Kiri

Ministeeriumid Meie 04.11.2022 nr 1.2-2/147-1 Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Kutsehaigete Liit MTÜ Eesti Advokatuur Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda Tööinspektsioon Tervise Arengu Instituut Terviseamet Andmekaitse Inspektsioon Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Liis Tõnismaa 626 9805 [email protected]  EELNÕU 25.10.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Töötervishoiuteenuse osutamise kord Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 15 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldust. § 2. Tööandja ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel (1) Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulemused; 4) tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. (2) Tööandja esitab töötervishoiuarstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning töötervishoiuarsti soovi korral lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed. (3) Tööandja konsulteerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel töötervishoiuarstiga ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga. § 3. Töötervishoiuarsti ülesanded ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel (1) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel töötervishoiuarst: 1) annab hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna; 2) esitab tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. (2) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused; 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; 3) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed.  2 (3) Töötervishoiuarst esitab tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 4. Töötaja tervisekontrolli tegemise kord (1) Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit; 2) hindab töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ning kinnitab andmete õigsust allkirjaga. (3) Töötervishoiuarst, olles tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal ning töötaja terviseandmetega, määrab vajalikud terviseuuringud ja analüüsid, kaasates vajaduse korral teisi eriarste või spetsialiste. (4) Töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside tulemused, otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale. (5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused ning väljastab lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. (6) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud terviskontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. § 5. Isikuandmete töötlemine Töötervishoiuarstil on töötervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks ja osutamiseks õigus töödelda isikuandmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Tervisekontrolli kaart Lisa 2 Tervisekontrolli otsus  Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Määruse kehtestamise vajadus on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatustega, millega muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise põhimõtteid ja mis jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. TTOS-is muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise korraldust ning täpsustatakse tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja kohustusi töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel ja teenuse osutamisel. Muudatuste kohaselt on tööandjal edaspidi kohustus korraldada tervikliku töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente, nagu ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs ja tööandja nõustamine. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Käesoleva määruse eesmärk on täpsustada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud detaile, muu hulgas seda, milliseid andmeid peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama ning millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust. Lisaks reguleeritakse määruses tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (626 9805, [email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna endine analüütik Ester Rünkla. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kehtestatakse uus tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2023 jõustuvate TTOS-i muudatustega. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Eelnõu on seotud Riigikogus 26. oktoobril 2022 vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Määrus kehtestatakse TTOS § 131 lõike 15 alusel. Uue määruse kehtestamise vajadus on seotud TTOS-i muudatustega, millega muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise põhimõtteid ja mis jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. TTOS-is muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise korraldust ning täpsustatakse tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja kohustusi töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel ja teenuse osutamisel. Tööandjal on edaspidi kohustus korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente nagu ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine ja tööandja nõustamine. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Määruse eesmärk on täpsustada, millised andmed peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama. Samuti tuuakse määruses välja, millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust, ning reguleeritakse tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldust. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse tööandja ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse andmed, mida tööandja peab töötervishoiuarstile esitama selleks, et töötervishoiuarst saaks osutada kvaliteetset töötervishoiuteenust. Töötervishoiuteenus peab põhinema töökeskkonna riskianalüüsil ja seetõttu peab tööandja esitama töötervishoiuarstile töökeskkonna riskide hindamise tulemused, et töötervishoiuarst saaks ülevaate töötajaid mõjutavatest ohuteguritest. See on oluline tagamaks, et töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll vastaks nii tööandja kui ka töötaja vajadustele ning töötervishoiuarst saaks anda tööandjale ja töötajatele soovitusi konkreetset töökeskkonda ja selle riske arvestades. Samuti peab tööandja esitama töötervishoiuarstile ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused. See on vajalik, et töötervishoiuarst omaks ülevaadet ettevõtte varasemast töötervishoiu olukorrast ja probleemidest ning soovitustest probleemide lahendamiseks. Varasemat infot saab töötervishoiuarst võtta aluseks uue analüüsi koostamisel, sh on selle abil võimalik analüüsida, kas olukord ettevõttes on läinud paremaks või halvemaks, millised meetmeid on olnud efektiivsed ja millised mitte jms. Eriti oluline on see olukorras, kus varasema analüüsi on teinud mõni teine töötervishoiuarst (st tööandja on vahetanud töötervishoiuteenuse osutajat). Töötervishoiuarsti soovi korral peab tööandja esitama ka töötajate varasemad tervisekontrolli tulemused ning ettevõttes aset leidnud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise juhtumite uurimise raportid. Lõikes 3 sätestatakse tööandja kohustus konsulteerida töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise käigus töötervishoiuarstiga ning oma ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku või muu töötajate esindajaga. Konsulteerimine töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku või muu töötajate esindajaga hõlmab nii töötervishoiuteenuse osutaja valikut, teenuse sisu kui ka töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamist. Töötervishoiuarstiga tasuks konsulteerida teenuse sisu ning töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamise küsimustes. Koostöö töötervishoiuarstiga on oluline tagamaks, et teenus vastab tööandja ootustele ja vajadustele. Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse töötervishoiuarsti ülesanded ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel.  3 Lõikes 1 tuuakse välja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi põhisisu. Töötervishoiuarst peab analüüsi koostamisel andma hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorrale tervikuna. Näiteks peab töötervishoiuarst välja tooma, millised on ettevõtte töötervishoiu olukorda arvestades suurimad probleemid, sealjuures ei tohi töötervishoiuarst avaldada tööandjale töötajate haigusseisundite kirjeldusi ega diagnoose. Tööandjale ei või töötervishoiuarst avaldada ka muid töötajate terviseandmeid, kui need ei ole töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks vältimatult vajalikud. Samuti tuleb analüüsis välja tuua ettepanekud tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks ja probleemide lahendamiseks, sealhulgas töökeskkonna ja töötingimuste muutmiseks ning töötaja tervise edendamiseks. Ettepanekud võivad olla nii ettevõttepõhised kui töötaja-/ametikohapõhised. Analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. Lõikes 2 tuuakse välja andmed, mille alusel töötervishoiuarst ettevõtte töötervishoiu olukorda analüüsib. Esiteks võtab töötervishoiuarst aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused, mille esitab töötervishoiuarstile tööandja. Teiseks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida töötajate terviseandmeid. Eelkõige on selleks töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrollide tulemused, aga lisaks sellele on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida ka töötaja tööga seotud haigestumiste andmeid, ajutise töövõimetuse andmeid või korraldada töötajate seas (anonüümseid) küsitlusi, näiteks vaimse tervise