Kiri

Ministeeriumid 04.11.2022 nr 15.2-2/7207 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel; 2) seletuskiri 14 lehel; 3) lepingu eelnõu eesti keeles 85 lehel. Carmel Tellis +372 637 7434 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S detsember 2022 nr Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelis e laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping u eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. k iita heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu ; 2. v olitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud lepingule . Kaja Kallas p eaminister Taimar Peterkop r iigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks ühelt poolt Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu (edaspidi leping ) ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama. 25. novembril 2004 volitas Euroopa Liidu N õukogu komisjoni pidama läbirääkimisi eraldi partnerluse ja koostöölepingute sõlmimiseks Tai Kuningriigi, Singapuri Vabariigi, Indoneesia Vabariigi, Filipiini Vabariigi, Malaisia ja Brunei Darussalami r iigiga. Läbirääkimisi alustati Tai Kuningriigiga 2013. aastal, kuid lepingu allkirjastamine peatati 2014. aastal pärast sõjaväelist riigipööret. 2019. aasta oktoobris pidas nõukogu asjakohaseks läbirääkimis i taasalusta da , võttes arvesse poliitilist normaliseerimist Tai Kuningriigis. Läbirääkimis i taasalustati 13. juulil 2021 ja need jõudsid lõpule 11. juunil 2022. Nõukogu otsus, millega volitatakse Euroopa Liidu nimel lepingule alla kirjutama, kiideti heaks 24.10.2022 Euroopa Liidu k eskkonna nõukogus (ENVI). Lepingule allakirjutamine on kavas 14.12.2022 EL i -ASEANi tippkohtumisel. Eesti seisukohad, millega toetati Euroopa Liidu N õukogu otsus t anda Euroopa Komisjonile volitus EL i nimel lepingule alla kirjuta da ja lepingu t ajutise lt kohalda da , kiideti heaks 0 6 .10. 2022 Vabariigi Valitsuse istungil. Leping sisaldab kohustusi, mis on EL i välispoliitikas kesksel kohal, sealhulgas ELi standardsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, terrorismivastase võitluse, rände ja maksustamise kohta. Samuti kätkeb see koostöö laiendamist justiits- ja siseküsimustes ning majandus- ja kaubandusdialoogi arendamist, lisaks koostööd niisugustes poliitikavaldkondades nagu korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kaubandus, keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, teadus ja tehnoloogia, tööhõive ja sotsiaalküsimused, haridus, põllumajandus, kultuur jne. Leping Tai Kuningriigiga tugevdab majandus- ja kaubanduskoostööd nii kahepoolselt, piirkondlikult kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides viisil, mis toetab säästva arengu eesmärk e . Kaubanduslik dialoog saab olema kooskõlas WTO põhimõtete ja eeskirjadega ning toimub nõnda, et mõlema d pool ed saavad sellest kasu. Lepinguosalised kohustuvad looma paremaid turulepääsu tingimusi ja võtavad kasutusele meetmeid , mis suurendavad läbipaistvus t . Samuti paraneb teabe vahetus, et hoida lepinguosalisi kursis kaubanduse ja kaubanduspoliitika arenguga seotud teemade ga . Koostöö ja dialoog laiene vad lepingu alusel investeerimisega seotud teemadele, luues tingimused suurema te ks investeeringuvoo gude ks, arendades investeeringuteks atraktiivset ja soodsat keskkonda. Kokkuvõttes l uuakse leping uga alus tulemuslikumatele kahepoolsetele suhetele ELi ja selle liikmesriikide ning Tai Kuningriigi vahel, tugevdades poliitilist dialoogi ja tõhustades koostööd paljudes valdkondades. Ühtlasi tugevdab see ELi rolli Kagu-Aasias laiemalt, toetudes ühistele väärtustele, nagu demokraatia ja inimõigused. Panustades ELi rahvusvahelise partnerluse eesmärkidesse, silluta takse leping uga teed poliitilise, piirkondliku ja ülemaailmse koostöö laiendamisele kahe sarnaselt meelestatud partneri vahel. Lepingu rakendamisest on praktilist kasu mõlemale poolele, see on alus ELi laiemate poliitiliste ja majandushuvide edendamiseks. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eeln õu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi poliitikaosakonna Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna lauaülem Luule Linno (tel 637 7164, [email protected] ) . Korralduse eelnõu ja seletuskirja on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Carmel Tellis (tel 637 7434, [email protected] ) . Seletuskirja koostamisel osalesid Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna nõunik Meelis Ojassoo ( [email protected] ) , humanitaarabi osakonna arengukoostöö büroo lauaülem Janno Pajo ( [email protected] ) ning ühendatu se ja kliimadi p lo maatia spetsialist Markus Väin ( [email protected] ), H aridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna peaekspert Piret Sütt ( [email protected] ), Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik EL i küsimustes Age Inkinen ( [email protected] ) ning andmekaitse õiguse talituse nõunik Kristel N iidas ( [email protected] ) , Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Kaja Hinno ( [email protected] ), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ( [email protected] ) ning Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ( [email protected] ). Lepingu eelnõu teksti on koostanud ja keeleliselt toime ta nud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaat ning tekstid avaldatakse Euroopa Liidu T eatajas. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Tiina Alekõrs ( Luisa Tõlkebüroo OÜ, tel 626 4284 ). 1.3 . Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusele 20 22 . aasta oktoobri alguses heakskiitmiseks esitatud Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõuga nr 2022/025 3 , mi llega kiideti heaks ELi nimel lepingule allakirjutami ne . 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu ning volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla. Lepingu rakendamiseks ei ole vaja Eesti õigusakte muuta. Ka muid Eesti Vabariigi põhiseaduse § s 121 nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus ratifitseerida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kahest punktist, esimesega kiidetakse heaks lepingu eelnõu ja teisega antakse volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada. Leping koosneb 64 artiklist ja selle lahutamatuks osaks olevast kahest ülddeklaratsioonist. Preambul i s nenditakse lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid. Kinnitatakse otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning soovi edendada oma rahva majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtteid ja tunnustad es Tai kui arenguriigi staatust . Rõhutatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise, relvastuskontrolli, rahu ja julgeoleku ning arengu seoseid ning kinnitatakse vajadust võidelda terrorismi vast u . Ühtlasi kinnitatakse otsustavust võidelda rahvusvaheliselt muret tekitavate raskete kuritegude vastu . Preambul is rõhuta takse lepinguosaliste soovi tugevdada omavahelisi suh teid , et tihendada koostööd ja kindlustada ühist tahet, süvendada ja mitmekesistada suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel. Koostöö tihendamise kaudu soovitakse saavutada kliimaneutraalsus ja roheli n e majandus ning kiirendada ÜRO kestli ku arengu eesmärkide täitmis t , eraldi on esile tõstetu d rändekoostöö vajalikkus . Tunnustatakse Euroopa Majandusühenduse ning ASEAN i liikmesriikide Filipiinide, Indoneesia, Tai Kuningriigi , Singapuri ja Tai vahel 1980. aastal sõlmitud koostöölepingu tähtsust. Tuuakse esile Iirimaa erisused õig l ust, vabadust ja turvalisust puudutavates sätetes. I jaotis es määra takse lepingu laad ja kohaldamisala ning käsitle takse lähemalt lepingu üldpõhimõtteid ja eesmärke. Artiklis 1 , mi llega nä hakse ette koostöö alused , esitatakse lepingu üldpõhi mõtted, milleks on demokraatia ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete austamine, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides . Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi edendada säästvat arengut, teha koostööd kliimamuutuste ja ka üleilmastumise valdkonnas ning aidata saavutada kestliku arengu tegevuskava eesmär gid , pa randavad arengutulemusi ning jäävad kindlaks heade valitsemistavade põhimõtetele , võttes arvesse üks teise vajadusi ja suutlikkust. Artik lis 2 sätesta takse l epingu eesmärgina tugev partnerlus ning koostöö tihendami n e ja edendami n e vastastikust huvi pakkuvates küsimustes , arvestades ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Esmajoones püüavad lepinguos alis ed edendada kahepoolse t , piirkondlik k u ja rahvusvahelist koostöö d lepingus hõlmatud küsimustes (II jaotis). Samuti soovitakse keskenduda koostööle , mis loob kaubanduse ja investeeringute kasvu ning arengu eelduse , järgides WTO põhimõt teid (III jaotis ) . Lisaks on eesmärk luua koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna s (IV jaotis) ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes (V jaotis) . Artikkel 3 käsitleb koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult kohustusi, mis tulenevad desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise konventsioonidest ja lepingutest, ning edendades kõikide asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide elluviimist. Nähakse ette meetmed massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise tagamiseks, muu hulgas asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepetega ühinemine ja täitmine, riiklike ekspordikontrollisüsteemide loomine sõjaliste ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate tõhusa kontrolli tagamiseks, ning õiguslikud j a halduslikud täitmisvahendid . Lepitakse kokku korrapärases dialoogi pidamises. Artik lis 4 reguleeri takse koostööd eesmärgiga või delda väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu, pidades oluliseks riiklikke kontrollisüsteeme ja täites täielikult kohustusi, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, ÜRO tegevuskavast ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd tagamaks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kauband use kõikide aspektide ennetamine, tõkestamine ja likvideerimine ÜRO tegevusprogrammi raames. Pooled lepivad kokku tõhustada koostööd , et tagada koordineerimine ja vastastikune täiendavus oma jõupingutustes , ning alustavad dialoogi ekspordikontrolli valdkonnas. Artik lis 5 käsitle takse rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavaid raskeid kuritegusid ning nä hakse ette rahvusvaheli n e koostöö , et vältida karistamatus t . K innitatakse vastastikust mõistmist, et kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod (genotsiid ning inimsusvastased ja sõjakuriteod) ei tohi jääda karistuseta ning et vastutusele võtmine niisuguste tegude eest tuleb tagada riiklikul või rahvusvahelisel tasan dil . ELi ja selle liikmesriikide tegevuse üks eesmärk e on muuta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ( International Criminal Court , ICC ) põhimõt ted võimalikult universaalseks n ing lõpetada s elline olukor d , kus raskete inimsusvastaste kuritegude toimepanijad jäävad karistuseta . Se ega lisatakse kooskõlas nõukogu 21. märtsi 2011 . aasta otsusega (2011/168/CFSP) ELi ja kolmandate riikide koostöö- ja partnerluslepingutesse asjakohased klauslid kõige raskemate rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kuritegude kohta, tagades rahvusvahelise koostöö tugevdamise kaudu , et neid toime pannud isiku d võetakse vastutusele n ing rakendatakse riiklikult vajalik k e meetme id . Selleks teevad p ooled lepingu allkirjastamisel ka artik li 5 kohta käiva ühisdeklaratsiooni, millega nad kinnitavad , et ICC Rooma statuu t aitab märkimisväärselt edendada rahvusvahelis t õigussüsteemi ja selle tulemuslik k u toimimis t . Artik lis 6 nä hakse ette tihendada koostööd terrorismivastase võitluse valdkonnas kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja kohustustega. Leping uga määratakse kindlaks koostöö ÜRO raamistikus (ülemaailmne terrorismivastane strateegia) ja muudes rahvusvahelistes koostöö vormide s (sh ELi ja ASEANi 28. jaanuari 2003. aasta ühisdeklaratsioonis kokku lepitu kohaselt ) ning teabevahetus kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja asjako haste õigusnormidega. Artikli 6 järgi soovitakse süvendada rahvusvahelist üksmeelt terrorismivastase võitluse normatiivse raamistiku suhtes, et leppida võimalikult kiiresti kokku rahvusvahelise terror ismivastase võitluse laiaulatuslikus konventsioonis. Koostöö raames jagatakse terrorismivastase võitluse vahendeid, meetodeid ja parimaid tavasid inimõiguste kaitse kohta terrori s mivastases võitluses. II jaotis es täpsustatakse kahepoolse, piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö suundi . Artikli 7 kohaselt teevad lepinguosalised koostööd piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning foorumitel , eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsioon is (ÜRO) ja selle allor g anis at sioonides ja Maailma Kaubandusorganisatsioon is (WTO), aga ka piirkondlikes koostöö vormide s , nagu Kagu - Aasia Maade Assotsiatsioon i (ASEAN) ja EL i dialoog ning Aasia-Euroopa kohtumis ed (ASEM) . Arti klis 8 käsitle takse piirkondlikku ja kahepoolset koostööd , kasutades selleks olemasolevaid vahendeid parimal võimalikul viisil ning tagades kooskõla EL i ja ASEANi liikmesriikide muude ettevõtmistega. Leping võimaldab lepinguosalistel suurendada rahalist toetust lepinguga hõlmatud valdkondades, kui need tegevused on lepinguosaliste vahel kokku lepitud. III jaotis es käsitle takse koostööd kaubandus- ja investeerimisküsimustes . Artik lis 9 määratletakse lepinguosaliste kaubandus- ja investeerimiskoostöö üldpõhimõtted. Eesmärk on edendada kahepoolseid kauba- ja investeeringuvooge viisil, mis toetavad kestliku arengu eesmärki . Selleks teevad lepinguosalised koostööd WTO põhimõte te ja eeskirjade järgi ning kohustuvad parandama turulepääsu tingimusi, rakendades meetmeid , mis suurendavad läbipaistvus t . L epinguosalised teavitavad üks teist arengu suundadest kaubanduspoliitikas ja kaubandusega seotud poliitikavaldkondades, aga ka muudes seonduvates küsimustes. L epinguosalised lubavad soodustada dialoogi ning arendada kaubandus- ja investeerimis suhteid selles jaotises käsitletud valdkondades. Artiklis 10 määratletakse lepinguosaliste tegevus sanitaar - ja fütosanitaarküsimustes, millega nad kohustuvad tegema koostööd toiduohutuse ning sanitaar- ja fütosanitaar valdkonnas , et kaitsta ini meste, loomade ja taimede elu ning tervist lepinguosaliste territooriumil. Nad kohustuvad pidama aru ja vahetama teavet oma meetmete kohta, mis on kindlaks määratud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis, Maailma Loomatervise Organisatsioonis ja codex alimentarius ’e komisjonis. Nad lepivad kokku suurendada koostöö te gemise suutlikkus t sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ning on valmis emma-kumma taotlusel alustama sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes dialoogi , et aruta da selle valdkonnaga seotud probleeme ja muid seonduvaid kiireloomulisi küsimusi . Tihedam dialoogi pidamine ja teabe vahetus aitavad edendada kaubavahetus t ning võimaldavad kõrvaldada võimalikke turutõkkeid, samuti vahetada par i maid tavasid ning võrrelda kehtestatud nõudeid. Teabevahetuseks määravad lepinguosalised kontaktpunktid. Artiklis 11 määratletakse lepinguosaliste tegevus kestlikes toidusüsteemides, kus nad kohustuvad tegema koostööd, et edendada üleilmset üleminekut kestlikele toidusüsteemidele. Nad kohustuvad arendama dialoogi, suurendama suutlikku st ja tihe ndama koostööd vastastikku huvi pakkuvates küsimustes , et edenda da kestlikke toidusüsteeme kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. N eed küsimused hõlmavad muu hulgas toidusüsteemidega keskkonnale ja kliimale avaldatava mõju vähendamist, kestlikku põllumajandust ja kestlikke toidusüsteeme kõikides toiduahela etappides, toidukao ja - jäätmete kahandamist kogu toiduahelas ning võitlust toidupettuse vastu. Lisaks kohustuvad lepinguosalised määrama kontaktpunktid teabevahetuseks selle artikli asja kohastes küsimustes. A rtikli 12 eesmärk on rõhutada vajadust edendada rahvusvahelis i standard eid . Selles tuuakse esile vajadus tagada liikmesriikide ja Tai läbipaistev koostöö tehniliste kaubandustõkete rakendamisel, eelkõige WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu alusel. Kaubandustõket võib sisaldada tehniline eeskiri, standard või vastavushindamismenetlus. Selle lepingu raames tagab läbipaistvuse teavitusmehhanism, mida kasutatakse enne tehniliste kaubandustõkete jõustamist. Kui lepinguosalise kavandatav dokument sisal dab tehnilist kaubandustõket ja see ei tugine rahvusvahelistele nõuetele, tagab lepinguosaline, et see tehakse teistele WTO osalistele märkuste esitamiseks võimalikult va rajases etapis kättesaadavaks. Eestile selle sättega lisakohustusi ei kaasne, kuna Eesti on osalenud WTO tehnilistest tõketest teavitamise süsteemis juba organisatsiooniga ühi nemisest saadik, 1999. aastast. Artikkel 13 on pühendatud tollikoostööle ja kaubanduse lihtsustamisele. Sel eesmärgil vahetatakse kogemusi ja uuritakse võimalusi , et impordi-, ekspordi- ja mu id tollimenetlus i lihtsusta da . Lisaks tagatakse tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvus, arendatakse tollikoostööd, püütakse lähendada oma seisukohti ning võtta ühiseid meetmeid rahvusvaheliste algatuste kaudu . Koostöö hõlbustamisel võetakse aluseks 2017 . aastal jõustunud WTO kaubanduse lihtsustamise