kahele teemale. Teemade valimisel lähtutakse maakonna arengustrateegiast ning
tuginetakse Regionaalse arengu tegevuskava4 seireinfole, muule olulisele piirkondlikule
statistikale, minuomavalitsus.ee teenustasemetele ja töölaudadele tuvastamaks, milliste
näitajate või valdkondade osas vajaks maakond võrreldes muude piirkondadega arengu
kiirendamist või suudaks oma arengueeldusi edukalt realiseerida.
Maakonna seisukohti dialoogis Rahandusministeeriumiga esitab ning kokkulepitu täitmise ning
maakonnale eraldatud vahendite õigeaegse kasutamise eest vastutab MARO.
Eelnõu § 12 lõike 2 järgi peab dialoogi tulemusel kokkulepitud teemade raames elluviidav
projekt üksi või elluviidavad projektid kogumis tagama ühe maakonna või ühest maakonnast
suurema elluviimispiirkonna, sihtrühma või mõju. Analüüsi elluviimispiirkonna, sihtrühma ja
mõju ulatuse avaldumise kohta maakonna kokkulepitud teema või teemade raames toob ja
põhjendab MARO oma veebilehel avaldatavas kokkuvõttes.
Selleks, et oleks võimalik hinnata konkreetsete projektide kogumi mõju ulatust, on vaja
eelkõige terviklikku pilti projekti valdkonna kohta maakonnas. Näiteks, kui fookuses on
4
https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-
kujundamine#Alusdokumendid
16
maakonna muutmine üheks Eesti armastatuimaks reisisihtkohaks, siis on vaja terviklikku
vaadet maakonna turismimaastikule praegu, olemasolevatele turismiobjektidele ja -
teekondadele, sihtgruppide analüüsi. Seejärel tuleb analüüsida ja defineerida lünkasid ja
puudujääke, mis takistavad maakonnal muutuda üheks Eesti armastatuimaks reisisihtkohaks.
Nt kas tehakse piisavalt koostöö turismiagentuuride ja Eesti teiste turismisihtkohtadega, et
tutvustada valitud sihtgrupile oma maakonna atraktiivsust ning reisimisvõimalusi? Kas on
olemas maakonnas endas piisavalt vaba tööjõudu, et turismivaldkonnas vajalikke töökohti ära
täita? Kust võetakse vajadusel täiendavaid töökäsi? Kas on olemas piisavas ulatuses
inspireerivaid giide, kes oskavad maakonna lood turistidele edasi rääkida ja põnevust tekitada
maakonna edasiuurimise vastu või on vaja neid välja koolitada? Kas turismiobjektid vastavad
sihtgrupile ning on omavahel ühendatud loogilise teekonnaga, olemas loogilised ja turistidele
mugavad turismimarsruudid, et liikuda maakonna ühest objektist järgmiseni? Kas iga
turismiobjekti juures on kättesaadav info järgmiste lähimate atraktiivsete objektide ja nende
juurde jõudmise viisi kohta? Kas on piisavas kvaliteedis, ulatuses ja loogiliste asukohtadega
toitlustus- ja majutuskohti? Kui lüngad on tuvastatud, tuleb neid olulisuse järgi järjestada,
kaasata kõiki olulisi osapooli, paika panna plaan (sh milliseid tegevusi ja projekte on
otstarbekas rahastada järgmise 4 aasta jooksul MATAst) ja ajakava ning uurida vajadusel
täiendavaid võimalusi vajaliku lisarahastuse leidmiseks.
MARO koostatavat taustamaterjali saavad MATA taotlejad kasutada ka toetuse taotlemisel
taotlusele seatud nõuete täitmiseks. Kui on võimalik viidata MARO veebilehel olevale
analüüsile, ei ole vaja selle sisu taotluses dubleerida.
Eelnõu § 12 lõike 3 järgi koostab ja avaldab MARO oma veebilehel analüütilise kokkuvõtte,
mis sisaldab ülevaadet projektide valikust kokkulepitud teemadesse, maakonna
arengustrateegias püstitatud eesmärkidest ning neile leitud lahenduste valiku ning nende
omavahelise kokkusobivuse analüüs. Kokkuvõte peab sisaldama ka põhjendust maakonnaülese
mõju olemasolu kohta vastavalt lõikes 2 toodule.