probleemide tuvastamiseks. Töötajate tervisekontrollide tegemise raames on töötervishoiuarstil õigus tutvuda ka töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis, et saada adekvaatne hinnang töötaja terviseseisundi kohta. Kolmandaks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida ettevõttes aset leidnud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise juhtumite uurimise raporteid, mille esitab töötervishoiuarstile tema soovil tööandja. Eelkirjeldatud andmete alusel on töötervishoiuarstil võimalik anda hinnang ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta ning teha tööandjale vajaduse korral ennepanekuid probleemide lahendamiseks. Täpne analüüsis kasutatavate andmete koosseis on töötervishoiuarsti otsustada vastavalt vajadusele ja võimalustele. Lõikes 3 sätestatakse, et töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused tuleb tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Täpne analüüsi formaat ja selle edastamise viis on tööandja ja töötervishoiuarsti omavahelise kokkuleppe küsimus. Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse töötaja tervisekontrolli tegemise põhimõtted. Tervisekontrolli tegemise üldpõhimõtted võrreldes kehtiva korraga ei muutu, see tähendab, et kehtivas sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ sätestatud põhimõtted on kajastatud käesoleva määruse eelnõu §-s 4. Lõikes 1 tuuakse välja töötervishoiuarsti tegevused tervisekontrolli tegemisel. Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit, töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale ning selgitada välja töötaja võimalik tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigestumine. Enne tervisekontrolli läbimist peab töötaja täitma tervisedeklaratsiooni ja selle allkirjastama (lõige 2). Tervisedeklaratsiooni vorm on esitatud määruse lisas 1 (tervisekontrolli kaardi koosseisus). Tervisedeklaratsioon täidetakse üldjuhul paberil või kasutades töötervishoiuteenuse osutaja loodud elektroonilist vormi. Täpne tervisedeklaratsiooni täitmise ja töötervishoiuarstile esitamise viis on töötervishoiuteenuse osutaja otsustada. Töötaja tervisekontrolli tegemisel määrab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud ja analüüsid ning kaasab vajaduse korral teisi eriarste või spetsialiste. Uuringute ja analüüside määramiseks peab töötervishoiuarst eelnevalt tutvuma tööandja esitatud riskianalüüsiga ning töötaja töökeskkonna ja töötingimustega ettevõttes kohapeal. Töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumise ja töökeskkonna külastamise kohustus tuleneb TTOS § 131 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt peab töötervishoiuarst töötervishoiuteenuse osutamisel (sh töötaja tervisekontrolli tegemisel) tutvuma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda ettevõttes kohapeal. Samuti peab töötervishoiuarst tutvuma töötaja terviseandmetega ehk töötaja esitatud tervisedeklaratsiooniga ning vajaduse korral tervise infosüsteemi andmetega.  4 Tervisekontrolli tulemusena kannab töötervishoiuarst tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside andmed, otsuse töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale (lõige 4). Tervisekontrolli kaart on esitatud määruse lisas 1. Lisaks eelkirjeldatud andmetele tuleb tervisekaardile kanda ka tervisekontrolli aluseks olevad ohutegurid ja töö laadid ning info töötaja varasemate tööandjate, ametikohtade ja tööga kaasnenud ohutegurite kohta. Viimati nimetatud infot peaks töötervishoiuarst küsima töötajalt. Lõikes 5 sätestatakse, et töötervishoiuarst teavitab töötajat tema terviseuuringute ja analüüside tulemustest ning väljastab töötajale otsuse tervisekontrolli tulemuste kohta. Tervisekontrolli otsuse vorm on esitatud määruse lisas 2. Tervisekontrolli otsusele tuleb kanda ohutegurid ja töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti (näiteks töö kuvariga, kokkupuude müraga, töö ohtlike kemikaalidega, raskuste käsitsi teisaldamine vms), ning otsus töötaja töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (st kas töötaja sobib või ei sobi töötama konkreetsetes töötingimustes või sobib töötama teatud piirangute või lisatingimuste täitmisel, näiteks sobib töötama, kuid vajab töötamiseks prille, sobib töötama, kuid ei tohi tõsta raskusi rohkem kui 10 kg vms). Samuti peab töötervishoiuarst märkima tervisekontrolli otsusele vajaduse korral ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks ning ettepanekud töötajale oma tervise edendamiseks. Tervisekontrolli otsusele märgitakse ka järgmise tervisekontrolli aeg. Lähtuvalt TTOS § 131 lõikest 8 määrab järgmise tervisekontrolli aja töötervishoiuarst vastavalt vajadusele, kuid see aeg ei tohi olla pikem kui kolm aastat. Lõikes 6 sätestatakse, et töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. Erinevalt töötajale esitatud otsusest ei täideta tööandjale esitatavas otsuses töötajale mõeldud ettepanekute andmevälja. Kuna tegemist on spetsiifiliselt töötajale tehtud ettepanekutega, mille järgimise suhtes tööandjal rolli ega vastutust ei ole, pole vaja tööandjale neid ettepanekuid ka esitada (nt ettepanek jälgida oma vererõhku või toituda tervislikumalt vms). Lisaks võib töötajale mõeldud ettepanekute esitamine tuua tööandjale kaasa olukorra, kus tööandja saab teada töötaja terviseandmeid, milleks tal õigust ei ole. Eelnõu §-s 5 sätestatakse töötervishoiuarsti õigus töödelda töötervishoiuteenuse osutamise raames töötaja isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatused on vajalikud, kuna varasem regulatsioon, mis viitas nõusoleku küsimisele isikuandmete kaitse seaduse alusel, oli aegunud. Isikuandmete kaitse seaduse asemel on korrektne viidata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 41, kust tuleneb tervishoiuteenuse osutajale õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Segadust tekitas, kas töötervishoiukontrolli käigus võis töötervishoiuarst tugineda ainult määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ §-s 3 nimetatud dokumentidele või teha päringuid ka tervise infosüsteemis. Täpsustused ja töötervishoiuarsti õigus töödelda töötervishoiuteenuse osutamise raames isikuandmeid on olulised, et tagada tervishoiuteenuse kvaliteet ja patsiendi õiguste kaitse. Eelnõu §-ga 6 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Nimetatud määruses esitatud tervisekontrolli korraldamise üldpõhimõtted on toodud käesolevasse määruse eelnõusse. Eelnõu §-s 7 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. jaanuar 2023. Määruse jõustumisaeg on seotud vastavate TTOS-i muudatustega, mis samuti jõustuvad 1. jaanuaril 2023. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses IKÜM-iga. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad, kuid ei too kaasa mõjusid. Eelnõuga planeeritud muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele ja mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale ja riigi julgeolekule. Muudatus avaldab mõju tööandjatele, töötajatele ja töötervishoiuteenuse osutajatele, samuti Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Muudatus: täpsustub töötervishoiuteenuse osutamise kord Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontrolli ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes (nt töötervishoiualane nõustamine jms). Eelnõuga täpsustatakse tööandjale TTOS-iga kehtestatud kohustust tellida laiem töötervishoiuteenus, mis põhineb tööandja ja teenuseosutaja tihedal koostööl ja mille eesmärk on tagada ettevõttes süsteemne töötervishoiu juhtimine. Töötervishoiuteenuse kohustusliku osana lisandub tööandjale kohustus tellida ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüsiminine. Eelnõuga täpsustatakse töötervishoiuteenuse osutamisega seotud detaile, muu hulgas seda, milliseid andmeid peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama ning millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust. Lisaks reguleeritakse määruses tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2021. aastal tegutses Eestis 77 697 vähemalt ühe töötajaga tööandjat.1 Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Eesti tööelu-uuringu (2021. a) andmetel korraldatakse kõikides rohkem kui viie töötajaga organisatsioonides terviseohtude hindamist ning 87% organisatsioonide töötajad on viimase kolme aasta jooksul käinud töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis. Mõju valdkond: mõju majandusele Kehtiva õiguse järgi on tööandja kohustatud korraldama töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ühe tervisekontrolli hind varieerub hinnanguliselt vahemikus 60–140 eurot sõltuvalt tervisekontrolli sisust, mis omakorda sõltub ametikohast ja töökeskkonna ohuteguritest. Lisaks rahalisele kulule on tervisekontrollide korraldamine seotud ajakuluga. TTOS-iga tööandjatele kaasnevate kulude analüüsi2 järgi moodustavad töötajate tervisekontrolliga seotud rahalised kulud 15% tööandja töötervishoiuga seotud kogukuludest ning töötajate tervisekontrolliga seotud ajakulu moodustab 12% tööandja kogu töötervishoiuga seotud ajakulust. Samas on TTOS-i kogukulude osakaal äriühingu kogukuludest vaid 0,3%. Muudatuste tulemusena võivad suureneda tööandjate kulud (nii aja- kui rahakulu) töötervishoiuteenuse korraldamisele, kuna lisaks tervisekontrolli tegemisele on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte kui terviku analüüsimine ja tööandja nõustamine. Kulud suurenevad nendel ettevõtetel, kes varem on tellinud töötervishoiuteenuse osutajalt vaid töötajate tervisekontrolli, kuid