leping, sealhulgas pööratakse tähelepanu rahvusvahelise kaubanduse julgeoleku ja turvalisuse tugevdamisele ning pettuste ja eeskirjade eiramise vastasele võitlusele. Lisaks kinnitavad lepinguosalised huvi sõlmida tulevikus vastastikust abi käsitlev protokoll, mis saaks olema käesolevas lepingus sätestatud Artik lis 14 sätesta takse dumpinguvastaste meetmete kasutamise ga seotud õigused ja kohustused , mis tulenevad 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artiklist ning selle artikli rakendamist käsitlevast WTO lepingus t . Dumpinguvastased meetmed on tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu ja nende eesmärk on kõrvaldada kodumaisele tööstusele tekkinud kahju , mis tuleneb eksport ijate kõlvatust konkurentsist. GATT kohaselt võib lepinguosaline maksustada iga dumping u hinnaga müüdavat toodet dumpinguvastase tollimaksuga, mi lle summa ei ole suurem kui sellise toote dumpingumäär , eesmärgiga dumpingu t neutraliseeri da või takista da. Tõdetakse, et selle lepingu alusel dumpinguvastaste meetmete rakendamise kaalumisel võetakse arvesse arenguriikide eriolukorda. Kui dumpinguvastased tollimaksud mõjutaksid arenguriikide esmaseid huve, uuritakse enne nende rakendamist võimalikke konstruktiivseid õiguslikke kaitsevahendeid. Sellest sättest ei tulene Eestile lisa kohustusi, ku na kaubanduse kaitsemeetmete valdkond on üks osa ELi ühisest kaubanduspoliitikast ja kaubanduse kaitsemeetmete menetlus t viib läbi Euroopa Komisjon. Artikkel 15 hõlmab investeeringuid eesmärgiga hõlbustada kahepoolseid investeeringuid ning soodustada mõlemasuunaliste investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna loomist. Lepinguosalised lubavad parandada vastastikust mõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurida investeeringuvoogude hõlbustamise mehhanisme ning toetada investoritele stabiilsete, läbipaistvate ja avatud normide kehtestamist ning diskrimineerimisest hoidumist. Artikl i 16 alusel võivad lepinguosalised edendada konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist , s amuti teabe levitamist selleks, et suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust üksteise turgudel tegutsevate ettevõtjate jaoks. Lisaks püüavad lepingu osalised teha koostööd kokku lepitud valdkondades, et üks teise konkurentsiõigus t ja poliitika t parem ini mõist a . Lepingu artik lis 17 käsitle takse osaliste vahelist teenuskaubandust, selle edendamist osa liste vahel ja kolmandate riikide turgudel. Leping us on sätesta tud , et osa lised tutvustavad üks teisele teenuseid puudutavat omamaist regulatsiooni, et m uu hulgas hõlbustada juurdepääsu üks teise turgudele. Teenuskaubanduse piirangud on tüüpiliselt mittetariifsed ja neid kohaldatakse siseturul, mistõttu on tihti keeruline neist täit ülevaadet saada. Ühtlasi kavatsetakse parandada kapitali ja tehnoloogia kättesaadavust. Lepingu rakendamine ei põhjusta Eestile lisa kohustusi. Artik li 18 eesmärk on edendada koostööd intellektuaalomandi kaitsmise ja kasutamise valdkonnas . Lepingu kohaselt vahetavad leping u osalised teavet ja kogemusi intellektuaalomandi õigusega seotud tavade kohta. Lepinguosalised annavad üks teisele intellektuaalomandi õiguste valdkonnas tehnilist abi ning aitavad tugevdada Euroopa kogemuste t oel intellektuaalomandi kaitset, rakendamist ja ärilist kasutamist. L epinguosalised tunnistavad , et 2001 . aastal Dohas vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping ja rahvatervist käsitlev Doha deklaratsioon on tähts ad, ning nad kinnitavad oma otsust neid järgida. Lepingu artik li 19 järg i vahetavad lepinguosalised teavet regulatiivküsimuste kohta digikaubanduse valdkonnas kooskõlas asjakohaste õigusnormidega . Valdkondadest on eraldi esile toodud elektrooniliste usaldus- ja au tentimisteenuste tunnustami n e ning hõlbustamine, otseturundustead et e käitlemine , tarbijakaitse ja digikaubanduse arengu olulised teemad. Samuti nenditakse lepingus, et digikaubandus on üleilmne, ja kinnitatakse, et digikaubanduse arengu edendamiseks on tähtis osaleda rahvusvahelistel foorumitel. Sellest sättest ei tulen e Eestile lisa kohustusi. IV j aotis es käsitle takse koostööd vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas . Artik liga 20 reguleeri takse õigusriiki ja - koostööd. Selle kohaselt pööravad lepinguosalised vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna koostöös eritähelepanu õigusriigi põhimõtete edendamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele, eelkõige õiguskaitses ja õigusemõistmises. See koostöö võib lisaks hõlmata vastastikust teabevahetust õigussüsteemide ja - aktide kohta. Artik l is 21 tunnistavad lepinguosa lised , et sooline v õrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine aita vad edendada demokraatiat, kestlikku ja kaasavat arengut ning rahu ja julgeolekut. Lepinguosalised lubavad teha koostööd soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tüdrukute võimestamisel , järgides rahvusv ahelis i konventsioon e ja kokkulep peid . Artik lis 22 käsitle takse koostööd , mille eesmärk on ühtlustada isikuandm ete ja privaatsuse kaitse tase t . Eelkõige tähendab see isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kujundatud või sellega analoogsete isikuandmete kaitse kõrgete standardite järgimist. Samuti hõlmab see teabe ja eksperditeadmiste vahetamist ning koostööd privaatsust t agavate standardite või muude lahenduste väljatöötamisel. Andmekaitse taseme ühtlustamine omakorda hõlbustab isikuandmete liikumise või malikkust lepinguosaliste vahel, mis aitab arendada kaubavahetus t ja õiguskaitsekoostöö d . Lepingust tulenevalt ei ole vaja Eesti seadusi muuta ning ei nähtu, et see tooks Eest ile kaasa lisa kohustusi , kuna IKÜM is on sätesta tud ka kindlad tingimused kolmandatesse rii kidesse andmete edastamise ks . Tuleb jälgida , et isikuandmete kaitse standardeid jär gitaks kõikides lepingu koostöövaldkondades. Artik lis 23 käsitle takse õigus - ja kohtukoostööd , millega lepinguosalised lepivad kokku tõhustada koostööd vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas, kasutades selleks olemasolevaid mehhanisme ning vajaduse korral luues uusi. Samuti soovitakse edendada õiguskoostööd tsiviil- ja kaubandusasjade s kooskõlas rahvusvahelis te konven t s ioon idega. Lisaks edendatakse koostööd kohtudokumentide edastamisel, tõendite kogumisel, isikuandmete kaitsmisel ja kohtuistungite pidamisel videokonverentsi teel. Artik lis 24 n ähakse ette korrapära ne teabevahetus konsulaarkaitse ja - abi pakkumisel, eriti kriisi ajal. Artik liga 25 l uuakse alus dialoogi ks ELi liikmesriikide ja Tai Kuningriigi vahel kõigis rändega seotud küsimustes, keskendudes esmajoones rände algpõhjustega tegel e misele, rahvusvahelist kaitset puudutavate õigusnormide ja tavade väljatöötamisele, riiki lubamise eeskirjadele, ebase a duslik u rände ennetamisele , ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmisele, vastastikku huvipakkuvatele küsimustele viisade ja reisidokumentid e ning piirihalduse valdkonnas. Ühtlasi selleks , et vältida ja kontrollida ebaseaduslikku sisserännet, kohustub Tai Kuningrii k liikmesriigi nõudmisel võtma ilma põhjendamatu viivituseta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult . S amuti kohustuvad liikmesriigid Tai Kuningriigi nõudmisel võtma ilma põhjendamatu viivituseta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad Tai Kuningriigi territooriumil ebaseaduslikult. Lepinguosalised lepivad kokku alustada tagasivõt mise teemal ist dialoogi , mis võib emma-kumma lepinguosalise soovil viia tagasivõtulepingu sõlmimise ni . Samuti võib soovi korral alustada isikute liikumist puudutavat dialoogi, mis võib kaasa tuua viisalihtsustuslepingu sõlmimise EL i liikmesriikide ja Tai Kuningriigi kodanike jaoks. Artik lis 26 reguleeri takse humanitaarkoostööd , muu hulgas seoses ümberasustatud isikutega, kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja humanitaarpõhimõtetega. Artik lis 2 7 sätesta takse organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vasta n e koostöö, muu hulgas majandus- ja finantskuritegevuse, raske kuritegevuse ning laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, rakendades rahvusvahelisi standardeid ja kokkuleppeid. Artiklis 28 sätestatakse koostöö rahapesu ja terr orismi rahastamise ennetamise ning selle vastu võitlemise valdkonna s kooskõlas riiklike õigusnormidega, et ära hoida finantssüsteemide kuritarvitamine. Lisaks l epitakse kokku, et töötatakse välja ja rakendatakse õigusnorme, mis on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste standarditega. Ku na raamlepingus viidatakse rahapesuvastase töökonna ( FATF ) standarditele ja seal sisalduvatele põhimõtetele, kus koostöömehhanismid üleilmsel tasandil nagunii toimivad, ei kaasne selle sät tega meile eraldiseisva t mõju. Artik lis 29 käsitle takse koostööd võitluses ebaseaduslike uimastite vastu ning hõlma takse peamiselt lepinguosaliste tasakaalustatud ja laiahaardelist uimastipoliitika rakendamist. Põhi rõhk on ebaseaduslike u imastite pakkumise vähendamisel ja lähteainete leviku tõkestamisel. Peamis ed lepingu meetme d on vahetada teadmisi, häid tavasid ja kogemusi ning tagada tehniline ja haldusabi sellistes valdkondades nagu personali koolitamine, uimastitega seotud teadus uuringute , infotehnoloogia ja uuenduslike lähenemisviiside kasutamine ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine. Koostööd võib laiendada ka muudesse valdkondadesse ja võ tta vastu sellekohaseid lisa meetmeid . V jaotis es sätesta takse koostöö muudes valdkondades. Artik lis 30 käsitle takse koostööd ja dialoogi inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevate dokumentide rakendamisel, kontaktide ja teabe vahetamisel . Eesti le on tähtis koostöö inimõiguste edendamiseks ka inimõigustega tegelevates ÜRO institutsioonides ja asjaomaste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisel. Samuti nähakse ette koostöö demokraatia, õigusriigi ja hea valitsemistava tugevdamise valdkonnas. Artik lis 31 käsitletakse finantsasutuste koostööd , mida tehakse vajaduse järgi ning kooskõlas riikide programmide ja õigusaktidega. Artik lis 32 käsitle takse makromajanduspoliitika dialoogi. Lepitakse kokku tugevda da oma ametiasutuste dialoogi ja teh a koostööd, et vaheta da kogemusi makromajanduspoliitika, eelkõige majandusintegratsiooni valdkonnas. Artiklis 33 lubatakse rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid, sealhulgas ül e ilmseid maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse standardeid, õiglast maksustamist ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemise miinimumstandardeid. Püütakse parandada rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, töötada välja meetmed , mis aitavad hea maksuhaldustava põhimõt teid tulemusliku lt rakenda da, ning hõlbustada maksutulu kogumist, et vältida maksudest ja maksustamise st kõrvalehoidmist . Eesti on sõlminud Tai Kuningriigiga tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping u , mis jõustus 23.12.2013 ja mida hakati kohaldama alates 01.01.2014. Käesole v leping Eesti t otses elt ei mõjuta . Maksukoostöö parimad tavad on nii Eesti kui ka Tai Kuningriik lubanud üle võtta ka OECD maksukoostöö raames. Lepingu artik lis 34 käsitle takse tööstuspoliitikat ning koostööd mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Konkreetsemalt sätesta takse l eping us üksikasjalikumalt valdkonnad, milles koostööd süvendatakse ja edendatakse. Osa lised lepivad kokku edenda da sobivates valdkondades tööstuspoliitikaalast koostööd. Selline koostöö peaks toetama kaasavat, kestlikku ja arengule suunatud tootmistegevust, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni. Samuti suurendab koostöö tarneahelate vastupidavust ja juurdepääsu rahastamisele. Eraldi oluline aspekt on turgudele ligipääs ja eesmärk on ka parandada rahvusvaheliste tur gude väljakujundamist. Üks eesmärk e on toetada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime t ning kasvu eri tegevuste kaudu, näiteks vahetades teavet ja kogemusi selle kohta, kuidas luua raamtingimused , mis parandavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime t . Selles on riikide ja ettevõtjate koostöö perspektiiv olemas ning võimalused mitmekesised. Samuti edendavad lepingu osa lised ettevõtjate kontakte, toetavad ühisinvesteeringuid ning loovad ühisettevõtteid ja teabevõrgustikke. Seda tehakse eeskätt Euroopa Liidu praeguste horisontaalprogrammide kaudu, prioriteetne on soodustada tark- ja riistvara siirdeid partnerite vahel. Partneritena on selles kontekstis tähtsad eeskätt ettevõtjad, aga ka ettevõtluskoostöö laiemalt eri organisatsioonide vahel. Lisaks annavad o sa lised teavet ja soodustavad innovatsiooni, vahetades ühtlasi rahastamisele ja turgudele juurdepääsu häid t avasid, millest saavad kasu mõlema d osa lised . Riigid toetavad ka mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamist, et nad saaksid paremi ni lõimuda maailmamajandusse ning tarneahelatesse. Selle kaudu luuakse eeldused jõukuse kasvuks ja üldise heaolu paranemiseks. Samuti hõlbustatakse, toetatakse ja lihtsustatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust. Lepitakse kokku, et edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist. N ende tegevuste ellu viimise vahendeid leping us kindlaks ei määra ta . Eelneva elluviimisel arvesta vad riigid oma majanduspoliitikat ja selle eesmärke. A rtik lis 35 käsitle takse ettevõtjate koostöö hõlbustamist. Lepitakse kokku, et osa lised hõlbustavad ja toetavad erasektori ettevõtjate vahel loodud koostööd. Koostöö hõlbustamise ja toetamise vahendid ei ole määratletud, mistõttu vastab igakülgne koostöö toetamine lepingu eesmärgile ning on soodustatud. Artik lis 36 käsitle takse osaliste koostöö d info- ja kommuni katsioonitehnoloogia valdkonnas. Üldise koostöövormina nähakse ette arvamus e vahetust valdkonna poliiti ka küsimustes. Sihitud koostöövaldkondadena nimetatakse piirkondlikke sideteemalisi dialooge, teaduskoostöö ja võrgustike edendamist ning standard imist. Valdavalt peetakse silmas teabe vahetust, mainita kse ka ühiseid teadusprojekte, vii dates eelkõige EL i raamprogrammidele. Põhjalikumalt loetletakse vahet atavat teavet kübervaldkonnas, hõlmates poliitika t , õigusakte , haridust, tooteid/teenuseid, standardimist, sertifi tseerimist jm s . Peale kübervaldkonna on esile toodud võitlus desinformatsiooni leviku ja meedia väärkasutusega. Kuna koostöö hõlmab peamiselt võimalikku teabe vahetust ja ainuke viide ühisprojektidele on seotud EL i kesksete instrumentidega, puudub mõju Eesti õigusruumile ning uusi otseseid kohustusi ei tulene. Artik lis käsitle takse ka osalemist eri piirkondlikes dialoogiteemades, mis puudutavad elektroonilise side poliitikat ja regulatsiooni näiteks universaalteenuse, turule sisenemise, ressursilubade (sagedus- ja numbriload), e-privaatsuse ning valdkonna regulaatori sõltumatuse kohta . Euroopa Liidus on need teemad reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2018/1972 (Euroopa elektroonilise side seadustik). Eesti on selle direktiivi üle võtnud elektroonilise side seadusega. Mingeid lisa kohustusi ega - õigusi see lepi ngu punkt endaga kaasa ei too, p igem tähendab see par imate tavade jagamist. Artiklis 37 sõnastatakse teadus - , tehnoloogia - ja innovatsioonikoostöö edendamise üldpõhimõtted. Koostöös keskendutakse ennekõ ike vastastikust huvi pakkuvatele valdkondadele , nagu kliima ja keskkond, digit e erimine, tervis, sotsiaalvaldkond ning innovatsioon laiemalt. Koostöö sisu on ühised teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniprogrammid (sh ühisuuringud ja teadlaste liikuvus ), teabe ja oskuste vahetamine, teaduskoostöö tugevdamine (sh koostöös valminud teadustulemuste ja intellektuaalomandi ühine kasuta mine) ning talentide arendamine , mis aitavad tihendada teadusringkondade sideme id , arendada inim vara ning vahendada oskustea vet . Lepingu rakendamine ei eelda Eesti õiguse muutmist ega too kaasa lisa kohustusi. Artik lis 38 käsitletakse kliimamuutusi : lepinguosalised kinnitavad oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe eesmärgid ning soovi tugevdada üleilmset koostööd , et kliimamuutus i leevenda da ja nendega kohane da , sh vähenda da kasvuhoonegaa s e. Lepinguosaliste koostöö eesmär k on suurendada suutlikkust ja võimekust tegeleda kliimamuutustest tulenevate probleemidega, edendada r iiklik k u suutlikkust , koostööd ja d ialoogi kliimameetmete rahastam i s e ja rahasta mismehhanismide väljatööt amise valdkonnas ning aidata kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga. Samuti soovitakse teha koostööd teadus- ja arendustegevuses , edendada katastroofiohu vähendamise ja juhtimise strateegiate väljatöötamist ning suurendada ühiskonna teadlikkust. Kliimamuutustega tegelemiseks mõeldud majandustegevuse puhul hõlmab koostöö muu hulgas süsihappegaasi hinnastamist. Eesti peab samuti oluliseks arendada ja toetada ökoinnovatsiooni, mis aitaks vähendada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning tagaks sellega parema elukeskkonna, võttes seejuures arvesse valdkondade- ja riikidevahelist koostööd nii transpordis, energeetikas kui ka põllumajanduses. Artik lis 39 sätesta takse energeetikakoostöö eesmärgid, mille kohaselt suurendavad lepinguosalised koostööd eri energeetikavaldkondades (energiatõhusus, taastuvallikate kasutuselevõtt jm). Eesti muudab oma õigusakte kooskõlas uuenevate direktiivide või määrustega. Eesti on valmis