Kui dialoogi käigus oli kokkulepitud täiendavates tingimustes, siis kokkuvõte peab sisaldama
selgitust, kuidas need tingimused on täidetud. Näiteks, kui lepiti kokku teatud teemal püstitatud
eesmärkide saavutamiseks täiendava konkursi korraldamises projektide valikuks, kirjeldab
MARO kokkuvõttes konkursi tingimusi ja korraldamise protsessi, samuti kuidas tagati
projektide valiku läbipaistvus ja erapooletus ning taotlejat võrdne kohtlemine.
Eelnõu § 12 lõike 4 järgi peetakse dialoogi vähemalt kord nelja aasta jooksul meetme järgmise
nelja aasta vahendite suunamiseks või vajadusel tihedamalt kui varasemad kokkulepped
vajavad muutmist. Kokkulepete sõlmimine neljaks aastaks võimaldab maakondadel oma
teemade arendamise pikaajalisemat ja järjekindlamat kavandamist, sealhulgas mahukamate
projektide terviklikumat elluviimist mitme aasta voorude vahenditest. Esimese dialoogiga
alustatakse 2023. aasta esimeses pooles MATA perioodi 2024–2027 voorude vahendite
suunamiseks.
Dialoogi osapoolteks on riigi esindajana Rahandusministeerium ja maakonna esindajana
maakondlik arendusorganisatsioon (MARO). Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajad kaasatakse
dialoogi vaatlejana. MARO ettepanekul kaasatakse dialoogi ka oma maakonna omavalitsuste
ja/või maakonna teiste organisatsioonide esindajaid ning Rahandusministeeriumi ettepanekul
kaasatakse dialoogi teiste ministeeriumide ja/või dialoogi kokkuleppe seisukohast oluliste
organisatsioonide esindajaid. Dialoogi juhib Rahandusministeerium. Mõlemad osapooled
peavad oma seisukohti ja ettepanekuid põhjendama.
17
Dialoogiga alustamise ettepaneku teeb MAROle Rahandusministeerium, lisades ettepanekule
dialoogi täpsema ajakava ja töökorra, Rahandusministeeriumi analüüsi ja analüüsist tulenevad
ettepanekud vahendite suunamiseks maakonna arengustrateegia fookusteemadele maakonnas
või täpsustavad küsimused, kui analüüsist tulenevad probleemsed teemad ei ole maakonna
arengustrateegias piisavat tähelepanu leidnud, MATA järgmise nelja aasta vahendite eeldusliku
suuruse maakonnas aastate lõikes.
MARO annab oma esialgse tagasiside Rahandusministeeriumi ettepanekule teemade või
küsimuste osas, ettepaneku MATA panust kirjeldavate tulemus(mõju)näitajate seadmiseks5
ning vajadusel omapoolsed põhjendatud (nt maakonna arengustrateegias toodud analüüsist
tulenevad) ettepanekud rahastatavate teemade valiku osas.
Eelnõu § 13 järgi fikseeritakse dialoogis saavutatud kokkulepped Rahandusministeeriumi ja
MARO vahelises kokkuleppes, mille avaldatakse nii ministeeriumi kui ka MARO
veebilehtedel. Nii tagatakse olulise teabe kättesaadavust RTK-le, taotlejatele, maakonna
elanikele, ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja muudele huvitatud osapooltele.
4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
Määruse neljas peatükk määratleb toetuse taotlemise ja taotluste menetlemise korra.
Eelnõu § 14 lõiked 1 ja 2 määravad nõudeid projekti kajastamisele maakonna arengustrateegia
tegevuskavas. Lõike 1 järgi peab tegevuskavas projektile üheti arusaadavalt märgitud, et projekt
on mõeldud rahastamiseks meetmest „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“. Kui
projektile on kirjutatud rahastamiseks „fondidest“, ei ole määratud rahastamisallikat või on
märgitud mõni muu rahastamisallikas, sellist projekti MATA-st rahastada ei saa. Lõike 2 järgi
peab MATA-st rahastamiseks mõeldud projekti rahastamine toodud tegevuskavas MATA
toetuse suumaga aastate lõikes ning RTK-le on võimalik esitada projekti rahastamiseks k
konkreetsel aastal vaid tegevuskavas määratud ulatuses.