muid kaasnevaid teenuseid (nõustamine jms) ei ole tellinud. Täpsed kulud sõltuvad ettevõtte suurusest, tegevusalast, riskitasemest jms, kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest. 1 Tööinspektsiooni andmebaasis olevate selliste ettevõtete arv, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs. Ernst & Young 2010. Kättesaadav: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/EY_TTOS_Analuusiraport_24032010_FINAL-1-.pdf  6 Samas on oluline arvestada, et investeering töötajate tervisesse on pikas perspektiivis tööandjale kasumlik. Näiteks 2011. aastal tehtud rahvusvaheline töötervishoiuga seotud kulu-tulu analüüs näitab, et 1 euro suurune investeering töötaja kohta aastas toob ettevõttele tagasi 2,2 eurot.3 Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse pakkumine ning sisuline koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel töötervishoiu korraldamisel aitab parandada töökeskkonda ja ennetada töötajate terviseprobleeme, mis omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga (haigushüvitised, töötaja asendamise kulud ja kasumi kaotus). Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatust on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Negatiivse mõjuna võib ilmneda täiendava kulu tekkides tööandjate soovimatus üldse teenust tellida. Selle riski maandamiseks on tagatud tõhus riiklik järelevalve Tööinspektsiooni poolt. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatuste abil paraneb töötervishoiuteenuse kvaliteet, kuna teenuse sisu on selgelt defineeritud. Muudatustega soodustatakse ettevõtetes süsteemse töötervishoiu käsitluse kujunemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning suurendada töötajate heaolu. Muudatuste tulemusena paraneb tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate koostöö töötajate tervise kaitse ja töökeskkonna tervislikumaks kujundamise eesmärgil nii üksiktöötaja kui kollektiivi tasemel. Samuti muutuvad töötervishoiuarsti otsused ja soovitused tööandjale selgemaks ning seeläbi töökeskkonnas lihtsamini rakendatavaks. Kvaliteetse töötervisejuhtimise tulemuseks on tervem ja/või paindlikumalt töökeskkonda rakendatud töötaja. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Negatiivseid sotsiaalseid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes võib muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 2: töötajad Muudatus mõjutab kõiki Eesti töötajaid. Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2021. a) andmetel on oma praeguses organisatsioonis töötamise aja jooksul käinud tervisekontrollis 67% töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus omab positiivset mõju töötajate tervisele, kuna kvaliteetne töötervishoiuteenus ning tööandja süsteemne töötervishoiu ja -ohutusega tegelemine töökeskkonnas aitab parandada töötajate töötingimusi, ennetada tööga seotud terviseprobleeme ja neid varakult avastada, vähendades töötajate haigestumist ning haiguse tõttu töölt eemalolekut. Vähemalt kolmandiku oma ööpäevast veedab inimene tööl, mistõttu toob töötervishoiuteenuse kvaliteedi paranemine suure tõenäosusega kaasa positiivse mõju inimese terviseseisundile. Seeläbi on muudatustel positiivne mõju ka töötajate toimetulekule, kuivõrd haigena olemisega kaasneb töötajatele ka märkimisväärne sissetuleku langus. Lisaks parandab keskendumine töötervishoiule töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid, sest töötaja mõistab, et tema töötamise tingimused on tööandjale olulised. 3 International Social Security Association 2011. The return on prevention: Calculating the costs and benefits of investments in occupational safety and health in companies. Kättesaadav: https://www.social-protection.org/gimi/RessourcePDF.action;jsessionid=IDHt4iEQRFI- 4ZxkOGm0EVoHmvBkWGrtzFiz6m4bPETCqKnDWRKQ!539423187?id=48441  7 Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus, millega töötajad kokku puutuvad, on ettevõttes regulaarne tegevus. Muudatustega ei kaasne töötajatele kohanemisraskusi ega negatiivset sotsiaalset mõju. Kokkuvõttes võib pidada sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Mõju sihtrühm 3: töötervishoiuteenuse osutajad ja töötervishoiuarstid Seisuga 26.05.2022 on Eestis Terviseameti tegevuslubade registri andmetel 58 töötervishoiuteenuse osutajat ning Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetel 105 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eestis 69 aktiivselt tegutsevat töötervishoiuarsti.4 Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatusega suureneb töötervishoiuarstide ja töötervishoiuteenuse osutajate töökoormus, kuivõrd sisulisema ja laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Töökoormuse kasv on tingitud sellest, et on suurenenud vajadus tegeleda