Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 04.11.2022 nr 1-11/1911-1 Kultuuriministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks edastamine Edastame korraldusasutusele ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksustele ja elluviijale arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmise käskkirja eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 4 lehel 2. Seletuskiri 3 lehel 3. Terviktekst muudatustega 18 lehel Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Riigikantselei Margit Tilk 628 2358 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. 1.2. Toetuse andmise tingimuste käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi prioriteetne suund) meetme 5.3 „Loomemajanduse arendamine” (edaspidi meede) tegevuste 5.3.5 „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)” ja 5.3.6 „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine” raames. 1.3. Kui toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA) saab käsitleda punktides 5.2.2 ja 5.3 ning osaliselt punktis 5.2.1 nimetatud tegevuste toetamist. VTA saajaks on kasusaajad ja abi andjaks rakendusüksusena Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kohustub nimetatud abi andmisel tagama konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. 1.4. Punktis 1.3 nimetatud abina ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, ettevõtjale, kes on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 2 punkti 18 järgi ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Terminid Toetuse andmise tingimuste käskkirja tähenduses: 2.1. loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides 1(18) kesksel kohal. Loomemajanduse valdkondadeks on arhitektuur, audiovisuaalvaldkond (sh film ja video, ringhääling), disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuripärand (sh muuseumid, raamatukogud, käsitöö), meelelahutustarkvara (sh mängud ja meelelahutuskeskkonnad), muusika, reklaam; 2.2. loomemajanduse sidusvaldkond on majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest; 2.3. ettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes osaleb majandus- või kutsetegevuses. Kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid; 2.4. väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab grupierandi määruse lisas 1 toodud VKEle sätestatud kriteeriumidele; 2.5. loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb äriregistri andmetel ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas või sidusvaldkonnas; 2.6. loovisik on loovisikute ja loomeliitude seaduse §-des 2 ja 3 sätestatud isik; 2.7. kasusaaja on toetatavate tegevuste raames kasu saav Eestis registreeritud VKE, kes kuulub elluviidavate tegevuste sihtgruppi ja kes osaleb punktides 5.2 ja 5.3 nimetatud tegevustes; 2.8. suurprojekt on erinevate toetatavate tegevuste ja nende alategevuste kogum kogumaksumusega 40 000 kuni 200 000 eurot, milles osaleb vähemalt viis kasusaajat loomemajanduse sektorist ja teistest sektoritest ning mille elluviimine kestab kuni 24 kuud. Suurprojekti tegevustes peavad osalema kasusaajate juhtkonna esindajad või võtmeisikud ning kasusaajad panustavad rahaliselt tegevuste elluviimisesse; 2.9. loomemajanduse valdkondlik arenduskeskus on ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas (või alamvaldkonnas) tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on üleriigiliselt valdkonna ettevõtluspotentsiaali ja ekspordivõimekuse tugevdamine, valdkonnas tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, loomeettevõtjate ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate koostöö soodustamine, teadlikkuse tõstmine, uuringute korraldamine ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine; 2.10. loomemajanduse piirkondlik arenduskeskus on vähemalt ühe maakonna ulatuses loomemajanduse arendamisega tegelev tugistruktuur, mille eesmärk on piirkonna konkurentsivõime tõstmine loomemajanduspotentsiaali arendamise toel ning mille põhitegevuseks on keskuse tegevuspiirkonnas alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, koostöö edendamine loomeettevõtjate, teiste tegevusvaldkondade 2(18) ettevõtjate, avaliku sektori ja mittetulundussektori vahel, ekspordipotentsiaali arendamine, innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine ning loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine; 2.11. partner on toetuse andmise tingimustes nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. 3. Toetatavate tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksused ja rakendusasutus 3.1 Toetatavate tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.1¹ Punktis 5.2.2 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisel on partneriteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus ning punktis 5.3 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisel on partneriks Eesti Arhitektide Liit (edaspidi partnerid). 3.1² Punktis 3.1¹ nimetatud partnerid rakendavad elluviija poolt 2018. aastal läbi viidud erialaliitude ja ettevõtteid ühendavate esindusorganisatsioonide ideekonkursi raames esitatud ja heakskiidetud ideid. 3.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksused on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus EIS või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusüksus MKM). Rakendusüksus EIS täidab STS § 8 lõike 2 punktides 1–5, 7 ja 8 nimetatud ülesandeid ning rakendusüksus MKM täidab STS § 8 lõike 2 punktis 6 nimetatud ülesandeid. 3.3 Toetatavate tegevuste elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses on lahutatud struktuuriüksuste tasandil vastavalt sihtasutuse tööprotseduuride kirjeldusele ja sisekordadele. 