Kiri

Ministeeriumid Meie 04.11.2022 nr 1.2-2/148-1 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõule tagasisidet viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Kutsehaigete Liit MTÜ Eesti Advokatuur Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda Tööinspektsioon Tervise Arengu Instituut Terviseamet Andmekaitse Inspektsioon Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected]  EELNÕU 25.10.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, esitades määruse lisas 1 toodud vormi kohase teatise.“; 2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „raske või“; 3) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööinspektsioon edastab tööandjale viivitamata § 1 lõikes 1 nimetatud teatise töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Kui teenuseosutajaga toimub olukorras, kus ta töötab töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, surmaga lõppenud õnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, edastab Tööinspektsioon töid korraldavale isikule või tema puudumise korral tööandjale viivitamata § 1 lõikes 1 nimetatud teatise töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“; 5) paragrahvi 21 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist“ sõnadega „eluohtlik seisund“; 6) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja alustab viivitamata tööõnnetuse uurimist, lähtudes § 3 lõikes 2 sätestatust, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Kui tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajaduse korral § 3 lõikes 2 sätestatust.“; 7) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna „Raske“ sõnadega „Eluohtliku seisundi“; 8) paragrahvi 4 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „, raske kehavigastus“; 9) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööandja koostab lõikes 41 nimetatud raporti töökeskkonna andmekogus ning esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“; 10) paragrahvi 4 lõike 8 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja koostab akti töökeskkonna andmekogus või esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.“; 11) paragrahvi 8 lõike 2 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja esitab määruse lisas 4 toodud vormi kohase raporti töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.“; 12) määruse lisad 1–3 ja 5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–4. Kaja Kallas Peaminister Peep Peterson Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Tööõnnetuse teatis Lisa 2 Tööõnnetuse raport Lisa 3 Teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga toimunud tööõnnetuse raport Lisa 4 Kutsehaigestumise raport  Vabariigi Valitsuse ..............2022. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine“ Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” lisa 1 _____________________________________________ (Tervishoiuteenuse osutaja) TÖÖÕNNETUSE TEATIS 1. Töötaja____________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) _______________________________________________________________________________ (telefon*) 2. Tööandja __________________________________________________________________ (nimi, aadress) __________________________________________________________________ (kontaktisik, telefon*) 3. Teenuseosutamise lepingu alusel töötav füüsiline isik _______________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) _______________________________________________________________________________ (telefon*) 4. Tööõnnetuse lühikirjeldus, toimumise koht ja aeg _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ 5. Tööõnnetuse tagajärg: ajutine töövõimetus surm 6. Vigastuse liik (nt luumurd, põrutus, lahtine haav, mürgistus jms) __________________________________________________________________ 7. Vigastatud kehaosa (määratleda võimalikult täpselt) __________________________________________________________________ 8. Arsti poole pöördumise kuupäev ja kellaaeg: Arst ___________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) _______________________________________________________________________________ (kood, telefon) _____________ kuupäev * Täidetakse juhul, kui on teada.  