toetama lepinguosaliste suhteid ja ühiseid väärtusi, nende kaudu tugevdama partnerlus- ja koostöölepinguga varem sõlmitud suhteid ning edendama ja süvendama võrdse partnerlus e põhi s t tihedat ja tõhusat koostööd siinse lepingu raames. Ühiste huvide ja koostöö põhimõtted kattuvad Eesti põhimõtetega ning eesmärgid ühtivad ka Eesti energeetikavaldkonna eesmärkidega ning toovad kasu kõikidele lepinguosalistele, aidates ühtlasi tulla toime üleilmse kliimakriisiga. Energiavarustuse ja -allikate mitmekesistamine seondub ka suurema energiajulgeolekuga, mis on Eesti le prioriteetne valdkond. Energeetika digilahendused aitavad paremini analüüsida ja kavandada energiares sursside mõistlikku kasutamist. Üleilmse energiakaubanduse arendamine ja laiendamine ning energiakoostöö investeeringute vallas aitavad ellu viia ELi energiapoliitika eesmärke, milleks on kestlikkus , konkurentsivõime ja varustuskindlus, ega too endaga kaasa selliseid lisakohustusi, mille täitmiseks peaks riik tegema täiendavaid kulutusi või võtma kasutusele uusi, lisa vahendeid vajavaid meetmeid. Lepingu sõlmimine ei too endaga kaasa vajadust muuta riigisiseseid õigusakte. A rtik lis 40 käsitle takse k oostöö d transpordi valdkonnas, andes osa listele aluse alustada läbirääkimis i spetsiifiliste lennundus- ja merenduslepingute sõlmimiseks, et kahepoolselt rakendada a cquis communautaire neid põhimõtteid, mis puudutavad kau ba ja reisijate liikumise lihtsustamist ning transpordisektori ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse aspekte. Merendussektoris nähakse vajadust tagada lepingu osaliste lipu all sõitvate laevade mitte diskrimineeriv kohtlemine vastavalt Tai või EL i liikme sriikide sadamates ning kabotaaž i lubamine lepingu osaliste sadamate vahel. Tegemist on vaba turgu käsitlevate põhimõtete rakendamisega, mida Euroopa Komisjon soovib saavutada kõikide oma lepingupartneritega. Lisaks tuuakse esile vajadus teha koostööd rahvusvahelistel kohtumistel. Selle lause eesmärk on tagada Tai toetus ELi ettepanekutele Rahvusvahelises M erendusorganisatsioonis (IMO). Mainitud eesmärgid on vastavuses nii ELi kui ka Eesti huvidega ning me toetame neid. Lennundussektori puhul jääb artikkel üsna üldsõnaliseks, soovitakse tihedamat koostööd tsiviillennunduse s ohutuse ja säästlikkuse (rohepöörde aspektid) valdkonnas ning tahetakse hõlbustada lennureisijate liikumist. Eesti toetab rohepöörde eesmärkide elluviimist ja võrdsete konkurentsitingimuste üleilmset rakendamist. Me soovime, et võimalikult suur hulk riike (sh Tai) järgi ks neid põhimõtteid. Artik lis kajasta takse ka mitmeliigiliste transpordisüsteemide ja ühistra nspordivõrkude arendamist ning üleilmsete navigatsioonisüsteemide kasutamist tsiviilotstarbel. Eesti huvi on tekitada meie tehnoloogiasektorile võimalus pakkuda nutikaid ja keskkonna hoid likke lahendusi Tai turule. Kuna asukoha määrangul ja satelliitandmevahetusel on tähtis roll digilahenduste töös hoidmisel, kiidame heaks selle , kui me saame E uroopa satelliitside kasutamise kaudu hakata pakkuma uusi teenuseid. Artiklis 41 käsitletakse koostöö d turismi valdkonnas. L epinguosalised püüavad parandada teabevahetust ning kehtestada hea tava, et tagada turismi tasakaalustatud ja säästev areng. Lepitakse kokku arenda da koostööd loodus- ja kultuuripärandi kaitsmisel, turismi negatiivse mõju vähendamisel ning turismiäri positiivse ja kohalike kogukondade kestlikule arengule kaasaaitava panuse suurendamisel, muu hulgas säästva turismi arendamise teel, austades kohalike ja traditsiooniliste kogukondade väärikust ja huve, ning turisminduses pakuta va koolituse parandamise kaudu. Nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt on turismi arendamisel läbiv põhimõt e , et areng oleks kestlik ning tagatud oleks elu-, loodus- ja külastuskeskkonna tasakaal. Ne i d põhimõtte i d on kajast atud Euroopa turismi üleminekujuhistes (2022) ja need on kirjas ka 2030. aasta Euroopa turismi tegevuskavas, mis on plaanis kinnitada Euroopa Liidu Nõukogu järeldustena 2022. a asta lõpus ning mille eesmärke aitab täita ka Eesti EL i liikmesriigina. Lepingu rakendamine ei too Eesti riigile lisa kohustusi ega eelda seaduste muutmist. Koostöö ja teabevahetuse viisid ei ole täpselt määratletud, lepingu eesmärgiga on kooskõlas igakülgne koostöö turismi valdkonnas. Artik lis 42 sätesta takse koostööpõhimõtted hariduse, kultuuri ja noortepoliitika valdkonnas. Peale üldise hariduskoostöö edendamise soovivad osa lised panustada kestliku arengu koolitus tesse , tihendada koostööd rahvusvaheliste foorumite (nt UNESCO) raames ning edendada organisatsioonide koostööd. Samuti soovitakse rohkem ära kasutada EL i programmide (nt „ Erasmus+ “ ) pakutavaid võimalusi ning jagada par imaid tavasid noortepoliitika valdkonnas. Eesti Vabariigi ja Tai Kuningriigi vahel on 2012. aastal sõlmitud tähtajatu haridus- ja kultuurikoostööleping, mille üldeesmärgid sarna nevad EL i ja Tai raam- ja koostöölepingus sätestatu ga . Seega loob sõlmitav leping Eesti le lisa võimalused rahvusvaheliseks koostööks. Artik lis 43 käsitle takse keskkonna ja loodusvarade teemasid. Artik lis sea takse eesmärgiks keskkonna kaitsmi n e ja loodusvarade tõhus kasut us , püüeldes kestliku arengu poole , rakendades kõikides lepingukohastes tegevustes ke s tl iku arengu tegevuskava ning teisi rahvusvahelisi keskkonna lepinguid. Leping uga l uuakse eeldused arendada edasi st koostö öd keskkonnakaitse valdkonnas , jagades parima id praktika n äiteid ja tava sid . Nähakse ette keskkonna koostöö keskkonnateadlikkuse ja - juhtimise edendamise alal, üleminekul ringmajandusele, ökosüsteemi ja elur ikkuse väärtuste lõimimisel eri tasanditel, maa ja mullastiku kaitsel, metsa kestliku arengu tagamisel, rahvusparkide haldamisel, elurikkuse ja haavatavate ökosüsteemide kaitsel. S amuti määratle takse leping us koostöö ranniku- ja mereressursside , jäätmete, reostuse ja õhusaaste ärahoidmise, kemikaalide ja jäätmekäitluse, v ee- ja kanalisatsioonisüsteemide , ökoinnovatsiooni ja puhta tehnol oogia edendamise alal ning maa seire süsteemi kasutamisel keskkonnaküsimustes. Arti klis 44 käsitle takse ookeanide majandamist eesmärgiga edendada mere elusressursside ja ökosüsteemide pikaajalist kaitset ja kestlikku majandamist ning koostööd nende eesmärkide täitmiseks kooskõlas rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni ja muude rahvusvaheliste kokkulepete ga . Artiklis 45 sätestatakse lepinguosaliste tegevus põllumajanduses, loomakasvatuses, kalanduses ja maaelu arengus, kus pearõhk on d ialoogi edendamisel. Lepinguga võetakse kohustus vahetada teavet ja arendada koostööd sellistes valdkondades nagu põllumajanduspoliitika ja põllumajanduse üldised väljavaated rahvusvahelisel tasandil; põllumajandustoodetega, sh taimede, loomade, veeloomade ja nende saadustega kauplemise edendamine ja lihtsustamine; maapiirkondade arengu poliiti ka, sh muud tootmisvahendid ja - sisendid, teadmised, finantsteenused, turud ning lisandväärtuse loomise ja mittepõllumajandusliku töö leidmise võimalused; taimi, loomi, veeloomi ja nende saadusi käsitlev poliitika, sh põllumajanduslikud kvaliteedikavad , nagu geograafilised tähised ja mahetootmine ning koostöö heade põllumajandustavade valdkonnas ning mahepõllumajanduse sertifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemide ja kestliku põllumaj andustootmise edendamine. Lisaks võetakse kohustus edendada tehnoloogia ja suutlikkuse suurendamise alast koostööd või muud koostööd, mis kasvatab tootlikkust, edendab ohutut ja kestlikku tootmist ja vastupidavaid tavasid põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning parandab valmisolekut, ennetamist, avastamist, reageerimist ja kontrolli taimede, loomade ja zoonootiliste haiguste puhul kooskõlas terviseühtsuse põhimõtete ja rahvusvaheliste standarditega. Lisaks lep itakse kokku julgusta da avalikku ja erasektorit arutama ja vahetama äriteavet, et muu hulgas leida äripartner eid ning edendada põllumajandustoodete ga kauplemis t . Artik liga 46 nä hakse ette edendada koostööd tervise valdkonnas, sealhulgas jagada kogemusi ja parimaid tavasid tervishoiu, rahvatervise ja nakkushaiguste seire , s ealhulgas COVID-19 pandeemiaga kaasnevate ohtude , teadusuuringute ning ravimite ja meditsii niseadmete kohta . Leping us määratakse kindlaks koostöö tervishoi u küsimustes rahvusvahelistel foorumit el, sealhulgas Maailma Terviseorganisat sioonis (WHO). Euroopa Komisjoni otsusega 2021/2299 võrdsustati ja aktsepteeriti vastastikk u Tai ja EL i COVID- 19- tõendid , leping loob aluse lisa koostööks pandeemiate ennetamisel ja tõkestamisel. Artikli 47 eesmärk on edendada koostööd tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas , sealhulgas ühtekuuluvuse, töötervishoiu ja - ohutuse, soolise võrdõiguslikkuse ja töötajate võrdse kohtlemise, elukestva õppe, sotsiaalkaitse ning inimväärse töö vallas. Lepinguosalised lubavad rakendada rahvusvahelisi sotsiaalseid ja tööstandardeid ning lubavad vastastikust abi ILO põhikonve n tsioonide ratifitseerimiseks ja rakendamiseks. Samuti hõlmab koostöö tööhõive - ja sotsiaalvaldkonnas teabevahetust tööte rvishoiu, - ohutuse ja - järel e valve kohta. Koostöö toimub ühisprogrammide ja projektide kaudu, samuti peetakse dialoogi ning tehakse koostöö d kahe poolses või rahvusvahelises vormis . Artiklis 48 sätestatakse koostöö statistika valdkonnas . Koostööd edendatakse statistiliste meetodite ja tegevuspraktika ühtlustamisel, et suurendada kvaliteetsete, õigeaegsete, asjakohaste ning üksikasjalikumate koondandmete kättesaadavust. See on vajalik, et oleks võimalik kasutada mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil statistikat, mis käsitleb kau ba ja teenustega kauplemist ning muid siinse lepinguga hõlmatud valdkondi, mille andmeid saab statistiliselt töödelda. Rõhutatakse andmete ja statistika tähtsust 2030 . aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisel. Artiklis 49 tunnistatakse kodanikuühiskonna võimalikku panust koostöö sse ja püütakse innustada pidama kodanikuühiskonnaga dialoogi . VI jaotis es käsitle takse koostööv ahendeid . Artiklis 50 sätestatakse koostöö vahendid koostööeesmärkide täitmiseks. Selleks on lepinguosalised valmis eraldama vajalikke vahendeid , sealhulgas raha, niivõrd kui nende ressursid ja kehtivad eeskirjad võimaldavad. Artik lis 51 käsitle takse dialoog i alustamist kolmandatele riikidele antava arenguabi üle , määratledes kootöövaldkonnad juhtumipõhiselt. VII jaotises täpsustatakse institutsioonilist raamistikku. Artikli 52 järgi moodustatakse ühiskomitee, mille ülesanne on tagada lepingu toimimine ja rakendamine , määrata kindlaks proriteedid lepingu eesmärkide saavutamise l , anda lepingu eesmärkide täitmise soovitusi ning lahendada erimeelsused lepingu rakendamisel . Sätestatakse, et komitee koguneb vähemalt korra iga kahe aasta tagant vaheldumisi Bangkokis ja Brüsselis. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid või moodustada spetsiaalseid töörühmi . Ühikomitee ülesanne on tagada ka , et muud lepinguosaliste valdkondli kud lepingu d või protokollid toimi vad . VIII jaotis sisaldab lõppsätteid . Artikli s 53 sätesta takse , et vastastiku se l nõusolekul võivad lepinguosalised siinset lepingut laiendada. S elleks täiendavalt sõlmitud lepingud või protokollid on koos ühise institutsio onilise raamistikuga lepinguosaliste kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Artikli 54 järgi ei mõjuta leping liikmesriikide õigust teha Tai Kuningriigiga k ahepoolset koostööd või sõlmida uusi partnerlus- ja koostöölepinguid. Samuti ei mõjuta leping kohustuste täitmist , mis lepinguosalis ed on kolmandate isikute vastu võtnud , ega muudes lepingutes nimetatud meetmete rakendamist , mille osal ised mõlemad lepinguosalised on. Artik lis 55 kor ratakse lepinguosaliste kohustust tagada lepingus sätestatud eesmärkide täitmine nin g määra takse kindlaks lepingu täitmata jätmise tagajärjed . Sätestatakse asjakohased meetmed , mi da lepinguo s aline võib võtta juhul, kui teine lepinguosaline oma kohustusi ei täida , ja meetmete kasutuselevõt u kord. Artiklis 56 lepitakse kokku, et mõlemad lepinguosalised annavad kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ametnikele ja ekspertidele koostööks vajalikud vahendid , hõlbustamaks lepingu raames tehtava t koostöö d. Artik lis 57 sätesta takse , et leping ut koha l d atakse ELi aluslepingutega hõlmatud ja Tai Kuningriigi territooriumi suhtes. Artiklis 58 täpsustatakse , et „lepinguosalised“ tähendab lepingus ühelt poolt ELi või selle liikmesriike või ELi ja selle liikmesriike kooskõlas nende volituste ga ning teiselt poolt Tai Kuningriiki . Artik liga 59 reguleeri takse le pingu jõustumist . Leping jõustub 30 päeva pärast seda , kui viimane lepinguosaline on teatanud teisele lepinguosali sele vajalike sise menetluste lõpuleviimisest. Eesti jaoks on vajalik riigisisene menetlus lõpetatud , kui valitsus kiidab lepingu eelnõu heaks , kuna lepingut ratifitseerima ei pea. Lisaks nähakse a rtik lis ett e, et Tai Kuningriigi s ja EL i s kohaldatakse lepingut ajutiselt kooskõlas asjakohaste õiguslike sisemenetlustega, teavitades lepingu teist osa list ajutiselt kohaldatavatest osadest. Eesti s eisukoht toetada EL i nimel EL i pädevuses olevates küsimustes lepingu ajutist kohaldamist kiideti heaks 0 5.10.2022 Vabariigi Valitsuse istungil . Artik lis 60 kehtesta takse lepingu kehtivusa eg . Leping sõlmitakse viieks aastaks. Seda pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui ühelt poolt Tai Kuningrii k või teiselt poolt EL ja selle liikmesriigid ei teavita teist lepinguosalist kuus kuud enne aasta lõppu kirjalikult oma kavatsusest jätta leping pikendamata . Lepingu võib lõpetada kumbki lepinguosaline, edastades teisele leping u osalisele asjaomase kirjaliku teate. Leping lõpeb kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud. Artik lis 61 täpsusta takse , et kõik lepingu muudatused tehakse lepinguosaliste kokkuleppel ja et muudatused jõustuvad viimase teate kuupäeval, millega lepinguo sa lised teatavad oma vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest . Artik lis 62 kinnita takse , et lepingule lisatud ühisdeklaratsioonid moodustavad lepingu lahutamatu osa. Artikli 63 järgi edastatakse kõik artikli te 5 9, 60 ja 61 kohased teated E uroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Tai Kuningriigi V älisministeeriumile. N ii n agu ELi jagatud pädevuses olevate lepingute puhul tavaks, saadab Välisministeerium teatise riigisiseste menetluste lõpuleviimise kohta vaid n õukogu peasekretariaadile . Artikli 64 kohaselt on leping koostatud kõigis ELi ametlikes keeltes ja t ai keeles kahes eks emplaris. Kõik eksemplarid on autentsed. Kui lepingu tõlgendamisel esineb vasturääkivusi, s aadeta kse küsimus ed artikli 55 järgi ühiskomiteele. Lepingule on lisatud kaks ühisdeklaratsiooni. N eist esimene puuduta b lepingu artiklit 5, millega liikmesriigid ja Tai Kuningriik kinnitavad , et ICC Rooma statuu t on oluli ne rahvusvahelise õigussüsteemi ja selle tulemusliku toimimise edendamisel . Teine ühisdeklaratsioon puudutab artik li 23 ja täpsemalt surmanuhtluse rakendamist Tais, millega Tai Kuningriigi valitsus lubab rakendada kõiki abinõu si d, et inimestele surmanuhtlus t ei määrataks või kui see määratakse, siis esitab soovituse kuninglikuks armuandmiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s ega lepingu eelnõu s ei kasutat a termineid , mida pole kehtivates õigusaktides varem kasuta tud . Lepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaat . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Lepingu eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Lepingu eelnõu õiguslikud alused on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 209 koos artikli 218 lõikega 5. Leping on oma laadilt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev leping. See tähendab, et arvestades ELi õigusega ette nähtud pädevuste jaotust, reguleerib see valdkondi , mis on nii ELi ainupädevuses kui ka ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses. 6. Korralduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Lepingu sotsiaalse t ja demograafilis t mõju ei ole võimalik mõõta. Tihedam koostöö maailma samameelsete riikide ja piirkondade vahel suurendab julgeolekut ning seeläbi ka iga lepinguosalise riigi kodaniku turvatunnet, mis omakorda võib avaldada mõju demograafiale. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eesti peab lepingu sõlmimist väga oluliseks. See annab laiapõhjalise raamistiku E Li ja Tai Kuningriigi koostöö süvendamiseks kõigis olulistes valdkondades. Leping on kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Liidu India ja Vaikse ookeani piirkonna koostöö strateegias, samuti Eesti huviga mitmekesistada suh teid piirkonna riikidega ning piirkondlike ühendusteg a. L epinguosalised otsustavad arendada poliitilist dialoogi , et käsitleda nii kahepoolse id kui ka piirkondlikke ja rahvusvahelis i probleem e , tehes seda nii eksperdi - kui ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Partnerlus leping annab hea aluse sõlmida ka valdkondlik k e leping uid . 