Eelnõu § 15 lõike 1 järgi võib toetuse taotluse esitada kohaliku omavalitsuse üksus,
mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on
taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.
Eelnõu § 15 lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partnereid. Partneriks võib olla
taotluses nimetatud juriidilise isiku, kes osaleb projektis toetatavas tegevuses ja kellel tekivad
selle käigus kulud (§ 5 lg 9).
Eelnõu § 15 lõike 3 järgi peab taotlejal või partneril projekti omafinantseeringu ja võimalikke
mitteabikõlblikke kulusid tasumise suutlikkus projekti edukaks elluviimiseks. Seda tõendatakse
taotluse esitamise käigus RTK nõutud viisil, lisades taotlusele vajalikke tõendeid.
Eelnõu § 15 lõike 4 järgi kui taotlejaks või kaasfinantseerijaks on kohaliku omavalitsuse üksus
või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud
kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 (Finantsdistsipliini tagamise
meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel) sätestatud nõuded.
5
nt 100% maakonna kindla kooliastme koolilastest on ettevõtlikkuse programmiga kaetud vms
18
(1) Riigieelarvest investeeringutoetuse saamiseks riigieelarve seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud
tingimustel peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja tema arvestusüksus kinni pidama
järgmistest nõuetest:
1) taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva
seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2
nimetatud juhul;
2) taotluse esitamise aasta eelarves kinnitatud põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva
seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, kui taotluse esitamise aastale eelnenud
aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 sätestatule;
3) netovõlakoormus ei tohi viimaste teadaolevate andmete kohaselt ja taotluse esitamise aasta
kinnitatud eelarve kohaselt aasta lõpu seisuga ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5
sätestatud ülemmäära;
4) projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada käesoleva
seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, aga
seda ei ole eelarves kavandatud ja kohaliku omavalitsuse üksus selle tasumiseks võlakohustust
ei võta, peab viimaste teadaolevate andmete kohaselt taotluse esitamise aasta lõpu likviidsete
varade kavandatava jäägi suurus või omafinantseeringu tagamiseks kavandatav suurendatud
sissetulek või vähendatud väljaminek katma omafinantseeringu suuruse. Mitmeaastase projekti
puhul võetakse arvesse eelnimetatud andmed projekti perioodi iga aasta kohta.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab omafinantseeringu tasuda võetava
võlakohustusega, kuid võlakohustuse võtmist ei ole eelarves või eelarvestrateegias kavandatud,
peab viimaste teadaolevate andmete alusel põhitegevuse tulemi suurus taotluse esitamise aastal
ja igal eelseisval kolmel aastal katma olemasolevate võlakohustuste ja võetava võlakohustuse
igal aastal kavandatavad finantskulud ja tagasimaksmise kulud.
(4) Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus või nad
panustavad teise taotleja projekti omafinantseeringusse ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–
3 nimetatud nõuded ei ole täidetud, jätab toetuse andja selle projekti investeeringute kavast
välja või taotluse rahuldamata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(5) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud
nõuded, kuid on võimalik projekt jooksval aastal või eelseisvatel aastatel ellu viia, võib toetuse
andja teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega. Otsuses määratakse tähtpäev, mis
ajaks tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded täita.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmiseks kõrvaltingimuse seadmisel
on toetuse andja kohustatud küsima enne taotluse suhtes otsuse tegemist
Rahandusministeeriumilt arvamust.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei rakendata tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuse osutaja suhtes.
Eelnõu § 15 lõike 5 järgi on äriühingul, mittetulundusühingul ja sihtasutusel õigus toetust
taotleda ning projektis partnerina osaleda, kui neil ei ole äriregistris äriseadustiku § 60 lõikes 1
nimetatud kustutamise hoiatust.
Eelnõu § 16 lõikes 1 on toodud miinimumnõuded, millele taotlus peab vastama ning lõikes 2
informatsioon, mille tuleb taotluses esitada.
Eelnõu § 16 lõige 3 kirjeldab täiendavat teavet, mida lisatakse investeeringuprojektide puhul,
lõike 4 järgi tuleb teiste meetmete kaasfinantseeritava projekti puhul lisada muu hulgas ka
välisabist toetuse eraldamise lepingu koopia või taotluse rahuldamise otsuse koopia seonduvate
dokumentidega.