Vabariigi Valitsuse ..............2022. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine“ Lisa 2 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 2 TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED (renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse korral kasutajaettevõtte andmed) TÖÖANDJA NIMI REGISTRIKOOD ERALDI ASUVA STRUKTUURIÜKSUSE NIMETUS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖTAJATE ARV STRUKTUURIÜKSUSES TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) ELUKOHT KODAKONDSUS (riik) E-POST AMETINIMETUS TELEFON AMETIKOOD TÖÖSUHTE ISELOOMUSTUS (märgi kõik sobivad) TÄHTAJATU TÖÖLEPING / TEENISTUSSUHE RENDITÖÖ TÄHTAJALINE TÖÖLEPING / TEENISTUSSUHE ÕPILANE / PRAKTIKANT TÄISTÖÖAJAGA TÖÖTAJA MUU OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJA TÖÖSUHTE KESTUS AMETIKOHAL SELLES ETTEVÕTTES (aastates; kui alla aasta, märkida 0) 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AADRESS TÖÖÕNNETUS TOIMUS KAUGTÖÖL TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÖÖÕNNETUSE TAGAJÄRG (märkida ristiga) SURM 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: Vigastuse liik: Vigastatud kehaosa: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, TÖÖRUUMI VÕI LIIKUMISTEE MITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUMI VÕI TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAMISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNESTUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  Vabariigi Valitsuse ..............2022. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine“ Lisa 3 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 3 TEENUSE OSUTAMISE LEPINGU ALUSEL TÖÖTAVA FÜÜSILISE ISIKUGA TOIMUNUD TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖID KORRALDAV ISIK VÕI TEMA PUUDUMISE KORRAL TÖÖANDJA TÖID KORRALDAVA ISIKU VÕI TEMA PUUDUMISE KORRAL TÖÖANDJA NIMI REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS TEGEVUSALA NIMETUS TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TEENUSEOSUTAJA ANDMED NIMI ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) AADRESS AMET AMETI KOOD TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TELEFON TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD E-POST KODAKONDSUS LEPINGULISE SUHTE ALGUS 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISKOHA AADRESS TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÖÖÕNNETUSE TAGAJÄRG (märkida ristiga) SURM 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: Vigastuse liik: Vigastatud kehaosa: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, RUUMI VÕI LIIKUMISTEE MITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUMI VÕI TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAMISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED TÖID KORRALDAVA ISIKU VÕI TEMA PUUDUMISE KORRAL TÖÖANDJA RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNESTUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖID KORRALDAVA ISIKU VÕI TEMA PUUDUMISE KORRAL TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  Vabariigi Valitsuse ..............2022. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine“ Lisa 4 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 5 KUTSEHAIGESTUMISE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED TÖÖANDJA NIMI REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS (täita juhul, kui töötaja töötas eraldiseisvas struktuuriüksuses) TÖÖANDJA/STRUKTUURIÜKSUSE AADRESS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) AMET TELEFON AMETIKOOD E-POST 3. KUTSEHAIGESTUMISE ANDMED KUTSEHAIGUSE DIAGNOOSIMISE KUUPÄEV TÖÖANDJA JUURDE TÖÖLE ASUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KUTSEHAIGESTUMISE PÕHJUSTANUD TEGEVUSALA KUTSEHAIGESTUMISE PÕHJUSTANUD TEGEVUSALA KOOD KUTSEHAIGESTUMISE PÕHJUSTANUD TÖÖSTAAŽ KUTSEGAIGESTUMISE PÕHJUSTANUD OHUTEGURI NIMETUS OHUTEGURIGA KOKKUPUUTE AEG FÜÜSIKALINE KEEMILINE BIOLOOGILINE FÜSIOLOOGILINE PSÜHHOSOTSIAALNE 4. TÖÖTAJA LÄBITUD TERVISEKONTROLLID LÄBIVIIMISE KUUPÄEV OTSUS 5. PÕHJUSED, MIS VIISID KUTSEHAIGESTUMISENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL TÖÖÕHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE TÖÖKOHA MITTEVASTAVUS NÕUETELE EBAERGONOOMILISED TÖÖTINGIMUSED ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS KUTSEHAIGESTUMISENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, KAS KUTSEHAIGESTUMISEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE KUTSEHAIGESTUMISE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  ......2022. a määrus nr ... use ja kutsehaigestumise rimise kord“ muutmine“ Lisa 4 illi 2008. a määruse nr 75 gestumise registreerimise, atamise ja uurimise kord” Lisa 5 , kuu, aasta) GURIGA KOKKUPUUTE AEG MINE E TÖÖTAJA POOLT OHUTUSNÕUETELE IMUSED TAVAD ABINÕUD (allkiri) JATE ESINDAJA (allkiri)  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrust nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Määruse muutmise vajadus on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatustega, millega kaotatakse tööõnnetuste klassifitseerimine kergeks ja raskeks ning muudetakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise korda. Kui varem klassifitseeriti tööõnnetused kergeks, raskeks ja surmaga lõppenud tööõnnetuseks, kusjuures raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi, siis edaspidi sellist klassifitseerimist ei toimu. Muudatus tehakse, kuna tööõnnetuste klassifitseerimine kergeks ja raskeks põhines seni vaid arsti subjektiivsel hinnangul ning see ei omanud sisulist väärtust ei tööandjale, töötajale ega ka Tööinspektsioonile. Tööandjal on kohustus uurida kõiki tööõnnetusi sõltumata tööõnnetuse raskusastmest ning Tööinspektsioon teeb uurimisotsuse lähtuvalt tööõnnetuse asjaoludest, mitte tööõnnetuse raskusastmest. Töötajal on õigus saada tööõnnetuse korral ette nähtud hüvitisi sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Lisaks on eelnõu muudatused seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, millega luuakse tööandjale võimalus koostada tööõnnetuse uurimise raportid töökeskkonna andmekogus, samuti võimaldatakse kutsehaigestumise uurimise raporteid edastada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Edaspidi säilitatakse nii tööõnnetuse kui ka kutsehaigestumise raportid töökeskkonna andmekogus ning tööandja ei pea neid säilitama oma ettevõttes. Sellega vähendatakse tööandjate halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (626 9805, [email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna endine analüütik Ester Rünkla. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a. määrust nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (RT I, 26.02.2021, 23). Määruse muudatused tulenevad Riigikogus 26. oktoobril 2022 vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadusest (615 SE). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktidega 1, 2, 6 ja 8 jäetakse määruse tekstist välja raske tööõnnetuse mõiste. Muudatus on seatud vastavate TTOS-i muudatustega, millega muudeti tööõnnetuste käsitlust TTOS-is. Kui varem klassifitseeriti tööõnnetused kergeks, raskeks ja surmaga lõppenud tööõnnetuseks, kusjuures raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi, siis edaspidi sellist klassifitseerimist ei toimu. Muudatuse vajadus tulenes sellest, et õigusakti tasandil ei ole paika pandud kriteeriumeid, mille alusel liigitada õnnetused kergeks ja raskeks ning tööõnnetuse raskusastme määrab arst oma subjektiivse otsuse alusel lähtuvalt tekkinud tervisekahjustusest. Näiteks on praktikas olnud juhtumeid, kus õnnetus on klassifitseeritud kergeks, kuid sellega kaasneb pikk üle 30- päevane töövõimetus või on õnnetus klassifitseeritud raskeks, kuid sellega ei ole kaasnenud ühtegi töövõimetuspäeva. Praktikas kasutati tööõnnetuse raskusastet vaid statistilistel eesmärkidel. Näiteks ei ole see Tööinspektsioonile aluseks otsustamaks, kas tööõnnetuse uurimine algatada või mitte. Tööinspektsioon otsustab tööõnnetuse uurimise lähtuvalt õnnetuse asjaoludest, mitte sellest, kas arst on liigitanud õnnetuse kergeks või raskeks. Näiteks võib tööõnnetuse asjaoludest lähtuvalt ka kerge õnnetus olla selline, mida Tööinspektsioon peab vajalikuks uurida. Ka tööandja kohustus tööõnnetusi uurida ei sõltu sellest, kas tööõnnetus on klassifitseeritud