6.3. Mõju majandusele Leping võimaldab senisest veelgi laiaulatuslikumat koostööd ka Eesti ja Tai Kuningriigi vahel. Kahepoolsete suhete arengus on varem olnud kesksel kohal majandus- ja kaubanduskoostöö . Lepingus ette nähtud majandus - , investeeri mis - ja digit eerimis koostöö loob soodsad eeldused EL i ja Tai Kuningriigi vabakaubanduslepingu läbirääkimisteks ning avab maailma kõige kiiremini arenevas Kagu-Aasia piirkonnas uued turud ELi ja Eesti tootjatele . Eesti seisukohalt on väga tähtis teha Tai Kuningriigi ga koostöö d ka rahvusvaheliste s organisatsioonides, mida nimetatud lepingus samuti käsitle takse . Seega võib öelda, et Eesti ja Tai Kuningriigi seni hästi toiminud kahepoolsetele suhetele annab ELi ja Tai Kuningriigi uus leping ka lepinguraamistiku, mis aitab muu hulgas kahepoolset koostööd laiendada ja süvendada ning täpsustab hulka küsimus i eri koostöövaldkondades. Leping annab ka suuremad võimalused arendada edasi kultuuri-, teadus-, haridus- jms kontakte. Leping ei avalda otsest mõju elu- ega looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tööle. 7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi, lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid. 8. Rakendusaktid Lepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Leping jõustub artikli 59 lõike 1 koh aselt 30 päeva pärast kuupäeva , mil viimane lepinguosaline on teatanud vajalike õiguslike sise menetluste lõpuleviimisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine Ministeeriumid olid kaasat ud seletuskirja väljatöötamisse. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemis. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 3. oktoober 2022 (OR. en) 11910/22 Institutsioonidevaheline dokument: 2022/0253 (NLE) ASIE 64 COASI 135 CONOP 80 COTER 213 POLCOM 103 SUSTDEV 150 PI 108 GENDER 139 JAI 1107 MIGR 238 COHAFA 83 COHOM 96 CODRO 5 COMPET 662 TELECOM 349 RECH 477 CLIMA 411 ENER 408 TRANS 540 TOUR 60 EDUC 298 CULT 92 ENV 817 POLMAR 50 SAN 493 AGRI 384 EMPL 316 STATIS 40 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema: Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping 11910/22 MR/aa 1 RELEX.3 ET  TÕLGE ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT TAI KUNINGRIIGI VAHELINE LAIAHAARDELISE PARTNERLUSE JA KOOSTÖÖ RAAMLEPING EU/TH/et 1 EU/TH/et 2 EUROOPA LIIT, edaspidi „EL“, ning BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, EU/TH/et 3 KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK, EU/TH/et 4 ROOTSI KUNINGRIIK, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, edaspidi „liikmesriigid“, ühelt poolt ning TAI KUNINGRIIK, edaspidi „Tai“, teiselt poolt, edaspidi „lepinguosalised“, VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, PÖÖRATES erilist tähelepanu lepinguosaliste vastastikuse suhte laiahaardelisusele, KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida demokraatia põhimõtteid ning inimõigusi ja põhivabadusi, mis on sätestatud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, EU/TH/et 5 KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning soovi edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, järgides seejuures keskkonnakaitse nõudeid ja kestliku arengu põhimõtteid, samuti ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooniga nr 70/1 vastu võetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, TUNNUSTADES Tai arenguriigi staatust ning võttes arvesse lepinguosaliste arengutaset, TUNNISTADES vajadust edendada asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike dokumentide kaudu nii massihävitusrelvade leviku tõkestamise kui ka desarmeerimise põhimõtteid ja eesmärke, et vähendada ohtu, mida kujutavad endast massihävitusrelvad. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) üksmeelne vastuvõtmine kinnitab kogu rahvusvahelise üldsuse otsust tõkestada selliste relvade levikut. Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegia ning Euroopa Liidu Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ELi poliitika, mis käsitleb massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika lõimimist ELi suhetesse kolmandate riikidega. Tai kui Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEANi) liige on üks esimesi riike, kes kirjutas alla 15. detsembril 1995 Bangkokis sõlmitud Kagu-Aasia tuumarelvavaba tsooni lepingule, EU/TH/et 6 ARVESTADES, et lepinguosalised tunnistavad desarmeerimise, relvastuskontrolli, rahu ja julgeoleku ning arengu vahelisi seoseid ning nendivad, et nende tihedam koostöö asjaomaste rahvusvaheliste dokumentide rakendamise edendamisel võib kaasa tuua edusammud ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja turvalisema maailma, ARVESTADES, et lepinguosalised näevad terrorismis ohtu üleilmsele julgeolekule ning soovivad süvendada oma dialoogi ja koostööd võitluses terrorismi vastu kooskõlas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, eelkõige resolutsiooniga nr 1373 (2001), kinnitavad lepinguosalised veel kord, et kõigi inimeste inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on terrorismivastase võitluse oluline alus, KINNITADES VEEL KORD, et rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad raskeimad kuriteod ei tohi jääda karistuseta ning et tuleb tagada nende eest tulemuslik süüdistuse esitamine riigi tasandil meetmete võtmise ja ülemaailmse koostöö tugevdamise kaudu, KINNITADES VEEL KORD kindlat otsust võidelda rahvusvaheliselt muret tekitavate raskete kuritegude vastu, TUNNISTADES Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioonii liikmesriikide Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai vahel Kuala Lumpuris 7. märtsil 1980 sõlmitud koostöölepingu ja järgnevate ühinemisprotokollide tähtsust, EU/TH/et 7 TUNNISTADES lepinguosaliste vaheliste praeguste suhete tugevdamise tähtsust, et tihendada nendevahelist koostööd, ja nende ühist tahet kindlustada, süvendada ja mitmekesistada oma suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, järgides suveräänsuse, võrdsuse, diskrimineerimise vältimise, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu põhimõtet, TUNNISTADES, et lepinguosalistel on ühine soov saavutada ressursitõhus, kaasav, innovaatiline, kliimaneutraalne ja roheline majandus ning et sisepoliitika rakendamisel saadud kogemuste jagamine võib parandada lepinguosaliste tulemusi ja kiirendada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist, VÄLJENDADES täielikku pühendumist kestliku arengu edendamisele kõigis selle mõõtmetes, sealhulgas keskkonnakaitsele ja tulemuslikule koostööle kliimamuutuste vastu võitlemisel, ning 9. mail 1992 Rio de Janeiros vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja 12. detsembril 2015 Pariisis vastu võetud Pariisi kokkuleppe tulemuslikule rakendamisele, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalsete ja tööstandardite tulemuslikule edendamisele ja rakendamisele, TAGADES sellega seoses, et kedagi ei jäeta kõrvale, RÕHUTADES suhete ja koostöö süvendamise tähtsust sellistes valdkondades nagu ränne, KINNITADES soovi tugevdada täielikus kooskõlas piirkondlikul tasandil võetavate meetmetega lepinguosaliste vahelist ühistele väärtustele rajatud vastastikku kasulikku koostööd, EU/TH/et 8 TUNNISTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad rahvusvahelist kaubandust reguleerivatele põhimõtetele ja eeskirjadele, mis sisalduvad eelkõige 15. aprillil 1994 Marrakeshis allkirjastatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingus, ning vajadusele kohaldada neid põhimõtteid ja eeskirju läbipaistval ning mittediskrimineerival viisil, MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mis tuleb ELi nimel sõlmida vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on selliste lepingute sätted Iirimaa suhtes siduvad vaid juhul, kui EL ja Iirimaa, võttes arvesse oma varasemaid kahepoolseid suhteid, teatavad samaaegselt Taile, et sellised lepingud on muutunud Iirimaa kui ELi osa suhtes siduvaks, kuna Iirimaad käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised ELi-sisesed meetmed, mida võetakse käesoleva lepingu rakendamiseks vastavalt eespool osutatud jaotisele, on Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Iirimaa on teatanud oma soovist sellistes meetmetes osaleda või need heaks kiita vastavalt protokollile nr 21. MÄRKIDES ÜHTLASI, et sellised tulevased erilepingud või hilisemad ELi- sisesed meetmed kuuluvad kõnealustele aluslepingutele lisatud, Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: EU/TH/et 9  I JAOTIS LAAD JA KOHALDAMISALA ARTIKKEL 1 Üldpõhimõtted 1. Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides sätestatud demokraatia põhimõtete ja inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte austamine on aluseks lepinguosaliste sise- ja välispoliitikale ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa. 2. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust edendada kestlikku arengut kõigis selle mõõtmetes, teha koostööd kliimamuutustest ja üleilmastumisest tulenevate probleemide lahendamisel ning aidata ellu viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. 3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma otsust järgida 2005. aastal vastu võetud abi tõhusust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni ning lepivad kokku süvendada koostööd, et parandada veelgi arengualaseid tulemusi. EU/TH/et 10 4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks hea valitsemistava põhimõtetele ja pühenduvad korruptsioonivastasele võitlusele kõigil tasanditel, võttes eelkõige arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi. 5. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu raames koostöö tegemisel võetakse arvesse teineteise vajadusi ja suutlikkust. ARTIKKEL 2 Koostöö eesmärgid Võttes arvesse oma hästitoimivat partnerlust, lepivad lepinguosalised kokku tulevikku suunatud suhetes, kus rakendatakse paremini struktureeritud ja strateegilisemat lähenemisviisi, järgitakse ühiseid väärtusi ja käsitletakse vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, ning kohustuvad pidama ulatuslikku dialoogi ja edendama edasist koostööd kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades. Lepinguosaliste jõupingutused on suunatud eelkõige järgmisele: a) kahe- ja mitmepoolse koostöö edendamine kõikide selliste piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide raames, kes tegelevad käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega; b) koostöö sisseseadmine massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas; c) dialoogi sisseseadmine rahvusvaheliselt muret tekitavate raskete kuritegude teemal; d) koostöö sisseseadmine terrorismi ja rahvusvaheliste kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise valdkonnas; EU/TH/et 11 e) lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja investeeringute kasvu ja arengu eelduste loomine ning selle kasvu ja arengu edendamine vastastikust kasu silmas pidades, tagades samal ajal WTO põhimõtete ja eeskirjade järgimise viisil, mis toetab kestlikku arengut ning edendab kestlikke tarneahelaid ja vastutustundlikke äritavasid; f) koostöö sisseseadmine kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubandus- ja investeerimisvaldkondades, et edendada WTO põhimõtete ja eeskirjade rakendamist, hõlbustada kestlikke kaubandus- ja investeeringuvoogusid ning hoida ära ja kõrvaldada kaubandus- ja investeerimistõkked viisil, mis on kooskõlas praeguste ja tulevaste ELi- ASEANi algatuste ja kestliku arenguga, aitab neid ellu viia ja täiendab neid; g) koostöö sisseseadmine vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, sealhulgas sellistes küsimustes nagu õigusriigi põhimõte ja õigusalane ja kohtukoostöö, isikuandmete kaitse, ränne ning võitlus rahapesu, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseaduslike uimastite vastu; h) koostöö sisseseadmine kõikides muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige sellistes valdkondades nagu makromajanduspoliitika ja finantsasutused, arengu planeerimine, hea maksuhaldustava, korruptsioonivastane võitlus, ettevõtja sotsiaalne vastutus, tööstuspoliitika ning mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, infoühiskond, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon, vähese CO2 heitega roheline ringmajandus, biomajandus, kliimamuutused, energeetika, transport, teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus, kultuur, turism, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, keskkond ja loodusvarad, põllumajandus ja maaelu areng, tervishoid, statistika, teadmistepõhine ühiskond, toiduohutus, fütosanitaar- ja veterinaarküsimused ning tööhõive ja sotsiaalküsimused; EU/TH/et 12 i) lepinguosaliste osaluse suurendamine sellistes allpiirkondlikes, piirkondlikes ja kolmepoolsetes koostööprogrammides, milles võib osaleda ka teine lepinguosaline; j) lepinguosaliste osaluse ja hea maine edendamine teineteise piirkondades eri vahendite, sealhulgas kultuurivahetuse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise ja hariduse kaudu; k) inimestevahelise mõistmise edendamine erinevate valitsusväliste üksuste (mõttekodade, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja meedia) vahelise koostöö kaudu seminaride, konverentside, noortealgatuste, küberruumis toimuvate ettevõtmiste, koolituste, vahetuse ja muu tegevuse vormis. ARTIKKEL 3 Massihävitusrelvad 1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on üks kõige tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ning aitavad tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikut, tagades desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest tulenevate kohustuste ning muude ÜRO raames võetud asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide täieliku täitmise ja rakendamise riiklikul tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et see säte on käesoleva lepingu oluline osa. EU/TH/et 13 2. Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja aitavad kaasa massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisele ning desarmeerimist käsitlevate rahvusvaheliste dokumentide rakendamisele järgmiselt: a) astuvad samme kõikide muude asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega ühinemiseks ja nende täies ulatuses rakendamiseks; b) kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega tõhustavad riiklikku ekspordikontrollisüsteemi ning kontrollivad massihävitusrelvadega seotud kaupade eksporti ja transiiti, sealhulgas vajaduse korral massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutust, kehtestades tõhusad õiguslikud või halduslikud täitemeetmed, sealhulgas ekspordikontrolli eeskirjade rikkumisega seotud tõhusad karistused ja ennetusmeetmed, eelkõige koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu; c) edendavad 1. juulil 1968 Londonis, Moskvas ja Washington D.C.-s allkirjastatud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu täielikku ja tulemuslikku rakendamist, võttes arvesse, et tegemist on massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitleva ülemaailmse korra nurgakiviga ning olulise elemendiga tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamises, samuti edendavad 10. aprillil 1972 Londonis, Moskvas ja Washington D.C.-s allkirjastatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiliste relvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon) ning 13. jaanuaril 1993 Pariisis ja New Yorgis allkirjastatud keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsioon) täielikku ja tulemuslikku rakendamist. EU/TH/et 14 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase dialoogi lõike 2 punktides a–c osutatud tegevuste toetamiseks ja kooskõlastamiseks. Sellist dialoogi võidakse pidada piirkondlikul tasandil. ARTIKKEL 4 Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad 1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, üleandmine ja ringlusselaskmine, nagu ka nende ülemäärane varumine, ebapiisav varude haldamine ja turvamine ning väike- ja kergrelvade kontrollimatu levik, millel on mitmesugused humanitaar- ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, kujutavad endast endiselt tõsist ohtu rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule ning kestlikule arengule üksikisiku, kohalikul, riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil. 2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste lepingute ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, samuti oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kohaldatavatest rahvusvahelistest dokumentidest, näiteks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevast ÜRO tegevuskavast, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. juulil 2001. EU/TH/et 15 3. Lepinguosalised tunnistavad siseriiklike kontrollisüsteemide tähtsust tavarelvade üleandmisel kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega ning peavad tähtsaks ÜRO Peaassamblee 2. aprilli 2013. aasta resolutsiooniga nr 67/234B vastu võetud relvakaubanduslepingu eesmärki ja otstarvet. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline teha sellist kontrolli vastutustundlikul viisil, kuna see aitab tagada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, vähendada inimkannatusi ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist. Lepinguosalised lepivad kokku dialoogi ja koostöö tugevdamises ekspordikontrolli valdkonnas. 