19
Eelnõu § 16 lõikes 5 on sätestatud, et taotluses sisalduv projekt peab vastama universaalse
disaini põhimõtetele. See tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma
ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja vajadusel
konsultatsiooni universaalse disaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.volinik.ee/. Lõike 6 järgi taotleja kinnitab, et
ta tagab eelviidatud vastavust, mis tähendab, et ta tagab toodete, keskkonna, programmide ja
teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele
kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise
erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu
lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja
juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist.
Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt esitab taotleja esindusõiguslik isik taotluse struktuuritoetuse
registri e-toetuse keskkonna kaudu.
Eelnõu § 17 lõike 2 järgi peab taotlus toetuse saamiseks esitama RTK-le samal aastal ja samas
või väiksemas ulatuses ning sama taotleja poolt ja sama projekti kohta nagu see on toodud
vastava maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Arvestada tuleb asjaoluga, et mida varem
esitab taotleja oma taotluse RTK-le ja mida varem saab taotlus rahuldamise otsuse, seda rohkem
aega jääb toetuse saajale oma projekti elluviimiseks. Arvestades asjaolu, et Eesti riigieelarve
vahendeid saab üle kanda järgmisesse aastasse vaid üks kord, võib projekt kasutada sellele
eraldatud vahendeid tegevuskavas toodud aastal ja sellest järgneval aastal. Sellest tähtajast
projekti pikem elluviimine ei ole antud meetmes võimalik, sest konkreetse aasta kasutamata
vahendid kaovad nii meetme kui ka taotleja jaoks kahe aasta möödumisel. Seetõttu on projekti
õigeaegne elluviimine ja varajane ettevalmistamine äärmiselt oluline. Lõike 3 järgi kui
projektile on ettenähtud rahastus mitmest järjestikusest aastast, tuleb projekti kavandada
selliselt, et iga konkreetse aasta summa oleks kasutatud kindlasti kahe aasta sees. Kindlate
teemade kokkuleppimine MARO ja ministeeriumi vahel ning paindlik mitme aasta vahendite
kasutamine aitavad maakondades senisest lihtsamini ette kokku leppida mitme aasta
taotlusvooru projektid ning anda neile taotlejatele vajalik kindlus projekti ettevalmistamistavate
tegevustega alustamiseks.
Eelnõu § 18 lõikes 1 kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi. See koosneb taotluse
registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist
ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Eelnõu § 18 lõike 2 järgi võib RTK taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui
ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.
Eelnõu § 18 lõikega 3 määratakse taotluse menetlemise tähtaeg. See on kuni 30 tööpäeva
taotluse esitamisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata
taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks üldjuhul kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb
taotluse menetlemise tähtaeg. Maakonna arengustrateegia tegevuskava koostamisel ning
MATA-st rahastavate projektide ajalisel järjestamisel tegevuskavas tuleb MARO-l arvestada
projektide ettevalmistustasemega, et esimesel aastal toodud projektid oleksid määruse
tingimustele vastavad ning projektide võimalikud puudused oleksid lahendatavad eeltoodud 10
tööpäeva jooksul. Kui taotleja või taotlus ei vasta määruses toodud nõuetele ning puudusi ei
kõrvaldata tähtajal, teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Juhul, kui taotlusvooru aasta
20
(= kalendriaasta 01.01–31.12) veel kestab, on parandatud taotlus võimalik uuesti esitada. Kui
puudusi ei ole võimalik piisavalt kiiresti kõrvalda, tuleb MAROl maakonna vahendite
kasutamiseks muuta tegevuskava ning asendada rahuldamata jäetud taotluse projekt teise
projektiga, mis vastab määruse nõuetele ning millel on potentsiaal oma ettevalmistuseastme
poolest jõuda järgi jäänud aja sees valmida. Kui taotlemine jääb taotlusvooru aasta lõppu ning
taotluse nõuetele mittevastavus selgub päris taotlusvooru aasta lõpus või isegi järgmisel aastal,
ei ole taotluse uuesti esitamine või asendusprojekti kokkuleppimine ajaliselt enam võimalik.
Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõlvaltingimustega
rahuldamise korda. Lõike 1 järgi teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse siis, kui taotlus ja
taotleja vastavad nõuetele. Lõikes 2 on toodud andmed, mida taotluse rahuldamise,
kõrvaltingimustega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsus peab sisaldama. Lõike 3 järgi on
taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.
Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisaldava teabe ja sellele viidata,
kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
Eelnõu § 19 lõike 4 järgi Projekti puhul, millele on maakonna arengustrateegia tegevuskavas
kavandatud rahastus mitme järjestikuse aasta taotlusvoorust, sätestatakse taotluse rahuldamise
otsuses lisatingimus, mis seab järgmiste aastate taotlusvoorust toetuse eraldamise sõltuvusse
toetusvahendite riigieelarvega ministeeriumile eraldamisest.
Näide Ida-Virumaa programmi lepingust:
1.3 Alapunktides 1.1.2 - 1.1.4 nimetatud tegevustoetuse summade osas kinnitab toetuse
saaja oma teadlikkust asjaolust, et käesoleva lepingu sõlmimise hetkel ei ole viidatud
aastate riigieelarve seadus veel vastu võetud ja et nende aastate riigieelarveline
tegevustoetus makstakse toetuse saajale vaid juhul, kui see saab riigieelarves kinnitatud.
Toetuse saajal ei ole eeltoodust tulenevalt toetuse andja vastu mistahes nõudeid ega
pretensioone.
1.1.1 2022. aasta riigieelarveline tegevustoetus summas 200 000 eurot;
1.1.2 2023. aasta riigieelarveline tegevustoetus summas 200 000 eurot.
1.1.3 2024. aasta riigieelarveline tegevustoetus summas 200 000 eurot;
1.1.4 2025. aasta riigieelarveline tegevustoetus summas 61 100 eurot.
Eelnõu § 20 järgi teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta
nõuetele ning puudusi ei kõrvaldata RTK määratud tähtajal.
5. peatükk. Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse
tagasinõudmine, toetuse saaja ja RTK õigused ja kohustused
Määruse viiendas peatükis sätestatakse toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmise ja
tagasinõudmise kord ning toetuse saaja ja RTK õigused ja kohustused.
Eelnõu § 21 lõike 1 järgi toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded RTK-le taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadel e-toetuse keskkonna kaudu. Lõike 2 järgi meetme
„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, Interregi, Life, Horizon programmide
projektide omafinantseeringut osaliselt rahastatavate projektide puhul tuleb RTK-le esitada
samu aruandeid, samas vormis ja samaks tähtajaks nagu seda nõuab kaasfinantseritav meede
või programm. Lõike 3 järgi menetleb vahe- ja lõpparuandeid RTK 20 tööpäeva jooksul nende
registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsustusi, teatatakse
sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
21
Eelnõu § 22 lõike 1 järgi maksab RTK toetuse toetuse saajale välja e-toetuse keskkonna kaudu
esitatud makse saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite alusel vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja kindlasummaliste
maksetena, eelneb igale väljamaksele saavutatud tulemuse kohta kokkulepitud tõendite
esitamine. Lõike 2 järgi võib põhjendatud juhul toetuse saajale ettemaksena välja maksta kuni
60% toetuse kogumahust. Lõike 3 järgi teeb RTK toetuse väljamaksed üldjuhul 20 tööpäeva
jooksul pärast toetuse saajalt iga osa väljamaksmise aluseks olevate dokumentide ja tõendite
saamist. Ebatäpsustuste kõrvaldamiseks antakse kuni 10-päevane tähtaeg.