kergeks või raskeks. Tööandjal on kohustus registreerida kõik tööõnnetused ja neid uurida ning esitada tööõnnetuse kohta uurimisraport Tööinspektsioonile, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus. Töötajal on aga õigus nõuda tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamist tööandjalt ning saada riigi pakutavaid hüvitisi ja teenuseid sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Eeltoodust tulenevalt ei oma tööõnnetuste jagamine kergeks ja raskeks sisulist väärtust ühelegi osapoolele, mistõttu kaotati TTOS-is vastav määratlus. Seoses TTOS-i muudatustega tehakse eelnõuga sarnased muudatused ka käesolevas määruses. Vastavad andmeväljad jäetakse välja ka arsti väljastatavalt tööõnnetuse teatiselt (määruse lisa 1) ja tööõnnetuse raportitelt (määruse lisad 2 ja 3). Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõige 3, mis sätestab arsti kohustuse teatada Tööinspektsioonile juhtumist, mille korral toimus töötajal nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga. Selline eraldi teavitamine pole vajalik, kuna juhul, kui sellise juhtumi tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, on tegemist tööõnnetusega, millest peab Tööinspektsiooni teavitama määruse § 1 lõike 1 alusel. Kui töövõimetust ei määratud, on sellise juhtumi uurimise kohustus tööandjal ning õnnetuse uurimise asjaoludest selgub, kas tegemist oli nahka läbistava kokkupuutega nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga. Lisaks ei oma selline määratlus Tööinspektsiooni jaoks olulist lisandväärtust, kuna selle põhjal tööõnnetuse uurimise otsuseid ei langetata ja statistikat ei koguta. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja arstilt vastavaid teatisi nõuda, vähendades seeläbi ka arstide halduskoormust. Ühtlasi kaotatakse vastav andmeväli arsti väljastatavalt tööõnnetuse teatiselt (määruse lisa 1) ja tööõnnetuse raportitelt (määruse lisad 2 ja 3). Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 11 lõigete 1 ja 2 sõnastust selliselt, et Tööinspektsioon edastab tööandjale arsti teatise tööõnnetuse kohta. Kehtiva määruse sõnastust võis tõlgendada selliselt, et Tööinspektsioon teavitab tööandjat vaid teate saamisest, kuid teadet tööandjale ei edasta. Praktikas siiski edastatakse tööandjale ka tööõnnetuse teatis, mis on vajalik, kuna ilma selleta ei ole võimalik tööandjal korraldada põhjalikku tööõnnetuse  3 uurimist. Tööandjal on vaja teada, mis on töötajaga juhtunud. Seega viiakse määruse sõnastus praktikaga kooskõlla. Eelnõu punktidega 5 ja 7 asendatakse raske kehavigastuse mõiste eluohtliku seisundi mõistega. Määruse § 21 lõike 1 kohaselt peab tööandja viivitamata teavitama Tööinspektsiooni, kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund. Muudatuse eesmärk on viia määruse sõnastus TTOS-i muudetud sõnastusega (TTOS § 22 lg 4) kooskõlla. Olukorras, kus töötajal on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel eluohtlik seisund (nt suur verejooks, teadvuse kaotus, hingamise seiskumine, südametöö seiskumine vms raske seisund, mis viitab, et inimene vajab erakorralist abi), korraldab tööandja kiirabi ja vajaduse korral politsei kutsumise ning sellistest juhtumitest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni, tagamaks, et info jõuab võimalikult kiiresti Tööinspektsioonini, kes vajaduse korral saab algatada juhtumi uurimise. Määruse § 4 lõike 3 kohaselt peab tööandja selliste juhtumite korral (eluohtlik seisund ja surm) säilitama õnnetuskoha puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Eelnõu punktidega 9–11 sätestatakse tööandjale võimalus koostada tööõnnetuse raport ja akt töökeskkonna andmekogus ning esitada ka kutsehaigestumise uurimise raport Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mille raames luuakse tööandjale tööõnnetuste uurimise moodul, mis võimaldab tööandjal koostada tööõnnetuse uurimise raport (ja akt) töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida. Samuti võimaldatakse kutsehaigestumise uurimise raporteid edastada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Alternatiivina jääb tööandjale võimalus edastada raport kirjalikult Tööinspektsioonile (nt allkirjastatud raport e-kirja teel). Muudatuse tulemusena ei pea tööandja enam säilitama tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid oma ettevõttes paberil või elektrooniliselt, vaid neid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Muudatus puudutab kõiki kutsehaigestumise uurimise raporteid ja neid tööõnnetuse uurimise raporteid, mida tööandja on kohustatud esitama Tööinspektsioonile, st ajutise töövõimetusega ja surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimisraporteid. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse lisasid – tööõnnetuse teatis (lisa 1), tööõnnetuse raportid (lisad 2 ja 3) ja kutsehaigestumise raport (lisa 4). Arsti väljastatavalt tööõnnetuse teatiselt (määruse lisa 1) ja tööõnnetuse raportitelt (määruse lisad 2 ja 3) kustutatakse rasket ja kerget kehavigastust eristavad andmeväljad. Samuti kustutatakse andmeväli, kus arst märgib, kas on toimunud nahka läbistav kokkupuude nakkusohtliku eseme, inimese või loomaga. Lisaks eelkirjeldatud muudatustele määruste lisades tehakse nendes mõningaid tehnilisi muudatusi, mille eesmärk on muuta lisade ülesehitus loogilisemaks. Samuti on muudatused vajalikud seoses töökeskkonna andmekogu arendustega, millega muudetakse tööõnnetuse uurimise raportite koostamine elektrooniliseks. Järgnevalt on muudatusi täpsemalt kirjeldatud. Tööõnnetuse teatises (määruse lisa 1) tehakse järgmised muudatused:  punktis 3 asendatakse füüsilisest isikust ettevõtja teenuseosutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga. Muudatus on seotud 1. märtsil 2021. a jõustunud TTOS-i muudatustega, millega laiendati varem füüsilisest isikust ettevõtjale kohalduvaid TTOS-i nõudeid kõigile teenuseosutajatele;  punktist 5 jäetakse välja andmeväljad „kerge kehavigastus“ ja „raske kehavigastus“;  punkti 5 lisatakse andmeväli „ajutine töövõimetus“, mis enne oli punktis 10;  punkt 6 jäetakse välja. Tööõnnetuse raportites (määruse lisad 2 ja 3) tehakse järgmised muudatused:  plokist 1 (tööandja andmed) liigutatakse andmeväli „tööõnnetuse toimumise aadress“ plokki 3 (tööõnnetuse andmed);  4  plokist 2 (töötaja andmed) liigutatakse andmeväli „kaugtöö“ plokki 3 (tööõnnetuse andmed);  plokist 3 (tööõnnetuse andmed) jäetakse välja tööõnnetuse raskusastme andmeväljad „kerge“ ja „raske“ ning „töövõimetus määratud“, kuna tööandjal ei pruugi vastavat infot olla (töövõimetuse määramise kohta saab Tööinspektsioon info arsti teatiste kaudu);  plokist 3 (tööõnnetuse andmed) jäetakse välja andmeväli „nahka läbistav kokkupuude nakkusohtliku eseme, inimese või loomaga ja saanud ennetava ravi“;  plokist 3 (tööõnnetuse andmed) liigutatakse andmeväljad „vigastuse liik“ ja „vigastatud kehaosa“ plokki 4 (tööõnnetuse asjaolude kirjeldus). Kutsehaigestumise raportis (määruse lisa 4) tehakse järgmised muudatused:  plokis 1 (tööandja andmed) lisatakse andmevälja „eraldi asuv struktuuriüksus“ juurde selgitav tekst, et vastav andmeväli tuleb täita juhul, kui töötaja töötas eraldiseisvas struktuuriüksuses;  plokist 1 (tööandja andmed) liigutakse andmeväljad „kutsehaigestumisega seotud tegevusala“ ja „kutsehaigestumisega seotud tegevusala kood“ plokki 3 (kutsehaigestumise andmed). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses isikuandmete kaitse üldmäärusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu § 1 punktidega 4, 5, 7 ja 12 tehakse sarnaselt TTOS-iga tehnilist laadi muudatused ka käesolevas määruses. Muudatused täpsustavad tööõnnetuse registreerimise ja uurimisega seotud mõisteid ning muudavad määruse lisade ülesehituse loogilisemaks. Nimetatud muudatused parandavad õigusselgust ega too kaasa mõjusid. Eelnõu § 1 punktidega 1–3, 6 ja 8–11 kavandatud muudatustel võib tuvastada mõju majandusele, mõju riigiasutuse töö korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju keskkonnale ja mõju riigi julgeolekule. Muudatused avaldavad mõju tööandjatele, arstidele ja Tööinspektsioonile. Muudatus 1: tööõnnetuste klassifitseerimisel jäetakse välja raske tööõnnetuse mõiste Muudatus on seotud vastavate TTOS-i muudatustega, millega muudeti tööõnnetuste käsitlust TTOS-is. Kui varem klassifitseeriti tööõnnetused kergeks, raskeks