4. Lepinguosalised lepivad kokku, et tõhustavad oma koostööd ning püüavad saavutada kooskõla, vastastikust täiendavust ja koostoimet, tehes jõupingutusi väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise ennetamise ja likvideerimise, ning tavarelvade veo ning tavarelvade riiklike impordi- ja ekspordikontrollisüsteemide valdkonnas. ARTIKKEL 5 Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad raskeimad kuriteod ei tohiks jääda karistuseta ning et tuleks tagada nende eest süüdistuse esitamine, võttes meetmeid vastavalt vajadusele kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ja tõhustades rahvusvahelist koostööd kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega. EU/TH/et 16  ARTIKKEL 6 Koostöö terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et on oluline võidelda terrorismi vastu, järgides igati õigusriigi põhimõtet, rahvusvahelist õigust, eelkõige 26. juunil 1945 San Franciscos allkirjastatud ÜRO põhikirja ja asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Selles raamistikus ning võttes arvesse ÜRO ülemaailmset terrorismivastase võitluse strateegiat, mis sisaldub ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2006. aasta resolutsioonis nr 60/288, ning ELi ja ASEANi 28. jaanuari 2003. aasta ühisdeklaratsiooni koostöö kohta terrorismivastases võitluses, lepivad lepinguosalised kokku koostöös mis tahes vormis terrorismi ennetamise ja tõkestamise valdkonnas. 2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige: a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999), 1373 (2001), 1822 (2008), 2242 (2015), 2396 (2017) ja 2462 (2019) ning teiste asjakohaste ÜRO resolutsioonide ning rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide täieliku rakendamise raames; b) vahetades teavet terroristide, terroristide rühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja oma asjakohaste õigusnormidega; EU/TH/et 17 c) jagades terrorismi vastu võitlemise vahendeid, sealhulgas varustust, ja meetodeid, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning jagades kogemusi terrorismi ennetamise ja värbamise valdkonnas; d) töötades selle nimel, et süvendada rahvusvahelist konsensust terrorismi ja selle rahastamise vastu võitlemise ning samuti infotehnoloogia terroristlikel eesmärkidel kuritarvitamise küsimuses ning leppida kokku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse laiaulatuslikus konventsioonis, et täiendada ÜRO olemasolevaid ja muid kohaldatavaid rahvusvahelisi terrorismivastaseid dokumente; e) vahetades parimaid tavasid inimõiguste kaitse kohta terrorismivastases võitluses. EU/TH/et 18  II JAOTIS KAHEPOOLNE, PIIRKONDLIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ ARTIKKEL 7 Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides 1. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide, eelkõige ÜRO ning ÜRO allasutuste ja organisatsioonide raames, mille hulka kuuluvad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), ASEANi ja ELi dialoog (eeskätt ASEANi ja ELi strateegilise partnerluse raames), ASEANi piirkondlik foorum ja Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM). 2. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi majandus- ja muudes seonduvates küsimustes piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide, sealhulgas ASEMi, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ja WTO ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni raames. EU/TH/et 19  ARTIKKEL 8 Kahepoolne ja piirkondlik koostöö 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad igas valdkonnas, kus toimub käesoleva lepingu kohane dialoog ja koostöö, seonduvaid meetmeid kas kahepoolsel või piirkondlikul tasandil või mõlemal korraga, tõstes seejuures nõuetekohaselt esile kahepoolse koostöö küsimusi. Sobivat raamistikku valides püüavad lepinguosalised maksimeerida kõikide huvitatud isikute osalust ja neile avaldatavat mõju, kasutades seejuures parimal võimalikul viisil olemasolevaid ressursse, võttes arvesse poliitilist ja institutsioonilist teostatavust ning kindlustades kooskõla ELi ja ASEANi liikmesriikide muude ettevõtmistega. 2. Lepinguosalised võivad vajaduse korral otsustada laiendada rahalist toetust koostööle käesoleva lepinguga hõlmatud või seotud valdkondades kooskõlas oma finantsmenetluste ja vahenditega. Selline koostöö võib eelkõige hõlmata koolituste, õpitubade ja seminaride korraldamist, ekspertide vahetamist, uuringuid ja muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud tegevust. EU/TH/et 20  III JAOTIS KOOSTÖÖ KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISKÜSIMUSTES ARTIKKEL 9 Üldpõhimõtted 1. Lepinguosalised peavad dialoogi kahe- ja mitmepoolse kaubavahetuse ja kaubandusega seotud küsimustes, et tugevdada kahepoolseid kaubandussidemeid ja arendada mitmepoolset kaubandussüsteemi viisil, mis toetab kestliku arengu eesmärki. 2. Lepinguosalised kohustuvad mõlemapoolset kasu silmas pidades maksimaalselt soodustama vastastikuse kaubavahetuse arengut ja mitmekesistamist kooskõlas WTO põhimõtete ja eeskirjadega. Lepinguosalised kohustuvad parandama turulepääsu tingimusi, rakendades meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks, võttes seejuures arvesse tööd, mida on teinud selles valdkonnas rahvusvahelised organisatsioonid. 3. Lepinguosalised teavitavad teineteist arengust kaubanduspoliitikas ja kaubandusega seotud poliitikavaldkondades või muudes seonduvates küsimustes, nagu põllumajanduspoliitika, toiduohutus, mittetariifsed meetmed, tarbijakaitsepoliitika ja keskkonnapoliitika, sealhulgas jäätmekäitlus. EU/TH/et 21 4. Lepinguosalised soodustavad dialoogi ja koostööd, et arendada kaubandus- ja investeerimissuhteid, sealhulgas kaubandusprobleemide lahendamist käesoleva lepingu artiklites 10–19 osutatud valdkondades. ARTIKKEL 10 Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused 1. Lepinguosalised teevad koostööd toiduohutuse valdkonnas ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist lepinguosaliste territooriumil. 2. Lepinguosalised peavad aru ja vahetavad teavet oma meetmete kohta, mis on kindlaks määratud 1. jaanuaril 1995 WTO loomisel jõustunud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, sealhulgas 6. detsembril 1951 Roomas allkirjastatud rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis, Maailma Loomatervise Organisatsioonis ja codex alimentarius’e komisjonis. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd suutlikkuse suurendamiseks sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. Suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse kummagi lepinguosalise vajadusi, et aidata neil järgida teineteise õigusraamistikku. EU/TH/et 22 4. Lepinguosalised alustavad emma-kumma lepinguosalise taotlusel õigeaegset dialoogi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et arutada nende küsimustega seotud probleeme ja muid seonduvaid kiireloomulisi küsimusi. 5. Lepinguosalised määravad kontaktpunktid teabevahetuseks käesoleva artikli kohastes küsimustes. 6. Lepinguosalised omistavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alasele koostööle suurt tähtsust. ARTIKKEL 11 Kestlikud toidusüsteemid 1. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada üleilmset üleminekut kestlikele toidusüsteemidele. 2. Lepinguosalised arendavad dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja tihedat koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, et edendada kestlikke toidusüsteeme kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Need küsimused hõlmavad muu hulgas järgmist: a) toidusüsteemidega keskkonnale ja kliimale avaldatava mõju vähendamine; b) kestlik põllumajandus ja kestlikud toidusüsteemid kõikides toiduahela etappides, sealhulgas agroökoloogia, mahetootmine, pestitsiidide kasutamise ja pestitsiididega seotud riskide vähendamine, loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsus; EU/TH/et 23 c) toidukao ja toidujäätmete vähendamine kogu toiduahelas; d) võitlus toidupettuse vastu. 3. Lepinguosalised määravad kontaktpunktid teabevahetuseks käesoleva artikli kohastes küsimustes. 4. Lepinguosalised omistavad kestlike toidusüsteemide alasele koostööle suurt tähtsust. ARTIKKEL 12 Tehnilised kaubandustõkked 1. Lepinguosalised edendavad rahvusvaheliste standardite ja rahvusvaheliste akrediteerimissüsteemide kasutamist ning vahetavad teavet standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise menetluste kohta, sealhulgas 1. jaanuaril 1995 WTO loomisel jõustunud WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames. 2. Lepinguosalised tugevdavad koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise menetluste valdkonnas, sealhulgas suurendavad tehnilist suutlikkust ja koostööd, et järgida tehniliste kaubandustõkete lepingu meetmeid. EU/TH/et 24 3. Lepinguosalised määravad kontaktpunkti käesoleva artikli kohase teabevahetuse ja koostöö koordineerimiseks ning lepinguosaliste vahelise regulatiivse koostöö hõlbustamiseks. ARTIKKEL 13 Tollikoostöö ja kaubanduse lihtsustamine 1. Lepinguosalised jagavad kogemusi ja uurivad võimalusi lihtsustada impordi-, ekspordi- ja muid tollimenetlusi, suurendada kaubanduseeskirjade läbipaistvust ja arendada tollikoostööd, sealhulgas tõhusaid vastastikuse haldusabi mehhanisme. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada 22. veebruaril 2017 jõustunud WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamist. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu rahvusvahelise kaubanduse, sealhulgas transporditeenuste turvalisuse suurendamisele, samuti tasakaalu saavutamisele kaubavahetuse lihtsustamise, tõhusate kontrollide ning tolliga seotud pettuste ja eeskirjade eiramise vastase võitluse vahel. 2. Ilma et see piiraks muid käesolevas lepingus sätestatud koostöövorme, kinnitavad lepinguosalised oma huvi kaaluda tulevikus tollikoostööd, sealhulgas vastastikust abi käsitleva protokolli sõlmimist käesolevas lepingus sätestatud institutsioonilises raamistikus. EU/TH/et 25  ARTIKKEL 14 Dumpinguvastased meetmed 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artiklist ja selle artikli rakendamist käsitlevast WTO lepingust, eriti selle artiklist 15. 2. Lepinguosalised omistavad dumpinguvastaste meetmete valdkonnas tehtavale koostööle suurt tähtsust. ARTIKKEL 15 Investeeringud Lepinguosalised soodustavad suuremat investeeringute voogu, luues vastastikuste investeeringute jaoks atraktiivse ja soodsa keskkonna, pidades järjekindlalt dialoogi eesmärgiga parandada teineteisemõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurides investeeringuvoogude hõlbustamiseks haldusmehhanisme ning edendades investorite jaoks läbipaistvust, avatust ja diskrimineerimisest hoidumist kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega. EU/TH/et 26  ARTIKKEL 16 Konkurentsipoliitika 1. Lepinguosalised edendavad konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist ning teabe levitamist, et suurendada teineteise turgudel tegutsevate ettevõtjate jaoks läbipaistvust ja õiguskindlust, kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega. 2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd ühiselt kokku lepitud valdkondades, et parandada teineteise konkurentsiõiguse ja -poliitika mõistmist. ARTIKKEL 17 Teenused Lepinguosalised alustavad järjekindlat dialoogi, mille eesmärk on eelkõige vahetada teavet teineteise regulatiivse keskkonna kohta, hõlbustada juurdepääsu teineteise turgudele, parandada kapitali ja tehnoloogia kättesaadavust ning edendada teenuskaubandust mõlema piirkonna vahel ja kolmandate riikide turgudel. EU/TH/et 27  ARTIKKEL 18 Intellektuaalomandi õigused 1. Lepinguosalised vahetavad teavet ja jagavad kogemusi sellistes küsimustes nagu intellektuaalomandi õigustega seotud tavad, nende õiguste edendamine, levitamine, kooskõlastamine, haldamine, kaitse ja tulemuslik kohaldamine, rikkumise vältimine ning võitlus võltsimise ja piraatluse vastu, eelkõige tollikoostöö ja muude sobivate koostöövormide kaudu ning tugevdades nende õiguste kaitset lepinguosaliste vahel kokku lepitud viisil. Lepinguosalised teevad kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega ja vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, mille osalised nad on, koostööd eeskätt intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise ning patentide, geograafiliste tähiste, kaubamärkide, autoriõiguste ja tööstusdisainilahenduste ning taimesortide kaitse valdkonnas. 2. Lepinguosalised annavad teineteisele intellektuaalomandi õiguste valdkonnas tehnilist abi ning aitavad teineteisel Euroopa kogemustele tuginedes tugevdada intellektuaalomandi kaitset, rakendamist ja ärilist kasutamist ning edendada sellekohase teabe levitamist. 3. Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 Dohas vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni tähtsust ning kinnitavad veel kord oma otsust seda deklaratsiooni järgida. Lepinguosalised järgivad ja aitavad rakendada WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni punkti 6 kohta ning Genfis 6. detsembril 2005 vastu võetud protokolli, millega muudetakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut. EU/TH/et 28  ARTIKKEL 19 Digikaubandus 1. Lepinguosalised vahetavad kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega regulatiivsete küsimuste kohta digikaubanduse valdkonnas teavet, mis käsitleb järgmist: a) koostalitlusvõimeliste elektrooniliste usaldus- ja autentimisteenuste tunnustamine ja hõlbustamine; b) otseturundusteadaannete kohtlemine; c) tarbijakaitse ning d) muud digikaubanduse arengu seisukohast olulised küsimused. 2. Tunnistades, et digikaubandus on laadilt üleilmne, kinnitavad lepinguosalised, et digikaubanduse arengu edendamiseks on tähtis osaleda mitmepoolsetel foorumitel. EU/TH/et 29  IV JAOTIS KOOSTÖÖ VABADUSE, TURVALISUSE JA ÕIGUSE VALDKONNAS ARTIKKEL 20 Õigusriigi põhimõte 1. Käesoleva jaotise kohase koostöö tegemisel omistavad lepinguosalised erilist tähtsust õigusriigi põhimõtte edendamisele ja selle tagamisele, et kõikidel inimestel on võrdne juurdepääs õigusemõistmisele. Lepinguosalised teevad vastastikust kasu silmas pidades igakülgset koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonnas tegutsevate asutuste tulemusliku tegevuse tagamiseks. 2. Lepinguosaliste vaheline koostöö hõlmab ka õigussüsteeme ja õigusakte käsitleva teabe vahetamist. EU/TH/et 30  ARTIKKEL 21 Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine 1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust tagada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tüdrukuid kui omaette eesmärki ning nendivad, et see aitab edendada demokraatiat, kestlikku ja kaasavat arengut ning rahu ja julgeolekut. 2. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada soolist võrdõiguslikkust, võimaldada naistel ja tüdrukutel kasutada täiel määral kõiki inimõigusi, naisi ja tüdrukuid võimestada ning tagada soolise perspektiivi lõimimine käesoleva lepingu rakendamisel. 3. Lepinguosalised vahetavad häid tavasid ning uurivad täiendavaid koostöövõimalusi ja võimalikku koostoimet oma soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja programmide vahel kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja lepinguosaliste suhtes kohaldatavate kohustustega, mis on sätestatud näiteks ÜRO Peaassamblee poolt 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 15. septembril 1995 Pekingis neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsioonis ja tegevusprogrammis, rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammis ja selle läbivaatamise konverentside dokumentides, kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1325 (2000) ning hilisemates resolutsioonides naiste, rahu ja julgeoleku kohta. EU/TH/et 31  ARTIKKEL 22 Isikuandmete ja privaatsuse kaitse 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd, tagamaks kõrgetasemelise isikuandmete ja privaatsuse kaitse kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest ja muudest selles valdkonnas kohaldatavatest rahvusvahelistest juriidilistest dokumentidest, töötades selle nimel, et hõlbustada omavahelist isikuandmete liikumist, mis on väga oluline selleks, et arendada edasi kaubavahetust ja õiguskaitsealast koostööd kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega. 2. Isikuandmete ja privaatsuse kaitse valdkonnas tehtav koostöö hõlmab muu hulgas tehnilist ja õigusabi teabe ja parimate tavade vahetamise, koolituse ja eksperditeadmiste jagamise vormis ning lepinguosaliste järelevalveasutuste vahelise õiguskaitsealase koostöö edendamist, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel. ARTIKKEL 23 Õigusalane ja kohtukoostöö 1. Lepinguosalised tõhustavad koostööd, mida nad juba teevad vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas enda suhtes siduvate asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel. Vajaduse korral lepinguosalised tugevdavad olemasolevaid mehhanisme ja kaaluvad uute mehhanismide väljatöötamist, et hõlbustada selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd, eelkõige suheldes tihedamalt muude asjakohaste õigusalase koostöö võrgustikega. EU/TH/et 32 2. Lepinguosalised püüavad edendada õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, eelkõige selleks, et täita oma kohustusi, mis tulenevad tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevatest mitmepoolsetest konventsioonidest, sealhulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidest. 3. Lepinguosalised teevad koostööd, et rahvusvahelise õigusalase koostöö eesmärgil edendada asjakohaste kohtudokumentide turvalist ja tõhusat edastamist ning tõendite kogumist ja kohtuistungite pidamist videokonverentsi teel, samuti isikuandmete kaitset. ARTIKKEL 24 Konsulaarkaitse Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad korrapäraselt teavet eesmärgiga veelgi hõlbustada konsulaarkaitse pakkumist ja kooskõlastada jõupingutusi konsulaarabi valdkonnas, eriti kriisi ajal. EU/TH/et 33  ARTIKKEL 25 Rändealane koostöö 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, kui oluline on igakülgne dialoog kõigis rändega seotud küsimustes, mille hulka kuuluvad seaduslik ränne vastavalt ELi ja liikmesriikide pädevusele, ebaseadusliku rände voogude haldamine, ebaseadusliku rände algpõhjused, rahvusvaheline kaitse ning ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamine ja nende vastu võitlemine. 