3.4 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4. Eesmärk ja seosed riigisiseste strateegiate ning arengukavadega 4.1. Meetme eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. 4.2. Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel elluviidavate tegevuste eesmärk on luua loomemajandusalase teadlikkuse kasvu, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade üleste suurprojektide elluviimise kaudu eeldused loovmõtte osakaalu suurenemiseks Eesti ettevõtjate poolt pakutavates toodetes ja teenustes ning loomemajanduse sektoris tegutsevate ettevõtjate suutlikkuseks saavutada turutingimustes ise majanduslikku edu. 4.3. Meetme tegevuste elluviimine soodustab eksportivate ettevõtjate arvu suurenemist ja VKEde lisandväärtuse kasvu töötaja kohta nii loomemajanduse sektoris kui ka teistes sektorites 3(18) ning loomemajanduse sektoris tegutsevate ettevõtjate tulu suurenemist ettevõtja ja töötaja kohta võrreldes Eesti keskmisega. 4.4. Toetatavate tegevuste elluviimine panustab „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020” eesmärkide saavutamisse, mis tulenevad konkurentsivõime kava „Eesti 2020” kahest eesmärgist: tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni ja tööhõive määra vanusegrupis 20–64 76%-ni. 4.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel järgib elluviija „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” põhimõtteid, et tugevdada loomeettevõtluse konkurentsivõimet ning soodustada loomemajanduse arengut osana teadmistepõhisest majandusest eesmärgiga tõsta uuenduslikkuse ja loovuse abil riigi konkurentsivõimet, muutudes sel moel vahendajast väärtuste loojaks. 5. Toetatavate tegevuste kirjeldus, sihtgrupp ja elluviimise aeg 5.1. Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel viiakse ellu punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud eesmärkide ning punktides 6.1 ja 6.2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisele suunatud tegevusi. 5.2. Meetme tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine” käigus viiakse ellu järgmiseid tegevusi: 5.2.1. Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase teadlikkuse kasvatamine, mille raames viiakse ellu järgnevat: 5.2.1.1 kaardistuste, uuringute, analüüside ja ekspertiiside algatamine, tellimine ja teostamine ning nende tulemuste avaldamine ja levitamine; 5.2.1.2 teavitus- ja teabevahetuse keskkondade loomine, haldamine ja arendamine ning nendesse sisu tellimine; 5.2.1.3 infomaterjalide, publikatsioonide jms trükiste tellimine ja levitamine; 5.2.1.4 infopäevade, seminaride, konverentside jms teavitusürituste algatamine, korraldamine ning nendel osalemine; 5.2.1.5 koostöövõrgustike, mõttekodade, ümarlaudade jms koostöövormide algatamine, korraldamine ja koostöötegevustes osalemine; 5.2.1.6 loomemajandusega seotud ettevõtluskonkursside ja tunnustusürituste algatamine, korraldamine ja nendel osalemine. 5.2.2. Ettevõtlus- ja loomemajanduse alaste teadmiste ja oskuste arendamine, mille raames viiakse ellu järgnevat: 5.2.2.1 loomemajanduse- ja ettevõtlusalase nõustamisteenuse ning ekspertiisi vahendamine; 5.2.2.2 koolituste, õppereiside, praktikumide ja arenguprogrammide algatamine, väljatöötamine, korraldamine ning nendes osalemine; 5.2.2.3 rahvusvahelistumisele suunatud turundus- ja kontaktürituste korraldamine, osalemine rahvusvahelistel messidel, näitustel ning turundus- ja kontaktüritustel. 4(18) 5.3. Meetme tegevuse „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)” käigus viiakse ellu järgmist tegevust: 5.3.1. loome- ja muude majandusvaldkondade üleste mitmekülgsete koostöö- ja arenguprogrammide algatamine, väljatöötamine ja elluviimine, mis sisaldavad muuhulgas praktilisi arendustegevusi ning mille tulemusena toovad kasusaajad projekti lõpuks turule uued või oluliselt täiustatud tooted ja/või teenused või sisenevad uutele turgudele. 5.4. Punktis 5.2.1 nimetatud tegevuse ja selle alategevuste sihtgrupp on loomemajanduse valdkondades ja nende sidusvaldkondades tegutsevad VKEd (sh alustavad ja kasvuettevõtjad) ning teiste tegevusvaldkondade VKEd, samuti potentsiaalsed ettevõtjad, poliitikakujundajad, valitsussektori asutused, ettevõtluse tugistruktuurid ja laiem avalikkus. 5.5. Punktis 5.2.2 nimetatud tegevuse ja selle alategevuste sihtgrupp on loomemajanduse valdkondades ja nende sidusvaldkondades tegutsevad VKEd (sh alustavad ja kasvuettevõtjad) ning teiste tegevusvaldkondade VKEd, samuti potentsiaalsed ettevõtjad ja ettevõtluse tugistruktuurid. 5.6. Punktis 5.3 nimetatud tegevuse ja selle alategevuste sihtgrupp on loomemajanduse valdkondades ja nende sidusvaldkondades tegutsevad VKEd (sh alustavad ja kasvuettevõtjad) ning teiste tegevusvaldkondade VKEd. 5.7. Toetatavate tegevuste elluviimiseks moodustab elluviija töörühmi ja ekspertgruppe (kuhu vajadusel kaasatakse ka väliseksperte), mille ülesandeks on panustada sihtgrupi ja selle vajaduste, arengutakistuste ning -võimaluste väljaselgitamisse ja detailsemasse kirjeldamisse, lähteülesannete ja täpsemate tegevuskavade koostamisse ning ellu viidud tegevuste tulemuslikkuse analüüsimisse. Tegevuskavadesse ja hangete lähteülesannetesse annab sisendit ka rakendusasutus. 5.8. Punktides 5.2.1, 5.2.2 ja 5.3 nimetatud toetatavate tegevuste detailsed iga-aastased tegevuskavad koostab elluviija, lähtudes loomemajanduse piirkondlikelt ja valdkondlikelt arenduskeskustelt ning teistelt loovisikute ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt EIS saadud ettepanekutest ning ekspertgruppide töö tulemustest. Elluviija moodustatav töörühm analüüsib ettepanekuid ja selgitab välja punktides 4.1 ja 4.2 kirjeldatud eesmärkidest ning sihtgruppide vajadustest lähtuvalt kõige mõjusamad ja kuluefektiivsemad tegevused, mis loovad kõige tõenäolisemalt punktis 4.3 kirjeldatud jätkusuutlikke tulemusi. Tegevuskavade koostamisel tagab elluviija muuhulgas loomemajanduse valdkondade võrdse kohtlemise ja tegevuste mitmekesisuse. 