Eelnõu § 22 lõike 4 järgi toetuse maksmisel tegelike kulude ja ühtse määra alusel tehakse
väljamakse tasutud kuludokumentide alusel. Lõike 5 järgi tehakse väljamakse ühtse määra
alusel projekti administreerimisega seotud üld- ja personalikulude, ettevalmistuskulude ja
kinnisasja ostu puhul. Lõike 6 järgi toetuse väljamaksmiseks kindlasummaliste maksete alusel
tehakse toetuse väljamakse pärast taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kokku lepitud tulemuse saavutamist ning selle
saavutamine peab olema kokkulepitud viisil tõendatud. Tulemuse osalisel saavutamisel
jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata. Toetuse väljamaksmine toimubki meetme
raames reeglina kindlasummaliselt, välja arvatud riigiabiprojektid ning ühtse määra alusel
tasuvate kuludokumentide puhul. See tähendab, et enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist
lepivad RTK ja toetuse taotleja kokku projekti raames saavutatavates tulemustes ning
saavutatud tulemuste eest makstava toetuse summas. Õigus toetuse väljamaksmiseks tekkib
taotlejal siis, kui projektis kokkulepitud tulemus või tulemused on saavutatud. Üldjuhul on
tulemused võimalik saavutada alles projekti lõpus. Juhul, kui tegemist on projektiga, mille
jooksul saavutatakse mitu tulemust, siis on võimalik RTK ja taotleja vahel leppida kokku iga
tulemuse eest toetuse osalises väljamaksmises. Lõige 7 kohustab tasuda kõiki projekti raames
tehtud kulusid toetuse saaja või partneri pangakontolt. Lõike 8 järgi projekti puhul, millel on
maakonna arengustrateegia tegevuskavas nähtud ette rahastus mitme järjestikuse aasta
taotlusvoorust, lähtutakse toetuse maksmisel muu hulgas taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud kulude tegemise ajakavast, arvestades, et iga taotlusvooru eelarveaastaga seotud
kulusid saab teha hiljemalt taotlusvooru aastale järgneva aasta 31. detsembrini, lõpparuande
esitamise aastal kuni 30. novembrini.
Eelnõu § 23 lõike 1 järgi võib taotluse rahuldamise otsust muuta põhjendatud juhtudel RTK
algatusel, toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel või kui selleks tekib vajadus
Rahandusministeeriumi ja MARO dialoogi tulemusel sõlmitud kokkuleppe muutmise korral.
Eelnõu § 23 lõike 2 järgi kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul võib toetuse saaja
taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata muuta ühe tegevusrea summat kuni 10%
tegevusrea summast võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse
osakaal ei muutu. Muudatus tuleb RTK-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kooskõlastada enne eelarvet ületavate kulude tegemist. Lõike 3 järgi kindlasummaliste maksete
alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise ja
kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud
juhul, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata kokkulepitud tulemuse ja
tulemuse saavutamise tõendamise alused. Lõige 4 sätestab, et muutmistaotlus tuleb esitada
hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti abikõlblikkuse lõppkuupäeva.
22
Eelnõu § 24 lõige 1 sätestab olukordi, mil RTK-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult
tagasi. Lõige 2 täpsustab olukorda, mil haldur või kohus on prokurörile esitanud
pankrotiseaduse § 28 lg 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sel korral
tehakse toetuse tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse
tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Eelnõu § 24 lõige 3 määratleb olukordi, mil toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta.
Eelnõu § 24 lõike 4 järgi kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse
või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb
põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust
sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25 või 100% tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt
asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud kui määruses on sätestatud teisiti. Lõike
5 järgi kui toetuse saaja on eiranud toetusest teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem
täitmine ei ole võimalik, vähendatakse tegevusele eraldatud toetust kuni 3%. Kui tuvastatud
abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ning nimetatud kuriteo toimepanemise
suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, siis lõike 6 järgi nõutakse toetus tagasi täies
mahus.
Eelnõu § 24 lõike 7 järgi kui toetuse saaja ei taga 5 aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest
projekti loodud või soetatud vara säilimise või sooritab varaga tehinguid, mis annab
põhjendamatu eelise mõnele isikule, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga,
mille võrra taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud. Lõike 8 järgi nõutakse toetus tagasi
proportsionaalselt eesmärkide või tulemuste saavutamisega, kui toetuse saaja ei saavuta projekti
eesmärke või tulemusi või saavutab need osaliselt.
Eelnõu § 24 lõike 9 järgi kui tegevust rahastatakse mitmest finantsallikast, lähtutakse
tagasinõude tegemisel üldjuhul rikkumisega hõlmatud tegevuse põhilise rahastaja sätestatud
nõuetest. Lõike 10 järgi lähtutakse ebaseadusliku riigiabi korral konkurentsiseaduse §-s 42
sätestatust.
Eelnõu § 24 lõigetes 11–19 täpsustatakse finantskorrektsioonide tegemise ning toetuse
tagasimaksmisega seotud asjaolusid. Nendest tuleb eraldiseisvalt mainida, et tagasinõudmine
toimub nii ühtse määra alusel kulude hüvitamisel, kindlasummaliste maksete ja tegelike kulude
alusel toetuse maksmise korral.