2. Lepinguosalised teevad koostööd mõlemale poolele vastuvõetavatel alustel ja rakendades terviklikku lähenemisviisi kooskõlas oma asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste ja oma asjakohaste õigusnormidega. Koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele: a) ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemine; b) õigusnormide ja tavade väljatöötamine, et pakkuda abivajajatele kooskõlas rahvusvahelise õigusega rahvusvahelist kaitset, tagades samal ajal tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse, humaansuse, rahvusvahelise solidaarsuse ja koostöö ning koormuse ja vastutuse jagamise põhimõtte austamise; EU/TH/et 34 c) riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja seisund vastavalt nendele eeskirjadele, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine, haridus ja koolitus ning rassismi ja ksenofoobiavastased meetmed; d) tulemusliku ja ennetava poliitika kehtestamine ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas, sealhulgas küsimuses, kuidas võidelda inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustikega, lõhkuda inimkaubandusega tegelevad kuritegelikud võrgustikud ja kaitsta inimkaubanduse ohvreid, kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga, mis on vastu võetud ÜRO Peaassamblee 15. novembri 2000. aasta resolutsiooniga nr 55/25, ja selle protokollidega, mis on lepinguosaliste jaoks jõustunud; e) riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasisaatmine (eelistatavalt vabatahtlik) ohutul, inimlikul ja inimväärikal moel, sealhulgas nende vabatahtliku ja püsiva tagasipöördumise soodustamine ning selliste isikute tagasivõtmine vastavalt käesoleva artikli lõikele 3; f) vastastikust huvi pakkuvad küsimused viisade ja reisidokumentide turvalisuse valdkonnas; g) vastastikust huvi pakkuvad küsimused piirihalduse valdkonnas. EU/TH/et 35 3. Ebaseadusliku rände ennetamiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames ning ilma et see mõjutaks vajadust kaitsta inimkaubanduse ohvreid, lepivad lepinguosalised lisaks kokku järgmises: a) Tai võtab asjaomase liikmesriigi nõudmise korral täiendavate formaalsusteta ja põhjendamatu viivituseta tagasi kõik oma kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta kehtivatele liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või seal elamise tingimustele; b) kõik liikmesriigid võtavad Tai nõudmise korral täiendavate formaalsusteta ja põhjendamatu viivituseta tagasi kõik oma kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta kehtivatele Tai territooriumile sisenemise, seal viibimise või seal elamise tingimustele; c) liikmesriigid ja Tai annavad selleks reisidokumendid. Kui dokumenti või muud tõendit isiku kodakondsuse kohta ei esitata, teevad asjaomase liikmesriigi või Tai pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused Tai või asjaomase liikmesriigi taotlusel igakülgset koostööd, et teha viivitamata kindlaks isiku kodakondsus. EU/TH/et 36 4. Lepinguosalised lepivad kokku, et algatavad rändeküsimustes peetavate konsultatsioonide raames tagasivõtmise teemalise dialoogi, mis emma-kumma lepinguosalise taotluse korral võib, kui olukord seda võimaldab, kaasa tuua tagasivõtulepingu sõlmimise, sealhulgas ELi reisidokumendi kasutamise1. Lepinguosalised võivad kaaluda ka isikute liikumise hõlbustamise teemalise dialoogi algatamist, mis emma-kumma lepinguosalise taotluse korral võib, kui olukord seda võimaldab, kaasa tuua liikmesriikide ja Tai kodanike jaoks viisalihtsustuslepingu sõlmimise. ARTIKKEL 26 Humanitaarkoostöö Lepinguosalised püüavad jätkata koostööd kõigis humanitaarvaldkonna küsimustes, sealhulgas koostööd, mis on seotud ümberasustatud isikutega ja lepinguosaliste territooriumil selliste isikutega tegelevate ametnike suutlikkuse suurendamise toetamisega. Lepinguosalised teevad koostööd mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavatel alustel ja juhtumipõhiselt kooskõlas lepinguosaliste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega ning inimlikkuses, erapooletuses, sõltumatuses ja neutraalsuses seisnevate humanitaarpõhimõtetega. Jõupingutuste tegemisel tuleb ka edaspidi arvesse võtta terviklikku pilti ja mõista ümberasustamise algpõhjusi ning otsida püsivaid lahendusi. Lepinguosalised kohustuvad tugevdama humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimist. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1953, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus (ELT L 311, 17.11.2016, lk 13) koos kõigi hilisemate muudatustega. EU/TH/et 37  ARTIKKEL 27 Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd võitluses rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, majandus- ja finantskuritegevuse, raske kuritegevuse1 ja korruptsiooni ning laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. Sellise koostöö eesmärk on eelkõige rakendada ja edendada asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja juriidilisi dokumente, millega lepinguosalised on ühinenud, nagu rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon ja seda täiendavad protokollid ning ÜRO Peaassamblee 31. oktoobri 2003. aasta resolutsiooniga nr 58/4 vastu võetud ÜRO korruptsioonivastane konventsioon. ARTIKKEL 28 Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise ja nende vastu võitlemise valdkonnas 1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega jõupingutusi ja koostööd, et tulemuslikult ära hoida oma finantssüsteemide kuritarvitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel ning selle vastu võidelda. 1 Nagu see on määratletud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni artiklis 2b. EU/TH/et 38 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd õigusnormide väljatöötamisel ja rakendamisel, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu kooskõlas standarditega, mille on välja töötanud selles valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organid, näiteks rahapesuvastane töökond. 3. Käesolevas artiklis osutatud koostöö eesmärk on ühtlasi edendada asjakohase teabe vahetamist kooskõlas lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega. ARTIKKEL 29 Koostöö uimastipoliitika valdkonnas 1. Lepinguosalised teevad kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega koostööd, et tagada pädevate asutuste, sealhulgas tervishoiu-, õigus- ja siseküsimuste sektori ning muude asjakohaste sektorite asutuste tõhusa koostöö ja tegevuse kooskõlastamise kaudu laiahaardeline, tõenditel põhinev, tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis eesmärgiga vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist ja nõudlust ja nendega kaubitsemist, samuti selliste uimastite mõju uimastitarbijatele ja ühiskonnale laiemalt, ning kehtestada tulemuslikum narkomaania ennetamise poliitika ja ära hoida narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja uute psühhoaktiivsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete, sealhulgas nn disainernarkootikumide lähteainete kõrvalesuunamine. EU/TH/et 39 2. Lepinguosalised lepivad kokku lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokku lepitud põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO uimastikontrolli konventsioonides, ja lepinguosaliste kõigile rahvusvahelistele uimastikontrollikohustustele. 3. Lepinguosaliste koostöö uimastipoliitika valdkonnas hõlmab muu hulgas tehnilist ja haldusabi, töötajate koolitamist, uimastitega seotud teadusuuringuid, teabevahetust ja kogemuste jagamist infotehnoloogia kasutamise kohta uimastikontrolli valdkonnas ja uuenduslike lähenemisviiside rakendamise kohta uimastipoliitikas, kohtu- ja õiguskaitsekoostööd ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja uute psühhoaktiivsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete, sealhulgas nn disainernarkootikumide lähteainete kõrvalesuunamise ärahoidmist. Lepinguosalised võivad leppida kokku koostöös muudes valdkondades, nagu parimate tavade või teabe vahetamine uimastisõltuvusega seotud ennetustegevuse, ravi, rehabilitatsiooni, kahju vähendamise ja seire või uimastisõltuvuse asendusravis kasutatavate ravimite kohta, ning lisameetmetes, millega edendada koostööd uimastite lähteainete kontrolli, kriminalistika, uimastitega seotud finantsuurimiste ja alternatiivide väljatöötamise valdkonnas. EU/TH/et 40  V JAOTIS KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES ARTIKKEL 30 Inimõigused 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, lähtudes vastastikuse nõusoleku ja austuse põhimõttest. Lepinguosalised edendavad korrapärast sisukat ja ulatuslikku inimõigustealast dialoogi. 2. Koostöö inimõiguste valdkonnas võib hõlmata muu hulgas järgmist: a) suutlikkuse suurendamine lepinguosaliste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate dokumentide rakendamise ja inimõigustega seotud tegevuskavade rakendamise tõhustamise vallas; b) inimõigustealase dialoogi ning kontaktide ja teabe vahetamise edendamine; c) lepinguosaliste vahelise edasiviiva koostöö tugevdamine inimõigustega tegelevate ÜRO organite raames. EU/TH/et 41 3. Lepinguosalised teevad koostööd demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava tugevdamise valdkonnas. Selline koostöö võib hõlmata järgmist: a) inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistavaga seotud küsimustega tegelevate riiklike ja piirkondlike asutuste vahelise koostöö tugevdamine; b) koostöö ja kooskõlastamine, et tugevdada demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet, sealhulgas edendada võrdsust seaduse ees, inimeste juurdepääsu tõhusale tasuta õigusabile ja õigust õiglasele kohtumenetlusele, nõuetekohaseid menetlusi ja õiguskaitse kättesaadavust, kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest. ARTIKKEL 31 Koostöö finantsasutuste vahel Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas oma asjakohaste programmide ja õigusnormidega finantsasutuste vahelist koostööd. EU/TH/et 42  ARTIKKEL 32 Makromajanduspoliitika alane dialoog Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad oma ametiasutuste vahelist dialoogi ja teevad koostööd, et vahetada kogemusi makromajanduspoliitika, eelkõige majandusintegratsiooni valdkonnas. ARTIKKEL 33 Hea maksuhaldustava Lepinguosalised tunnistavad ja rakendavad hea maksuhaldustava põhimõtteid, sealhulgas ülemaailmseid maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse standardeid, õiglast maksustamist ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemise miinimumstandardeid, et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust luua asjakohane õigusraamistik. Lepinguosalised edendavad head maksuhaldustava, parandavad rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, töötavad välja meetmed nende põhimõtete tulemuslikuks rakendamiseks ja hõlbustavad maksutulu kogumist, et ära hoida maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist. EU/TH/et 43  ARTIKKEL 34 Tööstuspoliitika ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö Lepinguosalised nõustuvad oma majanduspoliitikat ja eesmärke arvesse võttes edendama kõikides sobivaks peetavates valdkondades tööstuspoliitikaalast koostööd, mis toetab kaasavat, kestlikku ja arengule suunatud tootmistegevust, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning suurendab tarneahelate vastupidavust ja juurdepääsu rahastamisele, et parandada rahvusvaheliste turgude väljakujundamist ja juurdepääsu neile turgudele ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasvu, muu hulgas järgmiselt: a) vahetades teavet ja jagades kogemusi selle kohta, kuidas luua raamtingimused mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks; b) edendades ettevõtjatevahelisi kontakte, toetades ühisinvesteeringuid ning luues ühisettevõtteid ja teabevõrgustikke, eeskätt ELi praeguste horisontaalprogrammide kaudu, soodustades eriti tark- ja riistvara siirdeid partnerite vahel; c) andes teavet ja soodustades innovatsiooni ning vahetades rahastamisele ja turgudele juurdepääsu häid tavasid; EU/TH/et 44 d) toetades mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil paremini lõimuda sujuvamalt maailmamajandusse ja tarneahelatesse; e) hõlbustades ja toetades lepinguosaliste mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust; f) edendades ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetades vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist. ARTIKKEL 35 Ettevõtjate koostöö hõlbustamine Lepinguosalised hõlbustavad ja toetavad oma erasektori ettevõtjate vahel sisse seatud koostööd. EU/TH/et 45  ARTIKKEL 36 Koostöö info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas 1. Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeva elus kesksel kohal ning äärmiselt oluline majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks, lepivad lepinguosalised kokku arvamuste vahetamises oma selle valdkonna poliitika kohta, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning inimõigusi ja põhivabadusi. 2. Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele: a) osalemine erinevates piirkondlikes dialoogides, kus käsitletakse infoühiskonna erinevaid aspekte, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitikat ja õigusnorme, sealhulgas universaalteenuseid, litsentsimist ja üldlubade väljaandmist, isikuandmete kaitset ning reguleerivate asutuste sõltumatust ja tõhusust; b) lepinguosaliste ning Kagu-Aasia teadusuuringute võrgustike ja teenuste ühildumine ja koostalitlusvõime; c) uue IKT standardimine ja levitamine; d) lepinguosaliste vahelise teaduskoostöö edendamine IKT valdkonnas; EU/TH/et 46 e) ühised teadusprojektid IKT valdkonnas, eelkõige ELi teadusuuringute raamprogrammide kaudu, sealhulgas lepinguosaliste vaheline koostöö eelkõige e-valitsuse, mobiilirakenduste, animatsiooni ja multimeedia valdkonnas; f) IKT turvalisusega seotud küsimused ja/või aspektid, sealhulgas internetikasutuse turvalisuse suurendamine, võitlus küberkuritegevuse, desinformatsiooni, samuti infotehnoloogia ja igat liiki elektroonilise meedia väärkasutamise vastu. 3. Kooskõlas lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega soodustatakse ettevõtjatevahelist koostööd. 4. Lepinguosalised teevad koostööd küberturvalisuse valdkonnas, vahetades teavet strateegiate, poliitika ja parimate tavade kohta kooskõlas oma õigunormide ja rahvusvaheliste kohustustega. 5. Lepinguosalised edendavad küberturvalisusega seotud teabe vahetamist hariduse ja koolituse valdkonnas, teadlikkuse suurendamise algatusi, oma standardite ja tehniliste kirjelduste kasutamist küberturvalisuse riskide juhtimiseks ning IKT-toodete ja -teenuste küberturvalisust, sealhulgas küberturvalisuse sertifitseerimist, ning seonduvat teadus- ja arengupoliitikat. EU/TH/et 47  ARTIKKEL 37 Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alane koostöö 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kõigis teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkondades koostööd, võttes arvesse oma asjakohast poliitikat. Selle koostööga suurendatakse toetust mitmepoolsetele ja piirkondlikele teadus- ja innovatsioonialgatustele, et leida uusi lahendusi keskkonnasäästlikkuse, digiteerimise, tervise, sotsiaalvaldkonna ja innovatsiooniga seotud probleemidele. Ühismeetmeid on vaja eelkõige selleks, et ära hoida tulevasi üleilmseid tervisekriise, eeskätt uute nakkushaiguste esilekerkimist, ning teha ühiseid jõupingutusi, muutmaks maailm tervislikumaks, ohutumaks, õiglasemaks ja kestlikumaks. Koostöö võib hõlmata muu hulgas selliseid valdkondi nagu lahenduste leidmine üleilmsetele probleemidele, nagu kliimamuutused, elurikkuse kriis, saaste, loodusvarade vähenemine või nakkushaigused, sealhulgas kriisiolukordades, ning rohe- ja digipööret võimaldavate lahenduste leidmine. Algatustes peaks kajastuma üleilmne juhtpositsioon kliima- ja keskkonnaeesmärkide poole püüdlemisel. 2. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alase koostöö eesmärk on: a) suurendada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniprogrammide järjepidevust ning toetada majandusarengut, teadmistepõhist ühiskonda, elukvaliteeti ja kestlikku keskkonda; b) soodustada teabe ja oskusteabe vahetamist teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, eriti poliitika ja programmide rakendamise kohta; EU/TH/et 48 c) tugevdada lepinguosaliste teadusringkondade, uurimiskeskuste, ülikoolide ja tööstusharude vahelisi pikaajalisi sidemeid; d) edendada inimressursside arendamist; e) edendada ühisuuringute tegemist teaduse ja tehnoloogia alase koostöö raames ning võrdset juurdepääsu uuringute tulemustele, nende tulemuste ühist kasutamist ja ühist omandiõigust nende suhtes kooskõlas intellektuaalomandi õigusi käsitlevate eeskirjade, ühiste väärtuste ja põhimõtete ning kokku lepitud raamtingimustega. 3. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alase koostöövormideks on ühised teadusprojektid ning rahvusvaheliste liikuvusprogrammide raames korraldatavad teadlaste vahetused, kohtumised ja koolitused, mis tagavad teadustöö tulemuste võimalikult laialdase leviku. Ühisuuringute ja - tegevuse tulemuseks olevat intellektuaalomandit jagatakse ühiselt kokku lepitud tingimustel. 