5.9. Punktis 5.8 nimetatud informatsiooni kogumise lähtekohtade, ettepanekute esitamise tähtaegade ja ekspertgruppide moodustamise osas annab sisendit ka rakendusasutus. 5.10. Toetatavate tegevuste elluviimisel lähtub elluviija lisaks toetuse andmise tingimuste käskkirjas sätestatule kõikidest asjakohastest sisekordadest ja õigusaktidest. 5(18) 5.11. Punktides 5.2 ja 5.3 nimetatud toetatavad tegevused viiakse ellu ajavahemikus 01.06.2015. a kuni 30.06.2023. a. 6. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed 6.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena tuleb saavutada järgmised tulemus- ja väljundnäitajad. Näitaja Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Märkus nimetus 2016 2018 2020 2023 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine (meetme tegevus 5.3.6) Tulemus- Mitterahalist 0 250 450 650 950 Rakendus- indikaator abi saavate kava ettevõtete arv väljund- indikaator Väljund- Toimunud 0 10 30 50 90 Toetatava indikaator teadlikkuse tegevuse suurendamise spetsiifiline ürituste arv* indikaator Väljund- Toimunud 0 15 45 65 90 Toetatava indikaator teadmiste ja tegevuse oskuste spetsiifiline suurendamise indikaator ürituste arv** Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5) Tulemus- Mitterahalist 0 7 14 22 140 Rakendus- indikaator abi saavate kava ettevõtete väljund- (kasusaajate) indikaator arv Väljund- Läbiviidud 0 0 2 4 8 Toetatava indikaator suur- tegevuse projektide arv spetsiifiline indikaator * infopäevad, uuringute ja analüüside tutvustused, seminarid, konverentsid, koostöövõrgustike üritused, konkursid ** koolitused, õppereisid, praktikumid, kontakt- ja turundusüritused 6.2. Toetatavad tegevused panustavad koos teiste sama prioriteetse suuna meetmete ja tegevustega, milleks on ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine ning kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine, järgmistesse rakenduskava tulemusnäitajatesse. Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Märkused 2012 2023 6(18)  Tulemus- Eksportivate ettevõtete 11 281 15 700 Andmeallikas: indikaator arv Statistikaamet Tulemus- VKEde loodud 18 516 31 500 Andmeallikas: SME indikaator lisandväärtus töötaja performance kohta (jooksevhindades) review1 6.3. Punkti 6.2 tabelis toodud alg- ja sihttasemete näitajad kajastavad Eesti ettevõtete koondandmeid. Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete osa koondnäitajates selgub valdkondlike kaardistuste ja uuringute tulemusena, mis tehakse nelja-aastase intervalliga. 7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.1. Elluviija esitab rakendusüksusele EIS toetatavate tegevuste elluviimise kohta vahearuande vähemalt kord aastas aruandlusperioodi lõpu seisuga rakendusüksuse EIS poolt määratud tähtajaks. Rakendusüksus EIS võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini. 7.2. Elluviija esitab rakendusüksusele EIS toetatavate tegevuste elluviimise kohta lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 7.3. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 7.4. Vahe- ja lõpparuanded kinnitab rakendusüksus EIS. Rakendusüksus EIS kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) selle laekumisest. 7.5. Elluviija esitab aruandeid rakendusüksusele EIS ja rakendusüksuse EIS poolt kinnitatud aruandeid teadmiseks rakendusasutusele punktides 5.2.1 ja 5.2.2 ning 5.3 sätestatud tegevuste kaupa. 7.6. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.6.1. aruandlusperiood (vahearuande puhul eraldi käesolev aruandlusperiood ja viide eelnevatele perioodidele); 7.6.2. andmed toetatavate tegevuste elluviimise edenemise kohta (teostatud tööd ja elluviidud tegevused, sihtgrupp, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise seis jms); 7.6.3. elluviija hinnang toetatavate tegevuste elluviimise tulemuslikkusele ja väljund- ning tulemusnäitajate saavutamisele; 7.6.4. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks ette võetud sammud; 7.6.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 1 http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm 7(18) 8. Toetatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Toetatavatel tegevustel on mõju: 8.1 võrdsete võimaluste valdkonnas kaudse puutumuse näol kõikidele selle teema põhisuundadele. Kõik võrdsete võimaluste läbiva teema all nimetatud sihtgrupid võivad olla potentsiaalsed ettevõtjad ning seega ka toetatavate tegevuste sihtgrupiks ja kasusaajateks. Kuna erinevad sihtgrupid (nt noored või rahvusvähemused) tarbivad infot erinevate kanalite kaudu, siis koostöös ekspertgrupiga mõeldakse läbi info edastamise viisid ja kanalid, et tagada teabe võimalikult laialdane levik. Elluviidavad tegevused toetavad VKEde arendamist eelkõige nende ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse suurendamise eesmärgil. Sel moel võib ilmneda ka kaudne mõju eri soost, rahvusest, majanduslikus staatuses jne inimeste hõiveseisundile ning majanduslikule heaolule. Positiivne mõju avaldub naisettevõtjatele, kuna toetatavad tegevused on otseselt suunatud VKEdele ja Euroopa Komisjoni 2014. aasta uuringu järgi on 72% Eesti naisettevõtjatest üksikettevõtjad.2 Kuna loomemajandus on oma olemuselt erinevaid kultuure, huvigruppe ja distsipliine sidustav majandusvaldkond, võib selle edendamine avaldada