Eelnõu § 24 lõike 20 järgi peab toetuse saaja maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast alates.
Eelnõu §-s 25 sätestatakse toetuse saaja kohustused, §-s 26 sätestatakse toetuse saaja
kohustused seoses hankimisega.
Eelnõu §-s 27 sätestatakse RTK kohustused. Neist tuleb eraldiseisvalt mainida kohustust
esitada MARO poolt vastava soovi avaldamise korral MAROle väljavõte vastava maakonna
projektide seisundite, maksete ja muu olulise infoga struktuuritoetuse registrist hiljemalt 31.
märtsiks, 30. juuniks, 30. septembriks ja 31. detsembriks või vajadusel tihedamini. Kuivõrd
alates meetme määruse jõustumisest hakkavad MAROd edaspidi vastutama ise oma maakonna
meetme vahendite õigeaegse kasutamise eest, peab olema MAROl ülevaade tegevuskavas
23
toodud projektide kulgemise hetkeseisust, sealhulgas toetuse väljamaksetest ja muust olulisest
teabest.
Eelnõu §-s 28 määratakse toetusega seoses vaide esitamise ja menetlemise korda. Selle järgi
võib RTK otsuse või toimingu peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras,
vaiet lahendab RTK ise.
Eelnõu § 29 järgi tunnistatakse seni kehtinud riigihalduse ministri 7.05.2019. a määrust nr 25
„Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ kehtetuks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega ja otsusega:
1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78);
2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8);
3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13);
4) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“.
4. Määruse mõjud
Määrusega ei muutu regionaalarengu toetuste maht. Muudatuse mõjul suureneb maakondlike
arendusorganisatsioonide vastutus meetmest rahastatavate projektide valiku ning maakonna
vahendite õigeaegse kasutamise üle. Nii peab MARO lubama tegevuskavasse vaid selliseid
projekte, mis vastavad meetme määruse tingimustele, omavad üksi või koosmõjus teiste sama
teema projektidega vähemalt ülemaakondliku mõju, on piisava ettevalmistusastmega et olla ellu
viidud kehtiva ajaraami sees. Pärast dialoogi käigus teema(de) kokku leppimist ei hinnata
tegevuskavasse määratud projekte, vaid RTK teostab esitatud taotluse kohta tehnilise
tingimuste vastavuskontrolli. Kui maakond ei jõua konkreetse aasta vahendeid kasutada kahe
lubatud aasta jooksul (vooru aastal ja järgmisel), kaovad need rahad nii maakonna, sealhulgas
toetuse saaja jaoks, kui ka MATA meetme jaoks. Dialoogi käigus valitava(te) teema(de)ga
suureneb projektide fokuseeritus maakonna arengustrateegia olulisemate eesmärkide
saavutamisele, väheneb toetuse killustatus väiksemate projektide vahel, kuna on võimalik mõju
saavutamiseks planeerida ja kasutada MATA nelja aasta vahendeid. Muudatus suurendab
koostööd maakondlikul ja kohalikul tasandil, samuti koostööd ettevõtjate ja
kodanikuühendustega. Muudatus kiirendab väljamakseid, korrastab toetuse väljamaksmist,
suurendades lihtsustatud kulude kasutamist meetmes, ning projektide õigeaegset elluviimist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
24
Määruse rakendamisel on põhiroll Riigi Tugiteenuste Keskusel (taotluste vastuvõtt, riigiabi
seisukohalt analüüsimine, hindamise ning hilisema vastavuskontrolli korraldamine, otsuste
tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine).
Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise
rakendamisega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas
avaldamist.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Määruse muutmise
kavand on korduvalt tutvustatud ja arutatud maakondlike arendusorganisatsioonidega. Juulis-
augustis 2022 läbis eelnõu ka mitteametliku kooskõlastusringi, mille käigus maakondlikel
arendusorganisatsioonidel ja RTK-l oli võimalik esitada oma kommentaare ja ettepanekuid,
millega arvestati käesoleva eelnõu täiendamisel.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EISi kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja maakondlikele
arendusorganisatsioonidele, huvi korral kaasa rääkimiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus-
ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile.
25
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/22-1612 - Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.01.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b465364-5604-4cc9-834e-69f098192461
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b465364-5604-4cc9-834e-69f098192461?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main