ettevõtte kui tervikuga, mis sisaldab vajalikku tervisenäitajate analüüsi ja teisi tegevusi, et töötervishoiuteenuse osutaja meeskonnal oleks töökeskkonnast, seal valitsevatest terviseohtudest ja võimalikest maandamistegevustest terviklik ülevaade. Suureneva töökoormuse taustal võib potentsiaalse riskina näha töötervishoiuarstide vähesust ja sellega seotud riski teenuse kättesaadavusele. Riski maandamiseks on töötervishoiuteenuse osutajatel võimalik kaasata teenuse osutamisse teisi spetsialiste, näiteks töötervishoiuõdesid, et jagada töökoormust erinevate spetsialistide vahel ja vähendada riski, et teenuse kättesaadavus halveneb. Komplekssem teenus võimaldab töötervishoiuteenuse osutajatel tõsta hinda tellijale, kompenseerides seeläbi suuremat töökoormust ja suurendades kulude kõrval ka tulusid. Teenuse hind kujuneb eraturu tingimustes nõudluse ja pakkumise mõjul. Teenuseosutajad peavad panustama rohkem teenuse kvaliteedi parandamisse, mis esialgu võib tähendada teatud töökorralduslikke muudatusi nendele teenuseosutajatele, kes seni on piirdunud vaid tervisekontrolli tegemisega. Pikemas plaanis ei tohiks see aga märkimisväärseid kohanemisraskusi teenuseosutajatele kaasa tuua, kuivõrd muudatustega ei panda töötervishoiuarstidele / töötervishoiuteenuse osutajatele kohustusi, mis ületaksid nende pädevust. Mõju esinemise sagedus on suur, kuna muudatus mõjutab töötervishoiuteenuse osutaja igapäevatööd. Muudatuse ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud muudatusi teenuse pakkumises ja töökorralduses, samas ei kaasne sellega eelduslikult märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes on majanduslikud mõjud teenuseosutajatele ja töötervishoiuarstidele olulised. Mõju sihtrühm 4: riigiasutused Tööinspektsioon ja Terviseamet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste töökoormust, kuna nõuab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis järelevalve tegemiseks vajalike õigusaktide muudatustega. Muudatused mõjutavad vaid kahte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma jaoks kaasnevad mõningased muudatused, kuid ilmselt ei too need 4 Tervishoiutöötajad (sh töötervishoiuarstid) peavad olema registreeritud Terviseameti juures tervishoiutöötajate riiklikus registris. Registris registreerimine ei tähenda aga seda, et konkreetne isik ka reaalselt oma erialal töötab. Töötavate tervishoiutöötajate kohta kogub infot Tervise Arengu Instituut.  8 kaasa kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus on keskmine, sest kokkupuude on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile ja Terviseametile väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga sätestatakse töötervishoiuarsti õigus töödelda töötervishoiuteenuse osutamise raames töötaja isikuandmeid. Kehtivas õiguses on viide isikuandmete kaitse seadusele, mis on aegunud. Eelnõuga see viga parandatakse ning sätestatakse, et isikuandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Samuti tagatakse eelnõuga õigusselgus selles, millises ulatuses on töötervishoiuarstil õigus töödelda töötaja terviseandmeid. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid õigusselguse eesmärgil tehtavate täpsustustega, luues õigusaktis läbipaistva süsteemi (IKÜM art 6 lg 1 p-d c ja e, art 5 lg 1 p a). Kehtivas õiguses puudub selgus selles, kas töötervishoiukontrolli käigus võis töötervishoiuarst tugineda ainult määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ §-s 3 nimetatud dokumentidele või teha päringuid ka tervise infosüsteemis. Seetõttu on vajalik täpsustada, et töötervishoiuarst võib sarnaselt teiste tervishoiuteenuse osutajatega töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Töötaja terviseandmete töötlemine on vajalik tervikliku töötervishoiuteenuse osutamiseks ja töötajate terviseseisundi hindamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole töötervishoiuarstil võimalik terviklikku töötervishoiuteenust pakkuda ega tööandjal talle pandud ülesandeid täita ning töötervishoidu ja tööohutust tagada. Sealjuures on tagatud, et tööandjal ei ole õigust saada andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole. Täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse (615 SE) seletuskirja punktis 6. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste (Tööinspektsioon ja Terviseamet) töökoormust. Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse abil on võimalik ennetada töötajate terviseprobleeme ja seeläbi vähendada riigi kulusid ehk väheneb ajutise töövõimetuse juhtumite hulk, väheneb töövõimetuspäevade arv, kahaneb haigekassa kulu raviteenustele ja töövõimetushüvitistele ning tuluna laekuvad tööjõumaksud töötaja palgalt. 