positiivset mõju ka võrdsele osalemisele otsustusprotsessides ning teisest rahvusest elanike kaasamisele ja osalemisele ühiskonnaelus. Loomemajanduse valdkonda ja selles tegutsevaid ettevõtjaid ei ole võrdsete võimaluste läbiva teema aluste (nt sugu, rahvus, vanus, puue) lõikes Eestis veel uuritud, mistõttu ei ole võimalik vastavaid aspekte täpsemalt kirjeldada. Samuti ei ole teada, kas näiteks alustavate ettevõtjate seas, kes tegutsevad loomemajanduse valdkondades, on märgata soolisi erinevusi ja kas need erinevused võivad viidata ebavõrdsusele. Punktis 5.2.1.1 nimetatu raames on elluviijal võimalik eelpool nimetatud uuringuid teha. Punktides 5.2.1.2–5.2.1.4 ja 5.2.2.3 nimetatu osas tagab elluviija puuetega inimeste ligipääsu informatsioonile. Punktides 5.2.1.5, 5.2.1.6, 5.2.2.1, 5.2.2.2 ja 5.3.1 nimetatu osas tuleb silmas pidada kõikide sihtrühmade kaasatust ja võimalusel esindatust; 8.2 infoühiskonna valdkonnas mõlemale selle teema põhisuunale, kuna IKTd rakendab enamik loomemajanduse valdkondadest (eelkõige meelelahutuse IT, audiovisuaalvaldkond, arhitektuur ja disain jne). Samuti annavad mõned loomemajanduse valdkonnad (nt disain) sisendit IKT arengusse. Loomemajanduse valdkonna ettevõtete IKTsse panustamisel on oluline roll uute IKT-põhiste toodete ja teenuste väljatöötamisel ning nende kasutajasõbralikkuse ja efektiivsuse tõstmisel. Kuna IKTd on „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2020” nimetatud kui kasvuala, siis on loomemajanduse sektoril puutumus ka teiste majandussektoritega sektoriteüleste arendus- ja koostööprojektide elluviimise kaudu; 8.3 regionaalarengu valdkonnas kaudse puutumuse näol kõikidele selle teema põhisuundadele. Kuigi tegevuste elluviimine toimub üle-eestiliselt, on teatud tegevustel mõju regionaalsele arengule, kuna osa projekte soodustab piirkonnaomasele arengueeldusele toetuva tegevusala või tegevusalade arengut. Valdkondadeüleste ühisprojektide elluviimine, millesse on kaasatud ka nt piirkondlikud arendusorganisatsioonid (maakondlikud arenduskeskused), võib aidata olulisel määral kaasa eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkusele. Oluline on tagada teabe kättesaadavus nii regionaalselt kui ka valdkondlikult, arendades selleks infoplatvorme, planeerides arengu- ja koolitusprogramme ning arvestades ka nende regionaalse 2 Euroopa Komisjon (2014). Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe, Country Fiche Estonia 8(18) kättesaadavusega; 8.4 riigivalitsemise valdkonnas kõikidele selle teema põhisuundadele. Tegevuste elluviimine toetab muu hulgas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020” eesmärkide elluviimist ja seetõttu on oluline jälgida tegevuste tulemuslikkust koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kuna Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on ka teiste prioriteetse suuna ettevõtlusmeetmete rakendusüksus, siis on võimalik välja selgitada ka erinevate tegevuste koosmõju ja parandada selle tulemusena erinevate elluviijate tegevuste sidusust. 9. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 01.06.2015. a ja lõpeb 30.06.2023. a. 10. Toetatavate tegevuste eelarve Summa Osakaal 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 501 112,95 100% (meetme tegevus 5.3.6) 1.1 ERFi toetus 2 490 400,00 99,57% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 9 078,69 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 15 918,19 1.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% 1.3 Omafinantseering 10 712,95 0,43% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 890,87 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 6 822,08 2 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 1 537 073,52 100% (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5) 2.1 ERFi toetus 1 484 443,49 96,58% sh Eesti Arhitektide Liit 122 803,42 2.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% 2.3 Omafinantseering 52 630,03 3,42% sh Eesti Arhitektide Liit 52 630,03 Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 038 186,47 100% ERFi toetus 3 974 843,49 98,43% Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% Omafinantseering 63 342,98 1,57% Täpne eelarvejaotus tegevuste lõikes on toodud käskkirja lisas. 9(18) 11. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 11.1. Kulu on abikõlblik, kui see on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ja on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükist ning toetuse andmise tingimuste käskkirjas sätestatust. 11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 3 nimetatud abikõlblikele personalikuludele on toetatavate tegevuste raames abikõlblikud järgmised punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud eesmärkide ning punktides 6.1 ja 6.2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks vajalikud kulud: 11.3.1. ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest; 11.3.2. toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud; 11.3.3. toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul tulumaksuseaduse § 49 tähenduses vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutavad maksud; 11.3.4. kaardistuste, uuringute, analüüside, ekspertiiside, koolitus-, nõustamis-, mentorlus-, info-, kommunikatsiooni-, meedia- ja reklaamiteenuste kulud; 11.3.5. infopäevade, seminaride, konverentside, avalike esinemiste, töötubade, mõttekodade, ümarlaudade, koostöövõrgustike, ettevõtluskonkursside, tunnustusürituste, koolituste, õppereiside, praktikumide ja arenguprogrammide ning messide, näituste, turundus- ja kontaktürituste kulud, sh kasusaajate transpordi- ja majutuskulud; 11.3.6. punktis 5.7 nimetatud töörühmade ja ekspertgruppide kulud, sh ekspertiisi ost (v.a ühendmääruse § 3 lõikes 4 nimetatud personalikulud), koosolekute läbiviimiseks ruumide rendi, toitlustuse ning materjalide kulud, osalejate transpordi- ja majutuskulud; 11.3.7. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud; 11.3.8. teavituskeskkondade ja infosüsteemide loomise, arendamise ja haldamise kulud; 11.3.9. tegevuste elluviimiseks vajaliku kontorimööbli soetamise või rentimise kulu; 11.3.10. tõlkekulud; 11.3.11. Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmise kulud. 11.4. Kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste administreerimisega. 10(18) 11.5. Kaudsed kulud hüvitatakse ainult ühtse määra alusel arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4 loetletud kulud, v.a personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste administreerimisega. 11.6. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.6.1. liiklusvahendi soetamise kulud (sh liising kapitali- ja kasutusrendi vormis); 11.6.2. kinnisasja soetamise kulud; 11.6.3. elluviija organisatsiooni üldise juhtimise kulud, sh juhtorganite tasud; 11.6.4. täienduskoolituse kulud, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõigetes 2–4 toodud erisustega; 11.6.5. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt STS §- dele 28–30 ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele ning käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse maksmise täpsustavatele tingimustele ja korrale. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13, tegelike kulude alusel toetuse maksmise tingimused ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 ning toetuse maksmise tingimused kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel ühendmääruse §-s 15. 12.2. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele EIS esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus EIS. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt rakendusüksusele EIS elektrooniliselt. 12.3. (Kehtetu.) 12.4. Maksetaotluse menetlemine rakendusüksuses EIS toimub vastavalt rakendusüksuse EIS juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 12.5. Esimesele tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 12.6. Alates teisest maksetaotlusest tegelike kulude alusel tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavad dokumendid esitada rakendusüksuse EIS nõutavas ulatuses. 12.7. Rakendusüksus EIS kontrollib esimese maksetaotluse menetlemisel, et elluviija on kirjeldanud raamatupidamise sise-eeskirjas, kuidas eristatakse raamatupidamises abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest. 12.8. Ühtse määra alusel makstakse toetus elluviijale välja ühendmääruse § 9 lõikes 3 nimetatud tegelike otseste personalikulude alusel. Toetuse väljamaksmisel ühtse määra alusel 11(18) kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 12.9. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 10 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 12.10. Toetuse andmisel punktis 1.3 nimetatud abina ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul ühele kasusaajale antud VTA koos toetatavate tegevuste raames antava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot. Ülemmäära kontrollib elluviija riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist peale seda, kui kasusaaja on avaldanud soovi toetatavates tegevustes osalemiseks. 12.11. Rakendusüksus EIS menetleb toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 12.12. Rakendusüksusel EIS on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS § 30 lõikes 1 nimetatud asjaolud. 12.13. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust EIS peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult STS § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 12.14. Korraldusasutus keelab rakendusüksusel EIS toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise STS § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 12.15. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse EIS poolt. 13. Elluviija kohustused 13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks toetuse andmise tingimuste käskkirjas sätestatule kõik STSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 13.2. Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid tegevusi ellu vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. 13.3. Tegevuskavade ja eelarvete koostamisel peab elluviija küsima sisendit loomemajanduse piirkondlikelt ja valdkondlikelt arenduskeskustelt ning teistelt loovisikute ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt EIS. 12(18) 13.4. Lisaks STS §-des 24 ja 26 toodule on elluviija kohustatud: 13.4.1. esitama hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kooskõlastamiseks järgneva aasta tegevuskava ja eelarve. Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamist; 13.4.2. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist selle rakendusüksusega EIS ja seejärel esitama koos kooskõlastusega rakendusasutusele teadmiseks muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et toetatavate tegevuste kogusumma ja osakaal ei muutu, kui: 13.4.2.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 25%; 13.4.2.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 25% kogu kinnitatud eelarvest. 13.4.3. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist rakendusasutusega aastaeelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 13.4.2 sätestatud mahtudest suuremas mahus. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab koos kooskõlastusega rakendusüksusele EIS teadmiseks elluviija; 13.4.4. esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse järelepäringule vastused 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 13.4.5. teavitama rakendusüksust viivitamata puhastulu teenimisest toetatavate tegevuste raames abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblike kulude määratlemisel võetakse puhastulu arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 65 lõikes 8 sätestatud korras; 13.4.6. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS § 35 lõigetele 2 ja 4 ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse saamisega seotud dokumendid sama kaua, kui selleks on kohustatud elluviija. VTA andmisega seonduvaid dokumente säilitatakse 10 aastat alates viimase abi andmise päevast vastavalt VTA määruse artikli 6 lõikele 4; 13.4.7. eristama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode; 13.4.8. läbima soovi korral rakendusüksuse EIS juures eelnõustamise, esitades rakendusüksusele EIS hanke- ja muud dokumendid hiljemalt 5 tööpäeva jooksul enne hanke väljakuulutamist, enne hanke igas etapis otsuste tegemist ja enne hankelepingu muutmist; 13.4.9. teavitama rakendusasutust, kui toetatavatele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi või riigieelarvelistest vahenditest; 13.4.10. viivitamata teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist 13(18)  võimaldavas vormis: 13.4.10.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 13.4.10.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 13.4.10.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja tulemuste saavutamist; 13.4.11. kasutama toetatavate tegevuste raames soetatud vara sihtotstarbeliselt; 13.4.12. tagama toetatavaid tegevusi rakendavate partneritega partnerluslepingute sõlmimise, millega muuhulgas sätestatakse detailselt tegevused, mida partner teeb, partneri õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis. 13.5. Elluviija küsib riigihangete korraldamisel, sh hankedokumentide vormistamisel, hankemenetluse igas etapis otsuste tegemisel ja hankelepingu muutmisel vajadusel nõu rakendusüksuselt EIS. 13¹ Partnerite kohustused 13¹.1 Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi. 13¹.2 Partnerid, sõltumata kas nad on või ei ole riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses hankijad, peavad järgima RHSi, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutades riigihanke eesmärki mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 13¹.3 Partnerid on kohustatud koguma ja edastama elluviijale andmed tegevustes osalevate kasusaajate kohta elluviija nõutud ulatuses ja vormis. 13¹.4 Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise, millega muuhulgas sätestatakse detailselt tegevused, mida partner teeb, partneri õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis. 14. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmine 14.1. Elluviija teavitab rakendusasutust viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vajadusest teha toetuse andmise tingimuste käskkirjas muudatusi ning esitab muutmiseks vastava muudatustaotluse. 14.2. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 14.2.1. muutuvad elluviija juriidilised andmed; 14.2.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 14.2.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 14.2.4. soovitakse muuta abikõlblikke kulusid; 14.2.5. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes. 14(18) 14.3. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusasutusele, teavitades sellest ka rakendusüksust. 14.4. Elluviija võib toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas, välja arvatud juhul, kui on olemas rakendusüksuse nõusolek, või punktis 14.2.1 toodud juhul. 14.5. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.6. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise otsuse teeb rakendusasutus 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest. 14.7. Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist ei eelda punktis 13.4.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes kinnitamine ja muutmine. 14.8. Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. 14.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja selle kinnitamisest 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 14.10. Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel antava toetuse summat võib suurendada, kui: 14.10.1. see on põhjendatud ja eesmärkide saavutamiseks vajalik; 14.10.2. eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist; 14.10.3. toetuse summa suurenemisel toetuse määr ei suurene. 15. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 15.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46. 15.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda. 15(18) 15.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS §-dele 48 ja 49. 16. Vaiete lahendamine 16.1. Kui elluviija või partner leiab, et rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada rakendusasutusele vaide rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale. 16.2. Vaidemenetlus viiakse läbi rakendusasutuses kooskõlas haldusmenetluse seadusega (edaspidi HMS) ning vaideotsus tehakse 30 kalendripäeva jooksul vaide esitamisest arvates. Tähtaja pikendamisest HMS § 84 lõikes 2 toodud alustel teavitab rakendusasutus vaide esitajat posti teel. 16.3. Vaie rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatakse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus edastab vaide rakendusasutusele koos kõigi asjassepuutuvate dokumentide ja seisukohtadega. 