ja surmaga lõppenud tööõnnetuseks, siis edaspidi sellist klassifitseerimist ei toimu ning raske tööõnnetuse mõiste jäetakse välja. Mõju sihtrühm 1: arstid Seisuga 24.05.2022 on Eestis Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetel 7043 arsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eestis aga 4626 aktiivselt tegutsevat arsti. Sihtrühm on suur, kuna muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki arste. Mõju valdkond: mõju majandusele Kehtiva õiguse järgi on arsti kohustus määrata tööõnnetuse raskusaste. Kuna õigusakti tasandil ei ole pandud paika kriteeriumeid, mille alusel liigitada õnnetused kergeks ja raskeks, määrab arst tööõnnetuse raskusastme oma subjektiivse otsuse alusel lähtuvalt tekkinud tervisekahjustusest.  5 Kavandatav muudatus, millega kaotatakse tööõnnetuse raskusastme määramine, vähendab mõnevõrra arstide ajakulu, väheneb halduskoormus. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad esinevad olulised muudatused, kuid nendega ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude tööõnnetustega on regulaarne. Muudatus mõjutab kõiki arste, mistõttu võib muudatuse mõju arstidele pidada oluliseks. Sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Siiani kasutas Tööinspektsioon tööõnnetuse raskusastet vaid statistilistel eesmärkidel. Kavandatav muudatus mõjutab vähesel määral Tööinspektsiooni töökoormust, mis on seotud peamiselt tööõnnetuste statistilise aruandlusega. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus kohanemiseks. Kuna tegemist on vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Muudatus 2: Muutub kehtetuks arsti kohustus teatada Tööinspektsioonile juhtumist, mille korral toimus töötajal nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga. Mõju sihtrühm 1: arstid Seisuga 24.05.2022 on Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetel 7043 arsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eestis aga 4626 aktiivselt tegutsevat arsti. Sihtrühm on suur, kuna muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki arste. Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatus avaldab arstidele positiivset majanduslikku mõju. Väheneb arstide ajakulu, väheneb halduskoormus. Kuna kokkupuude juhtumiga on harv, on mõju esinemise sagedus ja mõju ulatus väikesed ning muudatuse mõju arstidele võib pidada väheoluliseks. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Väheneb Tööinspektsiooni töökoormus, kuna pole vaja koguda andmeid juhtumite kohta, mille korral toimus töötajal nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga. Mõju esinemise sagedus ja mõju ulatus on väikesed ega eelda muudatusi Tööinspektsiooni töökorralduses. Kuna tegemist on vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Muudatus 3: tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamine, säilitamine ja Tööinspektsioonile edastamine muutub digitaalseks Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite digiteerimine on seotud töökeskkonna andmekogu arendusega, mille raames luuakse tööandjale tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise moodul.  6 Kehtiva õiguse kohaselt täidab tööandja tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise raporti vormi kas arvutis või paberil ning edastab selle Tööinspektsioonile vastavalt võimalusele kas e-posti või posti teel. Töökeskkonna andmekogu arendus muudab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamise ja esitamise korda, võimaldades tööandjal koostada uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida. Elektrooniliselt vormistatud raporteid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Kui tööandja eelistab täita raporti vormi paberil, sätestatakse eelnõus tööandja kohustus edastada paberraport Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e- posti teel). Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2021. aastal tegutses Eestis 77 697 vähemalt ühe töötajaga tööandjat.1 Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: mõju majandusele Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise raportite digiteerimine vähendab tööandjate ressursikulu, sh ajakulu, mis on seotud paberdokumentide säilitamisega, väheneb halduskoormus. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine on regulaarne tegevus. Muudatus toob kaasa teatud kohanemisraskusi, mis ei ole siiski märkimisväärsed. Majanduslik mõju tööandjatele on oluline. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Väheneb Tööinspektsiooni töökoormus, mis on seotud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise andmete töötlemisega, kuna andmed esitatakse otse töökeskkonna andmekogusse. Samas suurenevad Tööinspektsiooni kulud seoses töökeskkonna andmekogu arendusega. Nimetatud kulud kaetakse Euroopa Struktuurifondi vahenditest. Arenduste hinnanguline maksumus on 500 000 eurot. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuna tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega tegelemine on Tööinspektsioonile regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab muudatusi Tööinspektsiooni töökorralduses, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Kuna tegemist on vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga antakse tööandjale võimalus koostada tööõnnetuse raport ja akt töökeskkonna andmekogus ning esitada ka kutsehaigestumise uurimise raport Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Tööandja ei pea enam säilitama tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid oma ettevõttes paberil või elektrooniliselt, vaid neid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Seega muutub andmetöötlus turvalisemaks, sest töökeskkonna andmekogu on turvaline keskkond, mille turvaklass on K2T1S2 ning andmekogu turbeaste on keskmine (M). 1 Tööinspektsiooni andmebaasis olevate selliste ettevõtete arv, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja.  7 Töökeskkonna andmekogu on asutatud TTOS § 241 lõike 5 alusel ning selle vastutav töötleja on Tööinspektsioon. Andmekogu põhimääruses on reguleeritud, milliseid andmeid andmekogusse esitatakse, kuidas neid andmeid säilitatakse ning kellel on andmekogule juurdepääs. Lisaks on põhimääruses välja toodud, milleks Tööinspektsioon andmekogu kasutab: mis eesmärgil ja milliste tegevuste raames andmeid töödeldakse. Kutsehaiguse ja tööõnnetuse teatise ning tööõnnetuse raporti vormides tehtavad muudatused on tehnilist laadi ning täiendavaid andmeid, mida tööandja peab esitama, ei lisandu. Seega võib öelda, et töödeldavat andmekoosseisu ei suurendata, sest tööõnnetusega seotud andmeid esitab tööandja Tööinspektsioonile ka praegu. Raportite andmekoosseisudest jäetakse välja tööõnnetuse raskusastme andmeväljad „kerge“ ja „raske“, sest tööõnnetuse raskusastme määrab arst oma subjektiivse otsuse alusel lähtuvalt tekkinud tervisekahjustusest. Seega vähendatakse eelnõuga töödeldavate andmete koosseisu ning andmete töötlemine (sh edastamine ja säilitamine) muutub turvalisemaks. Täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse (615 SE) seletuskirja punktis 6. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Töökeskkonna andmekogu arendused vähendavad Tööinspektsiooni töökoormust, mis on seotud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite ning teiste uurimisdokumentide töötlemisega. Töökeskkonna andmekogu arendustega kaasnevad täiendavad kulud Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Töökeskkonna andmekogu arendustega seotud kulud on plaanis katta ELi struktuurifondi vahenditest. Orienteeruv arenduste maksumus seoses tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise raportite edastamisega on 500 000 eurot. Tööinspektsiooni teavitamiskohustuse kaotamine juhul, kui töötajal toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, vähendab arstide halduskoormust ja Tööinspektsiooni töökoormust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused on seotud Riigikogus 26. oktoobril 2022 vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse muudatustega, mis jõustuvad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1323 - Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/971c148d-1e93-4da1-a9b7-d3384f96f237 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/971c148d-1e93-4da1-a9b7-d3384f96f237?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main