6. Määruse jõustumine Määruse eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023 ning jõustumisaeg on seotud TTOS-i vastavate muudatuste jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.  Töö- ja terviseministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 1 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi.......................................................................................................... aadress .................................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................... TERVISEKONTROLLI KAART I Üldandmed Eesnimi ............................................... Perekonnanimi .......................................................................... Isikukood………………………………………………………………………………………............ Elukoht................................................................................................................................................... Telefon.................................................................................................................................................... Ametikoht............................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ........................................................................................................................... Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur ..................................................................................... ja kaasnevad ohutegurid ......................................................................................................................... ................................................................................................................................................................ Töö laad.................................................................................................................................................. Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja lõpp Tööga kaasnenud ohutegurid II Töötaja tervisedeklaratsioon Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: JAH EI TÄPSUSTUS – kopsuhaigused – tuberkuloos – südame-vereringehaigused – kõrgenenud vererõhk – allergilised haigused – mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi – neeru-kuseteedehaigused – suhkruhaigus – liigeste põletikud – närvipõletikud – luumurrud ja muud vigastused – teadvuse kaotuse hood, langetõbi, krambid – psüühikahäired – kõrvahaigused – krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik – silmahaigused – muud haigused Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel?  Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kinnitan andmete õigsust. Töötaja allkiri: Kuupäev: III Terviseuuringute tulemused ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ IV Töötervishoiuarsti otsused ja ettepanekud Hinnang töötaja terviseseisundile: ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Ettepanekud töötajale: ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Järgmise tervisekontrolli aeg........................................... Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev:  Tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 2 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi.......................................................................................................... aadress .................................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................... TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees- ja perekonnanimi ............................................................................................................................ Isikukood………………………………………………………………………………………............ Elukoht................................................................................................................................................... Ametikoht............................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ........................................................................................................................... Ohutegurid ja/või töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Ettepanekud töötajale*: ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ Järgmise tervisekontrolli aeg.................................................................................................................. Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev: * Ei täideta tööandjale esitatavas otsuses. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1327 - Töötervishoiuteenuse osutamise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc34d33d-3739-440f-8c0f-81337e16075c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc34d33d-3739-440f-8c0f-81337e16075c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main