16(18)  LISA Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 1.06.2015-30.06.2023 Toetatavate tegevuste elluviija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Abikõlblik tulemus väljund kulu 1 2 3 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 501 112,95 Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase teadlikkuse Ettevõtlus- ja loomemajanduse 1.1 1 149 201,83 kasvatamine alase teadlikkuse kasvatamisele 1.1.1 Sisutegevuste kulud 991 630,49 Loomemajandus- suunatud infopäevad, uuringute alane teave on 1.1.2 Otsesed personalikulud 154 857,06 ja analüüside tutvustused, erinevatele 1.1.1.1 Elluviija töötajad 154 857,06 seminarid, konverentsid, sihtgruppidele 1.1.1.2 Eksperdid 0,00 koostöövõrgustike ürituse ja kättesaadav; konkursid on toimunud 1.1.3 Arendustegevused 818,25 loomemajandusalane 1.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 1 896,03 teadlikkus on Ettevõtlus- ja loomemajanduse alaste teadmiste ja 1.2 1 310 002,71 kasvanud; oskuste arendamine loomemajandus- Ettevõtlus- ja loomemajanduse 1.2.1 Sisutegevuste kulud 1 184 468,00 sektori tuluteenimise alaste teadmiste ja oskuste 1.2.1.1 sh Eesti Tööstus-Kaubanduskoda 12 969,56 võimekus on arendamisele suunatud 1.2.1.2 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 22 740,27 suurenenud koolitused, õppereisid, 1.2.2 Otsesed personalikulud 124 532,32 praktikumid ning kontakt- ja 1.2.2.1 Elluviija töötajad 124 532,32 turundusüritused on toimunud 1.2.2.2 Eksperdid 0,00 1.2.3 Arendustegevused 194,61 17(18)  1.2.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 807,78 Horisontaalsed kulud 1.3 Kaudsed kulud 41 908,41 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 2 1 537 073,52 (suurprojektid) Loome- ja muude Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 2.1 1 517 865,87 majandus- (suurprojektid) valdkondade 2.1.1 Sisutegevuste kulud 1 389 468,78 ettevõtjate koostöö Loome- ja muude 2.1.1.1 sh Eesti Arhitektide Liit 118 677,70 on suurenenud; majandusvaldkondade ülesed 2.1.2 Otsesed personalikulud 128 051,01 ettevõtjate mitmekülgsed 2.1.2.1 sh Eesti Arhitektide Liit 49 343,26 ekspordivõimekus ja arenguprogrammid on ellu viidud 2.1.2.2 Elluviija töötajad 78 707,75 lisandväärtus on 2.1.2.3 Eksperdid 0,00 kasvanud 2.1.3 Arendustegevused 346,08 2.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 0,00 Horisontaalsed kulud 2.2 Kaudsed kulud 19 207,65 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 4 038 186,47 18(18)  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: teen kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirjas nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ järgnevad muudatused: 1) asendan käskkirja punktis 5.11 ja 9 kuupäeva „31.12.2022“ kuupäevaga „30.06.2023“; 2) asendan käskkirja punktis 6.1 oleva tabeli päises aastaarvu „2022“ aastaarvuga „2023“; 3) muudan käskkirja punkti 10 tabeli ja sõnastan järgnevalt: Summa Osakaal 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 501 112,95 100% (meetme tegevus 5.3.6) 1.1 ERFi toetus 2 490 400,00 99,57% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 9 078,69 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 15 918,19 1.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% 1.3 Omafinantseering 10 712,95 0,43% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 890,87 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 6 822,08 2 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 1 537 073,52 100% (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5) 2.1 ERFi toetus 1 484 443,49 96,58% sh Eesti Arhitektide Liit 122 803,42 2.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% 2.3 Omafinantseering 52 630,03 3,42% sh Eesti Arhitektide Liit 52 630,03 Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 038 186,47 100% ERFi toetus 3 974 843,49 98,43% Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% Omafinantseering 63 342,98 1,57%  4) muudan käskkirja lisa ja sõnastan selle vastavalt käesolevale käskkirjale lisatule. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman 2(4)  LISA Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 1.06.2015-30.06.2023 Toetatavate tegevuste elluviija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Abikõlblik tulemus väljund kulu 1 2 3 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 501 112,95 Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase teadlikkuse Ettevõtlus- ja loomemajanduse 1.1 1 149 201,83 kasvatamine alase teadlikkuse kasvatamisele 1.1.1 Sisutegevuste kulud 991 630,49 Loomemajandus- suunatud infopäevad, uuringute 1.1.2 Otsesed personalikulud 154 857,06 alane teave on ja analüüside tutvustused, 1.1.1.1 Elluviija töötajad 154 857,06 erinevatele seminarid, konverentsid, 1.1.1.2 Eksperdid 0,00 sihtgruppidele koostöövõrgustike ürituse ja konkursid on toimunud 1.1.3 Arendustegevused 818,25 kättesaadav; 1.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 1 896,03 loomemajandusalane Ettevõtlus- ja loomemajanduse alaste teadmiste ja teadlikkus on 1.2 1 310 002,71 oskuste arendamine kasvanud; Ettevõtlus- ja loomemajanduse 1.2.1 Sisutegevuste kulud 1 184 468,00 loomemajandus- sektori tuluteenimise alaste teadmiste ja oskuste 1.2.1.1 sh Eesti Tööstus-Kaubanduskoda 12 969,56 võimekus on arendamisele suunatud 1.2.1.2 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 22 740,27 suurenenud koolitused, õppereisid, 1.2.2 Otsesed personalikulud 124 532,32 praktikumid ning kontakt- ja 1.2.2.1 Elluviija töötajad 124 532,32 turundusüritused on toimunud 1.2.2.2 Eksperdid 0,00 1.2.3 Arendustegevused 194,61 1.2.