4. Lepinguosalised soodustavad oma valitsusasutuste, kõrgharidusasutuste, uurimiskeskuste ja tootmissektorite, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alases koostöös. 5. Lepinguosalised lepivad kokku, et püüavad igati suurendada üldsuse teadlikkust võimalustest, mida pakuvad nende teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alased koostööprogrammid. EU/TH/et 49  ARTIKKEL 38 Kliimamuutused 1. Lepinguosalised on seisukohal, et kliimamuutused kujutavad endast inimkonna jaoks eksistentsiaalset ohtu, ja kinnitavad veel kord oma kindlat tahet tugevdada üleilmset reageerimist sellele ohule. Lepinguosalised kordavad, et nad on võtnud endale kohustuse saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Sellest tulenevalt rakendavad lepinguosalised tulemuslikult seda konventsiooni ja kokkulepet. 2. Lepinguosalised püüavad tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutustele ja nende mõjule. Samuti edendavad lepinguosalised sellise poliitika alast koostööd, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, sealhulgas merevee taseme tõusuga, ning kus seatakse majanduses, sealhulgas finantsvoogude puhul, eesmärgiks vähene kasvuhoonegaaside heide ja kliima muutumisele vastupidav areng kooskõlas Pariisi kokkuleppega. 3. Kliimamuutuste alase koostöö eesmärk on: a) suurendada suutlikkust ja võimet tegeleda kliimamuutustest tulenevate probleemidega, lähtudes riikide vajadustest; EU/TH/et 50 b) edendada suutlikkuse suurendamist riiklikult kindlaksmääratud panuste, riiklike kohanemiskavade ja muude leevendusmeetmete rakendamisel vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et toetada kestlikku ja vähese CO2 heitega majanduskasvu; c) edendada kliimamuutustega tegelemiseks koostööd ja dialoogi kliimameetmete rahastamise ja rahastamismehhanismide väljatöötamise valdkonnas, sealhulgas erasektori osalemist; d) kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, sealhulgas lõimida kohanemismeetmed lepinguosaliste arengustrateegiatesse ja kavandamistegevusse kõikidel tasanditel; e) edendada koostööd teadus- ja arendustegevuse ning leevendus- ja kohanemistehnoloogia valdkonnas; f) edendada teadlikkuse suurendamist, sealhulgas kõige haavatavamate ja haavatavates piirkondades elavate elanikkonnarühmade seas, hõlbustada üldsuse osalemist reageerimises kliimamuutustele ja kaasata seejuures kliimamuutuste mõju soolise aspekti analüüs; g) edendada koostööd ja dialoogi kliimamuutustega tegelemiseks mõeldud majandusvahendite, näiteks CO2 hinnastamise ja vajaduse korral muude vahendite väljatöötamise valdkonnas; h) edendada katastroofiohu vähendamise ja juhtimise strateegiate väljatöötamist, sealhulgas haavatavate piirkondade ja kogukondade jaoks. EU/TH/et 51  ARTIKKEL 39 Energeetika 1. Lepinguosalised püüavad süvendada koostööd energeetika valdkonnas, et: a) tagada taskukohaste, usaldusväärsete ja kestlike energiateenuste üldine kättesaadavus ning suurendada märkimisväärselt taastuvenergia osatähtsust üleilmses energiaallikate jaotuses; b) arendada välja uued, kestlikud, innovaatilised ja taastuvad energiavormid, sealhulgas biokütused ja biomass, tuule-, päikese- ja geotermiline energia ning hüdroelektrienergia tootmine, pidades meeles energiatarnete mitmekesistamise tähtsust energiavarustuskindluse tugevdamise jaoks; c) toetada taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet suurendava poliitika väljatöötamist; d) saavutada energia mõistlik kasutamine ja suurendada energiatõhusust nii pakkumise kui ka nõudluse poolel, edendades energiatõhusust energia tootmises, transportimises, jaotamises ja lõppkasutuses; e) tõhustada koostööd, sealhulgas teaduskoostööd, puhta energia tehnoloogia valdkonnas, eelkõige taastuvenergia, energia salvestamise ja fossiilkütuste kasutamisel tekkiva CO2 heite vähendamisega seotud küsimustes; f) edendada vähese CO2 heitega elektrienergia tootmist, mis aitab kaasa puhtale energiale üleminekule kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; EU/TH/et 52 g) edendada suutlikkuse suurendamist ning investeerimist energiataristusse ja puhta energia tehnoloogiasse, võttes arvesse läbipaistvuse põhimõtet; h) edendada konkurentsi ja soodsat investeerimiskliimat energiaturul. 2. Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et arendavad mõlemale kasulikke kontakte ja ühiseid teadusuuringuid, sealhulgas tehes piirkondlikku energiakoostööd. Lepinguosalised tunnistavad vajadust tegeleda taskukohaste puhta energia teenuste kättesaadavuse ja kestliku arengu vaheliste seostega, juhindudes oma partnerluses kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppest. Nimetatud tegevust saab edendada muu hulgas koos ELi energiaalgatuse elluviimisega. ARTIKKEL 40 Transport 1. Lepinguosalised püüavad teha koostööd asjakohastes transpordipoliitika valdkondades, et edendada kestlikku transporti ning kvaliteetset, usaldusväärset, kestlikku ja vastupidavat taristut, sealhulgas piirkondlikku ja piiriülest taristut, kooskõlas mõlema lepinguosalise suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja põhimõtetega, parandada kaupade ja reisijate liikumist, toetada majandusarengut ja suurendada inimeste heaolu, seades tähelepanu keskmesse kõigi taskukohase ja võrdse juurdepääsu, suurendada meresõidu ja lennunduse ohutust ja turvalisust, edendada keskkonnakaitset ja tõhustada oma transpordisüsteeme. EU/TH/et 53 2. Transpordi valdkonnas on lepinguosaliste koostöö eesmärk edendada: a) teabevahetust oma transpordipoliitika ja -tavade kohta, eeskätt kõigile mõeldud ohutute, taskukohaste, ligipääsetavate ja kestlike linna- ja ühistranspordisüsteemide kohta, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevate isikute (sh naiste, laste, puudega inimeste ja eakate) vajadustele, ent samuti maismaa-, mere- ja lennutranspordi, transpordilogistika ning mitmeliigiliste transpordivõrkude ühildumise ja koostalitlusvõime kohta; b) globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamist tsiviilotstarbel, keskendudes vastastikust huvi pakkuvatele regulatiivsetele, tööstuslikele ja turu arenguga seotud küsimustele. Sellega seoses kaalutakse Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamist, et maksimeerida mõlema lepinguosalise saadavat kasu; c) dialoogi, et parandada lennundusohutust, lennutranspordi taristuvõrgustikke ja lennutegevust eesmärgiga tagada inimeste ja kaupade kiire, tõhus, säästev, ohutu ja turvaline liikumine, ning uurida võimalusi arendada edasi suhteid lennutranspordi valdkonnas. Enam tuleks toetada tsiviillennunduse valdkonnas tehtavat koostööd; EU/TH/et 54 d) dialoogi vastastikust huvi pakkuvates küsimustes meretransporditeenuste valdkonnas, eelkõige et i) hõlbustada kõigi selliste takistuste kõrvaldamist, mis võivad pärssida merekaubanduse arengut, ning parandada tingimusi, mille alusel toimuvad lepinguosaliste sadamate vahelised mereveod; ii) anda piiramatu juurdepääs rahvusvaheliste ja kolmandate riikide vedude tegemiseks ärilistel alustel; iii) suurendada lepinguosaliste meretranspordi sektori konkurentsivõimet; iv) kohelda laevu, mis sõidavad vastavalt mõne liikmesriigi või Tai lipu all või mida käitavad teise lepinguosalise kodanikud või ettevõtjad, võrreldes oma laevadega sadamasse lubamisel ning lisateenuste ja sadamateenuste osutamisel mittediskrimineerivalt ning edendada meretranspordi rolli tõhusa transpordiahela väljakujundamisel; e) turvalisus-, ohutus- ja saastamise vältimise normide rakendamist ja saaste vähendamist, eelkõige meretranspordi puhul, kooskõlas lepinguosaliste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas koostööd asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, eesmärgiga tagada rahvusvaheliste eeskirjade parem täitmine. EU/TH/et 55  ARTIKKEL 41 Turism 1. Juhindudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest säästva turismi kohta, püüavad lepinguosalised parandada teabevahetust ja kehtestada parima tava, et tagada töökohti loova ning kohalikku kultuuri ja kohalikke tooteid edendava säästva turismi tasakaalustatud areng ning toetada selliste vahendite väljatöötamist, mis võimaldavad jälgida säästva turismi mõju kestlikule arengule. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd loodus- ja kultuuripärandi kaitsmise ja nende potentsiaali maksimeerimise vallas, vähendades turismi negatiivset mõju, eeskätt inimeste, eriti laste mis tahes ärakasutamist, austades elusloodust, taimi, elurikkust ja ökosüsteeme ning suurendades turismiäri positiivset panust kohalike kogukondade kestlikusse arengusse, muu hulgas säästva turismi arendamise teel, austades samal ajal kohalike ja traditsiooniliste kogukondade väärikust ja huve, ning turismitööstuses pakutava koolituse parandamise kaudu. ARTIKKEL 42 Haridus ja kultuur 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad hariduse ja kultuuri valdkonnas tehtavat koostööd, kus arvestatakse vajalikul määral lepinguosaliste erinevustega, eesmärgiga parandada teineteisemõistmist ning teadmisi teineteise kultuurist ja keelest. EU/TH/et 56 2. Lepinguosalised püüavad võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada hariduse ja kultuuri panust kestliku arengu alasesse koolitusse ja kultuurivahetust, ning viia neis valdkondades ellu ühisalgatusi, sealhulgas korraldada koos kultuuriüritusi. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et jätkavad Aasia-Euroopa Fondi tegevuse toetamist. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad tihedat koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), et edendada ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitset, eelkõige 16. novembril 1972 UNESCO peakonverentsil vastu võetud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni ning 17. oktoobril 2003 UNESCO peakonverentsil vastu võetud vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni raames, pöörates samal ajal suurt tähelepanu kultuurilise mitmekesisuse edendamisele kunsti ja teadmistepõhise loomemajanduse arengu jaoks. 4. Peale selle soodustavad lepinguosalised meetmeid, mille eesmärk on luua sidemeid oma eriasutuste vahel, julgustada vahetama teavet, oskusteavet, õpilasi, õppejõude ja eksperte ning veelgi edendada mõttekodade vahelisi sidemeid. Koostöös ja tehniliste vahendite kasutamisel kasutatakse ära võimalused, mida pakuvad hariduse ja kultuuri valdkonnas Kagu-Aasias elluviidavad ELi programmid, ning kogemused, mille lepinguosalised on selles valdkonnas saanud. Lepinguosalised lepivad kokku ka selles, et tihendavad kõrghariduse alast koostööd ja edendavad programmi „Erasmus+“ rakendamist ning vahetavad parimaid tavasid noortepoliitika ja noorsootöö valdkonnas. EU/TH/et 57  ARTIKKEL 43 Keskkond ja loodusvarad 1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha koostööd keskkonna kaitsmiseks ning liikumiseks vähese CO2 heitega, vastupidava ja ressursitõhusa ringmajanduse, sealhulgas biomajanduse poole, kaotades majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahelise seose, ning vajaduses kaitsta ja hallata kestlikult loodusvarasid ja suurendada elurikkust kui praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu alust. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et keskkonna ja loodusvarade valdkonnas tehtava koostööga edendatakse loodusvarade tõhusat kasutamist ning keskkonna kaitsmist ja parandamist, püüeldes kestliku arengu poole. Lepinguosalised tegutsevad koostööd tehes selle nimel, et rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja tulemuslikult rakendada asjakohaseid mitmepoolseid keskkonnalepinguid, sealhulgas Pariisi kokkulepet. 3. Lepinguosalised püüavad jätkata ja tugevdada keskkonnakaitse alast koostööd, eelkõige järgmistes valdkondades: a) keskkonnateadlikkuse ja keskkonnajuhtimise edendamine, sealhulgas kohalike kogukondade suurem ja sisukas osalemine keskkonnakaitse ja kestliku arengu alastes jõupingutustes; EU/TH/et 58 b) üleminek ringmajandusele, et tagada säästev tarbimine ja tootmine, maksimeerida ressursitõhusust ja minimeerida jäätmete, eelkõige plastijäätmete teket, vältimaks mere plasti- ja mikroplastireostust; c) ökosüsteemi ja elurikkuse väärtuste lõimimine riigi ja kohaliku tasandi kavandamistegevusse, vaesuse vähendamise strateegiatesse ja arvepidamisse ning asjakohaste mitmepoolsete keskkonnalepingute, sealhulgas elurikkust ja rahvusvahelist looduslike liikidega kaubitsemist käsitlevate lepingute rakendamise edendamine; d) maa ja mulla kaitse, säilitamine ja taastamine ning maa säästev majandamine, et saavutada maailmas olukord, kus maa seisund enam ei halvene; e) metsa säästev majandamine ja metsahalduse parandamine, kaasa arvatud piirkondlik koostöö võitluses ebaseadusliku raie ja sellega seotud kaubanduse, raadamise ja metsa seisundi halvenemise vastu, sealhulgas edendades põllumajandusliku tooraine raadamisvabu tarneahelaid, samuti kaitset, metsastamist ja taasmetsastamist ning metsa süsinikuvaru taastamist ja suurendamist. See võib hõlmata metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse vabatahtliku partnerluse lepingu sõlmimist; f) rahvusparkide tõhus haldamine ning suure elurikkusega alade ja haavatava ökosüsteemiga alade kindlaksmääramine ja kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse neil aladel või nende läheduses elavaid kohalikke kogukondi ja ohustatud liike; EU/TH/et 59 g) ranniku- ja mereressursside, sealhulgas merekaitsealade ja merekeskkonna kaitse ja kestlik majandamine; h) kemikaalide, tahkete ja elektroonikajäätmete ning mereprügi, osoonikihti kahandavate ainete ja ohustatud liikide ebaseadusliku piiriülese liikumise ärahoidmine; vee-, pinnase- ja mürareostuse ning õhusaaste ärahoidmine; i) kaasava, vastupidava ja keskkonnaohutu kemikaalide ja jäätmekäitluse tagamine; j) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kestliku majandamise edendamine, et tagada vee kättesaadavus, kvaliteet ja tõhusus; k) ökoinnovatsiooni ja puhta tehnoloogia edendamine, et töötada välja ja võtta kasutusele keskkonnatehnoloogia ning kestlikud tooted ja teenused, sealhulgas rakendades asjakohaseid maksusoodustusi ja rahalisi stiimuleid; l) Maa seire süsteemi keskkonnaküsimustes kasutamise edendamine ning seonduva suutlikkuse suurendamise ja kogemuste jagamise edendamine. EU/TH/et 60  ARTIKKEL 44 Ookeanide majandamine 1. Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ookeanide majandamisega seotud küsimustes, et edendada mere elusressursside ja ökosüsteemide pikaajalist kaitset ja kestlikku majandamist. 2. Lepinguosalised edendavad koostööd mere elusressursside kaitsmisel, majandamisel ja säästval kasutamisel, nagu see on määratletud 10. detsembril 1982 kolmandal mereõigust käsitleval konverentsil vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsioonis (UNCLOS) ning toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 31. oktoobri 1995. aasta resolutsiooniga nr 4/95 vastu võetud FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et edendada 24. novembril 1993 Roomas vastu võetud FAO kokkuleppe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ja 4. augustil 1995 New Yorgis vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe eesmärkide täitmist. EU/TH/et 61 3. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd: a) 22. novembril 2009 Roomas vastu võetud FAO sadamariigi meetmete lepingu rakendamise edendamisel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; b) selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja nende raames või selliste kokkulepete raames, mille liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad mittelepinguosalisest liikmed nad on, et edendada mere elusressursside ja ökosüsteemide kaitset ja kestlikku majandamist; c) võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning seonduva tegevuse vastu, võttes laiaulatuslikke, tõhusaid ja läbipaistvaid meetmeid, sealhulgas jagades kogemusi, edendades suutlikkuse suurendamist ja vajaduse korral vahetades teavet sellise püügi kohta, võttes arvesse andmete konfidentsiaalsust ja riigisiseseid õigusnorme; d) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste edendamisel kalandus- ja mereandide sektoris ning 30. mail 2007 Genfis vastu võetud ILO kalanduskoostöö konventsiooni nr 188 rakendamisel; EU/TH/et 62 e) kestliku ja vastutustundliku merevesiviljeluse arendamisel, sealhulgas FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete rakendamisel; f) ookeanidele avaldatava surve vähendamisel, muu hulgas võideldes mereprügi ja -reostusega, sealhulgas sellega, mis on pärit maismaal asuvatest allikatest ja laevadelt või tingitud merel toimuvast inimtegevusest, kooskõlas lepinguosaliste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste kohustustega, ning võttes kohanemis- ja leevendusmeetmeid, et suurendada ookeanide ja rannikukogukondade vastupidavust kliimamuutustele. ARTIKKEL 45 Põllumajandus, loomakasvatus, kalandus ja maaelu areng 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arendavad koostööd järgmistes küsimustes: a) põllumajanduspoliitika ja põllumajanduse üldised väljavaated rahvusvahelisel tasandil; b) põllumajandustoodetega, sealhulgas taimede, loomade, veeloomade ja nende saadustega kauplemise edendamine ja lihtsustamine; EU/TH/et 63 c) maapiirkondade arengupoliitika, sealhulgas muud tootmisvahendid ja -sisendid, teadmised, finantsteenused, turud ning lisaväärtuse loomise ja mittepõllumajandusliku töö leidmise võimalused; d) taimi, loomi, veeloomi ja nende saadusi käsitlev poliitika, sealhulgas põllumajanduslikud kvaliteedikavad, nagu geograafilised tähised ja mahetootmine, ning koostöö heade põllumajandustavade valdkonnas; e) mahepõllumajanduse sertifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemide ning kestliku põllumajandusliku tootmise edendamine. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad tehnoloogia ja suutlikkuse suurendamise alast koostööd või mis tahes muud koostööd, mis suurendab tootlikkust, edendab ohutut ja kestlikku tootmist ja vastupidavaid tavasid põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning parandab valmisolekut, ennetamist, avastamist, reageerimist ja kontrolli taimede, loomade ja zoonootiliste haiguste puhul kooskõlas terviseühtsuse põhimõtte ja rahvusvaheliste standarditega. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et julgustavad avalikku ja erasektorit arutama ja vahetama äriteavet, sealhulgas toetavad äripartnerite leidmise ja põllumajandustoodetega kauplemise edendamise üritusi. EU/TH/et 64  ARTIKKEL 46 Tervis 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ning jagavad kogemusi ja parimaid tavasid tervishoiusektoris eesmärgiga tõhustada tegevust teadusuuringute valdkonnas, tegeleda peamiste mittenakkuslike ja nakkushaigustega, sh COVID-19 pandeemiaga kaasnevate ohtudega, ning tugevdada üldist tervisekindlustust ja tervishoiuteenuseid, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid. Lepinguosalised lepivad kokku ka selles, et vahetavad seisukohti ja parimaid tavasid ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud reguleerimisküsimustes. 2. Tervise valdkonnas tehakse koostööd peamiselt rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsioonis, ja mitmepoolsete algatuste raames sellistes valdkondades, nagu: a) ühised teadusuuringud ja ulatuslike vertikaalsete tervishoiuprogrammide väljatöötamine; ühised teadusuuringud selliste mitmepoolsete algatuste raames nagu ülemaailmne krooniliste haiguste liit ja ülemaailmne infektsioonhaigusteks valmistumise teadusuuringute koostöövõrgustik; b) suutlikkuse suurendamine ja inimressursside arendamine; c) rahvusvahelised lepingud tervishoiusektoris. EU/TH/et 65  ARTIKKEL 47 Tööhõive ja sotsiaalküsimused 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et suurendavad koostööd ja tehnilist abi tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, töötervishoiu ja tööohutuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse töö eest võrdse tasu maksmise, elukestva õppe ja oskuste arendamise, sotsiaalkaitse ja inimväärse töö vallas, et tugevdada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet. 2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõigile kasulikku üleilmastumisprotsessi ning edendada täielikku ja tootlikku tööhõivet ja inimväärset tööd, millel on oluline osa kestlikus arengus ja vaesuse vähendamisel, nagu on kinnitatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, 10. juunil 2008 Genfis vastu võetud ILO deklaratsioonis sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta ja 21. juunil 2019 Genfis vastu võetud ILO sajanda aastapäeva deklaratsioonis töö tuleviku kohta. Lepinguosalised võtavad arvesse teineteise majandusliku ja sotsiaalse olukorra olemust ja erinevusi. EU/TH/et 66 3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada ja tulemuslikult rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalseid ja tööstandardeid ning austada, edendada ja järgida tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud 18. juunil 1998 Genfis vastu võetud ja 10. juunil 2022 muudetud ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ja annavad tehnilist abi ILO põhikonventsioonide ratifitseerimiseks ja rakendamiseks ning teevad vajaduse korral koostööd muude ajakohastatud ILO konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise edendamisel, sealhulgas töömaailmas vägivalla ja ahistamise kaotamisel. 4. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad valitsuse ja sotsiaalpartnerite koostööd tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, teabevahetust tööhõive, töötervishoiu ja tööohutuse ning tööjärelevalve kohta ning sotsiaaldialoogi sotsiaalkaitse ja töötajate kaitse teemal. 5. alaneKoostöö tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas võib hõlmata muu hulgas ühiselt kokku lepitud eriprogramme ja projekte, nagu ka dialoogi, koostööd ja algatusi ühist huvi pakkuvatel teemadel kahe- või mitmepoolsel tasandil, näiteks ASEMi, ELi ja ASEANi tasandil ning ILO raames. EU/TH/et 67  ARTIKKEL 48 Statistika Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad kooskõlas ELi ja ASEANi vahel praegu toimuva statistikaalase koostööga koostööd statistiliste meetodite ja tegevuspraktika, sealhulgas statistiliste andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja levitamise ühtlustamisel, et suurendada kvaliteetsete, õigeaegsete, asjakohaste ja üksikasjalikumate koondandmete kättesaadavust, nii et oleks võimalik kasutada mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil statistikat, mis käsitleb kaupade ja teenustega kauplemist ja üldisemalt mis tahes muud käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonda, mille andmeid on võimalik statistiliselt töödelda. Lepinguosalised rõhutavad andmete ja statistika tähtsust kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel. ARTIKKEL 49 Kodanikuühiskond Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna, eelkõige akadeemiliste ringkondade ja sotsiaalpartnerite, ent samuti mõttekodade ja sotsiaalpartnerite vaheliste sidemete tähtsust käesoleva lepingu raames toimuvas dialoogis ja koostöös ning lepivad kokku, et soodustavad ja süvendavad tõhusat dialoogi kodanikuühiskonnaga ning edendavad kodanikuühiskonna tõhusat ja edasiviivat osalemist, nagu ka mitut sidusrühma hõlmavaid partnerlusi. EU/TH/et 68  VI JAOTIS KOOSTÖÖVAHENDID ARTIKKEL 50 Koostöövahendid 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et eraldavad käesoleva lepinguga seatud koostööeesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas rahalised vahendid, niivõrd kui nende kummagi asjakohased ressursid ja õigusnormid seda võimaldavad. 2. Lepinguosalised kutsuvad Euroopa Investeerimispanka üles jätkama oma tegevust Tais kooskõlas oma menetluste ja rahastamiskriteeriumidega. EU/TH/et 69  ARTIKKEL 51 Kolmandatele riikidele antava arenguabi alane koostöö 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et alustavad korrapärast dialoogi kolmandatele riikidele suunatud arenguabiprogrammide teemal. 2. Lepinguosalised lepivad kokku koostöös selliste ühismeetmete võtmisel, mille eesmärk on anda abi kestliku arengu jaoks Tai naabruses ja kaugemalgi asuvatele riikidele asjakohastes kolmepoolse koostöö valdkondades. Koostöövaldkonnad määravad kindlaks kõik kaasatud partnerid juhtumipõhiselt, võttes arvesse abi saavate riikide vajadusi ning ELi ja Tai suutlikkust ja oskusteavet. EU/TH/et 70  VII JAOTIS INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK ARTIKKEL 52 Ühiskomitee 1. Käesolevaga asutatakse ühiskomitee, kuhu kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad võimalikult kõrgel tasemel ja mille ülesanded on järgmised: a) tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine; b) määrata kindlaks prioriteedid käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks; c) anda soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks; d) lahendada vastavalt artiklile 55 vajaduse korral lepingu tõlgendamisel, rakendamisel või kohaldamisel tekkivad erimeelsused; EU/TH/et 71 e) vaadata läbi kogu lepinguosalise esitatud teave käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmata jätmise kohta ja pidada teise lepinguosalisega konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kooskõlas artikliga 55. 2. Ühiskomitee koguneb tavaliselt vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Bangkokis ja Brüsselis, vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud kuupäeval. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee koosolekute päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste kokkuleppel. 3. Ühiskomitee võib moodustada spetsiaalseid töörühmi, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Need töörühmad annavad igal ühiskomitee koosolekul ühiskomiteele oma tegevusest põhjalikult aru. 4. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühiskomitee ülesanne on ka tagada lepinguosaliste vahel sõlmitud või sõlmitavate valdkondlike lepingute või protokollide nõuetekohane toimimine. 5. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. EU/TH/et 72  VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 53 Arendusklausel 1. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut laiendada, et suurendada koostööd, sealhulgas täiendades lepingut konkreetset valdkonda, sektorit või tegevust käsitlevate lepingute või protokollidega. Sellised erilepingud või -protokollid on lepinguosaliste vaheliste üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja suhtes kohaldatakse ühist institutsioonilist raamistikku. 2. Käesoleva lepingu rakendamiseks võib kumbki lepinguosaline esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse käesoleva lepingu kohaldamisel saadud kogemusi. EU/TH/et 73  ARTIKKEL 54 Muud lepingud 1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide õigust teha Taiga kahepoolset koostööd või sõlmida vajaduse korral Taiga uusi partnerlus- ja koostöölepinguid. 2. Käesolev leping ei mõjuta kummagi lepinguosalise poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste kohaldamist ega rakendamist. 3. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, sealhulgas vaidluse lahendamise meetmeid, ükskõik millise muu rahvusvahelise lepingu alusel, mille osalised mõlemad lepinguosalised on. ARTIKKEL 55 Kohustuste täitmine 1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise. EU/TH/et 74 2. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas artikli 52 lõike 1 punktiga d teatada ühiskomiteele mis tahes kõrvalekaldumisest käesoleva lepingu kohaldamisel või tõlgendamisel. 3. Kui lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu kohast kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega. 4. Enne lõikes 3 osutatud asjakohaste meetmete võtmist, välja arvatud lõikes 5 osutatud juhtudel, esitab lepinguosaline ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus. Lepinguosalised peavad ühiskomitee egiidi all konsultatsioone. Kui ühiskomitee ei suuda leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust, võib lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. 5. Kui lepinguosalisel on tõsine põhjus arvata, et teine lepinguosaline ei ole olulisel määral täitnud artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 1 lepingu olulise osana kirjeldatud kohustust, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Ükskõik kumma lepinguosalise taotluse korral peetakse ühiskomitees või lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratud muus organis 30 päeva jooksul kiiresti konsultatsioone, et uurida põhjalikult meetme mis tahes aspekte või meetme võtmise alust, eesmärgiga leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus. Pärast seda ajavahemikku võib kohustuse mittetäitmisest teatanud lepinguosaline kohaldada asjakohaseid meetmeid. EU/TH/et 75 6. Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu või asjakohasel juhul mis tahes muu artikli 53 lõikes 1 osutatud erilepingu toimimist kõige vähem. Sellised meetmed on laadilt ajutised ja rikkumisega proportsionaalsed, et julgustada asjaomast kohustust lõpuks täitma. Lõike 4 kohaldamisel võivad asjakohased meetmed hõlmata käesoleva lepingu osalist või täielikku peatamist. Lõike 5 kohaldamisel võivad asjakohased meetmed hõlmata käesoleva lepingu osalist või täielikku peatamist või artikli 53 lõikes 1 osutatud mis tahes erilepingu peatamist. Lepinguosaline teeb peatamisotsuse kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega. 7. Kumbki lepinguosaline võib paluda ühiskomiteel läbi vaadata asjaolud, mis tõid kaasa asjakohaste meetmete võtmise, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Lepinguosaline, kes võtab asjakohaseid meetmeid, loobub neist kohe, kui see on õigustatud. ARTIKKEL 56 Hõlbustamine Käesoleva lepingu raames tehtava koostöö hõlbustamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et annavad kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega koostööd ellu viivate ametnike ja ekspertide käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. EU/TH/et 76  ARTIKKEL 57 Territoriaalne kohaldatavus Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Tai territooriumi suhtes. ARTIKKEL 58 Lepinguosaliste määratlus Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt ELi või selle liikmesriike või ELi ja selle liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Taid. ARTIKKEL 59 Jõustumine ja ajutine kohaldamine 1. Käesolev leping jõustub kolmkümmend (30) päeva pärast kuupäeva, mil viimane lepinguosaline teatas teisele lepinguosalisele selleks vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest. EU/TH/et 77 2. Olenemata lõikest 1 võivad Tai ja EL käesolevat lepingut kuni selle jõustumiseni täielikult või osaliselt kohaldada ajutiselt kooskõlas oma asjakohaste õiguslike sisemenetlustega. 3. Selline ajutine kohaldamine algab kolmkümmend (30) päeva pärast kuupäeva, mil: a) EL teatas Taile, et vajalikud menetlused on lõpuleviidud, ning nimetas käesoleva lepingu ajutiselt kohaldatavad osad, ning b) Tai teatas ELile, et vajalikud menetlused on lõpuleviidud, ning nõustus käesoleva lepingu ajutiselt kohaldatavate osadega. 4. Kumbki lepinguosaline võib teatada teisele lepinguosalisele kirjalikult kavatsusest käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetada. Lõpetamine jõustub kolmkümmend (30) päeva pärast sellise teate kättesaamist. 5. Käesoleva lepingu ajutiselt kohaldatavate sätete puhul käsitatakse lepingu jõustumise kuupäevana artiklis 3 sätestatud ajutise kohaldamise alguse kuupäeva. EU/TH/et 78 6. Ühiskomitee ja muud käesoleva lepingu alusel loodud organid võivad täita käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal oma ülesandeid ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu ajutise kohaldamise tagamiseks. Kõik nende ülesannete täitmisel vastu võetud otsused kaotavad kehtivuse, kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt lõikele 4. ARTIKKEL 60 Kestus ja lõpetamine 1. Käesolev leping kehtib viis (5) aastat. Lepingut pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kuus (6) kuud enne sellise üheaastase ajavahemiku lõppu kirjalikult oma kavatsusest käesolevat lepingut mitte pikendada. 2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, edastades teisele lepinguosalisele kirjaliku teate. Lõpetamine jõustub kuus (6) kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud. Selline lõpetamine ei mõjuta pooleliolevaid projekte, mida on alustatud käesoleva lepingu alusel enne teate kättesaamist. EU/TH/et 79  ARTIKKEL 61 Muudatused Kõik muudatused käesolevasse lepingusse tehakse lepinguosaliste kokkuleppel. Kõik muudatused jõustuvad alles pärast viimase kirjaliku teatise kuupäeval, milles lepinguosalised teatavad teineteisele, et nad on täitnud kõik selleks vajalikud formaalsused. ARTIKKEL 62 Ühisdeklaratsioonid Käesolevale lepingule lisatud ühisdeklaratsioonid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. ARTIKKEL 63 Teavitamine Artikli 59, 60 ja 61 kohased teated esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Tai välisministeeriumile. EU/TH/et 80  ARTIKKEL 64 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja tai keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud. Sõlmitud .................. …….. [koht]............................ kahe tuhande ……aastal EUROOPA LIIDU nimel BELGIA KUNINGRIIGI nimel, BULGAARIA VABARIIGI nimel TŠEHHI VABARIIGI nimel, TAANI KUNINGRIIGI nimel, SAKSAMAA LIITVABARIIGI nimel, EESTI VABARIIGI nimel, EU/TH/et 81 IIRIMAA nimel, KREEKA VABARIIGI nimel, HISPAANIA KUNINGRIIGI nimel, PRANTSUSE VABARIIGI nimel, HORVAATIA VABARIIGI nimel, ITAALIA VABARIIGI nimel, KÜPROSE VABARIIGI nimel, LÄTI VABARIIGI nimel, LEEDU VABARIIGI nimel, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI nimel, UNGARI nimel, MALTA VABARIIGI nimel, MADALMAADE KUNINGRIIGI nimel, AUSTRIA VABARIIGI nimel, EU/TH/et 82 POOLA VABARIIGI nimel, PORTUGALI VABARIIGI nimel, RUMEENIA nimel, SLOVEENIA VABARIIGI nimel, SLOVAKI VABARIIGI nimel, SOOME VABARIIGI nimel, ROOTSI KUNINGRIIGI nimel, TAI KUNINGRIIGI nimel EU/TH/et 83  ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 5 KOHTA (RAHVUSVAHELISELT MURET TEKITAVAD RASKED KURITEOD) Nii liikmesriigid kui ka Tai on alla kirjutanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile, mis on oluline edasiminek rahvusvahelise õigussüsteemi ja selle tulemusliku toimimise vaatenurgast. Rooma statuudis on sätestatud, et genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod on rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod. ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 23 KOHTA (ÕIGUSALANE JA KOHTUKOOSTÖÖ) Tai Kuningriigi valitsus rakendab kooskõlas oma õigusega kõiki abinõusid selle tagamiseks, et inimestele ei määrata surmanuhtlust, ja kui kohus selle määrab, esitab Tai Kuningriigi valitsus soovituse kuninglikuks armuandmiseks. ________________ EU/TH/JD//et 1 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/22-1331 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tai Kuningriigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d0f107a-3f24-426c-9a30-955a7e409e9d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d0f107a-3f24-426c-9a30-955a7e409e9d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main