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 807,78 3(4)  Horisontaalsed kulud 1.3 Kaudsed kulud 41 908,41 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 2 1 537 073,52 (suurprojektid) Loome- ja muude Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 2.1 1 517 865,87 majandus- (suurprojektid) valdkondade 2.1.1 Sisutegevuste kulud 1 389 468,78 ettevõtjate koostöö Loome- ja muude 2.1.1.1 sh Eesti Arhitektide Liit 118 677,70 on suurenenud; majandusvaldkondade ülesed 2.1.2 Otsesed personalikulud 128 051,01 ettevõtjate mitmekülgsed 2.1.2.1 sh Eesti Arhitektide Liit 49 343,26 ekspordivõimekus ja arenguprogrammid on ellu viidud 2.1.2.2 Elluviija töötajad 78 707,75 lisandväärtus on 2.1.2.3 Eksperdid 0,00 kasvanud 2.1.3 Arendustegevused 346,08 2.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 0,00 Horisontaalsed kulud 2.2 Kaudsed kulud 19 207,65 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 4 038 186,47 4(4)  Kultuuriministri käskkirja „Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks (edaspidi TAT) toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirja ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada toetatavate tegevuste eelarvet nii koondina kui kulukohtade lõikes ning pikendada abikõlblikkuse perioodi seoses tegevuste lükkumisega 2023. aastasse. Seletuskiri kirjeldab ainult muudatusi võrreldes kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirjaga nr 194 kehtestatud TATiga (muudetud kultuuriministri 29. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 186, 13. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 24, 5. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 37 ja 4. jaanuari 2022.a käskkirjaga nr 1). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja punktiga 1 pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise aega ning abikõlblikkuse perioodi kuni 30. juunini 2023. a. Elluviija kasusaajatele suunatud programmide „Juhtide mentorprogramm“ ja „Moementorlusprogramm“ hangete läbiviimine ning lepingute sõlmimine võtsid planeeritus kauem aega ning tegevused lõppevad 30. juuniks 2023. a. Sellest tulenevalt muudetakse punktiga 2 ka näitajate sihttaseme saavutamise aastat. Punktiga 3 muudetakse toetatavate tegevuste eelarve tabelit TATi punktis 10. Meetme tegevuse 5.3.5 „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)“ eelarve viiakse vastavusse Vabariigi Valitsuse 21.07.2022 korralduses nr 19 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ tehtud muudatusega. Partneri Eesti Arhitektide Liidu ellu viidud projekt „Puuexpo“ osutus planeeritust odavamaks, mistõttu suunati jääk valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Tegevuses „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5)“ eelarves tehakse järgmised muudatused:  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetust vähendatakse 1 484 443,49 euroni seoses partneri projekti „Puuexpo“ lõppemisega ning tekkinud jäägi suunamisega kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Partneri Eesti Arhitektide Liit lõplikuks ERF toetuse summaks kujunes 122 803,42 eurot.  Eesti arhitektide Liidu omafinantseeringu lõplikuks summaks kujunes 52 630,03 eurot.. Muudatuste tõttu tegevuse „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) 1 (meetme tegevus 5.3.5)“ eelarves väheneb toetatavate tegevuste eelarve kokku 13 967,26 euro võrra sh 7 179,29 eurot ERF toetus; 6 787,97 omafinantseering ning muutuvad ka toetuse ja omafinantseeringu osakaalud toetatavate tegevuste eelarves. Toetatavate tegevuste eelarveks kokku sätestatakse 4 038 186,47 eurot, millest 3 974 843,49 on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ning 63 342,98 on omafinantseering. Käskkirja punktiga 4 muudetakse TATi lisas olev toetatavate tegevuste eelarvet kulukohtade lõikes. Toetatavate tegevuste eelarveks kokku sätestatakse 4 038 186,47 eurot. Seoses tegevuste elluviimise pikenemisega vähendatakse punktide „1.1.1 Sisutegevuste kulud“ ja „1.1.2 Sisutegevuste kulud“ summasid ning suurendatakse nende arvelt punktide „1.1.2 Otsesed personalikulud“ ja „1.2.2 Otsesed personalikulud“ summasid. Vastavalt eeltoodud muudatustele suurendatakse ka „1.3 Kaudsed kulud“ summat. Eelarvesse lisatakse read „1.1.3 Arendustegevused ja „1.2.3 Arendustegevused“, et eristada need kulud. Vähendatakse vastavalt reaalsele täitmisele punkti „2.1.1.1 sh Eesti Arhitektide liit“ ning lisatakse partneri otsesed personalikulud reale 2.1.2.1. Tegevuste elluviimise pikenemise tõttu vähendatakse punkti „2.1.1 Sisutegevuse kulud“, „2.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud“ ning suurendatakse nende arvelt punkti „2.1.2 Otsesed personalikulud“. Eelarvesse lisatakse rida „2.1.3 Arendustegevused“, et eristada need kulud. Otseste personalikulude suurenemise tõttu suureneb ka punkt „2.2 Kaudsed kulud“. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmargiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Käskkirja mõjud Käskkirjaga TATi sisseviidavad muudatused ja täpsustused aitavad toetatavate tegevuste elluviijal, partneritel, rakendusüksustel ja rakendusasutusel paremini, täpsemini ja tulemuslikumalt täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid ning see ei nõua täiendavaid tegevusi. 6. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine 2 Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks korraldusasutusele ning eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja valdkondlikku komisjoni kuuluvatele rakendusasutustele, samuti teistele rakendusasutustele, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning rakendusasutustele, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad. Eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks rakendusüksustele ja elluviijale. 3